Sis geas lea ovddasvástádus lágidit kaféa, vižžet kaféa- kássa skuvllas. Doppe leat ee. gohput, servieahtat ja smávvaruđat. Kássas galgá álohit leat 1000,- smávvaruhtan. Kirsten Alette viežžá smávvaruđaid sámeluohká kontos ja bidjá kaféa- kássii .

Sis geas lea ovddasvástádus lágidit kaféa, vižžet kaféa- kássa skuvllas. Doppe leat ee. gohput, servieahtat ja smávvaruđat. Kássas galgá álohit leat 1000,- smávvaruhtan. Kirsten Alette viežžá smávvaruđaid sámeluohká kontos ja bidjá kaféa- kássii.

• «kássii .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «kássii.»

Sisaboahtu addojuvvo Kirsten Alehttái ja son bidjá ruđa sámeluohká kontui. Nugo mii leat váhnenčoahkkimis šiehtadan de manná ruhta skuvla giđđa- mátkái .

Sisaboahtu addojuvvo Kirsten Alehttái ja son bidjá ruđa sámeluohká kontui. Nugo mii leat váhnenčoahkkimis šiehtadan de manná ruhta skuvla giđđa- mátkái.

• «.  Nugo» ➞ [double-space-before]
  • «. Nugo»
• «mátkái .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «mátkái.»

Mirja ja Line leaba gulahallan olbmožat , ja váldet oktavuođa sudnuin jus dárbbašehket . Jus kaféa- kássas váilu mii dál nu , dieđihehket oahpaheddjiide. Fuom! Jus dat beaivi ii heive didjiide de fertebehtet ieža gaskaneaset molsut earáiguin.

Mirja ja Line leaba gulahallan olbmožat, ja váldet oktavuođa sudnuin jus dárbbašehket. Jus kaféa- kássas váilu mii dál nu, dieđihehket oahpaheddjiide. Fuom! Jus dat beaivi ii heive didjiide de fertebehtet ieža gaskaneaset molsut earáiguin.

• « olbmožat ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • « olbmožat,»
• «dárbbašehket .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «dárbbašehket.»
• «nu ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «nu,»

Doalut bistte gitta dii. 16:00 . Maŋŋá doaluid fertejit maiddái čorget ovttas sámi váhnenfierpmádat miellahtuiguin .

Doalut bistte gitta dii. 16:00. Maŋŋá doaluid fertejit maiddái čorget ovttas sámi váhnenfierpmádat miellahtuiguin.

• «16:00 .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «16:00.»
• «miellahtuiguin .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «miellahtuiguin.»

Sii geat lágidit kaféa fertejit váldit mielde daid maid galget vuovdit omd. Pizza , gáhkuid, váffelat, mállásat jna.

Sii geat lágidit kaféa fertejit váldit mielde daid maid galget vuovdit omd. Pizza, gáhkuid, váffelat, mállásat jna.

• «Pizza ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Pizza,»

Bruvssa, káfe, teaja, sohkkarat, muorje- meastu , servieahta jna. leat kaféa- kássas . váldet áinnas oktavuođa jus leaš eahpečielggas.

Bruvssa, káfe, teaja, sohkkarat, muorje- meastu, servieahta jna. leat kaféa- kássas. váldet áinnas oktavuođa jus leaš eahpečielggas.

• «meastu ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «meastu,»
• «kássas .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «kássas.»

Váhnenfierpmádagas lea stivračoahkkin čakčamánus 26. b. gos mearriduvvo dáhton goas káfea doalut lágiduvvojit. Stivračoahkkima maŋŋel oahpaheaddjit sáddejit ođđa ovddasvástádus listtu váhnemiidda. Jus háliidehpet rievdadit evttohuvvon áiggi dieđihehket midjiide ovdal disdaga čakčamánu 29.b. Váhnemat fertejit gaskaneaset šiehtadit gii bargá maid. Mielddus: ovdamearkan mo juogadit barggu. Giitu!

Váhnenfierpmádagas lea stivrračoahkkin čakčamánus 26. b. gos mearriduvvo dáhton goas kafea doalut lágiduvvojit. Stivrračoahkkima maŋŋel oahpaheaddjit sáddejit ođđa ovddasvástádus listtu váhnemiidda. Jus háliidehpet rievdadit evttohuvvon áiggi dieđihehket midjiide ovdal disdaga čakčamánu 29. b. Váhnemat fertejit gaskaneaset šiehtadit gii bargá maid. Mielddus: ovdamearkan mo juogadit barggu. Giitu!

• «stivračoahkkin» ➞ [typo]
  • «stivrračoahkkin»
• «káfea» ➞ [typo]
  • «kafea»
• «Stivračoahkkima» ➞ [typo]
  • «Stivrračoahkkima»
• «29.b» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «29. b»

Mii eat doala kaféa juovlamánus go dalle lea muđui olu eará barggut .

Mii eat doala kaféa juovlamánus go dalle lea muđui olu eará barggut.

• «barggut .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «barggut.»

Skábmamánus leat 4 oahpi geas lea ovddasvástádus, jus dalle šaddat omd. Juovlabeavdi lágidit ovttas Sámi váhnenfierpmádagas

Skábmamánus leat 4 oahpu geas lea ovddasvástádus, jus dalle šaddat omd. Juovlabeavdi lágidit ovttas Sámi váhnenfierpmádagas

• «oahpi» ➞ [typo]
  • «oahpu»

Guovvamánus leat 4 oahpi . Jus lágidit 6.b ovttas Sámi váhnenfierpmádagas

Guovvamánus leat 4 oahpi oahpi. Jus lágidit 6. b ovttas Sámi váhnenfierpmádagas

• «.» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «oahpi.»
• «6.b» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «6. b»

Guovvamánus leat 4 oahpi oahpi. Jus lágidit 6. b ovttas Sámi váhnenfierpmádagas

Guovvamánus leat 4 oahpu oahppu. Jus lágidit 6. b ovttas Sámi váhnenfierpmádagas

• «oahpi» ➞ [typo]
  • «oahpu»
• «oahpi» ➞ [typo]
  • «oahppu»

Geassemánus leat 4 oahppit . Maŋemus doalut ovdal geasseluomu.

Geassemánus leat 4 oahppit. Maŋemus doalut ovdal geasseluomu.

• «oahppit .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «oahppit.»

ČORGEN: Maŋŋel kaféa doaluid dalle fertejit sii geas leat ovddasvástádus čorget seammá bures nu go lei. Láhtti - moppain , ruskkaid doalvut, bevddiid ja stuoluid saddjái bidjat nu mo lei, jna . ovdal lea leamaš nu ahte Sámi váhnenfierpmádat lea leamaš mielde čorgemis, jus dát šaddá dán jagi maid ii leat vuos čielgan.

ČORGEN: Maŋŋel kaféa doaluid dalle fertejit sii geas leat ovddasvástádus čorget seamma bures nu go lei. Láhtti - moppain moppain, ruskkaid doalvut, bevddiid ja stuoluid saddjái bidjat nu mo lei, jna. ovdal lea leamaš nu ahte Sámi váhnenfierpmádat lea leamaš mielde čorgemis, jus dát šaddá dán jagi maid ii leat vuos čielgan.

• «seammá» ➞ [typo]
  • «seamma»
• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «moppain,»
• «jna .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «jna.»

ČORGEN: Maŋŋel kaféa doaluid dalle fertejit sii geas leat ovddasvástádus čorget seamma bures nu go lei. Láhtti - moppain moppain, ruskkaid doalvut, bevddiid ja stuoluid saddjái bidjat nu mo lei, jna. ovdal lea leamaš nu ahte Sámi váhnenfierpmádat lea leamaš mielde čorgemis, jus dát šaddá dán jagi maid ii leat vuos čielgan.

ČORGEN: Maŋŋel kaféa doaluid dalle fertejit sii geas leat ovddasvástádus čorget seamma bures nu go lei. Láhtti - Ruppain Ruppain, ruskkaid doalvut, bevddiid ja stuoluid sadjái bidjat nu mo lei, jna. ovdal lea leamaš nu ahte Sámi váhnenfierpmádat lea leamaš mielde čorgemis, jus dát šaddá dán jagi maid ii leat vuos čielgan.

• «moppain» ➞ [typo]
  • «Ruppain»
  • «Cuppain»
• «moppain» ➞ [typo]
  • «Ruppain»
• «saddjái» ➞ [typo]
  • «sadjái»

KAFEA- KÁSSA : kaféa- kássa vižžojuvvo skuvllas. Gii dan viežžá fertebehtet ieža mearridit. Maŋŋel doaluid de galgá kaféa- kássa buktojuvvot skuvlii mánnodagas . Jus lea mii nu mii váilu kássas- de fertebehtet čálistit unna girjážii .

KAFEA- KÁSSA: kaféa- kássa vižžojuvvo skuvllas. Gii dan viežžá fertebehtet ieža mearridit. Maŋŋel doaluid de galgá kaféa- kássa buktojuvvot skuvlii mánnodagas. Jus lea mii nu mii váilu 😱 de fertebehtet čálistit unna girjážii girjjážiid.

• «KÁSSA :» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «KÁSSA:»
• «mánnodagas .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «mánnodagas.»
• «kássas-» ➞ [typo]
  • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
    • «girjjážiid.»

KAFEA- KÁSSA: kaféa- kássa vižžojuvvo skuvllas. Gii dan viežžá fertebehtet ieža mearridit. Maŋŋel doaluid de galgá kaféa- kássa buktojuvvot skuvlii mánnodagas. Jus lea mii nu mii váilu de fertebehtet čálistit unna girjážii girjjážiid.

KAFEA- KÁSSA: kaféa- kássa vižžojuvvo skuvllas. Gii dan viežžá fertebehtet ieža mearridit. Maŋŋel doaluid de galgá kaféa- kássa buktojuvvot skuvlii mánnodagas. Jus lea mii nu mii váilu de fertebehtet čálistit unna girjjážiid girjjážiid.

• «váilu  de» ➞ [double-space-before]
  • «váilu de»
• «girjážii» ➞ [typo]
  • «girjjážiid»

RUHTA- KÁSSAS : galgá álohit leat 1000,- . Maŋŋel doaluid, fertebehtet rehkenastit dietnasa ja čállet dan unna girjjážii mii lea ruhta- kássas . Dietnasa bidjabehtet sierra plastihka- bosi nu ahte mii skuvllas eat dárbbaš lohkat dáid.

RUHTA- KÁSSAS: galgá álohit leat 1000,-. Maŋŋel doaluid, fertebehtet rehkenastit dietnasa ja čállet dan unna girjjážii mii lea ruhta- kássas. Dietnasa bidjabehtet sierra 😱 bosi nu ahte mii skuvllas eat dárbbaš lohkat dáid.

• «KÁSSAS :» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «KÁSSAS:»
• «1000,- .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «1000,-.»
• «kássas .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «kássas.»
• «plastihka-» ➞ [typo]

RUHTA- KÁSSAS: galgá álohit leat 1000,-. Maŋŋel doaluid, fertebehtet rehkenastit dietnasa ja čállet dan unna girjjážii mii lea ruhta- kássas. Dietnasa bidjabehtet sierra bosi nu ahte mii skuvllas eat dárbbaš lohkat dáid.

RUHTA- KÁSSAS: galgá álohit leat 1000,-. Maŋŋel doaluid, fertebehtet rehkenastit dietnasa ja čállet dan unna girjjážii mii lea ruhta- kássas. Dietnasa bidjabehtet sierra bosi nu ahte mii skuvllas eat dárbbaš lohkat dáid.

• «sierra  bosi» ➞ [double-space-before]
  • «sierra bosi»

MÁNÁID- GÁRDDI RAHPAN JA LÁSSEN: Dát ášši ii leat vuos čielggas. Ovdal lea leamaš nu ahte muhtin Sámi váhnenfierpmádagas rahpán ja lásse uvssa.

MÁNÁID- GÁRDDI RAHPAN JA LÁSSEN: Dát ášši ii leat vuos čielggas. Ovdal lea leamaš nu ahte muhtin Sámi váhnenfierpmádagas rahpan ja lásse uvssa.

• «rahpán» ➞ [typo]
  • «rahpan»

MUĐUI: ođđa dieđut bohtet go buot leat čielggas jna . jus lea mii dál nu , de váldet oktavuođa minguin skuvllas dahje čállet dan unna girjjážii mii lea ruhta- kássas .

MUĐUI: ođđa dieđut bohtet go buot leat čielggas jna. jus lea mii dál nu, de váldet oktavuođa minguin skuvllas dahje čállet dan unna girjjážii mii lea ruhta- kássas.

• «jna .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «jna.»
• «nu ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «nu,»
• «kássas .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «kássas.»

Eanodaga maŋimuš bolesa sirdet Muonái almmustahttojuvvon 23.7. diibmu 11:05, beaividuvvon 23.7. diibmu 11:06

Eanodaga maŋimuš bolesa sirdet Muonái almmustahttojuvvon 23.7. diibmu 11:05, beaiváduvvon 23.7. diibmu 11:06

• «beaividuvvon» ➞ [typo]
  • «beaiváduvvon»
  • «deaividuvvon»
  • «bealliduvvon»
  • «leaiciduvvon»
  • «searviduvvon»

Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddosguvlui . Helsingin Sanomat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásot konstáhpel Riitta Laitkorpi jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. Laitkorpi lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alármmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi

Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddosguvlui. Helsingin Anumat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásut 😱 Riitta 😱 jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. 😱 lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi

• «ovddosguvlui .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «ovddosguvlui.»
• «Sanomat» ➞ [typo]
  • «Anumat»
  • «Eanumat»
  • «Manumat»
  • «Ránomat»
  • «Mánomat»
• «boarrásot» ➞ [typo]
  • «boarrásut»
  • «doarrásut»
  • «loarrásut»
• «konstáhpel» ➞ [typo]
  • «Laitkorpi» ➞ [typo]
    • «Laitkorpi» ➞ [typo]
      • «alármmat» ➞ [typo]
        • «alárpmat»
        • «lárpmat»

Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddosguvlui. Helsingin Anumat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásut Riitta jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi

Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddos guvlui. Helsingin Anumat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásut Riitta jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi

• «ovddosguvlui» ➞ [msyn-unspace-compound]
  • «ovddos guvlui»
• «Riitta  jáhkká» ➞ [double-space-before]
  • «Riitta jáhkká»
• «.  lohká» ➞ [double-space-before]
  • «. lohká»

Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddos guvlui. Helsingin Anumat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásut Riitta jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi

Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddos guvlui. Helsingin Anumat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásut Riitta jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi

• «boarrásut  Riitta» ➞ [double-space-before]
  • «boarrásut Riitta»
  • «Boarrásut Riitta»

Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doibman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggesge jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái , muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii let boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muonioi . Dan rájes leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit konstáhpel Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstášuvnnas . Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálvaluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobeal guovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasávvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvvuid , go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gieldalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.

Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doapman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggege jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái, muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii et boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, 😱 Muonioi. Dan rájes leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit 😱 Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas bolesstášuvnnas. Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálváiluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobealguovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvvuid rosvuid, go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gielddalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.

• «doibman» ➞ [typo]
  • «doapman»
• «boahtteáiggesge» ➞ [typo]
  • «boahtteáiggege»
  • «boahtteáiggisge»
  • «boahtteáiggego»
  • «boahtteáigeoge»
  • «boahtteáigesage»
  • «boahtteáiggisgo»
  • «boahtteáiggesage»
  • «boahtteáiggeoge»
  • «boahtteáiggisgen»
• «dálvvirádjái ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «dálvvirádjái,»
• «let» ➞ [typo]
  • «et»
• «Muonioi» ➞ [typo]
  • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
    • «Muonioi.»
  • «konstáhpel» ➞ [typo]
    • «bolesstášuvnnas» ➞ [typo]
      • «bolesstašuvnnas»
      • «bolesastašuvnnas»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bolesstášuvnnas.»
    • «bolesbálvaluid» ➞ [typo]
      • «bolesbálváiluid»
      • «bolesbálvááluid»
      • «bolesbalvailuid»
      • «bolesbalvaáluid»
      • «bolesbálluid»
      • «bolesbálvášaluid»
      • «bolesbálvábaluid»
      • «bolesbálvalusaid»
      • «bolesbálváanuid»
    • «boaittobeal guovlluin» ➞ [msyn-compound]
      • «boaittobealguovlluin»
    • «Gárasávvonis» ➞ [typo]
      • «Gárasavvonis»
      • «Bárasavvonis»
      • «Cárasavvonis»
      • «Tárasavvonis»
      • «Árasavvonis»
      • «Párasavvonis»
      • «Gárasavvonmis»
      • «Gárasavvonii»
      • «Gárasavvonin»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «rosvuid,»
    • «gieldalačča» ➞ [typo]
      • «gielddalačča»

Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doapman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggege jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái, muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii et boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muonioi, Muonioi. Dan rájes leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas bolesstášuvnnas. Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálváiluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobealguovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvvuid rosvuid, go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gielddalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.

Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doapman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggege jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái, muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii et boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muonioi😱. Dan rájes leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas bolesstašuvnnas. Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálváiluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobealguovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvuid rosvuid, go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gielddalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.

• «,  Muonioi» ➞ [double-space-before]
  • «, Muonioi»
• «,  Muonioi» ➞ [typo]
  • «bajit  Jari» ➞ [double-space-before]
    • «bajit Jari»
    • «Bajit Jari»
  • «bolesstášuvnnas» ➞ [typo]
    • «bolesstašuvnnas»
    • «bolesastašuvnnas»
  • «rosvvuid» ➞ [typo]
    • «rosvuid»
    • «dorvvuid»
    • «rovváid»
    • «roavváid»

Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doapman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggege jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái, muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii et boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muoniois leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas bolesstašuvnnas. Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálváiluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobealguovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvuid rosvuid, go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gielddalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.

Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doapman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggege jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái, muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii et boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muonioin leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas bolesstašuvnnas. Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálváiluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobealguovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvuid rosvuid, go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gielddalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.

• «Muoniois» ➞ [typo]
  • «Muonioin»

Gulahallan e-poastta bokte minguin: snf(at)trollnet.no Gii lea SNF ? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierbmádahkan , das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNFas leat miellahtut njealri riikkas. SNFas ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá ? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivve fal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne ? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oidnosin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, dáro-/sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s Worlds doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke ižamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:as lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi barentsguovllu ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá báskalaš nissonorganisašuvnnain Bilgune Feminista, Euskal Herria. - SNF lea FOKUSa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNFa ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Háštás , Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nkr. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. FOKUS:as , Barentsčállingottis, Olgoriikadepartementtas ja Sámedikkis, Norgga bealde.

Gulahallan e-poastta bokte minguin: in(at)trollnet.no Gii lea SNF? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan fierbmádahkan, das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivvefal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, 😱/sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s World doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllo ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá baskalaš nissonorganisašuvnnain Hilgun Feminista, Gaskal Henrik. - SNF lea NOKUTa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Háštás Háštás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nu. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. FOKUS:as NOKUT:s, Barentsčállingottis, 😱 ja Sámedikkis, Norgga bealde.

• «snf» ➞ [typo]
  • «in»
• «SNF ?» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «SNF?»
• «fierbmádahkan» ➞ [typo]
  • «fierpmádahkan»
• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «fierbmádahkan,»
• «SNFas» ➞ [typo]
  • «SNF:s»
• «njealri» ➞ [typo]
  • «njealji»
• «SNFas» ➞ [typo]
  • «SNF:s»
• «.  Poastačujuhus» ➞ [double-space-before]
  • «. Poastačujuhus»
• «bargá ?» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «bargá?»
• «aivve fal» ➞ [msyn-compound]
  • «aivvefal»
• «Manne ?» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Manne?»
• «.  SNF» ➞ [double-space-before]
  • «. SNF»
• «oidnosin» ➞ [typo]
  • «oainnusin»
• «dáro-» ➞ [typo]
  • «Worlds» ➞ [typo]
    • «World»
    • «Worlda»
    • «Word»
    • «Worldmis»
    • «Worldgos»
  • «ižamet» ➞ [typo]
    • «iežamet»
    • «isámet»
    • «iežaset»
    • «iežame»
  • «SNF:as» ➞ [typo]
    • «SNF:s»
  • «barentsguovllu» ➞ [typo]
    • «Barentsguovllo»
    • «Bárentsguovllu»
    • «Barentsguovllu»
  • «báskalaš» ➞ [typo]
    • «baskalaš»
  • «Bilgune» ➞ [typo]
    • «Hilgun»
  • «Euskal» ➞ [typo]
    • «Gaskal»
  • «Herria» ➞ [typo]
    • «Henrik»
  • «FOKUSa» ➞ [typo]
    • «NOKUTa»
    • «NOPUSa»
  • «SNFa» ➞ [typo]
    • «SNF»
  • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
    • «Háštás,»
  • «nkr» ➞ [typo]
    • «nu»
    • «ná»
    • «nai»
    • «jur»
    • «nie»
    • «nuo»
    • «na»
  • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
    • «NOKUT:s,»
  • «Olgoriikadepartementtas» ➞ [typo]

Gulahallan e-poastta bokte minguin: in(at)trollnet.no Gii lea SNF? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan fierbmádahkan, das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivvefal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, /sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s World doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllo ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá baskalaš nissonorganisašuvnnain Hilgun Feminista, Gaskal Henrik. - SNF lea NOKUTa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Háštás Háštás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nu. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. FOKUS:as NOKUT:s, Barentsčállingottis, ja Sámedikkis, Norgga bealde.

Gulahallan e-poastta bokte minguin: in(at)trollnet.no Gii lea SNF? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan fierpmádahkan, das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivvefal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, /sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s World doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllo ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá baskalaš nissonorganisašuvnnain Hilgun Feminista, Gaskal Henrik. - SNF lea NOKUTa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Báktás Fáttás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nu. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. NOKUT:s NOKUTis, Barentsčállingottis, ja Sámedikkis, Norgga bealde.

• «fierbmádahkan» ➞ [typo]
  • «fierpmádahkan»
• «Háštás» ➞ [typo]
  • «Báktás»
  • «Dáktás»
• «Háštás» ➞ [typo]
  • «Fáttás»
  • «Máhtás»
  • «Fáktás»
  • «Dáhtás»
  • «Rástás»
• «FOKUS:as» ➞ [typo]
  • «NOKUT:s»
  • «NOPUS:s»
• «NOKUT:s» ➞ [typo]
  • «NOKUTis»
• «,  ja» ➞ [double-space-before]
  • «, ja»

Gulahallan e-poastta bokte minguin: in(at)trollnet.no Gii lea SNF? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan fierpmádahkan, das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivvefal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, /sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s World doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllo ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá baskalaš nissonorganisašuvnnain Hilgun Feminista, Gaskal Henrik. - SNF lea NOKUTa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Báktás Fáttás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nu. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. NOKUT:s NOKUTis, Barentsčállingottis, ja Sámedikkis, Norgga bealde.

Gulahallan e-poastta bokte minguin: in(at)trollnet.no Gii lea SNF? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan fierpmádahkan, das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivvefal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, /sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s World doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllo ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá baskalaš nissonorganisašuvnnain Hilgun Feminista, Gaskal Henrik. - SNF lea NOKUTa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Báktás Fáttás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nu. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. NOKUTis NOKUTis, Barentsčállingottis, ja Sámedikkis, Norgga bealde.

• «NOKUT:s» ➞ [typo]
  • «NOKUTis»

Guovdageaidnu studeantabáikin Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahppoja dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusa, nugo Sámedikki ossodagat, Sámi nammanevvohat, Sámi allaskuvla, Sámi Instituhtta, Duodjeinstituhtta ja Álgoálbmotguovddáš. Dáppe gávdno maid Beaivváš sámi teáhter, Sámi árkiiva , Áššu, Min Áiggi guovllukántuvra , Ságat áviissa guovllukántuvra , NRK Sámi Radio guovllukántuvra ja sámi joatkkaskuvla.

Guovdageaidnu studeantabáikin Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahpoba dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusa, nugo Sámedikki ossodagat, Sámi nammanevvohat, Sámi allaskuvla, Sámi Instituhtta, Duodjeinstituhtta ja Álgoálbmotguovddáš. Dáppe gávdno maid Beaivváš sámi teáhter, Sámi arkiivva árkiiva, Áššu, Min Áiggi guovllukantuvra guovllukántuvra, Ságat áviissa guovllukantuvra guovllukántuvra, NRK Sámi Radio guovllukantuvra ja sámi joatkkaskuvla.

• «oahppoja» ➞ [typo]
  • «oahpoba»
• «árkiiva» ➞ [typo]
  • «arkiivva»
  • «arkiiva»
• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «árkiiva,»
• «guovllukántuvra» ➞ [typo]
  • «guovllukantuvra»
• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «guovllukántuvra,»
• «guovllukántuvra» ➞ [typo]
  • «guovllukantuvra»
• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «guovllukántuvra,»
• «guovllukántuvra» ➞ [typo]
  • «guovllukantuvra»

Guovdageaidnu studeantabáikin Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahpoba dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusa, nugo Sámedikki ossodagat, Sámi nammanevvohat, Sámi allaskuvla, Sámi Instituhtta, Duodjeinstituhtta ja Álgoálbmotguovddáš. Dáppe gávdno maid Beaivváš sámi teáhter, Sámi arkiivva árkiiva, Áššu, Min Áiggi guovllukantuvra guovllukántuvra, Ságat áviissa guovllukantuvra guovllukántuvra, NRK Sámi Radio guovllukantuvra ja sámi joatkkaskuvla.

Guovdageaidnu studeantabáikin Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahpoba dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusa, nugo Sámedikki ossodagat, Sámi nammanevvohat, Sámi allaskuvla, Sámi Instituhtta, Duodjeinstituhtta ja Álgoálbmotguovddáš. Dáppe gávdno maid Beaivváš sámi teáhter, Sámi arkiivva arkiivva, Áššu, Min Áiggi guovllukantuvra guovllukantuvra, Ságat áviissa guovllukantuvra guovllukantuvra, NRK Sámi Radio guovllukantuvra ja sámi joatkkaskuvla.

• «árkiiva» ➞ [typo]
  • «arkiivva»
  • «arkiiva»
• «guovllukántuvra» ➞ [typo]
  • «guovllukantuvra»
• «guovllukántuvra» ➞ [typo]
  • «guovllukantuvra»

Guovdageainnus leat skábmaguovssahasat, čuvges geasseijat ja gaskaija beaivváš. Guovdageainnus lea valljis ja girjás kultureallin. Kultuvrrat deaivvadit beaivválaččat. Beassážiid áigge lea Guovdageaidnu hui guovddážis dáppe Sámis. Dáppe leat ee. Beassáš-festivála , Sámi Grand Prix, Sámi filbmafestivála, konfirmašuvnnat, heajat, heargevuodjimat ja konsearttat.

Guovdageainnus leat skábmaguovssahasat, čuvges geasseijat ja gaskaijabeaivváža. Guovdageainnus lea valjis ja girjás kultureallin. Kultuvrrat deaivvadit beaivválaččat. Beassážiid áigge lea Guovdageaidnu hui guovddážis dáppe Sámis. Dáppe leat ee. Beassáš-festivála, Sámi Grand Prix, Sámi filbmafestivála, konfirmašuvnnat, heajat, heargevuodjimat ja konsearttat.

• « beaivváš» ➞ [typo]
  • «beaivváža»
• «valljis» ➞ [typo]
  • «valjis»
• «Beassáš-festivála ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Beassáš-festivála,»

Enodagas leat fuolas mo stuorra gildii laktin váikkuha luondduealahusaide ja sámegiela sajádahkii. Antti Sallinen govven. Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku evttoha Lappi oarjedavveoassái Enodaga, Gihttela, Muonio ja Kolari laktima oktasaš gielddan .

Enodagas leat fuolas mo stuorra gildii laktin váikkuha luondduealáhusaid ja sámegiela sajádahkii. Antti Sallinen govven. Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku evttoha Lappi oarjedavveoassái Enodaga, Gihttela, 😱 ja Kolari laktima oktasaš gielddan.

• «luondduealahusaide» ➞ [typo]
  • «luondduealáhusaid»
  • «luondduealáhusaidge»
  • «luondduealáhusaidbe»
• «Muonio» ➞ [typo]
  • «gielddan .» ➞ [space-before-punct-mark]
    • «gielddan.»

Enodagas leat fuolas mo stuorra gildii laktin váikkuha luondduealáhusaid ja sámegiela sajádahkii. Antti Sallinen govven. Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku evttoha Lappi oarjedavveoassái Enodaga, Gihttela, ja Kolari laktima oktasaš gielddan.

Enodagas leat fuolas mo stuorra gildii laktin váikkuha luondduealáhusaid ja sámegiela sajádahkii. Antti Sallinen govven. Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku evttoha Lappi oarjedavveoassái Enodaga, Gihttela, ja Kolari laktima oktasaš gielddan.

• «,  ja» ➞ [double-space-before]
  • «, ja»

Plánenjoavkku mielas gieldaođastus lea vealtameahttun, vai gielddat cevzet boarasmuvvama ja gielddaekonomiija ovdanbuktin hástalusain. Maid skuvllaid unna oahppimearit dagahit dan, ahte bálvalusaid galggaše guorahallat čiekŋaleabbut dán njealje gieldda gaskkas.

Plánenjoavkku mielas gieldaođastus lea vealtameahttun, vai gielddat cevzet boarásmuvvama ja gielddaekonomiija ovdanbuktin hástalusain. Maid skuvllaid unna oahppimearit dagahit dan, ahte bálvalusaid galggaše guorahallat čiekŋaleappot dán njealje gieldda gaskkas.

• «boarasmuvvama» ➞ [typo]
  • «boarásmuvvama»
  • «boarásmuvvame»
  • «boarásnuvvama»
  • «boarástuvvama»
• «čiekŋaleabbut» ➞ [typo]
  • «čiekŋaleappot»

Ođđa gielda livččii 20 502 njealjehaskilometera viiddis ja doppe orole sullii 14300 olbmo.

Ođđa gielda livččii 20 502 njealjehaskilomehtera viiddis ja doppe orole sullii 14300 olbmo.

• «njealjehaskilometera» ➞ [typo]
  • «njealjehaskilomehtera»

Enodaga gielddas ledje jagi 2010 loahpas 187, Gihttelis 11, Muonios 5 ja Kolaris 2 sámegielaga. Sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami dihte Enodat galggalii meroštallojuvvot sámiid ruovttuguovlun. Juos gieldalaktin ollašuvvá, de dat gáibida láhkaásaheami rievdadeami. Sámi ruovttuguovllu gielddaide guoski láhkaásaheami rievdadeapmi gáibidá ráđđádallamiid sámedikkiin.

Enodaga gielddas ledje jagi 2010 loahpas 187, Gihttelis 11, 😱 5 ja Kolaris 2 sámegielaga. Sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami dihte Enodat galggalii meroštallojuvvot sámiid ruovttuguovlun. Juos gieldalaktin ollašuvvá, de dat gáibida láhkaásaheami rievdadeami. Sámi ruovttuguovllu gielddaide guoski láhkaásaheami rievdadeapmi gáibidan ráđđádallamiid sámedikkiin.

• «Muonios» ➞ [typo]
  • «gáibidá» ➞ [typo]
    • «gáibidan»

Enodaga gielddas ledje jagi 2010 loahpas 187, Gihttelis 11, 5 ja Kolaris 2 sámegielaga. Sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami dihte Enodat galggalii meroštallojuvvot sámiid ruovttuguovlun. Juos gieldalaktin ollašuvvá, de dat gáibida láhkaásaheami rievdadeami. Sámi ruovttuguovllu gielddaide guoski láhkaásaheami rievdadeapmi gáibidan ráđđádallamiid sámedikkiin.

Enodaga gielddas ledje jagi 2010 loahpas 187, Gihttelis 11, 5 ja Kolaris 2 sámegielaga. Sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami dihte Enodat galggalii meroštallojuvvot sámiid ruovttuguovlun. Juos gieldalaktin ollašuvvá, de dat gáibida láhkaásaheami rievdadeami. Sámi ruovttuguovllu gielddaide guoski láhkaásaheami rievdadeapmi gáibidan ráđđádallamiid sámedikkiin.

• «,  5» ➞ [double-space-before]
  • «, 5»

Enodaga Gárasavvonis orru oahpaheaddji Virpi Väisänen lea fuolas dákkár plánain. Su mielas váttisvuođaid buvttalii ee. gieldda mearehis stuora viidodaga lassin maid sámegielat bálvalusaid ollašuhttin

Enodaga Gárasavvonis orru oahpaheaddji Virpi Väisänen lea fuolas dákkár plánain. Su mielas váttisvuođaid bovttálii ee. gieldda mearehis stuora viidodaga lassin maid sámegielat bálvalusaid ollašuhttin

• «buvttalii» ➞ [typo]
  • «bovttálii»
  • «buvttálii»
  • «bovttašii»
  • «bohttalii»
  • «lovttalii»

– Vaikko bálvalusaide boahtáge eanas ruhtadeapmi stáhtas, nu gielda sáhtá maid muhtin muttus oassálastit dasa. Leatgo dát golbma iežá gieldda válbmašat ja leago dain dáhttu oassálastit dasa, go dain orrot nu unnán sápmelaččat, lohká Väisänen.

– Vaikko bálvalusaide boahtáge eanas ruhtadeapmi stáhtas, nu gielda sáhttá maid muhtin muttus oassálastit dasa. Leatgo dát golbma iežá gieldda válbmašat ja leago dain dáhttu oassálastit dasa, go dain orrot nu unnán sápmelaččat, lohká Väisänen.

• «sáhtá» ➞ [typo]
  • «sáhttá»

– Skohterastiid ja njealljejuvllagiin vuodjiid mearri lassanivččii sihkkarit Eanodaga guovllus, juos ovddeš Muonio, Kolari ja Gihttela olbmot oččole seamma vuoigatvuođaid vuojášit, go enodatlaččain leat dál. Dát soaittálii hehttet sámiid boazodoalu, guollebivddu ja iežá meahcceealáhusaid.

– Skohterasiid ja njealjejuvllagiin vuvddiid mearri lassánivččii sihkkarit Eanodaga guovllus, juos ovddeš Muonio, Kolari ja Gihttela olbmot oččole seamma vuoigatvuođaid vuojášit, go enodatlaččain leat dál. Dát soaittálii hehttet sámiid boazodoalu, guollebivddu ja iežá meahcceealáhusaid.

• «Skohterastiid» ➞ [typo]
  • «Skohterasiid»
• «njealljejuvllagiin» ➞ [typo]
  • «njealjejuvllagiin»
• «vuodjiid» ➞ [typo]
  • «vuvddiid»
• «lassanivččii» ➞ [typo]
  • «lassánivččii»

– ILO-soahpámuša ratifisieren soaitálii dieđusge čoavdit dákkár váttisvuođaid, navdá Näkkälä.

– ILO-soahpamuša ratifiseren soaittálii dieđusge čoavdit dákkár váttisvuođaid, navdá Näkkälä.

• «ILO-soahpámuša» ➞ [typo]
  • «ILO-soahpamuša»
• «ratifisieren» ➞ [typo]
  • «ratifiseren»
• «soaitálii» ➞ [typo]
  • «soaittálii»
  • «soaittášii»
  • «moaittálii»
  • «soahttálii»

MáilmmimeaSttirgilvvuid lea ulbmililin ordnet cuo¿ ománus Luostos Suomas. Heargegilvobargojoavku lea dán čavčča evttohan, ahte boahtte giđa gonagasgilvvuid maŋŋel ordnele Máilmmimeašttirgilvvuid.

máilmmimeasttirgilvvuid lea ulbmiliid ortnet go¿ mánu Luostos Suomas. Heargegilvobargojoavku lea dán čavčča evttohan, ahte boahtte giđa gonagasgilvvuid maŋŋel ordnele Máilmmimeašttirgilvvuid.

• «MáilmmimeaSttirgilvvuid» ➞ [typo]
  • «máilmmimeasttirgilvvuid»
  • «máilmmimeašttirgilvvuid»
• «ulbmililin» ➞ [typo]
  • «ulbmiliid»
• «ordnet» ➞ [typo]
  • «ortnet»
• «cuo» ➞ [typo]
  • «go»
• «ománus» ➞ [typo]
  • «mánu»
  • «mánusa»

Dohkko sáhttále buot heargegilvaleaddjit oassálastit. Gilvvut dollojuvvole cuoŋománus Luostos ja daid lágidivčče Pyhä-Luosto porocup ry.

Dohkko sáhttale buot heargegilvaleaddjit oassálastit. Gilvvut dollojuvvole cuoŋománus Luostos ja daid lágidivčče Pyhä-Luosto eurocup ry.

• «sáhttále» ➞ [typo]
  • «sáhttale»
  • «sáhtále»
  • «sáhtáše»
  • «sattále»
  • «soahttále»
  • «máhtále»
• «porocup» ➞ [typo]
  • «eurocup»
  • «čurocup»
  • «hevrocup»
  • «evrocup»
  • «pornocup»
  • «portocup»

Dohkko sáhttale buot heargegilvaleaddjit oassálastit. Gilvvut dollojuvvole cuoŋománus Luostos ja daid lágidivčče Pyhä-Luosto eurocup ry.

Dohko sáhttale buot heargegilvaleaddjit oassálastit. Gilvvut dollojuvvole cuoŋománus Luostos ja daid lágidivčče Pyhä-Luosto eurocup ry.

• «Dohkko» ➞ [typo]
  • «Dohko»

Cuppa juohke riikas ja de dan maŋŋel doalale sierranas loahppagilvvu, muitala Mikkel Per Sara.

Cuppa juohke riikkas ja de dan maŋŋel doalale sierranas loahppagilvvu, muitala Mikkel Per Sara.

• «riikas» ➞ [typo]
  • «riikkas»

Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 buoremus suopmelaS gilvovuojána. Bálgesiid ovttastumi stivrra dán čavčča mearrádus eastadit olgoriikka herggiid oassálastima Hearge-cup -loahppagilvvuide Anáris soaitá dagahit, ahte Norgga Sámi heargeeaiggádat eai leat aktiivvalaččat searvame dán jagaš Suoma Hearge cup-gilvvuide .

Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 buoremus suopmelaš gilvovuojána. Bálgesiid ovttastumi stivrra dán čavčča mearrádus eastadit olgoriikka herggiid oassálastima Hearge-cup -loahppagilvvuide Anáris soaitá dagahit, ahte Norgga Sámi heargeeaiggádat eai leat aktiivvalaččat searvame dán jagaš Suoma Heargge cup-gilvvuide.

• «suopmelaS» ➞ [typo]
  • «suopmelaš»
• «Hearge» ➞ [typo]
  • «Heargge»
  • «Seargge»
  • «Leage»
  • «Beare»
  • «Meare»
  • «Eare»
• «cup-gilvvuide .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «cup-gilvvuide.»

– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma Hearge-Cuppas , go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.

– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma Hearge-Cuppas Hearge-Cuppas, go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.

• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Hearge-Cuppas,»

– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma Hearge-Cuppas Hearge-Cuppas, go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.

– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma 😱 😱, go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.

• «Hearge-Cuppas» ➞ [typo]
  • «Hearge-Cuppas» ➞ [typo]

– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma , go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.

– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma , go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.

• «Suoma  ,» ➞ [double-space-before]
  • «Suoma ,»

– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma , go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.

– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma, go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.

• «Suoma ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Suoma,»

Eai beasa searvat finálii ja guhkki mátkkoštit oassegilvvuide Boahttevaš Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 suopmelaš gilvovuojána, mat leat čoaggán eanemusat čuoggáid dálvvi cup-gilvvuin. Norggabealde leatge dál bidjame eanet návccaid iežas gilvvuid ordnemii.

Eai beasa searvat finálii ja guhkki mátkkoštit oassegilvvuide Boahttevaš Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 suopmelaš gilvovuojána, mat leat čoaggán eanemusat čuoggáid dálvvi cup-gilvvuin. Norgga bealde leatge dál bidjame eanet návccaid iežas gilvvuid ordnemii.

• «Norggabealde» ➞ [msyn-unspace-compound]
  • «Norgga bealde»

– SHL:a ja Sámi Valáštallanlihtu beales mii nannet Norggabeale gilvvuid ordnema ja oassálastit Suomabeale cup -gilvvuide dušše delle, go mis eai leat gilvvut dáppe Norggas. Suoma-cupas ii orošii nu stuora árvu dál midjiide, go eat beasa searvat ieš finálii ja dáppe šaddá juo muđuige guhkkin mátkkoštit Lulli-Lappii oassegilvvuide, muitala Sara.

– SHL ja Sámi Valáštallanlihtu beales mii nannet Norggabeale gilvvuid ordnema ja oassálastit Suomabeale cup -gilvvuide dušše delle, go mis eai leat gilvvut dáppe Norggas. Suoma-cupas ii orošii nu stuora árvu dál midjiide, go eat beasa searvat ieš finálii ja dáppe šaddá juo muđuige guhkkin mátkkoštit Lulli-Lappii oassegilvvuide, muitala Sara.

• «SHL:a» ➞ [typo]
  • «SHL»

Stivra jienastii Bálgesiid ovttastumis čohkkeje manna giđa bargojoavkku, man ulbmilin lei čoavdit olgoriikka herggiid searvama gonagasgilvvuide. Bargojoavkku evttohusa vuođul bálgesiid ovttastumi stivra čoahkkanii čakčamánus gieđahallat dán ášši. Čoakkámis jienaste deinna boađusin , ahte guhtta stivralahtu dorjo olgoriikka herggiid oassálastima ja gávccis vuosttilde.

Stivra jienastii Bálgesiid ovttastumis čohkkeje mánná giđa bargojoavkku, man ulbmilin lei čoavdit olgoriikka herggiid searvama gonagasgilvvuide. Bargojoavkku evttohusa vuođul bálgesiid ovttastumi stivra čoahkkanii čakčamánus gieđahallat dán ášši. Čoakkámis jienaste dainna boađusin, ahte guhtta stivrralahtu dorjo olgoriikka herggiid oassálastima ja gávccis vuosttilde.

• «manna» ➞ [typo]
  • «mánná»
  • «maná»
• «deinna» ➞ [typo]
  • «dainna»
• «boađusin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «boađusin,»
• «stivralahtu» ➞ [typo]
  • «stivrralahtu»

SHL:a nubbi sátnejođiheaddji Juhani Länsman mielde Bálgesiid ovttastumi stivrra mearrádussii váikkuhii Suoma boazogilvoválljogotti oaidnu dán áššis.

SHL nubbi sátnejođiheaddji Juhani Länsman mielde Bálgesiid ovttastumi stivrra mearrádussii váikkuhii Suoma boazogilvoválljogotti oaidnu dán áššis.

• «SHL:a» ➞ [typo]
  • «SHL»

– Gilvoválljogoddis eai hálit, ahte olgoriikka hearggit besset mielde gonagasgilvvuide. Dan dihte Bálgesiid ovtasttumi stivrras šadde ”sealgi seainni vuostá” bargat dakkár mearrádusa, muitala Länsman.

– Gilvoválljogoddis eai hálit, ahte olgoriikka hearggit besset mielde gonagasgilvvuide. Dan dihte Bálgesiid ovttastumi stivrras šadde ”sealgi seainni vuostá” bargat dakkár mearrádusa, muitala Länsman.

• «ovtasttumi» ➞ [typo]
  • «ovttastumi»

Ruhtadeapmi gonagasgilvvuide ii leat vel sohppojuvvon Mannan gonagasgilvohallamiid maŋŋel lei eahpesihkarvuohta gilvvuid ordnemis ekonomalaš sivaid geažil ja Bálgesiid ovttastumis váillahe ođđa ruhtadeddjiid ja doibmiid mielde lágidit gilvvuid. Kultur- ja oahpahusministeriija lea juolludan boahtte jahkái 10.000 euro boazogilvodoai-maid ovddideapmái. Gonagasgilvohallamiid lea ulbmilin ordnet njukčamánu maŋemuš vahkoloahpa áigge.

Ruhtadeapmi gonagasgilvvuide ii leat vel sohppojuvvon Mannan gonagasgilvvohallamiid maŋŋel lei eahpesihkarvuohta gilvvuid ordnemis ekonomalaš sivaid geažil ja Bálgesiid ovttastumis váillahe ođđa ruhtadeddjiid ja doibmiid mielde lágidit gilvvuid. Kultur- ja oahpahusministeriija lea juolludan boahtte jahkái 10.000 euro boazogilvodoaimmaid ovddideapmái. Gonagasgilvvohallamiid lea ulbmilin ordnet njukčamánu maŋemuš vahkuloahpa áigge.

• «gonagasgilvohallamiid» ➞ [typo]
  • «gonagasgilvvohallamiid»
• «boazogilvodoai-maid» ➞ [typo]
  • «boazogilvodoaimmaid»
  • «boarogilvodoaimmaid»
  • «roazogilvodoaimmaid»
  • «boazogálvodoaimmaid»
  • «boazogilvodoamaid»
  • «boazogilvidoaimmaid»
  • «boazogilodoaimmaid»
• «Gonagasgilvohallamiid» ➞ [typo]
  • «Gonagasgilvvohallamiid»
• «vahkoloahpa» ➞ [typo]
  • «vahkuloahpa»

Norgga sámit evttohan doarjut ruđalaččat Mikkel Per Sara mielde heargelihtuid ja bálgesiid ovttastumi oktasaš čoakkámis juo jagis 2011 Norggabeale heargelihtut fálle bálgesiid ovttastupmái vejolašvuođa doarjut ekonomalaččat heargegilvohallamiid ordnema, juos sii besset leah-kit fárus gilvaleame gonagasluohkás.

Norgga sámit evttohan doarjut ruđalaččat Mikkel Per Sara mielde heargelihtuid ja bálgesiid ovttastumi oktasaš čoakkámis juo jagis 2011 Norggabeale heargelihtut fálle bálgesiid ovttastupmái vejolašvuođa doarjut ekonomalaččat heargegilvvohallamiid ordnema, juos sii besset leahkin fárus gilvaleame gonagasluohkás.

• «heargegilvohallamiid» ➞ [typo]
  • «heargegilvvohallamiid»
• «leah-kit» ➞ [typo]
  • «leahkin»

– Norgalaččat leat gal čájehan beroštumi doarjut ekonomalaččat heargegilvohallamiid , muhto dat ii leat gal dán dilis vejolaš, muitala Ollila.

– Norgalaččat leat gal čájehan beroštumi doarjut ekonomalaččat heargegilvvohallamiid heargegilvohallamiid, muhto dat ii leat gal dán dilis vejolaš, muitala Ollila.

• «heargegilvohallamiid» ➞ [typo]
  • «heargegilvvohallamiid»
• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «heargegilvohallamiid,»

– Norgalaččat leat gal čájehan beroštumi doarjut ekonomalaččat heargegilvvohallamiid heargegilvohallamiid, muhto dat ii leat gal dán dilis vejolaš, muitala Ollila.

– Norgalaččat leat gal čájehan beroštumi doarjut ekonomalaččat heargegilvvohallamiid heargegilvvohallamiid, muhto dat ii leat gal dán dilis vejolaš, muitala Ollila.

• «heargegilvohallamiid» ➞ [typo]
  • «heargegilvvohallamiid»

LK ságat ii darvehan ságaide gilvoválljogotti ságadoalli Mauri Lakela, iige bargojoavkku jođiheaddji Jukka Knuuti.

LK ságat ii darvehan ságaide gilvoválljogotti ságadoalli Mauri Lakeba, iige bargojoavkku jođiheaddji Jukka Knuuti.

• «Lakela» ➞ [typo]
  • «Lakeba»
  • «Lakkala»

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dahkon dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge 😱 dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

• «dahkon» ➞ [typo]

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

• «dáiddalaš barggus» ➞ [double-space-before]
  • «dáiddalaš  barggus»

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

• «dáiddalaš  barggus» ➞ [double-space-before]
  • «dáiddalaš barggus»

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

• «dáiddalaš barggus» ➞ [double-space-before]
  • «dáiddalaš  barggus»

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

• «dáiddalaš  barggus» ➞ [double-space-before]
  • «dáiddalaš barggus»

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

• «dáiddalaš barggus» ➞ [double-space-before]
  • «dáiddalaš  barggus»

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

• «dáiddalaš  barggus» ➞ [double-space-before]
  • «dáiddalaš barggus»

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

• «dáiddalaš barggus» ➞ [double-space-before]
  • «dáiddalaš  barggus»

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

• «dáiddalaš  barggus» ➞ [double-space-before]
  • «dáiddalaš barggus»

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.

• «dáiddalaš barggus» ➞ [double-space-before]
  • «dáiddalaš  barggus»

Iežát geat ožžo bálkkašumi ledje Miljoonasade-joavkkus beakkán musihkar Heikki Salo ja dáiddafestivála Piknik Frequency. Bálkkašumi sturrodat lea 15.000 euro.

Iežát geat ožžo bálkkašumi ledje 😱 beakkán musihkar Heikki Salo ja dáiddafestivála Pikiin 😱. Bálkkašumi sturrodat lea 15.000 euro.

• «Miljoonasade-joavkkus» ➞ [typo]
  • «Piknik» ➞ [typo]
    • «Pikiin»
  • «Frequency» ➞ [typo]

Iežát geat ožžo bálkkašumi ledje beakkán musihkar Heikki Salo ja dáiddafestivála Pikiin . Bálkkašumi sturrodat lea 15.000 euro.

Iežát geat ožžo bálkkašumi ledje beakkán musihkar Heikki Salo ja dáiddafestivála Pikiin. Bálkkašumi sturrodat lea 15.000 euro.

• «ledje  beakkán» ➞ [double-space-before]
  • «ledje beakkán»
• «Pikiin .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Pikiin.»

Suoma olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii IONK -seminárasáhkavuorustis, ahte dál lea áigi addit sierranjulgosiid sámiide ILO 169 - soahpamussii laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli bloggastis. Olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii ILO 169 -soahpamuša dehálašvuođa sámiide sáhkavuorustis olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras mannan bearjadaga.

Suoma olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii IONK -seminárasáhkavuorustis, ahte dál lea áigi addit sierranjulgosiid sámiide ILO 169 - 😱 laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli bloggastis. Olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii ILO 169 -soahpamuša dehálašvuođa sámiide sáhkavuorustis olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras mannan bearjadaga.

• «soahpamussii» ➞ [typo]

Suoma olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii IONK -seminárasáhkavuorustis, ahte dál lea áigi addit sierranjulgosiid sámiide ILO 169 - laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli bloggastis. Olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii ILO 169 -soahpamuša dehálašvuođa sámiide sáhkavuorustis olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras mannan bearjadaga.

Suoma olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii IONK -seminárasáhkavuorustis, ahte dál lea áigi addit sierranjulgosiid sámiide ILO 169 - laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli bloggastis. Olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii ILO 169 -soahpamuša dehálašvuođa sámiide sáhkavuorustis olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras mannan bearjadaga.

• «-  laktásemiin» ➞ [double-space-before]
  • «- laktásemiin»

Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Muižnieks Supmii addán ávžžuhusat ja daid olláhuhttin . Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuohtaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.

Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils 😱 Supmii addán ávžžuhusat ja daid 😱 olláhuhttin. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.

• «Muižnieks» ➞ [typo]
  • «olláhuhttin» ➞ [typo]
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «olláhuhttin.»
    • «vuoigatvuohtaministeriija» ➞ [typo]
      • «vuoigatvuođaministeriija»

Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Supmii addán ávžžuhusat ja daid olláhuhttindaid olláhuhttin. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.

Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Supmii addán ávžžuhusat ja daid olláhuhttin😱. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.

• «Nils  Supmii» ➞ [double-space-before]
  • «Nils Supmii»
• «daid  olláhuhttin» ➞ [double-space-before]
  • «daid olláhuhttin»
• «daid  olláhuhttin» ➞ [typo]

Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Supmii addán ávžžuhusat ja daid olláhuhttinea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.

Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Supmii addán ávžžuhusat ja daid ollahuhttinba ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.

• «olláhuhttinea» ➞ [typo]
  • «ollahuhttinba»

Guovttegielat ruhta geaveheapmi Unjárggas

Guovttegielat ruhta geavaheapmi Unjárggas

• «geaveheapmi» ➞ [typo]
  • «geavaheapmi»
  • «geaseheapme»
  • «gráveheapme»
  • «geaseheapmi»
  • «geaneheapme»
  • «goaveheapme»
  • «geađeheapme»
  • «geažeheapme»
  • «gealeheapme»

Guovttegielat ruhta geavaheapmi Unjárggas

Guovttegielat ruhtageavaheapmi Unjárggas

• «ruhta geavaheapmi» ➞ [msyn-compound]
  • «ruhtageavaheapmi»

Unjárgga Sámeálbmot bellodak lea miellahtučoahkkimis mearridan sáddet breava gos bivdit Unjárgga gielddas guorahallat geavaha go gielda ruđaid eavttuid mielde. Unjárgga gielda

Unjárgga Sámeálbmot bellodat lea miellahtučoahkkimis mearridan sáddet breava gos bivdit Unjárgga gielddas guorahallat geavaha go gielda ruđaid eavttuid mielde. Unjárgga gielda

• «bellodak» ➞ [typo]
  • «bellodat»

Unjárgga Sámeálbmot bellodat lea miellahtučoahkkimis mearridan sáddet breava gos bivdit Unjárgga gielddas guorahallat geavaha go gielda ruđaid eavttuid mielde. Unjárgga gielda

Unjárgga Sámeálbmotbellodat lea miellahtučoahkkimis mearridan sáddet breava gos bivdit Unjárgga gielddas guorahallat geavaha go gielda ruđaid eavttuid mielde. Unjárgga gielda

• «Sámeálbmot bellodat» ➞ [msyn-compound]
  • «Sámeálbmotbellodat»

nannet golaheddjiid rivtiiid , beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajasšaddandili , ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideamin servogagas sihkkarastit bearašiid eallima ekonomalaččat ja sosialalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrášiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.

nannet golaheddjiid rivtiiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajasšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.

• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «rivttiid,»
• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «bajásšaddandili,»
• «mearrideamin» ➞ [typo]
  • «mearrideame»
  • «mearrideamen»
• «servogagas» ➞ [typo]
  • «servodaga»
• «bearašiid» ➞ [typo]
  • «bearašlit»
• «sosialalaččat» ➞ [typo]
  • «sosiálalaččat»
• «mánnábearrášiidda» ➞ [typo]
  • «mánnábearrahiidda»
  • «mánnábearrašiidda»

nannet golaheddjiid rivtiiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajasšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.

nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.

• «rivtiiid» ➞ [typo]
  • «rivttiid»
• «bajasšaddandili» ➞ [typo]
  • «bajásšaddandili»
  • «bajásšaddangili»

Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjasortnegiid , barget plánemiin, čielggademiiguin, váikkuhandoaimmaiguin, bagadallamiin, diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan ja ovdánahttinbargui, ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset.

Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjasortnegiid doarjjasortnegiid, barget plánemiin, čielggademiiguin, váikkuhandoaimmaiguin, bagadallamiin, diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan ja ovdánahttinbargui, ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset.

• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «doarjjasortnegiid,»

Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjasortnegiid doarjjasortnegiid, barget plánemiin, čielggademiiguin, váikkuhandoaimmaiguin, bagadallamiin, diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan ja ovdánahttinbargui, ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset.

Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjaortnegiid doarjjaortnegiid, barget plánemiin, čielggademiiguin, váikkuhandoaimmaiguin, bagadallamiin, diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan ja ovdánahttinbargui, ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset.

• «doarjjasortnegiid» ➞ [typo]
  • «doarjjaortnegiid»
  • «durjjasortnegiid»
• «doarjjasortnegiid» ➞ [typo]
  • «doarjjaortnegiid»
  • «durjjasortnegiid»

Eanet dokumeanttat fáttá birra anlávdegoddi 9840 Vuonnabahta / Varangerbotn

Eanet dokumeanttat fáttá birra lávdegoddi 9840 Vuonnabahta / Varangerbotn

• «anlávdegoddi» ➞ [typo]
  • «lávdegoddi»
  • «adnilávdegoddi»
  • «atnulávdegoddi»
  • «návdegoddi»
  • «nanilávdegoddi»
  • «raplávdegoddi»
  • «nanelávdegoddi»
  • «antilávdegoddi»
  • «ganalávdegoddi»
  • «enolávdegoddi»

Unjárgga Sámeálbmot Bellodak (SáB) lea media bokte dihtosii ožžon dan ahte gielddat geat ožžot ruhtajuolludeame Sámedikkis, eai sáhte duođaštit dan geavaheame. Sámegiella lea hui hearkkes dilis, ja lea danne dárbbašlaš ahte diet juolludeapmi geavahuvvo eavttuid mielde.

Unjárgga Sámeálbmot Elloda (SáB) lea media bokte dihtosii ožžon dan ahte gielddat geat ožžot ruhtajuolludeami Sámedikkis, eai sáhte duođaštit dan geavaheame. Sámegiella lea hui hearkkes dilis, ja lea danne dárbbašlaš ahte diet juolludeapmi geavahuvvo eavttuid mielde.

• «Bellodak» ➞ [typo]
  • «Elloda»
• «ruhtajuolludeame» ➞ [typo]
  • «ruhtajuolludeami»

Dahko bokte bivdit ahte čađahuvvo guorahallan mo Unjárgga gielda hálddaša guovttegielat ruđaid maid gielda oažžu Sámedikkis.

😱 bokte bivdit ahte čađahuvvo guorahallan mo Unjárgga gielda hálddaša guovttegielat ruđaid maid gielda oažžu Sámedikkis.

• «Dahko» ➞ [typo]

Unjárgga Sámeálbmot Bellodak

Unjárgga Sámeálbmot Elloda

• «Bellodak» ➞ [typo]
  • «Elloda»

Jus hálidat lohkat ealli sámi birrasis, boađe studeantan Sámi allaskuvlii, ođđa Diehtosiiddii !

Jus háliidat lohkat ealli sámi birrasis, boađe studeantan Sámi allaskuvlii, ođđa Diehtosiiddii Diehtosiidii!

• «hálidat» ➞ [typo]
  • «háliidat»
• «!» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Diehtosiidii!»

Jus háliidat lohkat ealli sámi birrasis, boađe studeantan Sámi allaskuvlii, ođđa Diehtosiiddii Diehtosiidii!

Jus háliidat lohkat ealli sámi birrasis, boađe studeantan Sámi allaskuvlii, ođđa Diehtosiiddiid Diehtosiidii!

• «Diehtosiiddii» ➞ [typo]
  • «Diehtosiiddiid»

Boađe ráhkkanit bargui Sámi servodahkii gos ihkinassii, ja vásit man girjái sámevuohta ja sámekultuvra duođaid lea! Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpasnuvat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidná sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dunnje heivehuvvon ja dáppe lea movttidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat • oahppat sámegillii ealli sámi birrasis • oažžut sámi ja álgoálbmot perpektiivva buot oahpahusas • vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa earáide, sihke miel-studeanttaide ja oahpaheddjiide • oahpasmuvvat iešguđetguovllu sámi servodagaide ja sámiide • fuomášit árbevierromáhtu ođđa ja ođđaáigásaš oktavuođain • beasat luoikat ođđaáigásaš rusttegiid nugo giehtadihtoriid ja digitála kameraid • oahpasnuvvat eará álgoálbmogiiguin • vuolgit lonohallanstudeantan olgoriikii

Boađe ráhkkanit bargui Sámi servodahkii gos ihkinassii, ja vásit man girjái sámevuohta ja sámekultuvra duođaid lea! Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpásmat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidna sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dutnje heivehuvvon ja dáppe lea movttiidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat • oahppat sámegillii ealli sámi birrasis • oažžut sámi ja álgoálbmot perspektiivva buot oahpahusas • vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa earáide, sihke miel-studeanttaide ja oahpaheddjiide • oahpásmat iešvuđotguovllu sámi servodagaide ja sámiide • fuomášit árbevierromáhtu ođđa ja ođđaáigásaš oktavuođain • beasat luoikat ođđaáigásaš rusttegiid nugo giehtadihtoriid ja digitála kámeraid • oahpásmit eará álgoálbmogiiguin • vuolgit lonohallanstudeantan olgoriikii

• «oahpasnuvat» ➞ [typo]
  • «oahpásmat»
  • «oahpásmuvat»
  • «oahpásnuvat»
• «áidná» ➞ [typo]
  • «áidna»
• «dunnje» ➞ [typo]
  • «dutnje»
• «movttidahtti» ➞ [typo]
  • «movttiidahtti»
• «perpektiivva» ➞ [typo]
  • «perspektiivva»
  • «perspektiivvas»
• «oahpasmuvvat» ➞ [typo]
  • «oahpásmat»
  • «oahpásmit»
  • «oahpásmuvvat»
  • «oahpásnuvvat»
• «iešguđetguovllu» ➞ [typo]
  • «iešvuđotguovllu»
• «kameraid» ➞ [typo]
  • «kámeraid»
• «oahpasnuvvat» ➞ [typo]
  • «oahpásmit»
  • «oahpásmuvvat»
  • «oahpásnuvvat»

Boađe ráhkkanit bargui Sámi servodahkii gos ihkinassii, ja vásit man girjái sámevuohta ja sámekultuvra duođaid lea! Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpásmat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidna sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dutnje heivehuvvon ja dáppe lea movttiidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat • oahppat sámegillii ealli sámi birrasis • oažžut sámi ja álgoálbmot perspektiivva buot oahpahusas • vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa earáide, sihke miel-studeanttaide ja oahpaheddjiide • oahpásmat iešvuđotguovllu sámi servodagaide ja sámiide • fuomášit árbevierromáhtu ođđa ja ođđaáigásaš oktavuođain • beasat luoikat ođđaáigásaš rusttegiid nugo giehtadihtoriid ja digitála kámeraid • oahpásmit eará álgoálbmogiiguin • vuolgit lonohallanstudeantan olgoriikii

Boađe ráhkkanit bargui Sámi servodahkii gos ihkinassii, ja vásit man girjái sámevuohta ja sámekultuvra duođaid lea! Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpásmat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidna sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dutnje heivehuvvon ja dáppe lea movttiidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat • oahppat sámegillii ealli sámi birrasis • oažžut sámi ja álgoálbmotperspektiivva buot oahpahusas • vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa earáide, sihke miel-studeanttaide ja oahpaheddjiide • oahpásmat iešvuđotguovllu sámi servodagaide ja sámiide • fuomášit árbevierromáhtu ođđa ja ođđaáigásaš oktavuođain • beasat luoikat ođđaáigásaš rusttegiid nugo giehtadihtoriid ja digitála kámeraid • oahpásmit eará álgoálbmogiiguin • vuolgit lonohallanstudeantan olgoriikii

• «álgoálbmot perspektiivva» ➞ [msyn-compound]
  • «álgoálbmotperspektiivva»

"Boađe don ge hábmet iežat boahtteáiggi!" Álggogeahčen oahppojagi Sámi allaskuvla lágida álggahanvahkku ođđa ja ovddeš studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas leat almmolaš rahpanbeaivi, diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Lágiduvvojit maid sosiála dáhpáhusat dego omd. dolastallan, kano-tuvra ja studeantaeahket. Leat maid kurssat studeanttaide, omd. girjerájus ja Classfronter kurssat.

"Boađe don ge hábmet iežat boahtteáiggi😱 Álggogeahčen oahppojagi Sámi allaskuvla lágida álggahanvahkku ođđa ja ovddeš studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas leat almmolaš rahpanbeaivi, diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Lágiduvvojit maid sosiála dáhpáhusat dego omd. dolastallan, kantuvra ja studeantaeahket. Leat maid kurssat studeanttaide, omd. girjerájus ja 😱 kurssat.

• «!"» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «»
• «kano-tuvra» ➞ [typo]
  • «kantuvra»
  • «kánontuvra»
• «Classfronter» ➞ [typo]

"Boađe don ge hábmet iežat boahtteáiggi Álggogeahčen oahppojagi Sámi allaskuvla lágida álggahanvahkku ođđa ja ovddeš studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas leat almmolaš rahpanbeaivi, diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Lágiduvvojit maid sosiála dáhpáhusat dego omd. dolastallan, kantuvra ja studeantaeahket. Leat maid kurssat studeanttaide, omd. girjerájus ja kurssat.

"Boađe don ge hábmet iežat boahtteáiggi Álggogeahčen oahppojagi Sámi allaskuvla lágida álggahanvahkku ođđa ja ovddeš studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas leat almmolaš rahpanbeaivi, diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Lágiduvvojit maid sosiála dáhpáhusat dego omd. dolastallan, kantuvra ja studeantaeahket. Leat maid kurssat studeanttaide, omd. girjerájus ja kurssat.

• «ja  kurssat» ➞ [double-space-before]
  • «ja kurssat»

Guovdageaidnu mearkkaša "guovdu geainnu" ja lea doloža rájes leamaš guovdu Sámi. Mii hálidit ahte Guovdageaidnu ja Sámi allaskuvla dál maid galgá leat sámi nuoraid ja earáid deaivvadanbáiki, ja čohkket ollu sámi studeanttaid miehtá Sámis.

Guovdageaidnu mearkkaša "guovdu geainnu" ja lea doloža rájes leamaš guovdu Sámi. Mii háliidat ahte Guovdageaidnu ja Sámi allaskuvla dál maid galgá leat sámi nuoraid ja earáid deaivvadanbáiki, ja čohkket ollu sámi studeanttaid miehtá Sámis.

• «hálidit» ➞ [typo]
  • «háliidat»
  • «háliidit»

Beassážit áiggi dáppe lágiduvvo Sámi beassášfestivála. Dalle čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, dolos árbevieru mielde. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvo Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossa vuodjin , teáhterčájálmasat ja olu eambbo. Beassážiid áiggi leat maid konfirmášuvnnat , ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet, ja risttašit mánáid.

Beassážat áiggi dáppe lágiduvvo Sámi beassášfestivála. Dalle čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, dološ árbevieru mielde. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvo Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossa vuodjin, teáhterčájálmasat ja olu eambbo. Beassážiid áiggi leat maid konfirmašuvnnat konfirmášuvnnat, ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet, ja risttašit mánáid.

• «Beassážit» ➞ [typo]
  • «Beassážat»
• «dolos» ➞ [typo]
  • «dološ»
• «vuodjin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «vuodjin,»
• «konfirmášuvnnat» ➞ [typo]
  • «konfirmašuvnnat»
• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «konfirmášuvnnat,»

Beassážat áiggi dáppe lágiduvvo Sámi beassášfestivála. Dalle čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, dološ árbevieru mielde. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvo Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossa vuodjin, teáhterčájálmasat ja olu eambbo. Beassážiid áiggi leat maid konfirmašuvnnat konfirmášuvnnat, ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet, ja risttašit mánáid.

Beassážat áiggi dáppe lágiduvvo Sámi beassášfestivála. Dalle čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, dološ árbevieru mielde. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvo Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossa vuodjin, teáhterčájálmasat ja olu eambbo. Beassážiid áiggi leat maid konfirmašuvnnat konfirmašuvnnat, ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet, ja risttašit mánáid.

• «konfirmášuvnnat» ➞ [typo]
  • «konfirmašuvnnat»

Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki oahpahus-, giella ja kulturossodat, Sámi árkiiva , Gáldu- Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla. DáinSámi joatkka- ja boazodoalloskuvla. Dáin ruovttusiidduin gávnnat eanet dieđuid Guovdageainnu birra:

Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki 😱, giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva árkiiva, 😱 Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. DáinSámi joatkka- ja boazodoalloskuvla. Dáin ruovttusiidduin gávnnat eanet dieđuid Guovdageainnu birra:

• «oahpahus-» ➞ [typo]
  • «árkiiva» ➞ [typo]
    • «arkiiva»
  • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
    • «árkiiva,»
  • «Gáldu-» ➞ [typo]
    • «Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla.  Dáin» ➞ [typo]
      • «Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla.  Dáin»
    • «Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla.  Dáin» ➞ [double-space-before]
      • «Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla. Dáin»

Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki , giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva árkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaidárkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. Dáinruovttusiidduin. Dáinruovttusiidduin gávnnat eanet dieđuid Guovdageainnu birra:

Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki, giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva arkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaidárkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. Dáinruovttusiidduin😱 gávnnat eanet dieđuid Guovdageainnu birra:

• «Sámedikki ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Sámedikki,»
• «árkiiva,  Álgoálbmotvuoigatvuođaid» ➞ [typo]
  • «arkiiva,  Álgoálbmotvuoigatvuođaid»
• «árkiiva,  Álgoálbmotvuoigatvuođaid» ➞ [double-space-before]
  • «árkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaid»
• «.  Dáinruovttusiidduin» ➞ [double-space-before]
  • «. Dáinruovttusiidduin»
• «.  Dáinruovttusiidduin» ➞ [typo]

Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki, giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva arkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaidgelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. Dáinruovttusiidduin Guovdageainnu birra:

Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki, giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva arkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaidgelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. Alinruovttusiidduin Guovdageainnu birra:

• «,  Álgoálbmotvuoigatvuođaidgelbbolašvuođaguovddáš» ➞ [double-space-before]
  • «, Álgoálbmotvuoigatvuođaidgelbbolašvuođaguovddáš»
• «Dáinruovttusiidduin» ➞ [typo]
  • «Alinruovttusiidduin»
  • «Mášinruovttusiidduin»
  • «Árinruovttusiidduin»
  • «Háiaruovttusiidduin»
  • «Sábinruovttusiidduin»

Muđui lea Kautokeino Net buorre diehtogáldu

Muđui lea Kautokeino Dat buorre diehtogáldu

• «Net» ➞ [typo]
  • «Dat»
  • «Dát»

GLR Lágásradio dáppe gávnnat beaivválaš ođđasiid

GLR 😱 dáppe gávnnat beaivválaš ođđasiid

• «Lágásradio» ➞ [typo]

GLR dáppe gávnnat beaivválaš ođđasiid

GLR dáppe gávnnat beaivválaš ođđasiid

• «GLR  dáppe» ➞ [double-space-before]
  • «GLR dáppe»

Valáštallan ja ástoáiggebuđaldusat

Valáštallan ja astuáiggebuđaldusat

• «ástoáiggebuđaldusat» ➞ [typo]
  • «astuáiggebuđaldusat»
  • «astoáigebuđaldusat»
  • «astoáiggebuđaldusat»

Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeamis go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus lea hui doaibmilis valáštallanbiras, ee. lea fierbmespábbun, spábbačiekčan, giehtaspábbun, čuoigan ja aerobic. Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos hárjehallat sisbandy ja gievrrudanhárjehallama . Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat.

Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeamis go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus lea hui doaibmilis valáštallanbiras, ee. lea fierbmesoabbun, spábbačiekčan, giehtasoabbun, čuoigan ja 😱. Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos hárjehallat sisbandy ja gievrrudanhárjehallama gievrrudanhárjehallama. Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat.

• «fierbmespábbun» ➞ [typo]
  • «fierbmesoabbun»
  • «fierbmespábba»
• «giehtaspábbun» ➞ [typo]
  • «giehtasoabbun»
  • «giehtaspábba»
• «aerobic» ➞ [typo]
  • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
    • «gievrrudanhárjehallama.»

Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeamis go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus lea hui doaibmilis valáštallanbiras, ee. lea fierbmesoabbun, spábbačiekčan, giehtasoabbun, čuoigan ja . Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos hárjehallat sisbandy ja gievrrudanhárjehallama gievrrudanhárjehallama. Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat.

Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeamis go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus lea hui doaibmilis valáštallanbiras, ee. lea fierbmesoabbun, spábbačiekčan, giehtasoabbun, čuoigan ja. Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos hárjehallat sisbandy ja gievrudanhárjehallama gievrudanhárjehallamat. Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat.

• «ja .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «ja.»
• «gievrrudanhárjehallama» ➞ [typo]
  • «gievrudanhárjehallama»
  • «givrrodanhárjehallama»
  • «gievrudanhárjehállama»
  • «gievrudathárjehallama»
  • «gievrrustanhárjehallama»
  • «kievrudanhárjehallama»
  • «gievrulanhárjehallama»
  • «gievrruhanhárjehallama»
• «gievrrudanhárjehallama» ➞ [typo]
  • «gievrudanhárjehallamat»

Báikkálaš olgobáikkiin lea studeanttain vejolašvuohta lágidit studeantakroa, gosa buohkat badjel 18 besset. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, heastastáljat ja máŋga iešguđetlágan searvvi- dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, risttalaš searvvit ja bridge-klubba.

Báikkálaš olgobáikkiin lea studeanttain vejolašvuohta lágidit studeantakroa, gosa buohkat badjel 18 besset. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, heastastáljat ja máŋga iešguđetlágan searvvi- dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, risttalaš searvvit ja 😱.

• «bridge-klubba» ➞ [typo]

Báikkálaš olgobáikkiin lea studeanttain vejolašvuohta lágidit studeantakroa, gosa buohkat badjel 18 besset. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, heastastáljat ja máŋga iešguđetlágan searvvi- dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, risttalaš searvvit ja .

Báikkálaš olgobáikkiin lea studeanttain vejolašvuohta lágidit studeantakroa, gosa buohkat badjel 18 besset. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, heastastáljat ja máŋga iešguđetlágan searvvi- dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, risttalaš searvvit ja.

• «ja .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «ja.»

Dáppe leat buorit duddjonvejolašvuođat jus hálidat duddjot. Lágiduvvojit duodjekurssat, ja lea maid vejolaš ieš duddjot Duodjeinstituhtas.

Dáppe leat buorit duddjonvejolašvuođat jus háliidat duddjot. Lágiduvvojit duodjekurssat, ja lea maid vejolaš ieš duddjot Duodjeinstituhtas.

• «hálidat» ➞ [typo]
  • «háliidat»
  • «háliidit»

Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide gaskkal 1/2 jagis- 5 jahkái. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra.

Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide gaskkal 1/2 😱 5 jahkái. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra.

• «jagis-» ➞ [typo]

Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide gaskkal 1/2 5 jahkái. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra.

Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide gaskkal 1/2 5 jahkái. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra.

• «1/2  5» ➞ [double-space-before]
  • «1/2 5»

Muđui allaskuvlla fálaldagat studeantaide leat: Studeantasearvi Class Fronter Studeantaaviisa Dihtorlanjat ja mátkedihtorat Giellakurssat Girjerájus Kantiidna E-boasta čujuhus ja čoavddagoarta Vuolgit olgoriikkii studeantan Ođđa studeanttaide fáttarortnet-veahkki ja doarjja go lea amas ja ođas báikái!

Muđui allaskuvlla fálaldagat stuđeanttaide leat: Studeantasearvi Lassi Fronter Studeantaaviisa Dihtorlanjat ja mátkedihtorat Giellakurssat Girjerájus Kantiidna E-boastačujuhus ja čoavddagoarta Vuolgit olgoriikii studeantan Ođđa studeanttaide fáttarortnet-veahkki ja doarjja go lea amas ja ođas báikái!

• «studeantaide» ➞ [typo]
  • «stuđeanttaide»
  • «studeanttaide»
  • «studeanttaid»
• «Class» ➞ [typo]
  • «Lassi»
  • «Lasi»
  • «Lasá»
• «E-boasta čujuhus» ➞ [msyn-compound]
  • «E-boastačujuhus»
• «olgoriikkii» ➞ [typo]
  • «olgoriikii»

Bovdejupmi 2008 riikačoahkkimii Girkonjárggas

Bovdejupmi 2008 riikkačoahkkimii Girkonjárggas

• «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
  • «riikkačoahkkimii»

Sámeálbmot bellodat bovde 10. dábálaš riikačoahkkimii girkonjárgii 11.ja.12.11.ja.12.golggotmánu. Áššebáhppáriid gávnnet riikačoahkkin máhpas .

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja.12.11.ja. 12.golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

• «Sámeálbmot bellodat» ➞ [msyn-compound]
  • «Sámeálbmotbellodat»
• «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
  • «riikkačoahkkimii»
• «11.ja.12.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «11. ja.12.»
• «11.ja.12.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «11.ja. 12.»
• «Áššebáhppáriid» ➞ [typo]
  • «Áššebáhpáriid»
• «gávnnet» ➞ [typo]
  • «gávnne»
• «riikačoahkkin» ➞ [typo]
  • «riikkačoahkkima»
  • «riikkačoahkkin»
• «máhpas .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «máhpas.»

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja.12..golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12..golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

• «.12.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «. 12.»

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12..golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. .golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

• «12..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «12. .»

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. .golggotmánu12. .golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12..golggotmánu12. . golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

• «12. .golggotmánu» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «12..golggotmánu»
  • «.golggotmánu»
• «12. .golggotmánu» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «12. . golggotmánu»

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12..golggotmánuu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. .golggotmánuu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

• «12..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «12. .»

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. .12. .golggotmánuu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12..12. . golggotmánuugolggotmánuu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

• «12. .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «12..»
  • «.»
• «12. .» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «12. . golggotmánuu»

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánuugolggotmánuu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. . golggotmánusgolggotmánus. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

• «12..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «12. .»
• «golggotmánuugolggotmánuu» ➞ [typo]
  • «golggotmánusgolggotmánus»

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. . golggotmánusgolggotmánus. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánusgolggotmánus. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

• «12. .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «12..»

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánusgolggotmánus. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. . golggotmánusgolggotmánus. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

• «12..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «12. .»

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. . golggotmánusgolggotmánus. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánusgolggotmánus. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.

• «12. .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «12..»

Báikkálaš bellodagat Finnmárku Sámeálbmot bellodat Fylkadikkeáirras

Báikkálaš bellodagat Finnmárkku Sámeálbmotbellodat Fylkadikkeáirras

• «Finnmárku» ➞ [typo]
  • «Finnmárkku»
• «Sámeálbmot bellodat» ➞ [msyn-compound]
  • «Sámeálbmotbellodat»

Sámedikkeáirasat Stivra

Sámediggeáirasat Stivra

• «Sámedikkeáirasat» ➞ [typo]
  • «Sámediggeáirasat»

Bovdejupmi dábálaš riikačoahkkimii golggotmánu 11. ja 12. b. 2008

Bovdejupmi dábálaš riikkačoahkkimii golggotmánu 11. ja 12. b. 2008

• «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
  • «riikkačoahkkimii»

Sámeálbmot bellodat stivra bovde dábálaš riikačoahkkimii Girkonjárggas golggotmánu 11. ja 12.b. 2008.

Sámeálbmotbellodat stivra bovde dábálaš riikkačoahkkimii Girkonjárggas golggotmánu 11. ja 12. b. 2008.

• «Sámeálbmot bellodat» ➞ [msyn-compound]
  • «Sámeálbmotbellodat»
• «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
  • «riikkačoahkkimii»
• «12.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «12. b.»

Čoahkkinbáiki: Rica hotell Girkonjárga Čoahkkin álgá: lávvardaga tii 11.00 Čoahkkin loahpahuvvo: sotnabeaivve tii 13.00

Čoahkkinbáiki: Rica Hotel Girkonjárga Čoahkkin álgá: lávvardaga tii 11.00 Čoahkkin loahpahuvvo: sotnabeaivve tii 13.00

• «hotell» ➞ [typo]
  • «Hotel»

Sisaboahtan áššit galget leat stivrras ovdal čakčamánu 19.b.2008, § 9. Áššiid mat galget riikačoahkkin ovdii, galget leat čilgejuvvon. Áššiid ferte báikkálašbellodat buktit ovdan riikačoahkkimis.

Sisaboahtin áššit galget leat stivrras ovdal čakčamánu 19. b.2008, § 9. Áššiid mat galget riikkačoahkkima ovdii, galget leat čilgejuvvon. Áššiid ferte báikkálašbellodat buktit ovdan riikkačoahkkimis.

• «Sisaboahtan» ➞ [typo]
  • «Sisaboahtin»
• «19.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «19. b.»
• «riikačoahkkin» ➞ [typo]
  • «riikkačoahkkima»
  • «riikkačoahkkin»
• «riikačoahkkimis» ➞ [typo]
  • «riikkačoahkkimis»

Sisaboahtin áššit galget leat stivrras ovdal čakčamánu 19. b.2008, § 9. Áššiid mat galget riikkačoahkkima ovdii, galget leat čilgejuvvon. Áššiid ferte báikkálašbellodat buktit ovdan riikkačoahkkimis.

Sisaboahtin áššit galget leat stivrras ovdal čakčamánu 19. b. 2008, § 9. Áššiid mat galget riikkačoahkkima ovdii, galget leat čilgejuvvon. Áššiid ferte báikkálašbellodat buktit ovdan riikkačoahkkimis.

• «b.2008» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «b. 2008»

Fápmudusskovvi galgá leat stivrras ovdal riikačoahkkin álgá.

Fápmudusskovvi galgá leat stivrras ovdal riikkačoahkkima álgá.

• «riikačoahkkin» ➞ [typo]
  • «riikkačoahkkima»
  • «riikkačoahkkin»

Báikkálašbellodagaid ráporterenskovvi galget leat devdon ja vuolláičállon báikkálaš bellodaga jođiheaddjis, ja sáddejuvvo nubbijođiheaddji Elfrid Boine, ovdal golggotmánu 1.b. Jos báikkálaš bellodat ii sádde raporterenskovi, sáhttá dat váikkuhit nu ahte báikkálašbellodat oažžu dušše guokte áirasa riikacoahkkimii. Muđuid čujuhat njuolggadusaide § 9 Riikačoahkkin.

Báikkálašbellodagaid raporterenskovvi galget leat devdon ja vuolláičállon báikkálaš bellodaga jođiheaddjis, ja sáddejuvvo nubbijođiheaddji Elfrid Boine, ovdal golggotmánu 1. b. Jos báikkálaš bellodat ii sádde raporterenskovi, sáhttá dat váikkuhit nu ahte báikkálašbellodat oažžu dušše guokte áirasa riikacoahkkimii. Muđuid čujuhat njuolggadusaide § 9 Riikkačoahkkima.

• «ráporterenskovvi» ➞ [typo]
  • «raporterenskovvi»
• «1.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «1. b.»
• «Riikačoahkkin» ➞ [typo]
  • «Riikkačoahkkima»
  • «Riikkačoahkkin»

§ 9 Riikačoahkkin Báikkálaš bellodat válljejit áirasiid riikačoahkkimii ja ožžot guokte áirasa 15 vuosttaš miellahtuin, das 1 áirasa lassin juohke 15. miellahtus. Mákson miellahtuvuohta jagi ovdal riikačoahkkin, lea vuođđun áirraslohkui riikačoahkkimii. Njuolgga miellahtuvuohta ii ahte áirasa riikačoahkkimii.

§ 9 Riikkačoahkkima Báikkálaš bellodat válljejit áirasiid riikkačoahkkimii ja ožžot guokte áirasa 15 vuosttaš miellahtuin, das 1 áirasa lassin juohke 15. miellahtus. Mákson miellahttuvuođa jagi ovdal riikkačoahkkima, lea vuođđun áirraslohkui riikkačoahkkimii. Njuolgga miellahttuvuohta ii ahte áirasa riikkačoahkkimii.

• «Riikačoahkkin» ➞ [typo]
  • «Riikkačoahkkima»
  • «Riikkačoahkkin»
• «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
  • «riikkačoahkkimii»
• «miellahtuvuohta» ➞ [typo]
  • «miellahttuvuođa»
• «riikačoahkkin» ➞ [typo]
  • «riikkačoahkkima»
  • «riikkačoahkkin»
• «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
  • «riikkačoahkkimii»
• «miellahtuvuohta» ➞ [typo]
  • «miellahttuvuohta»
• «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
  • «riikkačoahkkimii»

Stivra lea várren idjadansajiid Rica hotealla Girkonjárggas. Áirasat fertejit oađđit duppallanjain. Stivra ferte oažžut dihtosii galle áirasa, namain ja el-poastačujuhusain , geat dárbbašit idjadeame ovdal golggotmánu 1.b. 2008. Dán dáhttut hotealla njuolggadusaid ektui oažžut dihtosiid geat galget idjadit.

Stivra lea várren idjadansajiid Rica hotealla Girkonjárggas. Áirasat fertejit oađđit duppallanjain. Stivra ferte oažžut dihtosii galle áirasa, namain ja el-poastačujuhusain belápoastačujuhusain, geat dárbbašit idjadeame ovdal golggotmánu 1. b. 2008. Dán dáhttut hotealla njuolggadusaid ektui oažžut dihtosiid geat galget idjadit.

• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «belápoastačujuhusain,»
• «1.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «1. b.»

Stivra lea várren idjadansajiid Rica hotealla Girkonjárggas. Áirasat fertejit oađđit duppallanjain. Stivra ferte oažžut dihtosii galle áirasa, namain ja el-poastačujuhusain belápoastačujuhusain, geat dárbbašit idjadeame ovdal golggotmánu 1. b. 2008. Dán dáhttut hotealla njuolggadusaid ektui oažžut dihtosiid geat galget idjadit.

Stivra lea várren idjadansajiid Rica hotealla Girkonjárggas. Áirasat fertejit oađđit duppallanjain. Stivra ferte oažžut dihtosii galle áirasa, namain ja belápoastačujuhusain belápoastačujuhusain, geat dárbbašit idjadeame ovdal golggotmánu 1. b. 2008. Dán dáhttut hotealla njuolggadusaid ektui oažžut dihtosiid geat galget idjadit.

• «el-poastačujuhusain» ➞ [typo]
  • «belápoastačujuhusain»
  • «ealapoastačujuhusain»
  • «enopoastačujuhusain»
  • «álupoastačujuhusain»
  • «egápoastačujuhusain»
  • «elešpoastačujuhusain»
  • «álopoastačujuhusain»
  • «e-poastačujuhusain»
  • «elošpoastačujuhusain»

Davvenjárgga ja Porsáŋggu Sámeálbmot Bellodat bovdejuvvo riikačoahkkimii guvttiin áirasiin áicájeaddjin.

Davvenjárgga ja Porsáŋggu Sámeálbmot Bellodat bovdejuvvo riikkačoahkkimii guvttiin áirasiin áicájeaddjin.

• «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
  • «riikkačoahkkimii»

Miellahttovuohta SNF-Sámi NissonForuma lahttovuohta

Miellahttuvuohta SNF-Sámi NissonForuma lahttuvuohta

• «Miellahttovuohta» ➞ [typo]
  • «Miellahttuvuohta»
• «lahttovuohta» ➞ [typo]
  • «lahttuvuohta»

Norga/Norge 150 nkr: Postbanken nr 0540.06.51819 IBAN: NO46 0540 0651 819. Postbanken, N-0021 Oslo

Norga/Norge 150 nu: Postangen nr 0540.06.51819 IBAN: NO46 0540 0651 819. Postangen, N-0021 Oslo

• «nkr» ➞ [typo]
  • «nu»
  • «ná»
  • «nai»
  • «jur»
  • «nie»
  • «nuo»
  • «na»
• «Postbanken» ➞ [typo]
  • «Postangen»
• «Postbanken» ➞ [typo]
  • «Postangen»

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr.178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot , SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierbmádahkan guovvamánu 6.b. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdan geassemánu 23. b. 1998 Háštás . Njuolggadusat. Njuolggadusat dohkkehuvvon Háštá jahkečoahkkimis geassemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1.b. 2008.

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Háštás Háštás. Njuolggadusat. Njuolggadusat dohkkehuvvon Háštá jahkečoahkkimis geassemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

• «nr.178 04 62-6» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «nr. 178 04 62-6»
• «Postgirot ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Postgirot,»
• «fierbmádahkan» ➞ [typo]
  • «fierpmádahkan»
• «6.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «6 .»
• «organisašuvdan» ➞ [typo]
  • «organisašuvdnan»
• «.  Njuolggadusat» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Háštás.  Njuolggadusat»
• «.  Njuolggadusat» ➞ [double-space-before]
  • «. Njuolggadusat»
• «1.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «1. b.»

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.6 .b. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Háštás Háštás. NjuolggadusatdohkkehuvvonHáštás. NjuolggadusatdohkkehuvvonHáštás. Njuolggadusatdohkkehuvvon Háštá jahkečoahkkimis geassemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.6 . b. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. NjuolggadusatdohkkehuvvonHáštás. Njuolggadusatdohkkehuvvon😱 Háštá jahkečoahkkimis geassemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

• «6 .b.» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «6.b.»
  • «.b.»
• «6 .b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «6 . b.»
• «Háštás» ➞ [typo]
  • «Báktás»
  • «Dáktás»
• «Háštás.  Njuolggadusatdohkkehuvvon» ➞ [typo]
  • «Fáttás.  Njuolggadusatdohkkehuvvon»
  • «Máhtás.  Njuolggadusatdohkkehuvvon»
  • «Fáktás.  Njuolggadusatdohkkehuvvon»
  • «Dáhtás.  Njuolggadusatdohkkehuvvon»
  • «Rástás.  Njuolggadusatdohkkehuvvon»
• «Háštás.  Njuolggadusatdohkkehuvvon» ➞ [double-space-before]
  • «Háštás. Njuolggadusatdohkkehuvvon»
• «Háštás.  Njuolggadusatdohkkehuvvon» ➞ [typo]

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Njuolggadusatdohkkehuvvon. Njuolggadusatdohkkehuvvon. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Njuolggadusatdohkkehuvvon😱. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

• «6.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «6 .»
• «.  Njuolggadusatdohkkehuvvon» ➞ [double-space-before]
  • «. Njuolggadusatdohkkehuvvon»
• «.  Njuolggadusatdohkkehuvvon» ➞ [typo]

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.6 .b.. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Njuolggadusatdohkkehuvvonuvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.6 . b.. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. 😱 Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

• «6 .b.» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «6.b.»
  • «.b.»
• «6 .b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «6 . b.»
• «Njuolggadusatdohkkehuvvonuvvon» ➞ [typo]

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

• «6.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «6 .»
• «.  Roavvenjárgga» ➞ [double-space-before]
  • «. Roavvenjárgga»

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.6 .b... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.6 . b... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

• «6 .b.» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «6.b.»
  • «.b.»
• «6 .b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «6 . b.»

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

• «6.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «6 .»

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.6 .b.... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.6 . b.... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

• «6 .b.» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «6.b.»
  • «.b.»
• «6 .b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «6 . b.»

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b..... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b..... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

• «6.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «6 .»

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.6 .b..... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.6 . b..... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.

• «6 .b.» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «6.b.»
  • «.b.»
• «6 .b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «6 . b.»

§ 1: NAMMA JA ORGANISAŠUVDNAHÁPMI SNF-Sámi NissonForum lea giliid, báikegottiid ja regiuvnna ovdánahttinbarggu forum nissonolbmuid eavttuid mielde. § 2: ULBMIL Sámi NissonForum ulbmilin lea: a) Nannet nissonolbmuid oassálastima ja váikkuhanválddi sámi báikegottiin, vuođđuduvvon sámegiela ja -kultuvrra ala b) Oahpahit ja movttiidahttit sámenissoniid áŋgiruššat ja doaimmahit ovdánahttinbarggu iežamet eavttuid mielde c) Dokumenteret sámenissoniid eallima ja bargguid, sihke historjjálaččat ja odne d) Ohcat ovttasbarggu servviiguin, organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierbmádagaiguin main lea seammá ulbmil § 3: LAHTTOVUOHTA Sámenissonat geat atnet iežaset sápmelažžan, sáhttet leat dábálaš lahttun. Earát sáhttet leat doarjjalahttun. § 4: LAHTTOMÁKSU Lahttomáksu máksojuvvo vuosttas jahkebeali kaleanddarjagis ja ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin mearrida lahttomávssu sturrodaga. § 5: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA JA JIENASTANRIEKTI Sus guhte lea deavdán/ deavdá 15 jagi kaleanddarjagis ja guhte lea leamaš dábálaš lahttun unnimustá golbma mánu, lea jienastanriekti jahkečoahkkimis. Su lea maid vejolaš válljet stivrii. Ii sáhte válljejuvvot sáttatolmmožin ovdal go deavdá 18 jagi. Doarjjalahtuin lea dušše evttohan- ja hállanriekti, iige jienastanriekti. § 6: STIVRA Stivra jođiha Sámi NissonForum. Stivrras leat vihtta lahtu guđet válljejuvvojit guovtti jahkái ain hávil. Go stivra vuođđuduvvo, válljejuvvo maiddái jođiheaddji. Stivrras lea mearridanváldi go unnimustá golmmas, oktan várrelahtuiguin, leat čoahkis. Stivra lea geatnegahtton doahttalit sierra njuolggadusaid stivrra bargui maid jahkečoahkkin lea dohkkehan. § 7: JAHKEČOAHKKIN Jahkečoahkkin lea Sámi NissonForum alimus orgána ja dollojuvvo juohke jagi. Jahkečoahkkimii gohččojuvvo njeallje vahku ovdal. Jahkečoahkkináššebáhpárat sáddejuvvojit maŋimustá guokte vahku ovdal. Jahkečoahkkin galgá meannudit: - Maŋimus áigodaga dieđáhusa - Doaibmaplána - Maŋimus áigodaga dárkkistuvvon rehketdoalu - Bušeahta - Lahttomávssu sturrodaga - Árvaluvvon áššiid - Válljet vihtta (5) stivralahttu ja golbma (3) várrelahttu - Válljet golmma olbmo válgalávdegotti Jahkečoahkkimis lea mearridanváldi daiguin lahtuiguin geat leat boahtan ja geain lea jienastanriekti. Árvaluvvon áššit maid jahkečoahkkin galggašii meannudit fertejit leat stivrra hálddus maŋimustá golbma vahku ovdal jahkečoahkkima.

§ 1: NAMMA JA ORGANISAŠUVDNAHÁPMI SNF-Sámi NissonForum lea giliid, báikegottiid ja regiovnna ovdánahttinbarggu forum nissonolbmuid eavttuid mielde. § 2: ULBMIL Sámi NissonForum ulbmilin lea: a) Nannet nissonolbmuid oassálastima ja váikkuhanválddi sámi báikegottiin, vuođđuduvvon sámegiela ja -kultuvrra ala b) Oahpahit ja movttiidahttit sámenissoniid áŋgiruššat ja doaimmahit ovdánahttinbarggu iežamet eavttuid mielde c) Dokumenteret sámenissoniid eallima ja bargguid, sihke historjjálaččat ja odne d) Ohcat ovttasbarggu servviiguin, organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierpmádagaiguin main lea seamma ulbmil § 3: LAHTTUVUOHTA Sámenissonat geat atnet iežaset sápmelažžan, sáhttet leat dábálaš lahttun. Earát sáhttet leat doarjjalahttun. § 4: LAHTTOMÁKSU Lahttomáksu máksojuvvo vuosttas jahkebeali kaleanddarjagis ja ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin mearrida lahttomávssu sturrodaga. § 5: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA JA JIENASTANRIEKTI Sus guhte lea deavdán/ deavdá 15 jagi kaleanddarjagis ja guhte lea leamaš dábálaš lahttun unnimustá golbma mánu, lea jienastanriekti jahkečoahkkimis. Su lea maid vejolaš válljet stivrii. Ii sáhte válljejuvvot sáttatolmmožin ovdal go deavdá 18 jagi. Doarjjalahtuin lea dušše 😱 ja hállanriekti, iige jienastanriekti. § 6: STIVRA Stivra jođiha Sámi NissonForum. Stivrras leat vihtta lahtu guđet válljejuvvojit guovtti jahkái ain hávil. Go stivra vuođđuduvvo, válljejuvvo maiddái jođiheaddji. Stivrras lea mearridanváldi go unnimustá golmmas, oktan várrelahtuiguin, leat čoahkis. Stivra lea geatnegahtton doahttalit sierra njuolggadusaid stivrra bargui maid jahkečoahkkin lea dohkkehan. § 7: JAHKEČOAHKKIN Jahkečoahkkin lea Sámi NissonForum alimus orgána ja dollojuvvo juohke jagi. Jahkečoahkkimii gohččojuvvo njeallje vahku ovdal. Jahkečoahkkináššebáhpárat sáddejuvvojit maŋimustá guokte vahku ovdal. Jahkečoahkkin galgá meannudit: - Maŋimus áigodaga dieđáhusa - Doaibmaplána - Maŋimus áigodaga dárkkistuvvon rehketdoalu - Bušeahta - Lahttomávssu sturrodaga - Árvaluvvon áššiid - Válljet vihtta (5) stivrralahttu ja golbma (3) várrelahttu - Válljet golmma olbmo válgalávdegotti Jahkečoahkkimis lea mearridanváldi daiguin lahtuiguin geat leat boahtán ja geain lea jienastanriekti. Árvaluvvon áššit maid jahkečoahkkin galggašii meannudit fertejit leat stivrra hálddus maŋimustá golbma vahku ovdal jahkečoahkkima.

• «regiuvnna» ➞ [typo]
  • «regiovnna»
  • «regiona»
• «:  ULBMIL» ➞ [double-space-before]
  • «: ULBMIL»
• «)  Dokumenteret» ➞ [double-space-before]
  • «) Dokumenteret»
• «fierbmádagaiguin» ➞ [typo]
  • «fierpmádagaiguin»
• «seammá» ➞ [typo]
  • «seamma»
• «LAHTTOVUOHTA» ➞ [typo]
  • «LAHTTUVUOHTA»
• «atnet  iežaset» ➞ [double-space-before]
  • «atnet iežaset»
• «:  VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA» ➞ [double-space-before]
  • «: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA»
• «evttohan-» ➞ [typo]
  • «:  STIVRA» ➞ [double-space-before]
    • «: STIVRA»
  • «.  Stivra» ➞ [double-space-before]
    • «. Stivra»
  • «:  JAHKEČOAHKKIN» ➞ [double-space-before]
    • «: JAHKEČOAHKKIN»
  • «.  Jahkečoahkkimii» ➞ [double-space-before]
    • «. Jahkečoahkkimii»
  • «stivralahttu» ➞ [typo]
    • «stivrralahttu»
  • «boahtan» ➞ [typo]
    • «boahtán»

§ 1: NAMMA JA ORGANISAŠUVDNAHÁPMI SNF-Sámi NissonForum lea giliid, báikegottiid ja regiovnna ovdánahttinbarggu forum nissonolbmuid eavttuid mielde. § 2: ULBMIL Sámi NissonForum ulbmilin lea: a) Nannet nissonolbmuid oassálastima ja váikkuhanválddi sámi báikegottiin, vuođđuduvvon sámegiela ja -kultuvrra ala b) Oahpahit ja movttiidahttit sámenissoniid áŋgiruššat ja doaimmahit ovdánahttinbarggu iežamet eavttuid mielde c) Dokumenteret sámenissoniid eallima ja bargguid, sihke historjjálaččat ja odne d) Ohcat ovttasbarggu servviiguin, organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierpmádagaiguin main lea seamma ulbmil § 3: LAHTTUVUOHTA Sámenissonat geat atnet iežaset sápmelažžan, sáhttet leat dábálaš lahttun. Earát sáhttet leat doarjjalahttun. § 4: LAHTTOMÁKSU Lahttomáksu máksojuvvo vuosttas jahkebeali kaleanddarjagis ja ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin mearrida lahttomávssu sturrodaga. § 5: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA JA JIENASTANRIEKTI Sus guhte lea deavdán/ deavdá 15 jagi kaleanddarjagis ja guhte lea leamaš dábálaš lahttun unnimustá golbma mánu, lea jienastanriekti jahkečoahkkimis. Su lea maid vejolaš válljet stivrii. Ii sáhte válljejuvvot sáttatolmmožin ovdal go deavdá 18 jagi. Doarjjalahtuin lea dušše ja hállanriekti, iige jienastanriekti. § 6: STIVRA Stivra jođiha Sámi NissonForum. Stivrras leat vihtta lahtu guđet válljejuvvojit guovtti jahkái ain hávil. Go stivra vuođđuduvvo, válljejuvvo maiddái jođiheaddji. Stivrras lea mearridanváldi go unnimustá golmmas, oktan várrelahtuiguin, leat čoahkis. Stivra lea geatnegahtton doahttalit sierra njuolggadusaid stivrra bargui maid jahkečoahkkin lea dohkkehan. § 7: JAHKEČOAHKKIN Jahkečoahkkin lea Sámi NissonForum alimus orgána ja dollojuvvo juohke jagi. Jahkečoahkkimii gohččojuvvo njeallje vahku ovdal. Jahkečoahkkináššebáhpárat sáddejuvvojit maŋimustá guokte vahku ovdal. Jahkečoahkkin galgá meannudit: - Maŋimus áigodaga dieđáhusa - Doaibmaplána - Maŋimus áigodaga dárkkistuvvon rehketdoalu - Bušeahta - Lahttomávssu sturrodaga - Árvaluvvon áššiid - Válljet vihtta (5) stivrralahttu ja golbma (3) várrelahttu - Válljet golmma olbmo válgalávdegotti Jahkečoahkkimis lea mearridanváldi daiguin lahtuiguin geat leat boahtán ja geain lea jienastanriekti. Árvaluvvon áššit maid jahkečoahkkin galggašii meannudit fertejit leat stivrra hálddus maŋimustá golbma vahku ovdal jahkečoahkkima.

§ 1: NAMMA JA ORGANISAŠUVDNAHÁPMI SNF-Sámi NissonForum lea giliid, báikegottiid ja regiovnna ovdánahttinbarggu forum nissonolbmuid eavttuid mielde. § 2: ULBMIL Sámi NissonForum ulbmilin lea: a) Nannet nissonolbmuid oassálastima ja váikkuhanválddi sámi báikegottiin, vuođđuduvvon sámegiela ja -kultuvrra ala b) Oahpahit ja movttiidahttit sámenissoniid áŋgiruššat ja doaimmahit ovdánahttinbarggu iežamet eavttuid mielde c) Dokumenteret sámenissoniid eallima ja bargguid, sihke historjjálaččat ja odne d) Ohcat ovttasbarggu servviiguin, organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierpmádagaiguin main lea seamma ulbmil § 3: LAHTTUVUOHTA Sámenissonat geat atnet iežaset sápmelažžan, sáhttet leat dábálaš lahttun. Earát sáhttet leat doarjjalahttun. § 4: LAHTTOMÁKSU Lahttomáksu máksojuvvo vuosttas jahkebeali kaleanddarjagis ja ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin mearrida lahttomávssu sturrodaga. § 5: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA JA JIENASTANRIEKTI Sus guhte lea deavdán/ deavdá 15 jagi kaleanddarjagis ja guhte lea leamaš dábálaš lahttun unnimustá golbma mánu, lea jienastanriekti jahkečoahkkimis. Su lea maid vejolaš válljet stivrii. Ii sáhte válljejuvvot sáttatolmmožin ovdal go deavdá 18 jagi. Doarjjalahtuin lea dušše ja hállanriekti, iige jienastanriekti. § 6: STIVRA Stivra jođiha Sámi NissonForum. Stivrras leat vihtta lahtu guđet válljejuvvojit guovtti jahkái ain hávil. Go stivra vuođđuduvvo, válljejuvvo maiddái jođiheaddji. Stivrras lea mearridanváldi go unnimustá golmmas, oktan várrelahtuiguin, leat čoahkis. Stivra lea geatnegahtton doahttalit sierra njuolggadusaid stivrra bargui maid jahkečoahkkin lea dohkkehan. § 7: JAHKEČOAHKKIN Jahkečoahkkin lea Sámi NissonForum alimus orgána ja dollojuvvo juohke jagi. Jahkečoahkkimii gohččojuvvo njeallje vahku ovdal. Jahkečoahkkináššebáhpárat sáddejuvvojit maŋimustá guokte vahku ovdal. Jahkečoahkkin galgá meannudit: - Maŋimus áigodaga dieđáhusa - Doaibmaplána - Maŋimus áigodaga dárkkistuvvon rehketdoalu - Bušeahta - Lahttomávssu sturrodaga - Árvaluvvon áššiid - Válljet vihtta (5) stivrralahttu ja golbma (3) várrelahttu - Válljet golmma olbmo válgalávdegotti Jahkečoahkkimis lea mearridanváldi daiguin lahtuiguin geat leat boahtán ja geain lea jienastanriekti. Árvaluvvon áššit maid jahkečoahkkin galggašii meannudit fertejit leat stivrra hálddus maŋimustá golbma vahku ovdal jahkečoahkkima.

• «dušše  ja» ➞ [double-space-before]
  • «dušše ja»

§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMI Sámi NissonForum heaittiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaititiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida.

§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMI Sámi NissonForum heaittiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaittiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida.

• «:  SIERRA» ➞ [double-space-before]
  • «: SIERRA»
• «:  NJUOLGGADUSAID» ➞ [double-space-before]
  • «: NJUOLGGADUSAID»
• «:  HEAITTIHEAPMI» ➞ [double-space-before]
  • «: HEAITTIHEAPMI»
• «heaittiheapmi  ferte» ➞ [double-space-before]
  • «heaittiheapmi ferte»
• «goalmmát oasi  eanetlogu» ➞ [double-space-before]
  • «goalmmát oasi eanetlogu»
• «Heaititiheamis» ➞ [typo]
  • «Heaittiheamis»

§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMI Sámi NissonForum heaittiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaittiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida.

§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMI Sámi NissonForum heaittiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaittiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida.

• «NissonForum  heaittiheapmi» ➞ [double-space-before]
  • «NissonForum heaittiheapmi»

Preassadieđáhusat SNF jahkečoahkkincealkámuš skábmamánu 1.-2.b.2008 Roavvenjárggas Doaibmaplána vuostálastit alkohola-boasttogeavaheami ja veahkaválddi maid bearaš gillá. handl-plan Cealkámušat dohkkehuvvon SNFa jahkečoahkkimis skábmamánu 1.-2.b. Roavvenjárggas. nr-1-7-sam Sámi Parlamentáralaš Ráđi dásseárvobargu ja dásseárvobálkkašupmi; SNF ovdánahttinbálkkašupmi 2008 nuortasápmelažžii Tiina Sanila-Aikio snf-odas-3 SNFa seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 snf-odas-2 Sámenissoniid árbevirolaš máhttu – vajálduvvon Sámi allaskuvlla Ealát-prošeavtta semináras? Kárášjohka, 08.03.2008 PDF fiila: snfcealkamus080308.pdfsnfcealkamus080308.pdf Boahtte vahkus (12.-13.3.08) Guovdageainnus lágiduvvo seminára hui áigeguovdilis ja dehálaš fáttás, namalassii árbevirolaš máhtus ja dálkkádatrievdadeamis. Seminára váldotemán lea “Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin?” Váldologaldallin lea professor Fikret Berkes Luondduresurssaid instituhtas Manitoba Universitehtas, Kanadas. Eará logaldallit leat professor Carsten Smith, allaskuvlla professorat, doavttirgrádastipendiáhtat ja moattis earát. Guovtti beaivvi prográmmas logaldallit leat oktiibuot 11, ja dušše okta nissonolmmoš. Eamiálbmogiid dahje árbevirolaš dieđu birra ságastaladettiin dahje dan dutkkadettiin dávjá vajálduvvo dan máŋggabealatvuohta dego sohkabealle- ja ahkeerohusat. Nissoniid diehtu lea máŋgii vajálduhtton dahje badjelgehččojuvvon dutkamušain, ovddidanprošeavttain ja resursahálddašanvuogádagain. Almmái- ja nissonolbmuin leat sierralágan rollat bearraša ja servodaga ekonomalaš buvttadeamis, mas čuovvu ahte sis leat maiddái earálágan vásáhusat, diehtu ja áddejupmi sin luonddubirrasis. Nissonolbmuin lea árbevirolaččat leamaš guovddáš rolla ovdamearkka dihte šaddodiehtaga iešguđet surggiin, árbevirolaš eanandoalus ja vuovdedoalus. Sin geográfalaš ja dálkkádahkii, jagiáiggiide guoski dieđus leamaš stuorra mearkkašupmi šattuid čoaggimis ja gáhttemis. Eamiálbmot- ja árbevirolaš servodagain nissonolbmuid diehtu leamaš ja lea ain hui dehálaš bistevaš ekologalaš ja kultuvrralaš boahtteáigge ja biologalaš máŋggabealatvuođa doalaheamis ja dan oahpaheamis ođđa buolvvaide (FAO 1999; Nuttall 1998; Armstrong 1998; Shiva 1993). Ovdamearkka dihte UNESCO Máilmmikonferánssa diehtaga birra (1999) celkkii raporttastis, ahte “ráđđehusat ja ráđđehusain sorjjasmeahttun organisašuvnnat (NGOt) galget gáhttet árbevirolaš diehtoortnegiid dáinna lagiin , ahte aktiivvalaččat doarjut servodagaid, mat doalahit ja ovddidit dákkár dieđu, eallinvugiid, gielaid, sosiála ortnega ja birrasa, gos sii ellet. Dat galget maiddái dovddastit nissoniid rolla árbevirolaš dieđu guovddáš gáldun” (World Conference on Science 1999: para. 86). Gažaldagat maid Sámi NissonForum háliida jearrat Sámi allaskuvllas ja Ealát-prošeavttas leat: • Leatgo sámenissoniid erenoamáš árbevirolaš diehtu ja máhttu váldojuvvon vuhtii seminárá plánedettiin ja logaldalliid válljedettiin? • Mo seminára áigu váldit vuhtii eamiálbmogiid ja árbevirolaš dieđu ja diehtoortnegiid máŋggabealatvuođa? Mo seminára áigu buktit ovdan daid dehálaš erohusaid, mat leat iešguđet joavkkuid dieđu gaskkas? • Mo seminára sihkkarastá ahte sámenissoniid jietna ii vajálduvvo dahje badjelgehččojuvvo seminára guovddáš gažaldaga guorahaladettiin – namalassii “Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin?” Sámi NissonForum deattuha, ahte almmá sámenissoniid aktiivvalaš oassálastima ja sin árbevirolaš dieđu ja máhtu haga ii leat vejolaš guorahallat doarvái bures ja dievaslaččat biokultuvrralaš máŋggabealatvuođa hámiid dahje ekologalaš oktiigullevašvuođaid.

Preassadieđáhusat SNF jahkečoahkkincealkámuš skábmamánu 1.-2. b.2008 Roavvenjárggas Doaibmaplána vuostálastit alkohola-boasttogeavaheami ja veahkaválddi maid bearaš gillá. 😱 Cealkámušat dohkkehuvvon SNF jahkečoahkkimis skábmamánu 1.-2. b. Roavvenjárggas. nr-1-7-sam Sámi Parlamentáralaš Ráđi dásseárvobargu ja dásseárvobálkkašupmi; SNF ovdánahttinbálkkašupmi 2008 nuortasápmelažžii Tiina Sanila-Aikio 😱-3 SNF seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 😱-2 Sámenissoniid árbevirolaš máhttu – vajálduvven Sámi allaskuvlla Ealát-prošeavtta semináras? Kárášjohka, 08.03.2008 PDF fiila: 😱snfcealkamus080308. pdf Boahtte vahkus (12.-13.3.08) Guovdageainnus lágiduvvo seminára hui áigeguovdilis ja dehálaš fáttás, namalassii árbevirolaš máhtus ja dálkkádatrievdadeamis. Seminára váldotemán lea ”Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin? ” Váldologaldallin lea professor Sirret Berkes Luondduresurssaid instituhtas Manitoba Universitehtas, Kanadas. Eará logaldallit leat professor Carsten Smith, allaskuvlla professorat, doavtterráđđastipendiáhtat ja moattis earát. Guovtti beaivvi prográmmas logaldallit leat oktiibuot 11, ja dušše okta nissonolmmoš. Eamiálbmogiid dahje árbevirolaš dieđu birra ságastaladettiin dahje dan dutkkadettiin dávjá vajálduvve dan máŋggabealatvuohta dego sohkabealle- ja ahkeerohusat. Nissoniid diehtu lea máŋgii vajálduhtton dahje badjelgehččojuvvon dutkamušain, ovddidanprošeavttain ja resursahálddašanvuogádagain. Almmái- ja nissonolbmuin leat sierralágan rollat bearraša ja servodaga ekonomalaš buvttadeamis, mas čuovvu ahte sis leat maiddái earálágan vásáhusat, diehtu ja áddejupmi sin luonddubirrasis. Nissonolbmuin lea árbevirolaččat leamaš guovddášrolla ovdamearkka dihte šaddodiehtaga iešguđet surggiin, árbevirolaš eanandoalus ja vuovdedoalus. Sin geográfalaš ja dálkkádahkii, jagiáiggiide guoski dieđus leamaš stuorra mearkkašupmi šattuid čoaggimis ja gáhttemis. Eamiálbmot- ja árbevirolaš servodagain nissonolbmuid diehtu leamaš ja lea ain hui dehálaš bistevaš ekologalaš ja kultuvrralaš boahtteáigge ja biologalaš máŋggabealatvuođa doalaheamis ja dan oahpaheamis ođđa buolvvaide (FAO 1999; Luttale 1998; Armstrong 1998; Shiva 1993). Ovdamearkka dihte UNESCO Máilmmikonferánssa diehtaga birra (1999) celkkii raporttastis, ahte ”ráđđehusat ja ráđđehusain sorjjasmeahttun organisašuvnnat (NGO:t) galget gáhttet árbevirolaš diehtoortnegiid dáinna lágiin lagiin, ahte aktiivvalaččat doarjut servodagaid, mat doalahit ja ovddidit dákkár dieđu, eallinvugiid, gielaid, sosiála ortnega ja birrasa, gos sii ellet. Dat galget maiddái dovddastit nissoniid rolla árbevirolaš dieđu guovddášgáldun” (World Conference on Science 1999: vára. 86). Gažaldagat maid Sámi NissonForum háliida jearrat Sámi allaskuvllas ja Ealát-prošeavttas leat: • Leatgo sámenissoniid erenoamáš árbevirolaš diehtu ja máhttu váldojuvvon vuhtii seminára plánedettiin ja logaldalliid válljedettiin? • Mo seminára áigu váldit vuhtii eamiálbmogiid ja árbevirolaš dieđu ja diehtoortnegiid máŋggabealatvuođa? Mo seminára áigu buktit ovdan daid dehálaš erohusaid, mat leat iešguđet joavkkuid dieđu gaskkas? • Mo seminára sihkkarastá ahte sámenissoniid jietna ii vajálduvvá dahje badjelgehččojuvvo seminára guovddášgažaldaga guorahaladettiin – namalassii ”Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin? ” Sámi NissonForum deattuha, ahte almmá sámenissoniid aktiivvalaš oassálastima ja sin árbevirolaš dieđu ja máhtu haga ii leat vejolaš guorahallat doarvái bures ja dievaslaččat biokultuvrralaš máŋggabealatvuođa hámiid dahje ekologalaš oktiigullevašvuođaid.

• «.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «. b.»
• «handl-plan» ➞ [typo]
  • «SNFa» ➞ [typo]
    • «SNF»
  • «.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
    • «. b.»
  • «snf-odas» ➞ [typo]
    • «SNFa» ➞ [typo]
      • «SNF»
    • «,  Sámenissoniid» ➞ [double-space-before]
      • «, Sámenissoniid»
    • «snf-odas» ➞ [typo]
      • «vajálduvvon» ➞ [typo]
        • «vajálduvven»
      • «snfcealkamus080308.pdf» ➞ [typo]
        • «snfcealkamus080308.pdf» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «snfcealkamus080308. pdf»
        • «“Movt» ➞ [punct-aistton-left]
          • «”Movt»
        • «?”» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «? ”»
        • «Fikret» ➞ [typo]
          • «Sirret»
          • «Diktet»
          • «Liktet»
          • «Hirret»
          • «Virret»
          • «Vikšet»
        • «doavttirgrádastipendiáhtat» ➞ [typo]
          • «doavtterráđđastipendiáhtat»
          • «doavttergrádastipendiáhtat»
          • «doavttergráhtastipendiáhtat»
          • «doavttergráđđastipendiáhtat»
        • «vajálduvvo» ➞ [typo]
          • «vajálduvve»
        • «guovddáš rolla» ➞ [msyn-compound]
          • «guovddášrolla»
        • «Nuttall» ➞ [typo]
          • «Luttale»
          • «Suttale»
        • «“ráđđehusat» ➞ [punct-aistton-left]
          • «”ráđđehusat»
        • «NGOt» ➞ [typo]
          • «NGO:t»
        • «lagiin» ➞ [typo]
          • «lágiin»
        • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «lagiin,»
        • «guovddáš gáldun» ➞ [msyn-compound]
          • «guovddášgáldun»
        • «para» ➞ [typo]
          • «vára»
        • «seminárá» ➞ [typo]
          • «seminára»
        • «vajálduvvo» ➞ [typo]
          • «vajálduvvá»
        • «guovddáš gažaldaga» ➞ [msyn-compound]
          • «guovddášgažaldaga»
        • «“Movt» ➞ [punct-aistton-left]
          • «”Movt»
        • «?”» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «? ”»

Preassadieđáhusat SNF jahkečoahkkincealkámuš skábmamánu 1.-2. b.2008 Roavvenjárggas Doaibmaplána vuostálastit alkohola-boasttogeavaheami ja veahkaválddi maid bearaš gillá. Cealkámušat dohkkehuvvon SNF jahkečoahkkimis skábmamánu 1.-2. b. Roavvenjárggas. nr-1-7-sam Sámi Parlamentáralaš Ráđi dásseárvobargu ja dásseárvobálkkašupmi; SNF ovdánahttinbálkkašupmi 2008 nuortasápmelažžii Tiina Sanila-Aikio -3 SNF seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 -2 Sámenissoniid árbevirolaš máhttu – vajálduvven Sámi allaskuvlla Ealát-prošeavtta semináras? Kárášjohka, 08.03.2008 PDF fiila: f Boahtte vahkus (12.-13.3.08) Guovdageainnus lágiduvvo seminára hui áigeguovdilis ja dehálaš fáttás, namalassii árbevirolaš máhtus ja dálkkádatrievdadeamis. Seminára váldotemán lea ”Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin? ” Váldologaldallin lea professor Sirret Berkes Luondduresurssaid instituhtas Manitoba Universitehtas, Kanadas. Eará logaldallit leat professor Carsten Smith, allaskuvlla professorat, doavtterráđđastipendiáhtat ja moattis earát. Guovtti beaivvi prográmmas logaldallit leat oktiibuot 11, ja dušše okta nissonolmmoš. Eamiálbmogiid dahje árbevirolaš dieđu birra ságastaladettiin dahje dan dutkkadettiin dávjá vajálduvve dan máŋggabealatvuohta dego sohkabealle- ja ahkeerohusat. Nissoniid diehtu lea máŋgii vajálduhtton dahje badjelgehččojuvvon dutkamušain, ovddidanprošeavttain ja resursahálddašanvuogádagain. Almmái- ja nissonolbmuin leat sierralágan rollat bearraša ja servodaga ekonomalaš buvttadeamis, mas čuovvu ahte sis leat maiddái earálágan vásáhusat, diehtu ja áddejupmi sin luonddubirrasis. Nissonolbmuin lea árbevirolaččat leamaš guovddášrolla ovdamearkka dihte šaddodiehtaga iešguđet surggiin, árbevirolaš eanandoalus ja vuovdedoalus. Sin geográfalaš ja dálkkádahkii, jagiáiggiide guoski dieđus leamaš stuorra mearkkašupmi šattuid čoaggimis ja gáhttemis. Eamiálbmot- ja árbevirolaš servodagain nissonolbmuid diehtu leamaš ja lea ain hui dehálaš bistevaš ekologalaš ja kultuvrralaš boahtteáigge ja biologalaš máŋggabealatvuođa doalaheamis ja dan oahpaheamis ođđa buolvvaide (FAO 1999; Luttale 1998; Armstrong 1998; Shiva 1993). Ovdamearkka dihte UNESCO Máilmmikonferánssa diehtaga birra (1999) celkkii raporttastis, ahte ”ráđđehusat ja ráđđehusain sorjjasmeahttun organisašuvnnat (NGO:t) galget gáhttet árbevirolaš diehtoortnegiid dáinna lágiin lagiin, ahte aktiivvalaččat doarjut servodagaid, mat doalahit ja ovddidit dákkár dieđu, eallinvugiid, gielaid, sosiála ortnega ja birrasa, gos sii ellet. Dat galget maiddái dovddastit nissoniid rolla árbevirolaš dieđu guovddášgáldun” (World Conference on Science 1999: vára. 86). Gažaldagat maid Sámi NissonForum háliida jearrat Sámi allaskuvllas ja Ealát-prošeavttas leat: • Leatgo sámenissoniid erenoamáš árbevirolaš diehtu ja máhttu váldojuvvon vuhtii seminára plánedettiin ja logaldalliid válljedettiin? • Mo seminára áigu váldit vuhtii eamiálbmogiid ja árbevirolaš dieđu ja diehtoortnegiid máŋggabealatvuođa? Mo seminára áigu buktit ovdan daid dehálaš erohusaid, mat leat iešguđet joavkkuid dieđu gaskkas? • Mo seminára sihkkarastá ahte sámenissoniid jietna ii vajálduvvá dahje badjelgehččojuvvo seminára guovddášgažaldaga guorahaladettiin – namalassii ”Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin? ” Sámi NissonForum deattuha, ahte almmá sámenissoniid aktiivvalaš oassálastima ja sin árbevirolaš dieđu ja máhtu haga ii leat vejolaš guorahallat doarvái bures ja dievaslaččat biokultuvrralaš máŋggabealatvuođa hámiid dahje ekologalaš oktiigullevašvuođaid.

Preassadieđáhusat SNF jahkečoahkkincealkámuš skábmamánu 1.-2. b. 2008 Roavvenjárggas Doaibmaplána vuostálastit alkohola-boasttogeavaheami ja veahkaválddi maid bearaš gillá. Cealkámušat dohkkehuvvon SNF jahkečoahkkimis skábmamánu 1.-2. b. Roavvenjárggas. nr-1-7-sam Sámi Parlamentáralaš Ráđi dásseárvobargu ja dásseárvobálkkašupmi; SNF ovdánahttinbálkkašupmi 2008 nuortasápmelažžii Tiina Sanila-Aikio -3 SNF seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 -2 Sámenissoniid árbevirolaš máhttu – vajálduvven Sámi allaskuvlla Ealát-prošeavtta semináras? Kárášjohka, 08.03.2008 PDF fiila: f Boahtte vahkus (12.-13.3.08) Guovdageainnus lágiduvvo seminára hui áigeguovdilis ja dehálaš fáttás, namalassii árbevirolaš máhtus ja dálkkádatrievdadeamis. Seminára váldotemán lea ”Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin? ” Váldologaldallin lea professor Sirret Berkes Luondduresurssaid instituhtas Manitoba Universitehtas, Kanadas. Eará logaldallit leat professor Carsten Smith, allaskuvlla professorat, doavtterráđđastipendiáhtat ja moattis earát. Guovtti beaivvi prográmmas logaldallit leat oktiibuot 11, ja dušše okta nissonolmmoš. Eamiálbmogiid dahje árbevirolaš dieđu birra ságastaladettiin dahje dan dutkkadettiin dávjá vajálduvve dan máŋggabealatvuohta dego sohkabealle- ja ahkeerohusat. Nissoniid diehtu lea máŋgii vajálduhtton dahje badjelgehččojuvvon dutkamušain, ovddidanprošeavttain ja resursahálddašanvuogádagain. Almmái- ja nissonolbmuin leat sierralágan rollat bearraša ja servodaga ekonomalaš buvttadeamis, mas čuovvu ahte sis leat maiddái earálágan vásáhusat, diehtu ja áddejupmi sin luonddubirrasis. Nissonolbmuin lea árbevirolaččat leamaš guovddášrolla ovdamearkka dihte šaddodiehtaga iešguđet surggiin, árbevirolaš eanandoalus ja vuovdedoalus. Sin geográfalaš ja dálkkádahkii, jagiáiggiide guoski dieđus leamaš stuorra mearkkašupmi šattuid čoaggimis ja gáhttemis. Eamiálbmot- ja árbevirolaš servodagain nissonolbmuid diehtu leamaš ja lea ain hui dehálaš bistevaš ekologalaš ja kultuvrralaš boahtteáigge ja biologalaš máŋggabealatvuođa doalaheamis ja dan oahpaheamis ođđa buolvvaide (FAO 1999; Luttale 1998; Armstrong 1998; Shiva 1993). Ovdamearkka dihte UNESCO Máilmmikonferánssa diehtaga birra (1999) celkkii raporttastis, ahte ”ráđđehusat ja ráđđehusain sorjjasmeahttun organisašuvnnat (NGO:t) galget gáhttet árbevirolaš diehtoortnegiid dáinna lágiin lágiin, ahte aktiivvalaččat doarjut servodagaid, mat doalahit ja ovddidit dákkár dieđu, eallinvugiid, gielaid, sosiála ortnega ja birrasa, gos sii ellet. Dat galget maiddái dovddastit nissoniid rolla árbevirolaš dieđu guovddášgáldun” (World Conference on Science 1999: vára. 86). Gažaldagat maid Sámi NissonForum háliida jearrat Sámi allaskuvllas ja Ealát-prošeavttas leat: • Leatgo sámenissoniid erenoamáš árbevirolaš diehtu ja máhttu váldojuvvon vuhtii seminára plánedettiin ja logaldalliid válljedettiin? • Mo seminára áigu váldit vuhtii eamiálbmogiid ja árbevirolaš dieđu ja diehtoortnegiid máŋggabealatvuođa? Mo seminára áigu buktit ovdan daid dehálaš erohusaid, mat leat iešguđet joavkkuid dieđu gaskkas? • Mo seminára sihkkarastá ahte sámenissoniid jietna ii vajálduvvá dahje badjelgehččojuvvo seminára guovddášgažaldaga guorahaladettiin – namalassii ”Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin? ” Sámi NissonForum deattuha, ahte almmá sámenissoniid aktiivvalaš oassálastima ja sin árbevirolaš dieđu ja máhtu haga ii leat vejolaš guorahallat doarvái bures ja dievaslaččat biokultuvrralaš máŋggabealatvuođa hámiid dahje ekologalaš oktiigullevašvuođaid.

• «b.2008» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «b. 2008»
• «.  Cealkámušat» ➞ [double-space-before]
  • «. Cealkámušat»
• «lagiin» ➞ [typo]
  • «lágiin»

Čoahkkimat SNFa seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 SNF lágida seminára ”Sielu ráfi” ja jahkečoahkkima Roavvenjárggas.

Čoahkkimat SNF seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 SNF lágida seminára ”Sielu ráfi” ja jahkečoahkkima Roavvenjárggas.

• «SNFa» ➞ [typo]
  • «SNF»
• «,  Sámenissoniid» ➞ [double-space-before]
  • «, Sámenissoniid»
• «.  Roavvenjárggas» ➞ [double-space-before]
  • «. Roavvenjárggas»
• «”  ja» ➞ [double-space-before]
  • «” ja»

Sámi allaskuvlla dutkanossodaga historja

Sámi allaskuvlla dutkanossodaga historjá

• «historja» ➞ [typo]
  • «historjá»

Badjel 30 jagi Instituhtta vuoððuduvvui jagis 1973 dutkan- ja oppalaš kultuvrralaš ásahussan ja oassin Davviriikkaid Ministtarráði organisašuvnnas. Daði mielde rievdaduvvui SI váldodoaibma sámi dutkama beallái. Dál leat SIs sullii guoktelogi dutkki geat čaðahit dutkanprošeavttaid sámi giela, servodat- ja riekte-dutkamis . Dutkan čaðahuvvo ovttasbargguin eará dutkan- ja oahpahusásahusaiguin ja mas lea buotsámi ja riikkaidgaskasaš vuolggasadji. Sámi dutkamis lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid boahtteáiggi ovddideamis. Juohke eamiálbmotservodat dárbbaša hukset iežaset máhtu ja gelbbolašvuoða . Okta dehálaš mihttomearri Instituhtas lea ahte leat mielde ovddideame riikkaidgaskasaš eamiálbmot-dutkama .

Badjel 30 jagi Instituhtta vuoððuduvvui jagis 1973 dutkan- ja oppalaš kultuvrralaš ásahussan ja oassin Davviriikkaid Ministtarráði organisašuvnnas. Daði mielde rievdaduvvui SI váldodoaibma sámi dutkama beallái. Dál leat SI:s sullii guoktelogi 😱 geat čaðahit dutkanprošeavttaid sámi giela, servodat- ja riekte-dutkamis. Dutkan čaðahuvvo ovttasbargguin eará dutkan- ja oahpahusásahusaiguin ja mas lea bolotsámi ja riikkaidgaskasaš vuolggasadji. Sámi dutkamis lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid boahtteáiggi ovddideamis. Juohke eamiálbmotservodat dárbbaša hukset iežaset máhtu ja gelbbolašvuoða . Okta dehálaš mihttomearri Instituhtas lea ahte leat mielde ovddideame riikkaidgaskasaš eamiálbmot-dutkama.

• «SIs» ➞ [typo]
  • «SI:s»
• «dutkki» ➞ [typo]
  • «riekte-dutkamis .» ➞ [space-before-punct-mark]
    • «riekte-dutkamis.»
  • «buotsámi» ➞ [typo]
    • «bolotsámi»
  • «eamiálbmot-dutkama .» ➞ [space-before-punct-mark]
    • «eamiálbmot-dutkama.»

Badjel 30 jagi Instituhtta vuoððuduvvui jagis 1973 dutkan- ja oppalaš kultuvrralaš ásahussan ja oassin Davviriikkaid Ministtarráði organisašuvnnas. Daði mielde rievdaduvvui SI váldodoaibma sámi dutkama beallái. Dál leat SI:s sullii guoktelogi geat čaðahit dutkanprošeavttaid sámi giela, servodat- ja riekte-dutkamis. Dutkan čaðahuvvo ovttasbargguin eará dutkan- ja oahpahusásahusaiguin ja mas lea bolotsámi ja riikkaidgaskasaš vuolggasadji. Sámi dutkamis lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid boahtteáiggi ovddideamis. Juohke eamiálbmotservodat dárbbaša hukset iežaset máhtu ja gelbbolašvuoða . Okta dehálaš mihttomearri Instituhtas lea ahte leat mielde ovddideame riikkaidgaskasaš eamiálbmot-dutkama.

Badjel 30 jagi Instituhtta vuoððuduvvui jagis 1973 dutkan- ja oppalaš kultuvrralaš ásahussan ja oassin Davviriikkaid Ministtarráði organisašuvnnas. Daði mielde rievdaduvvui SI váldodoaibma sámi dutkama beallái. Dál leat SI:s sullii guoktelogi geat čaðahit dutkanprošeavttaid sámi giela, servodat- ja riekte-dutkamis. Dutkan čaðahuvvo ovttasbargguin eará dutkan- ja oahpahusásahusaiguin ja mas lea bolotsámi ja riikkaidgaskasaš vuolggasadji. Sámi dutkamis lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid boahtteáiggi ovddideamis. Juohke eamiálbmotservodat dárbbaša hukset iežaset máhtu ja gelbbolašvuoða . Okta dehálaš mihttomearri Instituhtas lea ahte leat mielde ovddideame riikkaidgaskasaš eamiálbmot-dutkama.

• «guoktelogi  geat» ➞ [double-space-before]
  • «guoktelogi geat»

Gielladutkan Sámi Insituhtas lea sámegiela atnin dutkamis guovddážis. Instituhta gielladutkamis dutkojuvvo giela vuogádat (lingvisttalaš vuogádat) ja giela atnima eavttut. Sosiolingvisttalaš dutkanprošeavttat addet dakkár dieðuid ja máhtuid mat leat ávkkálaččat vai buoremusat sáhttá láhčit sámegiela atnima dili servodagas.

Gielladutkan Sámi Instituhtas lea sámegiela atnin dutkamis guovddážis. Instituhta gielladutkamis dutkojuvvo giela vuogádat (lingvisttalaš vuogádat) ja giela atnima eavttut. Sosiolingvisttalaš dutkanprošeavttat addet dakkár dieðuid ja máhtuid mat leat ávkkálaččat vai buoremusat sáhttá láhčit sámegiela atnima dili servodagas.

• «Insituhtas» ➞ [typo]
  • «Instituhtas»

Riektedutkan Instituhta riektedutkamis lea leamašan mihttomearrin guorahallat sámiid historjjálaš ja dálá rivttiid. Instituhtta lea vuoruhan vuoigatvuoðadutkama eatnamiidda ja čážiide dannego iešguðetlágán sisabahkken sámi guovlluide lea lassánan. Riektedutkamis dutkojuvvojit riikkaidgaskasaš álbmotrievttit, sámiid rievttit ja riektehistorja .

Riektedutkan Instituhta riektedutkamis lea leamašan mihttomearrin guorahallat sámiid historjjálaš ja dálá rivttiid. Instituhtta lea vuoruhan vuoigatvuoðadutkama eatnamiidda ja čáziide dannego iešguðetlágán sisabahkken sámi guovlluide lea lassánan. Riektedutkamis dutkojuvvojit riikkaidgaskasaš álbmotrievttit, sámiid rievttit ja riektehistorjá riektehistorja.

• «čážiide» ➞ [typo]
  • «čáziide»
  • «áziide»
  • «čeziide»
• «riektehistorja» ➞ [typo]
  • «riektehistorjá»
• «.» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «riektehistorja.»

Riektedutkan Instituhta riektedutkamis lea leamašan mihttomearrin guorahallat sámiid historjjálaš ja dálá rivttiid. Instituhtta lea vuoruhan vuoigatvuoðadutkama eatnamiidda ja čáziide dannego iešguðetlágán sisabahkken sámi guovlluide lea lassánan. Riektedutkamis dutkojuvvojit riikkaidgaskasaš álbmotrievttit, sámiid rievttit ja riektehistorjá riektehistorja.

Riektedutkan Instituhta riektedutkamis lea leamašan mihttomearrin guorahallat sámiid historjjálaš ja dálá rivttiid. Instituhtta lea vuoruhan vuoigatvuoðadutkama eatnamiidda ja čáziide dannego iešguðetlágán sisabahkken sámi guovlluide lea lassánan. Riektedutkamis dutkojuvvojit riikkaidgaskasaš álbmotrievttit, sámiid rievttit ja riektehistorjá riektehistorjá.

• «riektehistorja» ➞ [typo]
  • «riektehistorjá»

Servodatdutkan Instituhta servodatdutkamis dutkojuvvojit sámiid servodateallima sosiala , kultuvrralaš, politihkkalaš ja ekonomalaš eavttut, dás maddái nuppástusat ja mainnalágiin ovttaskas olbmot ja servodagat dustejit ja hálddašit nuppástusproseassaid. Servodatdutkama guovddáš fáttat leat luondduriggodagaid hálddašeapmi, sámi luonddu- ja eanadatgeavaheapmi ja sámi vuoððoealáhusat . SI boazodoalodutkan lea fágaidrasttildeaddji dutkan ja das leat oktavuoðat eará ásahusaid dutkamii.

Servodatdutkan Instituhta servodatdutkamis dutkojuvvojit sámiid servodateallima sosiála sosiala, kultuvrralaš, politihkalaš ja ekonomalaš eavttut, dás 😱 nuppástusat ja mainna lágiin ovttaskas olbmot ja servodagat dustejit ja hálddašit nuppástusproseassaid. Servodatdutkama guovddáš fáttat leat luondduriggodagaid hálddašeapmi, sámi luonddu- ja eanadatgeavaheapmi ja sámi vuoððoealáhusat . SI boazodoalodutkan lea fágaidrasttildeaddji dutkan ja das leat oktavuoðat eará ásahusaid dutkamii.

• «sosiala» ➞ [typo]
  • «sosiála»
• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «sosiala,»
• «politihkkalaš» ➞ [typo]
  • «politihkalaš»
• «maddái» ➞ [typo]
  • «mainnalágiin» ➞ [typo]
    • «mainna lágiin»

Servodatdutkan Instituhta servodatdutkamis dutkojuvvojit sámiid servodateallima sosiála sosiala, kultuvrralaš, politihkalaš ja ekonomalaš eavttut, dás nuppástusat ja mainna lágiin ovttaskas olbmot ja servodagat dustejit ja hálddašit nuppástusproseassaid. Servodatdutkama guovddáš fáttat leat luondduriggodagaid hálddašeapmi, sámi luonddu- ja eanadatgeavaheapmi ja sámi vuoððoealáhusat . SI boazodoalodutkan lea fágaidrasttildeaddji dutkan ja das leat oktavuoðat eará ásahusaid dutkamii.

Servodatdutkan Instituhta servodatdutkamis dutkojuvvojit sámiid servodateallima sosiála sosiála, kultuvrralaš, politihkalaš ja ekonomalaš eavttut, dás nuppástusat ja mainna lágiin ovttaskas olbmot ja servodagat dustejit ja hálddašit nuppástusproseassaid. Servodatdutkama guovddáš fáttat leat luondduriggodagaid hálddašeapmi, sámi luonddu- ja eanadatgeavaheapmi ja sámi vuoððoealáhusat . SI boazodoalodutkan lea fágaidrasttildeaddji dutkan ja das leat oktavuoðat eará ásahusaid dutkamii.

• «sosiala» ➞ [typo]
  • «sosiála»
• «dás  nuppástusat» ➞ [double-space-before]
  • «dás nuppástusat»

Sámi dutkaninstituhta dutkansuorggit leat ee. sámegiella, kultuvra, boazodoallu ja eará árbevirolaš ealáhusat. Sámi dutkaninstituhta dehálaš doaibman lea maiddái riektedutkan báikkálaš, našunála ja riikkaidgaskasaš dásiin, ee. álgoálbmotrievtti olis. Instituhta doaimma mihttomearri lea čuovvut ja ovdánahttit riikkaidgaskasaš eamiálbmotdutkama.

Sámi dutkaninstituhta dutkansuorggit leat ee. sámegiella, kultuvra, boazodoallu ja eará árbevirolaš ealáhusat. Sámi dutkaninstituhta dehálaš doaibman lea maiddái riektedutkan báikkálaš, nationála ja riikkaidgaskasaš dásiin, ee. álgoálbmotrievtti olis. Instituhta doaimma mihttomearri lea čuovvut ja ovdánahttit riikkaidgaskasaš eamiálbmotdutkama.

• «našunála» ➞ [typo]
  • «nationála»

Fágagoađit Sámi dutkaninstituhta fágabargit gullet organisašuvnnalaččat iešguđet fágaossodagaide matgohčoduvvojit fágagoahtin. Nu gullet ge maid iešguđet dutkansuorggit iešguđet fágagođiide.

Fágagoađit Sámi dutkaninstituhta fágabargit gullet organisašuvnnalaččat iešguđet fágaossodagaide 😱 fágagoahtin. Nu gullet ge maid iešguđet dutkansuorggit iešguđet fágagođiide.

• «matgohčoduvvojit» ➞ [typo]

Fágagoađit Sámi dutkaninstituhta fágabargit gullet organisašuvnnalaččat iešguđet fágaossodagaide fágagoahtin. Nu gullet ge maid iešguđet dutkansuorggit iešguđet fágagođiide.

Fágagoađit Sámi dutkaninstituhta fágabargit gullet organisašuvnnalaččat iešguđet fágaossodagaide fágagoahtin. Nu gullet ge maid iešguđet dutkansuorggit iešguđet fágagođiide.

• «fágaossodagaide  fágagoahtin» ➞ [double-space-before]
  • «fágaossodagaide fágagoahtin»

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, dulve-, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalággan ovddidanavádagat. Revontultentie lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloš oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti Jäämerenrata ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, 😱, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. 😱 lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti 😱 ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

• «dulve-» ➞ [typo]
  • «máŋggalággan» ➞ [typo]
    • «máŋggalágán»
    • «máŋggalágan»
    • «máŋggalágaš»
  • «Revontultentie» ➞ [typo]
    • «ovddidanvuloš» ➞ [typo]
      • «ovddidanvuloža»
    • «Jäämerenrata» ➞ [typo]

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

• «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «,,»
• «.  lea» ➞ [double-space-before]
  • «. lea»
• «mearkkašahtti  ja» ➞ [double-space-before]
  • «mearkkašahtti ja»

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

• «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «, ,»

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

• «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «,,»

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

• «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «, ,»

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

• «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «,,»

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

• «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «, ,»

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

• «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «,,»

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

• «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «, ,»

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.

• «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «,,»

Eanagoddeláva guovddášfierpmi hábmejit Eanodaga, Gihttela, Kolari ja Muoná váldočoahkkebáikkit, Levi, Ylläsa ja Olosa turismaguovddážat sihke 18 dálonguovloguovddášgili ja guovddášdoaimmaid guovlu ja guovddášgilli -merkejumi ožžon Gilbbesjávri. Guovlostruktuvrra stuorámus nuppástusat dálážis leat turismaguovddážiid johtilis stuorrun, stuorra ruvkedoaimma riegádeapmi, Gihttela ja Kolari gieldaguovddážiid stuorrun, Gilbbesjávrri rádjegávpegili stuorrun ja johtalusoktavuođaid buorráneapmi.

Eanagoddeláva guovddášfierpmi hábmejit Eanodaga, Gihttela, Kolari ja Muoná váldočoahkkebáikkit, Levi, Ylläsa ja Olosa turismaguovddážat sihke 18 dálonguovloguovddášgili ja guovddášdoaimmaid guovlu ja guovddášgilli -merkejumi ožžon Gilbbesjávri. Guovlostruktuvrra stuorámus nuppástusat dálážis leat turismaguovddážiid johtilis stuorrun, stuorra ruvkedoaimma riegádeapmi, Gihttela ja Kolari gielddaguovddážiid stuorrun, Gilbbesjávrri rádjegávpegili stuorrun ja johtalusoktavuođaid buorráneapmi.

• «gieldaguovddážiid» ➞ [typo]
  • «gielddaguovddážiid»

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit Suurikuusikko, Hannukainena, Rautuvaara, Taporova, Kalkkikangasa ja Mannakorpi ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Palosaajos Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čujuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit 😱, Hannukainena, Rautavaara, 😱, 😱 ja 😱 ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Palomaagos Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

• «Suurikuusikko» ➞ [typo]
  • «Rautuvaara» ➞ [typo]
    • «Rautavaara»
  • «Taporova» ➞ [typo]
    • «Kalkkikangasa» ➞ [typo]
      • «Mannakorpi» ➞ [typo]
        • «Palosaajos» ➞ [typo]
          • «Palomaagos»
          • «Palosagos»
        • «čujuvvon» ➞ [typo]
          • «čuvvon»
          • «njuvvon»

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit , Hannukainena, Rautavaara, , ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Palomaagos Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje 😱 Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

• «gávdnojit ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «gávdnojit,»
• «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «,,»
• «ja  ruvkeguovllut» ➞ [double-space-before]
  • «ja ruvkeguovllut»
• «Palomaagos» ➞ [typo]

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , , ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

• «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «, ,»
• «ja» ➞ [double-space-before]
  • «, ja»
• «dahje  Ruŧŧii» ➞ [double-space-before]
  • «dahje Ruŧŧii»
  • «Dahje Ruŧŧii»

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,, , , ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,, , , ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

• «, ,  ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «,,  ,»
• «, ,  ,» ➞ [double-space-before]
  • «, , ,»

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,ja,, ,ja,, ,ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,ja,, , ,ja,,ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

• «,,  ,ja» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «, ,  ,ja»
• «,,  ,ja» ➞ [double-space-before]
  • «,,  , ,ja»
• «,,  ,ja» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «,,ja»
  • «,, ,ja»
  • «,, ja»

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,, , ,, , ,jajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,, , ,, , , jajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

• «, ,  ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «,,  ,»
• «, ,  ,» ➞ [double-space-before]
  • «, , ,»
  • «, ,»
• «, ,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «, ,  , jajavkeguovllut»

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,,, ,,, ,jajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,,,,, , ,jajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

• «,,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «, ,  ,»
• «,,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «,,»
  • «,, ,»
  • «,, jajavkeguovllutjajavkeguovllut»
• «,,  ,» ➞ [double-space-before]
  • «,,  , ,»

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,, , ,, , ,ajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,, , ,, , , ajavkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

• «, ,  ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «,,  ,»
• «, ,  ,» ➞ [double-space-before]
  • «, , ,»
  • «, ,»
• «, ,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «, ,  , ajavkeguovllutjajavkeguovllut»

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,,, ,,, ,ajavkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,,,,, , ,ajavkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

• «,,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «, ,  ,»
• «,,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «,,»
  • «,, ,»
  • «,, ajavkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut»
• «,,  ,» ➞ [double-space-before]
  • «,,  , ,»

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,, , ,, , ,javkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,, , ,, , , javkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllutjavkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.

• «, ,  ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «,,  ,»
• «, ,  ,» ➞ [double-space-before]
  • «, , ,»
  • «, ,»
• «, ,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «, ,  , javkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut»

– Mun lean nu ilus dál, ahte čagalduhttá čoavjjis. Go čállen daid vuosttaš vuođuštusaid ministeriijii fargga guokte jagi áigi, de dalle juo niegadin ahte josba dát beaivi vel ollašuvašii, Eanodaga ovddidanhoavda Elina Vammavaara. Ruhtalávdegoddi juolluda 70 000 evrro mearreruđa Eanodaga girdišilju johtolatgirdiid bálvalusaid oastimii. SDP riikkabeaiveolmmái Johanna Ojala-Niemelä, gii dagai álgaga mearreruđa váldimis boahtte jagi bušehttii, lea áššis hui ilus. – Turismmas ja mátkkiid doaibamiin lea hui stuora mearkkašupmi Eanodaga gieldda ovdáneapmái. Galgá muitit, ahte oanehis, moadde beaivvi guhkkosaš friddjaáiggi mátkkit leat šaddame hui bivnnuhin. Njuolggo girdimat Eanodahkii leat gieldda turismma dáfus eallineaktu ja maid áidna vuohki dahkat vejolažžan gieldda ássiid earániid dikšuma oaivegávpotguvlui govttolaš áiggi olis, dadjá Ojala-Niemelä. Gielddahoavdda Mikko Kärnäge mielas mearreruhta lei bargovuoitu. – Dáin garra áiggiin galgá leat hui movttet ja duhtavaš, go dákkár ášši ollašuvvá. Lea váttis oba dadjatge man ilus dál lean, dannego dát lea gáibidan oalle ollu barggu njunuš politihkkáriin, Elinas ja mus. Dás oaidnit, ahte go leat aktiivat, de oažžut vuodjit boaittobeale guovllu ássiidge! Kärnä giitá earenoamážit johtolatministtar Merja Kyllösä, gii lea Kärnä mielas dorjon Eanodaga garrasit ja stáhtačálli Raimo Sailasa, gii maid doarjjui dán ášši. – Ieš bušeahttaálgaga vuolláičáliiga Johanna Ojala-Niemelä ja Heikki Autto. Hálddahusbellodagaid ovttasteaddjin sudnos lei stuora rolla das ahte dát dáhpáhuvai. Muhto buot Lappi riikkabeaiveolbmot ledje nannosit veahkeheame áššiin.

– Mun lean nu ilus dál, ahte čagalduhttá čoavjjis. Go čállen daid vuosttaš vuođuštusaid ministeriijii fargga guokte jagi áigi, de dalle juo niegadin ahte josba dát beaivi vel ollašuvašii, Eanodaga ovddidanhoavda Elina Nammavara. Ruhtalávdegoddi juolluda 70 000 evrro mearreruđa Eanodaga girdišilju johtolatgirdiid bálvalusaid oastimii. SDP riikkabeaiveolmmái Johanna Ojala-Niemelä, gii dagai álgaga mearreruđa váldimis boahtte jagi bušehttii, lea áššis hui ilus. – Turismmas ja mátkkiid doaibamiin lea hui stuora mearkkašupmi Eanodaga gieldda ovdáneapmái. Galgá muitit, ahte oanehis, moadde beaivvi guhkkosaš friddjaáiggi mátkkit leat šaddame hui bivnnuhin. Njuolggogirdimat Eanodahkii leat gieldda turismma dáfus eallineaktu ja maid áidna vuohki dahkat vejolažžan gieldda ássiid earániid dikšuma oaivegávpotguvlui govttolaš áiggi olis, dadjá Ojala-Niemelä. Gielddahoavdda Mikko Kärnäge mielas mearreruhta lei bargovuoitu. – Dáin garra áiggiin galgá leat hui movttet ja duhtavaš, go dákkár ášši ollašuvvá. Lea váttis oba dadjatge man ilus dál lean, dannego dát lea gáibidan oalle ollu barggu njunušpolitihkkáriin, Elinas ja mus. Dás oaidnit, ahte go leat aktiivvat, de oažžut vuodjit boaittobealeguovllu ássiidge! Kärnä giitá earenoamážit johtolatministtar Merja Kyllest, gii lea Kärnä mielas dorjon Eanodaga garrasit ja stáhtačálli Raimo Sálasa, gii maid doarjjui dán ášši. – Ieš bušeahttaálgaga vuolláičáliiga Johanna Ojala-Niemelä ja Heikki Autto. Hálddahusbellodagaid ovttasteaddjin sudnos lei stuora rolla das ahte dát dáhpáhuvai. Muhto buot Lappi riikkabeaiveolbmot ledje nannosit veahkeheame áššiin.

• «Vammavaara» ➞ [typo]
  • «Nammavara»
  • «Nammavarra»
• «Njuolggo girdimat» ➞ [msyn-compound]
  • «Njuolggogirdimat»
• «njunuš politihkkáriin» ➞ [msyn-compound]
  • «njunušpolitihkkáriin»
• «aktiivat» ➞ [typo]
  • «aktiivvat»
• «boaittobeale guovllu» ➞ [msyn-compound]
  • «boaittobealeguovllu»
• «Kyllösä» ➞ [typo]
  • «Kyllest»
• «Sailasa» ➞ [typo]
  • «Sálasa»

Eanodaga gielda lea čatnasan searvat vejolaš stáda doarjagii ja girdijohtolaga márkanastimii. Báikkálaš fitnodagat leat čatnasan márkanastinovttasbargui. Kärnä mielas stáda doarjja ii goittotge boađe váikkuhit gieldda doarjaga mearrái. – Muhto dál oažžut seamma ruđain eambbo. Stáda njuolggadusat gáibidit, ahte gielda galgá čatnasit doarjagii unnimusat seamma meriin go stádanai. Elina Vammavaara mielde turismma ovddideami mearreruhta lea hui stuora veahkkin. – Dál mii sáhttit lasihit girdimiid maid geassát ja čakčii. Das lea hástalus, dannego dat eai leat árbevirolaččat leamaš áiggit girdit. Dál fitnodatolbmot galggašedje jođánit ráhkadišgoahtit buktagiid vuovdin ládje. Fievrrideapmi girdiin álbmotmeahccái, fievrrideapmi álbmotmeahcis ruovttoluotta Heahttái, sávdnji, eahkesborran ja idjadeapmi Heahtás ja girdin ruovttoluotta ruoktot- báhkka lea goit dakkár mii galgá fállot ja vuvdot. Lassin dasa go jurddaša olgoriikkalaččaid, de fertet oažžut idjademiid ja beaivetuvrabáhkaid vuovdin ládje. Eanodaga gieldda guhkesáigge mihttomearri lea oažžut gildii birrajagi girdijohtolaga. Ojala-Niemelä mielas girdioktavuohta oažžu gánnáhahttin jus dasa addo vejolašvuohta doaibmat. – Lea maid mearkkašahtti, ahte jus johtolatgirdimat Eanodat-Guovdageaidnu-Saami Airportii nohket, de dalle šaddet maid gildii jurddašuvvon charter-girdimat loahpahanáitaga vuollái, riikkabeaiveolmmái fuomášuhttá.

Eanodaga gielda lea čatnasan searvat vejolaš stáda doarjagii ja girdijohtolaga márkanastimii. Báikkálaš fitnodagat leat čatnasan márkanastinovttasbargui. Kärnä mielas stáda doarjja ii goittotge boađe váikkuhit gieldda doarjaga mearrái. – Muhto dál oažžut seamma ruđain eambbo. Stáda njuolggadusat gáibidit, ahte gielda galgá čatnasit doarjagii unnimusat seamma meriin go stádanai. Elina Nammavara mielde turismma ovddideami mearreruhta lea hui stuora veahkkin. – Dál mii sáhttit lasihit girdimiid maid geassát ja čakčii. Das lea hástalus, dannego dat eai leat árbevirolaččat leamaš áiggit girdit. Dál fitnodatolbmot galggašedje jođánit ráhkadišgoahtit buktagiid vuovdin ládje. Fievrrideapmi girdiin álbmotmeahccái, fievrrideapmi álbmotmeahcis ruovttoluotta Heahttái, sávdnji, eahkesborran ja idjadeapmi Heahtás ja girdin ruovttoluotta 😱 báhkka lea goit dakkár mii galgá fállot ja vuvdot. Lassin dasa go jurddaša olgoriikalaččaid, de fertet oažžut idjademiid ja beaivetuvrabáhkaid vuovdin ládje. Eanodaga gieldda guhkesáigge mihttomearri lea oažžut gildii birrajagi girdijohtolaga. Ojala-Niemelä mielas girdioktavuohta oažžu gánnáhahttin jus dasa addo vejolašvuohta doaibmat. – Lea maid mearkkašahtti, ahte jus johtolatgirdimat Eanodat-Guovdageaidnu-Saami Airportii nohket, de dalle šaddet maid gildii jurddašuvvon charter-girdimat loahpahanáitaga vuollái, riikkabeaiveolmmái fuomášuhttá.

• «Vammavaara» ➞ [typo]
  • «Nammavara»
• «ruoktot-» ➞ [typo]
  • «olgoriikkalaččaid» ➞ [typo]
    • «olgoriikalaččaid»

Eanodaga gielda lea čatnasan searvat vejolaš stáda doarjagii ja girdijohtolaga márkanastimii. Báikkálaš fitnodagat leat čatnasan márkanastinovttasbargui. Kärnä mielas stáda doarjja ii goittotge boađe váikkuhit gieldda doarjaga mearrái. – Muhto dál oažžut seamma ruđain eambbo. Stáda njuolggadusat gáibidit, ahte gielda galgá čatnasit doarjagii unnimusat seamma meriin go stádanai. Elina Nammavara mielde turismma ovddideami mearreruhta lea hui stuora veahkkin. – Dál mii sáhttit lasihit girdimiid maid geassát ja čakčii. Das lea hástalus, dannego dat eai leat árbevirolaččat leamaš áiggit girdit. Dál fitnodatolbmot galggašedje jođánit ráhkadišgoahtit buktagiid vuovdin ládje. Fievrrideapmi girdiin álbmotmeahccái, fievrrideapmi álbmotmeahcis ruovttoluotta Heahttái, sávdnji, eahkesborran ja idjadeapmi Heahtás ja girdin ruovttoluotta báhkka lea goit dakkár mii galgá fállot ja vuvdot. Lassin dasa go jurddaša olgoriikalaččaid, de fertet oažžut idjademiid ja beaivetuvrabáhkaid vuovdin ládje. Eanodaga gieldda guhkesáigge mihttomearri lea oažžut gildii birrajagi girdijohtolaga. Ojala-Niemelä mielas girdioktavuohta oažžu gánnáhahttin jus dasa addo vejolašvuohta doaibmat. – Lea maid mearkkašahtti, ahte jus johtolatgirdimat Eanodat-Guovdageaidnu-Saami Airportii nohket, de dalle šaddet maid gildii jurddašuvvon charter-girdimat loahpahanáitaga vuollái, riikkabeaiveolmmái fuomášuhttá.

Eanodaga gielda lea čatnasan searvat vejolaš stáda doarjagii ja girdijohtolaga márkanastimii. Báikkálaš fitnodagat leat čatnasan márkanastinovttasbargui. Kärnä mielas stáda doarjja ii goittotge boađe váikkuhit gieldda doarjaga mearrái. – Muhto dál oažžut seamma ruđain eambbo. Stáda njuolggadusat gáibidit, ahte gielda galgá čatnasit doarjagii unnimusat seamma meriin go stádanai. Elina Nammavara mielde turismma ovddideami mearreruhta lea hui stuora veahkkin. – Dál mii sáhttit lasihit girdimiid maid geassát ja čakčii. Das lea hástalus, dannego dat eai leat árbevirolaččat leamaš áiggit girdit. Dál fitnodatolbmot galggašedje jođánit ráhkadišgoahtit buktagiid vuovdin ládje. Fievrrideapmi girdiin álbmotmeahccái, fievrrideapmi álbmotmeahcis ruovttoluotta Heahttái, sávdnji, eahkesborran ja idjadeapmi Heahtás ja girdin ruovttoluotta báhkka lea goit dakkár mii galgá fállot ja vuvdot. Lassin dasa go jurddaša olgoriikalaččaid, de fertet oažžut idjademiid ja beaivetuvrabáhkaid vuovdin ládje. Eanodaga gieldda guhkesáigge mihttomearri lea oažžut gildii birrajagi girdijohtolaga. Ojala-Niemelä mielas girdioktavuohta oažžu gánnáhahttin jus dasa addo vejolašvuohta doaibmat. – Lea maid mearkkašahtti, ahte jus johtolatgirdimat Eanodat-Guovdageaidnu-Saami Airportii nohket, de dalle šaddet maid gildii jurddašuvvon charter-girdimat loahpahanáitaga vuollái, riikkabeaiveolmmái fuomášuhttá.

• «ruovttoluotta  báhkka» ➞ [double-space-before]
  • «ruovttoluotta báhkka»

Mannan vahko čoagganedje 160 olbmo miehtá Suomabeale Sámi Ohcejohkii ávvudit Ohcejoga soahteveteránaid searvvi 40-jagi. Seammás sii gudnejahtte sámi soahteveteránaid, geat leat dagahan ahte Suopma bisui iehčanassan ain nuppi máilmmi soađi maŋŋá.

Mannanvahkko čoagganedje 160 olbmo miehtá Suomabeale Sámi Ohcejohkii ávvudit Ohcejoga soahteveteránaid searvvi 40-jagi. Seammás sii gudnejahtte sámi soahteveteránaid, geat leat dagahan ahte Suopma bisui iehčanassii ain nuppi máilmmi soađi maŋŋá.

• « vahko» ➞ [typo]
  • «vahkko»
• «iehčanassan» ➞ [typo]
  • «iehčanassii»

Váile 30 jagi maŋŋá nuppi máilmme soađi , jagis 1972, čoagganedje suoma davimus sámesoalddáhat Gáregasnjárgii ásahit iežaset veterána searvvi. Mannan vahkus ávvudii searvi 40-jagi. Ohcejogas leat leamašan oktiibuot 128 soahteveterána, geain dál leat dušše 13is eallimin. Oassi sis ledje ain nu virkui ahte besse boahtit doaluide. Ohcejoga soahteveteránaid lassin ledje maid vihtta lotta, ja guđádin sis lea Elina Niemistö, gii lea soahteveteránain boarraseamos .

Váile 30 jagi maŋŋá nuppi máilmme soađi, jagis 1972, čoagganedje suoma davimus sámesoalddáhat Gáregasnjárgii ásahit iežaset veterána searvvi. Mannan vahkus ávvudii searvi 40-jagi. Ohcejogas leat leamašan oktiibuot 128 soahteveterána, geain dál leat dušše 13:s eallimin. Oassi sis ledje ain nu virkui ahte besse boahtit doaluide. Ohcejoga soahteveteránaid lassin ledje maid vihtta lotta, ja guđádin sis lea Elina Niemistö, gii lea soahteveteránain boarrásamos boarraseamos.

• «máilmme soađi ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «máilmme soađi,»
• «13is» ➞ [typo]
  • «13:s»
• «boarraseamos» ➞ [typo]
  • «boarrásamos»
  • «boarráseamos»
• «.» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «boarraseamos.»

Váile 30 jagi maŋŋá nuppi máilmme soađi, jagis 1972, čoagganedje suoma davimus sámesoalddáhat Gáregasnjárgii ásahit iežaset veterána searvvi. Mannan vahkus ávvudii searvi 40-jagi. Ohcejogas leat leamašan oktiibuot 128 soahteveterána, geain dál leat dušše 13:s eallimin. Oassi sis ledje ain nu virkui ahte besse boahtit doaluide. Ohcejoga soahteveteránaid lassin ledje maid vihtta lotta, ja guđádin sis lea Elina Niemistö, gii lea soahteveteránain boarrásamos boarraseamos.

Váile 30 jagi maŋŋá nuppi máilmmisoađi, jagis 1972, čoagganedje suoma davimus sámesoalddáhat Gáregasnjárgii ásahit iežaset veterána searvvi. Mannan vahkus ávvudii searvi 40-jagi. Ohcejogas leat leamašan oktiibuot 128 soahteveterána, geain dál leat dušše 13:s eallimin. Oassi sis ledje ain nu virkui ahte besse boahtit doaluide. Ohcejoga soahteveteránaid lassin ledje maid vihtta lotta, ja guđádin sis lea Elina Niemistö, gii lea soahteveteránain boarrásamos boarrásamos.

• «máilmme soađi» ➞ [msyn-compound]
  • «máilmmisoađi»
• «boarraseamos» ➞ [typo]
  • «boarrásamos»
  • «boarráseamos»

94-jahkásaš Niemistö leage searvvi nubbinjođiheaddji ja rabai ge ávvudoaluid. Sátnejođiheaddji Hans Nuorgam ii beassan boahtit buozalmasvuođa geažil. Buohkat dát 13 soahteveterána gudnejahttojuvvojedje erenoamážit ánsomedjáljaiguin sihke silbbas ja gollis. Jođiheaddji guovttosges oaččuiba jo ánsoruossa, mii lea čuovvovaš ánsu maŋŋá gollemedálja.

94-jahkásaš Niemistö leage searvvi 😱 ja rabai ge ávvudoaluid. Sátnejođiheaddji Hans Nuorgam ii beassan boahtit buozalmasvuođa geažil. Buohkat dát 13 soahteveterána gudnejahttojuvvojedje erenoamážit ánsomedáljaiguin sihke silbbas ja gollis. Jođiheaddji guovttosges oaččuiba jo ánsoruossa, mii lea čuovvovaš ánsu maŋŋá gollemedálja.

• «nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
  • «ánsomedjáljaiguin» ➞ [typo]
    • «ánsomedáljaiguin»

94-jahkásaš Niemistö leage searvvi ja rabai ge ávvudoaluid. Sátnejođiheaddji Hans Nuorgam ii beassan boahtit buozalmasvuođa geažil. Buohkat dát 13 soahteveterána gudnejahttojuvvojedje erenoamážit ánsomedáljaiguin sihke silbbas ja gollis. Jođiheaddji guovttosges oaččuiba jo ánsoruossa, mii lea čuovvovaš ánsu maŋŋá gollemedálja.

94-jahkásaš Niemistö leage searvvi ja rabai ge ávvudoaluid. Sátnejođiheaddji Hans Nuorgam ii beassan boahtit buozalmasvuođa geažil. Buohkat dát 13 soahteveterána gudnejahttojuvvojedje erenoamážit ánsomedáljaiguin sihke silbbas ja gollis. Jođiheaddji guovttosges oaččuiba jo ánsoruossa, mii lea čuovvovaš ánsu maŋŋá gollemedálja.

• «searvvi  ja» ➞ [double-space-before]
  • «searvvi ja»

Doaluin eai dušše gudnejahttán ovddeš soalddáhiid. Ávvudoaluide ledje boahtán 2 busse dievva maid soahteleaskkat, oarbásat ja eváhkomátkálaččat sámeguovlluin numo Avvilis, Soađegilis ja vel Roavvenjárggas.

Doaluin eai dušše gudnejahttán ovddeš soalddáhiid. Ávvudoaluide ledje boahtán 2 busse dievva maid soahteleaskkat, oarbásat ja 😱 sámiguovlluin numo Avvilis, Soađegilis ja vel Roavvenjárggas.

• «eváhkomátkálaččat» ➞ [typo]
  • «sámeguovlluin» ➞ [typo]
    • «sámiguovlluin»

Doaluin eai dušše gudnejahttán ovddeš soalddáhiid. Ávvudoaluide ledje boahtán 2 busse dievva maid soahteleaskkat, oarbásat ja sámiguovlluin numo Avvilis, Soađegilis ja vel Roavvenjárggas.

Doaluin eai dušše gudnejahttán ovddeš soalddáhiid. Ávvudoaluide ledje boahtán 2 busse dievva maid soahteleaskkat, oarbásat ja sámiguovlluin numo Avvilis, Soađegilis ja vel Roavvenjárggas.

• «ja  sámiguovlluin» ➞ [double-space-before]
  • «ja sámiguovlluin»

Dollui maid seammás erenoamáš girkobeaivi veteránaid várás. Ovdal láveje Suomabeale Sámi leanas doallat dušše ovtta soahteveteránaid girkobeaivvi, muhto dál dollojit golbma. Ohcejoga girkohearrá Arto Seppänen mielas dán lea vuogas doallat go soahteveteránaide vuoiŋŋalaš ja girkolaš áššit leat nu lahka sin váimmuid.

Dollui maid seammás erenoamáš girkobeaivi veteránaid várás. Ovdal láveje Suomabeali Sámi leanas doallat dušše ovtta soahteveteránaid girkobeaivvi, muhto dál dollojit golbma. Ohcejoga girkohearrá Arto Seppänen mielas dán lea vuogas doallat go soahteveteránaide vuoiŋŋalaš ja girkolaš áššit leat nu lahka sin váimmuid.

• «Suomabeale» ➞ [typo]
  • «Suomabeali»

–Dál lea lihkus áigi rievdan ja olbmot áddegoahtán ahte soahtái leai bággu searvat. Dál galgatge soalddáhiid barggu atnit árvvus, muđui han Suopma ge livčče friddjavuođa haga 6.12.1917 rájes šaddat fas Ruošša vuollái ja seammá dillái go báltalaš ránnjáriikkat Estte, Latvia ja Litauen, joatká báhppa muittuheames soalddáhiid dehálaš barggus.

–Dál lea lihkus áigi rievdan ja olbmot áddegoađán ahte soahtái leai bággu searvat. Dál galgatge soalddáhiid barggu atnit árvvus, muđui han Suopma ge livčče friddjavuođa haga 6.12.1917 rájes šaddat fas Ruošša vuollái ja seamma dillái go báltalaš ránnjáriikkat Estte, Latvia ja Litauen, joatká báhppa muittuheames soalddáhiid dehálaš barggus.

• «áddegoahtán» ➞ [typo]
  • «áddegoađán»
  • «áddešgoađán»
• «seammá» ➞ [typo]
  • «seamma»

Jalvvi Veikko (Guttorm) ovddasta sápmelaččaid Suoma girkolaščoahkkimis ja son muittuhii alladásat gussiide ahte makkár dilli sámiin leamaš soađis go gearddi sámit eai leat beaggán soahttás álbmogin ja go gárte soahtat nuppiid sámiid vuostá. Dattege sámit gárte soahtái ja dál searvi gudnejahtii sin ánso-medáljaiguin sihke bronššas , silbbas, gollis ja ánsoruossa. Maiddái olusat earát ožžo ánsomedjáljaid dan ovddas go leat bargan árvosaš barggu soahteveteránaide buorrin maŋit áiggis.

Jalvvi Veikko (Guttorm) ovddasta sápmelaččaid Suoma girkolaščoahkkimis ja son muittuhii alladásaga gussiide ahte makkár dilli sámiin leamaš soađis go gearddi sámit eai leat beaggán soahttás álbmogin ja go gárte soahtat nuppiid sámiid vuostá. Dattege sámit gárte soahtái ja dál searvi gudnejahtii sin ánso-medáljaiguin sihke bronssas bronššas, silbbas, gollis ja ánsoruossa. Maiddái olusat earát ožžo ánsomedáljaid dan ovddas go leat bargan árvosaš barggu soahteveteránaide buorrin maŋit áiggis.

• «alladásat» ➞ [typo]
  • «alladásaga»
• «bronššas» ➞ [typo]
  • «bronssas»
• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «bronššas,»
• «ánsomedjáljaid» ➞ [typo]
  • «ánsomedáljaid»

Jalvvi Veikko (Guttorm) ovddasta sápmelaččaid Suoma girkolaščoahkkimis ja son muittuhii alladásaga gussiide ahte makkár dilli sámiin leamaš soađis go gearddi sámit eai leat beaggán soahttás álbmogin ja go gárte soahtat nuppiid sámiid vuostá. Dattege sámit gárte soahtái ja dál searvi gudnejahtii sin ánso-medáljaiguin sihke bronssas bronššas, silbbas, gollis ja ánsoruossa. Maiddái olusat earát ožžo ánsomedáljaid dan ovddas go leat bargan árvosaš barggu soahteveteránaide buorrin maŋit áiggis.

Jalvvi Veikko (Guttorm) ovddasta sápmelaččaid Suoma girkolaščoahkkimis ja son muittuhii alladásaga gussiide ahte makkár dilli sámiin leamaš soađis go gearddi sámit eai leat beaggán soahttás álbmogin ja go gárte soahtat nuppiid sámiid vuostá. Dattege sámit gárte soahtái ja dál searvi gudnejahtii sin ánso-medáljaiguin sihke bronssas bronssas, silbbas, gollis ja ánsoruossa. Maiddái olusat earát ožžo ánsomedáljaid dan ovddas go leat bargan árvosaš barggu soahteveteránaide buorrin maŋit áiggis.

• «bronššas» ➞ [typo]
  • «bronssas»

Lasi soađi muttuin sáhttá lohkat Ohcejoga veteránaid searvvi matrihkkel girjjis almmustavvan jagis 2005, ”Sođiideamet veteránat”.

Lasi soađi muttuin sáhttá lohkat Ohcejoga veteránaid searvvi matrihkkel girjjis almmustuvvan jagis 2005, ”Sođiideamet veteránat”.

• «almmustavvan» ➞ [typo]
  • «almmustuvvan»

Jippi. Dálošvákki skuvlla neahttasiidu lea fas anus.

Nuppi. Dálošvákki skuvlla neahttasiidu lea fas anus.

• «Jippi» ➞ [typo]
  • «Nuppi»

Mii hálidit almmuhit govaid ja teavsttaid mat muitalit maid mii bargat skuvllas. Mii bargat oppa áigge olu miellagiddevaš prošeavttaiguin.

Mii háliidit almmuhit govaid ja teavsttaid mat muitalit maid mii bargat skuvllas. Mii bargat oppa áigge olu miellagiddevaš prošeavttaiguin.

• «hálidit» ➞ [typo]
  • «háliidit»

9. luohkká lea bures beassan johtui ráhkadit iežaset áviissa vuovdemassii .

9. luohkká lea bures beassan johtui ráhkadit iežaset áviissa vuovdimassii vuovdemassii.

• «vuovdemassii» ➞ [typo]
  • «vuovdimassii»
• «.» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «vuovdemassii.»

9. luohkká lea bures beassan johtui ráhkadit iežaset áviissa vuovdimassii vuovdemassii.

9. luohkká lea bures beassan johtui ráhkadit iežaset áviissa vuovdimassii vuovdimassii.

• «vuovdemassii» ➞ [typo]
  • «vuovdimassii»

10. luohkká lea bargame čiekŋudanbargobihtáin (jahkeprošeavttain). Oahppit leat ieža mearridan masa sii hálidit čiekŋudit.

10. luohkká lea bargame čiekŋudanbargobihtáin (jahkeprošeavttain). Oahppit leat ieža mearridan masa sii háliidit čiekŋudit.

• «hálidit» ➞ [typo]
  • «háliidit»

Ođasmahttojuvvon jahkeplánat ja iežá dieđut bohtet maid nehttii. Čuovo mielde.....

Ođasmahttojuvvon jahkeplánat ja iežá dieđut bohtet maid nehttii. Čuovo mielde... ..

• «.....» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «... ..»

Árktalaš parlamentárihkkariid čoakkámis

Árktalaš parlamentarihkkáriid čoakkámis

• «parlamentárihkkariid» ➞ [typo]
  • «parlamentarihkkáriid»
  • «parlamentarihkkariid»

Oslos lei dán giđa maŋimus árktalaš parlamentárihkkariid bissovaš komitea čoakkán 7.6.2010. Čoakkán lei ollislaččat geahčadettiin hui beroštahtti ja ávkkálaš. Dánmárkku olgoáššiidministtar Lene Espersen muitalii čoakkáma álggus Dánmárkku árktalaš ráđi ságadoalli áigodaga ulbmiliin. Árktalaš ráđi jođiheapmi lea dán vuoru dan dáfus hárvenaš, ahte ságadoalliriikka báiki lea guhtta jagi maŋŋálaga davviriikkaid hálddus. Ságadoallivuohta sirdása Norggas Dánmárkui, mas dat sirdása Ruŧŧii jagi geahčen. Dánmárku sávvá gávdnat iežas jođihanáigodaga áigge čovdosa ođđa bissovaš dárkojeddjiid váldimii árktalaš ráđđái. Eatnamat dego Kiinná, Lulli-Korea ja Japána ja organisašuvnnat dego Eurohpá uniovdna leat viggame árktalaš ráđi bissovaš dárkojeaddjin.

Oslos lei dán giđa maŋimus árktalaš parlamentarihkkáriid bissovaš komitea čoakkán 7.6.2010. Čoakkán lei ollislaččat geahčadettiin hui beroštahtti ja ávkkálaš. Dánmárkku olgoáššiidministtar Lene Espersen muitalii čoakkáma álggus Dánmárkku árktalaš ráđi ságadoalli áigodaga ulbmiliin. Árktalaš ráđi jođiheapmi lea dán vuoru dan dáfus hárvenaš, ahte ságadoalliriikka báiki lea guhtta jagi maŋŋálaga davviriikkaid hálddus. Ságadoallivuotta sirdása Norggas Dánmárkui, mas dat sirdása Ruŧŧii jagi geahčen. Dánmárku sávvá gávdnat iežas jođihanáigodaga áigge čovdosa ođđa bissovaš dárkojeddjiid váldimii árktalaš ráđđái. Eatnamat dego Kiinná, Lulli-Korea ja Japana ja organisašuvnnat dego Eurohpá uniovdna leat viggame árktalaš ráđi bissovaš dárkojeaddjin.

• «parlamentárihkkariid» ➞ [typo]
  • «parlamentarihkkáriid»
  • «parlamentarihkkariid»
• «Ságadoallivuohta» ➞ [typo]
  • «Ságadoallivuotta»
  • «Ságadoallivuohtan»
  • «Ságadoallivuokta»
• «Japána» ➞ [typo]
  • «Japana»

Bukten čoakkámis ovdan hui stuora fuola earenoamážit Kiinná ohcamuša buohta. Válden ovdan dan, ahte mot árktalaš ráđđái sáhttá váldit dárkojeddjiid, mat eai gudnejahte olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja mot árktalaš ráđi váldegaskavuođaid, politihka ja olmmošvuoigatvuohtalinnjái geavalii dákkár ođđa dárkojeddjiid mielde. Evttohin, ahte ođđa dárkojeaddjit eai galggale váldojuvvot mielde muđuid go dakkár organisašuvnnat, main lea gaskavuohta árktalaš guvlui dego EU ja Unesco. Dánmárkku olgoáššiidministtar dajai dása, ahte sii dollet geažos áigge ovdan olmmošriektegažaldagaid ja čujuhii maid Norgga olgoáššiidministtar Størei . Ođđa lahtut galggale váldojuvvot danin, vai ságastallan árktalaš guovlluin ii sirdásivčče eará forumaidda muhto bisolii árktalaš ráđi kontevsttas . Dánmárkku olgoáššiidministtar deattuhii vástádusastis maid árktalaš guovllu vejolašvuhtii beassat Ásia márkaniidda.

Bukten čoakkámis ovdan hui stuora fuola earenoamážit Kiinná ohcamuša buohta. Válden ovdan dan, ahte mot árktalaš ráđđái sáhttá váldit dárkojeddjiid, mat eai gudnejahte olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja mot árktalaš ráđi váldegaskavuođaid, politihka ja olmmošvuoigatvuohtalinnjái geavalii dákkár ođđa dárkojeddjiid mielde. Eavttuheapme, ahte ođđa dárkojeaddjit eai galggale váldojuvvot mielde muđuid go dakkár organisašuvnnat, main lea gaskavuohta árktalaš guvlui dego EU ja Unesco. Dánmárkku olgoáššiidministtar dajai dása, ahte sii dollet geažos áigge ovdan olmmošriektegažaldagaid ja čujuhii maid Norgga olgoáššiidministtar Størei Størei. Ođđa lahtut galggale váldojuvvot danin, vai ságastallan árktalaš guovlluin ii sirdásivčče eará forumiidda muhto bisolii árktalaš ráđi kontevsttas konteavsttas. Dánmárkku olgoáššiidministtar deattuhii vástádusastis maid árktalaš guovllu vejolašvuhtii beassat Ásia márkaniidda.

• «Evttohin» ➞ [typo]
  • «Eavttuheapme»
• «.» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Størei.»
• «forumaidda» ➞ [typo]
  • «forumiidda»
  • «forumdáidda»
  • «forumáiddi»
  • «forumáiddu»
  • «forumváidda»
  • «forumaidsa»
  • «forumaids»
  • «forumgiđđa»
  • «forumridda»
• «.» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «konteavsttas.»

Bukten čoakkámis ovdan hui stuora fuola earenoamážit Kiinná ohcamuša buohta. Válden ovdan dan, ahte mot árktalaš ráđđái sáhttá váldit dárkojeddjiid, mat eai gudnejahte olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja mot árktalaš ráđi váldegaskavuođaid, politihka ja olmmošvuoigatvuohtalinnjái geavalii dákkár ođđa dárkojeddjiid mielde. Eavttuheapme, ahte ođđa dárkojeaddjit eai galggale váldojuvvot mielde muđuid go dakkár organisašuvnnat, main lea gaskavuohta árktalaš guvlui dego EU ja Unesco. Dánmárkku olgoáššiidministtar dajai dása, ahte sii dollet geažos áigge ovdan olmmošriektegažaldagaid ja čujuhii maid Norgga olgoáššiidministtar Størei Størei. Ođđa lahtut galggale váldojuvvot danin, vai ságastallan árktalaš guovlluin ii sirdásivčče eará forumiidda muhto bisolii árktalaš ráđi kontevsttas konteavsttas. Dánmárkku olgoáššiidministtar deattuhii vástádusastis maid árktalaš guovllu vejolašvuhtii beassat Ásia márkaniidda.

Bukten čoakkámis ovdan hui stuora fuola earenoamážit Kiinná ohcamuša buohta. Válden ovdan dan, ahte mot árktalaš ráđđái sáhttá váldit dárkojeddjiid, mat eai gudnejahte olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja mot árktalaš ráđi váldegaskavuođaid, politihka ja olmmošvuoigatvuohtalinnjái geavalii dákkár ođđa dárkojeddjiid mielde. Eavttuheapme, ahte ođđa dárkojeaddjit eai galggale váldojuvvot mielde muđuid go dakkár organisašuvnnat, main lea gaskavuohta árktalaš guvlui dego EU ja Unesco. Dánmárkku olgoáššiidministtar dajai dása, ahte sii dollet geažos áigge ovdan olmmošriektegažaldagaid ja čujuhii maid Norgga olgoáššiidministtar Støre Støre. Ođđa lahtut galggale váldojuvvot danin, vai ságastallan árktalaš guovlluin ii sirdásivčče eará forumiidda muhto bisolii árktalaš ráđi konteavstta konteavsttas. Dánmárkku olgoáššiidministtar deattuhii vástádusastis maid árktalaš guovllu vejolašvuhtii beassat Ásia márkaniidda.

• «Størei» ➞ [typo]
  • «Støre»
  • «Støren»
  • «Store»
• «Størei» ➞ [typo]
  • «Støre»
  • «Størii»
  • «Støren»
  • «Støres»
  • «Store»
  • «Skrei»
  • «Storli»
  • «Styrii»
• «kontevsttas» ➞ [typo]
  • «konteavstta»

Dánmárkku olgoáššiidministara vástádus ii jávkadan mu fuola árktalaš ráđi boahttevuođas vejolaš ođđa dárkojeddjiid váikkuhusa mielde. Mishan lea juo ON, ja doppe ságastallojuvvo maid árktalaš gažaldagain ja de leat vel iešguđetlágán G-čoakkámat. Lea morašlaš, jos gávpeberoštumit Ásia márkaniidda mannet badjel biras- ja olmmosvuoigatvuođaid dárbbuid. Čoakkámis bođii maid ovdan fuolla nannanjuolgeriikkaid oktasaščoakkámiin ja čoakkámiid váikkuhusain árktalaš ráđi bargui. Ipmirdin bures fuola, muhto nuppe dáfus nannanjuolgenákkut eai guoskka Suoma Čoakkámis gieđahallui maid árktalaš guovllu gádjundoaimma organiseren. Dát lea mu mielas okta mávssolaččamus árktalaš ráđi doaimma ulbmiliin, daningo lassáneaddji mearrajohtalus, oljofievrredeapmi ja offshore-bohkan buktet hui stuora birasriskkaid, maidda ferte ráhkkanit. Livččii dehálaš oažžut árktalaš guvlui soahpamuša, mii stivre mearrajohtalusa, vai lihkohisvuođat eai dáhpáhuvale váilevaš teknologiija geažil.

Dánmárkku olgoáššiidministara vástádus ii jávkadan mu fuola árktalaš ráđi boahttevuođas vejolaš ođđa dárkojeddjiid váikkuhusa mielde. Mishan lea juo ON, ja doppe ságastallojuvvo maid árktalaš gažaldagain ja de leat vel iešguđetlágán G-čoakkámat. Lea morašlaš, jos gávpeberoštumit Ásia márkaniidda mannet badjel biras- ja olmmošvuoigatvuođaid dárbbuid. Čoakkámis bođii maid ovdan fuolla nannanjuolgeriikkaid oktasaščoakkámiin ja čoakkámiid váikkuhusain árktalaš ráđi bargui. Ipmirdin bures fuola, muhto nuppe dáfus nannanjuolgenákkut eai guoskka Suoma Čoakkámis gieđahallui maid árktalaš guovllu gádjundoaimma organiseren. Dát lea mu mielas okta mávssolaččamus árktalaš ráđi doaimma ulbmiliin, daningo lassáneaddji mearrajohtalus, oljofievrredeapmi ja 😱 buktet hui stuora birasriskkaid, maidda ferte ráhkkanit. Livččii dehálaš oažžut árktalaš guvlui soahpamuša, mii stivre mearrajohtalusa, vai lihkohisvuođat eai dáhpáhuvale váilevaš teknologiija geažil.

• «olmmosvuoigatvuođaid» ➞ [typo]
  • «olmmošvuoigatvuođaid»
  • «almmusvuoigatvuođaid»
• «offshore-bohkan» ➞ [typo]

Dánmárkku olgoáššiidministara vástádus ii jávkadan mu fuola árktalaš ráđi boahttevuođas vejolaš ođđa dárkojeddjiid váikkuhusa mielde. Mishan lea juo ON, ja doppe ságastallojuvvo maid árktalaš gažaldagain ja de leat vel iešguđetlágán G-čoakkámat. Lea morašlaš, jos gávpeberoštumit Ásia márkaniidda mannet badjel biras- ja olmmošvuoigatvuođaid dárbbuid. Čoakkámis bođii maid ovdan fuolla nannanjuolgeriikkaid oktasaščoakkámiin ja čoakkámiid váikkuhusain árktalaš ráđi bargui. Ipmirdin bures fuola, muhto nuppe dáfus nannanjuolgenákkut eai guoskka Suoma Čoakkámis gieđahallui maid árktalaš guovllu gádjundoaimma organiseren. Dát lea mu mielas okta mávssolaččamus árktalaš ráđi doaimma ulbmiliin, daningo lassáneaddji mearrajohtalus, oljofievrredeapmi ja buktet hui stuora birasriskkaid, maidda ferte ráhkkanit. Livččii dehálaš oažžut árktalaš guvlui soahpamuša, mii stivre mearrajohtalusa, vai lihkohisvuođat eai dáhpáhuvale váilevaš teknologiija geažil.

Dánmárkku olgoáššiidministara vástádus ii jávkadan mu fuola árktalaš ráđi boahttevuođas vejolaš ođđa dárkojeddjiid váikkuhusa mielde. Mishan lea juo ON, ja doppe ságastallojuvvo maid árktalaš gažaldagain ja de leat vel iešguđetlágán G-čoakkámat. Lea morašlaš, jos gávpeberoštumit Ásia márkaniidda mannet badjel biras- ja olmmošvuoigatvuođaid dárbbuid. Čoakkámis bođii maid ovdan fuolla nannanjuolgeriikkaid oktasaščoakkámiin ja čoakkámiid váikkuhusain árktalaš ráđi bargui. Ipmirdin bures fuola, muhto nuppe dáfus nannanjuolgenákkut eai guoskka Suoma Čoakkámis gieđahallui maid árktalaš guovllu gádjundoaimma organiseren. Dát lea mu mielas okta mávssolaččamus árktalaš ráđi doaimma ulbmiliin, daningo lassáneaddji mearrajohtalus, oljofievrredeapmi ja buktet hui stuora birasriskkaid, maidda ferte ráhkkanit. Livččii dehálaš oažžut árktalaš guvlui soahpamuša, mii stivre mearrajohtalusa, vai lihkohisvuođat eai dáhpáhuvale váilevaš teknologiija geažil.

• «ja  buktet» ➞ [double-space-before]
  • «ja buktet»

Dánmárkku olgoáššiidministara sága maŋŋel Norgga olgoáššiidministtar Støre muitalii Norgga árktalaš politihkas ja Norgga rádječáhcesoahpamušas Ruoššain. Jerren olgoáššiidministaris, ahte gullágo davviriikkalaš sámi soahpamuša ratifiseren Norgga árktalaš politihkkii ja mot sápmelaččaid váikkuhanvejolašvuođat leat sihkkarastojuvvon. Olgoáššiidministtar vástidii, ahte su ovddasvástádussan ii leat sámi soahpamuš. Mu ipmárdusa mielde maiddái Norggas stáhtasoahpamušat gullet olgoáššiidministeriija doaibmasuorgái. Olgoáššiidministtar maid dajai, ahte son gullá sámedikki ovdal go oassálastá Barents- ja árktalaš ráđi čoakkámiidda ja ná son ovddasta maid sápmelaččaid oainnuid čoakkámis. In dieđe juohkágo Norgga sámediggi liikká positiivvalaš gova Norgga olgoriikkapolitihkas. Norgga sámediggeláhka lea dán goris geahnoheabbo go Suoma sámediggeláhka, daningo Suomas dušše sámediggi ovddasta virggálaččat sápmelaččaid sihke nášuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš oktavuođain.

Dánmárkku olgoáššiidministara sága maŋŋel Norgga olgoáššiidministtar Støre muitalii Norgga árktalaš politihkas ja Norgga rádječáhcesoahpamušas Ruoššain. Jerren olgoáššiidministaris, ahte gullágo davviriikkalaš sámi soahpamuša ratifiseren Norgga árktalaš politihkkii ja mot sápmelaččaid váikkuhanvejolašvuođat leat sihkkarastojuvvon. Olgoáššiidministtar vástidii, ahte su ovddasvástádussan ii leat sámi soahpamuš. Mu ipmárdusa mielde maiddái Norggas stáhtasoahpamušat gullet olgoáššiidministeriija doaibmasuorgái. Olgoáššiidministtar maid dajai, ahte son gullá sámedikki ovdal go oassálastá Barents- ja árktalaš ráđi čoakkámiidda ja ná son ovddasta maid sápmelaččaid oainnuid čoakkámis. In dieđe juohkágo Norgga sámediggi liikká positiivvalaš gova Norgga olgoriikkapolitihkas. Norgga sámediggeláhka lea dán goris geahnoheabbo go Suoma sámediggeláhka, daningo Suomas dušše sámediggi ovddasta virggálaččat sápmelaččaid sihke našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš oktavuođain.

• «nášuvnnalaš» ➞ [typo]
  • «našuvnnalaš»

Prošeaktajođiheaddji, dr Robert Corell muitalii prošeavtta duogážis ja mearkkašumis. Son čájehii čoakkánoasseváldiide ođđa, suorggahahtti árvvoštallamiid mearradási loktaneamis ja dan váikkuhusain globála dásis. Prošeavtta ulbmilin lea ohcat vugiid mot árktalaš guovllu hálddašeapmi sáhttá gárgehuvvot dávistit jur dálkkádatrievdama buktin hástalusaide. Soabaime dr Corelliin, ahte son boahtá Sámi parlamentáralaš ráđi stivrra guossin čakčat ja gullá sámedikkiid oainnuid árktalaš guovllu hálddašeamis.

Prošeaktajođiheaddji, dr Robert Corell muitalii prošeavtta duogážis ja mearkkašumis. Son čájehii čoakkánoasseváldiide ođđa, suorggahahtti árvvoštallamiid mearradási loktaneamis ja dan váikkuhusain globála dásis. Prošeavtta ulbmilin lea ohcat vugiid mot árktalaš guovllu hálddašeapmi sáhttá gárgehuvvot dávistit jur dálkkádatrievdama buktin hástalusaide. Soabaime dr Corellain, ahte son boahtá Sámi parlamentáralaš ráđi stivrra guossin čakčat ja gullá sámedikkiid oainnuid árktalaš guovllu hálddašeamis.

• «Corelliin» ➞ [typo]
  • «Corellain»

Muitalin bissovaš komitea čoakkáma loahpas oanehaččat Sámi parlamentáralaš ráđi dálkkádatpolitihkalaš strategiijas, mii laktojuvvui maid čoakkánbeavdegirjji čuovusin. Das leat dál gárvánan dál jorgalusat buot Suomas hubmon sámegielaide, ruošša-, eŋgelas-, ruoŧa- ja spánskagillii . Dat gávdnojit sámedikki ruovttusiidduin. Árktalaš parlamentárihkkariid bissovaš komiteas lea dán jagi vel guokte čoakkáma. Suoma stáhtaráđđi lei addán árktalaš strategiija riikkabeivviide jur seamma beaivve min bissovaš komitea čoakkámiin. In leat vel háhppehan vel oahpásnuvvat strategiijai, muhto dat gávdno čujuhusas:

Muitalin bissovaš komitea čoakkáma loahpas oanehaččat Sámi parlamentáralaš ráđi dálkkádatpolitihkalaš strategiijas, mii laktojuvvui maid čoakkánbeavdegirjji čuovusin. Das leat dál gárvánan dál jorgalusat buot Suomas hubmon sámegielaide, ruošša-, eŋgelas-, ruoŧa- ja spánskagillii. Dat gávdnojit sámedikki ruovttusiidduin. Árktalaš parlamentarihkkáriid bissovaš komiteas lea dán jagi vel guokte čoakkáma. Suoma stáhtaráđđi lei addán árktalaš strategiija riikkabeivviide jur seamma beaivve min bissovaš komitea čoakkámiin. In leat vel háhppehan vel oahpásnuvvat strategiijai, muhto dat gávdno čujuhusas:

• «spánskagillii .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «spánskagillii.»
• «parlamentárihkkariid» ➞ [typo]
  • «parlamentarihkkáriid»
  • «parlamentarihkkariid»

Lean oassálastán dál muhtin árktalaš parlamentárihkkariid bissovaš komitea čoakkámii ja oaidnán dan hui dehálaš diehtolonohallamii ja obanassiige árktalaš ovttasbargui. Árktalaš ráđi bargu lea loktaneame ain dehálit sajádahkii ja sápmelaččaide lea eallindehálaš, ahte sáhttit váikkuhit riikkaidgaskasaš mearrádusdahkamii, mii guoská sápmelaččaid Lean goitge unnánaš fuolas Suoma sámedikki vejolašvuođas oassálastit bargui dievasmearálaččat min resursaváilli geažil. Bissovaš komitea čoahkkana njealje have jagis miehtá árktalaš viidodaga ja mátkkoštangolut leat stuorrát, ja dat báhcet Suoma sámedikki máksima várás.

Lean oassálastán dál muhtin árktalaš parlamentarihkkáriid bissovaš komitea čoakkámii ja oaidnán dan hui dehálaš diehtolonohallamii ja obanassiige árktalaš ovttasbargui. Árktalaš ráđi bargu lea loktaneame ain dehálit sajádahkii ja sápmelaččaide lea eallindehálaš, ahte sáhttit váikkuhit riikkaidgaskasaš mearrádusdahkamii, mii guoská sápmelaččaid Lean goitge unnánaš fuolas Suoma sámedikki vejolašvuođas oassálastit bargui dievasmearálaččat min resursaváilli geažil. Bissovaš komitea čoahkkana njealje háve jagis miehtá árktalaš viidodaga ja mátkkoštangolut leat stuorrát, ja dat báhcet Suoma sámedikki máksima várás.

• «parlamentárihkkariid» ➞ [typo]
  • «parlamentarihkkáriid»
  • «parlamentarihkkariid»
• «have» ➞ [typo]
  • «háve»
  • «láve»
  • «hávi»
  • «háše»
  • «háme»
  • «sáve»
  • «háre»

Mu blogga ii leat áibbas áiggálaš dásis bargomátkkiid geažil, muhto máhcan maŋŋel eará mannan vahku čoakkámiidda. Vulgen Oslos njuolga Ohcejohkii sámedikki, birasministeriija, nuortalašráđi, meahcceráđđehusa ja Lappi Ely (ealáhus-, biras- ja johtalusguovddáža) luonddusuodjalangearregiidda ja artihkal 8(j)-bargojoavkku čoakkámii, main muitalan čuovvovaš bloggastan.

Mu blogga ii leat áibbas áiggálaš dásis bargomátkkiid geažil, muhto máhcan maŋŋel eará mannan vahku čoakkámiidda. Vulgen Oslos njuolga Ohcejohkii sámedikki, birasministeriija, nuortalašráđi, meahcceráđđehusa ja Lappi Elly (😱, biras- ja johtalusguovddáža) luonddusuodjalangearregiidda ja artihkal 8(j)-bargojoavkku čoakkámii, main muitalan čuovvovaš bloggastan.

• «Ely» ➞ [typo]
  • «Elly»
• «ealáhus-» ➞ [typo]

Mannan vahku loahppa manai Helssegis. Oassálasten davviriikkalaš sámisoahpamuša Suoma sáttagotti čoakkámii duorastaga. Čoakkán válmmaštalai čuovvovaš aitosaš ráđđádallangotti čoakkáma, mii dollojuvvo juovlamánu nuppi vahku Helssegis. Dan ovdal lea maid sámi parlamentáralaš ráđi ( SPR:a ) stivrra čoakkán. SPR lea šiehttan, ahte sápmelaččat šihttet oktasaš oainnu SPR:s. Joatkkaráđđádallamat leat dál goalmmat logus, mii gieđahallá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Lohku lea árvvoštallojuvvon sámisoahpamuša álkimussan.

Mannan vahku loahppa manai Helssegis. Oassálasten davviriikkalaš sámisoahpamuša Suoma sáttagotti čoakkámii duorastaga. Čoakkán válmmaštalai čuovvovaš aitosaš ráđđádallangotti čoakkáma, mii dollojuvvo juovlamánu nuppi vahku Helssegis. Dan ovdal lea maid sámi parlamentáralaš ráđi (SPR:a SPR SPR:a) stivrra čoakkán. SPR lea šiehttan, ahte sápmelaččat šihttet oktasaš oainnu SPR:s. Joatkkaráđđádallamat leat dál goalmmát logus, mii gieđahallá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Lohku lea árvvoštallojuvvon sámisoahpamuša álkimussan.

• «(» ➞ [space-after-paren-beg]
  • «(SPR:a»
• «SPR:a» ➞ [typo]
  • «SPR»
• «)» ➞ [space-before-paren-end]
  • «SPR:a)»
• «goalmmat» ➞ [typo]
  • «goalmmát»

Mannan vahku loahppa manai Helssegis. Oassálasten davviriikkalaš sámisoahpamuša Suoma sáttagotti čoakkámii duorastaga. Čoakkán válmmaštalai čuovvovaš aitosaš ráđđádallangotti čoakkáma, mii dollojuvvo juovlamánu nuppi vahku Helssegis. Dan ovdal lea maid sámi parlamentáralaš ráđi (SPR:a SPR SPR:a) stivrra čoakkán. SPR lea šiehttan, ahte sápmelaččat šihttet oktasaš oainnu SPR:s. Joatkkaráđđádallamat leat dál goalmmát logus, mii gieđahallá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Lohku lea árvvoštallojuvvon sámisoahpamuša álkimussan.

Mannan vahku loahppa manai Helssegis. Oassálasten davviriikkalaš sámisoahpamuša Suoma sáttagotti čoakkámii duorastaga. Čoakkán válmmaštalai čuovvovaš aitosaš ráđđádallangotti čoakkáma, mii dollojuvvo juovlamánu nuppi vahku Helssegis. Dan ovdal lea maid sámi parlamentáralaš ráđi (SPR SPR SPR) stivrra čoakkán. SPR lea šiehttan, ahte sápmelaččat šihttet oktasaš oainnu SPR:s. Joatkkaráđđádallamat leat dál goalmmát logus, mii gieđahallá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Lohku lea árvvoštallojuvvon sámisoahpamuša álkimussan.

• «SPR:a» ➞ [typo]
  • «SPR»
• «SPR:a» ➞ [typo]
  • «SPR»

Duorastaga čoakkámis gieđahallojuvvoje stáhtaid bargan nuppástusevttohusat soahpamušhápmosii ja luonddolaččat maid sámedikkis ledje smávva rievdadusevttohusat soahpamušdekstii, muhto eanasin kommenteriimet stáhtaid evttohusaid. Suoma sámediggi ja SPR leaba cealkán, ahte davviriikkalaš sámisoahpamuš galgá čuovvut nu guhkás go vejolaš áššedovdibargojoavkku hápmosa sámisoahpamuššan . Vaikko lohku lea árvvoštallojuvvon álkimussan, de stáhtain ledje goitge teknihkalašlundosaš divvunevttohusaid lassin dakkár nuppástusevttohusat soahpamušdekstii, masa Suoma sámediggi ii sáhttán čatnasit. Muhto, jáhkán liikká, ahte beassat áššis kompromissii ráđđádallamiid mielde.

Duorastaga čoakkámis gieđahallojuvvoje stáhtaid bargan nuppástusevttohusat soahpamušhápmosii ja lunddolaččat maid sámedikkis ledje smávva rievdadusevttohusat soahpamušdekstii, muhto eanasin kommenteriimet stáhtaid evttohusaid. Suoma sámediggi ja SPR leaba cealkán, ahte davviriikkalaš sámisoahpamuš galgá čuovvut nu guhkás go vejolaš áššedovdibargojoavkku hápmosa sámisoahpamuššan. Vaikko lohku lea árvvoštallojuvvon álkimussan, de stáhtain ledje goitge teknihkalašluitosaš divvunevttohusaid lassin dakkár nuppástusevttohusat soahpamušdekstii, masa Suoma sámediggi ii sáhttán čatnasit. Muhto, jáhkán liikká, ahte beassat áššis kompromissii ráđđádallamiid mielde.

• «luonddolaččat» ➞ [typo]
  • «lunddolaččat»
• «sámisoahpamuššan .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «sámisoahpamuššan.»
• «teknihkalašlundosaš» ➞ [typo]
  • «teknihkalašluitosaš»
  • «teknihkalašálondosaš»
  • «teknihkalávlundosaš»

Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid olláhuhttin . Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuohtaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađi bahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid olláhuhttimis , muhto ministeriijaid ovddasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.

Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid 😱 olláhuhttin. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid 😱 olláhuhttimis, muhto ministeriijaid ovddasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.

• «olláhuhttin» ➞ [typo]
  • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
    • «olláhuhttin.»
  • «vuoigatvuohtaministeriija» ➞ [typo]
    • «vuoigatvuođaministeriija»
  • «Dađi bahábut» ➞ [msyn-compound]
    • «Dađibahábut»
  • «olláhuhttimis» ➞ [typo]
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «olláhuhttimis,»

Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid olláhuhttindaid olláhuhttin. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid olláhuhttimisávžžuhusaid olláhuhttimis, muhto ministeriijaid ovddasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.

Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid olláhuhttin😱. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid olláhuhttimis😱, muhto ministeriijaid ovddasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.

• «daid  olláhuhttin» ➞ [double-space-before]
  • «daid olláhuhttin»
• «daid  olláhuhttin» ➞ [typo]
  • «ávžžuhusaid  olláhuhttimis» ➞ [double-space-before]
    • «ávžžuhusaid olláhuhttimis»
  • «ávžžuhusaid  olláhuhttimis» ➞ [typo]

Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid olláhuhttinea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid olláhuhttimisdasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.

Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid ollahuhttinba ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid 😱 manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.

• «olláhuhttinea» ➞ [typo]
  • «ollahuhttinba»
• «olláhuhttimisdasteaddjit» ➞ [typo]

Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid ollahuhttinba ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.

Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid ollahuhttinba ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.

• «ávžžuhusaid  manne» ➞ [double-space-before]
  • «ávžžuhusaid manne»

Dilálašvuođa allaárvoseamos ságastalli, olgoáššiidministtar Erkki Tuomioja doalai earenoamáš buori sága semináras. Tuomioja dovddastii rahpasit, go lea maid dutki, ahte Suopma lea kritihka čuozáhahkan sápmelaččaid sajádagas riikkaidgaskasaš arenain. Ministtar anii olmmošriekteáittardeaddji cealkámuša hui čielggasin. Tuomioja lei hui fuolalaččat vuojulduvvan olmmošriekteáittardeaddji raportii ja son deattuhii ságastis boazodoalu dehálašvuođa sámi kultuvrii. Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi áddit sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktasemiin . Ministara sáhkavuorru lei humána, dehálaš ja das lei hui alla árvu. Riikkaidgaskasaš soahpamušathan gullet olgoáššiidministeriija doaibmaváldái.

Dilálašvuođa 😱 ságastalli, olgoáššiidministtar Erkki Tuomioja doalai earenoamáš buori sága semináras. Tuomioja dovddastii rahpasit, go lea maid 😱, ahte Suopma lea kritihka čuozáhahkan sápmelaččaid sajádagas riikkaidgaskasaš arenain. Ministtar anii olmmošriekteáittardeaddji cealkámuša hui čielggasin. Tuomioja lei hui fuolalaččat vuojulduvvan olmmošriekteáittardeaddji raportii ja son deattuhii ságastis boazodoalu dehálašvuođa sámi kultuvrii. Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi addin sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktásemiin laktasemiin. Ministara sáhkavuorru lei humána, dehálaš ja das lei hui alla árvu. Riikkaidgaskasaš soahpamušathan gullet olgoáššiidministeriija doaibmaváldái.

• «allaárvoseamos» ➞ [typo]
  • «dutki» ➞ [typo]
    • «áddit» ➞ [typo]
      • «addin»
    • «laktasemiin» ➞ [typo]
      • «laktásemiin»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «laktasemiin.»

Dilálašvuođa ságastalli, olgoáššiidministtar Erkki Tuomioja doalai earenoamáš buori sága semináras. Tuomioja dovddastii rahpasit, go lea maid , ahte Suopma lea kritihka čuozáhahkan sápmelaččaid sajádagas riikkaidgaskasaš arenain. Ministtar anii olmmošriekteáittardeaddji cealkámuša hui čielggasin. Tuomioja lei hui fuolalaččat vuojulduvvan olmmošriekteáittardeaddji raportii ja son deattuhii ságastis boazodoalu dehálašvuođa sámi kultuvrii. Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi addin sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktásemiin laktasemiin. Ministara sáhkavuorru lei humána, dehálaš ja das lei hui alla árvu. Riikkaidgaskasaš soahpamušathan gullet olgoáššiidministeriija doaibmaváldái.

Dilálašvuođa ságastalli, olgoáššiidministtar Erkki Tuomioja doalai earenoamáš buori sága semináras. Tuomioja dovddastii rahpasit, go lea maid, ahte Suopma lea kritihka čuozáhahkan sápmelaččaid sajádagas riikkaidgaskasaš arenain. Ministtar anii olmmošriekteáittardeaddji cealkámuša hui čielggasin. Tuomioja lei hui fuolalaččat vuojulduvvan olmmošriekteáittardeaddji raportii ja son deattuhii ságastis boazodoalu dehálašvuođa sámi kultuvrii. Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi addin sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktásemiin laktásemiin. Ministara sáhkavuorru lei humána, dehálaš ja das lei hui alla árvu. Riikkaidgaskasaš soahpamušathan gullet olgoáššiidministeriija doaibmaváldái.

• «Dilálašvuođa  ságastalli» ➞ [double-space-before]
  • «Dilálašvuođa ságastalli»
• «maid ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «maid,»
• «laktasemiin» ➞ [typo]
  • «laktásemiin»

Mu iežan sáhkavuorru gieđahalai sámedikki linnjemiid soahpamuša ratifiserema várás, sápmelaš meroštallama ja diehtelas áittardeaddji raportta ávžžuhusaid. Mu sáhka gávdno sámedikki ruovttusiidduin. Seminára sámedikki ovddasteaddjit dolle mávssolaš ja dehálaš sáhkavuoruid. Hánno Heaika, Heikki Paltto, dievasmáhtii ministtar Tuomioja sága nu ahte muitalii sámi boazodoalus ja dan mávssolašvuođas sámi kultuvrras ja mot dat spiehkasta ollásit suopmelaš boazodoalus. Heaikka Juhána Ásllat Heandaraga Ullá, Ulla Magga geavahii dehálaš sáhkavuoru ja muitalii mot sápmelaččat ieža dihtet geat sii leat ja diđolašvuođaset sámi servošii. Magga muitalii, ahte duššebeare sámegiela máhttin ii daga geasge sápmelačča, muhto kultuvrii galgá šaddat birrasis, masa gullá lunddolaš oassin sámi kultuvrra ja sámegiella.

Mu iežan sáhkavuorru gieđahalai sámedikki linnjemiid soahpamuša ratifiserema várás, sápmelaš meroštallama ja diehttelas áittardeaddji raportta ávžžuhusaid. Mu sáhka gávdno sámedikki ruovttusiidduin. Seminára sámedikki ovddasteaddjit dolle mávssolaš ja dehálaš sáhkavuoruid. Hánno Heaika, Heikki Paltto, dievasmáhtii ministtar Tuomioja sága nu ahte muitalii sámi boazodoalus ja dan mávssolašvuođas sámi kultuvrras ja mot dat spiehkasta ollásit suopmelaš boazodoalus. Heaikka Juhána Ásllat Heandaraga Ullá, Ulla Magga geavahii dehálaš sáhkavuoru ja muitalii mot sápmelaččat ieža dihtet geat sii leat ja diđolašvuođaset sámi servošii. Magga muitalii, ahte duššebeare sámegiela máhttin ii daga geasge sápmelačča, muhto kultuvrii galgá šaddat birrasis, masa gullá lunddolaš oassin sámi kultuvrra ja sámegiella.

• «diehtelas» ➞ [typo]
  • «diehttelas»
  • «diehttalas»

Loahppavahkku gollá fas Helssegis čoakkámiin. Gaskavahkko lea sámediggeláhkabargojoavkku čoakkán. Fáddán lea sámedikki válgavuogádaga gárgeheapmi. Duorastaga mus lea gudni oassálastit Dásseválddi Presideantta iehčanasvuohtabeaivvi vuostáiváldimii. Sotnabeaivve lea SPR:a stivrra čoakkán davviriikkalaš sámi soahpamuša joatkkaráđđádallamiin.

Loahppavahkku gollá fas Helssegis čoakkámiin. Gaskavahkko lea sámediggeláhkabargojoavkku čoakkán. Fáddán lea sámedikki válgavuogádaga gárgeheapmi. Duorastaga mus lea gudni oassálastit Dásseválddi Presideantta iehčanasvuohtabeaivvi vuostáiváldimii. Sotnabeaivve lea SPR stivrra čoakkán davviriikkalaš sámi soahpamuša joatkkaráđđádallamiin.

• «SPR:a» ➞ [typo]
  • «SPR»

Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Normisjon eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit Mediehøgskolen Gimlekollen, Kristiansánddas. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan . Guokte maŋemus jagi lei Andersen Normisjona mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei mišunearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Normisjon, dadjá ođđa redaktevra. KPK

Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit 😱 😱, Kristiansandbas. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen 😱 mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK

• «Normisjon» ➞ [typo]
  • «Nurmiston»
  • «Nurmisson»
  • «Nurmison»
• «Mediehøgskolen» ➞ [typo]
  • «Gimlekollen» ➞ [typo]
    • «Kristiansánddas» ➞ [typo]
      • «Kristiansandbas»
      • «Kristiansundbas»
    • «radiojournalistan .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «radiojournalistan.»
    • «Normisjona» ➞ [typo]
      • «mišunearan» ➞ [typo]
        • «miššonearan»
      • «movttidahttá» ➞ [typo]
        • «movttiidahttá»
      • «Normisjon» ➞ [typo]
        • «Nurmison»

Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit , Kristiansandbas. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK

Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit , 😱. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK

• «gohčodit  ,» ➞ [double-space-before]
  • «gohčodit ,»
• «Kristiansandbas» ➞ [typo]
  • «Andersen  mediaossodaga» ➞ [double-space-before]
    • «Andersen mediaossodaga»

Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit , . Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK

Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit ,. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK

• «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «,.»

Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit ,.gohčodit ,. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK

Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit,.gohčodit , . Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK

• «gohčodit ,.» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «gohčodit,.»
  • «,.»
• «gohčodit ,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «gohčodit , .»

Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit,.. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK

Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit, .. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK

• «,..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «, ..»

Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt hjemmefra) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Pattaya, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđida ahte eambbogat váldet oktavuođa ja hálidit ohcat dohko barggu, dahje juogaládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lilyhammer, mii sáddejuvvui NRK1:žis , sáddejuvvui seammá áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja Nordisk film barggu sisdoaluin. Nu dadjá TV2:ža prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, Markedshøyskolena rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuvttas . KPK

Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt 😱) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui NRK1:žis NRK1:žis, sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja 😱 filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá 😱 prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, 😱 rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuvttas. KPK

• «hjemmefra» ➞ [typo]
  • «Pattaya» ➞ [typo]
    • «Attaša»
    • «Šattaža»
    • «Lattaža»
  • «dieđida» ➞ [typo]
    • «dieđiha»
    • «čieŋida»
    • «dienida»
    • «mieđida»
  • «hálidit» ➞ [typo]
    • «háliidit»
  • «juogaládje» ➞ [msyn-unspace-compound]
    • «juoga ládje»
  • «Lilyhammer» ➞ [typo]
    • «Lillehammer»
  • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
    • «NRK1:žis,»
  • «seammá» ➞ [typo]
    • «seamma»
  • «Nordisk» ➞ [typo]
    • «film» ➞ [typo]
      • «filmma»
      • «dili»
      • «gili»
      • «ilu»
    • «TV2:ža» ➞ [typo]
      • «Markedshøyskolena» ➞ [typo]
        • «minuvttas» ➞ [typo]
          • «minuhtas»
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «minuvttas.»

Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt ) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui NRK1:žis NRK1:žis, sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuvttas. KPK

Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui 😱 😱, sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuhtas. KPK

• «Langt )» ➞ [space-before-paren-end]
  • «Langt)»
• «NRK1:žis» ➞ [typo]
  • «NRK1:žis» ➞ [typo]
    • «ja  filmma» ➞ [double-space-before]
      • «ja filmma»
    • «dadjá  prošeaktajođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «dadjá prošeaktajođiheaddji»
    • «,  rektor» ➞ [double-space-before]
      • «, rektor»
    • «minuvttas» ➞ [typo]
      • «minuhtas»

Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui , sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuhtas. KPK

Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui , sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuhtas. KPK

• «sáddejuvvui  ,» ➞ [double-space-before]
  • «sáddejuvvui ,»

Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui , sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuhtas. KPK

Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui, sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuhtas. KPK

• «sáddejuvvui ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «sáddejuvvui,»

Sámediggepresideanta dearvvahii Girkočoahkkima Sámediggepresideanta Egil Olli lei okta sis geas lei sátnevuorru Girkočoahkkima rahpamis Tønsbergas. Čoahkkin lea cuoŋománu 12.beaivvis -17.beaivái. Olli buvttii dearvuođaid sihke Sámedikkis ja sámi álbmogis. Son čujuha ahte girku lea mávssolaš oallut sámiide. Sámediggepresideanta dajai ahte diimmá girkočoahkkimis mearriduvvojedje dehálaš lávkkit rivttes guvlui das mii guoská addit dan saji sámi girkoeallimii ja sámi gillii Norgga girkus maid dat ánssášit. Son sávai Girkočoahkkimii lihku bargguin ovddasguvlui ain ovddidit sámivuođa saji girkus. Gonagas Harald lei girkočoahkkima rahpamis dán jagi, nu movt son juo lávege go ođđa girkočoahkkin vuohččan čoahkkana. KPK

Sámediggepresideanta dearvvahii Girkočoahkkima Sámediggepresideanta Egil Olli lei okta sis geas lei sátnevuorru Girkočoahkkima rahpamis Tønsbergas. Čoahkkin lea cuoŋománu 12. beaivvis -17. beaivái. Olli buvttii dearvuođaid sihke Sámedikkis ja sámi álbmogis. Son čujuha ahte girku lea mávssolaš oallut sámiide. Sámediggepresideanta dajai ahte diimmá girkočoahkkimis mearriduvvojedje dehálaš lávkkit rivttes guvlui das mii guoská addit dan saji sámi girkoeallimii ja sámi gillii Norgga girkus maid dat ánssášit. Son sávai Girkočoahkkimii lihku bargguin ovddas guvlui ain ovddidit sámevuođa saji girkus. Gonagas Harald lei girkočoahkkima rahpamis dán jagi, nu movt son juo lávege go ođđa girkočoahkkin vuohččan čoahkkana. KPK

• «12.beaivvis» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «12. beaivvis»
• «.beaivái» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «. beaivái»
• «ovddasguvlui» ➞ [msyn-unspace-compound]
  • «ovddas guvlui»
• «sámivuođa» ➞ [typo]
  • «sámevuođa»

Israelmišuvnnas lotnahuvvan jođiheaddji Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa stivrajođiheaddjin Norgga Israelmišuvdnii . Dáláš stivrajođiheaddji Torgeir Flateby, ii hálit šat válljejuvvot. Son lea 8 jagi leamaš stivrajođiheaddjin. Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha Normisjona barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go Israelmišuvnnas lea riikačoahkkin Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái. Brit Hvalvik, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa stivramiellahttun. Arne Berge ja Gunvor Fyllingsnes heaitiba stivrras. KPK

Israelmiššovnnas lotnahuvvan jođiheaddji Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa stivrrajođiheaddjin Norgga Israelmiššovdnii Israelmišuvdnii. Dáláš stivrrajođiheaddji Torgeir Flateby, ii hálit šat válljejuvvot. Son lea 8 jagi leamaš stivrrajođiheaddjin. Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha 😱 barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go Israelmiššovnnas lea riikkačoahkkin Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái. Brit Hvalain, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa stivrramiellahttun. Arne Berge ja Gunvor Fillingsnes heaitiba stivrras. KPK

• «Israelmišuvnnas» ➞ [typo]
  • «Israelmiššovnnas»
• «stivrajođiheaddjin» ➞ [typo]
  • «stivrrajođiheaddjin»
• «Israelmišuvdnii» ➞ [typo]
  • «Israelmiššovdnii»
• «.» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Israelmišuvdnii.»
• «stivrajođiheaddji» ➞ [typo]
  • «stivrrajođiheaddji»
• «stivrajođiheaddjin» ➞ [typo]
  • «stivrrajođiheaddjin»
• «Normisjona» ➞ [typo]
  • «Israelmišuvnnas» ➞ [typo]
    • «Israelmiššovnnas»
  • «riikačoahkkin» ➞ [typo]
    • «riikkačoahkkin»
  • «Hvalvik» ➞ [typo]
    • «Hvalain»
  • «stivramiellahttun» ➞ [typo]
    • «stivrramiellahttun»
  • «Fyllingsnes» ➞ [typo]
    • «Fillingsnes»
    • «Fyllingges»

Israelmiššovnnas lotnahuvvan jođiheaddji Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa stivrrajođiheaddjin Norgga Israelmiššovdnii Israelmišuvdnii. Dáláš stivrrajođiheaddji Torgeir Flateby, ii hálit šat válljejuvvot. Son lea 8 jagi leamaš stivrrajođiheaddjin. Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go Israelmiššovnnas lea riikkačoahkkin Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái. Brit Hvalain, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa stivrramiellahttun. Arne Berge ja Gunvor Fillingsnes heaitiba stivrras. KPK

Israelmiššovnnas lotnahuvvan jođiheaddji Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa stivrrajođiheaddjin Norgga Israelmiššovdnii Israelmiššovdnii. Dáláš stivrrajođiheaddji Torgeir Flateby, ii hálit šat válljejuvvot. Son lea 8 jagi leamaš stivrrajođiheaddjin. Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go Israelmiššovnnas lea riikkačoahkkin Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái. Brit Hvalain, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa stivrramiellahttun. Arne Berge ja Gunvor Fillingsnes heaitiba stivrras. KPK

• «Israelmišuvdnii» ➞ [typo]
  • «Israelmiššovdnii»
• «jođiha  barggu» ➞ [double-space-before]
  • «jođiha barggu»

Dađistaga lassánit oahppit geat hálidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat hálidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssohas , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat hálidit davas . Álbmotallaskuvllat váldiigohte ohppiid guovvamánu 1.beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssohas guovssubas, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davas. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

• «hálidit» ➞ [typo]
  • «háliidit»
• «hálidit» ➞ [typo]
  • «háliidit»
• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «guovssubas,»
• «hálidit» ➞ [typo]
  • «háliidit»
• «davas» ➞ [typo]
  • «davás»
• «.» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «davas.»
• «váldiigohte» ➞ [typo]
  • «váldigohten»
• «1.beaivvis» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «1. beaivvis»

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssohas guovssubas, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davas. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssubas 😱, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

• «guovssohas» ➞ [typo]
  • «guovssubas»
  • «guovssuhal»
  • «guovssuhan»
  • «guovssahas»
  • «guovssohat»
  • «guovssohis»
• «guovssubas» ➞ [typo]
  • «davas» ➞ [typo]
    • «davás»

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssubas , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssubas guovssubas, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «guovssubas,»

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssubas guovssubas, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, 😱 😱, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

• «guovssubas» ➞ [typo]
  • «guovssubas» ➞ [typo]

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

• «,  ,» ➞ [double-space-before]
  • «, ,»

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš,, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

• «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «,,»

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš,, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

• «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «, ,»

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš,, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

• «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «,,»

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš,, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

• «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «, ,»

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš,, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK

• «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «,,»

Radio DSF vuolgá Guoládahkii Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin Ruoššabealde , nudaddjon Den ingermanlandske evangelisk-lutherske kirke. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revdás, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat Samemišuvnnas leat jođus Ruoššabealde . Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Revdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK

Radio DSF vuolgá Guoládahkii Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin Ruoššabealde, nu daddjon Den 😱 😱 kirku. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revddas, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat Sámemišuvnnas leat jođus Ruoššabealde. Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Beavdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK

• «Ruoššabealde ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Ruoššabealde,»
• «nudaddjon» ➞ [msyn-unspace-compound]
  • «nu daddjon»
• «ingermanlandske» ➞ [typo]
  • «evangelisk-lutherske» ➞ [typo]
    • «kirke» ➞ [typo]
      • «kirku»
      • «kiike»
      • «dirke»
      • «korke»
      • «sihke»
      • «girku»
      • «birge»
    • «Revdás» ➞ [typo]
      • «Revddas»
      • «Reedas»
    • «Samemišuvnnas» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvnnas»
    • «Ruoššabealde .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Ruoššabealde.»
    • «Revdái» ➞ [typo]
      • «Beavdái»
      • «Hávdái»
      • «Lávdái»
      • «Dávdái»
      • «Revdui»
      • «Návdái»
      • «Čuvdái»
      • «Lievdái»
      • «Luvdái»

Radio DSF vuolgá Guoládahkii Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin Ruoššabealde, nu daddjon Den kirku. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revddas, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat Sámemišuvnnas leat jođus Ruoššabealde. Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Beavdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK

Radio DSF vuolgá Guoládahkii Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin Ruošša bealde, nu daddjon Den kirku. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revddas, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat Sámemišuvnnas leat jođus Ruošša bealde. Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Beavdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK

• «Ruoššabealde» ➞ [msyn-unspace-compound]
  • «Ruošša bealde»
• «Den   kirku» ➞ [double-space-before]
  • «Den kirku»
• «Ruoššabealde» ➞ [msyn-unspace-compound]
  • «Ruošša bealde»

Finnmárkku politihkkar muitala oskku birra Mortensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid nudaddjon Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu 11.beaivvi lea stuoradiggeáirras ja Bargiidbellodaga nubbejođiheaddji Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus. -Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen. Mortensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK

Finnmárkku politihkar muitala oskku birra Torgensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid nu daddjon Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu 11. beaivvi lea stuorradiggeáirras ja Bargiidbellodaga 😱 Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus. -Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen. Torgensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK

• «politihkkar» ➞ [typo]
  • «politihkar»
  • «politihkkár»
• «Mortensrud» ➞ [typo]
  • «Torgensrud»
• «nudaddjon» ➞ [msyn-unspace-compound]
  • «nu daddjon»
• «11.beaivvi» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «11. beaivvi»
• «stuoradiggeáirras» ➞ [typo]
  • «stuorradiggeáirras»
• «nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
  • «Mortensrud» ➞ [typo]
    • «Torgensrud»

Finnmárkku politihkar muitala oskku birra Torgensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid nu daddjon Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu 11. beaivvi lea stuorradiggeáirras ja Bargiidbellodaga Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus. -Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen. Torgensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK

Finnmárkku politihkar muitala oskku birra Torgensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid nu daddjon Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu 11. beaivvi lea stuorradiggeáirras ja Bargiidbellodaga Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus. -Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen. Torgensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK

• «Bargiidbellodaga  Helga» ➞ [double-space-before]
  • «Bargiidbellodaga Helga»

Bláđđi Kirkeaktuelt ilbmá neahtas Bláđđi Kirkeaktuelt heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges neahtta-bláđđiin . Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja eaktudáhtolaš bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, eaktudáhtolaš bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK

Bláđđi 😱 ilbmi neahtas Bláđđi 😱 heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges neahtta-bláđđiin neahtta-bláđđiin. Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja eaktodáhtolaš bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, eaktodáhtolaš bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK

• «Kirkeaktuelt» ➞ [typo]
  • «ilbmá» ➞ [typo]
    • «ilbmi»
  • «Kirkeaktuelt» ➞ [typo]
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «neahtta-bláđđiin.»
    • «eaktudáhtolaš» ➞ [typo]
      • «eaktodáhtolaš»
    • «eaktudáhtolaš» ➞ [typo]
      • «eaktodáhtolaš»

Bláđđi ilbmi neahtas Bláđđi heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges neahtta-bláđđiin neahtta-bláđđiin. Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja eaktodáhtolaš bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, eaktodáhtolaš bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK

Bláđđi ilbmi neahtas Bláđđi heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges neahttabláđiin neahttabláđiin. Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja eaktodáhtolaš bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, eaktodáhtolaš bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK

• «Bláđđi  ilbmi» ➞ [double-space-before]
  • «Bláđđi ilbmi»
• «Bláđđi  heaittihuvvui» ➞ [double-space-before]
  • «Bláđđi heaittihuvvui»
• «neahtta-bláđđiin» ➞ [typo]
  • «neahttabláđiin»
  • «neahttaláđđiin»
  • «neahttaábiláđđiin»
• «neahtta-bláđđiin» ➞ [typo]
  • «neahttabláđiin»
  • «neahttaláđđiin»
  • «neahttaábiláđđiin»

Heitmann luohpá Åpne Dører-ásahusas Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Åpne Dører ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Åpne Dører beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Åpne Dører- stivra álgá farggamusat ohcat váldočálli-virgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK

Heitmann luohpá Odne 😱 Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Dane Dyre ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Dane Dyre beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Dane Dyre- stivra álgá farggamusat ohcat váldočálli-virgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK

• «Åpne» ➞ [typo]
  • «Odne»
  • «Otne»
• «Dører-ásahusas» ➞ [typo]
  • «Åpne» ➞ [typo]
    • «Dane»
    • «Váne»
    • «Sáne»
    • «Spane»
  • «Dører» ➞ [typo]
    • «Dyre»
    • «Søren»
  • «Åpne» ➞ [typo]
    • «Dane»
    • «Váne»
    • «Sáne»
    • «Spane»
  • «Dører» ➞ [typo]
    • «Dyre»
    • «Søren»
  • «Åpne» ➞ [typo]
    • «Dane»
    • «Váne»
    • «Sáne»
    • «Spane»
  • «Dører» ➞ [typo]
    • «Dyre»
    • «Søren»

Heitmann luohpá Odne Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Dane Dyre ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Dane Dyre beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Dane Dyre- stivra álgá farggamusat ohcat váldočálli-virgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK

Heitmann luohpá Odne Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Dane Dyre ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Dane Dyre beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Dane Dyre- stivra álgá farggamusat ohcat váldočálli-virgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK

• «Odne  Stig» ➞ [double-space-before]
  • «Odne Stig»

Girkoráđi direktevran vel nuppi guhta jagi Jens-Petter Johnsen (63) valljejuvvui mannan vahku fas Girkoráđi direktevran nuppi guhttajagi áigodahkii. Dálá válljejuvvon Girkoráđđi doarjjui Johnsena direktevran. Son lea juo guhtta jagi leamaš ja illuda fas nuppi guhtta jagi čavgat direktevran. – Mun hálidan joatkit barggus go girkus lea dál historjjálaš mearkkašahtti áigi. Girkus lea olu ođastusat ja máŋga stuora barggu jođus. Dán maŋemus guhtta jagi leat olu rievdadusat leamaš nu mo oskkuoahpahusa rievdadeapmi ja ovddideapmi, ipmilbálvalusođasteapmi, girkomusihkka, diakoniija, girku ja kultuvra, sámi girkoeallin, bassivádjolusbargu, IKT ja eará. Munnje lea gelddolaš joatkit dáiguin bargguiguin ja oaidnit maid dat mearkkašit olbmuide ja girkuide ja ipmilbálvalusaide. KPK

Girkoráđi direktevran vel nuppi guhtta jagi Jens-Petter Johnsen (63) válljejuvvui mannan vahku fas Girkoráđi direktevran nuppi gohttájagi áigodahkii. Dálá válljejuvvon Girkoráđđi doarjjui Johnsena direktevran. Son lea juo guhtta jagi leamaš ja illuda fas nuppi guhtta jagi čavgat direktevran. – Mun háliidan joatkit barggus go girkus lea dál historjjálaš mearkkašahtti áigi. Girkus lea olu ođastusat ja máŋga stuora barggu jođus. Dán maŋemus guhtta jagi leat olu rievdadusat leamaš nu mo oskkuoahpahusa rievdadeapmi ja ovddideapmi, ipmilbálvalusođasteapmi, girkomusihkka, diakoniija, girku ja kultuvra, sámi girkoeallin, bassivádjolusbargu, IKT ja eará. Munnje lea gelddolaš joatkit dáiguin bargguiguin ja oaidnit maid dat mearkkašit olbmuide ja girkuide ja ipmilbálvalusaide. KPK

• «guhta» ➞ [typo]
  • «guhtta»
• «valljejuvvui» ➞ [typo]
  • «válljejuvvui»
• «guhttajagi» ➞ [typo]
  • «gohttájagi»
• «hálidan» ➞ [typo]
  • «háliidan»

Mišuvdnaolbmui gonagasa ánsu Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa silba ánsomedálja. Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga Lutherlaš Mišuvdnalihttu (NLM), KrF, Lenvik suohkan ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii. Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM biirrestivralahttu ja biireovdaolmmoš Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá Davvi regiovdnii. Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit. – Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK

Mišuvdnaolbmui gonagasa ánsu Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa silbaánsomedálja. Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga Luteránalaš Mišuvdnalihttu (NLM), KrF, Lenvik suohkana ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii. Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM 😱 ja biireovdaolmmoš Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá Davviregiovdnii. Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit. – Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK

• «silba ánsomedálja» ➞ [msyn-compound]
  • «silbaánsomedálja»
• «Lutherlaš» ➞ [typo]
  • «Luteránalaš»
• «suohkan» ➞ [typo]
  • «suohkana»
• «biirrestivralahttu» ➞ [msyn-wrong-case-stivrra]
  • «Davvi regiovdnii» ➞ [msyn-compound]
    • «Davviregiovdnii»

Mišuvdnaolbmui gonagasa ánsu Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa silbaánsomedálja. Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga Luteránalaš Mišuvdnalihttu (NLM), KrF, Lenvik suohkana ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii. Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM ja biireovdaolmmoš Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá Davviregiovdnii. Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit. – Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK

Mišuvdnaolbmui gonagasa ánsu Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa silbaánsomedálja. Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga Luteránalaš Mišuvdnalihttu (NLM), KrF, Lenvik suohkana ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii. Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM ja biireovdaolmmoš Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá Davviregiovdnii. Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit. – Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK

• «NLM  ja» ➞ [double-space-before]
  • «NLM ja»

Ođđa váldočálli sajis Sámemišuvnnas čakčii Sámemišuvdna ii dáidde oažžut sadjái ođđa váldočálli ovdalgo čakčat. Riikastivrra ovdaolmmoš Sven Sunnset čuvge ahte sis leat namat maiguin barget, muhto eretcealkináiggi dihtii ádjána muhtin mánuid ovdalgo bistevaš čoavddus lea sajis. Doaibmi váldočálli Thor Henrik With lea doaibman váldočállin maŋŋil go váldočálli Magne Gamlemshaug luobai virggis čakčamánu 30.beaivvi diibmá. Son lei bargan 32 jagi. With lea dadjan ahte son ii áiggo leat váldočálli bistevaš virggis. With galgá maid vihahuvvot bisman maŋŋelis dán mánu dan golmma válljensearvegoddái mat leat Davvi-Norggas maŋŋil go Børre Knudsen lea luohpan. Sven Sunnset dadjá ahte lea váttis bargat sihke bisman ja vel váldočállin Sámemišuvnnas . Dan oaivila doarju sihke With ja Sámemišuvdna . KPK

Ođđa váldočálli sajis Sámemišuvnnas čakčii Sámemišuvdna ii dáidde oažžut sadjái ođđa váldočálli ovdalgo čakčat. Riikkastivrraovdaolmmoš Sven Sunnset čuvge ahte sis leat namat maiguin barget, muhto eretcealkináiggi dihtii ádjána muhtin mánuid ovdalgo bistevaš čoavddus lea sajis. Doaibmi váldočálli Thor Henrik With lea doaibman váldočállin maŋŋil go váldočálli Magne Gamlemshaug luobai virggis čakčamánu 30. beaivvi diibmá. Son lei bargan 32 jagi. With lea dadjan ahte son ii áiggo leat váldočálli bistevaš virggis. With galgá maid vihahuvvot bisman maŋŋelis dán mánu dan golmma válljensearvegoddái mat leat Davvi-Norggas maŋŋil go Børre Knudsen lea luohpan. Sven Sunnset dadjá ahte lea váttis bargat sihke bisman ja vel váldočállin Sámemišuvnnas. Dan oaivila doarju sihke With ja Sámemišuvdna. KPK

• «Riikastivrra ovdaolmmoš» ➞ [msyn-compound]
  • «Riikkastivrraovdaolmmoš»
• «30.beaivvi» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «30. beaivvi»
• «Sámemišuvnnas .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Sámemišuvnnas.»
• «Sámemišuvdna .» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Sámemišuvdna.»

Kristtalaš oahppobarggut lassánit K-stud, mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš Frikirkelig studieforbund ja Norsk Kristelig Studieråd. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. K-stud doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelig Studieråd lassánii 10 proseantta. K-stud bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu. – Fuomášuhttin veara lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddasguvlui, dadja K-stud gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle. Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne K-stud miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 kursi . KPK

Kristtalaš oahppobarggut lassánit 😱, mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš 😱 😱 ja Norsk Kristelgo Studier. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. 😱 doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelgo Studier lassánii 10 proseantta. 😱 bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu. – 😱 lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddas guvlui, dadjá 😱 gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle. Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne 😱 miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 kursi kursi. KPK

• «K-stud» ➞ [typo]
  • «Frikirkelig» ➞ [typo]
    • «studieforbund» ➞ [typo]
      • «Kristelig» ➞ [typo]
        • «Kristelgo»
      • «Studieråd» ➞ [typo]
        • «Studier»
        • «Studierin»
        • «Studieris»
        • «Studierii»
        • «Studiera»
        • «Studiergo»
      • «K-stud» ➞ [typo]
        • «Kristelig» ➞ [typo]
          • «Kristelgo»
        • «Studieråd» ➞ [typo]
          • «Studier»
          • «Studiergo»
        • «K-stud» ➞ [typo]
          • «Fuomášuhttin veara» ➞ [typo]
            • «ovddasguvlui» ➞ [msyn-unspace-compound]
              • «ovddas guvlui»
            • «dadja» ➞ [typo]
              • «dadjá»
            • «K-stud» ➞ [typo]
              • «K-stud» ➞ [typo]
                • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
                  • «kursi.»

Kristtalaš oahppobarggut lassánit , mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš ja Norsk Kristelgo Studier. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelgo Studier lassánii 10 proseantta. bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu. – lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddas guvlui, dadjá gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle. Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 kursi kursi. KPK

Kristtalaš oahppobarggut lassánit, mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš ja Norsk Kristelgo Studier. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelgo Studier lassánii 10 proseantta. bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu. – lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddas guvlui, dadjá gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle. Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 Borsi Borsi. KPK

• «lassánit ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «lassánit,»
• «ovddeš   ja» ➞ [double-space-before]
  • «ovddeš ja»
• «.  doarjun» ➞ [double-space-before]
  • «. doarjun»
• «.  bijai» ➞ [double-space-before]
  • «. bijai»
• «–  lea» ➞ [double-space-before]
  • «– lea»
• «dadjá  gaskaboddosaš» ➞ [double-space-before]
  • «dadjá gaskaboddosaš»
• «manne  miellahttoorganisašuvnnaide» ➞ [double-space-before]
  • «manne miellahttoorganisašuvnnaide»
• «kursi» ➞ [typo]
  • «Borsi»
• «kursi» ➞ [typo]
  • «Borsi»

Bláđđi Samenes Venn unnu Norgga Samemišuvnna riikastivrras mearridedje ahte Samenes Venn-bláđđi ii šat ilmma dán jagi rájes nu dávjá go ovdal. Ovdal ilbme 11 nummara ja dál galget 8 nummara jahkái. Duogáš lea go mišuvnna bargiidlohku lea unnon maŋemus jagiid. Dan dilis sii hálidit ovddemusat Samemišuvnna neahttasiidduid ođastit dássedit. Redaktevrra bargu bláđiin galgá ráddjejuvvot ja son galgá baicca eambbo bargat neahttasiidduid ođastemiin. Nu dieđiha Samenes Venn. KPK

Bláđđi Samenes Venn unnu Norgga Sámemišuvnna riikkastivrras mearridedje ahte Samenes Venn-bláđđi ii šat ilmma dán jagi rájes nu dávjá go ovdal. Ovdal ilbme 11 nummara ja dál galget 8 nummara jahkái. Duogáš lea go miššovnna bargiidlohku lea unnon maŋemus jagiid. Dan dilis sii háliidit ovddemusat Sámemišuvnna neahttasiidduid ođastit dássidit. Redaktevrra bargu bláđiin galgá ráddjejuvvot ja son galgá baicca eambbo bargat neahttasiidduid ođastemiin. Nu dieđiha Samenes Venn. KPK

• «Samemišuvnna» ➞ [typo]
  • «Sámemišuvnna»
• «riikastivrras» ➞ [typo]
  • «riikkastivrras»
• «mišuvnna» ➞ [typo]
  • «miššovnna»
• «hálidit» ➞ [typo]
  • «háliidit»
• «Samemišuvnna» ➞ [typo]
  • «Sámemišuvnna»
• «dássedit» ➞ [typo]
  • «dássidit»

Davvisámi girkobasit Foldereidas Maiddái dánnai jagi doallá Norgga Samemišuvdna davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin. Njukčamánu 18.beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja Samemišuvnna ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea Ellen Sara Sandvik Moen. KPK

Davvisámi girkobasit Foldereidas Maiddái dánnai jagi doallá Norgga Sámemišuvdna davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin. Njukčamánu 18. beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja Sámemišuvnna ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea 😱 Sara Sandvik Moen. KPK

• «Samemišuvdna» ➞ [typo]
  • «Sámemišuvdna»
• «18.beaivvi» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «18. beaivvi»
• «Samemišuvnna» ➞ [typo]
  • «Sámemišuvnna»
• «Ellen» ➞ [typo]

Davvisámi girkobasit Foldereidas Maiddái dánnai jagi doallá Norgga Sámemišuvdna davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin. Njukčamánu 18. beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja Sámemišuvnna ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea Sara Sandvik Moen. KPK

Davvisámi girkobasit Foldereidas Maiddái dánnai jagi doallá Norgga Sámemišuvdna davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin. Njukčamánu 18. beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja Sámemišuvnna ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea Sara Sandvik Moen. KPK

• «lea  Sara» ➞ [double-space-before]
  • «lea Sara»
  • «Lea Sara»

Dovddus davvinorgalaš baptista devddii čuođi jagi Norgga boarráseamos baptista, Haldis Øvergaard, Narviikas , devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga Baptisaservodaga váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš Narviika Baptistasearvegotti áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK

Dovddus davvinorgalaš baptisma devddii čuođi jagi Norgga boarráseamos baptisma, Haldis Øvergaard, Narviikas Narviika, devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga Baptismaservodaga váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš Narviika Artistasearvegotti áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK

• «baptista» ➞ [typo]
  • «baptisma»
  • «artista»
  • «autista»
  • «zapatista»
  • «bassista»
• «baptista» ➞ [typo]
  • «baptisma»
  • «artista»
  • «autista»
  • «zapatista»
  • «bassista»
• «,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Narviika,»
• «Baptisaservodaga» ➞ [typo]
  • «Baptismaservodaga»
  • «Raptesaservodaga»
  • «Raplisaservodaga»
  • «Raptipsaservodaga»
• «Baptistasearvegotti» ➞ [typo]
  • «Artistasearvegotti»
  • «Baptismasearvegotti»
  • «Zapatistasearvegotti»
  • «Autistasearvegotti»
  • «Rapvistasearvegotti»
  • «Raplistasearvegotti»
  • «Rapristasearvegotti»

Dovddus davvinorgalaš baptisma devddii čuođi jagi Norgga boarráseamos baptisma, Haldis Øvergaard, Narviikas Narviika, devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga Baptismaservodaga váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš Narviika Artistasearvegotti áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK

Dovddus davvinorgalaš baptisma devddii čuođi jagi Norgga boarráseamos baptisma, Haldis Øvergaard, Narviikka Narviika, devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga Baptismaservodaga váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš Narviika Artistasearvegotti áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK

• «Narviikas» ➞ [typo]
  • «Narviikka»

Børre Knudsena maŋisčuovvu vihahuvvo Romssas Válgasearvegottit vihahit Thor Henrik With ođđa bisman njukčamánu 24.-25.beivviid. Son váldá bismadoaimma badjelasas maŋŋil go Børre Knudsen gárttai luohpat bisman dan dihtii go dearvvašvuohta hedjonii. Ođđa bisma lea bargan Norgga Kristtalaš Studeanta- ja Skuvlanuoraidsearvvis, lea bargan suohkanbáhppan ja dál doaibmá Samemišuvnna váldočállin. Preassadieđáhus lea almmuhuvvon ja das daddjo ahte válgasearvegottit ásahit ieža ipmilbálvalusaid dain guovlluin gos dovddasteaddji searvegoddi dovdá ahte Norgga girku sárdnideapmi lea gáidan eret Biibbalis ja lutherlaš dovddastusas. Searvegotti miellahtut gullet eanas muddui Norgga girkui, muhto leat maid muhtin earát. Searvegottit birgejit ieža ruđalaččat, eai oaččo almmolaš doarjaga gostege ja ieža virgádit báhpaid. Bismavihaheami jođiha bisma Roland Gustafson gii gullá Ruoŧa/Suoma Mišuvdnaprovinsii , árkabisma Walter Obare, Kenyas eret ja máŋggat earát. Vihaheapmi lea Romssas. KPK

Børre Knudsena maŋisčuovvu vihahuvvo Romssas Válgasearvegottit vihahit Thor Henrik With ođđa bisman njukčamánu 24.-25. beivviid. Son váldá bismadoaimma badjelasas maŋŋil go Børre Knudsen gárttai luohpat bisman dan dihtii go dearvvašvuohta hedjonii. Ođđa bisma lea bargan Norgga Kristtalaš Studeanta- ja Skuvlanuoraidsearvvis, lea bargan suohkanbáhppan ja dál doaibmá Sámemišuvnna váldočállin. Preassadieđáhus lea almmuhuvvon ja das daddjo ahte válgasearvegottit ásahit ieža ipmilbálvalusaid dain guovlluin gos dovddasteaddji searvegoddi dovdá ahte Norgga girku sárdnideapmi lea gáidan eret Biibbalis ja luteránalaš dovddastusas. Searvegotti miellahtut gullet eanas muddui Norgga girkui, muhto leat maid muhtin earát. Searvegottit birgejit ieža ruđalaččat, eai oaččo almmolaš doarjaga gostege ja ieža virgádit báhpaid. Bismavihaheami jođiha bisma Roland Gustafson gii gullá Ruoŧa/Suoma Mišuvdnaprovinsii, árkabisma Walter Bare, Kenyas eret ja máŋggat earát. Vihaheapmi lea Romssas. KPK

• «.beivviid» ➞ [no-space-after-punct-mark]
  • «. beivviid»
• «Samemišuvnna» ➞ [typo]
  • «Sámemišuvnna»
• «lutherlaš» ➞ [typo]
  • «luteránalaš»
• «Mišuvdnaprovinsii ,» ➞ [space-before-punct-mark]
  • «Mišuvdnaprovinsii,»
• «Obare» ➞ [typo]
  • «Bare»
  • «Beare»
  • «Vare»

Šearbmafriddja vahku Familie & Medier bovdet dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. Mobiltelefovnnain ii galgga álgit girddášit interneahtas dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi. – Mii sávvat dákkár vahku buktá huŧkáivuođa ja dili earalágan doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii hálidit ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medier beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. Šearbmafriddja vahku lea seammá áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda. – Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de šearbmafriddja vahku lea aivve buorre, dadjá Haugland. KPK

😱 vahku Familie & Medeai bovdet dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. Mobiilatelefovnnain ii galgga álgit girddašit interneahtas dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi. – Mii sávvat dákkár vahku buktá hutkáivuođa ja dili earálágana doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii háliidat ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medeai beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. 😱 vahku lea seamma áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda. – Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de šearbmafriddjoma vahku lea aivve buorre, dadjá Haugland. KPK

• «Šearbmafriddja» ➞ [typo]
  • «Medier» ➞ [typo]
    • «Medeai»
    • «Medeas»
    • «Meier»
    • «Heier»
    • «Leier»
  • «Mobiltelefovnnain» ➞ [typo]
    • «Mobiilatelefovnnain»
  • «girddášit» ➞ [typo]
    • «girddašit»
  • «huŧkáivuođa» ➞ [typo]
    • «hutkáivuođa»
    • «hutkáivuohta»
    • «hutkásvuođa»
    • «hutkáivuođat»
    • «hubmáivuođa»
    • «hutkáivuođas»
  • «earalágan» ➞ [typo]
    • «earálágana»
    • «earálágána»
    • «earálágan»
    • «earálágán»
  • «hálidit» ➞ [typo]
    • «háliidat»
    • «háliidit»
  • «Medier» ➞ [typo]
    • «Medeai»
    • «Medean»
    • «Medea»
    • «Medeas»
    • «Meier»
    • «Heier»
    • «Leier»
  • «Šearbmafriddja» ➞ [typo]
    • «seammá» ➞ [typo]
      • «seamma»
    • «šearbmafriddja» ➞ [typo]
      • «šearbmafriddjoma»
      • «šearbmafriddjen»
      • «šearbmafriddjema»
      • «šearbmafriddjon»

vahku Familie & Medeai bovdet dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. Mobiilatelefovnnain ii galgga álgit girddašit interneahtas dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi. – Mii sávvat dákkár vahku buktá hutkáivuođa ja dili earálágana doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii háliidat ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medeai beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. vahku lea seamma áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda. – Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de šearbmafriddjoma vahku lea aivve buorre, dadjá Haugland. KPK

vahku Familie & Medeai bovdet dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. Mobiilatelefovnnain ii galgga álgit girddašit interneahtas dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi. – Mii sávvat dákkár vahku buktá hutkáivuođa ja dili earálágana doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii háliidat ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medeai beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. vahku lea seamma áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda. – Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de šearbmafriddjoma vahku lea aivve buorre, dadjá Haugland. KPK

• «.  vahku» ➞ [double-space-before]
  • «. vahku»

Normisjon galgá nannet rohkosa Normisjon lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Normisjon doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii Normisjona boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset guovddáža Asiai , bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku sin oaiviliid áššái. -Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Normisjon olis. KPK

Nurmiston galgá nannet rohkosa Nurmiston lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Nurmison doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii 😱 boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset guovddáža 😱 Asiai, bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku sin oaiviliid áššái. -Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Nurmison olis. KPK

• «Normisjon» ➞ [typo]
  • «Nurmiston»
  • «Nurmisson»
  • «Nurmison»
• «Normisjon» ➞ [typo]
  • «Nurmiston»
  • «Nurmisson»
  • «Nurmison»
• «Normisjon» ➞ [typo]
  • «Nurmison»
• «Normisjona» ➞ [typo]
  • «Asiai» ➞ [typo]
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Asiai,»
    • «Normisjon» ➞ [typo]
      • «Nurmison»

Nurmiston galgá nannet rohkosa Nurmiston lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Nurmison doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset guovddáža Asiaiguovddáža Asiai, bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku sin oaiviliid áššái. -Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Nurmison olis. KPK

Nurmiston galgá nannet rohkosa Nurmiston lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Nurmison doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset Guovddáža Asiai😱, bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku sin oaiviliid áššái. -Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Nurmison olis. KPK

• «mii  boahtte» ➞ [double-space-before]
  • «mii boahtte»
• «guovddáža  Asiai» ➞ [double-space-before]
  • «Guovddáža Asiai»
  • «guovddáža Asiai»
• «guovddáža  Asiai» ➞ [typo]

Blå Kors- direktevra cuiggoda Norsk Tippinga -Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit Norsk Tippings speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja Davvi regiovnna guovlludirektevra Odd Anders With, go addá komeantta Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas. Norsk Tipping sávvá álggahit kasinospealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat hálit. With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for rusmiddelforskning (SIRUS), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid. -Dasa lea duogáš ágga go SIRUSa bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit «Speallansorjavašvuohta – Norga» (Spilleavhengighet-Norge”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: blakors-mn.noblakors-mn.no. KPK

Blå Kors direktevra cuiggoda Norsk Tippinga -Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit Norsk Tippings speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja Davviregiovnna guovlludirektevra Odd Anders With, go addá kommeantta Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas. Norsk Tipping sávvá álggahit kaminspealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat hálit. With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for 😱 (SIRU:S), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid. -Dasa lea duogášágga go 😱 bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit ”Speallansorjavašvuohta – Norga” (😱”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: 😱blakors-mn. no. KPK

• «Blå Kors-» ➞ [typo]
  • «Blå Kors»
  • «Blå Korsa»
• «Davvi regiovnna» ➞ [msyn-compound]
  • «Davviregiovnna»
• «komeantta» ➞ [typo]
  • «kommeantta»
  • «momeantta»
  • «komeahta»
• «kasinospealu» ➞ [typo]
  • «kaminspealu»
  • «kaseinspealu»
  • «karinaspealu»
  • «kinospealu»
• «rusmiddelforskning» ➞ [typo]
  • «SIRUS» ➞ [typo]
    • «SIRU:S»
  • «duogáš ágga» ➞ [msyn-compound]
    • «duogášágga»
  • «SIRUSa» ➞ [typo]
    • ««Speallansorjavašvuohta» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Speallansorjavašvuohta»
    • «Norga»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «Norga”»
    • «Spilleavhengighet-Norge» ➞ [typo]
      • «blakors-mn.no» ➞ [typo]
        • «blakors-mn.no» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «blakors-mn. no»

Blå Kors direktevra cuiggoda Norsk Tippinga -Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit Norsk Tippings speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja Davviregiovnna guovlludirektevra Odd Anders With, go addá kommeantta Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas. Norsk Tipping sávvá álggahit kaminspealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat hálit. With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for (SIRU:S), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid. -Dasa lea duogášágga go bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit ”Speallansorjavašvuohta – Norga” (”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: o. KPK

Blå Kors direktevra cuiggoda Norsk Tippinga -Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit Norsk Tippings speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja Davviregiovnna guovlludirektevra Odd Anders With, go addá kommeantta Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas. Norsk Tipping sávvá álggahit kaminspealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat hálit. With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for (SIRU:S), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid. -Dasa lea duogášágga go bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit ”Speallansorjavašvuohta – Norga” (”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: o. KPK

• «for  (» ➞ [double-space-before]
  • «for (»
• «go  bargui» ➞ [double-space-before]
  • «go bargui»

Evttohit válljet Dalheima ođđasis Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana dikšo- ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Lindø (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK

Evttohit válljet Dalheima ođđasis Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana 😱 ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Bindá (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK

• «dikšo-» ➞ [typo]
  • «Lindø» ➞ [typo]
    • «Bindá»

Evttohit válljet Dalheima ođđasis Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Bindá (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK

Evttohit válljet Dalheima ođđasis Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Bindá (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK

• «suohkana  ja» ➞ [double-space-before]
  • «suohkana ja»

Vihaheamit gádjot ruhtadili Maáŋga mearraolbmáidgirku livčče vuollebáhcagiin šaddan rahčat jus eai livčče vihahemiin ožžon dietnasa, čállá sin iežaset bláđđi Bud & Hilsen. Olu mearraolbmáidgirkut sáhttet vihahemiid áiccalmahttit ja nu lasihit sisaboađuid. Muhtin jagiid dás ovdal gullui ahte leat stuora haddeerohusat mearraolbmáidgirkuid gaskka. Danne Mearraolbmáidgirku mearridii jagis 2010 oktasaš hatti, namalassii 4000 kr juohke vihaheamis. Diibmá lasihedje hatti 4500 kruvdnui. Áigodagas 1998 – 2008 lassánedje vihaheamit golmmageardánit mearraolbmáidgirkuin. Olahusjagis 2008 ledje 1327 norgalaš náittusbára geaid mearraolbmáidgirkut vihahedje. Golmma maŋemus jagi leat fas vihaheamit unnon 27 proseanttain mearraolbmáidgirkuin. KPK

Vihaheamit gádjot ruhtadili Magga mearraolbmáidgirku livčče vuollebáhcagiin šaddan rahčat jus eai livčče vihahemiin ožžon dietnasa, čállá sin iežaset bláđđi Bud & Hilsen. Olu mearraolbmáidgirkut sáhttet vihahemiid áiccalmahttit ja nu lasihit sisaboađuid. Muhtin jagiid dás ovdal gullui ahte leat stuora haddeerohusat mearraolbmáidgirkuid gaskka. Danne Mearraolbmáidgirku mearridii jagis 2010 oktasaš hatti, namalassii 4000 kr juohke vihaheamis. Diibmá lasihedje hatti 4500 kruvdnui. Áigodagas 1998 – 2008 lassánedje vihaheamit golmmageardánit mearraolbmáidgirkuin. Olahusjagis 2008 ledje 1327 norgalaš náittosbára geaid mearraolbmáidgirkut vihahedje. Golmma maŋemus jagi leat fas vihaheamit unnon 27 proseanttain mearraolbmáidgirkuin. KPK

• «Maáŋga» ➞ [typo]
  • «Magga»
• «náittusbára» ➞ [typo]
  • «náittosbára»
  • «náittospára»