Original Reference Runs Corrections
Sis geas lea ovddasvástádus lágidit kaféa, vižžet kaféa- kássa skuvllas. Doppe leat ee. gohput, servieahtat ja smávvaruđat. Kássas galgá álohit leat 1000,- smávvaruhtan. Kirsten Alette viežžá smávvaruđaid sámeluohká kontos ja bidjá kaféa- kássii . Sii geain lea ovddasvástádus lágidit kaféa, vižžet kaféakássa skuvllas. Doppe leat ee. gohput, servieahtat ja smávvaruđat. Kássas galgá álohii leat 1000,- smávvaruhtan. Kirsten Alette viežžá smávvaruđaid sámeluohká kontos ja bidjá kaféakássii . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sis geas lea ovddasvástádus lágidit kaféa, vižžet kaféa- kássa skuvllas. Doppe leat ee. gohput, servieahtat ja smávvaruđat. Kássas galgá álohit leat 1000,- smávvaruhtan. Kirsten Alette viežžá smávvaruđaid sámeluohká kontos ja bidjá kaféa- kássii .
Sis geas lea ovddasvástádus lágidit kaféa, vižžet kaféa- kássa skuvllas. Doppe leat ee. gohput, servieahtat ja smávvaruđat. Kássas galgá álohit leat 1000,- smávvaruhtan. Kirsten Alette viežžá smávvaruđaid sámeluohká kontos ja bidjá kaféa- kássii.
    • «kássii .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «kássii.»
Sisaboahtu addojuvvo Kirsten Alehttái ja son bidjá ruđa sámeluohká kontui. Nugo mii leat váhnenčoahkkimis šiehtadan de manná ruhta skuvla giđđa- mátkái . Sisaboahtu addojuvvo Kirsten Alehttái ja son bidjá ruđa sámeluohká kontui. Nugo mii leat váhnenčoahkkimis šiehtadan de manná ruhta skuvlla giđđamátkái . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sisaboahtu addojuvvo Kirsten Alehttái ja son bidjá ruđa sámeluohká kontui. Nugo mii leat váhnenčoahkkimis šiehtadan de manná ruhta skuvla giđđa- mátkái .
Sisaboahtu addojuvvo Kirsten Alehttái ja son bidjá ruđa sámeluohká kontui. Nugo mii leat váhnenčoahkkimis šiehtadan de manná ruhta skuvla giđđa- mátkái.
    • «.  Nugo» ➞ [double-space-before]
      • «. Nugo»
    • «mátkái .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «mátkái.»
Mirja ja Line leaba gulahallan olbmožat , ja váldet oktavuođa sudnuin jus dárbbašehket . Jus kaféa- kássas váilu mii dál nu , dieđihehket oahpaheddjiide. Fuom! Jus dat beaivi ii heive didjiide de fertebehtet ieža gaskaneaset molsut earáiguin. Mirja ja Line leaba gulahallanolbmot , ja váldet oktavuođa sudnuin jus dárbbašehpet . Jus kaféakássas váilu mii dal nu , dieđihehket oahpaheddjiide. Fuom! Jus dat beaivi ii heive didjiide de fertebehtet ieža gaskaneattet molsut earáiguin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mirja ja Line leaba gulahallan olbmožat , ja váldet oktavuođa sudnuin jus dárbbašehket . Jus kaféa- kássas váilu mii dál nu , dieđihehket oahpaheddjiide. Fuom! Jus dat beaivi ii heive didjiide de fertebehtet ieža gaskaneaset molsut earáiguin.
Mirja ja Line leaba gulahallan olbmožat, ja váldet oktavuođa sudnuin jus dárbbašehket. Jus kaféa- kássas váilu mii dál nu, dieđihehket oahpaheddjiide. Fuom! Jus dat beaivi ii heive didjiide de fertebehtet ieža gaskaneaset molsut earáiguin.
    • « olbmožat ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • « olbmožat,»
    • «dárbbašehket .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dárbbašehket.»
    • «nu ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «nu,»
Sámi váhnenfierpmádaga ovddasteaddji rahpá Guovssahas mánáidgárddi uvssaid álohit go leat doalut. Sis geas lea ovddasvástádus lágidit kaféa bohtet dii. 12.00 ja kaféa rahppasa dii. 13.00. Sámi váhnenfierpmádaga ovddasteaddji rahpá Guovssahas mánáidgárddi uvssaid álohii go leat doalut. Sii geain lea ovddasvástádus lágidit kaféa bohtet dii. 12.00 ja kaféa rahppojuvvo dii. 13.00. 1 No errors found
Doalut bistte gitta dii. 16:00 . Maŋŋá doaluid fertejit maiddái čorget ovttas sámi váhnenfierpmádat miellahtuiguin . Doalut bistet gitta dii. 16:00 rádjai . Maŋŋá doaluid fertejit maiddái čorget ovttas sámi váhnenfierpmádaga miellahtuiguin . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Doalut bistte gitta dii. 16:00 . Maŋŋá doaluid fertejit maiddái čorget ovttas sámi váhnenfierpmádat miellahtuiguin .
Doalut bistte gitta dii. 16:00. Maŋŋá doaluid fertejit maiddái čorget ovttas sámi váhnenfierpmádat miellahtuiguin.
    • «16:00 .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «16:00.»
    • «miellahtuiguin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «miellahtuiguin.»
Sii geat lágidit kaféa fertejit váldit mielde daid maid galget vuovdit omd. Pizza , gáhkuid, váffelat, mállásat jna. Sii geat lágidit kaféa fertejit váldit mielde daid maid galget vuovdit pizza, gáhkuid, váffeliid, mállásiid jna. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sii geat lágidit kaféa fertejit váldit mielde daid maid galget vuovdit omd. Pizza , gáhkuid, váffelat, mállásat jna.
Sii geat lágidit kaféa fertejit váldit mielde daid maid galget vuovdit omd. Pizza, gáhkuid, váffelat, mállásat jna.
    • «Pizza ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Pizza,»
Bruvssa, káfe, teaja, sohkkarat, muorje- meastu , servieahta jna. leat kaféa- kássas . váldet áinnas oktavuođa jus leaš eahpečielggas. Bruvsa, káfe, teadja, sohkkarat, muorjemeastu, servieahtta jna lea kaféakássas . Váldet áinnas oktavuođa jus leaš eahpečielggas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bruvssa, káfe, teaja, sohkkarat, muorje- meastu , servieahta jna. leat kaféa- kássas . váldet áinnas oktavuođa jus leaš eahpečielggas.
Bruvssa, káfe, teaja, sohkkarat, muorje- meastu, servieahta jna. leat kaféa- kássas. váldet áinnas oktavuođa jus leaš eahpečielggas.
    • «meastu ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «meastu,»
    • «kássas .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «kássas.»
Váhnenfierpmádagas lea stivračoahkkin čakčamánus 26. b. gos mearriduvvo dáhton goas káfea doalut lágiduvvojit. Stivračoahkkima maŋŋel oahpaheaddjit sáddejit ođđa ovddasvástádus listtu váhnemiidda. Jus háliidehpet rievdadit evttohuvvon áiggi dieđihehket midjiide ovdal disdaga čakčamánu 29.b. Váhnemat fertejit gaskaneaset šiehtadit gii bargá maid. Mielddus: ovdamearkan mo juogadit barggu. Giitu! Váhnenfierpmádagas lea stivrračoahkkin čakčamánus 26. b. gos mearriduvvo dáhton goas kafeadoalut lágiduvvojit. Stivrračoahkkima maŋŋel oahpaheaddjit sáddejit ođđa ovddasvástáduslisttu váhnemiidda. Jus háliidehpet rievdadit evttohuvvon áiggi dieđihehket midjiide ovdal disdaga čakčamánu 29.b. Váhnemat fertejit gaskaneaset šiehtadit gii bargá maid. Mielddus: ovdamearkan mo juogadit barggu. Giitu! 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Váhnenfierpmádagas lea stivračoahkkin čakčamánus 26. b. gos mearriduvvo dáhton goas káfea doalut lágiduvvojit. Stivračoahkkima maŋŋel oahpaheaddjit sáddejit ođđa ovddasvástádus listtu váhnemiidda. Jus háliidehpet rievdadit evttohuvvon áiggi dieđihehket midjiide ovdal disdaga čakčamánu 29.b. Váhnemat fertejit gaskaneaset šiehtadit gii bargá maid. Mielddus: ovdamearkan mo juogadit barggu. Giitu!
Váhnenfierpmádagas lea stivrračoahkkin čakčamánus 26. b. gos mearriduvvo dáhton goas kafea doalut lágiduvvojit. Stivrračoahkkima maŋŋel oahpaheaddjit sáddejit ođđa ovddasvástádus listtu váhnemiidda. Jus háliidehpet rievdadit evttohuvvon áiggi dieđihehket midjiide ovdal disdaga čakčamánu 29. b. Váhnemat fertejit gaskaneaset šiehtadit gii bargá maid. Mielddus: ovdamearkan mo juogadit barggu. Giitu!
    • «stivračoahkkin» ➞ [typo]
      • «stivrračoahkkin»
    • «káfea» ➞ [typo]
      • «kafea»
    • «Stivračoahkkima» ➞ [typo]
      • «Stivrračoahkkima»
    • «29.b» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «29. b»
Dearvuođaiguin Dearvuođaiguin 1 No errors found
Mii eat doala kaféa juovlamánus go dalle lea muđui olu eará barggut . Mii eat doala kaféa juovlamánus go dalle leat muđui olu eará barggut . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mii eat doala kaféa juovlamánus go dalle lea muđui olu eará barggut .
Mii eat doala kaféa juovlamánus go dalle lea muđui olu eará barggut.
    • «barggut .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «barggut.»
Skábmamánus leat 4 oahpi geas lea ovddasvástádus, jus dalle šaddat omd. Juovlabeavdi lágidit ovttas Sámi váhnenfierpmádagas Skábmamánus leat 4 oahppi geain lea ovddasvástádus, jus dalle šaddat omd. juovlabeavddi lágidit ovttas Sámi váhnenfierpmádagain 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Skábmamánus leat 4 oahpi geas lea ovddasvástádus, jus dalle šaddat omd. Juovlabeavdi lágidit ovttas Sámi váhnenfierpmádagas
Skábmamánus leat 4 oahpu geas lea ovddasvástádus, jus dalle šaddat omd. Juovlabeavdi lágidit ovttas Sámi váhnenfierpmádagas
    • «oahpi» ➞ [typo]
      • «oahpu»
Guovvamánus leat 4 oahpi . Jus lágidit 6.b ovttas Sámi váhnenfierpmádagas Guovvamánus leat 4 oahppi . Jus lágidit 6.b ovttas Sámi váhnenfierpmádagain 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guovvamánus leat 4 oahpi . Jus lágidit 6.b ovttas Sámi váhnenfierpmádagas
Guovvamánus leat 4 oahpi oahpi. Jus lágidit 6. b ovttas Sámi váhnenfierpmádagas
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oahpi.»
    • «6.b» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6. b»
Guovvamánus leat 4 oahpi oahpi. Jus lágidit 6. b ovttas Sámi váhnenfierpmádagas
Guovvamánus leat 4 oahpu oahppu. Jus lágidit 6. b ovttas Sámi váhnenfierpmádagas
    • «oahpi» ➞ [typo]
      • «oahpu»
    • «oahpi» ➞ [typo]
      • «oahppu»
Geassemánus leat 4 oahppit . Maŋemus doalut ovdal geasseluomu. Geassemánus leat 4 oahppi . Maŋemus doalut ovdal geasseluomu. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Geassemánus leat 4 oahppit . Maŋemus doalut ovdal geasseluomu.
Geassemánus leat 4 oahppit. Maŋemus doalut ovdal geasseluomu.
    • «oahppit .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oahppit.»
ČORGEN: Maŋŋel kaféa doaluid dalle fertejit sii geas leat ovddasvástádus čorget seammá bures nu go lei. Láhtti - moppain , ruskkaid doalvut, bevddiid ja stuoluid saddjái bidjat nu mo lei, jna . ovdal lea leamaš nu ahte Sámi váhnenfierpmádat lea leamaš mielde čorgemis, jus dát šaddá dán jagi maid ii leat vuos čielgan. ČORGEN: Maŋŋel kaféadoaluid dalle fertejit sii geain lea ovddasvástádus čorget seammá bures nu go lei. Láhttemoppain , ruskkaid doalvut, bevddiid ja stuoluid sadjái bidjat nu mo lei, jna . Ovdal lea leamaš nu ahte Sámi váhnenfierpmádat lea leamaš mielde čorgemis, jus dát šaddá dán jagi maid ii leat vuos čielgan. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
ČORGEN: Maŋŋel kaféa doaluid dalle fertejit sii geas leat ovddasvástádus čorget seammá bures nu go lei. Láhtti - moppain , ruskkaid doalvut, bevddiid ja stuoluid saddjái bidjat nu mo lei, jna . ovdal lea leamaš nu ahte Sámi váhnenfierpmádat lea leamaš mielde čorgemis, jus dát šaddá dán jagi maid ii leat vuos čielgan.
ČORGEN: Maŋŋel kaféa doaluid dalle fertejit sii geas leat ovddasvástádus čorget seamma bures nu go lei. Láhtti - moppain moppain, ruskkaid doalvut, bevddiid ja stuoluid saddjái bidjat nu mo lei, jna. ovdal lea leamaš nu ahte Sámi váhnenfierpmádat lea leamaš mielde čorgemis, jus dát šaddá dán jagi maid ii leat vuos čielgan.
    • «seammá» ➞ [typo]
      • «seamma»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «moppain,»
    • «jna .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jna.»
ČORGEN: Maŋŋel kaféa doaluid dalle fertejit sii geas leat ovddasvástádus čorget seamma bures nu go lei. Láhtti - moppain moppain, ruskkaid doalvut, bevddiid ja stuoluid saddjái bidjat nu mo lei, jna. ovdal lea leamaš nu ahte Sámi váhnenfierpmádat lea leamaš mielde čorgemis, jus dát šaddá dán jagi maid ii leat vuos čielgan.
ČORGEN: Maŋŋel kaféa doaluid dalle fertejit sii geas leat ovddasvástádus čorget seamma bures nu go lei. Láhtti - Ruppain Ruppain, ruskkaid doalvut, bevddiid ja stuoluid sadjái bidjat nu mo lei, jna. ovdal lea leamaš nu ahte Sámi váhnenfierpmádat lea leamaš mielde čorgemis, jus dát šaddá dán jagi maid ii leat vuos čielgan.
    • «moppain» ➞ [typo]
      • «Ruppain»
      • «Cuppain»
    • «moppain» ➞ [typo]
      • «Ruppain»
    • «saddjái» ➞ [typo]
      • «sadjái»
KAFEA- KÁSSA : kaféa- kássa vižžojuvvo skuvllas. Gii dan viežžá fertebehtet ieža mearridit. Maŋŋel doaluid de galgá kaféa- kássa buktojuvvot skuvlii mánnodagas . Jus lea mii nu mii váilu kássas- de fertebehtet čálistit unna girjážii . KAFEAKÁSSA : kaféakássa vižžojuvvo skuvllas. Gii dan viežžá fertebehtet ieža mearridit. Maŋŋel doaluid de galgá kaféakássa buktojuvvot skuvlii mánnodaga . ruhtakássas . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
KAFEA- KÁSSA : kaféa- kássa vižžojuvvo skuvllas. Gii dan viežžá fertebehtet ieža mearridit. Maŋŋel doaluid de galgá kaféa- kássa buktojuvvot skuvlii mánnodagas . Jus lea mii nu mii váilu kássas- de fertebehtet čálistit unna girjážii .
KAFEA- KÁSSA: kaféa- kássa vižžojuvvo skuvllas. Gii dan viežžá fertebehtet ieža mearridit. Maŋŋel doaluid de galgá kaféa- kássa buktojuvvot skuvlii mánnodagas. Jus lea mii nu mii váilu 😱 de fertebehtet čálistit unna girjážii girjjážiid.
    • «KÁSSA :» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «KÁSSA:»
    • «mánnodagas .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «mánnodagas.»
    • «kássas-» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «girjjážiid.»
KAFEA- KÁSSA: kaféa- kássa vižžojuvvo skuvllas. Gii dan viežžá fertebehtet ieža mearridit. Maŋŋel doaluid de galgá kaféa- kássa buktojuvvot skuvlii mánnodagas. Jus lea mii nu mii váilu de fertebehtet čálistit unna girjážii girjjážiid.
KAFEA- KÁSSA: kaféa- kássa vižžojuvvo skuvllas. Gii dan viežžá fertebehtet ieža mearridit. Maŋŋel doaluid de galgá kaféa- kássa buktojuvvot skuvlii mánnodagas. Jus lea mii nu mii váilu de fertebehtet čálistit unna girjjážiid girjjážiid.
    • «váilu  de» ➞ [double-space-before]
      • «váilu de»
    • «girjážii» ➞ [typo]
      • «girjjážiid»
RUHTA- KÁSSAS : galgá álohit leat 1000,- . Maŋŋel doaluid, fertebehtet rehkenastit dietnasa ja čállet dan unna girjjážii mii lea ruhta- kássas . Dietnasa bidjabehtet sierra plastihka- bosi nu ahte mii skuvllas eat dárbbaš lohkat dáid. RUHTAKÁSSAS : galgá álohii leat 1000,- . Maŋŋel doaluid, fertebehtet rehkenastit dietnasa ja čállet dan unna girjjážii mii lea ruhtakássas . Dietnasa bidjabehtet sierra plastihkkabussii nu ahte mii skuvllas eat dárbbaš lohkat dáid. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
RUHTA- KÁSSAS : galgá álohit leat 1000,- . Maŋŋel doaluid, fertebehtet rehkenastit dietnasa ja čállet dan unna girjjážii mii lea ruhta- kássas . Dietnasa bidjabehtet sierra plastihka- bosi nu ahte mii skuvllas eat dárbbaš lohkat dáid.
RUHTA- KÁSSAS: galgá álohit leat 1000,-. Maŋŋel doaluid, fertebehtet rehkenastit dietnasa ja čállet dan unna girjjážii mii lea ruhta- kássas. Dietnasa bidjabehtet sierra 😱 bosi nu ahte mii skuvllas eat dárbbaš lohkat dáid.
    • «KÁSSAS :» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «KÁSSAS:»
    • «1000,- .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1000,-.»
    • «kássas .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «kássas.»
    • «plastihka-» ➞ [typo]
RUHTA- KÁSSAS: galgá álohit leat 1000,-. Maŋŋel doaluid, fertebehtet rehkenastit dietnasa ja čállet dan unna girjjážii mii lea ruhta- kássas. Dietnasa bidjabehtet sierra bosi nu ahte mii skuvllas eat dárbbaš lohkat dáid.
RUHTA- KÁSSAS: galgá álohit leat 1000,-. Maŋŋel doaluid, fertebehtet rehkenastit dietnasa ja čállet dan unna girjjážii mii lea ruhta- kássas. Dietnasa bidjabehtet sierra bosi nu ahte mii skuvllas eat dárbbaš lohkat dáid.
    • «sierra  bosi» ➞ [double-space-before]
      • «sierra bosi»
MÁNÁID- GÁRDDI RAHPAN JA LÁSSEN: Dát ášši ii leat vuos čielggas. Ovdal lea leamaš nu ahte muhtin Sámi váhnenfierpmádagas rahpán ja lásse uvssa. MÁNÁIDGÁRDDI RAHPAN JA LÁSSEN: Dát ášši ii leat vuos čielggas. Ovdal lea leamaš nu ahte muhtin Sámi váhnenfierpmádagas rahpá ja lásse uvssa. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
MÁNÁID- GÁRDDI RAHPAN JA LÁSSEN: Dát ášši ii leat vuos čielggas. Ovdal lea leamaš nu ahte muhtin Sámi váhnenfierpmádagas rahpán ja lásse uvssa.
MÁNÁID- GÁRDDI RAHPAN JA LÁSSEN: Dát ášši ii leat vuos čielggas. Ovdal lea leamaš nu ahte muhtin Sámi váhnenfierpmádagas rahpan ja lásse uvssa.
    • «rahpán» ➞ [typo]
      • «rahpan»
DÁHTON: mii eat leat vuos ožžon dáhtoniid sámi váhnenfierpmádagas go dát eai leat vuos čielgan. DÁHTON: mii eat leat vuos ožžon dáhtoniid sámi váhnenfierpmádagas go dát eai leat vuos čielgan. 1 No errors found
MUĐUI: ođđa dieđut bohtet go buot leat čielggas jna . jus lea mii dál nu , de váldet oktavuođa minguin skuvllas dahje čállet dan unna girjjážii mii lea ruhta- kássas . MUĐUI: ođđa dieđut bohtet go buot lea čielggas jna . Jus lea mii dál nu , de váldet oktavuođa minguin skuvllas dahje čállet dan unna girjjážii mii lea ruhtakássas . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
MUĐUI: ođđa dieđut bohtet go buot leat čielggas jna . jus lea mii dál nu , de váldet oktavuođa minguin skuvllas dahje čállet dan unna girjjážii mii lea ruhta- kássas .
MUĐUI: ođđa dieđut bohtet go buot leat čielggas jna. jus lea mii dál nu, de váldet oktavuođa minguin skuvllas dahje čállet dan unna girjjážii mii lea ruhta- kássas.
    • «jna .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jna.»
    • «nu ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «nu,»
    • «kássas .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «kássas.»
Dearvuođaiguin Dearvuođaiguin 1 No errors found
Eanodaga maŋimuš bolesa sirdet Muonái almmustahttojuvvon 23.7. diibmu 11:05, beaividuvvon 23.7. diibmu 11:06 Eanodaga maŋimuš bolesa sirdet Muonái almmustahttojuvvon 23.7. diibmu 11:05, beaiváduvvon 23.7. diibmu 11:06 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanodaga maŋimuš bolesa sirdet Muonái almmustahttojuvvon 23.7. diibmu 11:05, beaividuvvon 23.7. diibmu 11:06
Eanodaga maŋimuš bolesa sirdet Muonái almmustahttojuvvon 23.7. diibmu 11:05, beaiváduvvon 23.7. diibmu 11:06
    • «beaividuvvon» ➞ [typo]
      • «beaiváduvvon»
      • «deaividuvvon»
      • «bealliduvvon»
      • «leaiciduvvon»
      • «searviduvvon»
Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddosguvlui . Helsingin Sanomat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásot konstáhpel Riitta Laitkorpi jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. Laitkorpi lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alármmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddos guvlui . Helsingin Sanomat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásut konstáhpel Riitta Laitkorpi jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelebbui guovllus. Laitkorpi lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddosguvlui . Helsingin Sanomat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásot konstáhpel Riitta Laitkorpi jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. Laitkorpi lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alármmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi
Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddosguvlui. Helsingin Anumat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásut 😱 Riitta 😱 jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. 😱 lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi
    • «ovddosguvlui .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovddosguvlui.»
    • «Sanomat» ➞ [typo]
      • «Anumat»
      • «Eanumat»
      • «Manumat»
      • «Ránomat»
      • «Mánomat»
    • «boarrásot» ➞ [typo]
      • «boarrásut»
      • «doarrásut»
      • «loarrásut»
    • «konstáhpel» ➞ [typo]
      • «Laitkorpi» ➞ [typo]
        • «Laitkorpi» ➞ [typo]
          • «alármmat» ➞ [typo]
            • «alárpmat»
            • «lárpmat»
Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddosguvlui. Helsingin Anumat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásut Riitta jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi
Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddos guvlui. Helsingin Anumat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásut Riitta jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi
    • «ovddosguvlui» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «ovddos guvlui»
    • «Riitta  jáhkká» ➞ [double-space-before]
      • «Riitta jáhkká»
    • «.  lohká» ➞ [double-space-before]
      • «. lohká»
Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddos guvlui. Helsingin Anumat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásut Riitta jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi
Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddos guvlui. Helsingin Anumat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásut Riitta jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi
    • «boarrásut  Riitta» ➞ [double-space-before]
      • «boarrásut Riitta»
      • «Boarrásut Riitta»
Eanodagas duhtavaččat, go boles johtá guovllus Eanodagas duhtavaččat, go boles johtá guovllus 1 No errors found
Eanodagas leat sávvan eanet bolesbálvalusaid. Boles leage čujuhan ovtta bolesbára bargat guovllus eanet. Govva: Anneli Lappalainen / Yle Eanodagas leat sávvan eanet bolesbálvalusaid. Boles leage čujuhan ovtta bolesbára bargat guovllus eanet. Govva: Anneli Lappalainen / Yle 1 No errors found
Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doibman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggesge jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái , muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii let boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muonioi . Dan rájes leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit konstáhpel Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstášuvnnas . Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálvaluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobeal guovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasávvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvvuid , go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gieldalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi. Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doaibman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggisge jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvi rádjái , muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii leat boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muonái . Dan rájes leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit konstáhpel Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas . Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálvalusaid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobeale guovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvuid , go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gieldalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doibman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggesge jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái , muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii let boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muonioi . Dan rájes leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit konstáhpel Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstášuvnnas . Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálvaluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobeal guovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasávvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvvuid , go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gieldalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.
Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doapman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggege jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái, muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii et boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, 😱 Muonioi. Dan rájes leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit 😱 Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas bolesstášuvnnas. Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálváiluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobealguovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvvuid rosvuid, go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gielddalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.
    • «doibman» ➞ [typo]
      • «doapman»
    • «boahtteáiggesge» ➞ [typo]
      • «boahtteáiggege»
      • «boahtteáiggisge»
      • «boahtteáiggego»
      • «boahtteáigeoge»
      • «boahtteáigesage»
      • «boahtteáiggisgo»
      • «boahtteáiggesage»
      • «boahtteáiggeoge»
      • «boahtteáiggisgen»
    • «dálvvirádjái ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dálvvirádjái,»
    • «let» ➞ [typo]
      • «et»
    • «Muonioi» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Muonioi.»
      • «konstáhpel» ➞ [typo]
        • «bolesstášuvnnas» ➞ [typo]
          • «bolesstašuvnnas»
          • «bolesastašuvnnas»
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «bolesstášuvnnas.»
        • «bolesbálvaluid» ➞ [typo]
          • «bolesbálváiluid»
          • «bolesbálvááluid»
          • «bolesbalvailuid»
          • «bolesbalvaáluid»
          • «bolesbálluid»
          • «bolesbálvášaluid»
          • «bolesbálvábaluid»
          • «bolesbálvalusaid»
          • «bolesbálváanuid»
        • «boaittobeal guovlluin» ➞ [msyn-compound]
          • «boaittobealguovlluin»
        • «Gárasávvonis» ➞ [typo]
          • «Gárasavvonis»
          • «Bárasavvonis»
          • «Cárasavvonis»
          • «Tárasavvonis»
          • «Árasavvonis»
          • «Párasavvonis»
          • «Gárasavvonmis»
          • «Gárasavvonii»
          • «Gárasavvonin»
        • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «rosvuid,»
        • «gieldalačča» ➞ [typo]
          • «gielddalačča»
Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doapman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggege jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái, muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii et boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muonioi, Muonioi. Dan rájes leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas bolesstášuvnnas. Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálváiluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobealguovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvvuid rosvuid, go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gielddalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.
Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doapman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggege jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái, muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii et boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muonioi😱. Dan rájes leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas bolesstašuvnnas. Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálváiluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobealguovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvuid rosvuid, go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gielddalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.
    • «,  Muonioi» ➞ [double-space-before]
      • «, Muonioi»
    • «,  Muonioi» ➞ [typo]
      • «bajit  Jari» ➞ [double-space-before]
        • «bajit Jari»
        • «Bajit Jari»
      • «bolesstášuvnnas» ➞ [typo]
        • «bolesstašuvnnas»
        • «bolesastašuvnnas»
      • «rosvvuid» ➞ [typo]
        • «rosvuid»
        • «dorvvuid»
        • «rovváid»
        • «roavváid»
Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doapman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggege jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái, muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii et boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muoniois leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas bolesstašuvnnas. Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálváiluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobealguovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvuid rosvuid, go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gielddalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.
Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doapman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggege jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái, muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii et boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muonioin leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas bolesstašuvnnas. Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálváiluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobealguovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvuid rosvuid, go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gielddalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.
    • «Muoniois» ➞ [typo]
      • «Muonioin»
Gulahallan e-poastta bokte minguin: snf(at)trollnet.no Gii lea SNF ? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierbmádahkan , das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNFas leat miellahtut njealri riikkas. SNFas ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá ? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivve fal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne ? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oidnosin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, dáro-/sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s Worlds doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke ižamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:as lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi barentsguovllu ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá báskalaš nissonorganisašuvnnain Bilgune Feminista, Euskal Herria. - SNF lea FOKUSa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNFa ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Háštás , Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nkr. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. FOKUS:as , Barentsčállingottis, Olgoriikadepartementtas ja Sámedikkis, Norgga bealde. Gulahallan e-poastta bokte minguin: snf(at)trollnet.no Gii lea SNF ? Nissonolbmot Sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan , das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá ? SNF doaibmá dál juo 0 resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivve fal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne ? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhtu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, dáro-/sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s Worlds doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuomášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllu ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá báskalaš nissonorganisašuvnnain Bilgune Feminista, Euskal Herria. - SNF lea FOKUS lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástevaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Hárštás , Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nkr. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. FOKUS:s , Barentsčállingottis, Olgoriikadepartemeanttas ja Sámedikkis, Norgga bealde. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gulahallan e-poastta bokte minguin: snf(at)trollnet.no Gii lea SNF ? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierbmádahkan , das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNFas leat miellahtut njealri riikkas. SNFas ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá ? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivve fal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne ? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oidnosin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, dáro-/sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s Worlds doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke ižamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:as lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi barentsguovllu ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá báskalaš nissonorganisašuvnnain Bilgune Feminista, Euskal Herria. - SNF lea FOKUSa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNFa ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Háštás , Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nkr. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. FOKUS:as , Barentsčállingottis, Olgoriikadepartementtas ja Sámedikkis, Norgga bealde.
Gulahallan e-poastta bokte minguin: in(at)trollnet.no Gii lea SNF? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan fierbmádahkan, das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivvefal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, 😱/sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s World doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllo ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá baskalaš nissonorganisašuvnnain Hilgun Feminista, Gaskal Henrik. - SNF lea NOKUTa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Háštás Háštás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nu. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. FOKUS:as NOKUT:s, Barentsčállingottis, 😱 ja Sámedikkis, Norgga bealde.
    • «snf» ➞ [typo]
      • «in»
    • «SNF ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «SNF?»
    • «fierbmádahkan» ➞ [typo]
      • «fierpmádahkan»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «fierbmádahkan,»
    • «SNFas» ➞ [typo]
      • «SNF:s»
    • «njealri» ➞ [typo]
      • «njealji»
    • «SNFas» ➞ [typo]
      • «SNF:s»
    • «.  Poastačujuhus» ➞ [double-space-before]
      • «. Poastačujuhus»
    • «bargá ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bargá?»
    • «aivve fal» ➞ [msyn-compound]
      • «aivvefal»
    • «Manne ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Manne?»
    • «.  SNF» ➞ [double-space-before]
      • «. SNF»
    • «oidnosin» ➞ [typo]
      • «oainnusin»
    • «dáro-» ➞ [typo]
      • «Worlds» ➞ [typo]
        • «World»
        • «Worlda»
        • «Word»
        • «Worldmis»
        • «Worldgos»
      • «ižamet» ➞ [typo]
        • «iežamet»
        • «isámet»
        • «iežaset»
        • «iežame»
      • «SNF:as» ➞ [typo]
        • «SNF:s»
      • «barentsguovllu» ➞ [typo]
        • «Barentsguovllo»
        • «Bárentsguovllu»
        • «Barentsguovllu»
      • «báskalaš» ➞ [typo]
        • «baskalaš»
      • «Bilgune» ➞ [typo]
        • «Hilgun»
      • «Euskal» ➞ [typo]
        • «Gaskal»
      • «Herria» ➞ [typo]
        • «Henrik»
      • «FOKUSa» ➞ [typo]
        • «NOKUTa»
        • «NOPUSa»
      • «SNFa» ➞ [typo]
        • «SNF»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Háštás,»
      • «nkr» ➞ [typo]
        • «nu»
        • «ná»
        • «nai»
        • «jur»
        • «nie»
        • «nuo»
        • «na»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «NOKUT:s,»
      • «Olgoriikadepartementtas» ➞ [typo]
Gulahallan e-poastta bokte minguin: in(at)trollnet.no Gii lea SNF? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan fierbmádahkan, das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivvefal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, /sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s World doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllo ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá baskalaš nissonorganisašuvnnain Hilgun Feminista, Gaskal Henrik. - SNF lea NOKUTa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Háštás Háštás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nu. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. FOKUS:as NOKUT:s, Barentsčállingottis, ja Sámedikkis, Norgga bealde.
Gulahallan e-poastta bokte minguin: in(at)trollnet.no Gii lea SNF? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan fierpmádahkan, das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivvefal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, /sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s World doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllo ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá baskalaš nissonorganisašuvnnain Hilgun Feminista, Gaskal Henrik. - SNF lea NOKUTa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Báktás Fáttás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nu. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. NOKUT:s NOKUTis, Barentsčállingottis, ja Sámedikkis, Norgga bealde.
    • «fierbmádahkan» ➞ [typo]
      • «fierpmádahkan»
    • «Háštás» ➞ [typo]
      • «Báktás»
      • «Dáktás»
    • «Háštás» ➞ [typo]
      • «Fáttás»
      • «Máhtás»
      • «Fáktás»
      • «Dáhtás»
      • «Rástás»
    • «FOKUS:as» ➞ [typo]
      • «NOKUT:s»
      • «NOPUS:s»
    • «NOKUT:s» ➞ [typo]
      • «NOKUTis»
    • «,  ja» ➞ [double-space-before]
      • «, ja»
Gulahallan e-poastta bokte minguin: in(at)trollnet.no Gii lea SNF? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan fierpmádahkan, das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivvefal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, /sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s World doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllo ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá baskalaš nissonorganisašuvnnain Hilgun Feminista, Gaskal Henrik. - SNF lea NOKUTa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Báktás Fáttás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nu. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. NOKUT:s NOKUTis, Barentsčállingottis, ja Sámedikkis, Norgga bealde.
Gulahallan e-poastta bokte minguin: in(at)trollnet.no Gii lea SNF? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan fierpmádahkan, das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivvefal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, /sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s World doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllo ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá baskalaš nissonorganisašuvnnain Hilgun Feminista, Gaskal Henrik. - SNF lea NOKUTa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Báktás Fáttás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nu. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. NOKUTis NOKUTis, Barentsčállingottis, ja Sámedikkis, Norgga bealde.
    • «NOKUT:s» ➞ [typo]
      • «NOKUTis»
Guovdageaidnu studeantabáikin Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahppoja dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusa, nugo Sámedikki ossodagat, Sámi nammanevvohat, Sámi allaskuvla, Sámi Instituhtta, Duodjeinstituhtta ja Álgoálbmotguovddáš. Dáppe gávdno maid Beaivváš sámi teáhter, Sámi árkiiva , Áššu, Min Áiggi guovllukántuvra , Ságat áviissa guovllukántuvra , NRK Sámi Radio guovllukántuvra ja sámi joatkkaskuvla. Guovdageaidnu studeantabáikin Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahppo- ja dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusa, nugo Sámedikki ossodagat, Sámi nammanevvohat, Sámi allaskuvla, Sámi Instituhtta, Duodjeinstituhtta ja Álgoálbmotguovddáš. Dáppe gávdno maid Beaivváš sámi teáhter, Sámi arkiiva , Áššu, Min Áiggi guovllukantuvra , Ságat áviissa guovllukantuvra , NRK Sámi Radio guovllukantuvra ja sámi joatkkaskuvla. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guovdageaidnu studeantabáikin Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahppoja dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusa, nugo Sámedikki ossodagat, Sámi nammanevvohat, Sámi allaskuvla, Sámi Instituhtta, Duodjeinstituhtta ja Álgoálbmotguovddáš. Dáppe gávdno maid Beaivváš sámi teáhter, Sámi árkiiva , Áššu, Min Áiggi guovllukántuvra , Ságat áviissa guovllukántuvra , NRK Sámi Radio guovllukántuvra ja sámi joatkkaskuvla.
Guovdageaidnu studeantabáikin Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahpoba dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusa, nugo Sámedikki ossodagat, Sámi nammanevvohat, Sámi allaskuvla, Sámi Instituhtta, Duodjeinstituhtta ja Álgoálbmotguovddáš. Dáppe gávdno maid Beaivváš sámi teáhter, Sámi arkiivva árkiiva, Áššu, Min Áiggi guovllukantuvra guovllukántuvra, Ságat áviissa guovllukantuvra guovllukántuvra, NRK Sámi Radio guovllukantuvra ja sámi joatkkaskuvla.
    • «oahppoja» ➞ [typo]
      • «oahpoba»
    • «árkiiva» ➞ [typo]
      • «arkiivva»
      • «arkiiva»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «árkiiva,»
    • «guovllukántuvra» ➞ [typo]
      • «guovllukantuvra»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovllukántuvra,»
    • «guovllukántuvra» ➞ [typo]
      • «guovllukantuvra»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovllukántuvra,»
    • «guovllukántuvra» ➞ [typo]
      • «guovllukantuvra»
Guovdageaidnu studeantabáikin Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahpoba dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusa, nugo Sámedikki ossodagat, Sámi nammanevvohat, Sámi allaskuvla, Sámi Instituhtta, Duodjeinstituhtta ja Álgoálbmotguovddáš. Dáppe gávdno maid Beaivváš sámi teáhter, Sámi arkiivva árkiiva, Áššu, Min Áiggi guovllukantuvra guovllukántuvra, Ságat áviissa guovllukantuvra guovllukántuvra, NRK Sámi Radio guovllukantuvra ja sámi joatkkaskuvla.
Guovdageaidnu studeantabáikin Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahpoba dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusa, nugo Sámedikki ossodagat, Sámi nammanevvohat, Sámi allaskuvla, Sámi Instituhtta, Duodjeinstituhtta ja Álgoálbmotguovddáš. Dáppe gávdno maid Beaivváš sámi teáhter, Sámi arkiivva arkiivva, Áššu, Min Áiggi guovllukantuvra guovllukantuvra, Ságat áviissa guovllukantuvra guovllukantuvra, NRK Sámi Radio guovllukantuvra ja sámi joatkkaskuvla.
    • «árkiiva» ➞ [typo]
      • «arkiivva»
      • «arkiiva»
    • «guovllukántuvra» ➞ [typo]
      • «guovllukantuvra»
    • «guovllukántuvra» ➞ [typo]
      • «guovllukantuvra»
Guovdageainnus leat skábmaguovssahasat, čuvges geasseijat ja gaskaija beaivváš. Guovdageainnus lea valljis ja girjás kultureallin. Kultuvrrat deaivvadit beaivválaččat. Beassážiid áigge lea Guovdageaidnu hui guovddážis dáppe Sámis. Dáppe leat ee. Beassáš-festivála , Sámi Grand Prix, Sámi filbmafestivála, konfirmašuvnnat, heajat, heargevuodjimat ja konsearttat. Guovdageainnus leat skábmaguovssahasat, čuvges geasseijat ja gaskaija beaivváš. Guovdageainnus lea valjis ja girjás kultureallin. Kultuvrrat deaivvadit beaivválaččat. Beassážiid áigge lea Guovdageaidnu hui guovddážis dáppe Sámis. Dáppe leat ee. Beassášfestivála , Sámi Grand Prix, Sámi filbmafestivála, konfirmašuvnnat, heajat, heargevuodjimat ja konsearttat. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guovdageainnus leat skábmaguovssahasat, čuvges geasseijat ja gaskaija beaivváš. Guovdageainnus lea valljis ja girjás kultureallin. Kultuvrrat deaivvadit beaivválaččat. Beassážiid áigge lea Guovdageaidnu hui guovddážis dáppe Sámis. Dáppe leat ee. Beassáš-festivála , Sámi Grand Prix, Sámi filbmafestivála, konfirmašuvnnat, heajat, heargevuodjimat ja konsearttat.
Guovdageainnus leat skábmaguovssahasat, čuvges geasseijat ja gaskaijabeaivváža. Guovdageainnus lea valjis ja girjás kultureallin. Kultuvrrat deaivvadit beaivválaččat. Beassážiid áigge lea Guovdageaidnu hui guovddážis dáppe Sámis. Dáppe leat ee. Beassáš-festivála, Sámi Grand Prix, Sámi filbmafestivála, konfirmašuvnnat, heajat, heargevuodjimat ja konsearttat.
    • « beaivváš» ➞ [typo]
      • «beaivváža»
    • «valljis» ➞ [typo]
      • «valjis»
    • «Beassáš-festivála ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Beassáš-festivála,»
Enodat guđđo olggos sámegielddas Enodat guđđo olggos sámegielddas 1 No errors found
Enodagas leat fuolas mo stuorra gildii laktin váikkuha luondduealahusaide ja sámegiela sajádahkii. Antti Sallinen govven. Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku evttoha Lappi oarjedavveoassái Enodaga, Gihttela, Muonio ja Kolari laktima oktasaš gielddan . Enodagas leat fuolas mo stuorra gildii laktin váikkuha luondduealáhusaide ja sámegiela sajádahkii. Antti Sallinen govven. Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku evttoha Lappi oarjedavveoassái Enodaga, Gihttela, Muonio ja Kolari laktima oktasaš gieldan . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Enodagas leat fuolas mo stuorra gildii laktin váikkuha luondduealahusaide ja sámegiela sajádahkii. Antti Sallinen govven. Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku evttoha Lappi oarjedavveoassái Enodaga, Gihttela, Muonio ja Kolari laktima oktasaš gielddan .
Enodagas leat fuolas mo stuorra gildii laktin váikkuha luondduealáhusaid ja sámegiela sajádahkii. Antti Sallinen govven. Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku evttoha Lappi oarjedavveoassái Enodaga, Gihttela, 😱 ja Kolari laktima oktasaš gielddan.
    • «luondduealahusaide» ➞ [typo]
      • «luondduealáhusaid»
      • «luondduealáhusaidge»
      • «luondduealáhusaidbe»
    • «Muonio» ➞ [typo]
      • «gielddan .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «gielddan.»
Enodagas leat fuolas mo stuorra gildii laktin váikkuha luondduealáhusaid ja sámegiela sajádahkii. Antti Sallinen govven. Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku evttoha Lappi oarjedavveoassái Enodaga, Gihttela, ja Kolari laktima oktasaš gielddan.
Enodagas leat fuolas mo stuorra gildii laktin váikkuha luondduealáhusaid ja sámegiela sajádahkii. Antti Sallinen govven. Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku evttoha Lappi oarjedavveoassái Enodaga, Gihttela, ja Kolari laktima oktasaš gielddan.
    • «,  ja» ➞ [double-space-before]
      • «, ja»
Plánenjoavkku mielas gieldaođastus lea vealtameahttun, vai gielddat cevzet boarasmuvvama ja gielddaekonomiija ovdanbuktin hástalusain. Maid skuvllaid unna oahppimearit dagahit dan, ahte bálvalusaid galggaše guorahallat čiekŋaleabbut dán njealje gieldda gaskkas. Plánenjoavkku mielas gieldaođastus lea vealtameahttun, vai gielddat cevzet boarásmuvvama ja gielddaekonomiija ovdanbuktin hástalusain. Maid skuvllaid unna oahppimearit dagahit dan, ahte bálvalusaid galggaše guorahallat čiekŋaleappot dán njealje gieldda gaskkas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Plánenjoavkku mielas gieldaođastus lea vealtameahttun, vai gielddat cevzet boarasmuvvama ja gielddaekonomiija ovdanbuktin hástalusain. Maid skuvllaid unna oahppimearit dagahit dan, ahte bálvalusaid galggaše guorahallat čiekŋaleabbut dán njealje gieldda gaskkas.
Plánenjoavkku mielas gieldaođastus lea vealtameahttun, vai gielddat cevzet boarásmuvvama ja gielddaekonomiija ovdanbuktin hástalusain. Maid skuvllaid unna oahppimearit dagahit dan, ahte bálvalusaid galggaše guorahallat čiekŋaleappot dán njealje gieldda gaskkas.
    • «boarasmuvvama» ➞ [typo]
      • «boarásmuvvama»
      • «boarásmuvvame»
      • «boarásnuvvama»
      • «boarástuvvama»
    • «čiekŋaleabbut» ➞ [typo]
      • «čiekŋaleappot»
Ođđa gielda livččii 20 502 njealjehaskilometera viiddis ja doppe orole sullii 14300 olbmo. Ođđa gielda livččii 20 502 njealjehaskilomehtera viiddis ja doppe orole sullii 14300 olbmo. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđa gielda livččii 20 502 njealjehaskilometera viiddis ja doppe orole sullii 14300 olbmo.
Ođđa gielda livččii 20 502 njealjehaskilomehtera viiddis ja doppe orole sullii 14300 olbmo.
    • «njealjehaskilometera» ➞ [typo]
      • «njealjehaskilomehtera»
Enodaga gielddas ledje jagi 2010 loahpas 187, Gihttelis 11, Muonios 5 ja Kolaris 2 sámegielaga. Sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami dihte Enodat galggalii meroštallojuvvot sámiid ruovttuguovlun. Juos gieldalaktin ollašuvvá, de dat gáibida láhkaásaheami rievdadeami. Sámi ruovttuguovllu gielddaide guoski láhkaásaheami rievdadeapmi gáibidá ráđđádallamiid sámedikkiin. Enodaga gielddas ledje jagi 2010 loahpas 187, Gihttelis 11, Muonás 5 ja Kolaris 2 sámegielaga. Sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami dihte Enodat galggalii meroštallojuvvot sámiid ruovttuguovlun. Juos gieldalaktin ollašuvvá, de dat gáibida láhkaásaheami rievdadeami. Sámi ruovttuguovllu gielddaide guoski láhkaásaheami rievdadeapmi gáibida ráđđádallamiid sámedikkiin. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Enodaga gielddas ledje jagi 2010 loahpas 187, Gihttelis 11, Muonios 5 ja Kolaris 2 sámegielaga. Sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami dihte Enodat galggalii meroštallojuvvot sámiid ruovttuguovlun. Juos gieldalaktin ollašuvvá, de dat gáibida láhkaásaheami rievdadeami. Sámi ruovttuguovllu gielddaide guoski láhkaásaheami rievdadeapmi gáibidá ráđđádallamiid sámedikkiin.
Enodaga gielddas ledje jagi 2010 loahpas 187, Gihttelis 11, 😱 5 ja Kolaris 2 sámegielaga. Sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami dihte Enodat galggalii meroštallojuvvot sámiid ruovttuguovlun. Juos gieldalaktin ollašuvvá, de dat gáibida láhkaásaheami rievdadeami. Sámi ruovttuguovllu gielddaide guoski láhkaásaheami rievdadeapmi gáibidan ráđđádallamiid sámedikkiin.
    • «Muonios» ➞ [typo]
      • «gáibidá» ➞ [typo]
        • «gáibidan»
Enodaga gielddas ledje jagi 2010 loahpas 187, Gihttelis 11, 5 ja Kolaris 2 sámegielaga. Sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami dihte Enodat galggalii meroštallojuvvot sámiid ruovttuguovlun. Juos gieldalaktin ollašuvvá, de dat gáibida láhkaásaheami rievdadeami. Sámi ruovttuguovllu gielddaide guoski láhkaásaheami rievdadeapmi gáibidan ráđđádallamiid sámedikkiin.
Enodaga gielddas ledje jagi 2010 loahpas 187, Gihttelis 11, 5 ja Kolaris 2 sámegielaga. Sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami dihte Enodat galggalii meroštallojuvvot sámiid ruovttuguovlun. Juos gieldalaktin ollašuvvá, de dat gáibida láhkaásaheami rievdadeami. Sámi ruovttuguovllu gielddaide guoski láhkaásaheami rievdadeapmi gáibidan ráđđádallamiid sámedikkiin.
    • «,  5» ➞ [double-space-before]
      • «, 5»
Sámegielagiid vuoigatvuođat hedjonit? Bargojoavkku evttohusas mieđihit, ahte sápmelaččaid rievttit hedjonivčče dán ođđa dilis. Dán vihkot maid enodatlaččat. Sámegielagiid vuoigatvuođat hedjonit? Bargojoavkku evttohusas mieđihit, ahte sápmelaččaid rievttit hedjonivčče dán ođđa dilis. Dán vihkot maid enodatlaččat. 1 No errors found
Enodaga Gárasavvonis orru oahpaheaddji Virpi Väisänen lea fuolas dákkár plánain. Su mielas váttisvuođaid buvttalii ee. gieldda mearehis stuora viidodaga lassin maid sámegielat bálvalusaid ollašuhttin Enodaga Gárasavvonis orru oahpaheaddji Virpi Väisänen lea fuolas dákkár plánain. Su mielas váttisvuođaid buvttálii ee. gieldda mearehis stuora viidodaga lassin maid sámegielat bálvalusaid ollašuhttin 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Enodaga Gárasavvonis orru oahpaheaddji Virpi Väisänen lea fuolas dákkár plánain. Su mielas váttisvuođaid buvttalii ee. gieldda mearehis stuora viidodaga lassin maid sámegielat bálvalusaid ollašuhttin
Enodaga Gárasavvonis orru oahpaheaddji Virpi Väisänen lea fuolas dákkár plánain. Su mielas váttisvuođaid bovttálii ee. gieldda mearehis stuora viidodaga lassin maid sámegielat bálvalusaid ollašuhttin
    • «buvttalii» ➞ [typo]
      • «bovttálii»
      • «buvttálii»
      • «bovttašii»
      • «bohttalii»
      • «lovttalii»
– Juo dála dilis lea dievas bargu vuođustit sámegielabálvalusaid dárbbu ja ain stuorit gielddas dat livččii jo mihá garrasit hástalus. – Juo dála dilis lea dievas bargu vuođustit sámegiela bálvalusaid dárbbu ja ain stuorit gielddas dat livččii jo mihá garrasit hástalus. 1 No errors found
Dákkár váttisvuođat leat omd. sámegielat beaivedikšumis ja sámegielat skuvllain, gos leat unna oahppimearit. Dákkár váttisvuođat leat omd. sámegielat beaivedikšumis ja sámegielat skuvllain, gos leat unna oahppimearit. 1 No errors found
– Vaikko bálvalusaide boahtáge eanas ruhtadeapmi stáhtas, nu gielda sáhtá maid muhtin muttus oassálastit dasa. Leatgo dát golbma iežá gieldda válbmašat ja leago dain dáhttu oassálastit dasa, go dain orrot nu unnán sápmelaččat, lohká Väisänen. – Vaikko bálvalusaide boahtáge eanas ruhtadeapmi stáhtas, nu gielda sáhttá maid muhtin muttus oassálastit dasa. Leatgo dát golbma iežá gieldda válbmašat ja leago dain dáhttu oassálastit dasa, go dain orrot nu unnán sápmelaččat, lohká Väisänen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Vaikko bálvalusaide boahtáge eanas ruhtadeapmi stáhtas, nu gielda sáhtá maid muhtin muttus oassálastit dasa. Leatgo dát golbma iežá gieldda válbmašat ja leago dain dáhttu oassálastit dasa, go dain orrot nu unnán sápmelaččat, lohká Väisänen.
– Vaikko bálvalusaide boahtáge eanas ruhtadeapmi stáhtas, nu gielda sáhttá maid muhtin muttus oassálastit dasa. Leatgo dát golbma iežá gieldda válbmašat ja leago dain dáhttu oassálastit dasa, go dain orrot nu unnán sápmelaččat, lohká Väisänen.
    • «sáhtá» ➞ [typo]
      • «sáhttá»
Váikkuhusat maid luondduealáhusaide? Neakkela bálgosa badjeolmmái Jouni Näkkälä mielas gielddaid ovttastahttin soaittálii hehttet maid luonddugeavaheami Váikkuhusat maid luondduealáhusaide? Neakkela bálgosa badjeolmmái Jouni Näkkälä mielas gielddaid ovttastahttin soaittálii hehttet maid luonddugeavaheami 1 No errors found
– Skohterastiid ja njealljejuvllagiin vuodjiid mearri lassanivččii sihkkarit Eanodaga guovllus, juos ovddeš Muonio, Kolari ja Gihttela olbmot oččole seamma vuoigatvuođaid vuojášit, go enodatlaččain leat dál. Dát soaittálii hehttet sámiid boazodoalu, guollebivddu ja iežá meahcceealáhusaid. – Skohterastiid ja njealjejuvllagiin vuddjiid mearri lassánivččii sihkkarit Eanodaga guovllus, juos ovddeš Muonio, Kolari ja Gihttela olbmot oččole seamma vuoigatvuođaid vuojášit, go enodatlaččain leat dál. Dát soaittálii hehttet sámiid boazodoalu, guollebivddu ja iežá meahcceealáhusaid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Skohterastiid ja njealljejuvllagiin vuodjiid mearri lassanivččii sihkkarit Eanodaga guovllus, juos ovddeš Muonio, Kolari ja Gihttela olbmot oččole seamma vuoigatvuođaid vuojášit, go enodatlaččain leat dál. Dát soaittálii hehttet sámiid boazodoalu, guollebivddu ja iežá meahcceealáhusaid.
Skohterasiid ja njealjejuvllagiin vuvddiid mearri lassánivččii sihkkarit Eanodaga guovllus, juos ovddeš Muonio, Kolari ja Gihttela olbmot oččole seamma vuoigatvuođaid vuojášit, go enodatlaččain leat dál. Dát soaittálii hehttet sámiid boazodoalu, guollebivddu ja iežá meahcceealáhusaid.
    • «Skohterastiid» ➞ [typo]
      • «Skohterasiid»
    • «njealljejuvllagiin» ➞ [typo]
      • «njealjejuvllagiin»
    • «vuodjiid» ➞ [typo]
      • «vuvddiid»
    • «lassanivččii» ➞ [typo]
      • «lassánivččii»
– ILO-soahpámuša ratifisieren soaitálii dieđusge čoavdit dákkár váttisvuođaid, navdá Näkkälä. – ILO-soahpamuša ratifiseren soaittálii dieđusge čoavdit dákkár váttisvuođaid, navdá Näkkälä. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
ILO-soahpámuša ratifisieren soaitálii dieđusge čoavdit dákkár váttisvuođaid, navdá Näkkälä.
ILO-soahpamuša ratifiseren soaittálii dieđusge čoavdit dákkár váttisvuođaid, navdá Näkkälä.
    • «ILO-soahpámuša» ➞ [typo]
      • «ILO-soahpamuša»
    • «ratifisieren» ➞ [typo]
      • «ratifiseren»
    • «soaitálii» ➞ [typo]
      • «soaittálii»
      • «soaittášii»
      • «moaittálii»
      • «soahttálii»
Máilmmimeašttirgilvvut čoavddusin? Máilmmimeašttirgilvvut čoavddusin? 1 No errors found
MáilmmimeaSttirgilvvuid lea ulbmililin ordnet cuo¿ ománus Luostos Suomas. Heargegilvobargojoavku lea dán čavčča evttohan, ahte boahtte giđa gonagasgilvvuid maŋŋel ordnele Máilmmimeašttirgilvvuid. Máilmmimeašttirgilvvuid lea ulbmilin ordnet cuo¿ cuoŋománus Luostos Suomas. Heargegilvobargojoavku lea dán čavčča evttohan, ahte boahtte giđa gonagasgilvvuid maŋŋel ordnele Máilmmimeašttirgilvvuid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
MáilmmimeaSttirgilvvuid lea ulbmililin ordnet cuo¿ ománus Luostos Suomas. Heargegilvobargojoavku lea dán čavčča evttohan, ahte boahtte giđa gonagasgilvvuid maŋŋel ordnele Máilmmimeašttirgilvvuid.
máilmmimeasttirgilvvuid lea ulbmiliid ortnet go¿ mánu Luostos Suomas. Heargegilvobargojoavku lea dán čavčča evttohan, ahte boahtte giđa gonagasgilvvuid maŋŋel ordnele Máilmmimeašttirgilvvuid.
    • «MáilmmimeaSttirgilvvuid» ➞ [typo]
      • «máilmmimeasttirgilvvuid»
      • «máilmmimeašttirgilvvuid»
    • «ulbmililin» ➞ [typo]
      • «ulbmiliid»
    • «ordnet» ➞ [typo]
      • «ortnet»
    • «cuo» ➞ [typo]
      • «go»
    • «ománus» ➞ [typo]
      • «mánu»
      • «mánusa»
Dohkko sáhttále buot heargegilvaleaddjit oassálastit. Gilvvut dollojuvvole cuoŋománus Luostos ja daid lágidivčče Pyhä-Luosto porocup ry. Dohkko sáhtále buot heargegilvaleaddjit oassálastit. Gilvvut dollojuvvole cuoŋománus Luostos ja daid lágidivččii Pyhä-Luosto porocup ry. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dohkko sáhttále buot heargegilvaleaddjit oassálastit. Gilvvut dollojuvvole cuoŋománus Luostos ja daid lágidivčče Pyhä-Luosto porocup ry.
Dohkko sáhttale buot heargegilvaleaddjit oassálastit. Gilvvut dollojuvvole cuoŋománus Luostos ja daid lágidivčče Pyhä-Luosto eurocup ry.
    • «sáhttále» ➞ [typo]
      • «sáhttale»
      • «sáhtále»
      • «sáhtáše»
      • «sattále»
      • «soahttále»
      • «máhtále»
    • «porocup» ➞ [typo]
      • «eurocup»
      • «čurocup»
      • «hevrocup»
      • «evrocup»
      • «pornocup»
      • «portocup»
Dohkko sáhttale buot heargegilvaleaddjit oassálastit. Gilvvut dollojuvvole cuoŋománus Luostos ja daid lágidivčče Pyhä-Luosto eurocup ry.
Dohko sáhttale buot heargegilvaleaddjit oassálastit. Gilvvut dollojuvvole cuoŋománus Luostos ja daid lágidivčče Pyhä-Luosto eurocup ry.
    • «Dohkko» ➞ [typo]
      • «Dohko»
Jurdda sierranas MM-gilvvuid ordnemis lea jorran šiehtadallamiin ovdalge. Jurdda sierranas MM-gilvvuid ordnemis lea jorran šiehtadallamiin ovdalge. 1 No errors found
– Humaimet diibmá Roavvenjárgga čoahkkimis, ahte ordneleimmet sierranas MM-gilvvuid, gosa searvale buot riikkaid buoremusat. Delle lihtut doalale iežaset – Humaimet diibmá Roavvenjárgga čoahkkimis, ahte ordneleimmet sierranas MM-gilvvuid, gosa searvale buot riikkaid buoremusat. Delle lihtut doalale iežaset 1 No errors found
Cuppa juohke riikas ja de dan maŋŋel doalale sierranas loahppagilvvu, muitala Mikkel Per Sara. Cupa juohke riikkas ja de dan maŋŋel doalale sierranas loahppagilvvu, muitala Mikkel Per Sara. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Cuppa juohke riikas ja de dan maŋŋel doalale sierranas loahppagilvvu, muitala Mikkel Per Sara.
Cuppa juohke riikkas ja de dan maŋŋel doalale sierranas loahppagilvvu, muitala Mikkel Per Sara.
    • «riikas» ➞ [typo]
      • «riikkas»
Riikkaidgaskasaš MM-gilvvut buoridivčče heargevuodjimiid sajádaga, muhto ordnengeavadagas galggalii Sara mielde váldit vuhtii, ahte gait riikkat beasale ordnet daid. Riikkaidgaskasaš MM-gilvvut buoridivčče heargevuodjimiid sajádaga, muhto ordnengeavadagas galggalii Sara mielde váldit vuhtii, ahte gait riikkat beasale ordnet daid. 1 No errors found
– Juos daid galgá gohččut MM-gilvvuin, de gilvobáiki galggalii molsašuvvat juohke jagi ja gilvvuid galggale lágidit vuoruid mielde sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas. Jáhkán ahte dat lasihivčče heargevuodjima bivnnutvuođa valáštallansuorgin, go livčče ná viidát oidnosis, oaivvilda Sara. – Juos daid galgá gohččut MM-gilvvuin, de gilvobáiki galggalii molsašuvvat juohke jagi ja gilvvuid galggale lágidit vuoruid mielde sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas. Jáhkán ahte dat lasihivčče heargevuodjima bivnnutvuođa valáštallansuorgin, go livčče ná viidát oidnosis, oaivvilda Sara. 1 No errors found
Norgga Sámis ii mokta searvat Suoma gilvvuide Norgga Sámis ii mokta searvat Suoma gilvvuide 1 No errors found
Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 buoremus suopmelaS gilvovuojána. Bálgesiid ovttastumi stivrra dán čavčča mearrádus eastadit olgoriikka herggiid oassálastima Hearge-cup -loahppagilvvuide Anáris soaitá dagahit, ahte Norgga Sámi heargeeaiggádat eai leat aktiivvalaččat searvame dán jagaš Suoma Hearge cup-gilvvuide . Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 buoremus suopmelaš gilvovuojána. Bálgesiid ovttastumi stivrra dán čavčča mearrádus eastadit olgoriikka herggiid oassálastima Hearge-cup -loahppagilvvuide Anáris soaitá dagahit, ahte Norgga Sámi heargeeaiggádat eai leat aktiivvalaččat searvame dán jagaš Suoma Heargecup-gilvvuide . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 buoremus suopmelaS gilvovuojána. Bálgesiid ovttastumi stivrra dán čavčča mearrádus eastadit olgoriikka herggiid oassálastima Hearge-cup -loahppagilvvuide Anáris soaitá dagahit, ahte Norgga Sámi heargeeaiggádat eai leat aktiivvalaččat searvame dán jagaš Suoma Hearge cup-gilvvuide .
Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 buoremus suopmelaš gilvovuojána. Bálgesiid ovttastumi stivrra dán čavčča mearrádus eastadit olgoriikka herggiid oassálastima Hearge-cup -loahppagilvvuide Anáris soaitá dagahit, ahte Norgga Sámi heargeeaiggádat eai leat aktiivvalaččat searvame dán jagaš Suoma Heargge cup-gilvvuide.
    • «suopmelaS» ➞ [typo]
      • «suopmelaš»
    • «Hearge» ➞ [typo]
      • «Heargge»
      • «Seargge»
      • «Leage»
      • «Beare»
      • «Meare»
      • «Eare»
    • «cup-gilvvuide .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «cup-gilvvuide.»
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma Hearge-Cuppas , go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara. – Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma Hearge-Cupas , go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beassat gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma Hearge-Cuppas , go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma Hearge-Cuppas Hearge-Cuppas, go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Hearge-Cuppas,»
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma Hearge-Cuppas Hearge-Cuppas, go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma 😱 😱, go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.
    • «Hearge-Cuppas» ➞ [typo]
      • «Hearge-Cuppas» ➞ [typo]
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma , go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma , go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.
    • «Suoma  ,» ➞ [double-space-before]
      • «Suoma ,»
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma , go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma, go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.
    • «Suoma ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Suoma,»
Eai beasa searvat finálii ja guhkki mátkkoštit oassegilvvuide Boahttevaš Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 suopmelaš gilvovuojána, mat leat čoaggán eanemusat čuoggáid dálvvi cup-gilvvuin. Norggabealde leatge dál bidjame eanet návccaid iežas gilvvuid ordnemii. Eai beasa searvat finálii ja guhkki mátkkoštit oassegilvvuide Boahttevaš Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 suopmelaš gilvovuojána, mat leat čoaggán eanemusat čuoggáid dálvvi cup-gilvvuin. Norgga bealde leatge dál bidjame eanet návccaid iežaset gilvvuid ordnemii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eai beasa searvat finálii ja guhkki mátkkoštit oassegilvvuide Boahttevaš Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 suopmelaš gilvovuojána, mat leat čoaggán eanemusat čuoggáid dálvvi cup-gilvvuin. Norggabealde leatge dál bidjame eanet návccaid iežas gilvvuid ordnemii.
Eai beasa searvat finálii ja guhkki mátkkoštit oassegilvvuide Boahttevaš Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 suopmelaš gilvovuojána, mat leat čoaggán eanemusat čuoggáid dálvvi cup-gilvvuin. Norgga bealde leatge dál bidjame eanet návccaid iežas gilvvuid ordnemii.
    • «Norggabealde» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «Norgga bealde»
– SHL:a ja Sámi Valáštallanlihtu beales mii nannet Norggabeale gilvvuid ordnema ja oassálastit Suomabeale cup -gilvvuide dušše delle, go mis eai leat gilvvut dáppe Norggas. Suoma-cupas ii orošii nu stuora árvu dál midjiide, go eat beasa searvat ieš finálii ja dáppe šaddá juo muđuige guhkkin mátkkoštit Lulli-Lappii oassegilvvuide, muitala Sara. – SHL ja Sámi Valáštallanlihtu beales mii nannet Norggabeale gilvvuid ordnema ja oassálastit Suomabeale cup -gilvvuide dušše delle, go mis eai leat gilvvut dáppe Norggas. Suoma-cupas ii orošii nu stuora árvu dál midjiide, go eat beasa searvat ieš finálii ja dáppe šaddá juo muđuige guhkkin mátkkoštit Lulli-Lappii oassegilvvuide, muitala Sara. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
SHL:a ja Sámi Valáštallanlihtu beales mii nannet Norggabeale gilvvuid ordnema ja oassálastit Suomabeale cup -gilvvuide dušše delle, go mis eai leat gilvvut dáppe Norggas. Suoma-cupas ii orošii nu stuora árvu dál midjiide, go eat beasa searvat ieš finálii ja dáppe šaddá juo muđuige guhkkin mátkkoštit Lulli-Lappii oassegilvvuide, muitala Sara.
SHL ja Sámi Valáštallanlihtu beales mii nannet Norggabeale gilvvuid ordnema ja oassálastit Suomabeale cup -gilvvuide dušše delle, go mis eai leat gilvvut dáppe Norggas. Suoma-cupas ii orošii nu stuora árvu dál midjiide, go eat beasa searvat ieš finálii ja dáppe šaddá juo muđuige guhkkin mátkkoštit Lulli-Lappii oassegilvvuide, muitala Sara.
    • «SHL:a» ➞ [typo]
      • «SHL»
Stivra jienastii Bálgesiid ovttastumis čohkkeje manna giđa bargojoavkku, man ulbmilin lei čoavdit olgoriikka herggiid searvama gonagasgilvvuide. Bargojoavkku evttohusa vuođul bálgesiid ovttastumi stivra čoahkkanii čakčamánus gieđahallat dán ášši. Čoakkámis jienaste deinna boađusin , ahte guhtta stivralahtu dorjo olgoriikka herggiid oassálastima ja gávccis vuosttilde. Stivra jienastii Bálgesiid ovttastumis čohkkeje mannan giđa bargojoavkku, man ulbmilin lei čoavdit olgoriikka herggiid searvama gonagasgilvvuide. Bargojoavkku evttohusa vuođul bálgesiid ovttastumi stivra čoahkkanii čakčamánus gieđahallat dán ášši. Čoakkámis jienaste dainna bohtosiin , ahte guhtta stivralahtu dorjo olgoriikka herggiid oassálastima ja gávccis vuosttilde. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Stivra jienastii Bálgesiid ovttastumis čohkkeje manna giđa bargojoavkku, man ulbmilin lei čoavdit olgoriikka herggiid searvama gonagasgilvvuide. Bargojoavkku evttohusa vuođul bálgesiid ovttastumi stivra čoahkkanii čakčamánus gieđahallat dán ášši. Čoakkámis jienaste deinna boađusin , ahte guhtta stivralahtu dorjo olgoriikka herggiid oassálastima ja gávccis vuosttilde.
Stivra jienastii Bálgesiid ovttastumis čohkkeje mánná giđa bargojoavkku, man ulbmilin lei čoavdit olgoriikka herggiid searvama gonagasgilvvuide. Bargojoavkku evttohusa vuođul bálgesiid ovttastumi stivra čoahkkanii čakčamánus gieđahallat dán ášši. Čoakkámis jienaste dainna boađusin, ahte guhtta stivrralahtu dorjo olgoriikka herggiid oassálastima ja gávccis vuosttilde.
    • «manna» ➞ [typo]
      • «mánná»
      • «maná»
    • «deinna» ➞ [typo]
      • «dainna»
    • «boađusin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «boađusin,»
    • «stivralahtu» ➞ [typo]
      • «stivrralahtu»
– Bálgesiid ovttastumi stivra mearrida gilvoortnegis loahpalaččat ja dán jagi stivra mearridii, ahte olgoriikka hearggit eai beasa searvat gonagasluohkkái. Ášši ferte de gieđahallat ođđasit boahtte jagi, muitala Bálgesiid ovttastumi doaibmajođiheaddji Anne Ollila. – Bálgesiid ovttastumi stivra mearrida gilvoortnegis loahpalaččat ja dán jagi stivra mearridii, ahte olgoriikka hearggit eai beasa searvat gonagasluohkkái. Ášši ferte de gieđahallat ođđasit boahtte jagi, muitala Bálgesiid ovttastumi doaibmajođiheaddji Anne Ollila. 1 No errors found
SHL:a nubbi sátnejođiheaddji Juhani Länsman mielde Bálgesiid ovttastumi stivrra mearrádussii váikkuhii Suoma boazogilvoválljogotti oaidnu dán áššis. SHL nubbi sátnejođiheaddji Juhani Länsman mielde Bálgesiid ovttastumi stivrra mearrádussii váikkuhii Suoma boazogilvoválljogotti oaidnu dán áššis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
SHL:a nubbi sátnejođiheaddji Juhani Länsman mielde Bálgesiid ovttastumi stivrra mearrádussii váikkuhii Suoma boazogilvoválljogotti oaidnu dán áššis.
SHL nubbi sátnejođiheaddji Juhani Länsman mielde Bálgesiid ovttastumi stivrra mearrádussii váikkuhii Suoma boazogilvoválljogotti oaidnu dán áššis.
    • «SHL:a» ➞ [typo]
      • «SHL»
– Gilvoválljogoddis eai hálit, ahte olgoriikka hearggit besset mielde gonagasgilvvuide. Dan dihte Bálgesiid ovtasttumi stivrras šadde ”sealgi seainni vuostá” bargat dakkár mearrádusa, muitala Länsman. – Gilvoválljogoddis eai hálit, ahte olgoriikka hearggit besset mielde gonagasgilvvuide. Dan dihte Bálgesiid ovttastumi stivrras šadde ”sealgi seainni vuostá” bargat dakkár mearrádusa, muitala Länsman. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Gilvoválljogoddis eai hálit, ahte olgoriikka hearggit besset mielde gonagasgilvvuide. Dan dihte Bálgesiid ovtasttumi stivrras šadde ”sealgi seainni vuostá” bargat dakkár mearrádusa, muitala Länsman.
– Gilvoválljogoddis eai hálit, ahte olgoriikka hearggit besset mielde gonagasgilvvuide. Dan dihte Bálgesiid ovttastumi stivrras šadde ”sealgi seainni vuostá” bargat dakkár mearrádusa, muitala Länsman.
    • «ovtasttumi» ➞ [typo]
      • «ovttastumi»
Ruhtadeapmi gonagasgilvvuide ii leat vel sohppojuvvon Mannan gonagasgilvohallamiid maŋŋel lei eahpesihkarvuohta gilvvuid ordnemis ekonomalaš sivaid geažil ja Bálgesiid ovttastumis váillahe ođđa ruhtadeddjiid ja doibmiid mielde lágidit gilvvuid. Kultur- ja oahpahusministeriija lea juolludan boahtte jahkái 10.000 euro boazogilvodoai-maid ovddideapmái. Gonagasgilvohallamiid lea ulbmilin ordnet njukčamánu maŋemuš vahkoloahpa áigge. Ruhtadeapmi gonagasgilvvuide ii leat vel sohppojuvvon Mannan gonagasgilvvohallamiid maŋŋel lei eahpesihkarvuohta gilvvuid ordnemis ekonomalaš sivaid geažil ja Bálgesiid ovttastumis váillahe ođđa ruhtadeddjiid ja doibmiid mielde lágidit gilvvuid. Kultur- ja oahpahusministeriija lea juolludan boahtte jahkái 10.000 euro boazogilvodoaimmaid ovddideapmái. Gonagasgilvvohallamiid lea ulbmilin ordnet njukčamánu maŋemuš vahkkoloahpa áigge. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ruhtadeapmi gonagasgilvvuide ii leat vel sohppojuvvon Mannan gonagasgilvohallamiid maŋŋel lei eahpesihkarvuohta gilvvuid ordnemis ekonomalaš sivaid geažil ja Bálgesiid ovttastumis váillahe ođđa ruhtadeddjiid ja doibmiid mielde lágidit gilvvuid. Kultur- ja oahpahusministeriija lea juolludan boahtte jahkái 10.000 euro boazogilvodoai-maid ovddideapmái. Gonagasgilvohallamiid lea ulbmilin ordnet njukčamánu maŋemuš vahkoloahpa áigge.
Ruhtadeapmi gonagasgilvvuide ii leat vel sohppojuvvon Mannan gonagasgilvvohallamiid maŋŋel lei eahpesihkarvuohta gilvvuid ordnemis ekonomalaš sivaid geažil ja Bálgesiid ovttastumis váillahe ođđa ruhtadeddjiid ja doibmiid mielde lágidit gilvvuid. Kultur- ja oahpahusministeriija lea juolludan boahtte jahkái 10.000 euro boazogilvodoaimmaid ovddideapmái. Gonagasgilvvohallamiid lea ulbmilin ordnet njukčamánu maŋemuš vahkuloahpa áigge.
    • «gonagasgilvohallamiid» ➞ [typo]
      • «gonagasgilvvohallamiid»
    • «boazogilvodoai-maid» ➞ [typo]
      • «boazogilvodoaimmaid»
      • «boarogilvodoaimmaid»
      • «roazogilvodoaimmaid»
      • «boazogálvodoaimmaid»
      • «boazogilvodoamaid»
      • «boazogilvidoaimmaid»
      • «boazogilodoaimmaid»
    • «Gonagasgilvohallamiid» ➞ [typo]
      • «Gonagasgilvvohallamiid»
    • «vahkoloahpa» ➞ [typo]
      • «vahkuloahpa»
– Gonagasgilvvuid ruhtadeapmi ii leat vel sohppojuvvon. Mii leat gal ráđđádallan ovttasbargovejolašvuođas Anára gielddain, muitala Ollila. – Gonagasgilvvuid ruhtadeapmi ii leat vel sohppojuvvon. Mii leat gal ráđđádallan ovttasbargovejolašvuođas Anára gielddain, muitala Ollila. 1 No errors found
Norgga sámit evttohan doarjut ruđalaččat Mikkel Per Sara mielde heargelihtuid ja bálgesiid ovttastumi oktasaš čoakkámis juo jagis 2011 Norggabeale heargelihtut fálle bálgesiid ovttastupmái vejolašvuođa doarjut ekonomalaččat heargegilvohallamiid ordnema, juos sii besset leah-kit fárus gilvaleame gonagasluohkás. Norgga sámit evttohan doarjut ruđalaččat Mikkel Per Sara mielde heargelihtuid ja bálgesiid ovttastumi oktasaš čoakkámis juo jagis 2011 Norggabeale heargelihtut fálle bálgesiid ovttastupmái vejolašvuođa doarjut ekonomalaččat heargegilvvohallamiid ordnema, juos sii besset leahkit fárus gilvaleame gonagasluohkás. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Norgga sámit evttohan doarjut ruđalaččat Mikkel Per Sara mielde heargelihtuid ja bálgesiid ovttastumi oktasaš čoakkámis juo jagis 2011 Norggabeale heargelihtut fálle bálgesiid ovttastupmái vejolašvuođa doarjut ekonomalaččat heargegilvohallamiid ordnema, juos sii besset leah-kit fárus gilvaleame gonagasluohkás.
Norgga sámit evttohan doarjut ruđalaččat Mikkel Per Sara mielde heargelihtuid ja bálgesiid ovttastumi oktasaš čoakkámis juo jagis 2011 Norggabeale heargelihtut fálle bálgesiid ovttastupmái vejolašvuođa doarjut ekonomalaččat heargegilvvohallamiid ordnema, juos sii besset leahkin fárus gilvaleame gonagasluohkás.
    • «heargegilvohallamiid» ➞ [typo]
      • «heargegilvvohallamiid»
    • «leah-kit» ➞ [typo]
      • «leahkin»
– Norgalaččat leat gal čájehan beroštumi doarjut ekonomalaččat heargegilvohallamiid , muhto dat ii leat gal dán dilis vejolaš, muitala Ollila. – Norgalaččat leat gal čájehan beroštumi doarjut ekonomalaččat heargegilvvohallamiid , muhto dat ii leat gal dán dilis vejolaš, muitala Ollila. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Norgalaččat leat gal čájehan beroštumi doarjut ekonomalaččat heargegilvohallamiid , muhto dat ii leat gal dán dilis vejolaš, muitala Ollila.
– Norgalaččat leat gal čájehan beroštumi doarjut ekonomalaččat heargegilvvohallamiid heargegilvohallamiid, muhto dat ii leat gal dán dilis vejolaš, muitala Ollila.
    • «heargegilvohallamiid» ➞ [typo]
      • «heargegilvvohallamiid»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «heargegilvohallamiid,»
– Norgalaččat leat gal čájehan beroštumi doarjut ekonomalaččat heargegilvvohallamiid heargegilvohallamiid, muhto dat ii leat gal dán dilis vejolaš, muitala Ollila.
– Norgalaččat leat gal čájehan beroštumi doarjut ekonomalaččat heargegilvvohallamiid heargegilvvohallamiid, muhto dat ii leat gal dán dilis vejolaš, muitala Ollila.
    • «heargegilvohallamiid» ➞ [typo]
      • «heargegilvvohallamiid»
LK ságat ii darvehan ságaide gilvoválljogotti ságadoalli Mauri Lakela, iige bargojoavkku jođiheaddji Jukka Knuuti. LK ságat ii darvehan ságaide gilvoválljogotti ságadoalli Mauri Lakela, iige bargojoavkku jođiheaddji Jukka Knuuti. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
LK ságat ii darvehan ságaide gilvoválljogotti ságadoalli Mauri Lakela, iige bargojoavkku jođiheaddji Jukka Knuuti.
LK ságat ii darvehan ságaide gilvoválljogotti ságadoalli Mauri Lakeba, iige bargojoavkku jođiheaddji Jukka Knuuti.
    • «Lakela» ➞ [typo]
      • «Lakeba»
      • «Lakkala»
Sámedáidaga doarjjasearvái stáhtabálkkašupmi Sámedáidaga doarjjasearvái stáhtabálkkašupmi 1 No errors found
Sámedáidaga doarjjasearvi lea ordnen jagi 1999 rájes álgoálbmogiid filbmafestivála Skábmagovaid Anáris Kultur- ja valáštallanministtar geigii ikte Helssegis dáidaga stáhtabálkkašumi Sámedáidaga doarjjasearvái. Sámedáidaga doarjjasearvi lea ordnen jagi 1999 rájes álgoálbmogiid filbmafestivála Skábmagovaid Anáris Kultur- ja valáštallanministtar geigii ikte Helssegis dáidaga stáhtabálkkašumi Sámedáidaga doarjjasearvái. 1 No errors found
Sámedáidaga doarjjasearvi lea ordnen jagi 1999 rájes álgoálbmogiid filbmafestivála Skábmagovaid Anáris. Sámedáidaga doarjjasearvi lea ordnen jagi 1999 rájes álgoálbmogiid filbmafestivála Skábmagovaid Anáris. 1 No errors found
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dahkon dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas. Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dahkkon dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dahkon dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge 😱 dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dahkon» ➞ [typo]
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš  barggus»
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš  barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš barggus»
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš  barggus»
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš  barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš barggus»
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš  barggus»
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš  barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš barggus»
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš  barggus»
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš  barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš barggus»
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš  barggus»
Iežát geat ožžo bálkkašumi ledje Miljoonasade-joavkkus beakkán musihkar Heikki Salo ja dáiddafestivála Piknik Frequency. Bálkkašumi sturrodat lea 15.000 euro. Iežát geat ožžo bálkkašumi ledje Miljoonasade-joavkkus beakkán musihkar Heikki Salo ja dáiddafestivála Piknik Frequency. Bálkkašumi sturrodat lea 15.000 euro. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Iežát geat ožžo bálkkašumi ledje Miljoonasade-joavkkus beakkán musihkar Heikki Salo ja dáiddafestivála Piknik Frequency. Bálkkašumi sturrodat lea 15.000 euro.
Iežát geat ožžo bálkkašumi ledje 😱 beakkán musihkar Heikki Salo ja dáiddafestivála Pikiin 😱. Bálkkašumi sturrodat lea 15.000 euro.
    • «Miljoonasade-joavkkus» ➞ [typo]
      • «Piknik» ➞ [typo]
        • «Pikiin»
      • «Frequency» ➞ [typo]
Iežát geat ožžo bálkkašumi ledje beakkán musihkar Heikki Salo ja dáiddafestivála Pikiin . Bálkkašumi sturrodat lea 15.000 euro.
Iežát geat ožžo bálkkašumi ledje beakkán musihkar Heikki Salo ja dáiddafestivála Pikiin. Bálkkašumi sturrodat lea 15.000 euro.
    • «ledje  beakkán» ➞ [double-space-before]
      • «ledje beakkán»
    • «Pikiin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Pikiin.»
”Suopma galgá dorvvastit sámiid árbevirolaš njulgosiid” ”Suopma galgá dorvvastit sámiid árbevirolaš njulgosiid” 1 No errors found
Suoma olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii IONK -seminárasáhkavuorustis, ahte dál lea áigi addit sierranjulgosiid sámiide ILO 169 - soahpamussii laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli bloggastis. Olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii ILO 169 -soahpamuša dehálašvuođa sámiide sáhkavuorustis olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras mannan bearjadaga. Suoma olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii IONK -seminárasáhkavuorustis, ahte dál lea áigi addit sierranjulgosiid sámiide ILO 169 - soahpamuššii laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli bloggastis. Olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii ILO 169 -soahpamuša dehálašvuođa sámiide sáhkavuorustis olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras mannan bearjadaga. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Suoma olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii IONK -seminárasáhkavuorustis, ahte dál lea áigi addit sierranjulgosiid sámiide ILO 169 - soahpamussii laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli bloggastis. Olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii ILO 169 -soahpamuša dehálašvuođa sámiide sáhkavuorustis olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras mannan bearjadaga.
Suoma olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii IONK -seminárasáhkavuorustis, ahte dál lea áigi addit sierranjulgosiid sámiide ILO 169 - 😱 laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli bloggastis. Olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii ILO 169 -soahpamuša dehálašvuođa sámiide sáhkavuorustis olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras mannan bearjadaga.
    • «soahpamussii» ➞ [typo]
Suoma olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii IONK -seminárasáhkavuorustis, ahte dál lea áigi addit sierranjulgosiid sámiide ILO 169 - laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli bloggastis. Olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii ILO 169 -soahpamuša dehálašvuođa sámiide sáhkavuorustis olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras mannan bearjadaga.
Suoma olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii IONK -seminárasáhkavuorustis, ahte dál lea áigi addit sierranjulgosiid sámiide ILO 169 - laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli bloggastis. Olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii ILO 169 -soahpamuša dehálašvuođa sámiide sáhkavuorustis olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras mannan bearjadaga.
    • «-  laktásemiin» ➞ [double-space-before]
      • «- laktásemiin»
– Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi addit sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169 -soahpamuššii laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli Klemetti Näkkäläjärvi bloggastis. – Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi addit sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169 -soahpamuššii laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli Klemetti Näkkäläjärvi bloggastis. 1 No errors found
Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Muižnieks Supmii addán ávžžuhusat ja daid olláhuhttin . Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuohtaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Muižnieks Supmii addán ávžžuhusat ja daid ollahuhttin . Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuođaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Muižnieks Supmii addán ávžžuhusat ja daid olláhuhttin . Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuohtaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.
Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils 😱 Supmii addán ávžžuhusat ja daid 😱 olláhuhttin. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.
    • «Muižnieks» ➞ [typo]
      • «olláhuhttin» ➞ [typo]
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «olláhuhttin.»
        • «vuoigatvuohtaministeriija» ➞ [typo]
          • «vuoigatvuođaministeriija»
Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Supmii addán ávžžuhusat ja daid olláhuhttindaid olláhuhttin. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.
Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Supmii addán ávžžuhusat ja daid olláhuhttin😱. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.
    • «Nils  Supmii» ➞ [double-space-before]
      • «Nils Supmii»
    • «daid  olláhuhttin» ➞ [double-space-before]
      • «daid olláhuhttin»
    • «daid  olláhuhttin» ➞ [typo]
Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Supmii addán ávžžuhusat ja daid olláhuhttinea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.
Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Supmii addán ávžžuhusat ja daid ollahuhttinba ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.
    • «olláhuhttinea» ➞ [typo]
      • «ollahuhttinba»
Sámedikki beales sáhkavuoruid semináras dolle Klemetti Näkkäläjärvi, Heikki Paltto ja Ulla Maarit Magga. Sámedikki beales sáhkavuoruid semináras dolle Klemetti Näkkäläjärvi, Heikki Paltto ja Ulla Maarit Magga. 1 No errors found
Guovttegielat ruhta geaveheapmi Unjárggas Guovttegielat ruhta geavaheapmi Unjárggas 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guovttegielat ruhta geaveheapmi Unjárggas
Guovttegielat ruhta geavaheapmi Unjárggas
    • «geaveheapmi» ➞ [typo]
      • «geavaheapmi»
      • «geaseheapme»
      • «gráveheapme»
      • «geaseheapmi»
      • «geaneheapme»
      • «goaveheapme»
      • «geađeheapme»
      • «geažeheapme»
      • «gealeheapme»
Guovttegielat ruhta geavaheapmi Unjárggas
Guovttegielat ruhtageavaheapmi Unjárggas
    • «ruhta geavaheapmi» ➞ [msyn-compound]
      • «ruhtageavaheapmi»
Unjárgga Sámeálbmot bellodak lea miellahtučoahkkimis mearridan sáddet breava gos bivdit Unjárgga gielddas guorahallat geavaha go gielda ruđaid eavttuid mielde. Unjárgga gielda Unjárgga Sámeálbmot bellodak lea miellahtučoahkkimis mearridan sáddet breava gos bivdit Unjárgga gielddas guorahallat geavaha go gielda ruđaid eavttuid mielde. Unjárgga gielda 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Unjárgga Sámeálbmot bellodak lea miellahtučoahkkimis mearridan sáddet breava gos bivdit Unjárgga gielddas guorahallat geavaha go gielda ruđaid eavttuid mielde. Unjárgga gielda
Unjárgga Sámeálbmot bellodat lea miellahtučoahkkimis mearridan sáddet breava gos bivdit Unjárgga gielddas guorahallat geavaha go gielda ruđaid eavttuid mielde. Unjárgga gielda
    • «bellodak» ➞ [typo]
      • «bellodat»
Unjárgga Sámeálbmot bellodat lea miellahtučoahkkimis mearridan sáddet breava gos bivdit Unjárgga gielddas guorahallat geavaha go gielda ruđaid eavttuid mielde. Unjárgga gielda
Unjárgga Sámeálbmotbellodat lea miellahtučoahkkimis mearridan sáddet breava gos bivdit Unjárgga gielddas guorahallat geavaha go gielda ruđaid eavttuid mielde. Unjárgga gielda
    • «Sámeálbmot bellodat» ➞ [msyn-compound]
      • «Sámeálbmotbellodat»
Unjárgga gielda Unjárgga gielda 1 No errors found
Departemeantta birra Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta bargu lea: Departemeantta birra Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta bargu lea: 1 No errors found
nannet golaheddjiid rivtiiid , beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajasšaddandili , ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideamin servogagas sihkkarastit bearašiid eallima ekonomalaččat ja sosialalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrášiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain. nannet golaheddjiid rivttiid , beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili , ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideamen servodagas sihkkarastit bearrašiid eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrašiidda - mánnáoadju, riegádahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
nannet golaheddjiid rivtiiid , beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajasšaddandili , ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideamin servogagas sihkkarastit bearašiid eallima ekonomalaččat ja sosialalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrášiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
nannet golaheddjiid rivtiiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajasšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «rivttiid,»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bajásšaddandili,»
    • «mearrideamin» ➞ [typo]
      • «mearrideame»
      • «mearrideamen»
    • «servogagas» ➞ [typo]
      • «servodaga»
    • «bearašiid» ➞ [typo]
      • «bearašlit»
    • «sosialalaččat» ➞ [typo]
      • «sosiálalaččat»
    • «mánnábearrášiidda» ➞ [typo]
      • «mánnábearrahiidda»
      • «mánnábearrašiidda»
nannet golaheddjiid rivtiiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajasšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
    • «rivtiiid» ➞ [typo]
      • «rivttiid»
    • «bajasšaddandili» ➞ [typo]
      • «bajásšaddandili»
      • «bajásšaddangili»
Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjasortnegiid , barget plánemiin, čielggademiiguin, váikkuhandoaimmaiguin, bagadallamiin, diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan ja ovdánahttinbargui, ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset. Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjaortnegiid , barget plánemiin, čielggademiiguin, váikkuhandoaimmaiguin, bagadallamiin, diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan- ja ovdánahttinbargui, ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjasortnegiid , barget plánemiin, čielggademiiguin, váikkuhandoaimmaiguin, bagadallamiin, diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan ja ovdánahttinbargui, ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset.
Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjasortnegiid doarjjasortnegiid, barget plánemiin, čielggademiiguin, váikkuhandoaimmaiguin, bagadallamiin, diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan ja ovdánahttinbargui, ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «doarjjasortnegiid,»
Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjasortnegiid doarjjasortnegiid, barget plánemiin, čielggademiiguin, váikkuhandoaimmaiguin, bagadallamiin, diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan ja ovdánahttinbargui, ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset.
Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjaortnegiid doarjjaortnegiid, barget plánemiin, čielggademiiguin, váikkuhandoaimmaiguin, bagadallamiin, diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan ja ovdánahttinbargui, ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset.
    • «doarjjasortnegiid» ➞ [typo]
      • «doarjjaortnegiid»
      • «durjjasortnegiid»
    • «doarjjasortnegiid» ➞ [typo]
      • «doarjjaortnegiid»
      • «durjjasortnegiid»
Heterofiila ja homofiila páraid oktasaš náittosláhka [14.03.2008] Ráđđehus ovddida odne oktasaš náittoslága evttohusa. Láhka addá homofiillaide seamma vuoigatvuođa náitalit go heterofiillain ge lea. Seammás sihkkarastá láhka lesbalaš páraid mánáide guokte juridihkalaš váhnema jo eallima álggu rájes, ja homofiila náittospárat ožžot vejolašvuođa árvvoštallojuvvot adoptiivaváhnemin seamma láhkai go heterofiila náittospárat ge. – Ovttadássásašvuođa barggu historjjálaš lávki, dadjá mánáid- ja dásseárvoministtar Anniken Huitfeldt. Heterofiila ja homofiila páraid oktasaš náittosláhka [14.03.2008] Ráđđehus ovddida odne oktasaš náittoslága evttohusa. Láhka addá homofiillaide seamma vuoigatvuođa náitalit go heterofiillain ge lea. Seammás sihkkarastá láhka lesbalaš páraid mánáide guokte juridihkalaš váhnema jo eallima álggu rájes, ja homofiila náittospárat ožžot vejolašvuođa árvvoštallojuvvot adoptiivaváhnemin seamma láhkai go heterofiila náittospárat ge. – Ovttadássásašvuođa barggu historjjálaš lávki, dadjá mánáid- ja dásseárvoministtar Anniken Huitfeldt. 1 No errors found
Eanet dokumeanttat fáttá birra anlávdegoddi 9840 Vuonnabahta / Varangerbotn Eanet dokumeanttat fáttá birra anlávdegoddi 9840 Vuonnabahta / Varangerbotn 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanet dokumeanttat fáttá birra anlávdegoddi 9840 Vuonnabahta / Varangerbotn
Eanet dokumeanttat fáttá birra lávdegoddi 9840 Vuonnabahta / Varangerbotn
    • «anlávdegoddi» ➞ [typo]
      • «lávdegoddi»
      • «adnilávdegoddi»
      • «atnulávdegoddi»
      • «návdegoddi»
      • «nanilávdegoddi»
      • «raplávdegoddi»
      • «nanelávdegoddi»
      • «antilávdegoddi»
      • «ganalávdegoddi»
      • «enolávdegoddi»
Guovttegielat ruhtageavaheapmi Unjárggas Guovttegielat ruhtageavaheapmi Unjárggas 1 No errors found
Unjárgga Sámeálbmot Bellodak (SáB) lea media bokte dihtosii ožžon dan ahte gielddat geat ožžot ruhtajuolludeame Sámedikkis, eai sáhte duođaštit dan geavaheame. Sámegiella lea hui hearkkes dilis, ja lea danne dárbbašlaš ahte diet juolludeapmi geavahuvvo eavttuid mielde. Unjárgga Sámeálbmot Bellodak (SáB) lea media bokte dihtosii ožžon dan ahte gielddat geat ožžot ruhtajuolludeame Sámedikkis, eai sáhte duođaštit dan geavaheame. Sámegiella lea hui hearkkes dilis, ja lea danne dárbbašlaš ahte diet juolludeapmi geavahuvvo eavttuid mielde. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Unjárgga Sámeálbmot Bellodak (SáB) lea media bokte dihtosii ožžon dan ahte gielddat geat ožžot ruhtajuolludeame Sámedikkis, eai sáhte duođaštit dan geavaheame. Sámegiella lea hui hearkkes dilis, ja lea danne dárbbašlaš ahte diet juolludeapmi geavahuvvo eavttuid mielde.
Unjárgga Sámeálbmot Elloda (SáB) lea media bokte dihtosii ožžon dan ahte gielddat geat ožžot ruhtajuolludeami Sámedikkis, eai sáhte duođaštit dan geavaheame. Sámegiella lea hui hearkkes dilis, ja lea danne dárbbašlaš ahte diet juolludeapmi geavahuvvo eavttuid mielde.
    • «Bellodak» ➞ [typo]
      • «Elloda»
    • «ruhtajuolludeame» ➞ [typo]
      • «ruhtajuolludeami»
Dahko bokte bivdit ahte čađahuvvo guorahallan mo Unjárgga gielda hálddaša guovttegielat ruđaid maid gielda oažžu Sámedikkis. Dahko bokte bivdit ahte čađahuvvo guorahallan mo Unjárgga gielda hálddaša guovttegielat ruđaid maid gielda oažžu Sámedikkis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dahko bokte bivdit ahte čađahuvvo guorahallan mo Unjárgga gielda hálddaša guovttegielat ruđaid maid gielda oažžu Sámedikkis.
😱 bokte bivdit ahte čađahuvvo guorahallan mo Unjárgga gielda hálddaša guovttegielat ruđaid maid gielda oažžu Sámedikkis.
    • «Dahko» ➞ [typo]
Mii bivdit Unjárgga gielda dárkkistanlávdegotti bokte, čađahit dien iskosa. Mii bivdit Unjárgga gielda dárkkistanlávdegotti bokte, čađahit dien iskosa. 1 No errors found
Bohtosat fertejit boahtit oidnosii, ja erenoamážit dan ahte geavahuvvo juolluduvvon ruhta ulbmiliid ja eavttuid mielde. Bohtosat fertejit boahtit oidnosii, ja erenoamážit dan ahte geavahuvvo juolluduvvon ruhta ulbmiliid ja eavttuid mielde. 1 No errors found
Unjárgga SáB boahtá čuovvut ášši, guđe láhkai gieldda bealis barget iskat guovttegielat ruhtadeame. Unjárgga SáB boahtá čuovvut ášši, guđe láhkai gieldda bealis barget iskat guovttegielat ruhtadeame. 1 No errors found
Unjárga, 16.6. 2008 Unjárga, 16.6. 2008 1 No errors found
Unjárgga Sámeálbmot Bellodak Unjárgga Sámeálbmot Bellodak 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Unjárgga Sámeálbmot Bellodak
Unjárgga Sámeálbmot Elloda
    • «Bellodak» ➞ [typo]
      • «Elloda»
Elfrid Boine Jođiheaddji Elfrid Boine Jođiheaddji 1 No errors found
Manin boahtit Sámi allaskuvlii? Manin boahtit Sámi allaskuvlii? 1 No errors found
Jus hálidat lohkat ealli sámi birrasis, boađe studeantan Sámi allaskuvlii, ođđa Diehtosiiddii ! Jus háliidat lohkat ealli sámi birrasis, boađe studeantan Sámi allaskuvlii, ođđa Diehtosiidii ! 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jus hálidat lohkat ealli sámi birrasis, boađe studeantan Sámi allaskuvlii, ođđa Diehtosiiddii !
Jus háliidat lohkat ealli sámi birrasis, boađe studeantan Sámi allaskuvlii, ođđa Diehtosiiddii Diehtosiidii!
    • «hálidat» ➞ [typo]
      • «háliidat»
    • «!» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Diehtosiidii!»
Jus háliidat lohkat ealli sámi birrasis, boađe studeantan Sámi allaskuvlii, ođđa Diehtosiiddii Diehtosiidii!
Jus háliidat lohkat ealli sámi birrasis, boađe studeantan Sámi allaskuvlii, ođđa Diehtosiiddiid Diehtosiidii!
    • «Diehtosiiddii» ➞ [typo]
      • «Diehtosiiddiid»
Boađe ráhkkanit bargui Sámi servodahkii gos ihkinassii, ja vásit man girjái sámevuohta ja sámekultuvra duođaid lea! Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpasnuvat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidná sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dunnje heivehuvvon ja dáppe lea movttidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat • oahppat sámegillii ealli sámi birrasis • oažžut sámi ja álgoálbmot perpektiivva buot oahpahusas • vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa earáide, sihke miel-studeanttaide ja oahpaheddjiide • oahpasmuvvat iešguđetguovllu sámi servodagaide ja sámiide • fuomášit árbevierromáhtu ođđa ja ođđaáigásaš oktavuođain • beasat luoikat ođđaáigásaš rusttegiid nugo giehtadihtoriid ja digitála kameraid • oahpasnuvvat eará álgoálbmogiiguin • vuolgit lonohallanstudeantan olgoriikii Boađe ráhkkanit bargui Sámi servodahkii gos ihkinassii, ja vásit man girjái sámevuohta ja sámekultuvra duođaid lea! Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpásnuvat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidna sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dutnje heivehuvvon ja dáppe lea movttiidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat • oahppat sámegillii ealli sámi birrasis • oažžut sámi ja álgoálbmot perspektiivva buot oahpahusas • vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa earáide, sihke mielstudeanttaide ja oahpaheddjiide • oahpásmuvvat iešguđet guovllu sámi servodagaide ja sámiide • fuomášit árbevierromáhtu ođđa ja ođđaáigásaš oktavuođain • beasat luoikat ođđaáigásaš rusttegiid nugo giehtadihtoriid ja digitála kámeraid • oahpásnuvvat eará álgoálbmogiiguin • vuolgit lonohallanstudeantan olgoriikii 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boađe ráhkkanit bargui Sámi servodahkii gos ihkinassii, ja vásit man girjái sámevuohta ja sámekultuvra duođaid lea! Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpasnuvat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidná sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dunnje heivehuvvon ja dáppe lea movttidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat • oahppat sámegillii ealli sámi birrasis • oažžut sámi ja álgoálbmot perpektiivva buot oahpahusas • vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa earáide, sihke miel-studeanttaide ja oahpaheddjiide • oahpasmuvvat iešguđetguovllu sámi servodagaide ja sámiide • fuomášit árbevierromáhtu ođđa ja ođđaáigásaš oktavuođain • beasat luoikat ođđaáigásaš rusttegiid nugo giehtadihtoriid ja digitála kameraidoahpasnuvvat eará álgoálbmogiiguin • vuolgit lonohallanstudeantan olgoriikii
Boađe ráhkkanit bargui Sámi servodahkii gos ihkinassii, ja vásit man girjái sámevuohta ja sámekultuvra duođaid lea! Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpásmat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidna sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dutnje heivehuvvon ja dáppe lea movttiidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat • oahppat sámegillii ealli sámi birrasis • oažžut sámi ja álgoálbmot perspektiivva buot oahpahusas • vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa earáide, sihke miel-studeanttaide ja oahpaheddjiide • oahpásmat iešvuđotguovllu sámi servodagaide ja sámiide • fuomášit árbevierromáhtu ođđa ja ođđaáigásaš oktavuođain • beasat luoikat ođđaáigásaš rusttegiid nugo giehtadihtoriid ja digitála kámeraidoahpásmit eará álgoálbmogiiguin • vuolgit lonohallanstudeantan olgoriikii
    • «oahpasnuvat» ➞ [typo]
      • «oahpásmat»
      • «oahpásmuvat»
      • «oahpásnuvat»
    • «áidná» ➞ [typo]
      • «áidna»
    • «dunnje» ➞ [typo]
      • «dutnje»
    • «movttidahtti» ➞ [typo]
      • «movttiidahtti»
    • «perpektiivva» ➞ [typo]
      • «perspektiivva»
      • «perspektiivvas»
    • «oahpasmuvvat» ➞ [typo]
      • «oahpásmat»
      • «oahpásmit»
      • «oahpásmuvvat»
      • «oahpásnuvvat»
    • «iešguđetguovllu» ➞ [typo]
      • «iešvuđotguovllu»
    • «kameraid» ➞ [typo]
      • «kámeraid»
    • «oahpasnuvvat» ➞ [typo]
      • «oahpásmit»
      • «oahpásmuvvat»
      • «oahpásnuvvat»
Boađe ráhkkanit bargui Sámi servodahkii gos ihkinassii, ja vásit man girjái sámevuohta ja sámekultuvra duođaid lea! Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpásmat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidna sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dutnje heivehuvvon ja dáppe lea movttiidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat • oahppat sámegillii ealli sámi birrasis • oažžut sámi ja álgoálbmot perspektiivva buot oahpahusas • vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa earáide, sihke miel-studeanttaide ja oahpaheddjiide • oahpásmat iešvuđotguovllu sámi servodagaide ja sámiide • fuomášit árbevierromáhtu ođđa ja ođđaáigásaš oktavuođain • beasat luoikat ođđaáigásaš rusttegiid nugo giehtadihtoriid ja digitála kámeraid • oahpásmit eará álgoálbmogiiguin • vuolgit lonohallanstudeantan olgoriikii
Boađe ráhkkanit bargui Sámi servodahkii gos ihkinassii, ja vásit man girjái sámevuohta ja sámekultuvra duođaid lea! Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpásmat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidna sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dutnje heivehuvvon ja dáppe lea movttiidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat • oahppat sámegillii ealli sámi birrasis • oažžut sámi ja álgoálbmotperspektiivva buot oahpahusas • vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa earáide, sihke miel-studeanttaide ja oahpaheddjiide • oahpásmat iešvuđotguovllu sámi servodagaide ja sámiide • fuomášit árbevierromáhtu ođđa ja ođđaáigásaš oktavuođain • beasat luoikat ođđaáigásaš rusttegiid nugo giehtadihtoriid ja digitála kámeraid • oahpásmit eará álgoálbmogiiguin • vuolgit lonohallanstudeantan olgoriikii
    • «álgoálbmot perspektiivva» ➞ [msyn-compound]
      • «álgoálbmotperspektiivva»
Leago dás juoga mii geasuha du? Leago dás juoga mii geasuha du? 1 No errors found
"Boađe don ge hábmet iežat boahtteáiggi!" Álggogeahčen oahppojagi Sámi allaskuvla lágida álggahanvahkku ođđa ja ovddeš studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas leat almmolaš rahpanbeaivi, diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Lágiduvvojit maid sosiála dáhpáhusat dego omd. dolastallan, kano-tuvra ja studeantaeahket. Leat maid kurssat studeanttaide, omd. girjerájus ja Classfronter kurssat. "Boađe don ge hábmet iežat boahtteáiggi!" Álggogeahčen oahppojagi Sámi allaskuvla lágida álggahanvahkku ođđa ja ovddeš studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas leat almmolaš rahpanbeaivi, diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Lágiduvvojit maid sosiála dáhpáhusat dego omd. dolastallan, kano-tuvra ja studeantaeahket. Leat maid kurssat studeanttaide, omd. girjerájus ja Classfronter kurssat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
"Boađe don ge hábmet iežat boahtteáiggi!" Álggogeahčen oahppojagi Sámi allaskuvla lágida álggahanvahkku ođđa ja ovddeš studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas leat almmolaš rahpanbeaivi, diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Lágiduvvojit maid sosiála dáhpáhusat dego omd. dolastallan, kano-tuvra ja studeantaeahket. Leat maid kurssat studeanttaide, omd. girjerájus ja Classfronter kurssat.
"Boađe don ge hábmet iežat boahtteáiggi😱 Álggogeahčen oahppojagi Sámi allaskuvla lágida álggahanvahkku ođđa ja ovddeš studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas leat almmolaš rahpanbeaivi, diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Lágiduvvojit maid sosiála dáhpáhusat dego omd. dolastallan, kantuvra ja studeantaeahket. Leat maid kurssat studeanttaide, omd. girjerájus ja 😱 kurssat.
    • «!"» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «»
    • «kano-tuvra» ➞ [typo]
      • «kantuvra»
      • «kánontuvra»
    • «Classfronter» ➞ [typo]
"Boađe don ge hábmet iežat boahtteáiggi Álggogeahčen oahppojagi Sámi allaskuvla lágida álggahanvahkku ođđa ja ovddeš studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas leat almmolaš rahpanbeaivi, diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Lágiduvvojit maid sosiála dáhpáhusat dego omd. dolastallan, kantuvra ja studeantaeahket. Leat maid kurssat studeanttaide, omd. girjerájus ja kurssat.
"Boađe don ge hábmet iežat boahtteáiggi Álggogeahčen oahppojagi Sámi allaskuvla lágida álggahanvahkku ođđa ja ovddeš studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas leat almmolaš rahpanbeaivi, diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Lágiduvvojit maid sosiála dáhpáhusat dego omd. dolastallan, kantuvra ja studeantaeahket. Leat maid kurssat studeanttaide, omd. girjerájus ja kurssat.
    • «ja  kurssat» ➞ [double-space-before]
      • «ja kurssat»
Guovdageaidnu studeanttabáikin Guovdageaidnu studeanttabáikin 1 No errors found
Guovdageaidnu mearkkaša "guovdu geainnu" ja lea doloža rájes leamaš guovdu Sámi. Mii hálidit ahte Guovdageaidnu ja Sámi allaskuvla dál maid galgá leat sámi nuoraid ja earáid deaivvadanbáiki, ja čohkket ollu sámi studeanttaid miehtá Sámis. Guovdageaidnu mearkkaša "guovdu geainnu" ja lea doloža rájes leamaš guovdu Sámi. Mii háliidit ahte Guovdageaidnu ja Sámi allaskuvla dál maid galgá leat sámi nuoraid ja earáid deaivvadanbáiki, ja čohkket ollu sámi studeanttaid miehtá Sámis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guovdageaidnu mearkkaša "guovdu geainnu" ja lea doloža rájes leamaš guovdu Sámi. Mii hálidit ahte Guovdageaidnu ja Sámi allaskuvla dál maid galgá leat sámi nuoraid ja earáid deaivvadanbáiki, ja čohkket ollu sámi studeanttaid miehtá Sámis.
Guovdageaidnu mearkkaša "guovdu geainnu" ja lea doloža rájes leamaš guovdu Sámi. Mii háliidat ahte Guovdageaidnu ja Sámi allaskuvla dál maid galgá leat sámi nuoraid ja earáid deaivvadanbáiki, ja čohkket ollu sámi studeanttaid miehtá Sámis.
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidat»
      • «háliidit»
Guovdageainnus lea ealli sámi biras gos sámegiella gullo beaivválaččat. Guovdageainnus leat valljugas ja girjás kultureallin ja dáppe kultuvrrat deaivvadit beaivválaččat. Guovdageainnus lea ealli sámi biras gos sámegiella gullo beaivválaččat. Guovdageainnus leat valljugas ja girjás kultureallin ja dáppe kultuvrrat deaivvadit beaivválaččat. 1 No errors found
Beassážit áiggi dáppe lágiduvvo Sámi beassášfestivála. Dalle čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, dolos árbevieru mielde. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvo Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossa vuodjin , teáhterčájálmasat ja olu eambbo. Beassážiid áiggi leat maid konfirmášuvnnat , ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet, ja risttašit mánáid. Beassážiid áiggi dáppe lágiduvvo Sámi beassášfestivála. Dalle čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, dološ árbevieru mielde. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvojit Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossavuodjin , teáhterčájálmasat ja olu eambbo. Beassážiid áiggi leat maid konfirmašuvnnat , ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet, ja risttašit mánáid. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Beassážit áiggi dáppe lágiduvvo Sámi beassášfestivála. Dalle čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, dolos árbevieru mielde. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvo Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossa vuodjin , teáhterčájálmasat ja olu eambbo. Beassážiid áiggi leat maid konfirmášuvnnat , ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet, ja risttašit mánáid.
Beassážat áiggi dáppe lágiduvvo Sámi beassášfestivála. Dalle čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, dološ árbevieru mielde. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvo Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossa vuodjin, teáhterčájálmasat ja olu eambbo. Beassážiid áiggi leat maid konfirmašuvnnat konfirmášuvnnat, ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet, ja risttašit mánáid.
    • «Beassážit» ➞ [typo]
      • «Beassážat»
    • «dolos» ➞ [typo]
      • «dološ»
    • «vuodjin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuodjin,»
    • «konfirmášuvnnat» ➞ [typo]
      • «konfirmašuvnnat»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «konfirmášuvnnat,»
Beassážat áiggi dáppe lágiduvvo Sámi beassášfestivála. Dalle čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, dološ árbevieru mielde. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvo Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossa vuodjin, teáhterčájálmasat ja olu eambbo. Beassážiid áiggi leat maid konfirmašuvnnat konfirmášuvnnat, ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet, ja risttašit mánáid.
Beassážat áiggi dáppe lágiduvvo Sámi beassášfestivála. Dalle čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, dološ árbevieru mielde. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvo Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossa vuodjin, teáhterčájálmasat ja olu eambbo. Beassážiid áiggi leat maid konfirmašuvnnat konfirmašuvnnat, ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet, ja risttašit mánáid.
    • «konfirmášuvnnat» ➞ [typo]
      • «konfirmašuvnnat»
Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki oahpahus-, giella ja kulturossodat, Sámi árkiiva , Gáldu- Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla. Dáin ruovttusiidduin gávnnat eanet dieđuid Guovdageainnu birra: Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mii lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki oahpahus-, giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva , Gáldu- Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla. Dáin ruovttusiidduin gávnnat eanet dieđuid Guovdageainnu birra: 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki oahpahus-, giella ja kulturossodat, Sámi árkiiva , Gáldu- Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla. DáinSámi joatkka- ja boazodoalloskuvla. Dáin ruovttusiidduin gávnnat eanet dieđuid Guovdageainnu birra:
Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki 😱, giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva árkiiva, 😱 Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. DáinSámi joatkka- ja boazodoalloskuvla. Dáin ruovttusiidduin gávnnat eanet dieđuid Guovdageainnu birra:
    • «oahpahus-» ➞ [typo]
      • «árkiiva» ➞ [typo]
        • «arkiiva»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «árkiiva,»
      • «Gáldu-» ➞ [typo]
        • «Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla.  Dáin» ➞ [typo]
          • «Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla.  Dáin»
        • «Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla.  Dáin» ➞ [double-space-before]
          • «Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla. Dáin»
Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki , giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva árkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaidárkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. Dáinruovttusiidduin. Dáinruovttusiidduin gávnnat eanet dieđuid Guovdageainnu birra:
Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki, giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva arkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaidárkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. Dáinruovttusiidduin😱 gávnnat eanet dieđuid Guovdageainnu birra:
    • «Sámedikki ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Sámedikki,»
    • «árkiiva,  Álgoálbmotvuoigatvuođaid» ➞ [typo]
      • «arkiiva,  Álgoálbmotvuoigatvuođaid»
    • «árkiiva,  Álgoálbmotvuoigatvuođaid» ➞ [double-space-before]
      • «árkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaid»
    • «.  Dáinruovttusiidduin» ➞ [double-space-before]
      • «. Dáinruovttusiidduin»
    • «.  Dáinruovttusiidduin» ➞ [typo]
Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki, giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva arkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaidgelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. Dáinruovttusiidduin Guovdageainnu birra:
Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki, giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva arkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaidgelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. Alinruovttusiidduin Guovdageainnu birra:
    • «,  Álgoálbmotvuoigatvuođaidgelbbolašvuođaguovddáš» ➞ [double-space-before]
      • «, Álgoálbmotvuoigatvuođaidgelbbolašvuođaguovddáš»
    • «Dáinruovttusiidduin» ➞ [typo]
      • «Alinruovttusiidduin»
      • «Mášinruovttusiidduin»
      • «Árinruovttusiidduin»
      • «Háiaruovttusiidduin»
      • «Sábinruovttusiidduin»
Guovdageainnu suohkana ruovttusiidu dás Guovdageainnu suohkana ruovttusiidu dás 1 No errors found
Muđui lea Kautokeino Net buorre diehtogáldu Muđui lea Kautokeino Net buorre diehtogáldu 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muđui lea Kautokeino Net buorre diehtogáldu
Muđui lea Kautokeino Dat buorre diehtogáldu
    • «Net» ➞ [typo]
      • «Dat»
      • «Dát»
GLR Lágásradio dáppe gávnnat beaivválaš ođđasiid GLR Lagasrádio dáppe gávnnat beaivválaš ođđasiid 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
GLR Lágásradio dáppe gávnnat beaivválaš ođđasiid
GLR 😱 dáppe gávnnat beaivválaš ođđasiid
    • «Lágásradio» ➞ [typo]
GLR dáppe gávnnat beaivválaš ođđasiid
GLR dáppe gávnnat beaivválaš ođđasiid
    • «GLR  dáppe» ➞ [double-space-before]
      • «GLR dáppe»
Valáštallan ja ástoáiggebuđaldusat Valáštallan ja astoáiggebuđaldusat 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Valáštallan ja ástoáiggebuđaldusat
Valáštallan ja astuáiggebuđaldusat
    • «ástoáiggebuđaldusat» ➞ [typo]
      • «astuáiggebuđaldusat»
      • «astoáigebuđaldusat»
      • «astoáiggebuđaldusat»
Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeamis go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus lea hui doaibmilis valáštallanbiras, ee. lea fierbmespábbun, spábbačiekčan, giehtaspábbun, čuoigan ja aerobic. Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos hárjehallat sisbandy ja gievrrudanhárjehallama . Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat. Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeapmái, go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus lea hui doaibmilis valáštallanbiras, ee. lea fierbmespábbun, spábbačiekčan, giehtaspábbun, čuoigan ja aerobic. Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos hárjehallat sisbandy ja gievrudanhárjehallama . Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeamis go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus lea hui doaibmilis valáštallanbiras, ee. lea fierbmespábbun, spábbačiekčan, giehtaspábbun, čuoigan ja aerobic. Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos hárjehallat sisbandy ja gievrrudanhárjehallama . Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat.
Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeamis go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus lea hui doaibmilis valáštallanbiras, ee. lea fierbmesoabbun, spábbačiekčan, giehtasoabbun, čuoigan ja 😱. Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos hárjehallat sisbandy ja gievrrudanhárjehallama gievrrudanhárjehallama. Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat.
    • «fierbmespábbun» ➞ [typo]
      • «fierbmesoabbun»
      • «fierbmespábba»
    • «giehtaspábbun» ➞ [typo]
      • «giehtasoabbun»
      • «giehtaspábba»
    • «aerobic» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «gievrrudanhárjehallama.»
Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeamis go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus lea hui doaibmilis valáštallanbiras, ee. lea fierbmesoabbun, spábbačiekčan, giehtasoabbun, čuoigan ja . Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos hárjehallat sisbandy ja gievrrudanhárjehallama gievrrudanhárjehallama. Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat.
Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeamis go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus lea hui doaibmilis valáštallanbiras, ee. lea fierbmesoabbun, spábbačiekčan, giehtasoabbun, čuoigan ja. Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos hárjehallat sisbandy ja gievrudanhárjehallama gievrudanhárjehallamat. Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat.
    • «ja .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ja.»
    • «gievrrudanhárjehallama» ➞ [typo]
      • «gievrudanhárjehallama»
      • «givrrodanhárjehallama»
      • «gievrudanhárjehállama»
      • «gievrudathárjehallama»
      • «gievrrustanhárjehallama»
      • «kievrudanhárjehallama»
      • «gievrulanhárjehallama»
      • «gievrruhanhárjehallama»
    • «gievrrudanhárjehallama» ➞ [typo]
      • «gievrudanhárjehallamat»
Báikkálaš olgobáikkiin lea studeanttain vejolašvuohta lágidit studeantakroa, gosa buohkat badjel 18 besset. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, heastastáljat ja máŋga iešguđetlágan searvvi- dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, risttalaš searvvit ja bridge-klubba. Báikkálaš olgobáikkiin lea studeanttain vejolašvuohta lágidit studeantakroa, gosa buohkat badjel 18 besset. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, heastastáljat ja máŋga iešguđetlágan searvvi dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, risttalaš searvvit ja bridge-klubba. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Báikkálaš olgobáikkiin lea studeanttain vejolašvuohta lágidit studeantakroa, gosa buohkat badjel 18 besset. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, heastastáljat ja máŋga iešguđetlágan searvvi- dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, risttalaš searvvit ja bridge-klubba.
Báikkálaš olgobáikkiin lea studeanttain vejolašvuohta lágidit studeantakroa, gosa buohkat badjel 18 besset. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, heastastáljat ja máŋga iešguđetlágan searvvi- dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, risttalaš searvvit ja 😱.
    • «bridge-klubba» ➞ [typo]
Báikkálaš olgobáikkiin lea studeanttain vejolašvuohta lágidit studeantakroa, gosa buohkat badjel 18 besset. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, heastastáljat ja máŋga iešguđetlágan searvvi- dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, risttalaš searvvit ja .
Báikkálaš olgobáikkiin lea studeanttain vejolašvuohta lágidit studeantakroa, gosa buohkat badjel 18 besset. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, heastastáljat ja máŋga iešguđetlágan searvvi- dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, risttalaš searvvit ja.
    • «ja .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ja.»
Dáppe leat buorit duddjonvejolašvuođat jus hálidat duddjot. Lágiduvvojit duodjekurssat, ja lea maid vejolaš ieš duddjot Duodjeinstituhtas. Dáppe leat buorit duddjonvejolašvuođat jus háliidat duddjot. Lágiduvvojit duodjekurssat, ja lea maid vejolaš ieš duddjot Duodjeinstituhtas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dáppe leat buorit duddjonvejolašvuođat jus hálidat duddjot. Lágiduvvojit duodjekurssat, ja lea maid vejolaš ieš duddjot Duodjeinstituhtas.
Dáppe leat buorit duddjonvejolašvuođat jus háliidat duddjot. Lágiduvvojit duodjekurssat, ja lea maid vejolaš ieš duddjot Duodjeinstituhtas.
    • «hálidat» ➞ [typo]
      • «háliidat»
      • «háliidit»
Ásodagat Ásodagat 1 No errors found
Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusas (SSO) leat 18 bearašásodaga ja 18 lanja (hybela). Sis-Finnmárkku studeanttaidovttastus vástida guoskevaš gažaldagaide. Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusas (SSO) leat 18 bearašásodaga ja 18 lanja (hybela). Sis-Finnmárkku studeanttaidovttastus vástida guoskevaš gažaldagaide. 1 No errors found
Mánáidgárdi Mánáidgárdi 1 No errors found
Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide gaskkal 1/2 jagis- 5 jahkái. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra. Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide 0 1/2 jagis- 5 jahkái. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide gaskkal 1/2 jagis- 5 jahkái. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra.
Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide gaskkal 1/2 😱 5 jahkái. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra.
    • «jagis-» ➞ [typo]
Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide gaskkal 1/2 5 jahkái. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra.
Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide gaskkal 1/2 5 jahkái. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra.
    • «1/2  5» ➞ [double-space-before]
      • «1/2 5»
Muđui allaskuvlla fálaldagat studeantaide leat: Studeantasearvi Class Fronter Studeantaaviisa Dihtorlanjat ja mátkedihtorat Giellakurssat Girjerájus Kantiidna E-boasta čujuhus ja čoavddagoarta Vuolgit olgoriikkii studeantan Ođđa studeanttaide fáttarortnet-veahkki ja doarjja go lea amas ja ođas báikái! Muđui allaskuvlla fálaldagat studeanttaide leat: Studeantasearvi Class Fronter Studeantaaviisa Dihtorlanjat ja mátkedihtorat Giellakurssat Girjerájus Kantiidna E-boastačujuhus ja čoavddagoarta Vuolgit olgoriikii studeantan Ođđa studeanttaide fáttarortnetveahkki ja doarjja go lea amas ja ođas báikái! 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muđui allaskuvlla fálaldagat studeantaide leat: Studeantasearvi Class Fronter Studeantaaviisa Dihtorlanjat ja mátkedihtorat Giellakurssat Girjerájus Kantiidna E-boasta čujuhus ja čoavddagoarta Vuolgit olgoriikkii studeantan Ođđa studeanttaide fáttarortnet-veahkki ja doarjja go lea amas ja ođas báikái!
Muđui allaskuvlla fálaldagat stuđeanttaide leat: Studeantasearvi Lassi Fronter Studeantaaviisa Dihtorlanjat ja mátkedihtorat Giellakurssat Girjerájus Kantiidna E-boastačujuhus ja čoavddagoarta Vuolgit olgoriikii studeantan Ođđa studeanttaide fáttarortnet-veahkki ja doarjja go lea amas ja ođas báikái!
    • «studeantaide» ➞ [typo]
      • «stuđeanttaide»
      • «studeanttaide»
      • «studeanttaid»
    • «Class» ➞ [typo]
      • «Lassi»
      • «Lasi»
      • «Lasá»
    • «E-boasta čujuhus» ➞ [msyn-compound]
      • «E-boastačujuhus»
    • «olgoriikkii» ➞ [typo]
      • «olgoriikii»
Bovdejupmi 2008 riikačoahkkimii Girkonjárggas Bovdejupmi 2008 riikačoahkkimii Girkonjárggas 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bovdejupmi 2008 riikačoahkkimii Girkonjárggas
Bovdejupmi 2008 riikkačoahkkimii Girkonjárggas
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
Sámeálbmot bellodat bovde 10. dábálaš riikačoahkkimii girkonjárgii 11.ja.12.golggotmánu. Áššebáhppáriid gávnnet riikačoahkkin máhpas . Sámeálbmot bellodat bovde 10. dábálaš riikačoahkkimii Girkonjárgii 11.ja.12.golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnnat riikačoahkkinmáhpas . 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámeálbmot bellodat bovde 10. dábálaš riikačoahkkimii girkonjárgii 11.ja.12.11.ja.12.golggotmánu. Áššebáhppáriid gávnnet riikačoahkkin máhpas .
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja.12.11.ja. 12.golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «Sámeálbmot bellodat» ➞ [msyn-compound]
      • «Sámeálbmotbellodat»
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
    • «11.ja.12.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «11. ja.12.»
    • «11.ja.12.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «11.ja. 12.»
    • «Áššebáhppáriid» ➞ [typo]
      • «Áššebáhpáriid»
    • «gávnnet» ➞ [typo]
      • «gávnne»
    • «riikačoahkkin» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkima»
      • «riikkačoahkkin»
    • «máhpas .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «máhpas.»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja.12..golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12..golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «.12.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. 12.»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12..golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. .golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «12..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «12. .»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. .golggotmánu12. .golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12..golggotmánu12. . golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «12. .golggotmánu» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «12..golggotmánu»
      • «.golggotmánu»
    • «12. .golggotmánu» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «12. . golggotmánu»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12..golggotmánuu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. .golggotmánuu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «12..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «12. .»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. .12. .golggotmánuu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12..12. . golggotmánuugolggotmánuu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «12. .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «12..»
      • «.»
    • «12. .» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «12. . golggotmánuu»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánuugolggotmánuu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. . golggotmánusgolggotmánus. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «12..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «12. .»
    • «golggotmánuugolggotmánuu» ➞ [typo]
      • «golggotmánusgolggotmánus»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. . golggotmánusgolggotmánus. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánusgolggotmánus. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «12. .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «12..»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánusgolggotmánus. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. . golggotmánusgolggotmánus. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «12..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «12. .»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. . golggotmánusgolggotmánus. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánusgolggotmánus. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «12. .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «12..»
Báikkálaš bellodagat Finnmárku Sámeálbmot bellodat Fylkadikkeáirras Báikkálaš bellodagat Finnmárku Sámeálbmot bellodat Fylkkadiggeáirras 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Báikkálaš bellodagat Finnmárku Sámeálbmot bellodat Fylkadikkeáirras
Báikkálaš bellodagat Finnmárkku Sámeálbmotbellodat Fylkadikkeáirras
    • «Finnmárku» ➞ [typo]
      • «Finnmárkku»
    • «Sámeálbmot bellodat» ➞ [msyn-compound]
      • «Sámeálbmotbellodat»
Sámedikkeáirasat Stivra Sámediggeáirasat Stivra 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámedikkeáirasat Stivra
Sámediggeáirasat Stivra
    • «Sámedikkeáirasat» ➞ [typo]
      • «Sámediggeáirasat»
Bovdejupmi dábálaš riikačoahkkimii golggotmánu 11. ja 12. b. 2008 Bovdejupmi dábálaš riikačoahkkimii golggotmánu 11. ja 12. b. 2008 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bovdejupmi dábálaš riikačoahkkimii golggotmánu 11. ja 12. b. 2008
Bovdejupmi dábálaš riikkačoahkkimii golggotmánu 11. ja 12. b. 2008
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
Sámeálbmot bellodat stivra bovde dábálaš riikačoahkkimii Girkonjárggas golggotmánu 11. ja 12.b. 2008. Sámeálbmot bellodat stivra bovde dábálaš riikačoahkkimii Girkonjárggas golggotmánu 11. ja 12.b. 2008. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámeálbmot bellodat stivra bovde dábálaš riikačoahkkimii Girkonjárggas golggotmánu 11. ja 12.b. 2008.
Sámeálbmotbellodat stivra bovde dábálaš riikkačoahkkimii Girkonjárggas golggotmánu 11. ja 12. b. 2008.
    • «Sámeálbmot bellodat» ➞ [msyn-compound]
      • «Sámeálbmotbellodat»
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
    • «12.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «12. b.»
Čoahkkinbáiki: Rica hotell Girkonjárga Čoahkkin álgá: lávvardaga tii 11.00 Čoahkkin loahpahuvvo: sotnabeaivve tii 13.00 Čoahkkinbáiki: Rica hotell Girkonjárga Čoahkkin álgá: lávvardaga tii 11.00 Čoahkkin loahpahuvvo: sotnabeaivve tii 13.00 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čoahkkinbáiki: Rica hotell Girkonjárga Čoahkkin álgá: lávvardaga tii 11.00 Čoahkkin loahpahuvvo: sotnabeaivve tii 13.00
Čoahkkinbáiki: Rica Hotel Girkonjárga Čoahkkin álgá: lávvardaga tii 11.00 Čoahkkin loahpahuvvo: sotnabeaivve tii 13.00
    • «hotell» ➞ [typo]
      • «Hotel»
Sisaboahtan áššit galget leat stivrras ovdal čakčamánu 19.b.2008, § 9. Áššiid mat galget riikačoahkkin ovdii, galget leat čilgejuvvon. Áššiid ferte báikkálašbellodat buktit ovdan riikačoahkkimis. Sisaboahtán áššit galget leat stivrras ovdal čakčamánu 19.b.2008, § 9. Áššit mat galget riikačoahkkin ovdii, galget leat čilgejuvvon. Áššiid ferte báikkálašbellodat buktit ovdan riikačoahkkimis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sisaboahtan áššit galget leat stivrras ovdal čakčamánu 19.b.2008, § 9. Áššiid mat galget riikačoahkkin ovdii, galget leat čilgejuvvon. Áššiid ferte báikkálašbellodat buktit ovdan riikačoahkkimis.
Sisaboahtin áššit galget leat stivrras ovdal čakčamánu 19. b.2008, § 9. Áššiid mat galget riikkačoahkkima ovdii, galget leat čilgejuvvon. Áššiid ferte báikkálašbellodat buktit ovdan riikkačoahkkimis.
    • «Sisaboahtan» ➞ [typo]
      • «Sisaboahtin»
    • «19.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «19. b.»
    • «riikačoahkkin» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkima»
      • «riikkačoahkkin»
    • «riikačoahkkimis» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimis»
Sisaboahtin áššit galget leat stivrras ovdal čakčamánu 19. b.2008, § 9. Áššiid mat galget riikkačoahkkima ovdii, galget leat čilgejuvvon. Áššiid ferte báikkálašbellodat buktit ovdan riikkačoahkkimis.
Sisaboahtin áššit galget leat stivrras ovdal čakčamánu 19. b. 2008, § 9. Áššiid mat galget riikkačoahkkima ovdii, galget leat čilgejuvvon. Áššiid ferte báikkálašbellodat buktit ovdan riikkačoahkkimis.
    • «b.2008» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «b. 2008»
Fápmudusskovvi galgá leat stivrras ovdal riikačoahkkin álgá. Fápmudusskovvi galgá leat stivrras ovdal go riikačoahkkin álgá. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Fápmudusskovvi galgá leat stivrras ovdal riikačoahkkin álgá.
Fápmudusskovvi galgá leat stivrras ovdal riikkačoahkkima álgá.
    • «riikačoahkkin» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkima»
      • «riikkačoahkkin»
Báikkálašbellodagaid ráporterenskovvi galget leat devdon ja vuolláičállon báikkálaš bellodaga jođiheaddjis, ja sáddejuvvo nubbijođiheaddji Elfrid Boine, ovdal golggotmánu 1.b. Jos báikkálaš bellodat ii sádde raporterenskovi, sáhttá dat váikkuhit nu ahte báikkálašbellodat oažžu dušše guokte áirasa riikacoahkkimii. Muđuid čujuhat njuolggadusaide § 9 Riikačoahkkin. Báikkálašbellodagaid raporterenskovvi galget leat devdon ja vuolláičállon báikkálaš bellodaga jođiheaddjis, ja sáddejuvvo nubbijođiheaddji Elfrid Boine, ovdal golggotmánu 1.b. Jos báikkálaš bellodat ii sádde raporterenskovi, sáhttá dat váikkuhit nu ahte báikkálašbellodat oažžu dušše guokte áirasa riikacoahkkimii. Muđuid čujuhat njuolggadusaide § 9 Riikačoahkkin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Báikkálašbellodagaid ráporterenskovvi galget leat devdon ja vuolláičállon báikkálaš bellodaga jođiheaddjis, ja sáddejuvvo nubbijođiheaddji Elfrid Boine, ovdal golggotmánu 1.b. Jos báikkálaš bellodat ii sádde raporterenskovi, sáhttá dat váikkuhit nu ahte báikkálašbellodat oažžu dušše guokte áirasa riikacoahkkimii. Muđuid čujuhat njuolggadusaide § 9 Riikačoahkkin.
Báikkálašbellodagaid raporterenskovvi galget leat devdon ja vuolláičállon báikkálaš bellodaga jođiheaddjis, ja sáddejuvvo nubbijođiheaddji Elfrid Boine, ovdal golggotmánu 1. b. Jos báikkálaš bellodat ii sádde raporterenskovi, sáhttá dat váikkuhit nu ahte báikkálašbellodat oažžu dušše guokte áirasa riikacoahkkimii. Muđuid čujuhat njuolggadusaide § 9 Riikkačoahkkima.
    • «ráporterenskovvi» ➞ [typo]
      • «raporterenskovvi»
    • «1.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «1. b.»
    • «Riikačoahkkin» ➞ [typo]
      • «Riikkačoahkkima»
      • «Riikkačoahkkin»
§ 9 Riikačoahkkin Báikkálaš bellodat válljejit áirasiid riikačoahkkimii ja ožžot guokte áirasa 15 vuosttaš miellahtuin, das 1 áirasa lassin juohke 15. miellahtus. Mákson miellahtuvuohta jagi ovdal riikačoahkkin, lea vuođđun áirraslohkui riikačoahkkimii. Njuolgga miellahtuvuohta ii ahte áirasa riikačoahkkimii. § 9 Riikačoahkkin Báikkálaš bellodat válljejit áirasiid riikačoahkkimii ja ožžot guokte áirasa 15 vuosttaš miellahtuin, das 1 áirasa lassin juohke 15. miellahtus. Mákson miellahttuvuohta jagi ovdal riikačoahkkin, lea vuođđun áirraslohkui riikačoahkkimii. Njuolgga miellahttuvuohta ii atte áirasa riikačoahkkimii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
§ 9 Riikačoahkkin Báikkálaš bellodat válljejit áirasiid riikačoahkkimii ja ožžot guokte áirasa 15 vuosttaš miellahtuin, das 1 áirasa lassin juohke 15. miellahtus. Mákson miellahtuvuohta jagi ovdal riikačoahkkin, lea vuođđun áirraslohkui riikačoahkkimii. Njuolgga miellahtuvuohta ii ahte áirasa riikačoahkkimii.
§ 9 Riikkačoahkkima Báikkálaš bellodat válljejit áirasiid riikkačoahkkimii ja ožžot guokte áirasa 15 vuosttaš miellahtuin, das 1 áirasa lassin juohke 15. miellahtus. Mákson miellahttuvuođa jagi ovdal riikkačoahkkima, lea vuođđun áirraslohkui riikkačoahkkimii. Njuolgga miellahttuvuohta ii ahte áirasa riikkačoahkkimii.
    • «Riikačoahkkin» ➞ [typo]
      • «Riikkačoahkkima»
      • «Riikkačoahkkin»
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
    • «miellahtuvuohta» ➞ [typo]
      • «miellahttuvuođa»
    • «riikačoahkkin» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkima»
      • «riikkačoahkkin»
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
    • «miellahtuvuohta» ➞ [typo]
      • «miellahttuvuohta»
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
Stivra lea várren idjadansajiid Rica hotealla Girkonjárggas. Áirasat fertejit oađđit duppallanjain. Stivra ferte oažžut dihtosii galle áirasa, namain ja el-poastačujuhusain , geat dárbbašit idjadeame ovdal golggotmánu 1.b. 2008. Dán dáhttut hotealla njuolggadusaid ektui oažžut dihtosiid geat galget idjadit. Stivra lea várren idjadansajiid Rica hoteallas Girkonjárggas. Áirasat fertejit oađđit duppallanjain. Stivra ferte oažžut dihtosii galle áirasa, namain ja e-poastačujuhusain , geat dárbbašit idjadeame ovdal golggotmánu 1.b. 2008. Dán dáhttut hotealla njuolggadusaid ektui oažžut dihtosiid geat galget idjadit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Stivra lea várren idjadansajiid Rica hotealla Girkonjárggas. Áirasat fertejit oađđit duppallanjain. Stivra ferte oažžut dihtosii galle áirasa, namain ja el-poastačujuhusain , geat dárbbašit idjadeame ovdal golggotmánu 1.b. 2008. Dán dáhttut hotealla njuolggadusaid ektui oažžut dihtosiid geat galget idjadit.
Stivra lea várren idjadansajiid Rica hotealla Girkonjárggas. Áirasat fertejit oađđit duppallanjain. Stivra ferte oažžut dihtosii galle áirasa, namain ja el-poastačujuhusain belápoastačujuhusain, geat dárbbašit idjadeame ovdal golggotmánu 1. b. 2008. Dán dáhttut hotealla njuolggadusaid ektui oažžut dihtosiid geat galget idjadit.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «belápoastačujuhusain,»
    • «1.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «1. b.»
Stivra lea várren idjadansajiid Rica hotealla Girkonjárggas. Áirasat fertejit oađđit duppallanjain. Stivra ferte oažžut dihtosii galle áirasa, namain ja el-poastačujuhusain belápoastačujuhusain, geat dárbbašit idjadeame ovdal golggotmánu 1. b. 2008. Dán dáhttut hotealla njuolggadusaid ektui oažžut dihtosiid geat galget idjadit.
Stivra lea várren idjadansajiid Rica hotealla Girkonjárggas. Áirasat fertejit oađđit duppallanjain. Stivra ferte oažžut dihtosii galle áirasa, namain ja belápoastačujuhusain belápoastačujuhusain, geat dárbbašit idjadeame ovdal golggotmánu 1. b. 2008. Dán dáhttut hotealla njuolggadusaid ektui oažžut dihtosiid geat galget idjadit.
    • «el-poastačujuhusain» ➞ [typo]
      • «belápoastačujuhusain»
      • «ealapoastačujuhusain»
      • «enopoastačujuhusain»
      • «álupoastačujuhusain»
      • «egápoastačujuhusain»
      • «elešpoastačujuhusain»
      • «álopoastačujuhusain»
      • «e-poastačujuhusain»
      • «elošpoastačujuhusain»
Davvenjárgga ja Porsáŋggu Sámeálbmot Bellodat bovdejuvvo riikačoahkkimii guvttiin áirasiin áicájeaddjin. Davvenjárgga ja Porsáŋggu Sámeálbmot Bellodat bovdejuvvo riikačoahkkimii guvttiin áirasiin áicájeaddjin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Davvenjárgga ja Porsáŋggu Sámeálbmot Bellodat bovdejuvvo riikačoahkkimii guvttiin áirasiin áicájeaddjin.
Davvenjárgga ja Porsáŋggu Sámeálbmot Bellodat bovdejuvvo riikkačoahkkimii guvttiin áirasiin áicájeaddjin.
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
Miellahttovuohta SNF-Sámi NissonForuma lahttovuohta Miellahttuvuohta SNF-Sámi NissonForuma lahttuvuohta 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Miellahttovuohta SNF-Sámi NissonForuma lahttovuohta
Miellahttuvuohta SNF-Sámi NissonForuma lahttuvuohta
    • «Miellahttovuohta» ➞ [typo]
      • «Miellahttuvuohta»
    • «lahttovuohta» ➞ [typo]
      • «lahttuvuohta»
Gulaskutta minguin: Gulaskutta minguin: 1 No errors found
Norga/Norge 150 nkr: Postbanken nr 0540.06.51819 IBAN: NO46 0540 0651 819. Postbanken, N-0021 Oslo Norga/Norge 150 nkr: Postbanken nr 0540.06.51819 IBAN: NO46 0540 0651 819. Postbanken, N-0021 Oslo 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Norga/Norge 150 nkr: Postbanken nr 0540.06.51819 IBAN: NO46 0540 0651 819. Postbanken, N-0021 Oslo
Norga/Norge 150 nu: Postangen nr 0540.06.51819 IBAN: NO46 0540 0651 819. Postangen, N-0021 Oslo
    • «nkr» ➞ [typo]
      • «nu»
      • «ná»
      • «nai»
      • «jur»
      • «nie»
      • «nuo»
      • «na»
    • «Postbanken» ➞ [typo]
      • «Postangen»
    • «Postbanken» ➞ [typo]
      • «Postangen»
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr.178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot , SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierbmádahkan guovvamánu 6.b. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdan geassemánu 23. b. 1998 Háštás . Njuolggadusat dohkkehuvvon Háštá jahkečoahkkimis geassemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1.b. 2008. Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Poastagirot nr.178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Poastagirot , SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Hárštás . Njuolggadusat dohkkehuvvon Hárštá jahkečoahkkimis geassemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1.b. 2008. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr.178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot , SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierbmádahkan guovvamánu 6.b. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdan geassemánu 23. b. 1998 Háštás . Njuolggadusat. Njuolggadusat dohkkehuvvon Háštá jahkečoahkkimis geassemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1.b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Háštás Háštás. Njuolggadusat. Njuolggadusat dohkkehuvvon Háštá jahkečoahkkimis geassemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «nr.178 04 62-6» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «nr. 178 04 62-6»
    • «Postgirot ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Postgirot,»
    • «fierbmádahkan» ➞ [typo]
      • «fierpmádahkan»
    • «6.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 .»
    • «organisašuvdan» ➞ [typo]
      • «organisašuvdnan»
    • «.  Njuolggadusat» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Háštás.  Njuolggadusat»
    • «.  Njuolggadusat» ➞ [double-space-before]
      • «. Njuolggadusat»
    • «1.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «1. b.»
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.6 .b. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Háštás Háštás. NjuolggadusatdohkkehuvvonHáštás. NjuolggadusatdohkkehuvvonHáštás. Njuolggadusatdohkkehuvvon Háštá jahkečoahkkimis geassemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.6 . b. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. NjuolggadusatdohkkehuvvonHáštás. Njuolggadusatdohkkehuvvon😱 Háštá jahkečoahkkimis geassemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6 .b.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «6.b.»
      • «.b.»
    • «6 .b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 . b.»
    • «Háštás» ➞ [typo]
      • «Báktás»
      • «Dáktás»
    • «Háštás.  Njuolggadusatdohkkehuvvon» ➞ [typo]
      • «Fáttás.  Njuolggadusatdohkkehuvvon»
      • «Máhtás.  Njuolggadusatdohkkehuvvon»
      • «Fáktás.  Njuolggadusatdohkkehuvvon»
      • «Dáhtás.  Njuolggadusatdohkkehuvvon»
      • «Rástás.  Njuolggadusatdohkkehuvvon»
    • «Háštás.  Njuolggadusatdohkkehuvvon» ➞ [double-space-before]
      • «Háštás. Njuolggadusatdohkkehuvvon»
    • «Háštás.  Njuolggadusatdohkkehuvvon» ➞ [typo]
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Njuolggadusatdohkkehuvvon. Njuolggadusatdohkkehuvvon. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Njuolggadusatdohkkehuvvon😱. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 .»
    • «.  Njuolggadusatdohkkehuvvon» ➞ [double-space-before]
      • «. Njuolggadusatdohkkehuvvon»
    • «.  Njuolggadusatdohkkehuvvon» ➞ [typo]
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.6 .b.. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Njuolggadusatdohkkehuvvonuvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.6 . b.. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. 😱 Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6 .b.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «6.b.»
      • «.b.»
    • «6 .b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 . b.»
    • «Njuolggadusatdohkkehuvvonuvvon» ➞ [typo]
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 .»
    • «.  Roavvenjárgga» ➞ [double-space-before]
      • «. Roavvenjárgga»
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.6 .b... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.6 . b... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6 .b.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «6.b.»
      • «.b.»
    • «6 .b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 . b.»
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 .»
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.6 .b.... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.6 . b.... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6 .b.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «6.b.»
      • «.b.»
    • «6 .b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 . b.»
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b..... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b..... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 .»
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.6 .b..... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.6 . b..... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Báktás Fáttás. Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6 .b.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «6.b.»
      • «.b.»
    • «6 .b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 . b.»
§ 1: NAMMA JA ORGANISAŠUVDNAHÁPMI SNF-Sámi NissonForum lea giliid, báikegottiid ja regiuvnna ovdánahttinbarggu forum nissonolbmuid eavttuid mielde. § 2: ULBMIL Sámi NissonForum ulbmilin lea: a) Nannet nissonolbmuid oassálastima ja váikkuhanválddi sámi báikegottiin, vuođđuduvvon sámegiela ja -kultuvrra ala b) Oahpahit ja movttiidahttit sámenissoniid áŋgiruššat ja doaimmahit ovdánahttinbarggu iežamet eavttuid mielde c) Dokumenteret sámenissoniid eallima ja bargguid, sihke historjjálaččat ja odne d) Ohcat ovttasbarggu servviiguin, organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierbmádagaiguin main lea seammá ulbmil § 3: LAHTTOVUOHTA Sámenissonat geat atnet iežaset sápmelažžan, sáhttet leat dábálaš lahttun. Earát sáhttet leat doarjjalahttun. § 4: LAHTTOMÁKSU Lahttomáksu máksojuvvo vuosttas jahkebeali kaleanddarjagis ja ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin mearrida lahttomávssu sturrodaga. § 5: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA JA JIENASTANRIEKTI Sus guhte lea deavdán/ deavdá 15 jagi kaleanddarjagis ja guhte lea leamaš dábálaš lahttun unnimustá golbma mánu, lea jienastanriekti jahkečoahkkimis. Su lea maid vejolaš válljet stivrii. Ii sáhte válljejuvvot sáttatolmmožin ovdal go deavdá 18 jagi. Doarjjalahtuin lea dušše evttohan- ja hállanriekti, iige jienastanriekti. § 6: STIVRA Stivra jođiha Sámi NissonForum. Stivrras leat vihtta lahtu guđet válljejuvvojit guovtti jahkái ain hávil. Go stivra vuođđuduvvo, válljejuvvo maiddái jođiheaddji. Stivrras lea mearridanváldi go unnimustá golmmas, oktan várrelahtuiguin, leat čoahkis. Stivra lea geatnegahtton doahttalit sierra njuolggadusaid stivrra bargui maid jahkečoahkkin lea dohkkehan. § 7: JAHKEČOAHKKIN Jahkečoahkkin lea Sámi NissonForum alimus orgána ja dollojuvvo juohke jagi. Jahkečoahkkimii gohččojuvvo njeallje vahku ovdal. Jahkečoahkkináššebáhpárat sáddejuvvojit maŋimustá guokte vahku ovdal. Jahkečoahkkin galgá meannudit: - Maŋimus áigodaga dieđáhusa - Doaibmaplána - Maŋimus áigodaga dárkkistuvvon rehketdoalu - Bušeahta - Lahttomávssu sturrodaga - Árvaluvvon áššiid - Válljet vihtta (5) stivralahttu ja golbma (3) várrelahttu - Válljet golmma olbmo válgalávdegotti Jahkečoahkkimis lea mearridanváldi daiguin lahtuiguin geat leat boahtan ja geain lea jienastanriekti. Árvaluvvon áššit maid jahkečoahkkin galggašii meannudit fertejit leat stivrra hálddus maŋimustá golbma vahku ovdal jahkečoahkkima. § 1: NAMMA JA ORGANISAŠUVDNAHÁPMI SNF-Sámi NissonForum lea giliid, báikegottiid ja regiovnna ovdánahttinbarggu forum nissonolbmuid eavttuid mielde. § 2: ULBMIL Sámi NissonForum ulbmilin lea: a) Nannet nissonolbmuid oassálastima ja váikkuhanválddi sámi báikegottiin, vuođđuduvvon sámegiela ja -kultuvrra ala b) Oahpahit ja movttiidahttit sámenissoniid áŋgiruššat ja doaimmahit ovdánahttinbarggu iežamet eavttuid mielde c) Dokumenteret sámenissoniid eallima ja bargguid, sihke historjjálaččat ja odne d) Ohcat ovttasbarggu servviiguin, organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierpmádagaiguin main lea seammá ulbmil § 3: LAHTTUVUOHTA Sámenissonat geat atnet iežaset sápmelažžan, sáhttet leat dábálaš lahttun. Earát sáhttet leat doarjjalahttun. § 4: LAHTTOMÁKSU Lahttomáksu máksojuvvo vuosttas jahkebeali kaleanddarjagis ja ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin mearrida lahttomávssu sturrodaga. § 5: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA JA JIENASTANRIEKTI Sus guhte lea deavdán/ deavdá 15 jagi kaleanddarjagis ja guhte lea leamaš dábálaš lahttun unnimustá golbma mánu, lea jienastanriekti jahkečoahkkimis. Su lea maid vejolaš válljet stivrii. Ii sáhte válljejuvvot sáttatolmmožin ovdal go deavdá 18 jagi. Doarjjalahtuin lea dušše evttohan- ja hállanriekti, iige jienastanriekti. § 6: STIVRA Stivra jođiha Sámi NissonForum. Stivrras leat vihtta lahtu guđet válljejuvvojit guovtti jahkái ain hávil. Go stivra vuođđuduvvo, válljejuvvo maiddái jođiheaddji. Stivrras lea mearridanváldi go unnimustá golmmas, oktan várrelahtuiguin, leat čoahkis. Stivra lea geatnegahtton doahttalit sierra njuolggadusaid stivrra bargui maid jahkečoahkkin lea dohkkehan. § 7: JAHKEČOAHKKIN Jahkečoahkkin lea Sámi NissonForum alimus orgána ja dollojuvvo juohke jagi. Jahkečoahkkimii gohččojuvvo njeallje vahku ovdal. Jahkečoahkkináššebáhpárat sáddejuvvojit maŋimustá guokte vahku ovdal. Jahkečoahkkin galgá meannudit: - Maŋimus áigodaga dieđáhusa - Doaibmaplána - Maŋimus áigodaga dárkkistuvvon rehketdoalu - Bušeahta - Lahttomávssu sturrodaga - Árvaluvvon áššiid - Válljet vihtta (5) stivralahtu ja golbma (3) várrelahtu - Válljet golmma olbmo válgalávdegotti Jahkečoahkkimis lea mearridanváldi daiguin lahtuiguin geat leat boahtán ja geain lea jienastanriekti. Árvaluvvon áššit maid jahkečoahkkin galggašii meannudit fertejit leat stivrra hálddus maŋimustá golbma vahku ovdal jahkečoahkkima. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
§ 1: NAMMA JA ORGANISAŠUVDNAHÁPMI SNF-Sámi NissonForum lea giliid, báikegottiid ja regiuvnna ovdánahttinbarggu forum nissonolbmuid eavttuid mielde. § 2: ULBMIL Sámi NissonForum ulbmilin lea: a) Nannet nissonolbmuid oassálastima ja váikkuhanválddi sámi báikegottiin, vuođđuduvvon sámegiela ja -kultuvrra ala b) Oahpahit ja movttiidahttit sámenissoniid áŋgiruššat ja doaimmahit ovdánahttinbarggu iežamet eavttuid mielde c) Dokumenteret sámenissoniid eallima ja bargguid, sihke historjjálaččat ja odne d) Ohcat ovttasbarggu servviiguin, organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierbmádagaiguin main lea seammá ulbmil § 3: LAHTTOVUOHTA Sámenissonat geat atnet iežaset sápmelažžan, sáhttet leat dábálaš lahttun. Earát sáhttet leat doarjjalahttun. § 4: LAHTTOMÁKSU Lahttomáksu máksojuvvo vuosttas jahkebeali kaleanddarjagis ja ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin mearrida lahttomávssu sturrodaga. § 5: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA JA JIENASTANRIEKTI Sus guhte lea deavdán/ deavdá 15 jagi kaleanddarjagis ja guhte lea leamaš dábálaš lahttun unnimustá golbma mánu, lea jienastanriekti jahkečoahkkimis. Su lea maid vejolaš válljet stivrii. Ii sáhte válljejuvvot sáttatolmmožin ovdal go deavdá 18 jagi. Doarjjalahtuin lea dušše evttohan- ja hállanriekti, iige jienastanriekti. § 6: STIVRA Stivra jođiha Sámi NissonForum. Stivrras leat vihtta lahtu guđet válljejuvvojit guovtti jahkái ain hávil. Go stivra vuođđuduvvo, válljejuvvo maiddái jođiheaddji. Stivrras lea mearridanváldi go unnimustá golmmas, oktan várrelahtuiguin, leat čoahkis. Stivra lea geatnegahtton doahttalit sierra njuolggadusaid stivrra bargui maid jahkečoahkkin lea dohkkehan. § 7: JAHKEČOAHKKIN Jahkečoahkkin lea Sámi NissonForum alimus orgána ja dollojuvvo juohke jagi. Jahkečoahkkimii gohččojuvvo njeallje vahku ovdal. Jahkečoahkkináššebáhpárat sáddejuvvojit maŋimustá guokte vahku ovdal. Jahkečoahkkin galgá meannudit: - Maŋimus áigodaga dieđáhusa - Doaibmaplána - Maŋimus áigodaga dárkkistuvvon rehketdoalu - Bušeahta - Lahttomávssu sturrodaga - Árvaluvvon áššiid - Válljet vihtta (5) stivralahttu ja golbma (3) várrelahttu - Válljet golmma olbmo válgalávdegotti Jahkečoahkkimis lea mearridanváldi daiguin lahtuiguin geat leat boahtan ja geain lea jienastanriekti. Árvaluvvon áššit maid jahkečoahkkin galggašii meannudit fertejit leat stivrra hálddus maŋimustá golbma vahku ovdal jahkečoahkkima.
§ 1: NAMMA JA ORGANISAŠUVDNAHÁPMI SNF-Sámi NissonForum lea giliid, báikegottiid ja regiovnna ovdánahttinbarggu forum nissonolbmuid eavttuid mielde. § 2: ULBMIL Sámi NissonForum ulbmilin lea: a) Nannet nissonolbmuid oassálastima ja váikkuhanválddi sámi báikegottiin, vuođđuduvvon sámegiela ja -kultuvrra ala b) Oahpahit ja movttiidahttit sámenissoniid áŋgiruššat ja doaimmahit ovdánahttinbarggu iežamet eavttuid mielde c) Dokumenteret sámenissoniid eallima ja bargguid, sihke historjjálaččat ja odne d) Ohcat ovttasbarggu servviiguin, organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierpmádagaiguin main lea seamma ulbmil § 3: LAHTTUVUOHTA Sámenissonat geat atnet iežaset sápmelažžan, sáhttet leat dábálaš lahttun. Earát sáhttet leat doarjjalahttun. § 4: LAHTTOMÁKSU Lahttomáksu máksojuvvo vuosttas jahkebeali kaleanddarjagis ja ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin mearrida lahttomávssu sturrodaga. § 5: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA JA JIENASTANRIEKTI Sus guhte lea deavdán/ deavdá 15 jagi kaleanddarjagis ja guhte lea leamaš dábálaš lahttun unnimustá golbma mánu, lea jienastanriekti jahkečoahkkimis. Su lea maid vejolaš válljet stivrii. Ii sáhte válljejuvvot sáttatolmmožin ovdal go deavdá 18 jagi. Doarjjalahtuin lea dušše 😱 ja hállanriekti, iige jienastanriekti. § 6: STIVRA Stivra jođiha Sámi NissonForum. Stivrras leat vihtta lahtu guđet válljejuvvojit guovtti jahkái ain hávil. Go stivra vuođđuduvvo, válljejuvvo maiddái jođiheaddji. Stivrras lea mearridanváldi go unnimustá golmmas, oktan várrelahtuiguin, leat čoahkis. Stivra lea geatnegahtton doahttalit sierra njuolggadusaid stivrra bargui maid jahkečoahkkin lea dohkkehan. § 7: JAHKEČOAHKKIN Jahkečoahkkin lea Sámi NissonForum alimus orgána ja dollojuvvo juohke jagi. Jahkečoahkkimii gohččojuvvo njeallje vahku ovdal. Jahkečoahkkináššebáhpárat sáddejuvvojit maŋimustá guokte vahku ovdal. Jahkečoahkkin galgá meannudit: - Maŋimus áigodaga dieđáhusa - Doaibmaplána - Maŋimus áigodaga dárkkistuvvon rehketdoalu - Bušeahta - Lahttomávssu sturrodaga - Árvaluvvon áššiid - Válljet vihtta (5) stivrralahttu ja golbma (3) várrelahttu - Válljet golmma olbmo válgalávdegotti Jahkečoahkkimis lea mearridanváldi daiguin lahtuiguin geat leat boahtán ja geain lea jienastanriekti. Árvaluvvon áššit maid jahkečoahkkin galggašii meannudit fertejit leat stivrra hálddus maŋimustá golbma vahku ovdal jahkečoahkkima.
    • «regiuvnna» ➞ [typo]
      • «regiovnna»
      • «regiona»
    • «:  ULBMIL» ➞ [double-space-before]
      • «: ULBMIL»
    • «)  Dokumenteret» ➞ [double-space-before]
      • «) Dokumenteret»
    • «fierbmádagaiguin» ➞ [typo]
      • «fierpmádagaiguin»
    • «seammá» ➞ [typo]
      • «seamma»
    • «LAHTTOVUOHTA» ➞ [typo]
      • «LAHTTUVUOHTA»
    • «atnet  iežaset» ➞ [double-space-before]
      • «atnet iežaset»
    • «:  VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA» ➞ [double-space-before]
      • «: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA»
    • «evttohan-» ➞ [typo]
      • «:  STIVRA» ➞ [double-space-before]
        • «: STIVRA»
      • «.  Stivra» ➞ [double-space-before]
        • «. Stivra»
      • «:  JAHKEČOAHKKIN» ➞ [double-space-before]
        • «: JAHKEČOAHKKIN»
      • «.  Jahkečoahkkimii» ➞ [double-space-before]
        • «. Jahkečoahkkimii»
      • «stivralahttu» ➞ [typo]
        • «stivrralahttu»
      • «boahtan» ➞ [typo]
        • «boahtán»
§ 1: NAMMA JA ORGANISAŠUVDNAHÁPMI SNF-Sámi NissonForum lea giliid, báikegottiid ja regiovnna ovdánahttinbarggu forum nissonolbmuid eavttuid mielde. § 2: ULBMIL Sámi NissonForum ulbmilin lea: a) Nannet nissonolbmuid oassálastima ja váikkuhanválddi sámi báikegottiin, vuođđuduvvon sámegiela ja -kultuvrra ala b) Oahpahit ja movttiidahttit sámenissoniid áŋgiruššat ja doaimmahit ovdánahttinbarggu iežamet eavttuid mielde c) Dokumenteret sámenissoniid eallima ja bargguid, sihke historjjálaččat ja odne d) Ohcat ovttasbarggu servviiguin, organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierpmádagaiguin main lea seamma ulbmil § 3: LAHTTUVUOHTA Sámenissonat geat atnet iežaset sápmelažžan, sáhttet leat dábálaš lahttun. Earát sáhttet leat doarjjalahttun. § 4: LAHTTOMÁKSU Lahttomáksu máksojuvvo vuosttas jahkebeali kaleanddarjagis ja ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin mearrida lahttomávssu sturrodaga. § 5: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA JA JIENASTANRIEKTI Sus guhte lea deavdán/ deavdá 15 jagi kaleanddarjagis ja guhte lea leamaš dábálaš lahttun unnimustá golbma mánu, lea jienastanriekti jahkečoahkkimis. Su lea maid vejolaš válljet stivrii. Ii sáhte válljejuvvot sáttatolmmožin ovdal go deavdá 18 jagi. Doarjjalahtuin lea dušše ja hállanriekti, iige jienastanriekti. § 6: STIVRA Stivra jođiha Sámi NissonForum. Stivrras leat vihtta lahtu guđet válljejuvvojit guovtti jahkái ain hávil. Go stivra vuođđuduvvo, válljejuvvo maiddái jođiheaddji. Stivrras lea mearridanváldi go unnimustá golmmas, oktan várrelahtuiguin, leat čoahkis. Stivra lea geatnegahtton doahttalit sierra njuolggadusaid stivrra bargui maid jahkečoahkkin lea dohkkehan. § 7: JAHKEČOAHKKIN Jahkečoahkkin lea Sámi NissonForum alimus orgána ja dollojuvvo juohke jagi. Jahkečoahkkimii gohččojuvvo njeallje vahku ovdal. Jahkečoahkkináššebáhpárat sáddejuvvojit maŋimustá guokte vahku ovdal. Jahkečoahkkin galgá meannudit: - Maŋimus áigodaga dieđáhusa - Doaibmaplána - Maŋimus áigodaga dárkkistuvvon rehketdoalu - Bušeahta - Lahttomávssu sturrodaga - Árvaluvvon áššiid - Válljet vihtta (5) stivrralahttu ja golbma (3) várrelahttu - Válljet golmma olbmo válgalávdegotti Jahkečoahkkimis lea mearridanváldi daiguin lahtuiguin geat leat boahtán ja geain lea jienastanriekti. Árvaluvvon áššit maid jahkečoahkkin galggašii meannudit fertejit leat stivrra hálddus maŋimustá golbma vahku ovdal jahkečoahkkima.
§ 1: NAMMA JA ORGANISAŠUVDNAHÁPMI SNF-Sámi NissonForum lea giliid, báikegottiid ja regiovnna ovdánahttinbarggu forum nissonolbmuid eavttuid mielde. § 2: ULBMIL Sámi NissonForum ulbmilin lea: a) Nannet nissonolbmuid oassálastima ja váikkuhanválddi sámi báikegottiin, vuođđuduvvon sámegiela ja -kultuvrra ala b) Oahpahit ja movttiidahttit sámenissoniid áŋgiruššat ja doaimmahit ovdánahttinbarggu iežamet eavttuid mielde c) Dokumenteret sámenissoniid eallima ja bargguid, sihke historjjálaččat ja odne d) Ohcat ovttasbarggu servviiguin, organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierpmádagaiguin main lea seamma ulbmil § 3: LAHTTUVUOHTA Sámenissonat geat atnet iežaset sápmelažžan, sáhttet leat dábálaš lahttun. Earát sáhttet leat doarjjalahttun. § 4: LAHTTOMÁKSU Lahttomáksu máksojuvvo vuosttas jahkebeali kaleanddarjagis ja ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin mearrida lahttomávssu sturrodaga. § 5: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA JA JIENASTANRIEKTI Sus guhte lea deavdán/ deavdá 15 jagi kaleanddarjagis ja guhte lea leamaš dábálaš lahttun unnimustá golbma mánu, lea jienastanriekti jahkečoahkkimis. Su lea maid vejolaš válljet stivrii. Ii sáhte válljejuvvot sáttatolmmožin ovdal go deavdá 18 jagi. Doarjjalahtuin lea dušše ja hállanriekti, iige jienastanriekti. § 6: STIVRA Stivra jođiha Sámi NissonForum. Stivrras leat vihtta lahtu guđet válljejuvvojit guovtti jahkái ain hávil. Go stivra vuođđuduvvo, válljejuvvo maiddái jođiheaddji. Stivrras lea mearridanváldi go unnimustá golmmas, oktan várrelahtuiguin, leat čoahkis. Stivra lea geatnegahtton doahttalit sierra njuolggadusaid stivrra bargui maid jahkečoahkkin lea dohkkehan. § 7: JAHKEČOAHKKIN Jahkečoahkkin lea Sámi NissonForum alimus orgána ja dollojuvvo juohke jagi. Jahkečoahkkimii gohččojuvvo njeallje vahku ovdal. Jahkečoahkkináššebáhpárat sáddejuvvojit maŋimustá guokte vahku ovdal. Jahkečoahkkin galgá meannudit: - Maŋimus áigodaga dieđáhusa - Doaibmaplána - Maŋimus áigodaga dárkkistuvvon rehketdoalu - Bušeahta - Lahttomávssu sturrodaga - Árvaluvvon áššiid - Válljet vihtta (5) stivrralahttu ja golbma (3) várrelahttu - Válljet golmma olbmo válgalávdegotti Jahkečoahkkimis lea mearridanváldi daiguin lahtuiguin geat leat boahtán ja geain lea jienastanriekti. Árvaluvvon áššit maid jahkečoahkkin galggašii meannudit fertejit leat stivrra hálddus maŋimustá golbma vahku ovdal jahkečoahkkima.
    • «dušše  ja» ➞ [double-space-before]
      • «dušše ja»
§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMI Sámi NissonForum heaittiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaititiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida. § 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMI Sámi NissonForum heaittiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaittiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMI Sámi NissonForum heaittiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaititiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida.
§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMI Sámi NissonForum heaittiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaittiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida.
    • «:  SIERRA» ➞ [double-space-before]
      • «: SIERRA»
    • «:  NJUOLGGADUSAID» ➞ [double-space-before]
      • «: NJUOLGGADUSAID»
    • «:  HEAITTIHEAPMI» ➞ [double-space-before]
      • «: HEAITTIHEAPMI»
    • «heaittiheapmi  ferte» ➞ [double-space-before]
      • «heaittiheapmi ferte»
    • «goalmmát oasi  eanetlogu» ➞ [double-space-before]
      • «goalmmát oasi eanetlogu»
    • «Heaititiheamis» ➞ [typo]
      • «Heaittiheamis»
§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMI Sámi NissonForum heaittiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaittiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida.
§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMI Sámi NissonForum heaittiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaittiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida.
    • «NissonForum  heaittiheapmi» ➞ [double-space-before]
      • «NissonForum heaittiheapmi»
Preassadieđáhusat SNF jahkečoahkkincealkámuš skábmamánu 1.-2.b.2008 Roavvenjárggas Doaibmaplána vuostálastit alkohola-boasttogeavaheami ja veahkaválddi maid bearaš gillá. handl-plan Cealkámušat dohkkehuvvon SNFa jahkečoahkkimis skábmamánu 1.-2.b. Roavvenjárggas. nr-1-7-sam Sámi Parlamentáralaš Ráđi dásseárvobargu ja dásseárvobálkkašupmi; SNF ovdánahttinbálkkašupmi 2008 nuortasápmelažžii Tiina Sanila-Aikio snf-odas-3 SNFa seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 snf-odas-2 Sámenissoniid árbevirolaš máhttu – vajálduvvon Sámi allaskuvlla Ealát-prošeavtta semináras? Kárášjohka, 08.03.2008 PDF fiila: snfcealkamus080308.pdf Boahtte vahkus (12.-13.3.08) Guovdageainnus lágiduvvo seminára hui áigeguovdilis ja dehálaš fáttás, namalassii árbevirolaš máhtus ja dálkkádatrievdadeamis. Seminára váldotemán lea “Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin?” Váldologaldallin lea professor Fikret Berkes Luondduresurssaid instituhtas Manitoba Universitehtas, Kanadas. Eará logaldallit leat professor Carsten Smith, allaskuvlla professorat, doavttirgrádastipendiáhtat ja moattis earát. Guovtti beaivvi prográmmas logaldallit leat oktiibuot 11, ja dušše okta nissonolmmoš. Eamiálbmogiid dahje árbevirolaš dieđu birra ságastaladettiin dahje dan dutkkadettiin dávjá vajálduvvo dan máŋggabealatvuohta dego sohkabealle- ja ahkeerohusat. Nissoniid diehtu lea máŋgii vajálduhtton dahje badjelgehččojuvvon dutkamušain, ovddidanprošeavttain ja resursahálddašanvuogádagain. Almmái- ja nissonolbmuin leat sierralágan rollat bearraša ja servodaga ekonomalaš buvttadeamis, mas čuovvu ahte sis leat maiddái earálágan vásáhusat, diehtu ja áddejupmi sin luonddubirrasis. Nissonolbmuin lea árbevirolaččat leamaš guovddáš rolla ovdamearkka dihte šaddodiehtaga iešguđet surggiin, árbevirolaš eanandoalus ja vuovdedoalus. Sin geográfalaš ja dálkkádahkii, jagiáiggiide guoski dieđus leamaš stuorra mearkkašupmi šattuid čoaggimis ja gáhttemis. Eamiálbmot- ja árbevirolaš servodagain nissonolbmuid diehtu leamaš ja lea ain hui dehálaš bistevaš ekologalaš ja kultuvrralaš boahtteáigge ja biologalaš máŋggabealatvuođa doalaheamis ja dan oahpaheamis ođđa buolvvaide (FAO 1999; Nuttall 1998; Armstrong 1998; Shiva 1993). Ovdamearkka dihte UNESCO Máilmmikonferánssa diehtaga birra (1999) celkkii raporttastis, ahte “ráđđehusat ja ráđđehusain sorjjasmeahttun organisašuvnnat (NGOt) galget gáhttet árbevirolaš diehtoortnegiid dáinna lagiin , ahte aktiivvalaččat doarjut servodagaid, mat doalahit ja ovddidit dákkár dieđu, eallinvugiid, gielaid, sosiála ortnega ja birrasa, gos sii ellet. Dat galget maiddái dovddastit nissoniid rolla árbevirolaš dieđu guovddáš gáldun” (World Conference on Science 1999: para. 86). Gažaldagat maid Sámi NissonForum háliida jearrat Sámi allaskuvllas ja Ealát-prošeavttas leat: • Leatgo sámenissoniid erenoamáš árbevirolaš diehtu ja máhttu váldojuvvon vuhtii seminárá plánedettiin ja logaldalliid válljedettiin? • Mo seminára áigu váldit vuhtii eamiálbmogiid ja árbevirolaš dieđu ja diehtoortnegiid máŋggabealatvuođa? Mo seminára áigu buktit ovdan daid dehálaš erohusaid, mat leat iešguđet joavkkuid dieđu gaskkas? • Mo seminára sihkkarastá ahte sámenissoniid jietna ii vajálduvvo dahje badjelgehččojuvvo seminára guovddáš gažaldaga guorahaladettiin – namalassii “Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin?” Sámi NissonForum deattuha, ahte almmá sámenissoniid aktiivvalaš oassálastima ja sin árbevirolaš dieđu ja máhtu haga ii leat vejolaš guorahallat doarvái bures ja dievaslaččat biokultuvrralaš máŋggabealatvuođa hámiid dahje ekologalaš oktiigullevašvuođaid. Preassadieđáhusat SNF jahkečoahkkincealkámuš skábmamánu 1.-2.b.2008 Roavvenjárggas Doaibmaplána vuostálastit alkohola-boasttugeavaheami ja veahkaválddi maid bearaš gillá. handl-plan Cealkámušat dohkkehuvvon SNF jahkečoahkkimis skábmamánu 1.-2.b. Roavvenjárggas. nr-1-7-sam Sámi Parlamentáralaš Ráđi dásseárvobargu ja dásseárvobálkkašupmi; SNF ovdánahttinbálkkašupmi 2008 nuortasápmelažžii Tiina Sanila-Aikio snf-odas-3 SNF seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 snf-odas-2 Sámenissoniid árbevirolaš máhttu – vajálduvvon Sámi allaskuvlla Ealát-prošeavtta semináras? Kárášjohka, 08.03.2008 PDF fiila: snfcealkamus080308.pdf Boahtte vahkus (12.-13.3.08) Guovdageainnus lágiduvvo seminára hui áigeguovdilis ja dehálaš fáttás, namalassii árbevirolaš máhtus ja dálkkádatrievdadeamis. Seminára váldotemán lea “Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin?” Váldologaldallin lea professor Fikret Berkes Luondduresurssaid instituhtas Manitoba Universitehtas, Kanadas. Eará logaldallit leat professor Carsten Smith, allaskuvlla professorat, doavttirgrádastipendiáhtat ja moattis earát. Guovtti beaivvi prográmmas logaldallit leat oktiibuot 11, ja dušše okta nissonolmmoš. Eamiálbmogiid dahje árbevirolaš dieđu birra ságastaladettiin dahje dan dutkkadettiin dávjá vajálduvvo dan máŋggabealatvuohta dego sohkabealle- ja ahkeerohusat. Nissoniid diehtu lea máŋgii vajálduhtton dahje badjelgehččojuvvon dutkamušain, ovddidanprošeavttain ja resursahálddašanvuogádagain. Almmái- ja nissonolbmuin leat sierralágan rollat bearraša ja servodaga ekonomalaš buvttadeamis, mas čuovvu ahte sis leat maiddái earálágan vásáhusat, diehtu ja áddejupmi sin luonddubirrasis. Nissonolbmuin lea árbevirolaččat leamaš guovddáš rolla ovdamearkka dihte šaddodiehtaga iešguđet surggiin, árbevirolaš eanandoalus ja vuovdedoalus. Sin geográfalaš ja dálkkádahkii, jagiáiggiide guoski dieđus leamaš stuorra mearkkašupmi šattuid čoaggimis ja gáhttemis. Eamiálbmot- ja árbevirolaš servodagain nissonolbmuid diehtu leamaš ja lea ain hui dehálaš bistevaš ekologalaš ja kultuvrralaš boahtteáigge ja biologalaš máŋggabealatvuođa doalaheamis ja dan oahpaheamis ođđa buolvvaide (FAO 1999; Nuttall 1998; Armstrong 1998; Shiva 1993). Ovdamearkka dihte UNESCO Máilmmikonferánssa diehtaga birra (1999) celkkii raporttastis, ahte “ráđđehusat ja ráđđehusain sorjjasmeahttun organisašuvnnat (NGOt) galget gáhttet árbevirolaš diehtoortnegiid dáinna lágiin , ahte aktiivvalaččat doarjut servodagaid, mat doalahit ja ovddidit dákkár dieđu, eallinvugiid, gielaid, sosiála ortnega ja birrasa, gos sii ellet. Dat galget maiddái dovddastit nissoniid rolla árbevirolaš dieđu guovddáš gáldun” (World Conference on Science 1999: para. 86). Gažaldagat maid Sámi NissonForum háliida jearrat Sámi allaskuvllas ja Ealát-prošeavttas leat: • Leatgo sámenissoniid erenoamáš árbevirolaš diehtu ja máhttu váldojuvvon vuhtii seminára plánedettiin ja logaldalliid válljedettiin? • Mo seminára áigu váldit vuhtii eamiálbmogiid ja árbevirolaš dieđu ja diehtoortnegiid máŋggabealatvuođa? Mo seminára áigu buktit ovdan daid dehálaš erohusaid, mat leat iešguđet joavkkuid dieđu gaskkas? • Mo seminára sihkkarastá ahte sámenissoniid jietna ii vajálduvvo dahje badjelgehččojuvvo seminára guovddáš gažaldaga guorahaladettiin – namalassii “Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin?” Sámi NissonForum deattuha, ahte almmá sámenissoniid aktiivvalaš oassálastima ja sin árbevirolaš dieđu ja máhtu haga ii leat vejolaš guorahallat doarvái bures ja dievaslaččat biokultuvrralaš máŋggabealatvuođa hámiid dahje ekologalaš oktiigullevašvuođaid. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Preassadieđáhusat SNF jahkečoahkkincealkámuš skábmamánu 1.-2.b.2008 Roavvenjárggas Doaibmaplána vuostálastit alkohola-boasttogeavaheami ja veahkaválddi maid bearaš gillá. handl-plan Cealkámušat dohkkehuvvon SNFa jahkečoahkkimis skábmamánu 1.-2.b. Roavvenjárggas. nr-1-7-sam Sámi Parlamentáralaš Ráđi dásseárvobargu ja dásseárvobálkkašupmi; SNF ovdánahttinbálkkašupmi 2008 nuortasápmelažžii Tiina Sanila-Aikio snf-odas-3 SNFa seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 snf-odas-2 Sámenissoniid árbevirolaš máhttu – vajálduvvon Sámi allaskuvlla Ealát-prošeavtta semináras? Kárášjohka, 08.03.2008 PDF fiila: snfcealkamus080308.pdfsnfcealkamus080308.pdf Boahtte vahkus (12.-13.3.08) Guovdageainnus lágiduvvo seminára hui áigeguovdilis ja dehálaš fáttás, namalassii árbevirolaš máhtus ja dálkkádatrievdadeamis. Seminára váldotemán lea “Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin?” Váldologaldallin lea professor Fikret Berkes Luondduresurssaid instituhtas Manitoba Universitehtas, Kanadas. Eará logaldallit leat professor Carsten Smith, allaskuvlla professorat, doavttirgrádastipendiáhtat ja moattis earát. Guovtti beaivvi prográmmas logaldallit leat oktiibuot 11, ja dušše okta nissonolmmoš. Eamiálbmogiid dahje árbevirolaš dieđu birra ságastaladettiin dahje dan dutkkadettiin dávjá vajálduvvo dan máŋggabealatvuohta dego sohkabealle- ja ahkeerohusat. Nissoniid diehtu lea máŋgii vajálduhtton dahje badjelgehččojuvvon dutkamušain, ovddidanprošeavttain ja resursahálddašanvuogádagain. Almmái- ja nissonolbmuin leat sierralágan rollat bearraša ja servodaga ekonomalaš buvttadeamis, mas čuovvu ahte sis leat maiddái earálágan vásáhusat, diehtu ja áddejupmi sin luonddubirrasis. Nissonolbmuin lea árbevirolaččat leamaš guovddáš rolla ovdamearkka dihte šaddodiehtaga iešguđet surggiin, árbevirolaš eanandoalus ja vuovdedoalus. Sin geográfalaš ja dálkkádahkii, jagiáiggiide guoski dieđus leamaš stuorra mearkkašupmi šattuid čoaggimis ja gáhttemis. Eamiálbmot- ja árbevirolaš servodagain nissonolbmuid diehtu leamaš ja lea ain hui dehálaš bistevaš ekologalaš ja kultuvrralaš boahtteáigge ja biologalaš máŋggabealatvuođa doalaheamis ja dan oahpaheamis ođđa buolvvaide (FAO 1999; Nuttall 1998; Armstrong 1998; Shiva 1993). Ovdamearkka dihte UNESCO Máilmmikonferánssa diehtaga birra (1999) celkkii raporttastis, ahte “ráđđehusat ja ráđđehusain sorjjasmeahttun organisašuvnnat (NGOt) galget gáhttet árbevirolaš diehtoortnegiid dáinna lagiin , ahte aktiivvalaččat doarjut servodagaid, mat doalahit ja ovddidit dákkár dieđu, eallinvugiid, gielaid, sosiála ortnega ja birrasa, gos sii ellet. Dat galget maiddái dovddastit nissoniid rolla árbevirolaš dieđu guovddáš gáldun” (World Conference on Science 1999: para. 86). Gažaldagat maid Sámi NissonForum háliida jearrat Sámi allaskuvllas ja Ealát-prošeavttas leat: • Leatgo sámenissoniid erenoamáš árbevirolaš diehtu ja máhttu váldojuvvon vuhtii seminárá plánedettiin ja logaldalliid válljedettiin? • Mo seminára áigu váldit vuhtii eamiálbmogiid ja árbevirolaš dieđu ja diehtoortnegiid máŋggabealatvuođa? Mo seminára áigu buktit ovdan daid dehálaš erohusaid, mat leat iešguđet joavkkuid dieđu gaskkas? • Mo seminára sihkkarastá ahte sámenissoniid jietna ii vajálduvvo dahje badjelgehččojuvvo seminára guovddáš gažaldaga guorahaladettiin – namalassii “Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin?” Sámi NissonForum deattuha, ahte almmá sámenissoniid aktiivvalaš oassálastima ja sin árbevirolaš dieđu ja máhtu haga ii leat vejolaš guorahallat doarvái bures ja dievaslaččat biokultuvrralaš máŋggabealatvuođa hámiid dahje ekologalaš oktiigullevašvuođaid.
Preassadieđáhusat SNF jahkečoahkkincealkámuš skábmamánu 1.-2. b.2008 Roavvenjárggas Doaibmaplána vuostálastit alkohola-boasttogeavaheami ja veahkaválddi maid bearaš gillá. 😱 Cealkámušat dohkkehuvvon SNF jahkečoahkkimis skábmamánu 1.-2. b. Roavvenjárggas. nr-1-7-sam Sámi Parlamentáralaš Ráđi dásseárvobargu ja dásseárvobálkkašupmi; SNF ovdánahttinbálkkašupmi 2008 nuortasápmelažžii Tiina Sanila-Aikio 😱-3 SNF seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 😱-2 Sámenissoniid árbevirolaš máhttu – vajálduvven Sámi allaskuvlla Ealát-prošeavtta semináras? Kárášjohka, 08.03.2008 PDF fiila: 😱snfcealkamus080308. pdf Boahtte vahkus (12.-13.3.08) Guovdageainnus lágiduvvo seminára hui áigeguovdilis ja dehálaš fáttás, namalassii árbevirolaš máhtus ja dálkkádatrievdadeamis. Seminára váldotemán lea ”Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin? ” Váldologaldallin lea professor Sirret Berkes Luondduresurssaid instituhtas Manitoba Universitehtas, Kanadas. Eará logaldallit leat professor Carsten Smith, allaskuvlla professorat, doavtterráđđastipendiáhtat ja moattis earát. Guovtti beaivvi prográmmas logaldallit leat oktiibuot 11, ja dušše okta nissonolmmoš. Eamiálbmogiid dahje árbevirolaš dieđu birra ságastaladettiin dahje dan dutkkadettiin dávjá vajálduvve dan máŋggabealatvuohta dego sohkabealle- ja ahkeerohusat. Nissoniid diehtu lea máŋgii vajálduhtton dahje badjelgehččojuvvon dutkamušain, ovddidanprošeavttain ja resursahálddašanvuogádagain. Almmái- ja nissonolbmuin leat sierralágan rollat bearraša ja servodaga ekonomalaš buvttadeamis, mas čuovvu ahte sis leat maiddái earálágan vásáhusat, diehtu ja áddejupmi sin luonddubirrasis. Nissonolbmuin lea árbevirolaččat leamaš guovddášrolla ovdamearkka dihte šaddodiehtaga iešguđet surggiin, árbevirolaš eanandoalus ja vuovdedoalus. Sin geográfalaš ja dálkkádahkii, jagiáiggiide guoski dieđus leamaš stuorra mearkkašupmi šattuid čoaggimis ja gáhttemis. Eamiálbmot- ja árbevirolaš servodagain nissonolbmuid diehtu leamaš ja lea ain hui dehálaš bistevaš ekologalaš ja kultuvrralaš boahtteáigge ja biologalaš máŋggabealatvuođa doalaheamis ja dan oahpaheamis ođđa buolvvaide (FAO 1999; Luttale 1998; Armstrong 1998; Shiva 1993). Ovdamearkka dihte UNESCO Máilmmikonferánssa diehtaga birra (1999) celkkii raporttastis, ahte ”ráđđehusat ja ráđđehusain sorjjasmeahttun organisašuvnnat (NGO:t) galget gáhttet árbevirolaš diehtoortnegiid dáinna lágiin lagiin, ahte aktiivvalaččat doarjut servodagaid, mat doalahit ja ovddidit dákkár dieđu, eallinvugiid, gielaid, sosiála ortnega ja birrasa, gos sii ellet. Dat galget maiddái dovddastit nissoniid rolla árbevirolaš dieđu guovddášgáldun” (World Conference on Science 1999: vára. 86). Gažaldagat maid Sámi NissonForum háliida jearrat Sámi allaskuvllas ja Ealát-prošeavttas leat: • Leatgo sámenissoniid erenoamáš árbevirolaš diehtu ja máhttu váldojuvvon vuhtii seminára plánedettiin ja logaldalliid válljedettiin? • Mo seminára áigu váldit vuhtii eamiálbmogiid ja árbevirolaš dieđu ja diehtoortnegiid máŋggabealatvuođa? Mo seminára áigu buktit ovdan daid dehálaš erohusaid, mat leat iešguđet joavkkuid dieđu gaskkas? • Mo seminára sihkkarastá ahte sámenissoniid jietna ii vajálduvvá dahje badjelgehččojuvvo seminára guovddášgažaldaga guorahaladettiin – namalassii ”Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin? ” Sámi NissonForum deattuha, ahte almmá sámenissoniid aktiivvalaš oassálastima ja sin árbevirolaš dieđu ja máhtu haga ii leat vejolaš guorahallat doarvái bures ja dievaslaččat biokultuvrralaš máŋggabealatvuođa hámiid dahje ekologalaš oktiigullevašvuođaid.
    • «.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. b.»
    • «handl-plan» ➞ [typo]
      • «SNFa» ➞ [typo]
        • «SNF»
      • «.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «. b.»
      • «snf-odas» ➞ [typo]
        • «SNFa» ➞ [typo]
          • «SNF»
        • «,  Sámenissoniid» ➞ [double-space-before]
          • «, Sámenissoniid»
        • «snf-odas» ➞ [typo]
          • «vajálduvvon» ➞ [typo]
            • «vajálduvven»
          • «snfcealkamus080308.pdf» ➞ [typo]
            • «snfcealkamus080308.pdf» ➞ [no-space-after-punct-mark]
              • «snfcealkamus080308. pdf»
            • «“Movt» ➞ [punct-aistton-left]
              • «”Movt»
            • «?”» ➞ [no-space-after-punct-mark]
              • «? ”»
            • «Fikret» ➞ [typo]
              • «Sirret»
              • «Diktet»
              • «Liktet»
              • «Hirret»
              • «Virret»
              • «Vikšet»
            • «doavttirgrádastipendiáhtat» ➞ [typo]
              • «doavtterráđđastipendiáhtat»
              • «doavttergrádastipendiáhtat»
              • «doavttergráhtastipendiáhtat»
              • «doavttergráđđastipendiáhtat»
            • «vajálduvvo» ➞ [typo]
              • «vajálduvve»
            • «guovddáš rolla» ➞ [msyn-compound]
              • «guovddášrolla»
            • «Nuttall» ➞ [typo]
              • «Luttale»
              • «Suttale»
            • «“ráđđehusat» ➞ [punct-aistton-left]
              • «”ráđđehusat»
            • «NGOt» ➞ [typo]
              • «NGO:t»
            • «lagiin» ➞ [typo]
              • «lágiin»
            • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
              • «lagiin,»
            • «guovddáš gáldun» ➞ [msyn-compound]
              • «guovddášgáldun»
            • «para» ➞ [typo]
              • «vára»
            • «seminárá» ➞ [typo]
              • «seminára»
            • «vajálduvvo» ➞ [typo]
              • «vajálduvvá»
            • «guovddáš gažaldaga» ➞ [msyn-compound]
              • «guovddášgažaldaga»
            • «“Movt» ➞ [punct-aistton-left]
              • «”Movt»
            • «?”» ➞ [no-space-after-punct-mark]
              • «? ”»
Preassadieđáhusat SNF jahkečoahkkincealkámuš skábmamánu 1.-2. b.2008 Roavvenjárggas Doaibmaplána vuostálastit alkohola-boasttogeavaheami ja veahkaválddi maid bearaš gillá. Cealkámušat dohkkehuvvon SNF jahkečoahkkimis skábmamánu 1.-2. b. Roavvenjárggas. nr-1-7-sam Sámi Parlamentáralaš Ráđi dásseárvobargu ja dásseárvobálkkašupmi; SNF ovdánahttinbálkkašupmi 2008 nuortasápmelažžii Tiina Sanila-Aikio -3 SNF seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 -2 Sámenissoniid árbevirolaš máhttu – vajálduvven Sámi allaskuvlla Ealát-prošeavtta semináras? Kárášjohka, 08.03.2008 PDF fiila: f Boahtte vahkus (12.-13.3.08) Guovdageainnus lágiduvvo seminára hui áigeguovdilis ja dehálaš fáttás, namalassii árbevirolaš máhtus ja dálkkádatrievdadeamis. Seminára váldotemán lea ”Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin? ” Váldologaldallin lea professor Sirret Berkes Luondduresurssaid instituhtas Manitoba Universitehtas, Kanadas. Eará logaldallit leat professor Carsten Smith, allaskuvlla professorat, doavtterráđđastipendiáhtat ja moattis earát. Guovtti beaivvi prográmmas logaldallit leat oktiibuot 11, ja dušše okta nissonolmmoš. Eamiálbmogiid dahje árbevirolaš dieđu birra ságastaladettiin dahje dan dutkkadettiin dávjá vajálduvve dan máŋggabealatvuohta dego sohkabealle- ja ahkeerohusat. Nissoniid diehtu lea máŋgii vajálduhtton dahje badjelgehččojuvvon dutkamušain, ovddidanprošeavttain ja resursahálddašanvuogádagain. Almmái- ja nissonolbmuin leat sierralágan rollat bearraša ja servodaga ekonomalaš buvttadeamis, mas čuovvu ahte sis leat maiddái earálágan vásáhusat, diehtu ja áddejupmi sin luonddubirrasis. Nissonolbmuin lea árbevirolaččat leamaš guovddášrolla ovdamearkka dihte šaddodiehtaga iešguđet surggiin, árbevirolaš eanandoalus ja vuovdedoalus. Sin geográfalaš ja dálkkádahkii, jagiáiggiide guoski dieđus leamaš stuorra mearkkašupmi šattuid čoaggimis ja gáhttemis. Eamiálbmot- ja árbevirolaš servodagain nissonolbmuid diehtu leamaš ja lea ain hui dehálaš bistevaš ekologalaš ja kultuvrralaš boahtteáigge ja biologalaš máŋggabealatvuođa doalaheamis ja dan oahpaheamis ođđa buolvvaide (FAO 1999; Luttale 1998; Armstrong 1998; Shiva 1993). Ovdamearkka dihte UNESCO Máilmmikonferánssa diehtaga birra (1999) celkkii raporttastis, ahte ”ráđđehusat ja ráđđehusain sorjjasmeahttun organisašuvnnat (NGO:t) galget gáhttet árbevirolaš diehtoortnegiid dáinna lágiin lagiin, ahte aktiivvalaččat doarjut servodagaid, mat doalahit ja ovddidit dákkár dieđu, eallinvugiid, gielaid, sosiála ortnega ja birrasa, gos sii ellet. Dat galget maiddái dovddastit nissoniid rolla árbevirolaš dieđu guovddášgáldun” (World Conference on Science 1999: vára. 86). Gažaldagat maid Sámi NissonForum háliida jearrat Sámi allaskuvllas ja Ealát-prošeavttas leat: • Leatgo sámenissoniid erenoamáš árbevirolaš diehtu ja máhttu váldojuvvon vuhtii seminára plánedettiin ja logaldalliid válljedettiin? • Mo seminára áigu váldit vuhtii eamiálbmogiid ja árbevirolaš dieđu ja diehtoortnegiid máŋggabealatvuođa? Mo seminára áigu buktit ovdan daid dehálaš erohusaid, mat leat iešguđet joavkkuid dieđu gaskkas? • Mo seminára sihkkarastá ahte sámenissoniid jietna ii vajálduvvá dahje badjelgehččojuvvo seminára guovddášgažaldaga guorahaladettiin – namalassii ”Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin? ” Sámi NissonForum deattuha, ahte almmá sámenissoniid aktiivvalaš oassálastima ja sin árbevirolaš dieđu ja máhtu haga ii leat vejolaš guorahallat doarvái bures ja dievaslaččat biokultuvrralaš máŋggabealatvuođa hámiid dahje ekologalaš oktiigullevašvuođaid.
Preassadieđáhusat SNF jahkečoahkkincealkámuš skábmamánu 1.-2. b. 2008 Roavvenjárggas Doaibmaplána vuostálastit alkohola-boasttogeavaheami ja veahkaválddi maid bearaš gillá. Cealkámušat dohkkehuvvon SNF jahkečoahkkimis skábmamánu 1.-2. b. Roavvenjárggas. nr-1-7-sam Sámi Parlamentáralaš Ráđi dásseárvobargu ja dásseárvobálkkašupmi; SNF ovdánahttinbálkkašupmi 2008 nuortasápmelažžii Tiina Sanila-Aikio -3 SNF seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 -2 Sámenissoniid árbevirolaš máhttu – vajálduvven Sámi allaskuvlla Ealát-prošeavtta semináras? Kárášjohka, 08.03.2008 PDF fiila: f Boahtte vahkus (12.-13.3.08) Guovdageainnus lágiduvvo seminára hui áigeguovdilis ja dehálaš fáttás, namalassii árbevirolaš máhtus ja dálkkádatrievdadeamis. Seminára váldotemán lea ”Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin? ” Váldologaldallin lea professor Sirret Berkes Luondduresurssaid instituhtas Manitoba Universitehtas, Kanadas. Eará logaldallit leat professor Carsten Smith, allaskuvlla professorat, doavtterráđđastipendiáhtat ja moattis earát. Guovtti beaivvi prográmmas logaldallit leat oktiibuot 11, ja dušše okta nissonolmmoš. Eamiálbmogiid dahje árbevirolaš dieđu birra ságastaladettiin dahje dan dutkkadettiin dávjá vajálduvve dan máŋggabealatvuohta dego sohkabealle- ja ahkeerohusat. Nissoniid diehtu lea máŋgii vajálduhtton dahje badjelgehččojuvvon dutkamušain, ovddidanprošeavttain ja resursahálddašanvuogádagain. Almmái- ja nissonolbmuin leat sierralágan rollat bearraša ja servodaga ekonomalaš buvttadeamis, mas čuovvu ahte sis leat maiddái earálágan vásáhusat, diehtu ja áddejupmi sin luonddubirrasis. Nissonolbmuin lea árbevirolaččat leamaš guovddášrolla ovdamearkka dihte šaddodiehtaga iešguđet surggiin, árbevirolaš eanandoalus ja vuovdedoalus. Sin geográfalaš ja dálkkádahkii, jagiáiggiide guoski dieđus leamaš stuorra mearkkašupmi šattuid čoaggimis ja gáhttemis. Eamiálbmot- ja árbevirolaš servodagain nissonolbmuid diehtu leamaš ja lea ain hui dehálaš bistevaš ekologalaš ja kultuvrralaš boahtteáigge ja biologalaš máŋggabealatvuođa doalaheamis ja dan oahpaheamis ođđa buolvvaide (FAO 1999; Luttale 1998; Armstrong 1998; Shiva 1993). Ovdamearkka dihte UNESCO Máilmmikonferánssa diehtaga birra (1999) celkkii raporttastis, ahte ”ráđđehusat ja ráđđehusain sorjjasmeahttun organisašuvnnat (NGO:t) galget gáhttet árbevirolaš diehtoortnegiid dáinna lágiin lágiin, ahte aktiivvalaččat doarjut servodagaid, mat doalahit ja ovddidit dákkár dieđu, eallinvugiid, gielaid, sosiála ortnega ja birrasa, gos sii ellet. Dat galget maiddái dovddastit nissoniid rolla árbevirolaš dieđu guovddášgáldun” (World Conference on Science 1999: vára. 86). Gažaldagat maid Sámi NissonForum háliida jearrat Sámi allaskuvllas ja Ealát-prošeavttas leat: • Leatgo sámenissoniid erenoamáš árbevirolaš diehtu ja máhttu váldojuvvon vuhtii seminára plánedettiin ja logaldalliid válljedettiin? • Mo seminára áigu váldit vuhtii eamiálbmogiid ja árbevirolaš dieđu ja diehtoortnegiid máŋggabealatvuođa? Mo seminára áigu buktit ovdan daid dehálaš erohusaid, mat leat iešguđet joavkkuid dieđu gaskkas? • Mo seminára sihkkarastá ahte sámenissoniid jietna ii vajálduvvá dahje badjelgehččojuvvo seminára guovddášgažaldaga guorahaladettiin – namalassii ”Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin? ” Sámi NissonForum deattuha, ahte almmá sámenissoniid aktiivvalaš oassálastima ja sin árbevirolaš dieđu ja máhtu haga ii leat vejolaš guorahallat doarvái bures ja dievaslaččat biokultuvrralaš máŋggabealatvuođa hámiid dahje ekologalaš oktiigullevašvuođaid.
    • «b.2008» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «b. 2008»
    • «.  Cealkámušat» ➞ [double-space-before]
      • «. Cealkámušat»
    • «lagiin» ➞ [typo]
      • «lágiin»
Sohkabealledásseárvu ii ollašuva Sámi iešmearridankonferánssas Kárášjohka, 28.01.2008 PDF-fiila: snfcealkamus280108.pdf SNF-Sámi NissonForum moaitá eamiálbmogiid resursaguovddáža Gáldu konferánssa Álttás boahtte vahkus. SNF jearrá manne nissonolbmuid eai ane dađi eanet árvvus logaldallin? Sii leat moattis, ja sin leat bidjan prográmma áibbas lohppii. Buohkat dihtet maid dat máksá. Diehtit velá ahte oassálastit dábálaččat vuolgališgohtet ovdal golmmabeaivásaš konferánssa loahpa. SNF mielas dásseárvoperspektiiva berrešii leat fáddán juo álgosáhkavuoruin, danne go dássážii dat lea bázahallon bealli. Fáddá dalle čuovošii digaštallama buot golbma beaivvi. Konferánssa poster/plakáhta muđui čájeha doaluid dovdomearkka: Vuovdnás almmáiolmmoš guhte okto dáhttu stivrejumi. Iešmearrideapmi lea sámiide, dego máilmmi earáge eamiálbmogiidda, hui áigeguovdilis gažaldat. Mannan čakčamánus Ovttastahttojuvvon Našuvnnaid (ON) váldočoahkkin dohkkehii viimmat Riikkaidgaskasaš eamiálbmogiid rivttiid julggaštuša , mas eamiálbmogiid vuoigatvuohta iešmearrideapmái lei guovddáš vuolggasadji. Buot davviriikkat jienastedje julggaštuša dohkkeheami bealis, ja dál leage áigeguovdil guorahallagoahtit mo ollašuhttit sámiid iešmearrideami ja čoavdit dasa gullevaš hástalusaid. Eamiálbmogiid resursaguovddáš Gáldu Guovdageainnus lea váldán dan hástalusa duođas ja lea lágideamen riikkaidgaskasaš konferánssa Sámi iešmearrideami birra boahtte vahkus, 04-06.02.2008 Álttás. Konferánsii leat bovdejuvvon sihke riikkaidgaskasaš ja sámi áššedovdit doallat sáhkavuoruid eamiálbmogiid ja sámiid iešmearrideami iešguđet beliin. Prográmma lea viiddis ja máŋggabealat, muhto SNF-Sami NissonForum lea sakka beahttašuvvan prográmma sohkabealleortnegis. Vuosttas logi logaldalli leat buohkat almmáiolbmot, dasto njeallje nissonolbmo maŋŋálága konferánssa loahpas. SNF jearrá: Makkár árvoortnegis dás lea sáhka? Manne nie máŋga almmáiolbmo ja dušše moadde nissonolbmo? Lea go eamiálbmogiid iešmearrideapmi vuos ja ovddimus almmáiolbmuid fierpmádat ja fáddá? Iešmearrideami vuođđu SNF oaivvilda ahte konferánssa prográmma speadjalastá duohtavuođa, man earáge eamiálbmotnissonat leat buktán ovdan: Ahte dálá ságastallan eamiálbmogiid iešmearrideamis ii váldde doarvái bures vuhtii eamiálbmotnissoniid oainnuid ja dárbbuid. Ii ge ságastallan váldde vuhtii eamiálbmotnissoniid cuiggodemiid das makkár vuođu ala galgá eamiálbmogiid iešstivrema hukset. Dálá eamiálbmogiid iešstivrenmállet áddestallet váldoservodagaid ja oarjemáilmmi vuogádagaid, mat vuođđuduvvet válddi, autoritehta ja ráđđema doahpagiid ala. Gáldu ordnii ieš mannan čavčča Norgga dásseárvoáittardeaddjiin ja sámi servviid ovddasteaddjiiguin čoahkkima joatkit dásseárvobarggu Sámis. Manne dát dásseárvobargu ii oidno dán konferánssa lágideamis? Eamiálbmogiid iešmearrideamis lea sáhka eamiálbmogiid ceavzimis álbmogin maiddái boahtteáigges . Dan ii goit leat vejolaš ollašuhttit jos guođđit oasi álbmogis guorahallamiid ja ságastallamiid olggobeallái. Eai dušše nissonolbmot olggobealde Ja dat ii guoskka dušše nissonbeallái. SNF lea mearkkašan ahte konferánsii lea alla oassálastinmáksu, ja SNF mielas dat dahká konferánssa elihta várás. Sámenuorat ja sámi searvvit/organisašuvnnat mat leat sámi akademálaš ja politihkalaš elihtabirrasiid olggobealde – ja seammás vissásit ohcalit liibba nanosmahttit máhttuseaset ja váikkuhanválddiset iešmearrideami ollašuhttima oktavuođas - eai suitte oassálastit. Nu SNF jearráge gean várás konferánsa lea oaivvilduvvon? Jos aivve servodaga bajimus dássi (álbmoga elihta) beassá dákkár konferánssaide, dat ii nanne demokratiija. Ii das galle, Gáldu gártá dás bargat njuolggadusaidis vuostá, main lea ulbmilin “lasihit dieđuid ja áddejumi álgoálbmotvuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid hárrái”. Ulbmiljoavkkuide gullet “buohkat, geat ohcet dieduid ”, nugo “skuvllat, eaktodáhtolaš organisašuvnnat, almmolaš ásahusat ja eiseválddit”. SNF mielas ii leat Gáldu dán háve láhččán konferánssa dábálaš diehtoáŋgiris sápmelažžii. SNF vuordá danne ahte Gáldu dán jagi mielde juo lágida ruđahis sámi servviide ja organisašuvnnaide ge vejolašvuođa gazzat oahpu ja deaivvadit áššedovdiiguin sámi iešmearrideames ja eamialbmotvuoigatvuođain . Sohkabealledásseárvu ii ollašuva Sámi iešmearridankonferánssas Kárášjohka, 28.01.2008 PDF-fiila: snfcealkamus280108.pdf SNF-Sámi NissonForum moaitá eamiálbmogiid resursaguovddáža Gáldu konferánssa Álttás boahtte vahkus. SNF jearrá manne nissonolbmuid eai ane dađi eanet árvvus logaldallin? Sii leat moattis, ja sin leat bidjan prográmma áibbas lohppii. Buohkat dihtet maid dat máksá. Diehtit velá ahte oassálastit dábálaččat vuolgališgohtet ovdal golmmabeaivásaš konferánssa loahpa. SNF mielas dásseárvoperspektiiva berrešii leat fáddán juo álgosáhkavuoruin, danne go dássážii dat lea bázahallon bealli. Fáddá dalle čuvošii digaštallama buot golbma beaivvi. Konferánssa poster/plakáhta muđui čájeha doaluid dovdomearkka: Vuovdnás almmáiolmmoš guhte okto dáhttu stivrejumi. Iešmearrideapmi lea sámiide, dego máilmmi earáge eamiálbmogiidda, hui áigeguovdilis gažaldat. Mannan čakčamánus Ovttastahttojuvvon Našuvnnaid (ON) váldočoahkkin dohkkehii viimmat Riikkaidgaskasaš eamiálbmogiid rivttiid julggaštusa , mas eamiálbmogiid vuoigatvuohta iešmearrideapmái lei guovddáš vuolggasadji. Buot davviriikkat jienastedje julggaštusa dohkkeheami bealis, ja dál leage áigeguovdil guorahallagoahtit mo ollašuhttit sámiid iešmearrideami ja čoavdit dasa gullevaš hástalusaid. Eamiálbmogiid resursaguovddáš Gáldu Guovdageainnus lea váldán dan hástalusa duođas ja lea lágideamen riikkaidgaskasaš konferánssa Sámi iešmearrideami birra boahtte vahkus, 04-06.02.2008 Álttás. Konferánsii leat bovdejuvvon sihke riikkaidgaskasaš ja sámi áššedovdit doallat sáhkavuoruid eamiálbmogiid ja sámiid iešmearrideami iešguđet beliin. Prográmma lea viiddis ja máŋggabealat, muhto SNF-Sami NissonForum lea sakka beahttašuvvan prográmma sohkabealleortnegis. Vuosttas logi logaldalli leat buohkat almmáiolbmot, dasto njeallje nissonolbmo maŋŋálaga konferánssa loahpas. SNF jearrá: Makkár árvoortnegis dás lea sáhka? Manne nie máŋga almmáiolbmo ja dušše moadde nissonolbmo? Lea go eamiálbmogiid iešmearrideapmi vuos ja ovddimusat almmáiolbmuid fierpmádat ja fáddá? Iešmearrideami vuođđu SNF oaivvilda ahte konferánssa prográmma speadjalastá duohtavuođa, man earáge eamiálbmotnissonat leat buktán ovdan: Ahte dálá ságastallan eamiálbmogiid iešmearrideamis ii váldde doarvái bures vuhtii eamiálbmotnissoniid oainnuid ja dárbbuid. Ii ge ságastallan váldde vuhtii eamiálbmotnissoniid cuiggodemiid das makkár vuođu ala galgá eamiálbmogiid iešstivrema hukset. Dálá eamiálbmogiid iešstivrenmállet áddestallet váldoservodagaid ja oarjemáilmmi vuogádagaid, mat vuođđuduvvet válddi, autoritehta ja ráđđema doahpagiid ala. Gáldu ordnii ieš mannan čavčča Norgga dásseárvoáittardeddjiin ja sámi servviid ovddasteddjiiguin čoahkkima joatkit dásseárvobarggu Sámis. Manne dát dásseárvobargu ii oidno dán konferánssa lágideamis? Eamiálbmogiid iešmearrideamis lea sáhka eamiálbmogiid ceavzimis álbmogin maiddái boahtteáiggis . Dan ii goit leat vejolaš ollašuhttit jos guođđit oasi álbmogis guorahallamiid ja ságastallamiid olggobeallái. Eai dušše nissonolbmot olggobealde Ja dat ii guoskka dušše nissonbeallái. SNF lea mearkkašan ahte konferánsii lea alla oassálastinmáksu, ja SNF mielas dat dahká konferánssa elihta várás. Sámenuorat ja sámi searvvit/organisašuvnnat mat leat sámi akademalaš ja politihkalaš elihtabirrasiid olggobealde – ja seammás vissásit ohcalit liibba nanosmahttit máhtuset ja váikkuhanválddiset iešmearrideami ollašuhttima oktavuođas - eai suitte oassálastit. Nu SNF jearráge gean várás konferánsa lea oaivvilduvvon? Jos aivve servodaga bajimus dássi (álbmoga elihta) beassá dákkár konferánssaide, dat ii nanne demokratiija. Ii das galle, Gáldu gártá dás bargat njuolggadusaidis vuostá, main lea ulbmilin “lasihit dieđuid ja áddejumi álgoálbmotvuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid hárrái”. Ulbmiljoavkkuide gullet “buohkat, geat ohcet dieđuid ”, nugo “skuvllat, eaktodáhtolaš organisašuvnnat, almmolaš ásahusat ja eiseválddit”. SNF mielas ii leat Gáldu dán háve láhčán konferánssa dábálaš diehtoáŋgiris sápmelažžii. SNF vuordá danne ahte Gáldu dán jagi mielde juo lágida ruđahis sámi servviide ja organisašuvnnaide ge vejolašvuođa gazzat oahpu ja deaivvadit áššedovdiiguin sámi iešmearrideamis ja eamiálbmotvuoigatvuođain . 1 No errors found
Čoahkkimat SNFa seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 SNF lágida seminára ”Sielu ráfi” ja jahkečoahkkima Roavvenjárggas. Čoahkkimat SNF seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 SNF lágida seminára ”Sielu ráfi” ja jahkečoahkkima Roavvenjárggas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čoahkkimat SNFa seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 SNF lágida seminára ”Sielu ráfi” ja jahkečoahkkima Roavvenjárggas.
Čoahkkimat SNF seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 SNF lágida seminára ”Sielu ráfi” ja jahkečoahkkima Roavvenjárggas.
    • «SNFa» ➞ [typo]
      • «SNF»
    • «,  Sámenissoniid» ➞ [double-space-before]
      • «, Sámenissoniid»
    • «.  Roavvenjárggas» ➞ [double-space-before]
      • «. Roavvenjárggas»
    • «”  ja» ➞ [double-space-before]
      • «” ja»
Doalut leat Cumulus hoteallas Roavvenjárggas, ja álget golggotmánu 31.b. eahkedis ja bistet skábmamánu 2.beaivái. Seminára aigu loktet diliid mat leat atnon sámenissoniid ” privahta ja bearašbirrasa” dillin almmolašvuhtii – ja dá leat dilit mas menddo unnán ságastallo almmolaččat. Máŋggat áššit main nissonolbmot beroštit leat tabu, ja danne hárve oidnojit sámi servodatáššin. SNF háliida dán čalmmustahttit, ja bidjat ”priváhta” áššiid, maid illá duostá almmolaččat váldit ovdan, sámi servodaga almmolašvuhtii. Dát lea dan nammii vai nanosmahttit sámenissoniid rolla aktiivva servodatáŋggirdeaddjin, ja movttidahttit sámenissoniid beroštit váikkuhit servodatovdánahttima. Semináras logaldallet: Petra Biret Magga Vuohčus eret, Risten Rauna Magga, Njunnásis eret, guktot Suomas, ja Larisa Abryutina, RAIPON – Ruošša davvi eamiálbmogiid lihttu. Larisa Abryutina gullá čukči-álbmogii Sibirijas , ja lea doavttir ja RAIPON stivralahttu. Son áigu ovdanbuktit prošeavtta ”Oahppat eallit alkohola haga”. RAIPON lea 28 davvi-Ruošša eamiálbmotorganisašuvnnaid ovttastus, mas váldokantuvra lea Moskvas. Larisa áiggošii prošeavtta álggahuvvot Davvioarje-Ruošša eamiálbmogiid guovdo , ja lea álgovuorus gulaskuddagoahtán Guoládaga sámenissoniiguin áigumuša ovdanbuktit. SNF stivra de lážii sutnje saji SNF semináras čilget prošeavtta. SNF veadjá searvat ovttasbargoguoibmin prošektii. Ulbmilin lea dovddastit ahte alkoholisma lea davvi eamiálbmogiid váttisvuohtan, bargat alkoholakeahtes eallinbirrasa ovdii ja ovddidit dearvvaslaš eallinvuogi. Larisa čuovvu Sámekonferánssa 28.-30.10. SNF guossin. SNF áigu digaštallat man diehtomielalaččat leat alkohola návddašeames almmolaš sámi ja eamiálbmot-deaivvademiin , ja eai go son sámi orgánat ja organisašuvnnat dás ságastala? Petra Biret Magga lea sáhkavuorus gohčodan “ Elles sámi mánáid kultuvra!”. Su sáhkavuorru lea Sámemánáid Kulturguovddáža prošeaktabarggu vásáhusaid vuođul, Suoma beal Sámis. Mo stohket ja ellet sámemánát dál ? Lea go prošeakta buktán bohtosiid servodahkii ja eandalit mánáide? Makkár niestti sámemánná dárbbaša boahtte áigái? Petra lea Suoma Sámi ravdaguovllus Vuohčus eret. Skuvlejupmi: Pedagogihka magistter/ Luohkáoahpaheaddji Lappi universitehtas. Son lea bargan oahpaheaddjin, ja 2004 čavčča rájes Sámedikki Sámemánáid Kulturguovddáža prošeaktajođiheaddjin. Unna Junná sámemánáid tv-prográmmajođiheaddji 2007 čavčča rájes. Muđui son lea juoigi, sámediggelahttu nuppi áigodagas, ja Vuohču Sámiid Searvvi várreságajođiheaddji. Risten Rauna Magga orru Njunnásis ja lea Sami Soster Searvvi beaivválaš jođiheaddjin Anáris, Suomas. Son bargá sámiid giella- ja kulturvuoigatvuođaid ovdii, eandalit mánáid ektui ja sosiála- ja dearvvasvuođasuorggis. Son oaččui 2007 sámedikkiid (Sámi Parlamentáralaš Ráđi) dásseárvobálkkašumi, iežas barggu dihtii sámegiela ja sámi dearvvasvuodabálvalusaid ovdii Suomas ja barggustis ovddas gárrenmirkkogeavaheami vuostá. Son ge lea sámediggelahttu Som čilge SNFa semináras iežas barggu birra ja manne lea dárbbašlaš ráhkadit doaibmaplána ovddidan dihte sámenissoniid dili. SamiSoster lea fállan searvat Suoma riikkasis bargui dán suorggis. Dáidá leat nu ahte njealji riikka sámenissonat ovttasráđiid ráhkadit dákkár plána? Seminára leat ruhtadan Norgga Sámediggi ja Barentsčállingoddi, ja Sámiráđđi. Jahkečoahkkin 2008 ja seminára “Sielu ráfi”, Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 Stivra bovde miellahtuid SNF jahkečoahkkimii 2008 Roavvenjárgii. Dollo velá seminára “Sielu ráfi: Dearvvasvuohta, Biras, Bajásšaddan”. SNF doalut álget bearjadat eahkeda golggotmánu 31.b. ja bistet sotnabeaivve skábmamánu 02. beaivái. Árat seamma vahkus lágiduvvojit Sámi kulturvahkku ja Sameráđi konferánsa. Eahketprográmmas ee. Mari Boine ja Sara Margrethe Oskal. Dan birra logat dás: Nuvttá oasseváldin. Jos dieđihat SNF jahkečoahkkimii ja seminárii čakčamánu 20.beaivái, de SNF gokčá belohahkii du mátkegoluid ja kulturvahko- / konferánssaoassálastima Roavvenjárggas. Bivdde eanet dieđuid dás, sádde e-poastta: Doalut leat Cumulus hoteallas Roavvenjárggas, ja álget golggotmánu 31.b. eahkedis ja bistet skábmamánu 2.beaivái. Seminára áigu loktet diliid mat leat adnon sámenissoniid ” priváhta ja bearašbirrasa” dillin almmolašvuhtii – ja dá leat dilit mas menddo unnán ságastallo almmolaččat. Máŋggat áššit main nissonolbmot beroštit leat tabu, ja danne hárve oidnojit sámi servodatáššin. SNF háliida dán čalmmustahttit, ja bidjat ”priváhta” áššiid, maid illá duostá almmolaččat váldit ovdan, sámi servodaga almmolašvuhtii. Dát lea dan nammii vai nanosmahttit sámenissoniid rolla aktiivva servodatáŋggirdeaddjin, ja movttiidahttit sámenissoniid beroštit váikkuhit servodatovdánahttima. Semináras logaldallet: Petra Biret Magga Vuohčus eret, Risten Rauna Magga, Njunnásis eret, guktot Suomas, ja Larisa Abryutina, RAIPON – Ruošša davvi eamiálbmogiid lihttu. Larisa Abryutina gullá čukči-álbmogii Sibirijás , ja lea doavttir ja RAIPON stivralahttu. Son áigu ovdanbuktit prošeavtta ”Oahppat eallit alkohola haga”. RAIPON lea 28 Davvi-Ruošša eamiálbmotorganisašuvnnaid ovttastus, man váldokantuvra lea Moskvas. Larisa áiggošii prošeavtta álggahuvvot Davvioarje-Ruošša eamiálbmogiid guovdu , ja lea álgovuorus gulaskuddagoahtán Guoládaga sámenissoniiguin áigumuša ovdanbuktit. SNF stivra de lážii sutnje saji SNF semináras čilget prošeavtta. SNF veadjá searvat ovttasbargoguoibmin prošektii. Ulbmilin lea dovddastit ahte alkoholisma lea davvieamiálbmogiid váttisvuohtan, bargat alkoholakeahtes eallinbirrasa ovdii ja ovddidit dearvvaslaš eallinvuogi. Larisa čuovvu Sámekonferánssa 28.-30.10. SNF guossin. SNF áigu digaštallat man diehtomielalaččat leat alkohola návddašeames almmolaš sámi ja eamiálbmotdeaivvademiin , ja eai go son sámi orgánat ja organisašuvnnat dás ságastala? Petra Biret Magga lea sáhkavuorus gohčodan “ Ellos sámi mánáid kultuvra!”. Su sáhkavuorru lea Sámemánáid Kulturguovddáža prošeaktabarggu vásáhusaid vuođul, Suoma beal Sámis. Mo stohket ja ellet sámemánát dál ? Lea go prošeakta buktán bohtosiid servodahkii ja eandalii mánáide? Makkár niestti sámemánná dárbbaša boahtte áigái? Petra lea Suoma Sámi ravdaguovllus Vuohčus eret. Skuvlejupmi: Pedagogihka magisttar Luohkkáoahpaheaddji Lappi universitehtas. Son lea bargan oahpaheaddjin, ja 2004 čavčča rájes Sámedikki Sámemánáid Kulturguovddáža prošeaktajođiheaddjin. Unna Junná sámemánáid tv-prográmmajođiheaddji 2007 čavčča rájes. Muđui son lea juoigi, sámediggelahttu nuppi áigodagas, ja Vuohču Sámiid Searvvi várreságajođiheaddji. Risten Rauna Magga orru Njunnásis ja lea Sami Soster Searvvi beaivválaš jođiheaddjin Anáris, Suomas. Son bargá sámiid giella- ja kulturvuoigatvuođaid ovdii, eandalii mánáid ektui ja sosiála- ja dearvvasvuođasuorggis. Son oaččui 2007 sámedikkiid (Sámi Parlamentáralaš Ráđi) dásseárvobálkkašumi, iežas barggu dihtii sámegiela ja sámi dearvvasvuođabálvalusaid ovdii Suomas ja barggustis ovddas gárrenmirkkogeavaheami vuostá. Son ge lea sámediggelahttu Son čilge SNF semináras iežas barggu birra ja manne lea dárbbašlaš ráhkadit doaibmaplána ovddidan dihte sámenissoniid dili. SamiSoster lea fállan searvat Suoma riikkastis bargui dán suorggis. Dáidá leat nu ahte njealji riikka sámenissonat ovttasráđiid ráhkadit dákkár plána? Seminára leat ruhtadan Norgga Sámediggi ja Barentsčállingoddi, ja Sámiráđđi. Jahkečoahkkin 2008 ja seminára “Sielu ráfi”, Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 Stivra bovde miellahtuid SNF jahkečoahkkimii 2008 Roavvenjárgii. Dollo velá seminára “Sielu ráfi: Dearvvasvuohta, Biras, Bajásšaddan”. SNF doalut álget bearjadat eahkeda golggotmánu 31.b. ja bistet sotnabeaivái skábmamánu 02. beaivái. Árat seamma vahkus lágiduvvojit Sámi kulturvahkku ja Sámiráđi konferánsa. Eahketprográmmas ee. Mari Boine ja Sara Margrethe Oskal. Dan birra logat dás: Nuvttá oasseváldin. Jos dieđihat SNF jahkečoahkkimii ja seminárii čakčamánu 20.beaivái, de SNF gokčá belohahkii du mátkegoluid ja kulturvahkko- / konferánsaoassálastima Roavvenjárggas. Bivdde eanet dieđuid dás, sádde e-poastta: 1 No errors found
Sámi allaskuvlla dutkanossodaga historja Sámi allaskuvlla dutkanossodaga historjá 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi allaskuvlla dutkanossodaga historja
Sámi allaskuvlla dutkanossodaga historjá
    • «historja» ➞ [typo]
      • «historjá»
25.03.2008 Sámi Instituhtta ásahuvvui jagis 1973 Guovdageidnui, Norgii, dutkan- ja álbmotkultuvrralaš ásahussan. Sámi Instituhtta lei sámi dutkanásahus, mii 2005 laktojuvvui Sámi allaskuvlii. Sámi allaskuvlla dutkama ulbmil lea nannet ja ovddidit sámegiela, sámi kultuvrra ja servodateallima. 25.03.2008 Sámi Instituhtta ásahuvvui jagis 1973 Guovdageidnui, Norgii, dutkan- ja álbmotkultuvrralaš ásahussan. Sámi Instituhtta lei sámi dutkanásahus, mii 2005 laktojuvvui Sámi allaskuvlii. Sámi allaskuvlla dutkama ulbmil lea nannet ja ovddidit sámegiela, sámi kultuvrra ja servodateallima. 1 No errors found
Badjel 30 jagi Instituhtta vuoððuduvvui jagis 1973 dutkan- ja oppalaš kultuvrralaš ásahussan ja oassin Davviriikkaid Ministtarráði organisašuvnnas. Daði mielde rievdaduvvui SI váldodoaibma sámi dutkama beallái. Dál leat SIs sullii guoktelogi dutkki geat čaðahit dutkanprošeavttaid sámi giela, servodat- ja riekte-dutkamis . Dutkan čaðahuvvo ovttasbargguin eará dutkan- ja oahpahusásahusaiguin ja mas lea buotsámi ja riikkaidgaskasaš vuolggasadji. Sámi dutkamis lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid boahtteáiggi ovddideamis. Juohke eamiálbmotservodat dárbbaša hukset iežaset máhtu ja gelbbolašvuoða . Okta dehálaš mihttomearri Instituhtas lea ahte leat mielde ovddideame riikkaidgaskasaš eamiálbmot-dutkama . Badjel 30 jagi Instituhtta vuođđuduvvui jagis 1973 dutkan- ja oppalaš kultuvrralaš ásahussan ja oassin Davviriikkaid Ministtarráđi organisašuvnnas. Dađi mielde rievdaduvvui SI váldodoaibma sámi dutkama beallái. Dál leat SI:s sullii guoktelogi dutki geat čađahit dutkanprošeavttaid sámi giela, servodat- ja riektedutkamis . Dutkan čađahuvvo ovttasbargguin eará dutkan- ja oahpahusásahusaiguin ja mas lea buotsámi ja riikkaidgaskasaš vuolggasadji. Sámi dutkamis lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid boahtteáiggi ovddideamis. Juohke eamiálbmotservodat dárbbaša hukset iežaset máhtu ja gelbbolašvuođa . Okta dehálaš mihttomearri Instituhtas lea ahte leat mielde ovddideame riikkaidgaskasaš eamiálbmotdutkama . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Badjel 30 jagi Instituhtta vuoððuduvvui jagis 1973 dutkan- ja oppalaš kultuvrralaš ásahussan ja oassin Davviriikkaid Ministtarráði organisašuvnnas. Daði mielde rievdaduvvui SI váldodoaibma sámi dutkama beallái. Dál leat SIs sullii guoktelogi dutkki geat čaðahit dutkanprošeavttaid sámi giela, servodat- ja riekte-dutkamis . Dutkan čaðahuvvo ovttasbargguin eará dutkan- ja oahpahusásahusaiguin ja mas lea buotsámi ja riikkaidgaskasaš vuolggasadji. Sámi dutkamis lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid boahtteáiggi ovddideamis. Juohke eamiálbmotservodat dárbbaša hukset iežaset máhtu ja gelbbolašvuoða . Okta dehálaš mihttomearri Instituhtas lea ahte leat mielde ovddideame riikkaidgaskasaš eamiálbmot-dutkama .
Badjel 30 jagi Instituhtta vuoððuduvvui jagis 1973 dutkan- ja oppalaš kultuvrralaš ásahussan ja oassin Davviriikkaid Ministtarráði organisašuvnnas. Daði mielde rievdaduvvui SI váldodoaibma sámi dutkama beallái. Dál leat SI:s sullii guoktelogi 😱 geat čaðahit dutkanprošeavttaid sámi giela, servodat- ja riekte-dutkamis. Dutkan čaðahuvvo ovttasbargguin eará dutkan- ja oahpahusásahusaiguin ja mas lea bolotsámi ja riikkaidgaskasaš vuolggasadji. Sámi dutkamis lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid boahtteáiggi ovddideamis. Juohke eamiálbmotservodat dárbbaša hukset iežaset máhtu ja gelbbolašvuoða . Okta dehálaš mihttomearri Instituhtas lea ahte leat mielde ovddideame riikkaidgaskasaš eamiálbmot-dutkama.
    • «SIs» ➞ [typo]
      • «SI:s»
    • «dutkki» ➞ [typo]
      • «riekte-dutkamis .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «riekte-dutkamis.»
      • «buotsámi» ➞ [typo]
        • «bolotsámi»
      • «eamiálbmot-dutkama .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «eamiálbmot-dutkama.»
Badjel 30 jagi Instituhtta vuoððuduvvui jagis 1973 dutkan- ja oppalaš kultuvrralaš ásahussan ja oassin Davviriikkaid Ministtarráði organisašuvnnas. Daði mielde rievdaduvvui SI váldodoaibma sámi dutkama beallái. Dál leat SI:s sullii guoktelogi geat čaðahit dutkanprošeavttaid sámi giela, servodat- ja riekte-dutkamis. Dutkan čaðahuvvo ovttasbargguin eará dutkan- ja oahpahusásahusaiguin ja mas lea bolotsámi ja riikkaidgaskasaš vuolggasadji. Sámi dutkamis lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid boahtteáiggi ovddideamis. Juohke eamiálbmotservodat dárbbaša hukset iežaset máhtu ja gelbbolašvuoða . Okta dehálaš mihttomearri Instituhtas lea ahte leat mielde ovddideame riikkaidgaskasaš eamiálbmot-dutkama.
Badjel 30 jagi Instituhtta vuoððuduvvui jagis 1973 dutkan- ja oppalaš kultuvrralaš ásahussan ja oassin Davviriikkaid Ministtarráði organisašuvnnas. Daði mielde rievdaduvvui SI váldodoaibma sámi dutkama beallái. Dál leat SI:s sullii guoktelogi geat čaðahit dutkanprošeavttaid sámi giela, servodat- ja riekte-dutkamis. Dutkan čaðahuvvo ovttasbargguin eará dutkan- ja oahpahusásahusaiguin ja mas lea bolotsámi ja riikkaidgaskasaš vuolggasadji. Sámi dutkamis lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid boahtteáiggi ovddideamis. Juohke eamiálbmotservodat dárbbaša hukset iežaset máhtu ja gelbbolašvuoða . Okta dehálaš mihttomearri Instituhtas lea ahte leat mielde ovddideame riikkaidgaskasaš eamiálbmot-dutkama.
    • «guoktelogi  geat» ➞ [double-space-before]
      • «guoktelogi geat»
Gielladutkan Sámi Insituhtas lea sámegiela atnin dutkamis guovddážis. Instituhta gielladutkamis dutkojuvvo giela vuogádat (lingvisttalaš vuogádat) ja giela atnima eavttut. Sosiolingvisttalaš dutkanprošeavttat addet dakkár dieðuid ja máhtuid mat leat ávkkálaččat vai buoremusat sáhttá láhčit sámegiela atnima dili servodagas. Gielladutkan Sámi Instituhtas lea sámegiela atnin dutkamis guovddážis. Instituhta gielladutkamis dutkojuvvo giela vuogádat (lingvisttalaš vuogádat) ja giela atnima eavttut. Sosiolingvisttalaš dutkanprošeavttat addet dakkár dieđuid ja máhtuid mat leat ávkkálaččat vai buoremusat sáhttá láhčit sámegiela atnima dili servodagas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gielladutkan Sámi Insituhtas lea sámegiela atnin dutkamis guovddážis. Instituhta gielladutkamis dutkojuvvo giela vuogádat (lingvisttalaš vuogádat) ja giela atnima eavttut. Sosiolingvisttalaš dutkanprošeavttat addet dakkár dieðuid ja máhtuid mat leat ávkkálaččat vai buoremusat sáhttá láhčit sámegiela atnima dili servodagas.
Gielladutkan Sámi Instituhtas lea sámegiela atnin dutkamis guovddážis. Instituhta gielladutkamis dutkojuvvo giela vuogádat (lingvisttalaš vuogádat) ja giela atnima eavttut. Sosiolingvisttalaš dutkanprošeavttat addet dakkár dieðuid ja máhtuid mat leat ávkkálaččat vai buoremusat sáhttá láhčit sámegiela atnima dili servodagas.
    • «Insituhtas» ➞ [typo]
      • «Instituhtas»
Riektedutkan Instituhta riektedutkamis lea leamašan mihttomearrin guorahallat sámiid historjjálaš ja dálá rivttiid. Instituhtta lea vuoruhan vuoigatvuoðadutkama eatnamiidda ja čážiide dannego iešguðetlágán sisabahkken sámi guovlluide lea lassánan. Riektedutkamis dutkojuvvojit riikkaidgaskasaš álbmotrievttit, sámiid rievttit ja riektehistorja . Riektedutkan Instituhta riektedutkamis lea leamašan mihttomearrin guorahallat sámiid historjjálaš ja dálá rivttiid. Instituhtta lea vuoruhan vuoigatvuođadutkama eatnamiidda ja čáziide dannego iešguđetlágán sisabahkken sámi guovlluide lea lassánan. Riektedutkamis dutkojuvvojit riikkaidgaskasaš álbmotrievttit, sámiid rievttit ja riektehistorjá . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Riektedutkan Instituhta riektedutkamis lea leamašan mihttomearrin guorahallat sámiid historjjálaš ja dálá rivttiid. Instituhtta lea vuoruhan vuoigatvuoðadutkama eatnamiidda ja čážiide dannego iešguðetlágán sisabahkken sámi guovlluide lea lassánan. Riektedutkamis dutkojuvvojit riikkaidgaskasaš álbmotrievttit, sámiid rievttit ja riektehistorja .
Riektedutkan Instituhta riektedutkamis lea leamašan mihttomearrin guorahallat sámiid historjjálaš ja dálá rivttiid. Instituhtta lea vuoruhan vuoigatvuoðadutkama eatnamiidda ja čáziide dannego iešguðetlágán sisabahkken sámi guovlluide lea lassánan. Riektedutkamis dutkojuvvojit riikkaidgaskasaš álbmotrievttit, sámiid rievttit ja riektehistorjá riektehistorja.
    • «čážiide» ➞ [typo]
      • «čáziide»
      • «áziide»
      • «čeziide»
    • «riektehistorja» ➞ [typo]
      • «riektehistorjá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «riektehistorja.»
Riektedutkan Instituhta riektedutkamis lea leamašan mihttomearrin guorahallat sámiid historjjálaš ja dálá rivttiid. Instituhtta lea vuoruhan vuoigatvuoðadutkama eatnamiidda ja čáziide dannego iešguðetlágán sisabahkken sámi guovlluide lea lassánan. Riektedutkamis dutkojuvvojit riikkaidgaskasaš álbmotrievttit, sámiid rievttit ja riektehistorjá riektehistorja.
Riektedutkan Instituhta riektedutkamis lea leamašan mihttomearrin guorahallat sámiid historjjálaš ja dálá rivttiid. Instituhtta lea vuoruhan vuoigatvuoðadutkama eatnamiidda ja čáziide dannego iešguðetlágán sisabahkken sámi guovlluide lea lassánan. Riektedutkamis dutkojuvvojit riikkaidgaskasaš álbmotrievttit, sámiid rievttit ja riektehistorjá riektehistorjá.
    • «riektehistorja» ➞ [typo]
      • «riektehistorjá»
Servodatdutkan Instituhta servodatdutkamis dutkojuvvojit sámiid servodateallima sosiala , kultuvrralaš, politihkkalaš ja ekonomalaš eavttut, dás maddái nuppástusat ja mainnalágiin ovttaskas olbmot ja servodagat dustejit ja hálddašit nuppástusproseassaid. Servodatdutkama guovddáš fáttat leat luondduriggodagaid hálddašeapmi, sámi luonddu- ja eanadatgeavaheapmi ja sámi vuoððoealáhusat . SI boazodoalodutkan lea fágaidrasttildeaddji dutkan ja das leat oktavuoðat eará ásahusaid dutkamii. Servodatdutkan Instituhta servodatdutkamis dutkojuvvojit sámiid servodateallima sosiála , kultuvrralaš, politihkalaš ja ekonomalaš eavttut, dás maiddái nuppástusat ja mainna lágiin ovttaskas olbmot ja servodagat dustejit ja hálddašit nuppástusproseassaid. Servodatdutkama guovddáš fáttat leat luondduriggodagaid hálddašeapmi, sámi luonddu- ja eanadatgeavaheapmi ja sámi vuođđoealáhusat . SI boazodoallodutkan lea fágaidrasttildeaddji dutkan ja das leat oktavuođat eará ásahusaid dutkamii. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Servodatdutkan Instituhta servodatdutkamis dutkojuvvojit sámiid servodateallima sosiala , kultuvrralaš, politihkkalaš ja ekonomalaš eavttut, dás maddái nuppástusat ja mainnalágiin ovttaskas olbmot ja servodagat dustejit ja hálddašit nuppástusproseassaid. Servodatdutkama guovddáš fáttat leat luondduriggodagaid hálddašeapmi, sámi luonddu- ja eanadatgeavaheapmi ja sámi vuoððoealáhusat . SI boazodoalodutkan lea fágaidrasttildeaddji dutkan ja das leat oktavuoðat eará ásahusaid dutkamii.
Servodatdutkan Instituhta servodatdutkamis dutkojuvvojit sámiid servodateallima sosiála sosiala, kultuvrralaš, politihkalaš ja ekonomalaš eavttut, dás 😱 nuppástusat ja mainna lágiin ovttaskas olbmot ja servodagat dustejit ja hálddašit nuppástusproseassaid. Servodatdutkama guovddáš fáttat leat luondduriggodagaid hálddašeapmi, sámi luonddu- ja eanadatgeavaheapmi ja sámi vuoððoealáhusat . SI boazodoalodutkan lea fágaidrasttildeaddji dutkan ja das leat oktavuoðat eará ásahusaid dutkamii.
    • «sosiala» ➞ [typo]
      • «sosiála»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sosiala,»
    • «politihkkalaš» ➞ [typo]
      • «politihkalaš»
    • «maddái» ➞ [typo]
      • «mainnalágiin» ➞ [typo]
        • «mainna lágiin»
Servodatdutkan Instituhta servodatdutkamis dutkojuvvojit sámiid servodateallima sosiála sosiala, kultuvrralaš, politihkalaš ja ekonomalaš eavttut, dás nuppástusat ja mainna lágiin ovttaskas olbmot ja servodagat dustejit ja hálddašit nuppástusproseassaid. Servodatdutkama guovddáš fáttat leat luondduriggodagaid hálddašeapmi, sámi luonddu- ja eanadatgeavaheapmi ja sámi vuoððoealáhusat . SI boazodoalodutkan lea fágaidrasttildeaddji dutkan ja das leat oktavuoðat eará ásahusaid dutkamii.
Servodatdutkan Instituhta servodatdutkamis dutkojuvvojit sámiid servodateallima sosiála sosiála, kultuvrralaš, politihkalaš ja ekonomalaš eavttut, dás nuppástusat ja mainna lágiin ovttaskas olbmot ja servodagat dustejit ja hálddašit nuppástusproseassaid. Servodatdutkama guovddáš fáttat leat luondduriggodagaid hálddašeapmi, sámi luonddu- ja eanadatgeavaheapmi ja sámi vuoððoealáhusat . SI boazodoalodutkan lea fágaidrasttildeaddji dutkan ja das leat oktavuoðat eará ásahusaid dutkamii.
    • «sosiala» ➞ [typo]
      • «sosiála»
    • «dás  nuppástusat» ➞ [double-space-before]
      • «dás nuppástusat»
Dutkansuorggit Dutkansuorggit 1 No errors found
Sámi dutkaninstituhta dutkansuorggit leat ee. sámegiella, kultuvra, boazodoallu ja eará árbevirolaš ealáhusat. Sámi dutkaninstituhta dehálaš doaibman lea maiddái riektedutkan báikkálaš, našunála ja riikkaidgaskasaš dásiin, ee. álgoálbmotrievtti olis. Instituhta doaimma mihttomearri lea čuovvut ja ovdánahttit riikkaidgaskasaš eamiálbmotdutkama. Sámi dutkaninstituhta dutkansuorggit leat ee. sámegiella, kultuvra, boazodoallu ja eará árbevirolaš ealáhusat. Sámi dutkaninstituhta dehálaš doaibman lea maiddái riektedutkan báikkálaš, našunála ja riikkaidgaskasaš dásiin, ee. álgoálbmotrievtti olis. Instituhta doaimma mihttomearri lea čuovvut ja ovdánahttit riikkaidgaskasaš eamiálbmotdutkama. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi dutkaninstituhta dutkansuorggit leat ee. sámegiella, kultuvra, boazodoallu ja eará árbevirolaš ealáhusat. Sámi dutkaninstituhta dehálaš doaibman lea maiddái riektedutkan báikkálaš, našunála ja riikkaidgaskasaš dásiin, ee. álgoálbmotrievtti olis. Instituhta doaimma mihttomearri lea čuovvut ja ovdánahttit riikkaidgaskasaš eamiálbmotdutkama.
Sámi dutkaninstituhta dutkansuorggit leat ee. sámegiella, kultuvra, boazodoallu ja eará árbevirolaš ealáhusat. Sámi dutkaninstituhta dehálaš doaibman lea maiddái riektedutkan báikkálaš, nationála ja riikkaidgaskasaš dásiin, ee. álgoálbmotrievtti olis. Instituhta doaimma mihttomearri lea čuovvut ja ovdánahttit riikkaidgaskasaš eamiálbmotdutkama.
    • «našunála» ➞ [typo]
      • «nationála»
Fágagoađit Sámi dutkaninstituhta fágabargit gullet organisašuvnnalaččat iešguđet fágaossodagaide matgohčoduvvojit fágagoahtin. Nu gullet ge maid iešguđet dutkansuorggit iešguđet fágagođiide. Fágagoađit Sámi dutkaninstituhta fágabargit gullet organisašuvnnalaččat iešguđet fágaossodagaide mat gohčoduvvojit fágagoahtin. Nu gullet ge maid iešguđet dutkansuorggit iešguđet fágagođiide. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Fágagoađit Sámi dutkaninstituhta fágabargit gullet organisašuvnnalaččat iešguđet fágaossodagaide matgohčoduvvojit fágagoahtin. Nu gullet ge maid iešguđet dutkansuorggit iešguđet fágagođiide.
Fágagoađit Sámi dutkaninstituhta fágabargit gullet organisašuvnnalaččat iešguđet fágaossodagaide 😱 fágagoahtin. Nu gullet ge maid iešguđet dutkansuorggit iešguđet fágagođiide.
    • «matgohčoduvvojit» ➞ [typo]
Fágagoađit Sámi dutkaninstituhta fágabargit gullet organisašuvnnalaččat iešguđet fágaossodagaide fágagoahtin. Nu gullet ge maid iešguđet dutkansuorggit iešguđet fágagođiide.
Fágagoađit Sámi dutkaninstituhta fágabargit gullet organisašuvnnalaččat iešguđet fágaossodagaide fágagoahtin. Nu gullet ge maid iešguđet dutkansuorggit iešguđet fágagođiide.
    • «fágaossodagaide  fágagoahtin» ➞ [double-space-before]
      • «fágaossodagaide fágagoahtin»
Sámi allaskuvllas leat njeallje fágagoađi - sámegiellagoahti, pedagogihkkagoahti, duodje-, luonddu- ja boazodoallogoahti ja vel servodatgoahti. Juohke goađis lea fágateama. Sámi allaskuvllas leat njeallje fágagoađi - sámegiellagoahti, pedagogihkkagoahti, duodje-, luonddu- ja boazodoallogoahti ja vel servodatgoahti. Juohke goađis lea fágateama. 1 No errors found
Fágagođiid jođiheaddjit leat: - Pedagogihkkagoahti: Vuokko Hirvonen - Sámegiellagoahti: Nils Øyvind Helander - Duodje-, luonddu- ja boazodoallogoahti: Maja Dunfjell - Servodatgoahti: Nils Oskal Fágagođiid jođiheaddjit leat: - Pedagogihkkagoahti: Vuokko Hirvonen - Sámegiellagoahti: Nils Øyvind Helander - Duodje-, luonddu- ja boazodoallogoahti: Maja Dunfjell - Servodatgoahti: Nils Oskal 1 No errors found
Duottar-Lappi eanagoddelávva Birasministeriija lea nannen Duottar-Lappi guovloláva 23.6.2010. Lávva lea gulahuvvon fápmui 9.8.2010. Duottar-Lappi eanagoddelávva Birasministeriija lea nannen Duottar-Lappi guovloláva 23.6.2010. Lávva lea gulahuvvon fápmui 9.8.2010. 1 No errors found
Duottar-Lappi eanagoddelávvaguvlui (guovlogildii) gullet Eanodaga, Gihttela, Kolari ja Muoná gielddat. Váikkuhanguvlui gullet Duottar-Lappi lassin oppa Lappi eanagoddi sihke lagasguovllut Norggas, Ruoŧas ja Ruoššas. Duottar-Lappi eanagoddelávvaguvlui (guovlogildii) gullet Eanodaga, Gihttela, Kolari ja Muoná gielddat. Váikkuhanguvlui gullet Duottar-Lappi lassin oppa Lappi eanagoddi sihke lagasguovllut Norggas, Ruoŧas ja Ruoššas. 1 No errors found
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, dulve-, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalággan ovddidanavádagat. Revontultentie lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloš oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti Jäämerenrata ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul. Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, dulve-, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágan ovddidanavádagat. Revontultentie lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloš oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti Jäämerenrata ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, dulve-, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalággan ovddidanavádagat. Revontultentie lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloš oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti Jäämerenrata ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, 😱, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. 😱 lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti 😱 ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «dulve-» ➞ [typo]
      • «máŋggalággan» ➞ [typo]
        • «máŋggalágán»
        • «máŋggalágan»
        • «máŋggalágaš»
      • «Revontultentie» ➞ [typo]
        • «ovddidanvuloš» ➞ [typo]
          • «ovddidanvuloža»
        • «Jäämerenrata» ➞ [typo]
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
    • «.  lea» ➞ [double-space-before]
      • «. lea»
    • «mearkkašahtti  ja» ➞ [double-space-before]
      • «mearkkašahtti ja»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Eanagoddeláva guovddášfierpmi hábmejit Eanodaga, Gihttela, Kolari ja Muoná váldočoahkkebáikkit, Levi, Ylläsa ja Olosa turismaguovddážat sihke 18 dálonguovloguovddášgili ja guovddášdoaimmaid guovlu ja guovddášgilli -merkejumi ožžon Gilbbesjávri. Guovlostruktuvrra stuorámus nuppástusat dálážis leat turismaguovddážiid johtilis stuorrun, stuorra ruvkedoaimma riegádeapmi, Gihttela ja Kolari gieldaguovddážiid stuorrun, Gilbbesjávrri rádjegávpegili stuorrun ja johtalusoktavuođaid buorráneapmi. Eanagoddeláva guovddášfierpmi hábmejit Eanodaga, Gihttela, Kolari ja Muoná váldočoahkkebáikkit, Levi, Ylläsa ja Olosa turismaguovddážat sihke 18 dálonguovloguovddášgili ja guovddášdoaimmaid guovlu ja guovddášgilli -merkejumi ožžon Gilbbesjávri. Guovlostruktuvrra stuorámus nuppástusat dálážis leat turismaguovddážiid johtilis stuorrun, stuorra ruvkedoaimma riegádeapmi, Gihttela ja Kolari gieldaguovddážiid stuorrun, Gilbbesjávrri rádjegávpegili stuorrun ja johtalusoktavuođaid buorráneapmi. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanagoddeláva guovddášfierpmi hábmejit Eanodaga, Gihttela, Kolari ja Muoná váldočoahkkebáikkit, Levi, Ylläsa ja Olosa turismaguovddážat sihke 18 dálonguovloguovddášgili ja guovddášdoaimmaid guovlu ja guovddášgilli -merkejumi ožžon Gilbbesjávri. Guovlostruktuvrra stuorámus nuppástusat dálážis leat turismaguovddážiid johtilis stuorrun, stuorra ruvkedoaimma riegádeapmi, Gihttela ja Kolari gieldaguovddážiid stuorrun, Gilbbesjávrri rádjegávpegili stuorrun ja johtalusoktavuođaid buorráneapmi.
Eanagoddeláva guovddášfierpmi hábmejit Eanodaga, Gihttela, Kolari ja Muoná váldočoahkkebáikkit, Levi, Ylläsa ja Olosa turismaguovddážat sihke 18 dálonguovloguovddášgili ja guovddášdoaimmaid guovlu ja guovddášgilli -merkejumi ožžon Gilbbesjávri. Guovlostruktuvrra stuorámus nuppástusat dálážis leat turismaguovddážiid johtilis stuorrun, stuorra ruvkedoaimma riegádeapmi, Gihttela ja Kolari gielddaguovddážiid stuorrun, Gilbbesjávrri rádjegávpegili stuorrun ja johtalusoktavuođaid buorráneapmi.
    • «gieldaguovddážiid» ➞ [typo]
      • «gielddaguovddážiid»
Suoma stuorámus turismačohkiidanguovlu Levi-Ylläs-Olos-Bállas-Heahttá lea merkejuvvon lávvii turismma oktilaš geasuhusguovlun, turismma ja virkkosmahttindoaimma ovddideami čuozáhatguovlun, ja ulbmilin lea lasihit ainge dálážis ovttasdoaimma. Stuorra turismaguovddážat oktan lagasguovlluiguin hábmejit riikkadásisge erenoamáš mearkkašahtti ovddidanavádaga, man váikkuhus vuhtto guovlogielddas ja oppa eanagottis. Suoma stuorámus turismačohkiidanguovlu Levi-Ylläs-Olos-Bállas-Heahttá lea merkejuvvon lávvii turismma oktilaš geasuhusguovlun, turismma ja virkkosmahttindoaimma ovddideami čuozáhatguovlun, ja ulbmilin lea lasihit ainge dálážis ovttasdoaimma. Stuorra turismaguovddážat oktan lagasguovlluiguin hábmejit riikkadásisge erenoamáš mearkkašahtti ovddidanavádaga, man váikkuhus vuhtto guovlogielddas ja oppa eanagottis. 1 No errors found
Lávas čujuhuvvon suodjalanguovllut leat dálá dili mielde. Daid olggobeallai báhcci dálonguovloguovllut leat vuosttažettiin dakkárat, main barget eanaš eana- ja vuovdedoaluin, ja Eanodaga davviosiin fas luondduealáhusaiguin ja boazodoaluin. Vuovdebargojoavkku barggu boađusin Levi ja Ylläsa turismaguovddážiid lahkosiidda leat čujuhuvvon virkkosmahttinguovlluid lassin eana- ja vuovdedoalu várás oaivvilduvvon guovllut, main olgolihkadeapmi galgá sierra stivrejuvvon, ja Muoná davágeahčai álbmotmeahci báldii fas lea čujuhuvvon vuovdedoalu, turismma ja boazodoalu várás oaivvilduvvon guovlu. Lávas čujuhuvvon suodjalanguovllut leat dálá dili mielde. Daid olggobeallai báhcci dálonguovloguovllut leat vuosttažettiin dakkárat, main barget eanaš eana- ja vuovdedoaluin, ja Eanodaga davviosiin fas luondduealáhusaiguin ja boazodoaluin. Vuovdebargojoavkku barggu boađusin Levi ja Ylläsa turismaguovddážiid lahkosiidda leat čujuhuvvon virkkosmahttinguovlluid lassin eana- ja vuovdedoalu várás oaivvilduvvon guovllut, main olgolihkadeapmi galgá sierra stivrejuvvon, ja Muoná davágeahčai álbmotmeahci báldii fas lea čujuhuvvon vuovdedoalu, turismma ja boazodoalu várás oaivvilduvvon guovlu. 1 No errors found
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit Suurikuusikko, Hannukainena, Rautuvaara, Taporova, Kalkkikangasa ja Mannakorpi ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Palosaajos Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čujuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat. Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit Suurikuusikko, Hannukainena, Rautuvaara, Taporova, Kalkkikangasa ja Mannakorpi ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Palosaajos Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čujuhuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit Suurikuusikko, Hannukainena, Rautuvaara, Taporova, Kalkkikangasa ja Mannakorpi ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Palosaajos Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čujuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit 😱, Hannukainena, Rautavaara, 😱, 😱 ja 😱 ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Palomaagos Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «Suurikuusikko» ➞ [typo]
      • «Rautuvaara» ➞ [typo]
        • «Rautavaara»
      • «Taporova» ➞ [typo]
        • «Kalkkikangasa» ➞ [typo]
          • «Mannakorpi» ➞ [typo]
            • «Palosaajos» ➞ [typo]
              • «Palomaagos»
              • «Palosagos»
            • «čujuvvon» ➞ [typo]
              • «čuvvon»
              • «njuvvon»
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit , Hannukainena, Rautavaara, , ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Palomaagos Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje 😱 Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «gávdnojit ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gávdnojit,»
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
    • «ja  ruvkeguovllut» ➞ [double-space-before]
      • «ja ruvkeguovllut»
    • «Palomaagos» ➞ [typo]
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , , ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
    • «ja» ➞ [double-space-before]
      • «, ja»
    • «dahje  Ruŧŧii» ➞ [double-space-before]
      • «dahje Ruŧŧii»
      • «Dahje Ruŧŧii»
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,, , , ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,, , , ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «, ,  ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,  ,»
    • «, ,  ,» ➞ [double-space-before]
      • «, , ,»
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,ja,, ,ja,, ,ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,ja,, , ,ja,,ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «,,  ,ja» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,  ,ja»
    • «,,  ,ja» ➞ [double-space-before]
      • «,,  , ,ja»
    • «,,  ,ja» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «,,ja»
      • «,, ,ja»
      • «,, ja»
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,, , ,, , ,jajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,, , ,, , , jajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «, ,  ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,  ,»
    • «, ,  ,» ➞ [double-space-before]
      • «, , ,»
      • «, ,»
    • «, ,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,  , jajavkeguovllut»
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,,, ,,, ,jajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,,,,, , ,jajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «,,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,  ,»
    • «,,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «,,»
      • «,, ,»
      • «,, jajavkeguovllutjajavkeguovllut»
    • «,,  ,» ➞ [double-space-before]
      • «,,  , ,»
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,, , ,, , ,ajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,, , ,, , , ajavkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «, ,  ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,  ,»
    • «, ,  ,» ➞ [double-space-before]
      • «, , ,»
      • «, ,»
    • «, ,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,  , ajavkeguovllutjajavkeguovllut»
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,,, ,,, ,ajavkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,,,,, , ,ajavkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «,,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,  ,»
    • «,,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «,,»
      • «,, ,»
      • «,, ajavkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut»
    • «,,  ,» ➞ [double-space-before]
      • «,,  , ,»
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,, , ,, , ,javkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,, , ,, , , javkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllutjavkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «, ,  ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,  ,»
    • «, ,  ,» ➞ [double-space-before]
      • «, , ,»
      • «, ,»
    • «, ,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,  , javkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut»
– Mun lean nu ilus dál, ahte čagalduhttá čoavjjis. Go čállen daid vuosttaš vuođuštusaid ministeriijii fargga guokte jagi áigi, de dalle juo niegadin ahte josba dát beaivi vel ollašuvašii, Eanodaga ovddidanhoavda Elina Vammavaara. Ruhtalávdegoddi juolluda 70 000 evrro mearreruđa Eanodaga girdišilju johtolatgirdiid bálvalusaid oastimii. SDP riikkabeaiveolmmái Johanna Ojala-Niemelä, gii dagai álgaga mearreruđa váldimis boahtte jagi bušehttii, lea áššis hui ilus. – Turismmas ja mátkkiid doaibamiin lea hui stuora mearkkašupmi Eanodaga gieldda ovdáneapmái. Galgá muitit, ahte oanehis, moadde beaivvi guhkkosaš friddjaáiggi mátkkit leat šaddame hui bivnnuhin. Njuolggo girdimat Eanodahkii leat gieldda turismma dáfus eallineaktu ja maid áidna vuohki dahkat vejolažžan gieldda ássiid earániid dikšuma oaivegávpotguvlui govttolaš áiggi olis, dadjá Ojala-Niemelä. Gielddahoavdda Mikko Kärnäge mielas mearreruhta lei bargovuoitu. – Dáin garra áiggiin galgá leat hui movttet ja duhtavaš, go dákkár ášši ollašuvvá. Lea váttis oba dadjatge man ilus dál lean, dannego dát lea gáibidan oalle ollu barggu njunuš politihkkáriin, Elinas ja mus. Dás oaidnit, ahte go leat aktiivat, de oažžut vuodjit boaittobeale guovllu ássiidge! Kärnä giitá earenoamážit johtolatministtar Merja Kyllösä, gii lea Kärnä mielas dorjon Eanodaga garrasit ja stáhtačálli Raimo Sailasa, gii maid doarjjui dán ášši. – Ieš bušeahttaálgaga vuolláičáliiga Johanna Ojala-Niemelä ja Heikki Autto. Hálddahusbellodagaid ovttasteaddjin sudnos lei stuora rolla das ahte dát dáhpáhuvai. Muhto buot Lappi riikkabeaiveolbmot ledje nannosit veahkeheame áššiin. – Mun lean nu ilus dál, ahte čagalduhttá čoavjjis. Go čállen daid vuosttaš vuođuštusaid ministeriijii fargga guokte jagi áigi, de dalle juo niegadin ahte josba dát beaivi vel ollašuvašii, Eanodaga ovddidanhoavda Elina Vammavaara. Ruhtalávdegoddi juolluda 70 000 evrro mearreruđa Eanodaga girdišilju johtolatgirdiid bálvalusaid oastimii. SDP riikkabeaiveolmmái Johanna Ojala-Niemelä, gii dagai álgaga mearreruđa váldimis boahtte jagi bušehttii, lea áššis hui ilus. – Turismmas ja mátkkiid doaibamiin lea hui stuora mearkkašupmi Eanodaga gieldda ovdáneapmái. Galgá muitit, ahte oanehis, moadde beaivvi guhkkosaš friddjaáiggi mátkkit leat šaddame hui bivnnuhin. Njuolggo girdimat Eanodahkii leat gieldda turismma dáfus eallineaktu ja maid áidna vuohki dahkat vejolažžan gieldda ássiid earániid dikšuma oaivegávpotguvlui govttolaš áiggi olis, dadjá Ojala-Niemelä. Gielddahoavdda Mikko Kärnäge mielas mearreruhta lei bargovuoitu. – Dáin garra áiggiin galgá leat hui movttet ja duhtavaš, go dákkár ášši ollašuvvá. Lea váttis oba dadjatge man ilus dál lean, dannego dát lea gáibidan oalle ollu barggu njunuš politihkkáriin, Elinas ja mus. Dás oaidnit, ahte go leat aktiivat, de oažžut vuodjit boaittobeale guovllu ássiidge! Kärnä giitá earenoamážit johtolatministtar Merja Kyllösä, gii lea Kärnä mielas dorjon Eanodaga garrasit ja stáhtačálli Raimo Sailasa, gii maid doarjjui dán ášši. – Ieš bušeahttaálgaga vuolláičáliiga Johanna Ojala-Niemelä ja Heikki Autto. Hálddahusbellodagaid ovttasteaddjin sudnos lei stuora rolla das ahte dát dáhpáhuvai. Muhto buot Lappi riikkabeaiveolbmot ledje nannosit veahkeheame áššiin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Mun lean nu ilus dál, ahte čagalduhttá čoavjjis. Go čállen daid vuosttaš vuođuštusaid ministeriijii fargga guokte jagi áigi, de dalle juo niegadin ahte josba dát beaivi vel ollašuvašii, Eanodaga ovddidanhoavda Elina Vammavaara. Ruhtalávdegoddi juolluda 70 000 evrro mearreruđa Eanodaga girdišilju johtolatgirdiid bálvalusaid oastimii. SDP riikkabeaiveolmmái Johanna Ojala-Niemelä, gii dagai álgaga mearreruđa váldimis boahtte jagi bušehttii, lea áššis hui ilus. – Turismmas ja mátkkiid doaibamiin lea hui stuora mearkkašupmi Eanodaga gieldda ovdáneapmái. Galgá muitit, ahte oanehis, moadde beaivvi guhkkosaš friddjaáiggi mátkkit leat šaddame hui bivnnuhin. Njuolggo girdimat Eanodahkii leat gieldda turismma dáfus eallineaktu ja maid áidna vuohki dahkat vejolažžan gieldda ássiid earániid dikšuma oaivegávpotguvlui govttolaš áiggi olis, dadjá Ojala-Niemelä. Gielddahoavdda Mikko Kärnäge mielas mearreruhta lei bargovuoitu. – Dáin garra áiggiin galgá leat hui movttet ja duhtavaš, go dákkár ášši ollašuvvá. Lea váttis oba dadjatge man ilus dál lean, dannego dát lea gáibidan oalle ollu barggu njunuš politihkkáriin, Elinas ja mus. Dás oaidnit, ahte go leat aktiivat, de oažžut vuodjit boaittobeale guovllu ássiidge! Kärnä giitá earenoamážit johtolatministtar Merja Kyllösä, gii lea Kärnä mielas dorjon Eanodaga garrasit ja stáhtačálli Raimo Sailasa, gii maid doarjjui dán ášši. – Ieš bušeahttaálgaga vuolláičáliiga Johanna Ojala-Niemelä ja Heikki Autto. Hálddahusbellodagaid ovttasteaddjin sudnos lei stuora rolla das ahte dát dáhpáhuvai. Muhto buot Lappi riikkabeaiveolbmot ledje nannosit veahkeheame áššiin.
– Mun lean nu ilus dál, ahte čagalduhttá čoavjjis. Go čállen daid vuosttaš vuođuštusaid ministeriijii fargga guokte jagi áigi, de dalle juo niegadin ahte josba dát beaivi vel ollašuvašii, Eanodaga ovddidanhoavda Elina Nammavara. Ruhtalávdegoddi juolluda 70 000 evrro mearreruđa Eanodaga girdišilju johtolatgirdiid bálvalusaid oastimii. SDP riikkabeaiveolmmái Johanna Ojala-Niemelä, gii dagai álgaga mearreruđa váldimis boahtte jagi bušehttii, lea áššis hui ilus. – Turismmas ja mátkkiid doaibamiin lea hui stuora mearkkašupmi Eanodaga gieldda ovdáneapmái. Galgá muitit, ahte oanehis, moadde beaivvi guhkkosaš friddjaáiggi mátkkit leat šaddame hui bivnnuhin. Njuolggogirdimat Eanodahkii leat gieldda turismma dáfus eallineaktu ja maid áidna vuohki dahkat vejolažžan gieldda ássiid earániid dikšuma oaivegávpotguvlui govttolaš áiggi olis, dadjá Ojala-Niemelä. Gielddahoavdda Mikko Kärnäge mielas mearreruhta lei bargovuoitu. – Dáin garra áiggiin galgá leat hui movttet ja duhtavaš, go dákkár ášši ollašuvvá. Lea váttis oba dadjatge man ilus dál lean, dannego dát lea gáibidan oalle ollu barggu njunušpolitihkkáriin, Elinas ja mus. Dás oaidnit, ahte go leat aktiivvat, de oažžut vuodjit boaittobealeguovllu ássiidge! Kärnä giitá earenoamážit johtolatministtar Merja Kyllest, gii lea Kärnä mielas dorjon Eanodaga garrasit ja stáhtačálli Raimo Sálasa, gii maid doarjjui dán ášši. – Ieš bušeahttaálgaga vuolláičáliiga Johanna Ojala-Niemelä ja Heikki Autto. Hálddahusbellodagaid ovttasteaddjin sudnos lei stuora rolla das ahte dát dáhpáhuvai. Muhto buot Lappi riikkabeaiveolbmot ledje nannosit veahkeheame áššiin.
    • «Vammavaara» ➞ [typo]
      • «Nammavara»
      • «Nammavarra»
    • «Njuolggo girdimat» ➞ [msyn-compound]
      • «Njuolggogirdimat»
    • «njunuš politihkkáriin» ➞ [msyn-compound]
      • «njunušpolitihkkáriin»
    • «aktiivat» ➞ [typo]
      • «aktiivvat»
    • «boaittobeale guovllu» ➞ [msyn-compound]
      • «boaittobealeguovllu»
    • «Kyllösä» ➞ [typo]
      • «Kyllest»
    • «Sailasa» ➞ [typo]
      • «Sálasa»
Iežas doarjagii ii váikkuhus Iežas doarjagii ii váikkuhus 1 No errors found
Eanodaga gielda lea čatnasan searvat vejolaš stáda doarjagii ja girdijohtolaga márkanastimii. Báikkálaš fitnodagat leat čatnasan márkanastinovttasbargui. Kärnä mielas stáda doarjja ii goittotge boađe váikkuhit gieldda doarjaga mearrái. – Muhto dál oažžut seamma ruđain eambbo. Stáda njuolggadusat gáibidit, ahte gielda galgá čatnasit doarjagii unnimusat seamma meriin go stádanai. Elina Vammavaara mielde turismma ovddideami mearreruhta lea hui stuora veahkkin. – Dál mii sáhttit lasihit girdimiid maid geassát ja čakčii. Das lea hástalus, dannego dat eai leat árbevirolaččat leamaš áiggit girdit. Dál fitnodatolbmot galggašedje jođánit ráhkadišgoahtit buktagiid vuovdin ládje. Fievrrideapmi girdiin álbmotmeahccái, fievrrideapmi álbmotmeahcis ruovttoluotta Heahttái, sávdnji, eahkesborran ja idjadeapmi Heahtás ja girdin ruovttoluotta ruoktot- báhkka lea goit dakkár mii galgá fállot ja vuvdot. Lassin dasa go jurddaša olgoriikkalaččaid, de fertet oažžut idjademiid ja beaivetuvrabáhkaid vuovdin ládje. Eanodaga gieldda guhkesáigge mihttomearri lea oažžut gildii birrajagi girdijohtolaga. Ojala-Niemelä mielas girdioktavuohta oažžu gánnáhahttin jus dasa addo vejolašvuohta doaibmat. – Lea maid mearkkašahtti, ahte jus johtolatgirdimat Eanodat-Guovdageaidnu-Saami Airportii nohket, de dalle šaddet maid gildii jurddašuvvon charter-girdimat loahpahanáitaga vuollái, riikkabeaiveolmmái fuomášuhttá. Eanodaga gielda lea čatnasan searvat vejolaš stáda doarjagii ja girdijohtolaga márkanastimii. Báikkálaš fitnodagat leat čatnasan márkanastinovttasbargui. Kärnä mielas stáda doarjja ii goittotge boađe váikkuhit gieldda doarjaga mearrái. – Muhto dál oažžut seamma ruđain eambbo. Stáda njuolggadusat gáibidit, ahte gielda galgá čatnasit doarjagii unnimusat seamma meriin go stádanai. Elina Vammavaara mielde turismma ovddideami mearreruhta lea hui stuora veahkkin. – Dál mii sáhttit lasihit girdimiid maid geassit ja čakčii. Das lea hástalus, dannego dat eai leat árbevirolaččat leamaš áiggit girdit. Dál fitnodatolbmot galggašedje jođánit ráhkadišgoahtit buktagiid vuovdin ládje. Fievrrideapmi girdiin álbmotmeahccái, fievrrideapmi álbmotmeahcis ruovttoluotta Heahttái, sávdnji, eahkesborran ja idjadeapmi Heahtás ja girdin ruovttoluotta ruoktot- báhkka lea goit dakkár mii galgá fállot ja vuvdot. Lassin dasa go jurddaša olgoriikkalaččaid, de fertet oažžut idjademiid ja beaivetuvrabáhkaid vuovdin ládje. Eanodaga gieldda guhkesáigge mihttomearri lea oažžut gildii birrajagi girdijohtolaga. Ojala-Niemelä mielas girdioktavuohta oažžu gánnáhahttin jus dasa addo vejolašvuohta doaibmat. – Lea maid mearkkašahtti, ahte jus johtolatgirdimat Eanodat-Guovdageaidnu-Saami Airportii nohket, de dalle šaddet maid gildii jurddašuvvon chartergirdimat loahpahanáitaga vuollái, riikkabeaiveolmmái fuomášuhttá. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanodaga gielda lea čatnasan searvat vejolaš stáda doarjagii ja girdijohtolaga márkanastimii. Báikkálaš fitnodagat leat čatnasan márkanastinovttasbargui. Kärnä mielas stáda doarjja ii goittotge boađe váikkuhit gieldda doarjaga mearrái. – Muhto dál oažžut seamma ruđain eambbo. Stáda njuolggadusat gáibidit, ahte gielda galgá čatnasit doarjagii unnimusat seamma meriin go stádanai. Elina Vammavaara mielde turismma ovddideami mearreruhta lea hui stuora veahkkin. – Dál mii sáhttit lasihit girdimiid maid geassát ja čakčii. Das lea hástalus, dannego dat eai leat árbevirolaččat leamaš áiggit girdit. Dál fitnodatolbmot galggašedje jođánit ráhkadišgoahtit buktagiid vuovdin ládje. Fievrrideapmi girdiin álbmotmeahccái, fievrrideapmi álbmotmeahcis ruovttoluotta Heahttái, sávdnji, eahkesborran ja idjadeapmi Heahtás ja girdin ruovttoluotta ruoktot- báhkka lea goit dakkár mii galgá fállot ja vuvdot. Lassin dasa go jurddaša olgoriikkalaččaid, de fertet oažžut idjademiid ja beaivetuvrabáhkaid vuovdin ládje. Eanodaga gieldda guhkesáigge mihttomearri lea oažžut gildii birrajagi girdijohtolaga. Ojala-Niemelä mielas girdioktavuohta oažžu gánnáhahttin jus dasa addo vejolašvuohta doaibmat. – Lea maid mearkkašahtti, ahte jus johtolatgirdimat Eanodat-Guovdageaidnu-Saami Airportii nohket, de dalle šaddet maid gildii jurddašuvvon charter-girdimat loahpahanáitaga vuollái, riikkabeaiveolmmái fuomášuhttá.
Eanodaga gielda lea čatnasan searvat vejolaš stáda doarjagii ja girdijohtolaga márkanastimii. Báikkálaš fitnodagat leat čatnasan márkanastinovttasbargui. Kärnä mielas stáda doarjja ii goittotge boađe váikkuhit gieldda doarjaga mearrái. – Muhto dál oažžut seamma ruđain eambbo. Stáda njuolggadusat gáibidit, ahte gielda galgá čatnasit doarjagii unnimusat seamma meriin go stádanai. Elina Nammavara mielde turismma ovddideami mearreruhta lea hui stuora veahkkin. – Dál mii sáhttit lasihit girdimiid maid geassát ja čakčii. Das lea hástalus, dannego dat eai leat árbevirolaččat leamaš áiggit girdit. Dál fitnodatolbmot galggašedje jođánit ráhkadišgoahtit buktagiid vuovdin ládje. Fievrrideapmi girdiin álbmotmeahccái, fievrrideapmi álbmotmeahcis ruovttoluotta Heahttái, sávdnji, eahkesborran ja idjadeapmi Heahtás ja girdin ruovttoluotta 😱 báhkka lea goit dakkár mii galgá fállot ja vuvdot. Lassin dasa go jurddaša olgoriikalaččaid, de fertet oažžut idjademiid ja beaivetuvrabáhkaid vuovdin ládje. Eanodaga gieldda guhkesáigge mihttomearri lea oažžut gildii birrajagi girdijohtolaga. Ojala-Niemelä mielas girdioktavuohta oažžu gánnáhahttin jus dasa addo vejolašvuohta doaibmat. – Lea maid mearkkašahtti, ahte jus johtolatgirdimat Eanodat-Guovdageaidnu-Saami Airportii nohket, de dalle šaddet maid gildii jurddašuvvon charter-girdimat loahpahanáitaga vuollái, riikkabeaiveolmmái fuomášuhttá.
    • «Vammavaara» ➞ [typo]
      • «Nammavara»
    • «ruoktot-» ➞ [typo]
      • «olgoriikkalaččaid» ➞ [typo]
        • «olgoriikalaččaid»
Eanodaga gielda lea čatnasan searvat vejolaš stáda doarjagii ja girdijohtolaga márkanastimii. Báikkálaš fitnodagat leat čatnasan márkanastinovttasbargui. Kärnä mielas stáda doarjja ii goittotge boađe váikkuhit gieldda doarjaga mearrái. – Muhto dál oažžut seamma ruđain eambbo. Stáda njuolggadusat gáibidit, ahte gielda galgá čatnasit doarjagii unnimusat seamma meriin go stádanai. Elina Nammavara mielde turismma ovddideami mearreruhta lea hui stuora veahkkin. – Dál mii sáhttit lasihit girdimiid maid geassát ja čakčii. Das lea hástalus, dannego dat eai leat árbevirolaččat leamaš áiggit girdit. Dál fitnodatolbmot galggašedje jođánit ráhkadišgoahtit buktagiid vuovdin ládje. Fievrrideapmi girdiin álbmotmeahccái, fievrrideapmi álbmotmeahcis ruovttoluotta Heahttái, sávdnji, eahkesborran ja idjadeapmi Heahtás ja girdin ruovttoluotta báhkka lea goit dakkár mii galgá fállot ja vuvdot. Lassin dasa go jurddaša olgoriikalaččaid, de fertet oažžut idjademiid ja beaivetuvrabáhkaid vuovdin ládje. Eanodaga gieldda guhkesáigge mihttomearri lea oažžut gildii birrajagi girdijohtolaga. Ojala-Niemelä mielas girdioktavuohta oažžu gánnáhahttin jus dasa addo vejolašvuohta doaibmat. – Lea maid mearkkašahtti, ahte jus johtolatgirdimat Eanodat-Guovdageaidnu-Saami Airportii nohket, de dalle šaddet maid gildii jurddašuvvon charter-girdimat loahpahanáitaga vuollái, riikkabeaiveolmmái fuomášuhttá.
Eanodaga gielda lea čatnasan searvat vejolaš stáda doarjagii ja girdijohtolaga márkanastimii. Báikkálaš fitnodagat leat čatnasan márkanastinovttasbargui. Kärnä mielas stáda doarjja ii goittotge boađe váikkuhit gieldda doarjaga mearrái. – Muhto dál oažžut seamma ruđain eambbo. Stáda njuolggadusat gáibidit, ahte gielda galgá čatnasit doarjagii unnimusat seamma meriin go stádanai. Elina Nammavara mielde turismma ovddideami mearreruhta lea hui stuora veahkkin. – Dál mii sáhttit lasihit girdimiid maid geassát ja čakčii. Das lea hástalus, dannego dat eai leat árbevirolaččat leamaš áiggit girdit. Dál fitnodatolbmot galggašedje jođánit ráhkadišgoahtit buktagiid vuovdin ládje. Fievrrideapmi girdiin álbmotmeahccái, fievrrideapmi álbmotmeahcis ruovttoluotta Heahttái, sávdnji, eahkesborran ja idjadeapmi Heahtás ja girdin ruovttoluotta báhkka lea goit dakkár mii galgá fállot ja vuvdot. Lassin dasa go jurddaša olgoriikalaččaid, de fertet oažžut idjademiid ja beaivetuvrabáhkaid vuovdin ládje. Eanodaga gieldda guhkesáigge mihttomearri lea oažžut gildii birrajagi girdijohtolaga. Ojala-Niemelä mielas girdioktavuohta oažžu gánnáhahttin jus dasa addo vejolašvuohta doaibmat. – Lea maid mearkkašahtti, ahte jus johtolatgirdimat Eanodat-Guovdageaidnu-Saami Airportii nohket, de dalle šaddet maid gildii jurddašuvvon charter-girdimat loahpahanáitaga vuollái, riikkabeaiveolmmái fuomášuhttá.
    • «ruovttoluotta  báhkka» ➞ [double-space-before]
      • «ruovttoluotta báhkka»
Friddjavuođa sáŋgáriid gudnejahtte Friddjavuođa sáŋgáriid gudnejahtte 1 No errors found
Mannan vahko čoagganedje 160 olbmo miehtá Suomabeale Sámi Ohcejohkii ávvudit Ohcejoga soahteveteránaid searvvi 40-jagi. Seammás sii gudnejahtte sámi soahteveteránaid, geat leat dagahan ahte Suopma bisui iehčanassan ain nuppi máilmmi soađi maŋŋá. Mannan vahko čoagganedje 160 olbmo miehtá Suomabeale Sámi Ohcejohkii ávvudit Ohcejoga soahteveteránaid searvvi 40-jagi. Seammás sii gudnejahtte sámi soahteveteránaid, geat leat dagahan ahte Suopma bisui iehčanassan ain nuppi máilmmisoađi maŋŋá. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mannan vahko čoagganedje 160 olbmo miehtá Suomabeale Sámi Ohcejohkii ávvudit Ohcejoga soahteveteránaid searvvi 40-jagi. Seammás sii gudnejahtte sámi soahteveteránaid, geat leat dagahan ahte Suopma bisui iehčanassan ain nuppi máilmmi soađi maŋŋá.
Mannanvahkko čoagganedje 160 olbmo miehtá Suomabeale Sámi Ohcejohkii ávvudit Ohcejoga soahteveteránaid searvvi 40-jagi. Seammás sii gudnejahtte sámi soahteveteránaid, geat leat dagahan ahte Suopma bisui iehčanassii ain nuppi máilmmi soađi maŋŋá.
    • « vahko» ➞ [typo]
      • «vahkko»
    • «iehčanassan» ➞ [typo]
      • «iehčanassii»
Váile 30 jagi maŋŋá nuppi máilmme soađi , jagis 1972, čoagganedje suoma davimus sámesoalddáhat Gáregasnjárgii ásahit iežaset veterána searvvi. Mannan vahkus ávvudii searvi 40-jagi. Ohcejogas leat leamašan oktiibuot 128 soahteveterána, geain dál leat dušše 13is eallimin. Oassi sis ledje ain nu virkui ahte besse boahtit doaluide. Ohcejoga soahteveteránaid lassin ledje maid vihtta lotta, ja guđádin sis lea Elina Niemistö, gii lea soahteveteránain boarraseamos . Váile 30 jagi maŋŋá nuppi máilmmisoađi , jagis 1972, čoagganedje suoma davimus sámesoalddáhat Gáregasnjárgii ásahit iežaset veterána searvvi. Mannan vahkus ávvudii searvi 40-jagi. Ohcejogas leat leamašan oktiibuot 128 soahteveterána, geain dál leat dušše 13:s eallimin. Oassi sis ledje ain nu virkui ahte besse boahtit doaluide. Ohcejoga soahteveteránaid lassin ledje maid vihtta lotta, ja guđádin sis lea Elina Niemistö, gii lea soahteveteránain boarráseamos . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Váile 30 jagi maŋŋá nuppi máilmme soađi , jagis 1972, čoagganedje suoma davimus sámesoalddáhat Gáregasnjárgii ásahit iežaset veterána searvvi. Mannan vahkus ávvudii searvi 40-jagi. Ohcejogas leat leamašan oktiibuot 128 soahteveterána, geain dál leat dušše 13is eallimin. Oassi sis ledje ain nu virkui ahte besse boahtit doaluide. Ohcejoga soahteveteránaid lassin ledje maid vihtta lotta, ja guđádin sis lea Elina Niemistö, gii lea soahteveteránain boarraseamos .
Váile 30 jagi maŋŋá nuppi máilmme soađi, jagis 1972, čoagganedje suoma davimus sámesoalddáhat Gáregasnjárgii ásahit iežaset veterána searvvi. Mannan vahkus ávvudii searvi 40-jagi. Ohcejogas leat leamašan oktiibuot 128 soahteveterána, geain dál leat dušše 13:s eallimin. Oassi sis ledje ain nu virkui ahte besse boahtit doaluide. Ohcejoga soahteveteránaid lassin ledje maid vihtta lotta, ja guđádin sis lea Elina Niemistö, gii lea soahteveteránain boarrásamos boarraseamos.
    • «máilmme soađi ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «máilmme soađi,»
    • «13is» ➞ [typo]
      • «13:s»
    • «boarraseamos» ➞ [typo]
      • «boarrásamos»
      • «boarráseamos»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «boarraseamos.»
Váile 30 jagi maŋŋá nuppi máilmme soađi, jagis 1972, čoagganedje suoma davimus sámesoalddáhat Gáregasnjárgii ásahit iežaset veterána searvvi. Mannan vahkus ávvudii searvi 40-jagi. Ohcejogas leat leamašan oktiibuot 128 soahteveterána, geain dál leat dušše 13:s eallimin. Oassi sis ledje ain nu virkui ahte besse boahtit doaluide. Ohcejoga soahteveteránaid lassin ledje maid vihtta lotta, ja guđádin sis lea Elina Niemistö, gii lea soahteveteránain boarrásamos boarraseamos.
Váile 30 jagi maŋŋá nuppi máilmmisoađi, jagis 1972, čoagganedje suoma davimus sámesoalddáhat Gáregasnjárgii ásahit iežaset veterána searvvi. Mannan vahkus ávvudii searvi 40-jagi. Ohcejogas leat leamašan oktiibuot 128 soahteveterána, geain dál leat dušše 13:s eallimin. Oassi sis ledje ain nu virkui ahte besse boahtit doaluide. Ohcejoga soahteveteránaid lassin ledje maid vihtta lotta, ja guđádin sis lea Elina Niemistö, gii lea soahteveteránain boarrásamos boarrásamos.
    • «máilmme soađi» ➞ [msyn-compound]
      • «máilmmisoađi»
    • «boarraseamos» ➞ [typo]
      • «boarrásamos»
      • «boarráseamos»
94-jahkásaš Niemistö leage searvvi nubbinjođiheaddji ja rabai ge ávvudoaluid. Sátnejođiheaddji Hans Nuorgam ii beassan boahtit buozalmasvuođa geažil. Buohkat dát 13 soahteveterána gudnejahttojuvvojedje erenoamážit ánsomedjáljaiguin sihke silbbas ja gollis. Jođiheaddji guovttosges oaččuiba jo ánsoruossa, mii lea čuovvovaš ánsu maŋŋá gollemedálja. 94-jahkásaš Niemistö leage searvvi nubbijođiheaddji ja rabai ge ávvudoaluid. Sátnejođiheaddji Hans Nuorgam ii beassan boahtit buozalmasvuođa geažil. Buohkat dát 13 soahteveterána gudnejahttojuvvojedje erenoamážit ánsomedáljaiguin sihke silbbas ja gollis. Jođiheaddji guovttosges oaččuiga jo ánsoruossa, mii lea čuovvovaš ánsu maŋŋá gollemedálja. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
94-jahkásaš Niemistö leage searvvi nubbinjođiheaddji ja rabai ge ávvudoaluid. Sátnejođiheaddji Hans Nuorgam ii beassan boahtit buozalmasvuođa geažil. Buohkat dát 13 soahteveterána gudnejahttojuvvojedje erenoamážit ánsomedjáljaiguin sihke silbbas ja gollis. Jođiheaddji guovttosges oaččuiba jo ánsoruossa, mii lea čuovvovaš ánsu maŋŋá gollemedálja.
94-jahkásaš Niemistö leage searvvi 😱 ja rabai ge ávvudoaluid. Sátnejođiheaddji Hans Nuorgam ii beassan boahtit buozalmasvuođa geažil. Buohkat dát 13 soahteveterána gudnejahttojuvvojedje erenoamážit ánsomedáljaiguin sihke silbbas ja gollis. Jođiheaddji guovttosges oaččuiba jo ánsoruossa, mii lea čuovvovaš ánsu maŋŋá gollemedálja.
    • «nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
      • «ánsomedjáljaiguin» ➞ [typo]
        • «ánsomedáljaiguin»
94-jahkásaš Niemistö leage searvvi ja rabai ge ávvudoaluid. Sátnejođiheaddji Hans Nuorgam ii beassan boahtit buozalmasvuođa geažil. Buohkat dát 13 soahteveterána gudnejahttojuvvojedje erenoamážit ánsomedáljaiguin sihke silbbas ja gollis. Jođiheaddji guovttosges oaččuiba jo ánsoruossa, mii lea čuovvovaš ánsu maŋŋá gollemedálja.
94-jahkásaš Niemistö leage searvvi ja rabai ge ávvudoaluid. Sátnejođiheaddji Hans Nuorgam ii beassan boahtit buozalmasvuođa geažil. Buohkat dát 13 soahteveterána gudnejahttojuvvojedje erenoamážit ánsomedáljaiguin sihke silbbas ja gollis. Jođiheaddji guovttosges oaččuiba jo ánsoruossa, mii lea čuovvovaš ánsu maŋŋá gollemedálja.
    • «searvvi  ja» ➞ [double-space-before]
      • «searvvi ja»
Doaluin eai dušše gudnejahttán ovddeš soalddáhiid. Ávvudoaluide ledje boahtán 2 busse dievva maid soahteleaskkat, oarbásat ja eváhkomátkálaččat sámeguovlluin numo Avvilis, Soađegilis ja vel Roavvenjárggas. Doaluin eai dušše gudnejahttán ovddeš soalddáhiid. Ávvudoaluide ledje boahtán 2 busse dievva maid soahteleaskkat, oarbásat ja eváhkkomátkkálaččat sámeguovlluin numo Avvilis, Soađegilis ja vel Roavvenjárggas. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Doaluin eai dušše gudnejahttán ovddeš soalddáhiid. Ávvudoaluide ledje boahtán 2 busse dievva maid soahteleaskkat, oarbásat ja eváhkomátkálaččat sámeguovlluin numo Avvilis, Soađegilis ja vel Roavvenjárggas.
Doaluin eai dušše gudnejahttán ovddeš soalddáhiid. Ávvudoaluide ledje boahtán 2 busse dievva maid soahteleaskkat, oarbásat ja 😱 sámiguovlluin numo Avvilis, Soađegilis ja vel Roavvenjárggas.
    • «eváhkomátkálaččat» ➞ [typo]
      • «sámeguovlluin» ➞ [typo]
        • «sámiguovlluin»
Doaluin eai dušše gudnejahttán ovddeš soalddáhiid. Ávvudoaluide ledje boahtán 2 busse dievva maid soahteleaskkat, oarbásat ja sámiguovlluin numo Avvilis, Soađegilis ja vel Roavvenjárggas.
Doaluin eai dušše gudnejahttán ovddeš soalddáhiid. Ávvudoaluide ledje boahtán 2 busse dievva maid soahteleaskkat, oarbásat ja sámiguovlluin numo Avvilis, Soađegilis ja vel Roavvenjárggas.
    • «ja  sámiguovlluin» ➞ [double-space-before]
      • «ja sámiguovlluin»
Dollui maid seammás erenoamáš girkobeaivi veteránaid várás. Ovdal láveje Suomabeale Sámi leanas doallat dušše ovtta soahteveteránaid girkobeaivvi, muhto dál dollojit golbma. Ohcejoga girkohearrá Arto Seppänen mielas dán lea vuogas doallat go soahteveteránaide vuoiŋŋalaš ja girkolaš áššit leat nu lahka sin váimmuid. Dollui maid seammás erenoamáš girkobeaivi veteránaid várás. Ovdal láveje Suomabeale Sámi leanas doallat dušše ovtta soahteveteránaid girkobeaivvi, muhto dál dollojit golbma. Ohcejoga girkohearrá Arto Seppänen mielas dán lea vuogas doallat go soahteveteránaide vuoiŋŋalaš ja girkolaš áššit leat nu lahka sin váimmuid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dollui maid seammás erenoamáš girkobeaivi veteránaid várás. Ovdal láveje Suomabeale Sámi leanas doallat dušše ovtta soahteveteránaid girkobeaivvi, muhto dál dollojit golbma. Ohcejoga girkohearrá Arto Seppänen mielas dán lea vuogas doallat go soahteveteránaide vuoiŋŋalaš ja girkolaš áššit leat nu lahka sin váimmuid.
Dollui maid seammás erenoamáš girkobeaivi veteránaid várás. Ovdal láveje Suomabeali Sámi leanas doallat dušše ovtta soahteveteránaid girkobeaivvi, muhto dál dollojit golbma. Ohcejoga girkohearrá Arto Seppänen mielas dán lea vuogas doallat go soahteveteránaide vuoiŋŋalaš ja girkolaš áššit leat nu lahka sin váimmuid.
    • «Suomabeale» ➞ [typo]
      • «Suomabeali»
Ohcejoga girkohearrá muittuha ge ahte 60-70-logus leai Suomas dakkár imaš vuoigŋa ahte leai heahpadin leamaš soađis mielde, numo Dálvesoađis (1939-40), Joatkkasoađis Ruošša vuostá (1941-44) ja dasto velá Sámi soađis (1944-45) vuodjeleamen duiskalaččaid eret Davvi-Suomas. Ohcejoga girkohearrá muittuha ge ahte 60-70-logus leai Suomas dakkár imaš vuoigŋa ahte leai heahpadin leamaš soađis mielde, numo Dálvesoađis (1939-40), Joatkkasoađis Ruošša vuostá (1941-44) ja dasto velá Sámi soađis (1944-45) vuodjeleamen duiskalaččaid eret Davvi-Suomas. 1 No errors found
–Dál lea lihkus áigi rievdan ja olbmot áddegoahtán ahte soahtái leai bággu searvat. Dál galgatge soalddáhiid barggu atnit árvvus, muđui han Suopma ge livčče friddjavuođa haga 6.12.1917 rájes šaddat fas Ruošša vuollái ja seammá dillái go báltalaš ránnjáriikkat Estte, Latvia ja Litauen, joatká báhppa muittuheames soalddáhiid dehálaš barggus. –Dál lea lihkus áigi rievdan ja olbmot áddegoahtán ahte soahtái leai bággu searvat. Dál galgatge soalddáhiid barggu atnit árvvus, muđui han Suopma ge livččii friddjavuođa haga 6.12.1917 rájes šaddat fas Ruošša vuollái ja seammá dillái go báltalaš ránnjáriikkat Estte, Latvia ja Litauen, joatká báhppa muittuheames soalddáhiid dehálaš barggus. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
–Dál lea lihkus áigi rievdan ja olbmot áddegoahtán ahte soahtái leai bággu searvat. Dál galgatge soalddáhiid barggu atnit árvvus, muđui han Suopma ge livčče friddjavuođa haga 6.12.1917 rájes šaddat fas Ruošša vuollái ja seammá dillái go báltalaš ránnjáriikkat Estte, Latvia ja Litauen, joatká báhppa muittuheames soalddáhiid dehálaš barggus.
–Dál lea lihkus áigi rievdan ja olbmot áddegoađán ahte soahtái leai bággu searvat. Dál galgatge soalddáhiid barggu atnit árvvus, muđui han Suopma ge livčče friddjavuođa haga 6.12.1917 rájes šaddat fas Ruošša vuollái ja seamma dillái go báltalaš ránnjáriikkat Estte, Latvia ja Litauen, joatká báhppa muittuheames soalddáhiid dehálaš barggus.
    • «áddegoahtán» ➞ [typo]
      • «áddegoađán»
      • «áddešgoađán»
    • «seammá» ➞ [typo]
      • «seamma»
Jalvvi Veikko (Guttorm) ovddasta sápmelaččaid Suoma girkolaščoahkkimis ja son muittuhii alladásat gussiide ahte makkár dilli sámiin leamaš soađis go gearddi sámit eai leat beaggán soahttás álbmogin ja go gárte soahtat nuppiid sámiid vuostá. Dattege sámit gárte soahtái ja dál searvi gudnejahtii sin ánso-medáljaiguin sihke bronššas , silbbas, gollis ja ánsoruossa. Maiddái olusat earát ožžo ánsomedjáljaid dan ovddas go leat bargan árvosaš barggu soahteveteránaide buorrin maŋit áiggis. Jalvvi Veikko (Guttorm) ovddasta sápmelaččaid Suoma girkolaščoahkkimis ja son muittuhii alladásat gussiide ahte makkár dilli sámiin leamaš soađis go gearddi sámit eai leat beaggán soahttás álbmogin ja go gárte soahtat nuppiid sámiid vuostá. Dattege sámit gárte soahtái ja dál searvi gudnejahtii sin ánsomedáljaiguin sihke bronssas , silbbas, gollis ja ánsoruossa. Maiddái olusat earát ožžo ánsomedáljaid dan ovddas go leat bargan árvosaš barggu soahteveteránaide buorrin maŋit áiggis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jalvvi Veikko (Guttorm) ovddasta sápmelaččaid Suoma girkolaščoahkkimis ja son muittuhii alladásat gussiide ahte makkár dilli sámiin leamaš soađis go gearddi sámit eai leat beaggán soahttás álbmogin ja go gárte soahtat nuppiid sámiid vuostá. Dattege sámit gárte soahtái ja dál searvi gudnejahtii sin ánso-medáljaiguin sihke bronššas , silbbas, gollis ja ánsoruossa. Maiddái olusat earát ožžo ánsomedjáljaid dan ovddas go leat bargan árvosaš barggu soahteveteránaide buorrin maŋit áiggis.
Jalvvi Veikko (Guttorm) ovddasta sápmelaččaid Suoma girkolaščoahkkimis ja son muittuhii alladásaga gussiide ahte makkár dilli sámiin leamaš soađis go gearddi sámit eai leat beaggán soahttás álbmogin ja go gárte soahtat nuppiid sámiid vuostá. Dattege sámit gárte soahtái ja dál searvi gudnejahtii sin ánso-medáljaiguin sihke bronssas bronššas, silbbas, gollis ja ánsoruossa. Maiddái olusat earát ožžo ánsomedáljaid dan ovddas go leat bargan árvosaš barggu soahteveteránaide buorrin maŋit áiggis.
    • «alladásat» ➞ [typo]
      • «alladásaga»
    • «bronššas» ➞ [typo]
      • «bronssas»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bronššas,»
    • «ánsomedjáljaid» ➞ [typo]
      • «ánsomedáljaid»
Jalvvi Veikko (Guttorm) ovddasta sápmelaččaid Suoma girkolaščoahkkimis ja son muittuhii alladásaga gussiide ahte makkár dilli sámiin leamaš soađis go gearddi sámit eai leat beaggán soahttás álbmogin ja go gárte soahtat nuppiid sámiid vuostá. Dattege sámit gárte soahtái ja dál searvi gudnejahtii sin ánso-medáljaiguin sihke bronssas bronššas, silbbas, gollis ja ánsoruossa. Maiddái olusat earát ožžo ánsomedáljaid dan ovddas go leat bargan árvosaš barggu soahteveteránaide buorrin maŋit áiggis.
Jalvvi Veikko (Guttorm) ovddasta sápmelaččaid Suoma girkolaščoahkkimis ja son muittuhii alladásaga gussiide ahte makkár dilli sámiin leamaš soađis go gearddi sámit eai leat beaggán soahttás álbmogin ja go gárte soahtat nuppiid sámiid vuostá. Dattege sámit gárte soahtái ja dál searvi gudnejahtii sin ánso-medáljaiguin sihke bronssas bronssas, silbbas, gollis ja ánsoruossa. Maiddái olusat earát ožžo ánsomedáljaid dan ovddas go leat bargan árvosaš barggu soahteveteránaide buorrin maŋit áiggis.
    • «bronššas» ➞ [typo]
      • «bronssas»
86-jahkásaš Jouni Helander leamaš mielde lágideamen doaluid searvvi beales ja su mielas lihkostuvve doalut bures. 86-jahkásaš Jouni Helander leamaš mielde lágideamen doaluid searvvi beales ja su mielas lihkostuvve doalut bures. 1 No errors found
–Eat leat gal dán beaivvi áigge gillen muittašit soađi bahča muittuid, dovddasta son nuppi máilmmi soađis, man nohkamis lea jo vássán váile 60 jagi. Ilolaš joavku baicce ovddeš oahppásiid dearvvahadde ja ságastalle otná beaivvi áššiin. Ohcejoga soahte-veterána searvi dáiddii ná dál doallamin sin maŋimuš ávvudeami, veteránaid alla agi vuođul ii leat šat vuordámuš ahte searvi ávvuda šat 50-jagi. –Eat leat gal dán beaivvi áigge gillen muittašit soađi bahča muittuid, dovddasta son nuppi máilmmi soađis, man nohkamis lea jo vássán váile 60 jagi. Ilolaš joavku baicce ovddeš oahppásiid dearvvahadde ja ságastalle otná beaivvi áššiin. Ohcejoga soahteveterána searvi dáiddii ná dál doallamin sin maŋimuš ávvudeami, veteránaid alla agi vuođul ii leat šat vuordámuš ahte searvi ávvuda šat 50-jagi. 1 No errors found
Dattege soađit leat guođđán čiekŋalis luottaid Sápmái, mat ain bistet muittus maŋit buolvvain. Soahteoarbásiidda dát ávvubeaivi leai lossadin. Okta sis lea Nummela Máret (70) Ohcejogas. Dattege soađit leat guođđán čiekŋalis luottaid Sápmái, mat ain bistet muittus maŋit buolvvain. Soahteoarbásiidda dát ávvubeaivi leai lossadin. Okta sis lea Nummela Máret (70) Ohcejogas. 1 No errors found
–Mus gahčai áhčči soađis ovdal mu riegádeami, ja dakka maŋŋá massen fas eadnán, muitala Máret ganjalčalmmiid muhto moddjedettiin rávve fas eallima galgat dustet nugo dat boahtá. –Mus gahčai áhčči soađis ovdal mu riegádeami, ja dakka maŋŋá massen fas eadnán, muitala Máret ganjalčalmmiid muhto moddjedettiin rávve fas eallima galgat dustet nugo dat boahtá. 1 No errors found
Lasi soađi muttuin sáhttá lohkat Ohcejoga veteránaid searvvi matrihkkel girjjis almmustavvan jagis 2005, ”Sođiideamet veteránat”. Lasi soađi muttuin sáhttá lohkat Ohcejoga veteránaid searvvi matrihkkelgirjjis almmustuvvan jagis 2005, ”Sođiideamet veteránat”. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lasi soađi muttuin sáhttá lohkat Ohcejoga veteránaid searvvi matrihkkel girjjis almmustavvan jagis 2005, ”Sođiideamet veteránat”.
Lasi soađi muttuin sáhttá lohkat Ohcejoga veteránaid searvvi matrihkkel girjjis almmustuvvan jagis 2005, ”Sođiideamet veteránat”.
    • «almmustavvan» ➞ [typo]
      • «almmustuvvan»
Skuvlaođas Skuvlaođas 1 No errors found
Dálošvákki skuvla fas neahtas 2006-02-06 Dálošvákki skuvla fas neahtas 2006-02-06 1 No errors found
Jippi. Dálošvákki skuvlla neahttasiidu lea fas anus. Jippi. Dálošvákki skuvlla neahttasiidu lea fas anus. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jippi. Dálošvákki skuvlla neahttasiidu lea fas anus.
Nuppi. Dálošvákki skuvlla neahttasiidu lea fas anus.
    • «Jippi» ➞ [typo]
      • «Nuppi»
Čuovo mielde: Mii bidjat dađistaga ođđasiid ja dieđuid nehttii. Čuovo mielde: Mii bidjat dađistaga ođđasiid ja dieđuid nehttii. 1 No errors found
Ođas dál: Dálošvákki skuvllas lea ođđa hápmi - iluin mii geahččat skuvlla! Ođas dál: Dálošvákki skuvllas lea ođđa hápmi - iluin mii geahččat skuvlla! 1 No errors found
Mii áigut almmuhit govaid mat vuosihit min "ođđa" skuvlla. Mii áigut almmuhit govaid mat vuosihit min "ođđa" skuvlla. 1 No errors found
Mii hálidit almmuhit govaid ja teavsttaid mat muitalit maid mii bargat skuvllas. Mii bargat oppa áigge olu miellagiddevaš prošeavttaiguin. Mii háliidit almmuhit govaid ja teavsttaid mat muitalit maid mii bargat skuvllas. Mii bargat oppa áigge olu miellagiddevaš prošeavttaiguin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mii hálidit almmuhit govaid ja teavsttaid mat muitalit maid mii bargat skuvllas. Mii bargat oppa áigge olu miellagiddevaš prošeavttaiguin.
Mii háliidit almmuhit govaid ja teavsttaid mat muitalit maid mii bargat skuvllas. Mii bargat oppa áigge olu miellagiddevaš prošeavttaiguin.
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
8. luohkká lea dál ráhkadeamen hirbmat stuora seaidneáviissa suohkana birra. 8. luohkká lea dál ráhkadeamen hirbmat stuora seaidneáviissa suohkana birra. 1 No errors found
9. luohkká lea bures beassan johtui ráhkadit iežaset áviissa vuovdemassii . 9. luohkká lea bures beassan johtui ráhkadit iežaset áviissa vuovdimassii . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
9. luohkká lea bures beassan johtui ráhkadit iežaset áviissa vuovdemassii .
9. luohkká lea bures beassan johtui ráhkadit iežaset áviissa vuovdimassii vuovdemassii.
    • «vuovdemassii» ➞ [typo]
      • «vuovdimassii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuovdemassii.»
9. luohkká lea bures beassan johtui ráhkadit iežaset áviissa vuovdimassii vuovdemassii.
9. luohkká lea bures beassan johtui ráhkadit iežaset áviissa vuovdimassii vuovdimassii.
    • «vuovdemassii» ➞ [typo]
      • «vuovdimassii»
Smávvá osiid sin áviissas mii áigut bidjat min neahttasiidui. Smávvá osiid sin áviissas mii áigut bidjat min neahttasiidui. 1 No errors found
10. luohkká lea bargame čiekŋudanbargobihtáin (jahkeprošeavttain). Oahppit leat ieža mearridan masa sii hálidit čiekŋudit. 10. luohkká lea bargame čiekŋudanbargobihtáin (jahkeprošeavttain). Oahppit leat ieža mearridan masa sii háliidit čiekŋudit. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
10. luohkká lea bargame čiekŋudanbargobihtáin (jahkeprošeavttain). Oahppit leat ieža mearridan masa sii hálidit čiekŋudit.
10. luohkká lea bargame čiekŋudanbargobihtáin (jahkeprošeavttain). Oahppit leat ieža mearridan masa sii háliidit čiekŋudit.
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
Muhtimat leat válljen duhppet, čiŋaid duddjot, ruvssomálema, mopeda divvut, lanjaid málet jnv. Muhtimat leat válljen duhppet, čiŋaid duddjot, ruvssomálema, mopeda divvut, lanjaid málet jnv. 1 No errors found
Juohke 14. beaivvi bidjat nehttii luohkáid bargoplánaid, dál vuosttaš geardde mánnodaga 13.2. Juohke 14. beaivvi bidjat nehttii luohkáid bargoplánaid, dál vuosttaš geardde mánnodaga 13.2. 1 No errors found
Ođasmahttojuvvon jahkeplánat ja iežá dieđut bohtet maid nehttii. Čuovo mielde..... Ođasmahttojuvvon jahkeplánat ja iežá dieđut bohtet maid nehttii. Čuovo mielde..... 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođasmahttojuvvon jahkeplánat ja iežá dieđut bohtet maid nehttii. Čuovo mielde.....
Ođasmahttojuvvon jahkeplánat ja iežá dieđut bohtet maid nehttii. Čuovo mielde... ..
    • «.....» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «... ..»
Árktalaš parlamentárihkkariid čoakkámis Árktalaš parlamentarihkkariid čoakkámis 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Árktalaš parlamentárihkkariid čoakkámis
Árktalaš parlamentarihkkáriid čoakkámis
    • «parlamentárihkkariid» ➞ [typo]
      • «parlamentarihkkáriid»
      • «parlamentarihkkariid»
Oslos lei dán giđa maŋimus árktalaš parlamentárihkkariid bissovaš komitea čoakkán 7.6.2010. Čoakkán lei ollislaččat geahčadettiin hui beroštahtti ja ávkkálaš. Dánmárkku olgoáššiidministtar Lene Espersen muitalii čoakkáma álggus Dánmárkku árktalaš ráđi ságadoalli áigodaga ulbmiliin. Árktalaš ráđi jođiheapmi lea dán vuoru dan dáfus hárvenaš, ahte ságadoalliriikka báiki lea guhtta jagi maŋŋálaga davviriikkaid hálddus. Ságadoallivuohta sirdása Norggas Dánmárkui, mas dat sirdása Ruŧŧii jagi geahčen. Dánmárku sávvá gávdnat iežas jođihanáigodaga áigge čovdosa ođđa bissovaš dárkojeddjiid váldimii árktalaš ráđđái. Eatnamat dego Kiinná, Lulli-Korea ja Japána ja organisašuvnnat dego Eurohpá uniovdna leat viggame árktalaš ráđi bissovaš dárkojeaddjin. Oslos lei dán giđa maŋimus árktalaš parlamentarihkkariid bissovaš komitea čoakkán 7.6.2010. Čoakkán lei ollislaččat geahčadettiin hui beroštahtti ja ávkkálaš. Dánmárkku olgoáššiidministtar Lene Espersen muitalii čoakkáma álggus Dánmárkku árktalaš ráđi ságadoalli áigodaga ulbmiliin. Árktalaš ráđi jođiheapmi lea dán vuoru dan dáfus hárvenaš, ahte ságadoalliriikka báiki lea guhtta jagi maŋŋálaga davviriikkaid hálddus. Ságadoallivuohta sirdása Norggas Dánmárkui, mas dat sirdása Ruŧŧii jagi geahčen. Dánmárku sávvá gávdnat iežas jođihanáigodaga áigge čovdosa ođđa bissovaš dárkojeddjiid váldimii árktalaš ráđđái. Eatnamat dego Kiinná, Lulli-Korea ja Japána ja organisašuvnnat dego Eurohpá uniovdna leat viggame árktalaš ráđi bissovaš dárkojeaddjin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oslos lei dán giđa maŋimus árktalaš parlamentárihkkariid bissovaš komitea čoakkán 7.6.2010. Čoakkán lei ollislaččat geahčadettiin hui beroštahtti ja ávkkálaš. Dánmárkku olgoáššiidministtar Lene Espersen muitalii čoakkáma álggus Dánmárkku árktalaš ráđi ságadoalli áigodaga ulbmiliin. Árktalaš ráđi jođiheapmi lea dán vuoru dan dáfus hárvenaš, ahte ságadoalliriikka báiki lea guhtta jagi maŋŋálaga davviriikkaid hálddus. Ságadoallivuohta sirdása Norggas Dánmárkui, mas dat sirdása Ruŧŧii jagi geahčen. Dánmárku sávvá gávdnat iežas jođihanáigodaga áigge čovdosa ođđa bissovaš dárkojeddjiid váldimii árktalaš ráđđái. Eatnamat dego Kiinná, Lulli-Korea ja Japána ja organisašuvnnat dego Eurohpá uniovdna leat viggame árktalaš ráđi bissovaš dárkojeaddjin.
Oslos lei dán giđa maŋimus árktalaš parlamentarihkkáriid bissovaš komitea čoakkán 7.6.2010. Čoakkán lei ollislaččat geahčadettiin hui beroštahtti ja ávkkálaš. Dánmárkku olgoáššiidministtar Lene Espersen muitalii čoakkáma álggus Dánmárkku árktalaš ráđi ságadoalli áigodaga ulbmiliin. Árktalaš ráđi jođiheapmi lea dán vuoru dan dáfus hárvenaš, ahte ságadoalliriikka báiki lea guhtta jagi maŋŋálaga davviriikkaid hálddus. Ságadoallivuotta sirdása Norggas Dánmárkui, mas dat sirdása Ruŧŧii jagi geahčen. Dánmárku sávvá gávdnat iežas jođihanáigodaga áigge čovdosa ođđa bissovaš dárkojeddjiid váldimii árktalaš ráđđái. Eatnamat dego Kiinná, Lulli-Korea ja Japana ja organisašuvnnat dego Eurohpá uniovdna leat viggame árktalaš ráđi bissovaš dárkojeaddjin.
    • «parlamentárihkkariid» ➞ [typo]
      • «parlamentarihkkáriid»
      • «parlamentarihkkariid»
    • «Ságadoallivuohta» ➞ [typo]
      • «Ságadoallivuotta»
      • «Ságadoallivuohtan»
      • «Ságadoallivuokta»
    • «Japána» ➞ [typo]
      • «Japana»
Bukten čoakkámis ovdan hui stuora fuola earenoamážit Kiinná ohcamuša buohta. Válden ovdan dan, ahte mot árktalaš ráđđái sáhttá váldit dárkojeddjiid, mat eai gudnejahte olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja mot árktalaš ráđi váldegaskavuođaid, politihka ja olmmošvuoigatvuohtalinnjái geavalii dákkár ođđa dárkojeddjiid mielde. Evttohin, ahte ođđa dárkojeaddjit eai galggale váldojuvvot mielde muđuid go dakkár organisašuvnnat, main lea gaskavuohta árktalaš guvlui dego EU ja Unesco. Dánmárkku olgoáššiidministtar dajai dása, ahte sii dollet geažos áigge ovdan olmmošriektegažaldagaid ja čujuhii maid Norgga olgoáššiidministtar Størei . Ođđa lahtut galggale váldojuvvot danin, vai ságastallan árktalaš guovlluin ii sirdásivčče eará forumaidda muhto bisolii árktalaš ráđi kontevsttas . Dánmárkku olgoáššiidministtar deattuhii vástádusastis maid árktalaš guovllu vejolašvuhtii beassat Ásia márkaniidda. Bukten čoakkámis ovdan hui stuora fuola earenoamážit Kiinná ohcamuša buohta. Válden ovdan dan, ahte mot árktalaš ráđđái sáhttá váldit dárkojeddjiid, mat eai gudnejahte olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja mot árktalaš ráđi váldegaskavuođaid, politihka ja olmmošvuoigatvuođalinnjái geavalii dákkár ođđa dárkojeddjiid mielde. Evttohin, ahte ođđa dárkojeaddjit eai galggale váldojuvvot mielde muđuid go dakkár organisašuvnnat, main lea gaskavuohta árktalaš guvlui dego EU ja Unesco. Dánmárkku olgoáššiidministtar dajai dása, ahte sii dollet geažos áigge ovdan olmmošriektegažaldagaid ja čujuhii maid Norgga olgoáššiidministtar Størii . Ođđa lahtut galggale váldojuvvot danin, vai ságastallan árktalaš guovlluin ii sirdásivčče eará forumiidda muhto bisolii árktalaš ráđi konteavsttas . Dánmárkku olgoáššiidministtar deattuhii vástádusastis maid árktalaš guovllu vejolašvuođa beassat Ásia márkaniidda. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bukten čoakkámis ovdan hui stuora fuola earenoamážit Kiinná ohcamuša buohta. Válden ovdan dan, ahte mot árktalaš ráđđái sáhttá váldit dárkojeddjiid, mat eai gudnejahte olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja mot árktalaš ráđi váldegaskavuođaid, politihka ja olmmošvuoigatvuohtalinnjái geavalii dákkár ođđa dárkojeddjiid mielde. Evttohin, ahte ođđa dárkojeaddjit eai galggale váldojuvvot mielde muđuid go dakkár organisašuvnnat, main lea gaskavuohta árktalaš guvlui dego EU ja Unesco. Dánmárkku olgoáššiidministtar dajai dása, ahte sii dollet geažos áigge ovdan olmmošriektegažaldagaid ja čujuhii maid Norgga olgoáššiidministtar Størei . Ođđa lahtut galggale váldojuvvot danin, vai ságastallan árktalaš guovlluin ii sirdásivčče eará forumaidda muhto bisolii árktalaš ráđi kontevsttas . Dánmárkku olgoáššiidministtar deattuhii vástádusastis maid árktalaš guovllu vejolašvuhtii beassat Ásia márkaniidda.
Bukten čoakkámis ovdan hui stuora fuola earenoamážit Kiinná ohcamuša buohta. Válden ovdan dan, ahte mot árktalaš ráđđái sáhttá váldit dárkojeddjiid, mat eai gudnejahte olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja mot árktalaš ráđi váldegaskavuođaid, politihka ja olmmošvuoigatvuohtalinnjái geavalii dákkár ođđa dárkojeddjiid mielde. Eavttuheapme, ahte ođđa dárkojeaddjit eai galggale váldojuvvot mielde muđuid go dakkár organisašuvnnat, main lea gaskavuohta árktalaš guvlui dego EU ja Unesco. Dánmárkku olgoáššiidministtar dajai dása, ahte sii dollet geažos áigge ovdan olmmošriektegažaldagaid ja čujuhii maid Norgga olgoáššiidministtar Størei Størei. Ođđa lahtut galggale váldojuvvot danin, vai ságastallan árktalaš guovlluin ii sirdásivčče eará forumiidda muhto bisolii árktalaš ráđi kontevsttas konteavsttas. Dánmárkku olgoáššiidministtar deattuhii vástádusastis maid árktalaš guovllu vejolašvuhtii beassat Ásia márkaniidda.
    • «Evttohin» ➞ [typo]
      • «Eavttuheapme»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Størei.»
    • «forumaidda» ➞ [typo]
      • «forumiidda»
      • «forumdáidda»
      • «forumáiddi»
      • «forumáiddu»
      • «forumváidda»
      • «forumaidsa»
      • «forumaids»
      • «forumgiđđa»
      • «forumridda»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «konteavsttas.»
Bukten čoakkámis ovdan hui stuora fuola earenoamážit Kiinná ohcamuša buohta. Válden ovdan dan, ahte mot árktalaš ráđđái sáhttá váldit dárkojeddjiid, mat eai gudnejahte olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja mot árktalaš ráđi váldegaskavuođaid, politihka ja olmmošvuoigatvuohtalinnjái geavalii dákkár ođđa dárkojeddjiid mielde. Eavttuheapme, ahte ođđa dárkojeaddjit eai galggale váldojuvvot mielde muđuid go dakkár organisašuvnnat, main lea gaskavuohta árktalaš guvlui dego EU ja Unesco. Dánmárkku olgoáššiidministtar dajai dása, ahte sii dollet geažos áigge ovdan olmmošriektegažaldagaid ja čujuhii maid Norgga olgoáššiidministtar Størei Størei. Ođđa lahtut galggale váldojuvvot danin, vai ságastallan árktalaš guovlluin ii sirdásivčče eará forumiidda muhto bisolii árktalaš ráđi kontevsttas konteavsttas. Dánmárkku olgoáššiidministtar deattuhii vástádusastis maid árktalaš guovllu vejolašvuhtii beassat Ásia márkaniidda.
Bukten čoakkámis ovdan hui stuora fuola earenoamážit Kiinná ohcamuša buohta. Válden ovdan dan, ahte mot árktalaš ráđđái sáhttá váldit dárkojeddjiid, mat eai gudnejahte olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja mot árktalaš ráđi váldegaskavuođaid, politihka ja olmmošvuoigatvuohtalinnjái geavalii dákkár ođđa dárkojeddjiid mielde. Eavttuheapme, ahte ođđa dárkojeaddjit eai galggale váldojuvvot mielde muđuid go dakkár organisašuvnnat, main lea gaskavuohta árktalaš guvlui dego EU ja Unesco. Dánmárkku olgoáššiidministtar dajai dása, ahte sii dollet geažos áigge ovdan olmmošriektegažaldagaid ja čujuhii maid Norgga olgoáššiidministtar Støre Støre. Ođđa lahtut galggale váldojuvvot danin, vai ságastallan árktalaš guovlluin ii sirdásivčče eará forumiidda muhto bisolii árktalaš ráđi konteavstta konteavsttas. Dánmárkku olgoáššiidministtar deattuhii vástádusastis maid árktalaš guovllu vejolašvuhtii beassat Ásia márkaniidda.
    • «Størei» ➞ [typo]
      • «Støre»
      • «Støren»
      • «Store»
    • «Størei» ➞ [typo]
      • «Støre»
      • «Størii»
      • «Støren»
      • «Støres»
      • «Store»
      • «Skrei»
      • «Storli»
      • «Styrii»
    • «kontevsttas» ➞ [typo]
      • «konteavstta»
Dánmárkku olgoáššiidministara vástádus ii jávkadan mu fuola árktalaš ráđi boahttevuođas vejolaš ođđa dárkojeddjiid váikkuhusa mielde. Mishan lea juo ON, ja doppe ságastallojuvvo maid árktalaš gažaldagain ja de leat vel iešguđetlágán G-čoakkámat. Lea morašlaš, jos gávpeberoštumit Ásia márkaniidda mannet badjel biras- ja olmmosvuoigatvuođaid dárbbuid. Čoakkámis bođii maid ovdan fuolla nannanjuolgeriikkaid oktasaščoakkámiin ja čoakkámiid váikkuhusain árktalaš ráđi bargui. Ipmirdin bures fuola, muhto nuppe dáfus nannanjuolgenákkut eai guoskka Suoma Čoakkámis gieđahallui maid árktalaš guovllu gádjundoaimma organiseren. Dát lea mu mielas okta mávssolaččamus árktalaš ráđi doaimma ulbmiliin, daningo lassáneaddji mearrajohtalus, oljofievrredeapmi ja offshore-bohkan buktet hui stuora birasriskkaid, maidda ferte ráhkkanit. Livččii dehálaš oažžut árktalaš guvlui soahpamuša, mii stivre mearrajohtalusa, vai lihkohisvuođat eai dáhpáhuvale váilevaš teknologiija geažil. Dánmárkku olgoáššiidministara vástádus ii jávkadan mu fuola árktalaš ráđi boahttevuođas vejolaš ođđa dárkojeddjiid váikkuhusa mielde. Mishan lea juo ON, ja doppe ságastallojuvvo maid árktalaš gažaldagain ja de leat vel iešguđetlágán G-čoakkámat. Lea morašlaš, jos gávpeberoštumit Ásia márkaniidda mannet badjel biras- ja olmmošvuoigatvuođaid dárbbuid. Čoakkámis bođii maid ovdan fuolla nannánjuolgeriikkaid oktasaščoakkámiin ja čoakkámiid váikkuhusain árktalaš ráđi bargui. Ipmirdin bures fuola, muhto nuppe dáfus nannánjuolgenákkut eai guoskka Supmii. Čoakkámis gieđahallui maid árktalaš guovllu gádjundoaimma organiseren. Dát lea mu mielas okta mávssolaččamus árktalaš ráđi doaimma ulbmiliin, daningo lassáneaddji mearrajohtalus, oljofievrredeapmi ja offshore-bohkan buktet hui stuora birasriskkaid, maidda ferte ráhkkanit. Livččii dehálaš oažžut árktalaš guvlui soahpamuša, mii stivre mearrajohtalusa, vai lihkohisvuođat eai dáhpáhuvale váilevaš teknologiija geažil. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dánmárkku olgoáššiidministara vástádus ii jávkadan mu fuola árktalaš ráđi boahttevuođas vejolaš ođđa dárkojeddjiid váikkuhusa mielde. Mishan lea juo ON, ja doppe ságastallojuvvo maid árktalaš gažaldagain ja de leat vel iešguđetlágán G-čoakkámat. Lea morašlaš, jos gávpeberoštumit Ásia márkaniidda mannet badjel biras- ja olmmosvuoigatvuođaid dárbbuid. Čoakkámis bođii maid ovdan fuolla nannanjuolgeriikkaid oktasaščoakkámiin ja čoakkámiid váikkuhusain árktalaš ráđi bargui. Ipmirdin bures fuola, muhto nuppe dáfus nannanjuolgenákkut eai guoskka Suoma Čoakkámis gieđahallui maid árktalaš guovllu gádjundoaimma organiseren. Dát lea mu mielas okta mávssolaččamus árktalaš ráđi doaimma ulbmiliin, daningo lassáneaddji mearrajohtalus, oljofievrredeapmi ja offshore-bohkan buktet hui stuora birasriskkaid, maidda ferte ráhkkanit. Livččii dehálaš oažžut árktalaš guvlui soahpamuša, mii stivre mearrajohtalusa, vai lihkohisvuođat eai dáhpáhuvale váilevaš teknologiija geažil.
Dánmárkku olgoáššiidministara vástádus ii jávkadan mu fuola árktalaš ráđi boahttevuođas vejolaš ođđa dárkojeddjiid váikkuhusa mielde. Mishan lea juo ON, ja doppe ságastallojuvvo maid árktalaš gažaldagain ja de leat vel iešguđetlágán G-čoakkámat. Lea morašlaš, jos gávpeberoštumit Ásia márkaniidda mannet badjel biras- ja olmmošvuoigatvuođaid dárbbuid. Čoakkámis bođii maid ovdan fuolla nannanjuolgeriikkaid oktasaščoakkámiin ja čoakkámiid váikkuhusain árktalaš ráđi bargui. Ipmirdin bures fuola, muhto nuppe dáfus nannanjuolgenákkut eai guoskka Suoma Čoakkámis gieđahallui maid árktalaš guovllu gádjundoaimma organiseren. Dát lea mu mielas okta mávssolaččamus árktalaš ráđi doaimma ulbmiliin, daningo lassáneaddji mearrajohtalus, oljofievrredeapmi ja 😱 buktet hui stuora birasriskkaid, maidda ferte ráhkkanit. Livččii dehálaš oažžut árktalaš guvlui soahpamuša, mii stivre mearrajohtalusa, vai lihkohisvuođat eai dáhpáhuvale váilevaš teknologiija geažil.
    • «olmmosvuoigatvuođaid» ➞ [typo]
      • «olmmošvuoigatvuođaid»
      • «almmusvuoigatvuođaid»
    • «offshore-bohkan» ➞ [typo]
Dánmárkku olgoáššiidministara vástádus ii jávkadan mu fuola árktalaš ráđi boahttevuođas vejolaš ođđa dárkojeddjiid váikkuhusa mielde. Mishan lea juo ON, ja doppe ságastallojuvvo maid árktalaš gažaldagain ja de leat vel iešguđetlágán G-čoakkámat. Lea morašlaš, jos gávpeberoštumit Ásia márkaniidda mannet badjel biras- ja olmmošvuoigatvuođaid dárbbuid. Čoakkámis bođii maid ovdan fuolla nannanjuolgeriikkaid oktasaščoakkámiin ja čoakkámiid váikkuhusain árktalaš ráđi bargui. Ipmirdin bures fuola, muhto nuppe dáfus nannanjuolgenákkut eai guoskka Suoma Čoakkámis gieđahallui maid árktalaš guovllu gádjundoaimma organiseren. Dát lea mu mielas okta mávssolaččamus árktalaš ráđi doaimma ulbmiliin, daningo lassáneaddji mearrajohtalus, oljofievrredeapmi ja buktet hui stuora birasriskkaid, maidda ferte ráhkkanit. Livččii dehálaš oažžut árktalaš guvlui soahpamuša, mii stivre mearrajohtalusa, vai lihkohisvuođat eai dáhpáhuvale váilevaš teknologiija geažil.
Dánmárkku olgoáššiidministara vástádus ii jávkadan mu fuola árktalaš ráđi boahttevuođas vejolaš ođđa dárkojeddjiid váikkuhusa mielde. Mishan lea juo ON, ja doppe ságastallojuvvo maid árktalaš gažaldagain ja de leat vel iešguđetlágán G-čoakkámat. Lea morašlaš, jos gávpeberoštumit Ásia márkaniidda mannet badjel biras- ja olmmošvuoigatvuođaid dárbbuid. Čoakkámis bođii maid ovdan fuolla nannanjuolgeriikkaid oktasaščoakkámiin ja čoakkámiid váikkuhusain árktalaš ráđi bargui. Ipmirdin bures fuola, muhto nuppe dáfus nannanjuolgenákkut eai guoskka Suoma Čoakkámis gieđahallui maid árktalaš guovllu gádjundoaimma organiseren. Dát lea mu mielas okta mávssolaččamus árktalaš ráđi doaimma ulbmiliin, daningo lassáneaddji mearrajohtalus, oljofievrredeapmi ja buktet hui stuora birasriskkaid, maidda ferte ráhkkanit. Livččii dehálaš oažžut árktalaš guvlui soahpamuša, mii stivre mearrajohtalusa, vai lihkohisvuođat eai dáhpáhuvale váilevaš teknologiija geažil.
    • «ja  buktet» ➞ [double-space-before]
      • «ja buktet»
Dánmárkku olgoáššiidministara sága maŋŋel Norgga olgoáššiidministtar Støre muitalii Norgga árktalaš politihkas ja Norgga rádječáhcesoahpamušas Ruoššain. Jerren olgoáššiidministaris, ahte gullágo davviriikkalaš sámi soahpamuša ratifiseren Norgga árktalaš politihkkii ja mot sápmelaččaid váikkuhanvejolašvuođat leat sihkkarastojuvvon. Olgoáššiidministtar vástidii, ahte su ovddasvástádussan ii leat sámi soahpamuš. Mu ipmárdusa mielde maiddái Norggas stáhtasoahpamušat gullet olgoáššiidministeriija doaibmasuorgái. Olgoáššiidministtar maid dajai, ahte son gullá sámedikki ovdal go oassálastá Barents- ja árktalaš ráđi čoakkámiidda ja ná son ovddasta maid sápmelaččaid oainnuid čoakkámis. In dieđe juohkágo Norgga sámediggi liikká positiivvalaš gova Norgga olgoriikkapolitihkas. Norgga sámediggeláhka lea dán goris geahnoheabbo go Suoma sámediggeláhka, daningo Suomas dušše sámediggi ovddasta virggálaččat sápmelaččaid sihke nášuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš oktavuođain. Dánmárkku olgoáššiidministara sága maŋŋel Norgga olgoáššiidministtar Støre muitalii Norgga árktalaš politihkas ja Norgga rádječáhcesoahpamušas Ruoššain. Jerren olgoáššiidministaris, ahte gullágo davviriikkalaš sámi soahpamuša ratifiseren Norgga árktalaš politihkkii ja mot sápmelaččaid váikkuhanvejolašvuođat leat sihkkarastojuvvon. Olgoáššiidministtar vástidii, ahte su ovddasvástádussan ii leat sámi soahpamuš. Mu ipmárdusa mielde maiddái Norggas stáhtasoahpamušat gullet olgoáššiidministeriija doaibmasuorgái. Olgoáššiidministtar maid dajai, ahte son gullá sámedikki ovdal go oassálastá Barents- ja árktalaš ráđi čoakkámiidda ja ná son ovddasta maid sápmelaččaid oainnuid čoakkámis. In dieđe juohkágo Norgga sámediggi liikká positiivvalaš gova Norgga olgoriikkapolitihkas. Norgga sámediggeláhka lea dán goris geahnoheabbo go Suoma sámediggeláhka, daningo Suomas dušše sámediggi ovddasta virggálaččat sápmelaččaid sihke našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš oktavuođain. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dánmárkku olgoáššiidministara sága maŋŋel Norgga olgoáššiidministtar Støre muitalii Norgga árktalaš politihkas ja Norgga rádječáhcesoahpamušas Ruoššain. Jerren olgoáššiidministaris, ahte gullágo davviriikkalaš sámi soahpamuša ratifiseren Norgga árktalaš politihkkii ja mot sápmelaččaid váikkuhanvejolašvuođat leat sihkkarastojuvvon. Olgoáššiidministtar vástidii, ahte su ovddasvástádussan ii leat sámi soahpamuš. Mu ipmárdusa mielde maiddái Norggas stáhtasoahpamušat gullet olgoáššiidministeriija doaibmasuorgái. Olgoáššiidministtar maid dajai, ahte son gullá sámedikki ovdal go oassálastá Barents- ja árktalaš ráđi čoakkámiidda ja ná son ovddasta maid sápmelaččaid oainnuid čoakkámis. In dieđe juohkágo Norgga sámediggi liikká positiivvalaš gova Norgga olgoriikkapolitihkas. Norgga sámediggeláhka lea dán goris geahnoheabbo go Suoma sámediggeláhka, daningo Suomas dušše sámediggi ovddasta virggálaččat sápmelaččaid sihke nášuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš oktavuođain.
Dánmárkku olgoáššiidministara sága maŋŋel Norgga olgoáššiidministtar Støre muitalii Norgga árktalaš politihkas ja Norgga rádječáhcesoahpamušas Ruoššain. Jerren olgoáššiidministaris, ahte gullágo davviriikkalaš sámi soahpamuša ratifiseren Norgga árktalaš politihkkii ja mot sápmelaččaid váikkuhanvejolašvuođat leat sihkkarastojuvvon. Olgoáššiidministtar vástidii, ahte su ovddasvástádussan ii leat sámi soahpamuš. Mu ipmárdusa mielde maiddái Norggas stáhtasoahpamušat gullet olgoáššiidministeriija doaibmasuorgái. Olgoáššiidministtar maid dajai, ahte son gullá sámedikki ovdal go oassálastá Barents- ja árktalaš ráđi čoakkámiidda ja ná son ovddasta maid sápmelaččaid oainnuid čoakkámis. In dieđe juohkágo Norgga sámediggi liikká positiivvalaš gova Norgga olgoriikkapolitihkas. Norgga sámediggeláhka lea dán goris geahnoheabbo go Suoma sámediggeláhka, daningo Suomas dušše sámediggi ovddasta virggálaččat sápmelaččaid sihke našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš oktavuođain.
    • «nášuvnnalaš» ➞ [typo]
      • «našuvnnalaš»
Gulaimet čoakkámis maid riikkaidgaskasaš prošeavtta gaskaraporttas, mii gieđahallá árktalaš guovllu hálddašeami. Prošeavttas gávdno lassidiehtu mielčuovvu čujuhusas: Gulaimet čoakkámis maid riikkaidgaskasaš prošeavtta gaskaraporttas, mii gieđahallá árktalaš guovllu hálddašeami. Prošeavttas gávdno lassediehtu mielčuovvu čujuhusas: 1 No errors found
Prošeaktajođiheaddji, dr Robert Corell muitalii prošeavtta duogážis ja mearkkašumis. Son čájehii čoakkánoasseváldiide ođđa, suorggahahtti árvvoštallamiid mearradási loktaneamis ja dan váikkuhusain globála dásis. Prošeavtta ulbmilin lea ohcat vugiid mot árktalaš guovllu hálddašeapmi sáhttá gárgehuvvot dávistit jur dálkkádatrievdama buktin hástalusaide. Soabaime dr Corelliin, ahte son boahtá Sámi parlamentáralaš ráđi stivrra guossin čakčat ja gullá sámedikkiid oainnuid árktalaš guovllu hálddašeamis. Prošeaktajođiheaddji, dr. Robert Corell muitalii prošeavtta duogážis ja mearkkašumis. Son čájehii čoakkánoasseváldiide ođđa, suorggahahtti árvvoštallamiid mearradási loktaneamis ja dan váikkuhusain globála dásis. Prošeavtta ulbmilin lea ohcat vugiid mot árktalaš guovllu hálddašeapmi sáhttá gárgehuvvot dávistit jur dálkkádatrievdama buktin hástalusaide. Soabaime dr. Corelliin, ahte son boahtá Sámi parlamentáralaš ráđi stivrra guossin čakčat ja gullá sámedikkiid oainnuid árktalaš guovllu hálddašeamis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Prošeaktajođiheaddji, dr Robert Corell muitalii prošeavtta duogážis ja mearkkašumis. Son čájehii čoakkánoasseváldiide ođđa, suorggahahtti árvvoštallamiid mearradási loktaneamis ja dan váikkuhusain globála dásis. Prošeavtta ulbmilin lea ohcat vugiid mot árktalaš guovllu hálddašeapmi sáhttá gárgehuvvot dávistit jur dálkkádatrievdama buktin hástalusaide. Soabaime dr Corelliin, ahte son boahtá Sámi parlamentáralaš ráđi stivrra guossin čakčat ja gullá sámedikkiid oainnuid árktalaš guovllu hálddašeamis.
Prošeaktajođiheaddji, dr Robert Corell muitalii prošeavtta duogážis ja mearkkašumis. Son čájehii čoakkánoasseváldiide ođđa, suorggahahtti árvvoštallamiid mearradási loktaneamis ja dan váikkuhusain globála dásis. Prošeavtta ulbmilin lea ohcat vugiid mot árktalaš guovllu hálddašeapmi sáhttá gárgehuvvot dávistit jur dálkkádatrievdama buktin hástalusaide. Soabaime dr Corellain, ahte son boahtá Sámi parlamentáralaš ráđi stivrra guossin čakčat ja gullá sámedikkiid oainnuid árktalaš guovllu hálddašeamis.
    • «Corelliin» ➞ [typo]
      • «Corellain»
Muitalin bissovaš komitea čoakkáma loahpas oanehaččat Sámi parlamentáralaš ráđi dálkkádatpolitihkalaš strategiijas, mii laktojuvvui maid čoakkánbeavdegirjji čuovusin. Das leat dál gárvánan dál jorgalusat buot Suomas hubmon sámegielaide, ruošša-, eŋgelas-, ruoŧa- ja spánskagillii . Dat gávdnojit sámedikki ruovttusiidduin. Árktalaš parlamentárihkkariid bissovaš komiteas lea dán jagi vel guokte čoakkáma. Suoma stáhtaráđđi lei addán árktalaš strategiija riikkabeivviide jur seamma beaivve min bissovaš komitea čoakkámiin. In leat vel háhppehan vel oahpásnuvvat strategiijai, muhto dat gávdno čujuhusas: Muitalin bissovaš komitea čoakkáma loahpas oanehaččat Sámi parlamentáralaš ráđi dálkkádatpolitihkalaš strategiijas, mii laktojuvvui maid čoakkánbeavdegirjji čuovusin. Das leat dál gárvánan dál jorgalusat buot Suomas hubmon sámegielaide, ruošša-, eŋgelas-, ruoŧa- ja spánskkagillii . Dat gávdnojit sámedikki ruovttusiidduin. Árktalaš parlamentarihkkariid bissovaš komiteas lea dán jagi vel guokte čoakkáma. Suoma stáhtaráđđi lei addán árktalaš strategiija riikkabeivviide jur seamma beaivve min bissovaš komitea čoakkámiin. In leat vel háhppehan vel oahpásnuvvat strategiijai, muhto dat gávdno čujuhusas: 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muitalin bissovaš komitea čoakkáma loahpas oanehaččat Sámi parlamentáralaš ráđi dálkkádatpolitihkalaš strategiijas, mii laktojuvvui maid čoakkánbeavdegirjji čuovusin. Das leat dál gárvánan dál jorgalusat buot Suomas hubmon sámegielaide, ruošša-, eŋgelas-, ruoŧa- ja spánskagillii . Dat gávdnojit sámedikki ruovttusiidduin. Árktalaš parlamentárihkkariid bissovaš komiteas lea dán jagi vel guokte čoakkáma. Suoma stáhtaráđđi lei addán árktalaš strategiija riikkabeivviide jur seamma beaivve min bissovaš komitea čoakkámiin. In leat vel háhppehan vel oahpásnuvvat strategiijai, muhto dat gávdno čujuhusas:
Muitalin bissovaš komitea čoakkáma loahpas oanehaččat Sámi parlamentáralaš ráđi dálkkádatpolitihkalaš strategiijas, mii laktojuvvui maid čoakkánbeavdegirjji čuovusin. Das leat dál gárvánan dál jorgalusat buot Suomas hubmon sámegielaide, ruošša-, eŋgelas-, ruoŧa- ja spánskagillii. Dat gávdnojit sámedikki ruovttusiidduin. Árktalaš parlamentarihkkáriid bissovaš komiteas lea dán jagi vel guokte čoakkáma. Suoma stáhtaráđđi lei addán árktalaš strategiija riikkabeivviide jur seamma beaivve min bissovaš komitea čoakkámiin. In leat vel háhppehan vel oahpásnuvvat strategiijai, muhto dat gávdno čujuhusas:
    • «spánskagillii .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «spánskagillii.»
    • «parlamentárihkkariid» ➞ [typo]
      • «parlamentarihkkáriid»
      • «parlamentarihkkariid»
Lean oassálastán dál muhtin árktalaš parlamentárihkkariid bissovaš komitea čoakkámii ja oaidnán dan hui dehálaš diehtolonohallamii ja obanassiige árktalaš ovttasbargui. Árktalaš ráđi bargu lea loktaneame ain dehálit sajádahkii ja sápmelaččaide lea eallindehálaš, ahte sáhttit váikkuhit riikkaidgaskasaš mearrádusdahkamii, mii guoská sápmelaččaid Lean goitge unnánaš fuolas Suoma sámedikki vejolašvuođas oassálastit bargui dievasmearálaččat min resursaváilli geažil. Bissovaš komitea čoahkkana njealje have jagis miehtá árktalaš viidodaga ja mátkkoštangolut leat stuorrát, ja dat báhcet Suoma sámedikki máksima várás. Lean oassálastán dál muhtin árktalaš parlamentarihkkariid bissovaš komitea čoakkámii ja oaidnán dan hui dehálaš diehtolonohallamii ja obanassiige árktalaš ovttasbargui. Árktalaš ráđi bargu lea loktaneame ain dehálit sajádahkii ja sápmelaččaide lea eallindehálaš, ahte sáhttit váikkuhit riikkaidgaskasaš mearrádusdahkamii, mii guoská sápmelaččaide. Lean goitge unnánaš fuolas Suoma sámedikki vejolašvuođas oassálastit bargui dievasmearálaččat min resursaváilli geažil. Bissovaš komitea čoahkkana njeallje háve jagis miehtá árktalaš viidodaga ja mátkkoštangolut leat stuorrát, ja dat báhcet Suoma sámedikki máksima várás. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lean oassálastán dál muhtin árktalaš parlamentárihkkariid bissovaš komitea čoakkámii ja oaidnán dan hui dehálaš diehtolonohallamii ja obanassiige árktalaš ovttasbargui. Árktalaš ráđi bargu lea loktaneame ain dehálit sajádahkii ja sápmelaččaide lea eallindehálaš, ahte sáhttit váikkuhit riikkaidgaskasaš mearrádusdahkamii, mii guoská sápmelaččaid Lean goitge unnánaš fuolas Suoma sámedikki vejolašvuođas oassálastit bargui dievasmearálaččat min resursaváilli geažil. Bissovaš komitea čoahkkana njealje have jagis miehtá árktalaš viidodaga ja mátkkoštangolut leat stuorrát, ja dat báhcet Suoma sámedikki máksima várás.
Lean oassálastán dál muhtin árktalaš parlamentarihkkáriid bissovaš komitea čoakkámii ja oaidnán dan hui dehálaš diehtolonohallamii ja obanassiige árktalaš ovttasbargui. Árktalaš ráđi bargu lea loktaneame ain dehálit sajádahkii ja sápmelaččaide lea eallindehálaš, ahte sáhttit váikkuhit riikkaidgaskasaš mearrádusdahkamii, mii guoská sápmelaččaid Lean goitge unnánaš fuolas Suoma sámedikki vejolašvuođas oassálastit bargui dievasmearálaččat min resursaváilli geažil. Bissovaš komitea čoahkkana njealje háve jagis miehtá árktalaš viidodaga ja mátkkoštangolut leat stuorrát, ja dat báhcet Suoma sámedikki máksima várás.
    • «parlamentárihkkariid» ➞ [typo]
      • «parlamentarihkkáriid»
      • «parlamentarihkkariid»
    • «have» ➞ [typo]
      • «háve»
      • «láve»
      • «hávi»
      • «háše»
      • «háme»
      • «sáve»
      • «háre»
Mu blogga ii leat áibbas áiggálaš dásis bargomátkkiid geažil, muhto máhcan maŋŋel eará mannan vahku čoakkámiidda. Vulgen Oslos njuolga Ohcejohkii sámedikki, birasministeriija, nuortalašráđi, meahcceráđđehusa ja Lappi Ely (ealáhus-, biras- ja johtalusguovddáža) luonddusuodjalangearregiidda ja artihkal 8(j)-bargojoavkku čoakkámii, main muitalan čuovvovaš bloggastan. Mu blogga ii leat áibbas áiggálaš dásis bargomátkkiid geažil, muhto máhcan maŋŋel eará mannan vahku čoakkámiidda. Vulgen Oslos njuolga Ohcejohkii sámedikki, birasministeriija, nuortalašráđi, meahcceráđđehusa ja Lappi ELY (ealáhus-, biras- ja johtalusguovddáža) luonddusuodjalangearregiidda ja artihkal 8(j)-bargojoavkku čoakkámii, main muitalan čuovvovaš bloggastan. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mu blogga ii leat áibbas áiggálaš dásis bargomátkkiid geažil, muhto máhcan maŋŋel eará mannan vahku čoakkámiidda. Vulgen Oslos njuolga Ohcejohkii sámedikki, birasministeriija, nuortalašráđi, meahcceráđđehusa ja Lappi Ely (ealáhus-, biras- ja johtalusguovddáža) luonddusuodjalangearregiidda ja artihkal 8(j)-bargojoavkku čoakkámii, main muitalan čuovvovaš bloggastan.
Mu blogga ii leat áibbas áiggálaš dásis bargomátkkiid geažil, muhto máhcan maŋŋel eará mannan vahku čoakkámiidda. Vulgen Oslos njuolga Ohcejohkii sámedikki, birasministeriija, nuortalašráđi, meahcceráđđehusa ja Lappi Elly (😱, biras- ja johtalusguovddáža) luonddusuodjalangearregiidda ja artihkal 8(j)-bargojoavkku čoakkámii, main muitalan čuovvovaš bloggastan.
    • «Ely» ➞ [typo]
      • «Elly»
    • «ealáhus-» ➞ [typo]
Vuottesjávrres 14.6.2010 Vuottesjávrris 14.6.2010 1 No errors found
Ilo ja davviriikkalaš sámisoahpamuš Ilo ja davviriikkalaš sámesoahpamuš 1 No errors found
Mannan vahku loahppa manai Helssegis. Oassálasten davviriikkalaš sámisoahpamuša Suoma sáttagotti čoakkámii duorastaga. Čoakkán válmmaštalai čuovvovaš aitosaš ráđđádallangotti čoakkáma, mii dollojuvvo juovlamánu nuppi vahku Helssegis. Dan ovdal lea maid sámi parlamentáralaš ráđi ( SPR:a ) stivrra čoakkán. SPR lea šiehttan, ahte sápmelaččat šihttet oktasaš oainnu SPR:s. Joatkkaráđđádallamat leat dál goalmmat logus, mii gieđahallá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Lohku lea árvvoštallojuvvon sámisoahpamuša álkimussan. Mannan vahku loahppa manai Helssegis. Oassálasten davviriikkalaš sámesoahpamuša Suoma sáttagotti čoakkámii duorastaga. Čoakkán válmmaštalai čuovvovaš aitosaš ráđđádallangotti čoakkáma, mii dollojuvvo juovlamánu nuppi vahku Helssegis. Dan ovdal lea maid sámi parlamentáralaš ráđi ( SPR ) stivrra čoakkán. SPR lea šiehttan, ahte sápmelaččat šihttet oktasaš oainnu SPR:s. Joatkkaráđđádallamat leat dál goalmmát logus, mii gieđahallá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Lohku lea árvvoštallojuvvon sámesoahpamuša álkimussan. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mannan vahku loahppa manai Helssegis. Oassálasten davviriikkalaš sámisoahpamuša Suoma sáttagotti čoakkámii duorastaga. Čoakkán válmmaštalai čuovvovaš aitosaš ráđđádallangotti čoakkáma, mii dollojuvvo juovlamánu nuppi vahku Helssegis. Dan ovdal lea maid sámi parlamentáralaš ráđi ( SPR:a ) stivrra čoakkán. SPR lea šiehttan, ahte sápmelaččat šihttet oktasaš oainnu SPR:s. Joatkkaráđđádallamat leat dál goalmmat logus, mii gieđahallá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Lohku lea árvvoštallojuvvon sámisoahpamuša álkimussan.
Mannan vahku loahppa manai Helssegis. Oassálasten davviriikkalaš sámisoahpamuša Suoma sáttagotti čoakkámii duorastaga. Čoakkán válmmaštalai čuovvovaš aitosaš ráđđádallangotti čoakkáma, mii dollojuvvo juovlamánu nuppi vahku Helssegis. Dan ovdal lea maid sámi parlamentáralaš ráđi (SPR:a SPR SPR:a) stivrra čoakkán. SPR lea šiehttan, ahte sápmelaččat šihttet oktasaš oainnu SPR:s. Joatkkaráđđádallamat leat dál goalmmát logus, mii gieđahallá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Lohku lea árvvoštallojuvvon sámisoahpamuša álkimussan.
    • «(» ➞ [space-after-paren-beg]
      • «(SPR:a»
    • «SPR:a» ➞ [typo]
      • «SPR»
    • «)» ➞ [space-before-paren-end]
      • «SPR:a)»
    • «goalmmat» ➞ [typo]
      • «goalmmát»
Mannan vahku loahppa manai Helssegis. Oassálasten davviriikkalaš sámisoahpamuša Suoma sáttagotti čoakkámii duorastaga. Čoakkán válmmaštalai čuovvovaš aitosaš ráđđádallangotti čoakkáma, mii dollojuvvo juovlamánu nuppi vahku Helssegis. Dan ovdal lea maid sámi parlamentáralaš ráđi (SPR:a SPR SPR:a) stivrra čoakkán. SPR lea šiehttan, ahte sápmelaččat šihttet oktasaš oainnu SPR:s. Joatkkaráđđádallamat leat dál goalmmát logus, mii gieđahallá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Lohku lea árvvoštallojuvvon sámisoahpamuša álkimussan.
Mannan vahku loahppa manai Helssegis. Oassálasten davviriikkalaš sámisoahpamuša Suoma sáttagotti čoakkámii duorastaga. Čoakkán válmmaštalai čuovvovaš aitosaš ráđđádallangotti čoakkáma, mii dollojuvvo juovlamánu nuppi vahku Helssegis. Dan ovdal lea maid sámi parlamentáralaš ráđi (SPR SPR SPR) stivrra čoakkán. SPR lea šiehttan, ahte sápmelaččat šihttet oktasaš oainnu SPR:s. Joatkkaráđđádallamat leat dál goalmmát logus, mii gieđahallá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Lohku lea árvvoštallojuvvon sámisoahpamuša álkimussan.
    • «SPR:a» ➞ [typo]
      • «SPR»
    • «SPR:a» ➞ [typo]
      • «SPR»
Duorastaga čoakkámis gieđahallojuvvoje stáhtaid bargan nuppástusevttohusat soahpamušhápmosii ja luonddolaččat maid sámedikkis ledje smávva rievdadusevttohusat soahpamušdekstii, muhto eanasin kommenteriimet stáhtaid evttohusaid. Suoma sámediggi ja SPR leaba cealkán, ahte davviriikkalaš sámisoahpamuš galgá čuovvut nu guhkás go vejolaš áššedovdibargojoavkku hápmosa sámisoahpamuššan . Vaikko lohku lea árvvoštallojuvvon álkimussan, de stáhtain ledje goitge teknihkalašlundosaš divvunevttohusaid lassin dakkár nuppástusevttohusat soahpamušdekstii, masa Suoma sámediggi ii sáhttán čatnasit. Muhto, jáhkán liikká, ahte beassat áššis kompromissii ráđđádallamiid mielde. Duorastaga čoakkámis gieđahallojuvvoje stáhtaid bargan nuppástusevttohusat soahpamušhápmosii ja lunddolaččat maid sámedikkis ledje smávva rievdadusevttohusat soahpamušdekstii, muhto eatnasin kommenteriimet stáhtaid evttohusaid. Suoma sámediggi ja SPR leaba cealkán, ahte davviriikkalaš sámesoahpamuš galgá čuovvut nu guhkás go vejolaš áššedovdibargojoavkku hápmosa sámesoahpamuššan . Vaikko lohku lea árvvoštallojuvvon álkimussan, de stáhtain ledje goitge teknihkalašlunddosaš divvunevttohusaid lassin dakkár nuppástusevttohusat soahpamušdekstii, masa Suoma sámediggi ii sáhttán čatnasit. Muhto, jáhkán liikká, ahte beassat áššis kompromissii ráđđádallamiid mielde. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Duorastaga čoakkámis gieđahallojuvvoje stáhtaid bargan nuppástusevttohusat soahpamušhápmosii ja luonddolaččat maid sámedikkis ledje smávva rievdadusevttohusat soahpamušdekstii, muhto eanasin kommenteriimet stáhtaid evttohusaid. Suoma sámediggi ja SPR leaba cealkán, ahte davviriikkalaš sámisoahpamuš galgá čuovvut nu guhkás go vejolaš áššedovdibargojoavkku hápmosa sámisoahpamuššan . Vaikko lohku lea árvvoštallojuvvon álkimussan, de stáhtain ledje goitge teknihkalašlundosaš divvunevttohusaid lassin dakkár nuppástusevttohusat soahpamušdekstii, masa Suoma sámediggi ii sáhttán čatnasit. Muhto, jáhkán liikká, ahte beassat áššis kompromissii ráđđádallamiid mielde.
Duorastaga čoakkámis gieđahallojuvvoje stáhtaid bargan nuppástusevttohusat soahpamušhápmosii ja lunddolaččat maid sámedikkis ledje smávva rievdadusevttohusat soahpamušdekstii, muhto eanasin kommenteriimet stáhtaid evttohusaid. Suoma sámediggi ja SPR leaba cealkán, ahte davviriikkalaš sámisoahpamuš galgá čuovvut nu guhkás go vejolaš áššedovdibargojoavkku hápmosa sámisoahpamuššan. Vaikko lohku lea árvvoštallojuvvon álkimussan, de stáhtain ledje goitge teknihkalašluitosaš divvunevttohusaid lassin dakkár nuppástusevttohusat soahpamušdekstii, masa Suoma sámediggi ii sáhttán čatnasit. Muhto, jáhkán liikká, ahte beassat áššis kompromissii ráđđádallamiid mielde.
    • «luonddolaččat» ➞ [typo]
      • «lunddolaččat»
    • «sámisoahpamuššan .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sámisoahpamuššan.»
    • «teknihkalašlundosaš» ➞ [typo]
      • «teknihkalašluitosaš»
      • «teknihkalašálondosaš»
      • «teknihkalávlundosaš»
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid olláhuhttin . Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuohtaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađi bahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid olláhuhttimis , muhto ministeriijaid ovddasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis. Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid ollahuhttin . Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađi bahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid ollahuhttimis , muhto ministeriijaid ovddasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid olláhuhttin . Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuohtaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađi bahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid olláhuhttimis , muhto ministeriijaid ovddasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid 😱 olláhuhttin. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid 😱 olláhuhttimis, muhto ministeriijaid ovddasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.
    • «olláhuhttin» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «olláhuhttin.»
      • «vuoigatvuohtaministeriija» ➞ [typo]
        • «vuoigatvuođaministeriija»
      • «Dađi bahábut» ➞ [msyn-compound]
        • «Dađibahábut»
      • «olláhuhttimis» ➞ [typo]
        • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «olláhuhttimis,»
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid olláhuhttindaid olláhuhttin. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid olláhuhttimisávžžuhusaid olláhuhttimis, muhto ministeriijaid ovddasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid olláhuhttin😱. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid olláhuhttimis😱, muhto ministeriijaid ovddasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.
    • «daid  olláhuhttin» ➞ [double-space-before]
      • «daid olláhuhttin»
    • «daid  olláhuhttin» ➞ [typo]
      • «ávžžuhusaid  olláhuhttimis» ➞ [double-space-before]
        • «ávžžuhusaid olláhuhttimis»
      • «ávžžuhusaid  olláhuhttimis» ➞ [typo]
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid olláhuhttinea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid olláhuhttimisdasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid ollahuhttinba ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid 😱 manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.
    • «olláhuhttinea» ➞ [typo]
      • «ollahuhttinba»
    • «olláhuhttimisdasteaddjit» ➞ [typo]
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid ollahuhttinba ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid ollahuhttinba ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.
    • «ávžžuhusaid  manne» ➞ [double-space-before]
      • «ávžžuhusaid manne»
Dilálašvuođa allaárvoseamos ságastalli, olgoáššiidministtar Erkki Tuomioja doalai earenoamáš buori sága semináras. Tuomioja dovddastii rahpasit, go lea maid dutki, ahte Suopma lea kritihka čuozáhahkan sápmelaččaid sajádagas riikkaidgaskasaš arenain. Ministtar anii olmmošriekteáittardeaddji cealkámuša hui čielggasin. Tuomioja lei hui fuolalaččat vuojulduvvan olmmošriekteáittardeaddji raportii ja son deattuhii ságastis boazodoalu dehálašvuođa sámi kultuvrii. Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi áddit sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktasemiin . Ministara sáhkavuorru lei humána, dehálaš ja das lei hui alla árvu. Riikkaidgaskasaš soahpamušathan gullet olgoáššiidministeriija doaibmaváldái. Dilálašvuođa allaárvoseamos ságastalli, olgoáššiidministtar Erkki Tuomioja doalai earenoamáš buori sága semináras. Tuomioja dovddastii rahpasit, go lea maid dutki, ahte Suopma lea kritihka čuozáhahkan sápmelaččaid sajádagas riikkaidgaskasaš arenain. Ministtar anii olmmošriekteáittardeaddji cealkámuša hui čielggasin. Tuomioja lei hui fuolalaččat vuojulduvvan olmmošriekteáittardeaddji raportii ja son deattuhii ságastis boazodoalu dehálašvuođa sámi kultuvrii. Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi addit sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktásemiin . Ministara sáhkavuorru lei humána, dehálaš ja das lei hui alla árvu. Riikkaidgaskasaš soahpamušathan gullet olgoáššiidministeriija doaibmaváldái. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dilálašvuođa allaárvoseamos ságastalli, olgoáššiidministtar Erkki Tuomioja doalai earenoamáš buori sága semináras. Tuomioja dovddastii rahpasit, go lea maid dutki, ahte Suopma lea kritihka čuozáhahkan sápmelaččaid sajádagas riikkaidgaskasaš arenain. Ministtar anii olmmošriekteáittardeaddji cealkámuša hui čielggasin. Tuomioja lei hui fuolalaččat vuojulduvvan olmmošriekteáittardeaddji raportii ja son deattuhii ságastis boazodoalu dehálašvuođa sámi kultuvrii. Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi áddit sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktasemiin . Ministara sáhkavuorru lei humána, dehálaš ja das lei hui alla árvu. Riikkaidgaskasaš soahpamušathan gullet olgoáššiidministeriija doaibmaváldái.
Dilálašvuođa 😱 ságastalli, olgoáššiidministtar Erkki Tuomioja doalai earenoamáš buori sága semináras. Tuomioja dovddastii rahpasit, go lea maid 😱, ahte Suopma lea kritihka čuozáhahkan sápmelaččaid sajádagas riikkaidgaskasaš arenain. Ministtar anii olmmošriekteáittardeaddji cealkámuša hui čielggasin. Tuomioja lei hui fuolalaččat vuojulduvvan olmmošriekteáittardeaddji raportii ja son deattuhii ságastis boazodoalu dehálašvuođa sámi kultuvrii. Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi addin sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktásemiin laktasemiin. Ministara sáhkavuorru lei humána, dehálaš ja das lei hui alla árvu. Riikkaidgaskasaš soahpamušathan gullet olgoáššiidministeriija doaibmaváldái.
    • «allaárvoseamos» ➞ [typo]
      • «dutki» ➞ [typo]
        • «áddit» ➞ [typo]
          • «addin»
        • «laktasemiin» ➞ [typo]
          • «laktásemiin»
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «laktasemiin.»
Dilálašvuođa ságastalli, olgoáššiidministtar Erkki Tuomioja doalai earenoamáš buori sága semináras. Tuomioja dovddastii rahpasit, go lea maid , ahte Suopma lea kritihka čuozáhahkan sápmelaččaid sajádagas riikkaidgaskasaš arenain. Ministtar anii olmmošriekteáittardeaddji cealkámuša hui čielggasin. Tuomioja lei hui fuolalaččat vuojulduvvan olmmošriekteáittardeaddji raportii ja son deattuhii ságastis boazodoalu dehálašvuođa sámi kultuvrii. Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi addin sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktásemiin laktasemiin. Ministara sáhkavuorru lei humána, dehálaš ja das lei hui alla árvu. Riikkaidgaskasaš soahpamušathan gullet olgoáššiidministeriija doaibmaváldái.
Dilálašvuođa ságastalli, olgoáššiidministtar Erkki Tuomioja doalai earenoamáš buori sága semináras. Tuomioja dovddastii rahpasit, go lea maid, ahte Suopma lea kritihka čuozáhahkan sápmelaččaid sajádagas riikkaidgaskasaš arenain. Ministtar anii olmmošriekteáittardeaddji cealkámuša hui čielggasin. Tuomioja lei hui fuolalaččat vuojulduvvan olmmošriekteáittardeaddji raportii ja son deattuhii ságastis boazodoalu dehálašvuođa sámi kultuvrii. Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi addin sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktásemiin laktásemiin. Ministara sáhkavuorru lei humána, dehálaš ja das lei hui alla árvu. Riikkaidgaskasaš soahpamušathan gullet olgoáššiidministeriija doaibmaváldái.
    • «Dilálašvuođa  ságastalli» ➞ [double-space-before]
      • «Dilálašvuođa ságastalli»
    • «maid ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «maid,»
    • «laktasemiin» ➞ [typo]
      • «laktásemiin»
Mu iežan sáhkavuorru gieđahalai sámedikki linnjemiid soahpamuša ratifiserema várás, sápmelaš meroštallama ja diehtelas áittardeaddji raportta ávžžuhusaid. Mu sáhka gávdno sámedikki ruovttusiidduin. Seminára sámedikki ovddasteaddjit dolle mávssolaš ja dehálaš sáhkavuoruid. Hánno Heaika, Heikki Paltto, dievasmáhtii ministtar Tuomioja sága nu ahte muitalii sámi boazodoalus ja dan mávssolašvuođas sámi kultuvrras ja mot dat spiehkasta ollásit suopmelaš boazodoalus. Heaikka Juhána Ásllat Heandaraga Ullá, Ulla Magga geavahii dehálaš sáhkavuoru ja muitalii mot sápmelaččat ieža dihtet geat sii leat ja diđolašvuođaset sámi servošii. Magga muitalii, ahte duššebeare sámegiela máhttin ii daga geasge sápmelačča, muhto kultuvrii galgá šaddat birrasis, masa gullá lunddolaš oassin sámi kultuvrra ja sámegiella. Mu iežan sáhkavuorru gieđahalai sámedikki linnjemiid soahpamuša ratifiserema várás, sápmelaš meroštallama ja diehttelas áittardeaddji raportta ávžžuhusaid. Mu sáhka gávdno sámedikki ruovttusiidduin. Seminára sámedikki ovddasteaddjit dolle mávssolaš ja dehálaš sáhkavuoruid. Hánno Heaika, Heikki Paltto, dievasmáhtii ministtar Tuomioja sága nu ahte muitalii sámi boazodoalus ja dan mávssolašvuođas sámi kultuvrras ja mot dat spiehkasta ollásit suopmelaš boazodoalus. Heaikka Juhána Ásllat Heandaraga Ullá, Ulla Magga geavahii dehálaš sáhkavuoru ja muitalii mot sápmelaččat ieža dihtet geat sii leat ja diđolašvuođaset sámi servošii. Magga muitalii, ahte dušše beare sámegiela máhttin ii daga geasge sápmelačča, muhto kultuvrii galgá šaddat birrasis, masa gullá lunddolaš oassin sámi kultuvrra ja sámegiella. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mu iežan sáhkavuorru gieđahalai sámedikki linnjemiid soahpamuša ratifiserema várás, sápmelaš meroštallama ja diehtelas áittardeaddji raportta ávžžuhusaid. Mu sáhka gávdno sámedikki ruovttusiidduin. Seminára sámedikki ovddasteaddjit dolle mávssolaš ja dehálaš sáhkavuoruid. Hánno Heaika, Heikki Paltto, dievasmáhtii ministtar Tuomioja sága nu ahte muitalii sámi boazodoalus ja dan mávssolašvuođas sámi kultuvrras ja mot dat spiehkasta ollásit suopmelaš boazodoalus. Heaikka Juhána Ásllat Heandaraga Ullá, Ulla Magga geavahii dehálaš sáhkavuoru ja muitalii mot sápmelaččat ieža dihtet geat sii leat ja diđolašvuođaset sámi servošii. Magga muitalii, ahte duššebeare sámegiela máhttin ii daga geasge sápmelačča, muhto kultuvrii galgá šaddat birrasis, masa gullá lunddolaš oassin sámi kultuvrra ja sámegiella.
Mu iežan sáhkavuorru gieđahalai sámedikki linnjemiid soahpamuša ratifiserema várás, sápmelaš meroštallama ja diehttelas áittardeaddji raportta ávžžuhusaid. Mu sáhka gávdno sámedikki ruovttusiidduin. Seminára sámedikki ovddasteaddjit dolle mávssolaš ja dehálaš sáhkavuoruid. Hánno Heaika, Heikki Paltto, dievasmáhtii ministtar Tuomioja sága nu ahte muitalii sámi boazodoalus ja dan mávssolašvuođas sámi kultuvrras ja mot dat spiehkasta ollásit suopmelaš boazodoalus. Heaikka Juhána Ásllat Heandaraga Ullá, Ulla Magga geavahii dehálaš sáhkavuoru ja muitalii mot sápmelaččat ieža dihtet geat sii leat ja diđolašvuođaset sámi servošii. Magga muitalii, ahte duššebeare sámegiela máhttin ii daga geasge sápmelačča, muhto kultuvrii galgá šaddat birrasis, masa gullá lunddolaš oassin sámi kultuvrra ja sámegiella.
    • «diehtelas» ➞ [typo]
      • «diehttelas»
      • «diehttalas»
Loahppavahkku gollá fas Helssegis čoakkámiin. Gaskavahkko lea sámediggeláhkabargojoavkku čoakkán. Fáddán lea sámedikki válgavuogádaga gárgeheapmi. Duorastaga mus lea gudni oassálastit Dásseválddi Presideantta iehčanasvuohtabeaivvi vuostáiváldimii. Sotnabeaivve lea SPR:a stivrra čoakkán davviriikkalaš sámi soahpamuša joatkkaráđđádallamiin. Loahppavahkku gollá fas Helssegis čoakkámiin. Gaskavahkku lea sámediggeláhkabargojoavkku čoakkán. Fáddán lea sámedikki válgavuogádaga gárgeheapmi. Duorastaga mus lea gudni oassálastit Dásseválddi Presideantta iehčanasvuođabeaivvi vuostáiváldimii. Sotnabeaivve lea SPR stivrra čoakkán davviriikkalaš sámi soahpamuša joatkkaráđđádallamiin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Loahppavahkku gollá fas Helssegis čoakkámiin. Gaskavahkko lea sámediggeláhkabargojoavkku čoakkán. Fáddán lea sámedikki válgavuogádaga gárgeheapmi. Duorastaga mus lea gudni oassálastit Dásseválddi Presideantta iehčanasvuohtabeaivvi vuostáiváldimii. Sotnabeaivve lea SPR:a stivrra čoakkán davviriikkalaš sámi soahpamuša joatkkaráđđádallamiin.
Loahppavahkku gollá fas Helssegis čoakkámiin. Gaskavahkko lea sámediggeláhkabargojoavkku čoakkán. Fáddán lea sámedikki válgavuogádaga gárgeheapmi. Duorastaga mus lea gudni oassálastit Dásseválddi Presideantta iehčanasvuohtabeaivvi vuostáiváldimii. Sotnabeaivve lea SPR stivrra čoakkán davviriikkalaš sámi soahpamuša joatkkaráđđádallamiin.
    • «SPR:a» ➞ [typo]
      • «SPR»
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Normisjon eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit Mediehøgskolen Gimlekollen, Kristiansánddas. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan . Guokte maŋemus jagi lei Andersen Normisjona mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei mišunearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Normisjon, dadjá ođđa redaktevra. KPK Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Normisjon eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit Mediehøgskolen Gimlekollen, Kristiansánddas. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja rádiojournalistan . Guokte maŋemus jagi lei Andersen Normisjona mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Normisjon, dadjá ođđa redaktevra. KPK 5
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Normisjon eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit Mediehøgskolen Gimlekollen, Kristiansánddas. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan . Guokte maŋemus jagi lei Andersen Normisjona mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei mišunearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Normisjon, dadjá ođđa redaktevra. KPK
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit 😱 😱, Kristiansandbas. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen 😱 mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK
    • «Normisjon» ➞ [typo]
      • «Nurmiston»
      • «Nurmisson»
      • «Nurmison»
    • «Mediehøgskolen» ➞ [typo]
      • «Gimlekollen» ➞ [typo]
        • «Kristiansánddas» ➞ [typo]
          • «Kristiansandbas»
          • «Kristiansundbas»
        • «radiojournalistan .» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «radiojournalistan.»
        • «Normisjona» ➞ [typo]
          • «mišunearan» ➞ [typo]
            • «miššonearan»
          • «movttidahttá» ➞ [typo]
            • «movttiidahttá»
          • «Normisjon» ➞ [typo]
            • «Nurmison»
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit , Kristiansandbas. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit , 😱. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK
    • «gohčodit  ,» ➞ [double-space-before]
      • «gohčodit ,»
    • «Kristiansandbas» ➞ [typo]
      • «Andersen  mediaossodaga» ➞ [double-space-before]
        • «Andersen mediaossodaga»
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit , . Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit ,. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK
    • «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.»
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit ,.gohčodit ,. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit,.gohčodit , . Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK
    • «gohčodit ,.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gohčodit,.»
      • «,.»
    • «gohčodit ,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «gohčodit , .»
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit,.. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit, .. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK
    • «,..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ..»
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt hjemmefra) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Pattaya, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđida ahte eambbogat váldet oktavuođa ja hálidit ohcat dohko barggu, dahje juogaládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lilyhammer, mii sáddejuvvui NRK1:žis , sáddejuvvui seammá áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja Nordisk film barggu sisdoaluin. Nu dadjá TV2:ža prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, Markedshøyskolena rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuvttas . KPK Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt hjemmefra) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Pattaya, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lilyhammer, mii sáddejuvvui NRK1:žis , sáddejuvvui seammá áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja Nordisk film barggu sisdoaluin. Nu dadjá TV2:ža prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, Markedshøyskolena rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gártan máksit 100.000 kr minuhtas . KPK 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt hjemmefra) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Pattaya, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđida ahte eambbogat váldet oktavuođa ja hálidit ohcat dohko barggu, dahje juogaládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lilyhammer, mii sáddejuvvui NRK1:žis , sáddejuvvui seammá áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja Nordisk film barggu sisdoaluin. Nu dadjá TV2:ža prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, Markedshøyskolena rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuvttas . KPK
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt 😱) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui NRK1:žis NRK1:žis, sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja 😱 filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá 😱 prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, 😱 rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuvttas. KPK
    • «hjemmefra» ➞ [typo]
      • «Pattaya» ➞ [typo]
        • «Attaša»
        • «Šattaža»
        • «Lattaža»
      • «dieđida» ➞ [typo]
        • «dieđiha»
        • «čieŋida»
        • «dienida»
        • «mieđida»
      • «hálidit» ➞ [typo]
        • «háliidit»
      • «juogaládje» ➞ [msyn-unspace-compound]
        • «juoga ládje»
      • «Lilyhammer» ➞ [typo]
        • «Lillehammer»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «NRK1:žis,»
      • «seammá» ➞ [typo]
        • «seamma»
      • «Nordisk» ➞ [typo]
        • «film» ➞ [typo]
          • «filmma»
          • «dili»
          • «gili»
          • «ilu»
        • «TV2:ža» ➞ [typo]
          • «Markedshøyskolena» ➞ [typo]
            • «minuvttas» ➞ [typo]
              • «minuhtas»
            • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
              • «minuvttas.»
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt ) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui NRK1:žis NRK1:žis, sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuvttas. KPK
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui 😱 😱, sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuhtas. KPK
    • «Langt )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «Langt)»
    • «NRK1:žis» ➞ [typo]
      • «NRK1:žis» ➞ [typo]
        • «ja  filmma» ➞ [double-space-before]
          • «ja filmma»
        • «dadjá  prošeaktajođiheaddji» ➞ [double-space-before]
          • «dadjá prošeaktajođiheaddji»
        • «,  rektor» ➞ [double-space-before]
          • «, rektor»
        • «minuvttas» ➞ [typo]
          • «minuhtas»
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui , sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuhtas. KPK
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui , sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuhtas. KPK
    • «sáddejuvvui  ,» ➞ [double-space-before]
      • «sáddejuvvui ,»
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui , sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuhtas. KPK
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui, sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuhtas. KPK
    • «sáddejuvvui ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sáddejuvvui,»
Sámediggepresideanta dearvvahii Girkočoahkkima Sámediggepresideanta Egil Olli lei okta sis geas lei sátnevuorru Girkočoahkkima rahpamis Tønsbergas. Čoahkkin lea cuoŋománu 12.beaivvis -17.beaivái. Olli buvttii dearvuođaid sihke Sámedikkis ja sámi álbmogis. Son čujuha ahte girku lea mávssolaš oallut sámiide. Sámediggepresideanta dajai ahte diimmá girkočoahkkimis mearriduvvojedje dehálaš lávkkit rivttes guvlui das mii guoská addit dan saji sámi girkoeallimii ja sámi gillii Norgga girkus maid dat ánssášit. Son sávai Girkočoahkkimii lihku bargguin ovddasguvlui ain ovddidit sámivuođa saji girkus. Gonagas Harald lei girkočoahkkima rahpamis dán jagi, nu movt son juo lávege go ođđa girkočoahkkin vuohččan čoahkkana. KPK Sámediggepresideanta dearvvahii Girkočoahkkima Sámediggepresideanta Egil Olli lei okta sis geas lei sátnevuorru Girkočoahkkima rahpamis Tønsbergas. Čoahkkin lea cuoŋománu 12.beaivvis -17.beaivái. Olli buvttii dearvuođaid sihke Sámedikkis ja sámi álbmogis. Son čujuha ahte girku lea mávssolaš ollu sámiide. Sámediggepresideanta dajai ahte diimmá girkočoahkkimis mearriduvvojedje dehálaš lávkkit rivttes guvlui das mii guoská addit dan saji sámi girkoeallimii ja sámi gillii Norgga girkus maid dat ánssášit. Son sávai Girkočoahkkimii lihku bargguin ovddasguvlui ain ovddidit sámevuođa saji girkus. Gonagas Harald lei girkočoahkkima rahpamis dán jagi, nu movt son juo lávege go ođđa girkočoahkkin vuohččan čoahkkana. KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggepresideanta dearvvahii Girkočoahkkima Sámediggepresideanta Egil Olli lei okta sis geas lei sátnevuorru Girkočoahkkima rahpamis Tønsbergas. Čoahkkin lea cuoŋománu 12.beaivvis -17.beaivái. Olli buvttii dearvuođaid sihke Sámedikkis ja sámi álbmogis. Son čujuha ahte girku lea mávssolaš oallut sámiide. Sámediggepresideanta dajai ahte diimmá girkočoahkkimis mearriduvvojedje dehálaš lávkkit rivttes guvlui das mii guoská addit dan saji sámi girkoeallimii ja sámi gillii Norgga girkus maid dat ánssášit. Son sávai Girkočoahkkimii lihku bargguin ovddasguvlui ain ovddidit sámivuođa saji girkus. Gonagas Harald lei girkočoahkkima rahpamis dán jagi, nu movt son juo lávege go ođđa girkočoahkkin vuohččan čoahkkana. KPK
Sámediggepresideanta dearvvahii Girkočoahkkima Sámediggepresideanta Egil Olli lei okta sis geas lei sátnevuorru Girkočoahkkima rahpamis Tønsbergas. Čoahkkin lea cuoŋománu 12. beaivvis -17. beaivái. Olli buvttii dearvuođaid sihke Sámedikkis ja sámi álbmogis. Son čujuha ahte girku lea mávssolaš oallut sámiide. Sámediggepresideanta dajai ahte diimmá girkočoahkkimis mearriduvvojedje dehálaš lávkkit rivttes guvlui das mii guoská addit dan saji sámi girkoeallimii ja sámi gillii Norgga girkus maid dat ánssášit. Son sávai Girkočoahkkimii lihku bargguin ovddas guvlui ain ovddidit sámevuođa saji girkus. Gonagas Harald lei girkočoahkkima rahpamis dán jagi, nu movt son juo lávege go ođđa girkočoahkkin vuohččan čoahkkana. KPK
    • «12.beaivvis» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «12. beaivvis»
    • «.beaivái» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. beaivái»
    • «ovddasguvlui» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «ovddas guvlui»
    • «sámivuođa» ➞ [typo]
      • «sámevuođa»
Israelmišuvnnas lotnahuvvan jođiheaddji Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa stivrajođiheaddjin Norgga Israelmišuvdnii . Dáláš stivrajođiheaddji Torgeir Flateby, ii hálit šat válljejuvvot. Son lea 8 jagi leamaš stivrajođiheaddjin. Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha Normisjona barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go Israelmišuvnnas lea riikačoahkkin Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái. Brit Hvalvik, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa stivramiellahttun. Arne Berge ja Gunvor Fyllingsnes heaitiba stivrras. KPK Israelmiššuvnnas lotnahuvvan jođiheaddji Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa stivrajođiheaddjin Norgga Israelmiššuvdnii . Dáláš stivrajođiheaddji Torgeir Flateby, ii hálit šat válljejuvvot. Son lea 8 jagi leamaš stivrajođiheaddjin. Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha Normisjona barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go Israelmiššuvnnas lea riikačoahkkin Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái. Brit Hvalvik, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa stivramiellahttun. Arne Berge ja Gunvor Fyllingsnes heaitiba stivrras. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Israelmišuvnnas lotnahuvvan jođiheaddji Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa stivrajođiheaddjin Norgga Israelmišuvdnii . Dáláš stivrajođiheaddji Torgeir Flateby, ii hálit šat válljejuvvot. Son lea 8 jagi leamaš stivrajođiheaddjin. Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha Normisjona barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go Israelmišuvnnas lea riikačoahkkin Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái. Brit Hvalvik, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa stivramiellahttun. Arne Berge ja Gunvor Fyllingsnes heaitiba stivrras. KPK
Israelmiššovnnas lotnahuvvan jođiheaddji Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa stivrrajođiheaddjin Norgga Israelmiššovdnii Israelmišuvdnii. Dáláš stivrrajođiheaddji Torgeir Flateby, ii hálit šat válljejuvvot. Son lea 8 jagi leamaš stivrrajođiheaddjin. Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha 😱 barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go Israelmiššovnnas lea riikkačoahkkin Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái. Brit Hvalain, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa stivrramiellahttun. Arne Berge ja Gunvor Fillingsnes heaitiba stivrras. KPK
    • «Israelmišuvnnas» ➞ [typo]
      • «Israelmiššovnnas»
    • «stivrajođiheaddjin» ➞ [typo]
      • «stivrrajođiheaddjin»
    • «Israelmišuvdnii» ➞ [typo]
      • «Israelmiššovdnii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Israelmišuvdnii.»
    • «stivrajođiheaddji» ➞ [typo]
      • «stivrrajođiheaddji»
    • «stivrajođiheaddjin» ➞ [typo]
      • «stivrrajođiheaddjin»
    • «Normisjona» ➞ [typo]
      • «Israelmišuvnnas» ➞ [typo]
        • «Israelmiššovnnas»
      • «riikačoahkkin» ➞ [typo]
        • «riikkačoahkkin»
      • «Hvalvik» ➞ [typo]
        • «Hvalain»
      • «stivramiellahttun» ➞ [typo]
        • «stivrramiellahttun»
      • «Fyllingsnes» ➞ [typo]
        • «Fillingsnes»
        • «Fyllingges»
Israelmiššovnnas lotnahuvvan jođiheaddji Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa stivrrajođiheaddjin Norgga Israelmiššovdnii Israelmišuvdnii. Dáláš stivrrajođiheaddji Torgeir Flateby, ii hálit šat válljejuvvot. Son lea 8 jagi leamaš stivrrajođiheaddjin. Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go Israelmiššovnnas lea riikkačoahkkin Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái. Brit Hvalain, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa stivrramiellahttun. Arne Berge ja Gunvor Fillingsnes heaitiba stivrras. KPK
Israelmiššovnnas lotnahuvvan jođiheaddji Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa stivrrajođiheaddjin Norgga Israelmiššovdnii Israelmiššovdnii. Dáláš stivrrajođiheaddji Torgeir Flateby, ii hálit šat válljejuvvot. Son lea 8 jagi leamaš stivrrajođiheaddjin. Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go Israelmiššovnnas lea riikkačoahkkin Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái. Brit Hvalain, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa stivrramiellahttun. Arne Berge ja Gunvor Fillingsnes heaitiba stivrras. KPK
    • «Israelmišuvdnii» ➞ [typo]
      • «Israelmiššovdnii»
    • «jođiha  barggu» ➞ [double-space-before]
      • «jođiha barggu»
Álbmotallaskuvllat bivnnuhat Álbmotallaskuvllat bivnnuhat 1 No errors found
Dađistaga lassánit oahppit geat hálidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat hálidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssohas , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat hálidit davas . Álbmotallaskuvllat váldiigohte ohppiid guovvamánu 1.beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssahas , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás . Álbmotallaskuvllat váldigohte ohppiid guovvamánu 1.beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dađistaga lassánit oahppit geat hálidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat hálidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssohas , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat hálidit davas . Álbmotallaskuvllat váldiigohte ohppiid guovvamánu 1.beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssohas guovssubas, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davas. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovssubas,»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
    • «davas» ➞ [typo]
      • «davás»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «davas.»
    • «váldiigohte» ➞ [typo]
      • «váldigohten»
    • «1.beaivvis» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «1. beaivvis»
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssohas guovssubas, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davas. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssubas 😱, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «guovssohas» ➞ [typo]
      • «guovssubas»
      • «guovssuhal»
      • «guovssuhan»
      • «guovssahas»
      • «guovssohat»
      • «guovssohis»
    • «guovssubas» ➞ [typo]
      • «davas» ➞ [typo]
        • «davás»
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssubas , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssubas guovssubas, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovssubas,»
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssubas guovssubas, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, 😱 😱, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «guovssubas» ➞ [typo]
      • «guovssubas» ➞ [typo]
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «,  ,» ➞ [double-space-before]
      • «, ,»
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš,, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš,, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš,, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš,, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš,, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Radio DSF vuolgá Guoládahkii Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin Ruoššabealde , nudaddjon Den ingermanlandske evangelisk-lutherske kirke. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revdás, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat Samemišuvnnas leat jođus Ruoššabealde . Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Revdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK Radio DSF vuolgá Guoládahkii Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin Ruošša bealde , nu daddjon Den ingermanlandske evangelisk-lutherske kirke. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revdás, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat Sámemiššuvnnas leat jođus Ruošša bealde . Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Revdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Radio DSF vuolgá Guoládahkii Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin Ruoššabealde , nudaddjon Den ingermanlandske evangelisk-lutherske kirke. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revdás, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat Samemišuvnnas leat jođus Ruoššabealde . Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Revdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK
Radio DSF vuolgá Guoládahkii Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin Ruoššabealde, nu daddjon Den 😱 😱 kirku. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revddas, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat Sámemišuvnnas leat jođus Ruoššabealde. Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Beavdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK
    • «Ruoššabealde ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Ruoššabealde,»
    • «nudaddjon» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «nu daddjon»
    • «ingermanlandske» ➞ [typo]
      • «evangelisk-lutherske» ➞ [typo]
        • «kirke» ➞ [typo]
          • «kirku»
          • «kiike»
          • «dirke»
          • «korke»
          • «sihke»
          • «girku»
          • «birge»
        • «Revdás» ➞ [typo]
          • «Revddas»
          • «Reedas»
        • «Samemišuvnnas» ➞ [typo]
          • «Sámemišuvnnas»
        • «Ruoššabealde .» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «Ruoššabealde.»
        • «Revdái» ➞ [typo]
          • «Beavdái»
          • «Hávdái»
          • «Lávdái»
          • «Dávdái»
          • «Revdui»
          • «Návdái»
          • «Čuvdái»
          • «Lievdái»
          • «Luvdái»
Radio DSF vuolgá Guoládahkii Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin Ruoššabealde, nu daddjon Den kirku. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revddas, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat Sámemišuvnnas leat jođus Ruoššabealde. Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Beavdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK
Radio DSF vuolgá Guoládahkii Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin Ruošša bealde, nu daddjon Den kirku. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revddas, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat Sámemišuvnnas leat jođus Ruošša bealde. Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Beavdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK
    • «Ruoššabealde» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «Ruošša bealde»
    • «Den   kirku» ➞ [double-space-before]
      • «Den kirku»
    • «Ruoššabealde» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «Ruošša bealde»
Finnmárkku politihkkar muitala oskku birra Mortensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid nudaddjon Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu 11.beaivvi lea stuoradiggeáirras ja Bargiidbellodaga nubbejođiheaddji Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus. -Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen. Mortensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK Finnmárkku politihkkár muitala oskku birra Mortensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid nu daddjon Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu 11.beaivvi lea stuoradiggeáirras ja Bargiidbellodaga nubbijođiheaddji Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus. -Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen. Mortensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Finnmárkku politihkkar muitala oskku birra Mortensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid nudaddjon Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu 11.beaivvi lea stuoradiggeáirras ja Bargiidbellodaga nubbejođiheaddji Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus. -Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen. Mortensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK
Finnmárkku politihkar muitala oskku birra Torgensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid nu daddjon Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu 11. beaivvi lea stuorradiggeáirras ja Bargiidbellodaga 😱 Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus. -Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen. Torgensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK
    • «politihkkar» ➞ [typo]
      • «politihkar»
      • «politihkkár»
    • «Mortensrud» ➞ [typo]
      • «Torgensrud»
    • «nudaddjon» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «nu daddjon»
    • «11.beaivvi» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «11. beaivvi»
    • «stuoradiggeáirras» ➞ [typo]
      • «stuorradiggeáirras»
    • «nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
      • «Mortensrud» ➞ [typo]
        • «Torgensrud»
Finnmárkku politihkar muitala oskku birra Torgensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid nu daddjon Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu 11. beaivvi lea stuorradiggeáirras ja Bargiidbellodaga Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus. -Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen. Torgensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK
Finnmárkku politihkar muitala oskku birra Torgensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid nu daddjon Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu 11. beaivvi lea stuorradiggeáirras ja Bargiidbellodaga Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus. -Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen. Torgensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK
    • «Bargiidbellodaga  Helga» ➞ [double-space-before]
      • «Bargiidbellodaga Helga»
Bláđđi Kirkeaktuelt ilbmá neahtas Bláđđi Kirkeaktuelt heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges neahtta-bláđđiin . Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja eaktudáhtolaš bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, eaktudáhtolaš bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK Bláđđi Kirkeaktuelt ilbmá neahtas Bláđđi Kirkeaktuelt heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges neahttabláđđin . Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja eaktodáhtolaš bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, eaktodáhtolaš bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bláđđi Kirkeaktuelt ilbmá neahtas Bláđđi Kirkeaktuelt heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges neahtta-bláđđiin . Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja eaktudáhtolaš bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, eaktudáhtolaš bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK
Bláđđi 😱 ilbmi neahtas Bláđđi 😱 heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges neahtta-bláđđiin neahtta-bláđđiin. Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja eaktodáhtolaš bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, eaktodáhtolaš bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK
    • «Kirkeaktuelt» ➞ [typo]
      • «ilbmá» ➞ [typo]
        • «ilbmi»
      • «Kirkeaktuelt» ➞ [typo]
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «neahtta-bláđđiin.»
        • «eaktudáhtolaš» ➞ [typo]
          • «eaktodáhtolaš»
        • «eaktudáhtolaš» ➞ [typo]
          • «eaktodáhtolaš»
Bláđđi ilbmi neahtas Bláđđi heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges neahtta-bláđđiin neahtta-bláđđiin. Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja eaktodáhtolaš bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, eaktodáhtolaš bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK
Bláđđi ilbmi neahtas Bláđđi heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges neahttabláđiin neahttabláđiin. Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja eaktodáhtolaš bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, eaktodáhtolaš bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK
    • «Bláđđi  ilbmi» ➞ [double-space-before]
      • «Bláđđi ilbmi»
    • «Bláđđi  heaittihuvvui» ➞ [double-space-before]
      • «Bláđđi heaittihuvvui»
    • «neahtta-bláđđiin» ➞ [typo]
      • «neahttabláđiin»
      • «neahttaláđđiin»
      • «neahttaábiláđđiin»
    • «neahtta-bláđđiin» ➞ [typo]
      • «neahttabláđiin»
      • «neahttaláđđiin»
      • «neahttaábiláđđiin»
Heitmann luohpá Åpne Dører-ásahusas Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Åpne Dører ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Åpne Dører beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Åpne Dører- stivra álgá farggamusat ohcat váldočálli-virgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK Heitmann luohpá Åpne Dører-ásahusas Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Åpne Dører ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Åpne Dører beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Åpne Dører- stivra álgá farggamusat ohcat váldočállivirgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Heitmann luohpá Åpne Dører-ásahusas Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Åpne Dører ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Åpne Dører beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Åpne Dører- stivra álgá farggamusat ohcat váldočálli-virgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK
Heitmann luohpá Odne 😱 Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Dane Dyre ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Dane Dyre beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Dane Dyre- stivra álgá farggamusat ohcat váldočálli-virgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK
    • «Åpne» ➞ [typo]
      • «Odne»
      • «Otne»
    • «Dører-ásahusas» ➞ [typo]
      • «Åpne» ➞ [typo]
        • «Dane»
        • «Váne»
        • «Sáne»
        • «Spane»
      • «Dører» ➞ [typo]
        • «Dyre»
        • «Søren»
      • «Åpne» ➞ [typo]
        • «Dane»
        • «Váne»
        • «Sáne»
        • «Spane»
      • «Dører» ➞ [typo]
        • «Dyre»
        • «Søren»
      • «Åpne» ➞ [typo]
        • «Dane»
        • «Váne»
        • «Sáne»
        • «Spane»
      • «Dører» ➞ [typo]
        • «Dyre»
        • «Søren»
Heitmann luohpá Odne Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Dane Dyre ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Dane Dyre beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Dane Dyre- stivra álgá farggamusat ohcat váldočálli-virgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK
Heitmann luohpá Odne Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Dane Dyre ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Dane Dyre beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Dane Dyre- stivra álgá farggamusat ohcat váldočálli-virgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK
    • «Odne  Stig» ➞ [double-space-before]
      • «Odne Stig»
Girkoráđi direktevran vel nuppi guhta jagi Jens-Petter Johnsen (63) valljejuvvui mannan vahku fas Girkoráđi direktevran nuppi guhttajagi áigodahkii. Dálá válljejuvvon Girkoráđđi doarjjui Johnsena direktevran. Son lea juo guhtta jagi leamaš ja illuda fas nuppi guhtta jagi čavgat direktevran. – Mun hálidan joatkit barggus go girkus lea dál historjjálaš mearkkašahtti áigi. Girkus lea olu ođastusat ja máŋga stuora barggu jođus. Dán maŋemus guhtta jagi leat olu rievdadusat leamaš nu mo oskkuoahpahusa rievdadeapmi ja ovddideapmi, ipmilbálvalusođasteapmi, girkomusihkka, diakoniija, girku ja kultuvra, sámi girkoeallin, bassivádjolusbargu, IKT ja eará. Munnje lea gelddolaš joatkit dáiguin bargguiguin ja oaidnit maid dat mearkkašit olbmuide ja girkuide ja ipmilbálvalusaide. KPK Girkoráđi direktevran vel nuppi guhtta jagi Jens-Petter Johnsen (63) válljejuvvui mannan vahku fas Girkoráđi direktevran nuppi guhtta jagi áigodahkii. Dálá válljejuvvon Girkoráđđi doarjjui Johnsena direktevran. Son lea juo guhtta jagi leamaš ja illuda fas nuppi guhtta jagi čavgat direktevran. – Mun háliidan joatkit barggus go girkus lea dál historjjálaš mearkkašahtti áigi. Girkus lea olu ođastusat ja máŋga stuora barggu jođus. Dán maŋemus guhtta jagi leat olu rievdadusat leamaš nu mo oskkuoahpahusa rievdadeapmi ja ovddideapmi, ipmilbálvalusođasteapmi, girkomusihkka, diakoniija, girku ja kultuvra, sámi girkoeallin, bassivádjolusbargu, IKT ja eará. Munnje lea gelddolaš joatkit dáiguin bargguiguin ja oaidnit maid dat mearkkašit olbmuide ja girkuide ja ipmilbálvalusaide. KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Girkoráđi direktevran vel nuppi guhta jagi Jens-Petter Johnsen (63) valljejuvvui mannan vahku fas Girkoráđi direktevran nuppi guhttajagi áigodahkii. Dálá válljejuvvon Girkoráđđi doarjjui Johnsena direktevran. Son lea juo guhtta jagi leamaš ja illuda fas nuppi guhtta jagi čavgat direktevran. – Mun hálidan joatkit barggus go girkus lea dál historjjálaš mearkkašahtti áigi. Girkus lea olu ođastusat ja máŋga stuora barggu jođus. Dán maŋemus guhtta jagi leat olu rievdadusat leamaš nu mo oskkuoahpahusa rievdadeapmi ja ovddideapmi, ipmilbálvalusođasteapmi, girkomusihkka, diakoniija, girku ja kultuvra, sámi girkoeallin, bassivádjolusbargu, IKT ja eará. Munnje lea gelddolaš joatkit dáiguin bargguiguin ja oaidnit maid dat mearkkašit olbmuide ja girkuide ja ipmilbálvalusaide. KPK
Girkoráđi direktevran vel nuppi guhtta jagi Jens-Petter Johnsen (63) válljejuvvui mannan vahku fas Girkoráđi direktevran nuppi gohttájagi áigodahkii. Dálá válljejuvvon Girkoráđđi doarjjui Johnsena direktevran. Son lea juo guhtta jagi leamaš ja illuda fas nuppi guhtta jagi čavgat direktevran. – Mun háliidan joatkit barggus go girkus lea dál historjjálaš mearkkašahtti áigi. Girkus lea olu ođastusat ja máŋga stuora barggu jođus. Dán maŋemus guhtta jagi leat olu rievdadusat leamaš nu mo oskkuoahpahusa rievdadeapmi ja ovddideapmi, ipmilbálvalusođasteapmi, girkomusihkka, diakoniija, girku ja kultuvra, sámi girkoeallin, bassivádjolusbargu, IKT ja eará. Munnje lea gelddolaš joatkit dáiguin bargguiguin ja oaidnit maid dat mearkkašit olbmuide ja girkuide ja ipmilbálvalusaide. KPK
    • «guhta» ➞ [typo]
      • «guhtta»
    • «valljejuvvui» ➞ [typo]
      • «válljejuvvui»
    • «guhttajagi» ➞ [typo]
      • «gohttájagi»
    • «hálidan» ➞ [typo]
      • «háliidan»
Mišuvdnaolbmui gonagasa ánsu Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa silba ánsomedálja. Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga Lutherlaš Mišuvdnalihttu (NLM), KrF, Lenvik suohkan ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii. Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM biirrestivralahttu ja biireovdaolmmoš Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá Davvi regiovdnii. Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit. – Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK Miššuvdnaolbmui gonagasa ánsu Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa silba ánsomedálja. Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga Luteralaš Miššuvdnalihttu (NLM), KrF, Lenvik suohkan ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii. Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM biirrestivralahttu ja biireovdaolmmoš Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá Davvi regiovdnii. Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit. – Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mišuvdnaolbmui gonagasa ánsu Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa silba ánsomedálja. Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga Lutherlaš Mišuvdnalihttu (NLM), KrF, Lenvik suohkan ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii. Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM biirrestivralahttu ja biireovdaolmmoš Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá Davvi regiovdnii. Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit. – Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK
Mišuvdnaolbmui gonagasa ánsu Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa silbaánsomedálja. Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga Luteránalaš Mišuvdnalihttu (NLM), KrF, Lenvik suohkana ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii. Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM 😱 ja biireovdaolmmoš Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá Davviregiovdnii. Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit. – Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK
    • «silba ánsomedálja» ➞ [msyn-compound]
      • «silbaánsomedálja»
    • «Lutherlaš» ➞ [typo]
      • «Luteránalaš»
    • «suohkan» ➞ [typo]
      • «suohkana»
    • «biirrestivralahttu» ➞ [msyn-wrong-case-stivrra]
      • «Davvi regiovdnii» ➞ [msyn-compound]
        • «Davviregiovdnii»
Mišuvdnaolbmui gonagasa ánsu Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa silbaánsomedálja. Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga Luteránalaš Mišuvdnalihttu (NLM), KrF, Lenvik suohkana ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii. Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM ja biireovdaolmmoš Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá Davviregiovdnii. Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit. – Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK
Mišuvdnaolbmui gonagasa ánsu Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa silbaánsomedálja. Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga Luteránalaš Mišuvdnalihttu (NLM), KrF, Lenvik suohkana ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii. Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM ja biireovdaolmmoš Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá Davviregiovdnii. Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit. – Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK
    • «NLM  ja» ➞ [double-space-before]
      • «NLM ja»
Ođđa váldočálli sajis Sámemišuvnnas čakčii Sámemišuvdna ii dáidde oažžut sadjái ođđa váldočálli ovdalgo čakčat. Riikastivrra ovdaolmmoš Sven Sunnset čuvge ahte sis leat namat maiguin barget, muhto eretcealkináiggi dihtii ádjána muhtin mánuid ovdalgo bistevaš čoavddus lea sajis. Doaibmi váldočálli Thor Henrik With lea doaibman váldočállin maŋŋil go váldočálli Magne Gamlemshaug luobai virggis čakčamánu 30.beaivvi diibmá. Son lei bargan 32 jagi. With lea dadjan ahte son ii áiggo leat váldočálli bistevaš virggis. With galgá maid vihahuvvot bisman maŋŋelis dán mánu dan golmma válljensearvegoddái mat leat Davvi-Norggas maŋŋil go Børre Knudsen lea luohpan. Sven Sunnset dadjá ahte lea váttis bargat sihke bisman ja vel váldočállin Sámemišuvnnas . Dan oaivila doarju sihke With ja Sámemišuvdna . KPK Ođđa váldočálli sajis Sámemiššuvnnas čakčii Sámemiššuvdna ii dáidde oažžut sadjái ođđa váldočálli ovdalgo čakčat. Riikastivrra ovdaolmmoš Sven Sunnset čuvge ahte sis leat namat maiguin barget, muhto eretcealkináiggi dihtii ádjána muhtin mánuid ovdalgo bistevaš čoavddus lea sajis. Doaibmi váldočálli Thor Henrik With lea doaibman váldočállin maŋŋil go váldočálli Magne Gamlemshaug luobai virggis čakčamánu 30.beaivvi diibmá. Son lei bargan 32 jagi. With lea dadjan ahte son ii áiggo leat váldočálli bistevaš virggis. With galgá maid vihahuvvot bisman maŋŋelis dán mánu dan golmma válljensearvegoddái mat leat Davvi-Norggas maŋŋil go Børre Knudsen lea luohpan. Sven Sunnset dadjá ahte lea váttis bargat sihke bisman ja vel váldočállin Sámemiššuvnnas . Dan oaivila doarju sihke With ja Sámemiššuvdna . KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđa váldočálli sajis Sámemišuvnnas čakčii Sámemišuvdna ii dáidde oažžut sadjái ođđa váldočálli ovdalgo čakčat. Riikastivrra ovdaolmmoš Sven Sunnset čuvge ahte sis leat namat maiguin barget, muhto eretcealkináiggi dihtii ádjána muhtin mánuid ovdalgo bistevaš čoavddus lea sajis. Doaibmi váldočálli Thor Henrik With lea doaibman váldočállin maŋŋil go váldočálli Magne Gamlemshaug luobai virggis čakčamánu 30.beaivvi diibmá. Son lei bargan 32 jagi. With lea dadjan ahte son ii áiggo leat váldočálli bistevaš virggis. With galgá maid vihahuvvot bisman maŋŋelis dán mánu dan golmma válljensearvegoddái mat leat Davvi-Norggas maŋŋil go Børre Knudsen lea luohpan. Sven Sunnset dadjá ahte lea váttis bargat sihke bisman ja vel váldočállin Sámemišuvnnas . Dan oaivila doarju sihke With ja Sámemišuvdna . KPK
Ođđa váldočálli sajis Sámemišuvnnas čakčii Sámemišuvdna ii dáidde oažžut sadjái ođđa váldočálli ovdalgo čakčat. Riikkastivrraovdaolmmoš Sven Sunnset čuvge ahte sis leat namat maiguin barget, muhto eretcealkináiggi dihtii ádjána muhtin mánuid ovdalgo bistevaš čoavddus lea sajis. Doaibmi váldočálli Thor Henrik With lea doaibman váldočállin maŋŋil go váldočálli Magne Gamlemshaug luobai virggis čakčamánu 30. beaivvi diibmá. Son lei bargan 32 jagi. With lea dadjan ahte son ii áiggo leat váldočálli bistevaš virggis. With galgá maid vihahuvvot bisman maŋŋelis dán mánu dan golmma válljensearvegoddái mat leat Davvi-Norggas maŋŋil go Børre Knudsen lea luohpan. Sven Sunnset dadjá ahte lea váttis bargat sihke bisman ja vel váldočállin Sámemišuvnnas. Dan oaivila doarju sihke With ja Sámemišuvdna. KPK
    • «Riikastivrra ovdaolmmoš» ➞ [msyn-compound]
      • «Riikkastivrraovdaolmmoš»
    • «30.beaivvi» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «30. beaivvi»
    • «Sámemišuvnnas .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Sámemišuvnnas.»
    • «Sámemišuvdna .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Sámemišuvdna.»
Kristtalaš oahppobarggut lassánit K-stud, mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš Frikirkelig studieforbund ja Norsk Kristelig Studieråd. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. K-stud doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelig Studieråd lassánii 10 proseantta. K-stud bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu. – Fuomášuhttin veara lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddasguvlui, dadja K-stud gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle. Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne K-stud miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 kursi . KPK Kristtalaš oahppobarggut lassánit K-stud, mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš Frikirkelig studieforbund ja Norsk Kristelig Studieråd. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. K-stud doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelig Studieråd lassánii 10 proseantta. K-stud bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu. – Fuomášuhttin veara lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddasguvlui, dadjá K-stud gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle. Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne K-stud miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 kursii . KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kristtalaš oahppobarggut lassánit K-stud, mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš Frikirkelig studieforbund ja Norsk Kristelig Studieråd. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. K-stud doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelig Studieråd lassánii 10 proseantta. K-stud bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu. – Fuomášuhttin veara lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddasguvlui, dadja K-stud gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle. Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne K-stud miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 kursi . KPK
Kristtalaš oahppobarggut lassánit 😱, mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš 😱 😱 ja Norsk Kristelgo Studier. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. 😱 doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelgo Studier lassánii 10 proseantta. 😱 bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu. – 😱 lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddas guvlui, dadjá 😱 gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle. Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne 😱 miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 kursi kursi. KPK
    • «K-stud» ➞ [typo]
      • «Frikirkelig» ➞ [typo]
        • «studieforbund» ➞ [typo]
          • «Kristelig» ➞ [typo]
            • «Kristelgo»
          • «Studieråd» ➞ [typo]
            • «Studier»
            • «Studierin»
            • «Studieris»
            • «Studierii»
            • «Studiera»
            • «Studiergo»
          • «K-stud» ➞ [typo]
            • «Kristelig» ➞ [typo]
              • «Kristelgo»
            • «Studieråd» ➞ [typo]
              • «Studier»
              • «Studiergo»
            • «K-stud» ➞ [typo]
              • «Fuomášuhttin veara» ➞ [typo]
                • «ovddasguvlui» ➞ [msyn-unspace-compound]
                  • «ovddas guvlui»
                • «dadja» ➞ [typo]
                  • «dadjá»
                • «K-stud» ➞ [typo]
                  • «K-stud» ➞ [typo]
                    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
                      • «kursi.»
Kristtalaš oahppobarggut lassánit , mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš ja Norsk Kristelgo Studier. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelgo Studier lassánii 10 proseantta. bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu. – lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddas guvlui, dadjá gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle. Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 kursi kursi. KPK
Kristtalaš oahppobarggut lassánit, mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš ja Norsk Kristelgo Studier. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelgo Studier lassánii 10 proseantta. bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu. – lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddas guvlui, dadjá gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle. Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 Borsi Borsi. KPK
    • «lassánit ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lassánit,»
    • «ovddeš   ja» ➞ [double-space-before]
      • «ovddeš ja»
    • «.  doarjun» ➞ [double-space-before]
      • «. doarjun»
    • «.  bijai» ➞ [double-space-before]
      • «. bijai»
    • «–  lea» ➞ [double-space-before]
      • «– lea»
    • «dadjá  gaskaboddosaš» ➞ [double-space-before]
      • «dadjá gaskaboddosaš»
    • «manne  miellahttoorganisašuvnnaide» ➞ [double-space-before]
      • «manne miellahttoorganisašuvnnaide»
    • «kursi» ➞ [typo]
      • «Borsi»
    • «kursi» ➞ [typo]
      • «Borsi»
Bláđđi Samenes Venn unnu Norgga Samemišuvnna riikastivrras mearridedje ahte Samenes Venn-bláđđi ii šat ilmma dán jagi rájes nu dávjá go ovdal. Ovdal ilbme 11 nummara ja dál galget 8 nummara jahkái. Duogáš lea go mišuvnna bargiidlohku lea unnon maŋemus jagiid. Dan dilis sii hálidit ovddemusat Samemišuvnna neahttasiidduid ođastit dássedit. Redaktevrra bargu bláđiin galgá ráddjejuvvot ja son galgá baicca eambbo bargat neahttasiidduid ođastemiin. Nu dieđiha Samenes Venn. KPK Bláđđi Samenes Venn unnu Norgga Sámemiššuvnna riikastivrras mearridedje ahte Samenes Venn-bláđđi ii šat ilmma dán jagi rájes nu dávjá go ovdal. Ovdal ilbme 11 nummara ja dál galget 8 nummara jahkái. Duogáš lea go miššuvnna bargiidlohku lea unnon maŋemus jagiid. Dan dilis sii háliidit ovddemusat Sámemiššuvnna neahttasiidduid ođastit dássedit. Redaktevrra bargu bláđiin galgá ráddjejuvvot ja son galgá baicca eambbo bargat neahttasiidduid ođastemiin. Nu dieđiha Samenes Venn. KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bláđđi Samenes Venn unnu Norgga Samemišuvnna riikastivrras mearridedje ahte Samenes Venn-bláđđi ii šat ilmma dán jagi rájes nu dávjá go ovdal. Ovdal ilbme 11 nummara ja dál galget 8 nummara jahkái. Duogáš lea go mišuvnna bargiidlohku lea unnon maŋemus jagiid. Dan dilis sii hálidit ovddemusat Samemišuvnna neahttasiidduid ođastit dássedit. Redaktevrra bargu bláđiin galgá ráddjejuvvot ja son galgá baicca eambbo bargat neahttasiidduid ođastemiin. Nu dieđiha Samenes Venn. KPK
Bláđđi Samenes Venn unnu Norgga Sámemišuvnna riikkastivrras mearridedje ahte Samenes Venn-bláđđi ii šat ilmma dán jagi rájes nu dávjá go ovdal. Ovdal ilbme 11 nummara ja dál galget 8 nummara jahkái. Duogáš lea go miššovnna bargiidlohku lea unnon maŋemus jagiid. Dan dilis sii háliidit ovddemusat Sámemišuvnna neahttasiidduid ođastit dássidit. Redaktevrra bargu bláđiin galgá ráddjejuvvot ja son galgá baicca eambbo bargat neahttasiidduid ođastemiin. Nu dieđiha Samenes Venn. KPK
    • «Samemišuvnna» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvnna»
    • «riikastivrras» ➞ [typo]
      • «riikkastivrras»
    • «mišuvnna» ➞ [typo]
      • «miššovnna»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
    • «Samemišuvnna» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvnna»
    • «dássedit» ➞ [typo]
      • «dássidit»
Davvisámi girkobasit Foldereidas Maiddái dánnai jagi doallá Norgga Samemišuvdna davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin. Njukčamánu 18.beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja Samemišuvnna ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea Ellen Sara Sandvik Moen. KPK Davvisámi girkobasit Foldereidas Maiddái dánnai jagi doallá Norgga Sámemiššuvdna davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin. Njukčamánu 18.beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja Sámemiššuvnna ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea Ellen Sara Sandvik Moen. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Davvisámi girkobasit Foldereidas Maiddái dánnai jagi doallá Norgga Samemišuvdna davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin. Njukčamánu 18.beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja Samemišuvnna ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea Ellen Sara Sandvik Moen. KPK
Davvisámi girkobasit Foldereidas Maiddái dánnai jagi doallá Norgga Sámemišuvdna davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin. Njukčamánu 18. beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja Sámemišuvnna ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea 😱 Sara Sandvik Moen. KPK
    • «Samemišuvdna» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvdna»
    • «18.beaivvi» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «18. beaivvi»
    • «Samemišuvnna» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvnna»
    • «Ellen» ➞ [typo]
Davvisámi girkobasit Foldereidas Maiddái dánnai jagi doallá Norgga Sámemišuvdna davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin. Njukčamánu 18. beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja Sámemišuvnna ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea Sara Sandvik Moen. KPK
Davvisámi girkobasit Foldereidas Maiddái dánnai jagi doallá Norgga Sámemišuvdna davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin. Njukčamánu 18. beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja Sámemišuvnna ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea Sara Sandvik Moen. KPK
    • «lea  Sara» ➞ [double-space-before]
      • «lea Sara»
      • «Lea Sara»
Dovddus davvinorgalaš baptista devddii čuođi jagi Norgga boarráseamos baptista, Haldis Øvergaard, Narviikas , devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga Baptisaservodaga váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš Narviika Baptistasearvegotti áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK Dovddus davvinorgalaš baptista devddii čuođi jagi Norgga boarráseamos baptista, Haldis Øvergaard, Narviikkas , devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga Baptisaservodaga váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš Narviika Baptistasearvegotti áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dovddus davvinorgalaš baptista devddii čuođi jagi Norgga boarráseamos baptista, Haldis Øvergaard, Narviikas , devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga Baptisaservodaga váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš Narviika Baptistasearvegotti áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK
Dovddus davvinorgalaš baptisma devddii čuođi jagi Norgga boarráseamos baptisma, Haldis Øvergaard, Narviikas Narviika, devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga Baptismaservodaga váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš Narviika Artistasearvegotti áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK
    • «baptista» ➞ [typo]
      • «baptisma»
      • «artista»
      • «autista»
      • «zapatista»
      • «bassista»
    • «baptista» ➞ [typo]
      • «baptisma»
      • «artista»
      • «autista»
      • «zapatista»
      • «bassista»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Narviika,»
    • «Baptisaservodaga» ➞ [typo]
      • «Baptismaservodaga»
      • «Raptesaservodaga»
      • «Raplisaservodaga»
      • «Raptipsaservodaga»
    • «Baptistasearvegotti» ➞ [typo]
      • «Artistasearvegotti»
      • «Baptismasearvegotti»
      • «Zapatistasearvegotti»
      • «Autistasearvegotti»
      • «Rapvistasearvegotti»
      • «Raplistasearvegotti»
      • «Rapristasearvegotti»
Dovddus davvinorgalaš baptisma devddii čuođi jagi Norgga boarráseamos baptisma, Haldis Øvergaard, Narviikas Narviika, devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga Baptismaservodaga váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš Narviika Artistasearvegotti áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK
Dovddus davvinorgalaš baptisma devddii čuođi jagi Norgga boarráseamos baptisma, Haldis Øvergaard, Narviikka Narviika, devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga Baptismaservodaga váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš Narviika Artistasearvegotti áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK
    • «Narviikas» ➞ [typo]
      • «Narviikka»
Børre Knudsena maŋisčuovvu vihahuvvo Romssas Válgasearvegottit vihahit Thor Henrik With ođđa bisman njukčamánu 24.-25.beivviid. Son váldá bismadoaimma badjelasas maŋŋil go Børre Knudsen gárttai luohpat bisman dan dihtii go dearvvašvuohta hedjonii. Ođđa bisma lea bargan Norgga Kristtalaš Studeanta- ja Skuvlanuoraidsearvvis, lea bargan suohkanbáhppan ja dál doaibmá Samemišuvnna váldočállin. Preassadieđáhus lea almmuhuvvon ja das daddjo ahte válgasearvegottit ásahit ieža ipmilbálvalusaid dain guovlluin gos dovddasteaddji searvegoddi dovdá ahte Norgga girku sárdnideapmi lea gáidan eret Biibbalis ja lutherlaš dovddastusas. Searvegotti miellahtut gullet eanas muddui Norgga girkui, muhto leat maid muhtin earát. Searvegottit birgejit ieža ruđalaččat, eai oaččo almmolaš doarjaga gostege ja ieža virgádit báhpaid. Bismavihaheami jođiha bisma Roland Gustafson gii gullá Ruoŧa/Suoma Mišuvdnaprovinsii , árkabisma Walter Obare, Kenyas eret ja máŋggat earát. Vihaheapmi lea Romssas. KPK Børre Knudsena maŋisčuovvu vihahuvvo Romssas Válgasearvegottit vihahit Thor Henrik With ođđa bisman njukčamánu 24.-25.beivviid. Son váldá bismadoaimma badjelasas maŋŋil go Børre Knudsen gárttai luohpat bisman dan dihtii go dearvvašvuohta hedjonii. Ođđa bisma lea bargan Norgga Kristtalaš Studeanta- ja Skuvlanuoraidsearvvis, lea bargan suohkanbáhppan ja dál doaibmá Sámemiššuvnna váldočállin. Preassadieđáhus lea almmuhuvvon ja das daddjo ahte válgasearvegottit ásahit ieža ipmilbálvalusaid dain guovlluin gos dovddasteaddji searvegoddi dovdá ahte Norgga girku sárdnideapmi lea gáidan eret Biibbalis ja luteralaš dovddastusas. Searvegotti miellahtut gullet eanas muddui Norgga girkui, muhto leat maid muhtin earát. Searvegottit birgejit ieža ruđalaččat, eai oaččo almmolaš doarjaga gostege ja ieža virgádit báhpaid. Bismavihaheami jođiha bisma Roland Gustafson gii gullá Ruoŧa/Suoma Miššuvdnaprovinsii , árkabisma Walter Obare, Kenyas eret ja máŋggat earát. Vihaheapmi lea Romssas. KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Børre Knudsena maŋisčuovvu vihahuvvo Romssas Válgasearvegottit vihahit Thor Henrik With ođđa bisman njukčamánu 24.-25.beivviid. Son váldá bismadoaimma badjelasas maŋŋil go Børre Knudsen gárttai luohpat bisman dan dihtii go dearvvašvuohta hedjonii. Ođđa bisma lea bargan Norgga Kristtalaš Studeanta- ja Skuvlanuoraidsearvvis, lea bargan suohkanbáhppan ja dál doaibmá Samemišuvnna váldočállin. Preassadieđáhus lea almmuhuvvon ja das daddjo ahte válgasearvegottit ásahit ieža ipmilbálvalusaid dain guovlluin gos dovddasteaddji searvegoddi dovdá ahte Norgga girku sárdnideapmi lea gáidan eret Biibbalis ja lutherlaš dovddastusas. Searvegotti miellahtut gullet eanas muddui Norgga girkui, muhto leat maid muhtin earát. Searvegottit birgejit ieža ruđalaččat, eai oaččo almmolaš doarjaga gostege ja ieža virgádit báhpaid. Bismavihaheami jođiha bisma Roland Gustafson gii gullá Ruoŧa/Suoma Mišuvdnaprovinsii , árkabisma Walter Obare, Kenyas eret ja máŋggat earát. Vihaheapmi lea Romssas. KPK
Børre Knudsena maŋisčuovvu vihahuvvo Romssas Válgasearvegottit vihahit Thor Henrik With ođđa bisman njukčamánu 24.-25. beivviid. Son váldá bismadoaimma badjelasas maŋŋil go Børre Knudsen gárttai luohpat bisman dan dihtii go dearvvašvuohta hedjonii. Ođđa bisma lea bargan Norgga Kristtalaš Studeanta- ja Skuvlanuoraidsearvvis, lea bargan suohkanbáhppan ja dál doaibmá Sámemišuvnna váldočállin. Preassadieđáhus lea almmuhuvvon ja das daddjo ahte válgasearvegottit ásahit ieža ipmilbálvalusaid dain guovlluin gos dovddasteaddji searvegoddi dovdá ahte Norgga girku sárdnideapmi lea gáidan eret Biibbalis ja luteránalaš dovddastusas. Searvegotti miellahtut gullet eanas muddui Norgga girkui, muhto leat maid muhtin earát. Searvegottit birgejit ieža ruđalaččat, eai oaččo almmolaš doarjaga gostege ja ieža virgádit báhpaid. Bismavihaheami jođiha bisma Roland Gustafson gii gullá Ruoŧa/Suoma Mišuvdnaprovinsii, árkabisma Walter Bare, Kenyas eret ja máŋggat earát. Vihaheapmi lea Romssas. KPK
    • «.beivviid» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. beivviid»
    • «Samemišuvnna» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvnna»
    • «lutherlaš» ➞ [typo]
      • «luteránalaš»
    • «Mišuvdnaprovinsii ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Mišuvdnaprovinsii,»
    • «Obare» ➞ [typo]
      • «Bare»
      • «Beare»
      • «Vare»
Šearbmafriddja vahku Familie & Medier bovdet dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. Mobiltelefovnnain ii galgga álgit girddášit interneahtas dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi. – Mii sávvat dákkár vahku buktá huŧkáivuođa ja dili earalágan doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii hálidit ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medier beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. Šearbmafriddja vahku lea seammá áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda. – Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de šearbmafriddja vahku lea aivve buorre, dadjá Haugland. KPK Šearbmafriddja vahku Familie & Medier bovdet dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. Mobiilatelefovnnain ii galgga álgit girddášit interneahtas dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi. – Mii sávvat dákkár vahku buktá hutkáivuođa ja dili earálágan doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii háliidit ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medier beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. Šearbmafriddja vahku lea seammá áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda. – Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de šearbmafriddja vahkku lea aivve buorre, dadjá Haugland. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Šearbmafriddja vahku Familie & Medier bovdet dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. Mobiltelefovnnain ii galgga álgit girddášit interneahtas dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi. – Mii sávvat dákkár vahku buktá huŧkáivuođa ja dili earalágan doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii hálidit ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medier beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. Šearbmafriddja vahku lea seammá áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda. – Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de šearbmafriddja vahku lea aivve buorre, dadjá Haugland. KPK
😱 vahku Familie & Medeai bovdet dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. Mobiilatelefovnnain ii galgga álgit girddašit interneahtas dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi. – Mii sávvat dákkár vahku buktá hutkáivuođa ja dili earálágana doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii háliidat ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medeai beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. 😱 vahku lea seamma áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda. – Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de šearbmafriddjoma vahku lea aivve buorre, dadjá Haugland. KPK
    • «Šearbmafriddja» ➞ [typo]
      • «Medier» ➞ [typo]
        • «Medeai»
        • «Medeas»
        • «Meier»
        • «Heier»
        • «Leier»
      • «Mobiltelefovnnain» ➞ [typo]
        • «Mobiilatelefovnnain»
      • «girddášit» ➞ [typo]
        • «girddašit»
      • «huŧkáivuođa» ➞ [typo]
        • «hutkáivuođa»
        • «hutkáivuohta»
        • «hutkásvuođa»
        • «hutkáivuođat»
        • «hubmáivuođa»
        • «hutkáivuođas»
      • «earalágan» ➞ [typo]
        • «earálágana»
        • «earálágána»
        • «earálágan»
        • «earálágán»
      • «hálidit» ➞ [typo]
        • «háliidat»
        • «háliidit»
      • «Medier» ➞ [typo]
        • «Medeai»
        • «Medean»
        • «Medea»
        • «Medeas»
        • «Meier»
        • «Heier»
        • «Leier»
      • «Šearbmafriddja» ➞ [typo]
        • «seammá» ➞ [typo]
          • «seamma»
        • «šearbmafriddja» ➞ [typo]
          • «šearbmafriddjoma»
          • «šearbmafriddjen»
          • «šearbmafriddjema»
          • «šearbmafriddjon»
vahku Familie & Medeai bovdet dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. Mobiilatelefovnnain ii galgga álgit girddašit interneahtas dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi. – Mii sávvat dákkár vahku buktá hutkáivuođa ja dili earálágana doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii háliidat ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medeai beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. vahku lea seamma áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda. – Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de šearbmafriddjoma vahku lea aivve buorre, dadjá Haugland. KPK
vahku Familie & Medeai bovdet dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. Mobiilatelefovnnain ii galgga álgit girddašit interneahtas dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi. – Mii sávvat dákkár vahku buktá hutkáivuođa ja dili earálágana doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii háliidat ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medeai beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. vahku lea seamma áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda. – Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de šearbmafriddjoma vahku lea aivve buorre, dadjá Haugland. KPK
    • «.  vahku» ➞ [double-space-before]
      • «. vahku»
Normisjon galgá nannet rohkosa Normisjon lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Normisjon doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii Normisjona boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset guovddáža Asiai , bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku sin oaiviliid áššái. -Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Normisjon olis. KPK Normisjon galgá nannet rohkosa Normisjon lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Normisjon doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii Normisjona boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset guovddáža Ásiai , bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku sin oaiviliid áššái. -Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Normisjon olis. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Normisjon galgá nannet rohkosa Normisjon lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Normisjon doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii Normisjona boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset guovddáža Asiai , bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku sin oaiviliid áššái. -Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Normisjon olis. KPK
Nurmiston galgá nannet rohkosa Nurmiston lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Nurmison doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii 😱 boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset guovddáža 😱 Asiai, bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku sin oaiviliid áššái. -Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Nurmison olis. KPK
    • «Normisjon» ➞ [typo]
      • «Nurmiston»
      • «Nurmisson»
      • «Nurmison»
    • «Normisjon» ➞ [typo]
      • «Nurmiston»
      • «Nurmisson»
      • «Nurmison»
    • «Normisjon» ➞ [typo]
      • «Nurmison»
    • «Normisjona» ➞ [typo]
      • «Asiai» ➞ [typo]
        • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «Asiai,»
        • «Normisjon» ➞ [typo]
          • «Nurmison»
Nurmiston galgá nannet rohkosa Nurmiston lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Nurmison doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset guovddáža Asiaiguovddáža Asiai, bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku sin oaiviliid áššái. -Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Nurmison olis. KPK
Nurmiston galgá nannet rohkosa Nurmiston lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Nurmison doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset Guovddáža Asiai😱, bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku sin oaiviliid áššái. -Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Nurmison olis. KPK
    • «mii  boahtte» ➞ [double-space-before]
      • «mii boahtte»
    • «guovddáža  Asiai» ➞ [double-space-before]
      • «Guovddáža Asiai»
      • «guovddáža Asiai»
    • «guovddáža  Asiai» ➞ [typo]
Blå Kors- direktevra cuiggoda Norsk Tippinga -Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit Norsk Tippings speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja Davvi regiovnna guovlludirektevra Odd Anders With, go addá komeantta Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas. Norsk Tipping sávvá álggahit kasinospealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat hálit. With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for rusmiddelforskning (SIRUS), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid. -Dasa lea duogáš ágga go SIRUSa bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit «Speallansorjavašvuohta – Norga» (Spilleavhengighet-Norge”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: blakors-mn.no. KPK Blå Kors- direktevra cuiggoda Norsk Tippinga -Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit Norsk Tippings speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja Davvi regiovnna guovlludirektevra Odd Anders With, go addá kommeantta Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas. Norsk Tipping sávvá álggahit kasinospealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat hálit. With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for rusmiddelforskning (SIRUS), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid. -Dasa lea duogáš ágga go SIRUS bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit «Speallansorjavašvuohta – Norga» (Spilleavhengighet-Norge”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: blakors-mn.no. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Blå Kors- direktevra cuiggoda Norsk Tippinga -Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit Norsk Tippings speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja Davvi regiovnna guovlludirektevra Odd Anders With, go addá komeantta Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas. Norsk Tipping sávvá álggahit kasinospealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat hálit. With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for rusmiddelforskning (SIRUS), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid. -Dasa lea duogáš ágga go SIRUSa bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit «SpeallansorjavašvuohtaNorga» (Spilleavhengighet-Norge”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: blakors-mn.noblakors-mn.no. KPK
Blå Kors direktevra cuiggoda Norsk Tippinga -Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit Norsk Tippings speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja Davviregiovnna guovlludirektevra Odd Anders With, go addá kommeantta Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas. Norsk Tipping sávvá álggahit kaminspealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat hálit. With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for 😱 (SIRU:S), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid. -Dasa lea duogášágga go 😱 bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit ”SpeallansorjavašvuohtaNorga” (😱”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: 😱blakors-mn. no. KPK
    • «Blå Kors-» ➞ [typo]
      • «Blå Kors»
      • «Blå Korsa»
    • «Davvi regiovnna» ➞ [msyn-compound]
      • «Davviregiovnna»
    • «komeantta» ➞ [typo]
      • «kommeantta»
      • «momeantta»
      • «komeahta»
    • «kasinospealu» ➞ [typo]
      • «kaminspealu»
      • «kaseinspealu»
      • «karinaspealu»
      • «kinospealu»
    • «rusmiddelforskning» ➞ [typo]
      • «SIRUS» ➞ [typo]
        • «SIRU:S»
      • «duogáš ágga» ➞ [msyn-compound]
        • «duogášágga»
      • «SIRUSa» ➞ [typo]
        • ««Speallansorjavašvuohta» ➞ [punct-aistton-left]
          • «”Speallansorjavašvuohta»
        • «Norga»» ➞ [punct-aistton-right]
          • «Norga”»
        • «Spilleavhengighet-Norge» ➞ [typo]
          • «blakors-mn.no» ➞ [typo]
            • «blakors-mn.no» ➞ [no-space-after-punct-mark]
              • «blakors-mn. no»
Blå Kors direktevra cuiggoda Norsk Tippinga -Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit Norsk Tippings speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja Davviregiovnna guovlludirektevra Odd Anders With, go addá kommeantta Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas. Norsk Tipping sávvá álggahit kaminspealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat hálit. With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for (SIRU:S), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid. -Dasa lea duogášágga go bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit ”Speallansorjavašvuohta – Norga” (”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: o. KPK
Blå Kors direktevra cuiggoda Norsk Tippinga -Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit Norsk Tippings speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja Davviregiovnna guovlludirektevra Odd Anders With, go addá kommeantta Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas. Norsk Tipping sávvá álggahit kaminspealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat hálit. With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for (SIRU:S), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid. -Dasa lea duogášágga go bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit ”Speallansorjavašvuohta – Norga” (”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: o. KPK
    • «for  (» ➞ [double-space-before]
      • «for (»
    • «go  bargui» ➞ [double-space-before]
      • «go bargui»
Evttohit válljet Dalheima ođđasis Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana dikšo- ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Lindø (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK Evttohit válljet Dalheima ođđasis Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana dikšo- ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Lindø (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Evttohit válljet Dalheima ođđasis Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana dikšo- ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Lindø (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK
Evttohit válljet Dalheima ođđasis Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana 😱 ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Bindá (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK
    • «dikšo-» ➞ [typo]
      • «Lindø» ➞ [typo]
        • «Bindá»
Evttohit válljet Dalheima ođđasis Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Bindá (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK
Evttohit válljet Dalheima ođđasis Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Bindá (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK
    • «suohkana  ja» ➞ [double-space-before]
      • «suohkana ja»
Vihaheamit gádjot ruhtadili Maáŋga mearraolbmáidgirku livčče vuollebáhcagiin šaddan rahčat jus eai livčče vihahemiin ožžon dietnasa, čállá sin iežaset bláđđi Bud & Hilsen. Olu mearraolbmáidgirkut sáhttet vihahemiid áiccalmahttit ja nu lasihit sisaboađuid. Muhtin jagiid dás ovdal gullui ahte leat stuora haddeerohusat mearraolbmáidgirkuid gaskka. Danne Mearraolbmáidgirku mearridii jagis 2010 oktasaš hatti, namalassii 4000 kr juohke vihaheamis. Diibmá lasihedje hatti 4500 kruvdnui. Áigodagas 1998 – 2008 lassánedje vihaheamit golmmageardánit mearraolbmáidgirkuin. Olahusjagis 2008 ledje 1327 norgalaš náittusbára geaid mearraolbmáidgirkut vihahedje. Golmma maŋemus jagi leat fas vihaheamit unnon 27 proseanttain mearraolbmáidgirkuin. KPK Vihaheamit gádjot ruhtadili Máŋga mearraolbmáidgirku livčče vuollebáhcagiin šaddan rahčat jus eai livčče vihahemiin ožžon dietnasa, čállá sin iežaset bláđđi Bud & Hilsen. Olu mearraolbmáidgirkut sáhttet vihahemiid áiccalmahttit ja nu lasihit sisaboađuid. Muhtin jagiid dás ovdal gullui ahte leat stuora haddeerohusat mearraolbmáidgirkuid gaskka. Danne Mearraolbmáidgirku mearridii jagis 2010 oktasaš hatti, namalassii 4000 kr juohke vihaheamis. Diibmá lasihedje hatti 4500 kruvdnui. Áigodagas 1998 – 2008 lassánedje vihaheamit golmmageardánit mearraolbmáidgirkuin. Olahusjagis 2008 ledje 1327 norgalaš náittosbára geaid mearraolbmáidgirkut vihahedje. Golmma maŋemus jagi leat fas vihaheamit unnon 27 proseanttain mearraolbmáidgirkuin. KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vihaheamit gádjot ruhtadili Maáŋga mearraolbmáidgirku livčče vuollebáhcagiin šaddan rahčat jus eai livčče vihahemiin ožžon dietnasa, čállá sin iežaset bláđđi Bud & Hilsen. Olu mearraolbmáidgirkut sáhttet vihahemiid áiccalmahttit ja nu lasihit sisaboađuid. Muhtin jagiid dás ovdal gullui ahte leat stuora haddeerohusat mearraolbmáidgirkuid gaskka. Danne Mearraolbmáidgirku mearridii jagis 2010 oktasaš hatti, namalassii 4000 kr juohke vihaheamis. Diibmá lasihedje hatti 4500 kruvdnui. Áigodagas 1998 – 2008 lassánedje vihaheamit golmmageardánit mearraolbmáidgirkuin. Olahusjagis 2008 ledje 1327 norgalaš náittusbára geaid mearraolbmáidgirkut vihahedje. Golmma maŋemus jagi leat fas vihaheamit unnon 27 proseanttain mearraolbmáidgirkuin. KPK
Vihaheamit gádjot ruhtadili Magga mearraolbmáidgirku livčče vuollebáhcagiin šaddan rahčat jus eai livčče vihahemiin ožžon dietnasa, čállá sin iežaset bláđđi Bud & Hilsen. Olu mearraolbmáidgirkut sáhttet vihahemiid áiccalmahttit ja nu lasihit sisaboađuid. Muhtin jagiid dás ovdal gullui ahte leat stuora haddeerohusat mearraolbmáidgirkuid gaskka. Danne Mearraolbmáidgirku mearridii jagis 2010 oktasaš hatti, namalassii 4000 kr juohke vihaheamis. Diibmá lasihedje hatti 4500 kruvdnui. Áigodagas 1998 – 2008 lassánedje vihaheamit golmmageardánit mearraolbmáidgirkuin. Olahusjagis 2008 ledje 1327 norgalaš náittosbára geaid mearraolbmáidgirkut vihahedje. Golmma maŋemus jagi leat fas vihaheamit unnon 27 proseanttain mearraolbmáidgirkuin. KPK
    • «Maáŋga» ➞ [typo]
      • «Magga»
    • «náittusbára» ➞ [typo]
      • «náittosbára»
      • «náittospára»
- Lávlot sámegillii kyrie Sámi girkoráđi váldočálli Tore Johnsen ávžžuha searvegottiid min riikkas oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi ipmilbálvalusas: -Lávlot sámegillii kyrie ja rohkadallet sámi álbmoga ovddas, lea Johnsena ávžžuhus. Son sávvá ahte ollu ipmilbálvalusain guovvamánu 5.beaivvi namuhuvvo Sámi álbmoga beaivi mii lea guovvamánnu 6.beaivvi. Sámi girkoeallima plánas maid Girkočoahkkin dohkkehii diibmá, deattuhuvvo ahte girkut miehtá riikka sáhttet roahkka oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi, čállá kirken.no Jus ii heive dán oidnosii buktit juste dan beaivvi, de sáhttá dan dahkat ipmilbálvalusas beaivvi ovdal. Norgga girku ipmilbálvalusa ođastusas lea Sámi álbmoga beaivi váldojuvvon vuosttaš geardde mielde mearkabeaivin girkolaš ortnegiidda. Johnsena mielas leage dasto lunddolaš čuovvolit sihke riikadásis ja báikkálaš dásis Norgga girku mihtu ja dohkkehit ahte sápmelaččat leat dán riikkas. KPK - Lávlot sámegillii kyrie Sámi girkoráđi váldočálli Tore Johnsen ávžžuha searvegottiid min riikkas oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi ipmilbálvalusas: -Lávlot sámegillii kyrie ja rohkadallet sámi álbmoga ovddas, lea Johnsena ávžžuhus. Son sávvá ahte ollu ipmilbálvalusain guovvamánu 5.beaivvi namuhuvvo Sámi álbmoga beaivi mii lea guovvamánnu 6.beaivvi. Sámi girkoeallima plánas maid Girkočoahkkin dohkkehii diibmá, deattuhuvvo ahte girkut miehtá riikka sáhttet roahkka oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi, čállá kirken.no Jus ii heive dán oidnosii buktit juste dan beaivvi, de sáhttá dan dahkat ipmilbálvalusas beaivvi ovdal. Norgga girku ipmilbálvalusa ođastusas lea Sámi álbmoga beaivi váldojuvvon vuosttaš geardde mielde mearkabeaivin girkolaš ortnegiidda. Johnsena mielas leage dasto lunddolaš čuovvolit sihke riikadásis ja báikkálaš dásis Norgga girku mihtu ja dohkkehit ahte sápmelaččat leat dán riikkas. KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Lávlot sámegillii kyrie Sámi girkoráđi váldočálli Tore Johnsen ávžžuha searvegottiid min riikkas oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi ipmilbálvalusas: -Lávlot sámegillii kyrie ja rohkadallet sámi álbmoga ovddas, lea Johnsena ávžžuhus. Son sávvá ahte ollu ipmilbálvalusain guovvamánu 5.beaivvi namuhuvvo Sámi álbmoga beaivi mii lea guovvamánnu 6.beaivvi. Sámi girkoeallima plánas maid Girkočoahkkin dohkkehii diibmá, deattuhuvvo ahte girkut miehtá riikka sáhttet roahkka oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi, čállá kirken.no Jus ii heive dán oidnosii buktit juste dan beaivvi, de sáhttá dan dahkat ipmilbálvalusas beaivvi ovdal. Norgga girku ipmilbálvalusa ođastusas lea Sámi álbmoga beaivi váldojuvvon vuosttaš geardde mielde mearkabeaivin girkolaš ortnegiidda. Johnsena mielas leage dasto lunddolaš čuovvolit sihke riikadásis ja báikkálaš dásis Norgga girku mihtu ja dohkkehit ahte sápmelaččat leat dán riikkas. KPK
- Lávlot sámegillii kyrie Sámi girkoráđi váldočálli Tore Johnsen ávžžuha searvegottiid min riikkas oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi ipmilbálvalusas: -Lávlot sámegillii kyrie ja rohkadallet sámi álbmoga ovddas, lea Johnsena ávžžuhus. Son sávvá ahte ollu ipmilbálvalusain guovvamánu 5. beaivvi namuhuvvo Sámi álbmoga beaivi mii lea guovvamánnu 6. beaivvi. Sámi girkoeallima plánas maid Girkočoahkkin dohkkehii diibmá, deattuhuvvo ahte girkut miehtá riikka sáhttet roahkka oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi, čállá kirken.no Jus ii heive dán oidnosii buktit juste dan beaivvi, de sáhttá dan dahkat ipmilbálvalusas beaivvi ovdal. Norgga girku ipmilbálvalusa ođastusas lea Sámi álbmoga beaivi váldojuvvon vuosttaš geardde mielde mearkabeaivin girkolaš ortnegiidda. Johnsena mielas leage dasto lunddolaš čuovvulit sihke riikkadásis ja báikkálaš dásis Norgga girku mihtu ja dohkkehit ahte sápmelaččat leat dán riikkas. KPK
    • «5.beaivvi» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «5. beaivvi»
    • «6.beaivvi» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6. beaivvi»
    • «čuovvolit» ➞ [typo]
      • «čuovvulit»
    • «riikadásis» ➞ [typo]
      • «riikkadásis»
Knut Refsdal lea Norgga Kristtalaš Ráđi ođđa váldočálli Knut Refsdal lea Norgga Kristtalaš Ráđi ođđa váldočálli 1 No errors found
Knut Refsdal álgá maŋŋil geasi váldočállin Norgga Kristtalaš Ráđđái mas ovdal lei Ørnulf Steen. Refsdala duogáš lea Metodistagirkus ja Norgga girkus. Son lea hárjánan bargat ekumenalaš bargguid – sihke báikkálaččat ja riikkaidgaskasaččat. Son dovdá bures Norgga Kristtalaš Ráđi barggu go lea ovdal leamaš virggis dán organisašuvnnas. Ráđi stivrajođiheaddji Else-Britt Nilsen muitala leamaš máŋga čeahpes kandidáhta geaid sii árvvoštalle, muhto Refsdalas bođii ovdan buorre bargoduogáš, gelbbolašvuohta ja beroštupmi. -Mii galgat ain nannet barggu ahte oažžut kristtalašvuođa oidnosii almmolašvuhtii, mii galgat čielgasit muitalit maid mii oaivvildit, ja makkár árvvuid mii ovddastit. Mii galgat maiddái ovddidit dan ahte gudnis atnit oskkkufriddjavuođa ja olmmošvuoigatvuođaid. Mis lea jáhkku dán olahit go Refsdal lea njunnošis ja mun illudan suinna ovttasbargat, dadjá Nilsen. KPK Knut Refsdal álgá maŋŋil geasi váldočállin Norgga Kristtalaš Ráđđái mas ovdal lei Ørnulf Steen. Refsdala duogáš lea Metodistagirkus ja Norgga girkus. Son lea hárjánan bargat ekumenalaš bargguid – sihke báikkálaččat ja riikkaidgaskasaččat. Son dovdá bures Norgga Kristtalaš Ráđi barggu go lea ovdal leamaš virggis dán organisašuvnnas. Ráđi stivrajođiheaddji Else-Britt Nilsen muitala leamaš máŋga čeahpes kandidáhta geaid sii árvvoštalle, muhto Refsdalas bođii ovdan buorre bargoduogáš, gelbbolašvuohta ja beroštupmi. -Mii galgat ain nannet barggu ahte oažžut kristtalašvuođa oidnosii almmolašvuhtii, mii galgat čielgasit muitalit maid mii oaivvildit, ja makkár árvvuid mii ovddastit. Mii galgat maiddái ovddidit dan ahte gudnis atnit oskkufriddjavuođa ja olmmošvuoigatvuođaid. Mis lea jáhkku dán olahit go Refsdal lea njunnošis ja mun illudan suinna ovttasbargat, dadjá Nilsen. KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Knut Refsdal álgá maŋŋil geasi váldočállin Norgga Kristtalaš Ráđđái mas ovdal lei Ørnulf Steen. Refsdala duogáš lea Metodistagirkus ja Norgga girkus. Son lea hárjánan bargat ekumenalaš bargguid – sihke báikkálaččat ja riikkaidgaskasaččat. Son dovdá bures Norgga Kristtalaš Ráđi barggu go lea ovdal leamaš virggis dán organisašuvnnas. Ráđi stivrajođiheaddji Else-Britt Nilsen muitala leamaš máŋga čeahpes kandidáhta geaid sii árvvoštalle, muhto Refsdalas bođii ovdan buorre bargoduogáš, gelbbolašvuohta ja beroštupmi. -Mii galgat ain nannet barggu ahte oažžut kristtalašvuođa oidnosii almmolašvuhtii, mii galgat čielgasit muitalit maid mii oaivvildit, ja makkár árvvuid mii ovddastit. Mii galgat maiddái ovddidit dan ahte gudnis atnit oskkkufriddjavuođa ja olmmošvuoigatvuođaid. Mis lea jáhkku dán olahit go Refsdal lea njunnošis ja mun illudan suinna ovttasbargat, dadjá Nilsen. KPK
Knut Refsdal álgá maŋŋil geasi váldočállin Norgga Kristtalaš Ráđđái mas ovdal lei Ørnulf Steen. Refsdala duogáš lea Metodistagirkus ja Norgga girkus. Son lea hárjánan bargat ekumenalaš bargguid – sihke báikkálaččat ja riikkaidgaskasaččat. Son dovdá bures Norgga Kristtalaš Ráđi barggu go lea ovdal leamaš virggis dán organisašuvnnas. Ráđi stivrrajođiheaddji Else-Britt Nilsen muitala leamaš máŋga čeahpes kandidáhta geaid sii árvvoštalle, muhto Refsdalas bođii ovdan buorre bargoduogáš, gelbbolašvuohta ja beroštupmi. -Mii galgat ain nannet barggu ahte oažžut kristtalašvuođa oidnosii almmolašvuhtii, mii galgat čielgasit muitalit maid mii oaivvildit, ja makkár árvvuid mii ovddastit. Mii galgat maiddái ovddidit dan ahte gudnis atnit oskkufriddjavuođa ja olmmošvuoigatvuođaid. Mis lea jáhkku dán olahit go Refsdal lea njunnošis ja mun illudan suinna ovttasbargat, dadjá Nilsen. KPK
    • «stivrajođiheaddji» ➞ [typo]
      • «stivrrajođiheaddji»
    • «oskkkufriddjavuođa» ➞ [typo]
      • «oskkufriddjavuođa»
Ođđa kristtalaš oahppolihttu Jahkemolsuma áigge šadde guokte oahppolihtu oktan searvin go Norgga Kristtalaš Oahpporáđđi (Norsk Kristelig Studieråd) ja Friddjagirkolaš Oahppolihttu (Frikirkelig Studieforbund) časke oktii. Ođđa oahppolihtu gohčodit dárogillii Kristelig studieforbund (K-stud). K-stud searvvis leat mielde olles 58 miellahttoorganisašuvnna. Gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji lea Jon Andreas Hasle. Son dadjá ahte K-stud lea Norgga eanemus ekumenalaš organisašuvdna. K-stud lea Hasle dieđuid mielde dál šaddan njealját stuorámus oahppolihttun olles riikkas. K-stud doaibmaideá lea ahte «galgá leat pedagogalaš, fágalaš ja hutkás gelbbolašvuođabiras mii movttiidahttá miellahttoservviid ovddidit pedagogalaš barggu dan bokte go bures ja doaibmilit lágida diehtojuohkima ja bálvalusaid». Kristtalaš oahppolihttu oažžu máŋga miljovnna kruvnno Máhttodepartemeanttas. Dáid ruđaid lihttu fas juohká miellahttoorganisašuvnnaid oahppodoaimmaide mat dáhpáhuvvet searvegottiin ja servviin. KPK Ođđa kristtalaš oahppolihttu Jahkemolsuma áigge šadde guokte oahppolihtu oktan searvin go Norgga Kristtalaš Oahpporáđđi (Norsk Kristelig Studieråd) ja Friddjagirkolaš Oahppolihttu (Frikirkelig Studieforbund) časke oktii. Ođđa oahppolihtu gohčodit dárogillii Kristelig studieforbund (K-stud). K-stud searvvis leat mielde olles 58 miellahttoorganisašuvnna. Gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji lea Jon Andreas Hasle. Son dadjá ahte K-stud lea Norgga eanemus ekumenalaš organisašuvdna. K-stud lea Hasle dieđuid mielde dál šaddan njealját stuorámus oahppolihttun olles riikkas. K-stud doaibmaidea lea ahte «galgá leat pedagogalaš, fágalaš ja hutkás gelbbolašvuođabiras mii movttiidahttá miellahttoservviid ovddidit pedagogalaš barggu dan bokte go bures ja doaibmilit lágida diehtojuohkima ja bálvalusaid». Kristtalaš oahppolihttu oažžu máŋga miljovnna kruvnno Máhttodepartemeanttas. Dáid ruđaid lihttu fas juohká miellahttoorganisašuvnnaid oahppodoaimmaide mat dáhpáhuvvet searvegottiin ja servviin. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđa kristtalaš oahppolihttu Jahkemolsuma áigge šadde guokte oahppolihtu oktan searvin go Norgga Kristtalaš Oahpporáđđi (Norsk Kristelig Studieråd) ja Friddjagirkolaš Oahppolihttu (Frikirkelig Studieforbund) časke oktii. Ođđa oahppolihtu gohčodit dárogillii Kristelig studieforbund (K-stud). K-stud searvvis leat mielde olles 58 miellahttoorganisašuvnna. Gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji lea Jon Andreas Hasle. Son dadjá ahte K-stud lea Norgga eanemus ekumenalaš organisašuvdna. K-stud lea Hasle dieđuid mielde dál šaddan njealját stuorámus oahppolihttun olles riikkas. K-stud doaibmaideá lea ahte «galgá leat pedagogalaš, fágalaš ja hutkás gelbbolašvuođabiras mii movttiidahttá miellahttoservviid ovddidit pedagogalaš barggu dan bokte go bures ja doaibmilit lágida diehtojuohkima ja bálvalusaid». Kristtalaš oahppolihttu oažžu máŋga miljovnna kruvnno Máhttodepartemeanttas. Dáid ruđaid lihttu fas juohká miellahttoorganisašuvnnaid oahppodoaimmaide mat dáhpáhuvvet searvegottiin ja servviin. KPK
Ođđa kristtalaš oahppolihttu Jahkemolsuma áigge šadde guokte oahppolihtu oktan searvin go Norgga Kristtalaš Oahpporáđđi (Norsk Kristelgo Studier) ja Friddjagirkolaš Oahppolihttu (😱 Studieforbundet) časke oktii. Ođđa oahppolihtu gohčodit dárogillii Kristelis 😱 (😱). 😱 searvvis leat mielde olles 58 miellahttoorganisašuvnna. Gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji lea Jon Andreas Hasle. Son dadjá ahte 😱 lea Norgga eanemus ekumenalaš organisašuvdna. 😱 lea Hasle dieđuid mielde dál šaddan njealját stuorámus oahppolihttun olles riikkas. 😱 doaibmaidea lea ahte ”galgá leat pedagogalaš, fágalaš ja hutkás gelbbolašvuođabiras mii movttiidahttá miellahttoservviid ovddidit pedagogalaš barggu dan bokte go bures ja doaibmilit lágida diehtojuohkima ja bálvalusaid”. Kristtalaš oahppolihttu oažžu máŋga miljovnna kruvnno Máhttodepartemeanttas. Dáid ruđaid lihttu fas juohká miellahttoorganisašuvnnaid oahppodoaimmaide mat dáhpáhuvvet searvegottiin ja servviin. KPK
    • «Kristelig» ➞ [typo]
      • «Kristelgo»
    • «Studieråd» ➞ [typo]
      • «Studier»
      • «Studierin»
      • «Studierii»
      • «Studiera»
      • «Studiergo»
    • «Frikirkelig» ➞ [typo]
      • «Studieforbund» ➞ [typo]
        • «Studieforbundet»
      • «Kristelig» ➞ [typo]
        • «Kristelis»
        • «Kristelii»
        • «Kristelgo»
      • «studieforbund» ➞ [typo]
        • «K-stud» ➞ [typo]
          • «K-stud» ➞ [typo]
            • «K-stud» ➞ [typo]
              • «K-stud» ➞ [typo]
                • «K-stud» ➞ [typo]
                  • «doaibmaideá» ➞ [typo]
                    • «doaibmaidea»
                    • «doaimmaide»
                    • «doaibmaideas»
                    • «doaibmiidea»
                    • «doaibmaideai»
                    • «doaibmaidean»
                    • «doaibmaidja»
                  • ««galgá» ➞ [punct-aistton-left]
                    • «”galgá»
                  • «bálvalusaid»» ➞ [punct-aistton-right]
                    • «bálvalusaid”»
Ođđa kristtalaš oahppolihttu Jahkemolsuma áigge šadde guokte oahppolihtu oktan searvin go Norgga Kristtalaš Oahpporáđđi (Norsk Kristelgo Studier) ja Friddjagirkolaš Oahppolihttu ( Studieforbundet) časke oktii. Ođđa oahppolihtu gohčodit dárogillii Kristelis (). searvvis leat mielde olles 58 miellahttoorganisašuvnna. Gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji lea Jon Andreas Hasle. Son dadjá ahte lea Norgga eanemus ekumenalaš organisašuvdna. lea Hasle dieđuid mielde dál šaddan njealját stuorámus oahppolihttun olles riikkas. doaibmaidea lea ahte ”galgá leat pedagogalaš, fágalaš ja hutkás gelbbolašvuođabiras mii movttiidahttá miellahttoservviid ovddidit pedagogalaš barggu dan bokte go bures ja doaibmilit lágida diehtojuohkima ja bálvalusaid”. Kristtalaš oahppolihttu oažžu máŋga miljovnna kruvnno Máhttodepartemeanttas. Dáid ruđaid lihttu fas juohká miellahttoorganisašuvnnaid oahppodoaimmaide mat dáhpáhuvvet searvegottiin ja servviin. KPK
Ođđa kristtalaš oahppolihttu Jahkemolsuma áigge šadde guokte oahppolihtu oktan searvin go Norgga Kristtalaš Oahpporáđđi (Norsk Kristelgo Studier) ja Friddjagirkolaš Oahppolihttu (Studieforbundet) časke oktii. Ođđa oahppolihtu gohčodit dárogillii Kristelis (). searvvis leat mielde olles 58 miellahttoorganisašuvnna. Gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji lea Jon Andreas Hasle. Son dadjá ahte lea Norgga eanemus ekumenalaš organisašuvdna. lea Hasle dieđuid mielde dál šaddan njealját stuorámus oahppolihttun olles riikkas. doaibmaidea lea ahte ”galgá leat pedagogalaš, fágalaš ja hutkás gelbbolašvuođabiras mii movttiidahttá miellahttoservviid ovddidit pedagogalaš barggu dan bokte go bures ja doaibmilit lágida diehtojuohkima ja bálvalusaid”. Kristtalaš oahppolihttu oažžu máŋga miljovnna kruvnno Máhttodepartemeanttas. Dáid ruđaid lihttu fas juohká miellahttoorganisašuvnnaid oahppodoaimmaide mat dáhpáhuvvet searvegottiin ja servviin. KPK
    • «( Studieforbundet» ➞ [space-after-paren-beg]
      • «(Studieforbundet»
    • «Kristelis  (» ➞ [double-space-before]
      • «Kristelis (»
    • «.  searvvis» ➞ [double-space-before]
      • «. searvvis»
    • «ahte  lea» ➞ [double-space-before]
      • «ahte lea»
    • «.  lea» ➞ [double-space-before]
      • «. lea»
    • «.  doaibmaidea» ➞ [double-space-before]
      • «. doaibmaidea»
Ollu skeaŋkkat Frelsesarmeái Frelsesarmeá Norggas oaččui measta 75 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid, čájehit álgologut jahkái 2011. Frelsesarmeá lea hui duhtávaš dáinna ruhtasummain, vaikko dát lohku lea vuollelis go olahusjagis 2010, go oaččui 95 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid. Sullii beallii skeaŋkaruđas lea várrejuvvon vásedin doaimmaide nu mo korps, ásahusat ja mišuvdna . Muđui adnojuvvo skeaŋkaruhta doaimmahit Frelsesarmeá eará bargguid. - Mun lean nu giitevaš go nu oallugat muitet maiddái min barggu go čállet testameantta, dadjá njunuš diehtojuohki Andrew Hannevik. KPK Ollu skeaŋkkat Frelsesarmeái Frelsesarmeá Norggas oaččui measta 75 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid, čájehit álgologut jahkái 2011. Frelsesarmeá lea hui duhtavaš dáinna ruhtasummain, vaikko dát lohku lea vuollelis go olahusjagis 2010, go oaččui 95 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid. Sullii bealli skeaŋkaruđas lea várrejuvvon vásedin doaimmaide nu mo korps, ásahusat ja miššuvdna . Muđui adnojuvvo skeaŋkaruhta doaimmahit Frelsesarmeá eará bargguid. - Mun lean nu giitevaš go nu oallugat muitet maiddái min barggu go čállet testameantta, dadjá njunuš diehtojuohkki Andrew Hannevik. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ollu skeaŋkkat Frelsesarmeái Frelsesarmeá Norggas oaččui measta 75 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid, čájehit álgologut jahkái 2011. Frelsesarmeá lea hui duhtávaš dáinna ruhtasummain, vaikko dát lohku lea vuollelis go olahusjagis 2010, go oaččui 95 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid. Sullii beallii skeaŋkaruđas lea várrejuvvon vásedin doaimmaide nu mo korps, ásahusat ja mišuvdna . Muđui adnojuvvo skeaŋkaruhta doaimmahit Frelsesarmeá eará bargguid. - Mun lean nu giitevaš go nu oallugat muitet maiddái min barggu go čállet testameantta, dadjá njunuš diehtojuohki Andrew Hannevik. KPK
Ollu skeaŋkkat Frelsesarmeái Frelsesarmeá Norggas oaččui measta 75 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid, čájehit álgologut jahkái 2011. Frelsesarmeá lea hui duhtavaš dáinna ruhtasummáin, vaikko dát lohku lea vuollelis go olahusjagis 2010, go oaččui 95 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid. Sullii beali skeaŋkaruđas lea várrejuvvon vásedin doaimmaide nu mo kores, ásahusat ja miššovdna mišuvdna. Muđui adnojuvvo skeaŋkaruhta doaimmahit Frelsesarmeá eará bargguid. - Mun lean nu giitevaš go nu oallugat muitet maiddái min barggu go čállet testameantta, dadjá njunuš diehtojuohkki Andrew Hannevig. KPK
    • «duhtávaš» ➞ [typo]
      • «duhtavaš»
    • «ruhtasummain» ➞ [typo]
      • «ruhtasummáin»
    • «beallii» ➞ [typo]
      • «beali»
    • «korps» ➞ [typo]
      • «kores»
      • «korpsa»
      • «korp.»
      • «boras»
      • «goris»
      • «kodas»
    • «mišuvdna» ➞ [typo]
      • «miššovdna»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «mišuvdna.»
    • «diehtojuohki» ➞ [typo]
      • «diehtojuohkki»
    • «Hannevik» ➞ [typo]
      • «Hannevig»
      • «Dannevig»
      • «Hanneviga»
      • «Tannvik»
      • «Parnevik»
      • «Hatlevik»
      • «Hamnvik»
Ollu skeaŋkkat Frelsesarmeái Frelsesarmeá Norggas oaččui measta 75 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid, čájehit álgologut jahkái 2011. Frelsesarmeá lea hui duhtavaš dáinna ruhtasummáin, vaikko dát lohku lea vuollelis go olahusjagis 2010, go oaččui 95 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid. Sullii beali skeaŋkaruđas lea várrejuvvon vásedin doaimmaide nu mo kores, ásahusat ja miššovdna mišuvdna. Muđui adnojuvvo skeaŋkaruhta doaimmahit Frelsesarmeá eará bargguid. - Mun lean nu giitevaš go nu oallugat muitet maiddái min barggu go čállet testameantta, dadjá njunuš diehtojuohkki Andrew Hannevig. KPK
Ollu skeaŋkkat Frelsesarmeái Frelsesarmeá Norggas oaččui measta 75 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid, čájehit álgologut jahkái 2011. Frelsesarmeá lea hui duhtavaš dáinna ruhtasummáin, vaikko dát lohku lea vuollelis go olahusjagis 2010, go oaččui 95 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid. Sullii beali skeaŋkaruđas lea várrejuvvon vásedin doaimmaide nu mo kores, ásahusat ja miššovdna miššovdna. Muđui adnojuvvo skeaŋkaruhta doaimmahit Frelsesarmeá eará bargguid. - Mun lean nu giitevaš go nu oallugat muitet maiddái min barggu go čállet testameantta, dadjá njunuš diehtojuohkki Andrew Hannevig. KPK
    • «mišuvdna» ➞ [typo]
      • «miššovdna»
NLM lea ožžon ođđa jođiheaddji Øystein Engås (41) lea virgáduvvon ođđa jođiheaddjin Norgga lutherlaš miššonlihttui (NLM) Norggas. Su ovddasvástádus lea Miššonlihtu bargu Norggas mas ovddeš jođiheaddji lei Ernst Jan Halsne. Øystein Engås jođiha Misjonssalena čoakkalmasaid Ålesunddas . Son lea oktan eamidiinnis, Anne-Marehiin , leamaš NLM mišuneara Bolivias. Váldočálli Øyvind Åsland lea ilus go Øystein Engås lea mieđihan váldostivrra ávžžuhussii. – Šaddá somá su oažžut hovdengoddái fárrui váldokantuvrii, dadjá Åsland Utsyn-bláđđái. – Dán virggis gáibiduvvo erenoamáš máhttu min barggu birra báikkálaččat ja guovllulaččat , ja mii oaivvildit Øystein Engås lea gelbbolaš go sus lea bargohárjáneapmi ja leat iešvuođat doaibmat njunušvirggis, dadjá Åsland. KPK NLM lea ožžon ođđa jođiheaddji Øystein Engås (41) lea virgáduvvon ođđa jođiheaddjin Norgga luteralaš miššonlihttui (NLM) Norggas. Su ovddasvástádus lea Miššonlihtu bargu Norggas mas ovddeš jođiheaddji lei Ernst Jan Halsne. Øystein Engås jođiha Misjonssalena čoakkalmasaid Ålesundas . Son lea oktan eamidiinnis, Ánne-Márehiin , leamaš NLM miššoneara Bolivias. Váldočálli Øyvind Åsland lea ilus go Øystein Engås lea mieđihan váldostivrra ávžžuhussii. – Šaddá somá su oažžut hovdengoddái fárrui váldokantuvrii, dadjá Åsland Utsyn-bláđđái. – Dán virggis gáibiduvvo erenoamáš máhttu min barggu birra báikkálaččat ja guvllolaččat , ja mii oaivvildit Øystein Engås lea gelbbolaš go sus lea bargohárjáneapmi ja leat iešvuođat doaibmat njunušvirggis, dadjá Åsland. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NLM lea ožžon ođđa jođiheaddji Øystein Engås (41) lea virgáduvvon ođđa jođiheaddjin Norgga lutherlaš miššonlihttui (NLM) Norggas. Su ovddasvástádus lea Miššonlihtu bargu Norggas mas ovddeš jođiheaddji lei Ernst Jan Halsne. Øystein Engås jođiha Misjonssalena čoakkalmasaid Ålesunddas . Son lea oktan eamidiinnis, Anne-Marehiin , leamaš NLM mišuneara Bolivias. Váldočálli Øyvind Åsland lea ilus go Øystein Engås lea mieđihan váldostivrra ávžžuhussii. – Šaddá somá su oažžut hovdengoddái fárrui váldokantuvrii, dadjá Åsland Utsyn-bláđđái. – Dán virggis gáibiduvvo erenoamáš máhttu min barggu birra báikkálaččat ja guovllulaččat , ja mii oaivvildit Øystein Engås lea gelbbolaš go sus lea bargohárjáneapmi ja leat iešvuođat doaibmat njunušvirggis, dadjá Åsland. KPK
NLM lea ožžon ođđa jođiheaddji Øystein Angis (41) lea virgáduvvon ođđa jođiheaddjin Norgga luteránalaš miššonlihttui (NLM) Norggas. Su ovddasvástádus lea Miššonlihtu bargu Norggas mas ovddeš jođiheaddji lei Ernst Jan Halne. Øystein Angis jođiha 😱 čoakkalmasaid Ålesunddas. Son lea oktan eamidiinnis, Anne-Marehiin, leamaš NLM miššoneara Bolivias. Váldočálli Øyvind Island lea ilus go Øystein Angis lea mieđihan váldostivrra ávžžuhussii. – Šaddá somá su oažžut hovdengoddái fárrui váldokantuvrii, dadjá Island 😱. – Dán virggis gáibiduvvo erenoamáš máhttu min barggu birra báikkálaččat ja guvllolaččat guovllulaččat, ja mii oaivvildit Øystein Angis lea gelbbolaš go sus lea bargohárjáneapmi ja leat iešvuođat doaibmat njunušvirggis, dadjá Island. KPK
    • «Engås» ➞ [typo]
      • «Angis»
      • «Anges»
      • «Enges»
      • «Ongis»
      • «Onges»
      • «Engis»
    • «lutherlaš» ➞ [typo]
      • «luteránalaš»
    • «Halsne» ➞ [typo]
      • «Halne»
      • «Halse»
      • «Halsge»
      • «Halsbe»
      • «Halonen»
    • «Engås» ➞ [typo]
      • «Angis»
      • «Anges»
      • «Enges»
      • «Ongis»
      • «Onges»
      • «Engis»
    • «Misjonssalena» ➞ [typo]
      • «Ålesunddas .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Ålesunddas.»
      • «Anne-Marehiin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Anne-Marehiin,»
      • «mišuneara» ➞ [typo]
        • «miššoneara»
      • «Åsland» ➞ [typo]
        • «Island»
        • «Osland»
        • «Åland»
        • «Årland»
        • «Åmland»
        • «Essand»
        • «Mæland»
        • «Boland»
        • «Irland»
        • «Ualand»
      • «Engås» ➞ [typo]
        • «Angis»
        • «Anges»
        • «Enges»
        • «Ongis»
        • «Onges»
        • «Engis»
      • «Åsland» ➞ [typo]
        • «Island»
        • «Osland»
        • «Åland»
        • «Årland»
        • «Åmland»
        • «Essand»
        • «Mæland»
        • «Boland»
        • «Irland»
        • «Ualand»
      • «Utsyn-bláđđái» ➞ [typo]
        • «guovllulaččat» ➞ [typo]
          • «guvllolaččat»
        • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «guovllulaččat,»
        • «Engås» ➞ [typo]
          • «Angis»
          • «Anges»
          • «Enges»
          • «Ongis»
          • «Onges»
          • «Engis»
        • «Åsland» ➞ [typo]
          • «Island»
          • «Osland»
          • «Åland»
          • «Årland»
          • «Åmland»
          • «Essand»
          • «Mæland»
          • «Boland»
          • «Irland»
          • «Ualand»
NLM lea ožžon ođđa jođiheaddji Øystein Angis (41) lea virgáduvvon ođđa jođiheaddjin Norgga luteránalaš miššonlihttui (NLM) Norggas. Su ovddasvástádus lea Miššonlihtu bargu Norggas mas ovddeš jođiheaddji lei Ernst Jan Halne. Øystein Angis jođiha čoakkalmasaid Ålesunddas. Son lea oktan eamidiinnis, Anne-Marehiin, leamaš NLM miššoneara Bolivias. Váldočálli Øyvind Island lea ilus go Øystein Angis lea mieđihan váldostivrra ávžžuhussii. – Šaddá somá su oažžut hovdengoddái fárrui váldokantuvrii, dadjá Island . – Dán virggis gáibiduvvo erenoamáš máhttu min barggu birra báikkálaččat ja guvllolaččat guovllulaččat, ja mii oaivvildit Øystein Angis lea gelbbolaš go sus lea bargohárjáneapmi ja leat iešvuođat doaibmat njunušvirggis, dadjá Island. KPK
NLM lea ožžon ođđa jođiheaddji Øystein Angis (41) lea virgáduvvon ođđa jođiheaddjin Norgga luteránalaš miššonlihttui (NLM) Norggas. Su ovddasvástádus lea Miššonlihtu bargu Norggas mas ovddeš jođiheaddji lei Ernst Jan Halne. Øystein Angis jođiha čoakkalmasaid Ålesunddas. Son lea oktan eamidiinnis, Anne-Marehiin, leamaš NLM miššoneara Bolivias. Váldočálli Øyvind Island lea ilus go Øystein Angis lea mieđihan váldostivrra ávžžuhussii. – Šaddá somá su oažžut hovdengoddái fárrui váldokantuvrii, dadjá Island. – Dán virggis gáibiduvvo erenoamáš máhttu min barggu birra báikkálaččat ja guvllolaččat guvllolaččat, ja mii oaivvildit Øystein Angis lea gelbbolaš go sus lea bargohárjáneapmi ja leat iešvuođat doaibmat njunušvirggis, dadjá Island. KPK
    • «jođiha  čoakkalmasaid» ➞ [double-space-before]
      • «jođiha čoakkalmasaid»
    • «Island .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Island.»
    • «guovllulaččat» ➞ [typo]
      • «guvllolaččat»
Miššonbláđiin unnon diŋgojeaddjit Norgga stuorámus miššonbláđiid diŋgojeaddjelohku lea veahá maŋás mannán jagis 2011. Dagen-aviisa lea háhkan dieđuid ja daid dieđuid mielde ledje Agendas 3:16 (Normisjon) 10755 diŋgojeaddji jahkemolsumis. Dat lea 203 unnit go jagi ovdal. Eará stuora miššonbláđiid logut leat ná: Utsyn (Miššonlihttu) 10186 (-561), Misjonstidende (Miššonselskáhppi) 9813 (-315), Misjonsblad for Israel ( Israelmišuvdna ) 7399 (- 75) ja Korsets Seier (Hellodatlihkadus) 5472 (-518). KPK Miššonbláđiin unnon diŋgojeaddjit Norgga stuorámus miššonbláđiid diŋgojeaddjilohku lea veahá maŋás mannan jagis 2011. Dagen-aviisa lea háhkan dieđuid ja daid dieđuid mielde ledje Agendas 3:16 (Normisjon) 10755 diŋgojeaddji jahkemolsumis. Dat lea 203 unnit go jagi ovdal. Eará stuora miššonbláđiid logut leat ná: Utsyn (Miššonlihttu) 10186 (-561), Misjonstidende (Miššonselskáhppi) 9813 (-315), Misjonsblad for Israel ( Israelmiššuvdna ) 7399 (- 75) ja Korsets Seier (Hellodatlihkadus) 5472 (-518). KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Miššonbláđiin unnon diŋgojeaddjit Norgga stuorámus miššonbláđiid diŋgojeaddjelohku lea veahá maŋás mannán jagis 2011. Dagen-aviisa lea háhkan dieđuid ja daid dieđuid mielde ledje Agendas 3:16 (Normisjon) 10755 diŋgojeaddji jahkemolsumis. Dat lea 203 unnit go jagi ovdal. Eará stuora miššonbláđiid logut leat ná: Utsyn (Miššonlihttu) 10186 (-561), Misjonstidende (Miššonselskáhppi) 9813 (-315), Misjonsblad for Israel ( Israelmišuvdna ) 7399 (- 75) ja Korsets Seier (Hellodatlihkadus) 5472 (-518). KPK
Miššonbláđiin unnon diŋgojeaddjit Norgga stuorámus miššonbláđiid diŋgojeaddjelohku lea veahá maŋásmannan jagis 2011. Dagen-aviisa lea háhkan dieđuid ja daid dieđuid mielde ledje Agendas 3:16 (Nurmiston) 10755 diŋgojeaddji jahkemolsumis. Dat lea 203 unnit go jagi ovdal. Eará stuora miššonbláđiid logut leat ná: Itson (Miššonlihttu) 10186 (-561), 😱 (Miššonselskáhppi) 9813 (-315), 😱 for Israel (Israelmišuvdna Israelmiššovdna Israelmišuvdna) 7399 (- 75) ja Dorset Heier (Hellodatlihkadus) 5472 (-518). KPK
    • « mannán» ➞ [typo]
      • «mannan»
    • «Normisjon» ➞ [typo]
      • «Nurmiston»
      • «Nurmisson»
      • «Nurmison»
    • «Utsyn» ➞ [typo]
      • «Itson»
    • «Misjonstidende» ➞ [typo]
      • «Misjonsblad» ➞ [typo]
        • «(» ➞ [space-after-paren-beg]
          • «(Israelmišuvdna»
        • «Israelmišuvdna» ➞ [typo]
          • «Israelmiššovdna»
        • «)» ➞ [space-before-paren-end]
          • «Israelmišuvdna)»
        • «Korsets» ➞ [typo]
          • «Dorset»
          • «Kolseth»
        • «Seier» ➞ [typo]
          • «Heier»
          • «Meier»
          • «Seir»
          • «Leier»
Miššonbláđiin unnon diŋgojeaddjit Norgga stuorámus miššonbláđiid diŋgojeaddjelohku lea veahá maŋásmannan jagis 2011. Dagen-aviisa lea háhkan dieđuid ja daid dieđuid mielde ledje Agendas 3:16 (Nurmiston) 10755 diŋgojeaddji jahkemolsumis. Dat lea 203 unnit go jagi ovdal. Eará stuora miššonbláđiid logut leat ná: Itson (Miššonlihttu) 10186 (-561), (Miššonselskáhppi) 9813 (-315), for Israel (Israelmišuvdna Israelmiššovdna Israelmišuvdna) 7399 (- 75) ja Dorset Heier (Hellodatlihkadus) 5472 (-518). KPK
Miššonbláđiin unnon diŋgojeaddjit Norgga stuorámus miššonbláđiid diŋgojeaddjelohku lea veahá maŋásmannan jagis 2011. Dagen-aviisa lea háhkan dieđuid ja daid dieđuid mielde ledje Agendas 3:16 (Nurmiston) 10755 diŋgojeaddji jahkemolsumis. Dat lea 203 unnit go jagi ovdal. Eará stuora miššonbláđiid logut leat ná: Itson (Miššonlihttu) 10186 (-561), (Miššonselskáhppi) 9813 (-315), for Israel (Israelmiššovdna Israelmiššovdna Israelmiššovdna) 7399 (- 75) ja Dorset Heier (Hellodatlihkadus) 5472 (-518). KPK
    • «,  (» ➞ [double-space-before]
      • «, (»
    • «,  for» ➞ [double-space-before]
      • «, for»
    • «Israelmišuvdna» ➞ [typo]
      • «Israelmiššovdna»
    • «Israelmišuvdna» ➞ [typo]
      • «Israelmiššovdna»
Radio DSF interneahtas Samemišuvnna lagasradio , Radio DSF, gullo ođđajagimánu 1.beaivvis interneahtas Radio DSF ruovttusiiddus, Doppe sáhttá maid guldalit ja viežžat iežas dihtorii čoakkalmasaid ja muhtin fásta radioprográmmaid . Radio DSF áigu maid jagis 2012 sáddet gaskavahkkočoakkalmasaid eahkes, olu dáin leat njuolggosáddagat iešguđet báikkiin Finnmárkkus. KPK Radio DSF interneahtas Sámemiššuvnna lagasrádio , Radio DSF, gullo ođđajagimánu 1.beaivvis interneahtas Radio DSF ruovttusiiddus, Doppe sáhttá maid guldalit ja viežžat iežas dihtorii čoakkalmasaid ja muhtin fásta rádioprográmmaid . Radio DSF áigu maid jagis 2012 sáddet gaskavahkkočoakkalmasaid eahkes, olu dáin leat njuolggosáddagat iešguđet báikkiin Finnmárkkus. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Radio DSF interneahtas Samemišuvnna lagasradio , Radio DSF, gullo ođđajagimánu 1.beaivvis interneahtas Radio DSF ruovttusiiddus, Doppe sáhttá maid guldalit ja viežžat iežas dihtorii čoakkalmasaid ja muhtin fásta radioprográmmaid . Radio DSF áigu maid jagis 2012 sáddet gaskavahkkočoakkalmasaid eahkes, olu dáin leat njuolggosáddagat iešguđet báikkiin Finnmárkkus. KPK
Radio DSF interneahtas Sámemišuvnna lagasrádio lagasradio, Radio DSF, gullo ođđajagimánu 1. beaivvis interneahtas Radio DSF ruovttusiiddus, Doppe sáhttá maid guldalit ja viežžat iežas dihtorii čoakkalmasaid ja muhtin fásta rádioprográmmaid radioprográmmaid. Radio DSF áigu maid jagis 2012 sáddet gaskavahkkočoakkalmasaid eahkes, olu dáin leat njuolggosáddagat iešguđet báikkiin Finnmárkkus. KPK
    • «Samemišuvnna» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvnna»
    • «lagasradio» ➞ [typo]
      • «lagasrádio»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lagasradio,»
    • «1.beaivvis» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «1. beaivvis»
    • «radioprográmmaid» ➞ [typo]
      • «rádioprográmmaid»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «radioprográmmaid.»
Radio DSF interneahtas Sámemišuvnna lagasrádio lagasradio, Radio DSF, gullo ođđajagimánu 1. beaivvis interneahtas Radio DSF ruovttusiiddus, Doppe sáhttá maid guldalit ja viežžat iežas dihtorii čoakkalmasaid ja muhtin fásta rádioprográmmaid radioprográmmaid. Radio DSF áigu maid jagis 2012 sáddet gaskavahkkočoakkalmasaid eahkes, olu dáin leat njuolggosáddagat iešguđet báikkiin Finnmárkkus. KPK
Radio DSF interneahtas Sámemišuvnna lagasrádio lagasrádio, Radio DSF, gullo ođđajagimánu 1. beaivvis interneahtas Radio DSF ruovttusiiddus, Doppe sáhttá maid guldalit ja viežžat iežas dihtorii čoakkalmasaid ja muhtin fásta rádioprográmmaid rádioprográmmaid. Radio DSF áigu maid jagis 2012 sáddet gaskavahkkočoakkalmasaid eahkes, olu dáin leat njuolggosáddagat iešguđet báikkiin Finnmárkkus. KPK
    • «lagasradio» ➞ [typo]
      • «lagasrádio»
    • «radioprográmmaid» ➞ [typo]
      • «rádioprográmmaid»
Samemišuvnna sisaboađut unnon Samemišuvdna meroštallá ahte mišuvnna sisaboađut jahkái 2011 leat birrasiid 1 miljon ruvnno vuollelis go jagis 2010. Ekonomiija vástideaddji Trine Lernæs čállá Samenes Venn maŋemus bláđis ahte sisaboađut leat unnon dan dihtii go miššonsearvvit ja doarjut leat unnon. Mišuvnnas leat foandasisaboađut, muhto finánsaroassu máilmmis dahká ahte dáin maid unnu dienas eambbo go dábálaš. Dábálaččat láve foandadietnasiiguin sáhttit bálkáhit 3-4 bargi. - Olggosgoluid lea miššonsearvi geahpedan nu olu go vejolaš, muhtimiid mielas mii leat čuohppan gitta dávttiid rádjái, čállá Lernæs. KPK Sámemiššuvnna sisaboađut unnon Sámemiššuvdna meroštallá ahte miššuvnna sisaboađut jahkái 2011 leat birrasiid 1 miljon ruvnno vuollelis go jagis 2010. Ekonomiija vástideaddji Trine Lernæs čállá Samenes Venn maŋemus bláđis ahte sisaboađut leat unnon dan dihtii go miššonsearvvit ja doarjut leat unnon. Miššuvnnas leat foandasisaboađut, muhto finánsaroassu máilmmis dahká ahte dáin maid unnu dienas eambbo go dábálaš. Dábálaččat láve foandadietnasiiguin sáhttit bálkáhit 3-4 bargi. - Olggosgoluid lea miššonsearvi geahpedan nu olu go vejolaš, muhtimiid mielas mii leat čuohppan gitta dávttiid rádjái, čállá Lernæs. KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Samemišuvnna sisaboađut unnon Samemišuvdna meroštallá ahte mišuvnna sisaboađut jahkái 2011 leat birrasiid 1 miljon ruvnno vuollelis go jagis 2010. Ekonomiija vástideaddji Trine Lernæs čállá Samenes Venn maŋemus bláđis ahte sisaboađut leat unnon dan dihtii go miššonsearvvit ja doarjut leat unnon. Mišuvnnas leat foandasisaboađut, muhto finánsaroassu máilmmis dahká ahte dáin maid unnu dienas eambbo go dábálaš. Dábálaččat láve foandadietnasiiguin sáhttit bálkáhit 3-4 bargi. - Olggosgoluid lea miššonsearvi geahpedan nu olu go vejolaš, muhtimiid mielas mii leat čuohppan gitta dávttiid rádjái, čállá Lernæs. KPK
Sámemišuvnna sisaboađut unnon Sámemišuvdna meroštallá ahte miššovnna sisaboađut jahkái 2011 leat birrasiid 1 miljon ruvnno vuollelis go jagis 2010. Ekonomiija vástideaddji Trine Hernæs čállá Samenes Venn maŋemus bláđis ahte sisaboađut leat unnon dan dihtii go miššonsearvvit ja doarjut leat unnon. Miššovnnas leat foandasisaboađut, muhto finánsaroassu máilmmis dahká ahte dáin maid unnu dienas eambbo go dábálaš. Dábálaččat láve foandadietnasiiguin sáhttit bálkáhit 3-4 bargi. - Olggosgoluid lea miššonsearvi geahpedan nu olu go vejolaš, muhtimiid mielas mii leat čuohppan gitta dávttiid rádjái, čállá Lenas. KPK
    • «Samemišuvnna» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvnna»
    • «Samemišuvdna» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvdna»
    • «mišuvnna» ➞ [typo]
      • «miššovnna»
    • «Lernæs» ➞ [typo]
      • «Hernæs»
      • «Leknes»
      • «Lermis»
      • «Lutnæs»
    • «Mišuvnnas» ➞ [typo]
      • «Miššovnnas»
    • «Lernæs» ➞ [typo]
      • «Lenas»
NLM Davvi oasis ođđa bargit Norgga Lutherlaš Miššonlihttu (NLM) lea Davvi regiovnna guovlostivrračoahkkimis juovlamánu virgádan Evelyn ja Per Inge Søreng kanturbargin ja hálddahusjođiheaddjin guovlokantuvrii. Evelyn Søreng álgá jahkemolsumis 20 % kanturvirgái gitta suoidnemánu 31.beaivái 2012. Per Inge Søreng álgá seammá áiggis 50 % virgái hálddahusjođiheaddjin suoidnemánu 31.beaivái 2012. Evelyn lea olu jagiid leamaš Norborg joatkkaskuvllas, ja Per Inge lea IF dáhkádusfitnodagas bargan. Kristian Birkeland doaibmagoahtá Davvi regiovnna Nuorra-oassái jođiheaddjin guovvamánu 1.beaivvis 2012 ja geasi rádjái Kjetil Apeland sajis geas álgá virgelohpi. Davvi regiovdnii gullet čuovvovaš báikkit: Saltdal, Beiarn, Meløy ja Røst suohkanat lulde gitta Nordkáhppii davvi-oarjin ja nuorttabealde fas Várggát ja Mátta-Várjjat. Guovllukantuvra lea Romssa fylkkas, Finnsnesas. KPK NLM Davvi oasis ođđa bargit Norgga Luteralaš Miššonlihttu (NLM) lea Davvi regiovnna guovlostivrračoahkkimis juovlamánu virgádan Evelyn ja Per Inge Søreng kánturbargin ja hálddahusjođiheaddjin guovlokantuvrii. Evelyn Søreng álgá jahkemolsumis 20 % kánturvirgái gitta suoidnemánu 31.beaivái 2012. Per Inge Søreng álgá seammá áiggis 50 % virgái hálddahusjođiheaddjin suoidnemánu 31.beaivái 2012. Evelyn lea olu jagiid leamaš Norborg joatkkaskuvllas, ja Per Inge lea IF dáhkádusfitnodagas bargan. Kristian Birkeland doaibmagoahtá Davvi regiovnna Nuorra-oassái jođiheaddjin guovvamánu 1.beaivvis 2012 ja geasi rádjái Kjetil Apeland sajis geas álgá virgelohpi. Davvi regiovdnii gullet čuovvovaš báikkit: Saltdal, Beiarn, Meløy ja Røst suohkanat lulde gitta Nordkáhppii davvi-oarjin ja nuorttabealde fas Várggát ja Mátta-Várjjat. Guovllukantuvra lea Romssa fylkkas, Finnsnesas. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NLM Davvi oasis ođđa bargit Norgga Lutherlaš Miššonlihttu (NLM) lea Davvi regiovnna guovlostivrračoahkkimis juovlamánu virgádan Evelyn ja Per Inge Søreng kanturbargin ja hálddahusjođiheaddjin guovlokantuvrii. Evelyn Søreng álgá jahkemolsumis 20 % kanturvirgái gitta suoidnemánu 31.beaivái 2012. Per Inge Søreng álgá seammá áiggis 50 % virgái hálddahusjođiheaddjin suoidnemánu 31.beaivái 2012. Evelyn lea olu jagiid leamaš Norborg joatkkaskuvllas, ja Per Inge lea IF dáhkádusfitnodagas bargan. Kristian Birkeland doaibmagoahtá Davvi regiovnna Nuorra-oassái jođiheaddjin guovvamánu 1.beaivvis 2012 ja geasi rádjái Kjetil Apeland sajis geas álgá virgelohpi. Davvi regiovdnii gullet čuovvovaš báikkit: Saltdal, Beiarn, Meløy ja Røst suohkanat lulde gitta Nordkáhppii davvi-oarjin ja nuorttabealde fas Várggát ja Mátta-Várjjat. Guovllukantuvra lea Romssa fylkkas, Finnsnesas. KPK
NLM Davvioasis ođđa bargit Norgga Luteránalaš Miššonlihttu (NLM) lea Davviregiovnna guovllustivrračoahkkimis juovlamánu virgádan Evelyn ja Per Inge Søreng kanturbargin ja hálddahusjođiheaddjin guovllukantuvrii. Evelyn Søreng álgá jahkemolsumis 20 % kanturvirgái gitta suoidnemánu 31. beaivái 2012. Per Inge Søreng álgá seamma áiggis 50 % virgái hálddahusjođiheaddjin suoidnemánu 31. beaivái 2012. Evelyn lea olu jagiid leamaš Norbert joatkkaskuvllas, ja Per Inge lea IF dáhkádusfitnodagas bargan. Kristian Birkeland doaibmagoahtá Davviregiovnna Nuorra-oassái 😱 guovvamánu 1. beaivvis 2012 ja geasi rádjái Kjetil Aasland sajis geas álgá virgelohpi. Davviregiovdnii gullet čuovvovaš báikkit: Saltdal, Beiarn, Meløy ja Røst suohkanat lulde gitta Nordkáhppii davvi-oarjin ja nuorttabealde fas Várggát ja Mátta-Várjjat. Guovllukantuvra lea Romssa fylkkas, Finnsnesas. KPK
    • «Davvi oasis» ➞ [msyn-compound]
      • «Davvioasis»
    • «Lutherlaš» ➞ [typo]
      • «Luteránalaš»
    • «Davvi regiovnna» ➞ [msyn-compound]
      • «Davviregiovnna»
    • «guovlostivrračoahkkimis» ➞ [typo]
      • «guovllustivrračoahkkimis»
    • «guovlokantuvrii» ➞ [typo]
      • «guovllukantuvrii»
    • «31.beaivái» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «31. beaivái»
    • «seammá» ➞ [typo]
      • «seamma»
    • «31.beaivái» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «31. beaivái»
    • «Norborg» ➞ [typo]
      • «Norbert»
    • «Davvi regiovnna» ➞ [msyn-compound]
      • «Davviregiovnna»
    • «jođiheaddjin» ➞ [typo]
      • «1.beaivvis» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «1. beaivvis»
      • «Apeland» ➞ [typo]
        • «Aasland»
        • «Akland»
        • «Askeland»
        • «Leland»
        • «Smeland»
        • «Igeland»
        • «Maeland»
      • «Davvi regiovdnii» ➞ [msyn-compound]
        • «Davviregiovdnii»
NLM Davvioasis ođđa bargit Norgga Luteránalaš Miššonlihttu (NLM) lea Davviregiovnna guovllustivrračoahkkimis juovlamánu virgádan Evelyn ja Per Inge Søreng kanturbargin ja hálddahusjođiheaddjin guovllukantuvrii. Evelyn Søreng álgá jahkemolsumis 20 % kanturvirgái gitta suoidnemánu 31. beaivái 2012. Per Inge Søreng álgá seamma áiggis 50 % virgái hálddahusjođiheaddjin suoidnemánu 31. beaivái 2012. Evelyn lea olu jagiid leamaš Norbert joatkkaskuvllas, ja Per Inge lea IF dáhkádusfitnodagas bargan. Kristian Birkeland doaibmagoahtá Davviregiovnna Nuorra-oassái guovvamánu 1. beaivvis 2012 ja geasi rádjái Kjetil Aasland sajis geas álgá virgelohpi. Davviregiovdnii gullet čuovvovaš báikkit: Saltdal, Beiarn, Meløy ja Røst suohkanat lulde gitta Nordkáhppii davvi-oarjin ja nuorttabealde fas Várggát ja Mátta-Várjjat. Guovllukantuvra lea Romssa fylkkas, Finnsnesas. KPK
NLM Davvioasis ođđa bargit Norgga Luteránalaš Miššonlihttu (NLM) lea Davviregiovnna guovllustivrračoahkkimis juovlamánu virgádan Evelyn ja Per Inge Søreng kanturbargin ja hálddahusjođiheaddjin guovllukantuvrii. Evelyn Søreng álgá jahkemolsumis 20 % kanturvirgái gitta suoidnemánu 31. beaivái 2012. Per Inge Søreng álgá seamma áiggis 50 % virgái hálddahusjođiheaddjin suoidnemánu 31. beaivái 2012. Evelyn lea olu jagiid leamaš Norbert joatkkaskuvllas, ja Per Inge lea IF dáhkádusfitnodagas bargan. Kristian Birkeland doaibmagoahtá Davviregiovnna Nuorra-oassái guovvamánu 1. beaivvis 2012 ja geasi rádjái Kjetil Aasland sajis geas álgá virgelohpi. Davviregiovdnii gullet čuovvovaš báikkit: Saltdal, Beiarn, Meløy ja Røst suohkanat lulde gitta Nordkáhppii davvi-oarjin ja nuorttabealde fas Várggát ja Mátta-Várjjat. Guovllukantuvra lea Romssa fylkkas, Finnsnesas. KPK
    • «Nuorra-oassái  guovvamánu» ➞ [double-space-before]
      • «Nuorra-oassái guovvamánu»
Girkuin leat hejot láhčán dili Olu girkut Norggas lea unnán heivehuvvon olbmuide geain leat lihkadanváttisvuođat. Heajos hivssethoiddut doaimmashehttejuvvon olbmuide, jorristuoluin lea váttis beassat girkui go tráhpat leat váilevaččat, ja girkuin leat billašuvvan heissat ja danne oallugat eai beasa girkuide. Nu boahtá ovdan Girkolaš bargoaddi- ja beroštusorganisašuvnnna (KA) dilleraporttas. Olles 40,7 % dan 1600 girkus mat leat kártejuvvon leat heajut dahje eai nu buorit. Norges Handikapforbund (NHF) oaivvilda raportta čájehit ahte leat guhkes geaidnu ovdalgo girkut leat buohkaid várás heivehuvvon. - Min mielas galget buohkat sáhttit girku geavahit dásseárvosaš vugiin, dadjá NHF lihttonjunuš Arne Lein. Son oaivvilda leat dievas vejolažžan maiddái ráfáidahttojuvvon visttiid láhčit doaimmashehttejuvvon olbmuide. KPK Girkuin leat hejot láhčán dili Olu girkut Norggas lea unnán heivehuvvon olbmuide geain leat lihkadanváttisvuođat. Heajos hivssethoiddut doaimmashehttejuvvon olbmuide, jorristuoluin lea váttis beassat girkui go tráhpat leat váilevaččat, ja girkuin leat billašuvvan heaissat ja danne oallugat eai beasa girkuide. Nu boahtá ovdan Girkolaš bargoaddi- ja beroštusorganisašuvnna (KA) dilleraporttas. Olles 40,7 % dan 1600 girkus mat leat kártejuvvon leat heajut dahje eai nu buorit. Norges Handikapforbund (NHF) oaivvilda raportta čájehit ahte leat guhkes geaidnu ovdalgo girkut leat buohkaid várás heivehuvvon. - Min mielas galget buohkat sáhttit girku geavahit dásseárvosaš vugiin, dadjá NHF lihttonjunuš Arne Lein. Son oaivvilda leat dievas vejolažžan maiddái ráfáidahttojuvvon visttiid láhčit doaimmashehttejuvvon olbmuide. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Girkuin leat hejot láhčán dili Olu girkut Norggas lea unnán heivehuvvon olbmuide geain leat lihkadanváttisvuođat. Heajos hivssethoiddut doaimmashehttejuvvon olbmuide, jorristuoluin lea váttis beassat girkui go tráhpat leat váilevaččat, ja girkuin leat billašuvvan heissat ja danne oallugat eai beasa girkuide. Nu boahtá ovdan Girkolaš bargoaddi- ja beroštusorganisašuvnnna (KA) dilleraporttas. Olles 40,7 % dan 1600 girkus mat leat kártejuvvon leat heajut dahje eai nu buorit. Norges Handikapforbund (NHF) oaivvilda raportta čájehit ahte leat guhkes geaidnu ovdalgo girkut leat buohkaid várás heivehuvvon. - Min mielas galget buohkat sáhttit girku geavahit dásseárvosaš vugiin, dadjá NHF lihttonjunuš Arne Lein. Son oaivvilda leat dievas vejolažžan maiddái ráfáidahttojuvvon visttiid láhčit doaimmashehttejuvvon olbmuide. KPK
Girkuin leat hejot láhčán dili Olu girkut Norggas lea unnán heivehuvvon olbmuide geain leat lihkadanváttisvuođat. Heajos hivssethoiddut doaimmashehttejuvvon olbmuide, jorristuoluin lea váttis beassat girkui go tráhpat leat váilevaččat, ja girkuin leat billašuvvan heaissat ja danne oallugat eai beasa girkuide. Nu boahtá ovdan Girkolaš bargoaddi- ja beroštusorganisašuvnnas (KA) dilleraporttas. Olles 40,7 % dan 1600 girkus mat leat kártejuvvon leat heajut dahje eai nu buorit. 😱 😱 (NHF) oaivvilda raportta čájehit ahte leat guhkes geaidnu ovdalgo girkut leat buohkaid várás heivehuvvon. - Min mielas galget buohkat sáhttit girku geavahit dásseárvosaš vugiin, dadjá NHF lihttonjunuš Arne Lein. Son oaivvilda leat dievas vejolažžan maiddái ráfáidahttojuvvon visttiid láhčit doaimmashehttejuvvon olbmuide. KPK
    • «heissat» ➞ [typo]
      • «heaissat»
    • «beroštusorganisašuvnnna» ➞ [typo]
      • «beroštusorganisašuvnnas»
    • «Norges» ➞ [typo]
      • «Handikapforbund» ➞ [typo]
Girkuin leat hejot láhčán dili Olu girkut Norggas lea unnán heivehuvvon olbmuide geain leat lihkadanváttisvuođat. Heajos hivssethoiddut doaimmashehttejuvvon olbmuide, jorristuoluin lea váttis beassat girkui go tráhpat leat váilevaččat, ja girkuin leat billašuvvan heaissat ja danne oallugat eai beasa girkuide. Nu boahtá ovdan Girkolaš bargoaddi- ja beroštusorganisašuvnnas (KA) dilleraporttas. Olles 40,7 % dan 1600 girkus mat leat kártejuvvon leat heajut dahje eai nu buorit. (NHF) oaivvilda raportta čájehit ahte leat guhkes geaidnu ovdalgo girkut leat buohkaid várás heivehuvvon. - Min mielas galget buohkat sáhttit girku geavahit dásseárvosaš vugiin, dadjá NHF lihttonjunuš Arne Lein. Son oaivvilda leat dievas vejolažžan maiddái ráfáidahttojuvvon visttiid láhčit doaimmashehttejuvvon olbmuide. KPK
Girkuin leat hejot láhčán dili Olu girkut Norggas lea unnán heivehuvvon olbmuide geain leat lihkadanváttisvuođat. Heajos hivssethoiddut doaimmashehttejuvvon olbmuide, jorristuoluin lea váttis beassat girkui go tráhpat leat váilevaččat, ja girkuin leat billašuvvan heaissat ja danne oallugat eai beasa girkuide. Nu boahtá ovdan Girkolaš bargoaddi- ja beroštusorganisašuvnnas (KA) dilleraporttas. Olles 40,7 % dan 1600 girkus mat leat kártejuvvon leat heajut dahje eai nu buorit. (NHF) oaivvilda raportta čájehit ahte leat guhkes geaidnu ovdalgo girkut leat buohkaid várás heivehuvvon. - Min mielas galget buohkat sáhttit girku geavahit dásseárvosaš vugiin, dadjá NHF lihttonjunuš Arne Lein. Son oaivvilda leat dievas vejolažžan maiddái ráfáidahttojuvvon visttiid láhčit doaimmashehttejuvvon olbmuide. KPK
    • «.   (» ➞ [double-space-before]
      • «. (»
1. Geavaheaddjit 1. Geavaheaddjit 1 No errors found
Sámi allaskuvlla girjerádjosa vuosttamuš doaibma lea gokčat diehtoháhkandárbbu allaskuvlla bargiide ja studeanttaide (siskkáldas geavaheddjiide). Girjerájus lea goitge maid rabas álbmogii muđui (olggobealgeavaheddjiide). Luoikkaheaddji ferte deavdit skovi mas leat luoikkaheaddjidieđut, ja mas maid dohkkeha girjerájusnjuolggadusaid. Sámi allaskuvlla girjerádjosa vuosttamuš doaibma lea gokčat diehtoháhkandárbbu allaskuvlla bargiide ja studeanttaide (siskkáldas geavaheddjiide). Girjerájus lea goitge maid rabas álbmogii muđui (olggobealgeavaheddjiide). Luoikkaheaddji ferte deavdit skovi mas leat luoikkaheaddjidieđut, ja mas maid dohkkeha girjerájusnjuolggadusaid. 1 No errors found
2. Girjerádjosa fálaldagat/bálvalusat 2. Girjerádjosa fálaldagat/bálvalusat 1 No errors found
Girjerádjosa váldodoaimmat: Girjerádjosa váldodoaimmat: 1 No errors found
Luoikat girjiid /mediaid girjerádjosa iežas čoakkáldagain. Luoikat girjjiid /mediaid girjerádjosa iežas čoakkáldagain. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Luoikat girjiid /mediaid girjerádjosa iežas čoakkáldagain.
Luoikat girjjiid /mediaid girjerádjosa iežas čoakkáldagain.
    • «girjiid» ➞ [typo]
      • «girjjiid»
Bagádallat luoikkaheddjiide mo ohcat girjjiid/dieđuid diehtovuorkkain . Bagadallat luoikkaheddjiid mo ohcat girjjiid/dieđuid diehtovuorkkáin . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bagádallat luoikkaheddjiide mo ohcat girjjiid/dieđuid diehtovuorkkain .
Bagadallat luoikkaheddjiide mo ohcat girjjiid/dieđuid diehtovuorkkain diehtovuorkkain.
    • «Bagádallat» ➞ [typo]
      • «Bagadallat»
      • «Lágádallat»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «diehtovuorkkain.»
Bagadallat luoikkaheddjiide mo ohcat girjjiid/dieđuid diehtovuorkkain diehtovuorkkain.
Bagadallat luoikkaheddjiide mo ohcat girjjiid/dieđuid diehtovuorkkáid diehtovuorkkáin.
    • «diehtovuorkkain» ➞ [typo]
      • «diehtovuorkkáid»
    • «diehtovuorkkain» ➞ [typo]
      • «diehtovuorkkáin»
Luoikkahit girjjiid/artihkkaliid eará girjerádjosiin gáiddusloana bokte. Luoikkahit girjjiid/artihkkaliid eará girjerádjosiin gáiddusloana bokte. 1 No errors found
Sámi allaskuvlla girjerájus atná BIBSYS-girjerájusvuogádaga. BIBSYS-diehtovuorkái beassá interneahta bokte. Sámi allaskuvlla girjerájus atná BIBSYS-girjerájusvuogádaga. BIBSYS-diehtovuorkái beassá interneahta bokte. 1 No errors found
3. Girjerádjosa fuolahus 3. Girjerádjosa fuolahus 1 No errors found
Buot siskkáldas geavaheddjiide fállo oahppu girjerádjosa systemain ja doaimmain. Dasa lassin addo oppalaš bagadallan dárbbu mielde ja oahppu sierra fáttáin – mat eai leat čadnon diehtogálduide. Siskkáldas geavaheddjiide leat buot bálvalusat nuvttá. Olggobealgeavaheadjit sáhttet atnit girjerádjosa čoakkáldagaid luoikan- ja sisabuktineavttuid vuođul. Bagadallama/veahki ožžot jus girjerájusbargiin lea áigi dasa, dehe sierra šiehtadusa mielde. Eará girjerádjosiid fálaldagaid sáhttá atnit dušše sierra šiehtadusa mielde. Buot siskkáldas geavaheddjiide fállo oahppu girjerádjosa systemain ja doaimmain. Dasa lassin addo oppalaš bagadallan dárbbu mielde ja oahppu sierra fáttáin – mat eai leat čadnon diehtogálduide. Siskkáldas geavaheddjiide leat buot bálvalusat nuvttá. Olggobealgeavaheaddjit sáhttet atnit girjerádjosa čoakkáldagaid luoikan- ja sisabuktineavttuid vuođul. Bagadallama/veahki ožžot jus girjerájusbargiin lea áigi dasa, dehe sierra šiehtadusa mielde. Eará girjerádjosiid fálaldagaid sáhttá atnit dušše sierra šiehtadusa mielde. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Buot siskkáldas geavaheddjiide fállo oahppu girjerádjosa systemain ja doaimmain. Dasa lassin addo oppalaš bagadallan dárbbu mielde ja oahppu sierra fáttáin – mat eai leat čadnon diehtogálduide. Siskkáldas geavaheddjiide leat buot bálvalusat nuvttá. Olggobealgeavaheadjit sáhttet atnit girjerádjosa čoakkáldagaid luoikan- ja sisabuktineavttuid vuođul. Bagadallama/veahki ožžot jus girjerájusbargiin lea áigi dasa, dehe sierra šiehtadusa mielde. Eará girjerádjosiid fálaldagaid sáhttá atnit dušše sierra šiehtadusa mielde.
Buot siskkáldas geavaheddjiide fállo oahppu girjerádjosa systemain ja doaimmain. Dasa lassin addo oppalaš bagadallan dárbbu mielde ja oahppu sierra fáttáin – mat eai leat čadnon diehtogálduide. Siskkáldas geavaheddjiide leat buot bálvalusat nuvttá. Olggobealgeavaheaddjit sáhttet atnit girjerádjosa čoakkáldagaid luoikan- ja sisabuktineavttuid vuođul. Bagadallama/veahki ožžot jus girjerájusbargiin lea áigi dasa, dehe sierra šiehtadusa mielde. Eará girjerádjosiid fálaldagaid sáhttá atnit dušše sierra šiehtadusa mielde.
    • «Olggobealgeavaheadjit» ➞ [typo]
      • «Olggobealgeavaheaddjit»
Studeanttat ja olggobealgeavaheaddjit sáhttet atnit girjerádjosa kopimášiinna go lea kopierenkoarta. Kopierenkoartta oažžu oastit skuvllas. Studeanttat ja olggobealgeavaheaddjit sáhttet atnit girjerádjosa kopiijamašiinna go lea kopierenkoarta. Kopierenkoartta oažžu oastit skuvllas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Studeanttat ja olggobealgeavaheaddjit sáhttet atnit girjerádjosa kopimášiinna go lea kopierenkoarta. Kopierenkoartta oažžu oastit skuvllas.
Studeanttat ja olggobealgeavaheaddjit sáhttet atnit girjerádjosa kopiijamašiinna go lea kopierenkoarta. Kopierenkoartta oažžu oastit skuvllas.
    • «kopimášiinna» ➞ [typo]
      • «kopiijamašiinna»
a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govvá-ja jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheadjit ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše atnot girjerádjosis/ lohkánlanjas . b) Áigečállagat ja áviissat sáhttet dušše adnot girjeradjosis / lohkánlanjas . Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldagá sáhtta atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Várrejeadji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat. a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govva- ja jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheaddjit ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše adnot girjerádjosis/ lohkanlanjas . b) Áigečállagat ja áviissat sáhttet dušše adnot girjerádjosis / lohkanlanjas . Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldaga sáhttá atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Várrejeaddji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govvá-ja jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheadjit ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše atnot girjerádjosis/ lohkánlanjas . b) Áigečállagat ja áviissat sáhttet dušše adnot girjeradjosis / lohkánlanjas . Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldagá sáhtta atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Várrejeadji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat.
a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govvaija jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheaddji ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše atnot girjerádjosis/ lohkánlanjas lohkánlanjas. b) Áigečállagat ja áviissat sáhttet dušše adnot girjerádjosis / lohkánlanjas lohkánlanjas. Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldaga sáhttá atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Gárreveadji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat.
    • «govvá-ja» ➞ [typo]
      • «govvaija»
    • «luoikkaheadjit» ➞ [typo]
      • «luoikkaheaddji»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lohkánlanjas.»
    • «girjeradjosis» ➞ [typo]
      • «girjerádjosis»
      • «girjerádjosii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lohkánlanjas.»
    • «erenoamáščoakkáldagá» ➞ [typo]
      • «erenoamáščoakkáldaga»
      • «erenomáščoakkáldaga»
      • «earenoamáščoakkáldaga»
    • «sáhtta» ➞ [typo]
      • «sáhttá»
      • «máhttá»
    • «Várrejeadji» ➞ [typo]
      • «Gárreveadji»
      • «Nárreleadji»
      • «Várreleadji»
      • «Sárreleadji»
a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govvaija jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheaddji ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše atnot girjerádjosis/ lohkánlanjas lohkánlanjas. b) Áigečállagat ja áviissat sáhttet dušše adnot girjerádjosis / lohkánlanjas lohkánlanjas. Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldaga sáhttá atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Gárreveadji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat.
a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govvaija jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheaddji ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše atnot girjerádjosis/ lohkanlanja lohkanlanja. b) Áigečállagat ja áviissat sáhttet dušše adnot girjerádjosis / lohkanlanja lohkanlanjas. Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldaga sáhttá atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Gárreveadji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat.
    • «lohkánlanjas» ➞ [typo]
      • «lohkanlanja»
    • «lohkánlanjas» ➞ [typo]
      • «lohkanlanja»
    • «lohkánlanjas» ➞ [typo]
      • «lohkanlanja»
    • «lohkánlanjas» ➞ [typo]
      • «lohkanlanjas»
a) Go luoikanáigi lea nohkán , galget girjjit/mediat buktot ruovttuluotta. Muđui sáddejuvvo buktinmuittuhus/-gáibádus. Jus eará luoikkaheaddji ii vuordde dehe jus eará ii hehtte, de sáhttet girjeloanat ođástuvvot . á) Jus ii buvtte ruovttuluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibadus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Dat mielddisbuktá maid ahte luoikkaheaddji massá vuoigatvuođa luoikkahit dan lohkanbajis ja vel čuovvovaš lohkanbajis. b) Luoikkaheaddjis lea geatnegasvuohta buhtadit girjjiid dálá njuolggadusaid mielde (gea. haddelisttu). Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttuluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket. a) Go luoikanáigi lea nohkan , galget girjjit/mediat buktot ruovttuluotta. Muđui sáddejuvvo buktinmuittuhus/-gáibádus. Jus eará luoikkaheaddji ii vuordde dehe jus eará ii hehtte, de sáhttet girjeloanat ođastuvvot . á) Jus ii buvtte ruovttuluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibádus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Dat mielddisbuktá maid ahte luoikkaheaddji massá vuoigatvuođa luoikkahit dan lohkanbajis ja vel čuovvovaš lohkanbajis. b) Luoikkaheaddjis lea geatnegasvuohta buhtadit girjjiid dálá njuolggadusaid mielde (gea. haddelisttu). Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttuluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
a) Go luoikanáigi lea nohkán , galget girjjit/mediat buktot ruovttuluotta. Muđui sáddejuvvo buktinmuittuhus/-gáibádus. Jus eará luoikkaheaddji ii vuordde dehe jus eará ii hehtte, de sáhttet girjeloanat ođástuvvot . á) Jus ii buvtte ruovttuluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibadus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Dat mielddisbuktá maid ahte luoikkaheaddji massá vuoigatvuođa luoikkahit dan lohkanbajis ja vel čuovvovaš lohkanbajis. b) Luoikkaheaddjis lea geatnegasvuohta buhtadit girjjiid dálá njuolggadusaid mielde (gea. haddelisttu). Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttuluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket.
a) Go luoikanáigi lea nohkán nohkán, galget girjjit/mediat buktot ruovttuluotta. Muđui sáddejuvvo buktinmuittuhus/-gáibádus. Jus eará luoikkaheaddji ii vuordde dehe jus eará ii hehtte, de sáhttet girjeloanat ođástuvvot ođastuvvot. á) Jus ii buvtte ruovttoluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibádus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Dat mielddisbuktá maid ahte luoikkaheaddji massá vuoigatvuođa luoikkahit dan lohkanbajis ja vel čuovvovaš lohkanbajis. b) Luoikkaheaddjis lea geatnegasvuohta buhtadit girjjiid dálá njuolggadusaid mielde (gea. haddelisttu). Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttoluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «nohkán,»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ođastuvvot.»
    • «ruovttuluotta» ➞ [typo]
      • «ruovttoluotta»
    • «buhtadusgáibadus» ➞ [typo]
      • «buhtadusgáibádus»
    • «ruovttuluotta» ➞ [typo]
      • «ruovttoluotta»
a) Go luoikanáigi lea nohkán nohkán, galget girjjit/mediat buktot ruovttuluotta. Muđui sáddejuvvo buktinmuittuhus/-gáibádus. Jus eará luoikkaheaddji ii vuordde dehe jus eará ii hehtte, de sáhttet girjeloanat ođástuvvot ođastuvvot. á) Jus ii buvtte ruovttoluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibádus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Dat mielddisbuktá maid ahte luoikkaheaddji massá vuoigatvuođa luoikkahit dan lohkanbajis ja vel čuovvovaš lohkanbajis. b) Luoikkaheaddjis lea geatnegasvuohta buhtadit girjjiid dálá njuolggadusaid mielde (gea. haddelisttu). Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttoluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket.
a) Go luoikanáigi lea nohkan nohkat, galget girjjit/mediat buktot ruovttuluotta. Muđui sáddejuvvo buktinmuittuhus/-gáibádus. Jus eará luoikkaheaddji ii vuordde dehe jus eará ii hehtte, de sáhttet girjeloanat ođastuvvot ođastuvvot. á) Jus ii buvtte ruovttoluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibádus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Dat mielddisbuktá maid ahte luoikkaheaddji massá vuoigatvuođa luoikkahit dan lohkanbajis ja vel čuovvovaš lohkanbajis. b) Luoikkaheaddjis lea geatnegasvuohta buhtadit girjjiid dálá njuolggadusaid mielde (gea. haddelisttu). Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttoluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket.
    • «nohkán» ➞ [typo]
      • «nohkan»
      • «lohkan»
      • «bohkan»
    • «nohkán» ➞ [typo]
      • «nohkat»
    • «ođástuvvot» ➞ [typo]
      • «ođastuvvot»
      • «bođastuvvot»
      • «ođasmuvvot»
a) Go luoikanáigi lea nohkan nohkat, galget girjjit/mediat buktot ruovttuluotta. Muđui sáddejuvvo buktinmuittuhus/-gáibádus. Jus eará luoikkaheaddji ii vuordde dehe jus eará ii hehtte, de sáhttet girjeloanat ođastuvvot ođastuvvot. á) Jus ii buvtte ruovttoluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibádus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Dat mielddisbuktá maid ahte luoikkaheaddji massá vuoigatvuođa luoikkahit dan lohkanbajis ja vel čuovvovaš lohkanbajis. b) Luoikkaheaddjis lea geatnegasvuohta buhtadit girjjiid dálá njuolggadusaid mielde (gea. haddelisttu). Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttoluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket.
a) Go luoikanáigi lea nohkan nohkat, galget girjjit/mediat buktot ruovttoluotta. Muđui sáddejuvvo buktinmuittuhus/-gáibádus. Jus eará luoikkaheaddji ii vuordde dehe jus eará ii hehtte, de sáhttet girjeloanat ođastuvvot ođastuvvot. á) Jus ii buvtte ruovttoluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibádus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Dat mielddisbuktá maid ahte luoikkaheaddji massá vuoigatvuođa luoikkahit dan lohkanbajis ja vel čuovvovaš lohkanbajis. b) Luoikkaheaddjis lea geatnegasvuohta buhtadit girjjiid dálá njuolggadusaid mielde (gea. haddelisttu). Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttoluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket.
    • «ruovttuluotta» ➞ [typo]
      • «ruovttoluotta»
1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammálágán girjji sádjái . Earenoamáš divrras girjjiide/mediaide biddjo haddi sierra, ja sáhttá biddjot badjelii go dábálaš haddi. Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. Reviderejun 08.06.07 Allaskuvlla direktora dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul. 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágán girjji sadjái . Earenoamáš divrras girjjiide/mediaide biddjo haddi sierra, ja sáhttá biddjot badjelii go dábálaš haddi. Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. Reviderejuvvon 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammálágán girjji sádjái . Earenoamáš divrras girjjiide/mediaide biddjo haddi sierra, ja sáhttá biddjot badjelii go dábálaš haddi. Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. Reviderejun 08.06.07 Allaskuvlla direktora dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sádjái. Earenoamáš divrras girjjiide/mediaide biddjo haddi sierra, ja sáhttá biddjot badjelii go dábálaš haddi. Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 😱 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
    • «seammálágán» ➞ [typo]
      • «seammalágan»
      • «seammalágán»
      • «seammalágana»
      • «seammalágána»
    • «sádjái» ➞ [typo]
      • «sadjái»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sádjái.»
    • «Reviderejun» ➞ [typo]
      • «direktora» ➞ [typo]
        • «direktevra»
1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sádjái. Earenoamáš divrras girjjiide/mediaide biddjo haddi sierra, ja sáhttá biddjot badjelii go dábálaš haddi. Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamáš divrras girjjiide/mediaide biddjo haddi sierra, ja sáhttá biddjot badjelii go dábálaš haddi. Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
    • «sádjái» ➞ [typo]
      • «sadjái»
    • «.  08.06.07» ➞ [double-space-before]
      • «. 08.06.07»
Luossariemut ordnejuvvojit vahku maŋŋit go dábálaččat almmustahttojuvvon 10.7. diibmu 10:58, beaividuvvon 10.7. diibmu 11:11 Luossariemut ordnejuvvojit vahku maŋŋit go dábálaččat almmustahttojuvvon 10.7. diibmu 10:58, beaiváduvvon 10.7. diibmu 11:11 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Luossariemut ordnejuvvojit vahku maŋŋit go dábálaččat almmustahttojuvvon 10.7. diibmu 10:58, beaividuvvon 10.7. diibmu 11:11
Luossariemut ordnejuvvojit vahku maŋŋit go dábálaččat almmustahttojuvvon 10.7. diibmu 10:58, beaiváduvvon 10.7. diibmu 11:11
    • «beaividuvvon» ➞ [typo]
      • «beaiváduvvon»
      • «deaividuvvon»
      • «bealliduvvon»
      • «leaiciduvvon»
      • «searviduvvon»
Luossariemut Onnel dierpmi alde 2010. Govva: Aleksi Ahlakorpi Ohcejoga Luossariemut dollojuvvojit 32. geardde ja dán háve maŋŋelabbos go dábálaččat, lávvardaga 14.7. Okta váldoordnejeaddjiin , Lomakylä Valle doaimmajođiheaddji Petteri Valle, oaidná maŋideami dárbbašlažžan máŋggage sivas. - Oinniimet, ahte ovdal dat lea ordnejuvvon menddo árrat. Dálkkiid ja vejolaš gilvobohtosiid dáfus lea buoret maŋidit ordnenbeaivvi ovttain vahkuin. Dasa lassin min fitnodatdoallis bođii sávaldat sirdimis, danin go sin áigedávvalii dat heivii buorebut, muitala Valle. Valle muitala maid, ahte ieš dáhpáhusbáikkis, Onnel dierpmi alde, leat nuppástusat. Ordnejeaddjit hálidedje namalassii sámi vuoiŋŋa buorebut oidnosii. - Mii leat burgán boares diŋggaid eret ja ráhkadan ođđa sadjái. Mii hálideimmet cegget báikki ala sámi gili, Saami Village. Dohko leat ceggen lávuid, ja dainna buktit sámi vuoiŋŋa oidnosii, muitala Valle. Sávvet eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin Gilvobáikki leat ceggemin ja ordnedallamin gitta bearjadateahket rádjai. Valle ávžžuha eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin. - Áinnas sávan olbmuid boahtit veahkehit, gal dáppe lea dán vahku vel olu ordnedallan láhkai. Máŋggabealat prográmma Luossagonagasgilvvu lassin prográmmas leat Teáhterčájáhus Pensas, mánáid oaggungilvu, njoarostangilvu, njuollabálkestangilvu, ja Onni ja Hilda Länsman luođit ja musihkka. Bálkkašupmin leat earet eará Deanu fanas, fanasmohtor ja sveicenmášen . Luossariemut Onnel dearpmi alde 2010. Govva: Aleksi Ahlakorpi Ohcejoga Luossariemut dollojuvvojit 32. geardde ja dán háve maŋŋelabbos go dábálaččat, lávvardaga 14.7. Okta váldoordnejeddjiin , Lomakylä Valle doaimmajođiheaddji Petteri Valle, oaidná maŋideami dárbbašlažžan máŋggage sivas. - Oinniimet, ahte ovdal dat lea ordnejuvvon menddo árrat. Dálkkiid ja vejolaš gilvobohtosiid dáfus lea buoret maŋidit ordnenbeaivvi ovttain vahkuin. Dasa lassin min fitnodatdoallis bođii sávaldat sirdimis, danin go sin áigedávvalii dat heivii buorebut, muitala Valle. Valle muitala maid, ahte ieš dáhpáhusbáikkis, Onnel dearpmi alde, leat nuppástusat. Ordnejeaddjit háliidedje namalassii sámi vuoiŋŋa buorebut oidnosii. - Mii leat burgán boares diŋggaid eret ja ráhkadan ođđa sadjái. Mii háliideimmet cegget báikki ala sámi gili, Saami Village. Dohko leat ceggen lávuid, ja dainna buktit sámi vuoiŋŋa oidnosii, muitala Valle. Sávvet eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin Gilvobáikki leat ceggemin ja ordnedallamin gitta bearjadateahket rádjai. Valle ávžžuha eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin. - Áinnas sávan olbmuid boahtit veahkehit, gal dáppe lea dán vahku vel olu ordnedallan láhkai. Máŋggabealat prográmma Luossagonagasgilvvu lassin prográmmas leat Teáhterčájáhus Pensas, mánáid oaggungilvu, njoarostangilvu, njuollabálkestangilvu, ja Onni ja Hilda Länsman luođit ja musihkka. Bálkkašupmin leat earet eará Deanu fanas, fanasmohtor ja sveisenmášiidna . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Luossariemut Onnel dierpmi alde 2010. Govva: Aleksi Ahlakorpi Ohcejoga Luossariemut dollojuvvojit 32. geardde ja dán háve maŋŋelabbos go dábálaččat, lávvardaga 14.7. Okta váldoordnejeaddjiin , Lomakylä Valle doaimmajođiheaddji Petteri Valle, oaidná maŋideami dárbbašlažžan máŋggage sivas. - Oinniimet, ahte ovdal dat lea ordnejuvvon menddo árrat. Dálkkiid ja vejolaš gilvobohtosiid dáfus lea buoret maŋidit ordnenbeaivvi ovttain vahkuin. Dasa lassin min fitnodatdoallis bođii sávaldat sirdimis, danin go sin áigedávvalii dat heivii buorebut, muitala Valle. Valle muitala maid, ahte ieš dáhpáhusbáikkis, Onnel dierpmi alde, leat nuppástusat. Ordnejeaddjit hálidedje namalassii sámi vuoiŋŋa buorebut oidnosii. - Mii leat burgán boares diŋggaid eret ja ráhkadan ođđa sadjái. Mii hálideimmet cegget báikki ala sámi gili, Saami Village. Dohko leat ceggen lávuid, ja dainna buktit sámi vuoiŋŋa oidnosii, muitala Valle. Sávvet eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin Gilvobáikki leat ceggemin ja ordnedallamin gitta bearjadateahket rádjai. Valle ávžžuha eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin. - Áinnas sávan olbmuid boahtit veahkehit, gal dáppe lea dán vahku vel olu ordnedallan láhkai. Máŋggabealat prográmma Luossagonagasgilvvu lassin prográmmas leat Teáhterčájáhus Pensas, mánáid oaggungilvu, njoarostangilvu, njuollabálkestangilvu, ja Onni ja Hilda Länsman luođit ja musihkka. Bálkkašupmin leat earet eará Deanu fanas, fanasmohtor ja sveicenmášen .
Luossariemut Onnela dearpmi alde 2010. Govva: Aleksi Ahlakorpi Ohcejoga Luossariemut dollojuvvojit 32. geardde ja dán háve maŋŋeleappos go dábálaččat, lávvardaga 14.7. Okta váldoordnejeaddjiin, Lomakylä Valle doaimmajođiheaddji Petteri Valle, oaidná maŋideami dárbbašlažžan máŋggage sivas. - Oinniimet, ahte ovdal dat lea ordnejuvvon menddo árrat. Dálkkiid ja vejolaš gilvobohtosiid dáfus lea buoret maŋidit ordnenbeaivvi ovttain vahkuin. Dasa lassin min fitnodatdoallis bođii sávaldat sirdimis, danin go sin áigedávvalii dat heivii buorebut, muitala Valle. Valle muitala maid, ahte ieš dáhpáhusbáikkis, Onnela dearpmi alde, leat nuppástusat. Ordnejeaddjit háliide namalassii sámi vuoiŋŋa buorebut oidnosii. - Mii leat burgán boares diŋggaid eret ja ráhkadan ođđa sadjái. Mii háliideimmet cegget báikki ala sámi gili, Saami Village. Dohko leat ceggen lávuid, ja dainna buktit sámi vuoiŋŋa oidnosii, muitala Valle. Sávvet eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin Gilvobáikki leat ceggemin ja ordnedallamin gitta bearjadateahket rádjai. Valle ávžžuha eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin. - Áinnas sávan olbmuid boahtit veahkehit, gal dáppe lea dán vahku vel olu ordnedallan láhkai. Máŋggabealat prográmma Luossagonagasgilvvu lassin prográmmas leat Teáhterčájáhus Pensas, mánáid oaggungilvu, njoarostangilvu, njuollabálkestangilvu, ja Onni ja Hilda Länsman luođit ja musihkka. Bálkkašupmin leat earret eará Deanu fanas, fanasmohtor ja sveicenmášen sveisenmášen.
    • «Onnel» ➞ [typo]
      • «Onnela»
      • «Anne»
      • «Ánne»
    • «dierpmi» ➞ [typo]
      • «dearpmi»
      • «fierpmi»
      • «dearpme»
    • «maŋŋelabbos» ➞ [typo]
      • «maŋŋeleappos»
    • «váldoordnejeaddjiin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «váldoordnejeaddjiin,»
    • «Onnel» ➞ [typo]
      • «Onnela»
      • «Anne»
      • «Ánne»
    • «dierpmi» ➞ [typo]
      • «dearpmi»
      • «fierpmi»
      • «dearpme»
    • «hálidedje» ➞ [typo]
      • «háliide»
      • «háliidedje»
    • «hálideimmet» ➞ [typo]
      • «háliideimmet»
    • «earet eará» ➞ [typo]
      • «earret eará»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sveisenmášen.»
Luossariemut Onnela dearpmi alde 2010. Govva: Aleksi Ahlakorpi Ohcejoga Luossariemut dollojuvvojit 32. geardde ja dán háve maŋŋeleappos go dábálaččat, lávvardaga 14.7. Okta váldoordnejeaddjiin, Lomakylä Valle doaimmajođiheaddji Petteri Valle, oaidná maŋideami dárbbašlažžan máŋggage sivas. - Oinniimet, ahte ovdal dat lea ordnejuvvon menddo árrat. Dálkkiid ja vejolaš gilvobohtosiid dáfus lea buoret maŋidit ordnenbeaivvi ovttain vahkuin. Dasa lassin min fitnodatdoallis bođii sávaldat sirdimis, danin go sin áigedávvalii dat heivii buorebut, muitala Valle. Valle muitala maid, ahte ieš dáhpáhusbáikkis, Onnela dearpmi alde, leat nuppástusat. Ordnejeaddjit háliide namalassii sámi vuoiŋŋa buorebut oidnosii. - Mii leat burgán boares diŋggaid eret ja ráhkadan ođđa sadjái. Mii háliideimmet cegget báikki ala sámi gili, Saami Village. Dohko leat ceggen lávuid, ja dainna buktit sámi vuoiŋŋa oidnosii, muitala Valle. Sávvet eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin Gilvobáikki leat ceggemin ja ordnedallamin gitta bearjadateahket rádjai. Valle ávžžuha eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin. - Áinnas sávan olbmuid boahtit veahkehit, gal dáppe lea dán vahku vel olu ordnedallan láhkai. Máŋggabealat prográmma Luossagonagasgilvvu lassin prográmmas leat Teáhterčájáhus Pensas, mánáid oaggungilvu, njoarostangilvu, njuollabálkestangilvu, ja Onni ja Hilda Länsman luođit ja musihkka. Bálkkašupmin leat earret eará Deanu fanas, fanasmohtor ja sveicenmášen sveisenmášen.
Luossariemut Onnela dearpmi alde 2010. Govva: Aleksi Ahlakorpi Ohcejoga Luossariemut dollojuvvojit 32. geardde ja dán háve maŋŋeleappos go dábálaččat, lávvardaga 14.7. Okta váldoordnejeaddjiin, Lomakylä Valle doaimmajođiheaddji Petteri Valle, oaidná maŋideami dárbbašlažžan máŋggage sivas. - Oinniimet, ahte ovdal dat lea ordnejuvvon menddo árrat. Dálkkiid ja vejolaš gilvobohtosiid dáfus lea buoret maŋidit ordnenbeaivvi ovttain vahkuin. Dasa lassin min fitnodatdoallis bođii sávaldat sirdimis, danin go sin áigedávvalii dat heivii buorebut, muitala Valle. Valle muitala maid, ahte ieš dáhpáhusbáikkis, Onnela dearpmi alde, leat nuppástusat. Ordnejeaddjit háliide namalassii sámi vuoiŋŋa buorebut oidnosii. - Mii leat burgán boares diŋggaid eret ja ráhkadan ođđa sadjái. Mii háliideimmet cegget báikki ala sámi gili, Saami Village. Dohko leat ceggen lávuid, ja dainna buktit sámi vuoiŋŋa oidnosii, muitala Valle. Sávvet eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin Gilvobáikki leat ceggemin ja ordnedallamin gitta bearjadateahket rádjai. Valle ávžžuha eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin. - Áinnas sávan olbmuid boahtit veahkehit, gal dáppe lea dán vahku vel olu ordnedallan láhkai. Máŋggabealat prográmma Luossagonagasgilvvu lassin prográmmas leat Teáhterčájáhus Pensas, mánáid oaggungilvu, njoarostangilvu, njuollabálkestangilvu, ja Onni ja Hilda Länsman luođit ja musihkka. Bálkkašupmin leat earret eará Deanu fanas, fanasmohtor ja sveisenmášena sveisenmášen.
    • «sveicenmášen» ➞ [typo]
      • «sveisenmášena»
Árbevirolaččat Sámit leat čoahkkanan meassostallat girkobáikkiide Márjjábeivviid áigge. Čoahkkaneapmái ledje dieđusge girkolaš sivat, muhto leihan olbmuin dárbu muđuinnai beassat oaidnalit. Ja Márjjábeivviid áígge olbmuin lei astu ovdal davasjohtima . Vuosttaš girku ceggejuvvui Ruovdnálii 1500-logu gaskkamuttus. 1600- logu álggus girkobáikin bođii Márkan. Go Suopma šattai Ruošša válddi vuollái, sirdojuvvui Márkana girku Bálojotnjálbmái 1826, mii bisui girkosiidan 50 jagi. Árbevirolaččat Sámit leat čoahkkanan messostallat girkobáikkiide Márjjábeivviid áigge. Čoahkkaneapmái ledje dieđusge girkolaš sivat, muhto leihan olbmuin dárbu muđuinai beassat oaidnalit. Ja Márjjábeivviid áigge olbmuin lei astu ovdal davásjohtima . Vuosttaš girku ceggejuvvui Ruovdnálii 1500-logu gaskkamuttus. 1600- logu álggus girkobáikin bođii Márkan. Go Suopma šattai Ruošša válddi vuollái, sirdojuvvui Márkana girku Bálojohnjálbmái 1826, mii bisui girkosiidan 50 jagi. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Árbevirolaččat Sámit leat čoahkkanan meassostallat girkobáikkiide Márjjábeivviid áigge. Čoahkkaneapmái ledje dieđusge girkolaš sivat, muhto leihan olbmuin dárbu muđuinnai beassat oaidnalit. Ja Márjjábeivviid áígge olbmuin lei astu ovdal davasjohtima . Vuosttaš girku ceggejuvvui Ruovdnálii 1500-logu gaskkamuttus. 1600- logu álggus girkobáikin bođii Márkan. Go Suopma šattai Ruošša válddi vuollái, sirdojuvvui Márkana girku Bálojotnjálbmái 1826, mii bisui girkosiidan 50 jagi.
Árbevirolaččat Sámit leat čoahkkanan meassostállat girkobáikkiide Márjjábeivviid áigge. Čoahkkaneapmái ledje dieđusge girkolaš sivat, muhto leihan olbmuin dárbu gođuinnai beassat oaidnalit. Ja Márjjábeivviid áigge olbmuin lei astu ovdal davasjohtima davasjohtima. Vuosttaš girku ceggejuvvui Ruovdniliin 1500-logu gaskkamuttus. 1600- logu álggus girkobáikin bođii Márkan. Go Suopma šattai Ruošša válddi vuollái, sirdojuvvui Márkana girku Bálojohnjálbmái 1826, mii bisui girkosiidan 50 jagi.
    • «meassostallat» ➞ [typo]
      • «meassostállat»
    • «muđuinnai» ➞ [typo]
      • «gođuinnai»
      • «lođuinnai»
      • «rođuinnai»
      • «nođuinnai»
      • «muođuinnai»
      • «jođuinnai»
    • «áígge» ➞ [typo]
      • «áigge»
      • «áiggi»
      • «álggu»
      • «ráigge»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «davasjohtima.»
    • «Ruovdnálii» ➞ [typo]
      • «Ruovdniliin»
    • «Bálojotnjálbmái» ➞ [typo]
      • «Bálojohnjálbmái»
Árbevirolaččat Sámit leat čoahkkanan meassostállat girkobáikkiide Márjjábeivviid áigge. Čoahkkaneapmái ledje dieđusge girkolaš sivat, muhto leihan olbmuin dárbu gođuinnai beassat oaidnalit. Ja Márjjábeivviid áigge olbmuin lei astu ovdal davasjohtima davasjohtima. Vuosttaš girku ceggejuvvui Ruovdniliin 1500-logu gaskkamuttus. 1600- logu álggus girkobáikin bođii Márkan. Go Suopma šattai Ruošša válddi vuollái, sirdojuvvui Márkana girku Bálojohnjálbmái 1826, mii bisui girkosiidan 50 jagi.
Árbevirolaččat Sámit leat čoahkkanan meassostállat girkobáikkiide Márjjábeivviid áigge. Čoahkkaneapmái ledje dieđusge girkolaš sivat, muhto leihan olbmuin dárbu gođuinnai beassat oaidnalit. Ja Márjjábeivviid áigge olbmuin lei astu ovdal davásjohtima davásjohtima. Vuosttaš girku ceggejuvvui Ruovdniliin 1500-logu gaskkamuttus. 1600- logu álggus girkobáikin bođii Márkan. Go Suopma šattai Ruošša válddi vuollái, sirdojuvvui Márkana girku Bálojohnjálbmái 1826, mii bisui girkosiidan 50 jagi.
    • «davasjohtima» ➞ [typo]
      • «davásjohtima»
    • «davasjohtima» ➞ [typo]
      • «davásjohtima»
Eanodaga ođđa girku huksejuvvui Heahttái 1800-logu loahpabealde. Girku ceaggáige das sulaid 70 jagi ovdal duiskalaččat bolde dan čakčat 1944. Dáláš girku lea huksejuvvon jagis 1951 seamma girkodievvái go ovdditnai. Eanodaga ođđa girku huksejuvvui Heahttái 1800-logu loahpabealde. Girku ceaggáige das sulaid 70 jagi ovdal duiskalaččat bolde dan čakčat 1944. Dáláš girku lea huksejuvvon jagis 1951 seamma girkodievvái go ovdditnai. 1 No errors found
Dolin Márjjábeivviid áigge sámit bohte girkosiidii gásttašit mánáid, doallat heajaid ja hávdádit váinniid. Nuorat bohte rihppaskuvlii, ja konfirmerejuvvojedje Márjjábeaivve. Vel 1860- logus máŋggat guovdageaidnoláš nuorat vázze rihppaskuvlla Eanodagas. Deahalaš lei dieđusge maid deaivvadit oahpes olbmuiguin ja gávpašit . Dolin Márjjábeivviid áigge sámit bohte girkosiidii gásttašit mánáid, doallat heajaid ja hávdádit váinniid. Nuorat bohte rihppaskuvlii, ja konfirmerejuvvojedje Márjjábeaivve. Vel 1860- logus máŋggat guovdageaidnulaš nuorat vázze rihppaskuvlla Eanodagas. Deaŧalaš lei dieđusge maid deaivvadit oahpes olbmuiguin ja gávppašit . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dolin Márjjábeivviid áigge sámit bohte girkosiidii gásttašit mánáid, doallat heajaid ja hávdádit váinniid. Nuorat bohte rihppaskuvlii, ja konfirmerejuvvojedje Márjjábeaivve. Vel 1860- logus máŋggat guovdageaidnoláš nuorat vázze rihppaskuvlla Eanodagas. Deahalaš lei dieđusge maid deaivvadit oahpes olbmuiguin ja gávpašit .
Dolin Márjjábeivviid áigge sámit bohte girkosiidii gásttašit mánáid, doallat heajaid ja hávdádit váinniid. Nuorat bohte rihppaskuvlii, ja konfirmerejuvvojedje Márjjábeaivve. Vel 1860- logus máŋggat guovdageaidnulaš nuorat vázze rihppaskuvlla Eanodagas. Deaŧalaš lei dieđusge maid deaivvadit oahpes olbmuiguin ja gávpašit gávpašit.
    • «guovdageaidnoláš» ➞ [typo]
      • «guovdageaidnulaš»
    • «Deahalaš» ➞ [typo]
      • «Deaŧalaš»
      • «Veagalaš»
      • «Searalaš»
      • «Eanalaš»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gávpašit.»
Dolin Márjjábeivviid áigge sámit bohte girkosiidii gásttašit mánáid, doallat heajaid ja hávdádit váinniid. Nuorat bohte rihppaskuvlii, ja konfirmerejuvvojedje Márjjábeaivve. Vel 1860- logus máŋggat guovdageaidnulaš nuorat vázze rihppaskuvlla Eanodagas. Deaŧalaš lei dieđusge maid deaivvadit oahpes olbmuiguin ja gávpašit gávpašit.
Dolin Márjjábeivviid áigge sámit bohte girkosiidii gásttašit mánáid, doallat heajaid ja hávdádit váinniid. Nuorat bohte rihppaskuvlii, ja konfirmerejuvvojedje Márjjábeaivve. Vel 1860- logus máŋggat guovdageaidnulaš nuorat vázze rihppaskuvlla Eanodagas. Deaŧalaš lei dieđusge maid deaivvadit oahpes olbmuiguin ja gávppašit gávppašin.
    • «gávpašit» ➞ [typo]
      • «gávppašit»
      • «gavašit»
      • «gávppahit»
    • «gávpašit» ➞ [typo]
      • «gávppašin»
Johtti Sápmelaččat rs ortnii vuosttaš geardde Márjjábeaivve doaluid jagis 1971. Searvi vuođđoduvvui guokte jagi ovdal jagis 1969. Johtti Sápmelaččat rs ordnii vuosttaš geardde Márjjábeaivve doaluid jagis 1971. Searvi vuođđuduvvui guokte jagi ovdal jagi 1969. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Johtti Sápmelaččat rs ortnii vuosttaš geardde Márjjábeaivve doaluid jagis 1971. Searvi vuođđoduvvui guokte jagi ovdal jagis 1969.
Johtti Sápmelaččat rs urdnii vuosttaš geardde Márjjábeaivve doaluid jagis 1971. Searvi 😱 guokte jagi ovdal jagis 1969.
    • «ortnii» ➞ [typo]
      • «urdnii»
    • « geardde  Márjjábeaivve» ➞ [double-space-before]
      • « geardde Márjjábeaivve»
    • «vuođđoduvvui» ➞ [typo]
Johtti Sápmelaččat rs urdnii vuosttaš geardde Márjjábeaivve doaluid jagis 1971. Searvi guokte jagi ovdal jagis 1969.
Johtti Sápmelaččat rs urdnii vuosttaš geardde Márjjábeaivve doaluid jagis 1971. Searvi guokte jagi ovdal jagis 1969.
    • «Searvi  guokte» ➞ [double-space-before]
      • «Searvi guokte»
Oba davviriikkaid vuosttaš juoigankonsearta dollui Heahtás Márjjábeaivve 1972. Juoigit bohte Ruoŧas, Norggas ja Suomas, ja guldaleaddjit ledje mánggat čuođit. Oba davviriikkaid vuosttaš juoigankonsearta dollui Heahtás Márjjábeaivve 1972. Juoigit bohte Ruoŧas, Norggas ja Suomas, ja guldaleaddjit ledje máŋggat čuođit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oba davviriikkaid vuosttaš juoigankonsearta dollui Heahtás Márjjábeaivve 1972. Juoigit bohte Ruoŧas, Norggas ja Suomas, ja guldaleaddjit ledje mánggat čuođit.
Oba davviriikkaid vuosttaš juoigankonsearta dollui Heahtás Márjjábeaivve 1972. Juoigit bohte Ruoŧas, Norggas ja Suomas, ja guldaleaddjit ledje máŋggat čuođit.
    • «mánggat» ➞ [typo]
      • «máŋggat»
Oba davviriikkaid vuosttaš juoigankonsearta dollui Heahtás Márjjábeaivve 1972. Juoigit bohte Ruoŧas, Norggas ja Suomas, ja guldaleaddjit ledje máŋggat čuođit.
Oba davviriikkaid vuosttaš juoigankonsearta dollui Heahtás Márjjábeaivve 1972. Juoigit bohte Ruoŧas, Norggas ja Suomas, ja guldaleaddjit ledje máŋggatčuođit.
    • «máŋggat čuođit» ➞ [msyn-compound]
      • «máŋggatčuođit»
Meahccebearráigeahčču Meahccebearráigeahčču 1 No errors found
Meahciráđđehusa meahccebearráigehččiid bargogieddin leat Meahciráđđehusa dikšun stáhta eanan- ja čáhceviidodagat. Dát viidodagat leat sulaid golmmádas riikkamet ollesviidodagas. Meahccebearráigeahččit bearráigehččet ja bagadallet luonddus lihkadeddjiid. Meahccebearráigeahčču ollašuhttojuvvo oktasašbargun sierra eiseválddiiguin ja čanusjoavkkuiguin. Meahciráđđehusa meahccebearráigehččiid bargogieddin leat Meahciráđđehusa dikšun stáhta eanan- ja čáhceviidodagat. Dát viidodagat leat sulaid goalmmádas riikamet ollesviidodagas. Meahccebearráigeahččit bearráigehččet ja bagadallet luonddus lihkadeddjiid. Meahccebearráigeahčču ollašuhttojuvvo oktasašbargun sierra eiseválddiiguin ja čanusjoavkkuiguin. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Meahciráđđehusa meahccebearráigehččiid bargogieddin leat Meahciráđđehusa dikšun stáhta eanan- ja čáhceviidodagat. Dát viidodagat leat sulaid golmmádas riikkamet ollesviidodagas. Meahccebearráigeahččit bearráigehččet ja bagadallet luonddus lihkadeddjiid. Meahccebearráigeahčču ollašuhttojuvvo oktasašbargun sierra eiseválddiiguin ja čanusjoavkkuiguin.
Meahciráđđehusa meahccebearráigehččiid bargogieddin leat Meahciráđđehusa dikšun stáhta eanan- ja čáhceviidodagat. Dát viidodagat leat sulaid golmmabas riikkahet ollesviidodagas. Meahccebearráigeahččit bearráigehččet ja bagadallet luonddus lihkadeddjiid. Meahccebearráigeahčču ollašuhttojuvvo oktasašbargun sierra eiseválddiiguin ja čanusjoavkkuiguin.
    • «golmmádas» ➞ [typo]
      • «golmmabas»
    • «riikkamet» ➞ [typo]
      • «riikkahet»
Meahciráđđehusa meahccebearráigehččiid bargogieddin leat Meahciráđđehusa dikšun stáhta eanan- ja čáhceviidodagat. Dát viidodagat leat sulaid golmmabas riikkahet ollesviidodagas. Meahccebearráigeahččit bearráigehččet ja bagadallet luonddus lihkadeddjiid. Meahccebearráigeahčču ollašuhttojuvvo oktasašbargun sierra eiseválddiiguin ja čanusjoavkkuiguin.
Meahciráđđehusa meahccebearráigehččiid bargogieddin leat Meahciráđđehusa dikšun stáhta eanan- ja čáhceviidodagat. Dát viidodagat leat sulaid 😱 riikkahet ollesviidodagas. Meahccebearráigeahččit bearráigehččet ja bagadallet luonddus lihkadeddjiid. Meahccebearráigeahčču ollašuhttojuvvo oktasašbargun sierra eiseválddiiguin ja čanusjoavkkuiguin.
    • «golmmabas» ➞ [typo]
Meahciráđđehusa meahccebearráigehččiid bargogieddin leat Meahciráđđehusa dikšun stáhta eanan- ja čáhceviidodagat. Dát viidodagat leat sulaid riikkahet ollesviidodagas. Meahccebearráigeahččit bearráigehččet ja bagadallet luonddus lihkadeddjiid. Meahccebearráigeahčču ollašuhttojuvvo oktasašbargun sierra eiseválddiiguin ja čanusjoavkkuiguin.
Meahciráđđehusa meahccebearráigehččiid bargogieddin leat Meahciráđđehusa dikšun stáhta eanan- ja čáhceviidodagat. Dát viidodagat leat sulaid riikkahet ollesviidodagas. Meahccebearráigeahččit bearráigehččet ja bagadallet luonddus lihkadeddjiid. Meahccebearráigeahčču ollašuhttojuvvo oktasašbargun sierra eiseválddiiguin ja čanusjoavkkuiguin.
    • «sulaid  riikkahet» ➞ [double-space-before]
      • «sulaid riikkahet»
Meahccebearráigeahčuin viggojuvvojit suodjaluvvot eallit, dorvvastuvvot luonddus lihkadeapmi ja eastaduvvot sierralágán rihkkumušat. Meahccebearráigehččiid bargguide gullá bearráigeahččat, ahte juohkeolbmovuoigatvuođat doahttaluvvojit. Sii dárkkistit maid, ahte guolásteddjiid, meahccebivdiid ja mohtorgielkávuddjiid lobit leat ortnegis. Meahccebearráigeahčuin viggojuvvojit suodjaluvvot eallit, dorvvastuvvot luonddus lihkadeapmi ja eastaduvvot sierralágán rihkkumušat. Meahccebearráigehččiid bargguide gullá bearráigeahččat, ahte juohkeolbmovuoigatvuođat doahttaluvvojit. Sii dárkkistit maid, ahte guolásteddjiid, meahccebivdiid ja mohtorgielkávuddjiid lobit leat ortnegis. 1 No errors found
Meahccedárkkisteaddji ja bearráigeahčči dovdá soadjemearkkas ja dábálaččat maid mohtorgielkká dehe fatnasa dovddaldagain. Máŋggain meahccebearráigeahču ámmátolbmuineamet lea sihke meahccesuorggi ja boliissa skuvlejupmi. Meahccedárkkisteaddji ja bearráigeahčči dovdá soadjemearkkas ja dábálaččat maid mohtorgielkká dehe fatnasa dovddaldagain. Máŋggain meahccebearráigeahču ámmátolbmuineamet lea sihke meahccesuorggi ja boliissa skuvlejupmi. 1 No errors found
Meahccebearráigeahču meahccedárkkisteaddjimet ja bearráigeahččimet dahket oktasašbarggu sierra eiseválddiiguin sihke boliissain, rádjebearráigeahččolágádusain ja duolluinnai. Dasa lassin oktasašbargu dahkkojuvvo meahcivaljiservviiguin ja guolástanguovlluiguin. Meahccebearráigeahču meahccedárkkisteaddjámet ja bearráigeahčaimet dahket oktasašbarggu sierra eiseválddiiguin sihke boliissain, rádjebearráigeahččolágádusain ja duolluinnai. Dasa lassin oktasašbargu dahkkojuvvo meahcivalljiservviiguin ja guolástanguovlluiguin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Meahccebearráigeahču meahccedárkkisteaddjimet ja bearráigeahččimet dahket oktasašbarggu sierra eiseválddiiguin sihke boliissain, rádjebearráigeahččolágádusain ja duolluinnai. Dasa lassin oktasašbargu dahkkojuvvo meahcivaljiservviiguin ja guolástanguovlluiguin.
Meahccebearráigeahču meahccedárkkisteaddjámet ja bearráigeahččámet dahket oktasašbarggu sierra eiseválddiiguin sihke boliissain, rádjebearráigeahččolágádusain ja duolluinnai. Dasa lassin oktasašbargu dahkkojuvvo meahcivaljiservviiguin ja guolástanguovlluiguin.
    • «meahccedárkkisteaddjimet» ➞ [typo]
      • «meahccedárkkisteaddjámet»
    • «bearráigeahččimet» ➞ [typo]
      • «bearráigeahččámet»
Vuosttaš meahccefávtta virggit vuođđuduvvoje boaittobeallái, maidda boliissa vuoimmit eai reahkkán. Otná beaivve meahccebearráigeahču ámmátolbmot bidjet návccaid rihkkumušaid ovddalgihtii eastadeapmái. Sii mannet muitaleame buriin meahccevieruin sihke skuvllain ja servviinnai. Vuosttaš meahccefávtta virggit vuođđuduvvoje boaittobeallái, maidda boliissa vuoimmit eai reahkkán. Otná beaivve meahccebearráigeahču ámmátolbmot bidjet návccaid rihkkumušaid ovddalgihtii eastadeapmái. Sii mannet muitaleame buriin meahccevieruin sihke skuvllain ja servviinnai. 1 No errors found
Meahccebearráigeaččit , geat barget riikka sierra sajiin, ráhkadit Meahciráđđehusas bargojoavkku, mii doaibmá luonddusuodjaleami guovddášovttadagas. Meahccebearráigeahččit , geat barget riikka sierra sajiin, ráhkadit Meahciráđđehusas bargojoavkku, mii doaibmá luonddusuodjaleami guovddášovttadagas. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Meahccebearráigeaččit , geat barget riikka sierra sajiin, ráhkadit Meahciráđđehusas bargojoavkku, mii doaibmá luonddusuodjaleami guovddášovttadagas.
Meahccebearráigeaččit Meahccebearráigeaččit, geat barget riikka sierra sajiin, ráhkadit Meahciráđđehusas bargojoavkku, mii doaibmá luonddusuodjaleami guovddášovttadagas.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Meahccebearráigeaččit,»
Meahccebearráigeaččit Meahccebearráigeaččit, geat barget riikka sierra sajiin, ráhkadit Meahciráđđehusas bargojoavkku, mii doaibmá luonddusuodjaleami guovddášovttadagas.
Meahccebearráigeahččit Meahccebearráigeahččit, geat barget riikka sierra sajiin, ráhkadit Meahciráđđehusas bargojoavkku, mii doaibmá luonddusuodjaleami guovddášovttadagas.
    • «Meahccebearráigeaččit» ➞ [typo]
      • «Meahccebearráigeahččit»
      • «Reahccebearráigeahččit»
    • «Meahccebearráigeaččit» ➞ [typo]
      • «Meahccebearráigeahččit»
      • «Reahccebearráigeahččit»
Maŋimus beaivádeapmi 26.11.2010. Maŋimus beaivádeapmi 26.11.2010. 1 No errors found
Sámi meahcceguovlluin ja suodjalanguovlluin leat dievva ovdahistorjjálaš olbmuid luottat Sámi meahcceguovlluin ja suodjalanguovlluin leat dievva ovdahistorjjálaš olbmuid luottat 1 No errors found
Geasi 2011 kulturárbebáikkiid kártejedje Eanodaga Gilbbesjávrris, Ohcejogas Geavu luonddumeahcis sihke Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmehciin. Inventeremiin gávdnojedje árabut dovdameahttun dološmuittut ja eará kulturárbečuozáhagat. Geasi 2011 kulturárbebáikkiid kártejedje Eanodaga Gilbbesjávrris, Ohcejogas Geavu luonddumeahcis sihke Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmehciin. Inventeremiin gávdnojedje árabut dovdameahttun dološmuittut ja eará kulturárbečuozáhagat. 1 No errors found
Davvi suodjalanguovllut áddejuvvojit dávjá measta guoskkakeahtes meahcceguovlun. Duohtavuohta lea nubbi, man geasi kártemat duođaštedje. Geavus leat dološ olbmuid doaimmaid luottat measta juohke sajis. Nu Geavujohkaleagis ja badjelis duoddaris maiddái gávdnojedje ássansajit geađgeáiggis gitta historjjálaš áiggi rádjai. Geđggiin leat čohkken seailluhanbáikkiid, biergoboraid várrevilttiid juvvii ja gottiid leat bivdán sattoeatnamiidda goivojuvvon čuđiid rokkiiguin. Davvi suodjalanguovllut áddejuvvojit dávjá measta guoskkakeahtes meahcceguovlun. Duohtavuohta lea nubbi, man geasi kártemat duođaštedje. Geavus leat dološ olbmuid doaimmaid luottat measta juohke sajis. Nu Geavujohkaleagis ja badjelis duoddaris maiddái gávdnojedje ássansajit geađgeáiggis gitta historjjálaš áiggi rádjai. Geđggiin leat čohkken seailluhanbáikkiid, biergoboraid várrevilttiid juvvii ja gottiid leat bivdán sáttoeatnamiidda goivojuvvon čuđiid rokkiiguin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Davvi suodjalanguovllut áddejuvvojit dávjá measta guoskkakeahtes meahcceguovlun. Duohtavuohta lea nubbi, man geasi kártemat duođaštedje. Geavus leat dološ olbmuid doaimmaid luottat measta juohke sajis. Nu Geavujohkaleagis ja badjelis duoddaris maiddái gávdnojedje ássansajit geađgeáiggis gitta historjjálaš áiggi rádjai. Geđggiin leat čohkken seailluhanbáikkiid, biergoboraid várrevilttiid juvvii ja gottiid leat bivdán sattoeatnamiidda goivojuvvon čuđiid rokkiiguin.
Davvi suodjalanguovllut áddejuvvojit dávjá measta guoskkakeahtes meahcceguovlun. Duohtavuohta lea nubbi, man geasi kártemat duođaštedje. Geavus leat dološ olbmuid doaimmaid luottat measta juohke sajis. Nu Beađujohkaleagis ja badjelis duoddaris maiddái gávdnojedje ássansajit geađgeáiggis gitta historjjálaš áiggi rádjai. Geđggiin leat čohkken seailluhanbáikkiid, biergoboraid várrevilttiid juvvii ja gottiid leat bivdán sáttoeatnamiidba goivojuvvon čuđiid rokkiiguin.
    • «.  Nu» ➞ [double-space-before]
      • «. Nu»
    • «Geavujohkaleagis» ➞ [typo]
      • «Beađujohkaleagis»
      • «Deavutjohkaleagis»
      • «Neavajohkaleagis»
      • «Heavvujohkaleagis»
      • «Vealujohkaleagis»
      • «Čearujohkaleagis»
      • «Soavujohkaleagis»
      • «Ceavijohkaleagis»
      • «Heajujohkaleagis»
      • «Savujohkaleagis»
    • «sattoeatnamiidda» ➞ [typo]
      • «sáttoeatnamiidba»
Gilbbesjávrái leat ásaiduvvan juo geađgeáigge, ja guovllu oiddolaš diliin ássan lea joatkašuvvan gitta otná beaivái. Earenoamáš miellagiddevačča leat ruovdeáigásaš ja gaskaáigásaš goahteássansajiid dollasajit, maid leat gávdnan oalle olu gili birrasis. Máŋggain lea beroštupmi maiddái joatkkasoađi áigge dahkkon ráhkadusaide báhččingođiin gorssuide ja fáŋkaleairrain várdobáikkiide. Gilbbesjávrái leat ásaiduvvan juo geađgeáigge, ja guovllu oiddolaš diliin ássan lea joatkašuvvan gitta otná beaivái. Earenoamáš miellagiddevaččat leat ruovdeáigásaš ja gaskaáigásaš goahteássansajiid dollasajit, maid leat gávdnan oalle olu gili birrasis. Máŋggain lea beroštupmi maiddái joatkkasoađi áigge dahkkon ráhkadusaide báhčingođiin gorssaide ja fáŋgaleairrain várdobáikkiide. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gilbbesjávrái leat ásaiduvvan juo geađgeáigge, ja guovllu oiddolaš diliin ássan lea joatkašuvvan gitta otná beaivái. Earenoamáš miellagiddevačča leat ruovdeáigásaš ja gaskaáigásaš goahteássansajiid dollasajit, maid leat gávdnan oalle olu gili birrasis. Máŋggain lea beroštupmi maiddái joatkkasoađi áigge dahkkon ráhkadusaide báhččingođiin gorssuide ja fáŋkaleairrain várdobáikkiide.
Gilbbesjávrái leat ásaiduvvan juo geađgeáigge, ja guovllu oiddolaš diliin ássan lea joatkašuvvan gitta otná beaivái. Earenoamáš 😱 leat ruovdeáidásat ja gaskaáigásaš goahteássansajiid dollasajit, maid leat gávdnan oalle olu gili birrasis. Máŋggain lea beroštupmi maiddái joatkkasoađi áigge dahkkon ráhkadusaide báhcingođiin gorssuide ja fáŋgaleairraid várddobáikkiide.
    • «miellagiddevačča» ➞ [syn-aččat]
      • «ruovdeáigásaš» ➞ [typo]
        • «ruovdeáidásat»
      • «báhččingođiin» ➞ [typo]
        • «báhcingođiin»
        • «bahččigođiin»
        • «bahččinjođiin»
        • «bahččinođiin»
        • «sahččingođiin»
        • «bahččungođiin»
        • «bahčingođiin»
        • «báhččinjođiin»
        • «báhččinođiin»
        • «bahččongođiin»
      • «fáŋkaleairrain» ➞ [typo]
        • «fáŋgaleairraid»
      • «várdobáikkiide» ➞ [typo]
        • «várddobáikkiide»
Gilbbesjávrái leat ásaiduvvan juo geađgeáigge, ja guovllu oiddolaš diliin ássan lea joatkašuvvan gitta otná beaivái. Earenoamáš leat ruovdeáidásat ja gaskaáigásaš goahteássansajiid dollasajit, maid leat gávdnan oalle olu gili birrasis. Máŋggain lea beroštupmi maiddái joatkkasoađi áigge dahkkon ráhkadusaide báhcingođiin gorssuide ja fáŋgaleairraid várddobáikkiide.
Gilbbesjávrái leat ásaiduvvan juo geađgeáigge, ja guovllu oiddolaš diliin ássan lea joatkašuvvan gitta otná beaivái. Earenoamáš leat ruovdeáidásat ja gaskaáigásaš goahteássansajiid dollasajit, maid leat gávdnan oalle olu gili birrasis. Máŋggain lea beroštupmi maiddái joatkkasoađi áigge dahkkon ráhkadusaide báhcingođiin gorssuide ja fáŋgaleairraid várddobáikkiide.
    • «Earenoamáš  leat» ➞ [double-space-before]
      • «Earenoamáš leat»
Lappi álbmotmeahcit leat maiddái kulturárbebáikkit Lappi álbmotmeahcit leat maiddái kulturárbebáikkit 1 No errors found
Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmeahcit leat beakkán fiinna vánddardanbáikkit. Vánddardeami olis sáhttá oahpásmuvvat guovllu kulturárbái. Pyhätunturi, Pyhäkasteenlampi ja Uhriharju leat beakkán vuovdesápmelaš bassi báikkit, muhto leat gávdnon mearkkat maiddái árat doaimmain. Pyhä-Luosto duottargoallosa máttabeale jekkiin leat dolin láddjen suinniid šibihiidda, ja dain leat bázahussan suoidnesuviid bázahusat ja suoidneláđuid vuođut. Karhunjuomalampi beaivestobus sáhttá návddašit seammá duovdagiin go geađgeáigge olbmotge – báikkis lea oainnat dološ ássanbáiki. Bállás-Ylläsduoddaris sáhttá oahpásmuvvat vaikke boares Giema-Durdnosa –Sámi rádjegeđggiide, gárddiide dahje bivdorokkiide. Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmeahcit leat beakkán fiinna vánddardanbáikkit. Vánddardeami olis sáhttá oahpásmuvvat guovllu kulturárbái. Pyhätunturi, Pyhäkasteenlampi ja Uhriharju leat beakkán vuovdesápmelaš bassi báikkit, muhto leat gávdnon mearkkat maiddái árat doaimmain. Pyhä-Luosto duottargollosa máttabeale jekkiin leat dolin láddjen suinniid šibihiidda, ja dain leat bázahussan suoidnesuviid bázahusat ja suoidneláđuid vuođut. Karhunjuomalampi beaivestobus sáhttá návddašit seammá duovdagiin go geađgeáigge olbmotge – báikkis lea oainnat dološ ássanbáiki. Bállás-Ylläsduoddaris sáhttá oahpásmuvvat vaikke boares Giema-Durdnosa –Sámi rádjegeđggiide, gárddiide dahje bivdorokkiide. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmeahcit leat beakkán fiinna vánddardanbáikkit. Vánddardeami olis sáhttá oahpásmuvvat guovllu kulturárbái. Pyhätunturi, Pyhäkasteenlampi ja Uhriharju leat beakkán vuovdesápmelaš bassi báikkit, muhto leat gávdnon mearkkat maiddái árat doaimmain. Pyhä-Luosto duottargoallosa máttabeale jekkiin leat dolin láddjen suinniid šibihiidda, ja dain leat bázahussan suoidnesuviid bázahusat ja suoidneláđuid vuođut. Karhunjuomalampi beaivestobus sáhttá návddašit seammá duovdagiin go geađgeáigge olbmotge – báikkis lea oainnat dološ ássanbáiki. Bállás-Ylläsduoddaris sáhttá oahpásmuvvat vaikke boares Giema-Durdnosa –Sámi rádjegeđggiide, gárddiide dahje bivdorokkiide.
Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmeahcit leat beakkán fiinna vánddardanbáikkit. Vánddardeami olis sáhttá oahpásmuvvat guovllu kulturárbái. Pyhätunturi, 😱 ja 😱 leat beakkán vuovdesápmelaš bassi báikkit, muhto leat gávdnon mearkkat maiddái árat doaimmain. Pyhä-Luosto duottargoalluba máttabeale jekkiin leat dolin láddjen suinniid šibihiidda, ja dain leat bázahussan suoidnesuviid bázahusat ja suoidneláđuid vuođut. Karhunjuomalampi beaivestobus sáhttá návddašit seamma duovdagiin go geađgeáigge olbmotge – báikkis lea oainnat dološ ássanbáiki. Bállás-Ylläsduoddaris sáhttá oahpásmuvvat vaikke boares Giema-Durdnosa –Sámi rádjegeđggiide, gárddiide dahje bivdorokkiide.
    • «.  Pyhätunturi» ➞ [double-space-before]
      • «. Pyhätunturi»
    • «Pyhäkasteenlampi» ➞ [typo]
      • «Uhriharju» ➞ [typo]
        • «duottargoallosa» ➞ [typo]
          • «duottargoalluba»
          • «duottargollosa»
          • «duottargoalloba»
        • «seammá» ➞ [typo]
          • «seamma»
Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmeahcit leat beakkán fiinna vánddardanbáikkit. Vánddardeami olis sáhttá oahpásmuvvat guovllu kulturárbái. Pyhätunturi, ja leat beakkán vuovdesápmelaš bassi báikkit, muhto leat gávdnon mearkkat maiddái árat doaimmain. Pyhä-Luosto duottargoalluba máttabeale jekkiin leat dolin láddjen suinniid šibihiidda, ja dain leat bázahussan suoidnesuviid bázahusat ja suoidneláđuid vuođut. Karhunjuomalampi beaivestobus sáhttá návddašit seamma duovdagiin go geađgeáigge olbmotge – báikkis lea oainnat dološ ássanbáiki. Bállás-Ylläsduoddaris sáhttá oahpásmuvvat vaikke boares Giema-Durdnosa –Sámi rádjegeđggiide, gárddiide dahje bivdorokkiide.
Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmeahcit leat beakkán fiinna vánddardanbáikkit. Vánddardeami olis sáhttá oahpásmuvvat guovllu kulturárbái. Pyhätunturi, ja leat beakkán vuovdesápmelaš bassi báikkit, muhto leat gávdnon mearkkat maiddái árat doaimmain. Pyhä-Luosto duottargoalluba máttabeale jekkiin leat dolin láddjen suinniid šibihiidda, ja dain leat bázahussan suoidnesuviid bázahusat ja suoidneláđuid vuođut. Karhunjuomalampi beaivestobus sáhttá návddašit seamma duovdagiin go geađgeáigge olbmotge – báikkis lea oainnat dološ ássanbáiki. Bállás-Ylläsduoddaris sáhttá oahpásmuvvat vaikke boares Giema-Durdnosa –Sámi rádjegeđggiide, gárddiide dahje bivdorokkiide.
    • «ja  leat» ➞ [double-space-before]
      • «ja leat»
Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmeahcit leat beakkán fiinna vánddardanbáikkit. Vánddardeami olis sáhttá oahpásmuvvat guovllu kulturárbái. Pyhätunturi, ja leat beakkán vuovdesápmelaš bassi báikkit, muhto leat gávdnon mearkkat maiddái árat doaimmain. Pyhä-Luosto duottargoalluba máttabeale jekkiin leat dolin láddjen suinniid šibihiidda, ja dain leat bázahussan suoidnesuviid bázahusat ja suoidneláđuid vuođut. Karhunjuomalampi beaivestobus sáhttá návddašit seamma duovdagiin go geađgeáigge olbmotge – báikkis lea oainnat dološ ássanbáiki. Bállás-Ylläsduoddaris sáhttá oahpásmuvvat vaikke boares Giema-Durdnosa –Sámi rádjegeđggiide, gárddiide dahje bivdorokkiide.
Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmeahcit leat beakkán fiinna vánddardanbáikkit. Vánddardeami olis sáhttá oahpásmuvvat guovllu kulturárbái. Pyhätunturi, ja leat beakkán vuovdesápmelaš bassi báikkit, muhto leat gávdnon mearkkat maiddái árat doaimmain. Pyhä-Luosto duottargoalluba máttabeale jekkiin leat dolin láddjen suinniid šibihiidda, ja dain leat bázahussan suoidnesuviid bázahusat ja suoidneláđuid vuođut. Karhunjuomalampi beaivestobus sáhttá návddašit seamma duovdagiin go geađgeáigge olbmotge – báikkis lea oainnat dološ ássanbáiki. Bállás-Ylläsduoddaris sáhttá oahpásmuvvat vaikke boares Giema-Durdnosa –Sámi rádjegeđggiide, gárddiide dahje bivdorokkiide.
    • «,  ja» ➞ [double-space-before]
      • «, ja»
Gávdnosat plánema veahkkin ja turismabuktagiid sisdoallun Gávdnosat plánema veahkkin ja turismabuktagiid sisdoallun 1 No errors found
Inventeremiid bohtosat leat čielggasmahttán gova Sámi vássánáiggis sázu veardde. Bohtosiid geavahit earret eará eanageavaheami plánemis ja vánddardanoahpistemiin. Dain lea ávki maiddái turismafitnodatdoalliide ođđa turismabuktagiid dahkamis. Báikkálaččaid ja vánddardeaddjiid almmuhan geažideamit kulturárbečuozáhagain veahkehedje olu kártemis. Buot geažidemiid ii lean áigi fitnat guorahallamin muhto bargu joatkašuvvá boahttevaš jagiid áigge. Inventeremiid bohtosat leat čielggasmahttán gova Sámi vássánáiggis sázu veardde. Bohtosiid geavahit earret eará eanageavaheami plánemis ja vánddardanoahpistemiin. Dain lea ávki maiddái turismafitnodatdolliide ođđa turismabuktagiid dahkamis. Báikkálaččaid ja vánddardeddjiid almmuhan geažideamit kulturárbečuozáhagain veahkehedje olu kártemis. Buot geažidemiid ii lean áigi fitnat guorahallamin muhto bargu joatkašuvvá boahttevaš jagiid áigge. 1 No errors found
Kulturárbečuozáhagaid inventeren dahkkui Meahciráđđehusa luonddubálvalusaid bárgun. Gilbbesjávrri inventeren lei oassi Eanodaga gieldda ja Meahciráđđehusa oktasaš Gilbbesjávri 2020 –fidnus, man EU lea ruhtadan. Kulturárbečuozáhagaid inventeren dahkkui Meahciráđđehusa luonddubálvalusaid bárgun. Gilbbesjávrri inventeren lei oassi Eanodaga gieldda ja Meahciráđđehusa oktasaš Gilbbesjávri 2020 –fidnus, man EU lea ruhtadan. 1 No errors found
Lassidieđut: Spesiálaplánejeaddji Pirjo Rautiainen, Meahciráđđehus, t. 040 5081673, Lassidieđut: Spesiálaplánejeaddji Pirjo Rautiainen, Meahciráđđehus, t. 040 5081673, 1 No errors found
Muital iežat oainnuid ja oaiviliid ja ságastala Giehtaruohttasa ja Gilbbesjávrri luonddusuodjalanguovlluid boahtteáiggis Muital iežat oainnuid ja oaiviliid ja ságastala Giehtaruohttasa ja Gilbbesjávrri luonddusuodjalanguovlluid boahtteáiggis 1 No errors found
Meahciráđđehus lea álggahan dikšun- ja geavahanplána Malla luonddusuodjalanguovllu ja Sáná guovllu várás sihke beivegoahtán Giehtaruohttasa meahcceguovllu plána. Dáiguin plánaiguin láhččojuvvojit čielga njuolggadusat guovlluid geavaheapmái ja nuppe dáfus guorahallojuvvo dikšundárbu. Miessemánu 2012 áigge čoggojuvvo sierra geavaheaddjijoavkkuid máhcahat almmolaš dilálašvuođain sihke neahtas dáhpáhuvvi ságastallamis. Searvva mielde váikkuhit áššiide! Meahciráđđehus lea álggahan dikšun- ja geavahanplána Malla luonddusuodjalanguovllu ja Sáná guovllu várás sihke beivegoahtán Giehtaruohttasa meahcceguovllu plána. Dáiguin plánaiguin láhččojuvvojit čielga njuolggadusat guovlluid geavaheapmái ja nuppe dáfus guorahallojuvvo dikšundárbu. Miessemánu 2012 áigge čoggojuvvo sierra geavaheaddjijoavkkuid máhcahat almmolaš dilálašvuođain sihke neahtas dáhpáhuvvi ságastallamis. Searvva mielde váikkuhit áššiide! 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Meahciráđđehus lea álggahan dikšun- ja geavahanplána Malla luonddusuodjalanguovllu ja Sáná guovllu várás sihke beivegoahtán Giehtaruohttasa meahcceguovllu plána. Dáiguin plánaiguin láhččojuvvojit čielga njuolggadusat guovlluid geavaheapmái ja nuppe dáfus guorahallojuvvo dikšundárbu. Miessemánu 2012 áigge čoggojuvvo sierra geavaheaddjijoavkkuid máhcahat almmolaš dilálašvuođain sihke neahtas dáhpáhuvvi ságastallamis. Searvva mielde váikkuhit áššiide!
Meahciráđđehus lea álggahan dikšun- ja geavahanplána Malla luonddusuodjalanguovllu ja Sáná guovllu várás sihke 😱 Giehtaruohttasa meahcceguovllu plána. Dáiguin plánaiguin láhččojuvvojit čielga njuolggadusat guovlluid geavaheapmái ja nuppe dáfus guorahallojuvvo dikšundárbu. Miessemánu 2012 áigge čoggojuvvo sierra geavaheaddjejoavkkuid máhcahat almmolaš dilálašvuođain sihke neahtas dáhpáhuvvi ságastallamis. Searvva mielde váikkuhit áššiide!
    • «beivegoahtán» ➞ [typo]
      • «geavaheaddjijoavkkuid» ➞ [typo]
        • «geavaheaddjejoavkkuid»
Meahciráđđehus lea álggahan dikšun- ja geavahanplána Malla luonddusuodjalanguovllu ja Sáná guovllu várás sihke Giehtaruohttasa meahcceguovllu plána. Dáiguin plánaiguin láhččojuvvojit čielga njuolggadusat guovlluid geavaheapmái ja nuppe dáfus guorahallojuvvo dikšundárbu. Miessemánu 2012 áigge čoggojuvvo sierra geavaheaddjejoavkkuid máhcahat almmolaš dilálašvuođain sihke neahtas dáhpáhuvvi ságastallamis. Searvva mielde váikkuhit áššiide!
Meahciráđđehus lea álggahan dikšun- ja geavahanplána Malla luonddusuodjalanguovllu ja Sáná guovllu várás sihke Giehtaruohttasa meahcceguovllu plána. Dáiguin plánaiguin láhččojuvvojit čielga njuolggadusat guovlluid geavaheapmái ja nuppe dáfus guorahallojuvvo dikšundárbu. Miessemánu 2012 áigge čoggojuvvo sierra geavaheaddjejoavkkuid máhcahat almmolaš dilálašvuođain sihke neahtas dáhpáhuvvi ságastallamis. Searvva mielde váikkuhit áššiide!
    • «sihke  Giehtaruohttasa» ➞ [double-space-before]
      • «sihke Giehtaruohttasa»
      • «Sihke Giehtaruohttasa»
Máhcahaga čoaggigohtet ságastallamis, mii álggahuvvo 7.5. –neahttabálvalusas. Neahtas sáhttá jearrat dahje addit máhcahaga. Gažaldagaide vástidit ee. plánemis vástideaddji spesiálaplánejeaddji Arja Vasama sihke párkkahoavda Pekka Sulkava. Máhcahaga čoaggigohtet ságastallamis, mii álggahuvvo 7.5. –neahttabálvalusas. Neahtas sáhttá jearrat dahje addit máhcahaga. Gažaldagaide vástidit ee. plánemis vástideaddji spesiálaplánejeaddji Arja Vasama sihke párkahoavda Pekka Sulkava. 1 No errors found
”Neahttaságastallan orru leamen viehka vuogas vuohki oažžut máhcahaga maiddái dain, geat eai beasa leat mielde almmolaš dilálašvuođain. Ja dakkár geavaheaddjit Giehtaruohttasa ja Gilbbesjávrri guovlluin leat ollu!” ákkastallá ođđa máhcahatkanála anolašvuođa Arja Vasama Meahciráđđehusas. ”Neahttaságastallan orru leamen viehka vuogas vuohki oažžut máhcahaga maiddái dain, geat eai beasa leat mielde almmolaš dilálašvuođain. Ja dakkár geavaheaddjit Giehtaruohttasa ja Gilbbesjávrri guovlluin leat ollu!” ákkastallá ođđa máhcahatkanála anolašvuođa Arja Vasama Meahciráđđehusas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
”Neahttaságastallan orru leamen viehka vuogas vuohki oažžut máhcahaga maiddái dain, geat eai beasa leat mielde almmolaš dilálašvuođain. Ja dakkár geavaheaddjit Giehtaruohttasa ja Gilbbesjávrri guovlluin leat ollu!” ákkastallá ođđa máhcahatkanála anolašvuođa Arja Vasama Meahciráđđehusas.
”Neahttaságastallan orru leamen viehka vuogas vuohki oažžut máhcahaga maiddái dain, geat eai beasa leat mielde almmolaš dilálašvuođain. Ja dakkár geavaheaddjit Giehtaruohttasa ja Gilbbesjávrri guovlluin leat ollu! ” ákkastallá ođđa máhcahatkanála anolašvuođa Arja Vasama Meahciráđđehusas.
    • «!”» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «! ”»
Ságastallan lea rabas neahtas 7.-11.5., muhto dárbbu mielde ságastallanáiggi sáhttá guhkidit. Ságastallan lea rabas neahtas 7.-11.5., muhto dárbbu mielde ságastallanáiggi sáhttá guhkidit. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ságastallan lea rabas neahtas 7.-11.5., muhto dárbbu mielde ságastallanáiggi sáhttá guhkidit.
Ságastallan lea rabas neahtas 7.-11.5. , muhto dárbbu mielde ságastallanáiggi sáhttá guhkidit.
    • «.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. ,»
Ságastallan lea rabas neahtas 7.-11.5. , muhto dárbbu mielde ságastallanáiggi sáhttá guhkidit.
Ságastallan lea rabas neahtas 7.-11.5. 😱 muhto dárbbu mielde ságastallanáiggi sáhttá guhkidit.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
Ságastallan lea rabas neahtas 7.-11.5. muhto dárbbu mielde ságastallanáiggi sáhttá guhkidit.
Ságastallan lea rabas neahtas 7.-11.5. muhto dárbbu mielde ságastallanáiggi sáhttá guhkidit.
    • «.  muhto» ➞ [double-space-before]
      • «. muhto»
Ieš almmolaš dilálašvuođat dollojuvvojit miessemánu loahppabeivviid Eanodaga Heahtás, Gárasavvonis ja Gilbbesjávrris. Dáid dilálašvuođaid birra dieđihuvvo báikkálaš bláđiin vel sierra. Ieš almmolaš dilálašvuođat dollojuvvojit miessemánu loahppabeivviid Eanodaga Heahtás, Gárasavvonis ja Gilbbesjávrris. Dáid dilálašvuođaid birra dieđihuvvo báikkálaš bláđiin vel sierra. 1 No errors found
Dikšun- ja geavahanplánat gárvvásmuvvet Giehtaruohttasa meahcceguovllu sihke Malla ja Sáná luonddusuodjalanguovlluid várás jagi 2013 áigge. Dikšun- ja geavahanplánat gárvvásmuvvet Giehtaruohttasa meahcceguovllu sihke Malla ja Sáná luonddusuodjalanguovlluid várás jagi 2013 áigge. 1 No errors found
Giehtaruohttasa-Gilbbesjávrri guovllut gullet Lappi bivnnuheamos vánddardanguovlluide. Jahkásaččat dohko dahkkojuvvojt lagabui 100 000 gallestallama. Dát lea eanet go eanaš álbmotmehciin Suomas. Giehtaruohttasa-Gilbbesjávrri guovllut gullet Lappi bivnnuheamos vánddardanguovlluide. Jahkásaččat dohko dahkkojuvvojit lagabui 100 000 gallestallama. Dát lea eanet go eanaš álbmotmehciin Suomas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Giehtaruohttasa-Gilbbesjávrri guovllut gullet Lappi bivnnuheamos vánddardanguovlluide. Jahkásaččat dohko dahkkojuvvojt lagabui 100 000 gallestallama. Dát lea eanet go eanaš álbmotmehciin Suomas.
Giehtaruohttasa-Gilbbesjávrri guovllut gullet Lappi bivnnuheamos vánddardanguovlluide. Jahkásaččat dohko dahkkojuvvon lagabui 100 000 gallestallama. Dát lea eanet go eanaš álbmotmehciin Suomas.
    • «dahkkojuvvojt» ➞ [typo]
      • «dahkkojuvvon»
Lassedieđut: Spesiálaplánejeaddji Arja Vasama, Meahciráđđehus, tel. 0400 241 474, e-mail: Lassedieđut: Spesiálaplánejeaddji Arja Vasama, Meahciráđđehus, tel. 0400 241 474, e-mail: 1 No errors found
Raporta Vuonnabađa bisánanbáikkis Raporta Vuonnabađa bisánanbáikkis 1 No errors found
Numo lávege, de ledje ollu somás doaimmat beatnatvuodjima bisánanabáikkis Vuonnabađas. Numo lávege, de ledje ollu somás doaimmat beatnatvuodjima bisánanbáikkis Vuonnabađas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Numo lávege, de ledje ollu somás doaimmat beatnatvuodjima bisánanabáikkis Vuonnabađas.
Numo lávege, de ledje ollu somás doaimmat beatnatvuodjima bisánanbáikki Vuonnabađas.
    • «bisánanabáikkis» ➞ [typo]
      • «bisánanbáikki»
Stuorravuona oahppit ja oahpaheaddjit ledje erenoamáš áŋgirat geahččaladdat daid ollu doaibmafálaldagaid maid Várjjat Sámi Musea(VSM) lei heivehan. Ledje e.e. njuollabissubáhčimat ja njoarusteapmi . Čáppa muohtaskulptuvrraid ráhkadeapmi VSM olggobealde lei maiddái ovttasbargu gaskal skuvla ohppiid ja VSM. Stuorravuona oahppit ja oahpaheaddjit ledje erenoamáš áŋgirat geahččaladdat daid ollu doaibmafálaldagaid maid Várjjat Sámi Musea(VSM) lei heivehan. Ledje e.e. njuollabissobáhčimat ja njoarosteapmi . Čáppa muohtaskulptuvrraid ráhkadeapmi VSM olggobealde lei maiddái ovttasbargu gaskal skuvlaohppiid ja VSM. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Stuorravuona oahppit ja oahpaheaddjit ledje erenoamáš áŋgirat geahččaladdat daid ollu doaibmafálaldagaid maid Várjjat Sámi Musea(VSM) lei heivehan. Ledje e.e. njuollabissubáhčimat ja njoarusteapmi . Čáppa muohtaskulptuvrraid ráhkadeapmi VSM olggobealde lei maiddái ovttasbargu gaskal skuvla ohppiid ja VSM.
Stuorravuona oahppit ja oahpaheaddjit ledje erenoamáš áŋgirat geahččaladdat daid ollu doaibmafálaldagaid maid Várjjat Sámi Musea(VSM) lei heivehan. Ledje e.e. njuollabissubáhčimat ja njoarusteapmi njoarusteapmi. Čáppa muohtaskulptuvrraid ráhkadeapmi VSM olggobealde lei maiddái ovttasbargu gaskal skuvlaohppiid ja VSM.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «njoarusteapmi.»
    • «skuvla ohppiid» ➞ [msyn-compound]
      • «skuvlaohppiid»
      • «skuvlaoahppiid»
Stuorravuona oahppit ja oahpaheaddjit ledje erenoamáš áŋgirat geahččaladdat daid ollu doaibmafálaldagaid maid Várjjat Sámi Musea(VSM) lei heivehan. Ledje e.e. njuollabissubáhčimat ja njoarusteapmi njoarusteapmi. Čáppa muohtaskulptuvrraid ráhkadeapmi VSM olggobealde lei maiddái ovttasbargu gaskal skuvlaohppiid ja VSM.
Stuorravuona oahppit ja oahpaheaddjit ledje erenoamáš áŋgirat geahččaladdat daid ollu doaibmafálaldagaid maid Várjjat Sámi Musea(VSM) lei heivehan. Ledje e.e. njuollabissubáhčimat ja njoarosteami njoarosteapmi. Čáppa muohtaskulptuvrraid ráhkadeapmi VSM olggobealde lei maiddái ovttasbargu gaskal skuvlaohppiid ja VSM.
    • «njoarusteapmi» ➞ [typo]
      • «njoarosteami»
    • «njoarusteapmi» ➞ [typo]
      • «njoarosteapmi»
Maiddái dánge jagi barggai VSM buori barggu Finnmarksløpet miellágideaddjin. Sii dolle rabasin birranbeaivve sihke beatnatvuoddjiide , bargiide ja mediaide. Doppe maiddái besse olbmot vuovdit iešguđátlágán giehtadujiid, ja NIF doalai kafea. Maiddái dánge jagi barggai VSM buori barggu Finnmarksløpet miellágideaddjin. Sii dolle rabasin birrabeaivve sihke beatnatvuddjiide , bargiide ja mediaide. Doppe maiddái besse olbmot vuovdit iešguđetlágán giehtadujiid, ja NIF doalai kafea. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Maiddái dánge jagi barggai VSM buori barggu Finnmarksløpet miellágideaddjin. Sii dolle rabasin birranbeaivve sihke beatnatvuoddjiide , bargiide ja mediaide. Doppe maiddái besse olbmot vuovdit iešguđátlágán giehtadujiid, ja NIF doalai kafea.
Maiddái dánge jagi barggai VSM buori barggu Finnmarksløpet miellágideaddjin. Sii dolle rabasin birranbeaivve sihke beatnatvuoddjiide, bargiide ja mediaide. Doppe maiddái besse olbmot vuovdit iešguđetlágan giehtadujiid, ja NIF doalai kafea.
    • «VSM  buori» ➞ [double-space-before]
      • «VSM buori»
    • «beatnatvuoddjiide ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «beatnatvuoddjiide,»
    • «iešguđátlágán» ➞ [typo]
      • «iešguđetlágan»
      • «iešguđetlágán»
      • «iešguhtetlágán»
      • «jiešguđetlágán»
      • «iešguđetlágáš»
Rukses ruossas lei nuvttá káfe ja veahkehedje muđuige, nomo bearráigeahččat johtolaga bisánanabáikái . Rukses ruossas lei nuvttá káfe ja veahkehedje muđuige, numo bearráigeahččat johtolaga bisánanbáikái . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Rukses ruossas lei nuvttá káfe ja veahkehedje muđuige, nomo bearráigeahččat johtolaga bisánanabáikái .
Rukses ruossas lei nuvttá káfe ja veahkehedje muđuige, numo bearráigeahččat johtolaga bisánanabáikái bisánanabáikái.
    • «nomo» ➞ [typo]
      • «numo»
      • «nuo»
      • «numot»
      • «somu»
      • «omu»
      • «nođu»
      • «romu»
      • «gomu»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bisánanabáikái.»
Rukses ruossas lei nuvttá káfe ja veahkehedje muđuige, numo bearráigeahččat johtolaga bisánanabáikái bisánanabáikái.
Rukses ruossas lei nuvttá káfe ja veahkehedje muđuige, numo bearráigeahččat johtolaga bisánanbáikki bissánanbáikái.
    • «bisánanabáikái» ➞ [typo]
      • «bisánanbáikki»
    • «bisánanabáikái» ➞ [typo]
      • «bissánanbáikái»
      • «bisánanbáikái»
      • «bisánanbáiki»
      • «bisánanbáikki»
Jus don(dego mun) hálidit buori gourmet-gaskabeaivvi, de besset Searvegottevisttis návddašit boahkke lábbábierggu ja luossamáli. Maiddái Searvegottevisti lei rabas ijatbeaivve vai olbmot ožžo borramuša. Jus don(dego mun) háliidit buori gourmet-gaskabeaivvi, de besset Searvegottevisttis návddašit boahkkelábbábierggu ja luossamáli. Maiddái Searvegottevisti lei rabas ijatbeaivvi vai olbmot ožžo borramuša. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jus don(dego mun) hálidit buori gourmet-gaskabeaivvi, de besset Searvegottevisttis návddašit boahkke lábbábierggu ja luossamáli. Maiddái Searvegottevisti lei rabas ijatbeaivve vai olbmot ožžo borramuša.
Jus don(dego mun) háliidat buori 😱, de besset Searvegoddevisttis návddašit boahkke lábbábierggu ja luossamáli. Maiddái Searvegoddevisti lei rabas ijaidbeaivve vai olbmot ožžo borramuša.
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidat»
      • «háliidit»
      • «háliidedjet»
    • «gourmet-gaskabeaivvi» ➞ [typo]
      • «Searvegottevisttis» ➞ [typo]
        • «Searvegoddevisttis»
      • «Searvegottevisti» ➞ [typo]
        • «Searvegoddevisti»
      • «ijatbeaivve» ➞ [typo]
        • «ijaidbeaivve»
        • «idjabeaivve»
        • «iđitbeaivve»
        • «ijabeaivve»
        • «iđatbeaivve»
        • «bijatbeaivve»
Jus don(dego mun) háliidat buori , de besset Searvegoddevisttis návddašit boahkke lábbábierggu ja luossamáli. Maiddái Searvegoddevisti lei rabas ijaidbeaivve vai olbmot ožžo borramuša.
Jus don(dego mun) háliidat buori, de besset Searvegoddevisttis návddašit boahkke lábbábierggu ja luossamáli. Maiddái Searvegoddevisti lei rabas ijaidbeaivve vai olbmot ožžo borramuša.
    • «buori ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «buori,»
Mun boađán dáppe Guovdageainnus, mu namma lea Nils Aslak Skum. Mun boađán rievtti mielde bádjedilis. Bánehisduoddaris, doppe lean riegádan, doppe ii leat muoraid ii ge mihkkege. Ja de lean johtán deike. Dađe bahábut soađi áigge boazodilli mis unnui ja áhčči šattai ohcat eará ealáhusa. Ja de mun ohppen ge daid barggu maid mun čađahin maŋŋil. Ja dat lei meahcásteapmi ja bivdin ja diekkáriid, sihke rievssatbivdu ja guollebivdu, dan mun dovddan hui bures. Muhto dađe bahábut de áiggit rivde ja álge boahtit ođđa mearrádusat. Mun bággehallen sirdit deike čoahkkebáikái, eat mii ožžon loanaid hukset dokko meahccái. Nu rivde áiggit ja lágat bohte. Álge cagget mu bivddu, in beassan oppanassiige. Lea šaddan nu váttis ahte in sáhte oba muitalit ge mii dáhpáhuvai. Doppe bohte lullidážat stivrii ja de Fylkkamánni. Eai sii addán diekkár lobi, go sin mielas ii lean go joavdelasat. Muhto vánddardeimmet goit doppe nugo das ovdal, eai sii olbmuiguin birge. Dat gal vudje ja ii lean mihkke eará. Mun boađán dáppe Guovdageainnus, mu namma lea Nils Aslak Skum. Mun boađán rievtti mielde bádjedilis. Bánehisduoddaris, doppe lean riegádan, doppe ii leat muoraid ii ge mihkkege. Ja de lean johtán deike. Dađe bahábut soađi áigge boazodilli mis unnui ja áhčči šattai ohcat eará ealáhusa. Ja de mun ohppen ge daid barggu maid mun čađahin maŋŋil. Ja dat lei meahcásteapmi ja bivdin ja diekkáriid, sihke rievssatbivdu ja guollebivdu, dan mun dovddan hui bures. Muhto dađe bahábut de áiggit rivde ja álge boahtit ođđa mearrádusat. Mun bággehallen sirdit deike čoahkkebáikái, eat mii ožžon loanaid hukset dokko meahccái. Nu rivde áiggit ja lágat bohte. Álge cagget mu bivddu, in beassan oppanassiige. Lea šaddan nu váttis ahte in sáhte oba muitalit ge mii dáhpáhuvai. Doppe bohte lullidážat stivrii ja de Fylkkamánni. Eai sii addán diekkár lobi, go sin mielas ii lean go joavdelasat. Muhto vánddardeimmet goit doppe nugo das ovdal, eai sii olbmuiguin birge. Dat gal vudje ja ii lean mihkke eará. 1 No errors found
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaim.)] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "skogsveier". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain. Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaim.)] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "skogsveier". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaim.)doaim.)] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "skogsveier". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.)doaim. )] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "😱". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaim.)» ➞ [typo]
      • «doaimm.)»
    • «doaim.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «doaim. )»
    • «skogsveier» ➞ [typo]
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «doaimm. )»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «doaimm.)»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «doaimm. )»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «doaimm.)»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «doaimm. )»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «doaimm.)»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «doaimm. )»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «doaimm.)»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «doaimm. )»
Ja de namuhii muorračuohppama. Muhtin lohket ahte lea unnán muorat, eará ahte lea šaddan. Dáppe lea nu ollu šaddan muoraid ahte ii báljo beasa daid čađa. Muhto olbmot eai beasa váldit muoraid ja de bidjan vel hatti dasa, galgá máksit. Dat ii leat vel mu mielas dohkkehahtti, de olbmot lohket ahte baicce vižžet muoraid doppe Suoma bealde. Álggos ferte oastit muoraid ja de ieš čuollat ja fievrridit daid ruoktot. Ja de namuhii muorračuohppama. Muhtin lohket ahte lea unnán muorat, eará ahte lea šaddan. Dáppe lea nu ollu šaddan muoraid ahte ii báljo beasa daid čađa. Muhto olbmot eai beasa váldit muoraid ja de bidjan vel hatti dasa, galgá máksit. Dat ii leat vel mu mielas dohkkehahtti, de olbmot lohket ahte baicce vižžet muoraid doppe Suoma bealde. Álggos ferte oastit muoraid ja de ieš čuollat ja fievrridit daid ruoktot. 1 No errors found
In dieđe galggan visot namuhit daid čuoggáid maid lean ožžon báhpára alde. In dieđe galggan visot namuhit daid čuoggáid maid lean ožžon báhpára alde. 1 No errors found
Fertet go mii válljet geavaheami ja gáhttema gaskkas? Fertet go mii válljet geavaheami ja gáhttema gaskkas? 1 No errors found
Ii galgga dárbbašit válljet daid gaskkas. Ii galgga dárbbašit válljet daid gaskkas. 1 No errors found
Sáhttá láhčet dili nu ahte báikeolbmot sáhttet geavahit meahci nu go álo leat dahkan. Sáhttá láhčet dili nu ahte báikeolbmot sáhttet geavahit meahci nu go álo leat dahkan. 1 No errors found
Servodat ferte dohkkehit ahte meahcis vuhtto ahte doppe vánddardit olbmot. Dieđusge ii sáhte nu ahte billistanládje ja friddjavuodjin. Ja dat njealjejuvllagiid daid galggašii juo álggos gieldit eret, ovdal go bohte Álttás deike. Dat leat dat buot vearrámus vuojánat mat leat leamaš. Ja dál dat leat buohkaid háldui. Vaikko makkár olbmuid háldui dat leat. Dan lean ieš fuomášan meahcis, doppe bohtet buot lágan olbmot ja lohket ahte sis lea lohpi vuodjit. Ja hui dávjá leabadjesápmelaččat geat lohket ahte sis lea lohpi. In mun dieđe gos dat leat ožžon dien vuoigatvuođa. Vaikko áiggis gos sii galget leat mearragáttis de lohket ahte sis lea lohpi vuodjit duoddaris ja lubmet. Servodat ferte dohkkehit ahte meahcis vuhtto ahte doppe vánddardit olbmot. Dieđusge ii sáhte nu ahte billistan ládje ja friddjavuodjin. Ja dat njealjejuvllagiid daid galggašii juo álggos gieldit eret, ovdal go bohte Álttás deike. Dat leat dat buot vearrámus vuojánat mat leat leamaš. Ja dál dat leat buohkaid háldui. Vaikko makkár olbmuid háldui dat leat. Dan lean ieš fuomášan meahcis, doppe bohtet buot lágan olbmot ja lohket ahte sis lea lohpi vuodjit. Ja hui dávjá leat badjesápmelaččat geat lohket ahte sis lea lohpi. In mun dieđe gos dat leat ožžon dien vuoigatvuođa. Vaikko áiggis gos sii galget leat mearragáttis de lohket ahte sis lea lohpi vuodjit duoddaris ja lubmet. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Servodat ferte dohkkehit ahte meahcis vuhtto ahte doppe vánddardit olbmot. Dieđusge ii sáhte nu ahte billistanládje ja friddjavuodjin. Ja dat njealjejuvllagiid daid galggašii juo álggos gieldit eret, ovdal go bohte Álttás deike. Dat leat dat buot vearrámus vuojánat mat leat leamaš. Ja dál dat leat buohkaid háldui. Vaikko makkár olbmuid háldui dat leat. Dan lean ieš fuomášan meahcis, doppe bohtet buot lágan olbmot ja lohket ahte sis lea lohpi vuodjit. Ja hui dávjá leabadjesápmelaččat geat lohket ahte sis lea lohpi. In mun dieđe gos dat leat ožžon dien vuoigatvuođa. Vaikko áiggis gos sii galget leat mearragáttis de lohket ahte sis lea lohpi vuodjit duoddaris ja lubmet.
Servodat ferte dohkkehit ahte meahcis vuhtto ahte doppe vánddardit olbmot. Dieđusge ii sáhte nu ahte billistanladju ja friddjavuodjin. Ja dat njealjejuvllagiid daid galggašii juo álggos gieldit eret, ovdal go bohte Álttás deike. Dat leat dat buot vearrámus vuojánat mat leat leamaš. Ja dál dat leat buohkaid háldui. Vaikko makkár olbmuid háldui dat leat. Dan lean ieš fuomášan meahcis, doppe bohtet buotlágan olbmot ja lohket ahte sis lea lohpi vuodjit. Ja hui dávjá lerabadjesápmelaččat geat lohket ahte sis lea lohpi. In mun dieđe gos dat leat ožžon dien vuoigatvuođa. Vaikko áiggis gos sii galget leat mearragáttis de lohket ahte sis lea lohpi vuodjit duoddaris ja lubmet.
    • «billistanládje» ➞ [typo]
      • «billistanladju»
      • «bilistanládju»
      • «billistanládju»
    • «buot lágan» ➞ [msyn-compound]
      • «buotlágan»
      • «buotlágana»
    • «leabadjesápmelaččat» ➞ [typo]
      • «lerabadjesápmelaččat»
      • «alleabadjesápmelaččat»
      • «lerabádjesápmelaččat»
      • «betabadjesápmelaččat»
      • «heatbadjesápmelaččat»
      • «legobadjesápmelaččat»
      • «yenabadjesápmelaččat»
      • «álšabadjesápmelaččat»
      • «álvabadjesápmelaččat»
      • «uldabadjesápmelaččat»
Ja dat buktá unohisvuođa olbmuid gaskii, dakkár oainnut. Friddjavuodjin ii galgga leat. Mun gohččodin dan friddjavuodjimin go vudjet dáppe olles borgemánu luomejekkiid mielde. Ja dat buktá unohisvuođa olbmuid gaskii, dakkár oainnut. Friddjavuodjin ii galgga leat. Mun gohččodin dan friddjavuodjimin go vudjet dáppe olles borgemánu luomejekkiid mielde. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ja dat buktá unohisvuođa olbmuid gaskii, dakkár oainnut. Friddjavuodjin ii galgga leat. Mun gohččodin dan friddjavuodjimin go vudjet dáppe olles borgemánu luomejekkiid mielde.
Ja dat buktá unohisvuođa olbmuid gaskii, dakkár oainnut. Friddjavuodjin ii galgga leat. Mun gohčodedjen dan friddjavuodjimin go vudjet dáppe olles borgemánu luomejekkiid mielde.
    • «gohččodin» ➞ [typo]
      • «gohčodedjen»
      • «gohčodin»
Nu movt odne lea dilli, de lea báikeolmmoš juogalágan bahádahkki go meahccái vuolgá dan dihte go buot luottat leat giddejuvvon giđđat ja váldogeainnut bivdobáikkiide ferte ohcat lobi ja ain gáržžiduvvo. Nu movt odne lea dilli, de lea báikeolmmoš juogalágan bahádahkki go meahccái vuolgá dan dihte go buot luottat leat giddejuvvon giđđat ja váldogeainnut bivdobáikkiide ferte ohcat lobi ja ain gáržžiduvvo. 1 No errors found
Álo go gáhttema birra lea sáhka, de lea ulbmil gávdnat bahádahkkiid ahte gii dat lea gii billista dan luonddu? Buohkat bealuštit iežaset ulbmila vánddardit meahcis. Boazodoallu sivahallá báikegotteolbmuid ja nuppe ládje. Luonddugáhttemis ii sáhte leat dušše okta oassi álbmogis gii galgá suddjet ja gáhttet luonddu. Das fertejit buohkat leat mielde. Álo go gáhttema birra lea sáhka, de lea ulbmil gávdnat bahádahkkiid ahte gii dat lea gii billista dan luonddu? Buohkat bealuštit iežaset ulbmila vánddardit meahcis. Boazodoallu sivahallá báikegotteolbmuid ja nuppe ládje. Luonddugáhttemis ii sáhte leat dušše okta oassi álbmogis gii galgá suddjet ja gáhttet luonddu. Das fertejit buohkat leat mielde. 1 No errors found
Sis-Finnmárkkus leat eanaš olbmot bajásšaddadettiin oahpahuvvon meahci vánddardit. Servodat ii sáhte gáibidit ja vuordit ahte fáhkkestaga dan galget heaitit bargamis dan dihte go vuhtto ahte dan barget. Servodat sáhttá láhčet dili nu ahte billisteapmi ii leava viidábut go daidda váldogeainnuide gokko olbmot álo leat vánddardan. Dan sáhttá maid divodit daid luottaid, dat ii leat nu váttis ja dat seasttašii ollu luonddu. Sis-Finnmárkkus leat eanaš olbmot bajásšaddadettiin oahpahuvvon meahci vánddardit. Servodat ii sáhte gáibidit ja vuordit ahte fáhkkestaga dan galget heaitit bargamis dan dihte go vuhtto ahte dan barget. Servodat sáhttá láhčet dili nu ahte billisteapmi ii leava viidábut go daidda váldogeainnuide gokko olbmot álo leat vánddardan. Dan sáhttá maid divodit daid luottaid, dat ii leat nu váttis ja dat seasttašii ollu luonddu. 1 No errors found
Nu movt earenoamážit Sámis lea, gos meahcci geavahuvvo biebmo-háhkamii ja ávnnasteapmái, de ii sáhte servvodat vuordit ahte bivdovuohki ja vánddardeapmi galgá dáhpahuvvat vácci, heastaskearruin dahje herggiin. Eai mis leat šat dat. Dáppe guovllo olbmot maid čuovvot servodaga nu go muđui máilbmi. Heastaskearro-bálgát leat dal rievdan 4-juvllat luoddan, muhto dat márahagat leat álo vuhtton. Daid sáhttá ovdamearkka dihte divodit vai eai leava viidábut. Nu movt earenoamážit Sámis lea, gos meahcci geavahuvvo biebmoháhkamii ja ávnnasteapmái, de ii sáhte servvodat vuordit ahte bivdovuohki ja vánddardeapmi galgá dáhpáhuvvat vácci, heastaskearruin dahje herggiin. Eai mis leat šat dat. Dáppe guovllu olbmot maid čuovvot servodaga nu go muđui máilbmi. Heastaskearrobálgát leat dal rievdan 4-juvllat luoddan, muhto dat márahagat leat álo vuhtton. Daid sáhttá ovdamearkka dihte divodit vai eai leava viidábut. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nu movt earenoamážit Sámis lea, gos meahcci geavahuvvo biebmo-háhkamii ja ávnnasteapmái, de ii sáhte servvodat vuordit ahte bivdovuohki ja vánddardeapmi galgá dáhpahuvvat vácci, heastaskearruin dahje herggiin. Eai mis leat šat dat. Dáppe guovllo olbmot maid čuovvot servodaga nu go muđui máilbmi. Heastaskearro-bálgát leat dal rievdan 4-juvllat luoddan, muhto dat márahagat leat álo vuhtton. Daid sáhttá ovdamearkka dihte divodit vai eai leava viidábut.
Nu movt earenoamážit Sámis lea, gos meahcci geavahuvvo biebmo-háhkamii ja ávnnasteapmái, de ii sáhte servvodat vuordit ahte bivdovuohki ja vánddardeapmi galgá dáhpáhuvvat vácci, heastaskearruin dahje herggiin. Eai mis leat šat dat. 😱 olbmot maid čuovvut servodaga nu go muđui máilbmi. Heastaskearro-bálgát leat dal rievdan 4-juvllat luoddan, muhto dat márahagat leat álo vuhtton. Daid sáhttá ovdamearkka dihte divodit vai eai leava viidábut.
    • «dáhpahuvvat» ➞ [typo]
      • «dáhpáhuvvat»
    • «Dáppe guovllo» ➞ [msyn-compound]
      • «čuovvot» ➞ [typo]
        • «čuovvut»
Nu movt earenoamážit Sámis lea, gos meahcci geavahuvvo biebmo-háhkamii ja ávnnasteapmái, de ii sáhte servvodat vuordit ahte bivdovuohki ja vánddardeapmi galgá dáhpáhuvvat vácci, heastaskearruin dahje herggiin. Eai mis leat šat dat. olbmot maid čuovvut servodaga nu go muđui máilbmi. Heastaskearro-bálgát leat dal rievdan 4-juvllat luoddan, muhto dat márahagat leat álo vuhtton. Daid sáhttá ovdamearkka dihte divodit vai eai leava viidábut.
Nu movt earenoamážit Sámis lea, gos meahcci geavahuvvo biebmo-háhkamii ja ávnnasteapmái, de ii sáhte servvodat vuordit ahte bivdovuohki ja vánddardeapmi galgá dáhpáhuvvat vácci, heastaskearruin dahje herggiin. Eai mis leat šat dat. olbmot maid čuovvut servodaga nu go muđui máilbmi. Heastaskearro-bálgát leat dal rievdan 4-juvllat luoddan, muhto dat márahagat leat álo vuhtton. Daid sáhttá ovdamearkka dihte divodit vai eai leava viidábut.
    • «.  olbmot» ➞ [double-space-before]
      • «. olbmot»
Mis lei ovdal traktor , dat čuovui seamma luotta, dat eai leavvan, dat lei buoremus fievru mii dáppe lei, muhto de bohte dat 4-juvllagat. Mis lei ovdal tráktor , dat čuovui seamma luotta, dat eai leavvan, dat lei buoremus fievru mii dáppe lei, muhto de bohte dat 4-juvllagat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mis lei ovdal traktor , dat čuovui seamma luotta, dat eai leavvan, dat lei buoremus fievru mii dáppe lei, muhto de bohte dat 4-juvllagat.
Mis lei ovdal tráktora traktor, dat čuovui seamma luotta, dat eai leavvan, dat lei buoremus fievru mii dáppe lei, muhto de bohte dat 4-juvllagat.
    • «traktor» ➞ [typo]
      • «tráktora»
      • «tráktor»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «traktor,»
Mis lei ovdal tráktora traktor, dat čuovui seamma luotta, dat eai leavvan, dat lei buoremus fievru mii dáppe lei, muhto de bohte dat 4-juvllagat.
Mis lei ovdal tráktora tráktora, dat čuovui seamma luotta, dat eai leavvan, dat lei buoremus fievru mii dáppe lei, muhto de bohte dat 4-juvllagat.
    • «traktor» ➞ [typo]
      • «tráktora»
      • «tráktor»
Lea go Finnmárkkuduottar „vår siste villmark“? Lea go Finnmárkkuduottar „vår siste villmark“? 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lea go Finnmárkkuduottar „vår siste villmark“?villmark“?
Lea go Finnmárkkuduottar „vår siste Pilmark“?villmark”?
    • «villmark“?» ➞ [typo]
      • «Pilmark“?»
    • «villmark“?» ➞ [punct-aistton-left]
      • «villmark”?»
Lea go Finnmárkkuduottar „vår siste Pilmark“?
Lea go Finnmárkkuduottar „vår siste Pilmark”?
    • «“?» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”?»
Mun in dieđe maid dat oaivvilit dainna "villmarkain". Mii leat vissa orron dáppe duhát jagi. Finnmárkkuduottar ii leat goasse leamaš „villmark“. Finnmárkkuduottar lea „kulturlandskap“, dakkár báiki gos olbmot ellet ja doalahit iežas kultuvrra. Okta oassi dan kultuvrras lea meahcásteapmi. Mii eat leat billistan, lea vissá leamaš oalle čorgat. Mun in dieđe maid dat oaivvildit dainna "villmarkain". Mii leat vissa orron dáppe duhát jagi. Finnmárkkuduottar ii leat goasse leamaš „villmark“. Finnmárkkuduottar lea „kulturlandskap“, dakkár báiki gos olbmot ellet ja doalahit iežas kultuvrra. Okta oassi dan kultuvrras lea meahcásteapmi. Mii eat leat billistan, lea vissá leamaš oalle čorgat. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mun in dieđe maid dat oaivvilit dainna "villmarkain". Mii leat vissa orron dáppe duhát jagi. Finnmárkkuduottar ii leat goasse leamaš „villmark“. Finnmárkkuduottar lea „kulturlandskap“, dakkár báiki gos olbmot ellet ja doalahit iežas kultuvrra. Okta oassi dan kultuvrras lea meahcásteapmi. Mii eat leat billistan, lea vissá leamaš oalle čorgat.
Mun in dieđe maid dat oaivilat dainna "Pilmarkain". Mii leat vissa orron dáppe duhátjagi. Finnmárkkuduottar ii leat goasse leamaš „villmark”. Finnmárkkuduottar lea „kulturlandskap”, dakkár báiki gos olbmot ellet ja doalahit iežas kultuvrra. Okta oassi dan kultuvrras lea meahcásteapmi. Mii eat leat billistan, lea vissá leamaš oalle čorgat.
    • «oaivvilit» ➞ [typo]
      • «oaivilat»
    • «villmarkain» ➞ [typo]
      • «Pilmarkain»
    • «duhát jagi» ➞ [msyn-compound]
      • «duhátjagi»
    • «“.» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”.»
    • «“,» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”,»
„Villmark“-sátni lea boahtán lulde dáčča máilmmis, ja dat sátni gáibida ahte Finnmárkku galgá rievdat nu go dat sátni „villmark“ govahalle; dakkár báiki gos olbmot eai vánddar eai ge vuhtto. „Villmark“-sátni lea boahtán lulde dáčča máilmmis, ja dat sátni gáibida ahte Finnmárkku galgá rievdat nu go dat sátni „villmark“ govahalle; dakkár báiki gos olbmot eai vánddar eai ge vuhtto. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
„Villmark“-sátni lea boahtán lulde dáčča máilmmis, ja dat sátni gáibida ahte Finnmárkku galgá rievdat nu go dat sátni „villmark“ govahalle; dakkár báiki gos olbmot eai vánddar eai ge vuhtto.
„Villmark”-sátni lea boahtán lulde dáčča máilmmis, ja dat sátni gáibida ahte Finnmárkku galgá rievdat nu go dat sátni „villmark”govahalle; dakkár báiki gos olbmot eai vánddar eai ge vuhtto.
    • «“-» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”-»
    • «“ govahalle» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”govahalle»
„Villmark“ gáibida ahte olbmot vánddardit vácci ja bivdobiergasat galget leat jur dan maid nagoda guoddit, oaggunstávra dahje bissu. Doppe maid ii ábut bivdit nuhtiin vai firpmiin, dat goarida ja gurre jávrriid. „Villmark“ gáibida ahte olbmot vánddardit vácci ja bivdobiergasat galget leat jur dan maid nagoda guoddit, oaggunstávrá dahje bissu. Doppe maid ii ábut bivdit nuhtiin vai firpmiin, dat goarida ja gurre jávrriid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
„Villmark“ gáibida ahte olbmot vánddardit vácci ja bivdobiergasat galget leat jur dan maid nagoda guoddit, oaggunstávra dahje bissu. Doppe maid ii ábut bivdit nuhtiin vai firpmiin, dat goarida ja gurre jávrriid.
„Villmark”gáibida ahte olbmot vánddardit vácci ja bivdobiergasat galget leat jur dan maid nagoda guoddit, oaggunstávrá dahje bissu. Doppe maid ii ábut bivdit nuhtiin vai firpmiin, dat goarida ja gurre jávrriid.
    • «“ gáibida» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”gáibida»
    • «oaggunstávra» ➞ [typo]
      • «oaggunstávrá»
Mohtorjohtolan-gažaldat lea maid ollu hábmejuvvon dan „villmark“ sáni vuođul. Mohtorjohtolatgažaldat lea maid ollu hábmejuvvon dan „villmark“ sáni vuođul. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mohtorjohtolan-gažaldat lea maid ollu hábmejuvvon dan „villmark“ sáni vuođul.
😱 lea maid ollu hábmejuvvon dan „villmark”sáni vuođul.
    • «Mohtorjohtolan-gažaldat» ➞ [typo]
      • «“ sáni» ➞ [punct-aistton-left]
        • «”sáni»
„Villmark“ ipmárdus Finnmárkkus lea maid buktán ahte olbmot leat geavahišgoahtán sáni „luondu“, muhto báikeolbmot geavahit sáni „meahcci“. Ja meahcci lea dáppeguovllu olbmuide álo leamaš gos viežžá biepmu ja ávdnasiid. „Villmark“ ipmárdus Finnmárkkus lea maid buktán ahte olbmot leat geavahišgoahtán sáni „luondu“, muhto báikeolbmot geavahit sáni „meahcci“. Ja meahcci lea dáppeguovllu olbmuide álo leamaš gos viežžá biepmu ja ávdnasiid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
„Villmark“ ipmárdus Finnmárkkus lea maid buktán ahte olbmot leat geavahišgoahtán sáni „luondu“, muhto báikeolbmot geavahit sáni „meahcci“. Ja meahcci lea dáppeguovllu olbmuide álo leamaš gos viežžá biepmu ja ávdnasiid.
„Villmark”ipmárdus Finnmárkkus lea maid buktán ahte olbmot leat geavahišgoahtán sáni „luondu”, muhto báikeolbmot geavahit sáni „meahcci”. Ja meahcci lea dáppeguovllu olbmuide álo leamaš gos viežžá biepmu ja ávdnasiid.
    • «“ ipmárdus» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”ipmárdus»
    • «“,» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”,»
    • «“.» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”.»
Leat go álbmotmeahcit veahkaváldi báikkálaš olbmuid vuosttá? Leat go álbmotmeahcit veahkaváldi báikkálaš olbmuid vuosttá? 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Leat go álbmotmeahcit veahkaváldi báikkálaš olbmuid vuosttá?
Leat go álbmotmeahcit veahkaváldi báikkálaš olbmuid vuostá?
    • «vuosttá» ➞ [typo]
      • «vuostá»
Dat áigut visot gáržžidit. Mii oaidnit čielgasit geaid vuostá dat lea. Áibbas čielggas veahkalváldinvuohta . Dat áigut visot gáržžidit. Mii oaidnit čielgasit geaid vuostá dat lea. Áibbas čielggas veahkaváldivuohta . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dat áigut visot gáržžidit. Mii oaidnit čielgasit geaid vuostá dat lea. Áibbas čielggas veahkalváldinvuohta .
Dat áigut visot gáržžidit. Mii oaidnit čielgasit geaid vuostá dat lea. Áibbas čielggas veahkalváldinvuohta veahkalváldinvuohta.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «veahkalváldinvuohta.»
Dat áigut visot gáržžidit. Mii oaidnit čielgasit geaid vuostá dat lea. Áibbas čielggas veahkalváldinvuohta veahkalváldinvuohta.
Dat áigut visot gáržžidit. Mii oaidnit čielgasit geaid vuostá dat lea. Áibbas čielggas veahkaváldinruohta veahkaváldinruohta.
    • «veahkalváldinvuohta» ➞ [typo]
      • «veahkaváldinruohta»
      • «veahkaváldinuohta»
      • «veahkaváldinvuohpa»
      • «veahkaváldinnuohta»
      • «veahkaváldinsuohta»
    • «veahkalváldinvuohta» ➞ [typo]
      • «veahkaváldinruohta»
      • «veahkaváldinuohta»
      • «veahkaváldinvuohpa»
      • «veahkaváldinnuohta»
      • «veahkaváldinsuohta»
Caggá báikeolbmuid geavahit meahci nu go álo leat dahkan. Caggá báikeolbmuid geavahit meahci nu go álo leat dahkan. 1 No errors found
Álbmotmeahcit leat ge jur boahtán dan jurdagis ahte Finnmárkku lea „villmark“ Álbmotmeahcit leat ge jur boahtán dan jurdagis ahte Finnmárkku lea „villmark“ 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Álbmotmeahcit leat ge jur boahtán dan jurdagis ahte Finnmárkku lea „villmark
Álbmotmeahcit leat ge jur boahtán dan jurdagis ahte Finnmárkku lea „villmark😱
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
Galgá go báikkálaš olbmuin leat vuosttašvuoigatvuohta luonddoriggodagaide ? Galgá go báikkálaš olbmuin leat vuosttašvuoigatvuohta luondduriggodagaide ? 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Galgá go báikkálaš olbmuin leat vuosttašvuoigatvuohta luonddoriggodagaide ?
Galgá go báikkálaš olbmuin leat vuosttašvuoigatvuohta luonddoriggodagaide luondduriggodagaide?
    • «?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «luondduriggodagaide?»
Galgá go báikkálaš olbmuin leat vuosttašvuoigatvuohta luonddoriggodagaide luondduriggodagaide?
Galgá go báikkálaš olbmuin leat vuosttašvuoigatvuohta luondduriggodagaid luondduriggodagaide?
    • «luonddoriggodagaide» ➞ [typo]
      • «luondduriggodagaid»
      • «luondduriggodagaidge»
      • «luondduriggodagaidbe»
Jua, de gálga leat. Lea ágga manne olbmot orrot sis-Finnmárkkus ja boaittobealbáikkiinja vižžet luonddus dárbbuid. Jua, de gálga leat. Lea ágga manne olbmot orrot sis-Finnmárkkus ja boaittobealbáikkiin ja vižžet luonddus dárbbuid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jua, de gálga leat. Lea ágga manne olbmot orrot sis-Finnmárkkus ja boaittobealbáikkiinja vižžet luonddus dárbbuid.
Jua, de gálga leat. Lea ágga manne olbmot orrot sis-Finnmárkkus ja boaittobealbáikkilinjá vižžet luonddus dárbbuid.
    • «boaittobealbáikkiinja» ➞ [typo]
      • «boaittobealbáikkilinjá»
Jus olggobeal-olbmuin leat seamma vuoigatvuođat, de lea vejolašvuohta olggobeal-máilbmái eambbo geavahišgoahtit guovllu ja dainnalágiin oažžut eambbo válddi dadjat ja hábmet movt Finnmárkku meahcci galgá leat. Lea boastut jus olggobeal-olbmuin leat vuoigatvuođat mat dušše muhtumin fitnet „luonddu návddašeame“, ja fas mannet daidda duolva gávpogiidda. Jus olggobeal-olbmuin leat seamma vuoigatvuođat, de lea vejolašvuohta olggobeal-máilbmái eambbo geavahišgoahtit guovllu ja dainna lágiin oažžut eambbo válddi dadjat ja hábmet movt Finnmárkku meahcci galgá leat. Lea boastut jus olggobeal-olbmuin leat vuoigatvuođat mat dušše muhtumin fitnet „luonddu návddašeame“, ja fas mannet daidda duolva gávpogiidda. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jus olggobeal-olbmuin leat seamma vuoigatvuođat, de lea vejolašvuohta olggobeal-máilbmái eambbo geavahišgoahtit guovllu ja dainnalágiin oažžut eambbo válddi dadjat ja hábmet movt Finnmárkku meahcci galgá leat. Lea boastut jus olggobeal-olbmuin leat vuoigatvuođat mat dušše muhtumin fitnet „luonddu návddašeame“, ja fas mannet daidda duolva gávpogiidda.
Jus olggobeal-olbmuin leat seamma vuoigatvuođat, de lea vejolašvuohta olggobeal-máilbmái eambbo geavahišgoahtit guovllu ja dainna lágiin oažžut eambbo válddi dadjat ja hábmet movt Finnmárkku meahcci galgá leat. Lea boastut jus olggobeal-olbmuin leat vuoigatvuođat mat dušše muhtumin fitnet „luonddu návddašeame”, ja fas mannet daidda duolva gávpogiidda.
    • «dainnalágiin» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «dainna lágiin»
    • «“,» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”,»
Áisttán Ole Henrik dat luondduipmárdus dat ferte boahtit eambbo beavddi aldeolbmuid gaskkas. Aisttan Ole Henrik dat luondduipmárdus dat ferte boahtit eambbo beavddi alde olbmuid gaskkas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Áisttán Ole Henrik dat luondduipmárdus dat ferte boahtit eambbo beavddi aldeolbmuid gaskkas.
Listán Ole Henrik dat luondduipmárdus dat ferte boahtit eambbo beavddi fáldeolbmuid gaskkas.
    • «Áisttán» ➞ [typo]
      • «Listán»
      • «Vistán»
    • «aldeolbmuid» ➞ [typo]
      • «fáldeolbmuid»
      • «váldeolbmuid»
      • «áldoolbmuid»
      • «álleolbmuid»
      • «álveolbmuid»
      • «áideolbmuid»
      • «háldeolbmuid»
      • «allaolbmuid»
      • «ahkeolbmuid»
      • «aloeolbmuid»
Lea go boazodoallu uhkádus luonddu vuosttá - vai buoremus luonddugáhttejeaddji? Lea go boazodoallu uhkádus luonddu vuosttá - vai buoremus luonddugáhttejeaddji? 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lea go boazodoallu uhkádus luonddu vuosttá - vai buoremus luonddugáhttejeaddji?
Lea go boazodoallu uhkádus luonddu vuostá - vai buoremus luonddugáhttejeaddji?
    • «vuosttá» ➞ [typo]
      • «vuostá»
Boazodoallu lea buoremus luonddogáhttejeaddji davvi guovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahtte Finnmárkku lea „villmark“, de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea. Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davvi guovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahtte Finnmárkku lea „villmark“, de dat muitala ahte boazodoalloealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boazodoallu lea buoremus luonddogáhttejeaddji davvi guovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahtte Finnmárkku lea „villmark“, de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”, de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
    • «luonddogáhttejeaddji» ➞ [typo]
      • «luonddugáhttejeaddji»
      • «luonddugáhttejeaddjis»
    • «davvi guovlluin» ➞ [msyn-compound]
      • «davviguovlluin»
    • «ahtte» ➞ [typo]
      • «ahte»
    • «“,» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”,»
Boazodoallu lea maid stuorámus ágga caggat nu ahte olggobealmáilbmi ii dušše sáhte boahtit min mehciide iežas dárbbuiguin, no go ruvkedoaimmat, biilaluottat, bártahuksemat ja nu ain. Boazodoallu lea maid stuorámus ágga caggat nu ahte olggobealmáilbmi ii dušše sáhte boahtit min mehciide iežas dárbbuiguin, no go ruvkedoaimmat, biilaluottat, bartahuksemat ja nu ain. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boazodoallu lea maid stuorámus ágga caggat nu ahte olggobealmáilbmi ii dušše sáhte boahtit min mehciide iežas dárbbuiguin, no go ruvkedoaimmat, biilaluottat, bártahuksemat ja nu ain.
Boazodoallu lea maid stuorámus ágga caggat nu ahte olggobealmáilbmi ii dušše sáhte boahtit min mehciide iežas dárbbuiguin, no go ruvkedoaimmat, biilaluottat, bartahuksemat ja nu ain.
    • «bártahuksemat» ➞ [typo]
      • «bartahuksemat»
      • «bartahuksenmat»
Dárbbašit go mii ođđa linjáid vai oažžut doarvái el-fámu ? Dárbbašit go mii ođđa linnjáid vai oažžut doarvái elfámu ? 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dárbbašit go mii ođđa linjáid vai oažžut doarvái el-fámu ?
Dárbbašit go mii ođđa linjjaid vai oažžut doarvái el-fámu?
    • «linjáid» ➞ [typo]
      • «linjjaid»
      • «linjjáid»
    • «el-fámu ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «el-fámu?»
Mun in dieđe lea go mis dárbu. Lea váttis midjiide dábálaš olbmuide dan vástidit. Davvin han ovdána servodat nugo eará sajiin máilmmis. Mis gal lea doarvai el-fámu . Mun in dieđe, ferte vuos dutkat dan viidáseappot. Galgá láhčat dili buoremuslági mielde nu ahte ii goarit boazodoallo-ealáhusa ja muđui sámi kultuvrra. Mun in dieđe lea go mis dárbu. Lea váttis midjiide dábálaš olbmuide dan vástidit. Davvin han ovdána servodat nugo eará sajiin máilmmis. Mis gal lea doarvái elfámu . Mun in dieđe, ferte vuos dutkat dan viidáseappot. Galgá láhčit dili buoremus lági mielde nu ahte ii goarit boazodoalloealáhusa ja muđui sámi kultuvrra. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mun in dieđe lea go mis dárbu. Lea váttis midjiide dábálaš olbmuide dan vástidit. Davvin han ovdána servodat nugo eará sajiin máilmmis. Mis gal lea doarvai el-fámu . Mun in dieđe, ferte vuos dutkat dan viidáseappot. Galgá láhčat dili buoremuslági mielde nu ahte ii goarit boazodoallo-ealáhusa ja muđui sámi kultuvrra.
Mun in dieđe lea go mis dárbu. Lea váttis midjiide dábálaš olbmuide dan vástidit. Davvin han ovdána servodat nugo eará sajiin máilmmis. Mis gal lea doarvái el-fámu. Mun in dieđe, ferte vuos dutkat dan viidáseappot. Galgá fáhcat dili boremušlági mielde nu ahte ii goarit boazodoallo-ealáhusa ja muđui sámi kultuvrra.
    • «doarvai» ➞ [typo]
      • «doarvái»
    • «el-fámu .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «el-fámu.»
    • «láhčat» ➞ [typo]
      • «fáhcat»
    • «buoremuslági» ➞ [typo]
      • «boremušlági»
Lea go bieggafápmohuksen luondduustitlaš? Lea go bieggafápmohuksen luondduustitlaš? 1 No errors found
Diehtit go mii doarvái maid diekkár rustegat gáibidit? Boazodoallu lea okta dehálaš oassi min mehciin. Lea vahát jus diekkár rusttegat leat goarádussan boazodollui. In dieđe maid diekkár rusttegat gáibidit, muhto ferte go daid cegget boazodoallo-eatnamiidda vai addá el-fámu ? Ii go heive bidjat kábela mearabotni mielde? Diehtit go mii doarvái maid diekkár rusttegat gáibidit? Boazodoallu lea okta dehálaš oassi min mehciin. Lea vahát jus diekkár rusttegat leat goarádussan boazodollui. In dieđe maid diekkár rusttegat gáibidit, muhto ferte go daid cegget boazodoalloeatnamiidda vai addá elfámu ? Ii go heive bidjat kábela mearabotni mielde? 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Diehtit go mii doarvái maid diekkár rustegat gáibidit? Boazodoallu lea okta dehálaš oassi min mehciin. Lea vahát jus diekkár rusttegat leat goarádussan boazodollui. In dieđe maid diekkár rusttegat gáibidit, muhto ferte go daid cegget boazodoallo-eatnamiidda vai addá el-fámu ? Ii go heive bidjat kábela mearabotni mielde?
Diehtit go mii doarvái maid diekkár rusttegat gáibidit? Boazodoallu lea okta dehálaš oassi min mehciin. Lea vahát jus diekkár rusttegat leat goarádussan boazodollui. In dieđe maid diekkár rusttegat gáibidit, muhto ferte go daid cegget boazodoallo-eatnamiidda vai addá el-fámu? Ii go heive bidjat kábela mearabotni mielde?
    • «rustegat» ➞ [typo]
      • «rusttegat»
    • «el-fámu ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «el-fámu?»
Bieggamillogažaldat ja ođđa linjat – gos de lea dat „villmark“ maid nu hálidit ? Ii go de billis meahci? „Villmark“ dušše de go dábálaš olbmuid galgá caggat. Bieggamillogažaldat ja ođđa linjat – gos de lea dat „villmark“ maid nu háliidit ? Ii go de billis meahci? „Villmark“ dušše de go dábálaš olbmuid galgá caggat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bieggamillogažaldat ja ođđa linjat – gos de lea dat „villmark“ maid nu hálidit ? Ii go de billis meahci? „Villmark“ dušše de go dábálaš olbmuid galgá caggat.
Bieggamillogažaldat ja ođđa linjat – gos de lea dat „villmark”maid nu háliidat hálidit? Ii go de billis meahci? „Villmark”dušše de go dábálaš olbmuid galgá caggat.
    • «“ maid nu» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”maid nu»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidat»
      • «háliidit»
    • «?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «hálidit?»
    • «“ dušše» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”dušše»
Bieggamillogažaldat ja ođđa linjat – gos de lea dat „villmark”maid nu háliidat hálidit? Ii go de billis meahci? „Villmark”dušše de go dábálaš olbmuid galgá caggat.
Bieggamillogažaldat ja ođđa linjat – gos de lea dat „villmark”maid nu háliidat háliidit? Ii go de billis meahci? „Villmark”dušše de go dábálaš olbmuid galgá caggat.
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
Birasgáhttenlihkadus ja álgoálbmogat – ovttasbargit vai vuostálagaid? Birasgáhttenlihkadus ja álgoálbmogat – ovttasbargit vai vuostálagaid? 1 No errors found
Birasgáhttenlihkadus ja sápmelaččat leat hui dávjá vuostálagaid dan dihte go birasgáhttenlihkadusat eai ipmir olbmuid dárbbuid ja kultuvrra, eai ge beroš das maidege. Sin olis lea maid boahtán riidu boazodoalu ja báikegotteolbmuid gaskki go álget sivahallat nuppi nuppi gii lea gii billista meahci, váikko sii álo leat vánddardan daid guovlluin. Ii diekkár riidu leat leamaš ovdal, dalle mis lei buorre ovttasbargu ja ustitlašvuohta. Dat lea nu rievdan dat otná dilli, máŋggas eai daja šat buorre beaivvi ge, in ge dieđe mii lea. Mo galgá oažžut ipmárdusa ahte mii eallit ovttas ja fertet juohkit dan mii mis lea, mo vuodjin galgá leat dohkkalaš ahte ii leat billisteami. Mun gal sávašin ahte Luonddugáhttenlihttu boađášii dávjjit deike min lusa ja čilget mediaid bokte, ja ahte lea eambbo oktavuohta álbmogiin go dat mii dál lea. Giitu. Birasgáhttenlihkadus ja sápmelaččat leat hui dávjá vuostálagaid dan dihte go birasgáhttenlihkadusat eai ipmir olbmuid dárbbuid ja kultuvrra, eai ge beroš das maidege. Sin olis lea maid boahtán riidu boazodoalu ja báikegotteolbmuid gaskki go álget sivahallat nuppi nuppi gii lea gii billista meahci, váikko sii álo leat vánddardan daid guovlluin. Ii diekkár riidu leat leamaš ovdal, dalle mis lei buorre ovttasbargu ja ustitlašvuohta. Dat lea nu rievdan dat otná dilli, máŋggas eai daja šat buorre beaivvi ge, in ge dieđe mii lea. Mo galgá oažžut ipmárdusa ahte mii eallit ovttas ja fertet juohkit dan mii mis lea, mo vuodjin galgá leat dohkálaš ahte ii leat billisteami. Mun gal sávašin ahte Luonddugáhttenlihttu boađášii dávjjit deike min lusa ja čilget mediaid bokte, ja ahte lea eambbo oktavuohta álbmogiin go dat mii dál lea. Giitu. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Birasgáhttenlihkadus ja sápmelaččat leat hui dávjá vuostálagaid dan dihte go birasgáhttenlihkadusat eai ipmir olbmuid dárbbuid ja kultuvrra, eai ge beroš das maidege. Sin olis lea maid boahtán riidu boazodoalu ja báikegotteolbmuid gaskki go álget sivahallat nuppi nuppi gii lea gii billista meahci, váikko sii álo leat vánddardan daid guovlluin. Ii diekkár riidu leat leamaš ovdal, dalle mis lei buorre ovttasbargu ja ustitlašvuohta. Dat lea nu rievdan dat otná dilli, máŋggas eai daja šat buorre beaivvi ge, in ge dieđe mii lea. Mo galgá oažžut ipmárdusa ahte mii eallit ovttas ja fertet juohkit dan mii mis lea, mo vuodjin galgá leat dohkkalaš ahte ii leat billisteami. Mun gal sávašin ahte Luonddugáhttenlihttu boađášii dávjjit deike min lusa ja čilget mediaid bokte, ja ahte lea eambbo oktavuohta álbmogiin go dat mii dál lea. Giitu.
Birasgáhttenlihkadus ja sápmelaččat leat hui dávjá vuostálagaid dan dihte go birasgáhttenlihkadusat eai ipmir olbmuid dárbbuid ja kultuvrra, eai ge beroš das maidege. Sin olis lea maid boahtán riidu boazodoalu ja báikegotteolbmuid gaskka go álget sivahallat nuppi nuppi gii lea gii billista meahci, váikko sii álo leat vánddardan daid guovlluin. Ii diekkár riidu leat leamaš ovdal, dalle mis lei buorre ovttasbargu ja ustitlašvuohta. Dat lea nu rievdan dat otná dilli, máŋggas eai daja šat buorre beaivvi ge, in ge dieđe mii lea. Mo galgá oažžut ipmárdusa ahte mii eallit ovttas ja fertet juohkit dan mii mis lea, mo vuodjin galgá leat dohkálaš ahte ii leat billisteami. Mun gal sávašin ahte Luonddugáhttenlihttu boađášii dávjjit deike min lusa ja čilget mediaid bokte, ja ahte lea eambbo oktavuohta álbmogiin go dat mii dál lea. Giitu.
    • «gaskki» ➞ [typo]
      • «gaskka»
      • «áskki»
    • «dohkkalaš» ➞ [typo]
      • «dohkálaš»
Olmmošgoddin Árvvesjávrris, Davvi-Ruoŧas lea čuohcan garrasit báikki olbmuide. Sii leat suorganan ja ballet. Gávccilogi ovtta jahkásaš dievdu dat gottahalai ilgadis vugiin ikte. Báikki olmmoš, Sara Juusu lohka dáhpáhusa leat suorggahahttin, ja su mielas lei maid nu ilgat go skuvlla uvssat ledje gittá go galggai mánáid viežžat ruoktot. Olmmošgoddin Árvvesjávrris, Davvi-Ruoŧas lea čuohcan garrasit báikki olbmuide. Sii leat suorganan ja ballet. Gávccilogi ovtta jahkásaš dievdu dat gottáhalai ilgadis vugiin ikte. Báikki olmmoš, Sara Juusu lohká dáhpáhusa leat suorggahahttin, ja su mielas lei maid nu ilgat go skuvlla uvssat ledje gitta go galggai mánáid viežžat ruoktot. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Olmmošgoddin Árvvesjávrris, Davvi-Ruoŧas lea čuohcan garrasit báikki olbmuide. Sii leat suorganan ja ballet. Gávccilogi ovtta jahkásaš dievdu dat gottahalai ilgadis vugiin ikte. Báikki olmmoš, Sara Juusu lohka dáhpáhusa leat suorggahahttin, ja su mielas lei maid nu ilgat go skuvlla uvssat ledje gittá go galggai mánáid viežžat ruoktot.
Olmmošgoddin Árvvesjávrris, Davvi-Ruoŧas lea čuohcan garrasit báikki olbmuide. Sii leat suorganan ja ballet. Gávccilogi ovtta jahkásaš dievdu dat gottáhalai ilgadis vugiin ikte. Báikki olmmoš, Sara Juuso lohka dáhpáhusa leat suorggahahttin, ja su mielas lei maid nu ilgat go skuvlla uvssat ledje gitta go galggai mánáid viežžat ruoktot.
    • «gottahalai» ➞ [typo]
      • «gottáhalai»
    • «Juusu» ➞ [typo]
      • «Juuso»
      • «Rousu»
      • «Jousi»
    • «gittá» ➞ [typo]
      • «gitta»
– In beassan sisa ovdalgo riŋgejin skuvlii. Oahpaheaddjit ledje lássen uvssa jus vearredahki boahtá dohko, muitala Juusu SR Sami Radio reportárii, Johnny Skoglundii. – In beassan sisa ovdalgo riŋgejin skuvlii. Oahpaheaddjit ledje lássen uvssa jus vearredahkki boahtá dohko, muitala Juusu SR Sami Radio reportárii, Johnny Skoglundii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– In beassan sisa ovdalgo riŋgejin skuvlii. Oahpaheaddjit ledje lássen uvssa jus vearredahki boahtá dohko, muitala Juusu SR Sami Radio reportárii, Johnny Skoglundii.
– In beassan sisa ovdalgo riŋgejin skuvlii. Oahpaheaddjit ledje lássen uvssa jus vearredáhkki boahtá dohko, muitala Juuso SR Sámi Radio reportarii, Johnny Skoglundii.
    • «vearredahki» ➞ [typo]
      • «vearredáhkki»
      • «vearretahki»
    • «Juusu» ➞ [typo]
      • «Juuso»
      • «Rousu»
      • «Jousi»
    • «Sami» ➞ [typo]
      • «Sámi»
    • «reportárii» ➞ [typo]
      • «reportarii»
Su mielas lea hui issoras go olmmoš gottahallá ruovttubáikkis, ja vel guovdobeaivvi . Su mielas lea hui issoras go olmmoš gottáhallá ruovttubáikkis, ja vel guovdu beaivvi . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Su mielas lea hui issoras go olmmoš gottahallá ruovttubáikkis, ja vel guovdobeaivvi .
Su mielas lea hui issoras go olmmoš gottáhallá ruovttubáikkis, ja vel guovdobeaivvi guovdobeaivvi.
    • «gottahallá» ➞ [typo]
      • «gottáhallá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovdobeaivvi.»
Su mielas lea hui issoras go olmmoš gottáhallá ruovttubáikkis, ja vel guovdobeaivvi guovdobeaivvi.
Su mielas lea hui issoras go olmmoš gottáhallá ruovttubáikkis, ja vel govdubeaivvi govdubeaivvi.
    • «guovdobeaivvi» ➞ [typo]
      • «govdubeaivvi»
      • «guottobeaivvi»
      • «goavkobeaivvi»
      • «joavdobeaivvi»
      • «goavdebeaivvi»
      • «goardobeaivvi»
      • «guovlobeaivvi»
    • «guovdobeaivvi» ➞ [typo]
      • «govdubeaivvi»
      • «guottobeaivvi»
      • «goavkobeaivvi»
      • «joavdobeaivvi»
      • «goavdebeaivvi»
      • «goardobeaivvi»
      • «guovlobeaivvi»
Gottii ákšuin Gaskabeaiv' áiggi dat lei 81-jahkásaš dievdu vázzimen beatnagiin E-45 luottas, go 37-jahkásaš dievdu fallehii su ákšuin. Hávváduvvon olbmo dolvo Sundebyn buohccivissui, gosa son maid jámii maŋŋelaš. Birrasiid 20 politija ohce dievddu, ja beatnagat gurre su muhtun bártii mii lea 2 gilomehtara eret báikkis go son gottii vuoras dievddu. Gottii ákšuin Gaskabeaiáiggi dat lei 81-jahkásaš dievdu vázzimen beatnagiin E-45 luottas, go 37-jahkásaš dievdu fallehii su ákšuin. Hávváduvvon olbmo dolvo Sundebyn buohccivissui, gosa son maid jámii maŋŋelaš. Birrasiid 20 politiija ohce dievddu, ja beatnagat gurre su muhtun bartii mii lea 2 gilomehtera eret báikkis go son gottii vuoras dievddu. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gottii ákšuin Gaskabeaiv' áiggi dat lei 81-jahkásaš dievdu vázzimen beatnagiin E-45 luottas, go 37-jahkásaš dievdu fallehii su ákšuin. Hávváduvvon olbmo dolvo Sundebyn buohccivissui, gosa son maid jámii maŋŋelaš. Birrasiid 20 politija ohce dievddu, ja beatnagat gurre su muhtun bártii mii lea 2 gilomehtara eret báikkis go son gottii vuoras dievddu.
Gottii ákšuin Gaskabeaivi' áiggi dat lei 81-jahkásaš dievdu vázzimen beatnagiin E-45 luottas, go 37-jahkásaš dievdu fallehii su ákšuin. Hávváduvvon olbmo dolvo Sundeban buohccevissui, gosa son maid jámii maŋŋelaš. Birrasiid 20 politiija ohce dievddu, ja beatnagat gurre su muhtun bartii mii lea 2 gilomehtera eret báikkis go son gottii vuoras dievddu.
    • «Gaskabeaiv» ➞ [typo]
      • «Gaskabeaivi»
    • «Sundebyn» ➞ [typo]
      • «Sundeban»
      • «Sundebru»
    • «buohccivissui» ➞ [typo]
      • «buohccevissui»
    • «politija» ➞ [typo]
      • «politiija»
    • «bártii» ➞ [typo]
      • «bartii»
      • «bárdni»
      • «báldii»
      • «bárdi»
      • «bárttit»
      • «bárdit»
      • «járdii»
      • «fárdii»
    • «gilomehtara» ➞ [typo]
      • «gilomehtera»
Politijat ádjánedje guokte diimmu gávdnat vearredahki . Dál lea politijaid hálddus, ja sii leat dutkamen goddima birra, muitala politijaid ákšuvdnahoavda , Petter Wiström. Politiijat ádjánedje guokte diimmu gávdnat vearredahkki . Dál lea politiijaid hálddus, ja sii leat dutkamen goddima birra, muitala politiijaid akšuvdnahoavda , Petter Wiström. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Politijat ádjánedje guokte diimmu gávdnat vearredahki . Dál lea politijaid hálddus, ja sii leat dutkamen goddima birra, muitala politijaid ákšuvdnahoavda , Petter Wiström.
Politiijat ádjánedje guokte diimmu gávdnat vearredahki vearredáhki. Dál lea politiijaid hálddus, ja sii leat dutkamen goddima birra, muitala politiijaid ákšuvdnahoavda, Petter Wikström.
    • «Politijat» ➞ [typo]
      • «Politiijat»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vearredáhki.»
    • «politijaid» ➞ [typo]
      • «politiijaid»
    • «politijaid» ➞ [typo]
      • «politiijaid»
    • «ákšuvdnahoavda ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ákšuvdnahoavda,»
    • «Wiström» ➞ [typo]
      • «Wikström»
      • «Nyström»
      • «Wikstrøm»
      • «Idström»
      • «Enström»
      • «Westrum»
Politiijat ádjánedje guokte diimmu gávdnat vearredahki vearredáhki. Dál lea politiijaid hálddus, ja sii leat dutkamen goddima birra, muitala politiijaid ákšuvdnahoavda, Petter Wikström.
Politiijat ádjánedje guokte diimmu gávdnat vearredáhki vearredáhki. Dál lea politiijaid hálddus, ja sii leat dutkamen goddima birra, muitala politiijaid ákšuvdnahoavda, Petter Wikström.
    • «vearredahki» ➞ [typo]
      • «vearredáhki»
Politijat eai vel dieđe ledje go goddon olbmos ja vearredahkis makkárge oktavuođat, eai ge dieđe vuos mii dáhpáhuvai. Politiijat eai vel dieđe ledje go goddon olbmos ja vearredahkkis makkárge oktavuođat, eai ge dieđe vuos mii dáhpáhuvai. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Politijat eai vel dieđe ledje go goddon olbmos ja vearredahkis makkárge oktavuođat, eai ge dieđe vuos mii dáhpáhuvai.
Politiijat eai vel dieđe ledje go goddon olbmos ja vearredáhkis makkárge oktavuođat, eai ge dieđe vuos mii dáhpáhuvai.
    • «Politijat» ➞ [typo]
      • «Politiijat»
    • «vearredahkis» ➞ [typo]
      • «vearredáhkis»
Báhccavuonas gáržot eatnamat Báhccavuonas gáržot eatnamat 1 No errors found
Sisabahkkemat gáržudit boazoguohtumiid, oaivvilda boazoeaiggát - sii fertejit ovttas soabadit vástida beana turistafitnodaga eaiggát. Sisabahkkemat gáržudit boazoguohtumiid, oaivvilda boazoeaiggát - sii fertejit ovttas soabadit vástida beanaturistafitnodaga eaiggát. 1 No errors found
Sii eai leat váttisvuohtan dáppe, oaivvilda áiddo ásahuvvon turistafitnodaga eaiggát dasa, go Báhccavuonas lagabui 100 vuodjenbeatnaga,guovtti beanagárddis leat dán čavčča dagahan ahte Geaggánvuomi čearu boazoeaiggát ii beasa johtit dálveorohahkii, ja máŋga bohcco leat juo mannan muohtariđđui. Sii eai leat váttisvuohtan dáppe, oaivvilda aiddo ásahuvvon turistafitnodaga eaiggát dasa, go Báhccavuonas lagabui 100 vuodjenbeatnaga,guovtti beanagárddis leat dán čavčča dagahan ahte Geaggánvuomi čearu boazoeaiggát ii beasa johtit dálveorohahkii, ja máŋga bohcco leat juo mannan muohtariđđui. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sii eai leat váttisvuohtan dáppe, oaivvilda áiddo ásahuvvon turistafitnodaga eaiggát dasa, go Báhccavuonas lagabui 100 vuodjenbeatnaga,guovtti beanagárddis leat dán čavčča dagahan ahte Geaggánvuomi čearu boazoeaiggát ii beasa johtit dálveorohahkii, ja máŋga bohcco leat juo mannan muohtariđđui.
Sii eai leat váttisvuohtan dáppe, oaivvilda áiddo ásahuvvon turistafitnodaga eaiggát dasa, go Báhccavuonas lagabui 100 vuodjenbeatnaga, guovtti beanagárddis leat dán čavčča dagahan ahte Geaggánvuomi čearu boazoeaiggát ii beasa johtit dálveorohahkii, ja máŋga bohcco leat juo mannan muohtariđđui.
    • «,guovtti» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, guovtti»
Dál dáhttu Geaggánvuomi čearu boazoeaiggát, Nils Ánte Blind jávkadit beanafitnodaga Dápmotvuovddis, Báhccavuonas. Dál dáhttu Geaggánvuomi čearu boazoeaiggát, Nils Ánte Blind jávkadit beanafitnodaga Dápmotvuovddis, Báhccavuonas. 1 No errors found
- Sidjiide gal lea váttisvuohta dán beanafitnodagas, doppe lea olu beatnagat, olbmot ja sii lihkadit olu guovllus, gos lea bohccuid lunddolaš johtolat. Son vásiha, ahte sii eai buohkat čága deike, fitnodat galgá vuolgit eret dáppe, ii sin ovttasbargu doaimma, váikke dán gohčodit oktasašbargun, muhto dat ii doaimma, dasa dárbbašuvvojit guktot bealit, lohka Blind. - Sidjiide gal lea váttisvuohta dán beanafitnodagas, doppe leat olu beatnagat, olbmot ja sii lihkadit olu guovllus, gos lea bohccuid lunddolaš johtolat. Son vásiha, ahte sii eai buohkat čága deike, fitnodat galgá vuolgit eret dáppe, ii sin ovttasbargu doaimma, váikke dán gohčodit oktasašbargun, muhto dat ii doaimma, dasa dárbbašuvvojit guktot bealit, lohka Blind. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Sidjiide gal lea váttisvuohta dán beanafitnodagas, doppe lea olu beatnagat, olbmot ja sii lihkadit olu guovllus, gos lea bohccuid lunddolaš johtolat. Son vásiha, ahte sii eai buohkat čága deike, fitnodat galgá vuolgit eret dáppe, ii sin ovttasbargu doaimma, váikke dán gohčodit oktasašbargun, muhto dat ii doaimma, dasa dárbbašuvvojit guktot bealit, lohka Blind.
- Sidjiide gal lea váttisvuohta dán beanafitnodagas, doppe lea olu beatnagat, olbmot ja sii lihkadit olu guovllus, gos lea bohccuid lunddolaš johtolat. Son vásiha, ahte sii eai buohkat čága deike, fitnodat galgá vuolgit eret dáppe, ii sin ovttasbargu doaimma, váikke dán gohčodit oktasašbargun, muhto dat ii doaimma, dasa dárbbašuvvojit guktot bealit, lohká Blind.
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
(Artihkal joatkašuvvá gova vuolde) (Artihkal joatkašuvvá gova vuolde) 1 No errors found
Bohccot eai duostta vulos gáissás, go leagis lea nu olu riedja. Bohccot eai duostta vulos gáissás, go leagis lea nu olu riedja. 1 No errors found
2007:as álggahii Hans Olav Eriksen beanavuodjin turistafitnodaga , Lyngenfjord Adventure Dápmotvuovdái, Báhccavuona suohkanii, mas dál leat 50 vuodjenbeatnaga. Maŋŋelaš son ásahii maid Målselhuskey beanagárddi, mas leat seamma olu beatnagat go Lyngenfjord Adventures. Dát gárdi lea priváhta eatnamis. 2007:s álggahii Hans Olav Eriksen beanavuodjinturistafitnodaga , Lyngenfjord Adventure Dápmotvuovdái, Báhccavuona suohkanii, mas dál leat 50 vuodjenbeatnaga. Maŋŋelaš son ásahii maid Målselhuskey beanagárddi, mas leat seamma olu beatnagat go Lyngenfjord Adventures. Dát gárdi lea priváhta eatnamis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
2007:as álggahii Hans Olav Eriksen beanavuodjin turistafitnodaga , Lyngenfjord Adventure Dápmotvuovdái, Báhccavuona suohkanii, mas dál leat 50 vuodjenbeatnaga. Maŋŋelaš son ásahii maid Målselhuskey beanagárddi, mas leat seamma olu beatnagat go Lyngenfjord Adventures. Dát gárdi lea priváhta eatnamis.
2007:s álggahii Hans Olav Eriksen beanavuodjin turistafitnodaga, Lyngenfjord Adventure Dápmotvuovdái, Báhccavuona suohkanii, mas dál leat 50 vuodjenbeatnaga. Maŋŋelaš son ásahii maid 😱 beanagárddi, mas leat seamma olu beatnagat go Lyngenfjord Adventures. Dát gárdi lea priváhta eatnamis.
    • «2007:as» ➞ [typo]
      • «2007:s»
    • «turistafitnodaga ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «turistafitnodaga,»
    • «Målselhuskey» ➞ [typo]
2007:s álggahii Hans Olav Eriksen beanavuodjin turistafitnodaga, Lyngenfjord Adventure Dápmotvuovdái, Báhccavuona suohkanii, mas dál leat 50 vuodjenbeatnaga. Maŋŋelaš son ásahii maid beanagárddi, mas leat seamma olu beatnagat go Lyngenfjord Adventures. Dát gárdi lea priváhta eatnamis.
2007:s álggahii Hans Olav Eriksen beanavuodjin turistafitnodaga, Lyngenfjord Adventure Dápmotvuovdái, Báhccavuona suohkanii, mas dál leat 50 vuodjenbeatnaga. Maŋŋelaš son ásahii maid beanagárddi, mas leat seamma olu beatnagat go Lyngenfjord Adventures. Dát gárdi lea priváhta eatnamis.
    • «maid  beanagárddi» ➞ [double-space-before]
      • «maid beanagárddi»
Lobálaš doaibma Lyngenfjord Adventure eaiggát, Hans Olav Eriksen ii ipmir manne Nils Ánte Blind dáhttu sin fitnodaga heaittihit doaimmaid guovllus, go dát han lea dál dohkkehuvvon sihke boazodoalu ja suohkana bealis. Lobálaš doaibma Lyngenfjord Adventure eaiggát, Hans Olav Eriksen ii ipmir manne Nils Ánte Blind dáhttu sin fitnodaga heaittihit doaimmaid guovllus, go dát han lea dál dohkkehuvvon sihke boazodoalu ja suohkana bealis. 1 No errors found
- Dát šattašii váivi, sis lea sullii 30 báikkálaš bargi dáppe. Sin vistithan leat priváhta eatnamis, mii lea dohkkehuvvon turismma doaimmaide ja dat lea dohkkehuvvon sihke gielddas ja fylkkamánnis . Dat maid bidjui gulaskuddamii boazoorohahkii, mii dasto dohkkehii doaimmaid, muitala Eriksen. - Dát šattašii váivi, sis lea sullii 30 báikkálaš bargi dáppe. Sin visttithan leat priváhta eatnamis, mii lea dohkkehuvvon turismma doaimmaide ja dat lea noun,pass . Dat maid biddjui gulaskuddamii boazoorohahkii, mii dasto dohkkehii doaimmaid, muitala Eriksen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Dát šattašii váivi, sis lea sullii 30 báikkálaš bargi dáppe. Sin vistithan leat priváhta eatnamis, mii lea dohkkehuvvon turismma doaimmaide ja dat lea dohkkehuvvon sihke gielddas ja fylkkamánnis . Dat maid bidjui gulaskuddamii boazoorohahkii, mii dasto dohkkehii doaimmaid, muitala Eriksen.
- Dát šattašii váivi, sis lea sullii 30 báikkálaš bargi dáppe. Sin vistithan leat priváhta eatnamis, mii lea dohkkehuvvon turismma doaimmaide ja dat lea dohkkehuvvon sihke gielddas ja fylkkamánnis. Dat maid 😱 gulaskuddamii boazoorohahkii, mii dasto dohkkehii doaimmaid, muitala Eriksen.
    • «fylkkamánnis .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «fylkkamánnis.»
    • «bidjui» ➞ [real-biddjui]
- Dát šattašii váivi, sis lea sullii 30 báikkálaš bargi dáppe. Sin vistithan leat priváhta eatnamis, mii lea dohkkehuvvon turismma doaimmaide ja dat lea dohkkehuvvon sihke gielddas ja fylkkamánnis. Dat maid gulaskuddamii boazoorohahkii, mii dasto dohkkehii doaimmaid, muitala Eriksen.
- Dát šattašii váivi, sis lea sullii 30 báikkálaš bargi dáppe. Sin vistithan leat priváhta eatnamis, mii lea dohkkehuvvon turismma doaimmaide ja dat lea dohkkehuvvon sihke gielddas ja fylkkamánnis. Dat maid gulaskuddamii boazoorohahkii, mii dasto dohkkehii doaimmaid, muitala Eriksen.
    • «maid  gulaskuddamii» ➞ [double-space-before]
      • «maid gulaskuddamii»
Gidde johtolaga Boahtte vahkku galgá Boazodoallohálddahus ja Romssa boazodoallostivra digaštallat mo čovdet váttisvuođa, dadjá Romssa boazodoalloagronoma, Ánte Bals. Gidde johtolaga Boahtte vahkku galgá Boazodoallohálddahus ja Romssa boazodoallostivra digaštallat mo čovdet váttisvuođa, dadjá Romssa boazodoalloagronoma, Ánte Bals. 1 No errors found
- Sis leat dieđusge siste dien plánabarggus, sii leat ožžon dieđu, ahte detáljaplána ráhkaduvvo. Sis leamaš maid okta čoahkkin, gos hálddahusa oaidnu lea muitaluvvon. Diet doaibma váikkuha dien guovllus nu, ahte dat gidde boazojohtolaga, čilge Bals. - Sis leat dieđusge siste dien plánabarggus, sii leat ožžon dieđu, ahte detáljaplána ráhkaduvvo. Sis leamaš maid okta čoahkkin, gos hálddahusa oaidnu lea muitaluvvon. Diet doaibma váikkuha dien guovllus nu, ahte dat gidde boazojohtolaga, čilge Bals. 1 No errors found
Jus diet fitnodat beassá joatkit doaimmaid dien dásis ja daid áigodagain goas háliidit, mearkkaša dat, ahte johtingeaidnu lea giddejuvvon ja dalle lea rihkkumin boazodoallolága. Dien beallái lea guovllustivrra ja sii bidjamin deattu, gávdnat buori čovdosa nu, ahte besset johtit bohccuin ráfis, dadjá Ánte Bals. Jus diet fitnodat beassá joatkit doaimmaid dien dásis ja daid áigodagain goas háliidit, mearkkaša dat, ahte johtingeaidnu lea giddejuvvon ja dalle lea rihkkumin boazodoallolága. Dien beallái lea guovllustivra ja sii bidjamin deattu, gávdnat buori čovdosa nu, ahte besset johtit bohccuin ráfis, dadjá Ánte Bals. 1 No errors found
Sámedikki evttohus giellalága rievdadeamis, ii guoskka priváhtaskuvllaid Sámedikki evttohus giellalága rievdadeamis, ii guoskka priváhtaskuvllaide. 1 No errors found
Sámediggeráđđi árvala heaittihit giellahálddašanguovllu ja baicce nannet sámegiel oahpahusa ja giellageavaheami guoskat olles riikii. Sihke posišuvdna ja opposišuvdna lohket dárbbu rievdadusaide go nu ollu sápmelaččat orrot olggobealde giellahálddašan guovllu . Eatni Inger Anne Siri Triumf ii loga árvalusa ávkin su niidii gii vázzá priváhta joatkkaskuvlla. Sámediggeráđđi árvala heaittihit giellahálddašanguovllu ja baicce nannet sámegiel oahpahusa ja giellageavaheami guoskat olles riikii. Sihke posišuvdna ja opposišuvdna lohket dárbbu rievdadusaide go nu ollu sápmelaččat orrot olggobealde giellahálddašanguovllu . Eadni Inger Anne Siri Triumf ii loga árvalusa ávkin su niidii gii vázzá priváhta joatkkaskuvlla. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggeráđđi árvala heaittihit giellahálddašanguovllu ja baicce nannet sámegiel oahpahusa ja giellageavaheami guoskat olles riikii. Sihke posišuvdna ja opposišuvdna lohket dárbbu rievdadusaide go nu ollu sápmelaččat orrot olggobealde giellahálddašan guovllu . Eatni Inger Anne Siri Triumf ii loga árvalusa ávkin su niidii gii vázzá priváhta joatkkaskuvlla.
Sámediggeráđđi árvala heaittihit giellahálddašanguovllu ja baicce nannet sámegiel oahpahusa ja giellageavaheami guoskat olles riikii. Sihke posišuvdna ja opposišuvdna lohket dárbbu rievdadusaide go nu ollu sápmelaččat orrot olggobealde giellahálddašan guovllu. Eatni Inger Anne Siri Triumf ii loga árvalusa ávkin su niidii gii vázzá priváhta joatkkaskuvlla.
    • «giellahálddašan guovllu .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «giellahálddašan guovllu.»
Sámediggeráđđi árvala heaittihit giellahálddašanguovllu ja baicce nannet sámegiel oahpahusa ja giellageavaheami guoskat olles riikii. Sihke posišuvdna ja opposišuvdna lohket dárbbu rievdadusaide go nu ollu sápmelaččat orrot olggobealde giellahálddašan guovllu. Eatni Inger Anne Siri Triumf ii loga árvalusa ávkin su niidii gii vázzá priváhta joatkkaskuvlla.
Sámediggeráđđi árvala heaittihit giellahálddašanguovllu ja baicce nannet sámegiel oahpahusa ja giellageavaheami guoskat olles riikii. Sihke posišuvdna ja opposišuvdna lohket dárbbu rievdadusaide go nu ollu sápmelaččat orrot olggobealde giellahálddašanguovllu. Eatni Inger Anne Siri Triumf ii loga árvalusa ávkin su niidii gii vázzá priváhta joatkkaskuvlla.
    • «giellahálddašan guovllu» ➞ [msyn-compound]
      • «giellahálddašanguovllu»
- Priváhta skuvllaid maid berrešii smiehttat dás ja geatnegahttit maiddái daid čuovvut giellalága, dál lága gáibádusat eai guoskka daid - Priváhta skuvllaid maid berrešii smiehttat dás ja geatnegahttit maiddái daid čuovvut giellalága, dál lága gáibádusat eai guoskka daidda. 1 No errors found
Siri Triumf sávašii, ahte priváhtaskuvllat maid váldojuvvojivčče mielde, jus rievdadit giellalága. Siri Triumf sávašii, ahte priváhtaskuvllat maid váldojuvvošedje mielde, jus rievdadit giellalága. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Siri Triumf sávašii, ahte priváhtaskuvllat maid váldojuvvojivčče mielde, jus rievdadit giellalága.
Siri Triumf sávašii, ahte priváhtaskuvllat maid váldojuvvojedje mielde, jus rievdadit giellalága.
    • «váldojuvvojivčče» ➞ [typo]
      • «váldojuvvojedje»
      • «aldojuvvojedje»
      • «báltojuvvojedje»
      • «sáltojuvvojedje»
      • «máltojuvvojedje»
      • «baldojuvvojedje»
      • «vavdojuvvojedje»
      • «veltojuvvojedje»
      • «šaldojuvvojedje»
      • «vallojuvvojedje»
- Dat livčče gal oba vuogas, jus ná geavašii, go muhtin mánát fertejit mannat priváhta skuvlii, jus áigot oaččut dakkár oahpu, mii ii gávdno stáhta skuvllain. - Dat livččii gal oba vuogas, jus ná geavašii, go muhtin mánát fertejit mannat priváhta skuvlii, jus áigot oažžut dakkár oahpu, mii ii gávdno stáhta skuvllain. 1 No errors found
Skuvllaid iežasit hálddus Ovcci gieldda Finnmárkkus Trøndeláhkii gullet dál giellahálddašanguvlui ja logát gielda galggašii dasa mielde boahtte jagi rájes. Dáid galggašedje leat sámi- ja dárogiella ovttaárvosaš dásis. Dat mearkkaša, ahte buohkain lea riekti oaččut sámegielat bálvalusaid almmolaš ásahusain hálddašanguovllus. Skuvllaid iežaset hálddus Ovcci gieldda Finnmárkkus Trøndeláhkii gullet dál giellahálddašanguvlui ja logát gielda galggašii dasa mielde boahtte jagi rájes. Dáin galggašedje leat sámi- ja dárogiella ovttaárvosaš dásis. Dat mearkkaša, ahte buohkain lea riekti oažžut sámegielat bálvalusaid almmolaš ásahusain hálddašanguovllus. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Skuvllaid iežasit hálddus Ovcci gieldda Finnmárkkus Trøndeláhkii gullet dál giellahálddašanguvlui ja logát gielda galggašii dasa mielde boahtte jagi rájes. Dáid galggašedje leat sámi- ja dárogiella ovttaárvosaš dásis. Dat mearkkaša, ahte buohkain lea riekti oaččut sámegielat bálvalusaid almmolaš ásahusain hálddašanguovllus.
Skuvllaid 😱 hálddus Ovcci gieldda Finnmárkkus Trøndeláhkii gullet dál giellahálddašanguvlui ja logát gielda galggašii dasa mielde boahtte jagi rájes. Dáid galggašedje leat sáme- ja dárogiella ovttaárvosaš dásis. Dat mearkkaša, ahte buohkain lea riekti oaččut sámegielat bálvalusaid almmolaš ásahusain hálddašanguovllus.
    • «iežasit» ➞ [typo]
      • «sámi-» ➞ [typo]
        • «sáme-»
Skuvllaid hálddus Ovcci gieldda Finnmárkkus Trøndeláhkii gullet dál giellahálddašanguvlui ja logát gielda galggašii dasa mielde boahtte jagi rájes. Dáid galggašedje leat sáme- ja dárogiella ovttaárvosaš dásis. Dat mearkkaša, ahte buohkain lea riekti oaččut sámegielat bálvalusaid almmolaš ásahusain hálddašanguovllus.
Skuvllaid hálddus Ovcci gieldda Finnmárkkus Trøndeláhkii gullet dál giellahálddašanguvlui ja logát gielda galggašii dasa mielde boahtte jagi rájes. Dáid galggašedje leat sáme- ja dárogiella ovttaárvosaš dásis. Dat mearkkaša, ahte buohkain lea riekti oaččut sámegielat bálvalusaid almmolaš ásahusain hálddašanguovllus.
    • «Skuvllaid  hálddus» ➞ [double-space-before]
      • «Skuvllaid hálddus»
Sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje 1990:is ja dán dat áiggošii sámediggeráđđi dál rievdadit buot sápmelaččaide buorrin. Sii leat gávnnahan, ahte eai olát daid mihttuid, mat leat sámegiela ektui. Sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje 1990:s ja dán dat áiggošii sámediggeráđđi dál rievdadit buot sápmelaččaide buorrin. Sii leat gávnnahan, ahte eai olát daid mihttuid, mat leat sámegiela ektui. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje 1990:is ja dán dat áiggošii sámediggeráđđi dál rievdadit buot sápmelaččaide buorrin. Sii leat gávnnahan, ahte eai olát daid mihttuid, mat leat sámegiela ektui.
Sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje 1990:s ja dán dat áiggošii sámediggeráđđi dál rievdadit buot sápmelaččaide buorrin. Sii leat gávnnahan, ahte eai olat daid mihttuid, mat leat sámegiela ektui.
    • «1990:is» ➞ [typo]
      • «1990:s»
    • «olát» ➞ [typo]
      • «olat»
- Dat ii leat dieđusge nu, ahte váikke heaittiha giellahálddašanguovllu, de buot sámi oahppit fidnejit daid vuoigatvuođaid, mat livčče almmolaš skuvllain. Dat leat olu čuolmmat, maid sii fertejit čoavdit, ee. nannet dan oahpahusvuoigatvuođa sihke olggobealde ja siskkobealde giellahálddašanguovllu, muitala sámediggeráđđi Laila Susanne Vars. - Dat ii leat dieđusge nu, ahte váikke heaittiha giellahálddašanguovllu, de buot sámi oahppit fidnejit daid vuoigatvuođaid, mat livčče almmolaš skuvllain. Dat leat olu čuolmmat, maid sii fertejit čoavdit, ee. nannet dan oahpahusvuoigatvuođa sihke olggobealde ja siskkobealde giellahálddašanguovllu, muitala sámediggeráđđi Laila Susanne Vars. 1 No errors found
Vars mielas ii leat dohkálaš, ahte nuorat, geat mannet ohppui priváhtaskuvllaide, masset eatnigielaset. Vars sávašii priváhta skuvllaid oaidnit dan vejolašvuođa fállat oahpu maid sámegillii. Vars mielas ii leat dohkálaš, ahte nuorat, geat mannet ohppui priváhtaskuvllaide, masset eatnigielaset. Vars sávašii priváhta skuvllaid oaidnit dan vejolašvuođa fállat oahpu maid sámegillii. 1 No errors found
Lávlun buorida geahpes-áhppi Lávlun buorida geahpesáhpi 1 No errors found
Son oaivvilda leat buorre lávlut, danne go lávlun buorida geahpes-áhppi . Danne son lávluge koaras, lohká Hjalmar Strømeng, ja somá maid lea. Son oaivvilda leat buorre lávlut, danne go lávlun buorida geahpesáhpi . Danne son lávluge koaras, lohká Hjalmar Strømeng, ja somá maid lea. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son oaivvilda leat buorre lávlut, danne go lávlun buorida geahpes-áhppi . Danne son lávluge koaras, lohká Hjalmar Strømeng, ja somá maid lea.
Son oaivvilda leat buorre lávlut, danne go lávlun buorida geahpes-áhppi. Danne son lávluge koaras, lohká Hjalmar Strømeng, ja somá maid lea.
    • «geahpes-áhppi .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «geahpes-áhppi.»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu Skádjil-koaras, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahpáidis . Áinnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmos geahpáide kapasitehtta . Iige dušše dan, koaras gávdná maid usttibiid , ja somá lea maid lávlut. Buorida geahpesáhpi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu Skádjil-koaras, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahppáidis . Oainnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmoš geahppáide kapasitehta . Iige dušše dan, koaras gávdná maid ustibiid , ja somá lea maid lávlut. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu Skádjil-koaras, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahpáidis . Áinnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmos geahpáide kapasitehtta . Iige dušše dan, koaras gávdná maid usttibiid , ja somá lea maid lávlut.
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu 😱, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahpáidis geahpáidis. Oainnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmoš geahppáid kapasitehta kapasitehtta. Iige dušše dan, koaras gávdná maid usttibiid ustibiin, ja somá lea maid lávlut.
    • «Skádjil-koaras» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «geahpáidis.»
      • «Áinnat» ➞ [typo]
        • «Oainnat»
      • «olmmos» ➞ [typo]
        • «olmmoš»
      • «geahpáide» ➞ [typo]
        • «geahppáid»
        • «geahppáde»
      • «kapasitehtta» ➞ [typo]
        • «kapasitehta»
        • «kapasiteahtta»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «kapasitehtta.»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «ustibiin,»
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu , iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahpáidis geahpáidis. Oainnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmoš geahppáid kapasitehta kapasitehtta. Iige dušše dan, koaras gávdná maid usttibiid ustibiin, ja somá lea maid lávlut.
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahppáidis geahppáidmis. Oainnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmoš geahppáid kapasitehta kapasitehta. Iige dušše dan, koaras gávdná maid ustibiid ustibiin, ja somá lea maid lávlut.
    • «lávlu ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lávlu,»
    • «geahpáidis» ➞ [typo]
      • «geahppáidis»
      • «geahppáidmis»
      • «geahppáidgis»
    • «geahpáidis» ➞ [typo]
      • «geahppáidmis»
      • «geahppáidgis»
    • «kapasitehtta» ➞ [typo]
      • «kapasitehta»
      • «kapasiteahtta»
    • «usttibiid» ➞ [typo]
      • «ustibiid»
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahppáidis geahppáidmis. Oainnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmoš geahppáid kapasitehta kapasitehta. Iige dušše dan, koaras gávdná maid ustibiid ustibiin, ja somá lea maid lávlut.
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahppáidis 😱. Oainnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmoš geahppáid kapasitehta kapasitehta. Iige dušše dan, koaras gávdná maid ustibiid ustibiin, ja somá lea maid lávlut.
    • «geahppáidmis» ➞ [typo]
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahppáidis . Oainnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmoš geahppáid kapasitehta kapasitehta. Iige dušše dan, koaras gávdná maid ustibiid ustibiin, ja somá lea maid lávlut.
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahppáidis. Oainnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmoš geahppáid kapasitehta kapasitehta. Iige dušše dan, koaras gávdná maid ustibiid ustibiin, ja somá lea maid lávlut.
    • «geahppáidis .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «geahppáidis.»
Somá lávlut máŋggajitnii Somá lávlut máŋggajitnii 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Somá lávlut máŋggajitnii
Somá lávlut fáŋggajitnii
    • «máŋggajitnii» ➞ [typo]
      • «fáŋggajitnii»
      • «fáŋggabitnii»
      • «fáŋggačitnii»
      • «mágajitnii»
      • «árggajitnii»
      • «álggajitnii»
      • «áiggajitnii»
      • «ággajitnii»
      • «válggajitnii»
      • «táŋgajitnii»
Karen Marie Strømeng lávlu maid koaras. Karen Marie Strømeng lávlu maid koaras. 1 No errors found
Karen Marie Strømeng lohká ges somá lávlut koaras danne go lea oalle hástalus oahppat lávlut máŋggajitnii. Iežas muitala lávlut koaras "alt"-jiena. Son liiko dasa, ja dovdá dán jiena leat alccesii buoremussan. Karen Marie Strømeng lohká ges somá lávlut koaras danne go lea oalle hástalus oahppat lávlut máŋggajitnii. Iežas muitala lávlut koaras "alt"-jiena. Son liiko dasa, ja dovdá dán jiena leat alccesis buoremussan. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Karen Marie Strømeng lohká ges somá lávlut koaras danne go lea oalle hástalus oahppat lávlut máŋggajitnii. Iežas muitala lávlut koaras "alt"-jiena. Son liiko dasa, ja dovdá dán jiena leat alccesii buoremussan.
Karen Marie Strømeng lohká ges somá lávlut koaras danne go lea oalle hástalus oahppat lávlut fáŋggajitnii. Iežas muitala lávlut koaras "álo"-jiena. Son liiko dasa, ja dovdá dán jiena leat 😱 buoremussan.
    • «máŋggajitnii» ➞ [typo]
      • «fáŋggajitnii»
      • «fáŋggabitnii»
      • «fáŋggačitnii»
      • «mágajitnii»
      • «árggajitnii»
      • «álggajitnii»
      • «áiggajitnii»
      • «ággajitnii»
      • «válggajitnii»
      • «táŋgajitnii»
    • «alt» ➞ [typo]
      • «álo»
    • «alccesii» ➞ [typo]
Karen Marie Strømeng lohká ges somá lávlut koaras danne go lea oalle hástalus oahppat lávlut fáŋggajitnii. Iežas muitala lávlut koaras "álo"-jiena. Son liiko dasa, ja dovdá dán jiena leat buoremussan.
Karen Marie Strømeng lohká ges somá lávlut koaras danne go lea oalle hástalus oahppat lávlut fáŋggajitnii. Iežas muitala lávlut koaras "álo"-jiena. Son liiko dasa, ja dovdá dán jiena leat buoremussan.
    • «leat  buoremussan» ➞ [double-space-before]
      • «leat buoremussan»
Lillian Kemi muitala iežas lávlun koaras juo badjel 50 jagi. Dása son gal liiko, ja iežas muitala lávlut "soprána"-jiena. Sutnje leage dat lunddoleamos. Soai lávluga koaras danne go lea somá, seammás diehtalasat hárjehallaba soaige seamma go Hjalmar Strømeng geahpes-áhppi , dahjege geahpeskapasitehta. Lillian Kemi muitala iežas lávlun koaras juo badjel 50 jagi. Dása son gal liiko, ja iežas muitala lávlut "soprána"-jiena. Sutnje leage dat lunddoleamos. Soai lávluba koaras danne go lea somá, seammás diehttalasat hárjehallaba soaige seamma go Hjalmar Strømeng geahpesáhpi , dahjege geahpeskapasitehta. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lillian Kemi muitala iežas lávlun koaras juo badjel 50 jagi. Dása son gal liiko, ja iežas muitala lávlut "soprána"-jiena. Sutnje leage dat lunddoleamos. Soai lávluga koaras danne go lea somá, seammás diehtalasat hárjehallaba soaige seamma go Hjalmar Strømeng geahpes-áhppi , dahjege geahpeskapasitehta.
Lillian Kemi muitala iežas lávlun koaras juo badjel 50 jagi. Dása son gal liiko, ja iežas muitala lávlut "sopráno"-jiena. Sutnje leage dat lunddoleamos. Soai lávlaga koaras danne go lea somá, seammás diehttalasat hárjehallaba soaige seamma go Hjalmar Strømeng geahpes-áhppi, dahjege geahpeskapasitehta.
    • «soprána» ➞ [typo]
      • «sopráno»
      • «poprana»
      • «korána»
      • «safrána»
      • «sopránot»
      • «soprános»
      • «sopránon»
      • «sopránoi»
    • «lávluga» ➞ [typo]
      • «lávlaga»
      • «lávluma»
      • «lávllugo»
    • «diehtalasat» ➞ [typo]
      • «diehttalasat»
    • «geahpes-áhppi ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «geahpes-áhppi,»
Dáhtošii koarii eanet lávluid Skádjil-koara láidesteaddji Maria Sakalovski dáhtošii ges eanebuid searvat lávlut koaras, danne go koarra galggašii gullot buorebut go lávlot. Mađi eanet lávlut, dađi buoret jieta , lohká son. Dáhtošii korrii eanet lávluid Skádjil-koara láidesteaddji Maria Sakalovski dáhtošii ges eanebuid searvat lávlut koaras, danne go koarra galggašii gullot buorebut go lávlot. Mađi eanet lávlut, dađi buoret jietna , lohká son. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dáhtošii koarii eanet lávluid Skádjil-koara láidesteaddji Maria Sakalovski dáhtošii ges eanebuid searvat lávlut koaras, danne go koarra galggašii gullot buorebut go lávlot. Mađi eanet lávlut, dađi buoret jieta , lohká son.
Dáhtošii korii eanet lávluid 😱 láidesteaddji Maria 😱 dáhtošii ges eanebuid searvat lávlut koaras, danne go koarra galggašii gullot buorebut go lávlot. Mađi eanet lávlut, dađi buoret jieta jietna, lohká son.
    • «koarii» ➞ [typo]
      • «korii»
      • «korrii»
      • «boaris»
      • «goasii»
      • «koara»
      • «kroárii»
      • «oarji»
    • «Skádjil-koara» ➞ [typo]
      • «Sakalovski» ➞ [typo]
        • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «jietna,»
Dáhtošii korii eanet lávluid láidesteaddji Maria dáhtošii ges eanebuid searvat lávlut koaras, danne go koarra galggašii gullot buorebut go lávlot. Mađi eanet lávlut, dađi buoret jieta jietna, lohká son.
Dáhtošii korii eanet lávluid láidesteaddji Maria dáhtošii ges eanebuid searvat lávlut koaras, danne go koarra galggašii gullot buorebut go lávlot. Mađi eanet lávlut, dađi buoret jiena jietna, lohká son.
    • «lávluid  láidesteaddji» ➞ [double-space-before]
      • «lávluid láidesteaddji»
    • «Maria  dáhtošii» ➞ [double-space-before]
      • «Maria dáhtošii»
    • «jieta» ➞ [typo]
      • «jiena»
      • «jeara»
      • «jieŋa»
      • «heata»
Maŋimuš ođđasat sámegillii Gáibida muitalit nama - Olgeš ja FRP fertejit čilget Maŋimuš ođđasat sámegillii Gáibida muitalit nama - Olgeš ja FRP fertejit čilget 1 No errors found
Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji Helga Pedersen roaŋgu Olgešbellodaga ja Ovddádusbellodaga figgamušaid gávdnat oktasaš sámepolitihka. Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji Helga Pedersen roaŋgu Olgešbellodaga ja Ovddádusbellodaga figgamušaid gávdnat oktasaš sámepolitihka. 1 No errors found
Jienasteddjiide sáhttá šaddat váttis áddet, mo olgeš- ja ovddádusbellodat sáhtiba ovddidit oktasaš sámepolitihkka jus dát bellodagat fidnejit ráđđehus válddi boahtte čavčča Stuorradikke válggain, lohka Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji Helga Pedersen. Jienasteddjiide sáhttá šaddat váttis áddet, mo olgeš- ja ovddádusbellodat sáhttiba ovddidit oktasaš sámepolitihka jus dát bellodagat fidnejit ráđđehus válddi boahtte čavčča Stuorradikke válggain, lohká Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji Helga Pedersen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jienasteddjiide sáhttá šaddat váttis áddet, mo olgeš- ja ovddádusbellodat sáhtiba ovddidit oktasaš sámepolitihkka jus dát bellodagat fidnejit ráđđehus válddi boahtte čavčča Stuorradikke válggain, lohka Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji Helga Pedersen.
Jienasteddjiide sáhttá šaddat váttis áddet, mo olgeš- ja ovddádusbellodat sáhttiba ovddidit oktasaš sámepolitihkka jus dát bellodagat fidnejit ráđđehus válddi boahtte čavčča Stuorradiggeválggain, lohká Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji Helga Pedersen.
    • «sáhtiba» ➞ [typo]
      • «sáhttiba»
      • «máhttiba»
      • «sahčiba»
      • «bahtiba»
      • «seahtiba»
      • «sáhttoba»
    • «Stuorradikke válggain» ➞ [msyn-compound]
      • «Stuorradiggeválggain»
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
- Dál berrejit olgeš- ja ovddádusbellodat gávnnahit maid sii háliidit, nubbi háliidivčče heaittihit ee. sámedikki ja nubbi fas ii. - Dál berrejit olgeš- ja ovddádusbellodat gávnnahit maid sii háliidit, nubbi háliidivččii heaittihit ee. sámedikki ja nubbi fas ii. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Dál berrejit olgeš- ja ovddádusbellodat gávnnahit maid sii háliidit, nubbi háliidivčče heaittihit ee. sámedikki ja nubbi fas ii.
- Dál berrejit 😱 ja ovddádusbellodat gávnnahit maid sii háliidit, nubbi háliidivčče heaittihit ee. sámedikki ja nubbi fas ii.
    • «olgeš-» ➞ [typo]
- Dál berrejit ja ovddádusbellodat gávnnahit maid sii háliidit, nubbi háliidivčče heaittihit ee. sámedikki ja nubbi fas ii.
- Dál berrejit ja ovddádusbellodat gávnnahit maid sii háliidit, nubbi háliidivčče heaittihit ee. sámedikki ja nubbi fas ii.
    • «berrejit  ja» ➞ [double-space-before]
      • «berrejit ja»
Dát lea dehálaš, jus dát guokte bellodaga áiguba goassige stivret riika ovttas, áidna geaidnu ovddádusbellodahkii ráđđehus lánjaide orru leamen Olgeža bokte, oaivvilda Pedersen. Dát lea dehálaš, jus dát guokte bellodaga áiguba goassige stivret riika ovttas, áidna geaidnu ovddádusbellodahkii ráđđehus lánjaide orru leamen Olgeža bokte, oaivvilda Pedersen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dát lea dehálaš, jus dát guokte bellodaga áiguba goassige stivret riika ovttas, áidna geaidnu ovddádusbellodahkii ráđđehus lánjaide orru leamen Olgeža bokte, oaivvilda Pedersen.
Dát lea dehálaš, jus dát guokte bellodaga áiguba goassige stivret riika ovttas, áidna geaidnu ovddádusbellodahkii ráđđehus lanjaide orru leamen Olgeža bokte, oaivvilda Pedersen.
    • «lánjaide» ➞ [typo]
      • «lanjaide»
- Válgasagat Olgeža stuorradigge áirras Frank Bakke-Jensen muitala, ahte bellodagas ii leat dárbu dahkat makkárge rievdadusaid iežas sámepolitihkkii. - Válgaságat Olgeža stuorradiggeáirras Frank Bakke-Jensen muitala, ahte bellodagas ii leat dárbu dahkat makkárge rievdadusaid iežas sámepolitihkkii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Válgasagat Olgeža stuorradigge áirras Frank Bakke-Jensen muitala, ahte bellodagas ii leat dárbu dahkat makkárge rievdadusaid iežas sámepolitihkkii.
- Válgaságát Olgeža stuorradiggeáirras Frank Bakke-Jensen muitala, ahte bellodagas ii leat dárbu dahkat makkárge rievdadusaid iežas sámepolitihkkii.
    • «Válgasagat» ➞ [typo]
      • «Válgaságát»
    • «stuorradigge áirras» ➞ [msyn-compound]
      • «stuorradiggeáirras»
- Sii leat addán molssaevttolaš bušeahtta árvalusa , das sii eai dárbbaš nannet juolludemiid sámi doaimmaide dan ektui, maid ráđđehus lea bidjan stáhtabušeahtta árvalussii . Nu čuvvot sii dan, maid ráđđehus lea evttohan juolludit sámi doaimmaide, lohká Bakke-Jensen. - Sii leat addán molssaevttolaš bušeahttaárvalusa , das sii eai dárbbaš nannet juolludemiid sámi doaimmaide dan ektui, maid ráđđehus lea bidjan stáhtabušeahttaárvalussii . Nu čuvvot sii dan, maid ráđđehus lea evttohan juolludit sámi doaimmaide, lohká Bakke-Jensen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Sii leat addán molssaevttolaš bušeahtta árvalusa , das sii eai dárbbaš nannet juolludemiid sámi doaimmaide dan ektui, maid ráđđehus lea bidjan stáhtabušeahtta árvalussii . Nu čuvvot sii dan, maid ráđđehus lea evttohan juolludit sámi doaimmaide, lohká Bakke-Jensen.
- Sii leat addán molssaevttolaš bušeahtta árvalusa, das sii eai dárbbaš nannet juolludemiid sámi doaimmaide dan ektui, maid ráđđehus lea bidjan stáhtabušeahtta árvalussii. Nu čuvvot sii dan, maid ráđđehus lea evttohan juolludit sámi doaimmaide, lohká Bakke-Jensen.
    • «bušeahtta árvalusa ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bušeahtta árvalusa,»
    • «stáhtabušeahtta árvalussii .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «stáhtabušeahtta árvalussii.»
- Sii leat addán molssaevttolaš bušeahtta árvalusa, das sii eai dárbbaš nannet juolludemiid sámi doaimmaide dan ektui, maid ráđđehus lea bidjan stáhtabušeahtta árvalussii. Nu čuvvot sii dan, maid ráđđehus lea evttohan juolludit sámi doaimmaide, lohká Bakke-Jensen.
- Sii leat addán molssaevttolaš bušeahttaárvalusa, das sii eai dárbbaš nannet juolludemiid sámi doaimmaide dan ektui, maid ráđđehus lea bidjan stáhtabušeahttaárvalussii. Nu čuvvot sii dan, maid ráđđehus lea evttohan juolludit sámi doaimmaide, lohká Bakke-Jensen.
    • «bušeahtta árvalusa» ➞ [msyn-compound]
      • «bušeahttaárvalusa»
    • «stáhtabušeahtta árvalussii» ➞ [msyn-compound]
      • «stáhtabušeahttaárvalussii»
Dál figgá Helga Pedersen dušše dagahit digaštallama Olgeža ja ovddádusbellodaga gaskii ja diet lea dušše válgagičču ságat, dan sii gal dovdet juo ovddežis, dadjá Bakke-Jensen Dál figgá Helga Pedersen dušše dagahit digaštallama Olgeža ja ovddádusbellodaga gaskii ja diet lea dušše válgagičču ságat, dan sii gal dovdet juo ovddežis, dadjá Bakke-Jensen 1 No errors found
Maŋimuš ođđasat sámegillii Álgoálbmotdiva eambbo vejolaš dál Ođđa girji julevsámegillii Maŋimuš ođđasat sámegillii Álgoálbmotdiva eambbo vejolaš dál Ođđa girji julevsámegillii 1 No errors found
Vattáldahka - Subtsas Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka Kristosis , mo son riegádii Sápmái. Vattáldahka - Subtsas Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka Kristusis , mo son riegádii Sápmái. 5
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vattáldahka - Subtsas Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka Kristosis , mo son riegádii Sápmái.
Attáldahkan - Sultbas Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka Kristosis Kristosis, mo son riegádii Sápmái.
    • «Vattáldahka» ➞ [typo]
      • «Attáldahkan»
    • «Subtsas» ➞ [typo]
      • «Sultbas»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Kristosis,»
Attáldahkan - Sultbas Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka Kristosis Kristosis, mo son riegádii Sápmái.
Attáldahkan - 😱 Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka Kristusmis Kristusmis, mo son riegádii Sápmái.
    • «Sultbas» ➞ [typo]
      • «Kristosis» ➞ [typo]
        • «Kristusmis»
        • «Kristusgis»
      • «Kristosis» ➞ [typo]
        • «Kristusmis»
        • «Kristusgis»
Attáldahkan - Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka Kristusmis Kristusmis, mo son riegádii Sápmái.
Attáldahkan - Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka 😱 😱, mo son riegádii Sápmái.
    • «-  Kristusa» ➞ [double-space-before]
      • «- Kristusa»
    • «Kristusmis» ➞ [typo]
      • «Kristusmis» ➞ [typo]
Attáldahkan - Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka , mo son riegádii Sápmái.
Attáldahkan - Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka , mo son riegádii Sápmái.
    • «sáhka  ,» ➞ [double-space-before]
      • «sáhka ,»
Attáldahkan - Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka , mo son riegádii Sápmái.
Attáldahkan - Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka, mo son riegádii Sápmái.
    • «sáhka ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sáhka,»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Bassilaš muitalus sámiide Bassilaš muitalus sámiide 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bassilaš muitalus sámiide
Oassálaš muitalus sámiide
    • «Bassilaš» ➞ [typo]
      • «Oassálaš»
      • «Eassilat»
Ođđa girji julevsámegillii Kristtosa riegádeamis dás lea sáhka dán girjjis. Ja muitalus lea čatnon Sápmái. Jovsset ja Márjá báhtareaba Jesus-mánáin. Sii leat sáttomeahccis , ja lea hui galmmas, danne go biegga bossu biktasiid čáđa . Mo árpmui galgaba birgehit mánáska? Márjá rohkadallagoahtá, ja Ipmil gullá su rohkosa. Son sádde eŋgela Sápmái, sámit ainnat dihtet mo birgehit mánáid buollašis dálveijaid. Ođđa girji julevsámegillii Kristusa riegádeamis dás lea sáhka dán girjjis. Ja muitalus lea čadnon Sápmái. Jovsset ja Márjá báhtareaba Jesus-mánáin. Sii leat sáttomeahcis , ja lea hui galmmas, danne go biegga bossu biktasiid čađa . Mo árbmui galgaba birgehit mánáska? Márjá rohkadallagoahtá, ja Ipmil gullá su rohkosa. Son sádde eŋgela Sápmái, sámit oainnat dihtet mo birgehit mánáid buollašis dálveijaid. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđa girji julevsámegillii Kristtosa riegádeamis dás lea sáhka dán girjjis. Ja muitalus lea čatnon Sápmái. Jovsset ja Márjá báhtareaba Jesus-mánáin. Sii leat sáttomeahccis , ja lea hui galmmas, danne go biegga bossu biktasiid čáđa . Mo árpmui galgaba birgehit mánáska? Márjá rohkadallagoahtá, ja Ipmil gullá su rohkosa. Son sádde eŋgela Sápmái, sámit ainnat dihtet mo birgehit mánáid buollašis dálveijaid.
Ođđa girji julevsámegillii Kristusa riegádeamis dás lea sáhka dán girjjis. Ja muitalus lea čadnon Sápmái. Jovsset ja Márjá báhtareaba Jesus-mánáin. Sii leat sáttomeahcis sáttomeahccis, ja lea hui galmmas, danne go biegga bossu biktasiid čađa čáđa. Mo árbmu galgaba birgehit mánáska? Márjá rohkadallagoahtá, ja Ipmil gullá su rohkosa. Son sádde eŋgela Sápmái, sámit oainnat dihtet mo birgehit mánáid buollašis dálveijaid.
    • «Kristtosa» ➞ [typo]
      • «Kristusa»
    • «čatnon» ➞ [typo]
      • «čadnon»
    • «sáttomeahccis» ➞ [typo]
      • «sáttomeahcis»
      • «sáttumeahcis»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sáttomeahccis,»
    • «čáđa» ➞ [typo]
      • «čađa»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «čáđa.»
    • «árpmui» ➞ [typo]
      • «árbmu»
      • «árbmi»
    • «ainnat» ➞ [typo]
      • «oainnat»
Ođđa girji julevsámegillii Kristusa riegádeamis dás lea sáhka dán girjjis. Ja muitalus lea čadnon Sápmái. Jovsset ja Márjá báhtareaba Jesus-mánáin. Sii leat sáttomeahcis sáttomeahccis, ja lea hui galmmas, danne go biegga bossu biktasiid čađa čáđa. Mo árbmu galgaba birgehit mánáska? Márjá rohkadallagoahtá, ja Ipmil gullá su rohkosa. Son sádde eŋgela Sápmái, sámit oainnat dihtet mo birgehit mánáid buollašis dálveijaid.
Ođđa girji julevsámegillii Kristusa riegádeamis dás lea sáhka dán girjjis. Ja muitalus lea čadnon Sápmái. Jovsset ja Márjá báhtareaba Jesus-mánáin. Sii leat sáttomeahcis sáttomeahcis, ja lea hui galmmas, danne go biegga bossu biktasiid čađa čađa. Mo árbmu galgaba birgehit mánáska? Márjá rohkadallagoahtá, ja Ipmil gullá su rohkosa. Son sádde eŋgela Sápmái, sámit oainnat dihtet mo birgehit mánáid buollašis dálveijaid.
    • «sáttomeahccis» ➞ [typo]
      • «sáttomeahcis»
      • «sáttumeahcis»
    • «čáđa» ➞ [typo]
      • «čađa»
Girji lea jorgaluvvon julevsámegillii Girji lea jorgaluvvon julevsámegillii 1 No errors found
Dán girjji lea máttasápmelaš Anne Grethe Leine Bientie čállán máttasámegillii. Son lea dovddusis olmmoš máttasámis, go lea áŋgiruššan máttasámi girkoeallima ovddas olu áššiin. Girječálli ássá Snoasás , muhto lea rievtti mielde Bærumas eret. Ollesolmmožin oahpai son máttasámegiela, ja čálii de girjji máttasámegillii. Anne-Grethe Leine Bientie lea čállán teavstta ja su nieida Ellen Sara lea ges govaid sárgun . Dál lea dát girji jorgaluvvon julevsámegillii ja nu leage das namma Vattáldahka. Oddvar Andersen dat lea jorgalan dan Dán girjji lea máttasápmelaš Anne Grethe Leine Bientie čállán máttasámegillii. Son lea dovddus olmmoš máttasámis, go lea áŋgiruššan máttasámi girkoeallima ovddas olu áššiin. Girječálli ássá Snoasas , muhto lea rievtti mielde Bærumis eret. Ollesolmmožin oahpai son máttasámegiela, ja čálii de girjji máttasámegillii. Anne-Grethe Leine Bientie lea čállán teavstta ja su nieida Ellen Sara lea ges govaid sárgon . Dál lea dát girji jorgaluvvon julevsámegillii ja nu leage das namma Vattáldahka. Oddvar Andersen dat lea jorgalan dan 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dán girjji lea máttasápmelaš Anne Grethe Leine Bientie čállán máttasámegillii. Son lea dovddusis olmmoš máttasámis, go lea áŋgiruššan máttasámi girkoeallima ovddas olu áššiin. Girječálli ássá Snoasás , muhto lea rievtti mielde Bærumas eret. Ollesolmmožin oahpai son máttasámegiela, ja čálii de girjji máttasámegillii. Anne-Grethe Leine Bientie lea čállán teavstta ja su nieida Ellen Sara lea ges govaid sárgun . Dál lea dát girji jorgaluvvon julevsámegillii ja nu leage das namma Vattáldahka. Oddvar Andersen dat lea jorgalan dan
Dán girjji lea máttasápmelaš Anne Grethe Leine Bientie čállán máttasámegillii. Son lea duvddusmis olmmoš máttasámis, go lea áŋgiruššan máttasámi girkoeallima ovddas olu áššiin. Girječálli ássá Snoasas Snoasás, muhto lea rievtti mielde Bærumis eret. Ollesolmmožin oahpai son máttasámegiela, ja čálii de girjji máttasámegillii. Anne-Grethe Leine Bientie lea čállán teavstta ja su nieida Ellen Sara lea ges govaid sárgun. Dál lea dát girji jorgaluvvon julevsámegillii ja nu leage das namma Attáldahkan. Oddvar Andersen dat lea jorgalan dan
    • «dovddusis» ➞ [typo]
      • «duvddusmis»
      • «duvddusgis»
    • «Snoasás» ➞ [typo]
      • «Snoasas»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Snoasás,»
    • «Bærumas» ➞ [typo]
      • «Bærumis»
    • «sárgun .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sárgun.»
    • «Vattáldahka» ➞ [typo]
      • «Attáldahkan»
Dán girjji lea máttasápmelaš Anne Grethe Leine Bientie čállán máttasámegillii. Son lea duvddusmis olmmoš máttasámis, go lea áŋgiruššan máttasámi girkoeallima ovddas olu áššiin. Girječálli ássá Snoasas Snoasás, muhto lea rievtti mielde Bærumis eret. Ollesolmmožin oahpai son máttasámegiela, ja čálii de girjji máttasámegillii. Anne-Grethe Leine Bientie lea čállán teavstta ja su nieida Ellen Sara lea ges govaid sárgun. Dál lea dát girji jorgaluvvon julevsámegillii ja nu leage das namma Attáldahkan. Oddvar Andersen dat lea jorgalan dan
Dán girjji lea máttasápmelaš Anne Grethe Leine Bientie čállán máttasámegillii. Son lea 😱 olmmoš máttasámis, go lea áŋgiruššan máttasámi girkoeallima ovddas olu áššiin. Girječálli ássá Snoasas Snoasas, muhto lea rievtti mielde Bærumis eret. Ollesolmmožin oahpai son máttasámegiela, ja čálii de girjji máttasámegillii. Anne-Grethe Leine Bientie lea čállán teavstta ja su nieida Ellen Sara lea ges govaid sárgun. Dál lea dát girji jorgaluvvon julevsámegillii ja nu leage das namma Attáldahkan. Oddvar Andersen dat lea jorgalan dan
    • «duvddusmis» ➞ [typo]
      • «Snoasás» ➞ [typo]
        • «Snoasas»
Dán girjji lea máttasápmelaš Anne Grethe Leine Bientie čállán máttasámegillii. Son lea olmmoš máttasámis, go lea áŋgiruššan máttasámi girkoeallima ovddas olu áššiin. Girječálli ássá Snoasas Snoasas, muhto lea rievtti mielde Bærumis eret. Ollesolmmožin oahpai son máttasámegiela, ja čálii de girjji máttasámegillii. Anne-Grethe Leine Bientie lea čállán teavstta ja su nieida Ellen Sara lea ges govaid sárgun. Dál lea dát girji jorgaluvvon julevsámegillii ja nu leage das namma Attáldahkan. Oddvar Andersen dat lea jorgalan dan
Dán girjji lea máttasápmelaš Anne Grethe Leine Bientie čállán máttasámegillii. Son lea olmmoš máttasámis, go lea áŋgiruššan máttasámi girkoeallima ovddas olu áššiin. Girječálli ássá Snoasas Snoasas, muhto lea rievtti mielde Bærumis eret. Ollesolmmožin oahpai son máttasámegiela, ja čálii de girjji máttasámegillii. Anne-Grethe Leine Bientie lea čállán teavstta ja su nieida Ellen Sara lea ges govaid sárgun. Dál lea dát girji jorgaluvvon julevsámegillii ja nu leage das namma Attáldahkan. Oddvar Andersen dat lea jorgalan dan
    • «lea  olmmoš» ➞ [double-space-before]
      • «lea olmmoš»
Son lea silba ja čoarvedáiddár Son lea silba ja čoarvedáiddár 1 No errors found
Vuolahasaiguin son álggii duddjot, dál leat su duojit silbbas ja čoarvvis. Vuolahasaiguin son álggii duddjot, dál leat su duojit silbbas ja čoarvvis. 1 No errors found
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Su bargoávnnas dál lea silba ja čoarvi Su bargoávnnas dál lea silba ja čoarvi 1 No errors found
Petteri Laiti bargolanjas Silbačeahppi gii dál ráhkada olu čiŋaid čoarvvis ja silbbas álggii álggos vuolahasiguin duddjot. Mannán ráhkadii son juo vuodjaskáhppuid ja vuvdiid daid, nie tiinnii álcces ođđa skuvllabiktasiid . Su duoji dovdomearkkat dáidet leat čiŋat main lea čoarvi ja silba ovttastahtton. Petteri Laiti bargolanjas Silbačeahppi gii dál ráhkada olu čiŋaid čoarvvis ja silbbas álggii álggos vuolahasaiguin duddjot. Mánnán ráhkadii son juo vuodjaskáhpuid ja vuvddii daid, nie tinii alcces ođđa skuvlabiktasiid . Su duoji dovdomearkkat dáidet leat čiŋat main lea čoarvi ja silba ovttastahtton. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Petteri Laiti bargolanjas Silbačeahppi gii dál ráhkada olu čiŋaid čoarvvis ja silbbas álggii álggos vuolahasiguin duddjot. Mannán ráhkadii son juo vuodjaskáhppuid ja vuvdiid daid, nie tiinnii álcces ođđa skuvllabiktasiid . Su duoji dovdomearkkat dáidet leat čiŋat main lea čoarvi ja silba ovttastahtton.
Petteri Laiti bargolanjas Silbačeahppi gii dál ráhkada olu čiŋaid čoarvvis ja silbbas álggii álggos vuolahasiluin duddjot. Mannan ráhkadii son juo vuodjaskáhpuid ja vuvdiid daid, nie viinnii alcces ođđa skuvllabiktasiid. Su duoji dovdomearkkat dáidet leat čiŋat main lea čoarvi ja silba ovttastahtton.
    • «vuolahasiguin» ➞ [typo]
      • «vuolahasiluin»
      • «vuolahassaguin»
    • «Mannán» ➞ [typo]
      • «Mannan»
    • «vuodjaskáhppuid» ➞ [typo]
      • «vuodjaskáhpuid»
    • «tiinnii» ➞ [typo]
      • «viinnii»
      • «tonnii»
      • «vuinnii»
    • «álcces» ➞ [typo]
      • «alcces»
    • «skuvllabiktasiid .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «skuvllabiktasiid.»
Silba- ja čoarveduojáris lea bargobáiki Anáris Davvi Suomas. Doppe son duddjo, ja dál lea bártnis oahpaheamen seamma doibmii maid son ieš bargá, nammalassii silba- ja čoarvedáiddárin. Silba- ja čoarveduojáris lea bargobáiki Anáris Davvi Suomas. Doppe son duddjo, ja dál lea bártnis oahpaheamen seamma doibmii maid son ieš bargá, namalassii silba- ja čoarvedáiddárin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Silba- ja čoarveduojáris lea bargobáiki Anáris Davvi Suomas. Doppe son duddjo, ja dál lea bártnis oahpaheamen seamma doibmii maid son ieš bargá, nammalassii silba- ja čoarvedáiddárin.
Silba- ja čoarveduojáris lea bargobáiki Anáris Davve- Suomas. Doppe son duddjo, ja dál lea bártnis oahpaheamen seamma doibmii maid son ieš bargá, namalassii silba- ja čoarvedáiddárin.
    • «Davvi» ➞ [msyn-addhyphen]
      • «Davve-»
      • «Davvi-»
    • «nammalassii» ➞ [typo]
      • «namalassii»
Vuolahasat ledje su álgo duodje-ávdnasat Vuolahasiguin álggii Petteri Laiti juo mánnán duddjot, muhto das rájes lea son ovdánan, ja geavaha dál olu eará ávdnasiid maid. Son manai gollerávdeoahppui , ja das maŋŋil álggii son vel čoarvvi seaguhit silbii. Gollečeahpeskuvllas son fuomášii mo vuohkkasit sáhttá čoarvvi geavahit silbii. Das rájes leat su gieđaid gaskas riegádan olu čiŋat main silba ja čoarvi lea ovttasstahtton . Vuolahasat ledje su álgoduodjeávdnasat Vuolahasaiguin álggii Petteri Laiti juo mánnán duddjot, muhto das rájes lea son ovdánan, ja geavaha dál olu eará ávdnasiid maid. Son manai gollerávdeohppui , ja das maŋŋil álggii son vel čoarvvi seaguhit silbii. Gollečeahppiskuvllas son fuomášii mo vuohkkasit sáhttá čoarvvi geavahit silbii. Das rájes leat su gieđaid gaskkas riegádan olu čiŋat main silba ja čoarvi lea ovttastahtton . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vuolahasat ledje su álgo duodje-ávdnasat Vuolahasiguin álggii Petteri Laiti juo mánnán duddjot, muhto das rájes lea son ovdánan, ja geavaha dál olu eará ávdnasiid maid. Son manai gollerávdeoahppui , ja das maŋŋil álggii son vel čoarvvi seaguhit silbii. Gollečeahpeskuvllas son fuomášii mo vuohkkasit sáhttá čoarvvi geavahit silbii. Das rájes leat su gieđaid gaskas riegádan olu čiŋat main silba ja čoarvi lea ovttasstahtton .
Vuolahasat ledje su álgo duodje-ávdnasat Vuolahasiluin álggii Petteri Laiti juo mánnán duddjot, muhto das rájes lea son ovdánan, ja geavaha dál olu eará ávdnasiid maid. Son manai gollerávdeohppui gollerávdeoahppui, ja das maŋŋil álggii son vel čoarvvi seaguhit silbii. Gollečeahpeskuvllas son fuomášii mo vuohkkasit sáhttá čoarvvi geavahit silbii. Das rájes leat su gieđaid gaskasa riegádan olu čiŋat main silba ja čoarvi lea ovttasstahtton ovttastahttán.
    • «Vuolahasiguin» ➞ [typo]
      • «Vuolahasiluin»
      • «Fuolahasiluin»
    • «gollerávdeoahppui» ➞ [typo]
      • «gollerávdeohppui»
      • «gollerávdiohppui»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gollerávdeoahppui,»
    • «gaskas» ➞ [typo]
      • «gaskasa»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovttastahttán.»
Vuolahasat ledje su álgo duodje-ávdnasat Vuolahasiluin álggii Petteri Laiti juo mánnán duddjot, muhto das rájes lea son ovdánan, ja geavaha dál olu eará ávdnasiid maid. Son manai gollerávdeohppui gollerávdeoahppui, ja das maŋŋil álggii son vel čoarvvi seaguhit silbii. Gollečeahpeskuvllas son fuomášii mo vuohkkasit sáhttá čoarvvi geavahit silbii. Das rájes leat su gieđaid gaskasa riegádan olu čiŋat main silba ja čoarvi lea ovttasstahtton ovttastahttán.
Vuolahasat ledje su álgo duodje-ávdnasat Vuolahasiluin álggii Petteri Laiti juo mánnán duddjot, muhto das rájes lea son ovdánan, ja geavaha dál olu eará ávdnasiid maid. Son manai gollerávdeohppui gollerávdeohppui, ja das maŋŋil álggii son vel čoarvvi seaguhit silbii. Gollečeahpeskuvllas son fuomášii mo vuohkkasit sáhttá čoarvvi geavahit silbii. Das rájes leat su gieđaid gaskasa riegádan olu čiŋat main silba ja čoarvi lea ovttastahttán ovttastahttán.
    • «gollerávdeoahppui» ➞ [typo]
      • «gollerávdeohppui»
      • «gollerávdiohppui»
    • «ovttasstahtton» ➞ [typo]
      • «ovttastahttán»
Mo geavvá mearrasámi diehtoguovddážii? Mo geavvá mearrasámi diehtoguovddážii? 1 No errors found
Govas Billávuona mearrasámi skuvlla oahppit. Áidna mearrasámi diehtoguovddáš balahuvvo heaittihuvvot go álggaheaddji ii šat lohpit ruhtadoarjaga. Mearrasámiid áidna diehtoguovddáš sáhttá heaittihuvvot go álggaheaddji ja váldoruhtajuolludeaddji, Porsáŋggu gielda, ii lohpit šat ruhtadoarjaga. Dan ballá beaivválaš jođiheaddji Sigvald Persen. Govas Billávuona mearrasámi skuvlla oahppit. Áidna mearrasámi diehtoguovddáš balahuvvo heaittihuvvot go álggaheaddji ii šat lohpit ruhtadoarjaga. Mearrasámiid áidna diehtoguovddáš sáhttá heaittihuvvot go álggaheaddji ja váldoruhtajuolludeaddji, Porsáŋggu gielda, ii lohpit šat ruhtadoarjaga. Das ballá beaivválaš jođiheaddji Sigvald Persen. 1 No errors found
- Sis leamaš vuođđoruhtadoarjja Porsáŋggu gielddas ja sámedikkis ja dán jagi nogai gieldda doarjja. Nu ahte sin ruhtavuođđu lea dan veardde hedjonan, ahte leat ferten geahpedit bargguid, muitala Persen. - Sis leamaš vuođđoruhtadoarjja Porsáŋggu gielddas ja sámedikkis ja dán jagi nogai gieldda doarjja. Nu ahte sin ruhtavuođđu lea dan veardde hedjonan, ahte leat ferten geahpedit bargguid, muitala Persen. 1 No errors found
Gielda ii lohpit doarjaga Guovddáža vuolggaheaddji, Porsáŋggu gielda, ii leat juolludan maidge ruhtadoarjagiid dán jahkái, duođašta várresátnejođiheaddji Reidunn Hesjevik: Gielda ii lohpit doarjaga Guovddáža vuolggaheaddji, Porsáŋggu gielda, ii leat juolludan maidge ruhtadoarjagiid dán jahkái, duođašta várresátnejođiheaddji Reidunn Hesjevik: 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gielda ii lohpit doarjaga Guovddáža vuolggaheaddji, Porsáŋggu gielda, ii leat juolludan maidge ruhtadoarjagiid dán jahkái, duođašta várresátnejođiheaddji Reidunn Hesjevik:
Gielda ii lohpit doarjaga Guovddáža vuolggaheaddji, Porsáŋggu gielda, ii leat juolludan maidge ruhtadoarjagiid dán jahkái, duođašta várresátnejođiheaddji Reidunn Hesjevik
    • «Hesjevik:» ➞ [typo]
      • «Hesjevik»
      • «Hesjevika»
- Dás lei sáhka das, makkár doaimmaide válljiimet bidjat ruđaid. - Dás lei sáhka das, makkár doaimmaide válljiimet bidjat ruđaid. 1 No errors found
Hesjevik ii boahtte jahkáige loga sáhttit lohpidit maidige. Hesjevik ii boahtte jahkáige loga sáhttit lohpidit maidige. 1 No errors found
- Dan gal ii son sáhte, ášši boahtá gieđahallamii juovlamánu bušeahttačoahkkimii ja dan maŋŋá gielddastivrra mearrida das. - Dan gal ii son sáhte, ášši boahtá gieđahallamii juovlamánu bušeahttačoahkkimii ja dan maŋŋá gielddastivrra mearrida das. 1 No errors found
Ja jus nu geavvá ahte gielddastivrra ii juollut ruđaid boahtte jahkái, de Mearrasámi diehtoguovddáža beaivválaš jođiheaddji ii loga šat vuođu doaibmat viidásabbot. Ja jus nu geavvá ahte gielddastivrra ii juollut ruđaid boahtte jahkái, de Mearrasámi diehtoguovddáža beaivválaš jođiheaddji ii loga šat vuođu doaibmat viidásabbot. 1 No errors found
- Dat lea surgat ja ilgat, jus nu galggaš mannat, ahte sis ii livčče šat vejolašvuohta joatkit bargguid. - Dat lea surgat ja ilgat, jus nu galggaš mannat, ahte sis ii livčče šat vejolašvuohta joatkit bargguid. 1 No errors found
Čohkke ja juohká dieđuid Mearrasámi diehtoguovddáš rahppui 2003:as Billávutnii. Guovddáža ulbmil lea ovddidit dieđuid mearrasápmelaččaid birra ja hástalusaid birra, mat leat otná servvodagas. Čohkke ja juohká dieđuid Mearrasámi diehtoguovddáš rahppui 2003:s Billávutnii. Guovddáža ulbmil lea ovddidit dieđuid mearrasápmelaččaid birra ja hástalusaid birra, mat leat otná servvodagas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čohkke ja juohká dieđuid Mearrasámi diehtoguovddáš rahppui 2003:as Billávutnii. Guovddáža ulbmil lea ovddidit dieđuid mearrasápmelaččaid birra ja hástalusaid birra, mat leat otná servvodagas.
Čohkke ja juohká dieđuid Mearrasámi diehtoguovddáš rahppui 2003:s Billávutnii. Guovddáža ulbmil lea ovddidit dieđuid mearrasápmelaččaid birra ja hástalusaid birra, mat leat otná servvodagas.
    • «2003:as» ➞ [typo]
      • «2003:s»
Stuorámus bargun leamašan duođaštit, ahte mo olbmot leat viežžan birgejumi mearas ja mehciin vuona birra. Stuorámus bargun leamašan duođaštit, ahte mo olbmot leat viežžan birgejumi mearas ja mehciin vuona birra. 1 No errors found
Ođđa mánáidfilbma gárvánan Ođđa mánáidfilbma gárvánan 1 No errors found
Ovddit sotnabeaivve lei Nils Gaup filmmas "Reisen til Julestjernen" vuosttaš čájáhus. Filbmadahkki Nils Gaup illuda go filbma lea bures váldon vuostá. Ovddit sotnabeaivve lei Nils Gaup filmmas "Reisen til Julestjernen" vuosttaš čájáhus. Filbmadahkki Nils Gaup illuda go filbma lea bures váldon vuostá. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ovddit sotnabeaivve lei Nils Gaup filmmas "Reisen til Julestjernen" vuosttaš čájáhus. Filbmadahkki Nils Gaup illuda go filbma lea bures váldon vuostá.
Ovddit sotnabeaivve lei Nils Gaup filmmas "Reisen diila 😱" vuosttaš čájáhus. Filbmadahkki Nils Gaup illuda go filbma lea bures váldon vuostá.
    • «til» ➞ [typo]
      • «diila»
      • «dál»
      • «tiila»
      • «dili»
      • «dal»
      • «dii»
      • «din»
      • «dis»
      • «die»
      • «biila»
    • «Julestjernen» ➞ [typo]
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Filbmejuvvon šloahtas Čeahkas Filbmejuvvon šloahtas Čeahkas 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Filbmejuvvon šloahtas Čeahkas
Filbmejuvvon šloahtas Čekkias
    • «Čeahkas» ➞ [typo]
      • «Čekkias»
      • «Čehkkias»
Filbmadahkki Nils Gaup Šloahta dat dárbbašedje dán filbmii, ainnat filmmas lea sáhka nieiddas gean namma lea Sonja. Sonja ohcagoahtá juovlanásti , danne go háliidivčii veahkehit gonagasa čoavdit nieiddas, Gyllenhår` garuhusas. Sonja deaivida olu hehttuhusaiguin , váddáseamos hehttehus lea bahágas noaideáhkku. Lihkkus leat Sonjas veahkkit geat dorjot su mátkis , nugo juovlanigá ja ulddat. Filbmadahkki Nils Gaup Šloahta dat dárbbašedje dán filbmii, oainnat filmmas lea sáhka nieiddas gean namma lea Sonja. Sonja ohcagoahtá juovlanástti , danne go háliidivččii veahkehit gonagasa čoavdit nieiddas, Gyllenhår` garuhusas. Sonja deaivida olu hehttehusaiguin , váddáseamos hehttehus lea bahágas noaideáhkku. Lihkus leat Sonjas veahkit geat dorjot su mátkkis , nugo juovlanigá ja ulddat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Filbmadahkki Nils Gaup Šloahta dat dárbbašedje dán filbmii, ainnat filmmas lea sáhka nieiddas gean namma lea Sonja. Sonja ohcagoahtá juovlanásti , danne go háliidivčii veahkehit gonagasa čoavdit nieiddas, Gyllenhår` garuhusas. Sonja deaivida olu hehttuhusaiguin , váddáseamos hehttehus lea bahágas noaideáhkku. Lihkkus leat Sonjas veahkkit geat dorjot su mátkis , nugo juovlanigá ja ulddat.
Filbmadahkki Nils Gaup Šloahta dat dárbbašedje dán filbmii, oainnat filmmas lea sáhka nieiddas gean namma lea Sonja. Sonja ohcagoahtá juovlanásti, danne go háliidivččii veahkehit gonagasa čoavdit nieiddas, 😱` garuhusas. Sonja deaivida olu hehttuhusaiguin hehttehusaiguin, váddáseamos hehttehus lea bahágas noaideáhkku. Lihkus leat Sonjas veahkit geat dorjot su mátkkis mátkis, nugo juovlanigá ja ulddat.
    • «ainnat» ➞ [typo]
      • «oainnat»
    • «juovlanásti ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «juovlanásti,»
    • «háliidivčii» ➞ [typo]
      • «háliidivččii»
      • «háliidivčče»
    • «Gyllenhår» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «hehttehusaiguin,»
      • «Lihkkus» ➞ [typo]
        • «Lihkus»
      • «veahkkit» ➞ [typo]
        • «veahkit»
        • «vealggit»
        • «veahkki»
        • «ceahkit»
        • «deahkit»
      • «mátkis» ➞ [typo]
        • «mátkkis»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «mátkis,»
Filbmadahkki Nils Gaup Šloahta dat dárbbašedje dán filbmii, oainnat filmmas lea sáhka nieiddas gean namma lea Sonja. Sonja ohcagoahtá juovlanásti, danne go háliidivččii veahkehit gonagasa čoavdit nieiddas, ` garuhusas. Sonja deaivida olu hehttuhusaiguin hehttehusaiguin, váddáseamos hehttehus lea bahágas noaideáhkku. Lihkus leat Sonjas veahkit geat dorjot su mátkkis mátkis, nugo juovlanigá ja ulddat.
Filbmadahkki Nils Gaup Šloahta dat dárbbašedje dán filbmii, oainnat filmmas lea sáhka nieiddas gean namma lea Sonja. Sonja ohcagoahtá juovlanásti, danne go háliidivččii veahkehit gonagasa čoavdit nieiddas, ` garuhusas. Sonja deaivida olu hehttehusaiguin hehttehusaiguin, váddáseamos hehttehus lea bahágas noaideáhkku. Lihkus leat Sonjas veahkit geat dorjot su mátkkis mátkkis, nugo juovlanigá ja ulddat.
    • «hehttuhusaiguin» ➞ [typo]
      • «hehttehusaiguin»
      • «hihttuhušaiguin»
      • «deattuhusaiguin»
    • «mátkis» ➞ [typo]
      • «mátkkis»
Malin Soli ja Kim Haugen neaktiba Sonja ja juovlanigá filmmas Čeahkas dat leat bádden filmma, Pernstein šloahtas álggogeahčen jagis. Ffilbmenbarggu gal lohká Nils Gaup lean áddjás bargun, danne go mánát eai beassan bargat eanet go njeallja diimmu beaivái. Malin Soli ja Kim Haugen neaktiba Sonja ja juovlanigá filmmas Čeahkas dat leat bádden filmma, Pernstein šloahtas álggogeahčen jagis. Filbmenbarggu gal lohká Nils Gaup lean áddjás bargun, danne go mánát eai beassan bargat eanet go njeallja diimmu beaivái. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Malin Soli ja Kim Haugen neaktiba Sonja ja juovlanigá filmmas Čeahkas dat leat bádden filmma, Pernstein šloahtas álggogeahčen jagis. Ffilbmenbarggu gal lohká Nils Gaup lean áddjás bargun, danne go mánát eai beassan bargat eanet go njeallja diimmu beaivái.
Malin Olu ja Kim Haugen neaktiba Sonja ja juovlanigá filmmas Čekkias dat leat bádden filmma, Bernstein šloahtas álggogeahčen jagis. Filbmenbargu gal lohká Nils Gaup lean áddjás bargun, danne go mánát eai beassan bargat eanet go njeallja diimmu beaivái.
    • «Soli» ➞ [typo]
      • «Olu»
    • «Čeahkas» ➞ [typo]
      • «Čekkias»
      • «Čehkkias»
    • «Pernstein» ➞ [typo]
      • «Bernstein»
      • «Arnstein»
      • «Bernsteina»
    • «Ffilbmenbarggu» ➞ [typo]
      • «Filbmenbargu»
      • «Filbmenbarggu»
      • «Filbmenbarggus»
      • «Filbmenbarggut»
Filbma vuovdá bures olgoriikii Filmmas lei vuosttas čájahus ovddit sotnabeaivvi, ja dát váldui bures vuostá, lohká Gaup. Seammás leat filmma juo vuovdán 67 riikii, earret eará Durkui , Gaska Nuortái , Indonesijai , ovddeš Jugosláviai ja Thailándii . Dáinna Gaup illuda. Filbma vuovdá bures olgoriikii Filmmas lei vuosttas čájáhus ovddit sotnabeaivvi, ja dát váldui bures vuostá, lohká Gaup. Seammás leat filmma juo vuovdán 67 riikii, earret eará Durkii , Gaska-Nuortái , Indonesiai , ovddeš Jugosláviai ja Thailandii . Dáinna Gaup illuda. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Filbma vuovdá bures olgoriikii Filmmas lei vuosttas čájahus ovddit sotnabeaivvi, ja dát váldui bures vuostá, lohká Gaup. Seammás leat filmma juo vuovdán 67 riikii, earret eará Durkui , Gaska Nuortái , Indonesijai , ovddeš Jugosláviai ja Thailándii . Dáinna Gaup illuda.
Filbma vuovdá bures olgoriikii Filmmas lei vuosttas čájáhus ovddit sotnabeaivvi, ja dát váldui bures vuostá, lohká Gaup. Seammás leat filmma juo vuovdán 67 riikii, earret eará Durkui Durkui, Gaska Nuortái Nuortái, Indonesijai Indonesijai, ovddeš Jugosláviai ja Thailándii. Dáinna Gaup illuda.
    • «čájahus» ➞ [typo]
      • «čájáhus»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Durkui,»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Nuortái,»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Indonesijai,»
    • «Thailándii .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Thailándii.»
Filbma vuovdá bures olgoriikii Filmmas lei vuosttas čájáhus ovddit sotnabeaivvi, ja dát váldui bures vuostá, lohká Gaup. Seammás leat filmma juo vuovdán 67 riikii, earret eará Durkui Durkui, Gaska Nuortái Nuortái, Indonesijai Indonesijai, ovddeš Jugosláviai ja Thailándii. Dáinna Gaup illuda.
Filbma vuovdá bures olgoriikii Filmmas lei vuosttas čájáhus ovddit sotnabeaivvi, ja dát váldui bures vuostá, lohká Gaup. Seammás leat filmma juo vuovdán 67 riikii, earret eará Kurkoi Kurkoi, Gaska Nuortti Vuostái, Indonesia Indonesiain, ovddeš Jugosláviai ja Thailándii. Dáinna Gaup illuda.
    • «Durkui» ➞ [typo]
      • «Kurkoi»
      • «Doskui»
    • «Durkui» ➞ [typo]
      • «Kurkoi»
    • «Nuortái» ➞ [typo]
      • «Nuortti»
    • «Nuortái» ➞ [typo]
      • «Vuostái»
    • «Indonesijai» ➞ [typo]
      • «Indonesia»
      • «Indonesiabai»
      • «Indonesianai»
    • «Indonesijai» ➞ [typo]
      • «Indonesiain»
Olles Kárášjoga bibmet Olles Kárášjoga bibmet 1 No errors found
Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gumpposteamen Gumppostit olmmoš ii gille juohke beaivvii . Danne lea vuogas go gávdnojit doalut gos gumposiid fidne oastit. Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gumppusteamen Gumppustit olmmoš ii gille juohke beaivvi . Danne lea vuogas go gávdnojit doalut gos gumposiid fidne oastit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gumpposteamen Gumppostit olmmoš ii gille juohke beaivvii . Danne lea vuogas go gávdnojit doalut gos gumposiid fidne oastit.
Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gumppusteame Gumppustit olmmoš ii gille juohke beaivvii beaivvii. Danne lea vuogas go gávdnojit doalut gos gumposiid fidne oastit.
    • «gumpposteamen» ➞ [typo]
      • «gumppusteame»
      • «gumppusteamen»
    • «Gumppostit» ➞ [typo]
      • «Gumppustit»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «beaivvii.»
Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gumppusteame Gumppustit olmmoš ii gille juohke beaivvii beaivvii. Danne lea vuogas go gávdnojit doalut gos gumposiid fidne oastit.
Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gumppusteame Gumppustit olmmoš ii gille juohke beaivvi beaivit. Danne lea vuogas go gávdnojit doalut gos gumposiid fidne oastit.
    • «beaivvii» ➞ [typo]
      • «beaivvi»
      • «beaivve»
      • «beivviid»
    • «beaivvii» ➞ [typo]
      • «beaivit»
Guokte nissonolbmo čuožžuba liegga gievkkanis ja gumpposteaba . Lossat lea lovttohallat kásterollaid , muhto eaba vuollán. Guokte nissonolbmo čuožžuba liegga gievkkanis ja gumppusteaba . Lossat lea lovttohallat kásterolaid , muhto eaba vuollán. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guokte nissonolbmo čuožžuba liegga gievkkanis ja gumpposteaba . Lossat lea lovttohallat kásterollaid , muhto eaba vuollán.
Guokte nissonolbmo čuožžuba liegga gievkkanis ja gumppusteaba gumpposteaba. Lossat lea lovttohallat kásterollaid kásterollaid, muhto eaba vuollán.
    • «gumpposteaba» ➞ [typo]
      • «gumppusteaba»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gumpposteaba.»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «kásterollaid,»
Guokte nissonolbmo čuožžuba liegga gievkkanis ja gumppusteaba gumpposteaba. Lossat lea lovttohallat kásterollaid kásterollaid, muhto eaba vuollán.
Guokte nissonolbmo čuožžuba liegga gievkkanis ja gumppusteaba gumppusteaba. Lossat lea lovttohallat kasterolaid kasterolaid, muhto eaba vuollán.
    • «gumpposteaba» ➞ [typo]
      • «gumppusteaba»
    • «kásterollaid» ➞ [typo]
      • «kasterolaid»
      • «kástarullaid»
      • «kásterolaid»
      • «fásterullaid»
      • «lásterullaid»
      • «gásterolaid»
      • «násterullaid»
    • «kásterollaid» ➞ [typo]
      • «kasterolaid»
      • «kástarullaid»
      • «kásterolaid»
      • «fásterullaid»
      • «lásterullaid»
      • «gásterolaid»
      • «násterullaid»
Kárášjogas lea kulturvahkku dán vahku ja dasa gullet diehttalasat mállásat. Málesteaddji nissonid gávdnat servvodatviesus - olggobealdde čuččodit muhtin albmát. Kárášjogas lea kulturvahkku dán vahku ja dasa gullet diehttalasat mállásat. Málesteaddji nissoniid gávdnat servvodatviesus - olggobealde čuččodit muhtin albmát. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kárášjogas lea kulturvahkku dán vahku ja dasa gullet diehttalasat mállásat. Málesteaddji nissonid gávdnat servvodatviesus - olggobealdde čuččodit muhtin albmát.
Kárášjogas lea kulturvahkku dán vahku ja dasa gullet diehttalasat mállásat. Málesteaddji nissonat gávdnat servvodatviesus - olggobealde čuččodit muhtin albmát.
    • «nissonid» ➞ [typo]
      • «nissonat»
      • «nissoniid»
      • «nissonis»
      • «nissonii»
    • «olggobealdde» ➞ [typo]
      • «olggobealde»
Manne eaba veahki jeara, imaštallat. Manne eaba veahki jeara, imaštallat. 1 No errors found
- Ášš, almmánolbmot leat njoazit boahtit, lohká Berit Nikkinen Varsi ja lokteba dan lossa kásterolla mas leat dievva gumposat - Ášš, almmáiolbmot leat njoazit boahtit, lohká Berit Nikkinen Varsi ja lokteba dan lossa kásterola mas leat dievva gumposat 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Ášš, almmánolbmot leat njoazit boahtit, lohká Berit Nikkinen Varsi ja lokteba dan lossa kásterolla mas leat dievva gumposat
- Ášši, almmáiolbmot leat njoazit boahtit, lohká Berit Nikkinen Varsi ja lokteba dan lossa kásterolla mas leat dievva gumposat
    • «Ášš» ➞ [typo]
      • «Ášši»
      • «Ieš»
      • «Áššu»
    • «almmánolbmot» ➞ [typo]
      • «almmáiolbmot»
      • «almmašolbmot»
      • «olmmáiolbmot»
      • «albmáolbmot»
      • «albmášolbmot»
– Moai han lávime leat hui gievrra lasiha Laila Rasmus gis. – Moai han láviime leat hui gievrrat, lasiha Laila Rasmus gis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Moai han lávime leat hui gievrra lasiha Laila Rasmus gis.
– Moai han láviime leat hui gievrra lasiha Laila Rasmus gis.
    • «lávime» ➞ [typo]
      • «láviime»
Olles Kárasjohka veadjá boahtit borrat gumposiid servodatviesus dál guokte beaivvi, muhto nissonolbmo guovttos eaba gal dara dan dihti ja leaikkastallaba das gaskaneaskka. Olles Kárášjohka veadjá boahtit borrat gumposiid servodatviesus dál guokte beaivvi, muhto nissonolbmo guovttos eaba gal dara dan dihtii ja leaikkastallaba das gaskaneaskka. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Olles Kárasjohka veadjá boahtit borrat gumposiid servodatviesus dál guokte beaivvi, muhto nissonolbmo guovttos eaba gal dara dan dihti ja leaikkastallaba das gaskaneaskka.
Olles Kárášjohka veadjá boahtit borrat gumposiid servodatviesus dál guokte beaivvi, muhto nissonolbmo guovttos eaba gal dara dan dihte ja leaikkastallaba das gaskaneaskka.
    • «Kárasjohka» ➞ [typo]
      • «Kárášjohka»
    • «dihti» ➞ [typo]
      • «dihte»
      • «dihtii»
Gumposat Karasjoga kulturvahku – Hui somá bargat Kásterolain duldet gumposat ja bierggut. Nisson guovttos máisttašeaba - lea go son doarváid sálttit - ja jorbeba vel eambbo gumposiid, vai livččii doarvái buohkaide. Gumposat Kárášjoga kulturvahku – Hui somá bargat Kásterolain duldet gumposat ja bierggut. Nisson guovttos máisttašeaba - leat go son doarvái sálttit - ja jorbeba vel eambbo gumposiid, vai livččii doarvái buohkaide. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gumposat Karasjoga kulturvahku – Hui somá bargat Kásterolain duldet gumposat ja bierggut. Nisson guovttos máisttašeaba - lea go son doarváid sálttit - ja jorbeba vel eambbo gumposiid, vai livččii doarvái buohkaide.
Gumposat Gárasjoga kulturvahku – Hui somá bargat Kásterolain duldet gumposat ja bierggut. Nisson guovttos máisttašeaba - lea go son durváid sálttit - ja jorbeba vel eambbo gumposiid, vai livččii doarvái buohkaide.
    • «Karasjoga» ➞ [typo]
      • «Gárasjoga»
    • «doarváid» ➞ [typo]
      • «durváid»
      • «doavaid»
Ruhta mii dán gávppis boahtá manná Kárásjoga searvegoddái. Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gal bargaba nuvttá eaba ge váidal dan dihtii. Ruhta mii dán gávppis boahtá manná Kárášjoga searvegoddái. Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gal bargaba nuvttá eaba ge váidal dan dihtii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ruhta mii dán gávppis boahtá manná Kárásjoga searvegoddái. Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gal bargaba nuvttá eaba ge váidal dan dihtii.
Ruhta mii dán gávppis boahtá manná Kárášjoga searvegoddái. Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gal bargaba nuvttá eaba ge váidal dan dihtii.
    • «Kárásjoga» ➞ [typo]
      • «Kárášjoga»
- Dáppe lea hui somá bargat, mun gal liikon hirmasit . Liikon bargat olu olbmuiguin, lohkká Berit Nikkinen Varsi. - Dáppe lea hui somá bargat, mun gal liikon hirbmosit . Liikon bargat olu olbmuiguin, lohká Berit Nikkinen Varsi. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Dáppe lea hui somá bargat, mun gal liikon hirmasit . Liikon bargat olu olbmuiguin, lohkká Berit Nikkinen Varsi.
- Dáppe lea hui somá bargat, mun gal liikon hirmasit hirbmosit. Liikon bargat olu olbmuiguin, lohká Berit Nikkinen Varsi.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «hirbmosit.»
    • «lohkká» ➞ [typo]
      • «lohká»
- Dáppe lea hui somá bargat, mun gal liikon hirmasit hirbmosit. Liikon bargat olu olbmuiguin, lohká Berit Nikkinen Varsi.
- Dáppe lea hui somá bargat, mun gal liikon hirrasit hirbmosit. Liikon bargat olu olbmuiguin, lohká Berit Nikkinen Varsi.
    • «hirmasit» ➞ [typo]
      • «hirrasit»
      • «hirbmosit»
      • «hirbmadit»
      • «hirrasat»
      • «himssit»
      • «horbasit»
      • «hurvasit»
      • «irrasit»
      • «hárčasit»
      • «hárrasit»
Unna gávppážat Olbmot gal bohtet. Go diibmu lea guokte lea serdodatviessu dievva olbmuin geat borret gumposiid ja geahčađit daid unna gávppažiin mat vuvdet girjjiid ja dudjiid . Unna gávppážat Olbmot gal bohtet. Go diibmu lea guokte lea servodatviessu dievva olbmuin geat borret gumposiid ja geahčadit daid unna gávppážiin mat vuvdet girjjiid ja dujiid . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Unna gávppážat Olbmot gal bohtet. Go diibmu lea guokte lea serdodatviessu dievva olbmuin geat borret gumposiid ja geahčađit daid unna gávppažiin mat vuvdet girjjiid ja dudjiid .
Unna gávppážat Olbmot gal bohtet. Go diibmu lea guokte lea servodatviessu dievva olbmuin geat borret gumposiid ja geahcalit daid unna gávppážiid mat vuvdet girjjiid ja dudjiid dudjiid.
    • «serdodatviessu» ➞ [typo]
      • «servodatviessu»
      • «servvodatviessu»
      • «servodatviessun»
      • «serrodatviessu»
    • «geahčađit» ➞ [typo]
      • «geahcalit»
      • «geahčadit»
      • «geahčahit»
      • «geahččalit»
    • «gávppažiin» ➞ [typo]
      • «gávppážiid»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dudjiid.»
Unna gávppážat Olbmot gal bohtet. Go diibmu lea guokte lea servodatviessu dievva olbmuin geat borret gumposiid ja geahcalit daid unna gávppážiid mat vuvdet girjjiid ja dudjiid dudjiid.
Unna gávppážat Olbmot gal bohtet. Go diibmu lea guokte lea servodatviessu dievva olbmuin geat borret gumposiid ja geahcalit daid unna gávppážiid mat vuvdet girjjiid ja doddjiid doljiid.
    • «dudjiid» ➞ [typo]
      • «doddjiid»
    • «dudjiid» ➞ [typo]
      • «doljiid»
      • «duttiid»
      • «dujiid»
      • «duljiid»
Kulturvahkku bistá miehtá vahku. Kulturvahkku bistá miehtá vahku. 1 No errors found
Maŋimuš ođđasat sámegillii Maŋimuš ođđasat sámegillii 1 No errors found
Silbbat suddjejedje lonohallomis Silbbat suddjejedje lonohallomis 1 No errors found
Dolenáigge lei buot biergasiin juoga man dihtii ledje ráhkaduvvon. Dalle ávkkástalle vaikke mas, ja silba lei erenoamáš buorre ávnnas, muitala duojár Petteri Laiti. Dolin áigge lei buot biergasiin juoga man dihtii ledje ráhkaduvvon. Dalle ávkkástalle vaikke mas, ja silba lei erenoamáš buorre ávnnas, muitala duojár Petteri Laiti. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dolenáigge lei buot biergasiin juoga man dihtii ledje ráhkaduvvon. Dalle ávkkástalle vaikke mas, ja silba lei erenoamáš buorre ávnnas, muitala duojár Petteri Laiti.
Sulenáigge lei buot biergasiin juoga man dihtii ledje ráhkaduvvon. Dalle ávkkástalle vaikke mas, ja silba lei erenoamáš buorre ávnnas, muitala duojár Petteri Laiti.
    • «Dolenáigge» ➞ [typo]
      • «Sulenáigge»
      • «Molenáigge»
      • «Gollenáigge»
      • «Rollenáigge»
      • «Pollenáigge»
      • «Šollenáigge»
      • «Mollenáigge»
      • «Sollenáigge»
      • «Čollenáigge»
      • «Ollenáigge»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Silbbat suddjejit Guovssahas orkestera son lohká leat dien jorba čiŋa sisa bidjan, baldindihtii ulddaid ja eará bálddonasaid . Son leage ráhkadan dien stuorra jorba čiŋa mii silbaleankkis galgá heaŋgát. Dolin heŋgejedje dákkáraš silbačiŋa, mas jorba lávggastagat vel ledje, njuoratmáná gietkama goavdái, dát galggai doaibmat nu ahte gufihttarat dahjege eananvuložat eai galgan lonuhit njuoratmáná alcceseaset mánnán. Silbačiŋat ledje anolaš biergasat. Dat várjáledje maid mánáid, ja meahccis ges balde guovžžaid. Son lea hutkás duojár Petteri Laiti lea silbarávdi ja duojár, iešge lea alcces hutkan veahkkeneavvuid, bázahusain sáhttá fitnet buriid biergasiid. Nu son loktesa guvssi maid báhkis lea ráhkadan. Go šlugila de geavjjainge gullá čuodjama, gollebihtážat ráhkadit jiena. Silbbat suddjejit Guovssahas orkeastara son lohká leat dien jorba čiŋa sisa bidjan, baldin dihtii ulddaid ja eará balddonasaid . Son leage ráhkadan dien stuorra jorba čiŋa mii silbaleaŋkkas galgá heaŋgát. Dolin heŋgejedje dákkáraš silbačiŋa, mas jorba lávggastagat vel ledje, njuoratmáná gietkama goavdái, dát galggai doaibmat nu ahte gufihttarat dahjege eananvuložat eai galgan lonuhit njuoratmáná alcceseaset mánnán. Silbačiŋat ledje anolaš biergasat. Dat várjaledje maid mánáid, ja meahcis ges balde guovžžaid. Son lea hutkás duojár Petteri Laiti lea silbarávdi ja duojár, iešge lea alcces hutkan veahkkeneavvuid, bázahusain sáhttá fitnet buriid biergasiid. Nu son loktesta guvssi maid báhkis lea ráhkadan. Go šluvgila de geavjjainge gullá čuodjama, gollebihtážat ráhkadit jiena. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Silbbat suddjejit Guovssahas orkestera son lohká leat dien jorba čiŋa sisa bidjan, baldindihtii ulddaid ja eará bálddonasaid . Son leage ráhkadan dien stuorra jorba čiŋa mii silbaleankkis galgá heaŋgát. Dolin heŋgejedje dákkáraš silbačiŋa, mas jorba lávggastagat vel ledje, njuoratmáná gietkama goavdái, dát galggai doaibmat nu ahte gufihttarat dahjege eananvuložat eai galgan lonuhit njuoratmáná alcceseaset mánnán. Silbačiŋat ledje anolaš biergasat. Dat várjáledje maid mánáid, ja meahccis ges balde guovžžaid. Son lea hutkás duojár Petteri Laiti lea silbarávdi ja duojár, iešge lea alcces hutkan veahkkeneavvuid, bázahusain sáhttá fitnet buriid biergasiid. Nu son loktesa guvssi maid báhkis lea ráhkadan. Go šlugila de geavjjainge gullá čuodjama, gollebihtážat ráhkadit jiena.
Silbbat suddjejit Guovssahas orkestrere son lohká leat dien jorba čiŋa sisa bidjan, 😱 ulddaid ja eará bálddonasaid bálddonasaid. Son leage ráhkadan dien stuorra jorba čiŋa mii silbacearkkis galgá heaŋgát. Dolin heŋgejedje dákkáraš silbačiŋa, mas jorba lávggastagat vel ledje, njuoratmáná gietkama goavdái, dát galggai doaibmat nu ahte gufihttarat dahjege eananvuložat eai galgan lonuhit njuoratmáná alcceseaset mánnán. Silbačiŋat ledje anolaš biergasat. Dat várjaledjen maid mánáid, ja meahcis ges balde guovžžaid. Son lea hutkás duojár Petteri Laiti lea silbarávdi ja duojár, iešge lea alcces hutkan veahkkeneavvuid, bázahusain sáhttá fitnet buriid biergasiid. Nu son lukteba guvssi maid báhkis lea ráhkadan. Go šluvgiba de geavjjainge gullá čuodjama, gollebihtážat ráhkadit jiena.
    • «orkestera» ➞ [typo]
      • «orkestrere»
    • «baldindihtii» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «bálddonasaid.»
      • «silbaleankkis» ➞ [typo]
        • «silbacearkkis»
        • «silbaleaŋkkas»
        • «silbaveaŋkkis»
        • «silbaleakkis»
        • «silbadeakkis»
        • «silbaloakkis»
        • «vilbaleakkis»
        • «silbaleaikkas»
      • «várjáledje» ➞ [typo]
        • «várjaledjen»
      • «meahccis» ➞ [typo]
        • «meahcis»
      • «loktesa» ➞ [typo]
        • «lukteba»
        • «loktema»
      • «šlugila» ➞ [typo]
        • «šluvgiba»
Silbbat suddjejit Guovssahas orkestrere son lohká leat dien jorba čiŋa sisa bidjan, ulddaid ja eará bálddonasaid bálddonasaid. Son leage ráhkadan dien stuorra jorba čiŋa mii silbacearkkis galgá heaŋgát. Dolin heŋgejedje dákkáraš silbačiŋa, mas jorba lávggastagat vel ledje, njuoratmáná gietkama goavdái, dát galggai doaibmat nu ahte gufihttarat dahjege eananvuložat eai galgan lonuhit njuoratmáná alcceseaset mánnán. Silbačiŋat ledje anolaš biergasat. Dat várjaledjen maid mánáid, ja meahcis ges balde guovžžaid. Son lea hutkás duojár Petteri Laiti lea silbarávdi ja duojár, iešge lea alcces hutkan veahkkeneavvuid, bázahusain sáhttá fitnet buriid biergasiid. Nu son lukteba guvssi maid báhkis lea ráhkadan. Go šluvgiba de geavjjainge gullá čuodjama, gollebihtážat ráhkadit jiena.
Silbbat suddjejit Guovssahas orkestrere son lohká leat dien jorba čiŋa sisa bidjan, ulddaid ja eará balddonasaid balddonasain. Son leage ráhkadan dien stuorra jorba čiŋa mii silbacearkkis galgá heaŋgát. Dolin heŋgejedje dákkáraš silbačiŋa, mas jorba lávggastagat vel ledje, njuoratmáná gietkama goavdái, dát galggai doaibmat nu ahte gufihttarat dahjege eananvuložat eai galgan lonuhit njuoratmáná alcceseaset mánnán. Silbačiŋat ledje anolaš biergasat. Dat várjaledjen maid mánáid, ja meahcis ges balde guovžžaid. Son lea hutkás duojár Petteri Laiti lea silbarávdi ja duojár, iešge lea alcces hutkan veahkkeneavvuid, bázahusain sáhttá fitnet buriid biergasiid. Nu son lukteba guvssi maid báhkis lea ráhkadan. Go šluvgiba de geavjjainge gullá čuodjama, gollebihtážat ráhkadit jiena.
    • «,  ulddaid» ➞ [double-space-before]
      • «, ulddaid»
    • «bálddonasaid» ➞ [typo]
      • «balddonasaid»
    • «bálddonasaid» ➞ [typo]
      • «balddonasain»
Dáhttu diehtit ođđa várrepresideanta nama Dáhttu diehtit ođđa várrepresideantta nama 1 No errors found
Sámediggeáirras, Geir Tommy Pedersen, gáibida ahte Sámedikki dievasčoahkkin beassá diehtit gii šaddá ođđa várrepresideantan. Dálá várrepresideanta, Laila Susanne Vars, lea ožžon direktevrra virggi Gáldus, mii lea álgoálbmot gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus. Vars bellodat, Árja, válljii duvle ođđa várrepresideanta Sámediggái, muhto eai álmmut gii son lea ovdalgo leat addán buot dieđuid Sámediggepresidentii, Egil Ollii. Sámediggeáirras, Geir Tommy Pedersen, gáibida ahte Sámedikki dievasčoahkkin beassá diehtit gii šaddá ođđa várrepresideantan. Dálá várrepresideanta, Laila Susanne Vars, lea ožžon direktevrra virggi Gáldus, mii lea álgoálbmotgelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus. Vars bellodat, Árja, válljii duvle ođđa várrepresideantta Sámediggái, muhto eai álmmut gii son lea ovdalgo leat addán buot dieđuid Sámediggepresidentii, Egil Ollii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggeáirras, Geir Tommy Pedersen, gáibida ahte Sámedikki dievasčoahkkin beassá diehtit gii šaddá ođđa várrepresideantan. Dálá várrepresideanta, Laila Susanne Vars, lea ožžon direktevrra virggi Gáldus, mii lea álgoálbmot gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus. Vars bellodat, Árja, válljii duvle ođđa várrepresideanta Sámediggái, muhto eai álmmut gii son lea ovdalgo leat addán buot dieđuid Sámediggepresidentii, Egil Ollii.
Sámediggeáirras, Geir Tommy Pedersen, gáibida ahte Sámedikki dievasčoahkkin beassá diehtit gii šaddá ođđa várrepresideantan. Dálá várrepresideanta, Laila Susanne Vars, lea ožžon direktevrra virggi Gáldus, mii lea álgoálbmot gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus. Vars bellodat, Árja, válljii duvle ođđa várrepresideanta Sámediggái, muhto eai almmut gii son lea ovdalgo leat addán buot dieđuid Sámediggepresidentii, Egil Ollii.
    • «álmmut» ➞ [typo]
      • «almmut»
Sámedikki dievasčoahkkin ii leat ožžon čálalaš dieđu ahte Vars luohpá ráđis, iige dieđe gii su ovddas joatka ámmáhis. Sámedikki dievasčoahkkin ii leat ožžon čálalaš dieđu ahte Vars luohpá ráđis, iige dieđe gii su ovddas joatká ámmáhis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámedikki dievasčoahkkin ii leat ožžon čálalaš dieđu ahte Vars luohpá ráđis, iige dieđe gii su ovddas joatka ámmáhis.
Sámedikki dievasčoahkkin ii leat ožžon čálalaš dieđu ahte Vars luohpá ráđis, iige dieđe gii su ovddas joatká ámmáhis.
    • «joatka» ➞ [typo]
      • «joatká»
– Lea riekti diehtit – Oaivvildan ahte sámi álbmogis lea riekti diehtit gii galgá stivret Sámedikki, ja go leat addán dieđu ahte ráđđelahttu ii šat joatke , de berre álmmuhuvvot gii su sadjai boahtá, lohka Norgga Sámiid Riikasearvvi Geir Tommy Pedersen. – Lea riekti diehtit – Oaivvildan ahte sámi álbmogis lea riekti diehtit gii galgá stivret Sámedikki, ja go leat addán dieđu ahte ráđđelahttu ii šat joatkke , de berre álmmuhuvvot gii su sadjái boahtá, lohká Norgga Sámiid Riikasearvvi Geir Tommy Pedersen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Lea riekti diehtit – Oaivvildan ahte sámi álbmogis lea riekti diehtit gii galgá stivret Sámedikki, ja go leat addán dieđu ahte ráđđelahttu ii šat joatke , de berre álmmuhuvvot gii su sadjai boahtá, lohka Norgga Sámiid Riikasearvvi Geir Tommy Pedersen.
– Lea riekti diehtit – Oaivvildan ahte sámi álbmogis lea riekti diehtit gii galgá stivret Sámedikki, ja go leat addán dieđu ahte ráđđelahttu ii šat joatke joatkke, de berre 😱 gii su sadji boahtá, lohka Norgga Sámiid Riikasearvvi Geir Tommy Pedersen.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «joatkke,»
    • «álmmuhuvvot» ➞ [typo]
      • «sadjai» ➞ [typo]
        • «sadji»
– Lea riekti diehtit – Oaivvildan ahte sámi álbmogis lea riekti diehtit gii galgá stivret Sámedikki, ja go leat addán dieđu ahte ráđđelahttu ii šat joatke joatkke, de berre gii su sadji boahtá, lohka Norgga Sámiid Riikasearvvi Geir Tommy Pedersen.
– Lea riekti diehtit – Oaivvildan ahte sámi álbmogis lea riekti diehtit gii galgá stivret Sámedikki, ja go leat addán dieđu ahte ráđđelahttu ii šat joatkke joatkke, de berre gii su sadji boahtá, lohka Norgga Sámiid Riikasearvvi Geir Tommy Pedersen.
    • «joatke» ➞ [typo]
      • «joatkke»
    • «berre  gii» ➞ [double-space-before]
      • «berre gii»
– Manne dárbbahehpet diehtit go Vars ii luoba ovdal miessemánus? – Manne dárbbahehpet diehtit go Vars ii luoba ovdal miessemánus? 1 No errors found
– Sámediggi orgánan ferte dan meare árvvus adnojuvvot ahte muitalit gii šaddá ođđa njunušolmmoš Sámedikkis, ja lea ártet go eai álmmut nama, lohka son. – Sámediggi orgánan ferte dan meare árvvus adnojuvvot ahte muitalit gii šaddá ođđa njunušolmmoš Sámedikkis, ja lea ártet go eai álmmut nama, lohká son. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Sámediggi orgánan ferte dan meare árvvus adnojuvvot ahte muitalit gii šaddá ođđa njunušolmmoš Sámedikkis, ja lea ártet go eai álmmut nama, lohka son.
– Sámediggi orgánan ferte dan meare árvvus adnojuvvot ahte muitalit gii šaddá ođđa njunušolmmoš Sámedikkis, ja lea ártet go eai almmut nama, lohká son.
    • «álmmut» ➞ [typo]
      • «almmut»
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
Ii leat ohcan virgelohpi Sámediggepresideanta, Egil Olli (Bb) logai dievasčoahkkimis ikte, gaskavahku, ahte sus ii leat intenšuvdna rievdadit ráđi. Ii leat ohcan virgelobi Sámediggepresideanta, Egil Olli (Bb) logai dievasčoahkkimis ikte, gaskavahku, ahte sus ii leat intenšuvdna rievdadit ráđi. 1 No errors found
– Laila Susanne Vars lea njálmmálaččát addán dieđu ahte lea ožžon direktevra virggi Gáldus, ja ahte hálida álgit dán ođđa virgái. Muhto son ii leat ohcan virgelobi, dajai Olli gaskavahku. – Laila Susanne Vars lea njálmmálaččat addán dieđu ahte lea ožžon direktevravirggi Gáldus, ja ahte háliida álgit dán ođđa virgái. Muhto son ii leat ohcan virgelobi, dajai Olli gaskavahku. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Laila Susanne Vars lea njálmmálaččát addán dieđu ahte lea ožžon direktevra virggi Gáldus, ja ahte hálida álgit dán ođđa virgái. Muhto son ii leat ohcan virgelobi, dajai Olli gaskavahku.
– Laila Susanne Vars lea njálmmálaččat addán dieđu ahte lea ožžon direktevravirggi Gáldus, ja ahte háliida álgit dán ođđa virgái. Muhto son ii leat ohcan virgelobi, dajai Olli gaskavahku.
    • «njálmmálaččát» ➞ [typo]
      • «njálmmálaččat»
    • «direktevra virggi» ➞ [msyn-compound]
      • «direktevravirggi»
    • «hálida» ➞ [typo]
      • «háliida»
Várrepresideanta Vars (Árja) dieđiha ahte áigu ohcat virgelobi. Várrepresideanta Vars (Árja) dieđiha ahte áigu ohcat virgelobi. 1 No errors found
– Ovdal boahtte dievasčoahkkima lea presideanta ožžon ohcámuša , lohka son. – Ovdal boahtte dievasčoahkkima lea presideanta ožžon ohcamuša , lohká son. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Ovdal boahtte dievasčoahkkima lea presideanta ožžon ohcámuša , lohka son.
– Ovdal boahtte dievasčoahkkima lea presideanta ožžon ohcámuša ohcámuša, lohká son.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ohcámuša,»
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
– Ovdal boahtte dievasčoahkkima lea presideanta ožžon ohcámuša ohcámuša, lohká son.
– Ovdal boahtte dievasčoahkkima lea presideanta ožžon ohcamuša ohcamuša, lohká son.
    • «ohcámuša» ➞ [typo]
      • «ohcamuša»
      • «bohčámuša»
    • «ohcámuša» ➞ [typo]
      • «ohcamuša»
      • «bohčámuša»
      • «ohcamušas»
Lea dieđihan Vars ii loga dábálažžan ohcan virgelobi jagi ovdal go áiggušii luohpat, ja lohka iežas muitalan presidentii dán birra. Maiddái ovttasbargoguoimmit, iežas joavku ja bellodatjođiheapmi lea ožžon dieđu ahte lea ožžon Gáldus virggi ja áigu álgit dohko ovdal miessemánu vuostaš beaivvi. Lea dieđihan Vars ii loga dábálažžan ohcan virgelobi jagi ovdal go áiggošii luohpat, ja lohká iežas muitalan presidentii dán birra. Maiddái ovttasbargoguoimmit, iežas joavku ja bellodatjođiheapmi lea ožžon dieđu ahte lea ožžon Gáldus virggi ja áigu álgit dohko ovdal miessemánu vuosttaš beaivvi. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lea dieđihan Vars ii loga dábálažžan ohcan virgelobi jagi ovdal go áiggušii luohpat, ja lohka iežas muitalan presidentii dán birra. Maiddái ovttasbargoguoimmit, iežas joavku ja bellodatjođiheapmi lea ožžon dieđu ahte lea ožžon Gáldus virggi ja áigu álgit dohko ovdal miessemánu vuostaš beaivvi.
Lea dieđihan Vars ii loga dábálažžan ohcan virgelobi jagi ovdal go áiggolii luohpat, ja lohka iežas muitalan presidentii dán birra. Maiddái ovttasbargoguoimmit, iežas joavku ja bellodatjođiheapmi lea ožžon dieđu ahte lea ožžon Gáldus virggi ja áigu álgit dohko ovdal miessemánu vuosttaš beaivvi.
    • «áiggušii» ➞ [typo]
      • «áiggolii»
      • «áiggošii»
    • «vuostaš» ➞ [typo]
      • «vuosttaš»
– Sámediggepresideanta sáhttá okto válljet iežas ráđđelahttuid , nu leat njuolggádusat . Gažáldat sáhttá go rievdadit ovttasbargošiehtadusa, boahtá das mot mii leat šiehttan go vuollaičáliimet šiehtadusa, lohka Laila Susanne Vars. – Sámediggepresideanta sáhttá okto válljet iežas ráđđelahtuid , nu leat njuolggadusat . Gažaldat sáhttá go rievdadit ovttasbargošiehtadusa, boahtá das mot mii leat šiehttan go vuolláičáliimet šiehtadusa, lohká Laila Susanne Vars. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Sámediggepresideanta sáhttá okto válljet iežas ráđđelahttuid , nu leat njuolggádusat . Gažáldat sáhttá go rievdadit ovttasbargošiehtadusa, boahtá das mot mii leat šiehttan go vuollaičáliimet šiehtadusa, lohka Laila Susanne Vars.
– Sámediggepresideanta sáhttá okto válljet iežas ráđđelahttuid ráđđelahttuid, nu leat njuolggadusat njuolggádusat. Gažaldat sáhttá go rievdadit ovttasbargošiehtadusa, boahtá das mot mii leat šiehttan go vuolláičáliimet šiehtadusa, lohká Laila Susanne Vars.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ráđđelahttuid,»
    • «njuolggádusat» ➞ [typo]
      • «njuolggadusat»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «njuolggádusat.»
    • «Gažáldat» ➞ [typo]
      • «Gažaldat»
    • «vuollaičáliimet» ➞ [typo]
      • «vuolláičáliimet»
      • «vuolláičáliidet»
      • «vuolláičáliimat»
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
– Sámediggepresideanta sáhttá okto válljet iežas ráđđelahttuid ráđđelahttuid, nu leat njuolggadusat njuolggádusat. Gažaldat sáhttá go rievdadit ovttasbargošiehtadusa, boahtá das mot mii leat šiehttan go vuolláičáliimet šiehtadusa, lohká Laila Susanne Vars.
– Sámediggepresideanta sáhttá okto válljet iežas ráđđelahtuid ráđđelahtuid, nu leat njuolggadusat njuolggadusat. Gažaldat sáhttá go rievdadit ovttasbargošiehtadusa, boahtá das mot mii leat šiehttan go vuolláičáliimet šiehtadusa, lohká Laila Susanne Vars.
    • «ráđđelahttuid» ➞ [typo]
      • «ráđđelahtuid»
      • «ráđđeláhtuid»
      • «ráđđeláhttuid»
    • «ráđđelahttuid» ➞ [typo]
      • «ráđđelahtuid»
      • «ráđđeláhtuid»
      • «ráđđeláhttuid»
    • «njuolggádusat» ➞ [typo]
      • «njuolggadusat»
Duddjo nu guhká go mokta bistá Duojár Jovnna Ovllá Andersen (80) gii lea moadde vahku áigi ožžon Norgga Kulturárbbi gudnibálkašumi (Norsk Kulturarvs ærespris) lohká sámi árbevirolaš duoji hui deaŧálažžan sámiide. Duddjo nu guhká go mokta bistá Duojár Jovnna Ovllá Andersen (80) gii lea moadde vahku áigi ožžon Norgga Kulturárbbi gudnebálkkašumi (Norsk Kulturarvs ærespris) lohká sámi árbevirolaš duoji hui deaŧalažžan sámiide. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Duddjo nu guhká go mokta bistá Duojár Jovnna Ovllá Andersen (80) gii lea moadde vahku áigi ožžon Norgga Kulturárbbi gudnibálkašumi (Norsk Kulturarvs ærespris) lohká sámi árbevirolaš duoji hui deaŧálažžan sámiide.
Duddjo nu guhká go mokta bistá Duojár Jovnna Ovllá Andersen (80) gii lea moadde vahku áigi ožžon Norgga Kulturárbbi 😱 (Norsk Kulturarva oresaris) lohká sámi árbevirolaš duoji hui deaŧalažžan sámiide.
    • «gudnibálkašumi» ➞ [typo]
      • «Kulturarvs» ➞ [typo]
        • «Kulturarva»
        • «Kulturarvi»
        • «Kulturarvu»
      • «ærespris» ➞ [typo]
        • «oresaris»
        • «oresoris»
        • «oresáris»
      • «deaŧálažžan» ➞ [typo]
        • «deaŧalažžan»
Duddjo nu guhká go mokta bistá Duojár Jovnna Ovllá Andersen (80) gii lea moadde vahku áigi ožžon Norgga Kulturárbbi (Norsk Kulturarva oresaris) lohká sámi árbevirolaš duoji hui deaŧalažžan sámiide.
Duddjo nu guhká go mokta bistá Duojár Jovnna Ovllá Andersen (80) gii lea moadde vahku áigi ožžon Norgga Kulturárbbi (Norsk Kulturarva oresaris) lohká sámi árbevirolaš duoji hui deaŧalažžan sámiide.
    • «Kulturárbbi  (» ➞ [double-space-before]
      • «Kulturárbbi (»
Jovnna Ovllá lea bajásšaddan Horpmás, Deanus, muhto fárrii Kárášjohki go lei viehka nuorra. Son lea olu snihkken ovdal ja lea huksen sihke stobuid ja stuorra návehiid. Jovnna Ovllá lea bajásšaddan Horpmás, Deanus, muhto fárrii Kárášjohkii go lei viehka nuorra. Son lea olu snihkken ovdal ja lea huksen sihke stobuid ja stuorra návehiid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jovnna Ovllá lea bajásšaddan Horpmás, Deanus, muhto fárrii Kárášjohki go lei viehka nuorra. Son lea olu snihkken ovdal ja lea huksen sihke stobuid ja stuorra návehiid.
Jovnna Ovllá lea bajásšaddan Horpmás, Deanus, muhto fárrii Kárášjohka go lei viehka nuorra. Son lea olu snihkken ovdal ja lea huksen sihke stobuid ja stuorra návehiid.
    • «Kárášjohki» ➞ [typo]
      • «Kárášjohka»
      • «Kárášjohkii»
Son lea maiddái huksen alccesii duodjelanja iežas stohpui. Son lea maiddái huksen alccesis duodjelanja iežas stohpui. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son lea maiddái huksen alccesii duodjelanja iežas stohpui.
Son lea maiddái huksen 😱 duodjelanja iežas stohpui.
    • «alccesii» ➞ [typo]
Son lea maiddái huksen duodjelanja iežas stohpui.
Son lea maiddái huksen duodjelanja iežas stohpui.
    • «huksen  duodjelanja» ➞ [double-space-before]
      • «huksen duodjelanja»
Bajásšaddan dujiin Duddjonmokta gal lea Jovnna Ovllás vissa leamaš jo mánnávuođa rájes. Sus duddjui sihke eadni ja áhčči, eadnis diibmaduiid ja áhččis gis garradujiid. Go veahá rávásmuvai, de álggi johtit duodjekurssain. Muhto duođai duddjot, dan ii álgán ovdal go ealáhahkii manai, muitala ieš. Bajásšaddan dujiin Duddjonmokta gal lea Jovnna Ovllás vissa leamaš jo mánnávuođa rájes. Sus duddjui sihke eadni ja áhčči, eadnis dipmadujiid ja áhččis gis garradujiid. Go veahá rávásmuvai, de álggii johtit duodjekurssain. Muhto duođai duddjot, dan ii álgán ovdal go ealáhahkii manai, muitala ieš. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bajásšaddan dujiin Duddjonmokta gal lea Jovnna Ovllás vissa leamaš jo mánnávuođa rájes. Sus duddjui sihke eadni ja áhčči, eadnis diibmaduiid ja áhččis gis garradujiid. Go veahá rávásmuvai, de álggi johtit duodjekurssain. Muhto duođai duddjot, dan ii álgán ovdal go ealáhahkii manai, muitala ieš.
Bajásšaddan dujiin Duddjonmokta gal lea Jovnna Ovllás vissa leamaš jo mánnávuođa rájes. Sus duddjui sihke eadni ja áhčči, eadnis tiibmadubiid ja áhččis gis garradujiid. Go veahá rávásmuvai, de álggii johtit duodjekurssain. Muhto duođai duddjot, dan ii álgán ovdal go ealáhahkii manai, muitala ieš.
    • «diibmaduiid» ➞ [typo]
      • «tiibmadubiid»
      • «tiibmadugiid»
      • «tiibmadujiid»
      • «tiibmaduoid»
      • «tiibmaduviid»
      • «tiibmaduriid»
      • «diibmodubiid»
      • «diibmoduriid»
      • «miibmadubiid»
      • «siibmaduriid»
    • «álggi» ➞ [typo]
      • «álggii»
Oahpai čeahpimusain Sus ledje máŋga duojár ovdagova . Guovttis leigga Paulus Utsi ja Lauri Keskitalo. Jovnna Ovllás lei nu buorre vuorbi ahte beasai sudnos oahppat vel duddjot. Oahpai čeahpimusain Sus ledje máŋga duojárovdagova . Guovttis leigga Paulus Utsi ja Lauri Keskitalo. Jovnna Ovllás lei nu buorre vuorbi ahte beasai sudnos oahppat vel duddjot. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oahpai čeahpimusain Sus ledje máŋga duojár ovdagova . Guovttis leigga Paulus Utsi ja Lauri Keskitalo. Jovnna Ovllás lei nu buorre vuorbi ahte beasai sudnos oahppat vel duddjot.
Oahpai čeahpimusain Sus ledje máŋga duojár ovdagova. Guovttis leigga Paulus Utsi ja Lauri Keskitalo. Jovnna Ovllás lei nu buorre vuorbi ahte beasai sudnos oahppat vel duddjot.
    • «ovdagova .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovdagova.»
Álggi ieš ge kurssain oahpahit - nu go dadjá “go gáddegođii son maid máhttá duddjot”, ja čaibmá. Álggi ieš ge kurssain oahpahit - nu go dadjá “go gáddigođii son maid máhttá duddjot”, ja čaibmá. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Álggi ieš ge kurssain oahpahit - nu go dadjá “go gáddegođii son maid máhttá duddjot”, ja čaibmá.
Álggii ieš ge kurssain oahpahit - nu go dadjá ”go 😱 son maid máhttá duddjot”, ja čaibmá.
    • «Álggi» ➞ [typo]
      • «Álggii»
    • «“go» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”go»
    • «gáddegođii» ➞ [typo]
Álggii ieš ge kurssain oahpahit - nu go dadjá ”go son maid máhttá duddjot”, ja čaibmá.
Álggii ieš ge kurssain oahpahit - nu go dadjá ”go son maid máhttá duddjot”, ja čaibmá.
    • «go  son» ➞ [double-space-before]
      • «go son»
Loga maiddái: - Oaččui Norgga kulturárbbi gudnibálkašumi Loga maiddái: - Oaččui Norgga kulturárbbi gudnebálkkašumi 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Loga maiddái: - Oaččui Norgga kulturárbbi gudnibálkašumi
Loga maiddái: - Oaččui Norgga kulturárbbi 😱
    • «gudnibálkašumi» ➞ [typo]
- Gudnejahtte 80 jahkásačča - Gudnejahtte 80 jahkásačča 1 No errors found
- Kulturealáhusat ovdánit - Kulturealáhusat ovdánit 1 No errors found
- Sámi duoji nana bázzi - Sámi duoji nana bázzi 1 No errors found
Gudnibálkašupmi Jovnna Ovllá oaččui Norsk Kulturarvs ærespris 2012, Norgga Kulturárbbi gudnibálkašumi dá moatti vahku áigge. Son oaččui bálkašumi go lei báktesárgomiid mielde ráhkadan sistefatnasa ja nagodii duođaštit ahte diekkár fatnasat govdot. Son sugai Kárášjogas Deatnuráigge vulos gitta Deanunjálbmái. NRK filbmii olles su mátki ja čájehedje dan TV's . Gudnebálkkašupmi Jovnna Ovllá oaččui Norsk Kulturarvs ærespris 2012, Norgga Kulturárbbi gudnebálkkašumi dá moatti vahku áigge. Son oaččui bálkkašumi go lei báktesárgumiid mielde ráhkadan sistefatnasa ja nagodii duođaštit ahte diekkár fatnasat govdot. Son sugai Kárášjogas Deatnoráigge vulos gitta Deanunjálbmái. NRK filbmii olles su mátkki ja čájehedje dan TV:s . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gudnibálkašupmi Jovnna Ovllá oaččui Norsk Kulturarvs ærespris 2012, Norgga Kulturárbbi gudnibálkašumi dá moatti vahku áigge. Son oaččui bálkašumi go lei báktesárgomiid mielde ráhkadan sistefatnasa ja nagodii duođaštit ahte diekkár fatnasat govdot. Son sugai Kárášjogas Deatnuráigge vulos gitta Deanunjálbmái. NRK filbmii olles su mátki ja čájehedje dan TV's .
😱 Jovnna Ovllá oaččui Norsk Kulturarva oresaris 2012, Norgga Kulturárbbi 😱 dá moatti vahku áigge. Son oaččui bálkkašumi go lei báktesárgumiid mielde ráhkadan sistefatnasa ja nagodii duođaštit ahte diekkár fatnasat govdot. Son sugai Kárášjogas Deatnuráigge vulos gitta Deanunjálbmái. NRK filbmii olles su mátki ja čájehedje dan TV:s TV's.
    • «Gudnibálkašupmi» ➞ [typo]
      • «Kulturarvs» ➞ [typo]
        • «Kulturarva»
        • «Kulturarvi»
        • «Kulturarvu»
      • «ærespris» ➞ [typo]
        • «oresaris»
        • «oresoris»
        • «oresáris»
      • «gudnibálkašumi» ➞ [typo]
        • «bálkašumi» ➞ [typo]
          • «bálkkašumi»
        • «báktesárgomiid» ➞ [typo]
          • «báktesárgumiid»
        • «TV's» ➞ [typo]
          • «TV:s»
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «TV's.»
Jovnna Ovllá oaččui Norsk Kulturarva oresaris 2012, Norgga Kulturárbbi dá moatti vahku áigge. Son oaččui bálkkašumi go lei báktesárgumiid mielde ráhkadan sistefatnasa ja nagodii duođaštit ahte diekkár fatnasat govdot. Son sugai Kárášjogas Deatnuráigge vulos gitta Deanunjálbmái. NRK filbmii olles su mátki ja čájehedje dan TV:s TV's.
Jovnna Ovllá oaččui Norsk Kulturarva oresaris 2012, Norgga Kulturárbbi dá moatti vahku áigge. Son oaččui bálkkašumi go lei báktesárgumiid mielde ráhkadan sistefatnasa ja nagodii duođaštit ahte diekkár fatnasat govdot. Son sugai Kárášjogas Deatnuráigge vulos gitta Deanunjálbmái. NRK filbmii olles su mátki ja čájehedje dan TV:s TV:s.
    • «Kulturárbbi  dá» ➞ [double-space-before]
      • «Kulturárbbi dá»
    • «TV's» ➞ [typo]
      • «TV:s»
Son gudnejahttojuvvo maiddái danne go lea sihke čájehan ja oahpahan earáide mo darfegođiid ráhkada. Juo 1980 logus lei son mielde filmmas mii čájeha mo darfegoađi ráhkada. Son gudnejahttojuvvo maiddái danne go lea sihke čájehan ja oahpahan earáide mo darfegođiid ráhkada. Juo 1980 logus lei son mielde filmmas mii čájeha mo darfegoađi ráhkada. 1 No errors found
- Lei hui somá go ožžon gudnibálkášumi . Illá jáhkken dat lei duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkášupmi olles dan duoddjái . - Lei hui somá go ožžon gudnebálkkašumi . Illá jáhkken dat lei duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkkašupmi olles dan duodjái . 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Lei hui somá go ožžon gudnibálkášumi . Illá jáhkken dat lei duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkášupmi olles dan duoddjái .
- Lei hui somá go ožžon 😱 gudnibálkášumi. Illá jáhkken dat lei duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkkašupmi olles dan duoddjái.
    • «gudnibálkášumi» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «gudnibálkášumi.»
      • «bálkášupmi» ➞ [typo]
        • «bálkkašupmi»
      • «duoddjái .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «duoddjái.»
- Lei hui somá go ožžon gudnibálkášumiožžon gudnibálkášumi. Illá jáhkken dat lei duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkkašupmi olles dan duoddjái.
- Lei hui somá go ožžon gudnibálkášumi😱. Illá jáhkken dat lei duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkkašupmi olles dan duoddjái.
    • «ožžon  gudnibálkášumi» ➞ [double-space-before]
      • «ožžon gudnibálkášumi»
    • «ožžon  gudnibálkášumi» ➞ [typo]
- Lei hui somá go ožžon gudnibálkášumii duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkkašupmi olles dan duoddjái.
- Lei hui somá go ožžon 😱 duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkkašupmi olles dan duoddjái.
    • «gudnibálkášumii» ➞ [typo]
- Lei hui somá go ožžon duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkkašupmi olles dan duoddjái.
- Lei hui somá go ožžon duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkkašupmi olles dan duoddjái.
    • «ožžon  duohta» ➞ [double-space-before]
      • «ožžon duohta»
Norgga Kulturárbi lea juohkán gudnibálkašumi 2007 rájes. Bálkašupmi addo eaŋkilolbmuide dahje servviide mat árjjálaččat barget norgga kulturárbbi ovddas ja dahket dan dovddusin otná áiggis maiddái. Jovnna Ovllá lea guđát gii dán bálkašumi oažžu. Norgga Kulturárbi lea juohkán gudnebálkkašumi 2007 rájes. Bálkkašupmi addo eaŋkilolbmuide dahje servviide mat árjjálaččat barget norgga kulturárbbi ovddas ja dahket dan dovddusin otná áiggis maiddái. Jovnna Ovllá lea guđát gii dán bálkkašumi oažžu. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Norgga Kulturárbi lea juohkán gudnibálkašumi 2007 rájes. Bálkašupmi addo eaŋkilolbmuide dahje servviide mat árjjálaččat barget norgga kulturárbbi ovddas ja dahket dan dovddusin otná áiggis maiddái. Jovnna Ovllá lea guđát gii dán bálkašumi oažžu.
Norgga Kulturárbi lea juohkán 😱 2007 rájes. Bálkkašupmi addo eaŋkilolbmuide dahje servviide mat árjjálaččat barget norgga kulturárbbi ovddas ja dahket dan dovddusin otná áiggis maiddái. Jovnna Ovllá lea guđát gii dán bálkkašumi oažžu.
    • «gudnibálkašumi» ➞ [typo]
      • «Bálkašupmi» ➞ [typo]
        • «Bálkkašupmi»
      • «bálkašumi» ➞ [typo]
        • «bálkkašumi»
Norgga Kulturárbi lea juohkán 2007 rájes. Bálkkašupmi addo eaŋkilolbmuide dahje servviide mat árjjálaččat barget norgga kulturárbbi ovddas ja dahket dan dovddusin otná áiggis maiddái. Jovnna Ovllá lea guđát gii dán bálkkašumi oažžu.
Norgga Kulturárbi lea juohkán 2007 rájes. Bálkkašupmi addo eaŋkilolbmuide dahje servviide mat árjjálaččat barget norgga kulturárbbi ovddas ja dahket dan dovddusin otná áiggis maiddái. Jovnna Ovllá lea guđát gii dán bálkkašumi oažžu.
    • «juohkán  2007» ➞ [double-space-before]
      • «juohkán 2007»
Duddjo nu guhká go mokta ja oaidnu 80 jagi boaris, muhto áigi gollá bures duojárin. Duddjon lea bargu masa liiko. Dál duddjo dušše muhttomin . Duddjo nu guhká go mokta ja oaidnu 80 jagi boaris, muhto áigi gollá bures duojárin. Duddjon lea bargu masa liiko. Dál duddjo dušše muhtomin . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Duddjo nu guhká go mokta ja oaidnu 80 jagi boaris, muhto áigi gollá bures duojárin. Duddjon lea bargu masa liiko. Dál duddjo dušše muhttomin .
Duddjo nu guhká go mokta ja oaidnu 80 jagi boaris, muhto áigi gollá bures duojárin. Duddjon lea bargu masa liiko. Dál duddjo dušše muhttomin.
    • «muhttomin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «muhttomin.»
Sus lávejit ain muhttomin fitnat olbmot su luhtte geat leat oahppamin duddjot. Jovnna Ovllá muitala ahte boahtá duddjot ain duolletdálle nu guhká go bissu dearvvasin ja nu guhká go oaidnu lea. Sus lávejit ain muhtomin fitnat olbmot su luhtte geat leat oahppamin duddjot. Jovnna Ovllá muitala ahte boahtá duddjot ain duollet dálle nu guhká go bissu dearvvasin ja nu guhká go oaidnu lea. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sus lávejit ain muhttomin fitnat olbmot su luhtte geat leat oahppamin duddjot. Jovnna Ovllá muitala ahte boahtá duddjot ain duolletdálle nu guhká go bissu dearvvasin ja nu guhká go oaidnu lea.
Sus lávejit ain muhtumin fitnat olbmot su luhtte geat leat oahppamin duddjot. Jovnna Ovllá muitala ahte boahtá duddjot ain duollet dálle nu guhká go bissu dearvvasin ja nu guhká go oaidnu lea.
    • «muhttomin» ➞ [typo]
      • «muhtumin»
    • «duolletdálle» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «duollet dálle»
Bivttasođasmahttin čájáhusas Bivttasođasmahttin čájáhusas 1 No errors found
Boares dongeribuvssain ja jáhkas fitnii Vera Eriksen luhka. Boares biktasiid sáhttá ođasmahttit, nu leat kurssas dahkan Kárášjogas. Ja dál čájehit dáid ođasmahtton biktasiid Shell-kafeas Kárášjogas. Boares dongeribuvssain ja jáhkas fidnii Vera Eriksen luhka. Boares biktasiid sáhttá ođasmahttit, nu leat kurssas dahkan Kárášjogas. Ja dál čájehit dáid ođasmahtton biktasiid Shell-kafeas Kárášjogas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boares dongeribuvssain ja jáhkas fitnii Vera Eriksen luhka. Boares biktasiid sáhttá ođasmahttit, nu leat kurssas dahkan Kárášjogas. Ja dál čájehit dáid ođasmahtton biktasiid Shell-kafeas Kárášjogas.
Boares dongeribuvssain ja jáhkas fidnii Vera Eriksen luhka. Boares biktasiid sáhttá ođasmahttit, nu leat kurssas dahkan Kárášjogas. Ja dál čájehit dáid ođasmahtton biktasiid Shell-kafeas Kárášjogas.
    • «fitnii» ➞ [typo]
      • «fidnii»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Bivttasčájáhusas leat máŋggalaganaš biktasat, ja sii geat serve dán redisign kursii ,. sii bukte boares biktasiid maid eai šat geavahan Bivttasčájáhusas leat máŋggaláganaš biktasat, ja sii geat serve dán redesign-kursii ,. sii bukte boares biktasiid maid eai šat geavahan 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bivttasčájáhusas leat máŋggalaganaš biktasat, ja sii geat serve dán redisign kursii ,.kursii ,. sii bukte boares biktasiid maid eai šat geavahan
Bivttasčájáhusas leat máŋggalágana biktasat, ja sii geat serve dán oredesign kursii,.kursii , . sii bukte boares biktasiid maid eai šat geavahan
    • «máŋggalaganaš» ➞ [typo]
      • «máŋggalágana»
    • «redisign» ➞ [typo]
      • «oredesign»
    • «kursii ,.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «kursii,.»
      • «,.»
    • «kursii ,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «kursii , .»
Bivttasčájáhusas leat máŋggalágana biktasat, ja sii geat serve dán oredesign kursii,.. sii bukte boares biktasiid maid eai šat geavahan
Bivttasčájáhusas leat máŋggalágana biktasat, ja sii geat serve dán oredesign kursii, .. sii bukte boares biktasiid maid eai šat geavahan
    • «,..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ..»
Ođasmahtton biktasat Ođasmahtton biktasat 1 No errors found
Boares vuolppus šattai mánnái prinsessačuvla Boares vuolppus šattai mánnái prinseassačuvla 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boares vuolppus šattai mánnái prinsessačuvla
Boares vuolppus šattai mánnái prinseassačuvla
    • «prinsessačuvla» ➞ [typo]
      • «prinseassačuvla»
      • «prinssačuvla»
      • «prinseassamuvla»
      • «prinseassajuvla»
      • «prinseassakuvla»
Mánná ii coggan vuolppu, danne goarostii eadni vuolppus čuvlla Muhtin biktasiid lohke baskkun skáhppii heaŋgát, eaige šat heiven. Danne dain lei vuogas goarrut áibba eará. Mánná ii coggan vuolppu, danne goarostii eadni vuolppus čuvlla Muhtin biktasiid lohke baskon skáhppii heaŋgát, eaige šat heiven. Danne dain lei vuogas goarrut áibba eará. 1 No errors found
Dát smávva čuvllat, leat maid gorrojuvvon biktasiin mat ledje nie baskun . Dát smávva čuvllat, leat maid gorrojuvvon biktasiin mat ledje nie baskon . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dát smávva čuvllat, leat maid gorrojuvvon biktasiin mat ledje nie baskun .
Dát smávva čuvllat, leat maid gorrojuvvon biktasiin mat ledje nie baskun.
    • «baskun .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «baskun.»
Bivttashápmejeaddji Ánne Biret Anti dat lei veahkkin hutkamin mo boares biktasiin fitnejedje ođđa mállet biktasiid. Bivttashábmejeaddji Ánne Biret Anti dat lei veahkkin hutkamin mo boares biktasiin fidnejedje ođđa mállet biktasiid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bivttashápmejeaddji Ánne Biret Anti dat lei veahkkin hutkamin mo boares biktasiin fitnejedje ođđa mállet biktasiid.
Bivttashábmejeaddji Ánne Biret Anti dat lei veahkkin hutkamin mo boares biktasiin fidnejedjen ođđa mállet biktasiid.
    • «Bivttashápmejeaddji» ➞ [typo]
      • «Bivttashábmejeaddji»
    • «fitnejedje» ➞ [typo]
      • «fidnejedjen»
Nuorat ohppet máttuideaset giela Nuorat ohppet máttuideaset giela 1 No errors found
Sverre Østerbøl lohká eanebuid dál lohkat sámegiela Girkonjárgga joatkaskuvllas . Sverre Østerbøl oahpaha sámegiela Girkonjárgga joatkaskuvllas , ja doppe áiggošedje nuorat váldit ruovttoluotta sámegiela maid leat massigoahtán Mátta-Várjjagis. Sverre Østerbøl lohká eanebuid dál lohkat sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas . Sverre Østerbøl oahpaha sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas , ja doppe áiggošedje nuorat váldit ruovttoluotta sámegiela maid leat massigoahtán Mátta-Várjjagis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sverre Østerbøl lohká eanebuid dál lohkat sámegiela Girkonjárgga joatkaskuvllas . Sverre Østerbøl oahpaha sámegiela Girkonjárgga joatkaskuvllas , ja doppe áiggošedje nuorat váldit ruovttoluotta sámegiela maid leat massigoahtán Mátta-Várjjagis.
Sverre Østerbøl lohká eanebuid dál lohkat sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas joatkaskuvllas. Sverre Østerbøl oahpaha sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas joatkaskuvllas, ja doppe áiggošedje nuorat váldit ruovttoluotta sámegiela maid leat massigoahtán Mátta-Várjjagis.
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «joatkaskuvllas.»
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «joatkaskuvllas,»
Sverre Østerbøl lohká eanebuid dál lohkat sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas joatkaskuvllas. Sverre Østerbøl oahpaha sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas joatkaskuvllas, ja doppe áiggošedje nuorat váldit ruovttoluotta sámegiela maid leat massigoahtán Mátta-Várjjagis.
Sverre Østerbøl lohká eanebuid dál lohkat sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas joatkkaskuvllas. Sverre Østerbøl oahpaha sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas joatkkaskuvllas, ja doppe áiggošedje nuorat váldit ruovttoluotta sámegiela maid leat massigoahtán Mátta-Várjjagis.
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Sii ohppat máttuideaset giela Girkonjárgga joatkaskuvllas leat dál sullii 30 oahppi geat lohket sámegiela vuosttaš ja nuppigiela dásis. Amasgiela-dásis ii leat dál oktege oahppi. 1997 rájes leat dán skuvllas oahpahan sámegielas nu muitala Girkonjárgga joatkaskuvlla oahpaheaddji Sverre Østerbøl. Sii ohppet máttuideaset giela Girkonjárgga joatkkaskuvllas leat dál sullii 30 oahppi geat lohket sámegiela vuosttaš ja nuppigiela dásis. Amasgieladásis ii leat dál oktage oahppi. 1997 rájes leat dán skuvllas oahpahan sámegiela, nu muitala Girkonjárgga joatkkaskuvlla oahpaheaddji Sverre Østerbøl. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sii ohppat máttuideaset giela Girkonjárgga joatkaskuvllas leat dál sullii 30 oahppi geat lohket sámegiela vuosttaš ja nuppigiela dásis. Amasgiela-dásis ii leat dál oktege oahppi. 1997 rájes leat dán skuvllas oahpahan sámegielas nu muitala Girkonjárgga joatkaskuvlla oahpaheaddji Sverre Østerbøl.
Sii rohppát máttuideaset giela Girkonjárgga joatkkaskuvllas leat dál sullii 30 oahppi geat lohket sámegiela vuosttaš ja nuppigiela dásis. Amasgiela-dásis ii leat dál oktege oahppi. 1997 rájes leat dán skuvllas oahpahan sámegielas nu muitala Girkonjárgga joatkkaskuvlla oahpaheaddji Sverre Østerbøl.
    • «ohppat» ➞ [typo]
      • «rohppát»
      • «gohppát»
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
    • «joatkaskuvlla» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvlla»
Sámegiella ii galggašii jávkat Ørjan Johnsen lohká iežas fertet dego váldit ovddasvástádusa ja fievrridit sámegiela viidáseabbot iežas bearrašis. Iežas muitala leat Deanus bajášaddan , muhto ollugat su bearrašis leat massán sámegiela. Danne áigu son váldit giela ruovttoluotta bearrašii, ja fievrridit dan viidáseabbot . Sámegiella ii galggaše jávkat Ørjan Johnsen lohká iežas fertet dego váldit ovddasvástádusa ja fievrridit sámegiela viidáseappot iežas bearrašis. Iežas muitala leat Deanus bajásšaddan , muhto ollugat su bearrašis leat massán sámegiela. Danne áigu son váldit giela ruovttoluotta bearrašii, ja fievrridit dan viidáseappot . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámegiella ii galggašii jávkat Ørjan Johnsen lohká iežas fertet dego váldit ovddasvástádusa ja fievrridit sámegiela viidáseabbot iežas bearrašis. Iežas muitala leat Deanus bajášaddan , muhto ollugat su bearrašis leat massán sámegiela. Danne áigu son váldit giela ruovttoluotta bearrašii, ja fievrridit dan viidáseabbot .
Sámegiella ii galggašii jávkat Ørjan Johnsen lohká iežas fertet dego váldit ovddasvástádusa ja fievrridit sámegiela viidáseappot iežas bearrašis. Iežas muitala leat Deanus bajášaddan bajášaddan, muhto ollugat su bearrašis leat massán sámegiela. Danne áigu son váldit giela ruovttoluotta bearrašii, ja fievrridit dan viidáseappot viidáseabbot.
    • «viidáseabbot» ➞ [typo]
      • «viidáseappot»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bajášaddan,»
    • «viidáseabbot» ➞ [typo]
      • «viidáseappot»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «viidáseabbot.»
Sámegiella ii galggašii jávkat Ørjan Johnsen lohká iežas fertet dego váldit ovddasvástádusa ja fievrridit sámegiela viidáseappot iežas bearrašis. Iežas muitala leat Deanus bajášaddan bajášaddan, muhto ollugat su bearrašis leat massán sámegiela. Danne áigu son váldit giela ruovttoluotta bearrašii, ja fievrridit dan viidáseappot viidáseabbot.
Sámegiella ii galggašii jávkat Ørjan Johnsen lohká iežas fertet dego váldit ovddasvástádusa ja fievrridit sámegiela viidáseappot iežas bearrašis. Iežas muitala leat Deanus bajásšaddan bajásšaddan, muhto ollugat su bearrašis leat massán sámegiela. Danne áigu son váldit giela ruovttoluotta bearrašii, ja fievrridit dan viidáseappot viidáseappot.
    • «bajášaddan» ➞ [typo]
      • «bajásšaddan»
    • «bajášaddan» ➞ [typo]
      • «bajásšaddan»
    • «viidáseabbot» ➞ [typo]
      • «viidáseappot»
Sandra Lánsman Henriksen lohká maid sámegiela Girkenjárgga joatkaskuvllas . Son hálida oahppat sámegiela danne go su áhčči lea sápmelaš ja soaitá vel dannege hálidit danne go su máttut ledje sápmelaččat. Rektor dáhtošii eanebuid oahppat sámegiela Sandra Länsman Henriksen lohká maid sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas . Son háliida oahppat sámegiela danne go su áhčči lea sápmelaš ja soaitá vel dannege háliidit danne go su máttut ledje sápmelaččat. Rektor dáhtošii eanebuid oahppat sámegiela 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sandra Lánsman Henriksen lohká maid sámegiela Girkenjárgga joatkaskuvllas . Son hálida oahppat sámegiela danne go su áhčči lea sápmelaš ja soaitá vel dannege hálidit danne go su máttut ledje sápmelaččat. Rektor dáhtošii eanebuid oahppat sámegiela
Sandra Lansman Henriksen lohká maid sámegiela Girenjárgga joatkkaskuvllas joatkaskuvllas. Son háliida oahppat sámegiela danne go su áhčči lea sápmelaš ja soaitá vel dannege háliidit danne go su máttut ledje sápmelaččat. Rektor dáhtošii eanebuid oahppat sámegiela
    • «Lánsman» ➞ [typo]
      • «Lansman»
      • «Länsman»
    • «Girkenjárgga» ➞ [typo]
      • «Girenjárgga»
      • «Girkonjárgga»
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «joatkaskuvllas.»
    • «hálida» ➞ [typo]
      • «háliida»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
Sandra Lansman Henriksen lohká maid sámegiela Girenjárgga joatkkaskuvllas joatkaskuvllas. Son háliida oahppat sámegiela danne go su áhčči lea sápmelaš ja soaitá vel dannege háliidit danne go su máttut ledje sápmelaččat. Rektor dáhtošii eanebuid oahppat sámegiela
Sandra Lansman Henriksen lohká maid sámegiela Girenjárgga joatkkaskuvllas joatkkaskuvllas. Son háliida oahppat sámegiela danne go su áhčči lea sápmelaš ja soaitá vel dannege háliidit danne go su máttut ledje sápmelaččat. Rektor dáhtošii eanebuid oahppat sámegiela
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
Girkonjárgga joatkaskuvlla rektor Trond Hansen dáhtošii vel eanebuid lohkat sámegiela joatkaskuvllas . Girkonjárgga joatkkaskuvlla rektor Trond Hansen dáhtošii vel eanebuid lohkat sámegiela joatkkaskuvllas . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Girkonjárgga joatkaskuvlla rektor Trond Hansen dáhtošii vel eanebuid lohkat sámegiela joatkaskuvllas .
Girkonjárgga joatkkaskuvlla rektor Trond Hansen dáhtošii vel eanebuid lohkat sámegiela joatkkaskuvllas joatkaskuvllas.
    • «joatkaskuvlla» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvlla»
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «joatkaskuvllas.»
Girkonjárgga joatkkaskuvlla rektor Trond Hansen dáhtošii vel eanebuid lohkat sámegiela joatkkaskuvllas joatkaskuvllas.
Girkonjárgga joatkkaskuvlla rektor Trond Hansen dáhtošii vel eanebuid lohkat sámegiela joatkkaskuvllas joatkkaskuvllas.
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
Girkonjárgga joatkaskuvlla rektor Trond Hansen muitala skuvlii boahtit ohppiid Mátta-Várjjagis, Deanus, Unjárggas ja máiddái Kárášjogas. Dán jagi ii loga ovttage leat lohkamin sámegiela amasgiellan, váikke Mátta-Várjjagis leat olu nuorat geat leat massán eatnigielaset. Ovddit jagiid gal leat máŋggas lohkan sámegiela amasgiellan justa danne go hálidit oahppat fas sámegiela, mii lea sin máttuid giella. Girkonjárgga joatkkaskuvlla rektor Trond Hansen muitala skuvlii boahtit ohppiid Mátta-Várjjagis, Deanus, Unjárggas ja maiddái Kárášjogas. Dán jagi ii loga ovttage leat lohkamin sámegiela amasgiellan, váikke Mátta-Várjjagis leat olu nuorat geat leat massán eatnigielaset. Ovddit jagiid gal leat máŋggas lohkan sámegiela amasgiellan justa danne go háliidit oahppat fas sámegiela, mii lea sin máttuid giella. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Girkonjárgga joatkaskuvlla rektor Trond Hansen muitala skuvlii boahtit ohppiid Mátta-Várjjagis, Deanus, Unjárggas ja máiddái Kárášjogas. Dán jagi ii loga ovttage leat lohkamin sámegiela amasgiellan, váikke Mátta-Várjjagis leat olu nuorat geat leat massán eatnigielaset. Ovddit jagiid gal leat máŋggas lohkan sámegiela amasgiellan justa danne go hálidit oahppat fas sámegiela, mii lea sin máttuid giella.
Girkonjárgga joatkkaskuvlla rektor Trond Hansen muitala skuvlii boahtit ohppiid Mátta-Várjjagis, Deanus, Unjárggas ja maiddai Kárášjogas. Dán jagi ii loga ovttage leat lohkamin sámegiela amasgiellan, váikke Mátta-Várjjagis leat olu nuorat geat leat massán eatnigielaset. Ovddit jagiid gal leat máŋggas lohkan sámegiela amasgiellan justa danne go háliidedjet oahppat fas sámegiela, mii lea sin máttuid giella.
    • «joatkaskuvlla» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvlla»
    • «máiddái» ➞ [typo]
      • «maiddai»
      • «maiddái»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidedjet»
      • «háliidit»
Maŋimuš ođđasat sámegillii Ingebrigtsen geassádii stáhtačállin Maŋimuš ođđasat sámegillii Ingebrigtsen geassádii stáhtačállin 1 No errors found
Romssa bargiidbellodat šaddá maŋidit iežaset nominašuvnna boahtte jagi Stuoradikkeválgii , maŋŋel go árvaluvvon njunuš geassádii. Romssa bargiidbellodat šaddá maŋidit iežaset nominašuvnna boahtte jagi Stuoradiggeválgii , maŋŋel go árvaluvvon njunuš geassádii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Romssa bargiidbellodat šaddá maŋidit iežaset nominašuvnna boahtte jagi Stuoradikkeválgii , maŋŋel go árvaluvvon njunuš geassádii.
Romssa bargiidbellodat šaddá maŋidit iežaset nominašuvnna boahtte jagi Stuoradikkeválgii, maŋŋel go árvaluvvon njunuš geassádii.
    • «Stuoradikkeválgii ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Stuoradikkeválgii,»
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunuš áirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:is ovtta AUF nuoran , gii lei dalle 17-jahkkásaš . Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovttain AUF nuorain , gii lei dalle 17-jahkásaš . 6
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunuš áirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:is ovtta AUF nuoran , gii lei dalle 17-jahkkásaš .
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF 😱 nuoran, gii lei dalle 17-jahkkásaš 17-jahkkásaš.
    • «njunuš áirasis» ➞ [msyn-compound]
      • «njunušáirasis»
    • «2004:is» ➞ [typo]
      • «2004:s»
    • «nuoran» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «nuoran,»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «17-jahkkásaš.»
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranAUF nuoran, gii lei dalle 17-jahkkásaš 17-jahkkásaš.
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoran😱, gii lei dalle 😱 😱.
    • «AUF  nuoran» ➞ [double-space-before]
      • «AUF nuoran»
    • «AUF  nuoran» ➞ [typo]
      • «17-jahkkásaš» ➞ [typo]
        • «17-jahkkásaš» ➞ [typo]
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranalle .
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranalle nuoranalle .
    • «.» ➞ [double-space-before]
      • «nuoranalle .»
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranalle nuoranalle .
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranalle nuoranalle nuoranalle.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «nuoranalle.»
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranalle nuoranallenuoranalle nuoranalle nuoranalle.
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranalle nuoranallenuoranalle nuoranalle nuoranalle nuoramálle.
    • «nuoranalle  nuoranalle» ➞ [typo]
      • «nuoranalle nuoranalle»
    • «nuoranalle  nuoranalle» ➞ [double-space-before]
      • «nuoranalle  nuoranalle nuoranalle»
    • «nuoranalle» ➞ [typo]
      • «nuoramálle»
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranalle nuoranalle nuoranalle nuoramálle.
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranále nuoranále nuoranále nuoramálle.
    • «nuoranalle» ➞ [typo]
      • «nuoranále»
      • «nuoraálle»
      • «nuorafálle»
      • «nuoranávlle»
      • «nuoramálle»
      • «nuorranálle»
    • «nuoranalle» ➞ [typo]
      • «nuoranále»
      • «nuoraálle»
      • «nuorafálle»
      • «nuoranávlle»
      • «nuoramálle»
      • «nuorranálle»
    • «nuoranalle» ➞ [typo]
      • «nuoranále»
      • «nuoraálle»
      • «nuorafálle»
      • «nuoranávlle»
      • «nuoramálle»
      • «nuorranálle»
Ingebrigtsen dajai bearjadaga, ahte buot lea su sivva, ja manne dát ii leat gullon ovdal, de dan ii sáhte smiehttat dál. Ingebrigtsen dajai bearjadaga, ahte buot lea su sivva, ja manne dát ii leat gullon ovdal, de dan ii sáhte smiehttat dál. 1 No errors found
- Lea mu ovddavástádus , go dát dáhpáhuvai, mu ovddavástáduss go dikten dán dáhpáhuvvat ja in ge loahpahan dan dalánaga, iige leat dehálaš dan birra hállat, manne dát boahtá ovdan ja goas livčče galgan boahtit ovdan, dadjá Ingebrigtsen. - Lea mu ovddasvástádus , go dát dáhpáhuvai, mu ovddasvástádus go dikten dán dáhpáhuvvat ja in ge loahpahan dan dalánaga, iige leat dehálaš dan birra hállat, manne dát boahtá ovdan ja goas livččii galgan boahtit ovdan, dadjá Ingebrigtsen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Lea mu ovddavástádus , go dát dáhpáhuvai, mu ovddavástáduss go dikten dán dáhpáhuvvat ja in ge loahpahan dan dalánaga, iige leat dehálaš dan birra hállat, manne dát boahtá ovdan ja goas livčče galgan boahtit ovdan, dadjá Ingebrigtsen.
- Lea mu ovddavástádus ovddavástádus, go dát dáhpáhuvai, mu ovdavástádus go dikten dán dáhpáhuvvat ja in ge loahpahan dan dalánaga, iige leat dehálaš dan birra hállat, manne dát boahtá ovdan ja goas livčče galgan boahtit ovdan, dadjá Ingebrigtsen.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovddavástádus,»
    • «ovddavástáduss» ➞ [typo]
      • «ovdavástádus»
      • «ovddasvástádus»
      • «dovddavástádus»
- Lea mu ovddavástádus ovddavástádus, go dát dáhpáhuvai, mu ovdavástádus go dikten dán dáhpáhuvvat ja in ge loahpahan dan dalánaga, iige leat dehálaš dan birra hállat, manne dát boahtá ovdan ja goas livčče galgan boahtit ovdan, dadjá Ingebrigtsen.
- Lea mu ovdavástádusa ovdavástádus, go dát dáhpáhuvai, mu ovdavástádus go dikten dán dáhpáhuvvat ja in ge loahpahan dan dalánaga, iige leat dehálaš dan birra hállat, manne dát boahtá ovdan ja goas livčče galgan boahtit ovdan, dadjá Ingebrigtsen.
    • «ovddavástádus» ➞ [typo]
      • «ovdavástádusa»
    • «ovddavástádus» ➞ [typo]
      • «ovdavástádus»
      • «ovddasvástádus»
      • «ulddavástádus»
      • «uvdnavástádus»
      • «duvddavástádus»
      • «ovstavástádus»
      • «ovddasfástádus»
      • «ovdovástádus»
Artihkkal joatkašuvvá gova vuolde. Artihkal joatkašuvvá gova vuolde. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Artihkkal joatkašuvvá gova vuolde.
Artihkkala joatkašuvvá gova vuolde.
    • «Artihkkal» ➞ [typo]
      • «Artihkkala»
Roger Ingebrigtsen čálii iežas Facebook siiddus ášši birra. Roger Ingebrigtsen čálii iežas Facebook siiddus ášši birra. 1 No errors found
Nominašuvnnat maŋiduvvon Guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai mearridit gii sin njunuš áirras galgá leat boahtte jagi Stuoradikkeválggas , de bođii Roger Ingebrigtsen ášši. Son lei nubbi gilvaleaddjin bellodaga njunnošii. Harstad BB sátnejođiheaddji, Marianne Bremnes gal oaivvilda ahte Ingebrigtsen bidjui dán dillái Vibeke Ek bealis go son jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, ja son livččii galgan eará árvvoštallama dahkat dás. Nominašuvnnat maŋiduvvon Guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai mearridit gii sin njunušáirras galgá leat boahtte jagi Stuoradiggeválggas , de bođii Roger Ingebrigtsen ášši. Son lei nubbi gilvaleddjiin bellodaga njunnošii. Harstad BB sátnejođiheaddji, Marianne Bremnes gal oaivvilda ahte Ingebrigtsen biddjui dán dillái Vibeke Ek bealis go son jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, ja son livččii galgan eará árvvoštallama dahkat dás. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nominašuvnnat maŋiduvvon Guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai mearridit gii sin njunuš áirras galgá leat boahtte jagi Stuoradikkeválggas , de bođii Roger Ingebrigtsen ášši. Son lei nubbi gilvaleaddjin bellodaga njunnošii. Harstad BB sátnejođiheaddji, Marianne Bremnes gal oaivvilda ahte Ingebrigtsen bidjui dán dillái Vibeke Ek bealis go son jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, ja son livččii galgan eará árvvoštallama dahkat dás.
Nominašuvnnat maŋiduvvon Guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai mearridit gii sin njunušáirras galgá leat boahtte jagi Stuoradikkeválggas, de bođii Roger Ingebrigtsen ášši. Son lei nubbi gilvaleaddjin bellodaga njunnošii. Harstad BB sátnejođiheaddji, Marianne Bremnes gal oaivvilda ahte Ingebrigtsen 😱 dán dillái Vibeke Ek bealis go son jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, ja son livččii galgan eará árvvoštallama dahkat dás.
    • «njunuš áirras» ➞ [msyn-compound]
      • «njunušáirras»
    • «Stuoradikkeválggas ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Stuoradikkeválggas,»
    • «bidjui» ➞ [real-biddjui]
Nominašuvnnat maŋiduvvon Guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai mearridit gii sin njunušáirras galgá leat boahtte jagi Stuoradikkeválggas, de bođii Roger Ingebrigtsen ášši. Son lei nubbi gilvaleaddjin bellodaga njunnošii. Harstad BB sátnejođiheaddji, Marianne Bremnes gal oaivvilda ahte Ingebrigtsen dán dillái Vibeke Ek bealis go son jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, ja son livččii galgan eará árvvoštallama dahkat dás.
Nominašuvnnat maŋiduvvon Guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai mearridit gii sin njunušáirras galgá leat boahtte jagi Stuoradikkeválggas, de bođii Roger Ingebrigtsen ášši. Son lei nubbi gilvaleaddjin bellodaga njunnošii. Harstad BB sátnejođiheaddji, Marianne Bremnes gal oaivvilda ahte Ingebrigtsen dán dillái Vibeke Ek bealis go son jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, ja son livččii galgan eará árvvoštallama dahkat dás.
    • «Ingebrigtsen  dán» ➞ [double-space-before]
      • «Ingebrigtsen dán»
- Son reagere dasa, go Roger Ingebrigtsen dahkko dán ovdanbuktimis gillájeaddjin ja go Ek jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, de livčče son galgan váldit dán ášši veahá eará láhkai, čilge Bremnes. - Son reagere dasa, go Roger Ingebrigtsen dahkko dán ovdanbuktimis gillájeaddjin ja go Ek jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, de livččii son galgan váldit dán ášši veahá eará láhkai, čilge Bremnes. 1 No errors found
Romssa bargiidbellodaga fylkajođiheaddji, Bjørn Inge Mo ii loga gullán dán ovdal, ja dát bođii fáhkka. Mo oaivvilda ahte olbmot geat dihte dán ovdal go Ingebrigtsen ieš muitalii dán, de livčče sii geatnegáhtton dán dieđihit viidásut. Romssa bargiidbellodaga fylkajođiheaddji, Bjørn Inge Mo ii loga gullan dán ovdal, ja dát bođii fáhkka. Mo oaivvilda ahte olbmot geat dihte dán ovdal go Ingebrigtsen ieš muitalii dán, de livčče sii geatnegahtton dán dieđihit viidásut. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Romssa bargiidbellodaga fylkajođiheaddji, Bjørn Inge Mo ii loga gullán dán ovdal, ja dát bođii fáhkka. Mo oaivvilda ahte olbmot geat dihte dán ovdal go Ingebrigtsen ieš muitalii dán, de livčče sii geatnegáhtton dán dieđihit viidásut.
Romssa bargiidbellodaga fylkkajođiheaddji, Bjørn Inge Mo ii loga gullán dán ovdal, ja dát bođii fáhkka. Mo oaivvilda ahte olbmot geat dihte dán ovdal go Ingebrigtsen ieš muitalii dán, de livčče sii 😱 dán dieđihit viidásut.
    • «fylkajođiheaddji» ➞ [typo]
      • «fylkkajođiheaddji»
    • «geatnegáhtton» ➞ [typo]
Romssa bargiidbellodaga fylkkajođiheaddji, Bjørn Inge Mo ii loga gullán dán ovdal, ja dát bođii fáhkka. Mo oaivvilda ahte olbmot geat dihte dán ovdal go Ingebrigtsen ieš muitalii dán, de livčče sii dán dieđihit viidásut.
Romssa bargiidbellodaga fylkkajođiheaddji, Bjørn Inge Mo ii loga gullán dán ovdal, ja dát bođii fáhkka. Mo oaivvilda ahte olbmot geat dihte dán ovdal go Ingebrigtsen ieš muitalii dán, de livčče sii dán dieđihit viidásut.
    • «sii  dán» ➞ [double-space-before]
      • «sii dán»
Romssa bargiidbellodat lea maŋidan nominašuvdna čoahkkima dán mánu gaskamuddui dán ášši geažil dadjá, fylkajođiheaddji, Bjørn Inge Mo Romssa bargiidbellodat lea maŋidan nominašuvdna čoahkkima dán mánu gaskamuddui dán ášši geažil dadjá, fylkajođiheaddji, Bjørn Inge Mo 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Romssa bargiidbellodat lea maŋidan nominašuvdna čoahkkima dán mánu gaskamuddui dán ášši geažil dadjá, fylkajođiheaddji, Bjørn Inge Mo
Romssa bargiidbellodat lea maŋidan nominašuvdnačoahkkima dán mánu gaskamuddui dán ášši geažil dadjá, fylkkajođiheaddji, Bjørn Inge Mo
    • «nominašuvdna čoahkkima» ➞ [msyn-compound]
      • «nominašuvdnačoahkkima»
    • «fylkajođiheaddji» ➞ [typo]
      • «fylkkajođiheaddji»
- Dál fertejit sii jurddašit dán ášši ja bosihit veháš, go leat gullan dán ja danne leat sii mearridan maŋidit nominašuvnna. - Dál fertejit sii jurddašit dán ášši ja bosihit veháš, go leat gullan dán ja danne leat sii mearridan maŋidit nominašuvnna. 1 No errors found
Mánáid-Tv ruskabáikkis Mánáid-TV ruskabáikkis 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mánáid-Tv ruskabáikkis
mánáid-tv ruskabáikkis
    • «Mánáid-Tv» ➞ [typo]
      • «mánáid-tv»
      • «mánáid-TV»
Ribat-Rábat Ribat-Rábat 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ribat-Rábat
😱
    • «Ribat-Rábat» ➞ [typo]
Ođđajagimánus boahta ođđa mánáid ráidu Ribat-Rábat tv:i. Doppe ohppet mánát ruskaiguin ráhkađit ođđa biergasiid. Ođđajagimánus boahtá ođđa mánáid ráidu Ribat-Rábat tv:i. Doppe ohppet mánát ruskkaiguin ráhkadit ođđa biergasiid. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđajagimánus boahta ođđa mánáid ráidu Ribat-Rábat tv:i. Doppe ohppet mánát ruskaiguin ráhkađit ođđa biergasiid.
Ođđajagimánus boahtá ođđa mánáid ráidu 😱 tv:i. Doppe ohppet mánát ruskkaiguin ráhkadit ođđa biergasiid.
    • «boahta» ➞ [typo]
      • «boahtá»
    • «Ribat-Rábat» ➞ [typo]
      • «ruskaiguin» ➞ [typo]
        • «ruskkaiguin»
        • «rohkaiguin»
        • «riskkaiguin»
        • «čuskkaiguin»
        • «guskkaiguin»
        • «kuskkaiguin»
        • «russaiguin»
        • «rukkaiguin»
      • «ráhkađit» ➞ [typo]
        • «ráhkadit»
        • «ráhkkanit»
Ođđajagimánus boahtá ođđa mánáid ráidu tv:i. Doppe ohppet mánát ruskkaiguin ráhkadit ođđa biergasiid.
Ođđajagimánus boahtá ođđa mánáid ráidu tv:i. Doppe ohppet mánát ruskkaiguin ráhkadit ođđa biergasiid.
    • « ráidu  tv:i» ➞ [double-space-before]
      • « ráidu tv:i»
Dál lea báddemin maŋimuš osid ođđa mánáid ráidui maid sáddegohtet ođđajagimánus. Dál lea báddemin maŋimuš osiid ođđa mánáidráidui maid sáddegohtet ođđajagimánus. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dál lea báddemin maŋimuš osid ođđa mánáid ráidui maid sáddegohtet ođđajagimánus.
Dál lea báddemin maŋimuš usd ođđa mánáid ráidui maid sáddegohtet ođđajagimánus.
    • «osid» ➞ [typo]
      • «usd»
      • «losit»
Ribat-Rábat lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohtaliiguin ja hivsetbáhppárrullaiguin . Ribat-Rábat lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohttaliiguin ja hivssetbábirrullaiguin . 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ribat-Rábat lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohtaliiguin ja hivsetbáhppárrullaiguin .
😱 lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohttaliiguin ja hivsetbáhppárrullaiguin hivsetbáhppárrullaiguin.
    • «Ribat-Rábat» ➞ [typo]
      • «bohtaliiguin» ➞ [typo]
        • «bohttaliiguin»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «hivsetbáhppárrullaiguin.»
lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohttaliiguin ja hivsetbáhppárrullaiguin hivsetbáhppárrullaiguin.
lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohttaliiguin ja 😱 😱.
    • «hivsetbáhppárrullaiguin» ➞ [typo]
      • «hivsetbáhppárrullaiguin» ➞ [typo]
lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohttaliiguin ja .
lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohttaliiguin ja .
    • «ja  .» ➞ [double-space-before]
      • «ja .»
lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohttaliiguin ja .
lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohttaliiguin ja.
    • «ja .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ja.»
Beassá maiddái čuovvut Ruskagonagasa ja Garjjá, mii lea ođđa unnit ráidu. Dasa lassin bohtet musihkkavideot main leat ođđa ja ovddeš mánáid lávlagat . Beassá maiddái čuovvut Ruskagonagasa ja Garjjá, mii lea ođđa unnit ráidu. Dasa lassin bohtet musihkkavideot main leat ođđa ja ovddeš mánáidlávlagat . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Beassá maiddái čuovvut Ruskagonagasa ja Garjjá, mii lea ođđa unnit ráidu. Dasa lassin bohtet musihkkavideot main leat ođđa ja ovddeš mánáid lávlagat .
Beassá maiddái čuovvut Ruskagonagasa ja Garjjá, mii lea ođđa unnit ráidu. Dasa lassin bohtet musihkkavideot main leat ođđa ja ovddeš mánáid lávlagat.
    • « lávlagat .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • « lávlagat.»
Govven ruskabáikkis Dán čavčča, ovdal go muohttái, lea bádden " Ruskagonagasaja Gárjjá ". Ádjánedje guhtta vahku báddet, muhto ii lean dábálaš bádden. Ruskagonagas ii orron dábálaš dálus meahcis, muhto ruskabáikkis. Danin manne buohkat geat barge dainna Leavnnja ruskabáikái báddet. Govven ruskabáikkis Dán čavčča, ovdal go muohttái, lea bádden " "Ruskagonagasa ja Garjjá ". Ádjánedje guhtta vahku báddet, muhto ii lean dábálaš bádden. Ruskagonagas ii orron dábálaš dálus meahcis, muhto ruskabáikkis. Danin manne buohkat geat barge dainna Leavnnja ruskabáikái báddet. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Govven ruskabáikkis Dán čavčča, ovdal go muohttái, lea bádden " Ruskagonagasaja Gárjjá ". Ádjánedje guhtta vahku báddet, muhto ii lean dábálaš bádden. Ruskagonagas ii orron dábálaš dálus meahcis, muhto ruskabáikkis. Danin manne buohkat geat barge dainna Leavnnja ruskabáikái báddet.
Govven ruskabáikkis Dán čavčča, ovdal go muohttái, lea bádden " Ruskagonagasaba Árjja ". Ádjánedje guhtta vahku báddet, muhto ii lean dábálaš bádden. Ruskagonagas ii orron dábálaš dálus meahcis, muhto ruskabáikkis. Danin manne buohkat geat barge dainna Leavnnja ruskabáikái báddet.
    • «Ruskagonagasaja» ➞ [typo]
      • «Ruskagonagasaba»
      • «Guskagonagasaba»
      • «Kuskagonagasaba»
      • «Čuskagonagasaba»
    • «Gárjjá» ➞ [typo]
      • «Árjja»
      • «Garjjá»
      • «Sárjjá»
Ja ođđajagimánus oaidnit got manai dien báddemis. Ja ođđajagimánus oaidnit got manai dien báddemis. 1 No errors found
Boazodoalli lei sivaheapmi Boazodoalli lei sivaheapmi 1 No errors found
Áššáskuhtti gesii ášši gos Kárášjoga boazodoalli lei sivahallon rihkkumis elliid-áimmahuššanlága go 83 bohcco sus jápme - Boazodoalli lea ilus, go dát lea leamaš noađđin sutnje Áššáskuhtti gesii ášši gos Kárášjoga boazodoalli lei sivahallon rihkkumis elliidáimmahuššanlága go 83 bohcco sus jápme - Boazodoalli lea ilus, go dát lea leamaš noađđin sutnje 1 No errors found
Áššáskuhtti gesii ášši gos Kárášjoga boazodoalli lei sivahallon rihkkumis elliid-áimmahuššanlága go 83 bohcco sus jápme - Boazodoalli lea ilus, go dát lea leamaš noađđin sutnje Áššáskuhtti gesii ášši gos Kárášjoga boazodoalli lei sivahallon rihkkumis elliidáimmahuššanlága go 83 bohcco sus jápme - Boazodoalli lea ilus, go dát lea leamaš noađđin sutnje 1 No errors found
Viggai biepmat bohccuid Kárášjohkalaš boazodoalli gii lei sivahallon rihkkon elliid-suodjaluslága , go sus jápme 83 bohcco gárdái diimmá giđa, son gávnnahuvvui goittotge sivaheapmin dás. Boazodoalli lei ilus, go dát ášši lea čuohcán sutnje olu. Áššáskuhtti gesii ášši eret, go sis eai lean duođaštusat láhkarihkkumiin, dadjá áššáskuhtti advokáhtta, Jon Bertelsen. Vikkai biebmat bohccuid Kárášjohkalaš boazodoalli gii lei sivahallon rihkkon elliidsuodjalus , go sus jápme 83 bohcco gárdái diimmá giđa, son gávnnahuvvui goittotge sivaheapmin dás. Boazodoalli lei ilus, go dát ášši lea čuohcán sutnje olu. Áššáskuhtti gesii ášši eret, go sis eai lean duođaštusat láhkarihkkumiin, dadjá áššáskuhtti advokáhtta, Jon Bertelsen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Viggai biepmat bohccuid Kárášjohkalaš boazodoalli gii lei sivahallon rihkkon elliid-suodjaluslága , go sus jápme 83 bohcco gárdái diimmá giđa, son gávnnahuvvui goittotge sivaheapmin dás. Boazodoalli lei ilus, go dát ášši lea čuohcán sutnje olu. Áššáskuhtti gesii ášši eret, go sis eai lean duođaštusat láhkarihkkumiin, dadjá áššáskuhtti advokáhtta, Jon Bertelsen.
Viggai biepmat bohccuid Kárášjohkalaš boazodoalli gii lei sivahallon rihkkon elliid-suodjaluslága, go sus jápme 83 bohcco gárdái diimmá giđa, son gávnnahuvvui goittotge sivaheapmin dás. Boazodoalli lei ilus, go dát ášši lea čuohcán sutnje olu. Áššáskuhtti gesii ášši eret, go sis eai lean duođaštusat láhkarihkkumiin, dadjá áššáskuhtti advokáhtta, Jon Bertelsen.
    • «elliid-suodjaluslága ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «elliid-suodjaluslága,»
- Áššit mannet muhtumin ná, dás ii leat miige dramatihkaid. Lea eará lohkat áššis báhpáriin, go gullat vihtaniid dikkis. Go čielgá, ahte ii leat šat vuođđu áššáskuhttimii, de áidna rivttes vuohki lea geasset dan eret, lohká Bertelsen. - Áššit mannet muhtumin ná, dás ii leat miige dramatihkaid. Lea eará lohkat áššis báhpáriin, go gullat vihtaniid dikkis. Go čielgá, ahte ii leat šat vuođđu áššáskuhttimii, de áidna rivttes vuohki lea geasset dan eret, lohká Bertelsen. 1 No errors found
Lei diibmá, go 83 bohcco jápme áidde sisá , ja boazoeaiggát áššáskuhttui rihkkumis elliid-áimmahuššanlága . Dikkis ikte beasai ge áššáskuhtton boazodoalli čilget mo ná geavai. Lei diibmá, go 83 bohcco jápme áidde sisa , ja boazoeaiggát áššáskuhttui rihkkumis elliidáimmahuššanlága . Dikkis ikte beasai ge áššáskuhtton boazodoalli čilget mo ná geavai. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lei diibmá, go 83 bohcco jápme áidde sisá , ja boazoeaiggát áššáskuhttui rihkkumis elliid-áimmahuššanlága . Dikkis ikte beasai ge áššáskuhtton boazodoalli čilget mo ná geavai.
Lei diibmá, go 83 bohcco jápme áidde sisá sisá, ja boazoeaiggát áššáskuhttui rihkkumis elliid-áimmahuššanlága. Dikkis ikte beasai ge áššáskuhtton boazodoalli čilget mo ná geavai.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sisá,»
    • «elliid-áimmahuššanlága .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «elliid-áimmahuššanlága.»
Lei diibmá, go 83 bohcco jápme áidde sisá sisá, ja boazoeaiggát áššáskuhttui rihkkumis elliid-áimmahuššanlága. Dikkis ikte beasai ge áššáskuhtton boazodoalli čilget mo ná geavai.
Lei diibmá, go 83 bohcco jápme áidde siva sisa, ja boazoeaiggát áššáskuhttui rihkkumis elliid-áimmahuššanlága. Dikkis ikte beasai ge áššáskuhtton boazodoalli čilget mo ná geavai.
    • «sisá» ➞ [typo]
      • «siva»
      • «šilá»
    • «sisá» ➞ [typo]
      • «sisa»
Boazodoalli advokáhtta Hjallis Bakke dajai dikkis, ahte eai leat boahtán ovdan dieđut, ahte boazodoalli ii galgga leat atnán doarvái bures fuola iežas bohccuin, ja dađistaga bođii dát seamma ovdan maid dikkis. Boazodoalli advokáhtta Hjallis Bakke dajai dikkis, ahte eai leat boahtán ovdan dieđut, ahte boazodoalli ii galgga leat atnán doarvái bures fuola iežas bohccuin, ja dađistaga bođii dát seamma ovdan maid dikkis. 1 No errors found
Lei lossa ášši Lei lossa ášši 1 No errors found
Bakke dadjá boazodoalli dál ilus go lea leamaš losses ášši sutnje. Bakke dadjá boazodoalli dál ilus go lea leamaš losses ášši sutnje. 1 No errors found
- Dát orui álggu rájis čielggas, ahte dás ii leat vuođđu diggeáššái ja guhkkin eret gean nu dubmet dán dihte. Go áššáskuhtti maid oinnii duođaštusaid ja gulai vihtaniid, de lei riekta sus geassit dán eret. - Dát orui álggu rájis čielggas, ahte dás ii leat vuođđu diggeáššái ja guhkkin eret gean nu dubmet dán dihte. Go áššáskuhtti maid oinnii duođaštusaid ja gulai vihtaniid, de lei riekta sus geassit dán eret. 1 No errors found
Maid mearkkaša dát boazodoallái? Maid mearkkaša dát boazodoallái? 1 No errors found
- Dás gal lea oalle stuorra mearkkašupmi, suidne lea čuohcan garrasit, go dát diggeášši leamas vuordimis, dál su noađđi lea gehppon olu, muitala Bakke. - Dás gal lea oalle stuorra mearkkašupmi, sutnje lea čuohcan garrasit, go dát diggeášši leamaš vuordimis, dál su noađđi lea gehppon olu, muitala Bakke. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Dás gal lea oalle stuorra mearkkašupmi, suidne lea čuohcan garrasit, go dát diggeášši leamas vuordimis, dál su noađđi lea gehppon olu, muitala Bakke.
- Dás gal lea oalle stuorra mearkkašupmi, suidne lea čuohcan garrasit, go dát diggeášši leamaš vuordimis, dál su noađđi lea gehppon olu, muitala Bakke.
    • «leamas» ➞ [typo]
      • «leamaš»
      • «leamašan»
Sámediggi ON dálkkádatčoahkkimis Sámediggi ON dálkkádatčoahkkimis 1 No errors found
Dálkkádatčohkkin dollojuvvo Qatara Dohas. Dálkkádatčohkkin dollojuvvo Qatara Dohas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dálkkádatčohkkin dollojuvvo Qatara Dohas.
Dálkkádatčohkkin dollojuvvo Quatar Dohas.
    • «Qatara» ➞ [typo]
      • «Quatar»
      • «Quatara»
Sámediggi lea sajis ON dálkkádatčoahkkimis sihkkarastimin, ahte stáhtat vuhtiiváldet eamiálbmogiid go vigget čoavdit dálkkádat-hástalusaid . Sámediggi lea sajis ON dálkkádatčoahkkimis sihkkarastimin, ahte stáhtat vuhtiiváldet eamiálbmogiid go vigget čoavdit dálkkádathástalusaid . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggi lea sajis ON dálkkádatčoahkkimis sihkkarastimin, ahte stáhtat vuhtiiváldet eamiálbmogiid go vigget čoavdit dálkkádat-hástalusaid .
Sámediggi lea sajis ON dálkkádatčoahkkimis sihkkarastimin, ahte stáhtat vuhtiiváldet eamiálbmogiid go vigget čoavdit dálkkádat-hástalusaid.
    • «dálkkádat-hástalusaid .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dálkkádat-hástalusaid.»
Dán vahkku leat máilmme birasministarat Dohas, Qataras, Ovttastuvvan Nášuvnnaid dálkkádat-čoahkkimis . Máilmme stáhtat galggašedje golmma jagi siste šiehtadallat globála geatnegahtti dálkkádatsoahpamuša. Sámediggi searvá čoahkkimii oassin Norgga delegašuvnnas, ja politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara dadjá dehálažžan, ahte sii gozihit sámiid - ja eamiálbmogiid beliid. Dán vahkku leat máilmmi birasministarat Dohas, Qataras, Ovttastuvvan Našuvnnaid dálkkádatčoahkkimis . Máilmmi stáhtat galggašedje golmma jagi siste šiehtadallat globála geatnegahtti dálkkádatsoahpamuša. Sámediggi searvá čoahkkimii oassin Norgga delegašuvnnas, ja politihkalaš ráđđeaddi Johan Vasara dadjá dehálažžan, ahte sii gozihit sámiid - ja eamiálbmogiid beliid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dán vahkku leat máilmme birasministarat Dohas, Qataras, Ovttastuvvan Nášuvnnaid dálkkádat-čoahkkimis . Máilmme stáhtat galggašedje golmma jagi siste šiehtadallat globála geatnegahtti dálkkádatsoahpamuša. Sámediggi searvá čoahkkimii oassin Norgga delegašuvnnas, ja politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara dadjá dehálažžan, ahte sii gozihit sámiid - ja eamiálbmogiid beliid.
Dán vahkku leat máilmmi birasministarat Dohas, Quataras, Ovttastuvvan Našuvnnaid dálkkádat-čoahkkimis. Máilmmi stáhtat galggašedje golmma jagi siste šiehtadallat globála geatnegahtti dálkkádatsoahpamuša. Sámediggi searvá čoahkkimii oassin Norgga delegašuvnnas, ja politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara dadjá dehálažžan, ahte sii gozihit sámiid - ja eamiálbmogiid beliid.
    • «máilmme» ➞ [typo]
      • «máilmmi»
    • «Qataras» ➞ [typo]
      • «Quataras»
    • «Nášuvnnaid» ➞ [typo]
      • «Našuvnnaid»
    • «dálkkádat-čoahkkimis .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dálkkádat-čoahkkimis.»
    • «Máilmme» ➞ [typo]
      • «Máilmmi»
- Erenoamážit go lea sáhka das, mo galggašii ođđa ja ng. ruoná energiija ávkkástallat, dego bieggamilluid ja čáhce-energiija hukset, de lea dehálaš. Ahte sámediggi lea mielde stáhta delegašuvnnas ja gozihit dáid áššiid álgoálbmogiid čalmmiin. - Erenoamážit go lea sáhka das, mo galggašii ođđa ja ng. ruoná energiija ávkkástallat, dego bieggamilluid ja čáhceenergiija hukset, de lea dehálaš. Ahte sámediggi lea mielde stáhta delegašuvnnas ja gozihit dáid áššiid álgoálbmogiid čalmmiin. 1 No errors found
Sámedikki ráđđeaddi Johan Vasara čuovvu čoahkkima. Sámedikki ráđđeaddi Johan Vasara čuovvu čoahkkima. 1 No errors found
Go máilmme stáhtat ovttasráđiid galget šiehtadallat doaibmabijuin, mo bissehit máilmme liegganeami, de fertejit maid guldalit eamiálbmogiid, go doaimmat - vaikke vel dat livčče biras seastevačča ge- dávjá čuhcet sidjiide, dadjá sámedikki politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara. Go máilmmi stáhtat ovttasráđiid galget šiehtadallat doaibmabijuin, mo bissehit máilmmi liegganeami, de fertejit maid guldalit eamiálbmogiid, go doaimmat - vaikke vel dat livčče biras seastevaččat ge- dávjá čuhcet sidjiide, dadjá sámedikki politihkalaš ráđđeaddi Johan Vasara. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Go máilmme stáhtat ovttasráđiid galget šiehtadallat doaibmabijuin, mo bissehit máilmme liegganeami, de fertejit maid guldalit eamiálbmogiid, go doaimmat - vaikke vel dat livčče biras seastevačča ge- dávjá čuhcet sidjiide, dadjá sámedikki politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara.
Go máilmmi stáhtat ovttasráđiid galget šiehtadallat doaibmabijuin, mo bissehit máilmmi liegganeami, de fertejit maid guldalit eamiálbmogiid, go doaimmat - vaikke vel dat livčče biras 😱 ge- dávjá čuhcet sidjiide, dadjá sámedikki politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara.
    • «máilmme» ➞ [typo]
      • «máilmmi»
    • «máilmme» ➞ [typo]
      • «máilmmi»
    • «seastevačča» ➞ [syn-aččat]
Go máilmmi stáhtat ovttasráđiid galget šiehtadallat doaibmabijuin, mo bissehit máilmmi liegganeami, de fertejit maid guldalit eamiálbmogiid, go doaimmat - vaikke vel dat livčče biras ge- dávjá čuhcet sidjiide, dadjá sámedikki politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara.
Go máilmmi stáhtat ovttasráđiid galget šiehtadallat doaibmabijuin, mo bissehit máilmmi liegganeami, de fertejit maid guldalit eamiálbmogiid, go doaimmat - vaikke vel dat livčče biras ge- dávjá čuhcet sidjiide, dadjá sámedikki politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara.
    • «biras  ge» ➞ [double-space-before]
      • «biras ge»
Geahpedit CO2 luoitima Fáddán ON-čoahkkimis, mii dál lágiduvvo Qataras lea earet eará, mo bissehit vuovdečuollamiid ja mo ođasmahttet Kyoto-protokolla, mii geatnegahttá riikkaid geahpedit CO2-luoitima. Geahpedit CO2 luoitima Fáddán ON-čoahkkimis, mii dál lágiduvvo Qataras lea earet eará, mo bissehit vuovdečuollamiid ja mo ođasmahttet Kyoto-protokolla, mii geatnegahttá riikkaid geahpedit CO2-luoitima. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Geahpedit CO2 luoitima Fáddán ON-čoahkkimis, mii dál lágiduvvo Qataras lea earet eará, mo bissehit vuovdečuollamiid ja mo ođasmahttet Kyoto-protokolla, mii geatnegahttá riikkaid geahpedit CO2-luoitima.
Geahpedit CO2 luoitima Fáddán ON-čoahkkimis, mii dál lágiduvvo Quataras lea earret eará, mo bissehit vuovdečuollamiid ja mo ođasmahttet Kyoto-protokolla, mii geatnegahttá riikkaid geahpedit CO2-luoitima.
    • «Qataras» ➞ [typo]
      • «Quataras»
    • «earet eará» ➞ [typo]
      • «earret eará»
Čoahkkimis leat badjel 17.000 delegáhta, ja sullii 50 eamiálbmot-áirasa . Sámedikkis lea ovddasvástádus muittuhit stáhtaid, ahte dálkkádat-rievdan garrasit čuohcá álbmogiidda mat ellet láhka luonddu. Čoahkkimis leat badjel 17.000 delegáhta, ja sullii 50 eamiálbmotáirasa . Sámedikkis lea ovddasvástádus muittuhit stáhtaid, ahte dálkkádatrievdan garrasit čuohcá álbmogiidda mat ellet lahka luonddu. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čoahkkimis leat badjel 17.000 delegáhta, ja sullii 50 eamiálbmot-áirasa . Sámedikkis lea ovddasvástádus muittuhit stáhtaid, ahte dálkkádat-rievdan garrasit čuohcá álbmogiidda mat ellet láhka luonddu.
Čoahkkimis leat badjel 17.000 delegáhta, ja sullii 50 eamiálbmot-áirasa. Sámedikkis lea ovddasvástádus muittuhit stáhtaid, ahte dálkkádat-rievdan garrasit čuohcá álbmogiidda mat ellet láhka luonddu.
    • «eamiálbmot-áirasa .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «eamiálbmot-áirasa.»
Ođasmuvvi energiija ii leat álo dat buoremus álgoálbmogiidda. Ođasmuvvi energiija ii leat álo dat buoremus álgoálbmogiidda. 1 No errors found
- Muhto dat váldohástalus lea várra dat, ahte oaččut dán systemii sisa dan álgoálbmot oainnu ja ipmárdusa birasáššiin, dadjá Vasara. - Muhto dat váldohástalus lea várra dat, ahte oažžut dán systemii sisa dan álgoálbmotoainnu ja ipmárdusa birasáššiin, dadjá Vasara. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Muhto dat váldohástalus lea várra dat, ahte oaččut dán systemii sisa dan álgoálbmot oainnu ja ipmárdusa birasáššiin, dadjá Vasara.
- Muhto dat váldohástalus lea várra dat, ahte oaččut dán systemii sisa dan álgoálbmotoainnu ja ipmárdusa birasáššiin, dadjá Vasara.
    • «álgoálbmot oainnu» ➞ [msyn-compound]
      • «álgoálbmotoainnu»
Sámeráđi birasossodaga jođiheaddji Gunn Britt Retter, dadjá hástalussan čalmmustahttit eamiálbmotperspektiivva čoahkkimiin gos stáhtat deaivvadit. Mađi váddásut fáddá, dađi unnit gullojit minoritehtajienat. Sin strategiija leamaš čuollat eamiálbmot-beliid Árktalaš ráđi bokte ja maid dutkama vuođul váikkuhit. Sámeráđi birasossodaga jođiheaddji Gunn Britt Retter, dadjá hástalussan čalmmustahttit eamiálbmotperspektiivva čoahkkimiin gos stáhtat deaivvadit. Mađi váddásut fáddá, dađi unnit gullojit minoritehtajienat. Sin strategiija leamaš čuollat eamiálbmotbeliid Árktalaš ráđi bokte ja maid dutkama vuođul váikkuhit. 1 No errors found
- Árktalaš ráđđi čohkke dutkamušaid iežaset guovlluid birra. Jus mii nannet máhttu ja diđolašvuođa dáid birra dutkamušaid bokte, de lea álgoálbmogiidda álkit ákkastallat áigumušaid ja politihka, muitala Retter. - Árktalaš ráđđi čohkke dutkamušaid iežaset guovlluid birra. Jus mii nannet máhtu ja diđolašvuođa dáid birra dutkamušaid bokte, de lea álgoálbmogiidda álkit ákkastallat áigumušaid ja politihka, muitala Retter. 1 No errors found
Mátta-Várjjat ruvkái eai oastit dál Mátta-Várjjat ruvkii eai oastit dál 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mátta-Várjjat ruvkái eai oastit dál
Mátta-Várjjat ruvkii eai oastit dál
    • «ruvkái» ➞ [typo]
      • «ruvkii»
Mátta-Várjjat ruvkki lagamuš boahtteáigi lea buorre, muhto guhkitáiggi plánat leat eahpesihkkarat. Mátta-Várjjat ruvkke lagamuš boahtteáigi lea buorre, muhto guhkitáiggi plánat leat eahpesihkkarat. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mátta-Várjjat ruvkki lagamuš boahtteáigi lea buorre, muhto guhkitáiggi plánat leat eahpesihkkarat.
Mátta-Várjjat ruvkke lagamuš boahtteáigi lea buorre, muhto guhkitáiggi plánat leat eahpesihkkarat.
    • «ruvkki» ➞ [typo]
      • «ruvkke»
Ikte lágidii Ealáhusdepartemeanta seminára ruvkkiid boahtteáiggi birra. Lea oalle eahpe čielggas mo Mátta-Várjjat ruvkkiin manná dás ovddos guvlui. Dán ruvkki direktevra Harald Martinsen doaivu ruvkki ceavzit dáid lagamuš áiggiid, muhto guhkkit áiggi vuollai, ii leat daddjon mo manná. Ikte lágidii Ealáhusdepartemeanta seminára ruvkkiid boahtteáiggi birra. Lea oalle eahpečielggas mo Mátta-Várjjat ruvkkiin manná dás ovddos guvlui. Dán ruvkke direktevra Harald Martinsen doaivu ruvkke ceavzit dáid lagamuš áiggiid, muhto guhkit áiggi vuollai, ii leat daddjon mo manná. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ikte lágidii Ealáhusdepartemeanta seminára ruvkkiid boahtteáiggi birra. Lea oalle eahpe čielggas mo Mátta-Várjjat ruvkkiin manná dás ovddos guvlui. Dán ruvkki direktevra Harald Martinsen doaivu ruvkki ceavzit dáid lagamuš áiggiid, muhto guhkkit áiggi vuollai, ii leat daddjon mo manná.
Ikte lágidii Ealáhusdepartemeanta seminára ruvkkiid boahtteáiggi birra. Lea oalle eahpečielggas mo Mátta-Várjjat ruvkkiin manná dás ovddos guvlui. Dán ruvkke direktevra Harald Martinsen doaivu ruvkke ceavzit dáid lagamuš áiggiid, muhto guhkit áiggi vuollai, ii leat daddjon mo manná.
    • «eahpe čielggas» ➞ [msyn-compound]
      • «eahpečielggas»
    • «ruvkki» ➞ [typo]
      • «ruvkke»
    • «ruvkki» ➞ [typo]
      • «ruvkke»
    • «guhkkit» ➞ [typo]
      • «guhkit»
- Sis ii leat gal dál oasti ruvkái , dan haddái, man sii leat smiehttan dasa. Sii jotket nu dálá oamasteaddji vuođuin, lohka Martinsen. - Sis ii leat gal dál oasti ruvkii , dan haddái, man sii leat smiehttan dasa. Sii jotket nu dálá oamasteaddji vuođuin, lohka Martinsen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Sis ii leat gal dál oasti ruvkái , dan haddái, man sii leat smiehttan dasa. Sii jotket nu dálá oamasteaddji vuođuin, lohka Martinsen.
- Sis ii leat gal dál oasti ruvkii ruvkái, dan haddái, man sii leat smiehttan dasa. Sii jotket nu dálá oamasteaddji vuođuin, lohká Martinsen.
    • «ruvkái» ➞ [typo]
      • «ruvkii»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ruvkái,»
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
- Sis ii leat gal dál oasti ruvkii ruvkái, dan haddái, man sii leat smiehttan dasa. Sii jotket nu dálá oamasteaddji vuođuin, lohká Martinsen.
- Sis ii leat gal dál oasti ruvkii ruvkii, dan haddái, man sii leat smiehttan dasa. Sii jotket nu dálá oamasteaddji vuođuin, lohká Martinsen.
    • «ruvkái» ➞ [typo]
      • «ruvkii»
Departemeanta lei bovden seminárii organisašuvnnaid, fitnodagaid ja eisseválddiid searvat sagastallamii minerálasuorggi strategiijain. Departemeanta lei bovden seminárii organisašuvnnaid, fitnodagaid ja eisseválddiid searvat ságastallamii minerálasuorggi strategiijain. 1 No errors found
Sydvaranger Gruve AS lea norgalaš ruvkefitnodat, man váldokantuvra lea Girkonjárggas. Fitnodat vuođđuduvvui jagis 2007, mii válddii badjelasas ovddit fitnodaga AS Sydvaranger maŋis. Ruvkkis ) rogget ee. ruovdemálmma ja dan oassebuktagiid. Sydvaranger Gruve AS lea norgalaš ruvkefitnodat, man váldokantuvra lea Girkonjárggas. Fitnodat vuođđuduvvui jagis 2007, mii válddii badjelasas ovddit fitnodaga AS Sydvaranger maŋis. Ruvkkes ) rogget ee. ruovdemálmma ja dan oassebuktagiid. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sydvaranger Gruve AS lea norgalaš ruvkefitnodat, man váldokantuvra lea Girkonjárggas. Fitnodat vuođđuduvvui jagis 2007, mii válddii badjelasas ovddit fitnodaga AS Sydvaranger maŋis. Ruvkkis ) rogget ee. ruovdemálmma ja dan oassebuktagiid.
Sydvaranger Groven AS lea norgalaš ruvkefitnodat, man váldokantuvra lea Girkonjárggas. Fitnodat vuođđuduvvui jagis 2007, mii válddii badjelasas ovddit fitnodaga AS Sydvaranger maŋis. Ruvkkes Ruvkkis) rogget ee. ruovdemálmma ja dan oassebuktagiid.
    • «Gruve» ➞ [typo]
      • «Groven»
      • «Grov»
      • «Grova»
    • «Ruvkkis» ➞ [typo]
      • «Ruvkkes»
    • «)» ➞ [space-before-paren-end]
      • «Ruvkkis)»
Sydvaranger Groven AS lea norgalaš ruvkefitnodat, man váldokantuvra lea Girkonjárggas. Fitnodat vuođđuduvvui jagis 2007, mii válddii badjelasas ovddit fitnodaga AS Sydvaranger maŋis. Ruvkkes Ruvkkis) rogget ee. ruovdemálmma ja dan oassebuktagiid.
Sydvaranger Groven AS lea norgalaš ruvkefitnodat, man váldokantuvra lea Girkonjárggas. Fitnodat vuođđuduvvui jagis 2007, mii válddii badjelasas ovddit fitnodaga AS Sydvaranger maŋis. Ruvkkes Ruvkkes) rogget ee. ruovdemálmma ja dan oassebuktagiid.
    • «Ruvkkis» ➞ [typo]
      • «Ruvkkes»
- Boahtteáigi lea eahpesihkkar, dat lea gal buorre oanehisáiggis, muhto guhkitáiggi ektui lea márkanat eahpesihkkarat, čilge Martinsen. - Boahtteáigi lea eahpesihkkar, dat lea gal buorre oanehisáiggis, muhto guhkitáiggi ektui lea márkanat eahpesihkkarat, čilge Martinsen. 1 No errors found
Njellii vahkkui vázziba, Piera Mosebakken ja Charlie. Njelljii vahkkui vázziba, Piera Mosebakken ja Charlie. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Njellii vahkkui vázziba, Piera Mosebakken ja Charlie.
Njelljii vahkkui vázziba, Piera Fossbakken ja Charlie.
    • «Njellii» ➞ [typo]
      • «Njelljii»
      • «Apellii»
      • «Duellii»
      • «Jallii»
      • «Vellii»
      • «Stellii»
      • «Sellii»
      • «Hellii»
      • «Spellii»
    • «Mosebakken» ➞ [typo]
      • «Fossbakken»
Máŋgii vahkkui viežžá son vierrobeatnaga beassaba vázzit. Piera Mosebakken lea juo šaddan dovddusin ruovttubáikkistis go vázzá nu dávjá. Máŋgii vahkkui viežžá son vierrobeatnaga beassaba vázzit. Piera Mosebakken lea juo šaddan dovddusin ruovttubáikkistis go vázzá nu dávjá. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Máŋgii vahkkui viežžá son vierrobeatnaga beassaba vázzit. Piera Mosebakken lea juo šaddan dovddusin ruovttubáikkistis go vázzá nu dávjá.
Máŋgii vahkkui viežžá son vierrobeatnaga beassaba vázzit. Piera Fossbakken lea juo šaddan dovddusin ruovttubáikkistis go vázzá nu dávjá.
    • «Mosebakken» ➞ [typo]
      • «Fossbakken»
Mii oaidnit su jámma facebookas muitaleamen gos dal lea vázzán. Mii oaidnit su jámma Facebookas muitaleamen gos dal lea vázzán. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mii oaidnit su jámma facebookas muitaleamen gos dal lea vázzán.
Mii oaidnit su jámma Facebookas muitaleamen gos dal lea vázzán.
    • «facebookas» ➞ [typo]
      • «Facebookas»
Ja almmái dat gal orru juo vázzimin juohke beaivvi - muhtimin fitnan duon várrečohkas Kárášjogas, nuppi vuoru gis duon. Ja almmái dat gal orru juo vázzimin juohke beaivvi - muhtimin fitnan duon várrečohkas Kárášjogas, nuppi vuoru gis duon. 1 No errors found
Dat geat facebookas su čuvodit leat maid oahpásmuvvan Charlieii . Nu leat maid oahppán ahte Charlie ii leat mihkkige olbmuid, muhto beana. Dat geat Facebookas su čuvodit leat maid oahpásmuvvan Charliei . Nu leat maid oahppán ahte Charlie ii leat mihkkige olbmuid, muhto beana. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dat geat facebookas su čuvodit leat maid oahpásmuvvan Charlieii . Nu leat maid oahppán ahte Charlie ii leat mihkkige olbmuid, muhto beana.
Dat geat Facebookas su čuvodit leat maid oahpásmuvvan Charliei Charlieii. Nu leat maid oahppan ahte Charlie ii leat mihkkige olbmuid, muhto beana.
    • «facebookas» ➞ [typo]
      • «Facebookas»
    • «Charlieii» ➞ [typo]
      • «Charliei»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Charlieii.»
    • «oahppán» ➞ [typo]
      • «oahppan»
      • «dahppan»
      • «láhppán»
      • «loahppan»
Dat geat Facebookas su čuvodit leat maid oahpásmuvvan Charliei Charlieii. Nu leat maid oahppan ahte Charlie ii leat mihkkige olbmuid, muhto beana.
Dat geat Facebookas su čuvodit leat maid oahpásmuvvan Charliei Charliei. Nu leat maid oahppan ahte Charlie ii leat mihkkige olbmuid, muhto beana.
    • «Charlieii» ➞ [typo]
      • «Charliei»
Piera oaidná ipmašiid maid váccedettiin. Gula rádioášši dás: Piera oaidná ipmašiid maid váccedettiin. Gula rádioášši dás: 1 No errors found
Ollu geargá smiehtadit ja vásihit maid go vázzá, muitala Piera Mosebakken. Govva: Berit Nystad Ollu geargá smiehtadit ja vásihit maid go vázzá, muitala Piera Mosebakken. Govva: Berit Nystad 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ollu geargá smiehtadit ja vásihit maid go vázzá, muitala Piera Mosebakken. Govva: Berit Nystad
Ollu geargá smiehtadit ja vásihit maid go vázzá, muitala Piera Fossbakken. Govva: Berit Nystad
    • «Mosebakken» ➞ [typo]
      • «Fossbakken»
Stoahkan- ja lihkadanlávlagat Stoahkan- ja lihkadanlávlagat 1 No errors found
Mánáide lea dál almmustuvvan ođđa cd man namma lea Mánážii - Til barnet. Dás lea sihke stoahkan- ja lihkadanlávlagat. Mánáide lea dál almmustuvvan ođđa cd man namma lea Mánážii - Til barnet. Dás lea sihke stoahkan- ja lihkadanlávlagat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mánáide lea dál almmustuvvan ođđa cd man namma lea Mánážii - Til barnet. Dás lea sihke stoahkan- ja lihkadanlávlagat.
Mánáide lea dál almmustuvvan ođđa cd man namma lea Mánážii - Ii eanet. Dás lea sihke 😱 ja lihkadanlávlagat.
    • «Til» ➞ [typo]
      • «Ii»
    • «barnet» ➞ [typo]
      • «eanet»
    • «stoahkan-» ➞ [typo]
Mánáide lea dál almmustuvvan ođđa cd man namma lea Mánážii - Ii eanet. Dás lea sihke ja lihkadanlávlagat.
Mánáide lea dál almmustuvvan ođđa cd man namma lea Mánážii - Ii eanet. Dás lea sihke ja lihkadanlávlagat.
    • «sihke  ja» ➞ [double-space-before]
      • «sihke ja»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Lávlagat máná vuosttaš jahkái Lávlagat máná vuosttaš jahkái 1 No errors found
Ann-Mari Andersen muitala ođđa CD:s mii smávva mánáide lea jurddašuvvon. Ann-Mari Andersen muitala ođđa CD:s mii smávva mánáide lea jurddašuvvon. 1 No errors found
Ann-Mari Andersen lea leamaš prošeaktajođiheaddji mánáid-CD buvttadeamis, ja okta njealljásis gii lávlu CD:s mas leat máŋgga lagan lávlagat. Oktiibuot 25 šuoŋa. Dát lea smávit mánáide ráhkaduvvon, danne leat dás lávlagat maidda mánát sáhttet doaškkut gieđaid, ja maiddai leat das lávlagat maidda mánát sáhttet lihkadit go gullet lávlagiid. Ann-Mari Andersen lea leamaš prošeaktajođiheaddji mánáid-CD buvttadeamis, ja okta njealljásis gii lávlu CD:s mas leat máŋgga lágan lávlagat. Oktiibuot 25 šuoŋa. Dát lea smávit mánáide ráhkaduvvon, danne leat dás lávlagat maidda mánát sáhttet doaškkut gieđaid, ja maiddái leat das lávlagat maidda mánát sáhttet lihkadit go gullet lávlagiid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ann-Mari Andersen lea leamaš prošeaktajođiheaddji mánáid-CD buvttadeamis, ja okta njealljásis gii lávlu CD:s mas leat máŋgga lagan lávlagat. Oktiibuot 25 šuoŋa. Dát lea smávit mánáide ráhkaduvvon, danne leat dás lávlagat maidda mánát sáhttet doaškkut gieđaid, ja maiddai leat das lávlagat maidda mánát sáhttet lihkadit go gullet lávlagiid.
Ann-Mari Andersen lea leamaš prošeaktajođiheaddji mánáid-CD buvttadeamis, ja okta njealljásis gii lávlu CD:s mas leat máŋggalágan lávlagat. Oktiibuot 25 šuoŋa. Dát lea smávit mánáide ráhkaduvvon, danne leat dás lávlagat maidda mánát sáhttet doaškkut gieđaid, ja maiddai leat das lávlagat maidda mánát sáhttet lihkadit go gullet lávlagiid.
    • «máŋgga lagan» ➞ [msyn-compound]
      • «máŋggalágan»
      • «máŋggalágán»
      • «máŋggalágana»
      • «máŋggalágána»
Sámediggi ruhtadan CD` almmuheami Ann-Mari Andersen muitala IKO-lágádusa ovttasráđiid Sámi girkoráđiin almmuhan CDa , ja Sámediggi lea dorjon almmuheami. Sámediggi ruhtadan CD` CD-almmuheami Ann-Mari Andersen muitala IKO-lágádusa ovttasráđiid Sámi girkoráđiin almmuhan CD , ja Sámediggi lea dorjon almmuheami. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggi ruhtadan CD` almmuheami Ann-Mari Andersen muitala IKO-lágádusa ovttasráđiid Sámi girkoráđiin almmuhan CDa , ja Sámediggi lea dorjon almmuheami.
Sámediggi ruhtadan CD` almmuheami Ann-Mari Andersen muitala IKO-lágádusa ovttasráđiid Sámi girkoráđiin almmuhan CD CDa, ja Sámediggi lea dorjon almmuheami.
    • «CDa» ➞ [typo]
      • «CD»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «CDa,»
Sámediggi ruhtadan CD` almmuheami Ann-Mari Andersen muitala IKO-lágádusa ovttasráđiid Sámi girkoráđiin almmuhan CD CDa, ja Sámediggi lea dorjon almmuheami.
Sámediggi ruhtadan CD` almmuheami Ann-Mari Andersen muitala IKO-lágádusa ovttasráđiid Sámi girkoráđiin almmuhan CD CD, ja Sámediggi lea dorjon almmuheami.
    • «CDa» ➞ [typo]
      • «CD»
Maŋimuš ođđasat sámegillii Gáibida muitalit nama Eambbogat hálidit mineráldivada Maŋimuš ođđasat sámegillii Gáibida muitalit nama Eambbogat háliidit mineráladivada 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Maŋimuš ođđasat sámegillii Gáibida muitalit nama Eambbogat hálidit mineráldivada
Maŋimuš ođđasat sámegillii Gáibida muitalit nama Eambbogat háliidit mineráldivada
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
Sámediggepresideanta Egil Olli lohka álgoálbmotdiva gáibádusaid leat eambbo vejolažžan ásahit dál go goassige ovdal. Sámediggepresideanta Egil Olli lohká álgoálbmotdivagáibádusaid leat eambbo vejolažžan ásahit dál go goassige ovdal. 1 No errors found
Kánáda álgoálbmogat ožžo measta 500 milljun ruvnnu divamávssu mineráladoaimmain diibmá. Indiánat leat jagis 1989 rájes leamašan šiehtadus máilmmi stuorámus sinkminerála ruvkedoaimmain, máid Red Dog čađáha indiánaid ássanguovlluin. Kanada álgoálbmogat ožžo measta 500 miljon ruvnnu divamávssu mineráladoaimmain diibmá. Indiánain leat jagis 1989 rájes leamašan šiehtadus máilmmi stuorámus siŋkaminerála ruvkedoaimmain, maid Red Dog čađaha indiánaid ássanguovlluin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kánáda álgoálbmogat ožžo measta 500 milljun ruvnnu divamávssu mineráladoaimmain diibmá. Indiánat leat jagis 1989 rájes leamašan šiehtadus máilmmi stuorámus sinkminerála ruvkedoaimmain, máid Red Dog čađáha indiánaid ássanguovlluin.
Kanada álgoálbmogat ožžo measta 500 millon ruvnnu divamávssu mineráladoaimmain diibmá. Indiánat leat jagis 1989 rájes leamašan šiehtadus máilmmi stuorámus siŋkaminerála ruvkedoaimmain, máid Et Logu čađahan indiánaid ássanguovlluin.
    • «Kánáda» ➞ [typo]
      • «Kanada»
      • «Kanáda»
    • «milljun» ➞ [typo]
      • «millon»
      • «mulljon»
      • «šilljon»
    • «sinkminerála» ➞ [typo]
      • «siŋkaminerála»
      • «siŋkeminerála»
      • «sinuminerála»
      • «punkminerála»
      • «sirkeminerála»
      • «sonaminerála»
      • «sinasminerála»
      • «siláminerála»
      • «sitnuminerála»
    • «Red» ➞ [typo]
      • «Et»
    • «Dog» ➞ [typo]
      • «Logu»
      • «Logi»
    • «čađáha» ➞ [typo]
      • «čađahan»
      • «čađahat»
Hálida seammalágan málle Sámediggepresideanta, Egil Olli, oaivvilda báikkálaččát eambbogiid doarjut jurdaga gáibidišgoahtit mávssu. Háliida seammalágan málle Sámediggepresideanta, Egil Olli, oaivvilda báikkálaččat eambbogiid doarjut jurdaga gáibidišgoahtit mávssu. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Hálida seammalágan málle Sámediggepresideanta, Egil Olli, oaivvilda báikkálaččát eambbogiid doarjut jurdaga gáibidišgoahtit mávssu.
Háliida seammalágan málle Sámediggepresideanta, Egil Olli, oaivvilda báikkálaččat eambbogiid doarjut jurdaga gáibidišgoahtit mávssu.
    • «Hálida» ➞ [typo]
      • «Háliida»
    • «báikkálaččát» ➞ [typo]
      • «báikkálaččat»
– Ii leat doarvai dušše ásahit bargosajiid, mii fertet eambbo oažžut buorrin mineráladoaimmain. Ja oainnán ahte sátnejođiheaddjit suohkaniin gos leat ruvkedoaimmat, álget ovddidit divvamákso jurdagiid , lohka Olli. – Ii leat doarvái dušše ásahit bargosajiid, mii fertet eambbo oažžut buorrin mineráladoaimmain. Ja oainnán ahte sátnejođiheaddjit suohkaniin gos leat ruvkedoaimmat, álget ovddidit divamáksojurdagiid , lohká Olli. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Ii leat doarvai dušše ásahit bargosajiid, mii fertet eambbo oažžut buorrin mineráladoaimmain. Ja oainnán ahte sátnejođiheaddjit suohkaniin gos leat ruvkedoaimmat, álget ovddidit divvamákso jurdagiid , lohka Olli.
– Ii leat doarvái dušše ásahit bargosajiid, mii fertet eambbo oažžut buorrin mineráladoaimmain. Ja oainnán ahte sátnejođiheaddjit suohkaniin gos leat ruvkedoaimmat, álget ovddidit divamáksu jurdagiid, lohká Olli.
    • «doarvai» ➞ [typo]
      • «doarvái»
    • «divvamákso» ➞ [typo]
      • «divamáksu»
    • «jurdagiid ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jurdagiid,»
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
Sámediggepresideanta Egil Ollis lea doaivva oažžugoahtit mineráldivvada . Sámediggepresideanta Egil Ollis lea doaivva oažžugoahtit mineráladivada . 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggepresideanta Egil Ollis lea doaivva oažžugoahtit mineráldivvada .
Sámediggepresideanta Egil Ollis lea doaivva oažžugoahtit 😱 mineráldivvada.
    • «mineráldivvada» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «mineráldivvada.»
Sámediggepresideanta Egil Ollis lea doaivva oažžugoahtit mineráldivvadaoažžugoahtit mineráldivvada.
Sámediggepresideanta Egil Ollis lea doaivva oažžugoahtit mineráldivvada😱.
    • «oažžugoahtit  mineráldivvada» ➞ [double-space-before]
      • «oažžugoahtit mineráldivvada»
    • «oažžugoahtit  mineráldivvada» ➞ [typo]
Sámediggepresideanta Egil Ollis lea doaivva oažžugoahtit mineráldivvada
Sámediggepresideanta Egil Ollis lea doaivva oažžugoahtit 😱
    • «mineráldivvada» ➞ [typo]
Sámediggi hálidivččii geavahit seamma málle go Kánádalaččáin . Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa. Sámediggi háliidivččii geavahit seamma málle go Kanadalaččain . Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggi hálidivččii geavahit seamma málle go Kánádalaččáin . Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa.
Sámediggi háliidivččii geavahit seamma málle go Kánádalaččáin Kánádalaččáin. Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa.
    • «hálidivččii» ➞ [typo]
      • «háliidivččii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Kánádalaččáin.»
Sámediggi háliidivččii geavahit seamma málle go Kánádalaččáin Kánádalaččáin. Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa.
Sámediggi háliidivččii geavahit seamma málle go 😱 😱. Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa.
    • «Kánádalaččáin» ➞ [typo]
      • «Kánádalaččáin» ➞ [typo]
Sámediggi háliidivččii geavahit seamma málle go . Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa.
Sámediggi háliidivččii geavahit seamma málle go . Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa.
    • «go  .» ➞ [double-space-before]
      • «go .»
Sámediggi háliidivččii geavahit seamma málle go . Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa.
Sámediggi háliidivččii geavahit seamma málle go. Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa.
    • «go .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «go.»
Bákte-, oljo- ja gásabuvttádan fitnodagat šaddet máksit divvadiid 107.000 indiánaide. Bákte-, oljo- ja gássabuvttadanfitnodagat šaddet máksit divadiid 107.000 indiánaide. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bákte-, oljo- ja gásabuvttádan fitnodagat šaddet máksit divvadiid 107.000 indiánaide.
Bákte-, oljo- ja 😱 fitnodagat šaddet máksit divadiid 107.000 indiánaide.
    • «gásabuvttádan» ➞ [typo]
      • «divvadiid» ➞ [typo]
        • «divadiid»
Bákte-, oljo- ja fitnodagat šaddet máksit divadiid 107.000 indiánaide.
Bákte-, oljo- ja fitnodagat šaddet máksit divadiid 107.000 indiánaide.
    • «ja  fitnodagat» ➞ [double-space-before]
      • «ja fitnodagat»
– Berre leat ávkin buohkaide - Sihke Fálesnuorri, Mátta-Várjjat ja Guovdageaidnu hálidit sisaboađu báikkálaččát ruvkedoaimmaid dihte, muhto Olli mielas eai berre dušše oktonas suohkanat dušše álgoálbmot divvada . – Berre leat ávkin buohkaide - Sihke Fálesnuorri, Mátta-Várjjat ja Guovdageaidnu háliidit sisaboađu báikkálaččat ruvkedoaimmaid dihte, muhto Olli mielas eai berre dušše oktonas suohkanat dušše álgoálbmot divada . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Berre leat ávkin buohkaide - Sihke Fálesnuorri, Mátta-Várjjat ja Guovdageaidnu hálidit sisaboađu báikkálaččát ruvkedoaimmaid dihte, muhto Olli mielas eai berre dušše oktonas suohkanat dušše álgoálbmot divvada .
– Berre leat ávkin buohkaide - Sihke Fálesnuorri, Mátta-Várjjat ja Guovdageaidnu háliidit sisaboađu báikkálačča ruvkedoaimmaid dihte, muhto Olli mielas eai berre dušše oktonas suohkanat dušše álgoálbmot divada divvada.
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
    • «báikkálaččát» ➞ [typo]
      • «báikkálačča»
    • «divvada» ➞ [typo]
      • «divada»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «divvada.»
– Berre leat ávkin buohkaide - Sihke Fálesnuorri, Mátta-Várjjat ja Guovdageaidnu háliidit sisaboađu báikkálačča ruvkedoaimmaid dihte, muhto Olli mielas eai berre dušše oktonas suohkanat dušše álgoálbmot divada divvada.
– Berre leat ávkin buohkaide - Sihke Fálesnuorri, Mátta-Várjjat ja Guovdageaidnu háliidit sisaboađu báikkálačča ruvkedoaimmaid dihte, muhto Olli mielas eai berre dušše oktonas suohkanat dušše álgoálbmotdivada divada.
    • «álgoálbmot divada» ➞ [msyn-compound]
      • «álgoálbmotdivada»
    • «divvada» ➞ [typo]
      • «divada»
– Finnmárkkus han leat ovttaoaivilis leamašan ahte ii buvtte buori jus dušše soames suohkanat galget oažžut ávkki oljo- ja gásabohkámiin . – Finnmárkkus han leat ovttaoaivilis leamašan ahte ii buvtte buori jus dušše soames suohkanat galget oažžut ávkki oljo- ja gássabohkamiin . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Finnmárkkus han leat ovttaoaivilis leamašan ahte ii buvtte buori jus dušše soames suohkanat galget oažžut ávkki oljo- ja gásabohkámiin .
– Finnmárkkus han leat ovtta oaivilis leamašan ahte ii buvtte buori jus dušše soames suohkanat galget oažžut ávkki oljo- ja gásabohkámiin gássabohkamiin.
    • «ovttaoaivilis» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «ovtta oaivilis»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gássabohkamiin.»
– Finnmárkkus han leat ovtta oaivilis leamašan ahte ii buvtte buori jus dušše soames suohkanat galget oažžut ávkki oljo- ja gásabohkámiin gássabohkamiin.
– Finnmárkkus han leat ovtta oaivilis leamašan ahte ii buvtte buori jus dušše soames suohkanat galget oažžut ávkki oljo- ja gássabohkamiin gássabohkamiin.
    • «gásabohkámiin» ➞ [typo]
      • «gássabohkamiin»
      • «gášabohkamiin»
      • «gásabohkamiin»
Son oaivvilda ahte okta álgoálbmotdivva galgá addojuvvot buot guovlluide Finnmárkkus, earret eará riddosuohkaniidda. Son oaivvilda ahte okta álgoálbmotdiva galgá addojuvvot buot guovlluide Finnmárkkus, earret eará riddosuohkaniidda. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son oaivvilda ahte okta álgoálbmotdivva galgá addojuvvot buot guovlluide Finnmárkkus, earret eará riddosuohkaniidda.
Son oaivvilda ahte okta álgoálbmotdiva galgá addojuvvot buot guovlluide Finnmárkkus, earret eará riddosuohkaniidda.
    • «álgoálbmotdivva» ➞ [typo]
      • «álgoálbmotdiva»
      • «álgoálbmotdivat»
– Olles Finnmárku lea sámi guovlu. Nu ahte ii oktage sáhte lohkat ahte muhtun báikkit filkkas eai leat sámi, lohka Sámediggepresideanta. – Olles Finnmárku lea sámi guovlu. Nu ahte ii oktage sáhte lohkat ahte muhtun báikkit fylkkas eai leat sámi, lohka Sámediggepresideanta. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Olles Finnmárku lea sámi guovlu. Nu ahte ii oktage sáhte lohkat ahte muhtun báikkit filkkas eai leat sámi, lohka Sámediggepresideanta.
– Olles Finnmárku lea sámi guovlu. Nu ahte ii oktage sáhte lohkat ahte muhtun báikkit fylkkas eai leat sámi, lohká Sámediggepresideanta.
    • «filkkas» ➞ [typo]
      • «fylkkas»
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
Man ollu ja mot divvadat galggášedje leat, ii dieđe, muhto lea dehálaš dahkat prinsihppalaš mearrádusa, oaivvilda Olli. Finnmárkku Bargiidbellodat lea ain eahpesihkkár galggášedje go ásahit álgoálbmotdivvada ruvkedoaimmde ja guollebiepmahagaide. Man ollu ja mot divadat galggašedje leat, ii dieđe, muhto lea dehálaš dahkat prinsihpalaš mearrádusa, oaivvilda Olli. Finnmárkku Bargiidbellodat lea ain eahpesihkkar galggašedje go ásahit álgoálbmotdivada ruvkedoaimmaide ja guollebiepmahagaide. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Man ollu ja mot divvadat galggášedje leat, ii dieđe, muhto lea dehálaš dahkat prinsihppalaš mearrádusa, oaivvilda Olli. Finnmárkku Bargiidbellodat lea ain eahpesihkkár galggášedje go ásahit álgoálbmotdivvada ruvkedoaimmde ja guollebiepmahagaide.
Man ollu ja mot divadat galggašedje leat, ii dieđe, muhto lea dehálaš dahkat prinsihpalaš mearrádusa, oaivvilda Olli. Finnmárkku Bargiidbellodat lea ain eahpeskihkár galggašedje go ásahit álgoálbmogadivada ruvkedoaimma ja guollebiepmahagaide.
    • «divvadat» ➞ [typo]
      • «divadat»
    • «galggášedje» ➞ [typo]
      • «galggašedje»
      • «gálggašedje»
      • «álggášedje»
    • «prinsihppalaš» ➞ [typo]
      • «prinsihpalaš»
    • «eahpesihkkár» ➞ [typo]
      • «eahpeskihkár»
      • «eahpespihkár»
      • «eahpesihkor»
    • «galggášedje» ➞ [typo]
      • «galggašedje»
      • «gálggašedje»
      • «álggášedje»
    • «álgoálbmotdivvada» ➞ [typo]
      • «álgoálbmogadivada»
      • «álgoálbmotdivada»
    • «ruvkedoaimmde» ➞ [typo]
      • «ruvkedoaimma»
      • «ruvkedoaimmage»
      • «ruvkedoaimmabe»
Doaivva Deanu eanandoalloskuvlii Doaivva Deanu eanandoalloskuvlii 1 No errors found
Gálbbit besset doaivumis ain orođit joatkaskuvlla návehis. Gálbbit besset doaivumis ain orodit joatkkaskuvlla návehis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gálbbit besset doaivumis ain orođit joatkaskuvlla návehis.
Gálbbit besset doaivumis ain orodit joatkkaskuvlla návehis.
    • «orođit» ➞ [typo]
      • «orodit»
    • «joatkaskuvlla» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvlla»
- Livččii roassun Finnmárkku eanadoalu rekrutteremii, jus fylkka áidna eanandoalloskuvla heaittihuvvošii, váruha Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji. - Livččii roassun Finnmárkku eanadoalu rekrutteremii, jus fylkka áidna eanandoalloskuvla heaittihuvvošii, váruha Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji. 1 No errors found
Dálá joatkkaskuvlafálaldagat Finnmárkkus galget bisuhuvvot, mearridii Finnmárkku gelbbolašvuođa váldolávdegoddi ikte. Dálá joatkkaskuvlafálaldagat Finnmárkkus galget bisuhuvvot, mearridii Finnmárkku gelbbolašvuođa váldolávdegoddi ikte. 1 No errors found
Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji, Ola Tangen lohká dán mearrádusa addit doaivaga dasa, ahte Deanu eanandoalloskuvla ii heaittihuvvo. - Ealáhussii livččii stuorra roassun jus nuorat eai šat oaččošivčče oahpu ruovttufylkkásteaset , čilge Tangen. Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji, Ola Tangen lohká dán mearrádusa addit doaivaga dasa, ahte Deanu eanandoalloskuvla ii heaittihuvvo. - Ealáhussii livččii stuorra roassun jus nuorat eai šat oččoše oahpu ruovttufylkkasteaset , čilge Tangen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji, Ola Tangen lohká dán mearrádusa addit doaivaga dasa, ahte Deanu eanandoalloskuvla ii heaittihuvvo. - Ealáhussii livččii stuorra roassun jus nuorat eai šat oaččošivčče oahpu ruovttufylkkásteaset , čilge Tangen.
Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji, Ola Tangen lohká dán mearrádusa addit doaivaga dasa, ahte Deanu eanandoalloskuvla ii heaittihuvvo. - Ealáhussii livččii stuorra roassun jus nuorat eai šat oččole oahpu ruovttufylkkásteaset ruovttufylkkasteaset, čilge Tangen.
    • «oaččošivčče» ➞ [typo]
      • «oččole»
      • «oččoše»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ruovttufylkkasteaset,»
Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji, Ola Tangen lohká dán mearrádusa addit doaivaga dasa, ahte Deanu eanandoalloskuvla ii heaittihuvvo. - Ealáhussii livččii stuorra roassun jus nuorat eai šat oččole oahpu ruovttufylkkásteaset ruovttufylkkasteaset, čilge Tangen.
Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji, Ola Tangen lohká dán mearrádusa addit doaivaga dasa, ahte Deanu eanandoalloskuvla ii heaittihuvvo. - Ealáhussii livččii stuorra roassun jus nuorat eai šat oččole oahpu ruovttufylkkasteaset ruovttufylkkasteaset, čilge Tangen.
    • «ruovttufylkkásteaset» ➞ [typo]
      • «ruovttufylkkasteaset»
      • «ruovttufylkkasteamet»
- Ealáhusa vuođđudan vejolašvuođaide livčče dat sihkkarit heittot, jus eanandoalu sáhtašii oahppat iežas guovllus. - Ealáhusa vuođđudanvejolašvuođaide livččii dat sihkkarit heittot, jus eanandoalu sáhtašii oahppat iežas guovllus. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Ealáhusa vuođđudan vejolašvuođaide livčče dat sihkkarit heittot, jus eanandoalu sáhtašii oahppat iežas guovllus.
- Ealáhusa vuođđudan vejolašvuođaide livčče dat sihkkarit heittot, jus eanandoalu sáhtálii oahppat iežas guovllus.
    • «sáhtašii» ➞ [typo]
      • «sáhtálii»
      • «sáhtášii»
Finnmárkku fylkkaráđđealmmái dat lea árvalan heaittihit Deanu joatkkaskuvlla mii lea Finnmárkku áidna eanandoalloskuvlla. Dan son árvala dan geažil go fylka ferte seastit 26 miljon ruvnnu. Finnmárkku fylkkaráđđealmmái dat lea árvalan heaittihit Deanu joatkkaskuvlla mii lea Finnmárkku áidna eanandoalloskuvlla. Dan son árvala dan geažil go fylka ferte seastit 26 miljon ruvnnu. 1 No errors found
Nuorat šattašedje fárret Tangen lohká, ahte heaittiheapmi livččii stuorra roassun Finnmárkku eanandollui, go dát čuozašii rekrutteremii. Dalle fertešedje nuorat johtit eret fylkkas jus áigot váldit eanandoallooahpu. Nuorat šattašedje fárret Tangen lohká, ahte heaittiheapmi livččii stuorra roassun Finnmárkku eanandollui, go dát čuozašii rekrutteremii. Dalle fertešedje nuorat johtit eret fylkkas jus áigot váldit eanandoallooahpu. 1 No errors found
- Dalle gal šattašii váddábun rekruteret nuoraid eanandollui, dadjá Tangen. - Dalle gal šattašii váddásabbon rekruteret nuoraid eanandollui, dadjá Tangen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Dalle gal šattašii váddábun rekruteret nuoraid eanandollui, dadjá Tangen.
- Dalle gal šattašii váddásabbon rekruteret nuoraid eanandollui, dadjá Tangen.
    • «váddábun» ➞ [typo]
      • «váddásabbon»
      • «váddáseabbon»
Deanu sátnejođiheaddji Frank Ingilæ maid doaivu skuvlla dál bisuhuvvot. Deanu sátnejođiheaddji Frank Ingilæ maid doaivu skuvlla dál bisuhuvvot. 1 No errors found
- Dál gal lea sus olu buoret doaivva skuvlla ektui, go gelbbolašvuođa váldolávdegoddi háliida, ahte Deanu eanandoalloskuvllas berre leat dát fálaldat. - Dál gal lea sus olu buoret doaivva skuvlla ektui, go gelbbolašvuođa váldolávdegoddi háliida, ahte Deanu eanandoalloskuvllas berre leat dát fálaldat. 1 No errors found
Juovlačuovggat movttiidahttet olbmo Juovladovdu Várggáin Juovlačuovggat movttiidahttet olbmo Juovladovdu Várggáin 1 No errors found
Ragnhild Boine geargan čiŋaheamen dálus juovllaide. Ragnhild Boine geargan čiŋaheamen dálus juovllaide. 1 No errors found
Muhtin olbmot leat juo skábmamánus čiŋahišgoahtán dáludeaset juovllaide. Juovlačuovggat čuvggodahttet olbmo sevdnjesáiggis sihke siskkil ja olggul, nu lohká Ragnhild Boine. Muhtin olbmot leat juo skábmamánus čiŋahišgoahtán dáluideaset juovllaide. Juovlačuovggat čuvggodahttet olbmo sevdnjesáiggis sihke siskkil ja olggul, nu lohká Ragnhild Boine. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhtin olbmot leat juo skábmamánus čiŋahišgoahtán dáludeaset juovllaide. Juovlačuovggat čuvggodahttet olbmo sevdnjesáiggis sihke siskkil ja olggul, nu lohká Ragnhild Boine.
Muhtin olbmot leat juo skábmamánus čiŋahišgoahtán dáloneaset juovllaide. Juovlačuovggat čuvggodahttet olbmo sevdnjesáiggis sihke siskkil ja olggul, nu lohká Ragnhild Boine.
    • «dáludeaset» ➞ [typo]
      • «dáloneaset»
      • «dáluideaset»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Báljes rittus illuda siseatnanlaš juovllaide Ragnhild Boine lea Kárášjogas eret, muhto lea juo badjel 40 jagi ássan Várggáin. Ja doppe lohká olbmuid skábmánus juo ráhkkanišgoahtán juovllaide, iešge lea ráhkkanišgoahtán juovlabasiide, ii leat eará go krummagáhkuid leat ráhkadasttit . Báljes rittus illuda siseatnanlaš juovllaide Ragnhild Boine lea Kárášjogas eret, muhto lea juo badjel 40 jagi ássan Várggáin. Ja doppe lohká olbmuid skábmamánus juo ráhkkanišgoahtán juovllaide, iešge lea ráhkkanišgoahtán juovlabasiide, ii leat eará go krummagáhkuid leat ráhkadastit . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Báljes rittus illuda siseatnanlaš juovllaide Ragnhild Boine lea Kárášjogas eret, muhto lea juo badjel 40 jagi ássan Várggáin. Ja doppe lohká olbmuid skábmánus juo ráhkkanišgoahtán juovllaide, iešge lea ráhkkanišgoahtán juovlabasiide, ii leat eará go krummagáhkuid leat ráhkadasttit .
Báljes rittus illuda siseatnanlaš juovllaide Ragnhild Boine lea Kárášjogas eret, muhto lea juo badjel 40 jagi ássan Várggáin. Ja doppe lohká olbmuid skábmaanus juo ráhkkanišgoahtán juovllaide, iešge lea ráhkkanišgoahtán juovlabasiide, ii leat eará go rommagáhkuid leat ráhkadasttit ráhkadastit.
    • «skábmánus» ➞ [typo]
      • «skábmaanus»
      • «skábeanus»
      • «skábimanus»
      • «skábemanus»
      • «skábianus»
      • «skábmamánus»
      • «skábemánus»
    • «krummagáhkuid» ➞ [typo]
      • «rommagáhkuid»
      • «trommagáhkuid»
      • «kummagáhkuid»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ráhkadastit.»
Báljes rittus illuda siseatnanlaš juovllaide Ragnhild Boine lea Kárášjogas eret, muhto lea juo badjel 40 jagi ássan Várggáin. Ja doppe lohká olbmuid skábmaanus juo ráhkkanišgoahtán juovllaide, iešge lea ráhkkanišgoahtán juovlabasiide, ii leat eará go rommagáhkuid leat ráhkadasttit ráhkadastit.
Báljes rittus illuda siseatnanlaš juovllaide Ragnhild Boine lea Kárášjogas eret, muhto lea juo badjel 40 jagi ássan Várggáin. Ja doppe lohká olbmuid skábmaanus juo ráhkkanišgoahtán juovllaide, iešge lea ráhkkanišgoahtán juovlabasiide, ii leat eará go rommagáhkuid leat ráhkadastit ráhkadastit.
    • «ráhkadasttit» ➞ [typo]
      • «ráhkadastit»
      • «ráhkadahttit»
      • «ráhkadastot»
      • «báhkadastit»
Čuvggodahttet sevdnjesáiggi juovlačuovggaiguin Sevdnjesáigge dovdá dieđos olmmos ahte mokta badjána go čiŋaha ja čuvggodahttá iežas dálu ja šillju. Várggát lea Nuorta Finnmárkku rittus, ja dálut leat huksejuvvon sullui gosa beassá vuoji mearavuoli, tunnela bokte. Seavdnjat dat gal varra lea dieppe dien guovllus skábman, jos dat vel nu lea ahte biegga bossu visot muohttaga áhppái . Čuvggodahttet sevdnjesáiggi juovlačuovggaiguin Sevdnjesáigge dovdá dieđus olmmoš ahte mokta badjána go čiŋaha ja čuvggodahttá iežas dálu ja šillju. Várggát lea Nuorta Finnmárkku rittus, ja dálut leat huksejuvvon sullui gosa beassá vuoji mearavuoli, tunnela bokte. Seavdnjat dat gal várra lea dieppe dien guovllus skábman, jos dat vel nu lea ahte biegga bossu visot muohttaga áhpái . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čuvggodahttet sevdnjesáiggi juovlačuovggaiguin Sevdnjesáigge dovdá dieđos olmmos ahte mokta badjána go čiŋaha ja čuvggodahttá iežas dálu ja šillju. Várggát lea Nuorta Finnmárkku rittus, ja dálut leat huksejuvvon sullui gosa beassá vuoji mearavuoli, tunnela bokte. Seavdnjat dat gal varra lea dieppe dien guovllus skábman, jos dat vel nu lea ahte biegga bossu visot muohttaga áhppái .
Čuvggodahttet sevdnjesáiggi juovlačuovggaiguin Sevdnjesáigge dovdá dieđus olmmoš ahte mokta badjána go čiŋaha ja čuvggodahttá iežas dálu ja šillju. 😱 lea Nuorta-Finnmárkku rittus, ja dálut leat huksejuvvon sullui gosa beassá vuoji mearavuoli, tunnela bokte. Seavdnjat dat gal varra lea dieppe dien guovllus skábman, jos dat vel nu lea ahte biegga bossu visot muohttaga áhppái.
    • «dieđos» ➞ [typo]
      • «dieđus»
    • «olmmos» ➞ [typo]
      • «olmmoš»
    • «Várggát» ➞ [typo]
      • «Nuorta Finnmárkku» ➞ [msyn-compound]
        • «Nuorta-Finnmárkku»
      • «áhppái .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «áhppái.»
Čuvggodahttet sevdnjesáiggi juovlačuovggaiguin Sevdnjesáigge dovdá dieđus olmmoš ahte mokta badjána go čiŋaha ja čuvggodahttá iežas dálu ja šillju. lea Nuorta-Finnmárkku rittus, ja dálut leat huksejuvvon sullui gosa beassá vuoji mearavuoli, tunnela bokte. Seavdnjat dat gal varra lea dieppe dien guovllus skábman, jos dat vel nu lea ahte biegga bossu visot muohttaga áhppái.
Čuvggodahttet sevdnjesáiggi juovlačuovggaiguin Sevdnjesáigge dovdá dieđus olmmoš ahte mokta badjána go čiŋaha ja čuvggodahttá iežas dálu ja šillju. lea Nuorta-Finnmárkku rittus, ja dálut leat huksejuvvon sullui gosa beassá vuoji mearavuoli, tunnela bokte. Seavdnjat dat gal varra lea dieppe dien guovllus skábman, jos dat vel nu lea ahte biegga bossu visot muohttaga áhppái.
    • «.  lea» ➞ [double-space-before]
      • «. lea»
Juovlabeziid vižžet ja vuvdet Várggáin Beahcevuovddit dat eai dáidde gal leat Várggáin, Ragnhild Boine lohká gal muhtimiid leat viežžan ja gilván beazi iežaset stobolusa , muđui dat gal eai šatta beazit dien sullos, eaige vel nannánbealdege gávdno beazit doppe. Guovllus leat oalle bálljes eatnamat. Juovlabeziid vižžet ja vuvdet Várggáin Beahcevuovddit dat eai dáidde gal leat Várggáin, Ragnhild Boine lohká gal muhtimiid leat viežžan ja gilván beazi iežaset stobo lusa , muđui dat gal eai šatta beazit dien sullos, eaige vel nannánbealdege gávdno beazit doppe. Guovllus leat oalle báljes eatnamat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Juovlabeziid vižžet ja vuvdet Várggáin Beahcevuovddit dat eai dáidde gal leat Várggáin, Ragnhild Boine lohká gal muhtimiid leat viežžan ja gilván beazi iežaset stobolusa , muđui dat gal eai šatta beazit dien sullos, eaige vel nannánbealdege gávdno beazit doppe. Guovllus leat oalle bálljes eatnamat.
Juovlabeziid vižžet ja vuvdet Várggáin Beahcevuovddit dat eai dáidde gal leat Várggáin, Ragnhild Boine lohká gal muhtimiid leat viežžan ja gilván beazi iežaset stobolusa stobolusa, muđui dat gal eai šatta beazit dien sullos, eaige vel nannánbeađege gávdno beazit doppe. Guovllus leat oalle báljes eatnamat.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «stobolusa,»
    • «nannánbealdege» ➞ [typo]
      • «nannánbeađege»
      • «nannánbealddoge»
      • «nannánbealdduge»
      • «nannándealddege»
      • «nannánbealduge»
      • «nannánbealege»
      • «nannánbeallege»
      • «nannánbealjege»
    • «bálljes» ➞ [typo]
      • «báljes»
Juovlabeziid vižžet ja vuvdet Várggáin Beahcevuovddit dat eai dáidde gal leat Várggáin, Ragnhild Boine lohká gal muhtimiid leat viežžan ja gilván beazi iežaset stobolusa stobolusa, muđui dat gal eai šatta beazit dien sullos, eaige vel nannánbeađege gávdno beazit doppe. Guovllus leat oalle báljes eatnamat.
Juovlabeziid vižžet ja vuvdet Várggáin Beahcevuovddit dat eai dáidde gal leat Várggáin, Ragnhild Boine lohká gal muhtimiid leat viežžan ja gilván beazi iežaset stobolut stobulusta, muđui dat gal eai šatta beazit dien sullos, eaige vel nannánbeađege gávdno beazit doppe. Guovllus leat oalle báljes eatnamat.
    • «stobolusa» ➞ [typo]
      • «stobolut»
      • «stobolutba»
    • «stobolusa» ➞ [typo]
      • «stobulusta»
      • «stobulunsa»
Kárášjohka geasuha dáidáriid Kárášjohka geasuha dáidáriid 1 No errors found
Vihtta vuosttaš ja áidna masterstudeantta Romssa Universitehtta Dáiddaakademiijas leat nu gesson Kárášjohkii ahte dollet iežaset vuosttas dáiddačájáhusa Kárášjogas. Vihtta vuosttaš ja áidna masterstudeantta Romssa Universitehta Dáiddaakademiijas leat nu gesson Kárášjohkii ahte dollet iežaset vuosttas dáiddačájáhusa Kárášjogas. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vihtta vuosttaš ja áidna masterstudeantta Romssa Universitehtta Dáiddaakademiijas leat nu gesson Kárášjohkii ahte dollet iežaset vuosttas dáiddačájáhusa Kárášjogas.
Vihtta vuosttaš ja áidna masterstudeantta Romssa Universitehta Dáiddaakademiijas leat nu gesson Kárášjohkii ahte dollet iežaset vuosttas dáiddačájáhusa Kárášjogas.
    • «Universitehtta» ➞ [typo]
      • «Universitehta»
Vihtta vuosttaš ja áidna masterstudeantta Romssa Universitehta Dáiddaakademiijas leat nu gesson Kárášjohkii ahte dollet iežaset vuosttas dáiddačájáhusa Kárášjogas.
Vihtta vuosttaš ja áidna masterstudeantta Romssa universitehta Dáiddaakademiijas leat nu gesson Kárášjohkii ahte dollet iežaset vuosttas dáiddačájáhusa Kárášjogas.
    • «Romssa Universitehta» ➞ [typo]
      • «Romssa universitehta»
Lena Samuelsen málen gova plastihka ala, gohčoduvvon Hounds of failure. Lena Samuelsen málen gova plastihka ala, gohčoduvvon Hounds of failure. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lena Samuelsen málen gova plastihka ala, gohčoduvvon Hounds of failure.
Lena Samuelsen málen gova plastihka ala, gohčoduvvon Hount Muf fallere.
    • «Hounds» ➞ [typo]
      • «Hount»
      • «Hounta»
      • «Hornæs»
      • «Hornås»
    • «of» ➞ [typo]
      • «Muf»
      • «oč»
    • «failure» ➞ [typo]
      • «fallere»
      • «fallume»
      • «filere»
      • «falluore»
Studeanttat leat áiddo geargan vuosttaš jagi masterstudeantan ja dát čájáhus lea sin vuosttas čájáhus skuvlaseinniid olggobealde. Studeanttat leat aiddo geargan vuosttaš jagi masterstudeantan ja dát čájáhus lea sin vuosttas čájáhus skuvlaseinniid olggobealde. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Studeanttat leat áiddo geargan vuosttaš jagi masterstudeantan ja dát čájáhus lea sin vuosttas čájáhus skuvlaseinniid olggobealde.
Studeanttat leat aiddo geargan vuosttaš jagi masterstudeantan ja dát čájáhus lea sin vuosttas čájáhus skuvlaseinniid olggobealde.
    • «áiddo» ➞ [typo]
      • «aiddo»
Gietkka maid Liv Bangsund lea eadnestis ožžon. Luonddu oaidnu guovddážis Čájáhusa namma lea "Bastilis ravddat leat jorbon, ja olles juhkosat leat gahččan" mii lea čilgejuvvon ná: áiggit ja sajit beaškkehit oktii, leat biddjon vuostálaga dahje fas šadda . Gietkka maid Liv Bangsund lea eatnistis ožžon. Luonddu oaidnu guovddážis Čájáhusa namma lea "Bastilis ravddat leat jorbon, ja olles juhkosat leat gahččan" mii lea čilgejuvvon ná: áiggit ja sajit beaškkehit oktii, leat biddjon vuostálaga dahje fas šaddá . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gietkka maid Liv Bangsund lea eadnestis ožžon. Luonddu oaidnu guovddážis Čájáhusa namma lea "Bastilis ravddat leat jorbon, ja olles juhkosat leat gahččan" mii lea čilgejuvvon ná: áiggit ja sajit beaškkehit oktii, leat biddjon vuostálaga dahje fas šadda .
Gietkka maid Liv Bangsund lea eatnistis ožžon. Luonddu oaidnu guovddážis Čájáhusa namma lea "Bastilis ravddat leat jorbon, ja olles juhkosat leat gahččan" mii lea čilgejuvvon ná: áiggit ja sajit beaškkehit oktii, leat biddjon vuostálaga dahje fas šaddá šadda.
    • «eadnestis» ➞ [typo]
      • «eatnistis»
    • «šadda» ➞ [typo]
      • «šaddá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «šadda.»
Gietkka maid Liv Bangsund lea eatnistis ožžon. Luonddu oaidnu guovddážis Čájáhusa namma lea "Bastilis ravddat leat jorbon, ja olles juhkosat leat gahččan" mii lea čilgejuvvon ná: áiggit ja sajit beaškkehit oktii, leat biddjon vuostálaga dahje fas šaddá šadda.
Gietkka maid Liv Bangsund lea eatnistis ožžon. Luonddu oaidnu guovddážis Čájáhusa namma lea "Bastilis ravddat leat jorbon, ja olles juhkosat leat gahččan" mii lea čilgejuvvon ná: áiggit ja sajit beaškkehit oktii, leat biddjon vuostálaga dahje fas šaddá šaddá.
    • «šadda» ➞ [typo]
      • «šaddá»
Guldal rádioášši čájáhusa birra Guldal rádioášši čájáhusa birra 1 No errors found
Romssa Universitehtas Dáiddaakademiijja profeassor Veronica Wiman, gii lea maiddái studeanttaid oahpaheadji , čilge čájáhusa nanma de go muhttonlágan oaidnu eanadahkii, muhto maiddái du iežat oaidnu historjái, mo máilbmi historjá lea šaddan ja maid mo olmmoš geahččá eallima. Romssa Universitehtas Dáiddaakademiija professor Veronica Wiman, gii lea maiddái studeanttaid oahpaheaddji , čilge čájáhusa nama de go muhtunlágan oaidnu eanadahkii, muhto maiddái du iežat oaidnu historjái, mo máilbmi historjá lea šaddan ja maid mo olmmoš geahččá eallima. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Romssa Universitehtas Dáiddaakademiijja profeassor Veronica Wiman, gii lea maiddái studeanttaid oahpaheadji , čilge čájáhusa nanma de go muhttonlágan oaidnu eanadahkii, muhto maiddái du iežat oaidnu historjái, mo máilbmi historjá lea šaddan ja maid mo olmmoš geahččá eallima.
Romssa universitehtas Dáiddaakademiija professor Veronica Man, gii lea maiddái studeanttaid oahpaheaddji oahpaheadji, čilge čájáhusa namma de go muhttonlágan oaidnu eanadahkii, muhto maiddái du iežat oaidnu historjái, mo máilbmi historjá lea šaddan ja maid mo olmmoš geahččá eallima.
    • «Romssa Universitehtas» ➞ [typo]
      • «Romssa universitehtas»
    • «Dáiddaakademiijja» ➞ [typo]
      • «Dáiddaakademiija»
      • «Váiddaakademiija»
    • «profeassor» ➞ [typo]
      • «professor»
    • «Wiman» ➞ [typo]
      • «Man»
    • «oahpaheadji» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddji»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oahpaheadji,»
    • «nanma» ➞ [typo]
      • «namma»
Romssa universitehtas Dáiddaakademiija professor Veronica Man, gii lea maiddái studeanttaid oahpaheaddji oahpaheadji, čilge čájáhusa namma de go muhttonlágan oaidnu eanadahkii, muhto maiddái du iežat oaidnu historjái, mo máilbmi historjá lea šaddan ja maid mo olmmoš geahččá eallima.
Romssa universitehtas Dáiddaakademiija professor Veronica Man, gii lea maiddái studeanttaid oahpaheaddji oahpaheaddji, čilge čájáhusa namma de go muhttonlágan oaidnu eanadahkii, muhto maiddái du iežat oaidnu historjái, mo máilbmi historjá lea šaddan ja maid mo olmmoš geahččá eallima.
    • «oahpaheadji» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddji»
Kárášjohka geasuha Kárášjohka geasuha 1 No errors found
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta,. Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Wiman. Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fitne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta,. Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Wiman. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta,. Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Wiman.
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta, . Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
    • «Wiman» ➞ [typo]
      • «Man»
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta, . Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta,. Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
    • «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.»
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta,. Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta, . Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta, . Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta,. Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
    • «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.»
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta,. Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta, . Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta, . Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta,. Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
    • «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.»
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta,. Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta, . Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta, . Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta,. Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
    • «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.»
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta,. Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta, . Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta, . Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta,. Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
    • «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.»
Eai dáhto dušše oahpásmuvvat báikkiin , muhto maiddái oahpásmuvvat ja gáimmadit olbmuiguin. Eai dáhto dušše oahpásmuvvat báikái , muhto maiddái oahpásmuvvat ja gáimmadit olbmuiguin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eai dáhto dušše oahpásmuvvat báikkiin , muhto maiddái oahpásmuvvat ja gáimmadit olbmuiguin.
Eai dáhto dušše oahpásmuvvat báikkiin, muhto maiddái oahpásmuvvat ja gáimmadit olbmuiguin.
    • «báikkiin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «báikkiin,»
Guorus Mack bovssa mii lea gollin muoiduduvvon lea Georg F. W. Rohlfing buvtta dán čájáhusas. Guorus Mack bovssa mii lea gollin moiddoduvvon lea Georg F. W. Rohlfing buvtta dán čájáhusas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guorus Mack bovssa mii lea gollin muoiduduvvon lea Georg F. W. Rohlfing buvtta dán čájáhusas.
Guorus Mack bovssa mii lea gollin buoiduduvvon lea Georg F. W. Rehling buvtta dán čájáhusas.
    • «muoiduduvvon» ➞ [typo]
      • «buoiduduvvon»
      • «duodduduvvon»
      • «buoiduluvvon»
    • «Rohlfing» ➞ [typo]
      • «Rehling»
Sámi nissonat bajimusas Sámi nissonat bajimusas 1 No errors found
Sámi spábbačiekčan nissonjoavkku lea bajimusas listtus daid joavkkuin mat eai leat FIFA-joavkkut. Sámi spábbačiekčan nissonjoavkku lea bajimusas listtus daid joavkkuin mat eai leat FIFA-joavkkut. 1 No errors found
Spábbačiekčanlihttu N.F.-Boarda maŋŋimuš áigečállagis álmmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålanda nuppi sajis. Spábbačiekčanlihttu N.F.-Boarda maŋimuš áigečállagis álmmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Spábbačiekčanlihttu N.F.-Boarda maŋŋimuš áigečállagis álmmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålanda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N .F.-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
    • «Boarda» ➞ [typo]
      • «Goarta»
    • «maŋŋimuš» ➞ [typo]
      • «maŋemuš»
      • «maŋimuš»
    • «álmmuhit» ➞ [typo]
      • «almmuhit»
    • «Ålanda» ➞ [typo]
      • «Ålánda»
Spábbačiekčanlihttu N .F.N .F.-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N.F.N . F.-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Spábbačiekčanlihttu N.F..-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N .F..-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
Spábbačiekčanlihttu N .F.N .F..-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N.F.N . F..-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Spábbačiekčanlihttu N.F...-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N .F...-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
Spábbačiekčanlihttu N .F.N .F...-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N.F.N . F...-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Spábbačiekčanlihttu N.F....-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N .F....-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
Spábbačiekčanlihttu N .F.N .F....-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N.F.N . F....-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Spábbačiekčanlihttu N.F.....-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N .F.....-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
Spábbačiekčanlihttu N .F.N .F.....-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N.F.N . F.....-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Dát listtu lea ráhkaduvvon ovdal sámi nissoniid dán gease hárjehallančiekčamiid davvi-ruoŧas , ja dan ovdal lei golbma jagi áigge go maŋŋimuš čikče. Dát listu lea ráhkaduvvon ovdal sámi nissoniid dán gease hárjehallančiekčamiid Davvi-Ruoŧas , ja dan ovdal lei golbma jagi áigge go maŋimuš čikče. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dát listtu lea ráhkaduvvon ovdal sámi nissoniid dán gease hárjehallančiekčamiid davvi-ruoŧas , ja dan ovdal lei golbma jagi áigge go maŋŋimuš čikče.
Dát listtu lea ráhkaduvvon ovdal sámi nissoniid dán gease hárjehallančiekčamiid davvi-ruoŧas, ja dan ovdal lei golbma jagi áigge go maŋemuš čikče.
    • «davvi-ruoŧas ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «davvi-ruoŧas,»
    • «maŋŋimuš» ➞ [typo]
      • «maŋemuš»
      • «maŋimuš»
Ná lea dat bajimusat, joavkkuin mat eai beasa FIFA-joavkun: Ná lea dat bajimusat, joavkkuin mat eai beasa FIFA-joavkun: 1 No errors found
Sápmelaččat bajimusas (1976 čuoggá), Ålanda nubbin (1671 čuoggá) ja goalmmádin Prince Edward suolu (1550 čuoggá). Kurdálaš nissonjoavku lea viiđádin dán listtus. Sápmelaččat bajimusas (1976 čuoggá), Ålánda nubbin (1671 čuoggá) ja goalmmádin Prince Edward suolu (1550 čuoggá). Kurdalaš nissonjoavku lea viđádin dán listtus. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sápmelaččat bajimusas (1976 čuoggá), Ålanda nubbin (1671 čuoggá) ja goalmmádin Prince Edward suolu (1550 čuoggá). Kurdálaš nissonjoavku lea viiđádin dán listtus.
Sápmelaččat bajimusas (1976 čuoggá), Ålánda nubbin (1671 čuoggá) ja goalmmádin Prince Edward suolu (1550 čuoggá). Kurdalaš nissonjoavku lea viđadin dán listtus.
    • «Ålanda» ➞ [typo]
      • «Ålánda»
    • «Kurdálaš» ➞ [typo]
      • «Kurdalaš»
      • «Juvdálaš»
    • «viiđádin» ➞ [typo]
      • «viđadin»
      • «viđádin»
      • «viđádis»
      • «viđádiin»
      • «viđádii»
      • «viisárin»
      • «viisedin»
      • «viisáin»
Sámi albmát maid listtuin Sámi almmáiolbmujoavku lea ges guđádin albmáijoavkkuin . Bajimusas Davvi-Italialaš guovlu Padania, mii lea daid maŋŋimuš Viva World Cup čiekčamiid vuoitán, ja goalmmádin ges Kosovo. Sámi albmát maid listtuin Sámi almmáiolbmojoavku lea ges guđádin almmáijoavkkuin . Bajimusas Davvi-Italiálaš guovlu Padania, mii lea daid maŋimuš Viva World Cup čiekčamiid vuoitán, ja goalmmádin ges Kosovo. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi albmát maid listtuin Sámi almmáiolbmujoavku lea ges guđádin albmáijoavkkuin . Bajimusas Davvi-Italialaš guovlu Padania, mii lea daid maŋŋimuš Viva World Cup čiekčamiid vuoitán, ja goalmmádin ges Kosovo.
Sámi albmát maid listtuin Sámi almmáiolbmojoavku lea ges guđádin albmáijoavkkuin almmáijoavkkuin. Bajimusas 😱 guovlu Padania, mii lea daid maŋemuš Viva World Cup čiekčamiid vuoitán, ja goalmmádin ges Kosovo.
    • «almmáiolbmujoavku» ➞ [typo]
      • «almmáiolbmojoavku»
      • «almmáiolbmojoavdu»
      • «almmáiolbmoloavku»
      • «almmáiolbmogoavku»
      • «olmmáiolbmojoavku»
      • «almmáiolbmoroavku»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «almmáijoavkkuin.»
    • «Davvi-Italialaš» ➞ [typo]
      • «maŋŋimuš» ➞ [typo]
        • «maŋemuš»
        • «maŋimuš»
Sámi albmát maid listtuin Sámi almmáiolbmojoavku lea ges guđádin albmáijoavkkuin almmáijoavkkuin. Bajimusas guovlu Padania, mii lea daid maŋemuš Viva World Cup čiekčamiid vuoitán, ja goalmmádin ges Kosovo.
Sámi albmát maid listtuin Sámi almmáiolbmojoavku lea ges guđádin almmáijoavkkuid almmáijoavkkuin. Bajimusas guovlu Padania, mii lea daid maŋemuš Viva World Cup čiekčamiid vuoitán, ja goalmmádin ges Kosovo.
    • «albmáijoavkkuin» ➞ [typo]
      • «almmáijoavkkuid»
    • «Bajimusas  guovlu» ➞ [double-space-before]
      • «Bajimusas guovlu»
Padanias lea 2377 čuoggá, Kosovos 2292 čuoggá ja Armenia-Suryoye guovllus 2292 čuoggá ja goalmmát sadji. Kurdálaš guovlu (2273 čuoggá) lea njealjjádin ja Davvi-Kypros (2246 čuoggá) viiđádin dán listtus. Buot dát leat joavkkut geaid vuosttá sápmi lea čiekčan. Padanias lea 2377 čuoggá, Kosovos 2292 čuoggá ja Armenia-Suryoye guovllus 2292 čuoggá ja goalmmát sadji. Kurdalaš guovlu (2273 čuoggá) lea njealjádin ja Davvi-Kypros (2246 čuoggá) viđádin dán listtus. Buot dát leat joavkkut geaid vuostá sápmi lea čiekčan. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Padanias lea 2377 čuoggá, Kosovos 2292 čuoggá ja Armenia-Suryoye guovllus 2292 čuoggá ja goalmmát sadji. Kurdálaš guovlu (2273 čuoggá) lea njealjjádin ja Davvi-Kypros (2246 čuoggá) viiđádin dán listtus. Buot dát leat joavkkut geaid vuosttá sápmi lea čiekčan.
Padanias lea 2377 čuoggá, Kosovos 2292 čuoggá ja 😱 guovllus 2292 čuoggá ja goalmmát sadji. Kurdalaš guovlu (2273 čuoggá) lea njealjádis ja Davvi-Kypros (2246 čuoggá) viđádis dán listtus. Buot dát leat joavkkut geaid vuostá sápmi lea čiekčan.
    • «Armenia-Suryoye» ➞ [typo]
      • «Kurdálaš» ➞ [typo]
        • «Kurdalaš»
        • «Juvdálaš»
      • «njealjjádin» ➞ [typo]
        • «njealjádis»
      • «viiđádin» ➞ [typo]
        • «viđádis»
        • «viđádiin»
        • «viisáin»
      • «vuosttá» ➞ [typo]
        • «vuostá»
Padanias lea 2377 čuoggá, Kosovos 2292 čuoggá ja guovllus 2292 čuoggá ja goalmmát sadji. Kurdalaš guovlu (2273 čuoggá) lea njealjádis ja Davvi-Kypros (2246 čuoggá) viđádis dán listtus. Buot dát leat joavkkut geaid vuostá sápmi lea čiekčan.
Padanias lea 2377 čuoggá, Kosovos 2292 čuoggá ja guovllus 2292 čuoggá ja goalmmát sadji. Kurdalaš guovlu (2273 čuoggá) lea njealjádis ja Davvi-Kypros (2246 čuoggá) viđádis dán listtus. Buot dát leat joavkkut geaid vuostá sápmi lea čiekčan.
    • «ja  guovllus» ➞ [double-space-before]
      • «ja guovllus»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.-Boarda lihttu maŋŋimuš ođasčállosis. Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.-Boarda lihttu maŋimuš ođasčállosis. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.-Boarda lihttu maŋŋimuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F.-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
    • «Boarda» ➞ [typo]
      • «Goarta»
    • «maŋŋimuš» ➞ [typo]
      • «maŋemuš»
      • «maŋimuš»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F.N .F.-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.N . F.-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F..-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F..-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F.N .F..-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.N . F..-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F...-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F...-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F.N .F...-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.N . F...-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F....-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F....-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F.N .F....-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.N . F....-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.....-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F.....-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F.N .F.....-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.N . F.....-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Sápmi go vuitti 2006 Viva World Cupa. Sápmi go vuittii 2006 Viva World Cupa. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sápmi go vuitti 2006 Viva World Cupa.
Sápmi go vuittii 2006 Viva World Cupa.
    • «vuitti» ➞ [typo]
      • «vuittii»
Mearrasámi guovllut guorranit Mearrasámi guovllut guorranit 1 No errors found
Sámediggepresideanta váillaha oktasaš strategiija mo gádjut mearrasámi guovlluid. Sámediggepresideanta váillaha oktasaš strategiija mo gádjut mearrasámi guovlluid. 1 No errors found
Norgga Sámedikki presideanta Egil Olli ohcala eambbo ovttasbarggu bissehit eretfárremiid mearrasámi guovlluin. Lohká fertet váldit duođas go dutkit váruhit eretfárremiid šaddamin roassun dáid guovlluide. Norgga Sámedikki presideanta Egil Olli ohcala eambbo ovttasbarggu bissehit eretfárremiid mearrasámi guovlluin. Lohká fertet váldit duođas go dutkit váruhit eretfárremiid šaddamin roassun dáid guovlluide. 1 No errors found
- Son gal jáhkká sis buohkain leat ovttaoaivilvuohta das, ahte go dákkár sámi báikegottit guorranit, de dat lea ovtta láhkai katastrofa sámi kultuvrii ja eallinvuohkái, dadjá Olli. - Son gal jáhkká sis buohkain leat ovttaoaivilvuohta das, ahte go dákkár sámi báikegottit guorranit, de dat lea ovtta láhkai katastrofa sámi kultuvrii ja eallinvuohkái, dadjá Olli. 1 No errors found
Mearrásámi gielddat heajumusat Romssa Universitehta dutki, Ann Ragnhild Broderstad, dat ovddetbeaivvi dovddahii ahte guhkit áigodagas sáhttá šaddat njulgestaga roassun mearrasámi gielddaide jus eretfárremat joatkašuvvet. Mearrasámi gielddat heajumusat Romssa Universitehta dutki, Ann Ragnhild Broderstad, dat ovddetbeaivvi dovddahii ahte guhkit áigodagas sáhttá šaddat njulgestaga roassun mearrasámi gielddaide jus eretfárremat joatkašuvvet. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mearrásámi gielddat heajumusat Romssa Universitehta dutki, Ann Ragnhild Broderstad, dat ovddetbeaivvi dovddahii ahte guhkit áigodagas sáhttá šaddat njulgestaga roassun mearrasámi gielddaide jus eretfárremat joatkašuvvet.
Mearrasámi gielddat heajumusat Romssa universitehta 😱, Ann Ragnhild Broderstad, dat ovddetbeaivvi dovddahii ahte guhkit áigodagas sáhttá šaddat njulgestaga roassun mearrasámi gielddaide jus eretfárremat joatkašuvvet.
    • «Mearrásámi» ➞ [typo]
      • «Mearrasámi»
      • «Kearrasámi»
      • «Vearrasámi»
      • «Gearrasámi»
      • «Searrasámi»
      • «Hearrásáme»
      • «Vearrosámi»
    • «Romssa Universitehta» ➞ [typo]
      • «Romssa universitehta»
    • «dutki» ➞ [typo]
Mearrasámi gielddat heajumusat Romssa universitehta , Ann Ragnhild Broderstad, dat ovddetbeaivvi dovddahii ahte guhkit áigodagas sáhttá šaddat njulgestaga roassun mearrasámi gielddaide jus eretfárremat joatkašuvvet.
Mearrasámi gielddat heajumusat Romssa universitehta, Ann Ragnhild Broderstad, dat ovddetbeaivvi dovddahii ahte guhkit áigodagas sáhttá šaddat njulgestaga roassun mearrasámi gielddaide jus eretfárremat joatkašuvvet.
    • «Romssa universitehta ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Romssa universitehta,»
Leat eanáš nuorat olbmot álbmogis geat fárrejit gávpotbáikkiide. Dan dahket go ruovttugielddain váilot bargosajit ja oahppovejolašvuođat,čájeha varas raporta maid Sámi allaskuvlla almmuhii gieskat. Leat eanáš nuorat olbmot álbmogis geat fárrejit gávpotbáikkiide. Dan dahket go ruovttugielddain váilot bargosajit ja oahppovejolašvuođat,čájeha varas raporta maid Sámi allaskuvlla almmuhii gieskat. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Leat eanáš nuorat olbmot álbmogis geat fárrejit gávpotbáikkiide. Dan dahket go ruovttugielddain váilot bargosajit ja oahppovejolašvuođat,čájeha varas raporta maid Sámi allaskuvlla almmuhii gieskat.
Leat eanáš nuorat olbmot álbmogis geat fárrejit gávpotbáikkiide. Dan dahket go ruovttugielddain váilot bargosajit ja oahppovejolašvuođat, čájeha varas raporta maid Sámi allaskuvlla almmuhii gieskat.
    • «,čájeha» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, čájeha»
- Go nuorat olbmot jávket, de báhcet áiggi mielde beare boaresolbmot giliide ja nu eai riegát ođđa olbmot šat dohko, muitala Broderstad. - Go nuorat olbmot jávket, de báhcet áiggi mielde beare boaresolbmot giliide ja nu eai riegát ođđa olbmot šat dohko, muitala Broderstad. 1 No errors found
Oktasaš strategiija Dál sámediggepresideanta Egil Olli hástala berošteaddjiaktevrraid čohkkedit seamma beavddi birra ja ráhkadit oktasaš ollislaš strategiija movt jorgalahttit dán negatiivva ovdáneami mearrasámi guovlluin. Oktasaš strategiija Dál sámediggepresideanta Egil Olli hástala berošteaddjiaktevrraid čohkkedit seamma beavddi birra ja ráhkadit oktasaš ollislaš strategiija movt jorgalahttit dán negatiivva ovdáneami mearrasámi guovlluin. 1 No errors found
Jus sii eai nagot dál oaidnit ollislaš gova dás, de dat hehtte olu oažžumis ođđa bargosajiid dáid smávva gielddaide. Geat berrejit leat mielde ráhkadeamen du namuhan obbalaš strategiija? Jus sii eai nagot dál oaidnit ollislaš gova dás, de dat hehtte olu oažžumis ođđa bargosajiid dáid smávva gielddaide. Geat berrejit leat mielde ráhkadeamen du namuhan obbalaš strategiija? 1 No errors found
- Sii geain leat beroštumit dáid guovlluin. Nu Finnmárkkus muđuige, lea mearragáttis maid boazodoallu okta doaibmi, man birra ii sáhte mannat ja seamma lea eará sámi beroštumit, dego guolásteapmi, buohkat berrejit leat mielde dás, dadjá Olli. - Sii geain leat beroštumit dáid guovlluin. Nu Finnmárkkus muđuige, lea mearragáttis maid boazodoallu okta doaibmi, man birra ii sáhte mannat ja seamma lea eará sámi beroštumit, dego guolásteapmi, buohkat berrejit leat mielde dás, dadjá Olli. 1 No errors found
Heahpanattaid go lei indiána Cree-indiána galledii sámiid Heahpanattai go lei indiána Cree-indiána galledii sámiid 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Heahpanattaid go lei indiána Cree-indiána galledii sámiid
Heahpanattai go lei indiána 😱 galledii sámiid
    • «Heahpanattaid» ➞ [typo]
      • «Heahpanattai»
      • «Heahpanattaide»
    • «Cree-indiána» ➞ [typo]
Heahpanattai go lei indiána galledii sámiid
Heahpanattai go lei indiána galledii sámiid
    • «indiána  galledii» ➞ [double-space-before]
      • «indiána galledii»
Jim Poitras muitalii iežas eallimis. Jim Poitras muitalii iežas eallimis. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jim Poitras muitalii iežas eallimis.
Jim Postbas muitalii iežas eallimis.
    • «Poitras» ➞ [typo]
      • «Postbas»
Jim Postbas muitalii iežas eallimis.
Jim 😱 muitalii iežas eallimis.
    • «Postbas» ➞ [typo]
Jim muitalii iežas eallimis.
Jim muitalii iežas eallimis.
    • «Jim  muitalii» ➞ [double-space-before]
      • «Jim muitalii»
Sámis lea dál jođašan Cree-indiána Jim Poitras. Son lea galledan sámiid danne go hálidii singuin deaivvadit. Sámis lea dál jođašan Cree-indiána Jim Poitras. Son lea galledan sámiid danne go háliidii singuin deaivvadit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámis lea dál jođašan Cree-indiána Jim Poitras. Son lea galledan sámiid danne go hálidii singuin deaivvadit.
Sámis lea dál jođašan 😱 Jim Piiras. Son lea galledan sámiid danne go háliidii singuin deaivvadit.
    • «Cree-indiána» ➞ [typo]
      • «Poitras» ➞ [typo]
        • «Piiras»
        • «Poitous»
        • «Sotras»
        • «Poutas»
        • «Postbas»
        • «Postas»
      • «hálidii» ➞ [typo]
        • «háliidii»
Sámis lea dál jođašan Jim Piiras. Son lea galledan sámiid danne go háliidii singuin deaivvadit.
Sámis lea dál jođašan Jim Piiras. Son lea galledan sámiid danne go háliidii singuin deaivvadit.
    • «jođašan  Jim» ➞ [double-space-before]
      • «jođašan Jim»
      • «Jođašan Jim»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Ii beassan iežas olbmuid luhtte bajášaddat Ieažas muitala Albertas riegádan, muhto ii beassan vánhemiddis luhte gal bajásšaddat, danne go dan áigge go son riegádii, de válde indiánáin eiseválddit mánáid dađis go nissonat riegádahtte. Ii beassan iežas olbmuid luhtte bajásšaddat Iežas muitala Albertas riegádan, muhto ii beassan vánhemiiddis luhtte gal bajásšaddat, danne go dan áigge go son riegádii, de válde indiánain eiseválddit mánáid dađis go nissonat riegádahtte. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ii beassan iežas olbmuid luhtte bajášaddat Ieažas muitala Albertas riegádan, muhto ii beassan vánhemiddis luhte gal bajásšaddat, danne go dan áigge go son riegádii, de válde indiánáin eiseválddit mánáid dađis go nissonat riegádahtte.
Ii beassan iežas olbmuid luhtte bajášaddaga Leanas muitala Albertis riegádan, muhto ii beassan vánhemiiddis luhtte gal bajásšaddat, danne go dan áigge go son riegádii, de válde indiánaid eiseválddit mánáid dađis go nissonat riegádahtte.
    • «bajášaddat» ➞ [typo]
      • «bajášaddaga»
      • «bajážaaddaga»
    • «Ieažas» ➞ [typo]
      • «Leanas»
      • «Veagas»
    • «Albertas» ➞ [typo]
      • «Albertis»
    • «vánhemiddis» ➞ [typo]
      • «vánhemiiddis»
      • «vánhemismis»
      • «vánhemisgis»
    • «luhte» ➞ [typo]
      • «luhtte»
      • «luhtti»
    • «indiánáin» ➞ [typo]
      • «indiánaid»
Jim Poitras čuojahii ja dánssui olbmuide geat bohte su čájáhussii Jim Poitras čuojahii ja dánssui olbmuide geat bohte su čájáhussii 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jim Poitras čuojahii ja dánssui olbmuide geat bohte su čájáhussii
Jim Postbas čuojahii ja dánssui olbmuide geat bohte su čájáhussii
    • «Poitras» ➞ [typo]
      • «Postbas»
Jim Postbas čuojahii ja dánssui olbmuide geat bohte su čájáhussii
Jim 😱 čuojahii ja dánssui olbmuide geat bohte su čájáhussii
    • «Postbas» ➞ [typo]
Jim čuojahii ja dánssui olbmuide geat bohte su čájáhussii
Jim čuojahii ja dánssui olbmuide geat bohte su čájáhussii
    • «Jim  čuojahii» ➞ [double-space-before]
      • «Jim čuojahii»
Šattaid bajás vilgesolbmuid ruovttus Iežas muitala bajásšaddan vilgesolbmuid luhtte. Easka ollesolmmožin válddii son iežas duogáža ja eallinvugiid ruovttoluotta. Boares olbmot leat rávvejeaddjit ja buorideaddjit, nu son oaivvilda. Šattai bajás vilgesolbmuid ruovttus Iežas muitala bajásšaddan vilgesolbmuid luhtte. Easka ollesolmmožin válddii son iežas duogáža ja eallinvugiid ruovttoluotta. Boares olbmot leat rávvejeaddjit ja buorideaddjit, nu son oaivvilda. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Šattaid bajás vilgesolbmuid ruovttus Iežas muitala bajásšaddan vilgesolbmuid luhtte. Easka ollesolmmožin válddii son iežas duogáža ja eallinvugiid ruovttoluotta. Boares olbmot leat rávvejeaddjit ja buorideaddjit, nu son oaivvilda.
Ovttaid bajás vilgesolbmuid ruovttus Iežas muitala bajásšaddan vilgesolbmuid luhtte. Easka ollesolmmožin válddii son iežas duogáža ja eallinvugiid ruovttoluotta. Boares olbmot leat rávvejeaddjit ja buorideaddjit, nu son oaivvilda.
    • «Šattaid» ➞ [typo]
      • «Ovttaid»
Indiánaid eallin dego sámiid eallin Indiánaid eallin dego sámiid eallin 1 No errors found
Jim Poitras ja Piera Jovnna Somby Jim Poitras ja Piera Jovnna Somby 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jim Poitras ja Piera Jovnna Somby
Jim Postbas ja Piera Jovnna Somby
    • «Poitras» ➞ [typo]
      • «Postbas»
Jim Postbas ja Piera Jovnna Somby
Jim 😱 ja Piera Jovnna Somby
    • «Postbas» ➞ [typo]
Jim ja Piera Jovnna Somby
Jim ja Piera Jovnna Somby
    • «Jim  ja» ➞ [double-space-before]
      • «Jim ja»
Kárášjohkalaš Piera Jovnna Somby muitala iežas fitnan cree-indiánaid guovllus, ja doppe lei son dego ruovttus. Su mielas muittuhedje sin vierut dološ sámi oskku. - Sin lávlun lea dego min juoiogan , ja sis leat maid dego lávut gos ijastallet. Siige leat nannosit čatnon luonddu ealáhusaide, nu muitala Piera Jovnna Somby, gii iežas muitala leat čállimin masterbarggus vuoiŋŋalašvuođas. Kárášjohkalaš Piera Jovnna Somby muitala iežas fitnan cree-indiánaid guovllus, ja doppe lei son dego ruovttus. Su mielas muittuhedje sin vierut dološ sámi oskku. - Sin lávlun lea dego min juoigan , ja sis leat maid dego lávut gos ijastallet. Siige leat nannosit čadnon luonddu ealáhusaide, nu muitala Piera Jovnna Somby, gii iežas muitala leat čállimin masterbarggus vuoiŋŋalašvuođas. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kárášjohkalaš Piera Jovnna Somby muitala iežas fitnan cree-indiánaid guovllus, ja doppe lei son dego ruovttus. Su mielas muittuhedje sin vierut dološ sámi oskku. - Sin lávlun lea dego min juoiogan , ja sis leat maid dego lávut gos ijastallet. Siige leat nannosit čatnon luonddu ealáhusaide, nu muitala Piera Jovnna Somby, gii iežas muitala leat čállimin masterbarggus vuoiŋŋalašvuođas.
Kárášjohkalaš Piera Jovnna Somby muitala iežas fitnan 😱 guovllus, ja doppe lei son dego ruovttus. Su mielas muittuhedje sin vierut dološ sámi oskku. - Sin lávlun lea dego min juoiogan juoigan, ja sis leat maid dego lávut gos ijastallet. Siige leat nannosit čadnon luonddu ealáhusaide, nu muitala Piera Jovnna Somby, gii iežas muitala leat čállimin masterbarggus vuoiŋŋalašvuođas.
    • «cree-indiánaid» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «juoigan,»
      • «čatnon» ➞ [typo]
        • «čadnon»
Kárášjohkalaš Piera Jovnna Somby muitala iežas fitnan guovllus, ja doppe lei son dego ruovttus. Su mielas muittuhedje sin vierut dološ sámi oskku. - Sin lávlun lea dego min juoiogan juoigan, ja sis leat maid dego lávut gos ijastallet. Siige leat nannosit čadnon luonddu ealáhusaide, nu muitala Piera Jovnna Somby, gii iežas muitala leat čállimin masterbarggus vuoiŋŋalašvuođas.
Kárášjohkalaš Piera Jovnna Somby muitala iežas fitnan guovllus, ja doppe lei son dego ruovttus. Su mielas muittuhedje sin vierut dološ sámi oskku. - Sin lávlun lea dego min juoigan juoigan, ja sis leat maid dego lávut gos ijastallet. Siige leat nannosit čadnon luonddu ealáhusaide, nu muitala Piera Jovnna Somby, gii iežas muitala leat čállimin masterbarggus vuoiŋŋalašvuođas.
    • «fitnan  guovllus» ➞ [double-space-before]
      • «fitnan guovllus»
    • «juoiogan» ➞ [typo]
      • «juoigan»
      • «juoiggan»
      • «juoigat»
      • «čuoigan»
      • «čuoiggan»
      • «junioran»
      • «juolggan»
      • «juoiggaš»
Tevnnegat badjánahttet dološ muittu Tevnnegat badjánahttet dološ muittu 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Tevnnegat badjánahttet dološ muittu
Tevnnegat badjánaddet dološ muittu
    • «badjánahttet» ➞ [typo]
      • «badjánaddet»
      • «badjánastet»
57 jagi maŋŋá geahčada 69-jahkásačča tevnnegiid maid sii ieža tevdnejedje 1955:s. Dás badjánit skuvllaáigge muittut. 57 jagi maŋŋá geahčada 69-jahkásaččaid tevnnegiid maid sii ieža tevdnejedje 1955:s. Dás badjánit skuvllaáigge muittut. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
57 jagi maŋŋá geahčada 69-jahkásačča tevnnegiid maid sii ieža tevdnejedje 1955:s. Dás badjánit skuvllaáigge muittut.
57 jagi maŋŋá geahčada 69-jahkásačča tevnnegiid maid sii ieža tevdnejedje 1955:s. Dás badjánit skuvlaáigge muittut.
    • «skuvllaáigge» ➞ [typo]
      • «skuvlaáigge»
Sámi vuorkádávvirat ávvudit 40 jagi. Dan oktavuođas lea doppe maiddái tevnnetčájáhus maid Kárášjoga mánáiskuvlla oahppit tevdnejedje 70- ja 80-loguin. Doppe beasat maid dál oaidnit tevnnegiid maid mánát tevdnejedje 1955:s. Mii deaivvadeimmet 69-jahkásaš Nils Anders Eirain dahje stuorrabadjeolbmuin, manin maid su lávejit gohčodit. Son lei maid boahtán geahčadit dáid boares tevnnegiid, ja sutnje lei somá fas oaidnit dan maid ieš lea tevdnen 57 jagi áigi. Sámi vuorkádávvirat ávvudit 40 jagi. Dan oktavuođas lea doppe maiddái tevnnetčájáhus maid Kárášjoga mánáidskuvlla oahppit tevdnejedje 70- ja 80-loguin. Doppe beasat maid dál oaidnit tevnnegiid maid mánát tevdnejedje 1955:s. Mii deaivvadeimmet 69-jahkásaš Nils Anders Eirain dahje stuorrabadjeolbmuin, manin maid su lávejit gohčodit. Son lei maid boahtán geahčadit dáid boares tevnnegiid, ja sutnje lei somá fas oaidnit dan maid ieš lea tevdnen 57 jagi áigi. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi vuorkádávvirat ávvudit 40 jagi. Dan oktavuođas lea doppe maiddái tevnnetčájáhus maid Kárášjoga mánáiskuvlla oahppit tevdnejedje 70- ja 80-loguin. Doppe beasat maid dál oaidnit tevnnegiid maid mánát tevdnejedje 1955:s. Mii deaivvadeimmet 69-jahkásaš Nils Anders Eirain dahje stuorrabadjeolbmuin, manin maid su lávejit gohčodit. Son lei maid boahtán geahčadit dáid boares tevnnegiid, ja sutnje lei somá fas oaidnit dan maid ieš lea tevdnen 57 jagi áigi.
Sámi vuorkádávvirat ávvudit 40 jagi. Dan oktavuođas lea doppe maiddái tevnnetčájáhus maid Kárášjoga mánáidskuvlla oahppit tevdnejedje 70- ja 80-loguin. Doppe beasat maid dál oaidnit tevnnegiid maid mánát tevdnejedje 1955:s. Mii deaivvadeimmet 69-jahkásaš Nils Anders Eirain dahje stuorrabadjeolbmuin, manin maid su lávejit gohčodit. Son lei maid boahtán geahčadit dáid boares tevnnegiid, ja sutnje lei somá fas oaidnit dan maid ieš lea tevdnen 57 jagi áigi.
    • «mánáiskuvlla» ➞ [typo]
      • «mánáidskuvlla»
      • «manjiskuvlla»
      • «manniskuvlla»
      • «mánasskuvlla»
Mánát tevnnen 1955:s Mánát tevdnen 1955:s 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mánát tevnnen 1955:s
Mánát dennen 1955:s
    • «tevnnen» ➞ [typo]
      • «dennen»
      • «devdnen»
      • «tevdnen»
      • «stevdnen»
Dánsumiin čájehit máhtolašvuođaset Dánsumiin čájehit máhtolašvuođaset 1 No errors found
Skuvlladánssat Avvilila logahagas Skuvlladánssat Avvila logahagas 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Skuvlladánssat Avvilila logahagas
Skuvlladánssat Avvila logahagas
    • «Avvilila» ➞ [typo]
      • «Avvila»
      • «Avvilaba»
Dál leat Avvila/ Ivalon Lukio nuppiluohkkálaččat oahpahallagohtán dánsut ovddešáigge dánssaid. Dát dánsun lea jáhkásaš dáhpáhus, ja dát lea oassi lihkadeami oahpahusas. Dál leat Avvila/ Ivalon Lukio nuppiluohkkálaččat oahpahallagoahtán dánsut ovddešáigge dánssaid. Dát dánsun lea jahkásaš dáhpáhus, ja dát lea oassi lihkadeami oahpahusas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dál leat Avvila/ Ivalon Lukio nuppiluohkkálaččat oahpahallagohtán dánsut ovddešáigge dánssaid. Dát dánsun lea jáhkásaš dáhpáhus, ja dát lea oassi lihkadeami oahpahusas.
Dál leat Avvila/ Ivalon Jokio nuppiluohkkálaččat oahpahallagoahtán dánsut ovddešáigge dánssaid. Dát dánsun lea jahkásaš dáhpáhus, ja dát lea oassi lihkadeami oahpahusas.
    • «Lukio» ➞ [typo]
      • «Jokio»
      • «Lukius»
      • «Tokio»
    • «oahpahallagohtán» ➞ [typo]
      • «oahpahallagoahtán»
    • «jáhkásaš» ➞ [typo]
      • «jahkásaš»
      • «ahkásaš»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Nuppi luohkkálaččat dánsot Nuppi luohkás dat Avvila logahaga oahppit dánsot ovddešáigge dánssaid čájehandihtii ahte dál leat sii dat boarraseapmosat lagahagas . Dáhpin lea áinnat ahte goalmmát luohkkálaččat guđđet logahaga guovvamánus, go dalle álget sii ráhkkanit loahppageahčalemiide . Nuppi luohkálaččat dánsot Nuppi luohkás dat Avvila logahaga oahppit dánsot ovddešáigge dánssaid čájehan dihtii ahte dál leat sii dat boarrásepmosat logahagas . Dáhpin lea oainnat ahte goalmmát luohkálaččat guđđet logahaga guovvamánus, go dalle álget sii ráhkkanit loahppageahččalemiide . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nuppi luohkkálaččat dánsot Nuppi luohkás dat Avvila logahaga oahppit dánsot ovddešáigge dánssaid čájehandihtii ahte dál leat sii dat boarraseapmosat lagahagas . Dáhpin lea áinnat ahte goalmmát luohkkálaččat guđđet logahaga guovvamánus, go dalle álget sii ráhkkanit loahppageahčalemiide .
Nuppi luohkkálaččat dánsot Nuppi luohkás dat Avvila logahaga oahppit dánsot ovddešáigge dánssaid čájehan dihtii ahte dál leat sii dat boarráseapmomat lagahagas lágahágas. Dáhpin lea oainnat ahte goalmmát luohkkálaččat guđđet logahaga guovvamánus, go dalle álget sii ráhkkanit loahppageahččalemiide loahppageahčalemiide.
    • «čájehandihtii» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «čájehan dihtii»
      • «čájehan dihte»
    • «boarraseapmosat» ➞ [typo]
      • «boarráseapmomat»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lágahágas.»
    • «áinnat» ➞ [typo]
      • «oainnat»
    • «loahppageahčalemiide» ➞ [typo]
      • «loahppageahččalemiide»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «loahppageahčalemiide.»
Nuppi luohkkálaččat dánsot Nuppi luohkás dat Avvila logahaga oahppit dánsot ovddešáigge dánssaid čájehan dihtii ahte dál leat sii dat boarráseapmomat lagahagas lágahágas. Dáhpin lea oainnat ahte goalmmát luohkkálaččat guđđet logahaga guovvamánus, go dalle álget sii ráhkkanit loahppageahččalemiide loahppageahčalemiide.
Nuppi luohkkálaččat dánsot Nuppi luohkás dat Avvila logahaga oahppit dánsot ovddešáigge dánssaid čájehan dihtii ahte dál leat sii dat boarráseapmomat lágahágas lágahágas. Dáhpin lea oainnat ahte goalmmát luohkkálaččat guđđet logahaga guovvamánus, go dalle álget sii ráhkkanit loahppageahččalemiide loahppageahččalemiide.
    • «lagahagas» ➞ [typo]
      • «lágahágas»
      • «logahagas»
      • «dagahagas»
    • «loahppageahčalemiide» ➞ [typo]
      • «loahppageahččalemiide»
Dánsumis ožžot árvosániid Nuppi luohkkálaččaid dánsun lea oassin lásmmohallanfágas . Dánsumis ožžot maid árvosániid, ja dalle leat ollugat geahččamin, sihke vánhemat ja earáge guossit. Dánsumis ožžot árvosániid Nuppi luohkálaččaid dánsun lea oassin lášmmohallanfágas . Dánsumis ožžot maid árvosániid, ja dalle leat ollugat geahččamin, sihke vánhemat ja earáge guossit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dánsumis ožžot árvosániid Nuppi luohkkálaččaid dánsun lea oassin lásmmohallanfágas . Dánsumis ožžot maid árvosániid, ja dalle leat ollugat geahččamin, sihke vánhemat ja earáge guossit.
Dánsumis ožžot árvosániid Nuppi luohkkálaččaid dánsun lea oassin lásmmohallanfágas lásmmohallanfágas. Dánsumis ožžot maid árvosániid, ja dalle leat ollugat geahččamin, sihke vánhemat ja earáge guossit.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lásmmohallanfágas.»
Dánsumis ožžot árvosániid Nuppi luohkkálaččaid dánsun lea oassin lásmmohallanfágas lásmmohallanfágas. Dánsumis ožžot maid árvosániid, ja dalle leat ollugat geahččamin, sihke vánhemat ja earáge guossit.
Dánsumis ožžot árvosániid Nuppi luohkkálaččaid dánsun lea oassin lášmmohallanfága lášmmohallanlágas. Dánsumis ožžot maid árvosániid, ja dalle leat ollugat geahččamin, sihke vánhemat ja earáge guossit.
    • «lásmmohallanfágas» ➞ [typo]
      • «lášmmohallanfága»
    • «lásmmohallanfágas» ➞ [typo]
      • «lášmmohallanlágas»
Avvila logahaga dánssat guovvamánnu 2012 Avvila logahaga dánssat guovvamánnu 2012 1 No errors found
– Ii leat heahti – Ii leat heahti 1 No errors found
Sámi filbmadahkki lea New Yorkas, muhto son ii loga vuohttit orkána Sandy nu bures. Sámi filbmadahkki lea New Yorkas, muhto son ii loga vuohttit orkána Sandy nu bures. 1 No errors found
Boliissat vuojehit olbmuid eret Brooklyn Heights Boardwalk-guovllus, disdaga čuovganeapmái, báikkálaš áiggi. Boliissat vuojehit olbmuid eret Brooklyn Heights Boardwalk-guovllus, disdaga čuovganeapmái, báikkálaš áiggi. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boliissat vuojehit olbmuid eret Brooklyn Heights Boardwalk-guovllus, disdaga čuovganeapmái, báikkálaš áiggi.
Boliissat vuojehit olbmuid eret Brooklyn Heigges 😱, disdaga čuovganeapmái, báikkálaš áiggi.
    • «Heights» ➞ [typo]
      • «Heigges»
      • «Highas»
    • «Boardwalk-guovllus» ➞ [typo]
Boliissat vuojehit olbmuid eret Brooklyn Heigges , disdaga čuovganeapmái, báikkálaš áiggi.
Boliissat vuojehit olbmuid eret Brooklyn Heigges, disdaga čuovganeapmái, báikkálaš áiggi.
    • «Heigges ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Heigges,»
Idivuoma lea fitname gávpogis vieljjainis ja ássaba Park Slope guovllus Brooklyn-gávpotoasis oahppásiid luhtte. Diet guovlu lea smávva čohka alde ja doppe ii dovdo garra dálki nu bures. Idivuoma lea fitname gávpogis vieljainis ja ássaba Park Slope guovllus Brooklyn-gávpotoasis oahppásiid luhtte. Diet guovlu lea smávva čohka alde ja doppe ii dovdo garra dálki nu bures. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Idivuoma lea fitname gávpogis vieljjainis ja ássaba Park Slope guovllus Brooklyn-gávpotoasis oahppásiid luhtte. Diet guovlu lea smávva čohka alde ja doppe ii dovdo garra dálki nu bures.
Idivuoma lea fitname gávpogis vieljainis ja ássaba Park Aloe guovllus Brooklyn-gávpotoasis oahppásiid luhtte. Diet guovlu lea smávva čohka alde ja doppe ii dovdo garra dálki nu bures.
    • «vieljjainis» ➞ [typo]
      • «vieljainis»
      • «jievjjainis»
    • «Slope» ➞ [typo]
      • «Aloe»
      • «Elode»
Idivuoma muitala ahte stuora oasit New Yorkas ja New Jerseyas USAs leat dál čáze vuolde maŋŋel go «Sandy» nammasaš orkána ollii gávpogii ikte eahkes. Idivuoma muitala ahte stuora oasit New Yorkas ja New Jerseys USA:s leat dál čáze vuolde maŋŋel go «Sandy» nammasaš orkána ollii gávpogii ikte eahkes. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Idivuoma muitala ahte stuora oasit New Yorkas ja New Jerseyas USAs leat dál čáze vuolde maŋŋel go «Sandy»«Sandy» nammasaš orkána ollii gávpogii ikte eahkes.
Idivuoma muitala ahte stuora oasit New Yorkas ja New Jerseys USA:s leat dál čáze vuolde maŋŋel go ”SandySandy»«Sandy” nammasaš orkána ollii gávpogii ikte eahkes.
    • «Jerseyas» ➞ [typo]
      • «Jerseys»
    • «USAs» ➞ [typo]
      • «USA:s»
    • ««Sandy»» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”SandySandy»»
    • ««Sandy»» ➞ [punct-aistton-right]
      • ««Sandy”»
Idivuoma muitala ahte stuora oasit New Yorkas ja New Jerseys USA:s leat dál čáze vuolde maŋŋel go ”SandySandy» nammasaš orkána ollii gávpogii ikte eahkes.
Idivuoma muitala ahte stuora oasit New Yorkas ja New Jerseys USA:s leat dál čáze vuolde maŋŋel go ”SandySandySandySandy” nammasaš orkána ollii gávpogii ikte eahkes.
    • «»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «SandySandy”»
Idivuoma muitala ahte stuora oasit New Yorkas ja New Jerseys USA:s leat dál čáze vuolde maŋŋel go ”SandySandySandySandy” nammasaš orkána ollii gávpogii ikte eahkes.
Idivuoma muitala ahte stuora oasit New Yorkas ja New Jerseys USA:s leat dál čáze vuolde maŋŋel go ”😱” nammasaš orkána ollii gávpogii ikte eahkes.
    • «SandySandySandySandy» ➞ [typo]
New Yorka sátnejođiheaddji lea ovdal go orkána ollii gávpogii gohččon measta njeallječuođi duhát olbmo evakueret vuollegis guovlluin, ja togat, busset ja girdit lea bissehuvvon. New Yorka sátnejođiheaddji lea ovdal go orkána ollii gávpogii gohččon measta njeallječuođi duhát olbmo evakueret vuollegis guovlluin, ja togat, busset ja girdit lea bissehuvvon. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
New Yorka sátnejođiheaddji lea ovdal go orkána ollii gávpogii gohččon measta njeallječuođi duhát olbmo evakueret vuollegis guovlluin, ja togat, busset ja girdit lea bissehuvvon.
New Yorka sátnejođiheaddji lea ovdal go orkána ollii gávpogii gohččon measta njeallječuođiduhát olbmo evakueret vuollegis guovlluin, ja togat, busset ja girdit lea bissehuvvon.
    • «njeallječuođi duhát» ➞ [msyn-compound]
      • «njeallječuođiduhát»
Oktiibuot leat unnimusat 13 olbmo jápmán orkána dihte USAs ja Canadas . Oktiibuot leat unnimusat 13 olbmo jápmán orkána dihte USA:s ja Kanadas . 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oktiibuot leat unnimusat 13 olbmo jápmán orkána dihte USAs ja Canadas .
Oktiibuot leat unnimusat 13 olbmo jápmán orkána dihte USA:s ja 😱 Canadas.
    • «USAs» ➞ [typo]
      • «USA:s»
    • «Canadas» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Canadas.»
Oktiibuot leat unnimusat 13 olbmo jápmán orkána dihte USA:s ja Canadasja Canadas.
Oktiibuot leat unnimusat 13 olbmo jápmán orkána dihte USA:s Ja Canadas😱.
    • «ja  Canadas» ➞ [double-space-before]
      • «Ja Canadas»
      • «ja Canadas»
    • «ja  Canadas» ➞ [typo]
Oktiibuot leat unnimusat 13 olbmo jápmán orkána dihte USA:s Ja Canadas
Oktiibuot leat unnimusat 13 olbmo jápmán orkána dihte USA:s Ja 😱
    • «Canadas» ➞ [typo]
Sámi filbmadahkki Per Josef Idivuoma lea dál New Yorkas ja ná son muitalii disdatiđida dálkki birra: Sámi filbmadahkki Per Josef Idivuoma lea dál New Yorkas ja ná son muitalii disdatiđida dálkki birra: 1 No errors found
Per Josef Idivuoma New Yorkas Per Josef Idivuoma New Yorkas 1 No errors found
Eai leat juhkkit Eai leat juhkkit 1 No errors found
Eanaš ealgabivdit eai juga eambbo bivddus, lohká Kárášjoga ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji , Jan Helge Soleng Eanaš ealgabivdit eai juga eambbo bivddus, lohká Kárášjoga ealgabivdiid searvvi nubbijođiheaddji , Jan Helge Soleng 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanaš ealgabivdit eai juga eambbo bivddus, lohká Kárášjoga ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji , Jan Helge Soleng
Eanaš ealgabivdit eai juga eambbo bivddus, lohká Kárášjoga ealgabivdiid searvvi 😱 nubbejođiheaddji, Jan Helge Soleng
    • «nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «nubbejođiheaddji,»
Eanaš ealgabivdit eai juga eambbo bivddus, lohká Kárášjoga ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji searvvi nubbejođiheaddji, Jan Helge Soleng
Eanaš ealgabivdit eai juga eambbo bivddus, lohká Kárášjoga ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji😱, Jan Helge Soleng
    • « searvvi  nubbejođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • « searvvi nubbejođiheaddji»
    • « searvvi  nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
Eanaš ealgabivdit eai juga eambbo bivddus, lohká Kárášjoga ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji
Eanaš ealgabivdit eai juga eambbo bivddus, lohká Kárášjoga ealgabivdiid searvvi 😱
    • «nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji , Jan Helge Soleng, ii mieđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii. Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbijođiheaddji , Jan Helge Soleng, ii mieđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji , Jan Helge Soleng, ii mieđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi 😱 nubbejođiheaddji, Jan Helge Soleng, ii mieđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
    • «nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «nubbejođiheaddji,»
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji searvvi nubbejođiheaddji, Jan Helge Soleng, ii mieđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji😱, Jan Helge Soleng, ii mieđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
    • « searvvi  nubbejođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • « searvvi nubbejođiheaddji»
    • « searvvi  nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
    • «nubbejođiheaddjiđit» ➞ [typo]
      • «nubbejođiheaddjiiđit»
      • «nubbejođiheaddjiáhtit»
      • «nubbejođiheaddjiavit»
      • «nubbejođiheaddjilođit»
      • «nubbejođiheaddjiájit»
      • «nubbijođiheaddjiiđit»
      • «nubbejođiheaddjičuđit»
      • «nubbejođiheaddjičođit»
      • «nubbejođiheaddjiáđut»
      • «nubbejođiheaddjiáiti»
Maŋimuš beivviid lea mediain beaggán Kárášjot ealgabivdiid vejolaš láhkarihkkumat. Maŋimuš beivviid leat mediain beaggán Kárášjoga ealgabivdiid vejolaš láhkarihkkumat. 1 No errors found
Ealgabivdiid searvi ii dohkket Ealgabivdiid searvi ii dohkket 1 No errors found
Lávvardatija dat gávdne Kárášjogas bivdoleairra ja fievrru buollimin. Beana lei sorron njealljjejuvllagii ja jápman . Bissut, luođat ja guoros vuollaburkket vel miehtá guovllu, eaige olbmot gostige. Lávvardatija dat gávdne Kárášjogas bivdoleairra ja fievrru buollimin. Beana lei sorron njealjejuvllagii ja jápmán . Bissut, luođat ja guoros vuollaburkket vel miehtá guovllu, eaige olbmot gostige. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lávvardatija dat gávdne Kárášjogas bivdoleairra ja fievrru buollimin. Beana lei sorron njealljjejuvllagii ja jápman . Bissut, luođat ja guoros vuollaburkket vel miehtá guovllu, eaige olbmot gostige.
Lávvardatija dat gávdne Kárášjogas bivdoleairra ja fievrru buollimin. Beana lei sorron njealjejuvllagii ja jápman jápman. Bissut, luođat ja guoros vuollaburkket vel miehtá guovllu, eaige olbmot gostige.
    • «njealljjejuvllagii» ➞ [typo]
      • «njealjejuvllagii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jápman.»
Lávvardatija dat gávdne Kárášjogas bivdoleairra ja fievrru buollimin. Beana lei sorron njealjejuvllagii ja jápman jápman. Bissut, luođat ja guoros vuollaburkket vel miehtá guovllu, eaige olbmot gostige.
Lávvardatija dat gávdne Kárášjogas bivdoleairra ja fievrru buollimin. Beana lei sorron njealjejuvllagii ja japman jápmá. Bissut, luođat ja guoros vuollaburkket vel miehtá guovllu, eaige olbmot gostige.
    • «jápman» ➞ [typo]
      • «japman»
      • «hapman»
      • «lapman»
    • «jápman» ➞ [typo]
      • «jápmá»
Beana jámii ja biergasat bulle Beana jámii ja biergasat bulle 1 No errors found
Rihkkon vearjolága Dal leat politiát dutkamin máŋga láhkarihkkuma ášši olis, earret eará vearjolága - ja elliidsuodjalanlága rihkkuma. Bivdojoavkkus lohket iežaset sivaheapmin. Sii han ledje baicce leamaš márkanis pubbas. Rihkkon vearjolága Dal leat politiijat dutkamin máŋga láhkarihkkuma ášši olis, earret eará vearjolága - ja elliidsuodjalanlága rihkkuma. Bivdojoavkkus lohket iežaset sivaheapmin. Sii han ledje baicce leamaš márkanis pubbas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Rihkkon vearjolága Dal leat politiát dutkamin máŋga láhkarihkkuma ášši olis, earret eará vearjolága - ja elliidsuodjalanlága rihkkuma. Bivdojoavkkus lohket iežaset sivaheapmin. Sii han ledje baicce leamaš márkanis pubbas.
Rihkkon vearjolága Dal leat politiijat dutkamin máŋga láhkarihkkuma ášši olis, earret eará vearjolága - ja elliidsuodjalanlága rihkkuma. Bivdojoavkkus lohket iežaset sivaheapmin. Sii han ledje baicce leamaš márkanis pubbas.
    • «politiát» ➞ [typo]
      • «politiijat»
Áitán eará joavkku Áitán eará joavkku 1 No errors found
Bivdiid biras ovdána, oaivvilda Soleng. Bivdiid biras ovdána, oaivvilda Soleng. 1 No errors found
Seamma bivdojoavku lea vel váidon go galgá leat áitán nuppi bivdojoavkku. Seamma bivdojoavku lea vel váidon go galgá leat áitán nuppi bivdojoavkku. 1 No errors found
Kárášjoga ealgabivdiidsearvvi Jan Helge Soleng, deattuha ahte lea dieđus olles olbmuid iežaset duohken maid barget astoaiggis . Goittetge lohká unohassan go bivdit orrot jo dupmejuvvon ovddagihtii . Kárášjoga ealgabivdiidsearvvi Jan Helge Soleng, deattuha ahte lea dieđus olles olbmuid iežaset duohken maid barget astoáiggis . Goittotge lohká unohassan go bivdit orrot jo dubmejuvvon ovdagihtii . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kárášjoga ealgabivdiidsearvvi Jan Helge Soleng, deattuha ahte lea dieđus olles olbmuid iežaset duohken maid barget astoaiggis . Goittetge lohká unohassan go bivdit orrot jo dupmejuvvon ovddagihtii .
Kárášjoga ealgabivdiidsearvvi Jan Helge Soleng, deattuha ahte lea dieđus olles olbmuid iežaset duohken maid barget astoaiggis astuáiggis. Guittetge lohká unohassan go bivdit orrot jo lubmejuvvon ovddagihtii ovddagihtii.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «astuáiggis.»
    • «Goittetge» ➞ [typo]
      • «Guittetge»
      • «Kuittetge»
      • «Suittetge»
      • «Goittotge»
    • «dupmejuvvon» ➞ [typo]
      • «lubmejuvvon»
      • «jubmejuvvon»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovddagihtii.»
Kárášjoga ealgabivdiidsearvvi Jan Helge Soleng, deattuha ahte lea dieđus olles olbmuid iežaset duohken maid barget astoaiggis astuáiggis. Guittetge lohká unohassan go bivdit orrot jo lubmejuvvon ovddagihtii ovddagihtii.
Kárášjoga ealgabivdiidsearvvi Jan Helge Soleng, deattuha ahte lea dieđus olles olbmuid iežaset duohken maid barget astuáiggis astuáiggis. Guittetge lohká unohassan go bivdit orrot jo lubmejuvvon ovdagihtii ovdagihtii.
    • «astoaiggis» ➞ [typo]
      • «astuáiggis»
      • «astoáiggis»
    • «ovddagihtii» ➞ [typo]
      • «ovdagihtii»
      • «ovddalgihtii»
      • «uvdnagihtii»
      • «duvddagihtii»
      • «ulddagihtii»
    • «ovddagihtii» ➞ [typo]
      • «ovdagihtii»
      • «ovddalgihtii»
      • «uvdnagihtii»
      • «duvddagihtii»
      • «ulddagihtii»
Nuorat ja nissonat Su mielas orru bivdomáilbmi rievdamin: – Mii leat hui ilus go maŋimuš jagiid leat ollu nuorat ja maiddái ollu nissonolbmot searvan bivdui, ja soaitá diet lea okta bealli mii boahtteáiggis dagaha ahte mii eat gulá nu hirbmat olu šat dákkár áššiid birra, loahpaha Soleng. Nuorat ja nissonat Su mielas orru bivdomáilbmi rievdamin: – Mii leat hui ilus go maŋimuš jagiid leat ollu nuorat ja maiddái ollu nissonolbmot searvan bivdui, ja soaitá diet lea okta bealli mii boahtteáiggis dagaha ahte mii eat gula nu hirbmat olu šat dákkár áššiid birra, loahpaha Soleng. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nuorat ja nissonat Su mielas orru bivdomáilbmi rievdamin: – Mii leat hui ilus go maŋimuš jagiid leat ollu nuorat ja maiddái ollu nissonolbmot searvan bivdui, ja soaitá diet lea okta bealli mii boahtteáiggis dagaha ahte mii eat gulá nu hirbmat olu šat dákkár áššiid birra, loahpaha Soleng.
Nuorat ja nissonat Su mielas orru bivdomáilbmi rievdamin: – Mii leat hui ilus go maŋimuš jagiid leat ollu nuorat ja maiddái ollu nissonolbmot searvan bivdui, ja soaitá diet lea okta bealli mii boahtteáiggis dagaha ahte mii eat gula nu hirbmat olu šat dákkár áššiid birra, loahpaha Soleng.
    • «gulá» ➞ [typo]
      • «gula»
Guohtoneatnamat sáhttet gáržut Guohtoneatnamat sáhttet gáržut 1 No errors found
Boazodoallu Romssa fylkkas vásiha ahte guohtuneatnamat gáržot dađistaga. Dál sáhttá vel báhčinšillju ge huksejuvvot dohko. Boazodoallu Romssa fylkkas vásiha ahte guohtuneatnamat gáržot dađistaga. Dál sáhttá vel báhčinšillju ge huksejuvvot dohko. 1 No errors found
Diistaga deaivvada Romssa guovllustivra Tromssa suohkaniin. Čoahkkimis áigot geahččalit boazoealáhusa oainnu čilget báhčinšillju huksenplánaide ja gosa sin mielas livččii vuohkkaseamos hukset dan. Báhčinšillju huksenplánat álggahuvvojedje jo jagis 2006:s, go huksejedje Sálašvággai . Dasa lea leamašan stuorra vuosteháhku. Disttaga deaivvada Romssa guovllustivra Tromssa suohkaniin. Čoahkkimis áigot geahččalit boazoealáhusa oainnu čilget báhčinšilju huksenplánaide ja gosa sin mielas livččii vuohkkaseamos hukset dan. Báhčinšillju huksenplánat álggahuvvojedje jo jagis 2006:s, go huksejedje Sálašvággái . Dasa lea leamašan stuorra vuosteháhku. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Diistaga deaivvada Romssa guovllustivra Tromssa suohkaniin. Čoahkkimis áigot geahččalit boazoealáhusa oainnu čilget báhčinšillju huksenplánaide ja gosa sin mielas livččii vuohkkaseamos hukset dan. Báhčinšillju huksenplánat álggahuvvojedje jo jagis 2006:s, go huksejedje Sálašvággai . Dasa lea leamašan stuorra vuosteháhku.
Biestaga deaivvada Romssa guovllustivra Tromssa suohkaniin. Čoahkkimis áigot geahččalit boazoealáhusa oainnu čilget báhčinšillju huksenplánaide ja gosa sin mielas livččii vuohkkaseamos hukset dan. Báhčinšillju huksenplánat álggahuvvojedje jo jagis 2006:s, go huksejedje Sálašvággai Sálašvággái. Dasa lea leamašan stuorra vuosteháhku.
    • «Diistaga» ➞ [typo]
      • «Biestaga»
      • «Máistaga»
      • «Vistaga»
      • «Miestaga»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Sálašvággái.»
Biestaga deaivvada Romssa guovllustivra Tromssa suohkaniin. Čoahkkimis áigot geahččalit boazoealáhusa oainnu čilget báhčinšillju huksenplánaide ja gosa sin mielas livččii vuohkkaseamos hukset dan. Báhčinšillju huksenplánat álggahuvvojedje jo jagis 2006:s, go huksejedje Sálašvággai Sálašvággái. Dasa lea leamašan stuorra vuosteháhku.
Biestaga deaivvada Romssa guovllustivra Tromssa suohkaniin. Čoahkkimis áigot geahččalit boazoealáhusa oainnu čilget báhčinšillju huksenplánaide ja gosa sin mielas livččii vuohkkaseamos hukset dan. Báhčinšillju huksenplánat álggahuvvojedje jo jagis 2006:s, go huksejedje Sálašvággi Sálašvággái. Dasa lea leamašan stuorra vuosteháhku.
    • «Sálašvággai» ➞ [typo]
      • «Sálašvággi»
Sálašvákki ássit muosehuvvet go báhčinšillju lea sin lagasbirrasis, ja danne lea mearriduvvon ahte dat galgá sirdojuvvot. Tromssa gávpotráđđi hálidivččii sirdit dan moatti báikái Sálliris dahje Ráneš sullui. Sálašvákki ássit muosehuvvet go báhčinšillju lea sin lagasbirrasis, ja danne lea mearriduvvon ahte dat galgá sirdojuvvot. Tromssa gávpotráđđi háliidivččii sirdit dan moatti báikái Sálliris dahje Ráneš sullui. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sálašvákki ássit muosehuvvet go báhčinšillju lea sin lagasbirrasis, ja danne lea mearriduvvon ahte dat galgá sirdojuvvot. Tromssa gávpotráđđi hálidivččii sirdit dan moatti báikái Sálliris dahje Ráneš sullui.
Sálašvákki ássit muosehuvvet go báhčinšillju lea sin lagasbirrasis, ja danne lea mearriduvvon ahte dat galgá sirdojuvvot. Tromssa gávpotráđđi háliidivččii sirdit dan moatti báikái Sálliris dahje Ráneš sullui.
    • «hálidivččii» ➞ [typo]
      • «háliidivččii»
Buot dieid báikkiin lea boazodoallu, ja Ráneš orohat ii goit gal fuolašii militeara báhčinšillju iežaset orohahkii. Ránešhasain lea birra jagi doallu sullos, ja jus huksegohtet máidege dohko, de gáržot guohtuneatnamat. Buot dieid báikkiin lea boazodoallu, ja Ráneš orohat ii goit gal fuolašii militeara báhčinšillju iežaset orohahkii. Ránešhasain lea birra jagi doallu sullos, ja jus huksegohtet maidege dohko, de gáržot guohtuneatnamat. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Buot dieid báikkiin lea boazodoallu, ja Ráneš orohat ii goit gal fuolašii militeara báhčinšillju iežaset orohahkii. Ránešhasain lea birra jagi doallu sullos, ja jus huksegohtet máidege dohko, de gáržot guohtuneatnamat.
Buot dieid báikkiin lea boazodoallu, ja Ráneš orohat ii goit gal fuolašii militeara báhčinšillju iežaset orohahkii. Gánešhausain lea birra jagi doallu sullos, ja jus huksegohtet maidege dohko, de gáržot guohtuneatnamat.
    • «Ránešhasain» ➞ [typo]
      • «Gánešhausain»
      • «Gánešoasain»
      • «Gánešrasain»
      • «Gánešhisain»
      • «Gánešjasain»
    • «máidege» ➞ [typo]
      • «maidege»
      • «maidige»
Eai Sállira boazoeaiggádat ge fuolaše báhčalemiid iežaset lusa. Dán birra dat odne galget ge hupmat čoahkkimis. Oassálastit leat Romssa guovllustivra, Boazodoallohálddahus ja Tromssa suohkan. Eai Sállira boazoeaiggádat ge fuolaše báhčalemiid iežaset lusa. Dán birra dat odne galget ge hupmat čoahkkimis. Oassálastit leat Romssa guovllustivra, Boazodoallohálddahus ja Tromssa suohkan. 1 No errors found
Maŋimuš ođđasat sámegillii Beassá báhčit albasa Maŋimuš ođđasat sámegillii Beassá báhčit albasa 1 No errors found
Albbas ráppi alde. Albbas ráppi alde. 1 No errors found
Dieldda sullos Nordlanddas besset dál báhčit albasa, go dat lea speaddjan bohccuid. Dielddasullos Nordlánddas besset dál báhčit albasa, go dat lea speadjan bohccuid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dieldda sullos Nordlanddas besset dál báhčit albasa, go dat lea speaddjan bohccuid.
Dieldda sullos Nordlánddas besset dál báhčit albasa, go dat lea speadjan bohccuid.
    • «Nordlanddas» ➞ [typo]
      • «Nordlánddas»
    • «speaddjan» ➞ [typo]
      • «speadjan»
Nordlandda filkkamánne lea áddán lobi báhčit albasa Dieldda sullos Nordlanddas , go dat goddá bohccuid doppe. Boazoeaiggát Magne Huva muitala ahte olbmot leat oaidnán stuorra álbasa rastildeamen nuori, šaldi mielde. Dan máŋŋá gávdne ge sii ráppiid, lohká Huva. Nordlándda fylkkamánni lea addán lobi báhčit albasa Dielddasullos Nordlánddas , go dat goddá bohccuid doppe. Boazoeaiggát Magne Huva muitala ahte olbmot leat oaidnán stuorra albasa rasttildeamen nuori, šaldi mielde. Dan maŋŋá gávdne ge sii ráppiid, lohká Huva. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nordlandda filkkamánne lea áddán lobi báhčit albasa Dieldda sullos Nordlanddas , go dat goddá bohccuid doppe. Boazoeaiggát Magne Huva muitala ahte olbmot leat oaidnán stuorra álbasa rastildeamen nuori, šaldi mielde. Dan máŋŋá gávdne ge sii ráppiid, lohká Huva.
Nordlándda fylkkamánni lea addin lobi báhčit albasa Dieldda sullos Nordlánddas Nordlanddas, go dat goddá bohccuid doppe. Boazoeaiggát Magne Huva muitala ahte olbmot leat oaidnán stuorra albasa rasttildeame nuori, šaldi mielde. Dan maŋŋá gávdne ge sii ráppiid, lohká Huva.
    • «Nordlandda» ➞ [typo]
      • «Nordlándda»
    • «filkkamánne» ➞ [typo]
      • «fylkkamánni»
    • «áddán» ➞ [typo]
      • «addin»
      • «láddan»
    • «Nordlanddas» ➞ [typo]
      • «Nordlánddas»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Nordlanddas,»
    • «álbasa» ➞ [typo]
      • «albasa»
      • «aldasa»
      • «allasa»
      • «áldása»
      • «álbmasa»
      • «áliasa»
    • «rastildeamen» ➞ [typo]
      • «rasttildeame»
      • «rasttildeamen»
    • «máŋŋá» ➞ [typo]
      • «maŋŋá»
Nordlándda fylkkamánni lea addin lobi báhčit albasa Dieldda sullos Nordlánddas Nordlanddas, go dat goddá bohccuid doppe. Boazoeaiggát Magne Huva muitala ahte olbmot leat oaidnán stuorra albasa rasttildeame nuori, šaldi mielde. Dan maŋŋá gávdne ge sii ráppiid, lohká Huva.
Nordlándda fylkkamánni lea addin lobi báhčit albasa Dieldda sullos Nordlánddas Nordlánddas, go dat goddá bohccuid doppe. Boazoeaiggát Magne Huva muitala ahte olbmot leat oaidnán stuorra albasa rasttildeame nuori, šaldi mielde. Dan maŋŋá gávdne ge sii ráppiid, lohká Huva.
    • «Nordlanddas» ➞ [typo]
      • «Nordlánddas»
Boazoeaiggát Magne Huva lohka gávdnan ráppiid. Boazoeaiggát Magne Huva lohka gávdnan ráppiid. 1 No errors found
Dán guovllus eai galggašii leat boranávddit, ja dáid máŋemuš jágiid leat bivdit báhččán álbasiid Dielddasullos. Albasa besset bivdit skábmamánu 18 beaivve rádjái. Dál livččii dán guovllu suohkaniid ámmátbivdojoavku ( Interkommunalt jaktlag) gearggus bivdigoahtit albasa, muhto bivvalat ja arvvit leat dagahan váttisin vuohttit albasa. Dán guovllus eai galggaše leat boranávddit, ja dáid maŋemuš jagiid leat bivdit báhčán albasiid Dielddasullos. Albasa besset bivdit skábmamánu 18 beaivve rádjái. Dál livččii dán guovllu suohkaniid ámmátbivdojoavku ( Interkommunalt jaktlag) gearggus bivdigoahtit albasa, muhto bivvalat ja arvvit leat dagahan váttisin vuohttit albasa. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dán guovllus eai galggašii leat boranávddit, ja dáid máŋemuš jágiid leat bivdit báhččán álbasiid Dielddasullos. Albasa besset bivdit skábmamánu 18 beaivve rádjái. Dál livččii dán guovllu suohkaniid ámmátbivdojoavku ( Interkommunalt jaktlag) gearggus bivdigoahtit albasa, muhto bivvalat ja arvvit leat dagahan váttisin vuohttit albasa.
Dán guovllus eai galggašii leat boranávddit, ja dáid maŋemus jagiid leat bivdit báhcán albasiid Dielddasullos. Albasa besset bivdit skábmamánu 18 beaivve rádjái. Dál livččii dán guovllu suohkaniid ámmátbivdojoavku (Interkommunalt Interkommunalt 😱) gearggus bivdigoahtit albasa, muhto bivvalat ja arvvit leat dagahan váttisin vuohttit albasa.
    • «máŋemuš» ➞ [typo]
      • «maŋemus»
      • «maŋemuš»
      • «maŋimus»
      • «maŋimuš»
    • «jágiid» ➞ [typo]
      • «jagiid»
    • «báhččán» ➞ [typo]
      • «báhcán»
      • «gáhččan»
      • «bahččon»
      • «ráhččan»
      • «bahččun»
    • «álbasiid» ➞ [typo]
      • «albasiid»
      • «áldásiid»
      • «aldasiid»
      • «allasiid»
      • «álbmasiid»
    • «(» ➞ [space-after-paren-beg]
      • «(Interkommunalt»
    • «jaktlag» ➞ [typo]
Dán guovllus eai galggašii leat boranávddit, ja dáid maŋemus jagiid leat bivdit báhcán albasiid Dielddasullos. Albasa besset bivdit skábmamánu 18 beaivve rádjái. Dál livččii dán guovllu suohkaniid ámmátbivdojoavku (Interkommunalt Interkommunalt ) gearggus bivdigoahtit albasa, muhto bivvalat ja arvvit leat dagahan váttisin vuohttit albasa.
Dán guovllus eai galggašii leat boranávddit, ja dáid maŋemus jagiid leat bivdit báhcán albasiid Dielddasullos. Albasa besset bivdit skábmamánu 18 beaivve rádjái. Dál livččii dán guovllu suohkaniid ámmátbivdojoavku (Interkommunalit Interkommunalt Interkommunalt) gearggus bivdigoahtit albasa, muhto bivvalat ja arvvit leat dagahan váttisin vuohttit albasa.
    • «Interkommunalt» ➞ [typo]
      • «Interkommunalit»
      • «Interkommunalet»
      • «Interkommunalat»
      • «Interkommunalut»
    • «)» ➞ [space-before-paren-end]
      • «Interkommunalt)»
Dán guovllus eai galggašii leat boranávddit, ja dáid maŋemus jagiid leat bivdit báhcán albasiid Dielddasullos. Albasa besset bivdit skábmamánu 18 beaivve rádjái. Dál livččii dán guovllu suohkaniid ámmátbivdojoavku (Interkommunalit Interkommunalt Interkommunalt) gearggus bivdigoahtit albasa, muhto bivvalat ja arvvit leat dagahan váttisin vuohttit albasa.
Dán guovllus eai galggašii leat boranávddit, ja dáid maŋemus jagiid leat bivdit báhcán albasiid Dielddasullos. Albasa besset bivdit skábmamánu 18 beaivve rádjái. Dál livččii dán guovllu suohkaniid ámmátbivdojoavku (Interkommunalit Interkommunalit Interkommunat) gearggus bivdigoahtit albasa, muhto bivvalat ja arvvit leat dagahan váttisin vuohttit albasa.
    • «Interkommunalt» ➞ [typo]
      • «Interkommunalit»
      • «Interkommunalet»
      • «Interkommunalat»
      • «Interkommunalut»
    • «Interkommunalt» ➞ [typo]
      • «Interkommunat»
      • «Interkommunalit»
      • «Interkommunalet»
      • «Interkommunalat»
      • «Interkommunalut»
Stoahkan- ja lihkadanlávlagat Árvvoštallet ođđa bártasajiid Stoahkan- ja lihkadanlávlagat Árvvoštallet ođđa bartasajiid 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Stoahkan- ja lihkadanlávlagat Árvvoštallet ođđa bártasajiid
Stoahkan- ja lihkadanlávlagat Árvvoštallet ođđa bartasajiid
    • «bártasajiid» ➞ [typo]
      • «bartasajiid»
Poršaŋggu gielddastivrra dohkkehii duorastaga plánastrategiija 2015 rádjai, mas maid lea oassin birrasii duhát ođđa bartátomtta gielddas. Porsáŋggu gielddastivra dohkkehii duorastaga plánastrategiija 2015 rádjai, mas maid lea oassin birrasii duhát ođđa bartatomtta gielddas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Poršaŋggu gielddastivrra dohkkehii duorastaga plánastrategiija 2015 rádjai, mas maid lea oassin birrasii duhát ođđa bartátomtta gielddas.
Porsáŋggu gielddastivrra dohkkehii duorastaga plánastrategiija 2015 rádjai, mas maid lea oassin birrasii duháha ođđa bartatomtta gielddas.
    • «Poršaŋggu» ➞ [typo]
      • «Porsáŋggu»
    • «duhát» ➞ [typo]
      • «duháha»
    • «bartátomtta» ➞ [typo]
      • «bartatomtta»
      • «bardotomtta»
      • «gártátomtta»
      • «eartatomtta»
      • «bárátomtta»
      • «kártátomtta»
      • «boartatomtta»
– Dat ii leat mearreduvvon gosa dát bártasajit šaddet, ii leat gal nu ahte šaddet dušše guovttebeallai Poršaŋgguvuona , nu go lea gullostan, lohká sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen. – Dat ii leat mearriduvvon gosa dát bartasajit šaddet, ii leat gal nu ahte šaddet dušše guovtte beallái Porsáŋgguvuona , nu go lea gullostan, lohká sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Dat ii leat mearreduvvon gosa dát bártasajit šaddet, ii leat gal nu ahte šaddet dušše guovttebeallai Poršaŋgguvuona , nu go lea gullostan, lohká sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen.
– Dat ii leat 😱 gosa dát bartasajit šaddet, ii leat gal nu ahte šaddet dušše guovttebealat Poršaŋgguvuona Poršaŋgguvuona, nu go lea gullostan, lohká sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen.
    • «mearreduvvon» ➞ [typo]
      • «bártasajit» ➞ [typo]
        • «bartasajit»
      • «guovttebeallai» ➞ [typo]
        • «guovttebealat»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Poršaŋgguvuona,»
– Dat ii leat gosa dát bartasajit šaddet, ii leat gal nu ahte šaddet dušše guovttebealat Poršaŋgguvuona Poršaŋgguvuona, nu go lea gullostan, lohká sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen.
– Dat ii leat gosa dát bartasajit šaddet, ii leat gal nu ahte šaddet dušše guovttebealat Porsáŋgguvuona Porsáŋgguvuona, nu go lea gullostan, lohká sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen.
    • «leat  gosa» ➞ [double-space-before]
      • «leat gosa»
    • «Poršaŋgguvuona» ➞ [typo]
      • «Porsáŋgguvuona»
    • «Poršaŋgguvuona» ➞ [typo]
      • «Porsáŋgguvuona»
Olgešbellodaga politihkkár ja sátnejođiheaddji lohká dál plánegoahttit mo bártahuksenvejolašvuođat berrejit leat. Olgešbellodaga politihkkár ja sátnejođiheaddji lohká dál plánegoahtit mo bartahuksenvejolašvuođat berrejit leat. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Olgešbellodaga politihkkár ja sátnejođiheaddji lohká dál plánegoahttit mo bártahuksenvejolašvuođat berrejit leat.
Olgešbellodaga politihkkár ja sátnejođiheaddji lohká dál plánegoahtit mo bartahuksenvejolašvuođat berrejit leat.
    • «plánegoahttit» ➞ [typo]
      • «plánegoahtit»
      • «plánešgoahtit»
    • «bártahuksenvejolašvuođat» ➞ [typo]
      • «bartahuksenvejolašvuođat»
– Buorre gullat Poršánggu gielddastivra gieđahalai earret eará bártaášši ikte ja okta gii lea vuorddašan mo dát šaddá, lea boazodoalli Alf Johansen. – Buorre gullat Porsáŋggu gielddastivra gieđahalai earret eará bartaášši ikte ja okta gii lea vuorddašan mo dát šaddá, lea boazodoalli Alf Johansen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Buorre gullat Poršánggu gielddastivra gieđahalai earret eará bártaášši ikte ja okta gii lea vuorddašan mo dát šaddá, lea boazodoalli Alf Johansen.
– Buorre gullat Porsáŋggu gielddastivra gieđahalai earret eará bartaášši ikte ja okta gii lea vuorddašan mo dát šaddá, lea boazodoalli Alf Johansen.
    • «Poršánggu» ➞ [typo]
      • «Porsáŋggu»
    • «bártaášši» ➞ [typo]
      • «bartaášši»
– Geahppu veaháš gullat ahte ii leat mearreduvvon justta gosa plánejit dáid bárttaid , lohká Alf Johansen. – Geahppu veaháš gullat ahte ii leat mearriduvvon justa gosa plánejit dáid barttaid , lohká Alf Johansen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Geahppu veaháš gullat ahte ii leat mearreduvvon justta gosa plánejit dáid bárttaid , lohká Alf Johansen.
– Geahppu veaháš gullat ahte ii leat 😱 justa gosa plánejit dáid bárttaid bárttaid, lohká Alf Johansen.
    • «mearreduvvon» ➞ [typo]
      • «justta» ➞ [typo]
        • «justa»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «bárttaid,»
– Geahppu veaháš gullat ahte ii leat justa gosa plánejit dáid bárttaid bárttaid, lohká Alf Johansen.
– Geahppu veaháš gullat ahte ii leat justa gosa plánejit dáid barttaid barttaid, lohká Alf Johansen.
    • «leat  justa» ➞ [double-space-before]
      • «leat justa»
    • «bárttaid» ➞ [typo]
      • «barttaid»
      • «borttáid»
      • «gárttáid»
      • «earttaid»
      • «boarttaid»
      • «basttaid»
      • «kárttáid»
    • «bárttaid» ➞ [typo]
      • «barttaid»
      • «borttáid»
      • «gárttáid»
      • «earttaid»
      • «boarttaid»
      • «basttaid»
      • «kárttáid»
Árabut dán vahkus son lei fuolastuvvan gieldda plánaide, go lei gullan ahte gártet duhát ođđa bártasaji guovttebeallai Porsangguvuona , gos geasseeatnamiin leat birrasii 20-duhát bohcco. Árabut dán vahkus son lei fuolastuvvan gieldda plánaide, go lei gullan ahte gártet duhát ođđa bartasaji guovttebeallai Porsáŋgguvuona , gos geasseeatnamiin leat birrasii 20-duhát bohcco. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Árabut dán vahkus son lei fuolastuvvan gieldda plánaide, go lei gullan ahte gártet duhát ođđa bártasaji guovttebeallai Porsangguvuona , gos geasseeatnamiin leat birrasii 20-duhát bohcco.
Árabut dán vahkus son lei fuolastuvvan gieldda plánaide, go lei gullan ahte gártet duháha ođđa bartasaji guovttebealat Porsangguvuona Porsangguvuona, gos geasseeatnamiin leat birrasii 😱 bohcco.
    • «duhát» ➞ [typo]
      • «duháha»
    • «bártasaji» ➞ [typo]
      • «bartasaji»
    • «guovttebeallai» ➞ [typo]
      • «guovttebealat»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Porsangguvuona,»
    • «20-duhát» ➞ [typo]
Árabut dán vahkus son lei fuolastuvvan gieldda plánaide, go lei gullan ahte gártet duháha ođđa bartasaji guovttebealat Porsangguvuona Porsangguvuona, gos geasseeatnamiin leat birrasii bohcco.
Árabut dán vahkus son lei fuolastuvvan gieldda plánaide, go lei gullan ahte gártet duháha ođđa bartasaji guovttebealaga Porsáŋgguvuona Porsáŋgguvuona, gos geasseeatnamiin leat birrasii bohcco.
    • «guovttebealat» ➞ [typo]
      • «guovttebealaga»
    • «Porsangguvuona» ➞ [typo]
      • «Porsáŋgguvuona»
    • «Porsangguvuona» ➞ [typo]
      • «Porsáŋgguvuona»
    • «birrasii  bohcco» ➞ [double-space-before]
      • «birrasii bohcco»
– Boazodoallit čoahkkinasttigoahttit Alf Johansen lohká boazodoalliin dárbu dál gulahallat dán áššis, ja son sávvá bártahuksemiid bidjat guovlluide gos jo leat bárttat ja maid boazoealáhus lea dohkkehan. – Boazodoallit čoahkkinastigoahtit Alf Johansen lohká boazodolliin dárbu dál gulahallat dán áššis, ja son sávvá bartahuksemiid bidjat guovlluide gos jo leat barttat ja maid boazoealáhus lea dohkkehan. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Boazodoallit čoahkkinasttigoahttit Alf Johansen lohká boazodoalliin dárbu dál gulahallat dán áššis, ja son sávvá bártahuksemiid bidjat guovlluide gos jo leat bárttat ja maid boazoealáhus lea dohkkehan.
– Boazodoallit čoahkkinastigoahtit Alf Johansen lohká boazodoalliin dárbu dál gulahallat dán áššis, ja son sávvá bartahuksemiid bidjat guovlluide gos jo leat barttat ja maid boazoealáhus lea dohkkehan.
    • «čoahkkinasttigoahttit» ➞ [typo]
      • «čoahkkinastigoahtit»
      • «čoahkkinastigoahtti»
    • «bártahuksemiid» ➞ [typo]
      • «bartahuksemiid»
    • «bárttat» ➞ [typo]
      • «barttat»
      • «bartta»
      • «gártat»
      • «barttas»
      • «kárttát»
      • «borttát»
– Dás ferte jurddašit ealáhusa dárbbuid birra maid vuoi eatnamat eai gáržžu , danin fertejit buot vejolaš orgánain dál bargagoahttit áššin . – Dás ferte jurddašit ealáhusa dárbbuid birra maid vuoi eatnamat eai gáržžo , danin fertejit buot vejolaš orgánain dál bargagoahtit áššiin . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Dás ferte jurddašit ealáhusa dárbbuid birra maid vuoi eatnamat eai gáržžu , danin fertejit buot vejolaš orgánain dál bargagoahttit áššin .
– Dás ferte jurddašit ealáhusa dárbbuid birra maid vai eatnamat eai gáržžo gáržžu, danin fertejit buot vejolaš orgánain dál bargagoahtit áššin.
    • «vuoi» ➞ [typo]
      • «vai»
    • «gáržžu» ➞ [typo]
      • «gáržžo»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gáržžu,»
    • «bargagoahttit» ➞ [typo]
      • «bargagoahtit»
    • «áššin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «áššin.»
– Dás ferte jurddašit ealáhusa dárbbuid birra maid vai eatnamat eai gáržžo gáržžu, danin fertejit buot vejolaš orgánain dál bargagoahtit áššin.
– Dás ferte jurddašit ealáhusa dárbbuid birra maid vai eatnamat eai gáržžo gáržžo, danin fertejit buot vejolaš orgánain dál bargagoahtit áššin.
    • «gáržžu» ➞ [typo]
      • «gáržžo»
Galget gulahallat Sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen lohká dál čuovvut dábálaš bargovugiid dákkár huksenáššiin, mii mielddisbuktá ahte buohkain galget gulahallat áššis. Galget gulahallat Sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen lohká dál čuovvut dábálaš bargovugiid dákkár huksenáššiin, mii mielddisbuktá ahte buohkain galget gulahallat áššis. 1 No errors found
– Mii gal čuovvut njuolggádusaid huksenplánain ja boazodoalun galgat maid gulahallat, čilge Hanssen. – Mii gal čuovvut njuolggadusaid huksenplánain ja boazodoaluin galgat maid gulahallat, čilge Hanssen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Mii gal čuovvut njuolggádusaid huksenplánain ja boazodoalun galgat maid gulahallat, čilge Hanssen.
– Mii gal čuovvut njuolggadusaid huksenplánain ja 😱 galgat maid gulahallat, čilge Hanssen.
    • «njuolggádusaid» ➞ [typo]
      • «njuolggadusaid»
    • «boazodoalun» ➞ [typo]
– Mii gal čuovvut njuolggadusaid huksenplánain ja galgat maid gulahallat, čilge Hanssen.
– Mii gal čuovvut njuolggadusaid huksenplánain ja galgat maid gulahallat, čilge Hanssen.
    • «ja  galgat» ➞ [double-space-before]
      • «ja galgat»
Deanu sámeskuvlla njunnošis Deanu sámeskuvlla njunnošis 1 No errors found
Deanu sámeskuvlla oahppit Dieđátgo gilvvu algovuorus 2012. Deanu sámeskuvlla oahppit Dieđátgo gilvvu algovuorus 2012. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Deanu sámeskuvlla oahppit Dieđátgo gilvvu algovuorus 2012.
Deanu sámeskuvlla oahppit Dieđátgo gilvvu álgovuoru 2012.
    • «algovuorus» ➞ [typo]
      • «álgovuoru»
Deanu sámeskuvlla oahppit ledje Finnmárkku buoremusat matematihkas. Čájehit vuođđoskuvllaid giđa čálalaš iskosiid bohtosat logat luohkkái. Deanu sámeskuvlla oahppit ledje Finnmárkku buoremusat matematihkas. Čájehit vuođđoskuvllaid giđa čálalaš iskosiid bohtosat logát luohkkái. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Deanu sámeskuvlla oahppit ledje Finnmárkku buoremusat matematihkas. Čájehit vuođđoskuvllaid giđa čálalaš iskosiid bohtosat logat luohkkái.
Deanu sámeskuvlla oahppit ledje Finnmárkku buoremusat matematihkas. Čájehit vuođđoskuvllaid giđa čálalaš iskosiid bohtosat logát luohkkái.
    • «logat» ➞ [real-logát]
      • «logát»
Sámeskuvlla oahppit ledje measta ovtta árvosáni badjelis eará Finnmárkku ohppiid. Gaskamearálaš árvosátni lei 3,6 čálalaš matematihkas sámeskuvllas. Gaskamearálaš árvosátni olles Finnmárkkus lei 2,7. Giđđat lei Norggas gaskamearri matematihka iskosis 3,1, čállá Ságat Sámeskuvlla oahppit ledje measta ovtta árvosáni badjelis eará Finnmárkku ohppiid. Gaskamearálaš árvosátni lei 3,6 čálalaš matematihkas sámeskuvllas. Gaskamearálaš árvosátni olles Finnmárkkus lei 2,7. Giđđat lei Norggas gaskamearri matematihka iskosis 3,1, čállá Ságat 1 No errors found
Buorre vuođđu lea dehálaš Oahpaheaddji Irene Pettersen muittuha, ahte buorre vuođđu oahppamis lea dehálaš ja juogada gutni maid gaska- ja vuođđodási oahpahussii. Muđui “gahččet” oahppit johtilit eret fágas joatkkaskuvllain. Buorre vuođđu lea dehálaš Oahpaheaddji Irene Pettersen muittuha, ahte buorre vuođđu oahppamis lea dehálaš ja juogada gudni maid gaska- ja vuođđodási oahpahussii. Muđui “gahččet” oahppit johtilit eret fágas joatkkaskuvllain. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Buorre vuođđu lea dehálaš Oahpaheaddji Irene Pettersen muittuha, ahte buorre vuođđu oahppamis lea dehálaš ja juogada gutni maid gaska- ja vuođđodási oahpahussii. Muđui “gahččet” oahppit johtilit eret fágas joatkkaskuvllain.
Buorre vuođđu lea dehálaš Oahpaheaddji Irene Pettersen muittuha, ahte buorre vuođđu oahppamis lea dehálaš ja juogada gudni maid gaska- ja vuođđodási oahpahussii. Muđui ”gahččet” oahppit johtilit eret fágas joatkkaskuvllain.
    • «gutni» ➞ [typo]
      • «gudni»
    • «“gahččet» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”gahččet»
Irene Pettersen oahpaha sámeskuvllas. Irene Pettersen oahpaha sámeskuvllas. 1 No errors found
Lea maid dehálaš čuovvut juohkehaš oahppi golbma maŋimuš jagi, son oaidná juo gávccát luohká rájes, maid berre deattuhit ja mainna bargat lasi, muitala Pettersen. Lea maid dehálaš čuovvut juohkehaš oahppi golbma maŋimuš jagi, son oaidná juo gávccát luohká rájes, maid berre deattuhit ja mainna bargat lasi, muitala Pettersen. 1 No errors found
Oahpahus guovtti gillii Giđa rádjai geavahuvvui skuvllas Mega oahpponeavvu. Dat ii lean máhttu loktema oahppoplána mielde. Pettersen čuoččuha, ahte eai dát girjjit sáhte leat nu fuoni go bohtosat leamaš nu buori Easkka dál čakčat leat sii sirdašuvvan Sirkel nammasaš oahpponeavvuide, go vuosttas sámegiel girjjit ledje gárvánan. Oahpahus guovtti gillii Giđa rádjai geavahuvvui skuvllas Mega oahpponeavvu. Dat ii lean máhttu loktema oahppoplána mielde. Pettersen čuoččuha, ahte eai dát girjjit sáhte leat nu fuonit, go bohtosat leamaš nu buorit. Easkka dál čakčat leat sii sirdašuvvan Sirkel nammasaš oahpponeavvuide, go vuosttas sámegiel girjjit ledje gárvánan. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oahpahus guovtti gillii Giđa rádjai geavahuvvui skuvllas Mega oahpponeavvu. Dat ii lean máhttu loktema oahppoplána mielde. Pettersen čuoččuha, ahte eai dát girjjit sáhte leat nu fuoni go bohtosat leamaš nu buori Easkka dál čakčat leat sii sirdašuvvan Sirkel nammasaš oahpponeavvuide, go vuosttas sámegiel girjjit ledje gárvánan.
Oahpahus guovtti gillii Giđa rádjai geavahuvvui skuvllas Mega oahpponeavvu. Dat ii lean máhttuloktema oahppoplána mielde. Pettersen čuoččuha, ahte eai dát girjjit sáhte leat nu fuoni go bohtosat leamaš nu buori Easkka dál čakčat leat sii sirdašuvvan Sirkel nammasaš oahpponeavvuide, go vuosttas sámegiel girjjit ledje gárvánan.
    • «máhttu loktema» ➞ [msyn-compound]
      • «máhttuloktema»
Pettersen geavaha guktuid gielaid oahpaheamis. Son oaivvilda, ahte oahppit berrejit máhttit tearpmaid ja doahpagiid sihke dáro - ja sámegillii. Sii mannet jáhkkimis dasto joatkkaskuvllaide, omd. Girkonjárgii dahje Čáhcesullui ja doppe eai oaččo gal matematihkaoahpu sámegillii. Pettersen geavaha guktuid gielaid oahpaheamis. Son oaivvilda, ahte oahppit berrejit máhttit tearpmaid ja doahpagiid sihke dáro - ja sámegillii. Sii mannet jáhkkimis dasto joatkkaskuvllaide, omd. Girkonjárgii dahje Čáhcesullui ja doppe eai oaččo gal matematihkkaoahpu sámegillii. 1 No errors found
Dálá sámi museavisttit eai dohkke Dálá sámi museavisttit eai dohkke 1 No errors found
Sámi museasearvi cuiggoda go sámi museain eai leat dohkálaš visttit váldit vuostá buot sámi kulturárbbi. Sámi museasearvi cuiggoda go sámi museain eai leat dohkálaš visttit váldit vuostá buot sámi kulturárbbi. 1 No errors found
Sámi museasearvvis moitet garrasit, go Nuortasámi musea vistti ii vel sáhte váldit atnui. Sihke Statsbygg, Sámediggi ja Mátta-Várjjat gielda leat dohkkehan Nuortasámi musea, muhto musea jođiheaddji dadjá visttis leat vel teknihkkalaš váilevašvuođat, ja nu ii loga sáhttit cegget čájáhusaid. Sámi museasearvvis moitet garrasit, go Nuortasámi musea vistti ii vel sáhte váldit atnui. Sihke Statsbygg, Sámediggi ja Mátta-Várjjat gielda leat dohkkehan Nuortasámi musea, muhto musea jođiheaddji dadjá visttis leat vel teknihkalaš váilevašvuođat, ja nu ii loga sáhttit cegget čájáhusaid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi museasearvvis moitet garrasit, go Nuortasámi musea vistti ii vel sáhte váldit atnui. Sihke Statsbygg, Sámediggi ja Mátta-Várjjat gielda leat dohkkehan Nuortasámi musea, muhto musea jođiheaddji dadjá visttis leat vel teknihkkalaš váilevašvuođat, ja nu ii loga sáhttit cegget čájáhusaid.
Sámi museasearvvis moitet garrasit, go Nuortasámi musea vistti ii vel sáhte váldit atnui. Sihke Statsbygg, Sámediggi ja Mátta-Várjjat gielda leat dohkkehan Nuortasámi musea, muhto musea jođiheaddji dadjá visttis leat vel teknihkalaš váilevašvuođat, ja nu ii loga sáhttit cegget čájáhusaid.
    • «teknihkkalaš» ➞ [typo]
      • «teknihkalaš»
Loga maid: Nuortasámi musea ii gárvvis Loga maid: Nuortasámi musea ii gárvvis 1 No errors found
Loga maid: Nuortasámi musea viimmat gárvvis Loga maid: Nuortasámi musea viimmat gárvvis 1 No errors found
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga našunalmuseain , dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen. Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga nationálamuseain , dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos leat váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga našunalmuseain , dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen.
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga našunalmuseain našunalmuseain, dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «našunalmuseain,»
    • «stivrajođiheaddji» ➞ [typo]
      • «stivrrajođiheaddji»
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga našunalmuseain našunalmuseain, dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen.
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga 😱 😱, dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen.
    • «našunalmuseain» ➞ [typo]
      • «našunalmuseain» ➞ [typo]
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga , dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen.
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga , dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen.
    • «Norgga  ,» ➞ [double-space-before]
      • «Norgga ,»
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga , dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen.
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga, dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen.
    • «Norgga ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Norgga,»
Andreassen dadjá dál leat kulturdepartemeanta duohken buoridit dili buot sámi museaid ektui, maiddái Nuorta-sámi musea ektui. Dát ahte váldá ná guhkes áiggi dohkkehit sámi museaid, čájeha dušše ahte mo sámi museaid meannudit, vaikko Sámediggi juo logi jagi áigi válddi badjelasas sámi museaid, dadjá Andreassen. Andreassen dadjá dál lea kulturdepartemeanta duohken buoridit dili buot sámi museaid ektui, maiddái Nuortasámi musea ektui. Dát ahte váldá ná guhkes áiggi dohkkehit sámi museaid, čájeha dušše ahte mo sámi museaid meannudit, vaikko Sámediggi juo logi jagi áigi válddii badjelasas sámi museaid, dadjá Andreassen. 1 No errors found
Boazodoalu obbalaš rehketdoallu Boazodoalu obbalaš rehketdoallu 1 No errors found
Boazohattit ja njuovvandeattut leat njiedjan, boahtá ovdan maŋimuš obbalaš boazodoalu rehketdoalus. Boazohattit ja njuovvandeattut leat njiedjan, boahtá ovdan maŋimuš obbalaš boazodoalu rehketdoalus. 1 No errors found
Boazodoalu Ekonomalaš lávdegoddi buktá ovdán mo obbalaš boazodoalu rehketdoallu lea. Boazodoalu Ekonomalaš lávdegoddi buktá ovdán mo obbalaš boazodoalu rehketdoallu lea. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boazodoalu Ekonomalaš lávdegoddi buktá ovdán mo obbalaš boazodoalu rehketdoallu lea.
Boazodoalu Ekonomalaš lávdegoddi buktá ovdan mo obbalaš boazodoalu rehketdoallu lea.
    • «ovdán» ➞ [typo]
      • «ovdan»
- Dás oidno, ahte biergohattit leat njiedjan maŋimuš golmma jagis, dasa lassin lea maid njuovvandeattut unnon, vaikko miessedeattu lea buorránan maŋimuš viđá jagis, de ráves bohccot leat gehppon. Dadjá Norgga eanandoallodutkan instituhtta ossodatdirektevra ja lávdegotti jođiheaddji, Lars Johan Rustad. - Dás oidno, ahte biergohattit leat njiedjan maŋimuš golmma jagis, dasa lassin lea maid njuovvandeattut unnon, vaikko miessedeattu lea buorránan maŋimuš viđa jagis, de ráves bohccot leat gehppon. Dadjá Norgga eanandoallodutkan instituhta ossodatdirektevra ja lávdegotti jođiheaddji, Lars Johan Rustad. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Dás oidno, ahte biergohattit leat njiedjan maŋimuš golmma jagis, dasa lassin lea maid njuovvandeattut unnon, vaikko miessedeattu lea buorránan maŋimuš viđá jagis, de ráves bohccot leat gehppon. Dadjá Norgga eanandoallodutkan instituhtta ossodatdirektevra ja lávdegotti jođiheaddji, Lars Johan Rustad.
- Dás oidno, ahte biergohattit leat njiedjan maŋimuš golmma jagis, dasa lassin lea maid njuovvandeattut unnon, vaikko miessedeattu lea buorránan maŋimuš viđa jagis, de ráves bohccot leat gehppon. Dadjá Norgga eanandoallodutkan instituhtta ossodatdirektevra ja lávdegotti jođiheaddji, Lars Johan Rustad.
    • «viđá» ➞ [typo]
      • «viđa»
Rahčet gánnáhahttivuođain Boazodoalus leat ain hástalusat gánnáhahttivuođa ektui, ja nugo eará ealáhusain leat de gávdnojit maid boazodilis doalut, main lea vuolláibáza, dadjá boazodoalu obbalaš rehketdoalu lávdegotti jođiheaddji, Rustad. Rahčet gánnáhahttivuođain Boazodoalus leat ain hástalusat gánnáhahttivuođa ektui, ja nugo eará ealáhusain leat de gávdnojit maid boazodilis doalut, main lea vuolláibáza, dadjá boazodoalu obbalaš rehketdoalu lávdegotti jođiheaddji, Rustad. 1 No errors found
Son jáhkká, ahte jus boazodoallu garrasit oččoda boazologu njiedjat muhtin guovlluin earenoamážit Finnmárkkus ja oččot maid buoret hatti bohccobierggus, de jáhka Rustad maid gánnáhahttivuođa buorránit. Son jáhkká, ahte jus boazodoallu garrasit oččoda boazologu njiedjat muhtin guovlluin earenoamážit Finnmárkkus ja ožžot maid buoret hatti bohccobierggus, de jáhka Rustad maid gánnáhahttivuođa buorránit. 1 No errors found
- Hástalussan lea muhtin guovlluin boazologut ja nubbi hástalus lea márkaniin oaččut buoret hatti bierggus. Muhto go dainna bargá systemáhtalaččat, de dilli buorrána, dadjá Rustad. - Hástalussan lea muhtin guovlluin boazologut ja nubbi hástalus lea márkaniin oažžut buoret hatti bierggus. Muhto go dainna bargá systemáhtalaččat, de dilli buorrána, dadjá Rustad. 1 No errors found
Mari Boine signerii girjjiid Mari Boine signerii girjjiid 1 No errors found
Mari Boine ii loga ábuhit čiegadit dan mii lei báhčá , váivi ja lossat, go eallimis leat máŋggalágan vásáhusat. Mari Boine ii loga ábuhit čiegadit dan mii lei bahča , váivi ja lossat, go eallimis leat máŋggalágan vásáhusat. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mari Boine ii loga ábuhit čiegadit dan mii lei báhčá , váivi ja lossat, go eallimis leat máŋggalágan vásáhusat.
Mari Boine ii loga ábuhit čiegadit dan mii lei báhčá, váivi ja lossat, go eallimis leat máŋggalágan vásáhusat.
    • «báhčá ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «báhčá,»
Mari Boine lea viimmat fas boahtán ruoktot, Kárášjohkii. Dál son áigo vuoiŋŋastit guokte mánu iežas lagámušaid luhtte. Mari Boine lea viimmat fas boahtán ruoktot, Kárášjohkii. Dál son áigu vuoiŋŋastit guokte mánu iežas lagamušaid luhtte. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mari Boine lea viimmat fas boahtán ruoktot, Kárášjohkii. Dál son áigo vuoiŋŋastit guokte mánu iežas lagámušaid luhtte.
Mari Boine lea viimmat fas boahtán ruoktot, Kárášjohkii. Dál son áigo vuoiŋŋastit guokte mánu iežas lagamusaid luhtte.
    • «lagámušaid» ➞ [typo]
      • «lagamusaid»
      • «lagamušaids»
      • «álgámušaid»
– Lei hui somá fas vuoddjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skábma čuovgga, lohká Mari. – Lei hui somá fas vuodjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skápma čuovgga, lohká Mari. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Lei hui somá fas vuoddjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skábma čuovgga, lohká Mari.
– Lei hui somá fas vuoddjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skábmačuovgga, lohká Mari.
    • «skábma čuovgga» ➞ [msyn-compound]
      • «skábmačuovgga»
Ártista lea lávvardaga Kárášjoga girjegávppis signeremin iežas ja Per Lars Thonstad girjji "Fly med meg", "Girdde mu mielde". - Dat lea hui somá oaidnit dal man olusat beroštit dan girjjis. Ja mun gulan dat leat olusat juo oastán dan ovddalgihtii, lohká Mari. Artista lea lávvardaga Kárášjoga girjegávppis signeremin iežas ja Per Lars Thonstad girjji "Fly med meg", "Girdde mu mielde". - Dat lea hui somá oaidnit dal man olusat beroštit dan girjjis. Ja mun gulan dat leat olusat juo oastán dan ovddalgihtii, lohká Mari. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ártista lea lávvardaga Kárášjoga girjegávppis signeremin iežas ja Per Lars Thonstad girjji "Fly med meg", "Girdde mu mielde". - Dat lea hui somá oaidnit dal man olusat beroštit dan girjjis. Ja mun gulan dat leat olusat juo oastán dan ovddalgihtii, lohká Mari.
Artista lea lávvardaga Kárášjoga girjegávppis signeremin iežas ja Per Lars Tunstad girjji "Fly mot de", "Girdde mu mielde". - Dat lea hui somá oaidnit dal man olusat beroštit dan girjjis. Ja mun gulan dat leat olusat juo oastán dan ovddalgihtii, lohká Mari.
    • «Ártista» ➞ [typo]
      • «Artista»
    • «Thonstad» ➞ [typo]
      • «Tunstad»
      • «Tronstad»
      • «Tonstad»
    • «med» ➞ [typo]
      • «mot»
      • «et»
      • «šet»
      • «maid»
      • «de»
    • «meg» ➞ [typo]
      • «de»
Reakšuvnnaid ožžon? Reakšuvnnaid ožžon? 1 No errors found
Máŋggas lohket, ahte sii leat nu olu oahppan, go leat lohkan dan girjji. Okta lea, ahte olbmot lohket sáhkkiivuođain, vai dihtet eambbo mu birra, muhto earenoamážit dážamáilmmis lohket, ahte sii nu olu ohppet, ja ožžot dieđuid mat sis ovdal eai lean. Máŋggas lohket, ahte sii leat nu olu oahppan, go leat lohkan dan girjji. Okta lea, ahte olbmot lohket sáhkkiivuođain, vai dihtet eambbo mu birra, muhto earenoamážit dážamáilmmis lohket, ahte sii nu olu ohppet, ja ožžot dieđuid mat sis ovdal eai lean. 1 No errors found
- Mun jáhkán dat lea juoga mii dárbbašuvvo. Dat leige jurdda munnos Per Lars Thonstadin , ahte moai háliideimme ráhkadit dakkár girjji, gos galget maiddai boahtit dieđut min duogáža birra ja min historjjá birra. - Mun jáhkán dat lea juoga mii dárbbašuvvo. Dat leige jurdda munnos Per Lars Thonstadiin , ahte moai háliideimme ráhkadit dakkár girjji, gos galget maiddai boahtit dieđut min duogáža birra ja min historjjá birra. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Mun jáhkán dat lea juoga mii dárbbašuvvo. Dat leige jurdda munnos Per Lars Thonstadin , ahte moai háliideimme ráhkadit dakkár girjji, gos galget maiddai boahtit dieđut min duogáža birra ja min historjjá birra.
- Mun jáhkán dat lea juoga mii dárbbašuvvo. Dat leige jurdda munnos Per Lars Thonstadin Tonstadain, ahte moai háliideimme ráhkadit dakkár girjji, gos galget maiddai boahtit dieđut min duogáža birra ja min historjjá birra.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Tonstadain,»
- Mun jáhkán dat lea juoga mii dárbbašuvvo. Dat leige jurdda munnos Per Lars Thonstadin Tonstadain, ahte moai háliideimme ráhkadit dakkár girjji, gos galget maiddai boahtit dieđut min duogáža birra ja min historjjá birra.
- Mun jáhkán dat lea juoga mii dárbbašuvvo. Dat leige jurdda munnos Per Lars Tonstadain Tonstadain, ahte moai háliideimme ráhkadit dakkár girjji, gos galget maiddai boahtit dieđut min duogáža birra ja min historjjá birra.
    • «Thonstadin» ➞ [typo]
      • «Tonstadain»
      • «Tronstadain»
Dat sáhttá ahte dakkár olbmuide geat juo dihtet ovdagihtii daid áššiid ahte sii háliidit njuikut. -Eat mii viša dien lohkkat , mii háliidit lohkat eambbo Mari birra. Dat sáhttá ahte dakkár olbmuide geat juo dihtet ovdagihtii daid áššiid ahte sii háliidit njuikut. -Eat mii viša dien lohkat , mii háliidit lohkat eambbo Mari birra. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dat sáhttá ahte dakkár olbmuide geat juo dihtet ovdagihtii daid áššiid ahte sii háliidit njuikut. -Eat mii viša dien lohkkat , mii háliidit lohkat eambbo Mari birra.
Dat sáhttá ahte dakkár olbmuide geat juo dihtet ovdagihtii daid áššiid ahte sii háliidit njuikut. -Eat mii viša dien lohkkat, mii háliidit lohkat eambbo Mari birra.
    • «lohkkat ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lohkkat,»
Kárášjoga bahčá muittut Kárášjoga bahča muittut 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kárášjoga bahčá muittut
Kárášjoga bahča muittut
    • «bahčá» ➞ [typo]
      • «bahča»
- Dat lea nu go gálga muitalit muitalusa, de lea mus dat oaidnu ahte ii don ábut čiegadit dat mii lei bahča ja váivi ja lossat, go eallimis leat máŋggalágan vásáhusat ja mun dovddan ahte mun lean muitalan dien ja mun lean olu lávlagiid čállán dieid birra. - Dat lea nu go galgá muitalit muitalusa, de lea mus dat oaidnu ahte ii don ábut čiegadit dat mii lei bahča ja váivi ja lossat, go eallimis leat máŋggalágan vásáhusat ja mun dovddan ahte mun lean muitalan dien ja mun lean olu lávlagiid čállán dieid birra. 1 No errors found
Mun gal lean ieš geargan ja addán ándagassii, muhto mu mielas lei dehálaš muitalit ahte vaikko lei olu mii ii lean nu álki, de sáhtát lihkka ovdánit, nanusmuvvat ja váldit iežas eret morrašiiguin ja váivviiguin Mun lean álo háliidan inspireret earáid. Mun gal lean ieš geargan ja addán ándagassii, muhto mu mielas lei dehálaš muitalit ahte vaikko lei olu mii ii lean nu álki, de sáhtát lihkka ovdánit, nanusmuvvat ja váldit iežas eret morrašiin ja váivviin. Mun lean álo háliidan inspireret earáid. 1 No errors found
Máŋgii sáhttet olbmot jurddašit go oidnet olbmuid geat lihkostuvvet ja manna bures ahte daiguin lea álo leamaš beare álki. Olbmo eallin lea girjái ja doppe leat buorit ja bahát. Máŋgii sáhttet olbmot jurddašit go oidnet olbmuid geat lihkostuvvet ja manná bures ahte dain lea álo leamaš beare álki. Olbmo eallin lea girjái ja doppe leat buorit ja bahát. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Máŋgii sáhttet olbmot jurddašit go oidnet olbmuid geat lihkostuvvet ja manna bures ahte daiguin lea álo leamaš beare álki. Olbmo eallin lea girjái ja doppe leat buorit ja bahát.
Máŋgii sáhttet olbmot jurddašit go oidnet olbmuid geat lihkostuvvet ja mánná bures ahte daiguin lea álo leamaš beare álki. Olbmo eallin lea girjái ja doppe leat buorit ja bahát.
    • «manna» ➞ [typo]
      • «mánná»
      • «maná»
- Lei hui somá fas vuoddjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skábma čuovgga. Mun lean dál dáppe guokte mánu ja mun áibbašan vuoiŋŋastit, muitala Mari Boine. - Lei hui somá fas vuodjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skápma čuovgga. Mun lean dál dáppe guokte mánu ja mun áibbašan vuoiŋŋastit, muitala Mari Boine. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Lei hui somá fas vuoddjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skábma čuovgga. Mun lean dál dáppe guokte mánu ja mun áibbašan vuoiŋŋastit, muitala Mari Boine.
- Lei hui somá fas vuoddjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skábmačuovgga. Mun lean dál dáppe guokte mánu ja mun áibbašan vuoiŋŋastit, muitala Mari Boine.
    • «skábma čuovgga» ➞ [msyn-compound]
      • «skábmačuovgga»
– Áiggun oahppat sámegiela – Áiggun oahppat sámegiela 1 No errors found
Bargiidbellodaga Sámediggepresideantta evttohas áigu oahppat sámegiela vuoi gulahallá olbmuiguin, muhto ii dáhtu sámegilli gal searvat digáštallamiidda . Bargiidbellodaga Sámediggepresideantta evttohas áigu oahppat sámegiela vuoi gulahallá olbmuiguin, muhto ii dáhto sámegilli gal searvat digaštallamiidda . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bargiidbellodaga Sámediggepresideantta evttohas áigu oahppat sámegiela vuoi gulahallá olbmuiguin, muhto ii dáhtu sámegilli gal searvat digáštallamiidda .
Bargiidbellodaga Sámediggepresideantta evttohas áigu oahppat sámegiela vai gulahallá olbmuiguin, muhto ii dáhtu sámegillii gal searvat digaštallamiidda digáštallamiidda.
    • «vuoi» ➞ [typo]
      • «vai»
    • «sámegilli» ➞ [typo]
      • «sámegillii»
    • «digáštallamiidda» ➞ [typo]
      • «digaštallamiidda»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «digáštallamiidda.»
Bargiidbellodaga Sámediggepresideantta evttohas áigu oahppat sámegiela vai gulahallá olbmuiguin, muhto ii dáhtu sámegillii gal searvat digaštallamiidda digáštallamiidda.
Bargiidbellodaga Sámediggepresideantta evttohas áigu oahppat sámegiela vai gulahallá olbmuiguin, muhto ii dáhtu sámegillii gal searvat digaštallamiidda digaštallamiidda.
    • «digáštallamiidda» ➞ [typo]
      • «digaštallamiidda»
Son lea Bargiidbellodaga vuosttaš nissonolmmoš sámediggepresideanta evttohassan , ii sámás ja vuosttaš presideanttaevttohas olggobeale Finnmárkku. Mannan lávvardaga váljjejuvvui Sámediggeráđđi Vibeke Larsen Bargiidbellodaga sámediggepresideantta evttohassan. Son lea Bargiidbellodaga vuosttaš nissonolmmoš sámediggepresideantaevttohassan , ii sámás ja vuosttaš presideanttaevttohas olggobeale Finnmárkku. Mannan lávvardaga válljejuvvui Sámediggeráđđi Vibeke Larsen Bargiidbellodaga sámediggepresideantta evttohassan. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son lea Bargiidbellodaga vuosttaš nissonolmmoš sámediggepresideanta evttohassan , ii sámás ja vuosttaš presideanttaevttohas olggobeale Finnmárkku. Mannan lávvardaga váljjejuvvui Sámediggeráđđi Vibeke Larsen Bargiidbellodaga sámediggepresideantta evttohassan.
Son lea Bargiidbellodaga vuosttaš nissonolmmoš sámediggepresideanta evttohassan, ii sámás ja vuosttaš presideanttaevttohas olggobeale Finnmárkku. Mannan lávvardaga 😱 Sámediggeráđđi Vibeke Larsen Bargiidbellodaga sámediggepresideantta evttohassan.
    • « evttohassan ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • « evttohassan,»
    • «váljjejuvvui» ➞ [typo]
Son lea Bargiidbellodaga vuosttaš nissonolmmoš sámediggepresideanta evttohassan, ii sámás ja vuosttaš presideanttaevttohas olggobeale Finnmárkku. Mannan lávvardaga Sámediggeráđđi Vibeke Larsen Bargiidbellodaga sámediggepresideantta evttohassan.
Son lea Bargiidbellodaga vuosttaš nissonolmmoš sámediggepresideanta evttohassan, ii sámás ja vuosttaš presideanttaevttohas olggobeale Finnmárkku. Mannan lávvardaga Sámediggeráđđi Vibeke Larsen Bargiidbellodaga sámediggepresideantta evttohassan.
    • «lávvardaga  Sámediggeráđđi» ➞ [double-space-before]
      • «lávvardaga Sámediggeráđđi»
      • «Lávvardaga Sámediggeráđđi»
– Giella buktá hástalusaid, muhto mii leat váljjen ovttasbargat ja čohkket bellodaga ovdal Sámediggeválggaid boahtte jagi, lohká Ávjovári Kåre Olli (Bb), gii muittuha ahte várrepresideanttaevttohas Johan Vasara sámásta. – Giella buktá hástalusaid, muhto mii leat válljen ovttasbargat ja čohkket bellodaga ovdal Sámediggeválggaid boahtte jagi, lohká Ávjovári Kåre Olli (Bb), gii muittuha ahte várrepresideantaevttohas Johan Vasara sámásta. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Giella buktá hástalusaid, muhto mii leat váljjen ovttasbargat ja čohkket bellodaga ovdal Sámediggeválggaid boahtte jagi, lohká Ávjovári Kåre Olli (Bb), gii muittuha ahte várrepresideanttaevttohas Johan Vasara sámásta.
– Giella buktá hástalusaid, muhto mii leat válljen ovttasbargat ja čohkket bellodaga ovdal Sámediggeválggaid boahtte jagi, lohká Ávjovári Kåre Olli (Bb), gii muittuha ahte várrepresideanttaevttohas Johan Vasara sámásta.
    • «váljjen» ➞ [typo]
      • «válljen»
Olli lohká Ávjováris válgaguovllus hálidan sámegielat presideantta ja lohká buorre go várrepresideantta hálddaša sámegiela. Olli lohká Ávjováris válgaguovllus háliidan sámegielat presideantta ja lohká buorren go várrepresideanta hálddaša sámegiela. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Olli lohká Ávjováris válgaguovllus hálidan sámegielat presideantta ja lohká buorre go várrepresideantta hálddaša sámegiela.
Olli lohká Ávjováris válgaguovllus háliidan sámegielat presideantta ja lohká buorre go várrepresideantta hálddaša sámegiela.
    • «hálidan» ➞ [typo]
      • «háliidan»
Lei movtta Vibeke Larsen valljejuvvui bargiidbellodaga presideantta evttohassan lavvardaga Vaikko Larsen ii lean válgalávdegotti árvalus, de oaččui son 15 jiena 21 jienas. Lei movtta Vibeke Larsen válljejuvvui bargiidbellodaga presideantta evttohassan lávvardaga. Vaikko Larsen ii lean válgalávdegotti árvalus, de oaččui son 15 jiena 21 jienas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lei movtta Vibeke Larsen valljejuvvui bargiidbellodaga presideantta evttohassan lavvardaga Vaikko Larsen ii lean válgalávdegotti árvalus, de oaččui son 15 jiena 21 jienas.
Lei movtta Vibeke Larsen válljejuvvui bargiidbellodaga presideantta evttohassan lávvardaga Vaikko Larsen ii lean válgalávdegotti árvalus, de oaččui son 15 jiena 21 jienas.
    • «valljejuvvui» ➞ [typo]
      • «válljejuvvui»
    • «lavvardaga» ➞ [typo]
      • «lávvardaga»
      • «lávvardagat»
      • «lávvardagas»
      • «lávvordaga»
Várrepresideanttan valljejuvvui Johan Vasara. Maŋŋá valljemiid lei Larsen hui movtta go bellodagas lea luohttámuš sutnje. Várrepresideantan válljejuvvui Johan Vasara. Maŋŋá válljemiid lei Larsen hui movtta go bellodagas lea luohttámuš sutnje. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Várrepresideanttan valljejuvvui Johan Vasara. Maŋŋá valljemiid lei Larsen hui movtta go bellodagas lea luohttámuš sutnje.
😱 válljejuvvui Johan Vasara. Maŋŋá válljemiin lei Larsen hui movtta go bellodagas lea luohttámuš sutnje.
    • «Várrepresideanttan» ➞ [typo]
      • «valljejuvvui» ➞ [typo]
        • «válljejuvvui»
      • «valljemiid» ➞ [typo]
        • «válljemiin»
– Vuollegašvuođa vuolggán dán doibmi ja lean hui giitevaš go dáhttut mu sámedikkepresideantta evttohassan, lohká Vibeke Larsen. – Vuollegašvuođa vuolggán dán doibmii ja lean hui giitevaš go dáhttut mu sámediggepresideantta evttohassan, lohká Vibeke Larsen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Vuollegašvuođa vuolggán dán doibmi ja lean hui giitevaš go dáhttut mu sámedikkepresideantta evttohassan, lohká Vibeke Larsen.
– Vuollegašvuođa vuolggán dán doibmii ja lean hui giitevaš go dáhttut mu sámediggepresideantta evttohassan, lohká Vibeke Larsen.
    • «doibmi» ➞ [typo]
      • «doibmii»
    • «sámedikkepresideantta» ➞ [typo]
      • «sámediggepresideantta»
Oahppat sámegiela Go earát bellodagat leat buktán sámegielat presideanttaevttohasaid, lea Bargiidbellodagas dárogielat presideanttaevttohas . Oahppat sámegiela Go eará bellodagat leat buktán sámegielat presideanttaevttohasaid, lea Bargiidbellodagas dárogielat presideantaevttohas . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oahppat sámegiela Go earát bellodagat leat buktán sámegielat presideanttaevttohasaid, lea Bargiidbellodagas dárogielat presideanttaevttohas .
Oahppat sámegiela Go earát bellodagat leat buktán sámegielat presideanttaevttohasaid, lea Bargiidbellodagas dárogielat presideanttaevttohas.
    • «presideanttaevttohas .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «presideanttaevttohas.»
Dál áigu Larsen maid oahppat sámegiela, dan mađe goit ahte ádde maid olbmot hupmet. Dál áigu Larsen maid oahppat sámegiela, dan mađe goit ahte ádde maid olbmot hupmet. 1 No errors found
– In leat jurddašan digáštallamiidda mat sámegilli mannet, in álggus gal, lohká Larsen. – In leat jurddašan digaštallamiidda mat sámegilli mannet, in álggus gal, lohká Larsen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– In leat jurddašan digáštallamiidda mat sámegilli mannet, in álggus gal, lohká Larsen.
– In leat jurddašan digaštallamiidda mat sámegillii mannet, in álggus gal, lohká Larsen.
    • «digáštallamiidda» ➞ [typo]
      • «digaštallamiidda»
    • «sámegilli» ➞ [typo]
      • «sámegillii»
Veaháš hástalus – Čielggas ahte lea veaháš hehttehus jos sámediggepresideantta ii sáhte searvat digáštallamiidda go mannet sámegilli, lohká Kåre Olli. Veaháš hástalus – Čielggas ahte lea veaháš hehttehus jos sámediggepresideanta ii sáhte searvat digaštallamiidda go mannet sámegilli, lohká Kåre Olli. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Veaháš hástalus – Čielggas ahte lea veaháš hehttehus jos sámediggepresideantta ii sáhte searvat digáštallamiidda go mannet sámegilli, lohká Kåre Olli.
Veaháš hástalus – Čielggas ahte lea veaháš hehttehus jos sámediggepresideantta ii sáhte searvat digaštallamiidda go mannet sámegillii, lohká Kåre Olli.
    • «digáštallamiidda» ➞ [typo]
      • «digaštallamiidda»
    • «sámegilli» ➞ [typo]
      • «sámegillii»
Olli jáhkká gal bellodaga birget bures go jo várrepresideanttaevttohas hállá sámegiela, vaikko buktá muhtin hástalusaid. Olli jáhkká gal bellodaga birget bures go jo várrepresideantaevttohas hállá sámegiela, vaikko buktá muhtin hástalusaid. 1 No errors found
Ohcala ođđa áhkuid ja ádjáid Ohcala ođđa áhkuid ja ádjáid 1 No errors found
Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid veahkkin bajasgeassit mánáid. Bearrašat fárredaddet ja nu báhcet mánát lagas fuolkkiid haga mat livčče das lahkosis. Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid veahkkin bajásgeassit mánáid. Bearrašat fárredaddet ja nu báhcet mánát lagas fulkkiid haga mat livčče das lahkosis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid veahkkin bajasgeassit mánáid. Bearrašat fárredaddet ja nu báhcet mánát lagas fuolkkiid haga mat livčče das lahkosis.
Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid veahkkin bajásgeassin mánáid. Bearrašat fárrestaddet ja nu báhcet mánát lagas fulkkiid haga mat livčče das lahkosis.
    • «bajasgeassit» ➞ [typo]
      • «bajásgeassin»
    • «fárredaddet» ➞ [typo]
      • «fárrestaddet»
      • «firrehaddet»
      • «sirredaddet»
    • «fuolkkiid» ➞ [typo]
      • «fulkkiid»
      • «fuolkkit»
Dán áiggi ollu váhnemat eai šat oro mánnávuođabáikkis eai ge alo gávdno lagas fuolkkit lahkosis veahkkin mánáid bajásgeassit. Danin ohcala Anne Helete Moeng Saari lassi áhkuid ja ádjáid mat sáhttet veahkkin mánáiguin. Dán áiggi ollu váhnemat eai šat oro mánnávuođabáikkis eai ge alo gávdno lagas fuolkkit lahkosis veahkkin mánáid bajásgeassit. Danin ohcala Anne Helene Moeng Saari lassi áhkuid ja ádjáid mat sáhttet veahkkin mánáiguin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dán áiggi ollu váhnemat eai šat oro mánnávuođabáikkis eai ge alo gávdno lagas fuolkkit lahkosis veahkkin mánáid bajásgeassit. Danin ohcala Anne Helete Moeng Saari lassi áhkuid ja ádjáid mat sáhttet veahkkin mánáiguin.
Dán áiggi ollu váhnemat eai šat oro mánnávuođabáikkis eai ge álo gávdno lagas fuolkkit lahkosis veahkkin mánáid bajásgeassit. Danin ohcala Anne Relede Moeng Saari lassi áhkuid ja ádjáid mat sáhttet veahkkin mánáiguin.
    • «alo» ➞ [real-álo]
      • «álo»
    • «Helete» ➞ [typo]
      • «Relede»
Dán ášši son loktii son sámedikki dievasčoahkkimii skábmamánus Bargiidbellodaga ovddas. Árvalus lea vidáseabbot loktejuvvon sámediggeráđđái ja vuorrasiidráđđái. Dán ášši son loktii 0 sámedikki dievasčoahkkimii skábmamánus Bargiidbellodaga ovddas. Árvalus lea viidáseappot loktejuvvon sámediggeráđđái ja vuorrasiidráđđái. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dán ášši son loktii son sámedikki dievasčoahkkimii skábmamánus Bargiidbellodaga ovddas. Árvalus lea vidáseabbot loktejuvvon sámediggeráđđái ja vuorrasiidráđđái.
Dán ášši son loktii son sámedikki dievasčoahkkimii skábmamánus Bargiidbellodaga ovddas. Árvalus lea viidásabbot loktejuvvon sámediggeráđđái ja vuorrasiidráđđái.
    • «vidáseabbot» ➞ [typo]
      • «viidásabbot»
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi nuppin . Dán livčči sáhttan viiddiđit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari. Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi nuppiin . Dán livččii sáhttán viiddidit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi nuppin . Dán livčči sáhttan viiddiđit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari.
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi 😱 nuppin. Dán livččii sáhttán viiddit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari.
    • «nuppin» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «nuppin.»
      • «livčči» ➞ [typo]
        • «livččii»
      • «sáhttan» ➞ [typo]
        • «sáhttán»
        • «máhttán»
      • «viiddiđit» ➞ [typo]
        • «viiddit»
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi nuppinnubbi nuppin. Dán livččii sáhttán viiddit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari.
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi nuppin😱. Dán livččii sáhttán viiddit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari.
    • «nubbi  nuppin» ➞ [double-space-before]
      • «nubbi nuppin»
    • «nubbi  nuppin» ➞ [typo]
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi nuppin sáhttán viiddit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari.
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi 😱 sáhttán viiddit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari.
    • «nuppin» ➞ [typo]
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi sáhttán viiddit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari.
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi sáhttán viiddit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari.
    • «nubbi  sáhttán» ➞ [double-space-before]
      • «nubbi sáhttán»
Nu oččošedje ge mánát liige áhku dahje ádjá mii livččii ávkin sihke mánnáide , vuoras olbmui ja olles mánnábearrašii, lohká Saari. Nu oččošedje ge mánát liige áhku dahje ádjá mii livččii ávkin sihke mánáide , vuoras olbmui ja olles mánnábearrašii, lohká Saari. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nu oččošedje ge mánát liige áhku dahje ádjá mii livččii ávkin sihke mánnáide , vuoras olbmui ja olles mánnábearrašii, lohká Saari.
Nu oččošedje ge mánát liige áhku dahje ádjá mii livččii ávkin sihke mánnáide, vuoras olbmui ja olles mánnábearrašii, lohká Saari.
    • «de ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «de,»
Oktavuohta lea dehálaš danin go mánát ohppet sámi árbevearuid birra maid vánemat eai leat háhppeđan oahpahit dán huššas árgabeaivvis. Oktavuohta lea dehálaš danin go mánát ohppet sámi árbevearuid birra maid váhnemat eai leat háhppehan oahpahit dán huššas árgabeaivvis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oktavuohta lea dehálaš danin go mánát ohppet sámi árbevearuid birra maid vánemat eai leat háhppeđan oahpahit dán huššas árgabeaivvis.
Oktavuohta lea dehálaš danin go mánát ohppet sámi árbevearuid birra maid vánemat eai leat háhppehan oahpahit dán hoaššas árgabeaivvis.
    • «háhppeđan» ➞ [typo]
      • «háhppehan»
      • «hehppehan»
    • «huššas» ➞ [typo]
      • «hoaššas»
      • «hušas»
Vánemat ožžot veahki bajásgeassit mánáid ja veahki daid geahččat go fertejit ovda mearka dihte mannat čoahkkimiidda. Váhnemat ožžot veahki bajásgeassit mánáid ja veahki daid geahččat go fertejit ovdamearkka dihte mannat čoahkkimiidda. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vánemat ožžot veahki bajásgeassit mánáid ja veahki daid geahččat go fertejit ovda mearka dihte mannat čoahkkimiidda.
Vánemat ožžot veahki bajásgeassit mánáid ja veahki daid geahččat go fertejit ovdamearka dihte mannat čoahkkimiidda.
    • «ovda mearka» ➞ [msyn-compound]
      • «ovdamearka»
Vuorasolbmot besset gis čájehit ja muitalit maid sii máhttet - ja dovdet maid ahte leat dehálačča servodagas. Vuorasolbmot besset gis čájehit ja muitalit maid sii máhttet - ja dovdet maid ahte leat dehálaččat servodagas. 1 No errors found
Fierpmádat olles Sámis Saari lohká ahte son áinnas oaidná ovttasbarggu riikkarájáid rastá danne go olbmuin leat fuolkkit miehtá Sámi ja dalle eai leat ráját nu dehálačča . Fierpmádat olles Sámis Saari lohká ahte son áinnas oaidná ovttasbarggu riikkarájáid rastá danne go olbmuin leat fuolkkit miehtá Sámi ja dalle eai leat ráját nu dehálaččat . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Fierpmádat olles Sámis Saari lohká ahte son áinnas oaidná ovttasbarggu riikkarájáid rastá danne go olbmuin leat fuolkkit miehtá Sámi ja dalle eai leat ráját nu dehálačča .
Fierpmádat olles Sámis Saari lohká ahte son áinnas oaidná ovttasbarggu riikkarájáid rastá danne go olbmuin leat fuolkkit miehtá Sámi ja dalle eai leat ráját nu dehálačča.
    • «dehálačča .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dehálačča.»
Saaris lea alddis fuolkkit Suomabealde geaiguin lea bajásšaddan ovttas, mii lea riggodahttán su eallima mánnávuođa rájes. Saaris lea alddis fuolkkit Suoma bealde geaiguin lea bajásšaddan ovttas, mii lea riggodahttán su eallima mánnávuođa rájes. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Saaris lea alddis fuolkkit Suomabealde geaiguin lea bajásšaddan ovttas, mii lea riggodahttán su eallima mánnávuođa rájes.
Saaris lea alddis fuolkkit Suoma bealde geaiguin lea bajásšaddan ovttas, mii lea riggodahttán su eallima mánnávuođa rájes.
    • «Suomabealde» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «Suoma bealde»
Váillahit oktavuođa vuorrasiiguin Go Saari oaččui mánáid,de oinnii man stuorra ávki daid árvvuin lea mainna ieš lea bajásšaddan. Váillahit oktavuođa vuorrasiiguin Go Saari oaččui mánáid,de oinnii man stuorra ávki dain árvvuin lea mainna ieš lea bajásšaddan. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Váillahit oktavuođa vuorrasiiguin Go Saari oaččui mánáid,de oinnii man stuorra ávki daid árvvuin lea mainna ieš lea bajásšaddan.
Váillahit oktavuođa vuorrasiiguin Go Saari oaččui mánáid, de oinnii man stuorra ávki daid árvvuin lea mainna ieš lea bajásšaddan.
    • «,de» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, de»
Son ohcališgođii dáid oktavuođaid ja lea ángirit gulaskuddan vuorasolbmuid máhtu birra. Son ohcališgođii dáid oktavuođaid ja lea áŋgirit gulaskuddan vuorasolbmuid máhtu birra. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son ohcališgođii dáid oktavuođaid ja lea ángirit gulaskuddan vuorasolbmuid máhtu birra.
Son ohcališgođii dáid oktavuođaid ja lea áŋgirit gulaskuddan vuorasolbmuid máhtu birra.
    • «ángirit» ➞ [typo]
      • «áŋgirit»
Son lea maiddái ságastan váhnemiiguin geat eai ane lagaš fulkkid iežaset lahka. Maiddái sii váillahit dán oktavuođa vuorasolbmuigun . Sii hálidit ahte mánát galget atnit oktavuođa vuorrasiiguin geat ollu máhttet ja geain sáhttet veahki oažžut. Son lea maiddái ságastan váhnemiiguin geat eai ane lagaš fulkkiid iežaset lahka. Maiddái sii váillahit dán oktavuođa vuorasolbmuiguin . Sii háliidit ahte mánát galget atnit oktavuođa vuorrasiiguin geat ollu máhttet ja geain sáhttet veahki oažžut. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son lea maiddái ságastan váhnemiiguin geat eai ane lagaš fulkkid iežaset lahka. Maiddái sii váillahit dán oktavuođa vuorasolbmuigun . Sii hálidit ahte mánát galget atnit oktavuođa vuorrasiiguin geat ollu máhttet ja geain sáhttet veahki oažžut.
Son lea maiddái ságastan váhnemiiguin geat eai ane lagaš fuolkkit iežaset lahka. Maiddái sii váillahit dán oktavuođa vuorasolbmuigun vuorasolbmuigun. Sii háliidit ahte mánát galget atnit oktavuođa vuorrasiiguin geat ollu máhttet ja geain sáhttet veahki oažžut.
    • «fulkkid» ➞ [typo]
      • «fuolkkit»
      • «fulkkiid»
      • «bulkkit»
      • «julkkit»
      • «čulkkit»
      • «fylkkaid»
      • «dulkkaid»
      • «fulkkiide»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuorasolbmuigun.»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
Son lea maiddái ságastan váhnemiiguin geat eai ane lagaš fuolkkit iežaset lahka. Maiddái sii váillahit dán oktavuođa vuorasolbmuigun vuorasolbmuigun. Sii háliidit ahte mánát galget atnit oktavuođa vuorrasiiguin geat ollu máhttet ja geain sáhttet veahki oažžut.
Son lea maiddái ságastan váhnemiiguin geat eai ane lagaš fuolkkit iežaset lahka. Maiddái sii váillahit dán oktavuođa vuorasolbmoáigun vuorasolbmuiguin. Sii háliidit ahte mánát galget atnit oktavuođa vuorrasiiguin geat ollu máhttet ja geain sáhttet veahki oažžut.
    • «vuorasolbmuigun» ➞ [typo]
      • «vuorasolbmoáigun»
    • «vuorasolbmuigun» ➞ [typo]
      • «vuorasolbmuiguin»
Maŋimuš ođđasat sámegillii– Gulahallat Raipon birra – Gulahallat Raipon birra Maŋimuš ođđasat sámegillii– Gulahallat Raipon birra – Gulahallat Raipon birra 1 No errors found
Sámedikki ovddasdeaddjit deaivvadit otne Oslos Ruošša ámbassadan , gulahallat earret eará Raipon eamialbmotorganisašuvnna boahtteáigi birra ja obbalaččat Ruošša sámiid dili birra. Sámedikki ovddasteaddjit deaivvadit otne Oslos Ruošša ambassádain , gulahallat earret eará Raipon eamiálbmotorganisašuvnna boahtteáiggi birra ja obbalaččat Ruošša sámiid dili birra. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámedikki ovddasdeaddjit deaivvadit otne Oslos Ruošša ámbassadan , gulahallat earret eará Raipon eamialbmotorganisašuvnna boahtteáigi birra ja obbalaččat Ruošša sámiid dili birra.
Sámedikki ovddasteaddjit deaivvadit otne Oslos Ruošša ámbassadan ámbassadan, gulahallat earret eará Raipon eamialbmotorganisašuvnna boahtteáigi birra ja obbalaččat Ruošša sámiid dili birra.
    • «ovddasdeaddjit» ➞ [typo]
      • «ovddasteaddjit»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ámbassadan,»
Sámedikki ovddasteaddjit deaivvadit otne Oslos Ruošša ámbassadan ámbassadan, gulahallat earret eará Raipon eamialbmotorganisašuvnna boahtteáigi birra ja obbalaččat Ruošša sámiid dili birra.
Sámedikki ovddasteaddjit deaivvadit otne Oslos Ruošša ambassádan ambassádan, gulahallat earret eará Raipon eamialbmotorganisašuvnna boahtteáigi birra ja obbalaččat Ruošša sámiid dili birra.
    • «ámbassadan» ➞ [typo]
      • «ambassádan»
    • «ámbassadan» ➞ [typo]
      • «ambassádan»
– Mis lea buorre gulahallan sihke eamiálbmotorganisašuvnnain ja sámiiguin ruoššas, danin lea dárbu dál ságastallan ruošša eiseválddiiguin dán dili birra, lohká Sámediggepresideantta Egil Olli. – Mis lea buorre gulahallan sihke eamiálbmotorganisašuvnnain ja sámiiguin ruoššas, danin lea dárbu dál ságastallan ruošša eiseválddiiguin dán dili birra, lohká Sámediggepresideantta Egil Olli. 1 No errors found
Máŧkis Osloi lea maid Sámediggedirektevra Rune Fjellheim ja Hege Fjellheim. Mátkkis Osloi lea maid Sámediggedirektevra Rune Fjellheim ja Hege Fjellheim. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Máŧkis Osloi lea maid Sámediggedirektevra Rune Fjellheim ja Hege Fjellheim.
Rákkis Osloi lea maid Sámediggedirektevra Rune Fjellheim ja Hege Fjellheim.
    • «Máŧkis» ➞ [typo]
      • «Rákkis»
Loga maid: – Mii fertet juoidá bargat Čielga diehttu Ruošša riekteministtar lea mearridan ahte RAIPON doaimmat galget bissehuvvot danin go oaivvildit rihkkut Ruošša lága, go ovttasbarget olgoriika organisašuvnnaiguin. Loga maid: – Mii fertet juoidá bargat Čielga diehttu Ruošša riekteministtar lea mearridan ahte RAIPON doaimmat galget bissehuvvot danin go oaivvildit rihkkut Ruošša lága, go ovttasbarget olgoriikka organisašuvnnaiguin. 1 No errors found
– Lei oanehis, muhto čielga diehtu mii bođii departemeanttas ahte organisašuvdna galgá heaittihuvvot, nu dajai RAIPON ossodatjođiheaddji, Radion Sulyandziga, golggotmánus NRK:ii . – Lei oanehis, muhto čielga diehtu mii bođii departemeanttas ahte organisašuvdna galgá heaittihuvvot, nu dajai RAIPON ossodatjođiheaddji, Radion Sulyandziga, golggotmánus NRK:i . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Lei oanehis, muhto čielga diehtu mii bođii departemeanttas ahte organisašuvdna galgá heaittihuvvot, nu dajai RAIPON ossodatjođiheaddji, Radion Sulyandziga, golggotmánus NRK:ii .
– Lei oanehis, muhto čielga diehtu mii bođii departemeanttas ahte organisašuvdna galgá heaittihuvvot, nu dajai RAIPON ossodatjođiheaddji, Radion Sulyandziga, golggotmánus NRK:i NRK:ii.
    • «NRK:ii» ➞ [typo]
      • «NRK:i»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «NRK:ii.»
– Lei oanehis, muhto čielga diehtu mii bođii departemeanttas ahte organisašuvdna galgá heaittihuvvot, nu dajai RAIPON ossodatjođiheaddji, Radion Sulyandziga, golggotmánus NRK:i NRK:ii.
– Lei oanehis, muhto čielga diehtu mii bođii departemeanttas ahte organisašuvdna galgá heaittihuvvot, nu dajai RAIPON ossodatjođiheaddji, Radion Sulyandziga, golggotmánus NRK:i NRK:i.
    • «NRK:ii» ➞ [typo]
      • «NRK:i»
Eai vuollán Ruošša álgoálbmotorganisašuvdna RAIPON ii áiggo vuollánit vaikko Ruošša eiseválddit leat mearridan bissehit sin doaimmaid. Eai vuollán Ruošša álgoálbmotorganisašuvdna RAIPON ii áiggo vuollánit vaikko Ruošša eiseválddit leat mearridan bissehit sin doaimmaid. 1 No errors found
Árktalas ráđi čoahkkimis Haparandas, ovddidii RAIPON cealkámuša mas čilgejuvvo mo Ruošša eiseváldit leat njulgestaga áitán sin doaimmaid. Árktalaš ráđi čoahkkimis Haparandas, ovddidii RAIPON cealkámuša mas čilgejuvvo mo Ruošša eiseválddit leat njulgestaga áitán sin doaimmaid. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Árktalas ráđi čoahkkimis Haparandas, ovddidii RAIPON cealkámuša mas čilgejuvvo mo Ruošša eiseváldit leat njulgestaga áitán sin doaimmaid.
Árktalaš ráđi čoahkkimis 😱, ovddidii RAIPON cealkámuša mas čilgejuvvo mo Ruošša eiseválddit leat njulgestaga áitán sin doaimmaid.
    • «Árktalas» ➞ [typo]
      • «Árktalaš»
    • «Haparandas» ➞ [typo]
      • «eiseváldit» ➞ [typo]
        • «eiseválddit»
        • «eisseválddit»
Árktalaš ráđi čoahkkimis , ovddidii RAIPON cealkámuša mas čilgejuvvo mo Ruošša eiseválddit leat njulgestaga áitán sin doaimmaid.
Árktalaš ráđi čoahkkimis, ovddidii RAIPON cealkámuša mas čilgejuvvo mo Ruošša eiseválddit leat njulgestaga áitán sin doaimmaid.
    • «čoahkkimis ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «čoahkkimis,»
RAIPON ossodatjođiheaddji Sulyandziga lohká ovttasbargoguimmid veahki dehálaččan . RAIPON ossodatjođiheaddji Sulyandziga lohká ovttasbargoguimmiid veahki dehálažžan . 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
RAIPON ossodatjođiheaddji Sulyandziga lohká ovttasbargoguimmid veahki dehálaččan .
RAIPON ossodatjođiheaddji Sulyandziga lohká ovttasbargoguimmiid veahki 😱 dehálaččan.
    • «ovttasbargoguimmid» ➞ [typo]
      • «ovttasbargoguimmiid»
      • «ovttasbargoguoimmi»
      • «ovttasbargovuimmiid»
      • «ovddasbargoguimmiid»
    • «dehálaččan» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «dehálaččan.»
RAIPON ossodatjođiheaddji Sulyandziga lohká ovttasbargoguimmiid veahki dehálaččanveahki dehálaččan.
RAIPON ossodatjođiheaddji Sulyandziga lohká ovttasbargoguimmiid veahki dehálaččan😱.
    • «veahki  dehálaččan» ➞ [double-space-before]
      • «veahki dehálaččan»
    • «veahki  dehálaččan» ➞ [typo]
RAIPON ossodatjođiheaddji Sulyandziga lohká ovttasbargoguimmiid veahki dehálaččan
RAIPON ossodatjođiheaddji Sulyandziga lohká ovttasbargoguimmiid veahki 😱
    • «dehálaččan» ➞ [typo]
Organisašuvdna lea máŋgii geahččalan rievdadit njuolggadusaid, muhto das ii leamašan ávki. Organisašuvdna lea máŋgii geahččalan rievdadit njuolggadusaid, muhto das ii leamašan ávki. 1 No errors found
Olgoriikaministtar maid áššis Sámediggepresideantta Egil Olli lohká maid Norgga eiseválddiid gulahallan dán ášši birra ruoššain. Olgoriikaministtar maid áššis Sámediggepresideanta Egil Olli lohká maid Norgga eiseválddiid gulahallan dán ášši birra ruoššain. 1 No errors found
– Olgoriikaministtar lea gulahallan áššis ja dál mannat mii Oosloi , go lea dárbu gozihit ášši, čilge Olli. – Olgoriikaministtar lea gulahallan áššis ja dál mannat mii Osloi , go lea dárbu gozihit ášši, čilge Olli. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Olgoriikaministtar lea gulahallan áššis ja dál mannat mii Oosloi , go lea dárbu gozihit ášši, čilge Olli.
– Olgoriikaministtar lea gulahallan áššis ja dál mannat mii Oosloi Oosloi, go lea dárbu gozihit ášši, čilge Olli.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Oosloi,»
– Olgoriikaministtar lea gulahallan áššis ja dál mannat mii Oosloi Oosloi, go lea dárbu gozihit ášši, čilge Olli.
– Olgoriikaministtar lea gulahallan áššis ja dál mannat mii Oslo Oslo, go lea dárbu gozihit ášši, čilge Olli.
    • «Oosloi» ➞ [typo]
      • «Oslo»
      • «Mosli»
    • «Oosloi» ➞ [typo]
      • «Oslo»
      • «Mosli»
Illuda juovlabasiide Vuorddaša iluin juovlabasiid Illuda juovlabasiide Vuorddaša iluin juovlabasiid 1 No errors found
Nuorabun son ii riekta ádden juovlabasiid duohtavuođa, muhto maŋŋil go son bestui, de leat dát basit šaddan erenoamážin. Nuorabun son ii riekta ádden juovlabasiid duohtavuođa, muhto maŋŋil go son bestui, de leat dát basit šaddan erenoamážin. 1 No errors found
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Eallin rievddai go bestui Eallin rievddai go bestui 1 No errors found
Amalie Bæverrud lávlu dávjá earáide Amalie Bæverrud lea badjel 60 jahkásaš kárášjohkalaš, alcces muitala jurddašeami rievdan maŋŋil go šattai oskku dovddasteaddjin. Sutnje šattai Ipmilsátni deháleapmosin eallimis, ja go ieš dovdá dakkáraš liekkusis ja buori dovdduid Ipmilsáni giežil , na de ferte son beare muitalit earáide maid Jesusis. Amalie Bæverrud lávlu dávjá earáide Amalie Bæverrud lea badjel 60 jahkásaš kárášjohkalaš, alcces muitala jurddašeami rievdan maŋŋil go šattai oskku dovddasteaddjin. Sutnje šattai Ipmilsátni deháleamosin eallimis, ja go ieš dovdá dakkáraš liekkusis ja buori dovdduid Ipmilsáni geažil , na de ferte son beare muitalit earáide maid Jesusis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Amalie Bæverrud lávlu dávjá earáide Amalie Bæverrud lea badjel 60 jahkásaš kárášjohkalaš, alcces muitala jurddašeami rievdan maŋŋil go šattai oskku dovddasteaddjin. Sutnje šattai Ipmilsátni deháleapmosin eallimis, ja go ieš dovdá dakkáraš liekkusis ja buori dovdduid Ipmilsáni giežil , na de ferte son beare muitalit earáide maid Jesusis.
Amalie Bæverud lávlu dávjá earáide Amalie Bæverud lea badjel 60 jahkásaš kárášjohkalaš, alcces muitala jurddašeami rievdan maŋŋil go šattai oskku dovddasteaddjin. Sutnje šattai Ipmilsátni deháleapposon eallimis, ja go ieš dovdá dakkáraš liekkusis ja buori dovdduid Ipmilsáni giežil giežil, na de ferte son beare muitalit earáide maid Jesusis.
    • «Bæverrud» ➞ [typo]
      • «Bæverud»
      • «Sæverud»
    • «Bæverrud» ➞ [typo]
      • «Bæverud»
      • «Sæverud»
    • «deháleapmosin» ➞ [typo]
      • «deháleapposon»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «giežil,»
Amalie Bæverud lávlu dávjá earáide Amalie Bæverud lea badjel 60 jahkásaš kárášjohkalaš, alcces muitala jurddašeami rievdan maŋŋil go šattai oskku dovddasteaddjin. Sutnje šattai Ipmilsátni deháleapposon eallimis, ja go ieš dovdá dakkáraš liekkusis ja buori dovdduid Ipmilsáni giežil giežil, na de ferte son beare muitalit earáide maid Jesusis.
Amalie Bæverud lávlu dávjá earáide Amalie Bæverud lea badjel 60 jahkásaš kárášjohkalaš, alcces muitala jurddašeami rievdan maŋŋil go šattai oskku dovddasteaddjin. Sutnje šattai Ipmilsátni deháleapposon eallimis, ja go ieš dovdá dakkáraš liekkusis ja buori dovdduid Ipmilsáni geažil geažil, na de ferte son beare muitalit earáide maid Jesusis.
    • «giežil» ➞ [typo]
      • «geažil»
    • «giežil» ➞ [typo]
      • «geažil»
Juovlabasiid ávvuda go dalle riegádii olbmuid beasti Amalie Bæverrud muitala iežas illudit go beassá Jesusis hállat, dalle dovdá son iežas dahkamin dan maid Ipmil lea gohččun su dahket. Danne muitaladdá son mánáide ja earáide Jesusis ja danne son maid lávlu sálmmaid. Sálmmaid lohká leat erenoamážin, leat dego sártnit. Juovlabasiid ávvuda go dalle riegádii olbmuid beasti Amalie Bæverrud muitala iežas illudit go beassá Jesusis hállat, dalle dovdá son iežas dahkamin dan maid Ipmil lea gohččon su dahket. Danne muitaladdá son mánáide ja earáide Jesusis ja danne son maid lávlu sálmmaid. Sálmmaid lohká leat erenoamážin, leat dego sártnit. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Juovlabasiid ávvuda go dalle riegádii olbmuid beasti Amalie Bæverrud muitala iežas illudit go beassá Jesusis hállat, dalle dovdá son iežas dahkamin dan maid Ipmil lea gohččun su dahket. Danne muitaladdá son mánáide ja earáide Jesusis ja danne son maid lávlu sálmmaid. Sálmmaid lohká leat erenoamážin, leat dego sártnit.
Juovlabasiid ávvuda go dalle riegádii olbmuid beasti Amalie Bæverud muitala iežas illudit go beassá Jesusis hállat, dalle dovdá son iežas dahkamin dan maid Ipmil lea gohččun su dahket. Danne muitaladdá son mánáide ja earáide Jesusis ja danne son maid lávlu sálmmaid. Sálmmaid lohká leat erenoamážin, leat dego sártnit.
    • «Bæverrud» ➞ [typo]
      • «Bæverud»
      • «Sæverud»
Maŋimuš ođđasat sámegillii Maŋimuš ođđasat sámegillii 1 No errors found
Eai dovdda Suoma sámeguovllu Eai dovdda Suoma sámeguovllu 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eai dovdda Suoma sámeguovllu
Eai dovdda Suoma sámiguovllu
    • «sámeguovllu» ➞ [typo]
      • «sámiguovllu»
Álmmolašvuođas lea unnán diehtu Suoma sámeguovllu histurjjás . Danne hálidit dál čalmmustahttit guovllu. Almmolašvuođas lea unnán diehtu Suoma sámeguovllu historjjás . Danne háliidit dál čalmmustahttit guovllu. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Álmmolašvuođas lea unnán diehtu Suoma sámeguovllu histurjjás . Danne hálidit dál čalmmustahttit guovllu.
Almmolašvuođas lea unnán diehtu Suoma sámiguovllu histurjjás histurjjás. Danne háliidat dál čalmmustahttit guovllu.
    • «Álmmolašvuođas» ➞ [typo]
      • «Almmolašvuođas»
    • «sámeguovllu» ➞ [typo]
      • «sámiguovllu»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «histurjjás.»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidat»
      • «háliidit»
      • «háliidedjet»
Almmolašvuođas lea unnán diehtu Suoma sámiguovllu histurjjás histurjjás. Danne háliidat dál čalmmustahttit guovllu.
Almmolašvuođas lea unnán diehtu Suoma sámiguovllu historjjá historjjás. Danne háliidat dál čalmmustahttit guovllu.
    • «histurjjás» ➞ [typo]
      • «historjjá»
    • «histurjjás» ➞ [typo]
      • «historjjás»
Vuovde-, guolásteaddji- ja duottarsámit searvvi ságadoalli Erika Sarivaara lohka leat dehálažžan čilget álmmolašvuhtii dán histurjjá . Mannán vahkkoloahpa lágiduvvui ge seminára dán birra. Vuovde-, guolásteaddji- ja duottarsámit searvvi ságadoalli Erika Sarivaara lohká leat dehálažžan čilget almmolašvuhtii dán historjjá . Mannán vahkkoloahpa lágiduvvui ge seminára dán birra. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vuovde-, guolásteaddji- ja duottarsámit searvvi ságadoalli Erika Sarivaara lohka leat dehálažžan čilget álmmolašvuhtii dán histurjjá . Mannán vahkkoloahpa lágiduvvui ge seminára dán birra.
Vuovde-, guolásteaddji- ja duottarsámit searvvi ságadoalli Erika Sarivaara lohka leat dehálažžan čilget almmolašvuhtii dán histurjjá historjá. Mannan vahkkoloahpa lágiduvvui ge seminára dán birra.
    • «álmmolašvuhtii» ➞ [typo]
      • «almmolašvuhtii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «historjá.»
    • «Mannán» ➞ [typo]
      • «Mannan»
Vuovde-, guolásteaddji- ja duottarsámit searvvi ságadoalli Erika Sarivaara lohka leat dehálažžan čilget almmolašvuhtii dán histurjjá historjá. Mannan vahkkoloahpa lágiduvvui ge seminára dán birra.
Vuovde-, guolásteaddji- ja duottarsámit searvvi ságadoalli Erika Sarivaara lohka leat dehálažžan čilget almmolašvuhtii dán historjjá historjá. Mannan vahkkoloahpa lágiduvvui ge seminára dán birra.
    • «histurjjá» ➞ [typo]
      • «historjjá»
Erika Sarivaara lea hui duhtavaš seminárain. Seminára geasuhii Oktiibuot 170 olbmo serve seminárii, ja dat leat mealgat eanet go máid lágideaddjit ledje vuordán. Dutkiguovttos , Matti Enbuske ja Tanja Joona logaldalaiga. Soai leaba beaggán dutkamušaiguin Suoma histurjjálaš sámeguovllu dilis. Lappi universitehta ovttasráđiid seminára lágideaddjiiguin ovttasráđiid álmmuhit ártihkkalčoahkkáldaga buot das mii bođii ovdan semináras. Erika Sarivaara lea hui duhtavaš seminárain. Seminára geasuhii Oktiibuot 170 olbmo serve seminárii, ja dat leat mealgat eanet go maid lágideaddjit ledje vuordán. Dutki guovttos , Matti Enbuske ja Tanja Joona logaldalaiga. Soai leaba beaggán dutkamušaiguin Suoma historjjálaš sámeguovllu dilis. Lappi universitehta ovttasráđiid seminára lágideddjiiguin ovttasráđiid álmmuhit artihkalčoakkáldaga buot das mii bođii ovdan semináras. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Erika Sarivaara lea hui duhtavaš seminárain. Seminára geasuhii Oktiibuot 170 olbmo serve seminárii, ja dat leat mealgat eanet go máid lágideaddjit ledje vuordán. Dutkiguovttos , Matti Enbuske ja Tanja Joona logaldalaiga. Soai leaba beaggán dutkamušaiguin Suoma histurjjálaš sámeguovllu dilis. Lappi universitehta ovttasráđiid seminára lágideaddjiiguin ovttasráđiid álmmuhit ártihkkalčoahkkáldaga buot das mii bođii ovdan semináras.
Erika Sarivaara lea hui duhtavaš seminárain. Seminára geasuhii Oktiibuot 170 olbmo serve seminárii, ja dat leat mealgat eanet go máid lágideaddjit ledje vuordán. Dutkiguovttos, Matti Enbuske ja Tanja Joona logaldalaiga. Soai leaba beaggán dutkamušaiguin Suoma historjjálaš sámiguovllu dilis. Lappi universitehta ovttasráđiid seminára lágideaddjiiguin ovttasráđiid almmuhat 😱 buot das mii bođii ovdan semináras.
    • «Dutkiguovttos ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Dutkiguovttos,»
    • «histurjjálaš» ➞ [typo]
      • «historjjálaš»
    • «sámeguovllu» ➞ [typo]
      • «sámiguovllu»
    • «álmmuhit» ➞ [typo]
      • «almmuhat»
      • «almmuhit»
      • «almmuhedjet»
    • «ártihkkalčoahkkáldaga» ➞ [typo]
Erika Sarivaara lea hui duhtavaš seminárain. Seminára geasuhii Oktiibuot 170 olbmo serve seminárii, ja dat leat mealgat eanet go máid lágideaddjit ledje vuordán. Dutkiguovttos, Matti Enbuske ja Tanja Joona logaldalaiga. Soai leaba beaggán dutkamušaiguin Suoma historjjálaš sámiguovllu dilis. Lappi universitehta ovttasráđiid seminára lágideaddjiiguin ovttasráđiid almmuhat buot das mii bođii ovdan semináras.
Erika Sarivaara lea hui duhtavaš seminárain. Seminára geasuhii Oktiibuot 170 olbmo serve seminárii, ja dat leat mealgat eanet go máid lágideaddjit ledje vuordán. Dutki guovttos, Matti Enbuske ja Tanja Joona logaldalaiga. Soai leaba beaggán dutkamušaiguin Suoma historjjálaš sámiguovllu dilis. Lappi universitehta ovttasráđiid seminára lágideaddjiiguin ovttasráđiid almmuhat buot das mii bođii ovdan semináras.
    • «Dutkiguovttos» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «Dutki guovttos»
    • «almmuhat  buot» ➞ [double-space-before]
      • «almmuhat buot»
Gáivuonas ollu jávkan Gáivuonas ollu jávkan 1 No errors found
Gáivuona suohkan maid ráhččá stuorra jávkamin , mii lea nu allat go 12 proseantta jahkásaččat, mii buktá stuorra lassigoluid suohkani . Gáivuona suohkan maid rahčá stuorra jávkamiin , mii lea nu allat go 12 proseantta jahkásaččat, mii buktá stuorra lassigoluid suohkanii . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gáivuona suohkan maid ráhččá stuorra jávkamin , mii lea nu allat go 12 proseantta jahkásaččat, mii buktá stuorra lassigoluid suohkani .
Gáivuona suohkan maid ráhččá stuorra jávkamin, mii lea nu allat go 12 proseantta jahkásaččat, mii buktá stuorra lassigoluid suohkani suohkadit.
    • «jávkamin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jávkamin,»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «suohkadit.»
Gáivuona suohkan maid ráhččá stuorra jávkamin, mii lea nu allat go 12 proseantta jahkásaččat, mii buktá stuorra lassigoluid suohkani suohkadit.
Gáivuona suohkan maid ráhččá stuorra jávkamin, mii lea nu allat go 12 proseantta jahkásaččat, mii buktá stuorra lassigoluid suohkadit suohkadit.
    • «suohkani» ➞ [typo]
      • «suohkadit»
– Sii fertejit bargagoahtit oččodit logu viiđa-guđa prosenttii , go nu seastit birrasii 10 miljovnna kruvnna jahkásaččat mii dál lea lassi gollun jávkamiid olis, lohká Gáivuona ráđđealmmái, Einar Pedersen. – Sii fertejit bargagoahtit oččodit logu viđa-guđa prosentii , go nu seastit birrasii 10 miljovnna kruvnna jahkásaččat mii dál lea lassi gollun jávkamiid olis, lohká Gáivuona ráđđealmmái, Einar Pedersen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Sii fertejit bargagoahtit oččodit logu viiđa-guđa prosenttii , go nu seastit birrasii 10 miljovnna kruvnna jahkásaččat mii dál lea lassi gollun jávkamiid olis, lohká Gáivuona ráđđealmmái, Einar Pedersen.
– Sii fertejit bargagoahtit oččodit logu viibanguđa prosenttii prosenttii, go nu seastit birrasii 10 miljovnna kruvnna jahkásaččat mii dál lea lassi gollun jávkamiid olis, lohká Gáivuona ráđđealmmái, Einar Pedersen.
    • «viiđa-guđa» ➞ [typo]
      • «viibanguđa»
      • «viisaguđa»
      • «viđatguđa»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «prosenttii,»
– Sii fertejit bargagoahtit oččodit logu viibanguđa prosenttii prosenttii, go nu seastit birrasii 10 miljovnna kruvnna jahkásaččat mii dál lea lassi gollun jávkamiid olis, lohká Gáivuona ráđđealmmái, Einar Pedersen.
– Sii fertejit bargagoahtit oččodit logu viibanguđa prosentii prosentii, go nu seastit birrasii 10 miljovnna kruvnna jahkásaččat mii dál lea lassi gollun jávkamiid olis, lohká Gáivuona ráđđealmmái, Einar Pedersen.
    • «prosenttii» ➞ [typo]
      • «prosentii»
    • «prosenttii» ➞ [typo]
      • «prosentii»
Muhtimiin unnán jávkan Gáivuona suohkana hálddahusa logut čájehit ahte ovddidanossodagas ii leat go guokte proseantta jávkán , ja doavttirbalvalusas dušše beannot proseanta . Eará ossodagain gal leat allá jávkán , nu go dearvvašvuođaguovddážis gos lea 14 ja bealle proseantta jávkan jahkásaččat. Muhtimiin unnán jávkan Gáivuona suohkana hálddahusa logut čájehit ahte ovddidanossodagas ii leat go guokte proseantta jávkan , ja doavttirbálvalusas dušše beannot proseantta . Eará ossodagain gal leat alla jávkan , nu go dearvvašvuođaguovddážis gos lea 14 ja bealle proseantta jávkan jahkásaččat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhtimiin unnán jávkan Gáivuona suohkana hálddahusa logut čájehit ahte ovddidanossodagas ii leat go guokte proseantta jávkán , ja doavttirbalvalusas dušše beannot proseanta . Eará ossodagain gal leat allá jávkán , nu go dearvvašvuođaguovddážis gos lea 14 ja bealle proseantta jávkan jahkásaččat.
Muhtimiin unnán jávkan Gáivuona suohkana hálddahusa logut čájehit ahte ovddidanossodagas ii leat go guokte proseantta jávkan jávkán, ja doavttirbálvalusat dušše beannot proseanta. Eará ossodagain gal leat ala jávkan jávkán, nu go dearvvašvuođaguovddážis gos lea 14 ja bealle proseantta jávkan jahkásaččat.
    • «jávkán» ➞ [typo]
      • «jávkan»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jávkán,»
    • «doavttirbalvalusas» ➞ [typo]
      • «doavttirbálvalusat»
    • «proseanta .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «proseanta.»
    • «allá» ➞ [typo]
      • «ala»
    • «jávkán» ➞ [typo]
      • «jávkan»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jávkán,»
Muhtimiin unnán jávkan Gáivuona suohkana hálddahusa logut čájehit ahte ovddidanossodagas ii leat go guokte proseantta jávkan jávkán, ja doavttirbálvalusat dušše beannot proseanta. Eará ossodagain gal leat ala jávkan jávkán, nu go dearvvašvuođaguovddážis gos lea 14 ja bealle proseantta jávkan jahkásaččat.
Muhtimiin unnán jávkan Gáivuona suohkana hálddahusa logut čájehit ahte ovddidanossodagas ii leat go guokte proseantta jávkan jávkan, ja doavtterbálvalusat dušše beannot proseanta. Eará ossodagain gal leat ala jávkan jávkan, nu go dearvvašvuođaguovddážis gos lea 14 ja bealle proseantta jávkan jahkásaččat.
    • «jávkán» ➞ [typo]
      • «jávkan»
    • «doavttirbálvalusat» ➞ [typo]
      • «doavtterbálvalusat»
    • «jávkán» ➞ [typo]
      • «jávkan»
– Sus ii leat dál čilgehus manne dán dilis leat, stuorra jávkamin, muhto čielggas ahte fertejit bargagoahttit vuoledit jávkama, lohká ráđđealmmái Einar Pedersen . – Sus ii leat dál čilgehus manne dán dilis leat, stuorra jávkamin, muhto čielggas ahte fertejit bargagoahtit vuolidit jávkama, lohká ráđđealmmái Einar Pedersen . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Sus ii leat dál čilgehus manne dán dilis leat, stuorra jávkamin, muhto čielggas ahte fertejit bargagoahttit vuoledit jávkama, lohká ráđđealmmái Einar Pedersen .
– Sus ii leat dál čilgehus manne dán dilis leat, stuorra jávkamin, muhto čielggas ahte fertejit bargagoahtit vuollegit jávkama, lohká ráđđealmmái Einar Pedersen.
    • «bargagoahttit» ➞ [typo]
      • «bargagoahtit»
    • «vuoledit» ➞ [typo]
      • «vuollegit»
      • «juolledit»
      • «duolledit»
      • «vuolehit»
    • «Pedersen .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Pedersen.»
Seamma olbmot eret Dat stuora jávkánproseanta vuolgá gal maid das ahte muhttun bargit jávket dávjá, ja nu lea leamaš máŋggaid jagiid juo. Dat lokte maid proseanta logu , go 20 proseantta olbmuin geat jávket, leat duogábeale 80 proseantta jávkanlogus,čilge ráđđealmmái. Seamma olbmot eret Dat stuora jávkanproseanta vuolgá gal maid das ahte muhtun bargit jávket dávjá, ja nu lea leamaš máŋggaid jagiid juo. Dat lokte maid proseantalogu , go 20 proseantta olbmuin geat jávket, leat duogábeale 80 proseantta jávkanlogus,čilge ráđđealmmái. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Seamma olbmot eret Dat stuora jávkánproseanta vuolgá gal maid das ahte muhttun bargit jávket dávjá, ja nu lea leamaš máŋggaid jagiid juo. Dat lokte maid proseanta logu , go 20 proseantta olbmuin geat jávket, leat duogábeale 80 proseantta jávkanlogus,čilge ráđđealmmái.
Seamma olbmot eret Dat stuora jávkánproseanta vuolgá gal maid das ahte muhtun bargit jávket dávjá, ja nu lea leamaš máŋggaid jagiid juo. Dat lokte maid proseanta logu, go 20 proseantta olbmuin geat jávket, leat duogábeale 80 proseantta jávkanlogus, čilge ráđđealmmái.
    • «muhttun» ➞ [typo]
      • «muhtun»
    • «proseanta logu ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «proseanta logu,»
    • «,čilge» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, čilge»
Seamma olbmot eret Dat stuora jávkánproseanta vuolgá gal maid das ahte muhtun bargit jávket dávjá, ja nu lea leamaš máŋggaid jagiid juo. Dat lokte maid proseanta logu, go 20 proseantta olbmuin geat jávket, leat duogábeale 80 proseantta jávkanlogus, čilge ráđđealmmái.
Seamma olbmot eret Dat stuora jávkánproseanta vuolgá gal maid das ahte muhtun bargit jávket dávjá, ja nu lea leamaš máŋggaid jagiid juo. Dat lokte maid proseantalogu, go 20 proseantta olbmuin geat jávket, leat duogábeale 80 proseantta jávkanlogus, čilge ráđđealmmái.
    • «proseanta logu» ➞ [msyn-compound]
      • «proseantalogu»
– Gáivuona suohkan ferte vuolidit jávkamiid, muđui čuohcagoahttá fálaldagaide álbmogii, loahpaha Pedersen. – Gáivuona suohkan ferte vuolidit jávkamiid, muđui čuohcagoahtá fálaldagaide álbmogii, loahpaha Pedersen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Gáivuona suohkan ferte vuolidit jávkamiid, muđui čuohcagoahttá fálaldagaide álbmogii, loahpaha Pedersen.
– Gáivuona suohkan ferte vuolidit jávkamiid, muđui čuohcagoahtá fálaldagaide álbmogii, loahpaha Pedersen.
    • «čuohcagoahttá» ➞ [typo]
      • «čuohcagoahtá»
Ráhkadit filmma muittohuvvan olbmos Ráhkadit filmma muittohuvvan olbmos 1 No errors found
Julev Film ASa jođiheaddji Odd Levi Paulsen Julev Film AS jođiheaddji Odd Levi Paulsen 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Julev Film ASa jođiheaddji Odd Levi Paulsen
Julev Dili AS jođiheaddji Odd Levi Paulsen
    • «Film» ➞ [typo]
      • «Dili»
      • «Gili»
      • «Ilu»
      • «Kilo»
      • «Hila»
      • «Lm»
    • «ASa» ➞ [typo]
      • «AS»
Sii buvttadišgohtet filmma "Bonki", mas čájehit muittohuvvon olbmos boarrásiidsiiddas. Filbmadahkki Odd Levi Paulsen lea giitevaš Norsk Filmistituhta ruhtadoarjagii Sii buvttadišgohtet filmma "Bonki", mas čájehit muittohuvvan olbmo boarrásiidsiiddas. Filbmadahkki Odd Levi Paulsen lea giitevaš Norsk Filbmainstituhta ruhtadoarjagis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sii buvttadišgohtet filmma "Bonki", mas čájehit muittohuvvon olbmos boarrásiidsiiddas. Filbmadahkki Odd Levi Paulsen lea giitevaš Norsk Filmistituhta ruhtadoarjagii
Sii buvttadišgohtet filmma "Buŋki", mas čájehit muittohuvvan olbmos boarrásiidsiiddas. Filbmadahkki Odd Levi Paulsen lea giitevaš Norsk 😱 ruhtadoarjagii
    • «Bonki» ➞ [typo]
      • «Buŋki»
      • «Lunki»
      • «Bunai»
    • «muittohuvvon» ➞ [typo]
      • «muittohuvvan»
    • «Filmistituhta» ➞ [typo]
Sii buvttadišgohtet filmma "Buŋki", mas čájehit muittohuvvan olbmos boarrásiidsiiddas. Filbmadahkki Odd Levi Paulsen lea giitevaš Norsk ruhtadoarjagii
Sii buvttadišgohtet filmma "Buŋki", mas čájehit muittohuvvan olbmos boarrásiidsiiddas. Filbmadahkki Odd Levi Paulsen lea giitevaš Norsk ruhtadoarjagii
    • «Norsk  ruhtadoarjagii» ➞ [double-space-before]
      • «Norsk ruhtadoarjagii»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Ožžo ruhtadoarjaga ráhkadit filmma Norsk filminstitutt lea Julev Film AS:ii juolludan 700 duhát ruvnnu doarjjan dahkat oanehis filmma "Bonki". Dás lea sáhka muittohuvvan sápmelaš albmás geainna boarrásiidsiidda bargit eai áddehala. Julev Film ASa njunoš , Odd Levi Paulsen, lea giitevaš Norsk Filminstituhta ruhtadoarrjagii . Silja Somby lea čállán mánusa Filmma sisdoalu, mánusa, lea Silja Somby čállán, ja dieđos go leat ožžon dákkáraš ruhtadoarjaga de muitala dát ahte sii leat rivttes bálgá alde, ahte filmmas lea árvu. Ožžo ruhtadoarjaga ráhkadit filmma Norsk filminstitutt lea Julev Film AS:i juolludan 700 duhát ruvnnu doarjjan dahkat oanehis filmma "Bonki". Dás lea sáhka muittohuvvan sápmelaš albmás geainna boarrásiidsiidda bargit eai áddehala. Julev Film AS njunuš , Odd Levi Paulsen, lea giitevaš Norsk Filbmainstituhta ruhtadoarjagii . Silja Somby lea čállán mánusa Filmma sisdoalu, mánusa, lea Silja Somby čállán, ja dieđus go leat ožžon dákkáraš ruhtadoarjaga de muitala dát ahte sii leat rivttes bálgá alde, ahte filmmas lea árvu. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ožžo ruhtadoarjaga ráhkadit filmma Norsk filminstitutt lea Julev Film AS:ii juolludan 700 duhát ruvnnu doarjjan dahkat oanehis filmma "Bonki". Dás lea sáhka muittohuvvan sápmelaš albmás geainna boarrásiidsiidda bargit eai áddehala. Julev Film ASa njunoš , Odd Levi Paulsen, lea giitevaš Norsk Filminstituhta ruhtadoarrjagii . Silja Somby lea čállán mánusa Filmma sisdoalu, mánusa, lea Silja Somby čállán, ja dieđos go leat ožžon dákkáraš ruhtadoarjaga de muitala dát ahte sii leat rivttes bálgá alde, ahte filmmas lea árvu.
Ožžo ruhtadoarjaga ráhkadit filmma Norsk 😱 lea Julev Dili AS:i juolludan 700 duhát ruvnnu doarjjan dahkat oanehis filmma "Buŋki". Dás lea sáhka muittohuvvan sápmelaš albmás geainna boarrásiidsiidda bargit eai áddehala. Julev Dili AS njunoš njunuš, Odd Levi Paulsen, lea giitevaš Norsk Filbmainstituhta ruhtadoarrjagii ruhtadoarrjagii. Silja Somby lea čállán mánusa Filmma sisdoalu, mánusa, lea Silja Somby čállán, ja dieđus go leat ožžon dákkáraš ruhtadoarjaga de muitala dát ahte sii leat rivttes bálgá alde, ahte filmmas lea árvu.
    • «filminstitutt» ➞ [typo]
      • «Film» ➞ [typo]
        • «Dili»
        • «Gili»
        • «Ilu»
        • «Kilo»
        • «Hila»
        • «Lm»
      • «AS:ii» ➞ [typo]
        • «AS:i»
      • «Bonki» ➞ [typo]
        • «Buŋki»
        • «Lunki»
        • «Bunai»
      • «Film» ➞ [typo]
        • «Dili»
        • «Gili»
        • «Ilu»
        • «Kilo»
        • «Hila»
        • «Lm»
      • «ASa» ➞ [typo]
        • «AS»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «njunuš,»
      • «Filminstituhta» ➞ [typo]
        • «Filbmainstituhta»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «ruhtadoarrjagii.»
      • «dieđos» ➞ [typo]
        • «dieđus»
Ožžo ruhtadoarjaga ráhkadit filmma Norsk lea Julev Dili AS:i juolludan 700 duhát ruvnnu doarjjan dahkat oanehis filmma "Buŋki". Dás lea sáhka muittohuvvan sápmelaš albmás geainna boarrásiidsiidda bargit eai áddehala. Julev Dili AS njunoš njunuš, Odd Levi Paulsen, lea giitevaš Norsk Filbmainstituhta ruhtadoarrjagii ruhtadoarrjagii. Silja Somby lea čállán mánusa Filmma sisdoalu, mánusa, lea Silja Somby čállán, ja dieđus go leat ožžon dákkáraš ruhtadoarjaga de muitala dát ahte sii leat rivttes bálgá alde, ahte filmmas lea árvu.
Ožžo ruhtadoarjaga ráhkadit filmma Norsk lea Julev Dili AS:i juolludan 700 duhát ruvnnu doarjjan dahkat oanehis filmma "Buŋki". Dás lea sáhka muittohuvvan sápmelaš albmás geainna boarrásiidsiidda bargit eai áddehala. Julev Dili AS njozoš njunuš, Odd Levi Paulsen, lea giitevaš Norsk Filbmainstituhta ruhtadoarjagiid ruhtadoarjagiin. Silja Somby lea čállán mánusa Filmma sisdoalu, mánusa, lea Silja Somby čállán, ja dieđus go leat ožžon dákkáraš ruhtadoarjaga de muitala dát ahte sii leat rivttes bálgá alde, ahte filmmas lea árvu.
    • «Norsk  lea» ➞ [double-space-before]
      • «Norsk lea»
    • «njunoš» ➞ [typo]
      • «njozoš»
      • «njomoš»
      • «njološ»
    • «ruhtadoarrjagii» ➞ [typo]
      • «ruhtadoarjagiid»
    • «ruhtadoarrjagii» ➞ [typo]
      • «ruhtadoarjagiin»
Filmma namma lea "Bonki" Filmma maid sii áigot ráhkadit, dan namma lea Bonki, ja das lea sáhka boares albmás gean namma lea Niillas. Son lea boarrásiidsiiddas, muhto bargit dán boarrásiidsiiddas hállet dušše dárogiela, eaige sii gulahála dáinna boares albmáin. Son dego eallá iežas eallima, čohkká dušše ja geahčča glásas olggos. muhto de álgá sámegielat bargi dán boarrásiisiidii . Filmma namma lea "Bonki" Filmma maid sii áigot ráhkadit, dan namma lea Bonki, ja das lea sáhka boares albmás gean namma lea Niillas. Son lea boarrásiidsiiddas, muhto bargit dán boarrásiidsiiddas hállet dušše dárogiela, eaige sii gulahala dáinna boares albmáin. Son dego eallá iežas eallima, čohkká dušše ja geahččá glásas olggos. muhto de álgá sámegielat bargi dán boarrásiidsiidii . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Filmma namma lea "Bonki" Filmma maid sii áigot ráhkadit, dan namma lea Bonki, ja das lea sáhka boares albmás gean namma lea Niillas. Son lea boarrásiidsiiddas, muhto bargit dán boarrásiidsiiddas hállet dušše dárogiela, eaige sii gulahála dáinna boares albmáin. Son dego eallá iežas eallima, čohkká dušše ja geahčča glásas olggos. muhto de álgá sámegielat bargi dán boarrásiisiidii .
Filmma namma lea "Buŋki" Filmma maid sii áigot ráhkadit, dan namma lea Buŋki, ja das lea sáhka boares albmás gean namma lea Niillas. Son lea boarrásiidsiiddas, muhto bargit dán boarrásiidsiiddas hállet dušše dárogiela, eaige sii golahala dáinna boares albmáin. Son dego eallá iežas eallima, čohkká dušše ja geahččá glásas olggos. muhto de álgá sámegielat bargi dán boarrásiisiidii.
    • «Bonki» ➞ [typo]
      • «Buŋki»
      • «Lunki»
      • «Bunai»
    • «Bonki» ➞ [typo]
      • «Buŋki»
      • «Lunki»
      • «Bunai»
    • «gulahála» ➞ [typo]
      • «golahala»
      • «gulahala»
    • «geahčča» ➞ [typo]
      • «geahččá»
    • «boarrásiisiidii .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «boarrásiisiidii.»
Muittohuvvan almmái ealáska Muittohuvvan almmái ealáska 1 No errors found
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dahttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. Muittohuvvon almmái jouigagoahtá , ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái. Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dáhttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. muittohuvvan almmái juoigagoahtá , ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dahttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. Muittohuvvon almmái jouigagoahtá , ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái.
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dáhttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. 😱 almmái jouigagoahtá jouigagoahtá, ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái.
    • «dahttot» ➞ [typo]
      • «dáhttot»
    • «Muittohuvvon» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «jouigagoahtá,»
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dáhttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. almmái jouigagoahtá jouigagoahtá, ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái.
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dáhttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. almmái 😱 😱, ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái.
    • «.  almmái» ➞ [double-space-before]
      • «. almmái»
    • «jouigagoahtá» ➞ [typo]
      • «jouigagoahtá» ➞ [typo]
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dáhttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. almmái , ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái.
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dáhttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. almmái , ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái.
    • «almmái  ,» ➞ [double-space-before]
      • «almmái ,»
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dáhttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. almmái , ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái.
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dáhttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. almmái, ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái.
    • «almmái ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «almmái,»
Solhovd Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhovd Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi Filbma-cámppas . Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttastit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid. Solhovd Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhovd Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi Filbma-campas . Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttastit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Solhovd Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhovd Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi Filbma-cámppas . Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttastit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid.
Solhov Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhov Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi Filbma-cámppas Filbma-cámppas. Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttašit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid.
    • «Solhovd» ➞ [typo]
      • «Solhov»
      • «Solhova»
      • «Volhov»
      • «Volhova»
      • «Solvord»
      • «Solhovgo»
    • «Solhovd» ➞ [typo]
      • «Solhov»
      • «Solhova»
      • «Volhov»
      • «Volhova»
      • «Solvord»
      • «Solhovgo»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Filbma-cámppas.»
    • «neavttastit» ➞ [typo]
      • «neavttašit»
      • «neavttadit»
      • «veavttastit»
Solhov Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhov Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi Filbma-cámppas Filbma-cámppas. Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttašit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid.
Solhov Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhov Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi 😱 😱. Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttašit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid.
    • «Filbma-cámppas» ➞ [typo]
      • «Filbma-cámppas» ➞ [typo]
Solhov Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhov Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi . Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttašit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid.
Solhov Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhov Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi . Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttašit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid.
    • «oasi  .» ➞ [double-space-before]
      • «oasi .»
Solhov Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhov Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi . Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttašit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid.
Solhov Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhov Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi. Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttašit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid.
    • «oasi .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oasi.»
Filmma leat árvvoštallan šaddat máksit badjel guokte miljon ruvnnu, de dát čiežačuohte duhát maid Filbma Instituhtas leat ožžon mearkkaša hui olu. Filmma leat árvvoštallan šaddat máksit badjel guokte miljon ruvnnu, de dát čiežačuohti duhát maid Filbma Instituhtas leat ožžon mearkkaša hui olu. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Filmma leat árvvoštallan šaddat máksit badjel guokte miljon ruvnnu, de dát čiežačuohte duhát maid Filbma Instituhtas leat ožžon mearkkaša hui olu.
Filmma leat árvvoštallan šaddat máksit badjel guokte miljon ruvnnu, de dát čiežačuohteduhát maid Filbma Instituhtas leat ožžon mearkkaša hui olu.
    • «čiežačuohte duhát» ➞ [msyn-compound]
      • «čiežačuohteduhát»
Nuorra filbmabuvttadeaddji dahká filmma Odd Levi Paulsen, lea 27 jagi boaris, son lea Áiluovttas Divttasvuonas eret. Iežas lohká filbmasearvvi Julev Film AS álggahan njukčamánus. Ja jurdda lea ráhkadit sihke dáro- ja sámifilmmaid . Nuorra filbmabuvttadeaddji dahká filmma Odd Levi Paulsen, lea 27 jagi boaris, son lea Áiluovttas Divttasvuonas eret. Iežas lohká filbmasearvvi Julev Film AS álggahan njukčamánus. Ja jurdda lea ráhkadit sihke dáro- ja sámefilmmaid . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nuorra filbmabuvttadeaddji dahká filmma Odd Levi Paulsen, lea 27 jagi boaris, son lea Áiluovttas Divttasvuonas eret. Iežas lohká filbmasearvvi Julev Film AS álggahan njukčamánus. Ja jurdda lea ráhkadit sihke dáro- ja sámifilmmaid .
Nuorra filbmabuvttadeaddji dahká filmma Odd Levi Paulsen, lea 27 jagi boaris, son lea Áiluovttas Divttasvuonas eret. Iežas lohká filbmasearvvi Julev Dili AS álggahan njukčamánus. Ja jurdda lea ráhkadit sihke dáro- ja sámifilmmaid.
    • «Film» ➞ [typo]
      • «Dili»
      • «Gili»
      • «Ilu»
      • «Kilo»
      • «Hila»
      • «Lm»
    • «sámifilmmaid .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sámifilmmaid.»
Bonki nammasaš filmma lohká šaddat sihke dáro ja sámegillii, justa danne go duohtavuohta han lea nie sámiid beaivválaš eallimis. Filbmiid álget guovvamánu loahpas dahje njukčamánu álggus, danne dáidáge dát oanehisfilbma leat oaidninláhkai boahtte jagi loahpa, nu son lohká Odd Levi Paulsen. Bonki nammasaš filmma lohká šaddat sihke dáro ja sámegillii, justa danne go duohtavuohta han lea nie sámiid beaivválaš eallimis. Filbmii álget guovvamánu loahpas dahje njukčamánu álggus, danne dáidáge dát oanehisfilbma leat oaidnin láhkai boahtte jagi loahpa, nu son lohká Odd Levi Paulsen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bonki nammasaš filmma lohká šaddat sihke dáro ja sámegillii, justa danne go duohtavuohta han lea nie sámiid beaivválaš eallimis. Filbmiid álget guovvamánu loahpas dahje njukčamánu álggus, danne dáidáge dát oanehisfilbma leat oaidninláhkai boahtte jagi loahpa, nu son lohká Odd Levi Paulsen.
Lunki nammasaš filmma lohká šaddat sihke dáro ja sámegillii, justa danne go duohtavuohta han lea nie sámiid beaivválaš eallimis. Ilmmiid álget guovvamánu loahpas dahje njukčamánu álggus, danne dáidáge dát oanehisfilbma leat oaidnin láhkai boahtte jagi loahpa, nu son lohká Odd Levi Paulsen.
    • «Bonki» ➞ [typo]
      • «Lunki»
      • «Bunai»
    • «Filbmiid» ➞ [typo]
      • «Ilmmiid»
      • «Filbmii»
      • «Bilbbiid»
      • «Gilomiid»
    • «oaidninláhkai» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «oaidnin láhkai»
Sámediggi dáhkkida mávssu Oslo sámi vissui Sámediggi dáhkida mávssu Oslo sámi vissui 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggi dáhkkida mávssu Oslo sámi vissui
Sámediggi dáhkidan mávssu Oslo sámi vissui
    • «dáhkkida» ➞ [typo]
      • «dáhkidan»
      • «čáhkida»
Oslo Sámi viesus leat ilus go Sámediggi lohpida dáhkidit ovddalgihtii mávssu maid viesu láigoheaddji gáibida sis. Oslo Sámi viesus leat ilus go Sámediggi lohpida dáhkidit ovddalgihtii mávssu maid viesu láigoheaddji gáibida sis. 1 No errors found
Norgga Sámediggeráđđi lohpida dáhkidit ovddalgihtii mávssu maid Oslo Sámi viessu ferte máksit KLP Eiendom fitnodahkii ovdalgo besset láigohit lanjaid sis. Norgga Sámediggeráđđi lohpida dáhkidit ovddalgihtii mávssu maid Oslo Sámi viessu ferte máksit KLP Eiendom fitnodahkii ovdalgo besset láigohit lanjaid sis. 1 No errors found
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra nubbejođiheaddji , Ann-Elise Finbog, mielas illusáhka. Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra nubbijođiheaddji , Ann-Elise Finbog, mielas illusáhka. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra nubbejođiheaddji , Ann-Elise Finbog, mielas illusáhka.
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra 😱 nubbejođiheaddji, Ann-Elise Finbog, mielas illusáhka.
    • «nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «nubbejođiheaddji,»
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra nubbejođiheaddjistivrra nubbejođiheaddji, Ann-Elise Finbog, mielas illusáhka.
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra nubbejođiheaddji😱, Ann-Elise Finbog, mielas illusáhka.
    • «stivrra  nubbejođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «stivrra nubbejođiheaddji»
    • «stivrra  nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra nubbejođiheaddjis illusáhka.
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra 😱 illusáhka.
    • «nubbejođiheaddjis» ➞ [typo]
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra illusáhka.
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra illusáhka.
    • «stivrra  illusáhka» ➞ [double-space-before]
      • «stivrra illusáhka»
- Almmá dán dáhkádusa haga livčče sii vajot ferten giddet uvssaid, čilge Finbog. - Almmá dán dáhkádusa haga livčče sii vajot ferten giddet uvssaid, čilge Finbog. 1 No errors found
Ođđa dállui Golggotmánus dán jagi fárrii Oslo Sámi viessu ođđa vuogas lanjaide Grunerløkkai, maŋŋágo sullii jagi ledje leamaš almmá dihto lanjaid haga. Ođđa dállui Golggotmánus dán jagi fárrii Oslo Sámi viessu ođđa vuogas lanjaide Grunerløkkai, maŋŋágo sullii jagi ledje leamaš almmá dihto lanjaid haga. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđa dállui Golggotmánus dán jagi fárrii Oslo Sámi viessu ođđa vuogas lanjaide Grunerløkkai, maŋŋágo sullii jagi ledje leamaš almmá dihto lanjaid haga.
Ođđa dállui Golggotmánus dán jagi fárrii Oslo Sámi viessu ođđa vuogas lanjaide 😱, maŋŋágo sullii jagi ledje leamaš almmá dihto lanjaid haga.
    • «Grunerløkkai» ➞ [typo]
Ođđa dállui Golggotmánus dán jagi fárrii Oslo Sámi viessu ođđa vuogas lanjaide , maŋŋágo sullii jagi ledje leamaš almmá dihto lanjaid haga.
Ođđa dállui Golggotmánus dán jagi fárrii Oslo Sámi viessu ođđa vuogas lanjaide, maŋŋágo sullii jagi ledje leamaš almmá dihto lanjaid haga.
    • «lanjaide ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lanjaide,»
KLP Eiendom dat oamasta opmodaga, ja sii leat gáibidan 320.000 ruvnnu ovddalgihtii máksun dahje nugohčoduvvon depositumain ovdalgo láigohit lanjaid. KLP Eiendom dat oamasta opmodaga, ja sii leat gáibidan 320.000 ruvnnu ovddalgihtii máksun dahje nu gohčoduvvon deposituman ovdalgo láigohit lanjaid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
KLP Eiendom dat oamasta opmodaga, ja sii leat gáibidan 320.000 ruvnnu ovddalgihtii máksun dahje nugohčoduvvon depositumain ovdalgo láigohit lanjaid.
KLP Eiendom dat oamasta opmodaga, ja sii leat gáibidan 320.000 ruvnnu ovddalgihtii máksun dahje nu gohčoduvvon depositummaid ovdalgo láigohit lanjaid.
    • «nugohčoduvvon» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «nu gohčoduvvon»
    • «depositumain» ➞ [typo]
      • «depositummaid»
– Sii dáhkkedit dán supmi Oslo Sámi vissui, lohká Sámediggeráđđelahttu Vibeke Larsen. – Sii dáhkidit dán supmi Oslo Sámi vissui, lohká Sámediggeráđđelahttu Vibeke Larsen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Sii dáhkkedit dán supmi Oslo Sámi vissui, lohká Sámediggeráđđelahttu Vibeke Larsen.
– Sii dáhkidit dán supmi Oslo Sámi vissui, lohká Sámediggeráđđelahttu Vibeke Larsen.
    • «dáhkkedit» ➞ [typo]
      • «dáhkidit»
      • «bahkkedit»
      • «dáhkadit»
      • «čáhkkedit»
      • «dihkkedit»
      • «ráhkkedit»
Geahččat šiehtadusa ođđasit Sámediggeráđđi ávžžuha seammás Oslo Sámi viesu hilgut dan oasi soahpamušas KLP Eiendom fitnodagain, gos daddjo ahte Sámi viessu ii sáhte cealkit eret láigosoahpamuša. Jus sii almmatge celket eret láigosoahpamuša, de fertejit máksit láiggu dassáigo KLP Eiendom gávdná ođđa láigoheaddji. Geahččat šiehtadusa ođđasit Sámediggeráđđi ávžžuha seammás Oslo Sámi viesu hilgut dan oasi soahpamušas KLP Eiendom fitnodagain, gos daddjo ahte Sámi viessu ii sáhte cealkit eret láigosoahpamuša. Jus sii almmatge celket eret láigosoahpamuša, de fertejit máksit láiggu dassáigo KLP Eiendom gávdná ođđa láigoheaddji. 1 No errors found
- Dát ii soaba viessoláigolágain, čilge Larsen. - Dát ii soaba viessoláigolágain, čilge Larsen. 1 No errors found
Ann-Elise Finbog lohká, ahte Sámedikki ráva lea buorre ja ahte sii dál áigot bivdit doallat ođđa láigošiehtadallama KLP Eiendom fitnodagain. Ann-Elise Finbog lohká, ahte Sámedikki ráva lea buorre ja ahte sii dál áigot bivdit doallat ođđa láigošiehtadallama KLP Eiendom fitnodagain. 1 No errors found
- Sámediggi lea dás addán sidjiide buori ákkaid, čilge Finbog. - Sámediggi lea dás addán sidjiide buriid ákkaid, čilge Finbog. 1 No errors found
KLP Eiendom Oslos ii leat vel sáhttán vástidit dán áššái. KLP Eiendom Oslos ii leat vel sáhttán vástidit dán áššái. 1 No errors found
Dáhkkida mávssu Oslo sámi vissui Sámi dáidda boktá beroštumi Oslos Dáhkida mávssu Oslo sámi vissui Sámi dáidda boktá beroštumi Oslos 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dáhkkida mávssu Oslo sámi vissui Sámi dáidda boktá beroštumi Oslos
Čáhkida mávssu Oslo sámi vissui Sámi dáidda boktá beroštumi Oslos
    • «Dáhkkida» ➞ [typo]
      • «Čáhkida»
      • «Sáhkkida»
Dán lásedáidaga lea Norgga Sámediggi oastán. Dán lásedáidaga lea Norgga Sámediggi oastán. 1 No errors found
Sámi dáiddár Tomas Colbengtson Ruotas eret, čájeha dán mánu dáidagis Norgga oaivegávppogis . Galleriijabargit vásihit Colbengtsona dáidaga boktit olu dovdduid gehččiin. Sámi dáiddár Tomas Colbengtson Ruoŧas eret, čájeha dán mánu dáidagis Norgga oaivegávpogis . Galleriijabargit vásihit Colbengtsona dáidaga boktit olu dovdduid gehččiin. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi dáiddár Tomas Colbengtson Ruotas eret, čájeha dán mánu dáidagis Norgga oaivegávppogis . Galleriijabargit vásihit Colbengtsona dáidaga boktit olu dovdduid gehččiin.
Sámi dáiddár Tomas Colbangoson Ruoŧas eret, čájeha dán mánu dáidagis Norgga oaivegávppogis oaivegávpogis. Galleriijabargit vásihit 😱 dáidaga boktit olu dovdduid gehččiin.
    • «Colbengtson» ➞ [typo]
      • «Colbangoson»
    • «Ruotas» ➞ [typo]
      • «Ruoŧas»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oaivegávpogis.»
    • «Colbengtsona» ➞ [typo]
Sámi dáiddár Tomas Colbangoson Ruoŧas eret, čájeha dán mánu dáidagis Norgga oaivegávppogis oaivegávpogis. Galleriijabargit vásihit dáidaga boktit olu dovdduid gehččiin.
Sámi dáiddár Tomas 😱 Ruoŧas eret, čájeha dán mánu dáidagis Norgga oaivegávpogis oaivegávpogis. Galleriijabargit vásihit dáidaga boktit olu dovdduid gehččiin.
    • «Colbangoson» ➞ [typo]
      • «oaivegávppogis» ➞ [typo]
        • «oaivegávpogis»
      • «vásihit  dáidaga» ➞ [double-space-before]
        • «vásihit dáidaga»
Sámi dáiddár Tomas Ruoŧas eret, čájeha dán mánu dáidagis Norgga oaivegávpogis oaivegávpogis. Galleriijabargit vásihit dáidaga boktit olu dovdduid gehččiin.
Sámi dáiddár Tomas Ruoŧas eret, čájeha dán mánu dáidagis Norgga oaivegávpogis oaivegávpogis. Galleriijabargit vásihit dáidaga boktit olu dovdduid gehččiin.
    • «Tomas  Ruoŧas» ➞ [double-space-before]
      • «Tomas Ruoŧas»
Galleriija bargiguovttos Line Harr Skagestad ja Benedicte Stensrud vuohttiba gehččiin stuora beroštumi sámi kultuvrii ja historjái, ja sii háliidit diehtit eanet sámivuođa birra. Galleriija bargi guovttos Line Harr Skagestad ja Benedicte Stensrud vuohttiba gehččiin stuora beroštumi sámi kultuvrii ja historjái, ja sii háliidit diehtit eanet sámevuođa birra. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Galleriija bargiguovttos Line Harr Skagestad ja Benedicte Stensrud vuohttiba gehččiin stuora beroštumi sámi kultuvrii ja historjái, ja sii háliidit diehtit eanet sámivuođa birra.
Galleriija bargi guktos Line Eará Skagestad ja Benedicte Stensrud vuohttiba gehččiin stuora beroštumi sámi kultuvrii ja historjái, ja sii háliidit diehtit eanet sámevuođa birra.
    • «bargiguovttos» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «bargi guktos»
      • «bargi guovttos»
    • «Harr» ➞ [typo]
      • «Eará»
      • «Garra»
    • «sámivuođa» ➞ [typo]
      • «sámevuođa»
Sámivuohta bođii maŋŋit Thomas Colbengtson lea bajasšaddan Deartná guovlluin, Ruotabeal Sámis, muhto orru dál Stockholmas. Badjel 30 jagi lea son eallán dáidagiin. Son muitala ahte hui árrat dáiddaoahpus jearai soames oahapheaddji makkár govvaruohttasat ja kulturruohttasat leat sus. Ja son ii nagodan vástidit. Easkka dál lea sámi hearvvaid, herveme, symbolaid ja mánnánvuođa guovllu luonddu váldán oassin dáidagii. Sámevuohta bođii maŋŋit Thomas Colbengtson lea bajásšaddan Deartná guovlluin, Ruoŧabeal Sámis, muhto orru dál Stockholmas. Badjel 30 jagi lea son eallán dáidagiin. Son muitala ahte hui árrat dáiddaoahpus jearai soames oahpaheaddji makkár govvaruohttasat ja kulturruohttasat leat sus. Ja son ii nagodan vástidit. Easkka dál lea sámi hearvvaid, herveme, symbolaid ja mánnávuođa guovllu luonddu váldán oassin dáidagii. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámivuohta bođii maŋŋit Thomas Colbengtson lea bajasšaddan Deartná guovlluin, Ruotabeal Sámis, muhto orru dál Stockholmas. Badjel 30 jagi lea son eallán dáidagiin. Son muitala ahte hui árrat dáiddaoahpus jearai soames oahapheaddji makkár govvaruohttasat ja kulturruohttasat leat sus. Ja son ii nagodan vástidit. Easkka dál lea sámi hearvvaid, herveme, symbolaid ja mánnánvuođa guovllu luonddu váldán oassin dáidagii.
Sámevuohta bođii maŋŋit Thomas Colbangoson lea bajásšaddan Deartná guovlluin, Ruutabehal Sámis, muhto orru dál 😱. Badjel 30 jagi lea son eallájin dáidagiin. Son muitala ahte hui árrat dáiddaoahpus jearai soames oahpaheaddji makkár govvaruohttasat ja kulturruohttasat leat sus. Ja son ii nagodan vástidit. Easkka dál lea sámi hearvvaid, herveme, symbolaid ja mánnanvuona guovllu luonddu váldán oassin dáidagii.
    • «Sámivuohta» ➞ [typo]
      • «Sámevuohta»
    • «Colbengtson» ➞ [typo]
      • «Colbangoson»
    • «bajasšaddan» ➞ [typo]
      • «bajásšaddan»
    • «Ruotabeal» ➞ [typo]
      • «Ruutabehal»
    • «Stockholmas» ➞ [typo]
      • «eallán» ➞ [typo]
        • «eallájin»
      • «oahapheaddji» ➞ [typo]
        • «oahpaheaddji»
      • «mánnánvuođa» ➞ [typo]
        • «mánnanvuona»
Sámevuohta bođii maŋŋit Thomas Colbangoson lea bajásšaddan Deartná guovlluin, Ruutabehal Sámis, muhto orru dál . Badjel 30 jagi lea son eallájin dáidagiin. Son muitala ahte hui árrat dáiddaoahpus jearai soames oahpaheaddji makkár govvaruohttasat ja kulturruohttasat leat sus. Ja son ii nagodan vástidit. Easkka dál lea sámi hearvvaid, herveme, symbolaid ja mánnanvuona guovllu luonddu váldán oassin dáidagii.
Sámevuohta bođii maŋŋit Thomas 😱 lea bajásšaddan Deartná guovlluin, 😱 Sámis, muhto orru dál. Badjel 30 jagi lea son eallájin dáidagiin. Son muitala ahte hui árrat dáiddaoahpus jearai soames oahpaheaddji makkár govvaruohttasat ja kulturruohttasat leat sus. Ja son ii nagodan vástidit. Easkka dál lea sámi hearvvaid, herveme, symbolaid ja mánnanvuona guovllu luonddu váldán oassin dáidagii.
    • «Colbangoson» ➞ [typo]
      • «Ruutabehal» ➞ [typo]
        • «dál .» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «dál.»
Sámevuohta bođii maŋŋit Thomas lea bajásšaddan Deartná guovlluin, Sámis, muhto orru dál. Badjel 30 jagi lea son eallájin dáidagiin. Son muitala ahte hui árrat dáiddaoahpus jearai soames oahpaheaddji makkár govvaruohttasat ja kulturruohttasat leat sus. Ja son ii nagodan vástidit. Easkka dál lea sámi hearvvaid, herveme, symbolaid ja mánnanvuona guovllu luonddu váldán oassin dáidagii.
Sámevuohta bođii maŋŋit Thomas lea bajásšaddan Deartná guovlluin, Sámis, muhto orru dál. Badjel 30 jagi lea son eallájin dáidagiin. Son muitala ahte hui árrat dáiddaoahpus jearai soames oahpaheaddji makkár govvaruohttasat ja kulturruohttasat leat sus. Ja son ii nagodan vástidit. Easkka dál lea sámi hearvvaid, herveme, symbolaid ja mánnanvuona guovllu luonddu váldán oassin dáidagii.
    • «Thomas  lea» ➞ [double-space-before]
      • «Thomas lea»
    • «,  Sámis» ➞ [double-space-before]
      • «, Sámis»
Erenoamáš ávdnasat Dáidda lea erenoamáš máŋgga ládje. Vuosttačettiin geavaha son pleksiláse, aluminiuma, silkkiid ja dábálaš láse govain. Dáid son bordá badjálaga, nu ahte dáidagis leat dego mánga gearddi. Dás lea symbolihkka ja čanastupmi sámi erenoamáš historjái ja máŋggabealát , čiekŋalis kultuvrii, oaivvildit galleriijas. Erenoamáš ávdnasat Dáidda lea erenoamáš máŋgga ládje. Vuosttažettiin geavaha son pleksiláse, aluminiuma, silkkiid ja dábálaš láse govain. Dáid son bordá badjálaga, nu ahte dáidagis leat dego máŋga gearddi. Dás lea symbolihkka ja čanastupmi sámi erenoamáš historjái ja máŋggabealat , čiekŋalis kultuvrii, oaivvildit galleriijas. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Erenoamáš ávdnasat Dáidda lea erenoamáš máŋgga ládje. Vuosttačettiin geavaha son pleksiláse, aluminiuma, silkkiid ja dábálaš láse govain. Dáid son bordá badjálaga, nu ahte dáidagis leat dego mánga gearddi. Dás lea symbolihkka ja čanastupmi sámi erenoamáš historjái ja máŋggabealát , čiekŋalis kultuvrii, oaivvildit galleriijas.
Erenoamáš ávdnasat Dáidda lea erenoamáš máŋgga ládje. Vuosttažettiin geavaha son pleksiláse, áluminima, silkkiid ja dábálaš láse govain. Dáid son bordá badjálaga, nu ahte dáidagis leat dego máŋga gearddi. Dás lea symbolihkka ja čanastupmi sámi erenoamáš historjái ja máŋggabealaga máŋggabealát, čiekŋalis kultuvrii, oaivvildit galleriijas.
    • «Vuosttačettiin» ➞ [typo]
      • «Vuosttažettiin»
      • «Duosttadettiin»
      • «Guosttadettiin»
      • «Suosttadettiin»
    • «aluminiuma» ➞ [typo]
      • «áluminima»
      • «alluminima»
      • «albuminjuma»
      • «albuminhuma»
      • «albuminguma»
    • «mánga» ➞ [typo]
      • «máŋga»
    • «máŋggabealát» ➞ [typo]
      • «máŋggabealaga»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «máŋggabealát,»
Erenoamáš ávdnasat Dáidda lea erenoamáš máŋgga ládje. Vuosttažettiin geavaha son pleksiláse, áluminima, silkkiid ja dábálaš láse govain. Dáid son bordá badjálaga, nu ahte dáidagis leat dego máŋga gearddi. Dás lea symbolihkka ja čanastupmi sámi erenoamáš historjái ja máŋggabealaga máŋggabealát, čiekŋalis kultuvrii, oaivvildit galleriijas.
Erenoamáš ávdnasat Dáidda lea erenoamáš máŋgga ládje. Vuosttažettiin geavaha son pleksiláse, áluminima, silkkiid ja dábálaš láse govain. Dáid son bordá badjálaga, nu ahte dáidagis leat dego máŋga gearddi. Dás lea symbolihkka ja čanastupmi sámi erenoamáš historjái ja máŋggabealaga máŋggabealat, čiekŋalis kultuvrii, oaivvildit galleriijas.
    • «máŋggabealát» ➞ [typo]
      • «máŋggabealat»
      • «máŋggabealaga»
Line Harr Skagestad (gurutbealde) ja Benedicte Stensrud vuohttiba gehččiin stuora beroštumi sámi kultuvrii ja dáidagii Line Harr Skagestad (gurutbealde) ja Benedicte Stensrud vuohttiba gehččiin stuora beroštumi sámi kultuvrii ja dáidagii 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Line Harr Skagestad (gurutbealde) ja Benedicte Stensrud vuohttiba gehččiin stuora beroštumi sámi kultuvrii ja dáidagii
Line Eará Skagestad (gurut bealde) ja Benedicte Stensrud vuohttiba gehččiin stuora beroštumi sámi kultuvrii ja dáidagii
    • «Harr» ➞ [typo]
      • «Eará»
      • «Garra»
    • «gurutbealde» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «gurut bealde»
Buffy Sainte-Marie Riddu Riđđui Buffy Sainte-Marie Riddu Riđđui 1 No errors found
Buffy Sainte-Marie boahtá fas Sápmái, Olmmáivággái, boahtte jagi Riddu Riđđui. Buffy Sainte-Marie boahtá fas Sápmái, Olmmáivággái, boahtte jagi Riddu Riđđui. 1 No errors found
Cree-indiána artista Buffy Sainte-Marie boahtá fas Riddu Riđđu festiválii boahtte jagi, ja festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll dadjá alcceseaset stuorra ilu ja gutni go máilmmebeakkán artista lea miehtan boahtit Olmmáivággái, Davvi-Norgii fas. Cree-indiána artista Buffy Sainte-Marie boahtá fas Riddu Riđđu festiválii boahtte jagi, ja festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll dadjá alcceseaset stuorra ilu ja gudni go máilmmibeakkán artista lea miehtan boahtit Olmmáivággái, Davvi-Norgii fas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Cree-indiána artista Buffy Sainte-Marie boahtá fas Riddu Riđđu festiválii boahtte jagi, ja festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll dadjá alcceseaset stuorra ilu ja gutni go máilmmebeakkán artista lea miehtan boahtit Olmmáivággái, Davvi-Norgii fas.
😱 artista Buffy Sainte-Marie boahtá fas Riddu Riđđu festiválii boahtte jagi, ja festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll dadjá alcceseaset stuorra ilu ja gudni go máilmmibeakkán artista lea miehtan boahtit Olmmáivággái, Davvi-Norgii fas.
    • «Cree-indiána» ➞ [typo]
      • «gutni» ➞ [typo]
        • «gudni»
      • «máilmmebeakkán» ➞ [typo]
        • «máilmmibeakkán»
        • «máilmmibeakkána»
– Buffy Sainte-Marie lei festivála váldoartista 2009:s ja ollusat leat háliidan su fas ruovttoluotta; Ii gávdno stuorit násti go son, dadjá Lervoll. – Buffy Sainte-Marie lei festivála váldoartista 2009:s ja olusat leat háliidan su fas ruovttoluotta; Ii gávdno stuorit násti go son, dadjá Lervoll. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Buffy Sainte-Marie lei festivála váldoartista 2009:s ja ollusat leat háliidan su fas ruovttoluotta; Ii gávdno stuorit násti go son, dadjá Lervoll.
– Buffy Sainte-Marie lei festivála váldoartista 2009:s ja olusat leat háliidan su fas ruovttoluotta; Ii gávdno stuorit násti go son, dadjá Lervoll.
    • «ollusat» ➞ [typo]
      • «olusat»
Ráhkkanišgoahtit doaluide Riikkaidgaskasaš eamiálbmot festivála Riddu Riđđu lágiduvvo guokteloginuppi geardde suoidnemánu gaskkamuttos boahtte jagi, muhto festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll dáhttu olbmuid dál juo ráhkkanišgoahtit erenoamáš konseartavásáhussii. Ráhkkanišgoahtit doaluide Riikkaidgaskasaš eamiálbmot festivála Riddu Riđđu lágiduvvo guokteloginuppi geardde suoidnemánu gaskkamuttus boahtte jagi, muhto festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll dáhttu olbmuid dál juo ráhkkanišgoahtit erenoamáš konseartavásáhussii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ráhkkanišgoahtit doaluide Riikkaidgaskasaš eamiálbmot festivála Riddu Riđđu lágiduvvo guokteloginuppi geardde suoidnemánu gaskkamuttos boahtte jagi, muhto festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll dáhttu olbmuid dál juo ráhkkanišgoahtit erenoamáš konseartavásáhussii.
Ráhkkanišgoahtit doaluide Riikkaidgaskasaš eamiálbmotfestivála Riddu Riđđu lágiduvvo guokteloginuppi geardde suoidnemánu gaskkamuttus boahtte jagi, muhto festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll dáhttu olbmuid dál juo ráhkkanišgoahtit erenoamáš konseartavásáhussii.
    • «eamiálbmot festivála» ➞ [msyn-compound]
      • «eamiálbmotfestivála»
    • «gaskkamuttos» ➞ [typo]
      • «gaskkamuttus»
Cree-indiána artista Buffy Sainte-Marie boahtá fas ruovttoluotta Olmmáivággái, gos doalai konseartta 2009:s. Cree-indiána artista Buffy Sainte-Marie boahtá fas ruovttoluotta Olmmáivággái, gos doalai konseartta 2009:s. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Cree-indiána artista Buffy Sainte-Marie boahtá fas ruovttoluotta Olmmáivággái, gos doalai konseartta 2009:s.
😱 artista Buffy Sainte-Marie boahtá fas ruovttoluotta Olmmáivággái, gos doalai konseartta 2009:s.
    • «Cree-indiána» ➞ [typo]
Son lea badjel 40 jagi johtán miehtá máilmmi, čalmmustahttin dihte Davvi-Amerihká eamiálbmogiid dili, ja lea leamašan stuorra inspirašuvdnan musihkkáriidda miehtta máilmmi. Son lea badjel 40 jagi johtán miehtá máilmmi, čalmmustahttin dihte Davvi-Amerihká eamiálbmogiid dili, ja lea leamašan stuorra inspirašuvdnan musihkkáriidda miehtá máilmmi. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son lea badjel 40 jagi johtán miehtá máilmmi, čalmmustahttin dihte Davvi-Amerihká eamiálbmogiid dili, ja lea leamašan stuorra inspirašuvdnan musihkkáriidda miehtta máilmmi.
Son lea badjel 40 jagi johtán miehtá máilmmi, čalmmustahttin dihte Davvi-Amerihká eamiálbmogiid dili, ja lea leamašan stuorra inspirašuvdnan musihkkáriidda miehtá máilmmi.
    • «miehtta» ➞ [typo]
      • «miehtá»
Badjel 70 jagi Dál lea Buffy Sainte-Marie badjel 70 jagi boaris, muhto ain virkui, muitala Riddu Riđu festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll. Badjel 70 jagi Dál lea Buffy Sainte-Marie badjel 70 jagi boaris, muhto ain virkui, muitala Riddu Riđu festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll. 1 No errors found
– Sus lea ođđa joavku, ja dál Lervoll gázzi illudit fas deaivvadit eamiálbmogiid stuorimus násttiin. – Sus lea ođđa joavku, ja dál Lervoll gázzi illudit fas deaivvadit eamiálbmogiid stuorimus násttiin. 1 No errors found
Boahtte jagi festivála bileahtaid vuovdigohtet otne. Boahtte jagi festivála bileahtaid vuovdigohtet otne. 1 No errors found
Dáhkkida mávssu Oslo sámi vissui Ipmilsátni illudahttá ollugiid Sárdnida olmmošálbmogii Sudánas Dáhkida mávssu Oslo sámi vissui Ipmilsátni illudahttá ollugiid Sárdnida olmmošálbmogii Sudánas 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dáhkkida mávssu Oslo sámi vissui Ipmilsátni illudahttá ollugiid Sárdnida olmmošálbmogii Sudánas
Čáhkida mávssu Oslo sámi vissui Ipmilsátni illudahttá ollugiid Sárdnida olmmošálbmogii Sudanas
    • «Dáhkkida» ➞ [typo]
      • «Čáhkida»
      • «Sáhkkida»
    • «Sudánas» ➞ [typo]
      • «Sudanas»
      • «Sudana»
      • «Sudanbas»
      • «Sudanan»
Olbmot čuohteduháhiid mielde illudit go besset gullat Jesusis. Dán muitala sárdnideaddji Runar Balto illudahttit. Olbmot čuohteduháhiid mielde illudit go besset gullat Jesusis. Dán muitala sárdnideaddji Runar Balto illudahttit. 1 No errors found
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Sárnideaba olmmošálbmogii Mátta-Sudanas Runar Balto lea dál nuppe heave dán jagis mátkis Áfrihkás sárdnideamen Ipmilsánis. Son mátkošta ovttas tromsalaččain Bjørnar Heimstad:n . Soai leaba sárdnemátkis "International Gospel mission" ovddas, ja dán heave leaba soai Rumbec gávpogis Mátta-Sudánas Afrihkás. Sárdnideaba olmmošálbmogii Mátta-Sudánas Runar Balto lea dál nuppe háve dán jagis mátkkis Afrihkás sárdnideamen Ipmilsánis. Son mátkkošta ovttas tromsalaččain Bjørnar Heimstadain . Soai leaba sárdnemátkkis "International Gospel mission" ovddas, ja dán háve leaba soai Rumbec gávpogis Mátta-Sudánas Afrihkás. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sárnideaba olmmošálbmogii Mátta-Sudanas Runar Balto lea dál nuppe heave dán jagis mátkis Áfrihkás sárdnideamen Ipmilsánis. Son mátkošta ovttas tromsalaččain Bjørnar Heimstad:n . Soai leaba sárdnemátkis "International Gospel mission" ovddas, ja dán heave leaba soai Rumbec gávpogis Mátta-Sudánas Afrihkás.
Bárgideaba olmmošálbmogii Mátta-Sudanas Runar Balto lea dál nuppe hávi dán jagis mátkkis Afrihkás sárdnideamen Ipmilsánis. Son mátkkošta ovttas tromsalaččain Bjørnar Heimstad:n Heimstad:n. Soai leaba sárdnemátkkis "International Mosel miskon" ovddas, ja dán hávi leaba soai Ruben gávpogis Mátta-Sudana Afrihkás.
    • «Sárnideaba» ➞ [typo]
      • «Bárgideaba»
      • «Bárjideaba»
      • «Gáriideaba»
      • «Árvideaba»
      • «Šáraideaba»
      • «Gárgideaba»
      • «Bártideaba»
      • «Nárrideaba»
      • «Sárdnideaba»
      • «Dáraideaba»
    • «heave» ➞ [typo]
      • «hávi»
    • «mátkis» ➞ [typo]
      • «mátkkis»
    • «Áfrihkás» ➞ [typo]
      • «Afrihkás»
    • «mátkošta» ➞ [typo]
      • «mátkkošta»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Heimstad:n.»
    • «sárdnemátkis» ➞ [typo]
      • «sárdnemátkkis»
    • «Gospel» ➞ [typo]
      • «Mosel»
      • «Gomel»
      • «Gohpe»
    • «mission» ➞ [typo]
      • «miskon»
    • «heave» ➞ [typo]
      • «hávi»
    • «Rumbec» ➞ [typo]
      • «Ruben»
      • «Ruuben»
    • «Mátta-Sudánas» ➞ [typo]
      • «Mátta-Sudana»
      • «Mátta-Sudanbas»
Bárgideaba olmmošálbmogii Mátta-Sudanas Runar Balto lea dál nuppe hávi dán jagis mátkkis Afrihkás sárdnideamen Ipmilsánis. Son mátkkošta ovttas tromsalaččain Bjørnar Heimstad:n Heimstad:n. Soai leaba sárdnemátkkis "International Mosel miskon" ovddas, ja dán hávi leaba soai Ruben gávpogis Mátta-Sudana Afrihkás.
Bárgideaba olmmošálbmogii Mátta-Sudanas Runar Balto lea dál nuppe hávi dán jagis mátkkis Afrihkás sárdnideamen Ipmilsánis. Son mátkkošta ovttas tromsalaččain Bjørnar Heimstad Heimstadain. Soai leaba sárdnemátkkis "International Mosel miskon" ovddas, ja dán hávi leaba soai Ruben gávpogis Mátta-Sudana Afrihkás.
    • «Heimstad:n» ➞ [typo]
      • «Heimstad»
      • «Heimstadgo»
      • «Heimstada»
      • «Heimstadban»
    • «Heimstad:n» ➞ [typo]
      • «Heimstadain»
Rumbec gávpogis feastiválas Rumbec gávpogis lágiduvvo festivála gos 150 duhát olbmo oassálasttet , ja juohke beaivve čuvvot lágabui 30 duhát olbmo sin čoakkálmasaid. Dán lohká kárášjohkalaš Runar Balto illudahttit, ja iige gávnna sániid čilget maid dát mearkkaša sutnje, muhto lohká dán leat stuorisin vásihit. Rumbec gávpogis festiválas Rumbec gávpogis lágiduvvo festivála gos 150 duhát olbmo oassálastet , ja juohke beaivve čuvvot lagabui 30 duhát olbmo sin čoakkálmasaid. Dán lohká kárášjohkalaš Runar Balto illudahttit, ja iige gávnna sániid čilget maid dát mearkkaša sutnje, muhto lohká dán leat stuorisin vásihit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Rumbec gávpogis feastiválas Rumbec gávpogis lágiduvvo festivála gos 150 duhát olbmo oassálasttet , ja juohke beaivve čuvvot lágabui 30 duhát olbmo sin čoakkálmasaid. Dán lohká kárášjohkalaš Runar Balto illudahttit, ja iige gávnna sániid čilget maid dát mearkkaša sutnje, muhto lohká dán leat stuorisin vásihit.
Ruben gávpogis festiválas Ruben gávpogis lágiduvvo festivála gos 150 duhát olbmo oassálastet oassálasttet, ja juohke beaivve čuvvot lagabui 30 duhát olbmo sin čoakkálmasaid. Dán lohká kárášjohkalaš Runar Balto illudahttit, ja iige gávnna sániid čilget maid dát mearkkaša sutnje, muhto lohká dán leat stuorisin vásihit.
    • «Rumbec» ➞ [typo]
      • «Ruben»
      • «Ruuben»
    • «feastiválas» ➞ [typo]
      • «festiválas»
    • «Rumbec» ➞ [typo]
      • «Ruben»
      • «Ruuben»
    • «oassálasttet» ➞ [typo]
      • «oassálastet»
      • «oassálastit»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oassálasttet,»
    • «lágabui» ➞ [typo]
      • «lagabui»
Ruben gávpogis festiválas Ruben gávpogis lágiduvvo festivála gos 150 duhát olbmo oassálastet oassálasttet, ja juohke beaivve čuvvot lagabui 30 duhát olbmo sin čoakkálmasaid. Dán lohká kárášjohkalaš Runar Balto illudahttit, ja iige gávnna sániid čilget maid dát mearkkaša sutnje, muhto lohká dán leat stuorisin vásihit.
Ruben gávpogis festiválas Ruben gávpogis lágiduvvo festivála gos 150 duhát olbmo oassálastet oassálastet, ja juohke beaivve čuvvot lagabui 30 duhát olbmo sin čoakkálmasaid. Dán lohká kárášjohkalaš Runar Balto illudahttit, ja iige gávnna sániid čilget maid dát mearkkaša sutnje, muhto lohká dán leat stuorisin vásihit.
    • «oassálasttet» ➞ [typo]
      • «oassálastet»
Iežas lohká gal ovdalge sárdnidan dákkáraš stuorra jovkui, guovvamánus son sárdnidii Mátta Sudanas jovkui mas ledje 200 duhát olbmo gullamin. Iežas lohká illudit go beassá ná ollu olbmuide muitalit Jesusis, ja oaivvilda iežas Ipmila dáhttu mielde bargat go sárdnida Ipmilsánis. Iežas lohká gal ovdalge sárdnidan dákkáraš stuorra jovkui, guovvamánus son sárdnidii Mátta Sudánas jovkui mas ledje 200 duhát olbmo gullamin. Iežas lohká illudit go beassá ná ollu olbmuide muitalit Jesusis, ja oaivvilda iežas Ipmila dáhtu mielde bargat go sárdnida Ipmilsánis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Iežas lohká gal ovdalge sárdnidan dákkáraš stuorra jovkui, guovvamánus son sárdnidii Mátta Sudanas jovkui mas ledje 200 duhát olbmo gullamin. Iežas lohká illudit go beassá ná ollu olbmuide muitalit Jesusis, ja oaivvilda iežas Ipmila dáhttu mielde bargat go sárdnida Ipmilsánis.
Iežas lohká gal ovdalge sárdnidan dákkáraš stuorra jovkui, guovvamánus son sárdnidii 😱 Sudanas jovkui mas ledje 200 duhát olbmo gullamin. Iežas lohká illudit go beassá ná ollu olbmuide muitalit Jesusis, ja oaivvilda iežas Ipmila dáhttu mielde bargat go sárdnida Ipmilsánis.
    • «Mátta» ➞ [msyn-addhyphen]
Iežas lohká gal ovdalge sárdnidan dákkáraš stuorra jovkui, guovvamánus son sárdnidii Sudanas jovkui mas ledje 200 duhát olbmo gullamin. Iežas lohká illudit go beassá ná ollu olbmuide muitalit Jesusis, ja oaivvilda iežas Ipmila dáhttu mielde bargat go sárdnida Ipmilsánis.
Iežas lohká gal ovdalge sárdnidan dákkáraš stuorra jovkui, guovvamánus son sárdnidii Sudanas jovkui mas ledje 200 duhát olbmo gullamin. Iežas lohká illudit go beassá ná ollu olbmuide muitalit Jesusis, ja oaivvilda iežas Ipmila dáhttu mielde bargat go sárdnida Ipmilsánis.
    • «sárdnidii  Sudanas» ➞ [double-space-before]
      • «sárdnidii Sudanas»
      • «Sárdnidii Sudanas»
Eanadoalloskuvla ii heaittihuvvo Eanadoalloskuvla ii heaittihuvvo 1 No errors found
Finnmárkku áidna eanandoalloskuvlla, Deanu joatkkaskuvlla, ii dattetge heaittihuvvo. Finnmárkku áidna eanandoalloskuvlla, Deanu joatkkaskuvlla, ii dattetge heaittihuvvo. 1 No errors found
Finnmárkku filkkaráđđealmmái ja filkkalávdegoddi ledje árvalan ahte Deanu joatkkaskuvla galgá heaittihuvvot, dan eai čuovvolan filkkapolitihkkárat ikte. Finnmárkku fylkkaráđđealmmái ja fylkkalávdegoddi ledje árvalan ahte Deanu joatkkaskuvla galgá heaittihuvvot, dan eai čuovvolan fylkkapolitihkkárat ikte. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Finnmárkku filkkaráđđealmmái ja filkkalávdegoddi ledje árvalan ahte Deanu joatkkaskuvla galgá heaittihuvvot, dan eai čuovvolan filkkapolitihkkárat ikte.
Finnmárkku filkkaráđđealmmái ja filkkalávdegoddi ledje árvalan ahte Deanu joatkkaskuvla galgá heaittihuvvot, dan eai čuovvulan filkkapolitihkkárat ikte.
    • «čuovvolan» ➞ [typo]
      • «čuovvulan»
– Dál gal lean hui movtta go eai heaittit skuvlla, lohká oahppi Vibeke Johnsen. – Dál gal lean hui movtta go eai heaittit skuvlla, lohká oahppi Vibeke Johnsen. 1 No errors found
Jahkásaš áitta Vaikke joatkkaskuvllaoahpi Vibeke Johnsen leage duđavaš dál, de ballá ahte dás duohko juohke jagi vehážiid mielde geahpeduvvojit oahppofáladagat eanandoalloskuvllas. Jahkásaš áitta Vaikke joatkkaskuvlaoahppi Vibeke Johnsen leage duđavaš dál, de ballá ahte dás duohko juohke jagi vehážiid mielde geahpeduvvojit oahppofálaldagat eanandoalloskuvllas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jahkásaš áitta Vaikke joatkkaskuvllaoahpi Vibeke Johnsen leage duđavaš dál, de ballá ahte dás duohko juohke jagi vehážiid mielde geahpeduvvojit oahppofáladagat eanandoalloskuvllas.
Jahkásaš áitta Vaikke joatkkaskuvlaoahpo Vibeke Johnsen leage duđavaš dál, de ballá ahte dás duohko juohke jagi vehážiid mielde geahpeduvvojit oahppofálaldaga eanandoalloskuvllas.
    • «joatkkaskuvllaoahpi» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvlaoahpo»
      • «joatkkaskuvlaoahpu»
    • «oahppofáladagat» ➞ [typo]
      • «oahppofálaldaga»
- Ákkastallet sihkkarit fas dainna ahte menddo unnán oahppit dán skuvllas, dadjá Johnsen. - Ákkastallet sihkkarit fas dainna ahte menddo unnán oahppit dán skuvllas, dadjá Johnsen. 1 No errors found
Sihkkarastton moatti jahkkái Finnmárkku filkkasátnejođiheaddji Runar Sjåstad, dadjá bušeahta dál leat meannuduvvon čuvvovaš njealjji jahkái, ja eanadoalloskuvla, Deanu joatkkaskuvla ii galgga heaittihuvvot dán áigodagas. Sihkkaraston moatti jahkái Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji Runar Sjåstad, dadjá bušeahta dál leat meannuduvvon čuovvovaš njealji jahkái, ja eanadoalloskuvla, Deanu joatkkaskuvla ii galgga heaittihuvvot dán áigodagas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sihkkarastton moatti jahkkái Finnmárkku filkkasátnejođiheaddji Runar Sjåstad, dadjá bušeahta dál leat meannuduvvon čuvvovaš njealjji jahkái, ja eanadoalloskuvla, Deanu joatkkaskuvla ii galgga heaittihuvvot dán áigodagas.
Sihkkaraston moatti jahkái Finnmárkku filkkasátnejođiheaddji Runar Sjåstad, dadjá bušeahta dál leat meannuduvvon čuovvovaš njealját jahkái, ja eanadoalloskuvla, Deanu joatkkaskuvla ii galgga heaittihuvvot dán áigodagas.
    • «Sihkkarastton» ➞ [typo]
      • «Sihkkaraston»
      • «Sihkkaraaston»
    • «jahkkái» ➞ [typo]
      • «jahkái»
    • «čuvvovaš» ➞ [typo]
      • «čuovvovaš»
    • «njealjji» ➞ [typo]
      • «njealját»
– Vaikke in sáhtege dađi guhkelii dáhkidit, de in leat 13 jagi filkapoletihkkemis leamaš mielde ovttage skuvlla heaittiheamen, loahpaha Sjåstad. – Vaikke in sáhtege dađi guhkkelii dáhkidit, de in leat 13 jagi fylkapolitihkkemis leamaš mielde ovttage skuvlla heaittiheamen, loahpaha Sjåstad. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Vaikke in sáhtege dađi guhkelii dáhkidit, de in leat 13 jagi filkapoletihkkemis leamaš mielde ovttage skuvlla heaittiheamen, loahpaha Sjåstad.
– Vaikke in sáhtege dađi guhkkelii dáhkidit, de in leat 13 jagi bilkapolitihkkemis leamaš mielde ovttage skuvlla heaittiheamen, loahpaha Sjåstad.
    • «guhkelii» ➞ [typo]
      • «guhkkelii»
    • «filkapoletihkkemis» ➞ [typo]
      • «bilkapolitihkkemis»
      • «filtapolitihkkemis»
      • «fálkapolitihkkemis»
      • «gilkapolitihkkemis»
      • «fylkapolitihkkemis»
      • «fileapolitihkkemis»
      • «fiŋkapolitihkkemis»
Risku vođđun silbačiŋaide Risku vuođđun silbačiŋaide 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Risku vođđun silbačiŋaide
Risku gođđon silbačiŋaide
    • «vođđun» ➞ [typo]
      • «gođđon»
      • «rođđon»
      • «ođđon»
      • «šuđđun»
      • «duđđun»
      • «veđđon»
Gollerávde-oahppi Lisbeth Somby háliida sámi čiŋaid fuomášuhttit máilbmái, nu ahte maiddái rivgut ja dáččat geavahišgoađáše risko-lágán čiŋaid. Gollerávdeoahppi Lisbeth Somby háliida sámi čiŋaid fuomášuhttit máilbmái, nu ahte maiddái rivgut ja dáččat geavahišgoađáše riskolágán čiŋaid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gollerávde-oahppi Lisbeth Somby háliida sámi čiŋaid fuomášuhttit máilbmái, nu ahte maiddái rivgut ja dáččat geavahišgoađáše risko-lágán čiŋaid.
Gollerávde-oahppi Lisbeth Somby háliida sámi čiŋaid fuomášuhttit máilbmái, nu ahte maiddái rivgut ja dáččat geavahišgoađáše riskošlágan čiŋaid.
    • «risko-lágán» ➞ [typo]
      • «riskošlágan»
      • «riskonjágán»
      • «riskoláŋgán»
      • «riskoságán»
      • «riskolámán»
      • «riskoláván»
      • «riskolággán»
Vaikko son guhká lea orron olggobeal sámi birrasa, de lea sus Sápmi álo jurdagis go ráhkada golle- ja silbačiŋaidis. Vaikko son guhká lea orron olggobeale sámi birrasa, de lea sus Sápmi álo jurdagis go ráhkada golle- ja silbačiŋaidis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vaikko son guhká lea orron olggobeal sámi birrasa, de lea sus Sápmi álo jurdagis go ráhkada golle- ja silbačiŋaidis.
Vaikko son guhká lea orron olggobeale sámi birrasa, de lea sus Sápmi álo jurdagis go ráhkada golle- ja silbačiŋaidis.
    • «olggobeal» ➞ [typo]
      • «olggobeale»
      • «olggobeali»
Ášši doaimmaha Brita Åse Norlemann Ášši doaimmaha Brita Åse Norlemann 1 No errors found
Gollerávde-oahppi Lisbeth Somby háliida sámi čiŋaid fuomášuhttit máilbmái ja muitala dássážii vuohttán ahte su sámi designa boktá beroštumi. Sámivuohta vuhtto čiŋain Son lea beannot jagi vázzán skuvlla Fredrikstadas, lulli-Norggas. Fargga lea son oahppan gollerávdi. Gollerávdeoahppi Lisbeth Somby háliida sámi čiŋaid fuomášuhttit máilbmái ja muitala dássážii vuohttán ahte su sámi designa boktá beroštumi. Sámevuohta vuhtto čiŋain Son lea beannot jagi vázzán skuvlla Fredrikstadas, lulli-Norggas. Fargga lea son oahppan gollerávdi. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gollerávde-oahppi Lisbeth Somby háliida sámi čiŋaid fuomášuhttit máilbmái ja muitala dássážii vuohttán ahte su sámi designa boktá beroštumi. Sámivuohta vuhtto čiŋain Son lea beannot jagi vázzán skuvlla Fredrikstadas, lulli-Norggas. Fargga lea son oahppan gollerávdi.
Gollerávde-oahppi Lisbeth Somby háliida sámi čiŋaid fuomášuhttit máilbmái ja muitala dássážii vuohttán ahte su sámi designa boktá beroštumi. Sámevuohta vuhtto čiŋain Son lea beannot jagi vázzán skuvlla Fredrikstadas, lulli-Norggas. Fargga lea son oahppan gollerávdi.
    • «Sámivuohta» ➞ [typo]
      • «Sámevuohta»
Su dáidagis oidnoge bures sámivuohta vaikko ii lean gal áigumuš guorrasit sámi symbolaide. Su dáidagis oidnoge bures sámevuohta vaikko ii lean gal áigumuš guorrasit sámi symbolaide. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Su dáidagis oidnoge bures sámivuohta vaikko ii lean gal áigumuš guorrasit sámi symbolaide.
Su dáidagis oidnoge bures sámevuohta vaikko ii lean gal áigumuš guorrasit sámi symbolaide.
    • «sámivuohta» ➞ [typo]
      • «sámevuohta»
- Muhto go álgen tevdnet, de oidnen sámivuođa das. Dat lea mu siste, ja dat beare boahtá. - Muhto go álgen tevdnet, de oidnen sámevuođa das. Dat lea mu siste, ja dat beare boahtá. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Muhto go álgen tevdnet, de oidnen sámivuođa das. Dat lea mu siste, ja dat beare boahtá.
- Muhto go álgen tevdnet, de oidnen sámevuođa das. Dat lea mu siste, ja dat beare boahtá.
    • «sámivuođa» ➞ [typo]
      • «sámevuođa»
Risku inspirašuvdnan Lea váttis gávdnat barggu go geargá oahpuin, muhto son sávvá goit beassat joaktit gazzames oahpu soames oahppan, hárjánán gollečeahpi luhtte. De sávvá ráhkadišgoahtit čiŋaid mat leat vuolggahuvvon riskuin . Risku inspirašuvdnan Lea váttis gávdnat barggu go geargá oahpuin, muhto son sávvá goit beassat joatkit gazzamis oahpu soames oahppan, hárjánan gollečeahpi luhtte. De sávvá ráhkadišgoahtit čiŋaid mat leat vuolggahuvvon riskkuin . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Risku inspirašuvdnan Lea váttis gávdnat barggu go geargá oahpuin, muhto son sávvá goit beassat joaktit gazzames oahpu soames oahppan, hárjánán gollečeahpi luhtte. De sávvá ráhkadišgoahtit čiŋaid mat leat vuolggahuvvon riskuin .
Risku inspirašuvdnan Lea váttis gávdnat barggu go geargá oahpuin, muhto son sávvá goit beassat joavdit gazzame oahpu soames oahppan, hárjánan gollečeahpi luhtte. De sávvá ráhkadišgoahtit čiŋaid mat leat vuolggahuvvon riskuin riskuin.
    • «joaktit» ➞ [typo]
      • «joavdit»
      • «loaktit»
      • «hoaktit»
      • «joatkit»
      • «boahtit»
      • «oastit»
      • «johtit»
      • «laktit»
      • «boktit»
    • «gazzames» ➞ [typo]
      • «gazzame»
      • «gazzamet»
    • «hárjánán» ➞ [typo]
      • «hárjánan»
      • «hádjánan»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «riskuin.»
Risku inspirašuvdnan Lea váttis gávdnat barggu go geargá oahpuin, muhto son sávvá goit beassat joavdit gazzame oahpu soames oahppan, hárjánan gollečeahpi luhtte. De sávvá ráhkadišgoahtit čiŋaid mat leat vuolggahuvvon riskuin riskuin.
Risku inspirašuvdnan Lea váttis gávdnat barggu go geargá oahpuin, muhto son sávvá goit beassat joavdit gazzame oahpu soames oahppan, hárjánan gollečeahpi luhtte. De sávvá ráhkadišgoahtit čiŋaid mat leat vuolggahuvvon riškin riskkuin.
    • «riskuin» ➞ [typo]
      • «riškin»
      • «riškun»
    • «riskuin» ➞ [typo]
      • «riskkuin»
      • «risikoin»
      • «rišuin»
- Háliidan ráhkadit čiŋaid main solju lea inspirašuvdnan. Seammás háliidan ahte earát, eai dušše sápmelaččat, geavahit mu čiŋaid. Soljju-čiŋat rivguide. - Háliidan ráhkadit čiŋaid main solju lea inspirašuvdnan. Seammás háliidan ahte earát, eai dušše sápmelaččat, geavahit mu čiŋaid. Soljočiŋat rivguide. 1 No errors found
Juovlastálut devdet girjerádjosa Juovlastálut devdet girjerádjosa 1 No errors found
Juovlastálut čajáhusas Juovlastálut čájáhusas 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Juovlastálut čajáhusas
Juovlastálut čájáhusas
    • «čajáhusas» ➞ [typo]
      • «čájáhusas»
      • «čájáhusat»
      • «čájáhusa»
      • «čájáhusbas»
      • «dajahusas»
      • «čáláhusas»
      • «ájáhusas»
Okta nubbi lea moadde vahku juo buktán Porsáŋggu girjerádjosii dakkáriid maid dábálaččat ii gávnna girjehilduid gaskkas. Dál devdet juovlastáložat girjerádjosa juovladovdduin. Okta nubbi lea moadde vahku juo buktán Porsáŋggu girjerádjosii dakkáriid maid dábálaččat ii gávnna girjehilduid gaskkas. Dál devdet juovlastáložat girjerádjosa juovladovdduin. 1 No errors found
Porsáŋgu girjerájus lávii lágiđit čájáhusaid. Dáid juovllaide mearrededje ráhkadit juovlastálločájáhusa. Okta láigoheaddji dat árvalii dán, muitala girjerádjosa hoavda Ann-Britt Svane. Nu leat olbmot buktán luoikkasin juovlastáluid maid háliidit earáide ge čájehit. Porsáŋggu girjerájus lávii lágidit čájáhusaid. Dáid juovllaide mearridedje ráhkadit juovlastálločájáhusa. Okta láigoheaddji dat árvalii dán, muitala girjerádjosa hoavda Ann-Britt Svane. Nu leat olbmot buktán luoikkasin juovlastáluid maid háliidit earáide ge čájehit. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Porsáŋgu girjerájus lávii lágiđit čájáhusaid. Dáid juovllaide mearrededje ráhkadit juovlastálločájáhusa. Okta láigoheaddji dat árvalii dán, muitala girjerádjosa hoavda Ann-Britt Svane. Nu leat olbmot buktán luoikkasin juovlastáluid maid háliidit earáide ge čájehit.
Porsáŋgu girjerájus lávii lágihit čájáhusaid. Dáid juovllaide mearride ráhkadit juovlastálločájáhusa. Okta láigoheaddji dat árvalii dán, muitala girjerádjosa hoavda Ann-Britt Svane. Nu leat olbmot buktán luoikkasin juovlastáluid maid háliidit earáide ge čájehit.
    • «lágiđit» ➞ [typo]
      • «lágihit»
    • «mearrededje» ➞ [typo]
      • «mearride»
      • «mearridedje»
Čájáhusas leat sihke ruovttu ráhkadan ja oston ávdnasat. Boarraseamos oston juovlastáloš lea 1960 logus. Boarraseamos ruovttu ráhkadan lea 30 jagi boaris. Boahtte jagi ii šatta seamma. Dalle hástet olbmuid eŋgeliid buktit, muitala Svane. Čájáhusas leat sihke ruovttu ráhkadan ja oston ávdnasat. Boarráseamos oston juovlastáloš lea 1960 logus. Boarráseamos ruovttu ráhkadan lea 30 jagi boaris. Boahtte jagi ii šatta seamma. Dalle hástet olbmuid eŋgeliid buktit, muitala Svane. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čájáhusas leat sihke ruovttu ráhkadan ja oston ávdnasat. Boarraseamos oston juovlastáloš lea 1960 logus. Boarraseamos ruovttu ráhkadan lea 30 jagi boaris. Boahtte jagi ii šatta seamma. Dalle hástet olbmuid eŋgeliid buktit, muitala Svane.
Čájáhusas leat sihke ruovttu ráhkadan ja oston ávdnasat. Boarrásamos oston juovlastáloš lea 1960 logus. Boarrásamos ruovttu ráhkadan lea 30 jagi boaris. Boahtte jagi ii šatta seamma. Dalle hástet olbmuid eŋgeliid buktit, muitala Svane.
    • «Boarraseamos» ➞ [typo]
      • «Boarrásamos»
      • «Boarráseamos»
    • «Boarraseamos» ➞ [typo]
      • «Boarrásamos»
      • «Boarráseamos»
Ann-Britt Svane ja juovlastálut Ann-Britt Svane ja juovlastálut 1 No errors found
Nuvttá suohtas Mángga girjerádjosis Norggas lea unnán ruhta eai ge suitte lágidit olus makkárge doaimmaid. Seamma dilis lea Porsáŋgu girjerájus. Danne lea nu buorre go dákkár nuvttá suohttasiid sáhttit ráhkadit, lohká Ann-Britt Svane. Nuvttá suohtas Máŋgga girjerádjosis Norggas lea unnán ruhta eai ge suitte lágidit olus makkárge doaimmaid. Seamma dilis lea Porsáŋggu girjerájus. Danne lea nu buorre go dákkár nuvttá suohttasiid sáhttit ráhkadit, lohká Ann-Britt Svane. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nuvttá suohtas Mángga girjerádjosis Norggas lea unnán ruhta eai ge suitte lágidit olus makkárge doaimmaid. Seamma dilis lea Porsáŋgu girjerájus. Danne lea nu buorre go dákkár nuvttá suohttasiid sáhttit ráhkadit, lohká Ann-Britt Svane.
Nuvttá suohtas Máŋgga girjerádjosis Norggas lea unnán ruhta eai ge suitte lágidit olus makkárge doaimmaid. Seamma dilis lea Porsáŋgu girjerájus. Danne lea nu buorre go dákkár nuvttá suohttasiid sáhttit ráhkadit, lohká Ann-Britt Svane.
    • «Mángga» ➞ [typo]
      • «Máŋgga»
Facebookas son bovdii olbmuid buktit juovlastáluid. Ii ge son jáhkkán ahte ná ollu juovlastálut galge boahtit. Facebookas son bovdii olbmuid buktit juovlastáluid. Ii ge son jáhkkán ahte ná ollu juovlastálut galge boahtit. 1 No errors found
Somá geahčadit Somá geahčadit 1 No errors found
Sigdis Olsen ja su juovlastálut Sigdis Olsen ja su juovlastálut 1 No errors found
Sigdis Olsenis leat guokte juovlastáloža maid fállá čájáhussii. Son lea ieš daid ráhkadan 10- 15 jagi dás ovdal ja ledje šaddan garášii čihkosi .. Sigdis Olsenis leat guokte juovlastáloža maid fállá čájáhussii. Son lea ieš daid ráhkadan 10- 15 jagi dás ovdal ja ledje šaddan garášii čihkosii .. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sigdis Olsenis leat guokte juovlastáloža maid fállá čájáhussii. Son lea ieš daid ráhkadan 10- 15 jagi dás ovdal ja ledje šaddan garášii čihkosi ..
Sigdis Olsenis leat guokte juovlastáloža maid fállá čájáhussii. Son lea ieš daid ráhkadan 10- 15 jagi dás ovdal ja ledje šaddan garášii čihkosis ..
    • «čihkosi» ➞ [typo]
      • «čihkosis»
      • «čihkosii»
      • «čihkosit»
      • «čihkii»
      • «čuhkosii»
– Somá lea geahčadit juovlastáluid, Sigdis Olsen lohká ja ordnesta vel iežas juovlastáluid nu ahte ožžot buori saji čájáhusas. – Somá lea geahčadit juovlastáluid, Sigdis Olsen lohká ja ordnesta vel iežas juovlastáluid nu ahte ožžot buori saji čájáhusas. 1 No errors found
Čájáhus bistá nu guhkká go gávnojit juovlastálut doppe. Juovlastáluid eaiggádat ožžot boahtit vežžat iežaset dávviriid goas sihtet. Čájáhus soaitá nohkat ovdal juovllaid jus eaiggádat háliidit atnit juovlastáluid ruovttus juovlaruohta. Čájáhus bistá nu guhká go gávdnojit juovlastálut doppe. Juovlastáluid eaiggádat ožžot boahtit viežžat iežaset dávviriid goas sihtet. Čájáhus soaitá nohkat ovdal juovllaid jus eaiggádat háliidit atnit juovlastáluid ruovttus juovlaruohta. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čájáhus bistá nu guhkká go gávnojit juovlastálut doppe. Juovlastáluid eaiggádat ožžot boahtit vežžat iežaset dávviriid goas sihtet. Čájáhus soaitá nohkat ovdal juovllaid jus eaiggádat háliidit atnit juovlastáluid ruovttus juovlaruohta.
Čájáhus bistá nu guhkká go gávnnjit juovlastálut doppe. Juovlastáluid eaiggádat ožžot boahtit viežžat iežaset dávviriid goas sihtet. Čájáhus soaitá nohkat ovdal juovllaid jus eaiggádat háliidit atnit juovlastáluid ruovttus juovlaruohta.
    • «gávnojit» ➞ [typo]
      • «gávnnjit»
    • «vežžat» ➞ [typo]
      • «viežžat»
      • «vižžet»
Juoga maid mii fertet - maiddái sámediggepresidenta Juoga maid mii fertet - maiddái sámediggepresideanta 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Juoga maid mii fertet - maiddái sámediggepresidenta
Juoga maid mii fertet - maiddái sámediggepresideanta
    • «sámediggepresidenta» ➞ [typo]
      • «sámediggepresideanta»
Boahtte vahkkus dihkkáda Sámediggi sámi servodaga geainnu ovddos guvlui. Ášši lea deaŧalaš midjiide buohkaide. Válljejumit mat dahkkojuvvojit, šaddet doaivumis jorgalahttit surgadis mannolaga, mii lea goasii jávkadan olles álbmoga. Ášši lea sámegiela dilálašvuohta. Boahtte vahkkus dihkkáda Sámediggi sámi servodaga geainnu ovddos guvlui. Ášši lea deaŧalaš midjiide buohkaide. Válljejumit mat dahkkojuvvojit, šaddet doaivumis jorgalahttit surgadis mannolaga, mii lea goasii jávkadan olles álbmoga. Ášši lea sámegiela dilálašvuohta. 1 No errors found
«Sámediggedieđáhus sámegiela birra». Dat orru gal leame oalle goike ášši , ja namahus ii soaitte geasuhit aviisadoaimmaheddjiid Kárášjohkii čuovvut sámedikki politihkkáriid digaštallama sámegiela birra. Mo diet leaš; dát lea goit okta dain buot deaŧaleamos áššiin maid Sámediggi galgá gieđahallat álggaheami rájes 1989:s. «Sámediggedieđáhus sámegiela birra». Dat orru gal leame oalle goikeášši , ja namahus ii soaitte geasuhit aviisadoaimmaheddjiid Kárášjohkii čuovvut sámedikki politihkkáriid digaštallama sámegiela birra. Mo diet leaš; dát lea goit okta dain buot deaŧaleamos áššiin maid Sámediggi galgá gieđahallat álggaheami rájes 1989:s. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
«Sámediggedieđáhus sámegiela birra». Dat orru gal leame oalle goike ášši , ja namahus ii soaitte geasuhit aviisadoaimmaheddjiid Kárášjohkii čuovvut sámedikki politihkkáriid digaštallama sámegiela birra. Mo diet leaš; dát lea goit okta dain buot deaŧaleamos áššiin maid Sámediggi galgá gieđahallat álggaheami rájes 1989:s.
”Sámediggedieđáhus sámegiela birra”. Dat orru gal leame oalle goike ášši, ja namahus ii soaitte geasuhit aviisadoaimmaheddjiid Kárášjohkii čuovvut sámedikki politihkkáriid digaštallama sámegiela birra. Mo diet leaš; dát lea goit okta dain buot deaŧaleamos áššiin maid Sámediggi galgá gieđahallat álggaheami rájes 1989:s.
    • ««Sámediggedieđáhus» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Sámediggedieđáhus»
    • «birra»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «birra”»
    • «ášši ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ášši,»
Sámediggeráđđi lea luoikkahan sámi diktačálli Paulus Utsi sániid. Buoret ovdasáni lea váttis gávdnat go áigu čilget ášši váibmosa ja mávssolašvuođa: Sámediggeráđđi lea luoikkahan sámi diktačálli Paulus Utsi sániid. Buoret ovdasáni lea váttis gávdnat go áigu čilget ášši váibmosa ja mávssolašvuođa: 1 No errors found
«Ii mihkege nu čiekŋalit seaillo olbmuid luhtte go eatnigiella...» «Ii mihkege nu čiekŋalit seaillo olbmuid luhtte go eatnigiella...» 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
«Ii mihkege nu čiekŋalit seaillo olbmuid luhtte go eatnigiella...»
”Ii mihkkege nu čiekŋalit seaillo olbmuid luhtte go eatnigiella... »
    • ««Ii» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Ii»
    • «mihkege» ➞ [typo]
      • «mihkkege»
      • «mihkkige»
    • «...»» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «... »»
”Ii mihkkege nu čiekŋalit seaillo olbmuid luhtte go eatnigiella... »
”Ii mihkkege nu čiekŋalit seaillo olbmuid luhtte go eatnigiella... 😱
    • «»» ➞ [punct-aistton-right]
Hávderavddas Gielladieđáhus lea nappo juoga mii guoská buohkaide. Seammás čilge dat dilálašvuođa mas sámi gielat leat. Mihttomeriid ja strategiijaid evttohusat duođaštit man lahka hávderavdda giella lea. Hávderavddas Gielladieđáhus lea nappo juoga mii guoská buohkaide. Seammás čilge dat dilálašvuođa mas sámi gielat leat. Mihttomeriid ja strategiijaid evttohusat duođaštit man lahka hávderavdda giella lea. 1 No errors found
Loga: Heaittihit hálddašanguovllu Sámi álbmot ii jávkka vaikko giella jávkkašii ge, muhto mii de báhcá jus maiddái giella jápmá? Unnán. Ii mihkke? Jus ámmátolbmát ja politihkkárat geat barge dan ovdii ahte hukset Norgga natiovnna 1800- ja 1900-logus, livčče beassan oaidnit ahte sápmelaččat leat šaddan «buorren dáččan», de livčče soaitán mojohallat ja dadjan: -- Viimmat lea dáruiduhttin ollašuvvan. Loga: Heaittihit hálddašanguovllu Sámi álbmot ii jávkka vaikko giella jávkkašii ge, muhto mii de báhcá jus maiddái giella jápmá? Unnán. Ii mihkke? Jus ámmátolbmát ja politihkkárat geat barge dan ovdii ahte hukset Norgga našuvdna 1800- ja 1900-logus, livčče beassan oaidnit ahte sápmelaččat leat šaddan «buorren dáččan», de livčče soaitán mojohallat ja dadjan: -- Viimmat lea dáruiduhttin ollašuvvan. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Loga: Heaittihit hálddašanguovllu Sámi álbmot ii jávkka vaikko giella jávkkašii ge, muhto mii de báhcá jus maiddái giella jápmá? Unnán. Ii mihkke? Jus ámmátolbmát ja politihkkárat geat barge dan ovdii ahte hukset Norgga natiovnna 1800- ja 1900-logus, livčče beassan oaidnit ahte sápmelaččat leat šaddan «buorren dáččan», de livčče soaitán mojohallat ja dadjan: -- Viimmat lea dáruiduhttin ollašuvvan.
Loga: Heaittihit hálddašanguovllu Sámi álbmot ii jávkka vaikko giella jávkkašii ge, muhto mii de báhcá jus maiddái giella jápmá? Unnán. Ii mihkke? Jus ámmátolbmát ja politihkkárat geat barge dan ovdii ahte hukset Norgga natrovnna 1800- ja 1900-logus, livčče beassan oaidnit ahte sápmelaččat leat šaddan ”buorren dáččan”, de livčče soaitán mojohallat ja dadjan: -- Viimmat lea dáruiduhttin ollašuvvan.
    • «natiovnna» ➞ [typo]
      • «natrovnna»
      • «naniuvnna»
    • ««buorren» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”buorren»
    • «dáččan»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «dáččan”»
Muhto go garra dáruidihttin ii oalát lihkostuvvan, ja go sápmelaččain ledje ovddasmannit ja ovddosgeahččit nu mo Paulus Utsi, de lea sámegielas – ja sámi álbmogis ain doaivva. Muhto go garra dáruiduhttin ii oalát lihkostuvvan, ja go sápmelaččain ledje ovddasmannit ja ovddosgeahččit nu mo Paulus Utsi, de lea sámegielas – ja sámi álbmogis ain doaivva. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhto go garra dáruidihttin ii oalát lihkostuvvan, ja go sápmelaččain ledje ovddasmannit ja ovddosgeahččit nu mo Paulus Utsi, de lea sámegielas – ja sámi álbmogis ain doaivva.
Muhto go garra dáruiduhtton ii oalát lihkostuvvan, ja go sápmelaččain ledje ovddasmannit ja ovddusgeahččit nu mo Paulus Utsi, de lea sámegielas – ja sámi álbmogis ain doaivva.
    • «dáruidihttin» ➞ [typo]
      • «dáruiduhtton»
      • «dáruidahttán»
    • «ovddosgeahččit» ➞ [typo]
      • «ovddusgeahččit»
      • «ovddusgeahčči»
      • «dovddusgeahččit»
      • «govddusgeahččit»
      • «ovddešgeahččit»
      • «ovddusgahččit»
– Giella lea sihke priváhta ja almmolaš ášši. Sámegiela boahtteáigi lea dan duohken movt guhtege mis atná sámegiela lunddolaš gulahallangiellan nu ollu oktavuođain go vejolaš ja dan duohken movt servodat lágida dilálašvuođaid dasa ahte dat galgá leat vejolaš, daddjojuvvo dieđáhusas. – Giella lea sihke priváhta ja almmolaš ášši. Sámegiela boahtteáigi lea dan duohken movt guhtege mis atná sámegiela lunddolaš gulahallangiellan nu ollu oktavuođain go vejolaš ja dan duohken movt servodat lágida dilálašvuođaid dasa ahte dat galgá leat vejolaš, daddjojuvvo dieđáhusas. 1 No errors found
Ferte vai berre? Lea mearkkašahtti fuomášupmi ahte sámediggeráđđi hupmá njuolga midjiide juohke oktii. Ferte vai berre? Lea mearkkašahtti fuomášupmi ahte sámediggeráđđi hupmá njuolga midjiide juohke oktii. 1 No errors found
Digaštallamis sámediggepresideantta giellamáhtu birra lea jearaldat leamaš «berre go son vai galgá go son máhttit». Gielladieđáhusas dovddahuvvo áibbas čielgasit mii lea deaŧaleamos dasa ahte sámegielat galget ceavzit. Digaštallamis sámediggepresideantta giellamáhtu birra lea jearaldat leamaš «berre go son vai galgá go son máhttit». Gielladieđáhusas dovddahuvvo áibbas čielgasit mii lea deaŧaleamos dasa ahte sámegielat galget ceavzit. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Digaštallamis sámediggepresideantta giellamáhtu birra lea jearaldat leamaš «berre go son vai galgá go son máhttit». Gielladieđáhusas dovddahuvvo áibbas čielgasit mii lea deaŧaleamos dasa ahte sámegielat galget ceavzit.
Digaštallamis sámediggepresideantta giellamáhtu birra lea jearaldat leamaš ”berre go son vai galgá go son máhttit”. Gielladieđáhusas dovddahuvvo áibbas čielgasit mii lea deaŧaleamos dasa ahte sámegielat galget ceavzit.
    • ««berre» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”berre»
    • «máhttit»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «máhttit”»
Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo «ferte». Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain. Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo «ferte». Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo «ferte»«ferte». Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain.
Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo ”ferteferte»«ferte”. Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain.
    • ««ferte»» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”ferteferte»»
    • ««ferte»» ➞ [punct-aistton-right]
      • ««ferte”»
Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo ”ferteferte». Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain.
Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo ”ferteferteferteferte”. Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain.
    • «»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «ferteferte”»
Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo ”ferteferteferteferte”. Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain.
Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo ”😱”. Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain.
    • «ferteferteferteferte» ➞ [typo]
«Eanebut fertejit válljet sámegiela...», «...váhnemat fertejit válljet sámegiela...», «Almmolaš giellan ferte sámegiella...», «informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii» ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui. «Eanebut fertejit válljet sámegiela...», «...váhnemat fertejit válljet sámegiela...», «Almmolaš giellan ferte sámegiella...», «informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii» ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
«Eanebut fertejit válljet sámegiela...», «...váhnemat fertejit válljet sámegiela...», «Almmolaš giellan ferte sámegiella...», «informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii» ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.
”Eanebut fertejit válljet sámegiela... », ”......váhnemat fertejit válljet sámegiela... », ”Almmolaš giellan ferte sámegiella... », ”informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii” ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.
    • ««Eanebut» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Eanebut»
    • «...»» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «... »»
    • ««» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”...»
    • «...»» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «... »»
    • ««Almmolaš» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Almmolaš»
    • «...»» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «... »»
    • ««informašuvdna» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”informašuvdna»
    • «sámegillii»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «sámegillii”»
”Eanebut fertejit válljet sámegiela... », ”......váhnemat fertejit válljet sámegiela... », ”Almmolaš giellan ferte sámegiella... », ”informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii” ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.
”Eanebut fertejit válljet sámegiela... 😱, ”... ...váhnemat fertejit válljet sámegiela... 😱, ”Almmolaš giellan ferte sámegiella... 😱, ”informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii” ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.
    • «»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «......» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «... ...»
      • «»» ➞ [punct-aistton-right]
        • «»» ➞ [punct-aistton-right]
”Eanebut fertejit válljet sámegiela... , ”... ...váhnemat fertejit válljet sámegiela... , ”Almmolaš giellan ferte sámegiella... , ”informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii” ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.
”Eanebut fertejit válljet sámegiela... 😱 ”... ... váhnemat fertejit válljet sámegiela... 😱 ”Almmolaš giellan ferte sámegiella... 😱 ”informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii” ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «...váhnemat» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «... váhnemat»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
”Eanebut fertejit válljet sámegiela... ”... ... váhnemat fertejit válljet sámegiela... ”Almmolaš giellan ferte sámegiella... ”informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii” ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.
”Eanebut fertejit válljet sámegiela... ”... ... váhnemat fertejit válljet sámegiela... ”Almmolaš giellan ferte sámegiella... ”informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii” ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.
    • «...  ”» ➞ [double-space-before]
      • «... ”»
    • «...  ”» ➞ [double-space-before]
      • «... ”»
    • «...  ”» ➞ [double-space-before]
      • «... ”»
Ja vai ii leat eahpádus das man deaŧalaš dihtomielalašvuohta lea sámegiela geavaheami dáfus eanet oktavuođain, de cealká ráđđi: Ja vai ii leat eahpádus das man deaŧalaš dihtomielalašvuohta lea sámegiela geavaheami dáfus eanet oktavuođain, de cealká ráđđi: 1 No errors found
«Ovttaskas giellageavaheaddjis lea stuora ovddasvástádus, muhto Sámediggi áigu maid duvdit eambbo ovddasvástádusa ásahusaide ja politihkkáriidda. Sámi ásahusat ja politihkkárat leat ovdagovat sámi servodagas ja sis lea stuora váikkuhanváldi.» «Ovttaskas giellageavaheaddjis lea stuora ovddasvástádus, muhto Sámediggi áigu maid duvdit eambbo ovddasvástádusa ásahusaide ja politihkkáriidda. Sámi ásahusat ja politihkkárat leat ovdagovat sámi servodagas ja sis lea stuora váikkuhanváldi.» 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
«Ovttaskas giellageavaheaddjis lea stuora ovddasvástádus, muhto Sámediggi áigu maid duvdit eambbo ovddasvástádusa ásahusaide ja politihkkáriidda. Sámi ásahusat ja politihkkárat leat ovdagovat sámi servodagas ja sis lea stuora váikkuhanváldi
”Ovttaskas giellageavaheaddjis lea stuora ovddasvástádus, muhto Sámediggi áigu maid duvdit eambbo ovddasvástádusa ásahusaide ja politihkkáriidda. Sámi ásahusat ja politihkkárat leat ovdagovat sámi servodagas ja sis lea stuora váikkuhanváldi. »
    • ««Ovttaskas» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Ovttaskas»
    • «.»» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. »»
”Ovttaskas giellageavaheaddjis lea stuora ovddasvástádus, muhto Sámediggi áigu maid duvdit eambbo ovddasvástádusa ásahusaide ja politihkkáriidda. Sámi ásahusat ja politihkkárat leat ovdagovat sámi servodagas ja sis lea stuora váikkuhanváldi. »
”Ovttaskas giellageavaheaddjis lea stuora ovddasvástádus, muhto Sámediggi áigu maid duvdit eambbo ovddasvástádusa ásahusaide ja politihkkáriidda. Sámi ásahusat ja politihkkárat leat ovdagovat sámi servodagas ja sis lea stuora váikkuhanváldi. 😱
    • «»» ➞ [punct-aistton-right]
Berre go vai galgá go sámiid njunuš? Nie čielga galgá-ávžžuhusa olis ii berreše leat eahpádus das máid sámediggepresideanta galgá. Seamma gáibádus mii biddjojuvvo váhnemiidda, ásahusaide ja báhpaide, ferte maiddái biddjojuvvot Norgga sápmelaččaid njunnožii - ja ofelažžii. Berre go vai galgá go sámiid njunuš? Nie čielga galgá-ávžžuhusa olis ii berreše leat eahpádus das maid sámediggepresideanta galgá. Seamma gáibádus mii biddjojuvvo váhnemiidda, ásahusaide ja báhpaide, ferte maiddái biddjojuvvot Norgga sápmelaččaid njunnošii - ja ofelažžii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Berre go vai galgá go sámiid njunuš? Nie čielga galgá-ávžžuhusa olis ii berreše leat eahpádus das máid sámediggepresideanta galgá. Seamma gáibádus mii biddjojuvvo váhnemiidda, ásahusaide ja báhpaide, ferte maiddái biddjojuvvot Norgga sápmelaččaid njunnožii - ja ofelažžii.
Berre go vai galgá go sámiid njunuš? Nie čielga galgá-ávžžuhusa olis ii berreše leat eahpádus das máid sámediggepresideanta galgá. Seamma gáibádus mii biddjojuvvo váhnemiidda, ásahusaide ja báhpaide, ferte maiddái biddjojuvvot Norgga sápmelaččaid njunnohii - ja ofelažžii.
    • «njunnožii» ➞ [typo]
      • «njunnohii»
      • «njunnošii»
Olles gielladieđáhusa vuođđu bieđgana jus sápmelaččaid deaŧaleamos jietnaguoddi ii daga dan maid earát fertejit. Olles gielladieđáhusa vuođđu bieđgana jus sápmelaččaid deaŧaleamos jietnaguoddi ii daga dan maid earát fertejit. 1 No errors found
Gean iešguhtet bellodagat ovddidit presideantaevttohassan, dasa in seagut mun iežan. Lihkus leat maiddái válljejeaddjit mielde mearrideame gii sámediggepresideantan šaddá. Gean iešguhtet bellodagat ovddidit presideantaevttohassan, dasa in seagut mun iežan. Lihkus leat maiddái válljejeaddjit mielde mearrideame gii sámediggepresideantan šaddá. 1 No errors found
Gielladieđáhus berre, dahje rievttabut daddjon: ferte leat miellagiddevaš dokumeanta buohkaide geat beroštit sámegielaid boahtteáiggis. Dáppe gávdnojit ollu dieđut ja máhttu mii lea deaŧalaš. Gielladieđáhus berre, dahje rievttabut daddjon: ferte leat miellagiddevaš dokumeanta buohkaide geat beroštit sámegielaid boahtteáiggis. Dáppe gávdnojit ollu dieđut ja máhttu mii lea deaŧalaš. 1 No errors found
Váldi ja resurssat Sámediggeráđđi oaivvilda ahte lea deaŧalaš guorahallat geas galgá leat ovddasvástádus sámi giellapolitihka dáfus Norggas. Váldi ja resurssat Sámediggeráđđi oaivvilda ahte lea deaŧalaš guorahallat geas galgá leat ovddasvástádus sámi giellapolitihka dáfus Norggas. 1 No errors found
Duođai lea nu ahte dat ásahus mii lea sápmelaččaid áidna ovddasteaddji ásahus, das lea unnán váldi servodagas bargat giela ovddidemiin. Seammás gávdnojit áŋggirdeaddjit miehtá riikka, geat dadjat nuvttá ja eaktodáhtolaččat barget sámi gielaid gáhttemiin, ovddidemiin ja nannemiin. Duođai lea nu ahte dat ásahus mii lea sápmelaččaid áidna ovddasteaddji ásahus, das lea unnán váldi servodagas bargat giela ovddidemiin. Seammás gávdnojit áŋggirdeaddjit miehtá riikka, geat dadjat nuvttá ja eaktodáhtolaččat barget sámi gielaid gáhttemiin, ovddidemiin ja nannemiin. 1 No errors found
Lea duođaštuvvon ahte giellaguovddážat miehtá riikka barget erenoamáš buori barggu. Dat devdet juo dan mii lea gielladieđáhusa okta váldomihttu: oažžut eanebuid sámástit. Lea duođaštuvvon ahte giellaguovddážat miehtá riikka barget erenoamáš buori barggu. Dat devdet juo dan mii lea gielladieđáhusa okta váldomihttu: oažžut eanebuid sámástit. 1 No errors found
Sámediggeráđđi oaivvilda ahte váilevaš ekonomalaš, hálddahuslaš ja olmmošlaš návccat leat stuora hástalussan sámegiela nannema barggus. Sámediggeráđđi oaivvilda ahte váilevaš ekonomalaš, hálddahuslaš ja olmmošlaš návccat leat stuora hástalussan sámegiela nannema barggus. 1 No errors found
NRK Sápmi lea maŋemus jagi mielde čájehan ahte muhtin báikkiin geavahit ruđa dakkár vugiin mii addá bohtosiid, ja dakko leat giellaguovddážat dievas illusáhkan beaggán. Baicca lea veara geahčadit dárkileappot movt gielddat ja fylkkagielddat geavahit guovttegielalašvuođaruđaid. NRK Sápmi lea maŋemus jagi mielde čájehan ahte muhtin báikkiin geavahit ruđa dakkár vugiin mii addá bohtosiid, ja dakko leat giellaguovddážat dievas illusáhkan beaggán. Baicca lea veara geahčadit dárkileappot movt gielddat ja fylkkagielddat geavahit guovttegielalašvuođaruđaid. 1 No errors found
Danne lea áigi duođai dievvan dasa ahte čađahit dakkár guorahallama man sámediggeráđđi árvala. Nu olahivččiiga Stuoradiggi ja Sámediggi oktasaš ipmárdusa das mii lea hástalussan. Liikká ferten muittuhit ahte dál juo gávdnojit sámegiela dili čielggadeamit, kártemat ja evalueremat. Sámegiela ealáskahttima ja nannema bargu ii ábut bisánit dan botta go vuordit ođđa čielggadeami muhtin almmolaš lávdegottis. Danne lea áigi duođai dievvan dasa ahte čađahit dakkár guorahallama man sámediggeráđđi árvala. Nu olahivččiiga Stuoradiggi ja Sámediggi oktasaš ipmárdusa das mii lea hástalussan. Liikká ferten muittuhit ahte dál juo gávdnojit sámegiela dili čielggadeamit, kártemat ja evalueremat. Sámegiela ealáskahttima ja nannema bargu ii ábut bisánit dan botta go vuordit ođđa čielggadeami muhtin almmolaš lávdegottis. 1 No errors found
Politihkalaš ovttaoaivilvuohta Sámediggi berre dál juo oažžut duohta válddi stivret sámi giellapolitihka, ja dieđusge fertejit ásahuvvot dárbbašlaš ekonomalaš váikkuhandoaimmat. Son gii duođai dáhttu geavahit sámegiela, ii berre bisánit ruđa geažil. Politihkalaš ovttaoaivilvuohta Sámediggi berre dál juo oažžut duohta válddi stivret sámi giellapolitihka, ja dieđusge fertejit ásahuvvot dárbbašlaš ekonomalaš váikkuhandoaimmat. Son gii duođai dáhttu geavahit sámegiela, ii berre bisánit ruđa geažil. 1 No errors found
Ii leat vuođđu jáhkkit ahte gielladieđáhus boktá riiddu Sámedikki guovtti stuorámusa gaskka – Bargiidbellodaga ja Norgga Sámiid Riikkasearvvi gaskka. Ii leat vuođđu jáhkkit ahte gielladieđáhus boktá riiddu Sámedikki guovtti stuorámusa gaskka – Bargiidbellodaga ja Norgga Sámiid Riikkasearvvi gaskka. 1 No errors found
Bargu man NSR lea bargan máŋgalogi jagi vuhtto bures gielladieđáhusas. Dás sáhttet leat smávva erohusat, muhto váldočuoggáid dáfus berrejit politihkkárat soahpat das ahte dieđáhus lea buorre vuođđu nannet, ovdánahttit ja lasihit sámegielaid geavaheami miehtá Norgga. Bargu man NSR lea bargan máŋgalogi jagi vuhtto bures gielladieđáhusas. Dás sáhttet leat smávva erohusat, muhto váldočuoggáid dáfus berrejit politihkkárat soahpat das ahte dieđáhus lea buorre vuođđu nannet, ovdánahttit ja lasihit sámegielaid geavaheami miehtá Norgga. 1 No errors found
Fasttit givssiduvvon dávddaid dihtii Fasttit givssiduvvon dávddaid dihtii 1 No errors found
26-jahkásaš Ruben Klipper logaldallá Deanu nuoraidskuvla-oahppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke ADHD- ja Tourettes-dávddat. Ruben Klipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra. 26-jahkásaš Ruben Klipper logaldallá Deanu nuoraidskuvlaohppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke ADHD- ja Tourettes-dávddat. Ruben Klipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
26-jahkásaš Ruben Klipper logaldallá Deanu nuoraidskuvla-oahppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke ADHD- ja Tourettes-dávddat. Ruben Klipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra.
26-jahkásaš Ruben Flipper logaldallá Deanu nuoraidskuvla-oahppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke 😱 ja 😱. Ruben Flipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra.
    • «Klipper» ➞ [typo]
      • «Flipper»
    • «ADHD-» ➞ [typo]
      • «Tourettes-dávddat» ➞ [typo]
        • «Klipper» ➞ [typo]
          • «Flipper»
26-jahkásaš Ruben Flipper logaldallá Deanu nuoraidskuvla-oahppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke ja . Ruben Flipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra.
26-jahkásaš Ruben Flipper logaldallá Deanu nuoraidskuvla-oahppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke ja ja. Ruben Flipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ja.»
26-jahkásaš Ruben Flipper logaldallá Deanu nuoraidskuvla-oahppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke ja ja. Ruben Flipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra.
26-jahkásaš Ruben Flipper logaldallá Deanu nuoraidskuvla-oahppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke ja ja. Ruben Flipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra.
    • «sihke  ja» ➞ [double-space-before]
      • «sihke ja»
– Háliidan buktit ovdan ja deattuhit ahte ADHD- ja Tourettes-gillájeaddjit leat guhkkin eret jallat, dadjá Ruben Klipper rádiojearahallamis. – Háliidan buktit ovdan ja deattuhit ahte ADHD- ja Tourettes-gillájeaddjit leat guhkkin eret jallat, dadjá Ruben Klipper rádiojearahallamis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Háliidan buktit ovdan ja deattuhit ahte ADHD- ja Tourettes-gillájeaddjit leat guhkkin eret jallat, dadjá Ruben Klipper rádiojearahallamis.
– Háliidan buktit ovdan ja deattuhit ahte ADHD- ja 😱 leat guhkkin eret jallat, dadjá Ruben Flippera rádiojearahallamis.
    • «Tourettes-gillájeaddjit» ➞ [typo]
      • «Klipper» ➞ [typo]
        • «Flippera»
– Háliidan buktit ovdan ja deattuhit ahte ADHD- ja leat guhkkin eret jallat, dadjá Ruben Flippera rádiojearahallamis.
– Háliidan buktit ovdan ja deattuhit ahte ADHD- ja leat guhkkin eret jallat, dadjá Ruben Flippera rádiojearahallamis.
    • «ja  leat» ➞ [double-space-before]
      • «ja leat»
26-jahkásaš almmái lea mánná- ja nuorravuođas fasttit givssiduvvon, go guktot dávddat sus leat. 26-jahkásaš almmái lea mánná- ja nuorravuođas fasttit givssiduvvon, go guktot dávddat sus leat. 1 No errors found
Ollesolmmožin johtá dál miehttá Norgga ja logaldallá skuvllaoahppiide – mo dávddaiguin lea eallit, ja mo lei givssiduvvot. Ollesolmmožin johtá dál miehtá Norgga ja logaldallá skuvllaohppiide – mo dávddaiguin lea eallit, ja mo lei givssiduvvot. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ollesolmmožin johtá dál miehttá Norgga ja logaldallá skuvllaoahppiide – mo dávddaiguin lea eallit, ja mo lei givssiduvvot.
Ollesolmmožin johtá dál miehtá Norgga ja logaldallá skuvllaoahppiide – mo dávddaiguin lea eallit, ja mo lei givssiduvvot.
    • «miehttá» ➞ [typo]
      • «miehtá»
NRK Sápmi deaivvadii albmáin, go Deanu Nuoraidskuvlla-oahppiide logaldalai Deanu birasvisttis. NRK Sápmi deaivvadii albmáin, go Deanu Nuoraidskuvlaohppiide logaldalai Deanu birasvisttis. 1 No errors found
Rabasvuođain muitala rádioreportášas manne son lea válljen johtit ja muitalit iežas mánná- ja nuorravuođa gillámušaid birra. Rabasvuođain muitala rádioreportášas manne son lea válljen johtit ja muitalit iežas mánná- ja nuorravuođa gillámušaid birra. 1 No errors found
Guldal rádioreportáša dá: Guldal rádioreportáša dá: 1 No errors found
Niibbástallan Guovdageainnus Niibbástallan Guovdageainnus 1 No errors found
Guokte guovttitlot jahkásaš albmá čukkohalaiga olggobealde Guovdageainnu Thon hotealla mannán ija. Guokte guovttitlot jahkásaš albmá čukkohalaiga olggobealde Guovdageainnu Thon hotealla mannan ija. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guokte guovttitlot jahkásaš albmá čukkohalaiga olggobealde Guovdageainnu Thon hotealla mannán ija.
Guokte guovttitlot jahkásaš albmá čukkohalaiga olggobealde Guovdageainnu Thon hotealla mannan ija.
    • «mannán» ➞ [typo]
      • «mannan»
Albmáid dolvo vuos Guovdageainnu dearvvasvuođa guovddážii váktadoaktára lusa, dasto soai sáddejuvvuiga viidásut Hamarfeastta buohccivissui. Albmáid dilli ii leat heakkavárálaš. Soai čukkohalaiga ee. čoavjái. Albmáid dolvo vuos Guovdageainnu dearvvasvuođa guovddážii váktadoaktára lusa, dasto soai sáddejuvvuiga viidásut Hámmárfeastta buohccivissui. Albmáid dilli ii leat heakkavárálaš. Soai čukkohalaiga ee. čoavjái. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Albmáid dolvo vuos Guovdageainnu dearvvasvuođa guovddážii váktadoaktára lusa, dasto soai sáddejuvvuiga viidásut Hamarfeastta buohccivissui. Albmáid dilli ii leat heakkavárálaš. Soai čukkohalaiga ee. čoavjái.
Albmáid dolvo vuos Guovdageainnu dearvvasvuođa guovddážii váktadoaktára lusa, dasto soai sáddejuvvuiga viidásut Hamarfeastta buohccevissui. Albmáid dilli ii leat heakkavárálaš. Soai čukkohalaiga ee. čoavjái.
    • «buohccivissui» ➞ [typo]
      • «buohccevissui»
Váldojuvvui gitta Álttás Váldojuvvui gitta Álttás 1 No errors found
Son guhte navdojuvvo niibbástallin, almmái golmmatlot jagiin, báhtarii báikkis, muhto son váldojuvvui gitta maŋŋá ja son čohkká dál rájusgiddagasas Álttás. Operašuvdnajođiheaddji Jan Olav Skjølberg Oarje-Finnmárkku politiijaguovllus, muitala iežaset dál vuos diehtit unnán das, mii lea dáhpáhuvvan, almmái dutkojuvvo beaivvi mielde. Son guhte navdojuvvo niibbástallin, almmái golmmatlot jagiin, báhtarii báikkis, muhto son váldojuvvui gitta maŋŋá ja son čohkká dál rájusgiddagasas Álttás. Operašuvdnajođiheaddji Jan Olav Skjølberg Oarje-Finnmárkku politiijaguovllus, muitala iežaset dál vuos diehtit unnán das, mii lea dáhpáhuvvan, almmái dutkojuvvo beaivvi mielde. 1 No errors found
Ođđa girji boađi-boađi Thomas Marainen lea čállán girjji muitalusain maid mánnán lea gullan. Dalle máinnastedje ollesolbmot hálddiin ja eananvuložiin. Girji almmustuvvá juovllaide. Hálddiin son muitala girjjistis Ođđa girji boađi-boađi Thomas Marainen lea čállán girjji muitalusain maid mánnán lea gullan. Dalle máinnastedje ollesolbmot háldiin ja eananvuložiin. Girji almmustuvvá juovllaide. Háldiin son muitala girjjistis 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđa girji boađi-boađi Thomas Marainen lea čállán girjji muitalusain maid mánnán lea gullan. Dalle máinnastedje ollesolbmot hálddiin ja eananvuložiin. Girji almmustuvvá juovllaide. Hálddiin son muitala girjjistis
Ođđa girji boađi-boađi Thomas Marainen lea čállán girjji muitalusain maid mánnán lea gullan. Dalle máinnastedje ollesolbmot háldiin ja eananvuložiin. Girji almmustuvvá juovllaide. Háldiin son muitala girjjistis
    • «hálddiin» ➞ [typo]
      • «háldiin»
    • «Hálddiin» ➞ [typo]
      • «Háldiin»
Girječálli Thomas Marainen Marainen muitala girjjis leat sága guovtti bártnážis, soai mannaga meahccái ja doppe de geavvá nu ahte nuppi máná lonuhit hálddit iežaset mánáin. Dan sáhtte dahkat danne go dan nuppi bátnis ii leat silba mii suddjii su lonohallamis hálddiide . Ii dáidde leat nu álki lonuhit máná ruovttluotta . Mo de geavva , dan ferte lohkat girjjis. Girječálli Thomas Marainen Marainen muitala girjjis leat sága guovtti bártnážis, soai mannaba meahccái ja doppe de geavvá nu ahte nuppi máná lonuhit háldit iežaset mánáin. Dan sáhtte dahkat danne go dan nuppi bártnis ii leat silba mii suddjii su lonohallamis háldiide . Ii dáidde leat nu álki lonuhit máná ruovttoluotta . Mo de geavvá , dan ferte lohkat girjjis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Girječálli Thomas Marainen Marainen muitala girjjis leat sága guovtti bártnážis, soai mannaga meahccái ja doppe de geavvá nu ahte nuppi máná lonuhit hálddit iežaset mánáin. Dan sáhtte dahkat danne go dan nuppi bátnis ii leat silba mii suddjii su lonohallamis hálddiide . Ii dáidde leat nu álki lonuhit máná ruovttluotta . Mo de geavva , dan ferte lohkat girjjis.
Girječálli Thomas Marainen Marainen muitala girjjis leat sága guovtti bártnážis, soai mannama meahccái ja doppe de geavvá nu ahte nuppi máná lonuhit háldit iežaset mánáin. Dan sáhtte dahkat danne go dan nuppi batnin ii leat silba mii suddjii su lonohallamis háldiide hálddiide. Ii dáidde leat nu álki lonuhit máná ruovttluotta ruovttluotta. Mo de geavva geavva, dan ferte lohkat girjjis.
    • «mannaga» ➞ [typo]
      • «mannama»
    • «hálddit» ➞ [typo]
      • «háldit»
    • «bátnis» ➞ [typo]
      • «batnin»
    • «hálddiide» ➞ [typo]
      • «háldiide»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «hálddiide.»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ruovttluotta.»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «geavva,»
Girječálli Thomas Marainen Marainen muitala girjjis leat sága guovtti bártnážis, soai mannama meahccái ja doppe de geavvá nu ahte nuppi máná lonuhit háldit iežaset mánáin. Dan sáhtte dahkat danne go dan nuppi batnin ii leat silba mii suddjii su lonohallamis háldiide hálddiide. Ii dáidde leat nu álki lonuhit máná ruovttluotta ruovttluotta. Mo de geavva geavva, dan ferte lohkat girjjis.
Girječálli Thomas Marainen Marainen muitala girjjis leat sága guovtti bártnážis, soai mannama meahccái ja doppe de geavvá nu ahte nuppi máná lonuhit háldit iežaset mánáin. Dan sáhtte dahkat danne go dan nuppi batnin ii leat silba mii suddjii su lonohallamis háldiide háldiide. Ii dáidde leat nu álki lonuhit máná ruovdeluotta ruovdeluotta. Mo de geavká geavká, dan ferte lohkat girjjis.
    • «hálddiide» ➞ [typo]
      • «háldiide»
    • «ruovttluotta» ➞ [typo]
      • «ruovdeluotta»
      • «ruovttoluotta»
      • «ruovdaluotta»
      • «ruovddiluotta»
      • «ruovttuluotta»
      • «ruovttoloatta»
      • «ruovddeluotta»
      • «ruovttuloatta»
    • «ruovttluotta» ➞ [typo]
      • «ruovdeluotta»
      • «ruovttoluotta»
      • «ruovdaluotta»
      • «ruovddiluotta»
      • «ruovttoluodda»
      • «ruovttuluodda»
      • «ruovttuluotta»
      • «ruovttoloatta»
      • «ruovddeluotta»
      • «ruovttuloatta»
    • «geavva» ➞ [typo]
      • «geavká»
    • «geavva» ➞ [typo]
      • «geavká»
      • «gávva»
      • «grávva»
Váttis lei oažžut ruđa deaddileapmái Váttis lei oažžut ruđa deaddileapmái 1 No errors found
Thomas Marainen muitala lean váttisin fitnet ruđa girjji gárvvisteapmái ja prenteheapmai . Ovdal lohká lean vejolaš fitnet ruhtadeami Norgga Sámedikkis, dál ii leange šat nu. Danne manai áigi dušše ohcat ruđaid almmustahttit girjji. Loahpa loahpas meinnestuvai ruhtadeapmi, ja leage Ruoŧa Sámediggi mii juolludii ruđa prentehit girjji. Davvi Girji dat almmustahttá Thomas Marainena girjji "Háldi lonuhus". Thomas Marainen muitala lean váttisin fitnet ruđa girjji gárvvisteapmái ja prenteheapmái . Ovdal lohká lean vejolaš fitnet ruhtadeami Norgga Sámedikkis, dál ii leange šat nu. Danne manai áigi dušše ohcat ruđaid almmustahttit girjji. Loahpa loahpas meinnestuvai ruhtadeapmi, ja leage Ruoŧa Sámediggi mii juolludii ruđa prentehit girjji. Davvi Girji dat almmustahttá Thomas Marainena girjji "Háldi lonuhus". 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Thomas Marainen muitala lean váttisin fitnet ruđa girjji gárvvisteapmái ja prenteheapmai . Ovdal lohká lean vejolaš fitnet ruhtadeami Norgga Sámedikkis, dál ii leange šat nu. Danne manai áigi dušše ohcat ruđaid almmustahttit girjji. Loahpa loahpas meinnestuvai ruhtadeapmi, ja leage Ruoŧa Sámediggi mii juolludii ruđa prentehit girjji. Davvi Girji dat almmustahttá Thomas Marainena girjji "Háldi lonuhus".
Thomas Marainen muitala lean váttisin fitnet ruđa girjji gárvvisteapmái ja prenteheapmai prenteheapmai. Ovdal lohká lean vejolaš fitnet ruhtadeami Norgga Sámedikkis, dál ii leange šat nu. Danne manai áigi dušše ohcat ruđaid almmustahttit girjji. Loahpaloahpas meinnestuvai ruhtadeapmi, ja leage Ruoŧa Sámediggi mii juolludii ruđa prentehit girjji. Davvi Girji dat almmustahttá Thomas Marainena girjji "Háldi lonuhus".
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «prenteheapmai.»
    • «Loahpa loahpas» ➞ [msyn-compound]
      • «Loahpaloahpas»
Thomas Marainen muitala lean váttisin fitnet ruđa girjji gárvvisteapmái ja prenteheapmai prenteheapmai. Ovdal lohká lean vejolaš fitnet ruhtadeami Norgga Sámedikkis, dál ii leange šat nu. Danne manai áigi dušše ohcat ruđaid almmustahttit girjji. Loahpaloahpas meinnestuvai ruhtadeapmi, ja leage Ruoŧa Sámediggi mii juolludii ruđa prentehit girjji. Davvi Girji dat almmustahttá Thomas Marainena girjji "Háldi lonuhus".
Thomas Marainen muitala lean váttisin fitnet ruđa girjji gárvvisteapmái ja prenteheapmán prenteheapmái. Ovdal lohká lean vejolaš fitnet ruhtadeami Norgga Sámedikkis, dál ii leange šat nu. Danne manai áigi dušše ohcat ruđaid almmustahttit girjji. Loahpaloahpas meinnestuvai ruhtadeapmi, ja leage Ruoŧa Sámediggi mii juolludii ruđa prentehit girjji. Davvi Girji dat almmustahttá Thomas Marainena girjji "Háldi lonuhus".
    • «prenteheapmai» ➞ [typo]
      • «prenteheapmán»
    • «prenteheapmai» ➞ [typo]
      • «prenteheapmái»
      • «prentedeapmái»
      • «renteheapmái»
      • «prenteheapmi»
Hálida ođđa sámi mátkkoštanplána Háliida ođđa sámi mátkkoštanplána 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Hálida ođđa sámi mátkkoštanplána
Háliida ođđa sámi mátkkoštanplána
    • «Hálida» ➞ [typo]
      • «Háliida»
(Govven: Inga Sámi Siida / Inger M. Evjen) (Govven: Inga Sámi Siida / Inger M. Evjen) 1 No errors found
Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái. Man lahkai kvalitehtasihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buvtta man Sámediggi doarju, jeara NSR. Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái. Man láhkai kvalitehtasihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buvtta man Sámediggi doarju, jearrá NSR. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái. Man lahkai kvalitehtasihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buvtta man Sámediggi doarju, jeara NSR.
Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái. Man láhkai kvalitehtasihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buvtta man Sámediggi doarju, jeara NSR.
    • «lahkai» ➞ [typo]
      • «láhkai»
      • «láhkái»
Almmuhuvvon: 20.04.2012 Almmuhuvvon: 20.04.2012 1 No errors found
– Maŋimuš sámi mátkkoštanplána lea jagi 2000 rájes, dadjá NSR/SáB Nuortaguovllu válgabiire sámediggeáirras Trond Are Anti. Anti muitala ahte NSR evttohii Sámedikkis juovlamánu 2008 ođđa áššin álggahit barggu ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána, ja jearra dan ektui maid Sámediggi lea bárgan dan ášši olis. – Maŋimuš sámi mátkkoštanplána lea jagi 2000 rájes, dadjá NSR/SáB Nuortaguovllu válgabiire sámediggeáirras Trond Are Anti. Anti muitala ahte NSR evttohii Sámedikkis juovlamánu 2008 ođđa áššin álggahit barggu ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána, ja jearrá dan ektui maid Sámediggi lea bargan dan ášši olis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Maŋimuš sámi mátkkoštanplána lea jagi 2000 rájes, dadjá NSR/SáB Nuortaguovllu válgabiire sámediggeáirras Trond Are Anti. Anti muitala ahte NSR evttohii Sámedikkis juovlamánu 2008 ođđa áššin álggahit barggu ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána, ja jearra dan ektui maid Sámediggi lea bárgan dan ášši olis.
– Maŋimuš sámi mátkkoštanplána lea jagi 2000 rájes, dadjá NSR/SáB Nuortaguovllu válgabiire sámediggeáirras Trond Are Anti. Anti muitala ahte NSR evttohii Sámedikkis juovlamánu 2008 ođđa áššin álggahit barggu ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána, ja jearrá dan ektui maid Sámediggi lea bargan dan ášši olis.
    • «jearra» ➞ [typo]
      • «jearrá»
    • «bárgan» ➞ [typo]
      • «bargan»
      • «burgán»
– Maid lea sámediggeráđđi bargan dan áššiin , jurdila Anti. – Leago ráđis áigumuš ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána, ja goas boahta dieđáhus mo sámi mátkkošteapmi doaibmá? – Maid lea sámediggeráđđi bargan dainna áššiin , jurdila Anti. – Leago ráđis áigumuš ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána, ja goas boahtá dieđáhus mo sámi mátkkošteapmi doaibmá? 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Maid lea sámediggeráđđi bargan dan áššiin , jurdila Anti. – Leago ráđis áigumuš ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána, ja goas boahta dieđáhus mo sámi mátkkošteapmi doaibmá?
– Maid lea sámediggeráđđi bargan dan áššiin, jurdila Anti. – Leago ráđis áigumuš ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána, ja goas boahtá dieđáhus mo sámi mátkkošteapmi doaibmá?
    • «áššiin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «áššiin,»
    • «boahta» ➞ [typo]
      • «boahtá»
– Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái. Man lahkai kvalitehtasihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buvtta man Sámediggi doarju, loahpaha Anti. – Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái. Man láhkai kvalitehtasihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buvtta man Sámediggi doarju, loahpaha Anti. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái. Man lahkai kvalitehtasihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buvtta man Sámediggi doarju, loahpaha Anti.
– Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái. Man láhkai kvalitehtasihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buvtta man Sámediggi doarju, loahpaha Anti.
    • «lahkai» ➞ [typo]
      • «láhkai»
      • «láhkái»
Oktasaš cealkámuš riddoássiid vuoigatvuođain Oktasaš cealkámuš riddoássiid vuoigatvuođain 1 No errors found
NSR oaččui doarjaga oktasaš Sámedikke cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Dál váilo vel dat duođalaš bargu, ja NSR lea gearggus bargat ulbmillaččat Stuorradikke ektui. NSR oaččui doarjaga oktasaš Sámedikke cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Dál váilu vel dat duođalaš bargu, ja NSR lea gearggus bargat ulbmillaččat Stuorradikke ektui. 1 No errors found
Almmuhuvvon: 20.04.2012 Almmuhuvvon: 20.04.2012 1 No errors found
Leai stuorra eahpesihkkarvuohta das ahte oažžu go Sámediggi meannudit láhkaproposišuvnna 70L; láhkaevttohusas gártet stuorra váikkuhusat riddoássiide miehtá Sámi. Ášši ii lean áššelisttus, muhto NSR fitnii gáibidit oktasaš cealkámuša mii čielggada maid Sámediggi oaivvilda áššis. Leai stuorra eahpesihkkarvuohta das ahte oažžu go Sámediggi meannudit láhkaproposišuvnna 70L; láhkaevttohusas gártet stuorra váikkuhusat riddoássiide miehtá Sámi. Ášši ii lean áššelisttus, muhto NSR fidnii gáibidit oktasaš cealkámuša mii čielggada maid Sámediggi oaivvilda áššis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Leai stuorra eahpesihkkarvuohta das ahte oažžu go Sámediggi meannudit láhkaproposišuvnna 70L; láhkaevttohusas gártet stuorra váikkuhusat riddoássiide miehtá Sámi. Ášši ii lean áššelisttus, muhto NSR fitnii gáibidit oktasaš cealkámuša mii čielggada maid Sámediggi oaivvilda áššis.
Leai stuorra eahpesihkkarvuohta das ahte oažžu go Sámediggi meannudit láhkaproposišuvnna DL; láhkaevttohusas gártet stuorra váikkuhusat riddoássiide miehtá Sámi. Ášši ii lean áššelisttus, muhto NSR fidnii gáibidit oktasaš cealkámuša mii čielggada maid Sámediggi oaivvilda áššis.
    • «70L» ➞ [typo]
      • «DL»
      • «ML»
    • «fitnii» ➞ [typo]
      • «fidnii»
Mii leat ilus go NSR fitnii doarjaga oktasaš cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Sámedikke posišuvdna fihttii viimmat loahpas ahte Sámediggi oažžu garrasat mándáhta go hállo ovttain, čielga jienain Stuorradikke ektui, dadjá Geir Tommy Pedersen, guolástuspolitihkálaš ovddasteaddji NSR:as . Mii leat ilus go NSR fidnii doarjaga oktasaš cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Sámedikke posišuvdna fihttii viimmat loahpas ahte Sámediggi oažžu garrasat mandáhta go hállo ovttain, čielga jienain Stuorradikke ektui, dadjá Geir Tommy Pedersen, guolástuspolitihkalaš ovddasteaddji NSR:s . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mii leat ilus go NSR fitnii doarjaga oktasaš cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Sámedikke posišuvdna fihttii viimmat loahpas ahte Sámediggi oažžu garrasat mándáhta go hállo ovttain, čielga jienain Stuorradikke ektui, dadjá Geir Tommy Pedersen, guolástuspolitihkálaš ovddasteaddji NSR:as .
Mii leat ilus go NSR fidnii doarjaga oktasaš cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Sámedikke posišuvdna fihttii viimmat loahpas ahte Sámediggi oažžu garrasat mandáhta go hállo ovttain, čielga jienain Stuorradikke ektui, dadjá Geir Tommy Pedersen, guolástuspolitihkalaš ovddasteaddji NSR:s NSR:as.
    • «fitnii» ➞ [typo]
      • «fidnii»
    • «mándáhta» ➞ [typo]
      • «mandáhta»
    • «guolástuspolitihkálaš» ➞ [typo]
      • «guolástuspolitihkalaš»
    • «NSR:as» ➞ [typo]
      • «NSR:s»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «NSR:as.»
Mii leat ilus go NSR fidnii doarjaga oktasaš cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Sámedikke posišuvdna fihttii viimmat loahpas ahte Sámediggi oažžu garrasat mandáhta go hállo ovttain, čielga jienain Stuorradikke ektui, dadjá Geir Tommy Pedersen, guolástuspolitihkalaš ovddasteaddji NSR:s NSR:as.
Mii leat ilus go NSR fidnii doarjaga oktasaš cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Sámedikke posišuvdna fihttii viimmat loahpas ahte Sámediggi oažžu garrasat mandáhta go hállo ovttain, čielga jienain Stuorradikke ektui, dadjá Geir Tommy Pedersen, guolástuspolitihkalaš ovddasteaddji NSR:s NSR:s.
    • «NSR:as» ➞ [typo]
      • «NSR:s»
– Stuorradiggi dárbbaša oažžut čielga rávvagiid Sámedikkis ahte historjjálaš vuoigatvuođaid galget dohkkehuvvot lágalaččat, joatká Pedersen. – Stuorradiggi dárbbaša oažžut čielga rávvagiid Sámedikkis ahte historjjálaš vuoigatvuođaid galget dohkkehuvvot lágalaččat, joatká Pedersen. 1 No errors found
Dát lea čielga signála NSR:ii ahte Sámedikki mielas ráđđehusa láhkaproposišuvdna Riddoguolástanlávdegotti árvalusa maŋŋá lea menddo heittot. – Ráđđehus iská dahkat riddogátti olbmuid vuoigtavuođaid haga, go biehttalit historjjálaš guolástanrievtti sidjiide geat asset vuotnagáttiin, dadjá Pedersen. – Ráđđehus lea čájehan ahte sii eai dohkket historjjálaš guolastusvuoigatvuođaid Finnmárkui eaige eará vuonaide mearragáttis, ja danin fertet mii bargat garrasit oažžundihte dohkkehuvvot dáid go de proposišuvdna galgá šaddat láhkan Stuorradikkis, loahpaha Pedersen. Dát lea čielga signála NSR:i ahte Sámedikki mielas ráđđehusa láhkaproposišuvdna Riddoguolástanlávdegotti árvalusa maŋŋá lea menddo heittot. – Ráđđehus iská dahkat riddogátti olbmuid vuoigatvuođaid haga, go biehttalit historjjálaš guolástanrievtti sidjiide geat ásset vuotnagáttiin, dadjá Pedersen. – Ráđđehus lea čájehan ahte sii eai dohkket historjjálaš guolástusvuoigatvuođaid Finnmárkui eaige eará vuonaide mearragáttis, ja danin fertet mii bargat garrasit oažžun dihte dohkkehuvvot dáid go de proposišuvdna galgá šaddat láhkan Stuorradikkis, loahpaha Pedersen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dát lea čielga signála NSR:ii ahte Sámedikki mielas ráđđehusa láhkaproposišuvdna Riddoguolástanlávdegotti árvalusa maŋŋá lea menddo heittot. – Ráđđehus iská dahkat riddogátti olbmuid vuoigtavuođaid haga, go biehttalit historjjálaš guolástanrievtti sidjiide geat asset vuotnagáttiin, dadjá Pedersen. – Ráđđehus lea čájehan ahte sii eai dohkket historjjálaš guolastusvuoigatvuođaid Finnmárkui eaige eará vuonaide mearragáttis, ja danin fertet mii bargat garrasit oažžundihte dohkkehuvvot dáid go de proposišuvdna galgá šaddat láhkan Stuorradikkis, loahpaha Pedersen.
Dát lea čielga signála NSR:i ahte Sámedikki mielas ráđđehusa láhkaproposišuvdna Riddoguolástanlávdegotti árvalusa maŋŋá lea menddo heittot. – Ráđđehus iská dahkat riddogátti olbmuid vuoigatvuođaid haga, go biehttalit historjjálaš guolástanrievtti sidjiide geat áset vuotnagáttiin, dadjá Pedersen. – Ráđđehus lea čájehan ahte sii eai dohkket historjjálaš guolástusvuoigatvuođaid Finnmárkui eaige eará vuonaide mearragáttis, ja danin fertet mii bargat garrasit oažžun dihte dohkkehuvvot dáid go de proposišuvdna galgá šaddat láhkan Stuorradikkis, loahpaha Pedersen.
    • «NSR:ii» ➞ [typo]
      • «NSR:i»
    • «vuoigtavuođaid» ➞ [typo]
      • «vuoigatvuođaid»
    • «asset» ➞ [typo]
      • «áset»
    • «guolastusvuoigatvuođaid» ➞ [typo]
      • «guolástusvuoigatvuođaid»
    • «oažžundihte» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «oažžun dihte»
      • «oažžun dihtii»
Báhčaveaivuotna billistuvvo mirkobázahusaid luoitima geažil Báhčaveaivuotna billistuvvo mirkobázahusaid luoitima geažil 1 No errors found
Girkkonjárgga ja Báhčaveaivuotna Girkonjárga ja Báhčaveaivuotna 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Girkkonjárgga ja Báhčaveaivuotna
Girkonjárga ja Báhčaveaivuotna
    • «Girkkonjárgga» ➞ [typo]
      • «Girkonjárga»
      • «Mirkkonjárga»
– Nationála luondduluossavuotna Báhčaveaivuotna billistuvvo go Mátta-Várjjaga ruvkkit luitet dohko bázahusaid main leat mirkkot – Nationála luondduluossavuotna Báhčaveaivuotna billistuvvo go Mátta-Várjjaga ruvkket luitet dohko bázahusaid main leat mirkkot 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Nationála luondduluossavuotna Báhčaveaivuotna billistuvvo go Mátta-Várjjaga ruvkkit luitet dohko bázahusaid main leat mirkkot
– Nationála luondduluossavuotna Báhčaveaivuotna billistuvvo go Mátta-Várjjaga ruvkket luitet dohko bázahusaid main leat mirkkot
    • «ruvkkit» ➞ [typo]
      • «ruvkket»
Almmuhuvvon: 19.04.2012 Almmuhuvvon: 19.04.2012 1 No errors found
NSR/SáB Nuortaguovllu válgabiire sámediggeáirras Trond Are Anti čilge ahte dát hástalus lea ovddiduvvon ođđa áššiin ja jerron ovdalis ráđis Sámedikki dievasčoahkkimis. NSR/SáB Nuortaguovllu válgabiire sámediggeáirras Trond Are Anti čilge ahte dát hástalus lea ovddiduvvon ođđa áššin ja jerron ovdalis ráđis Sámedikki dievasčoahkkimis. 1 No errors found
Dán olis jearrá Anti sámediggeráđis maid lea sámediggeráđđi bargan bissehit dan ahte nationála luondduluossavuotna, Báhčaveaivuotna, ii billistuvvošii mirkobázahusaid geažil maid Mátta-Várjjaga ruvkedoaibma luoitá? Dán olis jearrá Anti sámediggeráđis maid lea sámediggeráđđi bargan bissehit dan ahte nationála luondduluossavuotna, Báhčaveaivuotna, ii billistuvvoše mirkobázahusaid geažil maid Mátta-Várjjaga ruvkedoaibma luoitá? 1 No errors found
Gažaldat ráđđái doaibmabijut sámiide geat ásset gávpogiin Gažaldat ráđđái doaibmabijut sámiide geat ásset gávpogiin 1 No errors found
Sámediggeáirras Geir Tommy Pedersen jearra mainna lágiin sámediggeráđđi lea jurddašan buoridit sámiid dili stuorát gávpugiin . Sámediggeáirras Geir Tommy Pedersen jearrá mainna lágiin sámediggeráđđi lea jurddašan buoridit sámiid dili stuorát gávpogiin . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggeáirras Geir Tommy Pedersen jearra mainna lágiin sámediggeráđđi lea jurddašan buoridit sámiid dili stuorát gávpugiin .
Sámediggeáirras Geir Tommy Pedersen jearrá mainna lágiin sámediggeráđđi lea jurddašan buoridit sámiid dili stuorát gávpugiin gávpugiin.
    • «jearra» ➞ [typo]
      • «jearrá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gávpugiin.»
Sámediggeáirras Geir Tommy Pedersen jearrá mainna lágiin sámediggeráđđi lea jurddašan buoridit sámiid dili stuorát gávpugiin gávpugiin.
Sámediggeáirras Geir Tommy Pedersen jearrá mainna lágiin sámediggeráđđi lea jurddašan buoridit sámiid dili stuorát gávpogiid gávpogiid.
    • «gávpugiin» ➞ [typo]
      • «gávpogiid»
    • «gávpugiin» ➞ [typo]
      • «gávpogiid»
Almmuhuvvon: 18.04.2012 Almmuhuvvon: 18.04.2012 1 No errors found
Dáđistaga ásaiduvvet eanet ja eanet sápmelaččat gávpogiidda go ássanminsttar lea rievdan. Dát mielddisbuktá maiddái dan ahte gávpogat váldet badjelasaset ovddasvástádusa láhčit bálvalusaid sámi álbmoga várás. Šallošit go Romssa ođđa gávpotstivra gesii eret ohcama ahte laktit Romssa sámegiela hálddašanguvlui, dán šalloša NSR sakka. Dađistaga ásaiduvvet eanet ja eanet sápmelaččat gávpogiidda go ássanminsttar lea rievdan. Dát mielddisbuktá maiddái dan ahte gávpogat váldet badjelasaset ovddasvástádusa láhčit bálvalusaid sámi álbmoga várás. Šállošit go Romssa ođđa gávpotstivra gesii eret ohcama ahte laktit Romssa sámegiela hálddašanguvlui, dán šálloša NSR sakka. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dáđistaga ásaiduvvet eanet ja eanet sápmelaččat gávpogiidda go ássanminsttar lea rievdan. Dát mielddisbuktá maiddái dan ahte gávpogat váldet badjelasaset ovddasvástádusa láhčit bálvalusaid sámi álbmoga várás. Šallošit go Romssa ođđa gávpotstivra gesii eret ohcama ahte laktit Romssa sámegiela hálddašanguvlui, dán šalloša NSR sakka.
Dađistaga ásaiduvvet eanet ja eanet sápmelaččat gávpogiidda go ássanminsttar lea rievdan. Dát mielddisbuktá maiddái dan ahte gávpogat váldet badjelasaset ovddasvástádusa láhčit bálvalusaid sámi álbmoga várás. Šállošit go Romssa ođđa gávpotstivra gesii eret ohcama ahte laktit Romssa sámegiela hálddašanguvlui, dán šálloša NSR sakka.
    • «Dáđistaga» ➞ [typo]
      • «Dađistaga»
    • «Šallošit» ➞ [typo]
      • «Šállošit»
    • «šalloša» ➞ [typo]
      • «šálloša»
Dasto oaidnit mii ahte Oslos ii leat sámi deaivvadanbáiki sámiide geat asset Oslo guovllus. Dasto oaidnit mii ahte Oslos ii leat sámi deaivvadanbáiki sámiide geat ásset Oslo guovllus. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dasto oaidnit mii ahte Oslos ii leat sámi deaivvadanbáiki sámiide geat asset Oslo guovllus.
Dasto oaidnit mii ahte Oslos ii leat sámi deaivvadanbáiki sámiide geat áset Oslo guovllus.
    • «asset» ➞ [typo]
      • «áset»
Eará gávpogiin eai measta oppa gávdnoge dohkálaš fálaldagat sámiide. Eará gávpogiin eai measta oppa gávdnoge dohkálaš fálaldagat sámiide. 1 No errors found
Šallošit go Sámediggeráđđi lea dihtomielalaččat hilgon áŋgiruššamis sámi gávpotpolitihkalaš plantain . Šállošit go Sámediggeráđđi lea dihtomielalaččat hilgon áŋgiruššama sámi gávpotpolitihkalaš plánain . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Šallošit go Sámediggeráđđi lea dihtomielalaččat hilgon áŋgiruššamis sámi gávpotpolitihkalaš plantain .
Šállošit go Sámediggeráđđi lea dihtomielalaččat hilgon áŋgiruššamis sámi gávpotpolitihkalaš plantain plantain.
    • «Šallošit» ➞ [typo]
      • «Šállošit»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «plantain.»
Šállošit go Sámediggeráđđi lea dihtomielalaččat hilgon áŋgiruššamis sámi gávpotpolitihkalaš plantain plantain.
Šállošit go Sámediggeráđđi lea dihtomielalaččat hilgon áŋgiruššamis sámi gávpotpolitihkalaš plánain plánain.
    • «plantain» ➞ [typo]
      • «plánain»
      • «pláhtain»
    • «plantain» ➞ [typo]
      • «plánain»
      • «pláhtain»
Dán oktavuođas jearrá NSR ahte mainna lágiin lea ráđđi konkrehta jurddašan buoridit sámiid dili stuorát gávpogiin ja makkár váikkuhangaskaoamit biddjojuvvojit. Dán oktavuođas jearrá NSR ahte mainna lágiin lea ráđđi konkrehta jurddašan buoridit sámiid dili stuorát gávpogiin ja makkár váikkuhangaskaoamit biddjojuvvojit. 1 No errors found
Sámi kulturmuitohálddašeapmi: Riggodat dahje boahtteáiggi giksi? Sámi kulturmuitohálddašeapmi: Riggodat dahje boahtteáiggi giksi? 1 No errors found
Sámediggeáirras Rolf Johansen Sámediggeáirras Rolf Johansen 1 No errors found
NSR oaivvilda ahte sámi kulturmuitohálddašeapmi ferte árvvoštallojuvvot. Ahte sámi kulturmuittut leat automáhtalaččat suddjejuvvon go 100 jagi leat gollan sáhttá boahtteáiggis dagahit hástalusaid dan ektui ahte mii gohčoduvvo kulturmuitun. NSR lea maid fuolastuvvan ahte ovttaskas olbmot ieža fertejit máksit min oktasaš kulturárbbi iskkademiid ja registreremiid ovddas. NSR oaivvilda ahte sámi kulturmuitohálddašeapmi ferte árvvoštallojuvvot. Ahte sámi kulturmuittut leat automáhtalaččat suddjejuvvon go 100 jagi leat gollan sáhttá boahtteáiggis dagahit hástalusaid dan ektui ahte mii gohčoduvvo kulturmuitun. NSR lea maid fuolastuvvan ahte ovttaskas olbmot ieža fertejit máksit min oktasaš kulturárbbi iskkademiid ja registreremiid ovddas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSR oaivvilda ahte sámi kulturmuitohálddašeapmi ferte árvvoštallojuvvot. Ahte sámi kulturmuittut leat automáhtalaččat suddjejuvvon go 100 jagi leat gollan sáhttá boahtteáiggis dagahit hástalusaid dan ektui ahte mii gohčoduvvo kulturmuitun. NSR lea maid fuolastuvvan ahte ovttaskas olbmot ieža fertejit máksit min oktasaš kulturárbbi iskkademiid ja registreremiid ovddas.
NSR oaivvilda ahte sámi kulturmuitohálddašeapmi ferte árvvoštallojuvvot. Ahte sámi kulturmuittut leat automáhtalaččat suddjejuvvon go 100 jagi leat gollan sáhttá boahtteáiggis dagahit hástalusaid dan ektui ahte mii gohčoduvvo kulturmuitun. NSR lea maid fuolastuvvan ahte ovttaskas olbmot ieža fertejit máksit min oktasaš kulturárbbi iskkademiid ja registreremiid ovddas.
    • «.  NSR» ➞ [double-space-before]
      • «. NSR»
Almmuhuvvon: 17.04.2012 Almmuhuvvon: 17.04.2012 1 No errors found
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivggus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid hálidat suddjet, dadjá son. - Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivggus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid hálidat suddjet, dadjá son.
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
    • «Ivggus» ➞ [typo]
      • «Ivgus»
    • «Sámi kultuvra» ➞ [double-space-before]
      • «Sámi  kultuvra»
    • «.  Muhto» ➞ [double-space-before]
      • «. Muhto»
    • «.  -» ➞ [double-space-before]
      • «. -»
    • «hálidat» ➞ [typo]
      • «háliidat»
      • «háliidit»
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
    • «Sámi  kultuvra» ➞ [double-space-before]
      • «Sámi kultuvra»
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
    • «Sámi kultuvra» ➞ [double-space-before]
      • «Sámi  kultuvra»
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
    • «Sámi  kultuvra» ➞ [double-space-before]
      • «Sámi kultuvra»
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
    • «Sámi kultuvra» ➞ [double-space-before]
      • «Sámi  kultuvra»
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
    • «Sámi  kultuvra» ➞ [double-space-before]
      • «Sámi kultuvra»
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
    • «Sámi kultuvra» ➞ [double-space-before]
      • «Sámi  kultuvra»
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
    • «Sámi  kultuvra» ➞ [double-space-before]
      • «Sámi kultuvra»
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
    • «Sámi kultuvra» ➞ [double-space-before]
      • «Sámi  kultuvra»
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
    • «Sámi  kultuvra» ➞ [double-space-before]
      • «Sámi kultuvra»
Nubbi poeŋga lea ahte otná ortnegis lea ovttaskas olbmuin ovddasvástádus ruhtadit kulturmuittuid iskkademiid ja registreremiid huksenprošeavttaid oktavuođas. - Dát lea máksinprinsihppa mii duohtavuođas mearkkaša ahte oktasaš kulturárbi máksojuvvo olbmuid priváhta burssas, čilge Johansen. NSR ballá ahte dát áiggi mielde sáhttá heajosmahttit dehálaš kulturmuittuid registrerema ja áimmahuššama. - Lea go álbmot ovttaoaivilis dáinna ortnegiin, vai sáhttá go nu geavvat ahte olbmot válljejit ahte eai atte dieđuid suddjejuvvon kulturmuittuid birra go dat dagaha váttisvuođaid, ja njulgestaga olggosgoluid guovlluid, visttiid ja dávviriid geavaheami hárrái, imaštallá Rolf Johansen. Nubbi poeaŋga lea ahte otná ortnegis lea ovttaskas olbmuin ovddasvástádus ruhtadit kulturmuittuid iskkademiid ja registreremiid huksenprošeavttaid oktavuođas. - Dát lea máksinprinsihppa mii duohtavuođas mearkkaša ahte oktasaš kulturárbi máksojuvvo olbmuid priváhta burssas, čilge Johansen. NSR ballá ahte dát áiggi mielde sáhttá heajosmahttit dehálaš kulturmuittuid registrerema ja áimmahuššama. - Lea go álbmot ovttaoaivilis dáinna ortnegiin, vai sáhttá go nu geavvat ahte olbmot válljejit ahte eai atte dieđuid suddjejuvvon kulturmuittuid birra go dat dagaha váttisvuođaid, ja njulgestaga olggosgoluid guovlluid, visttiid ja dávviriid geavaheami hárrái, imaštallá Rolf Johansen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nubbi poeŋga lea ahte otná ortnegis lea ovttaskas olbmuin ovddasvástádus ruhtadit kulturmuittuid iskkademiid ja registreremiid huksenprošeavttaid oktavuođas. - Dát lea máksinprinsihppa mii duohtavuođas mearkkaša ahte oktasaš kulturárbi máksojuvvo olbmuid priváhta burssas, čilge Johansen. NSR ballá ahte dát áiggi mielde sáhttá heajosmahttit dehálaš kulturmuittuid registrerema ja áimmahuššama. - Lea go álbmot ovttaoaivilis dáinna ortnegiin, vai sáhttá go nu geavvat ahte olbmot válljejit ahte eai atte dieđuid suddjejuvvon kulturmuittuid birra go dat dagaha váttisvuođaid, ja njulgestaga olggosgoluid guovlluid, visttiid ja dávviriid geavaheami hárrái, imaštallá Rolf Johansen.
Nubbi 😱 lea ahte otná ortnegis lea ovttaskas olbmuin ovddasvástádus ruhtadit kulturmuittuid iskkademiid ja registreremiid huksenprošeavttaid oktavuođas. - Dát lea máksinprinsihppa mii duohtavuođas mearkkaša ahte oktasaš kulturárbi máksojuvvo olbmuid priváhta burssas, čilge Johansen. NSR ballá ahte dát áiggi mielde sáhttá heajosmahttit dehálaš kulturmuittuid registrerema ja áimmahuššama. - Lea go álbmot ovtta oaivilis dáinna ortnegiin, vai sáhttá go nu geavvat ahte olbmot válljejit ahte eai atte dieđuid suddjejuvvon kulturmuittuid birra go dat dagaha váttisvuođaid, ja njulgestaga olggosgoluid guovlluid, visttiid ja dávviriid geavaheami hárrái, imaštallá Rolf Johansen.
    • «poeŋga» ➞ [typo]
      • «ovttaoaivilis» ➞ [msyn-unspace-compound]
        • «ovtta oaivilis»
Nubbi lea ahte otná ortnegis lea ovttaskas olbmuin ovddasvástádus ruhtadit kulturmuittuid iskkademiid ja registreremiid huksenprošeavttaid oktavuođas. - Dát lea máksinprinsihppa mii duohtavuođas mearkkaša ahte oktasaš kulturárbi máksojuvvo olbmuid priváhta burssas, čilge Johansen. NSR ballá ahte dát áiggi mielde sáhttá heajosmahttit dehálaš kulturmuittuid registrerema ja áimmahuššama. - Lea go álbmot ovtta oaivilis dáinna ortnegiin, vai sáhttá go nu geavvat ahte olbmot válljejit ahte eai atte dieđuid suddjejuvvon kulturmuittuid birra go dat dagaha váttisvuođaid, ja njulgestaga olggosgoluid guovlluid, visttiid ja dávviriid geavaheami hárrái, imaštallá Rolf Johansen.
Nubbi lea ahte otná ortnegis lea ovttaskas olbmuin ovddasvástádus ruhtadit kulturmuittuid iskkademiid ja registreremiid huksenprošeavttaid oktavuođas. - Dát lea máksinprinsihppa mii duohtavuođas mearkkaša ahte oktasaš kulturárbi máksojuvvo olbmuid priváhta burssas, čilge Johansen. NSR ballá ahte dát áiggi mielde sáhttá heajosmahttit dehálaš kulturmuittuid registrerema ja áimmahuššama. - Lea go álbmot ovtta oaivilis dáinna ortnegiin, vai sáhttá go nu geavvat ahte olbmot válljejit ahte eai atte dieđuid suddjejuvvon kulturmuittuid birra go dat dagaha váttisvuođaid, ja njulgestaga olggosgoluid guovlluid, visttiid ja dávviriid geavaheami hárrái, imaštallá Rolf Johansen.
    • «Nubbi  lea» ➞ [double-space-before]
      • «Nubbi lea»
NSR buktá dán ođđa áššin Sámedikki dievasčoahkkimii dán vahku, ja sávvá ahte Sámediggeráđđi čuovvolahttá dan ja gieđahallá dan albma láhkái. NSR buktá dán ođđa áššin Sámedikki dievasčoahkkimii dán vahku, ja sávvá ahte Sámediggeráđđi čuovvolahttá dan ja gieđahallá dan albma láhkái. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSR buktá dán ođđa áššin Sámedikki dievasčoahkkimii dán vahku, ja sávvá ahte Sámediggeráđđi čuovvolahttá dan ja gieđahallá dan albma láhkái.
NSR buktá dán ođđa áššin Sámedikki dievasčoahkkimii dán vahku, ja sávvá ahte Sámediggeráđđi čuovvulahttá dan ja gieđahallá dan albma láhkai.
    • «čuovvolahttá» ➞ [typo]
      • «čuovvulahttá»
    • «albma láhkái» ➞ [typo]
      • «albma láhkai»
Iinnásullos ferte geaidnohuksema olis vuhtiiváldit boazodoalu Iinnasullos ferte geaidnohuksema olis vuhtiiváldit boazodoalu 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Iinnásullos ferte geaidnohuksema olis vuhtiiváldit boazodoalu
Cinnásulloš ferte geaidnohuksema olis vuhtiiváldit boazodoalu
    • «Iinnásullos» ➞ [typo]
      • «Cinnásulloš»
      • «Binnásulloš»
NSR oaivvilda ahte ferte váldit boazodoalu vuhtii go Stáhta geaidnolágádus galgá mearridit gos dat ođđa E10-geaidnu Evenášši ja Suorttáid gaskka galgá huksejuvvot. NSR oaivvilda ahte ferte váldit boazodoalu vuhtii go Stáhta geaidnolágádus galgá mearridit gos dat ođđa E10-geaidnu Evenášši ja Suorttáid gaskka galgá huksejuvvot. 1 No errors found
Almmuhuvvon: 18.04.2012 Almmuhuvvon: 18.04.2012 1 No errors found
Stáhta geaidnolágádusa almmuhuvvon konsepta-lávedgottičielggadus lea čájehan ahte viiddis guovllut Evenáššis, Dielddanuoris ja Lodegiin gielddain leat meroštallon boazoguohtunguovlun. NSR diehtá dan ahte geainnu áigot hukset hui dehálaš boazoguohtuneatnamiidda mat gusket Iinnásullo orohahkii Ganasvuotna / Lulli-Iinná . Stáhta geaidnolágádusa almmuhuvvon konseapta-lávdegoddičielggadus lea čájehan ahte viiddis guovllut Evenáššis, Dielddanuoris ja Lodegiin gielddain leat meroštallon boazoguohtunguovlun. NSR diehtá dan ahte geainnu áigot hukset hui dehálaš boazoguohtuneatnamiidda mat gusket Iinnasullo orohahkii Gánasvuotna / Lulli-Iinna . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Stáhta geaidnolágádusa almmuhuvvon konsepta-lávedgottičielggadus lea čájehan ahte viiddis guovllut Evenáššis, Dielddanuoris ja Lodegiin gielddain leat meroštallon boazoguohtunguovlun. NSR diehtá dan ahte geainnu áigot hukset hui dehálaš boazoguohtuneatnamiidda mat gusket Iinnásullo orohahkii Ganasvuotna / Lulli-Iinná .
Stáhta geaidnolágádusa almmuhuvvon 😱 lea čájehan ahte viiddis guovllut Evenáššis, Dielddanuoris ja Lodegiin gielddain leat meroštallon boazoguohtunguovlun. NSR diehtá dan ahte geainnu áigot hukset hui dehálaš boazoguohtuneatnamiidda mat gusket Iinnasullo orohahkii Gánasvuotna / Lulli-Iinna Lulli-Iinná.
    • «konsepta-lávedgottičielggadus» ➞ [typo]
      • «Iinnásullo» ➞ [typo]
        • «Iinnasullo»
      • «Ganasvuotna» ➞ [typo]
        • «Gánasvuotna»
        • «Jánasvuotna»
        • «Lánasvuotna»
        • «Mánasvuotna»
        • «Eanasuotna»
        • «Čanasvuotna»
        • «Fanasvuotna»
        • «Vanasvuotna»
        • «Ganašvuotna»
        • «Oanašvuotna»
      • «Lulli-Iinná» ➞ [typo]
        • «Lulli-Iinna»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Lulli-Iinná.»
Stáhta geaidnolágádusa almmuhuvvon lea čájehan ahte viiddis guovllut Evenáššis, Dielddanuoris ja Lodegiin gielddain leat meroštallon boazoguohtunguovlun. NSR diehtá dan ahte geainnu áigot hukset hui dehálaš boazoguohtuneatnamiidda mat gusket Iinnasullo orohahkii Gánasvuotna / Lulli-Iinna Lulli-Iinná.
Stáhta geaidnolágádusa almmuhuvvon lea čájehan ahte viiddis guovllut Evenáššis, Dielddanuoris ja Lodegiin gielddain leat meroštallon boazoguohtunguovlun. NSR diehtá dan ahte geainnu áigot hukset hui dehálaš boazoguohtuneatnamiidda mat gusket Iinnasullo orohahkii Gánasvuotna / Lulli-Iinna Lulli-Iinna.
    • «almmuhuvvon  lea» ➞ [double-space-before]
      • «almmuhuvvon lea»
    • «Lulli-Iinná» ➞ [typo]
      • «Lulli-Iinna»
Sámedikkeáirras Ann-Mari Thomassen NSRas oaivvilda dát čoavddus fuolastuhttá. – Geaidnu botke dehálaš johtin- ja bálgangeainnu bohccuide Ganasvuotna / Lulli-Iinná orohagas. Nu guhká go boazodoallu lea leamaš guovllus de leat bohccot geavahan justa dán gaskka jođáhahkan sivas dan baskkes gutko/johtinsaji Guollevuona ja Ganasvuona , čilge Thomassen. Son njulgestaga ballá duođalaš váikkuhusain guovllu boazodollui: – Dát gáržžes johtinsaji geažil ii leat bohccuin eará báiki johtit go justa dakko gosa geainnu leat áigumin, ja dát sáhttá váikkuhit garrasit ja heittogit boazodollui. Sámediggeáirras Ann-Mari Thomassen NSR:s oaivvilda dát čoavddus fuolastuhttá. – Geaidnu botke dehálaš johtin- ja bálgangeainnu bohccuide Gánasvuotna / Lulli-Iinna orohagas. Nu guhká go boazodoallu lea leamaš guovllus de leat bohccot geavahan justa dán gaskka jođáhahkan sivas dan baskkes gutko/johtinsaji Guollevuona ja Gánasvuona , čilge Thomassen. Son njulgestaga ballá duođalaš váikkuhusain guovllu boazodollui: – Dán gáržžes johtinsaji geažil ii leat bohccuin eará báiki johtit go justa dakko gosa geainnu leat áigumin, ja dát sáhttá váikkuhit garrasit ja heittogit boazodollui. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámedikkeáirras Ann-Mari Thomassen NSRas oaivvilda dát čoavddus fuolastuhttá. – Geaidnu botke dehálaš johtin- ja bálgangeainnu bohccuide Ganasvuotna / Lulli-Iinná orohagas. Nu guhká go boazodoallu lea leamaš guovllus de leat bohccot geavahan justa dán gaskka jođáhahkan sivas dan baskkes gutko/johtinsaji Guollevuona ja Ganasvuona , čilge Thomassen. Son njulgestaga ballá duođalaš váikkuhusain guovllu boazodollui: – Dát gáržžes johtinsaji geažil ii leat bohccuin eará báiki johtit go justa dakko gosa geainnu leat áigumin, ja dát sáhttá váikkuhit garrasit ja heittogit boazodollui.
Sámediggeáirras Ann-Mari Thomassen NSR:s oaivvilda dát čoavddus fuolastuhttá. – Geaidnu botke dehálaš 😱 ja bálgangeainnu bohccuide Gánasvuotna / Lulli-Iinna orohagas. Nu guhká go boazodoallu lea leamaš guovllus de leat bohccot geavahan justa dán gaskka jođáhahkan sivas dan baskkes gutko/johtinsaji Guollevuona ja Ganasvuona gánasvuona, čilge Thomassen. Son njulgestaga ballá duođalaš váikkuhusain guovllu boazodollui: – Dát gáržžes johtinsaji geažil ii leat bohccuin eará báiki johtit go justa dakko gosa geainnu leat áigumin, ja dát sáhttá váikkuhit garrasit ja heittogit boazodollui.
    • «Sámedikkeáirras» ➞ [typo]
      • «Sámediggeáirras»
    • «NSRas» ➞ [typo]
      • «NSR:s»
    • «johtin-» ➞ [typo]
      • «Ganasvuotna» ➞ [typo]
        • «Gánasvuotna»
        • «Jánasvuotna»
        • «Lánasvuotna»
        • «Mánasvuotna»
        • «Eanasuotna»
        • «Čanasvuotna»
        • «Fanasvuotna»
        • «Vanasvuotna»
        • «Ganašvuotna»
        • «Oanašvuotna»
      • «Lulli-Iinná» ➞ [typo]
        • «Lulli-Iinna»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «gánasvuona,»
Sámediggeáirras Ann-Mari Thomassen NSR:s oaivvilda dát čoavddus fuolastuhttá. – Geaidnu botke dehálaš ja bálgangeainnu bohccuide Gánasvuotna / Lulli-Iinna orohagas. Nu guhká go boazodoallu lea leamaš guovllus de leat bohccot geavahan justa dán gaskka jođáhahkan sivas dan baskkes gutko/johtinsaji Guollevuona ja Ganasvuona gánasvuona, čilge Thomassen. Son njulgestaga ballá duođalaš váikkuhusain guovllu boazodollui: – Dát gáržžes johtinsaji geažil ii leat bohccuin eará báiki johtit go justa dakko gosa geainnu leat áigumin, ja dát sáhttá váikkuhit garrasit ja heittogit boazodollui.
Sámediggeáirras Ann-Mari Thomassen NSR:s oaivvilda dát čoavddus fuolastuhttá. – Geaidnu botke dehálaš ja bálgangeainnu bohccuide Gánasvuotna / Lulli-Iinna orohagas. Nu guhká go boazodoallu lea leamaš guovllus de leat bohccot geavahan justa dán gaskka jođáhahkan sivas dan baskkes gutko/johtinsaji Guollevuona ja Gánasvuona gánasvuona, čilge Thomassen. Son njulgestaga ballá duođalaš váikkuhusain guovllu boazodollui: – Dát gáržžes johtinsaji geažil ii leat bohccuin eará báiki johtit go justa dakko gosa geainnu leat áigumin, ja dát sáhttá váikkuhit garrasit ja heittogit boazodollui.
    • «dehálaš  ja» ➞ [double-space-before]
      • «dehálaš ja»
    • «Ganasvuona» ➞ [typo]
      • «Gánasvuona»
      • «Jánasvuona»
      • «Lánasvuona»
      • «Mánasvuona»
      • «Eanasuona»
      • «Vanasvuona»
      • «Fanasvuona»
      • «Čanasvuona»
      • «Ganašvuona»
      • «Oanašvuona»
NSR ovddida ihttin ođđa ášši Sámedikkis, gos sámedikkeráđđi bivdo váikkuhit áššis nu ahte válljejuvvo dat molssaeaktu mas lea boazodollui. – Sámedikkis lea váikkuhanvejolašvuohta go sáhttet bivdit konsultašuvnnaid Stáhta geaidnolágádusain. Mii vuordit ahte ráđđi dál ávkkástallá dáinna vejolašvuođain cealkit čielgasit ahte boazodoallu galgá vuhtiiváldot, gáibida Thomassen. NSR ovddida ihttin ođđa ášši Sámedikkis, gos sámediggeráđđi bivdo váikkuhit áššis nu ahte válljejuvvo dat molssaeaktu mas leat boazodollui. – Sámedikkis lea váikkuhanvejolašvuohta go sáhttet bivdit konsultašuvnnaid Stáhta geaidnolágádusain. Mii vuordit ahte ráđđi dál ávkkástallá dáinna vejolašvuođain cealkit čielgasit ahte boazodoallu galgá vuhtiiváldot, gáibida Thomassen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSR ovddida ihttin ođđa ášši Sámedikkis, gos sámedikkeráđđi bivdo váikkuhit áššis nu ahte válljejuvvo dat molssaeaktu mas lea boazodollui. – Sámedikkis lea váikkuhanvejolašvuohta go sáhttet bivdit konsultašuvnnaid Stáhta geaidnolágádusain. Mii vuordit ahte ráđđi dál ávkkástallá dáinna vejolašvuođain cealkit čielgasit ahte boazodoallu galgá vuhtiiváldot, gáibida Thomassen.
NSR ovddida ihttin ođđa ášši Sámedikkis, gos sámediggeráđđi bivdo váikkuhit áššis nu ahte válljejuvvo dat molssaeaktu mas lea boazodollui. – Sámedikkis lea váikkuhanvejolašvuohta go sáhttet bivdit konsultašuvnnaid Stáhta geaidnolágádusain. Mii vuordit ahte ráđđi dál ávkkástallá dáinna vejolašvuođain cealkit čielgasit ahte boazodoallu galgá vuhtiiváldot, gáibida Thomassen.
    • «sámedikkeráđđi» ➞ [typo]
      • «sámediggeráđđi»
Borjadat lea vástádus Borjadat lea vástádus 1 No errors found
Cealkamuš NSRas maŋŋel go ráđđehus lea ovdánbuktan stuoradikkiproposišuvnnai čuovvoleami Riddoguolastuslávdegotti evttohussii. Cealkámuš NSR:s maŋŋel go ráđđehus lea ovdanbuktán stuoradiggeproposišuvnnaid čuovvoleami Riddoguolástuslávdegotti evttohussii. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Cealkamuš NSRas maŋŋel go ráđđehus lea ovdánbuktan stuoradikkiproposišuvnnai čuovvoleami Riddoguolastuslávdegotti evttohussii.
Cealkámuš NSR:s maŋŋel go ráđđehus lea ovdanbuktán 😱 čuovvoleami Riddoguolástuslávdegotti evttohussii.
    • «Cealkamuš» ➞ [typo]
      • «Cealkámuš»
      • «Bealkámuš»
    • «NSRas» ➞ [typo]
      • «NSR:s»
    • «ovdánbuktan» ➞ [typo]
      • «ovdanbuktán»
    • «stuoradikkiproposišuvnnai» ➞ [typo]
      • «Riddoguolastuslávdegotti» ➞ [typo]
        • «Riddoguolástuslávdegotti»
        • «Biddoguolástuslávdegotti»
Cealkámuš NSR:s maŋŋel go ráđđehus lea ovdanbuktán čuovvoleami Riddoguolástuslávdegotti evttohussii.
Cealkámuš NSR:s maŋŋel go ráđđehus lea ovdanbuktán čuovvoleami Riddoguolástuslávdegotti evttohussii.
    • «ovdanbuktán  čuovvoleami» ➞ [double-space-before]
      • «ovdanbuktán čuovvoleami»
Almmuhuvvon: 29.03.2012 Almmuhuvvon: 29.03.2012 1 No errors found
NSR lea diibmá juo hilgon šiehtadusa Ráđđehusa ja Sámedikki gaska mii guoská čuovvolit Riddoguolástuslávdegotti evttohusa dáiguin ákkastagaiguin: NSR lea diibmá juo hilgon šiehtadusa Ráđđehusa ja Sámedikki gaska mii guoská čuovvolit Riddoguolástuslávdegotti evttohusa dáiguin ákkastagaiguin: 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSR lea diibmá juo hilgon šiehtadusa Ráđđehusa ja Sámedikki gaska mii guoská čuovvolit Riddoguolástuslávdegotti evttohusa dáiguin ákkastagaiguin:
NSR lea diibmá juo hilgon šiehtadusa Ráđđehusa ja Sámedikki gaskka mii guoská čuovvulit Riddoguolástuslávdegotti evttohusa dáiguin sákkastagaiguin:
    • «gaska» ➞ [typo]
      • «gaskka»
    • «čuovvolit» ➞ [typo]
      • «čuovvulit»
    • «ákkastagaiguin» ➞ [typo]
      • «sákkastagaiguin»
      • «rokkastagaiguin»
      • «ággastoagaiguin»
      • «ággastigaiguin»
      • «ájastagaiguin»
      • «ággaspagaiguin»
      • «bálkkastagaiguin»
      • «fáškkastagaiguin»
Šiehtaduvvon evttohus šiehtadussii ii árvvusane daid historjjálaš rivttiid mat min álbmogis leat guolásteapmái. Šiehtaduvvon evttohus šiehtadussii ii árvvusane daid historjjálaš rivttiid mat min álbmogis leat guolásteapmái. 1 No errors found
Sámedikkis ii leat ollislašfápmu šiehtadallat eret historjjálaš rivttiid guolástit min álbmoga ovddas. Sámedikkis ii leat ollislašfápmu šiehtadallat eret historjjálaš rivttiid guolástit min álbmoga ovddas. 1 No errors found
Šiehtadus ovddasta hilguma Ridduguolástusalávdegotti ovttajienalaš evttohusa. Šiehtadus ovddasta hilguma Riddoguolástuslávdegotti ovttajienalaš evttohusa. 1 No errors found
Šiehtadus ii leat álbmotrivttiid unnimusstandárda siskkobealde. Šiehtadus ii leat álbmotrivttiid unnimusstandárda siskkobealde. 1 No errors found
Fátmmastit šiehtadussii sáhttá atnot sámi vuoigatvuođaeaiggadiid vuosttá , ja eará álgoálbmogiid sullasaš vuoigatvuođaiguin boahttevaš riekteproseassain. Fátmmastit šiehtadussii sáhttá adnot sámi vuoigatvuođaeaiggádiid vuostá , ja eará álgoálbmogiid sullasaš vuoigatvuođaiguin boahttevaš riekteproseassain. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Fátmmastit šiehtadussii sáhttá atnot sámi vuoigatvuođaeaiggadiid vuosttá , ja eará álgoálbmogiid sullasaš vuoigatvuođaiguin boahttevaš riekteproseassain.
Fátmmastit šiehtadussii sáhttá atnot sámi vuoigatvuođaeaiggádiid vuostá vuosttá, ja eará álgoálbmogiid sullasaš vuoigatvuođaiguin boahttevaš riekteproseassain.
    • «vuoigatvuođaeaiggadiid» ➞ [typo]
      • «vuoigatvuođaeaiggádiid»
    • «vuosttá» ➞ [typo]
      • «vuostá»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuosttá,»
Fátmmastit šiehtadussii sáhttá atnot sámi vuoigatvuođaeaiggádiid vuostá vuosttá, ja eará álgoálbmogiid sullasaš vuoigatvuođaiguin boahttevaš riekteproseassain.
Fátmmastit šiehtadussii sáhttá atnot sámi vuoigatvuođaeaiggádiid vuostá vuostá, ja eará álgoálbmogiid sullasaš vuoigatvuođaiguin boahttevaš riekteproseassain.
    • «vuosttá» ➞ [typo]
      • «vuostá»
Vejolaš doaimmaid nannendihte dili mearrasámi guovlluin sáhttá dahkkát vaikko eai šatta láhkarievdadusat NSR oaidná ahte dát vuođđudusat čuččot ain. NSR šálloša garrasit go vánis eanetlohku Sámedikkis mearridii šiehtadusa. (Dál go proposišuvdna lea gárvvis ollislaččat berre leat vuođđu váldit ášši fas bajás Sámedikkis ođđa meannudeapmái.) NSR šálloša maid go presideanta Egil Olli šiehtadusa máidnu, iige namutge buot daid várrehusaid maid vánis eanetlohku bijai šiehtadussii. Vejolaš doaimmaid nannen dihte dili mearrasámi guovlluin sáhttá dahkat vaikko eai šatta láhkarievdadusat NSR oaidná ahte dát vuođđudusat čuččot ain. NSR šálloša garrasit go vánis eanetlohku Sámedikkis mearridii šiehtadusa. (Dál go proposišuvdna lea gárvvis ollislaččat berre leat vuođđu váldit ášši fas bajás Sámedikkis ođđa meannudeapmái.) NSR šálloša maid go presideanta Egil Olli šiehtadusa máidnu, iige namutge buot daid várrehusaid maid vánis eanetlohku bijai šiehtadussii. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vejolaš doaimmaid nannendihte dili mearrasámi guovlluin sáhttá dahkkát vaikko eai šatta láhkarievdadusat NSR oaidná ahte dát vuođđudusat čuččot ain. NSR šálloša garrasit go vánis eanetlohku Sámedikkis mearridii šiehtadusa. (Dál go proposišuvdna lea gárvvis ollislaččat berre leat vuođđu váldit ášši fas bajás Sámedikkis ođđa meannudeapmái.) NSR šálloša maid go presideanta Egil Olli šiehtadusa máidnu, iige namutge buot daid várrehusaid maid vánis eanetlohku bijai šiehtadussii.
Vejolaš doaimmaid nannen dihte dili mearrasámi guovlluin sáhttá dahkat vaikko eai šatta láhkarievdadusat NSR oaidná ahte dát vuođđudusat čuččot ain. NSR šálloša garrasit go vánis eanetlohku Sámedikkis mearridii šiehtadusa. (Dál go proposišuvdna lea gárvvis ollislaččat berre leat vuođđu váldit ášši fas bajás Sámedikkis ođđa meannudeapmái. ) NSR šálloša maid go presideanta Egil Olli šiehtadusa máidnu, iige namutge buot daid várrehusaid maid vánis eanetlohku bijai šiehtadussii.
    • «nannendihte» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «nannen dihte»
      • «nannen dihtii»
    • «dahkkát» ➞ [typo]
      • «dahkat»
    • «.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. )»
Vejolaš doaimmaid nannen dihte dili mearrasámi guovlluin sáhttá dahkat vaikko eai šatta láhkarievdadusat NSR oaidná ahte dát vuođđudusat čuččot ain. NSR šálloša garrasit go vánis eanetlohku Sámedikkis mearridii šiehtadusa. (Dál go proposišuvdna lea gárvvis ollislaččat berre leat vuođđu váldit ášši fas bajás Sámedikkis ođđa meannudeapmái. ) NSR šálloša maid go presideanta Egil Olli šiehtadusa máidnu, iige namutge buot daid várrehusaid maid vánis eanetlohku bijai šiehtadussii.
Vejolaš doaimmaid nannen dihte dili mearrasámi guovlluin sáhttá dahkat vaikko eai šatta láhkarievdadusat NSR oaidná ahte dát vuođđudusat čuččot ain. NSR šálloša garrasit go vánis eanetlohku Sámedikkis mearridii šiehtadusa. (Dál go proposišuvdna lea gárvvis ollislaččat berre leat vuođđu váldit ášši fas bajás Sámedikkis ođđa meannudeapmái. 😱 NSR šálloša maid go presideanta Egil Olli šiehtadusa máidnu, iige namutge buot daid várrehusaid maid vánis eanetlohku bijai šiehtadussii.
    • «)» ➞ [space-before-paren-end]
Vejolaš doaimmaid nannen dihte dili mearrasámi guovlluin sáhttá dahkat vaikko eai šatta láhkarievdadusat NSR oaidná ahte dát vuođđudusat čuččot ain. NSR šálloša garrasit go vánis eanetlohku Sámedikkis mearridii šiehtadusa. (Dál go proposišuvdna lea gárvvis ollislaččat berre leat vuođđu váldit ášši fas bajás Sámedikkis ođđa meannudeapmái. NSR šálloša maid go presideanta Egil Olli šiehtadusa máidnu, iige namutge buot daid várrehusaid maid vánis eanetlohku bijai šiehtadussii.
Vejolaš doaimmaid nannen dihte dili mearrasámi guovlluin sáhttá dahkat vaikko eai šatta láhkarievdadusat NSR oaidná ahte dát vuođđudusat čuččot ain. NSR šálloša garrasit go vánis eanetlohku Sámedikkis mearridii šiehtadusa. (Dál go proposišuvdna lea gárvvis ollislaččat berre leat vuođđu váldit ášši fas bajás Sámedikkis ođđa meannudeapmái. NSR šálloša maid go presideanta Egil Olli šiehtadusa máidnu, iige namutge buot daid várrehusaid maid vánis eanetlohku bijai šiehtadussii.
    • «.  NSR» ➞ [double-space-before]
      • «. NSR»
Egil Olli ja Bb lea ovdal cealkkan ahte Sámediggi galgá bargat viidáseabbo áššiin Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, cuiggoda Geir Tommy Pedersen, nubbinjođiheaddji nubbijođiheaddji Sámedikki Kultur- ja ealáhuslávdegottis ja parlamentáralaš nubbinjođiheaddji NSRas . – Makkár luohttevašvuohta lea sus dán áššis go son illuda iige jurddaš várrehusaid birra? Movt sáhttá son dál kritihkalaš leahket Ráđđehusa hilgumii, go son medias ovdanbuktojuvvo dáinna lágin ? Egil Olli ja Bb lea ovdal cealkkan ahte Sámediggi galgá bargat viidáseappot áššiin Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, cuiggoda Geir Tommy Pedersen, nubbijođiheaddji nubbijođiheaddji Sámedikki Kultur- ja ealáhuslávdegottis ja parlamentáralaš nubbijođiheaddji NSR:s . – Makkár luohttevašvuohta lea sus dán áššis go son illuda iige jurddaš várrehusaid birra? Movt sáhttá son dál kritihkalaš leahkit Ráđđehusa hilgumii, go son medias ovdanbuktojuvvo dáinna lágiin ? 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Egil Olli ja Bb lea ovdal cealkkan ahte Sámediggi galgá bargat viidáseabbo áššiin Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, cuiggoda Geir Tommy Pedersen, nubbinjođiheaddji nubbijođiheaddji Sámedikki Kultur- ja ealáhuslávdegottis ja parlamentáralaš nubbinjođiheaddji NSRas . – Makkár luohttevašvuohta lea sus dán áššis go son illuda iige jurddaš várrehusaid birra? Movt sáhttá son dál kritihkalaš leahket Ráđđehusa hilgumii, go son medias ovdanbuktojuvvo dáinna lágin ?
Egil Olli ja Bb lea ovdal cealkkan ahte Sámediggi galgá bargat viidáseabbo áššiin Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, cuiggoda Geir Tommy Pedersen, 😱 nubbijođiheaddji Sámedikki Kultur- ja ealáhuslávdegottis ja parlamentáralaš 😱 NSR:s NSRas. – Makkár luohttevašvuohta lea sus dán áššis go son illuda iige jurddaš várrehusaid birra? Movt sáhttá son dál kritihkalaš leahkit Ráđđehusa hilgumii, go son medias ovdanbuktojuvvo dáinna 😱 lágin?
    • «nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
      • «nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
        • «NSRas» ➞ [typo]
          • «NSR:s»
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «NSRas.»
        • «leahket» ➞ [typo]
          • «leahkit»
          • «leat»
        • «lágin» ➞ [typo]
          • «?» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «lágin?»
Egil Olli ja Bb lea ovdal cealkkan ahte Sámediggi galgá bargat viidáseabbo áššiin Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, cuiggoda Geir Tommy Pedersen, nubbijođiheaddji Sámedikki Kultur- ja ealáhuslávdegottis ja parlamentáralaš NSR:s NSRas. – Makkár luohttevašvuohta lea sus dán áššis go son illuda iige jurddaš várrehusaid birra? Movt sáhttá son dál kritihkalaš leahkit Ráđđehusa hilgumii, go son medias ovdanbuktojuvvo dáinna lágindáinna lágin?
Egil Olli ja Bb lea ovdal cealkkan ahte Sámediggi galgá bargat viidáseabbo áššiin Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, cuiggoda Geir Tommy Pedersen, nubbijođiheaddji Sámedikki Kultur- ja ealáhuslávdegottis ja parlamentáralaš NSR:s NSR:s. – Makkár luohttevašvuohta lea sus dán áššis go son illuda iige jurddaš várrehusaid birra? Movt sáhttá son dál kritihkalaš leahkit Ráđđehusa hilgumii, go son medias ovdanbuktojuvvo dáinna lágin😱?
    • «,  nubbijođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «, nubbijođiheaddji»
    • «parlamentáralaš  NSR:s» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš NSR:s»
    • «NSRas» ➞ [typo]
      • «NSR:s»
    • «dáinna  lágin» ➞ [double-space-before]
      • «dáinna lágin»
    • «dáinna  lágin» ➞ [typo]
Egil Olli ja Bb lea ovdal cealkkan ahte Sámediggi galgá bargat viidáseabbo áššiin Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, cuiggoda Geir Tommy Pedersen, nubbijođiheaddji Sámedikki Kultur- ja ealáhuslávdegottis ja parlamentáralaš NSR:s NSR:s. – Makkár luohttevašvuohta lea sus dán áššis go son illuda iige jurddaš várrehusaid birra? Movt sáhttá son dál kritihkalaš leahkit Ráđđehusa hilgumii, go son medias ovdanbuktojuvvo dáinna lágin
Egil Olli ja Bb lea ovdal cealkkan ahte Sámediggi galgá bargat viidáseabbo áššiin Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, cuiggoda Geir Tommy Pedersen, nubbijođiheaddji Sámedikki Kultur- ja ealáhuslávdegottis ja parlamentáralaš NSR:s NSR:s. – Makkár luohttevašvuohta lea sus dán áššis go son illuda iige jurddaš várrehusaid birra? Movt sáhttá son dál kritihkalaš leahkit Ráđđehusa hilgumii, go son medias ovdanbuktojuvvo dáinna 😱
    • «lágin» ➞ [typo]
NSR gáibida čielggadeami mii lea Sámedikki strategiija dán áššis, sihke Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, ja áigu bivdit dán Sámedikki dievasčoahkkimis cuoŋománus. NSR gáibida čielggadeami mii lea Sámedikki strategiija dán áššis, sihke Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, ja áigu bivdit dán Sámedikki dievasčoahkkimis cuoŋománus. 1 No errors found
NSR áigu maiddái ovdanbidjat ođđa meannudeami Borjadat evttohusa – sierra vuoruheapmi sihkarastindihte mearrasámiid riektevuođu. Dát evttohus hilgojuvvui Sámedikki eanetlogus bušeahtta 2012 meannudeami vuolde juovlamánus diibmá, dainna ákkastallamin ahte ášši ii lean loahpalaččat meannudan Stuoradikkis . Dás sáhtát lohkat Borjadaga birra ja NSRa bušeahttaevttohusa. NSR áigu maiddái ovdanbidjat ođđa meannudeami Borjadat evttohusa – sierra vuoruheapmi sihkkarastin dihte mearrasámiid riektevuođu. Dát evttohus hilgojuvvui Sámedikki eanetlogus bušeahtta 2012 meannudeami vuolde juovlamánus diibmá, dainna ákkastallamiin ahte ášši ii lean loahpalaččat meannudan Stuorradikkis . Dás sáhtát lohkat Borjadaga birra ja NSR bušeahttaevttohusa. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSR áigu maiddái ovdanbidjat ođđa meannudeami Borjadat evttohusa – sierra vuoruheapmi sihkarastindihte mearrasámiid riektevuođu. Dát evttohus hilgojuvvui Sámedikki eanetlogus bušeahtta 2012 meannudeami vuolde juovlamánus diibmá, dainna ákkastallamin ahte ášši ii lean loahpalaččat meannudan Stuoradikkis . Dás sáhtát lohkat Borjadaga birra ja NSRa bušeahttaevttohusa.
NSR áigu maiddái ovdanbidjat ođđa meannudeami Borjadat evttohusa – sierra vuoruheapmi sihkarastin dihte mearrasámiid riektevuođu. Dát evttohus hilgojuvvui Sámedikki eanetlogus bušeahtta 2012 meannudeami vuolde juovlamánus diibmá, dainna ákkastallamin ahte ášši ii lean loahpalaččat meannudan Stuoradikkis. Dás sáhtát lohkat Borjadaga birra ja NSR bušeahttaevttohusa.
    • «sihkarastindihte» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «sihkarastin dihte»
      • «sihkarastin dihtii»
    • «Stuoradikkis .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Stuoradikkis.»
    • «NSRa» ➞ [typo]
      • «NSR»
Evttohus maid ráđđehus lea bidjan ovdan duođašta ahte lea dárbu viidáseabbo bargat sihkarastindihte mearrasámi kultuvrra riektevuođu, dadjá NSRa nubbinjođiheaddji Gunn-Britt Retter. – Borjadat lea min vástádus dán hástalussii. Dat lea prošeakta mas lea ulbmil hukset ovttasbargoguimmiid našunála ja gaskariikkalaš dásis, sihkarastit riektevuođu ja vuođu ovdánit mearrasámi guovlluin. Mii ovddidit dán evttohusa ja bivdit ođđa meannudeami Sámedikkis. Evttohus maid ráđđehus lea bidjan ovdan duođašta ahte lea dárbu viidáseappot bargat sihkkarastin dihte mearrasámi kultuvrra riektevuođu, dadjá NSR nubbijođiheaddji Gunn-Britt Retter. – Borjadat lea min vástádus dán hástalussii. Dat lea prošeakta mas lea ulbmil hukset ovttasbargoguimmiid našunála ja gaskariikkalaš dásis, sihkkarastit riektevuođu ja vuođu ovdánit mearrasámi guovlluin. Mii ovddidit dán evttohusa ja bivdit ođđa meannudeami Sámedikkis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Evttohus maid ráđđehus lea bidjan ovdan duođašta ahte lea dárbu viidáseabbo bargat sihkarastindihte mearrasámi kultuvrra riektevuođu, dadjá NSRa nubbinjođiheaddji Gunn-Britt Retter. – Borjadat lea min vástádus dán hástalussii. Dat lea prošeakta mas lea ulbmil hukset ovttasbargoguimmiid našunála ja gaskariikkalaš dásis, sihkarastit riektevuođu ja vuođu ovdánit mearrasámi guovlluin. Mii ovddidit dán evttohusa ja bivdit ođđa meannudeami Sámedikkis.
Evttohus maid ráđđehus lea bidjan ovdan duođašta ahte lea dárbu viidáseabbo bargat sihkarastin dihte mearrasámi kultuvrra riektevuođu, dadjá NSR 😱 Gunn-Britt Retter. – Borjadat lea min vástádus dán hástalussii. Dat lea prošeakta mas lea ulbmil hukset ovttasbargoguimmiid nationála ja gaskariikkalaš dásis, sihkkarastet riektevuođu ja vuođu ovdánit mearrasámi guovlluin. Mii ovddidit dán evttohusa ja bivdit ođđa meannudeami Sámedikkis.
    • «sihkarastindihte» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «sihkarastin dihte»
      • «sihkarastin dihtii»
    • «NSRa» ➞ [typo]
      • «NSR»
    • «nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
      • «našunála» ➞ [typo]
        • «nationála»
      • «sihkarastit» ➞ [typo]
        • «sihkkarastet»
        • «sihkkarastit»
Evttohus maid ráđđehus lea bidjan ovdan duođašta ahte lea dárbu viidáseabbo bargat sihkarastin dihte mearrasámi kultuvrra riektevuođu, dadjá NSR Gunn-Britt Retter. – Borjadat lea min vástádus dán hástalussii. Dat lea prošeakta mas lea ulbmil hukset ovttasbargoguimmiid nationála ja gaskariikkalaš dásis, sihkkarastet riektevuođu ja vuođu ovdánit mearrasámi guovlluin. Mii ovddidit dán evttohusa ja bivdit ođđa meannudeami Sámedikkis.
Evttohus maid ráđđehus lea bidjan ovdan duođašta ahte lea dárbu viidáseabbo bargat sihkarastin dihte mearrasámi kultuvrra riektevuođu, dadjá NSR Gunn-Britt Retter. – Borjadat lea min vástádus dán hástalussii. Dat lea prošeakta mas lea ulbmil hukset ovttasbargoguimmiid nationála ja gaskariikkalaš dásis, sihkkarastet riektevuođu ja vuođu ovdánit mearrasámi guovlluin. Mii ovddidit dán evttohusa ja bivdit ođđa meannudeami Sámedikkis.
    • «NSR  Gunn-Britt» ➞ [double-space-before]
      • «NSR Gunn-Britt»
Gulahallanolbmot: Gulahallanolbmot: 1 No errors found
Ásahit ruhtadanortnegiid sámi skuvllaide Ásahit ruhtadanortnegiid sámi skuvllaide 1 No errors found
Ann-Mari Thomassen, NSRa sámedikkeáirras , lea čuvvon mielde ja vuorjašuvva go skuvllat heaittihuvvojit sámi giliin ja guovlluin. Ann-Mari Thomassen, NSR sámediggeáirras , lea čuvvon mielde ja vuorjašuvvá go skuvllat heaittihuvvojit sámi giliin ja guovlluin. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ann-Mari Thomassen, NSRa sámedikkeáirras , lea čuvvon mielde ja vuorjašuvva go skuvllat heaittihuvvojit sámi giliin ja guovlluin.
Ann-Mari Thomassen, NSR sámediggeáirras sámedikkeáirras, lea čuvvon mielde ja vuorjašuvvá go skuvllat heaittihuvvojit sámi giliin ja guovlluin.
    • «NSRa» ➞ [typo]
      • «NSR»
    • «sámedikkeáirras» ➞ [typo]
      • «sámediggeáirras»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sámedikkeáirras,»
    • «vuorjašuvva» ➞ [typo]
      • «vuorjašuvvá»
Ann-Mari Thomassen, NSR sámediggeáirras sámedikkeáirras, lea čuvvon mielde ja vuorjašuvvá go skuvllat heaittihuvvojit sámi giliin ja guovlluin.
Ann-Mari Thomassen, NSR sámediggeáirras sámediggeáirras, lea čuvvon mielde ja vuorjašuvvá go skuvllat heaittihuvvojit sámi giliin ja guovlluin.
    • «sámedikkeáirras» ➞ [typo]
      • «sámediggeáirras»
Almmuhuvvon: 19.03.2012 Almmuhuvvon: 19.03.2012 1 No errors found
-Heaittihit giliskuvllaid vaikke gos leaš šaddá váikkuhit mánáid ja dan gili gos sii orrot máŋgga láhkái. Gielalaččat ja kultuvrralaččat šaddá čuohcat go giliskuvllat heaittihuvvojit sámi giliin, dadjá Thomassen. -Heaittihit giliskuvllaid vaikke gos leaš šaddá váikkuhit mánáid ja dan gili gos sii orrot máŋgga láhkái. Gielalaččat ja kultuvrralaččat šaddá čuohcat go giliskuvllat heaittihuvvojit sámi giliin, dadjá Thomassen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
-Heaittihit giliskuvllaid vaikke gos leaš šaddá váikkuhit mánáid ja dan gili gos sii orrot máŋgga láhkái. Gielalaččat ja kultuvrralaččat šaddá čuohcat go giliskuvllat heaittihuvvojit sámi giliin, dadjá Thomassen.
-Heaittihit giliskuvllaid vaikke gos leaš šaddá váikkuhit mánáid ja dan gili gos sii orrot máŋgga láhkai. Gielalaččat ja kultuvrralaččat šaddá čuohcat go giliskuvllat heaittihuvvojit sámi giliin, dadjá Thomassen.
    • «máŋgga láhkái» ➞ [typo]
      • «máŋgga láhkai»
Thomassen lea oahpaheaddji, ja lea áŋgiruššan erenoamážiid Vatnjávári skovlá heaittiheamis Skánit suohkanis, guovlu maid son dovdá bures. – Ledjen guhkimusat doivon ahte suohkan ipmirdii ahte Vatnjávári skåvla ferte bissut go dat lea nu dehálaš sámi institušuvdna Skánihis , gos sámegiella ja kultuvra leaba vuođđogeađggit oahpahusas, dadjá Thomassen, ja muitala NSRa strategiija viidáseabbo : - Mii leat ovddidan ášši Sámedikkis gos mii bivdit Sámedikkiráđi guorahallat ruhtadanortnegiid skuvllaide gos lea sámi sisdoallu. – Mis lea buorre jurdda ahte Máhttolokten sámegiella galgá leat vuođđogeađgi oahpahusas dain skuvllain, joatká Ann-Mari Thomassen áŋgirit. Thomassen lea oahpaheaddji, ja lea áŋgiruššan erenoamážiid Vatnjavári skovlá heaittiheamis Skánit suohkanis, guovlu maid son dovdá bures. – Ledjen guhkimusat doivon ahte suohkan ipmirdii ahte Vatnjavári skovlá ferte bissut go dat lea nu dehálaš sámi institušuvdna Skániin , gos sámegiella ja kultuvra leaba vuođđogeađggit oahpahusas, dadjá Thomassen, ja muitala NSR strategiija viidáseappot : - Mii leat ovddidan ášši Sámedikkis gos mii bivdit Sámediggeráđi guorahallat ruhtadanortnegiid skuvllaide gos lea sámi sisdoallu. – Mis lea buorre jurdda ahte Máhttolokten sámegiella galgá leat vuođđogeađgi oahpahusas dain skuvllain, joatká Ann-Mari Thomassen áŋgirit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Thomassen lea oahpaheaddji, ja lea áŋgiruššan erenoamážiid Vatnjávári skovlá heaittiheamis Skánit suohkanis, guovlu maid son dovdá bures. – Ledjen guhkimusat doivon ahte suohkan ipmirdii ahte Vatnjávári skåvla ferte bissut go dat lea nu dehálaš sámi institušuvdna Skánihis , gos sámegiella ja kultuvra leaba vuođđogeađggit oahpahusas, dadjá Thomassen, ja muitala NSRa strategiija viidáseabbo : - Mii leat ovddidan ášši Sámedikkis gos mii bivdit Sámedikkiráđi guorahallat ruhtadanortnegiid skuvllaide gos lea sámi sisdoallu. – Mis lea buorre jurdda ahte Máhttolokten sámegiella galgá leat vuođđogeađgi oahpahusas dain skuvllain, joatká Ann-Mari Thomassen áŋgirit.
Thomassen lea oahpaheaddji, ja lea áŋgiruššan erenoamážiid Vátnjavári skuvla heaittiheamis Skánit suohkanis, guovlu maid son dovdá bures. – Ledjen guhkimusat doivon ahte suohkan ipmirdii ahte Vátnjavári skuvla ferte bissut go dat lea nu dehálaš sámi institušuvdna Skánihis, gos sámegiella ja kultuvra leaba vuođđogeađggit oahpahusas, dadjá Thomassen, ja muitala NSR strategiija viidáseabbo: - Mii leat ovddidan ášši Sámedikkis gos mii bivdit Sámedikkiráđi guorahallat ruhtadanortnegiid skuvllaide gos lea sámi sisdoallu. – Mis lea buorre jurdda ahte Máhttolokten sámegiella galgá leat vuođđogeađgi oahpahusas dain skuvllain, joatká Ann-Mari Thomassen áŋgirit.
    • «Vatnjávári» ➞ [typo]
      • «Vátnjavári»
      • «Vatnjavári»
      • «Vatnjaváre»
      • «Latnjavári»
      • «Látnjávári»
    • «skovlá» ➞ [typo]
      • «skuvla»
    • «Vatnjávári» ➞ [typo]
      • «Vátnjavári»
      • «Vatnjavári»
      • «Vatnjaváre»
      • «Latnjavári»
      • «Látnjávári»
    • «skåvla» ➞ [typo]
      • «skuvla»
    • «Skánihis ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Skánihis,»
    • «NSRa» ➞ [typo]
      • «NSR»
    • «viidáseabbo :» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «viidáseabbo:»
Thomassen lea oahpaheaddji, ja lea áŋgiruššan erenoamážiid Vátnjavári skuvla heaittiheamis Skánit suohkanis, guovlu maid son dovdá bures. – Ledjen guhkimusat doivon ahte suohkan ipmirdii ahte Vátnjavári skuvla ferte bissut go dat lea nu dehálaš sámi institušuvdna Skánihis, gos sámegiella ja kultuvra leaba vuođđogeađggit oahpahusas, dadjá Thomassen, ja muitala NSR strategiija viidáseabbo: - Mii leat ovddidan ášši Sámedikkis gos mii bivdit Sámedikkiráđi guorahallat ruhtadanortnegiid skuvllaide gos lea sámi sisdoallu. – Mis lea buorre jurdda ahte Máhttolokten sámegiella galgá leat vuođđogeađgi oahpahusas dain skuvllain, joatká Ann-Mari Thomassen áŋgirit.
Thomassen lea oahpaheaddji, ja lea áŋgiruššan erenoamážiid Vátnjavári skuvlaheaittiheames Skánit suohkanis, guovlu maid son dovdá bures. – Ledjen guhkimusat doivon ahte suohkan ipmirdii ahte Vátnjavári skuvla ferte bissut go dat lea nu dehálaš sámi institušuvdna Skánihis, gos sámegiella ja kultuvra leaba vuođđogeađggit oahpahusas, dadjá Thomassen, ja muitala NSR strategiija viidáseabbo: - Mii leat ovddidan ášši Sámedikkis gos mii bivdit Sámedikkiráđi guorahallat ruhtadanortnegiid skuvllaide gos lea sámi sisdoallu. – Mis lea buorre jurdda ahte Máhttolokten sámegiella galgá leat vuođđogeađgi oahpahusas dain skuvllain, joatká Ann-Mari Thomassen áŋgirit.
    • «skuvla heaittiheamis» ➞ [msyn-compound]
      • «skuvlaheaittiheames»
      • «skuvlaheaittiheamis»
Thomassen čilge ášši lagabut: - Skánit suohkana bušeahtta 2012is lea bidjon ahte háliidit ekonomalaš seastima go heaittihit Vatnjávári skovlá, váikko suohkan ii leat geahččan servvodatbeliid heaittiheames márkagiliskuvlla. Vuhtiiváldojuvvojit go sámi kulturguoddit jus fárreha ohppiid márkagiliskuvla guovddášskuvlii? Thomassen čilge ášši lagabut: - Skánit suohkana bušeahtta 2012:s lea biddjon ahte háliidit ekonomalaš seastima go heaittihit Vatnjavári skovlá, váikko suohkan ii leat geahččan servvodatbeliid heaittiheames márkagiliskuvlla. Vuhtiiváldojuvvojit go sámi kulturguoddit jus fárreha ohppiid márkagiliskuvla guovddášskuvlii? 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Thomassen čilge ášši lagabut: - Skánit suohkana bušeahtta 2012is lea bidjon ahte háliidit ekonomalaš seastima go heaittihit Vatnjávári skovlá, váikko suohkan ii leat geahččan servvodatbeliid heaittiheames márkagiliskuvlla. Vuhtiiváldojuvvojit go sámi kulturguoddit jus fárreha ohppiid márkagiliskuvla guovddášskuvlii?
Thomassen čilge ášši lagabut: - Skánit suohkana bušeahtta 2012:s lea 😱 ahte háliidit ekonomalaš seastima go heaittihit Vátnjavári skuvla, váikko suohkan ii leat geahččan servvodatbeliid heaittiheames mearkagiliskuvlla. Vuhtiiváldojuvvojit go sámi kulturguoddit jus fárreha ohppiid máhkagiliskuvlla guovddášskuvlii?
    • «2012is» ➞ [typo]
      • «2012:s»
    • «bidjon» ➞ [typo]
      • «Vatnjávári» ➞ [typo]
        • «Vátnjavári»
        • «Vatnjavári»
        • «Vatnjaváre»
        • «Latnjavári»
        • «Látnjávári»
      • «skovlá» ➞ [typo]
        • «skuvla»
      • «márkagiliskuvlla» ➞ [typo]
        • «mearkagiliskuvlla»
        • «dárkkagiliskuvlla»
        • «márkkogiliskuvlla»
        • «márkogilliskuvlla»
      • «márkagiliskuvla» ➞ [typo]
        • «máhkagiliskuvlla»
        • «mávkagiliskuvlla»
        • «párkagiliskuvlla»
        • «mársagiliskuvlla»
        • «máršagiliskuvlla»
        • «máskagiliskuvlla»
Thomassen čilge ášši lagabut: - Skánit suohkana bušeahtta 2012:s lea ahte háliidit ekonomalaš seastima go heaittihit Vátnjavári skuvla, váikko suohkan ii leat geahččan servvodatbeliid heaittiheames mearkagiliskuvlla. Vuhtiiváldojuvvojit go sámi kulturguoddit jus fárreha ohppiid máhkagiliskuvlla guovddášskuvlii?
Thomassen čilge ášši lagabut: - Skánit suohkana bušeahtta 2012:s lea ahte háliidit ekonomalaš seastima go heaittihit Vátnjavári skuvla, váikko suohkan ii leat geahččan servvodatbeliid heaittiheames mearkagiliskuvlla. Vuhtiiváldojuvvojit go sámi kulturguoddit jus fárreha ohppiid máhkagiliskuvlla guovddášskuvlii?
    • «lea  ahte» ➞ [double-space-before]
      • «lea ahte»
Thomassen oaivvilda ahte suohkanis váilo ipmárdus dasa ahte Vatnjávári skovlá lea hui dehálaš sihke dikšu ja ovddida sámegiela. – skuvla lea dat maŋemus skuvlabáiki márkagiliin Skánihis ja Evenáššis, ja davábealde suohkana leat skuvlaheaittiheamit mielddisbuktán eretfárremiid sámi gilážiin. – Márkagilit mat leat lulabealde Skánit suohkana leat stuorrume, leat eanet aht eanet nuorat mat fárrejit ruovttoluotta ruovttusuohkanii maŋŋel oahpugazzamis . Márkománák sámi mánáidgárdi ja Vatnjávári skovlá leat dehálaš bealit ásaheamis márkagiliin, juste dan dihte go lea oadjebas bajašaddandilli mánáide gos lagasbirrasis lea sámegiella ja kultuvra lunddolaš oassi. – movt jurddašeaba suohkan ja eiseválddit ahte galget fievrredit beroštumi ja duosttilvuođa atnit sámegiela? imašta son. Thomassen oaivvilda ahte suohkanis váilo ipmárdus dasa ahte Vatnjavári skovlá lea hui dehálaš sihke dikšu ja ovddida sámegiela. – skuvla lea dat maŋemus skuvlabáiki márkagiliin Skániin ja Evenáššis, ja davábealde suohkana leat skuvlaheaittiheamit mielddisbuktán eretfárremiid sámi gilážiin. – Márkagilit mat leat lulábealde Skánit suohkana leat stuorrume, leat eanet ahte eanet nuorat mat fárrejit ruovttoluotta ruovttusuohkanii maŋŋel oahppogazzamis . Márkománák sámi mánáidgárdi ja Vatnjavári skovlá leat dehálaš bealit ásaheamis márkagiliin, juste dan dihte go lea oadjebas bajásšaddandilli mánáide gos lagasbirrasis lea sámegiella ja kultuvra lunddolaš oassi. – movt jurddašeaba suohkan ja eiseválddit ahte galget fievrredit beroštumi ja duostilvuođa atnit sámegiela? imašta son. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Thomassen oaivvilda ahte suohkanis váilo ipmárdus dasa ahte Vatnjávári skovlá lea hui dehálaš sihke dikšu ja ovddida sámegiela. – skuvla lea dat maŋemus skuvlabáiki márkagiliin Skánihis ja Evenáššis, ja davábealde suohkana leat skuvlaheaittiheamit mielddisbuktán eretfárremiid sámi gilážiin. – Márkagilit mat leat lulabealde Skánit suohkana leat stuorrume, leat eanet aht eanet nuorat mat fárrejit ruovttoluotta ruovttusuohkanii maŋŋel oahpugazzamis . Márkománák sámi mánáidgárdi ja Vatnjávári skovlá leat dehálaš bealit ásaheamis márkagiliin, juste dan dihte go lea oadjebas bajašaddandilli mánáide gos lagasbirrasis lea sámegiella ja kultuvra lunddolaš oassi. – movt jurddašeaba suohkan ja eiseválddit ahte galget fievrredit beroštumi ja duosttilvuođa atnit sámegiela? imašta son.
Thomassen oaivvilda ahte suohkanis váilo ipmárdus dasa ahte Vátnjavári skuvla lea hui dehálaš sihke dikšu ja ovddida sámegiela. – skuvla lea dat maŋemus skuvlabáiki márkogiliin Skánihis ja Evenáššis, ja davábealde suohkana leat skuvlaheaittiheamit mielddisbuktán eretfárremiid sámi gilážiin. – Dárkkagilit mat leat lulábeale Skánit suohkana leat stuorrume, leat eanet ahte eanet nuorat mat fárrejit ruovttoluotta ruovttusuohkanii maŋŋel oahpugazzamis. Márkománáid sámi mánáidgárdi ja Vátnjavári skuvla leat dehálaš bealit ásaheamis márkogiliid, juste dan dihte go lea oadjebas bajásšaddandilli mánáide gos lagasbirrasis lea sámegiella ja kultuvra lunddolaš oassi. – movt jurddašeaba suohkan ja eiseválddit ahte galget fievrredit beroštumi ja duostilvuođa atnit sámegiela? imašta son.
    • «Vatnjávári» ➞ [typo]
      • «Vátnjavári»
      • «Vatnjavári»
      • «Vatnjaváre»
      • «Latnjavári»
      • «Látnjávári»
    • «skovlá» ➞ [typo]
      • «skuvla»
    • «márkagiliin» ➞ [typo]
      • «márkogiliin»
      • «mearkagiliin»
      • «márkandiliin»
      • «márkkugiliin»
      • «dárkkagiliin»
      • «márkkogiliin»
      • «árkagiliin»
    • «Márkagilit» ➞ [typo]
      • «Dárkkagilit»
      • «Márkogilit»
      • «Párkagilit»
      • «Šárkagilit»
      • «Árkagilit»
      • «Várkagilit»
      • «Bárkogilit»
      • «Fárdagilit»
      • «Šárragilit»
      • «Šárkagimit»
    • «lulabealde» ➞ [typo]
      • «lulábeale»
    • «aht» ➞ [typo]
      • «ahte»
    • «oahpugazzamis .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oahpugazzamis.»
    • «Márkománák» ➞ [typo]
      • «Márkománáid»
    • «Vatnjávári» ➞ [typo]
      • «Vátnjavári»
      • «Vatnjavári»
      • «Vatnjaváre»
      • «Latnjavári»
      • «Látnjávári»
    • «skovlá» ➞ [typo]
      • «skuvla»
    • «márkagiliin» ➞ [typo]
      • «márkogiliid»
    • «bajašaddandilli» ➞ [typo]
      • «bajásšaddandilli»
      • «bojášaddandilli»
      • «básašaddandilli»
      • «gájašaddandilli»
      • «bánašaddandilli»
      • «bárašaddandilli»
      • «bajánšaddandilli»
      • «bajáššaddandilli»
      • «báješaddandilli»
      • «bájišaddandilli»
    • «duosttilvuođa» ➞ [typo]
      • «duostilvuođa»
NSR lea heaittiheami duogažis evttohan ahte sámediggeráđđi ferte gulahallat váhnemiiguin geas leat mánát geain lea sámegiella skuvllas ja Skánit suohkaniin doalahit ja nannet Vatnjavári skovlá nugo sámi ressursaskuvlan gos mihttu lea oažžut guovttegielat mánáid. Sámediggi berre guorahallat vejolašvuođa ásahit ruhttadanortnega go skuvllat ásahit gos lea pedagogalaš vuođđu Mahttolokten sámegiella sihkkarastindihte ohppiid sámegiel oahpu. Dát berre váldot bajas Mahttodepartamentain go stáhta oassi berre leat guoddi ruhtadeapmi. NSR lea heaittiheami duogážis evttohan ahte sámediggeráđđi ferte gulahallat váhnemiiguin geas leat mánát geain lea sámegiella skuvllas ja Skánit suohkaniin doalahit ja nannet Vatnjavári skovlá nugo sámi resursaskuvlan gos mihttu lea oažžut guovttegielat mánáid. Sámediggi berre guorahallat vejolašvuođa ásahit ruhtadanortnega go skuvllat ásahit gos lea pedagogalaš vuođđu Máhttolokten sámegiella sihkkarastin dihte ohppiid sámegiel oahpu. Dát berre váldot bajás Máhttodepartemeanttain go stáhta oassi berre leat guoddi ruhtadeapmi. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSR lea heaittiheami duogažis evttohan ahte sámediggeráđđi ferte gulahallat váhnemiiguin geas leat mánát geain lea sámegiella skuvllas ja Skánit suohkaniin doalahit ja nannet Vatnjavári skovlá nugo sámi ressursaskuvlan gos mihttu lea oažžut guovttegielat mánáid. Sámediggi berre guorahallat vejolašvuođa ásahit ruhttadanortnega go skuvllat ásahit gos lea pedagogalaš vuođđu Mahttolokten sámegiella sihkkarastindihte ohppiid sámegiel oahpu. Dát berre váldot bajas Mahttodepartamentain go stáhta oassi berre leat guoddi ruhtadeapmi.
NSR lea heaittiheami duogážis evttohan ahte sámediggeráđđi ferte gulahallat váhnemiiguin geas leat mánát geain lea sámegiella skuvllas ja Skánit suohkaniin doalahit ja nannet Vatnjavári skuvla nugo sámi ressursaskuvlan gos mihttu lea oažžut guovttegielat mánáid. Sámediggi berre guorahallat vejolašvuođa ásahit ruhtadanortnega go skuvllat ásahit gos lea pedagogalaš vuođđu Máhttolokten sámegiella sihkkarastin dihte ohppiid sámegiel oahpu. Dát berre váldot bajás 😱 go stáhta oassi berre leat guoddi ruhtadeapmi.
    • «duogažis» ➞ [typo]
      • «duogážis»
    • «skovlá» ➞ [typo]
      • «skuvla»
    • «ruhttadanortnega» ➞ [typo]
      • «ruhtadanortnega»
      • «buhtadanortnega»
    • «Mahttolokten» ➞ [typo]
      • «Máhttolokten»
      • «Sáhttolokten»
      • «Váhttolokten»
      • «Dáhttolokten»
      • «Gáhttolokten»
      • «Láhttolokten»
      • «Lahtolokten»
      • «Oahtolokten»
    • «sihkkarastindihte» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «sihkkarastin dihte»
      • «sihkkarastin dihtii»
    • «bajas» ➞ [typo]
      • «bajás»
    • «Mahttodepartamentain» ➞ [typo]
NSR lea heaittiheami duogážis evttohan ahte sámediggeráđđi ferte gulahallat váhnemiiguin geas leat mánát geain lea sámegiella skuvllas ja Skánit suohkaniin doalahit ja nannet Vatnjavári skuvla nugo sámi ressursaskuvlan gos mihttu lea oažžut guovttegielat mánáid. Sámediggi berre guorahallat vejolašvuođa ásahit ruhtadanortnega go skuvllat ásahit gos lea pedagogalaš vuođđu Máhttolokten sámegiella sihkkarastin dihte ohppiid sámegiel oahpu. Dát berre váldot bajás go stáhta oassi berre leat guoddi ruhtadeapmi.
NSR lea heaittiheami duogážis evttohan ahte sámediggeráđđi ferte gulahallat váhnemiiguin geas leat mánát geain lea sámegiella skuvllas ja Skánit suohkaniin doalahit ja nannet Vatnjavári skuvla nugo sámi ressursaskuvlan gos mihttu lea oažžut guovttegielat mánáid. Sámediggi berre guorahallat vejolašvuođa ásahit ruhtadanortnega go skuvllat ásahit gos lea pedagogalaš vuođđu Máhttolokten sámegiella sihkkarastin dihte ohppiid sámegiel oahpu. Dát berre váldot bajás go stáhta oassi berre leat guoddi ruhtadeapmi.
    • «bajás  go» ➞ [double-space-before]
      • «bajás go»
Ann-Mari Thomassen ii hálit vuollanit gádjut Vatnjavári skuvlla. – Jus suohkan ii meine váldit ovddasvástadusa sámegielas ja kultuvrras suohkanis fertet mii leat čeahpit ja gávdnat eará čovdosiid. Ann-Mari Thomassen ii hálit vuollánit gádjut Vatnjavári skuvlla. – Jus suohkan ii meine váldit ovddasvástádusa sámegielas ja kultuvrras suohkanis fertet mii leat čeahpit ja gávdnat eará čovdosiid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ann-Mari Thomassen ii hálit vuollanit gádjut Vatnjavári skuvlla. – Jus suohkan ii meine váldit ovddasvástadusa sámegielas ja kultuvrras suohkanis fertet mii leat čeahpit ja gávdnat eará čovdosiid.
Ann-Mari Thomassen ii hálit vuollánit gádjut Vatnjavári skuvlla. – Jus suohkan ii meidne váldit ovddasfástádusa sámegielas ja kultuvrras suohkanis fertet mii leat čeahpit ja gávdnat eará čovdosiid.
    • «vuollanit» ➞ [typo]
      • «vuollánit»
    • «meine» ➞ [typo]
      • «meidne»
    • «ovddasvástadusa» ➞ [typo]
      • «ovddasfástádusa»
      • «ovddasvástádusa»
Nissonbeaivvi dearvvuođat Nissonbeaivvi dearvvuođat 1 No errors found
NSRa jođiheaddji Aili Keskitalo čujuha iežas njukčamánu 8.beaivve-dearvvuođaiguin veahkáválddalašvuođa nissonolbmuid ja mánáid vuosttá leamen dat stuorámus eaŋkilhástalus. NSR jođiheaddji Aili Keskitalo čujuha iežas njukčamánu 8.beaivve-dearvvuođaiguin veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid ja mánáid vuostá leamen dat stuorámus eaŋkilhástalus. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSRa jođiheaddji Aili Keskitalo čujuha iežas njukčamánu 8.beaivve-dearvvuođaiguin veahkáválddalašvuođa nissonolbmuid ja mánáid vuosttá leamen dat stuorámus eaŋkilhástalus.
NSR jođiheaddji Aili Keskitalo čujuha iežas njukčamánu 8. beaivve-dearvvuođaiguin veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid ja mánáid vuostá leamen dat stuorámus eaŋkilhástalus.
    • «NSRa» ➞ [typo]
      • «NSR»
    • «jođiheaddji  Aili» ➞ [double-space-before]
      • «jođiheaddji Aili»
      • «Jođiheaddji Aili»
    • «8.beaivve-dearvvuođaiguin» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «8. beaivve-dearvvuođaiguin»
    • «veahkáválddalašvuođa» ➞ [typo]
      • «veahkaválddálašvuođa»
    • «vuosttá» ➞ [typo]
      • «vuostá»
Almmuhuvvon: 08.03.2012 Almmuhuvvon: 08.03.2012 1 No errors found
Odne, njukčamánu 8.beaivvi, ávvudit mii gaskariikkalaš nissonbeaivvi. Nissonbeaivi lea leamaš beaivi gos muitit rahčamušaid dásseárvvu ja nissonáššiid dihte. Bargu nissoniid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid dihte lea huksejuvvon seamma vuođđojurdagis: dásseárvu ii atte álohii seammaláganvuođa, ja solidaritehta lea dehálaš. Odne, njukčamánu 8.beaivvi, ávvudit mii gaskariikkalaš nissonbeaivvi. Nissonbeaivi lea leamaš beaivi gos muitit rahčamušaid dásseárvvu ja nissonáššiid dihte. Bargu nissoniid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid dihte lea huksejuvvon seamma vuođđojurdagis: dásseárvu ii atte álohii seammaláganvuođa, ja solidaritehta lea dehálaš. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Odne, njukčamánu 8.beaivvi, ávvudit mii gaskariikkalaš nissonbeaivvi. Nissonbeaivi lea leamaš beaivi gos muitit rahčamušaid dásseárvvu ja nissonáššiid dihte. Bargu nissoniid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid dihte lea huksejuvvon seamma vuođđojurdagis: dásseárvu ii atte álohii seammaláganvuođa, ja solidaritehta lea dehálaš.
Odne, njukčamánu 8. beaivvi, ávvudit mii gaskariikkalaš nissonbeaivvi. Nissonbeaivi lea leamaš beaivi gos muitit rahčamušaid dásseárvvu ja nissonáššiid dihte. Bargu nissoniid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid dihte lea huksejuvvon seamma vuođđojurdagis: dásseárvu ii atte álohii seammaláganvuođa, ja solidaritehta lea dehálaš.
    • «8.beaivvi» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «8. beaivvi»
Dásseárvohástalusat dálá dáčča ja sámi servvodagas lea váddásut fáhttet go dalle go nissonbeaivi ásahuvvui. Dat ii mearkkaš ahte ii gávdno, ja iige mearkkaš ahte ii gáibiduvvo servvodatáŋgirvuohta ja politihkalaš váikkuhangaskaoamit sihkkárastindihte dásseárvvu. Muhtin beliin min servvodagas, nugo dáčča ealáhusas, lea ovdamearkadihti vátni bajimušhoavddaid gaskkas mat leat nissonat. Servvodatdigaštallan lea lihkká rievdan, ja otne ii leat dušše nissoniid vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra sáhka, muhto maiddái dievdoolbmuid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra nugo bearášpolitihkkas . Sámi servvodagas várra oaidnit ahte stuorámus erohusat sohkabeliid gaskas lea čatnon skuvlejupmái ja virgegullevašvuhtii. Mielddisbuktá go dat váikkuhusaid min báikkálaš servvodagaide? Dan birra diehtit menddo unnán otne. Dásseárvohástalusat dálá dáčča ja sámi servvodagas lea váddásut fáhtet go dalle go nissonbeaivi ásahuvvui. Dat ii mearkkaš ahte ii gávdno, ja iige mearkkaš ahte ii gáibiduvvo servvodatáŋgirvuohta ja politihkalaš váikkuhangaskaoamit sihkkarastin dihte dásseárvvu. Muhtin beliin min servvodagas, nugo dáčča ealáhusas, lea ovdamearkka dihte vátni bajimušhoavddaid gaskkas mat leat nissonat. Servvodatdigaštallan lea lihkká rievdan, ja otne ii leat dušše nissoniid vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra sáhka, muhto maiddái dievdoolbmuid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra nugo bearašpolitihkas . Sámi servvodagas várra oaidnit ahte stuorámus erohusat sohkabeliid gaskkas lea čadnon skuvlejupmái ja virgegullevašvuhtii. Mielddisbuktá go dat váikkuhusaid min báikkálaš servvodagaide? Dan birra diehtit menddo unnán otne. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dásseárvohástalusat dálá dáčča ja sámi servvodagas lea váddásut fáhttet go dalle go nissonbeaivi ásahuvvui. Dat ii mearkkaš ahte ii gávdno, ja iige mearkkaš ahte ii gáibiduvvo servvodatáŋgirvuohta ja politihkalaš váikkuhangaskaoamit sihkkárastindihte dásseárvvu. Muhtin beliin min servvodagas, nugo dáčča ealáhusas, lea ovdamearkadihti vátni bajimušhoavddaid gaskkas mat leat nissonat. Servvodatdigaštallan lea lihkká rievdan, ja otne ii leat dušše nissoniid vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra sáhka, muhto maiddái dievdoolbmuid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra nugo bearášpolitihkkas . Sámi servvodagas várra oaidnit ahte stuorámus erohusat sohkabeliid gaskas lea čatnon skuvlejupmái ja virgegullevašvuhtii. Mielddisbuktá go dat váikkuhusaid min báikkálaš servvodagaide? Dan birra diehtit menddo unnán otne.
Dásseárvohástalusat dálá dáčča ja sámi servvodagas lea váddásut fáhtet go dalle go nissonbeaivi ásahuvvui. Dat ii mearkkaš ahte ii gávdno, ja iige mearkkaš ahte ii gáibiduvvo servvodatáŋgirvuohta ja politihkalaš váikkuhangaskaoamit sihkarastin dihte dásseárvvu. Muhtin beliin min servvodagas, nugo dáčča ealáhusas, lea ovdamearkadihti vátni bajálušhoavddaid gaskkas mat leat nissonat. Servvodatdigaštallan lea lihkká rievdan, ja otne ii leat dušše nissoniid vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra sáhka, muhto maiddái dievdoolbmuid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra nugo bearášpolitihkkas bearášpolitihkkas. Sámi servvodagas várra oaidnit ahte stuorámus erohusat sohkabeliid gaskasa lea čadnon skuvlejupmái ja virgegullevašvuhtii. Mielddisbuktá go dat váikkuhusaid min báikkálaš servvodagaide? Dan birra diehtit menddo unnán otne.
    • «fáhttet» ➞ [typo]
      • «fáhtet»
      • «gáhttet»
      • «lahttet»
    • «sihkkárastindihte» ➞ [typo]
      • «sihkarastin dihte»
      • «sihkkarastin dihte»
    • «bajimušhoavddaid» ➞ [typo]
      • «bajálušhoavddaid»
      • «manimušhoavddaid»
      • «bassimušhoavddaid»
      • «ádjimušhoavddaid»
      • «sadjimušhoavddaid»
      • «bardimušhoavddaid»
      • «eadjimušhoavddaid»
      • «cadjimušhoavddaid»
      • «batnimušhoavddaid»
      • «baikimušhoavddaid»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bearášpolitihkkas.»
    • «gaskas» ➞ [typo]
      • «gaskasa»
    • «čatnon» ➞ [typo]
      • «čadnon»
Dásseárvohástalusat dálá dáčča ja sámi servvodagas lea váddásut fáhtet go dalle go nissonbeaivi ásahuvvui. Dat ii mearkkaš ahte ii gávdno, ja iige mearkkaš ahte ii gáibiduvvo servvodatáŋgirvuohta ja politihkalaš váikkuhangaskaoamit sihkarastin dihte dásseárvvu. Muhtin beliin min servvodagas, nugo dáčča ealáhusas, lea ovdamearkadihti vátni bajálušhoavddaid gaskkas mat leat nissonat. Servvodatdigaštallan lea lihkká rievdan, ja otne ii leat dušše nissoniid vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra sáhka, muhto maiddái dievdoolbmuid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra nugo bearášpolitihkkas bearášpolitihkkas. Sámi servvodagas várra oaidnit ahte stuorámus erohusat sohkabeliid gaskasa lea čadnon skuvlejupmái ja virgegullevašvuhtii. Mielddisbuktá go dat váikkuhusaid min báikkálaš servvodagaide? Dan birra diehtit menddo unnán otne.
Dásseárvohástalusat dálá dáčča ja sámi servvodagas lea váddásut fáhtet go dalle go nissonbeaivi ásahuvvui. Dat ii mearkkaš ahte ii gávdno, ja iige mearkkaš ahte ii gáibiduvvo servvodatáŋgirvuohta ja politihkalaš váikkuhangaskaoamit sihkarastin dihte dásseárvvu. Muhtin beliin min servvodagas, nugo dáčča ealáhusas, lea ovdamearkadihti vátni bajálušhoavddaid gaskkas mat leat nissonat. Servvodatdigaštallan lea lihkká rievdan, ja otne ii leat dušše nissoniid vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra sáhka, muhto maiddái dievdoolbmuid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra nugo bearašpolitihkas bearašpolitihkka. Sámi servvodagas várra oaidnit ahte stuorámus erohusat sohkabeliid gaskasa lea čadnon skuvlejupmái ja virgegullevašvuhtii. Mielddisbuktá go dat váikkuhusaid min báikkálaš servvodagaide? Dan birra diehtit menddo unnán otne.
    • «bearášpolitihkkas» ➞ [typo]
      • «bearašpolitihkas»
    • «bearášpolitihkkas» ➞ [typo]
      • «bearašpolitihkka»
Nissonbeaivi lea gaskariikkalaš solidaritehtabeaivi, ja eará osiin máilmmis lea mihá álkibut oaidnit eahpevuoiggalašvuođa mii guoskká fámuid ja árvvuid juolludeami sohkabeliid gaskas . Nissonolbmot dahkket otne stuorámus oassi barggu máilmmis, muhto sii eai oamas eanet go 1 proseantta máilmmi riggodagaid. Nissonolbmuid vuoigatvuođat, vejolašvuođat ja friddjavuohta lea garrasit gáržžiduvvon ollu osiin máilmmis. Stuorámus eaŋkilhástalus lea áin veahkaválddálašvuohta nissonolbmuid ja mánáid vuosttá , ja erenoamážiid lea veahkaváldin soahtedoaimmaid oktavuođain maid mii diehtit gevvet nissoniid vuosttá , muhto mii čuohcá sin bearrašiidda ja báikkálaš servvodahkii. Eat ábut vajálduhttit dan nissonbeaivvi! Nissonbeaivi lea gaskariikkalaš solidaritehtabeaivi, ja eará osiin máilmmis lea mihá álkibut oaidnit eahpevuoiggalašvuođa mii guoská fámuid ja árvvuid juolludeapmái sohkabeliid gaskkas . Nissonolbmot dahket otne stuorámus oassi barggu máilmmis, muhto sii eai oamas eanet go 1 proseantta máilmmi riggodagaid. Nissonolbmuid vuoigatvuođat, vejolašvuođat ja friddjavuohta lea garrasit gáržžiduvvon ollu osiin máilmmis. Stuorámus eaŋkilhástalus lea áin veahkaválddálašvuohta nissonolbmuid ja mánáid vuostá , ja erenoamážit lea veahkaváldin soahtedoaimmaid oktavuođain maid mii diehtit gevvet nissoniid vuostá , muhto mii čuohcá sin bearrašiidda ja báikkálaš servvodahkii. Eat ábut vajálduhttit dan nissonbeaivvi! 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nissonbeaivi lea gaskariikkalaš solidaritehtabeaivi, ja eará osiin máilmmis lea mihá álkibut oaidnit eahpevuoiggalašvuođa mii guoskká fámuid ja árvvuid juolludeami sohkabeliid gaskas . Nissonolbmot dahkket otne stuorámus oassi barggu máilmmis, muhto sii eai oamas eanet go 1 proseantta máilmmi riggodagaid. Nissonolbmuid vuoigatvuođat, vejolašvuođat ja friddjavuohta lea garrasit gáržžiduvvon ollu osiin máilmmis. Stuorámus eaŋkilhástalus lea áin veahkaválddálašvuohta nissonolbmuid ja mánáid vuosttá , ja erenoamážiid lea veahkaváldin soahtedoaimmaid oktavuođain maid mii diehtit gevvet nissoniid vuosttá , muhto mii čuohcá sin bearrašiidda ja báikkálaš servvodahkii. Eat ábut vajálduhttit dan nissonbeaivvi!
Nissonbeaivi lea gaskariikkalaš solidaritehtabeaivi, ja eará osiin máilmmis lea mihá álkibut oaidnit eahpevuoiggalašvuođa mii muoškká fámuid ja árvvuid juolludeami sohkabeliid gaskasa gaskas. Nissonolbmot dahkket otne stuorámus oassi barggu máilmmis, muhto sii eai oamas eanet go 1 proseantta máilmmi riggodagaid. Nissonolbmuid vuoigatvuođat, vejolašvuođat ja friddjavuohta lea garrasit gáržžiduvvon ollu osiin máilmmis. Stuorámus eaŋkilhástalus lea áin veahkaválddálašvuohta nissonolbmuid ja mánáid vuostá vuosttá, ja erenoamážiid lea veahkaváldin soahtedoaimmaid oktavuođain maid mii diehtit gevvet nissoniid vuostá vuosttá, muhto mii čuohcá sin bearrašiidda ja báikkálaš servvodahkii. Eat ábut vajálduhttit dan nissonbeaivvi!
    • «guoskká» ➞ [typo]
      • «muoškká»
      • «guškká»
      • «guoikka»
    • «gaskas» ➞ [typo]
      • «gaskasa»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gaskas.»
    • «vuosttá» ➞ [typo]
      • «vuostá»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuosttá,»
    • «vuosttá» ➞ [typo]
      • «vuostá»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuosttá,»
Nissonbeaivi lea gaskariikkalaš solidaritehtabeaivi, ja eará osiin máilmmis lea mihá álkibut oaidnit eahpevuoiggalašvuođa mii muoškká fámuid ja árvvuid juolludeami sohkabeliid gaskasa gaskas. Nissonolbmot dahkket otne stuorámus oassi barggu máilmmis, muhto sii eai oamas eanet go 1 proseantta máilmmi riggodagaid. Nissonolbmuid vuoigatvuođat, vejolašvuođat ja friddjavuohta lea garrasit gáržžiduvvon ollu osiin máilmmis. Stuorámus eaŋkilhástalus lea áin veahkaválddálašvuohta nissonolbmuid ja mánáid vuostá vuosttá, ja erenoamážiid lea veahkaváldin soahtedoaimmaid oktavuođain maid mii diehtit gevvet nissoniid vuostá vuosttá, muhto mii čuohcá sin bearrašiidda ja báikkálaš servvodahkii. Eat ábut vajálduhttit dan nissonbeaivvi!
Nissonbeaivi lea gaskariikkalaš solidaritehtabeaivi, ja eará osiin máilmmis lea mihá álkibut oaidnit eahpevuoiggalašvuođa mii muoškká fámuid ja árvvuid juolludeami sohkabeliid gaskasa gaskasa. Nissonolbmot dahkket otne stuorámus oassi barggu máilmmis, muhto sii eai oamas eanet go 1 proseantta máilmmi riggodagaid. Nissonolbmuid vuoigatvuođat, vejolašvuođat ja friddjavuohta lea garrasit gáržžiduvvon ollu osiin máilmmis. Stuorámus eaŋkilhástalus lea áin veahkaválddálašvuohta nissonolbmuid ja mánáid vuostá vuosttá, ja erenoamážiid lea veahkaváldin soahtedoaimmaid oktavuođain maid mii diehtit gevvet nissoniid vuostá vuosttá, muhto mii čuohcá sin bearrašiidda ja báikkálaš servvodahkii. Eat ábut vajálduhttit dan nissonbeaivvi!
    • «gaskas» ➞ [typo]
      • «gaskasa»
Aili Keskitalo, NSRa parlamentáralaš jođiheaddji lea smiehtadan leago riektesihkkarvuohta Sis-Finnmárkus doarvái buorre sámegielagiidda. Aili Keskitalo, NSR parlamentáralaš jođiheaddji lea smiehtadan leago riektesihkkarvuohta Sis-Finnmárkkus doarvái buorre sámegielagiidda. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Aili Keskitalo, NSRa parlamentáralaš jođiheaddji lea smiehtadan leago riektesihkkarvuohta Sis-Finnmárkus doarvái buorre sámegielagiidda.
Aili Keskitalo, NSR parlamentáralaš jođiheaddji lea smiehtadan leago riektesihkkarvuohta sis-Finnmárkkus doarvái buorre sámegielagiidda.
    • «NSRa» ➞ [typo]
      • «NSR»
    • «Sis-Finnmárkus» ➞ [typo]
      • «sis-Finnmárkkus»
Almmuhuvvon: 07.03.2012 Almmuhuvvon: 07.03.2012 1 No errors found
Lei stuora lávki ovddasguvlui sámi gillii go riektelágádus Sis-Finnmárku diggegoddi ásahuvvui, čilge Keskitalo. – Dál lea vejolaš gulahallat diggegottiin sihke sámegillii ja dárogillii, riekteráđđádallamat dulkojuvvojit, ja muhtin háviid leat áššit vuddjojuvvon dušše sámegillii go sihke duopmár, mielduopmárat, áktorat, advokáhtat ja vihttánat ja eará berošteaddjit leat sámegielagat. – Dat nanne riektesihkkarvuođa sidjiide geasa guoskka ášši go sii sáhttet atnit iežaset giela go leat riektelágádusain gulahallamii, dat lea diehttelas, dadjá son. Lei stuora lávki ovddas guvlui sámi gillii go riektelágádus Sis-Finnmárku diggegoddi ásahuvvui, čilge Keskitalo. – Dál lea vejolaš gulahallat diggegottiin sihke sámegillii ja dárogillii, riekteráđđádallamat dulkojuvvojit, ja muhtin háviid leat áššit vuddjojuvvon dušše sámegillii go sihke duopmár, mielduopmárat, áktorat, advokáhtat ja vihtanat ja eará berošteaddjit leat sámegielagat. – Dat nanne riektesihkkarvuođa sidjiide geasa guoská ášši go sii sáhttet atnit iežaset giela go leat riektelágádusain gulahallamii, dat lea diehttelas, dadjá son. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lei stuora lávki ovddasguvlui sámi gillii go riektelágádus Sis-Finnmárku diggegoddi ásahuvvui, čilge Keskitalo. – Dál lea vejolaš gulahallat diggegottiin sihke sámegillii ja dárogillii, riekteráđđádallamat dulkojuvvojit, ja muhtin háviid leat áššit vuddjojuvvon dušše sámegillii go sihke duopmár, mielduopmárat, áktorat, advokáhtat ja vihttánat ja eará berošteaddjit leat sámegielagat. – Dat nanne riektesihkkarvuođa sidjiide geasa guoskka ášši go sii sáhttet atnit iežaset giela go leat riektelágádusain gulahallamii, dat lea diehttelas, dadjá son.
Lei stuora lávki ovddas guvlui sámi gillii go riektelágádus Sis-Finnmárku diggegoddi ásahuvvui, čilge Keskitalo. – Dál lea vejolaš gulahallat diggegottiin sihke sámegillii ja dárogillii, riekteráđđádallamat dulkojuvvojit, ja muhtin háviid leat áššit vuddjojuvvon dušše sámegillii go sihke duopmár, mielduopmárat, áktorat, advokáhtat ja vihttánat ja eará berošteaddjit leat sámegielagat. – Dat nanne riektesihkkarvuođa sidjiide geasa guoskka ášši go sii sáhttet atnit iežaset giela go leat riektelágádusain gulahallamii, dat lea diehttelas, dadjá son.
    • «ovddasguvlui» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «ovddas guvlui»
Maiddái politiija- ja leansmánneossodat lea geatnegáhtton giellalága mielde go sii barget siskobealde sámi giellahálddašanguovllus. Keskitalo lea bidjan merkii ahte virgealmmuhusat čájehit ahte sámegiella lea dušše lassigelbbolašvuohta, iige leat mearkašahtti gelbbolašvuohta dahje gáibádus jus áigu bargat guovlluin gos stuora oassin álbmogis leat sámegielagat. – Maid bargá ossodat sihkkarastindihte ahte sii oččodit ja váldet vára dan gelbbolašvuođa maid sii dárbbašit vai bearráigehččet sámiid riektesihkkarvuođa, jearrá son. – Lea vuorjašahtti jus ossodat ii beroš eanet sihkkarastindihtte buori gulahallama dainna servvodagain maid sii leat bidjon bálvalit. Maiddái politiija- ja leansmánneossodat lea geatnegahtton giellalága mielde go sii barget siskkobealde sámi giellahálddašanguovllus. Keskitalo lea bidjan merkii ahte virgealmmuhusat čájehit ahte sámegiella lea dušše lassigelbbolašvuohta, iige leat mearkkašahtti gelbbolašvuohta dahje gáibádus jus áigu bargat guovlluin gos stuora oassin álbmogis leat sámegielagat. – Maid bargá ossodat sihkkarastin dihte ahte sii oččodit ja váldet vára dan gelbbolašvuođa maid sii dárbbašit vai bearráigehččet sámiid riektesihkkarvuođa, jearrá son. – Lea vuorjašahtti jus ossodat ii beroš eanet sihkkarastin dihte buori gulahallama dainna servvodagain maid sii leat biddjon bálvalit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Maiddái politiija- ja leansmánneossodat lea geatnegáhtton giellalága mielde go sii barget siskobealde sámi giellahálddašanguovllus. Keskitalo lea bidjan merkii ahte virgealmmuhusat čájehit ahte sámegiella lea dušše lassigelbbolašvuohta, iige leat mearkašahtti gelbbolašvuohta dahje gáibádus jus áigu bargat guovlluin gos stuora oassin álbmogis leat sámegielagat. – Maid bargá ossodat sihkkarastindihte ahte sii oččodit ja váldet vára dan gelbbolašvuođa maid sii dárbbašit vai bearráigehččet sámiid riektesihkkarvuođa, jearrá son. – Lea vuorjašahtti jus ossodat ii beroš eanet sihkkarastindihtte buori gulahallama dainna servvodagain maid sii leat bidjon bálvalit.
Maiddái politiija- ja leansmánneossodat lea geatnegahtton giellalága mielde go sii barget siskkobealde sámi giellahálddašanguovllus. Keskitalo lea bidjan merkii ahte virgealmmuhusat čájehit ahte sámegiella lea dušše lassigelbbolašvuohta, iige leat mearkkašahtti gelbbolašvuohta dahje gáibádus jus áigu bargat guovlluin gos stuora oassin álbmogis leat sámegielagat. – Maid bargá ossodat sihkkarastin dihte ahte sii oččodit ja váldet vára dan gelbbolašvuođa maid sii dárbbašit vai bearráigehččet sámiid riektesihkkarvuođa, jearrá son. – Lea vuojašáhtti jus ossodat ii beroš eanet sihkkarastindivtta buori gulahallama dainna servvodagain maid sii leat 😱 bálvalit.
    • «geatnegáhtton» ➞ [typo]
      • «geatnegahtton»
    • «siskobealde» ➞ [typo]
      • «siskkobealde»
    • «mearkašahtti» ➞ [typo]
      • «mearkkašahtti»
      • «mearkkašahttit»
    • «sihkkarastindihte» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «sihkkarastin dihte»
      • «sihkkarastin dihtii»
    • «vuorjašahtti» ➞ [typo]
      • «vuojašáhtti»
      • «vuonjašáhtti»
      • «vuorjanáhtti»
    • «sihkkarastindihtte» ➞ [typo]
      • «sihkkarastindivtta»
    • «bidjon» ➞ [typo]
Maiddái politiija- ja leansmánneossodat lea geatnegahtton giellalága mielde go sii barget siskkobealde sámi giellahálddašanguovllus. Keskitalo lea bidjan merkii ahte virgealmmuhusat čájehit ahte sámegiella lea dušše lassigelbbolašvuohta, iige leat mearkkašahtti gelbbolašvuohta dahje gáibádus jus áigu bargat guovlluin gos stuora oassin álbmogis leat sámegielagat. – Maid bargá ossodat sihkkarastin dihte ahte sii oččodit ja váldet vára dan gelbbolašvuođa maid sii dárbbašit vai bearráigehččet sámiid riektesihkkarvuođa, jearrá son. – Lea vuojašáhtti jus ossodat ii beroš eanet sihkkarastindivtta buori gulahallama dainna servvodagain maid sii leat bálvalit.
Maiddái politiija- ja leansmánneossodat lea geatnegahtton giellalága mielde go sii barget siskkobealde sámi giellahálddašanguovllus. Keskitalo lea bidjan merkii ahte virgealmmuhusat čájehit ahte sámegiella lea dušše lassigelbbolašvuohta, iige leat mearkkašahtti gelbbolašvuohta dahje gáibádus jus áigu bargat guovlluin gos stuora oassin álbmogis leat sámegielagat. – Maid bargá ossodat sihkkarastin dihte ahte sii oččodit ja váldet vára dan gelbbolašvuođa maid sii dárbbašit vai bearráigehččet sámiid riektesihkkarvuođa, jearrá son. – Lea vuojašáhtti jus ossodat ii beroš eanet sihkkarastindivtta buori gulahallama dainna servvodagain maid sii leat bálvalit.
    • «leat  bálvalit» ➞ [double-space-before]
      • «leat bálvalit»
NSRa jođiheaddji vásiha ahte lea unnan ipmárdus ahte giella- ja kulturipmárdus lea dehálaš máhttu politiijaossodagas. – NSR evttoha ahte Sámediggi váldá oktavuođa justisministáriin ja Politiijadirektoráhtain digaštallandihte movt sáhttá buoridit riektesihkkárvuođa sámi álbmogii ja ovttaskas sápmelažžii mas lea oktavuohta politiijain ja riektevuogádagain, loahpaha Aili Keskitalo. NSR jođiheaddji vásiha ahte lea unnán ipmárdus ahte giella- ja kulturipmárdus lea dehálaš máhttu politiijaossodagas. – NSR evttoha ahte Sámediggi váldá oktavuođa justisministariin ja Politiijadirektoráhtain digaštallan dihte movt sáhttá buoridit riektesihkkarvuođa sámi álbmogii ja ovttaskas sápmelažžii mas lea oktavuohta politiijain ja riektevuogádagain, loahpaha Aili Keskitalo. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSRa jođiheaddji vásiha ahte lea unnan ipmárdus ahte giella- ja kulturipmárdus lea dehálaš máhttu politiijaossodagas. – NSR evttoha ahte Sámediggi váldá oktavuođa justisministáriin ja Politiijadirektoráhtain digaštallandihte movt sáhttá buoridit riektesihkkárvuođa sámi álbmogii ja ovttaskas sápmelažžii mas lea oktavuohta politiijain ja riektevuogádagain, loahpaha Aili Keskitalo.
NSR jođiheaddji vásiha ahte lea unnán ipmárdus ahte 😱 ja kulturipmárdus lea dehálaš máhttu politiijaossodagas. – NSR evttoha ahte Sámediggi váldá oktavuođa 😱 ja Politiijadirektoráhtain digaštallan dihte movt sáhttá buoridit riektesihkarvuođa sámi álbmogii ja ovttaskas sápmelažžii mas lea oktavuohta politiijain ja riektevuogádagain, loahpaha Aili Keskitalo.
    • «NSRa» ➞ [typo]
      • «NSR»
    • «unnan» ➞ [typo]
      • «unnán»
    • «giella-» ➞ [typo]
      • «justisministáriin» ➞ [typo]
        • «digaštallandihte» ➞ [msyn-unspace-compound]
          • «digaštallan dihte»
          • «digaštallan dihtii»
        • «riektesihkkárvuođa» ➞ [typo]
          • «riektesihkarvuođa»
          • «riektesihkkarvuođa»
NSR jođiheaddji vásiha ahte lea unnán ipmárdus ahte ja kulturipmárdus lea dehálaš máhttu politiijaossodagas. – NSR evttoha ahte Sámediggi váldá oktavuođa ja Politiijadirektoráhtain digaštallan dihte movt sáhttá buoridit riektesihkarvuođa sámi álbmogii ja ovttaskas sápmelažžii mas lea oktavuohta politiijain ja riektevuogádagain, loahpaha Aili Keskitalo.
NSR jođiheaddji vásiha ahte lea unnán ipmárdus ahte ja kulturipmárdus lea dehálaš máhttu politiijaossodagas. – NSR evttoha ahte Sámediggi váldá oktavuođa ja Politiijadirektoráhtain digaštallan dihte movt sáhttá buoridit riektesihkarvuođa sámi álbmogii ja ovttaskas sápmelažžii mas lea oktavuohta politiijain ja riektevuogádagain, loahpaha Aili Keskitalo.
    • «ahte  ja» ➞ [double-space-before]
      • «ahte ja»
    • «oktavuođa  ja» ➞ [double-space-before]
      • «oktavuođa ja»
Giellahálddašanguovlu lea buorre! Giellahálddašanguovlu lea buorre! 1 No errors found
NSRa sámedikkeáirras Silje Karine Muotka háliida ahte Sámediggi guorahalla makkár váikkuhusat šaddet suohkanii jus šadda mielde sámi giellahálddašanguovlui . NSR sámediggeáirras Silje Karine Muotka háliida ahte Sámediggi guorahallá makkár váikkuhusat šaddet suohkanii jus šaddá mielde sámi giellahálddašanguvlui . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSRa sámedikkeáirras Silje Karine Muotka háliida ahte Sámediggi guorahalla makkár váikkuhusat šaddet suohkanii jus šadda mielde sámi giellahálddašanguovlui .
NSR sámediggeáirras Silje Karine Muotka háliida ahte Sámediggi guorahallat makkár váikkuhusat šaddet suohkanii jus šaddá mielde sámi giellahálddašanguvlui giellahálddašanguovlui.
    • «NSRa» ➞ [typo]
      • «NSR»
    • «sámedikkeáirras» ➞ [typo]
      • «sámediggeáirras»
    • «guorahalla» ➞ [typo]
      • «guorahallat»
    • «šadda» ➞ [typo]
      • «šaddá»
    • «giellahálddašanguovlui» ➞ [typo]
      • «giellahálddašanguvlui»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «giellahálddašanguovlui.»
NSR sámediggeáirras Silje Karine Muotka háliida ahte Sámediggi guorahallat makkár váikkuhusat šaddet suohkanii jus šaddá mielde sámi giellahálddašanguvlui giellahálddašanguovlui.
NSR sámediggeáirras Silje Karine Muotka háliida ahte Sámediggi guorahallat makkár váikkuhusat šaddet suohkanii jus šaddá mielde sámi giellahálddašanguvlui giellahálddašanguvlui.
    • «giellahálddašanguovlui» ➞ [typo]
      • «giellahálddašanguvlui»
Almmuhuvvon: 02.03.2012 Almmuhuvvon: 02.03.2012 1 No errors found
Muotka háliida dáinna čuvget daid váttisvuođaid maid giellahálddašansuohkanat vásihit daid ruđalaš beliid oktavuođas. – Sámediggi berre oainnusindahkat buot beliid mat gusket go lea mielde sámi giellahálddašanguovllus dakkár váikkuhusguorahallamin , dadjá Muotka. – Mun hirpmástuvan sakka jus guorahallan muitala ahte lea eará go dušše positiivvalaš bealit suohkanii leat mielde hálddašanortnegis. Muotka háliida dáinna čuvget daid váttisvuođaid maid giellahálddašansuohkanat vásihit daid ruđalaš beliid oktavuođas. – Sámediggi berre oainnusindahkat buot beliid mat gusket go lea mielde sámi giellahálddašanguovllus dakkár váikkuhusguorahallamiin , dadjá Muotka. – Mun hirpmástuvan sakka jus guorahallan muitala ahte lea eará go dušše positiivvalaš bealit suohkanii leat mielde hálddašanortnegis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muotka háliida dáinna čuvget daid váttisvuođaid maid giellahálddašansuohkanat vásihit daid ruđalaš beliid oktavuođas. – Sámediggi berre oainnusindahkat buot beliid mat gusket go lea mielde sámi giellahálddašanguovllus dakkár váikkuhusguorahallamin , dadjá Muotka. – Mun hirpmástuvan sakka jus guorahallan muitala ahte lea eará go dušše positiivvalaš bealit suohkanii leat mielde hálddašanortnegis.
Muotka háliida dáinna čuvget daid váttisvuođaid maid giellahálddašansuohkanat vásihit daid ruđalaš beliid oktavuođas. – Sámediggi berre oainnusindahkat buot beliid mat gusket go lea mielde sámi giellahálddašanguovllus dakkár váikkuhusguorahallamin, dadjá Muotka. – Mun hirpmástuvan sakka jus guorahallan muitala ahte lea eará go dušše positiivvalaš bealit suohkanii leat mielde hálddašanortnegis.
    • «váikkuhusguorahallamin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «váikkuhusguorahallamin,»
Ollu oktavuođain dadjo ahte hálddašansuohkanat eai oaččo doarvái ruđaid nu ahte besset bearráigeahččat iežaset barggu go lea hálddašansuohkan, ja dat galgá dieđusge váldot duođalažžan, dadjá son. – Muhto rehketbihttá lea čatnon máŋga dilálašvuhtii, ja daid berre Sámediggi veahkkin bidjat ovdán. Muotka oaivvilda váikkuhusguorahallan attašii ollislaš gova maid giellahálddašanortnet mielddisbuktá báikkálaš servvodahkii. Ollu oktavuođain daddjo ahte hálddašansuohkanat eai oaččo doarvái ruđaid nu ahte besset bearráigeahččat iežaset barggu go lea hálddašansuohkan, ja dat galgá dieđusge váldot duođalažžan, dadjá son. – Muhto rehketbihttá lea čadnon máŋgga dilálašvuhtii, ja daid berre Sámediggi veahkkin bidjat ovdán. Muotka oaivvilda váikkuhusguorahallan attašii ollislaš gova maid giellahálddašanortnet mielddisbuktá báikkálaš servvodahkii. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ollu oktavuođain dadjo ahte hálddašansuohkanat eai oaččo doarvái ruđaid nu ahte besset bearráigeahččat iežaset barggu go lea hálddašansuohkan, ja dat galgá dieđusge váldot duođalažžan, dadjá son. – Muhto rehketbihttá lea čatnon máŋga dilálašvuhtii, ja daid berre Sámediggi veahkkin bidjat ovdán. Muotka oaivvilda váikkuhusguorahallan attašii ollislaš gova maid giellahálddašanortnet mielddisbuktá báikkálaš servvodahkii.
Ollu oktavuođain 😱 ahte hálddašansuohkanat eai oaččo doarvái ruđaid nu ahte besset bearráigeahččat iežaset barggu go lea hálddašansuohkan, ja dat galgá dieđusge váldot duođalažžan, dadjá son. – Muhto rehketbihttá lea čadnon máŋga dilálašvuhtii, ja daid berre Sámediggi veahkkin bidjat ovdan. Muotka oaivvilda váikkuhusguorahallan attašii ollislaš gova maid giellahálddašanortnet mielddisbuktá báikkálaš servvodahkii.
    • «dadjo» ➞ [typo]
      • «čatnon» ➞ [typo]
        • «čadnon»
      • «ovdán» ➞ [typo]
        • «ovdan»
Ollu oktavuođain ahte hálddašansuohkanat eai oaččo doarvái ruđaid nu ahte besset bearráigeahččat iežaset barggu go lea hálddašansuohkan, ja dat galgá dieđusge váldot duođalažžan, dadjá son. – Muhto rehketbihttá lea čadnon máŋga dilálašvuhtii, ja daid berre Sámediggi veahkkin bidjat ovdan. Muotka oaivvilda váikkuhusguorahallan attašii ollislaš gova maid giellahálddašanortnet mielddisbuktá báikkálaš servvodahkii.
Ollu oktavuođain ahte hálddašansuohkanat eai oaččo doarvái ruđaid nu ahte besset bearráigeahččat iežaset barggu go lea hálddašansuohkan, ja dat galgá dieđusge váldot duođalažžan, dadjá son. – Muhto rehketbihttá lea čadnon máŋga dilálašvuhtii, ja daid berre Sámediggi veahkkin bidjat ovdan. Muotka oaivvilda váikkuhusguorahallan attašii ollislaš gova maid giellahálddašanortnet mielddisbuktá báikkálaš servvodahkii.
    • «oktavuođain  ahte» ➞ [double-space-before]
      • «oktavuođain ahte»
-Mii leat máŋgemuš áiggiid oaidnán olu digaštallamiid stuorat gávpogiin maid giellahálddašanguovllu mielddisbuktá. Ja daid oktavuođas leat digaštallamat mat gusket ekonomalaš váikkuhusaide bidjon váttisvuohtan. Muotka joatká: - Viidáseabbo lea maŋŋel suohkanválggaid šaddan áigeguovdil hástalus dat go muhtin hálddašansuohkanat leat digaštallan jus galggašii geassádit sámi giellahálddašanguovllus. – Mun jáhkán buohkat fertejit veahkehit gilvit ipmárdusa dán ortnega birra, muhto maiddái makkár buori váikkuhusaid ortnet addá, leat dehálaš bealit dakkár debáhtain, loahpaha Muotka. -Mii leat maŋemuš áiggiid oaidnán olu digaštallamiid stuorat gávpogiin maid giellahálddašanguovllu mielddisbuktá. Ja daid oktavuođas leat digaštallamat mat gusket ekonomalaš váikkuhusaide biddjon váttisvuohtan. Muotka joatká: - Viidáseappot lea maŋŋel suohkanválggaid šaddan áigeguovdil hástalus dat go muhtin hálddašansuohkanat leat digaštallan jus galggašii geassádit sámi giellahálddašanguovllus. – Mun jáhkán buohkat fertejit veahkehit gilvit ipmárdusa dán ortnega birra, muhto maiddái makkár buori váikkuhusaid ortnet addá, leat dehálaš bealit dakkár debáhtain, loahpaha Muotka. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
-Mii leat máŋgemuš áiggiid oaidnán olu digaštallamiid stuorat gávpogiin maid giellahálddašanguovllu mielddisbuktá. Ja daid oktavuođas leat digaštallamat mat gusket ekonomalaš váikkuhusaide bidjon váttisvuohtan. Muotka joatká: - Viidáseabbo lea maŋŋel suohkanválggaid šaddan áigeguovdil hástalus dat go muhtin hálddašansuohkanat leat digaštallan jus galggašii geassádit sámi giellahálddašanguovllus. – Mun jáhkán buohkat fertejit veahkehit gilvit ipmárdusa dán ortnega birra, muhto maiddái makkár buori váikkuhusaid ortnet addá, leat dehálaš bealit dakkár debáhtain, loahpaha Muotka.
-Mii leat máŋgemuš áiggiid oaidnán olu digaštallamiid stuorat gávpogiin maid giellahálddašanguovllu mielddisbuktá. Ja daid oktavuođas leat digaštallamat mat gusket ekonomalaš váikkuhusaide 😱 váttisvuohtan. Muotka joatká: - Viidáseabbo lea maŋŋel suohkanválggaid šaddan áigeguovdil hástalus dat go muhtin hálddašansuohkanat leat digaštallan jus galggašii geassádit sámi giellahálddašanguovllus. – Mun jáhkán buohkat fertejit veahkehit gilvit ipmárdusa dán ortnega birra, muhto maiddái makkár buori váikkuhusaid ortnet addá, leat dehálaš bealit dakkár debáhtain, loahpaha Muotka.
    • «bidjon» ➞ [typo]
-Mii leat máŋgemuš áiggiid oaidnán olu digaštallamiid stuorat gávpogiin maid giellahálddašanguovllu mielddisbuktá. Ja daid oktavuođas leat digaštallamat mat gusket ekonomalaš váikkuhusaide váttisvuohtan. Muotka joatká: - Viidáseabbo lea maŋŋel suohkanválggaid šaddan áigeguovdil hástalus dat go muhtin hálddašansuohkanat leat digaštallan jus galggašii geassádit sámi giellahálddašanguovllus. – Mun jáhkán buohkat fertejit veahkehit gilvit ipmárdusa dán ortnega birra, muhto maiddái makkár buori váikkuhusaid ortnet addá, leat dehálaš bealit dakkár debáhtain, loahpaha Muotka.
-Mii leat máŋgemuš áiggiid oaidnán olu digaštallamiid stuorat gávpogiin maid giellahálddašanguovllu mielddisbuktá. Ja daid oktavuođas leat digaštallamat mat gusket ekonomalaš váikkuhusaide váttisvuohtan. Muotka joatká: - Viidáseabbo lea maŋŋel suohkanválggaid šaddan áigeguovdil hástalus dat go muhtin hálddašansuohkanat leat digaštallan jus galggašii geassádit sámi giellahálddašanguovllus. – Mun jáhkán buohkat fertejit veahkehit gilvit ipmárdusa dán ortnega birra, muhto maiddái makkár buori váikkuhusaid ortnet addá, leat dehálaš bealit dakkár debáhtain, loahpaha Muotka.
    • «váikkuhusaide  váttisvuohtan» ➞ [double-space-before]
      • «váikkuhusaide váttisvuohtan»
Sámi bearráigeahčču, bagadalli- ja diehtojuohkinorgána Sámi bearráigeahčču, bagadalli- ja diehtojuohkinorgána 1 No errors found
Sámedikkeáirras Trond Are Anti háliida ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčču, bagadalli- ja diehtojuohkinorgána Sámediggeáirras Trond Are Anti háliida ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčču, bagadalli- ja diehtojuohkinorgána 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámedikkeáirras Trond Are Anti háliida ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčču, bagadalli- ja diehtojuohkinorgána
Sámediggeáirras Trond Are Anti háliida ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčču, bagadalli- ja diehtojuohkinorgána
    • «Sámedikkeáirras» ➞ [typo]
      • «Sámediggeáirras»
Almmuhuvvon: 01.03.2012 Almmuhuvvon: 01.03.2012 1 No errors found
Sámelága giellanjuolggadusaid mielde galget almmolaš bálvalusaid geavaheaddjit sámi giellahálddašanguovlluin hálddašuvvot sámegillii, sihke čálalažžat ja njálmmálažžat , dadjá Trond Are Anti, ja muittuha ahte Sámediggi juohke jagi juolluda guovttegielatruđaid suohkaniidda ja fylkasuohkaniidda mat leat sámi giellahálddašanguovllus. – Mii NSRas ja Sámealbmot bellodagas evttohit ahte dál ásahuvvo bearráigeahčči mii galgá čuovvut mielde guovttegielatruđaid geavaheami. – Dakkár bearráigeahčču sáhttá muitalit gosa manne dat 46 miljovnna maid Sámediggi juolludii 2012, dadjá Anti. Sámelága giellanjuolggadusaid mielde galget almmolaš bálvalusaid geavaheaddjit sámi giellahálddašanguovlluin hálddašuvvot sámegillii, sihke čálalaččat ja njálmmálaččat , dadjá Trond Are Anti, ja muittuha ahte Sámediggi juohke jagi juolluda guovttegielatruđaid suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat leat sámi giellahálddašanguovllus. – Mii NSR:s ja Sámeálbmot bellodagas evttohit ahte dál ásahuvvo bearráigeahčči mii galgá čuovvut mielde guovttegielatruđaid geavaheami. – Dakkár bearráigeahčču sáhttá muitalit gosa manne dat 46 miljovnna maid Sámediggi juolludii 2012, dadjá Anti. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámelága giellanjuolggadusaid mielde galget almmolaš bálvalusaid geavaheaddjit sámi giellahálddašanguovlluin hálddašuvvot sámegillii, sihke čálalažžat ja njálmmálažžat , dadjá Trond Are Anti, ja muittuha ahte Sámediggi juohke jagi juolluda guovttegielatruđaid suohkaniidda ja fylkasuohkaniidda mat leat sámi giellahálddašanguovllus. – Mii NSRas ja Sámealbmot bellodagas evttohit ahte dál ásahuvvo bearráigeahčči mii galgá čuovvut mielde guovttegielatruđaid geavaheami. – Dakkár bearráigeahčču sáhttá muitalit gosa manne dat 46 miljovnna maid Sámediggi juolludii 2012, dadjá Anti.
Sámelága giellanjuolggadusaid mielde galget almmolaš bálvalusaid geavaheaddjit sámi giellahálddašanguovlluin hálddašuvvot sámegillii, sihke čálalaččat ja njálmmálaččat njálmmálažžat, dadjá Trond Are Anti, ja muittuha ahte Sámediggi juohke jagi juolluda guovttegielatruđaid suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat leat sámi giellahálddašanguovllus. – Mii NSR:s ja 😱 bellodagas evttohit ahte dál ásahuvvo bearráigeahčči mii galgá čuovvut mielde guovttegielatruđaid geavaheami. – Dakkár bearráigeahčču sáhttá muitalit gosa manne dat 46 miljovnna maid Sámediggi juolludii 2012, dadjá Anti.
    • «čálalažžat» ➞ [typo]
      • «čálalaččat»
    • «njálmmálažžat» ➞ [typo]
      • «njálmmálaččat»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «njálmmálažžat,»
    • «fylkasuohkaniidda» ➞ [typo]
      • «fylkkasuohkaniidda»
    • «NSRas» ➞ [typo]
      • «NSR:s»
    • «Sámealbmot» ➞ [typo]
Sámelága giellanjuolggadusaid mielde galget almmolaš bálvalusaid geavaheaddjit sámi giellahálddašanguovlluin hálddašuvvot sámegillii, sihke čálalaččat ja njálmmálaččat njálmmálažžat, dadjá Trond Are Anti, ja muittuha ahte Sámediggi juohke jagi juolluda guovttegielatruđaid suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat leat sámi giellahálddašanguovllus. – Mii NSR:s ja bellodagas evttohit ahte dál ásahuvvo bearráigeahčči mii galgá čuovvut mielde guovttegielatruđaid geavaheami. – Dakkár bearráigeahčču sáhttá muitalit gosa manne dat 46 miljovnna maid Sámediggi juolludii 2012, dadjá Anti.
Sámelága giellanjuolggadusaid mielde galget almmolaš bálvalusaid geavaheaddjit sámi giellahálddašanguovlluin hálddašuvvot sámegillii, sihke čálalaččat ja njálmmálaččat njálmmálažžat, dadjá Trond Are Anti, ja muittuha ahte Sámediggi juohke jagi juolluda guovttegielatruđaid suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat leat sámi giellahálddašanguovllus. – Mii NSR:s ja bellodagas evttohit ahte dál ásahuvvo bearráigeahčči mii galgá čuovvut mielde guovttegielatruđaid geavaheami. – Dakkár bearráigeahčču sáhttá muitalit gosa manne dat 46 miljovnna maid Sámediggi juolludii 2012, dadjá Anti.
    • «ja  bellodagas» ➞ [double-space-before]
      • «ja bellodagas»
Sámedikkeáirras Trond Are Anti evttoha ahte Sámediggi guorahallá ásaheamis dakkár bearráigeahču. – Guorahallan berre leat sajis čakčamánu dievasčoahkkimii ja bidjot ovdán das mas lea mihttun ásahit orgána 2013is mii lea našunálálaš giellajahk . Sámediggeáirras Trond Are Anti evttoha ahte Sámediggi guorahallá ásaheamis dakkár bearráigeahču. – Guorahallan berre leat sajis čakčamánu dievasčoahkkimii ja biddjot ovdán das mas lea mihttun ásahit orgána 2013:s mii lea nationálalaš giellajahki . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámedikkeáirras Trond Are Anti evttoha ahte Sámediggi guorahallá ásaheamis dakkár bearráigeahču. – Guorahallan berre leat sajis čakčamánu dievasčoahkkimii ja bidjot ovdán das mas lea mihttun ásahit orgána 2013is mii lea našunálálaš giellajahk .
Sámediggeáirras Trond Are Anti evttoha ahte Sámediggi guorahallá ásaheamis dakkár bearráigeahču. – Guorahallan berre leat sajis čakčamánu dievasčoahkkimii ja 😱 ovdan das mas lea mihttun ásahit orgána 2013:s mii lea nationálalaš giellajahk giellajáhka.
    • «Sámedikkeáirras» ➞ [typo]
      • «Sámediggeáirras»
    • «bidjot» ➞ [typo]
      • «ovdán» ➞ [typo]
        • «ovdan»
      • «2013is» ➞ [typo]
        • «2013:s»
      • «našunálálaš» ➞ [typo]
        • «nationálalaš»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «giellajáhka.»
Sámediggeáirras Trond Are Anti evttoha ahte Sámediggi guorahallá ásaheamis dakkár bearráigeahču. – Guorahallan berre leat sajis čakčamánu dievasčoahkkimii ja ovdan das mas lea mihttun ásahit orgána 2013:s mii lea nationálalaš giellajahk giellajáhka.
Sámediggeáirras Trond Are Anti evttoha ahte Sámediggi guorahallá ásaheamis dakkár bearráigeahču. – Guorahallan berre leat sajis čakčamánu dievasčoahkkimii ja ovdan das mas lea mihttun ásahit orgána 2013:s mii lea nationálalaš giellajáhka giellajáhka.
    • «ja  ovdan» ➞ [double-space-before]
      • «ja ovdan»
    • «giellajahk» ➞ [typo]
      • «giellajáhka»
      • «giellajáhku»
      • «giellajagi»
Giellajagi 2013 ektui bargame Giellajagi 2013 ektui bargame 1 No errors found
Stuora sátni saji ohcá Stuora sátni saji ohcá 1 No errors found
NSR lea guovvamánu sámedikkedievasčoahkkimis ovddidan 9 ođđa ášši mat njuolga dahje muhtin mearrái gusket sámegiela ja makkár vejolašvuođat olbmuin lea oaččut bálvalusaid iežaset gillii dahje geavahit gielaset iešguđetge dilalašvuođain . NSR lea guovvamánu sámediggedievasčoahkkimis ovddidan 9 ođđa ášši mat njuolga dahje muhtin mearrái gusket sámegiela ja makkár vejolašvuođat olbmuin lea oažžut bálvalusaid iežaset gillii dahje geavahit gielaset iešguđetge dilálašvuođain . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSR lea guovvamánu sámedikkedievasčoahkkimis ovddidan 9 ođđa ášši mat njuolga dahje muhtin mearrái gusket sámegiela ja makkár vejolašvuođat olbmuin lea oaččut bálvalusaid iežaset gillii dahje geavahit gielaset iešguđetge dilalašvuođain .
NSR lea guovvamánu sámediggedievasčoahkkimis ovddidan 9 ođđa ášši mat njuolga dahje muhtin mearrái gusket sámegiela ja makkár vejolašvuođat olbmuin lea oaččut bálvalusaid iežaset gillii dahje geavahit gielaset iešguđetge dilalašvuođain dilalašvuođain.
    • «sámedikkedievasčoahkkimis» ➞ [typo]
      • «sámediggedievasčoahkkimis»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dilalašvuođain.»
NSR lea guovvamánu sámediggedievasčoahkkimis ovddidan 9 ođđa ášši mat njuolga dahje muhtin mearrái gusket sámegiela ja makkár vejolašvuođat olbmuin lea oaččut bálvalusaid iežaset gillii dahje geavahit gielaset iešguđetge dilalašvuođain dilalašvuođain.
NSR lea guovvamánu sámediggedievasčoahkkimis ovddidan 9 ođđa ášši mat njuolga dahje muhtin mearrái gusket sámegiela ja makkár vejolašvuođat olbmuin lea oaččut bálvalusaid iežaset gillii dahje geavahit gielaset iešguđetge dilálašvuođaid dilálašvuođaid.
    • «dilalašvuođain» ➞ [typo]
      • «dilálašvuođaid»
    • «dilalašvuođain» ➞ [typo]
      • «dilálašvuođaid»
Almmuhuvvon: 01.03.2012 Almmuhuvvon: 01.03.2012 1 No errors found
Našunála giellajahki 2013: NSR háliida bidjat fuomášumi jagi 2013ái mii lea nášunalalaš giellajahki, ja bivdá Sámedikki sihkarastit ahte dát šaddá maid sámi giellajahki gos giellaguovddážat, suohkanat, organisašuvnnat ja institušuvnnat oassálastet. Našunála giellajahki 2013: NSR háliida bidjat fuomášumi jagi 2013:i mii lea nationálalaš giellajahki, ja bivdá Sámedikki sihkkarastit ahte dát šaddá maid sámi giellajahki gos giellaguovddážat, suohkanat, organisašuvnnat ja institušuvnnat oassálastet. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Našunála giellajahki 2013: NSR háliida bidjat fuomášumi jagi 2013ái mii lea nášunalalaš giellajahki, ja bivdá Sámedikki sihkarastit ahte dát šaddá maid sámi giellajahki gos giellaguovddážat, suohkanat, organisašuvnnat ja institušuvnnat oassálastet.
Nationála giellajahki 2013: NSR háliida bidjat fuomášumi jagi 2013:i mii lea rášujalalaš giellajahki, ja bivdá Sámedikki sihkkarastit ahte dát šaddá maid sámi giellajahki gos giellaguovddážat, suohkanat, organisašuvnnat ja institušuvnnat oassálastet.
    • «Našunála» ➞ [typo]
      • «Nationála»
    • «2013ái» ➞ [typo]
      • «2013:i»
    • «nášunalalaš» ➞ [typo]
      • «rášujalalaš»
      • «rášunađalaš»
      • «rášusalalaš»
      • «rášunamalaš»
      • «rášunjalalaš»
    • «sihkarastit» ➞ [typo]
      • «sihkkarastit»
Sámi e-girje vuoruheapmi : NSR háliida ahte sámegiel girjjit juogaduvvot digitálalaččat ja bivdá Sámedikki ovttasbargat sámi lágádusaiguin guorahallat leago vejolaš sámi e-girjjiid vuoruhit nu ahte sáhttá leat válmmas boahtte jagi bušeahttameannudeapmái. Sámi e-girjevuoruheapmi : NSR háliida ahte sámegiel girjjit juogaduvvojit digitálalaččat ja bivdá Sámedikki ovttasbargat sámi lágádusaiguin guorahallat leago vejolaš sámi e-girjjiid vuoruhit nu ahte sáhttá leat válmmas boahtte jagi bušeahttameannudeapmái. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi e-girje vuoruheapmi : NSR háliida ahte sámegiel girjjit juogaduvvot digitálalaččat ja bivdá Sámedikki ovttasbargat sámi lágádusaiguin guorahallat leago vejolaš sámi e-girjjiid vuoruhit nu ahte sáhttá leat válmmas boahtte jagi bušeahttameannudeapmái.
Sámi e-girje vuoruheapmi: NSR háliida ahte sámegiel girjjit juogaduvvot digitálalaččat ja bivdá Sámedikki ovttasbargat sámi lágádusaiguin guorahallat leago vejolaš sámi e-girjjiid vuoruhit nu ahte sáhttá leat válmmas boahtte jagi bušeahttameannudeapmái.
    • «vuoruheapmi :» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuoruheapmi:»
Sámi bearráigeahčči: NSR evttoha ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčči, mii doaibmá bearráigeahččun, bagadallin- ja diehtojuohkinorgánan. Bearráigeahču rolla lea čuovvut mielde movt guovttegielatruđat geavahuvvojit Sámelága njuolggadusaid ektui, ja maiddái dieđuid juohkit sámegiela ja makkár vuoigatvuođat giellageavaheddjiin leat. NSRas lea doaivva ahte dakkár bearráigeahčči boahtá sadjái našunála giellajahkái 2013. Loga eanet dán bearráigeahčču jurdaga birra DÁPPE. Sámi bearráigeahčči: NSR evttoha ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčči, mii doaibmá bearráigeahččun, bagadallan- ja diehtojuohkinorgánan. Bearráigeahču rolla lea čuovvut mielde movt guovttegielatruđat geavahuvvojit Sámelága njuolggadusaid ektui, ja maiddái dieđuid juohkit sámegiela ja makkár vuoigatvuođat giellageavaheddjiin leat. NSR:s lea doaivva ahte dakkár bearráigeahčči boahtá sadjái našunála giellajahkái 2013. Loga eanet dán bearráigeahččojurdaga birra DÁPPE. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi bearráigeahčči: NSR evttoha ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčči, mii doaibmá bearráigeahččun, bagadallin- ja diehtojuohkinorgánan. Bearráigeahču rolla lea čuovvut mielde movt guovttegielatruđat geavahuvvojit Sámelága njuolggadusaid ektui, ja maiddái dieđuid juohkit sámegiela ja makkár vuoigatvuođat giellageavaheddjiin leat. NSRas lea doaivva ahte dakkár bearráigeahčči boahtá sadjái našunála giellajahkái 2013. Loga eanet dán bearráigeahčču jurdaga birra DÁPPE.
Sámi bearráigeahčči: NSR evttoha ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčči, mii doaibmá bearráigeahččun, 😱 ja diehtojuohkinorgánan. Bearráigeahču rolla lea čuovvut mielde movt guovttegielatruđat geavahuvvojit Sámelága njuolggadusaid ektui, ja maiddái dieđuid juohkit sámegiela ja makkár vuoigatvuođat giellageavaheddjiin leat. NSR:s lea doaivva ahte dakkár bearráigeahčči boahtá sadjái nationála giellajahkái 2013. Loga eanet dán bearráigeahčču jurdaga birra DÁPPE.
    • «bagadallin-» ➞ [typo]
      • «NSRas» ➞ [typo]
        • «NSR:s»
      • «našunála» ➞ [typo]
        • «nationála»
Sámi bearráigeahčči: NSR evttoha ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčči, mii doaibmá bearráigeahččun, ja diehtojuohkinorgánan. Bearráigeahču rolla lea čuovvut mielde movt guovttegielatruđat geavahuvvojit Sámelága njuolggadusaid ektui, ja maiddái dieđuid juohkit sámegiela ja makkár vuoigatvuođat giellageavaheddjiin leat. NSR:s lea doaivva ahte dakkár bearráigeahčči boahtá sadjái nationála giellajahkái 2013. Loga eanet dán bearráigeahčču jurdaga birra DÁPPE.
Sámi bearráigeahčči: NSR evttoha ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčči, mii doaibmá bearráigeahččun, ja diehtojuohkinorgánan. Bearráigeahču rolla lea čuovvut mielde movt guovttegielatruđat geavahuvvojit Sámelága njuolggadusaid ektui, ja maiddái dieđuid juohkit sámegiela ja makkár vuoigatvuođat giellageavaheddjiin leat. NSR:s lea doaivva ahte dakkár bearráigeahčči boahtá sadjái nationála giellajahkái 2013. Loga eanet dán bearráigeahčču jurdaga birra DÁPPE.
    • «,  ja» ➞ [double-space-before]
      • «, ja»
Guorahallat sámi institušuvnnaid giellabálvalusaid: NSR háliida geahččat ahte institušuvnnat mat ruhtaduvvojit Sámedikki bušeahtta bokte fállet doarvái buori giellafálaldaga. Jus galgá sáhttit bidjat doaimmaid johtui sidjiide geat oččot doarjaga háliida NSR guorahallat movt dat institušuvnnat geat ruhtaduvvojit Sámedikki ruđaid bokte, sámegillii doibmet ja fállet bálvalusaid. Movt ja manne jurddahuvvo guorahallat sáhtát lohkat DÁPPE. Guorahallat sámi institušuvnnaid giellabálvalusaid: NSR háliida geahččat ahte institušuvnnat mat ruhtaduvvojit Sámedikki bušeahta bokte fállet doarvái buori giellafálaldaga. Jus galgá sáhttit bidjat doaimmaid johtui sidjiide geat ožžot doarjaga háliida NSR guorahallat movt dat institušuvnnat geat ruhtaduvvojit Sámedikki ruđaid bokte, sámegillii doibmet ja fállet bálvalusaid. Movt ja manne jurddahuvvo guorahallat sáhtát lohkat DÁPPE. 1 No errors found
Gudnijahttit mánáidgárddeovdagálliid : NSR háliida ahte Sámediggi galgá gudnijahttit álggaheddjiid, eaiggádiid ja bargiid geat ledje daid vuosttaš sámegiel mánáidgárddiid ásaheami duogábealde 1970-logus. Dát mánáidgárddit bidje vuođu dan obbalaš fálaldahkii sámegillii ja kultuvrii, ja bearráigehčče giellaseailluheami ja giellaovdáneami. Sámi mánáidgárddit leat dehálaš báikkit gos giellageavaheaddjit lassánit, ja gudnijahttin lea NSR mielas hui heivvolaš 2013 giellajagis. Gudnijahttit mánáidgárdeovdagálliid : NSR háliida ahte Sámediggi galgá gudnijahttit álggaheddjiid, eaiggádiid ja bargiid geat ledje daid vuosttaš sámegiel mánáidgárddiid ásaheami duogábealde 1970-logus. Dát mánáidgárddit bidje vuođu dan obbalaš fálaldahkii sámegillii ja kultuvrii, ja bearráigehčče giellaseailluheami ja giellaovdáneami. Sámi mánáidgárddit leat dehálaš báikkit gos giellageavaheaddjit lassánit, ja gudnijahttin lea NSR mielas hui heivvolaš 2013 giellajagis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gudnijahttit mánáidgárddeovdagálliid : NSR háliida ahte Sámediggi galgá gudnijahttit álggaheddjiid, eaiggádiid ja bargiid geat ledje daid vuosttaš sámegiel mánáidgárddiid ásaheami duogábealde 1970-logus. Dát mánáidgárddit bidje vuođu dan obbalaš fálaldahkii sámegillii ja kultuvrii, ja bearráigehčče giellaseailluheami ja giellaovdáneami. Sámi mánáidgárddit leat dehálaš báikkit gos giellageavaheaddjit lassánit, ja gudnijahttin lea NSR mielas hui heivvolaš 2013 giellajagis.
Gudnijahttit mánáidgárddeovdagálliid: NSR háliida ahte Sámediggi galgá gudnijahttit álggaheddjiid, eaiggádiid ja bargiid geat ledje daid vuosttaš sámegiel mánáidgárddiid ásaheami duogábealde 1970-logus. Dát mánáidgárddit bidje vuođu dan obbalaš fálaldahkii sámegillii ja kultuvrii, ja bearráigehčče giellaseailluheami ja giellaovdáneami. Sámi mánáidgárddit leat dehálaš báikkit gos giellageavaheaddjit lassánit, ja gudnijahttin lea NSR mielas hui heivvolaš 2013 giellajagis.
    • «mánáidgárddeovdagálliid :» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «mánáidgárddeovdagálliid:»
Sámegiella ja riektesihkkarastin: NSR háliida sihkkarastit riektesihkkarvuođa sámegielagiidda. Berre geahčadit movt vejolašvuohta lea atnit sámegiela ja movt dat lea čanastuvvon riektevuđđui. Leago vejolaš geavahit sámegiela juohke sajis politiija- ja riektevuogádagas ja man bures politiijaetáhta vuoruha sámegiela- ja kulturmáhtu dego dehálaš máhttun. DÁPPE lea vuđoleabbo ášši birra. Sámegiella ja riektesihkkarastin: NSR háliida sihkkarastit riektesihkkarvuođa sámegielagiidda. Berre geahčadit movt vejolašvuohta lea atnit sámegiela ja movt dat lea čanastuvvon riektevuđđui. Leago vejolaš geavahit sámegiela juohke sajis politiija- ja riektevuogádagas ja man bures politiijaetáhta vuoruha sámegiela- ja kulturmáhtu dego dehálaš máhttun. DÁPPE lea vuđoleappot ášši birra. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámegiella ja riektesihkkarastin: NSR háliida sihkkarastit riektesihkkarvuođa sámegielagiidda. Berre geahčadit movt vejolašvuohta lea atnit sámegiela ja movt dat lea čanastuvvon riektevuđđui. Leago vejolaš geavahit sámegiela juohke sajis politiija- ja riektevuogádagas ja man bures politiijaetáhta vuoruha sámegiela- ja kulturmáhtu dego dehálaš máhttun. DÁPPE lea vuđoleabbo ášši birra.
Sámegiella ja riektesihkkarastin: NSR háliida sihkkarastit riektesihkkarvuođa sámegielagiidda. Berre geahčadit movt vejolašvuohta lea atnit sámegiela ja movt dat lea čanastuvvon riektevuđđui. Leago vejolaš geavahit sámegiela juohke sajis 😱 ja riektevuogádagas ja man bures politiijaetáhta vuoruha sámegiela- ja kulturmáhtu dego dehálaš máhttun. DÁPPE lea vuđoleabbo ášši birra.
    • «politiija-» ➞ [typo]
Sámegiella ja riektesihkkarastin: NSR háliida sihkkarastit riektesihkkarvuođa sámegielagiidda. Berre geahčadit movt vejolašvuohta lea atnit sámegiela ja movt dat lea čanastuvvon riektevuđđui. Leago vejolaš geavahit sámegiela juohke sajis ja riektevuogádagas ja man bures politiijaetáhta vuoruha sámegiela- ja kulturmáhtu dego dehálaš máhttun. DÁPPE lea vuđoleabbo ášši birra.
Sámegiella ja riektesihkkarastin: NSR háliida sihkkarastit riektesihkkarvuođa sámegielagiidda. Berre geahčadit movt vejolašvuohta lea atnit sámegiela ja movt dat lea čanastuvvon riektevuđđui. Leago vejolaš geavahit sámegiela juohke sajis ja riektevuogádagas ja man bures politiijaetáhta vuoruha sámegiela- ja kulturmáhtu dego dehálaš máhttun. DÁPPE lea vuđoleabbo ášši birra.
    • «sajis  ja» ➞ [double-space-before]
      • «sajis ja»
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja gielalažžat . VIVAT lea Dearvvašvuođadirektoráhta doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema. VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja gielalaččat . VIVAT lea Dearvvašvuođadirektoráhta doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja gielalažžat . VIVAT lea Dearvvašvuođadirektoráhta doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema.
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja 😱 gielalažžat. VIVAT lea Dearvvašvuođadirektoráhta doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema.
    • «gielalažžat» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «gielalažžat.»
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja gielalažžatja gielalažžat. VIVAT lea Dearvvašvuođadirektoráhta doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema.
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja gielalažžat😱. VIVAT lea Dearvvašvuođadirektoráhta doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema.
    • «ja  gielalažžat» ➞ [double-space-before]
      • «ja gielalažžat»
    • «ja  gielalažžat» ➞ [typo]
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja gielalažžatrvvašvuođadirektoráhta doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema.
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja 😱 doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema.
    • «gielalažžatrvvašvuođadirektoráhta» ➞ [typo]
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema.
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema.
    • «ja  doaibma» ➞ [double-space-before]
      • «ja doaibma»
Giellahálddašansuohkaniid váikkuhusguorahallan: NSR háliida ahte bidjo johtui váikkuhusguorahallan suohkaniin mat leat siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu čuvgendihte movt dát váikkuha eanet go sámegielat bálvalusaide. Dakkár guorahallan sáhttá leat mielde čuvget daid ruđalaš váttisvuođa beliid mat vásihuvvojit go lea giellahálddašansuohkan. Loga DÁS eanet. Giellahálddašansuohkaniid váikkuhusguorahallan: NSR háliida ahte biddjo johtui váikkuhusguorahallan suohkaniin mat leat siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu čuvgen dihte movt dát váikkuha eanet go sámegielat bálvalusaide. Dakkár guorahallan sáhttá leat mielde čuvget daid ruđalaš váttisvuođa beliid mat vásihuvvojit go lea giellahálddašansuohkan. Loga DÁS eanet. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Giellahálddašansuohkaniid váikkuhusguorahallan: NSR háliida ahte bidjo johtui váikkuhusguorahallan suohkaniin mat leat siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu čuvgendihte movt dát váikkuha eanet go sámegielat bálvalusaide. Dakkár guorahallan sáhttá leat mielde čuvget daid ruđalaš váttisvuođa beliid mat vásihuvvojit go lea giellahálddašansuohkan. Loga DÁS eanet.
Giellahálddašansuohkaniid váikkuhusguorahallan: NSR háliida ahte 😱 johtui váikkuhusguorahallan suohkaniin mat leat siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu 😱 movt dát váikkuha eanet go sámegielat bálvalusaide. Dakkár guorahallan sáhttá leat mielde čuvget daid ruđalaš váttisvuođa beliid mat vásihuvvojit go lea giellahálddašansuohkan. Loga DÁS eanet.
    • «bidjo» ➞ [typo]
      • «čuvgendihte» ➞ [typo]
Giellahálddašansuohkaniid váikkuhusguorahallan: NSR háliida ahte johtui váikkuhusguorahallan suohkaniin mat leat siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu movt dát váikkuha eanet go sámegielat bálvalusaide. Dakkár guorahallan sáhttá leat mielde čuvget daid ruđalaš váttisvuođa beliid mat vásihuvvojit go lea giellahálddašansuohkan. Loga DÁS eanet.
Giellahálddašansuohkaniid váikkuhusguorahallan: NSR háliida ahte johtui váikkuhusguorahallan suohkaniin mat leat siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu movt dát váikkuha eanet go sámegielat bálvalusaide. Dakkár guorahallan sáhttá leat mielde čuvget daid ruđalaš váttisvuođa beliid mat vásihuvvojit go lea giellahálddašansuohkan. Loga DÁS eanet.
    • «ahte  johtui» ➞ [double-space-before]
      • «ahte johtui»
    • «hálddašanguovllu  movt» ➞ [double-space-before]
      • «hálddašanguovllu movt»
Sámi boarrásat galget beassat hupmat gielaset: NSR háliida ahte sámediggeráđđi ságastalla Divttasvuona suohkanin sihkarastit nu ahte sii geat orrot buohcci- ja boarrásiidsiiddas besset gulahallat iežaset eatnigillii maŋŋel go suohkan lea váldán eret giellavirggi institušuvnnas. Loga eanet DÁPPE. Sámi boarrásat galget beassat hupmat gielaset: NSR háliida ahte sámediggeráđđi ságastallá Divttasvuona suohkaniin sihkkarastit nu ahte sii geat orrot buohcci- ja boarrásiidsiiddas besset gulahallat iežaset eatnigillii maŋŋel go suohkan lea váldán eret giellavirggi institušuvnnas. Loga eanet DÁPPE. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi boarrásat galget beassat hupmat gielaset: NSR háliida ahte sámediggeráđđi ságastalla Divttasvuona suohkanin sihkarastit nu ahte sii geat orrot buohcci- ja boarrásiidsiiddas besset gulahallat iežaset eatnigillii maŋŋel go suohkan lea váldán eret giellavirggi institušuvnnas. Loga eanet DÁPPE.
Sámi boarrásat galget beassat hupmat gielaset: NSR háliida ahte sámediggeráđđi ságastallan Divttasvuona suohkanin sihkkarastit nu ahte sii geat orrot 😱 ja boarrásiidsiiddas besset gulahallat iežaset eatnigillii maŋŋel go suohkan lea váldán eret giellavirggi institušuvnnas. Loga eanet DÁPPE.
    • «ságastalla» ➞ [typo]
      • «ságastallan»
    • «sihkarastit» ➞ [typo]
      • «sihkkarastit»
    • «buohcci-» ➞ [typo]
Sámi boarrásat galget beassat hupmat gielaset: NSR háliida ahte sámediggeráđđi ságastallan Divttasvuona suohkanin sihkkarastit nu ahte sii geat orrot ja boarrásiidsiiddas besset gulahallat iežaset eatnigillii maŋŋel go suohkan lea váldán eret giellavirggi institušuvnnas. Loga eanet DÁPPE.
Sámi boarrásat galget beassat hupmat gielaset: NSR háliida ahte sámediggeráđđi ságastallan Divttasvuona suohkanin sihkkarastit nu ahte sii geat orrot ja boarrásiidsiiddas besset gulahallat iežaset eatnigillii maŋŋel go suohkan lea váldán eret giellavirggi institušuvnnas. Loga eanet DÁPPE.
    • «orrot  ja» ➞ [double-space-before]
      • «orrot ja»
Dán siiddus sáhtát lohkat eambbo oðða sámi oahpaheaddjioahpu barggu birra. Mii ávžžuhit buohkaid guorahallat mii dáhpáhuvvá ja sáddet oainnuset midjiide ja Máhttodepartementii ovdal gulaskuddanáigemeari 08.02.2010. Dán siiddus sáhtát lohkat eambbo ođđa sámi oahpaheaddjioahpu barggu birra. Mii ávžžuhit buohkaid guorahallat mii dáhpáhuvvá ja sáddet oainnuset midjiide ja Máhttodepartementii ovdal gulaskuddanáigemeari 08.02.2010. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dán siiddus sáhtát lohkat eambbo oðða sámi oahpaheaddjioahpu barggu birra. Mii ávžžuhit buohkaid guorahallat mii dáhpáhuvvá ja sáddet oainnuset midjiide ja Máhttodepartementii ovdal gulaskuddanáigemeari 08.02.2010.
Dán siiddus sáhtát lohkat eambbo oðða sámi oahpaheaddjeoahpu barggu birra. Mii ávžžuhit buohkaid guorahallat mii dáhpáhuvvá ja sáddet oainnuset midjiide ja Máhttodepartementii ovdal gulaskuddanáigemeari 08.02.2010.
    • «oahpaheaddjioahpu» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjeoahpu»
2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddji-oahppooðastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuoððoskuvlla oppalaš oahpaheaddjioahpu sadjái šaddet guokte suorggi; 1-7.-luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát oðastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjiohppui. Máhttodepartemeanta lea nammadan guokte lávdegotti, mat galget evttohit rámmaplánaid oðða oahpaheaddjioahpu várás, nubbi našunála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat našunála oahpaheaddjioahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieðuid barggu birra ráhkadit oðða sámi oahpaheaddjiohppui rámmaplána, njuolgadusaid ja indikahtoriid . Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009 2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddjeoahppoođastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuođđoskuvlla oppalaš oahpaheaddjioahpu sadjái šaddet guokte suorggi; 1-7.-luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát ođastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjiohppui. Máhttodepartemeanta lea nammadan guokte lávdegotti, mat galget evttohit rámmaplánaid ođđa oahpaheaddjioahpu várás, nubbi našunála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat našunála oahpaheaddjioahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieđuid barggu birra ráhkadit ođđa sámi oahpaheaddjiohppui rámmaplána, njuolggadusaid ja indikáhtoriid . Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddji-oahppooðastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuoððoskuvlla oppalaš oahpaheaddjioahpu sadjái šaddet guokte suorggi; 1-7.-luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát oðastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjiohppui. Máhttodepartemeanta lea nammadan guokte lávdegotti, mat galget evttohit rámmaplánaid oðða oahpaheaddjioahpu várás, nubbi našunála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat našunála oahpaheaddjioahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieðuid barggu birra ráhkadit oðða sámi oahpaheaddjiohppui rámmaplána, njuolgadusaid ja indikahtoriid . Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009
2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddji-oahppooðastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuoððoskuvlla oppalaš oahpaheaddjeoahpu sadjái šaddet guokte suorggi; 1-7. -luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát oðastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjeohppui. Máhttodepartemeanta lea nammadan guokte lávdegotti, mat galget evttohit rámmaplánaid oðða oahpaheaddjeoahpu várás, nubbi nationála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat nationála oahpaheaddjeoahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieðuid barggu birra ráhkadit oðða sámi oahpaheaddjeohppui rámmaplána, njuolggadusaid ja indikahtoriid indikáhtoriid. Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009
    • «oahpaheaddjioahpu» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjeoahpu»
    • «.-» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. -»
    • «oahpaheaddjiohppui» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjeohppui»
    • «oahpaheaddjioahpu» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjeoahpu»
    • «našunála» ➞ [typo]
      • «nationála»
    • «našunála» ➞ [typo]
      • «nationála»
    • «oahpaheaddjioahpu» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjeoahpu»
    • «oahpaheaddjiohppui» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjeohppui»
    • «njuolgadusaid» ➞ [typo]
      • «njuolggadusaid»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «indikáhtoriid.»
2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddji-oahppooðastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuoððoskuvlla oppalaš oahpaheaddjeoahpu sadjái šaddet guokte suorggi; 1-7. -luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát oðastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjeohppui. Máhttodepartemeanta lea nammadan guokte lávdegotti, mat galget evttohit rámmaplánaid oðða oahpaheaddjeoahpu várás, nubbi nationála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat nationála oahpaheaddjeoahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieðuid barggu birra ráhkadit oðða sámi oahpaheaddjeohppui rámmaplána, njuolggadusaid ja indikahtoriid indikáhtoriid. Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009
2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddji-oahppooðastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuoððoskuvlla oppalaš oahpaheaddjeoahpu sadjái šaddet guokte suorggi; 1-7. -luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát oðastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjeohppui. Máhttodepartemeanta lea nammadan guokte lávdegotti, mat galget evttohit rámmaplánaid oðða oahpaheaddjeoahpu várás, nubbi nationála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat nationála oahpaheaddjeoahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieðuid barggu birra ráhkadit oðða sámi oahpaheaddjeohppui rámmaplána, njuolggadusaid ja indikáhtoriid indikáhtoriid. Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009
    • «indikahtoriid» ➞ [typo]
      • «indikáhtoriid»
Oppalaš geahčastat Oppalaš geahčastat 1 No errors found
Girjás Sápmi Girjás Sápmi 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Girjás Sápmi
Girjjás Sápmi
    • «Girjás» ➞ [typo]
      • «Girjjás»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolačat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelačaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. Alitruksesfiskes sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Sápp-Issát, Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guovttelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi , geaidnofierbmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddáš ulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja moderna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkká , sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktasan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruotas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii. Sámi kultuvra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. Alitruksesfiskes sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Sápp-Issát, Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasishuksenáigi , geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddáš ulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modearna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka , sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktasan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpá Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolačat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelačaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. Alitruksesfiskes sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Sápp-Issát, Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guovttelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi , geaidnofierbmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddáš ulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja moderna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkká , sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktasan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruotas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. 😱 sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. 😱, Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkká, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «diđolačat» ➞ [typo]
      • «diđolaččat»
      • «diđolašmat»
      • «diđolatmat»
      • «diđolat»
    • «sápmelačaid» ➞ [typo]
      • «sápmelaččaid»
    • «Alitruksesfiskes» ➞ [typo]
      • «Sápp-Issát» ➞ [typo]
        • «mearkašahtti» ➞ [typo]
          • «mearkkašahtti»
          • «mearkkašahttin»
          • «mearkkašahttit»
        • «guovttelogiviđa» ➞ [typo]
          • «guoktelogiviđa»
        • «ođđasithuksenáigi ,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «ođđasithuksenáigi,»
        • «geaidnofierbmádaga» ➞ [typo]
          • «geaidnofierpmádaga»
        • «guovddáš ulbmilin» ➞ [msyn-compound]
          • «guovddášulbmilin»
        • «moderna» ➞ [typo]
          • «modeardna»
          • «modeartna»
        • «politihkká» ➞ [typo]
          • «politihkka»
        • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «politihkká,»
        • «laktasan» ➞ [typo]
          • «laktásan»
        • «sámepolihkalaš» ➞ [typo]
          • «sámepolitihkalaš»
        • «Ruotas» ➞ [typo]
          • «Ruoŧas»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. , Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkká, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. 😱 Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi  leavga»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «politihkká» ➞ [typo]
        • «politihkka»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi  leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi leavga»
    • «.  Isak» ➞ [double-space-before]
      • «. Isak»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi  leavga»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi  leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi leavga»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi  leavga»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi  leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi leavga»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi  leavga»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi  leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi leavga»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi  leavga»
Eanaš sápmelaččat, sullii 40 000 - 45 000, orrot Norgga stáhta siste, bealli sis Finnmárkkus. Ruoŧas sápmelaččat leat 15 000 - 25 000, Suomas badjel 6000 ja Ruošša bealde sullii 2000. Suomas, Ruoŧas ja Norggas sápmelaččat válljejit válggain iešguđet riikkas Sámedikki, mas lea ráđđeaddi sajádat. Suoma sápmelaččain sullii 4000 orrot sápmelačaid ruovttuguovllus, masa gullet Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddat sihke Soađegili gieldda davvioassi. Guovlu lea 35 000 njealjahaskilomehtera sturrosaš. Dasa gullá earenoamáš nuortalašguovlu, gos orrot nuppi máilmmisoađi maŋŋá Supmii fárren nuortalaččat. Goalmmátoassi guovllu buot ássiin leat sápmelaččat. Ain ovdal nuppi máilmmesoađi sii ledje sullii bealli olmmošlogus. Ohcejoga gielddas sápmelaččat leat eanetlohkun, eará sajiin unnitlohkun. Suomas, Norggas ja Ruoŧas sápmelažžan lea árbevirolaččat meroštallon olmmoš, guhte atná iežas sápmelažžan ja geasa sámegiella lea juogo eatnigiella dahjege unnimustá okta su vánhemiin dahjege okta ádjáin/áhkuin lea hállan sámegiela eatnigiellan. Deaŧálaš lea sohkaduogáš, oktavuohta sámegillii ja dan bokte kultuvrii sihke dovdu sápmelašvuođas. Badjel bealli sápmelaččain hállá sámegiela. Sámegielat leat máŋggat, eaige sierra giellajovkkuide gulli sápmelaččat ádde nubbi nuppi. Suomas, Norggas ja Ruoŧas váldogiellan lea davvisámegiella. Suomas ja Norggas lea ásahuvvon sámigiellaláhka , man geažil sámegielain lea vejolaš gulahallat eiseválddiin. Sápmelaš - lappalainen Eanaš sápmelaččat, sullii 40 000 - 45 000, orrot Norgga stáhta siste, bealli sis Finnmárkkus. Ruoŧas sápmelaččat leat 15 000 - 25 000, Suomas badjel 6000 ja Ruošša bealde sullii 2000. Suomas, Ruoŧas ja Norggas sápmelaččat válljejit válggain iešguđet riikkas Sámedikki, mas lea ráđđeaddi sajádat. Suoma sápmelaččain sullii 4000 orrot sápmelaččaid ruovttuguovllus, masa gullet Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddat sihke Soađegili gieldda davvioassi. Guovlu lea 35 000 njealjahaskilomehtera sturrosaš. Dasa gullá earenoamáš nuortalašguovlu, gos orrot nuppi máilmmisoađi maŋŋá Supmii fárren nuortalaččat. Goalmmátoassi guovllu buot ássiin leat sápmelaččat. Ain ovdal nuppi máilmmisoađi sii ledje sullii bealli olmmošlogus. Ohcejoga gielddas sápmelaččat leat eanetlohkun, eará sajiin unnitlohkun. Suomas, Norggas ja Ruoŧas sápmelažžan lea árbevirolaččat meroštallon olmmoš, guhte atná iežas sápmelažžan ja geasa sámegiella lea juogo eatnigiella dahjege unnimustá okta su vánhemiin dahjege okta ádjáin/áhkuin lea hállan sámegiela eatnigiellan. Deaŧalaš lea sohkaduogáš, oktavuohta sámegillii ja dan bokte kultuvrii sihke dovdu sápmelašvuođas. Badjel bealli sápmelaččain hállá sámegiela. Sámegielat leat máŋggat, eaige sierra giellajoavkkuide gulli sápmelaččat ádde nubbi nuppi. Suomas, Norggas ja Ruoŧas váldogiellan lea davvisámegiella. Suomas ja Norggas lea ásahuvvon sámegiellaláhka , man geažil sámegielain lea vejolaš gulahallat eiseválddiin. Sápmelaš - lappalainen 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanaš sápmelaččat, sullii 40 000 - 45 000, orrot Norgga stáhta siste, bealli sis Finnmárkkus. Ruoŧas sápmelaččat leat 15 000 - 25 000, Suomas badjel 6000 ja Ruošša bealde sullii 2000. Suomas, Ruoŧas ja Norggas sápmelaččat válljejit válggain iešguđet riikkas Sámedikki, mas lea ráđđeaddi sajádat. Suoma sápmelaččain sullii 4000 orrot sápmelačaid ruovttuguovllus, masa gullet Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddat sihke Soađegili gieldda davvioassi. Guovlu lea 35 000 njealjahaskilomehtera sturrosaš. Dasa gullá earenoamáš nuortalašguovlu, gos orrot nuppi máilmmisoađi maŋŋá Supmii fárren nuortalaččat. Goalmmátoassi guovllu buot ássiin leat sápmelaččat. Ain ovdal nuppi máilmmesoađi sii ledje sullii bealli olmmošlogus. Ohcejoga gielddas sápmelaččat leat eanetlohkun, eará sajiin unnitlohkun. Suomas, Norggas ja Ruoŧas sápmelažžan lea árbevirolaččat meroštallon olmmoš, guhte atná iežas sápmelažžan ja geasa sámegiella lea juogo eatnigiella dahjege unnimustá okta su vánhemiin dahjege okta ádjáin/áhkuin lea hállan sámegiela eatnigiellan. Deaŧálaš lea sohkaduogáš, oktavuohta sámegillii ja dan bokte kultuvrii sihke dovdu sápmelašvuođas. Badjel bealli sápmelaččain hállá sámegiela. Sámegielat leat máŋggat, eaige sierra giellajovkkuide gulli sápmelaččat ádde nubbi nuppi. Suomas, Norggas ja Ruoŧas váldogiellan lea davvisámegiella. Suomas ja Norggas lea ásahuvvon sámigiellaláhka , man geažil sámegielain lea vejolaš gulahallat eiseválddiin. Sápmelaš - lappalainen
Eanaš sápmelaččat, sullii 40 000 - 45 000, orrot Norgga stáhta siste, bealli sis Finnmárkkus. Ruoŧas sápmelaččat leat 15 000 - 25 000, Suomas badjel 6000 ja Ruošša bealde sullii 2000. Suomas, Ruoŧas ja Norggas sápmelaččat válljejit válggain iešguđet riikkas Sámedikki, mas lea ráđđeaddi sajádat. Suoma sápmelaččain sullii 4000 orrot sápmelaččaid ruovttuguovllus, masa gullet Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddat sihke Soađegili gieldda davvioassi. Guovlu lea 35 000 njealjádaskilomehtera sturrosaš. Dasa gullá earenoamáš nuortalašguovlu, gos orrot nuppi máilmmisoađi maŋŋá Supmii fárren nuortalaččat. Goalmmát oassi guovllu buot ássiin leat sápmelaččat. Ain ovdal nuppi máilmmisoađi sii ledje sullii bealli olmmošlogus. Ohcejoga gielddas sápmelaččat leat eanetlohkun, eará sajiin unnitlohkun. Suomas, Norggas ja Ruoŧas sápmelažžan lea árbevirolaččat meroštallon olmmoš, guhte atná iežas sápmelažžan ja geasa sámegiella lea juogo eatnigiella dahjege unnimustá okta su vánhemiin dahjege okta ádjáin/áhkuin lea hállan sámegiela eatnigiellan. Deaŧalaš lea sohkaduogáš, oktavuohta sámegillii ja dan bokte kultuvrii sihke dovdu sápmelašvuođas. Badjel bealli sápmelaččain hállá sámegiela. Sámegielat leat máŋggat, eaige sierra giellajovkkode gulli sápmelaččat ádde nubbi nuppi. Suomas, Norggas ja Ruoŧas váldogiellan lea davvisámegiella. Suomas ja Norggas lea ásahuvvon sámigiellaláhka, man geažil sámegielain lea vejolaš gulahallat eiseválddiin. Sápmelaš - Lappalainen
    • «sápmelačaid» ➞ [typo]
      • «sápmelaččaid»
    • «njealjahaskilomehtera» ➞ [typo]
      • «njealjádaskilomehtera»
      • «njealjehaskilomehtera»
      • «njealjehasgilomehtera»
    • «Goalmmátoassi» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «Goalmmát oassi»
    • «máilmmesoađi» ➞ [typo]
      • «máilmmisoađi»
    • «Deaŧálaš» ➞ [typo]
      • «Deaŧalaš»
    • «giellajovkkuide» ➞ [typo]
      • «giellajovkkode»
    • «sámigiellaláhka ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sámigiellaláhka,»
    • «lappalainen» ➞ [typo]
      • «Lappalainen»
Namahus sápmelaš lea etnihkalaš meroštallan, mii čujuha sápmelaččaid oidnui iežaset birra dakkár sámi kultuvrra lahttun, mii lea earálagan go váldokultuvra. Dat cealká iežas eret namahusas lappalainen (lapp), man olggobeal olbmot leat addán. Dat lea dadjanvuogi man sápmelaččat jurddašit riegádan guhkes soardinproseassa áigge ja mii lea menddo báidnašuvvan dahjege loavkašuhtti. Suomagillii tearbma lappilainen oaivvilda Lappi leana ássi das fuolakeahttá, leago son sápmelaš vai suopmelaš. Namahus sápmelaš lea etnihkalaš meroštallan, mii čujuha sápmelaččaid oidnui iežaset birra dakkár sámi kultuvrra lahttun, mii lea earálágan go váldokultuvra. Dat cealká iežas eret namahusas lappalainen (lapp), man olggobeale olbmot leat addán. Dat lea dadjanvuohki, man sápmelaččat jurddašit riegádan guhkes soardinproseassa áigge ja mii lea menddo báidnašuvvan dahjege loavkašuhtti. Suomagillii tearbma lappilainen oaivvilda Lappi leana ássi das fuolakeahttá, leago son sápmelaš vai suopmelaš. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Namahus sápmelaš lea etnihkalaš meroštallan, mii čujuha sápmelaččaid oidnui iežaset birra dakkár sámi kultuvrra lahttun, mii lea earálagan go váldokultuvra. Dat cealká iežas eret namahusas lappalainen (lapp), man olggobeal olbmot leat addán. Dat lea dadjanvuogi man sápmelaččat jurddašit riegádan guhkes soardinproseassa áigge ja mii lea menddo báidnašuvvan dahjege loavkašuhtti. Suomagillii tearbma lappilainen oaivvilda Lappi leana ássi das fuolakeahttá, leago son sápmelaš vai suopmelaš.
Namahus sápmelaš lea etnihkalaš meroštallan, mii čujuha sápmelaččaid oidnui iežaset birra dakkár sámi kultuvrra lahttun, mii lea earálágan go váldokultuvra. Dat cealká iežas eret namahusas Lappalainen (rap), man olggobeale olbmot leat addán. Dat lea dadjanvuogi man sápmelaččat jurddašit riegádan guhkes soardinproseassa áigge ja mii lea menddo báidnašuvvan dahjege loavkašuhtti. Suomagillii tearbma lappilašgen oaivvilda Lappi leana ássi das fuolakeahttá, leago son sápmelaš vai suopmelaš.
    • «earálagan» ➞ [typo]
      • «earálágan»
      • «earálágán»
    • «lappalainen» ➞ [typo]
      • «Lappalainen»
    • «lapp» ➞ [typo]
      • «rap»
      • «nappo»
      • «lasi»
      • «oappá»
      • «lasá»
      • «lahpu»
      • «cappi»
    • «olggobeal» ➞ [typo]
      • «olggobeale»
    • «lappilainen» ➞ [typo]
      • «lappilašgen»
      • «lappilašdinen»
Sápmelaččat-sátni lea suomagielas viehka ođas, dat váldui atnui easkka 1900-logu álgogeahčen . Sámegielat tearbman dat lea goittotge don dološ suopmelaš-ugralaš sátni, mas maiddái suopmelaččaid namahus álgoálggus lea gárggiidan (navdo, ahte sápmelaš -hámálaš). Boares áššebáhpáriin ja girjjálašvuođas tearbma lappalainen geavahuvvo dakkár olbmo namahussan, geain lei sámi ealáhusvuohki - namalassii boazodoallu, meahccebivdu ja guolástus - daid guovlluin maid son bissovaččat oamastii ja main son mávssii eanavearu stáhtii. Sápmelaččat-sátni lea suomagielas viehka ođas, dat váldui atnui easkka 1900-logu álggogeahčen . Sámegielat tearbman dat lea goittotge don dološ suopmelašugralaš sátni, mas maiddái suopmelaččaid namahus álgoálggus lea gárggiidan (navdo, ahte sápmelaš -hámálaš). Boares áššebáhpáriin ja girjjálašvuođas tearbma lappalainen geavahuvvo dakkár olbmo namahussan, geain lei sámi ealáhusvuohki - namalassii boazodoallu, meahccebivdu ja guolástus - daid guovlluin maid son bissovaččat oamastii ja main son mávssii eanavearu stáhtii. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sápmelaččat-sátni lea suomagielas viehka ođas, dat váldui atnui easkka 1900-logu álgogeahčen . Sámegielat tearbman dat lea goittotge don dološ suopmelaš-ugralaš sátni, mas maiddái suopmelaččaid namahus álgoálggus lea gárggiidan (navdo, ahte sápmelaš -hámálaš). Boares áššebáhpáriin ja girjjálašvuođas tearbma lappalainen geavahuvvo dakkár olbmo namahussan, geain lei sámi ealáhusvuohki - namalassii boazodoallu, meahccebivdu ja guolástus - daid guovlluin maid son bissovaččat oamastii ja main son mávssii eanavearu stáhtii.
Sápmelaččat-sátni lea suomagielas viehka ođas, dat váldui atnui easkka 1900-logu álggogeahčen álgogeahčen. Sámegielat tearbman dat lea goittotge don dološ suopmelaš-ugralaš sátni, mas maiddái suopmelaččaid namahus álgoálggus lea gárggiidan (navdo, ahte sápmelaš -hámálaš). Boares áššebáhpáriin ja girjjálašvuođas tearbma Lappalainen geavahuvvo dakkár olbmo namahussan, geain lei sámi ealáhusvuohki - namalassii boazodoallu, meahccebivdu ja guolástus - daid guovlluin maid son bissovaččat oamastii ja main son mávssii eanavearu stáhtii.
    • «álgogeahčen» ➞ [typo]
      • «álggogeahčen»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «álgogeahčen.»
    • «lappalainen» ➞ [typo]
      • «Lappalainen»
Sápmelaččat-sátni lea suomagielas viehka ođas, dat váldui atnui easkka 1900-logu álggogeahčen álgogeahčen. Sámegielat tearbman dat lea goittotge don dološ suopmelaš-ugralaš sátni, mas maiddái suopmelaččaid namahus álgoálggus lea gárggiidan (navdo, ahte sápmelaš -hámálaš). Boares áššebáhpáriin ja girjjálašvuođas tearbma Lappalainen geavahuvvo dakkár olbmo namahussan, geain lei sámi ealáhusvuohki - namalassii boazodoallu, meahccebivdu ja guolástus - daid guovlluin maid son bissovaččat oamastii ja main son mávssii eanavearu stáhtii.
Sápmelaččat-sátni lea suomagielas viehka ođas, dat váldui atnui easkka 1900-logu álggogeahčen álggogeahčen. Sámegielat tearbman dat lea goittotge don dološ suopmelaš-ugralaš sátni, mas maiddái suopmelaččaid namahus álgoálggus lea gárggiidan (navdo, ahte sápmelaš -hámálaš). Boares áššebáhpáriin ja girjjálašvuođas tearbma Lappalainen geavahuvvo dakkár olbmo namahussan, geain lei sámi ealáhusvuohki - namalassii boazodoallu, meahccebivdu ja guolástus - daid guovlluin maid son bissovaččat oamastii ja main son mávssii eanavearu stáhtii.
    • «álgogeahčen» ➞ [typo]
      • «álggogeahčen»
Sápmelačaid juohku Sápmelaččaid juohku 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sápmelačaid juohku
Sápmelaččaid juohku
    • «Sápmelačaid» ➞ [typo]
      • «Sápmelaččaid»
Sápmelačaid guoski boares girjjálašvuođas leat máŋggalágan namahusat, nugo meahccesápmelaččat, badjesápmelaččat, johkasápmelaččat ja nuortasápmelaččat. Luohkkájuogut leat ávkkálaččat, muhto daid ii galgga seaguhit gaskaneaset. Gielalaš, eatnandieđalaš, ekologalaš, historjjálaš dahjege ealáhuslaš luohkkájuogut eai soaba gaskaneaset. Galgá maiddái muitit, ahte sođiid maŋŋá oassi luohkkájuoguin boarásmuvai, go dilit nuppástuvve ja ovddeš dovdomearkkat seahkanišgohte. Árbevirolaš ealáhusaid oassi lea sakka unnon, go fas gávpe- ja bálvalanealáhusaid oassi sturron. Sápmelaččaid guoski boares girjjálašvuođas leat máŋggalágan namahusat, nugo meahccesápmelaččat, badjesápmelaččat, johkasápmelaččat ja nuortasápmelaččat. Luohkkájuogut leat ávkkálaččat, muhto daid ii galgga seaguhit gaskaneaset. Gielalaš, eatnandieđalaš, ekologalaš, historjjálaš dahjege ealáhuslaš luohkkájuogut eai soaba gaskaneaset. Galgá maiddái muitit, ahte sođiid maŋŋá oassi luohkkájuoguin boarásmuvai, go dilit nuppástuvve ja ovddeš dovdomearkkat seahkanišgohte. Árbevirolaš ealáhusaid oassi lea sakka unnon, go fas gávpe- ja bálvalanealáhusaid oassi sturron. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sápmelačaid guoski boares girjjálašvuođas leat máŋggalágan namahusat, nugo meahccesápmelaččat, badjesápmelaččat, johkasápmelaččat ja nuortasápmelaččat. Luohkkájuogut leat ávkkálaččat, muhto daid ii galgga seaguhit gaskaneaset. Gielalaš, eatnandieđalaš, ekologalaš, historjjálaš dahjege ealáhuslaš luohkkájuogut eai soaba gaskaneaset. Galgá maiddái muitit, ahte sođiid maŋŋá oassi luohkkájuoguin boarásmuvai, go dilit nuppástuvve ja ovddeš dovdomearkkat seahkanišgohte. Árbevirolaš ealáhusaid oassi lea sakka unnon, go fas gávpe- ja bálvalanealáhusaid oassi sturron.
Sápmelaččaid guoski boares girjjálašvuođas leat máŋggalágan namahusat, nugo meahccesápmelaččat, badjesápmelaččat, johkasápmelaččat ja nuortasápmelaččat. Luohkkájuogut leat ávkkálaččat, muhto daid ii galgga seaguhit gaskaneaset. Gielalaš, eatnandieđalaš, ekologalaš, historjjálaš dahjege ealáhuslaš luohkkájuogut eai soaba gaskaneaset. Galgá maiddái muitit, ahte sođiid maŋŋá oassi luohkkájuoguin boarásmuvai, go dilit nuppástuvve ja ovddeš dovdomearkkat seahkanišgohte. Árbevirolaš ealáhusaid oassi lea sakka unnon, go fas gávpe- ja bálvalanealáhusaid oassi sturron.
    • «Sápmelačaid» ➞ [typo]
      • «Sápmelaččaid»
Oalle dábálaš oaidnu lea dat, ahte sápmelaččat leat leamašan ja leat velge badjeolbmot, boazo- dahjege duottarsápmelaččat. Duohtavuohta lea ahte, ovdamearkka dihte Suoma bealde gaskameari mielde juohke viđát sápmelaš oamasta bohccuid, ja sisge buohkaid váldoealáhussan ii leat boazodoallu. Badjedilli leamašan mihtilmas oppa kultuvrii das fuolakeahttá, ahte dat ealáhussan lea historjjálaččat oalle nuorra, "easkka" ovdanišgoahtán 1500-logus. Go meroštallá eallinvuogi mielde, de stuorámus sámi joavku lea Jiekŋameara rittu mearrasápmelačat : sii leat measta bealli buot sámiin. Boazodoalus lea sin eallinvuogis oalle unna mearkkašupmi. Mearrasápmelaččat leat dušše Norgga bealde. Mearrasámegiella lea okta davvisámegiela suopmaniin. Historjjálaš teavsttain geavahuvvo namahus meahccesámi kultuvra, mii lea boarrasut go badjedilli. Namahussan dat čatnašuvvá aivvetge luonddubirrasii ja eallinvuohkái. Dat mearkkaša lotnolasdoalu, mas meahccebivdu, guolásteapmi ja čoaggin sihke maŋŋelis uhca boazodoallu ovttas ráhkadit ealáhuslági vuođu. Meahccesápmelaš kulturbire lea ollán Gaska-Skandinavia goahccevuovdeavádagas gitta Guoládaga vuovde- ja jávreguovlluide. Ealáhusjoavkojuogu lassin dehálaš luohkkájuohku vuođđuduvvá gillii. Sámegiella juohkášuvvá dán áigge logi váldogillii, main leat iežaset suopmanat. Sáhttit duođaige hállat sierra gielain: sullii duhát jagi áigge vuođđosámegiela suopmanat leat earránan nubbi nuppiin nu sakka, ahte ovdamearkan davvisámegiela hállit eai ádde váttisvuođaid haga nuortalaš- dahjege anárašgiela. Guovllu dáfus viiddimus giellajoavku lea davvisámegiella, man suopmaniid hállet nu Deanu johkasápmelaččat, Guovdageainnu ja Eanodaga sápmelaččat go Davvi-Ruota sapmelaččatge . Das lea maiddái nannoseamos girjegiella, vaikke lulli- ja julevságielas sihke anáraš- ja nuortalašgielas leat maiddái iežaset girjegielat. Gielalaš juogu mielde Suomas leat golbma váldojoavkku: anárašgiela, nuortalašgiela ja davvisámegiela hállit. Sámi kultuvrra čatnašupmi lundui Sámi kultuvrra vuođđun lea leamašan álot luondu. Dat leamašan sihke ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš kultuvrra vuođđun. Dat lea maiddái sámi kultuvrra sierra mihtilmasvuohta go veardida industriála kultuvrii dahjege dáloniid eanandoallokultuvrraide. Luondu ii leat goittotge ovttabealálačat mearridan eallineavttuid. Sámi kultuvra lea oppa áigge vuogáiduvvan luonddubirrasii. Servodat, man olbmot leat ráhkadan, lea addán luonddubirrasii "kultuvrralaš steampala". Oalle dábálaš oaidnu lea dat, ahte sápmelaččat leat leamašan ja leat velge badjeolbmot, boazo- dahjege duottarsápmelaččat. Duohtavuohta lea ahte, ovdamearkka dihte Suoma bealde gaskameari mielde juohke viđát sápmelaš oamasta bohccuid, ja sisge buohkaid váldoealáhussan ii leat boazodoallu. Badjedilli leamašan mihtilmas oppa kultuvrii das fuolakeahttá, ahte dat ealáhussan lea historjjálaččat oalle nuorra, "easkka" ovdánišgoahtán 1500-logus. Go meroštallá eallinvuogi mielde, de stuorámus sámi joavku lea Jiekŋameara rittu mearrasápmelaččat : sii leat measta bealli buot sámiin. Boazodoalus lea sin eallinvuogis oalle unna mearkkašupmi. Mearrasápmelaččat leat dušše Norgga bealde. Mearrasámegiella lea okta davvisámegiela suopmaniin. Historjjálaš teavsttain geavahuvvo namahus meahccesámi kultuvra, mii lea boarrásut go badjedilli. Namahussan dat čatnašuvvá aivvege luonddubirrasii ja eallinvuohkái. Dat mearkkaša lotnolasdoalu, mas meahccebivdu, guolásteapmi ja čoaggin sihke maŋŋelis uhca boazodoallu ovttas ráhkadit ealáhuslági vuođu. Meahccesápmelaš kulturbiire lea ollán Gaska-Skandinávia goahccevuovdeavádagas gitta Guoládaga vuovde- ja jávreguovlluide. Ealáhusjoavkojuogu lassin dehálaš luohkkájuohku vuođđuduvvá gillii. Sámegiella juohkašuvvá dán áigge logi váldogillii, main leat iežaset suopmanat. Sáhttit duođaige hállat sierra gielain: sullii duhát jagi áigge vuođđosámegiela suopmanat leat earránan nubbi nuppiin nu sakka, ahte ovdamearkan davvisámegiela hállit eai ádde váttisvuođaid haga nuortalaš- dahjege anárašgiela. Guovllu dáfus viidámus giellajoavku lea davvisámegiella, man suopmaniid hállet nu Deanu johkasápmelaččat, Guovdageainnu ja Eanodaga sápmelaččat go Davvi-Ruoŧa sápmelaččatge . Das lea maiddái nannoseamos girjegiella, vaikke lulli- ja julevsámegielas sihke anáraš- ja nuortalašgielas leat maiddái iežaset girjegielat. Gielalaš juogu mielde Suomas leat golbma váldojoavkku: anárašgiela, nuortalašgiela ja davvisámegiela hállit. Sámi kultuvrra čatnašupmi lundui Sámi kultuvrra vuođđun lea leamašan álot luondu. Dat leamašan sihke ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš kultuvrra vuođđun. Dat lea maiddái sámi kultuvrra sierra mihtilmasvuohta go veardida industriála kultuvrii dahjege dáloniid eanandoallokultuvrraide. Luondu ii leat goittotge ovttabealálaččat mearridan eallineavttuid. Sámi kultuvra lea oppa áigge vuogáiduvvan luonddubirrasii. Servodat, man olbmot leat ráhkadan, lea addán luonddubirrasii "kultuvrralaš steampala". 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oalle dábálaš oaidnu lea dat, ahte sápmelaččat leat leamašan ja leat velge badjeolbmot, boazo- dahjege duottarsápmelaččat. Duohtavuohta lea ahte, ovdamearkka dihte Suoma bealde gaskameari mielde juohke viđát sápmelaš oamasta bohccuid, ja sisge buohkaid váldoealáhussan ii leat boazodoallu. Badjedilli leamašan mihtilmas oppa kultuvrii das fuolakeahttá, ahte dat ealáhussan lea historjjálaččat oalle nuorra, "easkka" ovdanišgoahtán 1500-logus. Go meroštallá eallinvuogi mielde, de stuorámus sámi joavku lea Jiekŋameara rittu mearrasápmelačat : sii leat measta bealli buot sámiin. Boazodoalus lea sin eallinvuogis oalle unna mearkkašupmi. Mearrasápmelaččat leat dušše Norgga bealde. Mearrasámegiella lea okta davvisámegiela suopmaniin. Historjjálaš teavsttain geavahuvvo namahus meahccesámi kultuvra, mii lea boarrasut go badjedilli. Namahussan dat čatnašuvvá aivvetge luonddubirrasii ja eallinvuohkái. Dat mearkkaša lotnolasdoalu, mas meahccebivdu, guolásteapmi ja čoaggin sihke maŋŋelis uhca boazodoallu ovttas ráhkadit ealáhuslági vuođu. Meahccesápmelaš kulturbire lea ollán Gaska-Skandinavia goahccevuovdeavádagas gitta Guoládaga vuovde- ja jávreguovlluide. Ealáhusjoavkojuogu lassin dehálaš luohkkájuohku vuođđuduvvá gillii. Sámegiella juohkášuvvá dán áigge logi váldogillii, main leat iežaset suopmanat. Sáhttit duođaige hállat sierra gielain: sullii duhát jagi áigge vuođđosámegiela suopmanat leat earránan nubbi nuppiin nu sakka, ahte ovdamearkan davvisámegiela hállit eai ádde váttisvuođaid haga nuortalaš- dahjege anárašgiela. Guovllu dáfus viiddimus giellajoavku lea davvisámegiella, man suopmaniid hállet nu Deanu johkasápmelaččat, Guovdageainnu ja Eanodaga sápmelaččat go Davvi-Ruota sapmelaččatge . Das lea maiddái nannoseamos girjegiella, vaikke lulli- ja julevságielas sihke anáraš- ja nuortalašgielas leat maiddái iežaset girjegielat. Gielalaš juogu mielde Suomas leat golbma váldojoavkku: anárašgiela, nuortalašgiela ja davvisámegiela hállit. Sámi kultuvrra čatnašupmi lundui Sámi kultuvrra vuođđun lea leamašan álot luondu. Dat leamašan sihke ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš kultuvrra vuođđun. Dat lea maiddái sámi kultuvrra sierra mihtilmasvuohta go veardida industriála kultuvrii dahjege dáloniid eanandoallokultuvrraide. Luondu ii leat goittotge ovttabealálačat mearridan eallineavttuid. Sámi kultuvra lea oppa áigge vuogáiduvvan luonddubirrasii. Servodat, man olbmot leat ráhkadan, lea addán luonddubirrasii "kultuvrralaš steampala".
Oalle dábálaš oaidnu lea dat, ahte sápmelaččat leat leamašan ja leat velge badjeolbmot, boazo- dahjege duottarsápmelaččat. Duohtavuohta lea ahte, ovdamearkka dihte Suoma bealde gaskameari mielde juohke viđát sápmelaš oamasta bohccuid, ja sisge buohkaid váldoealáhussan ii leat boazodoallu. Badjedilli leamašan mihtilmas oppa kultuvrii das fuolakeahttá, ahte dat ealáhussan lea historjjálaččat oalle nuorra, "easkka" ovdánišgoahtán 1500-logus. Go meroštallá eallinvuogi mielde, de stuorámus sámi joavku lea Jiekŋameara rittu mearrasápmelačat mearrasápmelačat: sii leat measta bealli buot sámiin. Boazodoalus lea sin eallinvuogis oalle unna mearkkašupmi. Mearrasápmelaččat leat dušše Norgga bealde. Mearrasámegiella lea okta davvisámegiela suopmaniin. Historjjálaš teavsttain geavahuvvo namahus meahccesámi kultuvra, mii lea boarrásabbo go badjedilli. Namahussan dat čatnašuvvá aivvege luonddubirrasii ja eallinvuohkái. Dat mearkkaša lotnolasdoalu, mas meahccebivdu, guolásteapmi ja čoaggin sihke maŋŋelis uhca boazodoallu ovttas ráhkadit ealáhuslági vuođu. Meahccesápmelaš kulturbire lea ollán Gaska-Skandinavia goahccevuovdeavádagas gitta Guoládaga vuovde- ja jávreguovlluide. Ealáhusjoavkojuogu lassin dehálaš luohkkájuohku vuođđuduvvá gillii. Sámegiella juohkašuvvá dán áigge logi váldogillii, main leat iežaset suopmanat. Sáhttit duođaige hállat sierra gielain: sullii duhátjagi áigge vuođđosámegiela suopmanat leat earránan nubbi nuppiin nu sakka, ahte ovdamearkan davvisámegiela hállit eai ádde váttisvuođaid haga nuortalaš- dahjege anárašgiela. Guovllu dáfus viidámus giellajoavku lea davvisámegiella, man suopmaniid hállet nu Deanu johkasápmelaččat, Guovdageainnu ja Eanodaga sápmelaččat go Davvi-Ruoŧa sapmelaččatge sapmelaččatge. Das lea maiddái nannoseamos girjegiella, vaikke lulli- ja julevagielas sihke anáraš- ja nuortalašgielas leat maiddái iežaset girjegielat. Gielalaš juogu mielde Suomas leat golbma váldojoavkku: anárašgiela, nuortalašgiela ja davvisámegiela hállit. Sámi kultuvrra čatnašupmi lundui Sámi kultuvrra vuođđun lea leamašan álot luondu. Dat leamašan sihke ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš kultuvrra vuođđun. Dat lea maiddái sámi kultuvrra sierra mihtilmasvuohta go veardida industriála kultuvrii dahjege dáloniid eanandoallokultuvrraide. Luondu ii leat goittotge ovttabealálaččat mearridan eallineavttuid. Sámi kultuvra lea oppa áigge vuogáiduvvan luonddubirrasii. Servodat, man olbmot leat ráhkadan, lea addán luonddubirrasii "kultuvrralaš steampala".
    • «ovdanišgoahtán» ➞ [typo]
      • «ovdánišgoahtán»
    • «:» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «mearrasápmelačat:»
    • «boarrasut» ➞ [typo]
      • «boarrásabbo»
      • «boarrásat»
      • «boarráseabbo»
      • «boarráset»
      • «boarrásit»
      • «boarrásut»
    • «aivvetge» ➞ [typo]
      • «aivvege»
      • «aivvego»
    • «juohkášuvvá» ➞ [typo]
      • «juohkašuvvá»
      • «juohkahuvvá»
    • «duhát jagi» ➞ [msyn-compound]
      • «duhátjagi»
    • «viiddimus» ➞ [typo]
      • «viidámus»
      • «viiddibuš»
      • «viiddisis»
    • «Davvi-Ruota» ➞ [typo]
      • «Davvi-Ruoŧa»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sapmelaččatge.»
    • «julevságielas» ➞ [typo]
      • «julevagielas»
      • «julevsámegielas»
      • «julevásagielas»
    • «ovttabealálačat» ➞ [typo]
      • «ovttabealálaččat»
Oalle dábálaš oaidnu lea dat, ahte sápmelaččat leat leamašan ja leat velge badjeolbmot, boazo- dahjege duottarsápmelaččat. Duohtavuohta lea ahte, ovdamearkka dihte Suoma bealde gaskameari mielde juohke viđát sápmelaš oamasta bohccuid, ja sisge buohkaid váldoealáhussan ii leat boazodoallu. Badjedilli leamašan mihtilmas oppa kultuvrii das fuolakeahttá, ahte dat ealáhussan lea historjjálaččat oalle nuorra, "easkka" ovdánišgoahtán 1500-logus. Go meroštallá eallinvuogi mielde, de stuorámus sámi joavku lea Jiekŋameara rittu mearrasápmelačat mearrasápmelačat: sii leat measta bealli buot sámiin. Boazodoalus lea sin eallinvuogis oalle unna mearkkašupmi. Mearrasápmelaččat leat dušše Norgga bealde. Mearrasámegiella lea okta davvisámegiela suopmaniin. Historjjálaš teavsttain geavahuvvo namahus meahccesámi kultuvra, mii lea boarrásabbo go badjedilli. Namahussan dat čatnašuvvá aivvege luonddubirrasii ja eallinvuohkái. Dat mearkkaša lotnolasdoalu, mas meahccebivdu, guolásteapmi ja čoaggin sihke maŋŋelis uhca boazodoallu ovttas ráhkadit ealáhuslági vuođu. Meahccesápmelaš kulturbire lea ollán Gaska-Skandinavia goahccevuovdeavádagas gitta Guoládaga vuovde- ja jávreguovlluide. Ealáhusjoavkojuogu lassin dehálaš luohkkájuohku vuođđuduvvá gillii. Sámegiella juohkašuvvá dán áigge logi váldogillii, main leat iežaset suopmanat. Sáhttit duođaige hállat sierra gielain: sullii duhátjagi áigge vuođđosámegiela suopmanat leat earránan nubbi nuppiin nu sakka, ahte ovdamearkan davvisámegiela hállit eai ádde váttisvuođaid haga nuortalaš- dahjege anárašgiela. Guovllu dáfus viidámus giellajoavku lea davvisámegiella, man suopmaniid hállet nu Deanu johkasápmelaččat, Guovdageainnu ja Eanodaga sápmelaččat go Davvi-Ruoŧa sapmelaččatge sapmelaččatge. Das lea maiddái nannoseamos girjegiella, vaikke lulli- ja julevagielas sihke anáraš- ja nuortalašgielas leat maiddái iežaset girjegielat. Gielalaš juogu mielde Suomas leat golbma váldojoavkku: anárašgiela, nuortalašgiela ja davvisámegiela hállit. Sámi kultuvrra čatnašupmi lundui Sámi kultuvrra vuođđun lea leamašan álot luondu. Dat leamašan sihke ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš kultuvrra vuođđun. Dat lea maiddái sámi kultuvrra sierra mihtilmasvuohta go veardida industriála kultuvrii dahjege dáloniid eanandoallokultuvrraide. Luondu ii leat goittotge ovttabealálaččat mearridan eallineavttuid. Sámi kultuvra lea oppa áigge vuogáiduvvan luonddubirrasii. Servodat, man olbmot leat ráhkadan, lea addán luonddubirrasii "kultuvrralaš steampala".
Oalle dábálaš oaidnu lea dat, ahte sápmelaččat leat leamašan ja leat velge badjeolbmot, boazo- dahjege duottarsápmelaččat. Duohtavuohta lea ahte, ovdamearkka dihte Suoma bealde gaskameari mielde juohke viđát sápmelaš oamasta bohccuid, ja sisge buohkaid váldoealáhussan ii leat boazodoallu. Badjedilli leamašan mihtilmas oppa kultuvrii das fuolakeahttá, ahte dat ealáhussan lea historjjálaččat oalle nuorra, "easkka" ovdánišgoahtán 1500-logus. Go meroštallá eallinvuogi mielde, de stuorámus sámi joavku lea Jiekŋameara rittu mearrasápmelačča mearrasápmelaččat: sii leat measta bealli buot sámiin. Boazodoalus lea sin eallinvuogis oalle unna mearkkašupmi. Mearrasápmelaččat leat dušše Norgga bealde. Mearrasámegiella lea okta davvisámegiela suopmaniin. Historjjálaš teavsttain geavahuvvo namahus meahccesámi kultuvra, mii lea boarrásabbo go badjedilli. Namahussan dat čatnašuvvá aivvege luonddubirrasii ja eallinvuohkái. Dat mearkkaša lotnolasdoalu, mas meahccebivdu, guolásteapmi ja čoaggin sihke maŋŋelis uhca boazodoallu ovttas ráhkadit ealáhuslági vuođu. Meahccesápmelaš kulturbire lea ollán Gaska-Skandinavia goahccevuovdeavádagas gitta Guoládaga vuovde- ja jávreguovlluide. Ealáhusjoavkojuogu lassin dehálaš luohkkájuohku vuođđuduvvá gillii. Sámegiella juohkašuvvá dán áigge logi váldogillii, main leat iežaset suopmanat. Sáhttit duođaige hállat sierra gielain: sullii duhátjagi áigge vuođđosámegiela suopmanat leat earránan nubbi nuppiin nu sakka, ahte ovdamearkan davvisámegiela hállit eai ádde váttisvuođaid haga nuortalaš- dahjege anárašgiela. Guovllu dáfus viidámus giellajoavku lea davvisámegiella, man suopmaniid hállet nu Deanu johkasápmelaččat, Guovdageainnu ja Eanodaga sápmelaččat go Davvi-Ruoŧa sápmelaččage sápmelaččatge. Das lea maiddái nannoseamos girjegiella, vaikke lulli- ja julevagielas sihke anáraš- ja nuortalašgielas leat maiddái iežaset girjegielat. Gielalaš juogu mielde Suomas leat golbma váldojoavkku: anárašgiela, nuortalašgiela ja davvisámegiela hállit. Sámi kultuvrra čatnašupmi lundui Sámi kultuvrra vuođđun lea leamašan álot luondu. Dat leamašan sihke ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš kultuvrra vuođđun. Dat lea maiddái sámi kultuvrra sierra mihtilmasvuohta go veardida industriála kultuvrii dahjege dáloniid eanandoallokultuvrraide. Luondu ii leat goittotge ovttabealálaččat mearridan eallineavttuid. Sámi kultuvra lea oppa áigge vuogáiduvvan luonddubirrasii. Servodat, man olbmot leat ráhkadan, lea addán luonddubirrasii "kultuvrralaš steampala".
    • «mearrasápmelačat» ➞ [typo]
      • «mearrasápmelačča»
    • «mearrasápmelačat» ➞ [typo]
      • «mearrasápmelaččat»
    • «sapmelaččatge» ➞ [typo]
      • «sápmelaččage»
    • «sapmelaččatge» ➞ [typo]
      • «sápmelaččatge»
      • «sápmelaččatgo»
      • «sápmelaččatgen»
      • «sápmelaččatbe»
      • «sápmelaččatges»
      • «oapmelaččatge»
Sámi kultuvrra siskkáldas erohusat vuođđuduvvet Davvi-Fennoskandia lundui. Sápmelaččaid ássanguovllu sierra duovdagat leat luonddueanadagaid beales earálaganat gaskaneaset. Viiddes davviguovllu goahccevuovdeavádat ollá Ruoŧa ja Suoma Lappi leanaid čađa gitta Guoládahkii. Ássanguovllu davvioasis lea riddoguovlu, mii ollá Atlántii ja Jiekŋamerrii. Goahccevuovdeavádaga ja rittu gaskii báhcá duottarguovlu, mii datge nuppástuvvá vuollegis eatnamiin gitta Giellasa ceakko várrin. Sierralágan eanadattiippat leat riegádahttán nuppe dáfus sierralágan ealáhusaid, nuppe dáfus hábmen lunddolaš rádjaavádagaid kulturjoavkkuid gaskii. Erohusaid, maid kulturráját leat hábmen, sáhttá oaidnit dán áigge ealáhusaid, giela ja ávnnaslaš kultuvrra mihtilmasvuođain. Buot giellajoavkkuide oktasažžan leat leamašan goittotge eallinvuogi vuogáiduvvan luonddu jahkodatgirdui ja báikkálaš luonddubirrasii. Sámiguovllu luondu lea diliidis beales vátnašattot ja galmmas, nu ahte eará ealáhusat go luondduealáhusat eai leat sáhttán dáhkidit olbmui eallinvejolašvuođaid. Sápmelaččat leat ovddidan dáiddu birget bures oallege guorba diliin ja guovlluin, main eará olbmot eai leat sáhttán doaibmat. Namuhuvvon eallinvuohki ii leat sáhttan goittotge ealihit menddo stuorra álbmoga, nuppeláhkai go eanadoallu. Danin sápmelaččaid mearri lea bisson álot viehka uhccin. Sápmelaš eallinvuohki lea vuođđuduvvan dássedettolaš oktavuhtii luondduin. Olbmot leat geavahan birrasa seastevaččat. Luonddu nuppástuhttin, ovdamearkka dihte čuohppamat ja dulvadeamit, leamašan hárvenaččat sápmelaččaide. Go servodagat sturro, de olbmot sáhtte gártat stajidit juoba bivdduin luonddu. Dánu geavai goddebivddus gaskaáiggis, ja vejolaččat fáles- ja njuorjjobivddus ovdalis ruovdeáiggis. Čatnašupmi lundui oidnui luondduálbmoga oskkus, man mielde máilmmi lei vuoiŋŋaid čađa deavdán duođalašvuohta. Olbmo ealáhusat sáhtte lihkosmuvvat dušše oktasašbargguin luonddufámuiguin. Olbmot fáruhedje vahágahttimis luonddu, daningo dat livččii mearkkašan seahkeneami Ipmila dujiide. Lundui čatnasan álbmoga osku lei syklalaš, jahkodatgirdui ja eallima molsašuddamii čatnašuvvan. Luonddu iešvuođaid dárkkes dovdan lei dat vuođđoeaktu, mainna olbmo doaimmat ledje heivehuvvon luonddu vuođđobuvttadeapmái muttágin. Jahkodatgierdu ja lotnolasealáhusat leat leamašan eallima vuođđun. Jahkodatgierdu ii leat soaittáhaga veagas ja passiivvalaš, muhto sámi servodat, siidaortnet lei bures organiserejuvvon. Sápmelaččat leat heivehan maiddái luonddu iežas ulbmiliidda. Sii leat váldán atnui oalle geavatlaččat ođđa teknihka, seammá go ođđa ealáhusaidge, ovdamearkka dihte boazo-, sávza- ja gáicadoalu. Servodaga nuppástuvvama leat maiddái sáhttán dagahit kriissat. Dat leat leamašan luondduroasut, nugo meahci valji nohkan dahjege olbmuid meari stuorrun ássanguovlluin, dahjege ovdamearkka dihte stajidanbivdu, mii duššadii goddenáli. Kriissat dolvo ođđa vuogáiduvvamii. Ovdamearkka dihte goddenáli nohkan doalvvui boazodoalu riegádeapmái. Eanandoallokultuvrii gulli figgamuš stivret luonddu lei ruossalagaid árbevirolaš sámi oainnuin. Teknihkalaš-industirála kultuvrra leavvan sámeguvlui lei dagahan lohkameahttun váttisvuođaid. Vuovdedoallu, čáhcefámu huksenbarggut, ruvkedoaimmat sihke áhpásmahttin- ja luonddusuodjalandárbbut leat gilvaleaddji luonddugeavaheaddjit, maidda unna álbmoga dárbbut gártet vuollánit. Aiddo dán geažil sámeguovllu boahttevuohta čatnašuvvá gažaldahkii davviguovllu eatnamiid ja čážiid oamasteamis. Sápmelaččaide luondu lea leamašan ođasmahttinbuvtta, man olggobeal olbmot leat váldán háldoseaset, sápmelaččaid mielas ákkáiguin , mat eai doala juridihkalaččat. Sápmelaččat leat dan mielas, ahte dássedeattu luonddu ja olbmo gaskii lea vejolaš máhcahit dušše máhccamiin dán árbevirolaš dihtui, masa boares sápmelaš servodaga eallinvuohki vuođđuduvai. Sámi govvádusaid árbevierru Sámi kultuvrra siskkáldas erohusat vuođđuduvvet Davvi-Fennoskandia lundui. Sápmelaččaid ássanguovllu sierra duovdagat leat luonddueanadagaid beales earáláganat gaskaneaset. Viiddes davviguovllu goahccevuovdeavádat ollá Ruoŧa ja Suoma Lappi leanaid čađa gitta Guoládahkii. Ássanguovllu davvioasis lea riddoguovlu, mii ollá Atlántii ja Jiekŋamerrii. Goahccevuovdeavádaga ja rittu gaskii báhcá duottarguovlu, mii datge nuppástuvvá vuollegis eatnamiin gitta Giellasa ceakko várrin. Sierralágan eanadattiippat leat riegádahttán nuppe dáfus sierralágan ealáhusaid, nuppe dáfus hábmen lunddolaš rádjaavádagaid kulturjoavkkuid gaskii. Erohusaid, maid kulturráját leat hábmen, sáhttá oaidnit dán áigge ealáhusaid, giela ja ávnnaslaš kultuvrra mihtilmasvuođain. Buot giellajoavkkuide oktasažžan leat leamašan goittotge eallinvuogi vuogáiduvvan luonddu jahkodatgirdui ja báikkálaš luonddubirrasii. Sámeguovllus luondu lea diliidis beales vátnašattot ja galmmas, nu ahte eará ealáhusat go luondduealáhusat eai leat sáhttán dáhkidit olbmui eallinvejolašvuođaid. Sápmelaččat leat ovddidan dáiddu birget bures oallege guorba diliin ja guovlluin, main eará olbmot eai leat sáhttán doaibmat. Namuhuvvon eallinvuohki ii leat sáhttán goittotge ealihit menddo stuorra álbmoga, nuppe láhkai go eanadoallu. Danin sápmelaččaid mearri lea bisson álot viehka uhccin. Sápmelaš eallinvuohki lea vuođđuduvvan dássedettolaš oktavuhtii luondduin. Olbmot leat geavahan birrasa seastevaččat. Luonddu nuppástuhttin, ovdamearkka dihte čuohppamat ja dulvadeamit, leamašan hárvenaččat sápmelaččaide. Go servodagat sturro, de olbmot sáhtte gártat stajidit juoba bivdduin luonddu. Dánu geavai goddebivddus gaskaáiggis, ja vejolaččat fáles- ja njuorjjobivddus ovdalis ruovdeáiggis. Čatnašupmi lundui oidnui luondduálbmoga oskkus, man mielde máilmmi lei vuoiŋŋaid čađa deavdán duođalašvuohta. Olbmo ealáhusat sáhtte lihkosmuvvat dušše oktasašbargguin luonddufámuiguin. Olbmot fáruhedje vahágahttimis luonddu, daningo dat livččii mearkkašan seahkaneami Ipmila dujiide. Lundui čatnasan álbmoga osku lei syklalaš, jahkodatgirdui ja eallima molsašuddamii čatnašuvvan. Luonddu iešvuođaid dárkkes dovdan lei dat vuođđoeaktu, mainna olbmo doaimmat ledje heivehuvvon luonddu vuođđobuvttadeapmái muttágin. Jahkodatgierdu ja lotnolasealáhusat leat leamašan eallima vuođđun. Jahkodatgierdu ii leat soaittáhaga veagas ja passiivvalaš, muhto sámi servodat, siidaortnet lei bures organiserejuvvon. Sápmelaččat leat heivehan maiddái luonddu iežas ulbmiliidda. Sii leat váldán atnui oalle geavatlaččat ođđa teknihka, seammá go ođđa ealáhusaidge, ovdamearkka dihte boazo-, sávza- ja gáicadoalu. Servodaga nuppástuvvama leat maiddái sáhttán dagahit kriissat. Dat leat leamašan luondduroasut, nugo meahci valji nohkan dahjege olbmuid meari stuorrun ássanguovlluin, dahjege ovdamearkka dihte stajidanbivdu, mii duššadii goddenáli. Kriissat dolvo ođđa vuogáiduvvamii. Ovdamearkka dihte goddenáli nohkan doalvvui boazodoalu riegádeapmái. Eanandoallokultuvrii gulli figgamuš stivret luonddu lei ruossalagaid árbevirolaš sámi oainnuin. Teknihkalaš-industriála kultuvrra leavvan sámeguvlui lei dagahan lohkameahttun váttisvuođaid. Vuovdedoallu, čáhcefámu huksenbarggut, ruvkedoaimmat sihke áhpásmahttin- ja luonddusuodjalandárbbut leat gilvaleaddji luonddugeavaheaddjit, maidda unna álbmoga dárbbut gártet vuollánit. Aiddo dán geažil sámeguovllu boahttevuohta čatnašuvvá gažaldahkii davviguovllu eatnamiid ja čáziid oamasteamis. Sápmelaččaide luondu lea leamašan ođasmahttinbuvtta, man olggobeale olbmot leat váldán háldoseaset, sápmelaččaid mielas ákkaiguin , mat eai doala juridihkalaččat. Sápmelaččat leat dan mielas, ahte dássedeattu luonddu ja olbmo gaskii lea vejolaš máhcahit dušše máhccamiin dán árbevirolaš dihtui, masa boares sápmelaš servodaga eallinvuohki vuođđuduvai. Sámi govvádusaid árbevierru 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi kultuvrra siskkáldas erohusat vuođđuduvvet Davvi-Fennoskandia lundui. Sápmelaččaid ássanguovllu sierra duovdagat leat luonddueanadagaid beales earálaganat gaskaneaset. Viiddes davviguovllu goahccevuovdeavádat ollá Ruoŧa ja Suoma Lappi leanaid čađa gitta Guoládahkii. Ássanguovllu davvioasis lea riddoguovlu, mii ollá Atlántii ja Jiekŋamerrii. Goahccevuovdeavádaga ja rittu gaskii báhcá duottarguovlu, mii datge nuppástuvvá vuollegis eatnamiin gitta Giellasa ceakko várrin. Sierralágan eanadattiippat leat riegádahttán nuppe dáfus sierralágan ealáhusaid, nuppe dáfus hábmen lunddolaš rádjaavádagaid kulturjoavkkuid gaskii. Erohusaid, maid kulturráját leat hábmen, sáhttá oaidnit dán áigge ealáhusaid, giela ja ávnnaslaš kultuvrra mihtilmasvuođain. Buot giellajoavkkuide oktasažžan leat leamašan goittotge eallinvuogi vuogáiduvvan luonddu jahkodatgirdui ja báikkálaš luonddubirrasii. Sámiguovllu luondu lea diliidis beales vátnašattot ja galmmas, nu ahte eará ealáhusat go luondduealáhusat eai leat sáhttán dáhkidit olbmui eallinvejolašvuođaid. Sápmelaččat leat ovddidan dáiddu birget bures oallege guorba diliin ja guovlluin, main eará olbmot eai leat sáhttán doaibmat. Namuhuvvon eallinvuohki ii leat sáhttan goittotge ealihit menddo stuorra álbmoga, nuppeláhkai go eanadoallu. Danin sápmelaččaid mearri lea bisson álot viehka uhccin. Sápmelaš eallinvuohki lea vuođđuduvvan dássedettolaš oktavuhtii luondduin. Olbmot leat geavahan birrasa seastevaččat. Luonddu nuppástuhttin, ovdamearkka dihte čuohppamat ja dulvadeamit, leamašan hárvenaččat sápmelaččaide. Go servodagat sturro, de olbmot sáhtte gártat stajidit juoba bivdduin luonddu. Dánu geavai goddebivddus gaskaáiggis, ja vejolaččat fáles- ja njuorjjobivddus ovdalis ruovdeáiggis. Čatnašupmi lundui oidnui luondduálbmoga oskkus, man mielde máilmmi lei vuoiŋŋaid čađa deavdán duođalašvuohta. Olbmo ealáhusat sáhtte lihkosmuvvat dušše oktasašbargguin luonddufámuiguin. Olbmot fáruhedje vahágahttimis luonddu, daningo dat livččii mearkkašan seahkeneami Ipmila dujiide. Lundui čatnasan álbmoga osku lei syklalaš, jahkodatgirdui ja eallima molsašuddamii čatnašuvvan. Luonddu iešvuođaid dárkkes dovdan lei dat vuođđoeaktu, mainna olbmo doaimmat ledje heivehuvvon luonddu vuođđobuvttadeapmái muttágin. Jahkodatgierdu ja lotnolasealáhusat leat leamašan eallima vuođđun. Jahkodatgierdu ii leat soaittáhaga veagas ja passiivvalaš, muhto sámi servodat, siidaortnet lei bures organiserejuvvon. Sápmelaččat leat heivehan maiddái luonddu iežas ulbmiliidda. Sii leat váldán atnui oalle geavatlaččat ođđa teknihka, seammá go ođđa ealáhusaidge, ovdamearkka dihte boazo-, sávza- ja gáicadoalu. Servodaga nuppástuvvama leat maiddái sáhttán dagahit kriissat. Dat leat leamašan luondduroasut, nugo meahci valji nohkan dahjege olbmuid meari stuorrun ássanguovlluin, dahjege ovdamearkka dihte stajidanbivdu, mii duššadii goddenáli. Kriissat dolvo ođđa vuogáiduvvamii. Ovdamearkka dihte goddenáli nohkan doalvvui boazodoalu riegádeapmái. Eanandoallokultuvrii gulli figgamuš stivret luonddu lei ruossalagaid árbevirolaš sámi oainnuin. Teknihkalaš-industirála kultuvrra leavvan sámeguvlui lei dagahan lohkameahttun váttisvuođaid. Vuovdedoallu, čáhcefámu huksenbarggut, ruvkedoaimmat sihke áhpásmahttin- ja luonddusuodjalandárbbut leat gilvaleaddji luonddugeavaheaddjit, maidda unna álbmoga dárbbut gártet vuollánit. Aiddo dán geažil sámeguovllu boahttevuohta čatnašuvvá gažaldahkii davviguovllu eatnamiid ja čážiid oamasteamis. Sápmelaččaide luondu lea leamašan ođasmahttinbuvtta, man olggobeal olbmot leat váldán háldoseaset, sápmelaččaid mielas ákkáiguin , mat eai doala juridihkalaččat. Sápmelaččat leat dan mielas, ahte dássedeattu luonddu ja olbmo gaskii lea vejolaš máhcahit dušše máhccamiin dán árbevirolaš dihtui, masa boares sápmelaš servodaga eallinvuohki vuođđuduvai. Sámi govvádusaid árbevierru
Sámi kultuvrra siskkáldas erohusat vuođđuduvvet Davvi-Fennoskandia lundui. Sápmelaččaid ássanguovllu sierra duovdagat leat luonddueanadagaid beales earáláganat gaskaneaset. Viiddes davviguovllu goahccevuovdeavádat ollá Ruoŧa ja Suoma Lappi leanaid čađa gitta Guoládahkii. Ássanguovllu davvioasis lea riddoguovlu, mii ollá Atlántii ja Jiekŋamerrii. Goahccevuovdeavádaga ja rittu gaskii báhcá duottarguovlu, mii datge nuppástuvvá vuollegis eatnamiin gitta Giellasa ceakko várrin. Sierralágan eanadattiippat leat riegádahttán nuppe dáfus sierralágan ealáhusaid, nuppe dáfus hábmen lunddolaš rádjaavádagaid kulturjoavkkuid gaskii. Erohusaid, maid kulturráját leat hábmen, sáhttá oaidnit dán áigge ealáhusaid, giela ja ávnnaslaš kultuvrra mihtilmasvuođain. Buot giellajoavkkuide oktasažžan leat leamašan goittotge eallinvuogi vuogáiduvvan luonddu jahkodatgirdui ja báikkálaš luonddubirrasii. Sámiguovllu luondu lea diliidis beales vátnašattot ja galmmas, nu ahte eará ealáhusat go luondduealáhusat eai leat sáhttán dáhkidit olbmui eallinvejolašvuođaid. Sápmelaččat leat ovddidan dáiddu birget bures oallege guorba diliin ja guovlluin, main eará olbmot eai leat sáhttán doaibmat. Namuhuvvon eallinvuohki ii leat sáhttán goittotge ealihit menddo stuorra álbmoga, nuppe láhkai go eanadoallu. Danin sápmelaččaid mearri lea bisson álot viehka uhccin. Sápmelaš eallinvuohki lea vuođđuduvvan dássedettolaš oktavuhtii luondduin. Olbmot leat geavahan birrasa seastevaččat. Luonddu nuppástuhttin, ovdamearkka dihte čuohppamat ja dulvadeamit, leamašan hárvenaččat sápmelaččaide. Go servodagat sturro, de olbmot sáhtte gártat stajidit juoba bivdduin luonddu. Dánu geavai goddebivddus gaskaáiggis, ja vejolaččat fáles- ja njuorjjobivddus ovdalis ruovdeáiggis. Čatnašupmi lundui oidnui luondduálbmoga oskkus, man mielde máilmmi lei vuoiŋŋaid čađa deavdán duođalašvuohta. Olbmo ealáhusat sáhtte lihkosmuvvat dušše oktasašbargguin luonddufámuiguin. Olbmot fáruhedje vahágahttimis luonddu, daningo dat livččii mearkkašan seahkáneami Ipmila dujiide. Lundui čatnasan álbmoga osku lei syrialaš, jahkodatgirdui ja eallima molsašuddamii čatnašuvvan. Luonddu iešvuođaid dárkkes dovdan lei dat vuođđoeaktu, mainna olbmo doaimmat ledje heivehuvvon luonddu vuođđobuvttadeapmái muttágin. Jahkodatgierdu ja lotnolasealáhusat leat leamašan eallima vuođđun. Jahkodatgierdu ii leat soaittáhaga veagas ja passiivvalaš, muhto sámi servodat, siidaortnet lei bures organiserejuvvon. Sápmelaččat leat heivehan maiddái luonddu iežas ulbmiliidda. Sii leat váldán atnui oalle geavatlaččat ođđa teknihka, seammá go ođđa ealáhusaidge, ovdamearkka dihte boazo-, sávza- ja gáicadoalu. Servodaga nuppástuvvama leat maiddái sáhttán dagahit kriissat. Dat leat leamašan luondduroasut, nugo meahci valji nohkan dahjege olbmuid meari stuorrun ássanguovlluin, dahjege ovdamearkka dihte stajidanbivdu, mii duššadii goddenáli. Kriissat dolvo ođđa vuogáiduvvamii. Ovdamearkka dihte goddenáli nohkan doalvvui boazodoalu riegádeapmái. Eanandoallokultuvrii gulli figgamuš stivret luonddu lei ruossalagaid árbevirolaš sámi oainnuin. 😱 kultuvrra leavvan sámiguvlui lei dagahan lohkameahttun váttisvuođaid. Vuovdedoallu, čáhcefámu huksenbarggut, ruvkedoaimmat sihke áhpásmahttin- ja luonddusuodjalandárbbut leat gilvaleaddji luonddugeavaheaddjit, maidda unna álbmoga dárbbut gártet vuollánit. Aiddo dán geažil sámiguovllu boahttevuohta čatnašuvvá gažaldahkii davviguovllu eatnamiid ja čáziid oamasteamis. Sápmelaččaide luondu lea leamašan ođasmahttinbuvtta, man olggobeale olbmot leat váldán háldoseaset, sápmelaččaid mielas ákkáiguin ákkaiguin, mat eai doala juridihkalaččat. Sápmelaččat leat dan mielas, ahte dássedeattu luonddu ja olbmo gaskii lea vejolaš máhcahit dušše máhccamiin dán árbevirolaš dihtui, masa boares sápmelaš servodaga eallinvuohki vuođđuduvai. Sámi govvádusaid árbevierru
    • «earálaganat» ➞ [typo]
      • «earáláganat»
      • «earálágánat»
    • «sáhttan» ➞ [typo]
      • «sáhttán»
      • «máhttán»
    • «nuppeláhkai» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «nuppe láhkai»
    • «seahkeneami» ➞ [typo]
      • «seahkáneami»
      • «seahkenámi»
    • «syklalaš» ➞ [typo]
      • «syrialaš»
    • «Teknihkalaš-industirála» ➞ [typo]
      • «sámeguvlui» ➞ [typo]
        • «sámiguvlui»
      • «sámeguovllu» ➞ [typo]
        • «sámiguovllu»
      • «čážiid» ➞ [typo]
        • «čáziid»
      • «olggobeal» ➞ [typo]
        • «olggobeale»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «ákkaiguin,»
Sámi kultuvrra siskkáldas erohusat vuođđuduvvet Davvi-Fennoskandia lundui. Sápmelaččaid ássanguovllu sierra duovdagat leat luonddueanadagaid beales earáláganat gaskaneaset. Viiddes davviguovllu goahccevuovdeavádat ollá Ruoŧa ja Suoma Lappi leanaid čađa gitta Guoládahkii. Ássanguovllu davvioasis lea riddoguovlu, mii ollá Atlántii ja Jiekŋamerrii. Goahccevuovdeavádaga ja rittu gaskii báhcá duottarguovlu, mii datge nuppástuvvá vuollegis eatnamiin gitta Giellasa ceakko várrin. Sierralágan eanadattiippat leat riegádahttán nuppe dáfus sierralágan ealáhusaid, nuppe dáfus hábmen lunddolaš rádjaavádagaid kulturjoavkkuid gaskii. Erohusaid, maid kulturráját leat hábmen, sáhttá oaidnit dán áigge ealáhusaid, giela ja ávnnaslaš kultuvrra mihtilmasvuođain. Buot giellajoavkkuide oktasažžan leat leamašan goittotge eallinvuogi vuogáiduvvan luonddu jahkodatgirdui ja báikkálaš luonddubirrasii. Sámiguovllu luondu lea diliidis beales vátnašattot ja galmmas, nu ahte eará ealáhusat go luondduealáhusat eai leat sáhttán dáhkidit olbmui eallinvejolašvuođaid. Sápmelaččat leat ovddidan dáiddu birget bures oallege guorba diliin ja guovlluin, main eará olbmot eai leat sáhttán doaibmat. Namuhuvvon eallinvuohki ii leat sáhttán goittotge ealihit menddo stuorra álbmoga, nuppe láhkai go eanadoallu. Danin sápmelaččaid mearri lea bisson álot viehka uhccin. Sápmelaš eallinvuohki lea vuođđuduvvan dássedettolaš oktavuhtii luondduin. Olbmot leat geavahan birrasa seastevaččat. Luonddu nuppástuhttin, ovdamearkka dihte čuohppamat ja dulvadeamit, leamašan hárvenaččat sápmelaččaide. Go servodagat sturro, de olbmot sáhtte gártat stajidit juoba bivdduin luonddu. Dánu geavai goddebivddus gaskaáiggis, ja vejolaččat fáles- ja njuorjjobivddus ovdalis ruovdeáiggis. Čatnašupmi lundui oidnui luondduálbmoga oskkus, man mielde máilmmi lei vuoiŋŋaid čađa deavdán duođalašvuohta. Olbmo ealáhusat sáhtte lihkosmuvvat dušše oktasašbargguin luonddufámuiguin. Olbmot fáruhedje vahágahttimis luonddu, daningo dat livččii mearkkašan seahkáneami Ipmila dujiide. Lundui čatnasan álbmoga osku lei syrialaš, jahkodatgirdui ja eallima molsašuddamii čatnašuvvan. Luonddu iešvuođaid dárkkes dovdan lei dat vuođđoeaktu, mainna olbmo doaimmat ledje heivehuvvon luonddu vuođđobuvttadeapmái muttágin. Jahkodatgierdu ja lotnolasealáhusat leat leamašan eallima vuođđun. Jahkodatgierdu ii leat soaittáhaga veagas ja passiivvalaš, muhto sámi servodat, siidaortnet lei bures organiserejuvvon. Sápmelaččat leat heivehan maiddái luonddu iežas ulbmiliidda. Sii leat váldán atnui oalle geavatlaččat ođđa teknihka, seammá go ođđa ealáhusaidge, ovdamearkka dihte boazo-, sávza- ja gáicadoalu. Servodaga nuppástuvvama leat maiddái sáhttán dagahit kriissat. Dat leat leamašan luondduroasut, nugo meahci valji nohkan dahjege olbmuid meari stuorrun ássanguovlluin, dahjege ovdamearkka dihte stajidanbivdu, mii duššadii goddenáli. Kriissat dolvo ođđa vuogáiduvvamii. Ovdamearkka dihte goddenáli nohkan doalvvui boazodoalu riegádeapmái. Eanandoallokultuvrii gulli figgamuš stivret luonddu lei ruossalagaid árbevirolaš sámi oainnuin. kultuvrra leavvan sámiguvlui lei dagahan lohkameahttun váttisvuođaid. Vuovdedoallu, čáhcefámu huksenbarggut, ruvkedoaimmat sihke áhpásmahttin- ja luonddusuodjalandárbbut leat gilvaleaddji luonddugeavaheaddjit, maidda unna álbmoga dárbbut gártet vuollánit. Aiddo dán geažil sámiguovllu boahttevuohta čatnašuvvá gažaldahkii davviguovllu eatnamiid ja čáziid oamasteamis. Sápmelaččaide luondu lea leamašan ođasmahttinbuvtta, man olggobeale olbmot leat váldán háldoseaset, sápmelaččaid mielas ákkáiguin ákkaiguin, mat eai doala juridihkalaččat. Sápmelaččat leat dan mielas, ahte dássedeattu luonddu ja olbmo gaskii lea vejolaš máhcahit dušše máhccamiin dán árbevirolaš dihtui, masa boares sápmelaš servodaga eallinvuohki vuođđuduvai. Sámi govvádusaid árbevierru
Sámi kultuvrra siskkáldas erohusat vuođđuduvvet Davvi-Fennoskandia lundui. Sápmelaččaid ássanguovllu sierra duovdagat leat luonddueanadagaid beales earáláganat gaskaneaset. Viiddes davviguovllu goahccevuovdeavádat ollá Ruoŧa ja Suoma Lappi leanaid čađa gitta Guoládahkii. Ássanguovllu davvioasis lea riddoguovlu, mii ollá Atlántii ja Jiekŋamerrii. Goahccevuovdeavádaga ja rittu gaskii báhcá duottarguovlu, mii datge nuppástuvvá vuollegis eatnamiin gitta Giellasa ceakko várrin. Sierralágan eanadattiippat leat riegádahttán nuppe dáfus sierralágan ealáhusaid, nuppe dáfus hábmen lunddolaš rádjaavádagaid kulturjoavkkuid gaskii. Erohusaid, maid kulturráját leat hábmen, sáhttá oaidnit dán áigge ealáhusaid, giela ja ávnnaslaš kultuvrra mihtilmasvuođain. Buot giellajoavkkuide oktasažžan leat leamašan goittotge eallinvuogi vuogáiduvvan luonddu jahkodatgirdui ja báikkálaš luonddubirrasii. Sámiguovllu luondu lea diliidis beales vátnašattot ja galmmas, nu ahte eará ealáhusat go luondduealáhusat eai leat sáhttán dáhkidit olbmui eallinvejolašvuođaid. Sápmelaččat leat ovddidan dáiddu birget bures oallege guorba diliin ja guovlluin, main eará olbmot eai leat sáhttán doaibmat. Namuhuvvon eallinvuohki ii leat sáhttán goittotge ealihit menddo stuorra álbmoga, nuppe láhkai go eanadoallu. Danin sápmelaččaid mearri lea bisson álot viehka uhccin. Sápmelaš eallinvuohki lea vuođđuduvvan dássedettolaš oktavuhtii luondduin. Olbmot leat geavahan birrasa seastevaččat. Luonddu nuppástuhttin, ovdamearkka dihte čuohppamat ja dulvadeamit, leamašan hárvenaččat sápmelaččaide. Go servodagat sturro, de olbmot sáhtte gártat stajidit juoba bivdduin luonddu. Dánu geavai goddebivddus gaskaáiggis, ja vejolaččat fáles- ja njuorjjobivddus ovdalis ruovdeáiggis. Čatnašupmi lundui oidnui luondduálbmoga oskkus, man mielde máilmmi lei vuoiŋŋaid čađa deavdán duođalašvuohta. Olbmo ealáhusat sáhtte lihkosmuvvat dušše oktasašbargguin luonddufámuiguin. Olbmot fáruhedje vahágahttimis luonddu, daningo dat livččii mearkkašan seahkáneami Ipmila dujiide. Lundui čatnasan álbmoga osku lei syrialaš, jahkodatgirdui ja eallima molsašuddamii čatnašuvvan. Luonddu iešvuođaid dárkkes dovdan lei dat vuođđoeaktu, mainna olbmo doaimmat ledje heivehuvvon luonddu vuođđobuvttadeapmái muttágin. Jahkodatgierdu ja lotnolasealáhusat leat leamašan eallima vuođđun. Jahkodatgierdu ii leat soaittáhaga veagas ja passiivvalaš, muhto sámi servodat, siidaortnet lei bures organiserejuvvon. Sápmelaččat leat heivehan maiddái luonddu iežas ulbmiliidda. Sii leat váldán atnui oalle geavatlaččat ođđa teknihka, seammá go ođđa ealáhusaidge, ovdamearkka dihte boazo-, sávza- ja gáicadoalu. Servodaga nuppástuvvama leat maiddái sáhttán dagahit kriissat. Dat leat leamašan luondduroasut, nugo meahci valji nohkan dahjege olbmuid meari stuorrun ássanguovlluin, dahjege ovdamearkka dihte stajidanbivdu, mii duššadii goddenáli. Kriissat dolvo ođđa vuogáiduvvamii. Ovdamearkka dihte goddenáli nohkan doalvvui boazodoalu riegádeapmái. Eanandoallokultuvrii gulli figgamuš stivret luonddu lei ruossalagaid árbevirolaš sámi oainnuin. kultuvrra leavvan sámiguvlui lei dagahan lohkameahttun váttisvuođaid. Vuovdedoallu, čáhcefámu huksenbarggut, ruvkedoaimmat sihke áhpásmahttin- ja luonddusuodjalandárbbut leat gilvaleaddji luonddugeavaheaddjit, maidda unna álbmoga dárbbut gártet vuollánit. Aiddo dán geažil sámiguovllu boahttevuohta čatnašuvvá gažaldahkii davviguovllu eatnamiid ja čáziid oamasteamis. Sápmelaččaide luondu lea leamašan ođasmahttinbuvtta, man olggobeale olbmot leat váldán háldoseaset, sápmelaččaid mielas ákkaiguin ákkaiguin, mat eai doala juridihkalaččat. Sápmelaččat leat dan mielas, ahte dássedeattu luonddu ja olbmo gaskii lea vejolaš máhcahit dušše máhccamiin dán árbevirolaš dihtui, masa boares sápmelaš servodaga eallinvuohki vuođđuduvai. Sámi govvádusaid árbevierru
    • «.  kultuvrra» ➞ [double-space-before]
      • «. kultuvrra»
    • «ákkáiguin» ➞ [typo]
      • «ákkaiguin»
      • «árkkaiguin»
      • «lákkaiguin»
      • «áŋkkaiguin»
      • «kákkaiguin»
      • «gákkaiguin»
      • «áikkaiguin»
Sápmelaččat leat vissásitge okta dain álbmogiin máilmmis, main lea čállojuvvon eanemusat girjjálašvuođas. Govvádusaide sápmelaččaid duođalaš diliin lea váikkuhan olu girječálli kultuvrralaš ja servodatlaš duogáš. Girjjálašvuođa Sápmi/Lappi/Lapland ja lappalainen/lapp leamašan doahpagat, main lea iežas historjjá ja jurddahistorjjálaš árbevierru ja doahpagat. Daid eksisteansa lea vuođđuduvvan viehka guhkás "lulli" dárbbuide. Sápmelaččat leat vissásitge okta dain álbmogiin máilmmis, main lea čállojuvvon eanemusat girjjálašvuođas. Govvádusaide sápmelaččaid duođalaš diliin lea váikkuhan olu girječálli kultuvrralaš ja servodatlaš duogáš. Girjjálašvuođa Sápmi/Lappi/Lapland ja lappalainen/lapp leamašan doahpagat, main lea iežas historjjá ja jurddahistorjjálaš árbevierru ja doahpagat. Daid eksisteansa lea vuođđuduvvan viehka guhkás "lulli" dárbbuide. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sápmelaččat leat vissásitge okta dain álbmogiin máilmmis, main lea čállojuvvon eanemusat girjjálašvuođas. Govvádusaide sápmelaččaid duođalaš diliin lea váikkuhan olu girječálli kultuvrralaš ja servodatlaš duogáš. Girjjálašvuođa Sápmi/Lappi/Lapland ja lappalainen/lapp leamašan doahpagat, main lea iežas historjjá ja jurddahistorjjálaš árbevierru ja doahpagat. Daid eksisteansa lea vuođđuduvvan viehka guhkás "lulli" dárbbuide.
Sápmelaččat leat vissásitge okta dain álbmogiin máilmmis, main lea čállojuvvon eanemusat girjjálašvuođas. Govvádusaide sápmelaččaid duođalaš diliin lea váikkuhan olu girječálli kultuvrralaš ja servodatlaš duogáš. Girjjálašvuođa Sápmi/Lappi/Lapland ja Lappalainen/nappo leamašan doahpagat, main lea iežas historjjá ja jurddahistorjjálaš árbevierru ja doahpagat. Daid eksisteansa lea vuođđuduvvan viehka guhkás "lulli" dárbbuide.
    • «lappalainen» ➞ [typo]
      • «Lappalainen»
    • «lapp» ➞ [typo]
      • «nappo»
      • «lasi»
Álggu rájes diđolašvuohta ja myhtat seahkanedje ja čohkiidedje Sápmái (Lappi/Lapland) guoski girjjálašvuođas. Juo Tacitus govvádus lei šaddan klišen , maid áigebaji čállit geavahedje go govvidedje luođuálbmogiid. Fennit ledje primitiiva meahccebivdit, muhto lihkolačat oktageardánisvuođasteaset , daningo sii eai dárbbašan bivastuddat eanandoallobargguin. Boarraseamos sámiid govvideaddjiide gullet maiddái Prokopius ja Jordanes (jagis 550), Paulus Diaconus (795), dáža Ottar (894), Adam Bremenilaš (1070) ja Saxo Grammaticus (1200). Sii bukte ovdan govvádusaineaset ođđa detáljjaid: sápmelaččat ledje čuoigit , sii orro guovlluin, gos beaivváš ii luoitán ihkku, sii ledje fámolaš noaiddástallit. Dátge nannejedje gova, mii lei dakka ovdal. Dihto myhtalaš, máŋgii ártegis oainnut geardduhuvvojedje girjjis nubbái ja go dát dáhpáhuvai ođđasit ain ođđasit, de nannii oainnu. Duođalaš áicagat sáhttet dulkojuvvot boastut ja dain riegáda myhta, mii doalvu ođđa myhtaide. Ođđa, juoba revolutionára diehtodulvvi Sámis mearkkašii Olaus Magnus Gothusa 1500-logu beallemuttos . Nuppe gežiid go su ovddasmannit, Olaus Magnus vuođđudii govvádusaidis oassin juoba persovnnalaš vásáhusaide, leihan son ieš johtán gitta Durdnosa rájes. Maiddái ođđa diđolašvuohta davviguovlluin gávdnogođii, go hálddahuslaš ja vuoiŋŋalaš doaibma leavvagođii. Johannes Schefferusa klassihkalaš-girji jagis 1673 lei vuosttas monografia , mii gieđahalai sápmelaččaid ja gullá juo čielgasit dieđalaš jurddašeami vuollai. 1600-logu rájes Sámis johte eanet ain eanet dutkit, eiseválddit ja turisttat, geat barggus dahjege mátkkošteami lassin čálle vásáhusaideaset ja oainnuideaset. Galledemiide ledje máŋggat sivat. Boarrasut áiggiin gávpealbmát figge gávdnat gálvvuid ja ođđa geinnodagaid, dasto báhpat figge lebbet oskkuset ja čoaggit ruđa, 1600-logu loahpageaže rájes dieđalaš sáhkaváibmilvuohta ja eksotihka ohcan dolvo Sápmái, ja dan čuovui ulbmil davviguovllu luondduriggodagaid geavaheamis, man ákkastalle diehtagiin. Girjjálašvuođa mearri Sámis stuorui 1700-logu loahpageahčen njuolgut dulvin. Dan sáhttá juohkit oainnus beales roavvát guovtti luohkkái, mat leat seilon gitta otná rádjai. Aitosaš mátkegirjjálašvuohta viidánii 1700-logu čuvgehusa ja earenoamážit romantihka mielde, dalle olgoriikka mátkkošteaddjit johte olus Sámis geahččamin Eurohpa doppimus periferia eallinvuogi ja dan eksohtalaš luondduálbmoga. Sis lei čielgasit olggobeal oaidnu. Nubbin boares Sámi girjjálašvuođa váldosuorgin ledje áššedovdiid dahjege Sámis orron virgealbmáid čállán čilgehusat, relašuvnnat, dahjege govvádusat (beskrifningar). Dánu čálle dávjá báhpat, geat ledje Sámi vuosttas čuvggiidan olbmuid. Sii ledje hárjánan sártniid ráhkadettiin sátnegeavaheapmái ja sin luonddudieđalaš dahjege sosiálalaš astoáiggebuđaldusaide dávjá laktasii muituimerkejumi dárbu. Áššedovdiid govvádusat vuođđuduvve dávjá systemáhtalaš ráhkadusa ala. Go ođđaássan leavai beaktilit davás 1700-logus, de Sámi govvádusat nuppástuvve, mii váikkuhii sakka gitta 1900-logu rádjai. Eanandoallu deattuhuvvogođii ja biddjui vuostálágaid sámegovvádusaiguin. Áššedovdiid ovdanbuktojumiin addui olluge sadji Sámi ekonomalaš vejolašvuođaid suokkardallamii, muhto maiddái olggobeal mátkkošteaddjit buktigohte ovdan aivvetge eanandoalu mearkkašumi ealáhusaid vuođđun maiddái Sámis. 1800-logu áigge mátkkošteaddjiid , áššedovdiid ja maiddái eiseválddiid namalassii eanandoalliid bajásgeahččan nuppástuvvagođii čalmmehis gaivámin dušše dasa, ahte eanandoallu dahká ávdugassan davviguovlluin. Dan atnigohte nággárit áidna rivttes ealáhussan maiddái Sámis, vaikke dat čájehii iežas dávjá buot fuonimus molssaeaktun. Ođđaássiid diliid govvádusain geardduhuvvojedje váidalusat das, ahte eanandoallu Sámis orru leamen bistevaš oaivvi dáhkun seaidnái. Beroštumi čuozáhahkan badjánage eanandoalliid sitkatvuohta. 1800-logus áššedovdiid govvádusain badjánedje guovddážii dieđalaš girjjit, ja dihto mystalašvuohta sápmelaččaid birra jávkagođii. Máŋggat myhtat, nugo govva vigiheamet álgoálgosaš ja geafes, vaikke lihkolaččat eahpečuvgehuvvon álbmogis, goittotge seilo. Datge deattuhedje ruossalasvuođaid luonddudili ja "ovdánan" kultuvrra gaskkas, mii bođii ovdan earenoamážit čalbmáičuohcci vugiin Norgga ja Ruota dieđalaš ságastallamiin 1800-logu beallemuttu maŋŋá. Sápmelaččaid historjá Álggu rájes diđolašvuohta ja myhtat seahkanedje ja čohkiidedje Sápmái (Lappi/Lapland) guoski girjjálašvuođas. Juo Tacitus govvádus lei šaddan klišean , maid áigebaji čállit geavahedje go govvidedje luođuálbmogiid. Fennit ledje primitiiva meahccebivdit, muhto lihkolaččat oktageardánvuođasteaset , daningo sii eai dárbbašan bivastuddat eanandoallobargguin. Boarráseamos sámiid govvideddjiide gullet maiddái Prokopius ja Jordanes (jagis 550), Paulus Diaconus (795), dáža Ottar (894), Adam Bremenilaš (1070) ja Saxo Grammaticus (1200). Sii bukte ovdan govvádusaineaset ođđa detáljjaid: sápmelaččat ledje čuoigit , sii orro guovlluin, gos beaivváš ii luoitán ihkku, sii ledje fámolaš noaiddástallit. Dátge nannejedje gova, mii lei dakka ovdal. Dihto myhtalaš, máŋgii ártegis oainnut geardduhuvvojedje girjjis nubbái ja go dát dáhpáhuvai ođđasit ain ođđasit, de nannii oainnu. Duođalaš áicagat sáhttet dulkojuvvot boastut ja dain riegáda myhta, mii doalvu ođđa myhtaide. Ođđa, juoba revolutionára diehtodulvvi Sámis mearkkašii Olaus Magnus Gothusa 1500-logu beallemuttus . Nuppe gežiid go su ovddasmannit, Olaus Magnus vuođđudii govvádusaidis oassin juoba persovnnalaš vásáhusaide, leihan son ieš johtán gitta Durdnosa rájes. Maiddái ođđa diđolašvuohta davviguovlluin gávdnogođii, go hálddahuslaš ja vuoiŋŋalaš doaibma leavvagođii. Johannes Schefferusa klassihkalaš girji jagis 1673 lei vuosttas monografiija , mii gieđahalai sápmelaččaid ja gullá juo čielgasit dieđalaš jurddašeami vuollai. 1600-logu rájes Sámis johte eanet ain eanet dutkit, eiseválddit ja turisttat, geat barggus dahjege mátkkošteami lassin čálle vásáhusaideaset ja oainnuideaset. Galledemiide ledje máŋggat sivat. Boarrásut áiggiin gávpealbmát figge gávdnat gálvvuid ja ođđa geinnodagaid, dasto báhpat figge lebbet oskkuset ja čoaggit ruđa, 1600-logu loahpageaže rájes dieđalaš sáhkaváibmilvuohta ja eksotihka ohcan dolvo Sápmái, ja dan čuovui ulbmil davviguovllu luondduriggodagaid geavaheamis, man ákkastalle diehtagiin. Girjjálašvuođa mearri Sámis stuorui 1700-logu loahpageahčen njuolgut dulvin. Dan sáhttá juohkit oainnus beales roavvát guovtti luohkkái, mat leat seilon gitta otná rádjai. Aitosaš mátkegirjjálašvuohta viidánii 1700-logu čuvgehusa ja earenoamážit romantihka mielde, dalle olgoriikka mátkkošteaddjit johte olus Sámis geahččamin Eurohpá doppimus periferiija eallinvuogi ja dan eksohtalaš luondduálbmoga. Sis lei čielgasit olggobeale oaidnu. Nubbin boares Sámi girjjálašvuođa váldosuorgin ledje áššedovdiid dahjege Sámis orron virgealbmáid čállán čilgehusat, relašuvnnat, dahjege govvádusat (beskrifningar). Dánu čálle dávjá báhpat, geat ledje Sámi vuosttas čuvggiidan olbmuid. Sii ledje hárjánan sártniid ráhkadettiin sátnegeavaheapmái ja sin luonddudieđalaš dahjege sosiálalaš astoáiggebuđaldusaide dávjá laktásii muituimerkejumi dárbu. Áššedovdiid govvádusat vuođđuduvve dávjá systemáhtalaš ráhkadusa ala. Go ođđaássan leavai beaktilit davás 1700-logus, de Sámi govvádusat nuppástuvve, mii váikkuhii sakka gitta 1900-logu rádjai. Eanandoallu deattuhuvvogođii ja biddjui vuostálágaid sámegovvádusaiguin. Áššedovdiid ovdanbuktojumiin addui olluge sadji Sámi ekonomalaš vejolašvuođaid suokkardallamii, muhto maiddái olggobeale mátkkošteaddjit buktigohte ovdan aivvege eanandoalu mearkkašumi ealáhusaid vuođđun maiddái Sámis. 1800-logu áigge mátkkošteddjiid , áššedovdiid ja maiddái eiseválddiid namalassii eanandolliid bajásgeahččan nuppástuvvagođii čalmmehis gaivámin dušše dasa, ahte eanandoallu dahká ávdugassan davviguovlluin. Dan atnigohte nággárit áidna rivttes ealáhussan maiddái Sámis, vaikke dat čájehii iežas dávjá buot fuonimus molssaeaktun. Ođđaássiid diliid govvádusain geardduhuvvojedje váidalusat das, ahte eanandoallu Sámis orru leamen bistevaš oaivvi dáhkun seaidnái. Beroštumi čuozáhahkan badjánage eanandolliid sitkatvuohta. 1800-logus áššedovdiid govvádusain badjánedje guovddážii dieđalaš girjjit, ja dihto mystalašvuohta sápmelaččaid birra jávkagođii. Máŋggat myhtat, nugo govva vigiheamet álgoálgosaš ja geafes, vaikke lihkolaččat eahpečuvgehuvvon álbmogis, goittotge seilo. Datge deattuhedje ruossalasvuođaid luonddudili ja "ovdánan" kultuvrra gaskkas, mii bođii ovdan earenoamážit čalbmáičuohcci vugiin Norgga ja Ruoŧa dieđalaš ságastallamiin 1800-logu beallemuttu maŋŋá. Sápmelaččaid historjá 1 No errors found
Sápmelaččaid historjá ollá jahkeduháhiid duohkai. Dat ii leat goittotge álot bisson seammaláganin, muhto vásihan stuorrage doajáhagaid. Sápmelaččat leat gártan vuogáiduvvat nu luonddudiliide go olgguldas deattuidege. Sápmelaččaid vuoigatvuođat iežaset guovlluid hálddašeapmái heite leamen fámus maŋimustá 1700-logus. Olgguldas deaddu doalvvui goittotge mieđaid mieđaid sápmelaččaid oktasašbarggu ovdáneapmái. Sápmelaččaid historjá ollá jahkeduháhiid duohkai. Dat ii leat goittotge álot bisson seammaláganin, muhto vásihan stuorrage doajáhagaid. Sápmelaččat leat gártan vuogáiduvvat nu luonddudiliide go olgguldas deattuidege. Sápmelaččaid vuoigatvuođat iežaset guovlluid hálddašeapmái heite leamen fámus maŋimustá 1700-logus. Olgguldas deaddu doalvvui goittotge mieđaid mieđaid sápmelaččaid oktasašbarggu ovdáneapmái. 1 No errors found
Sápmelaččat leat daid olbmuid maŋisboahttit, geat orro Davvi-Fennoskandias dalánaga jiekŋabaji maŋŋá sullii 10 000 jagi áigi. Etnihkalaš sápmelašvuođas sáhttit hállat easkka dalle, go sámegiella riegádii suopmelaš-ugralaš giellaoktavuođa jávkama maŋŋá. Almmolaš oainnu mielde dat dáhpáhuvai maŋimustá 2. jahkeduháhis oKr. Sivvan dasa lei ealáhusaid sierraneapmi ja das vuolgán kultuvrra nuppástuvvan. Suoma riddoguovllu álbmot válddii atnui ng. veahčerákšokultuvrra ja dan fáro bohte eanandoallu ja gievra oarjeguovllu (germánalaš) váikkuhusat. Dan sadjái siseatnama ássit seailluhedje eallinvugiideaset, mat vuođđuduvve bivdui. Oktanaga go nuortaguovlluid váikkuhusat olle siseatnama ássiid rádjai, de sii seammás earránedje "suopmelaččain", geaid giella ja genaárbi oaččui ollu indoeurohpalaš váikkuhusaid. Maŋimustá 1. jahkeduháhis sámegiella lei sierra giellahápmi, dan hálli álbmot leavai oppa Davvi-Fennoskandia guvlui. Sápmelaččaid boarraseamos gálduin "fenni" dahjege "skritifinni", 1200-logu rájes "lappalaiset") ássanguovlu ja lávdanviidodat ledje viidásepmosat áigelogu álggu báliin gitta 1000-lohkui. Sápmelaččat orro Ladogas gitta Jiekŋameara rittuide ja Gaska-Skandinavias gitta Vienameara rittuide. Earret máttaoarje- ja máttarittuid oppa dálá Suoma guovlu lei sápmelaččaid ássanguovlu. Suopmelaš ođđaássiid deattu geažil sápmelaš ássan suttai goittotge johtilit oktii nu, ahte 1500-logus sápmelaččat eai šat gávdnon mátta Suomas . Sápmelaččat leat leamašan váldooasis bivdoálbmot, man eallinvuohki vuođđuduvai duháhiid jagiid lotnolasealáhusaide. Goddebivdu lei gitta 1500-logu rádjai bures gánnáhahtti ealáhus, man buktagiid vuovdaledje gitta Gaska-Eurohpa rádjai. Lotnolasdoalus jahkodatgirdui gulai maiddái guolástus nu meara alde go jogain ja jávrriinge, lodden, murjen ja čoaggin. Meahccesápmelaš servodat lea bures organiserejuvvon: vuođđoovttadahkan ledje bearrašiin dahjege sogain šaddan siiddat, maid fierpmádat govčai oppa Davvi-Fennoskandia. Olbmot leat sáhttán bargat juo jahkeduháhiid smávva boazodoaluin, masa gulai vuojána ja vuođgŋinbohcco geavaheapmi ja maiddái bohcco bahčin. Dan sadjái viiddes boazodoallu bohciidii dálá dieđu mielde easkka 1500- ja 1600-logus. Njuolgut stajideapmin šaddan bivdu geahpedii gottiid meari, ja go guohtoneatnamat báhce guorusin, de boazodoallu lei jierbmámus vuohki joatkit boares ealáhusa. Boazodoalliid earenoamáš dáidun ja diehtun sirdašuvve gotti dovdamuš, namahusat ja teknihkka. Boazodoallu mearridišgođii eallinvuogi, mii šattai johtti ( nomadalaš ) eallinvuohkin: badjeolbmot johte bearrašiiguin dahje fulkkiiguin ealuideasetguin. Ealuid lassáneapmi nuppástuhtii boazodoalu váldobargun, masa eará ealáhusat doibme lassiealáhussan. Boazodoallu viidánii fámolaččat: eana váldui atnui guohtoeatnamin , ja vai siiddat besse seastit guohtoneatnamiid, de dat johte guhkesge mátkkiid vuovdeguovlluid ja rittu gaskasaš duoddariin. Dan mielde maiddái árbevirolaš siida, man vuođđun lei leamašan jahkodatgierdu viehka unna guovllus, nuppástuvai guhkedáleš avvin. Sámi servodat gárttai earenoamážit 1500-logu rájes maiddái olggobealde vuolggahuvvon nuppástusaid sisa. Davviriikkat figge fidnet iežaset davviguovlluid riikkaset stáđis oassin. Dat dáhpáhuvai golmma guovddášvugiin. Vuolggahusbargguin figge riikkat čujuhit iežaset oamasteami davvin. Riikkat dorjo davás ođasásahusa, ná riikkat figge dorvvastit bissovaš ássama. Servodatlaš hálduiváldima vehkiin duddejuvvui boares sámi servodathápmi davviriikkaid hálddahusortnegiin. Dološ sámeguovllut juhkkojedje mieđaid mieđaid maiddái rádjaortnemiid vuođul. Vuosttas soahpamušat ledje dahkkon juo 1200- ja 1300-logus, muhto vuosttas čielga rádjá davvin lei Teusinaráfi rádjá jagis 1595. Ruota ja Ruošša gaskasaš rádjegeassin juohkigođii dan rájes sápmelaččaid nuorta- ja oarjeguovllu kulturbiriide. Maŋit váldegottirádjá Gilbbesjávrris gitta Golmmešoaivái meroštallui jagi 1751 Strömstada soahpamušas. Dasa gulai sierra soahpamuš, Sámekodisilla, mas sápmelaččaid boares vuoigatvuođat dovddastuvvojedje, earet eará vuoigatvuohta rasttildit riikkarájáid. Jagis 1852 rádjá goittotge giddejuvvui. Jagis 1889 giddejuvvui maiddái Ruošša ja Ruota rádjá, mii manai Durdnoseanu mielde. Maŋimuš sámeguovllu guoski rádjá meroštallui jagis 1944 Suoma ja Sovjetlihtu gaskkas. Go ođđaássan davás ahtanušai 1800-logus, de stáhtat ovddidišgohte diđolaš politihka vehkiin váldoálbmoga ovdduid. Sápmelaččain eai lean šat sierra vuoigatvuođat. Doaibmabijut nuppástuvve earenoamážit Norggas njuolggo assimilašuvdnan, ng. dáruiduhttinpolitihkkan, man dorjo eiseválddiid sosiáladarwinisttalaš oainnut. Sii figge nuppástuhttit láhkaásaheami vehkiin sámi kultuvrra norgalaš ideálaid mielde. Suddadanpolitihkka čađahuvvui velá 50-logus. Dalle go váldoálbmoga čárvvát nanosmuvve ja sápmelaččaid eallindilit gáržo, de sápmelaččat áddegohte čearddalaš oktasašbarggu mearkkašumi. Sápmelaččat morránišgohte etnalaččat ja čearddalaččat 1800-logu loahpageahčen Norgga ja Ruota bealde, gos riegádedje báikkálaš sámesearvvit ja vuosttas sámi diehtojuohkingaskaoamit. Maiddái oktasašbargu rájáid rastá vulggii johtui. Dat doalvvui jagis 1917 sámi riikkačoahkkimii Troandimis, Norgga bealde. Oktasašbargu buorránii nuppi máilmmesoađi maŋŋá. Jagis 1953 dollojuvvui Ruoŧa Johkamohkis Sámiid vuosttas konfereansa, mii deattuhii sápmelaččaid vuoigatvuođaid sihke luondduváriide ja giellaseaset. Jurddašuvvo, ahte aitosaš sámi kultuvrra "renesánsa" lea álgán 1960-logu loahpageahčen. Das šaddagohte ođđalágan sámepolitihkka, diehtojuohkingaskaoamit ja dáidda. Sápmelaččat leat daid olbmuid maŋisboahttit, geat orro Davvi-Fennoskándias dalánaga jiekŋabaji maŋŋá sullii 10 000 jagi áigi. Etnihkalaš sápmelašvuođas sáhttit hállat easkka dalle, go sámegiella riegádii suopmelašugralaš giellaoktavuođa jávkama maŋŋá. Almmolaš oainnu mielde dat dáhpáhuvai maŋimustá 2. jahkeduháhis oKr. Sivvan dasa lei ealáhusaid sierraneapmi ja das vuolgán kultuvrra nuppástuvvan. Suoma riddoguovllu álbmot válddii atnui ng. veahčerákšokultuvrra ja dan fáru bohte eanandoallu ja gievra oarjeguovllu (germánalaš) váikkuhusat. Dan sadjái siseatnama ássit seailluhedje eallinvugiideaset, mat vuođđuduvve bivdui. Oktanaga go nuortaguovlluid váikkuhusat olle siseatnama ássiid rádjai, de sii seammás earránedje "suopmelaččain", geaid giella ja genaárbi oaččui ollu indoeurohpalaš váikkuhusaid. Maŋimustá 1. jahkeduháhis sámegiella lei sierra giellahápmi, dan hálli álbmot leavai oppa Davvi-Fenno-Skandia guvlui. Sápmelaččaid boarráseamos gálduin "fenni" dahjege "skritifinni", 1200-logu rájes "lappalaiset") ássanguovlu ja lávdanviidodat ledje viidásamosat áigelogu álggu báliin gitta 1000-lohkui. Sápmelaččat orro Ladogas gitta Jiekŋameara rittuide ja Gaska-Skandinávias gitta Vienameara rittuide. Earret máttaoarje- ja máttarittuid oppa dálá Suoma guovlu lei sápmelaččaid ássanguovlu. Suopmelaš ođđaássiid deattu geažil sápmelaš ássan suttai goittotge johtilit oktii nu, ahte 1500-logus sápmelaččat eai šat gávdnon Mátta-Suomas . Sápmelaččat leat leamašan váldooasis bivdoálbmot, man eallinvuohki vuođđuduvai duháhiid jagiid lotnolasealáhusaide. Goddebivdu lei gitta 1500-logu rádjai bures gánnáhahtti ealáhus, man buktagiid vuovdaledje gitta Gaska-Eurohpá rádjai. Lotnolasdoalus jahkodatgirdui gulai maiddái guolástus nu meara alde go jogain ja jávrriinge, lodden, murjen ja čoaggin. Meahccesápmelaš servodat lea bures organiserejuvvon: vuođđoovttadahkan ledje bearrašiin dahjege sogain šaddan siiddat, maid fierpmádat govččai oppa Davvi-Fennoskandia. Olbmot leat sáhttán bargat juo jahkeduháhiid smávva boazodoaluin, masa gulai vuojána ja vuođgŋinbohcco geavaheapmi ja maiddái bohcco bahčin. Dan sadjái viiddes boazodoallu bohciidii dálá dieđu mielde easkka 1500- ja 1600-logus. Njuolgut stajideapmin šaddan bivdu geahpedii gottiid meari, ja go guohtoneatnamat báhce guorusin, de boazodoallu lei jierbmámus vuohki joatkit boares ealáhusa. Boazodolliid earenoamáš dáidun ja diehtun sirdašuvve gotti dovdamuš, namahusat ja teknihkka. Boazodoallu mearridišgođii eallinvuogi, mii šattai johtti ( nomádalaš ) eallinvuohkin: badjeolbmot johte bearrašiiguin dahje fulkkiiguin ealuideasetguin. Ealuid lassáneapmi nuppástuhtii boazodoalu váldobargun, masa eará ealáhusat doibme lassiealáhussan. Boazodoallu viidánii fámolaččat: eana váldui atnui guohtuneatnamin , ja vai siiddat besse seastit guohtoneatnamiid, de dat johte guhkesge mátkkiid vuovdeguovlluid ja rittu gaskasaš duoddariin. Dan mielde maiddái árbevirolaš siida, man vuođđun lei leamašan jahkodatgierdu viehka unna guovllus, nuppástuvai guhkedáleš avvin. Sámi servodat gárttai earenoamážit 1500-logu rájes maiddái olggobealde vuolggahuvvon nuppástusaid sisa. Davviriikkat figge fidnet iežaset davviguovlluid riikkaset stáđis oassin. Dat dáhpáhuvai golmma guovddášvugiin. Vuolggahusbargguin figge riikkat čujuhit iežaset oamasteami davvin. Riikkat dorjo davás ođasásahusa, ná riikkat figge dorvvastit bissovaš ássama. Servodatlaš hálduiváldima vehkiin duddejuvvui boares sámi servodathápmi davviriikkaid hálddahusortnegiin. Dološ sámeguovllut juhkkojedje mieđaid mieđaid maiddái rádjaordnemiid vuođul. Vuosttas soahpamušat ledje dahkkon juo 1200- ja 1300-logus, muhto vuosttas čielga rádjá davvin lei Teusinaráfi rádjá jagis 1595. Ruoŧa ja Ruošša gaskasaš rádjegeassin juohkigođii dan rájes sápmelaččaid nuorta- ja oarjeguovllu kulturbiriide. Maŋit váldegotterádjá Gilbbesjávrris gitta Golmmešoaivái meroštallui jagi 1751 Strömstada soahpamušas. Dasa gulai sierra soahpamuš, Sámekodisilla, mas sápmelaččaid boares vuoigatvuođat dovddastuvvojedje, earet eará vuoigatvuohta rasttildit riikkarájáid. Jagis 1852 rádjá goittotge giddejuvvui. Jagis 1889 giddejuvvui maiddái Ruošša ja Ruoŧa rádjá, mii manai Duortnoseanu mielde. Maŋimuš sámeguovllu guoski rádjá meroštallui jagis 1944 Suoma ja Sovjetlihtu gaskkas. Go ođđaássan davás ahtanušai 1800-logus, de stáhtat ovddidišgohte diđolaš politihka vehkiin váldoálbmoga ovdduid. Sápmelaččain eai lean šat sierra vuoigatvuođat. Doaibmabijut nuppástuvve earenoamážit Norggas njuolggo assimilašuvdnan, ng. dáruiduhttinpolitihkkan, man dorjo eiseválddiid sosiáladarwinistalaš oainnut. Sii figge nuppástuhttit láhkaásaheami vehkiin sámi kultuvrra norgalaš ideálaid mielde. Suddadanpolitihkka čađahuvvui velá 50-logus. Dalle go váldoálbmoga čárvvát nanosmuvve ja sápmelaččaid eallindilit gáržo, de sápmelaččat áddegohte čearddalaš oktasašbarggu mearkkašumi. Sápmelaččat morránišgohte etnalaččat ja čearddalaččat 1800-logu loahpageahčen Norgga ja Ruoŧa bealde, gos riegádedje báikkálaš sámesearvvit ja vuosttas sámi diehtojuohkingaskaoamit. Maiddái oktasašbargu rájáid rastá vulggii johtui. Dat doalvvui jagis 1917 sámi riikkačoahkkimii Troandimis, Norgga bealde. Oktasašbargu buorránii nuppi máilmmisoađi maŋŋá. Jagis 1953 dollojuvvui Ruoŧa Johkamohkis Sámiid vuosttas konfereansa, mii deattuhii sápmelaččaid vuoigatvuođaid sihke luondduváriide ja giellaseaset. Jurddašuvvo, ahte aitosaš sámi kultuvrra "renesánsa" lea álgán 1960-logu loahpageahčen. Das šaddagohte ođđalágan sámepolitihkka, diehtojuohkingaskaoamit ja dáidda. 1 No errors found
Ruhtadeami ohcan Eanagotti ovddidanruhta Eanagotti ovddidanruhta on Lappi eanagoddeprográmma vuollásaš ovddidanfitnuid ollašuhttimii oaivvilduvvon mearreruhta. Eanagotti ovddidanruđa juohkimis guovlluide mearrida jahkásaččat Bargo- ja ealáhusministeriija. Guovlluidovddidaneiseváldin Lappi Lihttu mearrida mearreruđa geavaheamis guovllustis. Davvi-Suoma EAKR-prográmma 2007-2013 Davvi-Suoma EAKR-prográmma vuođul geahččalit lasihit ođasmahttingilvalannávccaid, stuoridit fitnodagaid, buoridit juvssahahttivuođa ja nannet geasuhusdahkkiid. Ruhtadeami ohcan Eanagotti ovddidanruhta Eanagotti ovddidanruhta lea Lappi eanagoddeprográmma vuollásaš ovddidanfitnuid ollašuhttimii oaivvilduvvon mearreruhta. Eanagotti ovddidanruđa juohkimis guovlluide mearrida jahkásaččat Bargo- ja ealáhusministeriija. Guovlluidovddidaneiseváldin Lappi Lihttu mearrida mearreruđa geavaheamis guovllustis. Davvi-Suoma EAKR-prográmma 2007-2013 Davvi-Suoma EAKR-prográmma vuođul geahččalit lasihit ođasmahttingilvalannávccaid, stuoridit fitnodagaid, buoridit juvssahahttivuođa ja nannet geasuhusdahkkiid. 1 No errors found
EAKR-ruhtadeami sáhttet ohcat fitnodagat, oahppolágádusat, dutkanlágádusat, gielddat, guovlogielddat ja eará vuoigatvuođadohkálaš servošat dahje daid oktiibijut. Ruhtadeami mieđihit Lappi Lihttu, Lappi ELY-guovddáš ja Finnvera. Lappi Lihttu ii mieđit doarjaga ovttaskas fitnodagaid fitnodatdoaimma ovddideapmái. Loga lasi Davvi-Suoma EAKR -prográmmas Interreg IV A Pohjoinen INTERREG IVA Pohjoinen lea EU-prográmma, mainna dorjojuvvo rájiid rasttildeaddji ovttasbargu prográmmabaji 2007-2013 áigge. Dáinna prográmmain geahččalit riikkarájiid rasttildeaddji ovttasbarggu bohte doarjut ekonomalaš ja sosiálalaš ovdáneami prográmmaguovllus. Interreg IV A Pohjoinen prográmma vuođul sáhttá ruhtadit dušše dakkár fitnuid, main lea ollašuhtti uhcimustá guovtte riikkas. Jos fitnus leat ollašuhttit buot golmma riikkas, de dat lohkkojuvvo ánsun. Loga lasi Interreg IV A Pohjoinenis Kolarctic ENPI CBC Kolarctic ENPI CBC 2007-2013 lea Davvikalohta ja Oarjedavvi-Ruošša rájiid rasttildeaddji ovttasbargoprográmma. Dán prográmma vuođul ruhtaduvvojit Suoma, Ruoŧa, Norgga ja Ruošša ovttasbargofitnut. Davviperiferiija Davviperiferiija prográmma doarju Eurohpá boaittobealeguovlluid ekonomalaš, bistevaš ovdáneami fidnoruhtadeami vuođul, man ohcci sáhttá oažžut eanemustá 60 % fidnogoluin. Prográmmaguvlui gullet eanagottit Suomas, Ruoŧas, Norggas, Skotlánddas, Irlánddas ja Davvi-Irlánddas sihke Islánda, Ruonáeana ja Fearasullot ollásit. Davvikalohta ráđđi Davvikalohta ráđđi lea davviriikalaš rádjeovttasbargoorganisašuvdna, man váldoruhtadeaddjin doaibmá Davviriikkaid ministtarráđđi. Davvikalohta ráđis sáhttá ohcat doarjaga dakkár davviriikalaš fidnodoibmii, mii gullá ráđi válljen deattuhussurggiide. EAKR-ruhtadeami sáhttet ohcat fitnodagat, oahppolágádusat, dutkanlágádusat, gielddat, guovlogielddat ja eará vuoigatvuođadohkálaš servošat dahje daid oktiibijut. Ruhtadeami mieđihit Lappi Lihttu, Lappi ELY-guovddáš ja Finnvera. Lappi Lihttu ii mieđit doarjaga ovttaskas fitnodagaid fitnodatdoaimma ovddideapmái. Loga lasi Davvi-Suoma EAKR -prográmmas Interreg IV A Pohjoinen INTERREG IVA Pohjoinen lea EU-prográmma, mainna dorjojuvvo rájiid rasttildeaddji ovttasbargu prográmmabaji 2007-2013 áigge. Dáinna prográmmain geahččalit riikkarájiid rasttildeaddji ovttasbarggu bokte doarjut ekonomalaš ja sosiálalaš ovdáneami prográmmaguovllus. Interreg IV A Pohjoinen prográmma vuođul sáhttá ruhtadit dušše dakkár fitnuid, main lea ollašuhtti uhcimustá guovtte riikkas. Jos fitnus leat ollašuhttit buot golmma riikkas, de dat lohkkojuvvo ánsun. Loga lasi Interreg IV A Pohjoinenis Kolarctic ENPI CBC Kolarctic ENPI CBC 2007-2013 lea Davvikalohta ja Oarjedavvi-Ruošša rájiid rasttildeaddji ovttasbargoprográmma. Dán prográmma vuođul ruhtaduvvojit Suoma, Ruoŧa, Norgga ja Ruošša ovttasbargofitnut. Davviperiferiija Davviperiferiija prográmma doarju Eurohpá boaittobealeguovlluid ekonomalaš, bistevaš ovdáneami fidnoruhtadeami vuođul, man ohcci sáhttá oažžut eanemustá 60 % fidnogoluin. Prográmmaguvlui gullet eanagottit Suomas, Ruoŧas, Norggas, Skotlánddas, Irlánddas ja Davvi-Irlánddas sihke Islánda, Ruonáeana ja Fearasullot ollásit. Davvikalohta ráđđi Davvikalohta ráđđi lea davviriikalaš rádjeovttasbargoorganisašuvdna, man váldoruhtadeaddjin doaibmá Davviriikkaid ministtarráđđi. Davvikalohta ráđis sáhttá ohcat doarjaga dakkár davviriikalaš fidnodoibmii, mii gullá ráđi válljen deattuhussurggiide. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
EAKR-ruhtadeami sáhttet ohcat fitnodagat, oahppolágádusat, dutkanlágádusat, gielddat, guovlogielddat ja eará vuoigatvuođadohkálaš servošat dahje daid oktiibijut. Ruhtadeami mieđihit Lappi Lihttu, Lappi ELY-guovddáš ja Finnvera. Lappi Lihttu ii mieđit doarjaga ovttaskas fitnodagaid fitnodatdoaimma ovddideapmái. Loga lasi Davvi-Suoma EAKR -prográmmas Interreg IV A Pohjoinen INTERREG IVA Pohjoinen lea EU-prográmma, mainna dorjojuvvo rájiid rasttildeaddji ovttasbargu prográmmabaji 2007-2013 áigge. Dáinna prográmmain geahččalit riikkarájiid rasttildeaddji ovttasbarggu bohte doarjut ekonomalaš ja sosiálalaš ovdáneami prográmmaguovllus. Interreg IV A Pohjoinen prográmma vuođul sáhttá ruhtadit dušše dakkár fitnuid, main lea ollašuhtti uhcimustá guovtte riikkas. Jos fitnus leat ollašuhttit buot golmma riikkas, de dat lohkkojuvvo ánsun. Loga lasi Interreg IV A Pohjoinenis Kolarctic ENPI CBC Kolarctic ENPI CBC 2007-2013 lea Davvikalohta ja Oarjedavvi-Ruošša rájiid rasttildeaddji ovttasbargoprográmma. Dán prográmma vuođul ruhtaduvvojit Suoma, Ruoŧa, Norgga ja Ruošša ovttasbargofitnut. Davviperiferiija Davviperiferiija prográmma doarju Eurohpá boaittobealeguovlluid ekonomalaš, bistevaš ovdáneami fidnoruhtadeami vuođul, man ohcci sáhttá oažžut eanemustá 60 % fidnogoluin. Prográmmaguvlui gullet eanagottit Suomas, Ruoŧas, Norggas, Skotlánddas, Irlánddas ja Davvi-Irlánddas sihke Islánda, Ruonáeana ja Fearasullot ollásit. Davvikalohta ráđđi Davvikalohta ráđđi lea davviriikalaš rádjeovttasbargoorganisašuvdna, man váldoruhtadeaddjin doaibmá Davviriikkaid ministtarráđđi. Davvikalohta ráđis sáhttá ohcat doarjaga dakkár davviriikalaš fidnodoibmii, mii gullá ráđi válljen deattuhussurggiide.
EAKR-ruhtadeami sáhttet ohcat fitnodagat, oahppolágádusat, dutkanlágádusat, gielddat, guovlogielddat ja eará vuoigatvuođadohkálaš servošat dahje daid oktiibijut. Ruhtadeami mieđihit Lappi Lihttu, Lappi ELY-guovddáš ja Finneba. Lappi Lihttu ii mieđit doarjaga ovttaskas fitnodagaid fitnodatdoaimma ovddideapmái. Loga lasi Davvi-Suoma EAKR -prográmmas Interreg IV A Pohjoinen INTERREG IVA Pohjoinen lea EU-prográmma, mainna dorjojuvvo rájiid rasttildeaddji ovttasbargu prográmmabaji 2007-2013 áigge. Dáinna prográmmain geahččalit riikkarájiid rasttildeaddji ovttasbarggu bohte doarjut ekonomalaš ja sosiálalaš ovdáneami prográmmaguovllus. Interreg IV A Pohjoinen prográmma vuođul sáhttá ruhtadit dušše dakkár fitnuid, main lea ollašuhtti uhcimustá guovtte riikkas. Jos fitnus leat ollašuhttit buot golmma riikkas, de dat lohkkojuvvo ánsun. Loga lasi Interreg IV A Pohjoinenis Kolarctic ENPI CBC Kolarctic ENPI CBC 2007-2013 lea Davvikalohta ja Oarjedavvi-Ruošša rájiid rasttildeaddji ovttasbargoprográmma. Dán prográmma vuođul ruhtaduvvojit Suoma, Ruoŧa, Norgga ja Ruošša ovttasbargofitnut. Davviperiferiija Davviperiferiija prográmma doarju Eurohpá boaittobealeguovlluid ekonomalaš, bistevaš ovdáneami fidnoruhtadeami vuođul, man ohcci sáhttá oažžut eanemustá 60 % fidnogoluin. Prográmmaguvlui gullet eanagottit Suomas, Ruoŧas, Norggas, Skottlánddas, Irlánddas ja Davvi-Irlánddas sihke Islánda, Ruonáeana ja Fearasullot ollásit. Davvikalohta ráđđi Davvikalohta ráđđi lea davviriikalaš rádjeovttasbargoorganisašuvdna, man váldoruhtadeaddjin doaibmá Davviriikkaid ministtarráđđi. Davvikalohta ráđis sáhttá ohcat doarjaga dakkár davviriikalaš fidnodoibmii, mii gullá ráđi válljen deattuhussurggiide.
    • «Finnvera» ➞ [typo]
      • «Finneba»
    • «Skotlánddas» ➞ [typo]
      • «Skottlánddas»
Sámediggi ohcá giellabargiid SÁFÁ II -prošeavtta várás almmustahttojuvvon ikte 7.12. diibmu 15:56, beaividuvvon odne 8.12. diibmu 17:21 Sámediggi ohcá giellabargiid SÁFÁ II -prošeavtta várás almmustahttojuvvon ikte 7.12. diibmu 15:56, beaiváduvvon odne 8.12. diibmu 17:21 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggi ohcá giellabargiid SÁFÁ II -prošeavtta várás almmustahttojuvvon ikte 7.12. diibmu 15:56, beaividuvvon odne 8.12. diibmu 17:21
Sámediggi ohcá giellabargiid SÁFÁ II -prošeavtta várás almmustahttojuvvon ikte 7.12. diibmu 15:56, beaiváduvvon odne 8.12. diibmu 17:21
    • «beaividuvvon» ➞ [typo]
      • «beaiváduvvon»
      • «deaividuvvon»
      • «bealliduvvon»
      • «leaiciduvvon»
      • «searviduvvon»
Sámekulturguovddáš Sajos Anáris Govva: YLE / Vesa Toppari Sámediggi ohcá dál golbma giellabargi SÁFÁ II -prošeavtta várás, vai besset álggahit prošeavtta olles leavttuin ođđajagimánu álggus. Suoma sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Maria Magga mielde Suoma beale bargiid bálkáhit davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii. Ođđajagimánu álggus álgá davviriikalaš sámegiela fágalaš ja resursaguovddáža ásahanprošeakta SÁFÁ II, man ulbmilin lea organiseret ođđasit sámi giellalávdegotti barggu, nannet sámegielaid ja buoridit giellaovttasbarggu rájáid rastá. Jođihanovddasvástádus 1,5 jagi guhkkosaš prošeavttas lea Suoma sámedikkis ja Suoma sámedikki giellaáššiidčállis Anne-Maria Maggas. Magga muitala, ahte dál leat ohcamin sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas buohkaide golbma giellabargi prošeavtta ollašuhttima várás. - Prošeavtta geavatlaš ollašuhttima várás mii lea ohcan láhkai Suoma bealde golbma giellabargi báikki anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii, muitala Magga. Giellabargit maid Norgii ja Ruŧŧii Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin giellabargit barggašedje fas davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sámedikkiid ođđa giellabargiide leat máŋggalágan doaimmat, muitala Magga. - Sii vástidit giellagáhttemis, terminologiijabarggus, giela normeremis, diehtojuohkimis ja báikenammabargguin. Giellabargit bohtet bargat hui láhkalágaid giellajuhkosiin. Bargit gehččet juohke giellajuhkosa bokte, makkár dárbbut iešguđetge giela bokte leat, dadjá Magga. Ohcanáigi giellabargiid báikkiide Suoma bealde nohká 10.12.2012 d. 16, dan ovdal ferte sáddet ohcamušaid Sajosii. Prošeavtta leat ruhtadan Interreg IVA-Nord prográmmas ja Suomas Lappi lihttu ja Sámediggi, Ruoŧas Sámediggi ja Norggas Sámediggi, Tromssa fylkakommuna ja Norrbotten lenstyrensen. Ailu Valle & Irene Länsman / Yle Sápmi Dán fáttás dássážii: Davviriikkalaš giellaguovddáš maŋŋona Suoma dihte beaividuvvon 10.8. diibmu 10:03 Sámediggái ođđa giellaáššiid čálli beaividuvvon 28.9. diibmu 11:45 Sámekulturguovddáš Sajos Anáris Govva: YLE / Vesa Toppari Sámediggi ohcá dál golbma giellabargi SÁFÁ II -prošeavtta várás, vai besset álggahit prošeavtta olles leavttuin ođđajagimánu álggus. Suoma sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Maria Magga mielde Suoma beale bargiid bálkáhit davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii. Ođđajagimánu álggus álgá davviriikalaš sámegiela fágalaš ja resursaguovddáža ásahanprošeakta SÁFÁ II, man ulbmilin lea organiseret ođđasit sámi giellalávdegotti barggu, nannet sámegielaid ja buoridit giellaovttasbarggu rájáid rastá. Jođihanovddasvástádus 1,5 jagi guhkkosaš prošeavttas lea Suoma sámedikkis ja Suoma sámedikki giellaáššiidčállis Anne-Maria Maggas. Magga muitala, ahte dál leat ohcamin sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas buohkaide golbma giellabargi prošeavtta ollašuhttima várás. - Prošeavtta geavatlaš ollašuhttima várás mii lea ohcan láhkai Suoma bealde golbma giellabargi báikki anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii, muitala Magga. Giellabargit maid Norgii ja Ruŧŧii Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin giellabargit barggašedje fas davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sámedikkiid ođđa giellabargiide leat máŋggalágan doaimmat, muitala Magga. - Sii vástidit giellagáhttemis, terminologiijabarggus, giela normeremis, diehtojuohkimis ja báikenammabargguin. Giellabargit bohtet bargat hui lahkalagaid giellajuhkosiin. Bargit gehččet juohke giellajuhkosa bokte, makkár dárbbut iešguđetge giela bokte leat, dadjá Magga. Ohcanáigi giellabargiid báikkiide Suoma bealde nohká 10.12.2012 d. 16, dan ovdal ferte sáddet ohcamušaid Sajosii. Prošeavtta leat ruhtadan Interreg IVA-Nord prográmmas ja Suomas Lappi lihttu ja Sámediggi, Ruoŧas Sámediggi ja Norggas Sámediggi, Tromssa fylkakommuna ja Norrbotten lenstyrensen. Ailu Valle & Irene Länsman / Yle Sápmi Dán fáttás dássážii: Davviriikkalaš giellaguovddáš maŋŋona Suoma dihte beaiváduvvon 10.8. diibmu 10:03 Sámediggái ođđa giellaáššiid čálli beaiváduvvon 28.9. diibmu 11:45 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámekulturguovddáš Sajos Anáris Govva: YLE / Vesa Toppari Sámediggi ohcá dál golbma giellabargi SÁFÁ II -prošeavtta várás, vai besset álggahit prošeavtta olles leavttuin ođđajagimánu álggus. Suoma sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Maria Magga mielde Suoma beale bargiid bálkáhit davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii. Ođđajagimánu álggus álgá davviriikalaš sámegiela fágalaš ja resursaguovddáža ásahanprošeakta SÁFÁ II, man ulbmilin lea organiseret ođđasit sámi giellalávdegotti barggu, nannet sámegielaid ja buoridit giellaovttasbarggu rájáid rastá. Jođihanovddasvástádus 1,5 jagi guhkkosaš prošeavttas lea Suoma sámedikkis ja Suoma sámedikki giellaáššiidčállis Anne-Maria Maggas. Magga muitala, ahte dál leat ohcamin sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas buohkaide golbma giellabargi prošeavtta ollašuhttima várás. - Prošeavtta geavatlaš ollašuhttima várás mii lea ohcan láhkai Suoma bealde golbma giellabargi báikki anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii, muitala Magga. Giellabargit maid Norgii ja Ruŧŧii Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin giellabargit barggašedje fas davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sámedikkiid ođđa giellabargiide leat máŋggalágan doaimmat, muitala Magga. - Sii vástidit giellagáhttemis, terminologiijabarggus, giela normeremis, diehtojuohkimis ja báikenammabargguin. Giellabargit bohtet bargat hui láhkalágaid giellajuhkosiin. Bargit gehččet juohke giellajuhkosa bokte, makkár dárbbut iešguđetge giela bokte leat, dadjá Magga. Ohcanáigi giellabargiid báikkiide Suoma bealde nohká 10.12.2012 d. 16, dan ovdal ferte sáddet ohcamušaid Sajosii. Prošeavtta leat ruhtadan Interreg IVA-Nord prográmmas ja Suomas Lappi lihttu ja Sámediggi, Ruoŧas Sámediggi ja Norggas Sámediggi, Tromssa fylkakommuna ja Norrbotten lenstyrensen. Ailu Valle & Irene Länsman / Yle Sápmi Dán fáttás dássážii: Davviriikkalaš giellaguovddáš maŋŋona Suoma dihte beaividuvvon 10.8. diibmu 10:03 Sámediggái ođđa giellaáššiid čálli beaividuvvon 28.9. diibmu 11:45
Sámekulturguovddáš Sajos Anáris Govva: YLE / Vesa Toppari Sámediggi ohcá dál golbma giellabargi SÁFÁ II -prošeavtta várás, vai besset álggahit prošeavtta olles leavttuin ođđajagimánu álggus. Suoma sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Maria Magga mielde Suoma beale bargiid bálkáhit davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii. Ođđajagimánu álggus álgá davviriikalaš sámegiela fágalaš ja resursaguovddáža ásahanprošeakta SÁFÁ II, man ulbmilin lea organiseret ođđasit sámi giellalávdegotti barggu, nannet sámegielaid ja buoridit giellaovttasbarggu rájáid rastá. Jođihanovddasvástádus 1,5 jagi guhkkosaš prošeavttas lea Suoma sámedikkis ja Suoma sámedikki giellaáššiidčállis Anne-Maria Maggas. Magga muitala, ahte dál leat ohcamin sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas buohkaide golbma giellabargi prošeavtta ollašuhttima várás. - Prošeavtta geavatlaš ollašuhttima várás mii lea ohcan láhkai Suoma bealde golbma giellabargi báikki anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii, muitala Magga. Giellabargit maid Norgii ja Ruŧŧii Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin giellabargit barggašedje fas davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sámedikkiid ođđa giellabargiide leat máŋggalágan doaimmat, muitala Magga. - Sii vástidit giellagáhttemis, terminologiijabarggus, giela normeremis, diehtojuohkimis ja báikenammabargguin. Giellabargit bohtet bargat hui láhkalágaid giellajuhkosiin. Bargit gehččet juohke giellajuhkosa bokte, makkár dárbbut iešguđetge giela bokte leat, dadjá Magga. Ohcanáigi giellabargiid báikkiide Suoma bealde nohká 10.12.2012 d. 16, dan ovdal ferte sáddet ohcamušaid Sajosii. Prošeavtta leat ruhtadan Interreg IVA-Nord prográmmas ja Suomas Lappi lihttu ja Sámediggi, Ruoŧas Sámediggi ja Norggas Sámediggi, Tromssa fylkakommuna ja Norrbotten 😱. Ailu Valle & Irene Länsman / Yle Sápmi Dán fáttás dássážii: Davviriikkalaš giellaguovddáš maŋŋona Suoma dihte beaiváduvvon 10.8. diibmu 10:03 Sámediggái ođđa giellaáššiid čálli beaiváduvvon 28.9. diibmu 11:45
    • «lenstyrensen» ➞ [typo]
      • «beaividuvvon» ➞ [typo]
        • «beaiváduvvon»
        • «deaividuvvon»
        • «bealliduvvon»
        • «leaiciduvvon»
        • «searviduvvon»
      • «beaividuvvon» ➞ [typo]
        • «beaiváduvvon»
        • «deaividuvvon»
        • «bealliduvvon»
        • «leaiciduvvon»
        • «searviduvvon»
Sámekulturguovddáš Sajos Anáris Govva: YLE / Vesa Toppari Sámediggi ohcá dál golbma giellabargi SÁFÁ II -prošeavtta várás, vai besset álggahit prošeavtta olles leavttuin ođđajagimánu álggus. Suoma sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Maria Magga mielde Suoma beale bargiid bálkáhit davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii. Ođđajagimánu álggus álgá davviriikalaš sámegiela fágalaš ja resursaguovddáža ásahanprošeakta SÁFÁ II, man ulbmilin lea organiseret ođđasit sámi giellalávdegotti barggu, nannet sámegielaid ja buoridit giellaovttasbarggu rájáid rastá. Jođihanovddasvástádus 1,5 jagi guhkkosaš prošeavttas lea Suoma sámedikkis ja Suoma sámedikki giellaáššiidčállis Anne-Maria Maggas. Magga muitala, ahte dál leat ohcamin sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas buohkaide golbma giellabargi prošeavtta ollašuhttima várás. - Prošeavtta geavatlaš ollašuhttima várás mii lea ohcan láhkai Suoma bealde golbma giellabargi báikki anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii, muitala Magga. Giellabargit maid Norgii ja Ruŧŧii Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin giellabargit barggašedje fas davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sámedikkiid ođđa giellabargiide leat máŋggalágan doaimmat, muitala Magga. - Sii vástidit giellagáhttemis, terminologiijabarggus, giela normeremis, diehtojuohkimis ja báikenammabargguin. Giellabargit bohtet bargat hui láhkalágaid giellajuhkosiin. Bargit gehččet juohke giellajuhkosa bokte, makkár dárbbut iešguđetge giela bokte leat, dadjá Magga. Ohcanáigi giellabargiid báikkiide Suoma bealde nohká 10.12.2012 d. 16, dan ovdal ferte sáddet ohcamušaid Sajosii. Prošeavtta leat ruhtadan Interreg IVA-Nord prográmmas ja Suomas Lappi lihttu ja Sámediggi, Ruoŧas Sámediggi ja Norggas Sámediggi, Tromssa fylkakommuna ja Norrbotten . Ailu Valle & Irene Länsman / Yle Sápmi Dán fáttás dássážii: Davviriikkalaš giellaguovddáš maŋŋona Suoma dihte beaiváduvvon 10.8. diibmu 10:03 Sámediggái ođđa giellaáššiid čálli beaiváduvvon 28.9. diibmu 11:45
Sámekulturguovddáš Sajos Anáris Govva: YLE / Vesa Toppari Sámediggi ohcá dál golbma giellabargi SÁFÁ II -prošeavtta várás, vai besset álggahit prošeavtta olles leavttuin ođđajagimánu álggus. Suoma sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Maria Magga mielde Suoma beale bargiid bálkáhit davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii. Ođđajagimánu álggus álgá davviriikalaš sámegiela fágalaš ja resursaguovddáža ásahanprošeakta SÁFÁ II, man ulbmilin lea organiseret ođđasit sámi giellalávdegotti barggu, nannet sámegielaid ja buoridit giellaovttasbarggu rájáid rastá. Jođihanovddasvástádus 1,5 jagi guhkkosaš prošeavttas lea Suoma sámedikkis ja Suoma sámedikki giellaáššiidčállis Anne-Maria Maggas. Magga muitala, ahte dál leat ohcamin sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas buohkaide golbma giellabargi prošeavtta ollašuhttima várás. - Prošeavtta geavatlaš ollašuhttima várás mii lea ohcan láhkai Suoma bealde golbma giellabargi báikki anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii, muitala Magga. Giellabargit maid Norgii ja Ruŧŧii Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin giellabargit barggašedje fas davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sámedikkiid ođđa giellabargiide leat máŋggalágan doaimmat, muitala Magga. - Sii vástidit giellagáhttemis, terminologiijabarggus, giela normeremis, diehtojuohkimis ja báikenammabargguin. Giellabargit bohtet bargat hui láhkalágaid giellajuhkosiin. Bargit gehččet juohke giellajuhkosa bokte, makkár dárbbut iešguđetge giela bokte leat, dadjá Magga. Ohcanáigi giellabargiid báikkiide Suoma bealde nohká 10.12.2012 d. 16, dan ovdal ferte sáddet ohcamušaid Sajosii. Prošeavtta leat ruhtadan Interreg IVA-Nord prográmmas ja Suomas Lappi lihttu ja Sámediggi, Ruoŧas Sámediggi ja Norggas Sámediggi, Tromssa fylkakommuna ja Norrbotten. Ailu Valle & Irene Länsman / Yle Sápmi Dán fáttás dássážii: Davviriikkalaš giellaguovddáš maŋŋona Suoma dihte beaiváduvvon 10.8. diibmu 10:03 Sámediggái ođđa giellaáššiid čálli beaiváduvvon 28.9. diibmu 11:45
    • «Norrbotten .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Norrbotten.»
Ohcejoga máŋggagielatvuođa lea ovttaskas olbmo, servodaga ja gieldda resursa Tove Skutnabb-Kangas lea leamaš váikkuheamen maŋimuš 40 jagi sápmelaččaid gielalaš olmmošvuoigatvuođaid ja sámegielaid árvvusatnima lassáneapmái. Ohcejogas son galledii vuosttas háve 1970-logus loahpageahčen, go son logaldalai sámegielat mánáid vánhemiidda guovttegielatvuođa ovdduin. Su ánsu lea, ahte máŋga vánhema válljejedje dalle mánáidasaset sámegielat oahpahusa. Ohcejoga máŋggagielatvuođa lea ovttaskas olbmo, servodaga ja gieldda resursa Tove Skutnabb-Kangas lea leamaš váikkuheamen maŋimuš 40 jagi sápmelaččaid gielalaš olmmošvuoigatvuođaid ja sámegielaid árvvusatnima lassáneapmái. Ohcejogas son galledii vuosttas háve 1970-logus loahpageahčen, go son logaldalai sámegielat mánáid vánhemiidda guovttegielatvuođa ovdduin. Su ánsu lea, ahte máŋga vánhema válljejedje dalle mánáidasaset sámegielat oahpahusa. 1 No errors found
Tove Skutnabb lea Roskilde universitehta emeritusprofessora, gean eallinbargun leat leamaš máŋggagielatvuohta ja gielaš olmmošvuoigatvuođat. Son lea dutkin okta máilmmi álgojalgejeaddjiin kritihkalaš giellapolitihka dutkansuorggis. Skutnabb-Kangas lea ožžon Unesco Linguapax-bálkkašumi 2003 ja Ruoŧa Carl Axel Gottlund-bálkkašumi eallinagi dutkanbarggustis vehádatgielaid olis. Skutnabb-Kangas lea ássan jagi 1979 rájes Danmárkkus. Son riegádii Helssegis 1940 guovttegielat bearrašii; bearrašis hálle sihke suoma- ja ruoŧagiela. Suopmelaš sirdolaččaid sajádat Ruoŧas lea leamaš sutnje earenoamáš dehálaš. Guovttegielat ruovttus bajásšaddan ja njuovžilit goappáge giela geavaheaddjin sutnje lei hirpmástahtti, ahte suomagielatvuohta ja guovttegielatvuohta vásihuvvojedje váttisvuohtan luovtta nuppe bealde. Tove Skutnabb lea Roskilde universitehta emeritusprofessora, gean eallinbargun leat leamaš máŋggagielatvuohta ja gielaš olmmošvuoigatvuođat. Son lea dutkin okta máilmmi álgojalgejeddjiin kritihkalaš giellapolitihka dutkansuorggis. Skutnabb-Kangas lea ožžon Unesco Linguapax-bálkkašumi 2003 ja Ruoŧa Carl Axel Gottlund-bálkkašumi eallinagi dutkanbarggustis vehádatgielaid olis. Skutnabb-Kangas lea ássan jagi 1979 rájes Danmárkkus. Son riegádii Helssegis 1940 guovttegielat bearrašii; bearrašis hálle sihke suoma- ja ruoŧagiela. Suopmelaš sirdolaččaid sajádat Ruoŧas lea leamaš sutnje earenoamáš dehálaš. Guovttegielat ruovttus bajásšaddan ja njuovžilit goappáge giela geavaheaddjin sutnje lei hirpmástahtti, ahte suomagielatvuohta ja guovttegielatvuohta vásihuvvojedje váttisvuohtan luovtta nuppe bealde. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Tove Skutnabb lea Roskilde universitehta emeritusprofessora, gean eallinbargun leat leamaš máŋggagielatvuohta ja gielaš olmmošvuoigatvuođat. Son lea dutkin okta máilmmi álgojalgejeaddjiin kritihkalaš giellapolitihka dutkansuorggis. Skutnabb-Kangas lea ožžon Unesco Linguapax-bálkkašumi 2003 ja Ruoŧa Carl Axel Gottlund-bálkkašumi eallinagi dutkanbarggustis vehádatgielaid olis. Skutnabb-Kangas lea ássan jagi 1979 rájes Danmárkkus. Son riegádii Helssegis 1940 guovttegielat bearrašii; bearrašis hálle sihke suoma- ja ruoŧagiela. Suopmelaš sirdolaččaid sajádat Ruoŧas lea leamaš sutnje earenoamáš dehálaš. Guovttegielat ruovttus bajásšaddan ja njuovžilit goappáge giela geavaheaddjin sutnje lei hirpmástahtti, ahte suomagielatvuohta ja guovttegielatvuohta vásihuvvojedje váttisvuohtan luovtta nuppe bealde.
Tove 😱 lea Roskilde universitehta emeritusprofessora, gean eallinbargun leat leamaš máŋggagielatvuohta ja gielaš olmmošvuoigatvuođat. Son lea 😱 okta máilmmi álgojalgejeaddjiin kritihkalaš giellapolitihka dutkansuorggis. Skutnabb-Kangas lea ožžon Unesco 😱 2003 ja Ruoŧa Carl Axel 😱 eallinagi dutkanbarggustis vehádatgielaid olis. Skutnabb-Kangas lea ássan jagi 1979 rájes Dánmárkkus. Son riegádii Helssegis 1940 guovttegielat bearrašii; bearrašis hálle sihke suoma- ja ruoŧagiela. Suopmelaš sirdolaččaid sajádat Ruoŧas lea leamaš sutnje earenoamáš dehálaš. Guovttegielat ruovttus bajásšaddan ja njuovžilit goappáge giela geavaheaddjin sutnje lei hirpmástahtti, ahte suomagielatvuohta ja guovttegielatvuohta vásihuvvojedje váttisvuohtan luovtta nuppe bealde.
    • «Skutnabb» ➞ [typo]
      • «dutkin» ➞ [typo]
        • «Linguapax-bálkkašumi» ➞ [typo]
          • «Gottlund-bálkkašumi» ➞ [typo]
            • «Danmárkkus» ➞ [typo]
              • «Dánmárkkus»
Tove lea Roskilde universitehta emeritusprofessora, gean eallinbargun leat leamaš máŋggagielatvuohta ja gielaš olmmošvuoigatvuođat. Son lea okta máilmmi álgojalgejeaddjiin kritihkalaš giellapolitihka dutkansuorggis. Skutnabb-Kangas lea ožžon Unesco 2003 ja Ruoŧa Carl Axel eallinagi dutkanbarggustis vehádatgielaid olis. Skutnabb-Kangas lea ássan jagi 1979 rájes Dánmárkkus. Son riegádii Helssegis 1940 guovttegielat bearrašii; bearrašis hálle sihke suoma- ja ruoŧagiela. Suopmelaš sirdolaččaid sajádat Ruoŧas lea leamaš sutnje earenoamáš dehálaš. Guovttegielat ruovttus bajásšaddan ja njuovžilit goappáge giela geavaheaddjin sutnje lei hirpmástahtti, ahte suomagielatvuohta ja guovttegielatvuohta vásihuvvojedje váttisvuohtan luovtta nuppe bealde.
Tove lea Roskilde universitehta emeritusprofessora, gean eallinbargun leat leamaš máŋggagielatvuohta ja gielaš olmmošvuoigatvuođat. Son lea okta máilmmi álgojalgejeaddjiin kritihkalaš giellapolitihka dutkansuorggis. Skutnabb-Kangas lea ožžon Unesco 2003 ja Ruoŧa Carl Axel eallinagi dutkanbarggustis vehádatgielaid olis. Skutnabb-Kangas lea ássan jagi 1979 rájes Dánmárkkus. Son riegádii Helssegis 1940 guovttegielat bearrašii; bearrašis hálle sihke suoma- ja ruoŧagiela. Suopmelaš sirdolaččaid sajádat Ruoŧas lea leamaš sutnje earenoamáš dehálaš. Guovttegielat ruovttus bajásšaddan ja njuovžilit goappáge giela geavaheaddjin sutnje lei hirpmástahtti, ahte suomagielatvuohta ja guovttegielatvuohta vásihuvvojedje váttisvuohtan luovtta nuppe bealde.
    • «Tove  lea» ➞ [double-space-before]
      • «Tove lea»
    • «lea  okta» ➞ [double-space-before]
      • «lea okta»
    • «Unesco  2003» ➞ [double-space-before]
      • «Unesco 2003»
    • «Axel  eallinagi» ➞ [double-space-before]
      • «Axel eallinagi»
Tove Skutnabb-Kangas lea leamaš okta karismáhtaleamos suopmelaš sirdolaččaid giellavuoigatvuođaid ovddideaddjiin Ruoŧas. Lei su čuvgehusbarggu ánsu, ahte Ruoŧas ássi suopmelaččat doallagohte guovttegielatvuođa lunddolažžan ja gudnejahtti árvosažžan. Skutnabb-Kangas ánsun sáhttá maid rehkenastit, ahte suopmelaččain badjánii miella gáibidit gielalaš vuoigatvuođaideaset. Son lea nannosit váikkuhan suomagielat mánáidgárdejoavkkuid, vuođđoskuvlaluohkáid ja suomagielat skuvllaid vuođđudeapmái Ruoŧas. Tove Skutnabb-Kangas lea leamaš okta karismáhtaleamos suopmelaš sirdolaččaid giellavuoigatvuođaid ovddideddjiin Ruoŧas. Lei su čuvgehusbarggu ánsu, ahte Ruoŧas ássi suopmelaččat doallagohte guovttegielatvuođa lunddolažžan ja gudnejahtti árvosažžan. Skutnabb-Kangas ánsun sáhttá maid rehkenastit, ahte suopmelaččain badjánii miella gáibidit gielalaš vuoigatvuođaideaset. Son lea nannosit váikkuhan suomagielat mánáidgárdejoavkkuid, vuođđoskuvlaluohkáid ja suomagielat skuvllaid vuođđudeapmái Ruoŧas. 1 No errors found
Áddejupmi das, ahte eanet go ovtta giela geavaheapmi vahágahtášii máná vuoiŋŋalaš gárggiideami ja hehttešii sirdolaččaid vuogáiduvvama ođđa ruovttueatnamii, bođii dábálažžan 1970-logu loahpageahčen Ruoŧas. Olbmot háliidedje, ahte sirdolaččat ohppet ruoŧagiela nu johtilit go vejolaš, iige ruovttugielat oahpahus heiven dán jurddašanmállii. Ruoŧagiela atne čoavddan servodahkii, ruovttugiella fas atne goazanin ja váttisvuohtan. Tove Skutnabb-Kangas vuostálasttii ceaggat dán oaivila. Son buvttii ovdan iežas, oalle viiddes dutkamušaide vuođđuduvvi teoriija das, mo suopmelaš sirdolaččaid eatnigiella lea buot deháleamos positiivvalaš ja dássedettolaš identitehta huksenstuhkka. Nana dáiddut eatnigielas ledje su dutkamušaid mielde šiitemeahttun eaktu vieris giela oahppamii. Áddejupmi das, ahte eanet go ovtta giela geavaheapmi vahágahtášii máná vuoiŋŋalaš gárggiideami ja hehttešii sirdolaččaid vuogáiduvvama ođđa ruovttueatnamii, bođii dábálažžan 1970-logu loahpageahčen Ruoŧas. Olbmot háliidedje, ahte sirdolaččat ohppet ruoŧagiela nu johtilit go vejolaš, iige ruovttugielat oahpahus heiven dán jurddašanmállii. Ruoŧagiela atne čoavddan servodahkii, ruovttugiella fas atne goazanin ja váttisvuohtan. Tove Skutnabb-Kangas vuostálasttii ceaggat dán oaivila. Son buvttii ovdan iežas, oalle viiddes dutkamušaide vuođđuduvvi teoriija das, mo suopmelaš sirdolaččaid eatnigiella lea buot deháleamos positiivvalaš ja dássedettolaš identitehta huksenstuhkka. Nana dáiddut eatnigielas ledje su dutkamušaid mielde šiitemeahttun eaktu vieris giela oahppamii. 1 No errors found
Seamma áššiin Skutnabb-Kangas finai muitaleamen Ohcejogas 1970-logu loahpageahčen, go sámegielat vuođđoskuvlavázzin bođii vejolažžan. Dalle olbmot jáhkke, ahte gielladáidu lea dego fárppal, masa čáhket dušše dihto mearit gielat. Olbmot govahalle maid, ahte juohke giella lea iežas fárpalis, ja jos sámegiela fárpalii lasihuvvojit gielat (nuppiin sániin oahpahuvvo sámegillii), de suomagiela fárppal báhcá gurrosabbon. Mánáid balahedje báhcit ”beallegielagin”, go sii ohppe sámegiela, ja dát fas nuppe dáfos heajudivččii sin vejolašvuođaid birget eallimis. Áššihan lea justa nuppe gežiid. Alladásat máŋggagielagat birgejit fihtolašvuođa sierra osiid, ee. hutkáivuođa, mihtideaddji teasttain joavkodásis buorebut go vástideaddji ovttagielagat. Máŋggagielatvuohta ovddida hutkáivuođa ja innovatiivvalašvuođa, fihtolaš njuovžilvuođa ja áššiid áddema sierra oainnuid dáfos. Dasa lassin máŋggagielat mánát ohppet eará gielaid álkibut ja buorebut go ovttagielagat, Skutnabb-Kangas dadjá. Seamma áššiin Skutnabb-Kangas finai muitaleamen Ohcejogas 1970-logu loahpageahčen, go sámegielat vuođđoskuvlavázzin bođii vejolažžan. Dalle olbmot jáhkke, ahte gielladáidu lea dego fárppal, masa čáhket dušše dihto mearit gielat. Olbmot govahalle maid, ahte juohke giella lea iežas fárpalis, ja jos sámegiela fárpalii lasihuvvojit gielat (nuppiin sániin oahpahuvvo sámegillii), de suomagiela fárppal báhcá gurrosabbon. Mánáid balahedje báhcit ”beallegielagin”, go sii ohppe sámegiela, ja dát fas nuppe dáfos heajudivččii sin vejolašvuođaid birget eallimis. Áššihan lea justa nuppe gežiid. Alladásat máŋggagielagat birgejit fihtolašvuođa sierra osiid, ee. hutkáivuođa, mihtideaddji teasttain joavkodásis buorebut go vástideaddji ovttagielagat. Máŋggagielatvuohta ovddida hutkáivuođa ja innovatiivvalašvuođa, fihtolaš njuovžilvuođa ja áššiid áddema sierra oainnuid dáfos. Dasa lassin máŋggagielat mánát ohppet eará gielaid álkibut ja buorebut go ovttagielagat, Skutnabb-Kangas dadjá. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Seamma áššiin Skutnabb-Kangas finai muitaleamen Ohcejogas 1970-logu loahpageahčen, go sámegielat vuođđoskuvlavázzin bođii vejolažžan. Dalle olbmot jáhkke, ahte gielladáidu lea dego fárppal, masa čáhket dušše dihto mearit gielat. Olbmot govahalle maid, ahte juohke giella lea iežas fárpalis, ja jos sámegiela fárpalii lasihuvvojit gielat (nuppiin sániin oahpahuvvo sámegillii), de suomagiela fárppal báhcá gurrosabbon. Mánáid balahedje báhcit ”beallegielagin”, go sii ohppe sámegiela, ja dát fas nuppe dáfos heajudivččii sin vejolašvuođaid birget eallimis. Áššihan lea justa nuppe gežiid. Alladásat máŋggagielagat birgejit fihtolašvuođa sierra osiid, ee. hutkáivuođa, mihtideaddji teasttain joavkodásis buorebut go vástideaddji ovttagielagat. Máŋggagielatvuohta ovddida hutkáivuođa ja innovatiivvalašvuođa, fihtolaš njuovžilvuođa ja áššiid áddema sierra oainnuid dáfos. Dasa lassin máŋggagielat mánát ohppet eará gielaid álkibut ja buorebut go ovttagielagat, Skutnabb-Kangas dadjá.
Seamma áššiin Skutnabb-Kangas finai muitaleamen Ohcejogas 1970-logu loahpageahčen, go sámegielat vuođđoskuvlavázzin bođii vejolažžan. Dalle olbmot jáhkke, ahte gielladáidu lea dego fárppal, masa čáhkeda dušše dihto mearit gielat. Olbmot govahalle maid, ahte juohke giella lea iežas fárpalis, ja jos sámegiela fárpalii lasihuvvojit gielat (nuppiin sániin oahpahuvve sámegillii), de suomagiela fárppal báhcá gurrosabbon. Mánáid balahedje báhcit ”beallegielagin”, go sii ohppe sámegiela, ja dát fas nuppe dáfos heajudivččii sin vejolašvuođaid birget eallimis. Áššihan lea justa nuppe gežiid. Alladásat máŋggagielagat birgejit fihtolašvuođa sierra osiid, ee. hutkáivuođa, mihtideaddji teasttain joavkodásis buorebut go vástideaddji ovttagielagat. Máŋggagielatvuohta ovddida hutkáivuođa ja innovatiivvalašvuođa, fihtolaš njuovžilvuođa ja áššiid áddema sierra oainnuid dáfos. Dasa lassin máŋggagielat mánát ohppet eará gielaid álkibut ja buorebut go ovttagielagat, Skutnabb-Kangas dadjá.
    • «čáhket» ➞ [typo]
      • «čáhkeda»
    • «oahpahuvvo» ➞ [typo]
      • «oahpahuvve»
- Sámegielat mánát sáhttet boahtit alladássádit máŋggagielagin, jos sii ožžot eanaš oasi oahpahusas sámegillii ja ožžot buori guovttegielat oahpaheaddjiid addin oahpahusa virggálaš gielain, ja buori vieris gielaid oahpahusa. Oassi oahpahusas sáhttá maŋŋelis leat váldogielain dahje man nu eará gielain, muhto fihtolašvuođa ja gielalaččat gáibideaddji ávdnasiin ii goassege ovdal 7. luohká, Skutnabb-Kangas muitala. - Sámegielat mánát sáhttet boahtit alladásat máŋggagielagin, jos sii ožžot eanaš oasi oahpahusas sámegillii ja ožžot buori guovttegielat oahpaheddjiid addin oahpahusa virggálaš gielain, ja buori vieris gielaid oahpahusa. Oassi oahpahusas sáhttá maŋŋelis leat váldogielain dahje man nu eará gielain, muhto fihtolašvuođa ja gielalaččat gáibideaddji ávdnasiin ii goassege ovdal 7. luohká, Skutnabb-Kangas muitala. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Sámegielat mánát sáhttet boahtit alladássádit máŋggagielagin, jos sii ožžot eanaš oasi oahpahusas sámegillii ja ožžot buori guovttegielat oahpaheaddjiid addin oahpahusa virggálaš gielain, ja buori vieris gielaid oahpahusa. Oassi oahpahusas sáhttá maŋŋelis leat váldogielain dahje man nu eará gielain, muhto fihtolašvuođa ja gielalaččat gáibideaddji ávdnasiin ii goassege ovdal 7. luohká, Skutnabb-Kangas muitala.
- Sámegielat mánát sáhttet boahtit alladásálit máŋggagielagin, jos sii ožžot eanaš oasi oahpahusas sámegillii ja ožžot buori guovttegielat oahpaheaddjiid addin oahpahusa virggálaš gielain, ja buori vieris gielaid oahpahusa. Oassi oahpahusas sáhttá maŋŋelis leat váldogielain dahje man nu eará gielain, muhto fihtolašvuođa ja gielalaččat gáibideaddji ávdnasiin ii goassege ovdal 7. luohká, Skutnabb-Kangas muitala.
    • «alladássádit» ➞ [typo]
      • «alladásálit»
      • «alladássái»
BUOT sámegielat leat nu áittatvuložat , ahte mánát, geaid vánhemat máhttet sámegiela ja geavahit dan mánáideasetguin leat earenoamáš stuorra resursan, ii dušše oppa Sámi servodahkii, baicce Supmii ja máilbmái. Sii leat váimmusjoavku, man haga giella ii seaillo, ja sin giella- ja kulturoahpuid berrešii doarjut nu olu go vejolaš. – Giela váimmusjoavku lea dat joavku, mii lea ožžon giela ruovttus, mánáidgárddis, skuvllas, ja hállá dan bures, lohká, čállá, doallá dan normálan giellan vaikke sii máhttetge eará gielaid bures. Ja sii dárbbašit justa dan birrasa, masa sámegiella lea – dihtortearpmain – ”navddusgiella”, gávnnaha Skutnabb-Kangas. Sámegielat ruoktu, beaivedikšu ja skuvla eai leat okto doarvái sámegiela doalaheapmái. – Mánát dárbbašit oalle olu vejolašvuođaid sámegiela geavaheapmái jierpmálaš dilálašvuođain skuvlla olggobealde. Sis berrejit leat valljis vejolašvuođat geavahit sámegiela sierralágan diliin, sierralágan báikkiin dan haga, ahte sii dárbbašit smiehttat guđe giela sii berrešedje geavahit. Leago várra, ahte sii ”sierastallagohtet”, dahje ohppet suomagiela funet? II, dadjala Skutnabb-Kangas; suomagiella lea nu stuorra váldogiella, ahte dan oahppá goittotge, ja dađe buorebut máhttá sámegiela. BUOT sámegielat leat nu áitatvuložat , ahte mánát, geaid vánhemat máhttet sámegiela ja geavahit dan mánáideasetguin leat earenoamáš stuorra resursan, ii dušše oppa Sámi servodahkii, baicce Supmii ja máilbmái. Sii leat váimmusjoavku, man haga giella ii seaillo, ja sin giella- ja kulturoahpuid berrešii doarjut nu olu go vejolaš. – Giela váimmusjoavku lea dat joavku, mii lea ožžon giela ruovttus, mánáidgárddis, skuvllas, ja hállá dan bures, lohká, čállá, doallá dan normálan giellan vaikke sii máhttetge eará gielaid bures. Ja sii dárbbašit justa dan birrasa, masa sámegiella lea – dihtortearpmain – ”navddusgiella”, gávnnaha Skutnabb-Kangas. Sámegielat ruoktu, beaivedikšu ja skuvla eai leat okto doarvái sámegiela doalaheapmái. – Mánát dárbbašit oalle olu vejolašvuođaid sámegiela geavaheapmái jierpmálaš dilálašvuođain skuvlla olggobealde. Sis berrejit leat valjis vejolašvuođat geavahit sámegiela sierralágan diliin, sierralágan báikkiin dan haga, ahte sii dárbbašit smiehttat guđe giela sii berrešedje geavahit. Leago várra, ahte sii ”sierastallagohtet”, dahje ohppet suomagiela funet? II, dadjala Skutnabb-Kangas; suomagiella lea nu stuorra váldogiella, ahte dan oahppá goittotge, ja dađe buorebut máhttá sámegiela. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
BUOT sámegielat leat nu áittatvuložat , ahte mánát, geaid vánhemat máhttet sámegiela ja geavahit dan mánáideasetguin leat earenoamáš stuorra resursan, ii dušše oppa Sámi servodahkii, baicce Supmii ja máilbmái. Sii leat váimmusjoavku, man haga giella ii seaillo, ja sin giella- ja kulturoahpuid berrešii doarjut nu olu go vejolaš. – Giela váimmusjoavku lea dat joavku, mii lea ožžon giela ruovttus, mánáidgárddis, skuvllas, ja hállá dan bures, lohká, čállá, doallá dan normálan giellan vaikke sii máhttetge eará gielaid bures. Ja sii dárbbašit justa dan birrasa, masa sámegiella lea – dihtortearpmain – ”navddusgiella”, gávnnaha Skutnabb-Kangas. Sámegielat ruoktu, beaivedikšu ja skuvla eai leat okto doarvái sámegiela doalaheapmái. – Mánát dárbbašit oalle olu vejolašvuođaid sámegiela geavaheapmái jierpmálaš dilálašvuođain skuvlla olggobealde. Sis berrejit leat valljis vejolašvuođat geavahit sámegiela sierralágan diliin, sierralágan báikkiin dan haga, ahte sii dárbbašit smiehttat guđe giela sii berrešedje geavahit. Leago várra, ahte sii ”sierastallagohtet”, dahje ohppet suomagiela funet? II, dadjala Skutnabb-Kangas; suomagiella lea nu stuorra váldogiella, ahte dan oahppá goittotge, ja dađe buorebut máhttá sámegiela.
BUOT sámegielat leat nu áittatvuložat áittatvuložat, ahte mánát, geaid vánhemat máhttet sámegiela ja geavahit dan mánáideasetguin leat earenoamáš stuorra resursan, ii dušše oppa Sámi servodahkii, baicce Supmii ja máilbmái. Sii leat váimmusjoavku, man haga giella ii seaillo, ja sin giella- ja kulturoahpuid berrešii doarjut nu olu go vejolaš. – Giela váimmusjoavku lea dat joavku, mii lea ožžon giela ruovttus, mánáidgárddis, skuvllas, ja hállá dan bures, lohká, čállá, doallá dan normálan giellan vaikke sii máhttetge eará gielaid bures. Ja sii dárbbašit justa dan birrasa, masa sámegiella lea – dihtortearpmain – ”navddusgiella”, gávnnaha Skutnabb-Kangas. Sámegielat ruoktu, beaivedikšu ja skuvla eai leat okto doarvái sámegiela doalaheapmái. – Mánát dárbbašit oalle olu vejolašvuođaid sámegiela geavaheapmái jierpmálaš dilálašvuođain skuvlla olggobealde. Sis berrejit leat valjis vejolašvuođat geavahit sámegiela sierralágan diliin, sierralágan báikkiin dan haga, ahte sii dárbbašit smiehttat guđe giela sii berrešedje geavahit. Leago várra, ahte sii ”sierastallagohtet”, dahje ohppet suomagiela funet? II, dadjala Skutnabb-Kangas; suomagiella lea nu stuorra váldogiella, ahte dan oahppá goittotge, ja dađe buorebut máhttá sámegiela.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «áittatvuložat,»
    • «valljis» ➞ [typo]
      • «valjis»
BUOT sámegielat leat nu áittatvuložat áittatvuložat, ahte mánát, geaid vánhemat máhttet sámegiela ja geavahit dan mánáideasetguin leat earenoamáš stuorra resursan, ii dušše oppa Sámi servodahkii, baicce Supmii ja máilbmái. Sii leat váimmusjoavku, man haga giella ii seaillo, ja sin giella- ja kulturoahpuid berrešii doarjut nu olu go vejolaš. – Giela váimmusjoavku lea dat joavku, mii lea ožžon giela ruovttus, mánáidgárddis, skuvllas, ja hállá dan bures, lohká, čállá, doallá dan normálan giellan vaikke sii máhttetge eará gielaid bures. Ja sii dárbbašit justa dan birrasa, masa sámegiella lea – dihtortearpmain – ”navddusgiella”, gávnnaha Skutnabb-Kangas. Sámegielat ruoktu, beaivedikšu ja skuvla eai leat okto doarvái sámegiela doalaheapmái. – Mánát dárbbašit oalle olu vejolašvuođaid sámegiela geavaheapmái jierpmálaš dilálašvuođain skuvlla olggobealde. Sis berrejit leat valjis vejolašvuođat geavahit sámegiela sierralágan diliin, sierralágan báikkiin dan haga, ahte sii dárbbašit smiehttat guđe giela sii berrešedje geavahit. Leago várra, ahte sii ”sierastallagohtet”, dahje ohppet suomagiela funet? II, dadjala Skutnabb-Kangas; suomagiella lea nu stuorra váldogiella, ahte dan oahppá goittotge, ja dađe buorebut máhttá sámegiela.
BUOT sámegielat leat nu áitatvuložat áitatvuloža, ahte mánát, geaid vánhemat máhttet sámegiela ja geavahit dan mánáideasetguin leat earenoamáš stuorra resursan, ii dušše oppa Sámi servodahkii, baicce Supmii ja máilbmái. Sii leat váimmusjoavku, man haga giella ii seaillo, ja sin giella- ja kulturoahpuid berrešii doarjut nu olu go vejolaš. – Giela váimmusjoavku lea dat joavku, mii lea ožžon giela ruovttus, mánáidgárddis, skuvllas, ja hállá dan bures, lohká, čállá, doallá dan normálan giellan vaikke sii máhttetge eará gielaid bures. Ja sii dárbbašit justa dan birrasa, masa sámegiella lea – dihtortearpmain – ”navddusgiella”, gávnnaha Skutnabb-Kangas. Sámegielat ruoktu, beaivedikšu ja skuvla eai leat okto doarvái sámegiela doalaheapmái. – Mánát dárbbašit oalle olu vejolašvuođaid sámegiela geavaheapmái jierpmálaš dilálašvuođain skuvlla olggobealde. Sis berrejit leat valjis vejolašvuođat geavahit sámegiela sierralágan diliin, sierralágan báikkiin dan haga, ahte sii dárbbašit smiehttat guđe giela sii berrešedje geavahit. Leago várra, ahte sii ”sierastallagohtet”, dahje ohppet suomagiela funet? II, dadjala Skutnabb-Kangas; suomagiella lea nu stuorra váldogiella, ahte dan oahppá goittotge, ja dađe buorebut máhttá sámegiela.
    • «áittatvuložat» ➞ [typo]
      • «áitatvuložat»
    • «áittatvuložat» ➞ [typo]
      • «áitatvuloža»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geažádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas nahku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji “geažádusakeahtes” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geažádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat dás-ja-dál). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova , ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun. Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geažádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas nahku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji “geažádusakeahtes” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geažádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat dás-ja-dál). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boasttogova , ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geažádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas nahku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji geažádusakeahtes” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geažádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat dás-ja-dál). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova , ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”geažádusakeahtesgeažádusakeahtes” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat dásba-dál). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «geažádusaid» ➞ [typo]
      • «geahpádusaid»
      • «goaŋádusaid»
      • «gearjádusaid»
      • «goađádusaid»
      • «goarádusaid»
      • «geažášdosaid»
      • «ogealádusaid»
    • «jna.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «jna. )»
    • «nahku» ➞ [typo]
      • «vahkku»
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”geažádusakeahtes»
    • «geažádusaid» ➞ [typo]
      • «geahpádusaid»
      • «goaŋádusaid»
      • «gearjádusaid»
      • «goađádusaid»
      • «goarádusaid»
      • «geažášdosaid»
      • «ogealádusaid»
    • «dás-ja» ➞ [typo]
      • «dásba»
    • «gova ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gova,»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”geažádusakeahtesgeažádusakeahtes” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat dásba-dál). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”😱” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat 😱). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «jna.)»
    • «geažádusakeahtesgeažádusakeahtes» ➞ [typo]
      • «dásba-dál» ➞ [typo]
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat ). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «jna. )»
    • «leat )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «leat)»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «jna.)»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «jna. )»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «jna.)»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «jna. )»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «jna.)»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «jna. )»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «jna.)»
Sámeguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš rásehussan . Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra nahku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha. Sámeguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš rásehussan . Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra nahku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámeguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš rásehussan . Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra nahku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha.
Sámiguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš rásehussan rásehussan. Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra vahkku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha.
    • «Sámeguovllu» ➞ [typo]
      • «Sámiguovllu»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «rásehussan.»
    • «nahku» ➞ [typo]
      • «vahkku»
Sámiguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš rásehussan rásehussan. Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra vahkku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha.
Sámiguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš 😱 😱. Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra vahkku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha.
    • «rásehussan» ➞ [typo]
      • «rásehussan» ➞ [typo]
Sámiguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš . Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra vahkku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha.
Sámiguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš . Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra vahkku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha.
    • «ekonomalaš  .» ➞ [double-space-before]
      • «ekonomalaš .»
Sámiguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš . Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra vahkku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha.
Sámiguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš. Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra vahkku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha.
    • «ekonomalaš .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ekonomalaš.»
Searvva donge báikenammaprošektii Leatgo dus dehálaš báikkit maid birra háliidivččet diehtit eambbo? Leatgo gullan muitalusaid mo muhtin báikkiid ožžo namaset? Háliidivččetgo vurkodit iežat áddjáid ja áhkuid muitalusaid báikkiid geavaheamis? Jos háliidat, de váldde oktavuođa Sámi Siidii (oktavuohtadieđut dás vuolábealde). Searvva donge báikenammaprošektii Leatgo dus dehálaš báikkit maid birra háliidivččet diehtit eambbo? Leatgo gullan muitalusaid mo muhtin báikkiid ožžo namaset? Háliidivččetgo vurkodit iežat ádjáid ja áhkuid muitalusaid báikkiid geavaheamis? Jos háliidat, de váldde oktavuođa Sámi Siidii (oktavuohtadieđut dás vuolábealde). 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Searvva donge báikenammaprošektii Leatgo dus dehálaš báikkit maid birra háliidivččet diehtit eambbo? Leatgo gullan muitalusaid mo muhtin báikkiid ožžo namaset? Háliidivččetgo vurkodit iežat áddjáid ja áhkuid muitalusaid báikkiid geavaheamis? Jos háliidat, de váldde oktavuođa Sámi Siidii (oktavuohtadieđut dás vuolábealde).
Searvva donge báikenammaprošektii Leatgo dus dehálaš báikkit maid birra háliidivččet diehtit eambbo? Leatgo gullan muitalusaid mo muhtin báikkiid ožžo namaset? Háliidivččetgo vurkodit iežat áddjáid ja áhkuid muitalusaid báikkiid geavaheamis? Jos háliidat, de váldde oktavuođa Sámi Siidii (oktavuođadieđut dás vuolábealde).
    • «oktavuohtadieđut» ➞ [typo]
      • «oktavuođadieđut»
Sámi Siida álggahii dán jagi álggus báikenammaprošeavtta man ulbmilin lea dorvvastit Ohcejoga sámi báikenamaid seailuma sihke kárttain ahte olbmuid geavahusas. Sámi Siida bivdáge dál olbmuid searvat báikenamaid vurkemii, dárkkisteapmái ja dieđuid čohkkemii. Sámi Siida álggahii dán jagi álggus báikenammaprošeavtta man ulbmilin lea dorvvastit Ohcejoga sámi báikenamaid seailuma sihke kárttain ahte olbmuid geavahusas. Sámi Siida bivdáge dál olbmuid searvat báikenamaid vurkemii, dárkkisteapmái ja dieđuid čohkkemii. 1 No errors found
Báikenamat leat oalle bures čohkkejuvvon jo Ohcejoga gielddas. Liikká gávdnojit velge eandalitge uhcit báikkiid nu mo goatnjiliid, nuriid, čoruid, ádjagiid ja geđggiid namat, mat eai leat čohkkejuvvon. Dan lassin kárttain leat ainge boasttuvuođat maid fertešii dárkkistit. Báikenamat leat oalle bures čohkkejuvvon jo Ohcejoga gielddas. Liikká gávdnojit velge eandaliige uhcit báikkiid nu mo goatnjiliid, nuriid, čoruid, ádjagiid ja geđggiid namat, mat eai leat čohkkejuvvon. Dan lassin kárttain leat ainge boasttuvuođat maid fertešii dárkkistit. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Báikenamat leat oalle bures čohkkejuvvon jo Ohcejoga gielddas. Liikká gávdnojit velge eandalitge uhcit báikkiid nu mo goatnjiliid, nuriid, čoruid, ádjagiid ja geđggiid namat, mat eai leat čohkkejuvvon. Dan lassin kárttain leat ainge boasttuvuođat maid fertešii dárkkistit.
Báikenamat leat oalle bures čohkkejuvvon jo Ohcejoga gielddas. Liikká gávdnojit velge eandaliige uhcit báikkiid nu mo goatnjiliid, nuriid, čoruid, ádjagiid ja geđggiid namat, mat eai leat čohkkejuvvon. Dan lassin kárttain leat ainge boasttuvuođat maid fertešii dárkkistit.
    • «eandalit» ➞ [typo]
      • «eandalii»
Lea maid miellagiddevaš ja dehálaš diehtit mo olbmot leat dolin ja vejolaččat ain otná beaivve geavahan dihto báikkiid. Muhtin báikenamaid birra sáhttá leat vel árbediehtu gávdnomis. Báikkiid birra sáhttet leat eará somás muitalusat. Ja lea dehálaš čohket vuorrasut olbmuid lohkamin báikenama jietnabáddái vai dat lea gávdnomis maid čuovvovaš buolvvaide. Lea maid miellagiddevaš ja dehálaš diehtit mo olbmot leat dolin ja vejolaččat ain otná beaivve geavahan dihto báikkiid. Muhtin báikenamaid birra sáhttá leat vel árbediehtu gávdnomis. Báikkiid birra sáhttet leat eará somás muitalusat. Ja lea dehálaš čohkket vuorrasut olbmuid lohkamin báikenama jietnabáddái vai dat lea gávdnomis maid čuovvovaš buolvvaide. 1 No errors found
Jos háliidat fárrui dán bargui de Jos háliidat fárrui dán bargui de 1 No errors found
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokamera . 3. Jos háliidat de sáhttát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket . 5. Merket sihke iežat ja du informántta (olmmoš gii dutnje muitala) diimmuid eaktodáhtolaš barggu diibmolistui. 1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokámera . 3. Jos háliidat de sáhtát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáin báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohkket . 5. Merket sihke iežat ja du informántta (olmmoš gii dutnje muitala) diimmuid eaktodáhtolaš barggu diibmolistui. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokamera . 3. Jos háliidat de sáhttát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket . 5. Merket sihke iežat ja du informántta (olmmoš gii dutnje muitala) diimmuid eaktodáhtolaš barggu diibmolistui.
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokámera videokamera. 3. Jos háliidat de sáhtát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket. 5. Merket sihke iežat ja du informántta (olmmoš gii dutnje muitala) diimmuid eaktodáhtolaš barggu diibmolistui.
    • «videokamera» ➞ [typo]
      • «videokámera»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «videokamera.»
    • «sáhttát» ➞ [typo]
      • «sáhtát»
    • «čohket .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «čohket.»
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokámera videokamera. 3. Jos háliidat de sáhtát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket. 5. Merket sihke iežat ja du informántta (olmmoš gii dutnje muitala) diimmuid eaktodáhtolaš barggu diibmolistui.
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokámera videokámera. 3. Jos háliidat de sáhtát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket. 5. Merket sihke iežat ja du informántta (olmmoš gii dutnje muitala) diimmuid eaktodáhtolaš barggu diibmolistui.
    • «videokamera» ➞ [typo]
      • «videokámera»
Válddes oktavuođa čuovvovaš olbmuide jos háliidat lassedieđuid dahje háliidat searvat báikenammaprošektii: Válddes oktavuođa čuovvovaš olbmuide jos háliidat lassedieđuid dahje háliidat searvat báikenammaprošektii: 1 No errors found
Sámi nuorra nástit besset fas čuovgat Ohcejogas! Sápmi Talent lágiduvvo nuppes Sápmi Talent lea ožžon davviriikkaid kulturruhtarádjosis ruđa 13 000 euro. -Dát sihkkarastá ahte Sápmi Talent lágiduvvo, lohká duđavaš sátnejođiheaddji Elle-Káre Aikio. Sámi nuorra násttit besset fas čuovgat Ohcejogas! Sápmi Talent lágiduvvo nuppes Sápmi Talent lea ožžon davviriikkaid kulturruhtarádjosis ruđa 13 000 euro. -Dát sihkkarastá ahte Sápmi Talent lágiduvvo, lohká duđavaš sátnejođiheaddji Elle-Káre Aikio. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi nuorra nástit besset fas čuovgat Ohcejogas! Sápmi Talent lágiduvvo nuppes Sápmi Talent lea ožžon davviriikkaid kulturruhtarádjosis ruđa 13 000 euro. -Dát sihkkarastá ahte Sápmi Talent lágiduvvo, lohká duđavaš sátnejođiheaddji Elle-Káre Aikio.
Sámi nuorra oastit besset fas čuovgat Ohcejogas! Sápmi Talen lágiduvvo nuppes Sápmi Tale lea ožžon davviriikkaid kulturruhtarádjosis ruđa 13 000 euro. -Dát sihkkarastá ahte Sápmi Talen lágiduvvo, lohká duđavaš sátnejođiheaddji Elle-Káre Aikio.
    • «nástit» ➞ [typo]
      • «oastit»
      • «bastit»
      • «eastit»
      • «neastit»
      • «gastit»
    • «Talent» ➞ [typo]
      • «Talen»
      • «Tale»
      • «Malene»
    • «Talent» ➞ [typo]
      • «Tale»
      • «Malene»
    • «Talent» ➞ [typo]
      • «Talen»
      • «Tale»
      • «Malene»
Vuosttas Sápmi Talent dáhpáhus lágiduvvui guokte jagi dassái. Dalle oasseváldit ledje lagabui čuođi. Ieš gilvvu vuittiiga ohcejohkalaččat Hildá Länsman ja Oula Järvensivu. Lágideami maŋŋá máŋgasat sávve ođđa lágideami. Vuosttas Sápmi Talent dáhpáhus lágiduvvui guokte jagi dassái. Dalle oasseváldit ledje lagabui čuođi. Ieš gilvvu vuittiiga ohcejohkalaččat Hildá Länsman ja Oula Järvensivu. Lágideami maŋŋá máŋgasat sávve ođđa lágideami. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vuosttas Sápmi Talent dáhpáhus lágiduvvui guokte jagi dassái. Dalle oasseváldit ledje lagabui čuođi. Ieš gilvvu vuittiiga ohcejohkalaččat Hildá Länsman ja Oula Järvensivu. Lágideami maŋŋá máŋgasat sávve ođđa lágideami.
Vuosttas Sápmi Tale dáhpáhus lágiduvvui guokte jagi dassái. Dalle oasseváldit ledje lagabui čuođi. Ieš gilvvu vuittiiga ohcejohkalaččat Hildá Länsman ja Oula Järvensivu. Lágideami maŋŋá máŋgasat sávve ođđa lágideami.
    • «Talent» ➞ [typo]
      • «Tale»
      • «Malene»
-Háliidit áinnas dás jahkásaš dáhpáhusa, searvvi jođiheaddji Elle-Káre Aikio lohká. -Dađe bahát dákkár lágideamit leat álot ruđas gitta. Sávvamis boahtte jagi Sámediggi juolludivččii midjiide seamma stuorrá submi go Ijahis idjii dán jagi, Aikio joatká. Sápmi Talent dáhpáhussii searvi lea dál ožžon ruhtadeami davviriikkaid kulturruhtarádjosa lassin Sámiráđis, Suoma sámedikkis ja Oahpahusministeriijas. -Háliidit áinnas dás jahkásaš dáhpáhusa, searvvi jođiheaddji Elle-Káre Aikio lohká. -Dađe bahát dákkár lágideamit leat álot ruđas gitta. Sávvamis boahtte jagi Sámediggi juolludivččii midjiide seamma stuorrá supmi go Ijahis idjii dán jagi, Aikio joatká. Sápmi Talent dáhpáhussii searvi lea dál ožžon ruhtadeami davviriikkaid kulturruhtarádjosa lassin Sámiráđis, Suoma sámedikkis ja Oahpahusministeriijas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
-Háliidit áinnas dás jahkásaš dáhpáhusa, searvvi jođiheaddji Elle-Káre Aikio lohká. -Dađe bahát dákkár lágideamit leat álot ruđas gitta. Sávvamis boahtte jagi Sámediggi juolludivččii midjiide seamma stuorrá submi go Ijahis idjii dán jagi, Aikio joatká. Sápmi Talent dáhpáhussii searvi lea dál ožžon ruhtadeami davviriikkaid kulturruhtarádjosa lassin Sámiráđis, Suoma sámedikkis ja Oahpahusministeriijas.
-Háliidit áinnas dás jahkásaš dáhpáhusa, searvvi jođiheaddji Elle-Káre Aikio lohká. -Dađe bahát dákkár lágideamit leat álot ruđas gitta. Sávvamis boahtte jagi Sámediggi juolludivččii midjiide seamma stuorrá submi go Ijahis idjii dán jagi, Aikio joatká. Sápmi Tale dáhpáhussii searvi lea dál ožžon ruhtadeami davviriikkaid kulturruhtarádjosa lassin Sámiráđis, Suoma sámedikkis ja Oahpahusministeriijas.
    • «Talent» ➞ [typo]
      • «Tale»
      • «Malene»
Sámi Siida čielggada sámegielat skuvllaid ja beaiveruovttuid ásaheami Ođđasat jahkečoahkkimis Sámi Siidda jahkečoahkkin ii leat duđavaš dálá dilis sámegielat oahpahusas ja beaiveruovttuin. Danne mearridii čielgadišgoahtit sámegielat skuvllaid ja beaiveruovttuid ásaheami. Ođđa jođiheaddji Torkel Rasmussen lohká dákkár ásahemiid leat sihke vejolažžan ja ruđalaččat gánnehahttin. Sámi Siida čielggada sámegielat skuvllaid ja beaiveruovttuid ásaheami Ođđasat jahkečoahkkimis Sámi Siidda jahkečoahkkin ii leat duđavaš dálá dilis sámegielat oahpahusas ja beaiveruovttuin. Danne mearridii čielgadišgoahtit sámegielat skuvllaid ja beaiveruovttuid ásaheami. Ođđa jođiheaddji Torkel Rasmussen lohká dákkár ásahemiid leat sihke vejolažžan ja ruđalaččat gánnehahttin. 1 No errors found
Ohcejoga gielddaráđđehus lea sihkastan eret guokte oahpaheaddjiidvirggi ja doaimmaha sámegielat beaiveruovttuid dohkkemeahttumis gáržžes latnjadilis. Ohcejoga gielddaráđđehus lea sihkastan eret guokte oahpaheddjiidvirggi ja doaimmaha sámegielat beaiveruovttuid dohkkemeahttumis gáržžes latnjadilis. 1 No errors found
Sámi Siida oaidná nu buriid ruhtadanvejolašvuođaid sámegielat skuvllain ja beaiveruovttuin ahte jáhkká iežas nákcet sihke ásahit ja doaimmahit skuvllaid ja beaiveruovttuid. Sámi Siida oaidná nu buriid ruhtadanvejolašvuođaid sámegielat skuvllain ja beaiveruovttuin ahte jáhkká iežas nákcet sihke ásahit ja doaimmahit skuvllaid ja beaiveruovttuid. 1 No errors found
- Suoma stáhta doarju priváhta skuvllaid ja beaiveruovttuid ja gokčá sámegielat oahpahusa oahpaheaddjigoluid. Dasa lassin juolluda Sámediggi doarjaga sámegielat beaiveruovttuide ja giellabesiide. Lea maid vejolaš vuovdit buori hattis beaiveruovttu sajiid gránnjágielddaide . Dan dahká Ohcejoga gielda dál ja dine bures das, čilge Sámi Siidda jođiheaddji Torkel Rasmussen - Suoma stáhta doarju priváhta skuvllaid ja beaiveruovttuid ja gokčá sámegielat oahpahusa oahpaheaddjigoluid. Dasa lassin juolluda Sámediggi doarjaga sámegielat beaiveruovttuide ja giellabesiide. Lea maid vejolaš vuovdit buori hattis beaiveruovttu sajiid kránnjágielddaide . Dan dahká Ohcejoga gielda dál ja dine bures das, čilge Sámi Siidda jođiheaddji Torkel Rasmussen 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Suoma stáhta doarju priváhta skuvllaid ja beaiveruovttuid ja gokčá sámegielat oahpahusa oahpaheaddjigoluid. Dasa lassin juolluda Sámediggi doarjaga sámegielat beaiveruovttuide ja giellabesiide. Lea maid vejolaš vuovdit buori hattis beaiveruovttu sajiid gránnjágielddaide . Dan dahká Ohcejoga gielda dál ja dine bures das, čilge Sámi Siidda jođiheaddji Torkel Rasmussen
- Suoma stáhta doarju priváhta skuvllaid ja beaiveruovttuid ja gokčá sámegielat oahpahusa oahpaheaddjigoluid. Dasa lassin juolluda Sámediggi doarjaga sámegielat beaiveruovttuide ja giellabesiide. Lea maid vejolaš vuovdit buori hattis beaiveruovttu sajiid gránnjágielddaide. Dan dahká Ohcejoga gielda dál ja dine bures das, čilge Sámi Siidda jođiheaddji Torkel Rasmussen
    • «gránnjágielddaide .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gránnjágielddaide.»
Sámi Siidda jahkečoahkkin mearridii muđui joatkit dálá doaimmaiguin dego mannan jagi, omd mánáid ja nuoraiddoaimmaguin . Čoahkkima beavdegirji ja doaibmaplána biddjojuvvo lohkanláhkai go lea dárkkistuvvon. Sámi Siidda jahkečoahkkin mearridii muđui joatkit dálá doaimmaiguin dego mannan jagi, omd mánáid ja nuoraiddoaimmaiguin . Čoahkkima beavdegirji ja doaibmaplána biddjojuvvo lohkan láhkai go lea dárkkistuvvon. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi Siidda jahkečoahkkin mearridii muđui joatkit dálá doaimmaiguin dego mannan jagi, omd mánáid ja nuoraiddoaimmaguin . Čoahkkima beavdegirji ja doaibmaplána biddjojuvvo lohkanláhkai go lea dárkkistuvvon.
Sámi Siidda jahkečoahkkin mearridii muđui joatkit dálá doaimmaiguin dego mannan jagi, omd mánáid ja nuoraiddoaimmaguin nuoraiddoaimmaguin. Čoahkkima beavdegirji ja doaibmaplána biddjojuvvo lohkan láhkai go lea dárkkistuvvon.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «nuoraiddoaimmaguin.»
    • «lohkanláhkai» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «lohkan láhkai»
Sámi Siidda jahkečoahkkin mearridii muđui joatkit dálá doaimmaiguin dego mannan jagi, omd mánáid ja nuoraiddoaimmaguin nuoraiddoaimmaguin. Čoahkkima beavdegirji ja doaibmaplána biddjojuvvo lohkan láhkai go lea dárkkistuvvon.
Sámi Siidda jahkečoahkkin mearridii muđui joatkit dálá doaimmaiguin dego mannan jagi, omd mánáid ja nuoraiddoaimmagis nuoraiddoaimmain. Čoahkkima beavdegirji ja doaibmaplána biddjojuvvo lohkan láhkai go lea dárkkistuvvon.
    • «nuoraiddoaimmaguin» ➞ [typo]
      • «nuoraiddoaimmagis»
      • «nuoraiddoaimmagen»
    • «nuoraiddoaimmaguin» ➞ [typo]
      • «nuoraiddoaimmain»
Das namahuvvo dušše ahte njuolggadusaide leat boahtán guokte nuppástusa mii nanne sámegiela sajádaga searvvi doaimmain ja deattuhit searvvi doaimma davvisámegielat searvin mii doarju, nanne ja ealáskahttá sámegiela. Das namahuvvo dušše ahte njuolggadusaide leat boahtán guokte nuppástusa mii nanne sámegiela sajádaga searvvi doaimmain ja deattuhit searvvi doaimma davvisámegielat searvin mii doarju, nanne ja ealáskahttá sámegiela. 1 No errors found
Ođđa 2 § Searvvi čoahkkin ja beavdegirjegiella lea sámegiella Ođđa 3 § Searvvi ulbmilin lea doarjut, nannet ja ealáskahttit davvisámegiela. Dan lassin ulbmilin lea dorvvastit sámiid vuoigatvuođaid doalahit, ollašuhttit ja ovddidit iežas kultuvrra sihke doarjut ja ovddidit sámi kultuvrralaš, sosiálalaš, vuoigatvuođalaš ja almmolaš ekonomalaš vikkamušaid ja maiddái bargat ovttas riikka rájáid badjel. Ođđa 2 § Searvvi čoahkkin ja beavdegirjegiella lea sámegiella Ođđa 3 § Searvvi ulbmilin lea doarjut, nannet ja ealáskahttit davvisámegiela. Dan lassin ulbmilin lea dorvvastit sámiid vuoigatvuođaid doalahit, ollašuhttit ja ovddidit iežas kultuvrra sihke doarjut ja ovddidit sámi kultuvrralaš, sosiálalaš, vuoigatvuođalaš ja almmolaš ekonomalaš viggamušaid ja maiddái bargat ovttas riikka rájáid badjel. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđa 2 § Searvvi čoahkkin ja beavdegirjegiella lea sámegiella Ođđa 3 § Searvvi ulbmilin lea doarjut, nannet ja ealáskahttit davvisámegiela. Dan lassin ulbmilin lea dorvvastit sámiid vuoigatvuođaid doalahit, ollašuhttit ja ovddidit iežas kultuvrra sihke doarjut ja ovddidit sámi kultuvrralaš, sosiálalaš, vuoigatvuođalaš ja almmolaš ekonomalaš vikkamušaid ja maiddái bargat ovttas riikka rájáid badjel.
Ođđa 2 § Searvvi čoahkkin ja beavdegirjegiella lea sámegiella Ođđa 3 § Searvvi ulbmilin lea doarjut, nannet ja ealáskahttit davvisámegiela. Dan lassin ulbmilin lea dorvvastit sámiid vuoigatvuođaid doalahit, ollašuhttit ja ovddidit iežas kultuvrra sihke doarjut ja ovddidit sámi kultuvrralaš, sosiálalaš, vuoigatvuođalaš ja almmolaš ekonomalaš viggamušaid ja maiddái bargat ovttas riikka rájáid badjel.
    • «vikkamušaid» ➞ [typo]
      • «viggamušaid»
      • «figgamušaid»
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Peski, Jouni Esa Nuosuniemi , Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várreságajođiheaddjin Karen Kitti, stivralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Peski, Jouni Esa Nousuniemi , Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Peski, Jouni Esa Nuosuniemi , Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivrralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Aski, Jouni Esa Nuosuniemi Nuosuniemi, Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen
    • «stivralahttun» ➞ [typo]
      • «stivrralahttun»
    • «Peski» ➞ [typo]
      • «Aski»
      • «Besko»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Nuosuniemi,»
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivrralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Aski, Jouni Esa Nuosuniemi Nuosuniemi, Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivrralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Aski, Jouni Esa 😱 😱, Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen
    • «Nuosuniemi» ➞ [typo]
      • «Nuosuniemi» ➞ [typo]
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivrralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Aski, Jouni Esa , Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivrralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Aski, Jouni Esa , Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen
    • «Esa  ,» ➞ [double-space-before]
      • «Esa ,»
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivrralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Aski, Jouni Esa , Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivrralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Aski, Jouni Esa, Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen
    • «Esa ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Esa,»
Ortnet njuolggadusat Ortnet njuolggadusat 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ortnet njuolggadusat
Ortnetnjuolggadusat
    • «Ortnet njuolggadusat» ➞ [msyn-compound]
      • «Ortnetnjuolggadusat»
Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa studeanttaviesuid ortnetnjuolggadusat leat oassin soahpamušas gaskkal láigoheaddji (SSO) ja láigolačča, ja lea nu oassin láigošiehtadusas. Ortnetnjuolggadusat ja eará eavttut leat biddon vai juohke ássis galga leat buorre orrundilli. Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa studeanttaviesuid ortnetnjuolggadusat leat oassin soahpamušas gaskkal láigoheaddji (SSO) ja láigolačča, ja lea nu oassin láigošiehtadusas. Ortnetnjuolggadusat ja eará eavttut leat biddjon vai juohke ássis galgá leat buorre orrundilli. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa studeanttaviesuid ortnetnjuolggadusat leat oassin soahpamušas gaskkal láigoheaddji (SSO) ja láigolačča, ja lea nu oassin láigošiehtadusas. Ortnetnjuolggadusat ja eará eavttut leat biddon vai juohke ássis galga leat buorre orrundilli.
Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa studeanttaviesuid ortnetnjuolggadusat leat oassin soahpamušas gaskkal láigoheaddji (SSO) ja láigolačča, ja lea nu oassin láigošiehtadusas. Ortnetnjuolggadusat ja eará eavttut leat biddon vai juohke ássis galgá leat buorre orrundilli.
    • «studeanttaviesuid  ortnetnjuolggadusat» ➞ [double-space-before]
      • «studeanttaviesuid ortnetnjuolggadusat»
    • «galga» ➞ [typo]
      • «galgá»
I. Ulbmil Ulbmil dáiguin njuolggádusáiguin lea sihkkarastit: I. Ulbmil Ulbmil dáiguin njuolggadusaiguin lea sihkkarastit: 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
I. Ulbmil Ulbmil dáiguin njuolggádusáiguin lea sihkkarastit:
I. Ulbmil Ulbmil dáiguin njuolggadusaiguin lea sihkkarastit:
    • «Ulbmil  Ulbmil» ➞ [double-space-before]
      • «Ulbmil Ulbmil»
    • «njuolggádusáiguin» ➞ [typo]
      • «njuolggadusaiguin»
a. ahte viessu ja eará biergasat maid láigolašhálddaša , gieđahallojit nu ahte eai vahágahtto dárbbašmeahttumit. a. ahte viessu ja eará biergasat maid láigolaš hálddaša , gieđahallojit nu ahte eai vahágahtto dárbbašmeahttumit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
a. ahte viessu ja eará biergasat maid láigolašhálddaša , gieđahallojit nu ahte eai vahágahtto dárbbašmeahttumit.
a. ahte viessu ja eará biergasat maid láigolašhálddaša láigolašhálddaša, gieđahallojit nu ahte eai vahágahtto dárbbašmeahttumit.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «láigolašhálddaša,»
a. ahte viessu ja eará biergasat maid láigolašhálddaša láigolašhálddaša, gieđahallojit nu ahte eai vahágahtto dárbbašmeahttumit.
a. ahte viessu ja eará biergasat maid láigolašgálddaha láigolašgálddaha, gieđahallojit nu ahte eai vahágahtto dárbbašmeahttumit.
    • «láigolašhálddaša» ➞ [typo]
      • «láigolašgálddaha»
      • «láigolašhárddana»
      • «láigolašhávddaba»
      • «láigolašbálddaba»
      • «láigolašháldduba»
    • «láigolašhálddaša» ➞ [typo]
      • «láigolašgálddaha»
      • «láigolašhárddana»
      • «láigolašhávddaba»
      • «láigolašbálddaba»
      • «láigolašháldduba»
      • «láigolašháldoađa»
      • «láigolašháldiađa»
b. ahte láigolaš čájeha fuolalašvuođa eará ássiide, nu ahte ii oktatge vahágáhttojuvvo muhtin eará láigolačča láhttema dihte. b. ahte láigolaš čájeha fuolalašvuođa eará ássiide, nu ahte ii oktage vahágahttojuvvo muhtin eará láigolačča láhttema dihte. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
b. ahte láigolaš čájeha fuolalašvuođa eará ássiide, nu ahte ii oktatge vahágáhttojuvvo muhtin eará láigolačča láhttema dihte.
b. ahte láigolaš čájeha fuolalašvuođa eará ássiide, nu ahte ii oktatge vahágahttojuvvo muhtin eará láigolačča láhttema dihte.
    • «vahágáhttojuvvo» ➞ [typo]
      • «vahágahttojuvvo»
      • «vahágahttojuvvoš»
II. Obbalaččat Sáhtta váldit oktavuođa láigoheddjiin (SSO) dahje láigolaččaid luohttamušolbmuin jus leat jearaladagat , váidagat dahje eara mearkkašumit láigoheami, njuolggadusaid ja eará lassibuvttuid birra. Lassinjuolggadusat sáhttet biddjot ovttaskas studeanttaviesuide. II. Obbalaččat Sáhttá váldit oktavuođa láigoheddjiin (SSO) dahje láigolaččaid luohttámušolbmuin jus leat jearaldagat , váidagat dahje eará mearkkašumit láigoheami, njuolggadusaid ja eará lassibuvttuid birra. Lassinjuolggadusat sáhttet biddjot ovttaskas studeanttaviesuide. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
II. Obbalaččat Sáhtta váldit oktavuođa láigoheddjiin (SSO) dahje láigolaččaid luohttamušolbmuin jus leat jearaladagat , váidagat dahje eara mearkkašumit láigoheami, njuolggadusaid ja eará lassibuvttuid birra. Lassinjuolggadusat sáhttet biddjot ovttaskas studeanttaviesuide.
II. Obbalaččat Sáhttá váldit oktavuođa láigoheddjiin (SSO) dahje láigolaččaid luohttámušolbmuin jus leat jearaladagat jearaladagat, váidagat dahje eará mearkkašumit láigoheami, njuolggadusaid ja eará lassibuvttuid birra. Lassinjuolggadusat sáhttet biddjot ovttaskas studeanttaviesuide.
    • «Sáhtta» ➞ [typo]
      • «Sáhttá»
      • «Máhttá»
    • «luohttamušolbmuin» ➞ [typo]
      • «luohttámušolbmuin»
      • «luohttámušolbmáin»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jearaladagat,»
    • «eara» ➞ [typo]
      • «eará»
II. Obbalaččat Sáhttá váldit oktavuođa láigoheddjiin (SSO) dahje láigolaččaid luohttámušolbmuin jus leat jearaladagat jearaladagat, váidagat dahje eará mearkkašumit láigoheami, njuolggadusaid ja eará lassibuvttuid birra. Lassinjuolggadusat sáhttet biddjot ovttaskas studeanttaviesuide.
II. Obbalaččat Sáhttá váldit oktavuođa láigoheddjiin (SSO) dahje láigolaččaid luohttámušolbmuin jus leat jearaldaga jearaldagat, váidagat dahje eará mearkkašumit láigoheami, njuolggadusaid ja eará lassibuvttuid birra. Lassinjuolggadusat sáhttet biddjot ovttaskas studeanttaviesuide.
    • «jearaladagat» ➞ [typo]
      • «jearaldaga»
    • «jearaladagat» ➞ [typo]
      • «jearaldagat»
      • «jearalađanat»
      • «jearalaktagat»
III. Mearradusat 1. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus doallat iežas ásodaga, feaskara , riššu ja hivssega čorgadin ja ráinnasin. Son geatnegahtto maiddái ovttas eará geavaheddjiiguin doallat oktasašsajiid ja rájuid čorgadin ja ráinnasin. Dábálaččat ráhkadit ássit ieža bargovuorrolistu ráinnasindoallama birra. III. Mearrádusat 1. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus doallat iežas ásodaga, feaskára , riššu ja hivssega čorgadin ja ráinnasin. Son geatnegahtto maiddái ovttas eará geavaheddjiiguin doallat oktasašsajiid ja rájuid čorgadin ja ráinnasin. Dábálaččat ráhkadit ássit ieža bargovuorrolisttu ráinnasindoallama birra. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
III. Mearradusat 1. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus doallat iežas ásodaga, feaskara , riššu ja hivssega čorgadin ja ráinnasin. Son geatnegahtto maiddái ovttas eará geavaheddjiiguin doallat oktasašsajiid ja rájuid čorgadin ja ráinnasin. Dábálaččat ráhkadit ássit ieža bargovuorrolistu ráinnasindoallama birra.
III. Mearrádusat 1. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus doallat iežas ásodaga, feaskara feaskára, riššu ja hivssega čorgadin ja ráinnasin. Son geatnegahtto maiddái ovttas eará geavaheddjiiguin doallat oktasašsajiid ja rájuid čorgadin ja ráinnasin. Dábálaččat ráhkadit ássit ieža bargovuorrolistu 😱 birra.
    • «Mearradusat» ➞ [typo]
      • «Mearrádusat»
      • «Mearradosat»
      • «Vearradosat»
      • «Searradosat»
      • «Gearradosat»
      • «Kearradosat»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «feaskára,»
    • «ráinnasindoallama» ➞ [typo]
III. Mearrádusat 1. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus doallat iežas ásodaga, feaskara feaskára, riššu ja hivssega čorgadin ja ráinnasin. Son geatnegahtto maiddái ovttas eará geavaheddjiiguin doallat oktasašsajiid ja rájuid čorgadin ja ráinnasin. Dábálaččat ráhkadit ássit ieža bargovuorrolistu birra.
III. Mearrádusat 1. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus doallat iežas ásodaga, feaskára feaskára, riššu ja hivssega čorgadin ja ráinnasin. Son geatnegahtto maiddái ovttas eará geavaheddjiiguin doallat oktasašsajiid ja rájuid čorgadin ja ráinnasin. Dábálaččat ráhkadit ássit ieža bargovuorrolistu birra.
    • «feaskara» ➞ [typo]
      • «feaskára»
    • «bargovuorrolistu  birra» ➞ [double-space-before]
      • «bargovuorrolistu birra»
2. Oktasašgievkkana galga čorget ja bassat maŋŋel go lea atnan . Juohke láigolaš galgá bearráigeahččat ahte su galmmidanskábe ja oktasašskábet leat ráidnasat ja čorgadat. Biepmut eai ábut vurkkohuvvot nu guhka ahte billehuvvet/guohcagit/guhppot. 2. Oktasašgievkkana galgá čorget ja bassat maŋŋel go lea atnán . Juohke láigolaš galgá bearráigeahččat ahte su galmmihanskábe ja oktasašskábet leat ráidnasat ja čorgadat. Biepmut eai ábut vurkkoduvvot nu guhka ahte billehuvvet/guohcagit/guhppot. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
2. Oktasašgievkkana galga čorget ja bassat maŋŋel go lea atnan . Juohke láigolaš galgá bearráigeahččat ahte su galmmidanskábe ja oktasašskábet leat ráidnasat ja čorgadat. Biepmut eai ábut vurkkohuvvot nu guhka ahte billehuvvet/guohcagit/guhppot.
2. Oktasašgievkkana galgá čorget ja bassat maŋŋel go lea atnan atnan. Juohke láigolaš galgá bearráigeahččat ahte su galmmihanskábet ja oktasašskábet leat ráidnasat ja čorgadat. Biepmut eai ábut vurkkoduvvot nu guhka ahte billahuvvet/guohcagit/guhppot.
    • «galga» ➞ [typo]
      • «galgá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «atnan.»
    • «galmmidanskábe» ➞ [typo]
      • «galmmihanskábet»
    • «vurkkohuvvot» ➞ [typo]
      • «vurkkoduvvot»
      • «vurkojuvvot»
    • «billehuvvet» ➞ [typo]
      • «billahuvvet»
2. Oktasašgievkkana galgá čorget ja bassat maŋŋel go lea atnan atnan. Juohke láigolaš galgá bearráigeahččat ahte su galmmihanskábet ja oktasašskábet leat ráidnasat ja čorgadat. Biepmut eai ábut vurkkoduvvot nu guhka ahte billahuvvet/guohcagit/guhppot.
2. Oktasašgievkkana galgá čorget ja bassat maŋŋel go lea adnon atnán. Juohke láigolaš galgá bearráigeahččat ahte su galmmihanskábet ja oktasašskábet leat ráidnasat ja čorgadat. Biepmut eai ábut vurkkoduvvot nu guhka ahte billahuvvet/guohcagit/guhppot.
    • «atnan» ➞ [typo]
      • «adnon»
    • «atnan» ➞ [typo]
      • «atnán»
      • «adnon»
3. Sluka ferte buhtistit dávjá. Váldde oktavuođa viessobearráigehččiin jus lea buđđosan oalát. 3. Sluka ferte buhtistit dávjá. Váldde oktavuođa viessobearráigehččiin jus lea buđđosan oalát. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
3. Sluka ferte buhtistit dávjá. Váldde oktavuođa viessobearráigehččiin jus lea buđđosan oalát.
3. Luŋka ferte buhtistit dávjá. Váldde oktavuođa viessobearráigehččiin jus lea buđđosan oalát.
    • «Sluka» ➞ [typo]
      • «Luŋka»
      • «Šluska»
      • «Fluksa»
4. Ruskkalihtiid galgá beaivválaččat gurret čujuhuvvon containariidda . 4. Ruskkalihtiid galgá beaivválaččat gurret čujuhuvvon kontaineriidda . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
4. Ruskkalihtiid galgá beaivválaččat gurret čujuhuvvon containariidda .
4. Ruskkalihtiid galgá beaivválaččat gurret čujuhuvvon containariidda kontaineriidda.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «kontaineriidda.»
4. Ruskkalihtiid galgá beaivválaččat gurret čujuhuvvon containariidda kontaineriidda.
4. Ruskkalihtiid galgá beaivválaččat gurret čujuhuvvon kontaineriidda kontaineriidda.
    • «containariidda» ➞ [typo]
      • «kontaineriidda»
5. Hybelviesuin ii leat lohpi váldit bivttasbassanmašiinna ja/dahje sullasaš biergasiid, dahje váldit eret/lonuhit luvvodagáid jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Ásodagain galgá bivttasbassanmašiinnaid dušše geavahit gaskkal 08.00 ja 22.00. 5. Hybelviesuin ii leat lohpi váldit bivttasbassanmašiinna ja/dahje sullasaš biergasiid, dahje váldit eret/lonuhit luvvodagaid jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Ásodagain galgá bivttasbassanmašiinnaid dušše geavahit gaskkal 08.00 ja 22.00. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
5. Hybelviesuin ii leat lohpi váldit bivttasbassanmašiinna ja/dahje sullasaš biergasiid, dahje váldit eret/lonuhit luvvodagáid jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Ásodagain galgá bivttasbassanmašiinnaid dušše geavahit gaskkal 08.00 ja 22.00.
5. Hybelviesuin ii leat lohpi váldit bivttasbassanmašiinna ja/dahje sullasaš biergasiid, dahje váldit eret/lonuhit luvvodagain jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Ásodagain galgá bivttasbassanmašiinnaid dušše geavahit gaskkal 08.00 ja 22.00.
    • «luvvodagáid» ➞ [typo]
      • «luvvodagain»
6. Biktasiid/gávnniid/láhtteránuid ii galgga láseráigge savdnjit. 6. Biktasiid/gávnniid/láhtteránuid ii galgga láseráigge savdnjit. 1 No errors found
7. Govaid galgá heŋget listaide mat leat biddjon seinniide. Oktasašsajiin galget plahkáhtat ja seaidnečállosat heŋgejuvvot diehtotávvalii. 7. Govaid galgá heŋget listtaide mat leat biddjon seinniide. Oktasašsajiin galget plakáhtat ja seaidnečállosat heŋgejuvvot diehtotávvalii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
7. Govaid galgá heŋget listaide mat leat biddjon seinniide. Oktasašsajiin galget plahkáhtat ja seaidnečállosat heŋgejuvvot diehtotávvalii.
7. Govaid galgá heŋget listtáide mat leat biddjon seinniide. Oktasašsajiin galget plagiáhtat ja seaidnečállosat heŋgejuvvot diehtotávvalii.
    • «listaide» ➞ [typo]
      • «listtáide»
      • «listtaide»
      • «listtaid»
      • «listtuide»
      • «gistáide»
      • «risttaide»
      • «lásttaide»
    • «plahkáhtat» ➞ [typo]
      • «plagiáhtat»
8. Studeanttaviesuin ii leat lohpi atnit biebmošibihiid ja eará elliid. 8. Studeanttaviesuin ii leat lohpi atnit biebmošibihiid ja eará elliid. 1 No errors found
9. Ii leat lohpi rievdadit giddodagáid viesuin (maiddái mála) jus láigoheaddji ii leat addan sierra lobi dasa. 9. Ii leat lohpi rievdadit giddodagaid viesuin (maiddái mála) jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
9. Ii leat lohpi rievdadit giddodagáid viesuin (maiddái mála) jus láigoheaddji ii leat addan sierra lobi dasa.
9. Ii leat lohpi rievdadit giddodagaid viesuin (maiddái mála) jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa.
    • «giddodagáid» ➞ [typo]
      • «giddodagaid»
    • «addan» ➞ [typo]
      • «addán»
      • «ádden»
      • «láddan»
      • «šaddan»
      • «astan»
10. Ii leat lohpi mohtorliekkaniid j.ea. bidjat el-čuggestagáide jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Jus njuolggadus rihkko šadda láigolaš máksit mearriduvvon divvada . 10. Ii leat lohpi mohtorliekkaniid j.ea. bidjat el-čuggestagaide jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Jus njuolggadus rihkko šaddá láigolaš máksit mearriduvvon divada . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
10. Ii leat lohpi mohtorliekkaniid j.ea. bidjat el-čuggestagáide jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Jus njuolggadus rihkko šadda láigolaš máksit mearriduvvon divvada .
10. Ii leat lohpi mohtorliekkaniid j. ea. bidjat elečuggestagaide jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Jus njuolggadus rihkko šaddá láigolaš máksit mearriduvvon divada divvada.
    • «j.ea.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «j. ea.»
    • «el-čuggestagáide» ➞ [typo]
      • «elečuggestagaide»
      • «elčuggestagaide»
    • «šadda» ➞ [typo]
      • «šaddá»
    • «divvada» ➞ [typo]
      • «divada»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «divvada.»
10. Ii leat lohpi mohtorliekkaniid j. ea. bidjat elečuggestagaide jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Jus njuolggadus rihkko šaddá láigolaš máksit mearriduvvon divada divvada.
10. Ii leat lohpi mohtorliekkaniid j. ea. bidjat elečuggestagaide jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Jus njuolggadus rihkko šaddá láigolaš máksit mearriduvvon divada divada.
    • «divvada» ➞ [typo]
      • «divada»
11. Láigolaččat geatnegahttojit áktet guhtet guoimmiseaset bargoráfi. Maŋŋel dii. 23.00 árgabeivviid ja maŋŋel dii. 24.00 beivviid ovdal bassebeivviid ja basiid galgá leat ráfi viesus ja muđui opmodagas/ šiljjus . Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus iežas gussiid meannudeamis iežas ásodagas, oktasašsajiin ja muđui opmodagas. Láigoheaddji dahje muhtin geas lea su váldi sáhtta gáibidit ahte guossit guđđet viesu ja opmodaga. 11. Láigolaččat geatnegahttojit áktet guhtet guoimmiset bargoráfi. Maŋŋel dii. 23.00 árgabeivviid ja maŋŋel dii. 24.00 beivviid ovdal bassebeivviid ja basiid galgá leat ráfi viesus ja muđui opmodagas/ šiljus . Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus iežas gussiid meannudeamis iežas ásodagas, oktasašsajiin ja muđui opmodagas. Láigoheaddji dahje muhtin geas lea su váldi sáhttá gáibidit ahte guossit guđđet viesu ja opmodaga. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
11. Láigolaččat geatnegahttojit áktet guhtet guoimmiseaset bargoráfi. Maŋŋel dii. 23.00 árgabeivviid ja maŋŋel dii. 24.00 beivviid ovdal bassebeivviid ja basiid galgá leat ráfi viesus ja muđui opmodagas/ šiljjus . Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus iežas gussiid meannudeamis iežas ásodagas, oktasašsajiin ja muđui opmodagas. Láigoheaddji dahje muhtin geas lea su váldi sáhtta gáibidit ahte guossit guđđet viesu ja opmodaga.
11. Láigolaččat geatnegahttojit áktet guhtet guoimmisedáset bargoráfi. Maŋŋel dii. 23.00 árgabeivviid ja maŋŋel dii. 24.00 beivviid ovdal bassebeivviid ja basiid galgá leat ráfi viesus ja muđui opmodagas/ šiljus šiljjus. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus iežas gussiid meannudeamis iežas ásodagas, oktasašsajiin ja muđui opmodagas. Láigoheaddji dahje muhtin geas lea su váldi sáhttán gáibidit ahte guossit guđđet viesu ja opmodaga.
    • «guoimmiseaset» ➞ [typo]
      • «guoimmisedáset»
      • «guoimmážeaset»
    • «šiljjus» ➞ [typo]
      • «šiljus»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «šiljjus.»
    • «sáhtta» ➞ [typo]
      • «sáhttán»
11. Láigolaččat geatnegahttojit áktet guhtet guoimmisedáset bargoráfi. Maŋŋel dii. 23.00 árgabeivviid ja maŋŋel dii. 24.00 beivviid ovdal bassebeivviid ja basiid galgá leat ráfi viesus ja muđui opmodagas/ šiljus šiljjus. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus iežas gussiid meannudeamis iežas ásodagas, oktasašsajiin ja muđui opmodagas. Láigoheaddji dahje muhtin geas lea su váldi sáhttán gáibidit ahte guossit guđđet viesu ja opmodaga.
11. Láigolaččat geatnegahttojit áktet guhtet guoimmisedáset bargoráfi. Maŋŋel dii. 23.00 árgabeivviid ja maŋŋel dii. 24.00 beivviid ovdal bassebeivviid ja basiid galgá leat ráfi viesus ja muđui opmodagas/ šiljus šiljus. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus iežas gussiid meannudeamis iežas ásodagas, oktasašsajiin ja muđui opmodagas. Láigoheaddji dahje muhtin geas lea su váldi sáhttán gáibidit ahte guossit guđđet viesu ja opmodaga.
    • «šiljjus» ➞ [typo]
      • «šiljus»
12. Láigoheaddji (SSO) rádjá eret biergasiid mat sáhttet leat várálaččat dahje hehttehussan eará ássiide, ja láigolaš máksá olggosgoluid. 12. Láigoheaddji (SSO) rádjá eret biergasiid mat sáhttet leat várálaččat dahje hehttehussan eará ássiide, ja láigolaš máksá olggosgoluid. 1 No errors found
13. Sihkkeliid, mánávávnnaid, sabehiid ja mohtorvuojániid oažžu dušše bidjat čujuhuvvon sajiide iige oktašsajiide gos sáhttet leat hehttehussan eará ássiide. 13. Sihkkeliid, mánávávnnaid, sabehiid ja mohtorvuojániid oažžu dušše bidjat čujuhuvvon sajiide iige oktasašsajiide gos sáhttet leat hehttehussan eará ássiide. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
13. Sihkkeliid, mánávávnnaid, sabehiid ja mohtorvuojániid oažžu dušše bidjat čujuhuvvon sajiide iige oktašsajiide gos sáhttet leat hehttehussan eará ássiide.
13. Sihkkeliid, mánávávnnaid, sabehiid ja mohtorvuojániid oažžu dušše bidjat čujuhuvvon sajiide iige oktasašsajiide gos sáhttet leat hehttehussan eará ássiide.
    • «oktašsajiide» ➞ [typo]
      • «oktasašsajiide»
      • «doktasajiide»
      • «áktasajiide»
      • «soktasajiide»
      • «doktatsajiide»
      • «moktasajiide»
      • «loktasajiide»
      • «oktensajiide»
      • «loktansajiide»
14. Láigoheadji ovddasvástideaddjis dahje muhtimis geas lea su váldi, lea riekti bearráigeahččat buot lanjaid. Dábálaččat galgá dan birra addon diehtu ovdagihtii. Earenoamaš dilálašvuođain sáhtta goikke bearráigehččot dieđitkeahttá. Láigoheaddjis lea lohpi divodit ja buoridit viesu vaikko goas, muhto jus praktihkkalaččat lea vejolaš, galga láigolažžii dieđihuvvot maiddái dan birra. Láigoheaddjis lea maiddái lohpi iskkat el-mihttára juohke njealjádasjagi, jus ii šihtto eará ortnet láigolaččain. 14. Láigoheaddji ovddasvástideaddjis dahje muhtimis geas lea su váldi, lea riekti bearráigeahččat buot lanjaid. Dábálaččat galgá dan birra addon diehtu ovdagihtii. Earenoamáš dilálašvuođain sáhttá goitge bearráigehččot dieđitkeahttá. Láigoheaddjis lea lohpi divodit ja buoridit viesu vaikko goas, muhto jus praktihkalaččat lea vejolaš, galgá láigolažžii dieđihuvvot maiddái dan birra. Láigoheaddjis lea maiddái lohpi iskat el-mihttára juohke njealjádasjagi, jus ii šihtto eará ortnet láigolaččain. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
14. Láigoheadji ovddasvástideaddjis dahje muhtimis geas lea su váldi, lea riekti bearráigeahččat buot lanjaid. Dábálaččat galgá dan birra addon diehtu ovdagihtii. Earenoamaš dilálašvuođain sáhtta goikke bearráigehččot dieđitkeahttá. Láigoheaddjis lea lohpi divodit ja buoridit viesu vaikko goas, muhto jus praktihkkalaččat lea vejolaš, galga láigolažžii dieđihuvvot maiddái dan birra. Láigoheaddjis lea maiddái lohpi iskkat el-mihttára juohke njealjádasjagi, jus ii šihtto eará ortnet láigolaččain.
14. Láigoheaddji ovddasvástideaddjis dahje muhtimis geas lea su váldi, lea riekti bearráigeahččat buot lanjaid. Dábálaččat galgá dan birra addon diehtu ovdagihtii. Earenomáš dilálašvuođain stáhta goike bearráigehččot dieđitkeahttá. Láigoheaddjis lea lohpi divodit ja buoridit viesu vaikko goas, muhto jus praktihkalaččat lea vejolaš, galgá láigolažžii dieđihuvvot maiddái dan birra. Láigoheaddjis lea maiddái lohpi iskkat el-mihttára juohke njealjádasjagi, jus ii šihtto eará ortnet láigolaččain.
    • «Láigoheadji» ➞ [typo]
      • «Láigoheaddji»
    • «Earenoamaš» ➞ [typo]
      • «Earenomáš»
      • «Earenoamáš»
      • «Erenomáš»
      • «Erenoamáš»
      • «Earenomáža»
      • «Earenoamáža»
      • «Erenomáža»
      • «Erenoamáža»
    • «sáhtta» ➞ [typo]
      • «stáhta»
    • «goikke» ➞ [typo]
      • «goike»
      • «guhkke»
      • «goiká»
      • «gohkke»
      • «loike»
    • «praktihkkalaččat» ➞ [typo]
      • «praktihkalaččat»
    • «galga» ➞ [typo]
      • «galgá»
15. Láigoheddji sahtta bidjat čalalaš dieđu oktsašarealaide dahje čalalaččat addit dieđu ortnetnjuolggadusaid birra ja movt galga geavahit viesu ja opmodaga. 15. Láigoheaddji sáhttá bidjat čálalaš dieđu oktasašareálaide dahje čálalaččat addit dieđu ortnetnjuolggadusaid birra ja movt galgá geavahit viesu ja opmodaga. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
15. Láigoheddji sahtta bidjat čalalaš dieđu oktsašarealaide dahje čalalaččat addit dieđu ortnetnjuolggadusaid birra ja movt galga geavahit viesu ja opmodaga.
15. Láigoheaddji šatta bidjat čálalaš dieđu 😱 dahje čálalaččat addit dieđu ortnetnjuolggadusaid birra ja movt galgá geavahit viesu ja opmodaga.
    • «Láigoheddji» ➞ [typo]
      • «Láigoheaddji»
    • «sahtta» ➞ [typo]
      • «šatta»
    • «čalalaš» ➞ [typo]
      • «čálalaš»
    • «oktsašarealaide» ➞ [typo]
      • «čalalaččat» ➞ [typo]
        • «čálalaččat»
      • «galga» ➞ [typo]
        • «galgá»
      • «geavahit  viesu» ➞ [double-space-before]
        • «geavahit viesu»
15. Láigoheaddji šatta bidjat čálalaš dieđu dahje čálalaččat addit dieđu ortnetnjuolggadusaid birra ja movt galgá geavahit viesu ja opmodaga.
15. Láigoheaddji šatta bidjat čálalaš dieđu dahje čálalaččat addit dieđu ortnetnjuolggadusaid birra ja movt galgá geavahit viesu ja opmodaga.
    • «dieđu  dahje» ➞ [double-space-before]
      • «dieđu dahje»
16. Studeanttaviesuin ii leat lohpi borgguhit. 16. Studeanttaviesuin ii leat lohpi borgguhit. 1 No errors found
IV Luohttámušolmmoš Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa viesuid ássit galget válljet ovtta luohttámušolbmo juohke ássanovttadahkii, ja son sáhttá gohččojuvvot ortnetnjuolggádusaid giehtaguššama oktavuođas. IV Luohttámušolmmoš Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa viesuid ássit galget válljet ovtta luohttámušolbmo juohke ássanovttadahkii, ja son sáhttá gohččojuvvot ortnetnjuolggadusaid giehtaguššama oktavuođas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
IV Luohttámušolmmoš Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa viesuid ássit galget válljet ovtta luohttámušolbmo juohke ássanovttadahkii, ja son sáhttá gohččojuvvot ortnetnjuolggádusaid giehtaguššama oktavuođas.
IV Luohttámušolmmoš Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa viesuid ássit galget válljet ovtta luohttámušolbmo juohke ássanovttadahkii, ja son sáhttá gohččojuvvot ortneganjuolggadusaid giehtaguššama oktavuođas.
    • «ortnetnjuolggádusaid» ➞ [typo]
      • «ortneganjuolggadusaid»
      • «ortnetnjuolggadusaid»
Láigošiehtadusa ja ortnetnjuolggadusaid rihkkun Jus láigolaš rihkku láigošiehtadusa ja ortnetnjuolggadusaid oažžu son čálalaš váruhusa. Jus nuppes rihkku daid, de loahpahuvvo láigosoahpamuš. Addo dušše okta várrehus. Láigošiehtadusa ja ortnetnjuolggadusaid rihkkun Jus láigolaš rihkku láigošiehtadusa ja ortnetnjuolggadusaid oažžu son čálalaš váruhusa. Jus nuppes rihkku daid, de loahpahuvvo láigosoahpamuš. Addo dušše okta várrehus. 1 No errors found
Dahkádus Dárkkuhuvvo ahte SSOas ii leat dahkádus dállobiergasiidda. Dan ferte láigolaš ieš háhkat jus hálida . Dáhkadus Dárkkuhuvvo ahte SSO:s ii leat dáhkadus dállobiergasiidda. Dan ferte láigolaš ieš háhkat jus háliida . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dahkádus Dárkkuhuvvo ahte SSOas ii leat dahkádus dállobiergasiidda. Dan ferte láigolaš ieš háhkat jus hálida .
Dáhkádus Dárkkuhuvvo ahte SSO:s ii leat dáhkádusa dállobiergasiidda. Dan ferte láigolaš ieš háhkat jus háliida hálida.
    • «Dahkádus» ➞ [typo]
      • «Dáhkádus»
      • «Eahpádus»
    • «SSOas» ➞ [typo]
      • «SSO:s»
    • «dahkádus» ➞ [typo]
      • «dáhkádusa»
    • «hálida» ➞ [typo]
      • «háliida»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «hálida.»
Dáhkádus Dárkkuhuvvo ahte SSO:s ii leat dáhkádusa dállobiergasiidda. Dan ferte láigolaš ieš háhkat jus háliida hálida.
Dáhkádus Dárkkuhuvvo ahte SSO:s ii leat dáhkádusa dállobiergasiidda. Dan ferte láigolaš ieš háhkat jus háliida háliida.
    • «hálida» ➞ [typo]
      • «háliida»
Čoavdagat Láhppon čoavdagiid ovddas ferte máksit 500,- ruvnno buhttadussan . Jus láigolaš ferte sihtat bargi boahtit go lea vajálduhttan čoavdaga, dahje eará sullasaš siva geažil, ferte máksit 250,- ruvdnosaš divvada . Čoavdagat Láhppon čoavdagiid ovddas ferte máksit 500,- ruvnno buhtadussan . Jus láigolaš ferte sihtat bargi boahtit go lea vajálduhttán čoavdaga, dahje eará sullasaš siva geažil, ferte máksit 250,- ruvdnosaš divada . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čoavdagat Láhppon čoavdagiid ovddas ferte máksit 500,- ruvnno buhttadussan . Jus láigolaš ferte sihtat bargi boahtit go lea vajálduhttan čoavdaga, dahje eará sullasaš siva geažil, ferte máksit 250,- ruvdnosaš divvada .
Čoavdagat Láhppon čoavdagiid ovddas ferte máksit 500,- ruvnno buhttadussan buhtadussan. Jus láigolaš ferte sihtat bargi boahtit go lea vajálduhttán čoavdaga, dahje eará sullasaš siva geažil, ferte máksit 250,- ruvdnosaš divada divvada.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «buhtadussan.»
    • «vajálduhttan» ➞ [typo]
      • «vajálduhttán»
      • «vajáldahttán»
      • «sajálduhttán»
    • «divvada» ➞ [typo]
      • «divada»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «divvada.»
Čoavdagat Láhppon čoavdagiid ovddas ferte máksit 500,- ruvnno buhttadussan buhtadussan. Jus láigolaš ferte sihtat bargi boahtit go lea vajálduhttán čoavdaga, dahje eará sullasaš siva geažil, ferte máksit 250,- ruvdnosaš divada divvada.
Čoavdagat Láhppon čoavdagiid ovddas ferte máksit 500,- ruvnno buhtadussan buhtadussan. Jus láigolaš ferte sihtat bargi boahtit go lea vajálduhttán čoavdaga, dahje eará sullasaš siva geažil, ferte máksit 250,- ruvdnosaš divada divada.
    • «buhttadussan» ➞ [typo]
      • «buhtadussan»
      • «buhtadassan»
      • «muhttádussan»
      • «ruhtadussan»
    • «divvada» ➞ [typo]
      • «divada»
Bivttasbassan Gáhkkorčorus lea oktasaš bivttasbassanmášiidna masa buot láigolaččat sáhttet oastit goartta. Bassangoarta máksá 100,- ru. ja dainna beassa sulli 14 geardde bassat. Bivttasbassan Gáhkkorčorus lea oktasaš bivttasbassanmášiidna masa buot láigolaččat sáhttet oastit goartta. Bassangoarta máksá 100,- ru. ja dainna beassá sullii 14 geardde bassat. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bivttasbassan Gáhkkorčorus lea oktasaš bivttasbassanmášiidna masa buot láigolaččat sáhttet oastit goartta. Bassangoarta máksá 100,- ru. ja dainna beassa sulli 14 geardde bassat.
Bivttasbassan Gáhkkorčorus lea oktasaš bivttasbassanmašiidna masa buot láigolaččat sáhttet oastit goartta. Bassangoarta máksá 100,- ru. ja dainna beassá sullii 14 geardde bassat.
    • «bivttasbassanmášiidna» ➞ [typo]
      • «bivttasbassanmašiidna»
    • «beassa» ➞ [typo]
      • «beassá»
    • «sulli» ➞ [typo]
      • «sullii»
Boasta Studeantat sáhttet dáhttut boasta sáddejuvvot allaskuvlii. Muđui ferte láigolaš ieš oastit boastakássa ja váldit oktavuođa boasttain jus hálida čujuhusá studeanttaviesuide . Boasta Studeantat sáhttet dáhttut boasta sáddejuvvot allaskuvlii. Muđui ferte láigolaš ieš oastit boastakássa ja váldit oktavuođa boasttain jus háliida čujuhusa studeantaviesuide . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boasta Studeantat sáhttet dáhttut boasta sáddejuvvot allaskuvlii. Muđui ferte láigolaš ieš oastit boastakássa ja váldit oktavuođa boasttain jus hálida čujuhusá studeanttaviesuide .
Boasta Studeanttat sáhttet dáhttut boasta sáddejuvvot allaskuvlii. Muđui ferte láigolaš ieš oastit boastakássa ja váldit oktavuođa boasttain jus háliida čujuhusa studeanttaviesuide.
    • «Studeantat» ➞ [typo]
      • «Studeanttat»
    • «hálida» ➞ [typo]
      • «háliida»
    • «čujuhusá» ➞ [typo]
      • «čujuhusa»
    • «studeanttaviesuide .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «studeanttaviesuide.»
Čujuhusat: Gáhkkorčorru 1, 9520 Guovdageaidnu Lulit Gáhkkorluodda 5/7/9, 9520 Guovdageaidnu Hánnoluohkká 31, 9520 Guovdageaidnu Čujuhusat: Gáhkkorčorru 1, 9520 Guovdageaidnu Lulit Gáhkkorluodda 5/7/9, 9520 Guovdageaidnu Hánnoluohkká 31, 9520 Guovdageaidnu 1 No errors found
Mohtorliekkanat Ássit Hánnoluohka 40 kvm ásodagáin , Lulit- Gáhkkorjeakkis ja Gáhkkkorčorus sáhttet láigohit elčuggestaga mohtorliekkaniidda 400,- ru. ovddas dálvái. Hánnoluohká 60 kvm ásodaga ássiin leat iežaset elčuggestat. Mohtorliekkanat Ássit Hánnoluohká 40 kvm ásodagain , Lulit- Gáhkkorjeakkis ja Gáhkkorčorus sáhttet láigohit elčuggestaga mohtorliekkaniidda 400,- ru. ovddas dálvái. Hánnoluohká 60 kvm ásodaga ássiin leat iežaset elčuggestat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mohtorliekkanat Ássit Hánnoluohka 40 kvm ásodagáin , Lulit- Gáhkkorjeakkis ja Gáhkkkorčorus sáhttet láigohit elčuggestaga mohtorliekkaniidda 400,- ru. ovddas dálvái. Hánnoluohká 60 kvm ásodaga ássiin leat iežaset elčuggestat.
Mohtorliekkanat Ássit Hánnoluohkká 40 kvm ásodagáin ásodagain, 😱 Gáhkkorjeakkis ja Gáhkkorčorus sáhttet láigohit elčuggestaga mohtorliekkaniidda 400,- ru. ovddas dálvái. Hánnoluohká 60 kvm ásodaga ássiin leat iežaset elčuggestat.
    • «Hánnoluohka» ➞ [typo]
      • «Hánnoluohkká»
      • «Hánnoluohká»
      • «Hánnoluohkás»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ásodagain,»
    • «Lulit-» ➞ [typo]
      • «Gáhkkkorčorus» ➞ [typo]
        • «Gáhkkorčorus»
Mohtorliekkanat Ássit Hánnoluohkká 40 kvm ásodagáin ásodagain, Gáhkkorjeakkis ja Gáhkkorčorus sáhttet láigohit elčuggestaga mohtorliekkaniidda 400,- ru. ovddas dálvái. Hánnoluohká 60 kvm ásodaga ássiin leat iežaset elčuggestat.
Mohtorliekkanat Ássit Hánnoluohkká 40 kvm ásodagaid ásodagain, Gáhkkorjeakkis ja Gáhkkorčorus sáhttet láigohit elčuggestaga mohtorliekkaniidda 400,- ru. ovddas dálvái. Hánnoluohká 60 kvm ásodaga ássiin leat iežaset elčuggestat.
    • «ásodagáin» ➞ [typo]
      • «ásodagaid»
    • «,  Gáhkkorjeakkis» ➞ [double-space-before]
      • «, Gáhkkorjeakkis»
Olggos fárren Jus láigolaš ii leat fárren olggos ja čoavdda bukton ruovttoluotta dan dáhtona mii lea šihtton, sáddejuvvo rehket nuppi mánu ovddas. Láigolaš ferte unnimusat 3 beaivve ovdal soahpat áiggi viessobearráigehččin fárrolaga geahččat ahte ásodat/ latnja lea ráinnas ja muđui ortnegis, ja ahte doppe leat visot biergasat mat ledje doppe sisafárredettin . Jus ásodat ii leat albmaládje ráidnejuvvon olggosfárredettin dollojuvvo oassi dahje buot ovdagihtti máksojuvvon láigu. Olggos fárren Jus láigolaš ii leat fárren olggos ja čoavdda bukton ruovttoluotta dan dáhtona mii lea šihtton, sáddejuvvo rehket nuppi mánu ovddas. Láigolaš ferte unnimusat 3 beaivve ovdal soahpat áiggi viessobearráigehččiin fárrolaga geahččat ahte ásodat/ latnja lea ráinnas ja muđui ortnegis, ja ahte doppe leat visot biergasat mat ledje doppe sisafárredettiin . Jus ásodat ii leat albma ládje ráidnejuvvon olggosfárredettiin dollojuvvo oassi dahje buot ovdagihtii máksojuvvon láigu. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Olggos fárren Jus láigolaš ii leat fárren olggos ja čoavdda bukton ruovttoluotta dan dáhtona mii lea šihtton, sáddejuvvo rehket nuppi mánu ovddas. Láigolaš ferte unnimusat 3 beaivve ovdal soahpat áiggi viessobearráigehččin fárrolaga geahččat ahte ásodat/ latnja lea ráinnas ja muđui ortnegis, ja ahte doppe leat visot biergasat mat ledje doppe sisafárredettin . Jus ásodat ii leat albmaládje ráidnejuvvon olggosfárredettin dollojuvvo oassi dahje buot ovdagihtti máksojuvvon láigu.
Olggos fárren Jus láigolaš ii leat fárren olggos ja čoavdda bukton ruovttoluotta dan dáhtona mii lea šihtton, sáddejuvvo rehket nuppi mánu ovddas. Láigolaš ferte unnimusat 3 beaivve ovdal soahpat áiggi viessobearráigehččiin fárrolaga geahččat ahte ásodat/ latnja lea ráinnas ja muđui ortnegis, ja ahte doppe leat visot biergasat mat ledje doppe sisafárredettiin sisafárredettin. Jus ásodat ii leat albma ládje ráidnejuvvon 😱 dollojuvvo oassi dahje buot ovdagihtii máksojuvvon láigu.
    • «viessobearráigehččin» ➞ [typo]
      • «viessobearráigehččiin»
      • «viessobearráigeahččiin»
    • «sisafárredettin» ➞ [typo]
      • «sisafárredettiin»
      • «sisafárrediin»
      • «sisafárredin»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sisafárredettin.»
    • «albmaládje» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «albma ládje»
    • «olggosfárredettin» ➞ [typo]
      • «ovdagihtti» ➞ [typo]
        • «ovdagihtii»
        • «ovdagahti»
        • «ovdašihti»
        • «ovdalihti»
        • «ovdavihti»
        • «ovdadihtui»
        • «ovdagieddi»
        • «ovdagotti»
        • «ovdašihtti»
        • «ovdagietti»
Olggos fárren Jus láigolaš ii leat fárren olggos ja čoavdda bukton ruovttoluotta dan dáhtona mii lea šihtton, sáddejuvvo rehket nuppi mánu ovddas. Láigolaš ferte unnimusat 3 beaivve ovdal soahpat áiggi viessobearráigehččiin fárrolaga geahččat ahte ásodat/ latnja lea ráinnas ja muđui ortnegis, ja ahte doppe leat visot biergasat mat ledje doppe sisafárredettiin sisafárredettin. Jus ásodat ii leat albma ládje ráidnejuvvon dollojuvvo oassi dahje buot ovdagihtii máksojuvvon láigu.
Olggos fárren Jus láigolaš ii leat fárren olggos ja čoavdda bukton ruovttoluotta dan dáhtona mii lea šihtton, sáddejuvvo rehket nuppi mánu ovddas. Láigolaš ferte unnimusat 3 beaivve ovdal soahpat áiggi viessobearráigehččiin fárrolaga geahččat ahte ásodat/ latnja lea ráinnas ja muđui ortnegis, ja ahte doppe leat visot biergasat mat ledje doppe sisafárredettiin sisafárredettiin. Jus ásodat ii leat albma ládje ráidnejuvvon dollojuvvo oassi dahje buot ovdagihtii máksojuvvon láigu.
    • «sisafárredettin» ➞ [typo]
      • «sisafárredettiin»
      • «sisafárrediin»
      • «sisafárredin»
    • «ráidnejuvvon  dollojuvvo» ➞ [double-space-before]
      • «ráidnejuvvon dollojuvvo»
Láigohattit: Láigohattit: 1 No errors found
Ássanovttodagá lonuhit Jus láigolaš hálida lonuhit eará ássanovttodahkii ferte son máksit 250,- ruvdnosaš fárrendivvaga. Ássanovttadaga lonuhit Jus láigolaš háliida lonuhit eará ássanovttadahkii ferte son máksit 250,- ruvdnosaš fárrendivvaga. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ássanovttodagá lonuhit Jus láigolaš hálida lonuhit eará ássanovttodahkii ferte son máksit 250,- ruvdnosaš fárrendivvaga.
😱 lonuhit Jus láigolaš háliida lonuhit eará ássanovttadahkii ferte son máksit 250,- ruvdnosaš fárrendivvaga.
    • «Ássanovttodagá» ➞ [typo]
      • «hálida» ➞ [typo]
        • «háliida»
      • «ássanovttodahkii» ➞ [typo]
        • «ássanovttadahkii»
        • «ássanruvttodahkii»
Viessoláigu Sisafárredettiin máksá láigolaš guokte mánnoláiggu ovdagihtii. Viessoláigu Sisafárredettiin máksá láigolaš guokte mánnoláiggu ovdagihtii. 1 No errors found
Ássanovttadat: Láigohaddi, studeanttaide: Láigohaddi, earáide: Ássanovttadat: Láigohaddi, studeanttaide: Láigohaddi, earáide: 1 No errors found
Lulit-Gáhkkorjeaggi duppal latnja 2 200,- elrávnnjiin 2.600,- elrávnnjiin Lulit-Gáhkkorjeaggi duppal latnja 2 200,- elrávnnjiin 2.600,- elrávnnjiin 1 No errors found
Hánnoluohkká, 40 kvm ásodat 2.750,- earret elrávnnjiin 3.250,- earret elrávnnjiin Hánnoluohkká, 60 kvm ásodat 3.250,- earret elrávnnjiin 3.650,- earret elrávnnjin Hánnoluohkká, 40 kvm ásodat 2.750,- earret elrávnnjiin 3.250,- earret elrávnnjiin Hánnoluohkká, 60 kvm ásodat 3.250,- earret elrávnnjiin 3.650,- earret elrávnnjiin 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Hánnoluohkká, 40 kvm ásodat 2.750,- earret elrávnnjiin 3.250,- earret elrávnnjiin Hánnoluohkká, 60 kvm ásodat 3.250,- earret elrávnnjiin 3.650,- earret elrávnnjin
Hánnoluohkká, 40 kvm ásodat 2.750,- earret elrávnnjiin 3.250,- earret elrávnnjiin Hánnoluohkká, 60 kvm ásodat 3.250,- earret elrávnnjiin 3.650,- earret 😱
    • «elrávnnjin» ➞ [typo]
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnnji . Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut bidjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksn (500,- ru.), ja maŋit mánu rehkega vuosttá . Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji . Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksin (500,- ru.), ja maŋit mánu rehkega vuostá . 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnnji . Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut bidjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksn (500,- ru.), ja maŋit mánu rehkega vuosttá .
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnnji elrávnnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru. ), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «elrávnnnji.»
    • «bidjojit» ➞ [typo]
      • «biddjojit»
      • «biđđojit»
    • «máksn» ➞ [typo]
      • «máksán»
    • «ru.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «ru. )»
    • «vuosttá» ➞ [typo]
      • «vuostá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuosttá.»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnnji elrávnnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru. ), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru.), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
    • «elrávnnnji» ➞ [typo]
      • «elrávnnji»
      • «elrávnnje»
      • «elerávnnji»
    • «elrávnnnji» ➞ [typo]
      • «elrávnnji»
      • «elrávnnjit»
      • «elrávnnjis»
      • «elerávnnji»
      • «elrávdnji»
    • «ru. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «ru.)»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru.), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru. ), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
    • «ru.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «ru. )»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru. ), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru.), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
    • «ru. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «ru.)»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru.), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru. ), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
    • «ru.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «ru. )»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru. ), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru.), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
    • «ru. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «ru.)»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru.), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru. ), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
    • «ru.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «ru. )»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru. ), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru.), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
    • «ru. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «ru.)»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru.), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru. ), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
    • «ru.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «ru. )»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru. ), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu lea vuosttaš mánu a-konto máksán (500,- ru.), ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá.
    • «ru. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «ru.)»
Máksinmuittuhus Jus rehket ii mákso, sáddejuvvo máksinmuittuhus masa biddjo 50,- ruvdnosaš muittuhusdivat. Jus ii vel mákso, sáddejuvvo nubbi máksinmuittuhus, mii maiddái lea inkassovárrehus ja dat maiddái mielddisbuktá ahte láigolaš bálkestuvvo olggos. Máksinmuittuhus Jus rehket ii mákso, sáddejuvvo máksinmuittuhus masa biddjo 50,- ruvdnosaš muittuhusdivat. Jus ii vel mákso, sáddejuvvo nubbi máksinmuittuhus, mii maiddái lea inkássovárrehus ja dat maiddái mielddisbuktá ahte láigolaš bálkestuvvo olggos. 1 No errors found
Sámi Film - diehtomáddodat sámi ealligovain Sámi Film - diehtomáddodat sámi ealligovain 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi Film - diehtomáddodat sámi ealligovain
Sámi Kilo - diehtomáddodat sámi ealligovain
    • «Film» ➞ [typo]
      • «Kilo»
Sámi Film –diehtomáddodat lea Sámi Dáidaga Doarjjasearvi rs:vi bajásdoallan diehtovuođđu, mii sisdoallá dieđu sámi ealligovain ja tv-buvttadusain (guhkes ja oanehis ealligovat, animašuvnnat, dokumentárat ja tv-ráiddut). Sámebuvttadussan leat dán diehtomáddodagas lohkan buvttadusaid, main sápmelaččat leat leamaš guovddáš rollas (o.m.d. bagadallin, buvttadeaddjin dahje čállin). Sámi Film –diehtomáddodat lea Sámi Dáidaga Doarjjasearvi rs:vi bajásdoallan diehtovuođđu, mii sisdoallá dieđu sámi ealligovain ja tv-buvttadusain (guhkes ja oanehis ealligovat, animašuvnnat, dokumentárat ja tv-ráiddut). Sámebuvttadussan leat dán diehtomáddodagas lohkan buvttadusaid, main sápmelaččat leat leamaš guovddáš rollas (o.m.d. bagadallin, buvttadeaddjin dahje čállin). 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi Film –diehtomáddodat lea Sámi Dáidaga Doarjjasearvi rs:vi bajásdoallan diehtovuođđu, mii sisdoallá dieđu sámi ealligovain ja tv-buvttadusain (guhkes ja oanehis ealligovat, animašuvnnat, dokumentárat ja tv-ráiddut). Sámebuvttadussan leat dán diehtomáddodagas lohkan buvttadusaid, main sápmelaččat leat leamaš guovddáš rollas (o.m.d. bagadallin, buvttadeaddjin dahje čállin).
Sámi Dili –diehtomáddodat lea Sámi Dáidaga Doarjjasearvi rs:in bajásdoallan diehtovuođđu, mii sisdoallá dieđu sámi ealligovain ja tv-buvttadusain (guhkes ja oanehis ealligovat, animašuvnnat, dokumentárat ja tv-ráiddut). Sámebuvttadussan leat dán diehtomáddodagas lohkan buvttadusaid, main sápmelaččat leat leamaš guovddášrollas (o.m.d. bagadallin, buvttadeaddjin dahje čállin).
    • «Film» ➞ [typo]
      • «Dili»
      • «Gili»
      • «Ilu»
      • «Kilo»
      • «Hila»
    • «rs:vi» ➞ [typo]
      • «rs:in»
    • «guovddáš rollas» ➞ [msyn-compound]
      • «guovddášrollas»
Buvttadusaid leat bidjan logahallamii dábálaš ealligovvadiehtovuođu láhkái earret eará dahkkiid ja filmmaid namaid mielde. Buvttadusain lea maiddái oanehaš čilgehusteaksta. Dasa lassin diehtomáddodat sisdoallá áššesátneohcama, man vuođul lea vejolaš ohcat alcces beroštahtti fáttás dahkkon buvttadusaid. Áššesátneohcan veahkeha earenoamážit sámekultuvrras berošteaddjiid dahje dutkiid. Stuorámus oassi dieđuin dán diehtomáddodagas bajásdollo suoma-, sáme- ja eaŋgalsgillii, ja sávvamis diehtovuođđu veahkeha sámebuvttadusaid beassama sihke riikkaidgaskasaš festiválaide ja prográmmafálaldahkii eará sajiin máilmmis. Buvttadusaid leat bidjan logahallamii dábálaš ealligovvadiehtovuođu láhkái earret eará dahkkiid ja filmmaid namaid mielde. Buvttadusain lea maiddái oanehis čilgehusteaksta. Dasa lassin diehtomáddodat sisdoallá áššesátneohcama, man vuođul lea vejolaš ohcat alcces beroštahtti fáttás dahkkon buvttadusaid. Áššesátneohcan veahkeha earenoamážit sámekultuvrras berošteddjiid dahje dutkiid. Stuorámus oassi dieđuin dán diehtomáddodagas bajásdollo suoma-, sáme- ja eaŋgalsgillii, ja sávvamis diehtovuođđu veahkeha sámebuvttadusaid beassama sihke riikkaidgaskasaš festiválaide ja prográmmafálaldahkii eará sajiin máilmmis. 1 No errors found
Doapmaohcamiin (Hoahppoohcamiin) sáhttá ohcat ealligovaid ja olbmuid namaid vuođul. Dárkkit ohcamiid sáhttá dahkat Ohcan-ossodagas. Doapmaohcamiin (Hoahppoohcamiin) sáhttá ohcat ealligovaid ja olbmuid namaid vuođul. Dárkkit ohcamiid sáhttá dahkat Ohcan-ossodagas. 1 No errors found
Máhcahaga bálvalusas sáhttá addit máhcahat-skoviin , mii gávdno máhcahat-siiddus . Máhcahaga bálvalusas sáhttá addit máhcahatskoviin , mii gávdno máhcahatsiiddus . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Máhcahaga bálvalusas sáhttá addit máhcahat-skoviin , mii gávdno máhcahat-siiddus .
Máhcahaga bálvalusas sáhttá addit máhcahat-skoviin, mii gávdno máhcahat-siiddus.
    • «máhcahat-skoviin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «máhcahat-skoviin,»
    • «máhcahat-siiddus .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «máhcahat-siiddus.»
Eanodagas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid almmustahttojuvvon 6.9. diibmu 14:33, beaividuvvon 6.9. diibmu 16:15 Eanodagas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid almmustahttojuvvon 6.9. diibmu 14:33, beaiváduvvon 6.9. diibmu 16:15 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanodagas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid almmustahttojuvvon 6.9. diibmu 14:33, beaividuvvon 6.9. diibmu 16:15
Eanodagas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid almmustahttojuvvon 6.9. diibmu 14:33, beaiváduvvon 6.9. diibmu 16:15
    • «beaividuvvon» ➞ [typo]
      • «beaiváduvvon»
      • «deaividuvvon»
      • «bealliduvvon»
      • «leaiciduvvon»
      • «searviduvvon»
Eanodaga gielddas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan gielddaráđđehussii, ahte dat várrešii mátkkiid várás 15 000 euro jagi 2013 bušeahtas. Mannan giđa nuoraid- ja astoáiggibagadalli Milla-Maria Isohanni guorahalai, makkár doarjjadárbbut eanodahkalaš nuorain leat. Čielggadeami mielde nuorat dárbbašit ruđalaš doarjaga mátkkiide ruovttugielddas studerenbáikái. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan, ahte gielda mávssašii eanodahkalaš studeanttaide oktii čakča- ja giđđalohkanbajis mátkedoarjaga. Mátkedoarjja guoskkašii daid studeanttaid, geain Eanodat lea merkejuvvon ruovttubáikin. Eanodagas leat guorahallan, ahte gielddas leat 43 nuppi dási studeantta. Eatnašat studerejit Roavvenjárgga dahje Giema-Durdnos guovllus. Muhtimat leat vuolgán oahpuid maŋis Oului dahje Nuorta-Supmii. Eanodaga gielddas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan gielddaráđđehussii, ahte dat várrešii mátkkiid várás 15 000 euro jagi 2013 bušeahtas. Mannan giđa nuoraid- ja astoáigebagadalli Milla-Maria Isohanni guorahalai, makkár doarjjadárbbut eanodatlaš nuorain leat. Čielggadeami mielde nuorat dárbbašit ruđalaš doarjaga mátkkiide ruovttugielddas studerenbáikái. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan, ahte gielda mávssašii eanodatlaš studeanttaide oktii čakča- ja giđđalohkanbajis mátkedoarjaga. Mátkedoarjja guoskkašii daid studeanttaid, geain Eanodat lea merkejuvvon ruovttubáikin. Eanodagas leat guorahallan, ahte gielddas leat 43 nuppi dási studeantta. Eatnašat studerejit Roavvenjárgga dahje Giema-Durdnosa guovllus. Muhtimat leat vuolgán oahpuid maŋis Oului dahje Nuorta-Supmii. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanodaga gielddas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan gielddaráđđehussii, ahte dat várrešii mátkkiid várás 15 000 euro jagi 2013 bušeahtas. Mannan giđa nuoraid- ja astoáiggibagadalli Milla-Maria Isohanni guorahalai, makkár doarjjadárbbut eanodahkalaš nuorain leat. Čielggadeami mielde nuorat dárbbašit ruđalaš doarjaga mátkkiide ruovttugielddas studerenbáikái. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan, ahte gielda mávssašii eanodahkalaš studeanttaide oktii čakča- ja giđđalohkanbajis mátkedoarjaga. Mátkedoarjja guoskkašii daid studeanttaid, geain Eanodat lea merkejuvvon ruovttubáikin. Eanodagas leat guorahallan, ahte gielddas leat 43 nuppi dási studeantta. Eatnašat studerejit Roavvenjárgga dahje Giema-Durdnos guovllus. Muhtimat leat vuolgán oahpuid maŋis Oului dahje Nuorta-Supmii.
Eanodaga gielddas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan gielddaráđđehussii, ahte dat várrešii mátkkiid várás 15 000 euro jagi 2013 bušeahtas. Mannan giđa nuoraid- ja astoáiggibagadalli Milla-Maria Isohanni guorahalai, makkár doarjjadárbbut eanodáhkálaš nuorain leat. Čielggadeami mielde nuorat dárbbašit ruđalaš doarjaga mátkkiide ruovttugielddas studerenbáikái. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan, ahte gielda mávssašii eanodáhkálaš studeanttaide oktii čakča- ja giđđalohkanbajis mátkedoarjaga. Mátkedoarjja guoskkašii daid studeanttaid, geain Eanodat lea merkejuvvon ruovttubáikin. Eanodagas leat guorahallan, ahte gielddas leat 43 nuppi dási studeantta. Eatnašat studerejit Roavvenjárgga dahje 😱 guovllus. Muhtimat leat vuolgán oahpuid maŋis Oului dahje Nuorta-Supmii.
    • «eanodahkalaš» ➞ [typo]
      • «eanodáhkálaš»
      • «eanotáhkalaš»
      • «eanobáhkalaš»
      • «eanodihkálaš»
      • «eanoteahkalaš»
      • «eanostahkalaš»
      • «eanogahkálaš»
      • «eanopáhkalaš»
      • «eanomáhkalaš»
      • «eanošáhkalaš»
    • «eanodahkalaš» ➞ [typo]
      • «eanodáhkálaš»
      • «eanotáhkalaš»
      • «eanobáhkalaš»
      • «eanodihkálaš»
      • «eanoteahkalaš»
      • «eanostahkalaš»
      • «eanogahkálaš»
      • «eanopáhkalaš»
      • «eanomáhkalaš»
      • «eanošáhkalaš»
    • «Giema-Durdnos» ➞ [typo]
Eanodaga gielddas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan gielddaráđđehussii, ahte dat várrešii mátkkiid várás 15 000 euro jagi 2013 bušeahtas. Mannan giđa nuoraid- ja astoáiggibagadalli Milla-Maria Isohanni guorahalai, makkár doarjjadárbbut eanodáhkálaš nuorain leat. Čielggadeami mielde nuorat dárbbašit ruđalaš doarjaga mátkkiide ruovttugielddas studerenbáikái. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan, ahte gielda mávssašii eanodáhkálaš studeanttaide oktii čakča- ja giđđalohkanbajis mátkedoarjaga. Mátkedoarjja guoskkašii daid studeanttaid, geain Eanodat lea merkejuvvon ruovttubáikin. Eanodagas leat guorahallan, ahte gielddas leat 43 nuppi dási studeantta. Eatnašat studerejit Roavvenjárgga dahje guovllus. Muhtimat leat vuolgán oahpuid maŋis Oului dahje Nuorta-Supmii.
Eanodaga gielddas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan gielddaráđđehussii, ahte dat várrešii mátkkiid várás 15 000 euro jagi 2013 bušeahtas. Mannan giđa nuoraid- ja astoáiggibagadalli Milla-Maria Isohanni guorahalai, makkár doarjjadárbbut eanodáhkálaš nuorain leat. Čielggadeami mielde nuorat dárbbašit ruđalaš doarjaga mátkkiide ruovttugielddas studerenbáikái. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan, ahte gielda mávssašii eanodáhkálaš studeanttaide oktii čakča- ja giđđalohkanbajis mátkedoarjaga. Mátkedoarjja guoskkašii daid studeanttaid, geain Eanodat lea merkejuvvon ruovttubáikin. Eanodagas leat guorahallan, ahte gielddas leat 43 nuppi dási studeantta. Eatnašat studerejit Roavvenjárgga dahje guovllus. Muhtimat leat vuolgán oahpuid maŋis Oului dahje Nuorta-Supmii.
    • «dahje  guovllus» ➞ [double-space-before]
      • «dahje guovllus»
Jagis 2013 lea 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde Boahtte jagi Sámeálbmot beaivvi, guovvamánu 6.b. 2013, gártá leat 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde sámi nissonfierpmádaga čoahkkimii. 30 nissonolbmo dáin gielddain ledje čoahkkanan Kárášjohkii: Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Deatnu ja Unjárga. Ulbmilin lei “digaštallat strategiijaid bajidit nissonolbmuid oasálastima ja váikkuhanválddi sámi báikkálaš servodagain”. Jagis 2013 lea 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde Boahtte jagi Sámeálbmot beaivvi, guovvamánu 6.b. 2013, gártá leat 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde sámi nissonfierpmádaga čoahkkimii. 30 nissonolbmo dáin gielddain ledje čoahkkanan Kárášjohkii: Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Deatnu ja Unjárga. Ulbmilin lei “digaštallat strategiijaid bajidit nissonolbmuid oasálastima ja váikkuhanválddi sámi báikkálaš servodagain”. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jagis 2013 lea 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde Boahtte jagi Sámeálbmot beaivvi, guovvamánu 6.b. 2013, gártá leat 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde sámi nissonfierpmádaga čoahkkimii. 30 nissonolbmo dáin gielddain ledje čoahkkanan Kárášjohkii: Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Deatnu ja Unjárga. Ulbmilin lei “digaštallat strategiijaid bajidit nissonolbmuid oasálastima ja váikkuhanválddi sámi báikkálaš servodagain”.
Jagis 2013 lea 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde Boahtte jagi Sámeálbmotbeaivvi, guovvamánu 6. b. 2013, gártá leat 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde sámi nissonfierpmádaga čoahkkimii. 30 nissonolbmo dáin gielddain ledje čoahkkanan Kárášjohkii: Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Deatnu ja Unjárga. Ulbmilin lei ”digaštallat strategiijaid bajidit nissonolbmuid oasálastima ja váikkuhanválddi sámi báikkálaš servodagain”.
    • «Sámeálbmot beaivvi» ➞ [msyn-compound]
      • «Sámeálbmotbeaivvi»
    • «6.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6. b.»
    • «“digaštallat» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”digaštallat»
SNF ásahuvvui de fierpmádahkan 1993, ja šattai oppasámi organisašuvnan bistevaš stivrrain ja sierra njuolggadusaiguin vuođđudanjahkečoahkkimis Háštá-gávpogis geassemánus 1998. Nu SNF ásáhuvvon organisašuvdnan deavdá 15 jagi 2013:s. SNF stivrras leat njealji riikka nissonolbmot: Ruoŧas, Norggas, Suomas ja Ruoššas. SNF ásahuvvui de fierpmádahkan 1993, ja šattai oppasámi organisašuvdnan bistevaš stivrrain ja sierra njuolggadusaiguin vuođđudanjahkečoahkkimis Háštá-gávpogis geassemánus 1998. Nu SNF ásahuvvon organisašuvdnan deavdá 15 jagi 2013:s. SNF stivrras leat njealji riikka nissonolbmot: Ruoŧas, Norggas, Suomas ja Ruoššas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
SNF ásahuvvui de fierpmádahkan 1993, ja šattai oppasámi organisašuvnan bistevaš stivrrain ja sierra njuolggadusaiguin vuođđudanjahkečoahkkimis Háštá-gávpogis geassemánus 1998. Nu SNF ásáhuvvon organisašuvdnan deavdá 15 jagi 2013:s. SNF stivrras leat njealji riikka nissonolbmot: Ruoŧas, Norggas, Suomas ja Ruoššas.
SNF ásahuvvui de fierpmádahkan 1993, ja šattai oppasámi organisašuvnnain bistevaš stivrrain ja sierra njuolggadusaiguin vuođđudanjahkečoahkkimis Háštá-gávpogis geassemánus 1998. Nu SNF ásahuvvot organisašuvdnan deavdá 15 jagi 2013:s. SNF stivrras leat njealji riikka nissonolbmot: Ruoŧas, Norggas, Suomas ja Ruoššas.
    • «organisašuvnan» ➞ [typo]
      • «organisašuvnnain»
    • «ásáhuvvon» ➞ [typo]
      • «ásahuvvot»
2010 rájes lea SNF gohčodan iežas maiddái njealji riikka sámenissoniid gelbbolašvuođa- ja resursaguovddážin. Dát lea danne go SNF doaibmá juo danin, muhto ain eanaš idealisttalaš vuođu alde, go eai leat bistevaš doaibmaruđat nu go eará sámi guovddážiin ja ásahusain. 2010 rájes lea SNF gohčodan iežas maiddái njealji riikka sámenissoniid gelbbolašvuođa- ja resursaguovddážin. Dát lea danne go SNF doaibmá juo danin, muhto ain eanaš idealisttalaš vuođu alde, go eai leat bistevaš doaibmaruđat nu go eará sámi guovddážiin ja ásahusain. 1 No errors found
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkesaš ohcanviđa ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhkka jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:ii . 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun , 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefuvnna ja epoastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, suoma-, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela. SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđa ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhkká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástevaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i . 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccon , 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, suoma-, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkesaš ohcanviđa ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhkka jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:ii . 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun , 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefuvnna ja epoastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, suoma-, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:ii. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, 😱, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «jahkesaš» ➞ [typo]
      • «jahkásaš»
      • «ahkásaš»
    • «ohcanviđa» ➞ [typo]
      • «ohcanviđi»
    • «Sáráhkka» ➞ [typo]
      • «Sáráhká»
    • «SNF:ii» ➞ [typo]
      • «SNF:i»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «SNF:ii.»
    • «uhccun ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «uhccun,»
    • «stivračoahkkimiid» ➞ [typo]
      • «stivrračoahkkimiid»
    • «Stivračoahkkimat» ➞ [typo]
      • «Stivrračoahkkimat»
    • «telefuvnna» ➞ [typo]
      • «telefovnna»
    • «epoastta» ➞ [typo]
      • «e-poastta»
    • «suoma-» ➞ [typo]
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:ii. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «SNF:ii» ➞ [typo]
      • «SNF:i»
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
SNF giitá go Norgga Sámediggi ja Sámi parlamentarálaš ráđđi geigii dán jagáš dásseárvobálkkašumi SNF:ii . Atnit árvvolažžan oažžut rámi iežamet olbmuin. Dalle šattai min barguge eanet oainnusin, omd. ahte mii buktit beaivečuvgii tabuáššiid nu go seksuála givssideami, veahkaválddi ja jugešvuođa. Nanosmahttin dihtii barggumet , de lea SNF jahkásaččat ohcan 500 000 ru. organisašun- ja doaibmadoarjaga. Dakkár vuođđodoarjja sihkkarasttášii ahte SNF organisašun- ja prošeaktabarggus lea nana sajádat ja geađgejuolgi, mii de livččii lieđđudit lasi doaibmabijuid ja ovdáneami. Sierra prošeaktaruhta dásseárvoulbmiliidda lea dađi bahábut heaittihuvvon Sámedikkis 2009:s – dušše ruhta sámi nissonáigečállagii Gába, mii álgoálggus lei dásseárvoprošeakta, lea doalahuvvon. SNF sávvá ahte dát ruhtadoarjja davviguovlluid áidna nissonbláđđái joatkašuvvo. Gába lea maiddái dehálaš sámegiela ovddideaddjin go lassin dárogillii čállá sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii. Gába gal ealáska ja eallá, jos čiehkageađggit ja geađgejuolgi leat sajis. SNF giitá go Norgga Sámediggi ja Sámi parlamentáralaš ráđđi geigii dán jagáš dásseárvobálkkašumi SNF:i . Atnit árvvolažžan oažžut rámi iežamet olbmuin. Dalle šattai min barguge eanet oainnusin, omd. ahte mii buktit beaivečuvgii tabuáššiid nu go seksuála givssideami, veahkaválddi ja jugešvuođa. Nanosmahttin dihtii bargomet , de lea SNF jahkásaččat ohcan 500 000 ru. organisašun- ja doaibmadoarjaga. Dakkár vuođđodoarjja sihkkarasttášii ahte SNF organisašun- ja prošeaktabarggus lea nana sajádat ja geađgejuolgi, mii de livččii lieđđudit lasi doaibmabijuid ja ovdáneami. Sierra prošeaktaruhta dásseárvoulbmiliidda lea dađi bahábut heaittihuvvon Sámedikkis 2009:s – dušše ruhta sámi nissonáigečállagii Gába, mii álgoálggus lei dásseárvoprošeakta, lea doalahuvvon. SNF sávvá ahte dát ruhtadoarjja davviguovlluid áidna nissonbláđđái joatkašuvvo. Gába lea maiddái dehálaš sámegiela ovddideaddjin go lassin dárogillii čállá sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii. Gába gal ealáska ja eallá, jos čiehkageađggit ja geađgejuolgi leat sajis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
SNF giitá go Norgga Sámediggi ja Sámi parlamentarálaš ráđđi geigii dán jagáš dásseárvobálkkašumi SNF:ii . Atnit árvvolažžan oažžut rámi iežamet olbmuin. Dalle šattai min barguge eanet oainnusin, omd. ahte mii buktit beaivečuvgii tabuáššiid nu go seksuála givssideami, veahkaválddi ja jugešvuođa. Nanosmahttin dihtii barggumet , de lea SNF jahkásaččat ohcan 500 000 ru. organisašun- ja doaibmadoarjaga. Dakkár vuođđodoarjja sihkkarasttášii ahte SNF organisašun- ja prošeaktabarggus lea nana sajádat ja geađgejuolgi, mii de livččii lieđđudit lasi doaibmabijuid ja ovdáneami. Sierra prošeaktaruhta dásseárvoulbmiliidda lea dađi bahábut heaittihuvvon Sámedikkis 2009:s – dušše ruhta sámi nissonáigečállagii Gába, mii álgoálggus lei dásseárvoprošeakta, lea doalahuvvon. SNF sávvá ahte dát ruhtadoarjja davviguovlluid áidna nissonbláđđái joatkašuvvo. Gába lea maiddái dehálaš sámegiela ovddideaddjin go lassin dárogillii čállá sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii. Gába gal ealáska ja eallá, jos čiehkageađggit ja geađgejuolgi leat sajis.
SNF giitá go Norgga Sámediggi ja Sámi parlamentáralaš ráđđi geigii dán jagáš dásseárvobálkkašumi SNF:i SNF:ii. Atnit árvvolažžan oažžut rámi iežamet olbmuin. Dalle šattai min barguge eanet oainnusin, omd. ahte mii buktit beaivečuvgii tabuáššiid nu go seksuála givssideami, veahkaválddi ja jugešvuođa. Nanosmahttin dihtii bargomet barggumet, de lea SNF jahkásaččat ohcan 500 000 ru. organisašun- ja doaibmadoarjaga. Dakkár vuođđodoarjja sihkkarasttášii ahte SNF organisašun- ja prošeaktabarggus lea nana sajádat ja geađgejuolgi, mii de livččii lieđđuid lasi doaibmabijuid ja ovdáneami. Sierra prošeaktaruhta dásseárvoulbmiliidda lea dađibahábut heaittihuvvon Sámedikkis 2009:s – dušše ruhta sámi nissonáigečállagii Gába, mii álgoálggus lei dásseárvoprošeakta, lea doalahuvvon. SNF sávvá ahte dát ruhtadoarjja davviguovlluid áidna nissonbláđđái joatkašuvvi. Gába lea maiddái dehálaš sámegiela ovddideaddjin go lassin dárogillii čállá sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii. Gába gal ealáska ja eallá, jos čiehkageađggit ja geađgejuolgi leat sajis.
    • «parlamentarálaš» ➞ [typo]
      • «parlamentáralaš»
    • «SNF:ii» ➞ [typo]
      • «SNF:i»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «SNF:ii.»
    • «barggumet» ➞ [typo]
      • «bargomet»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «barggumet,»
    • «lieđđudit» ➞ [typo]
      • «lieđđuid»
      • «lieđđumis»
    • «dađi bahábut» ➞ [msyn-compound]
      • «dađibahábut»
    • «joatkašuvvo» ➞ [typo]
      • «joatkašuvvi»
      • «joatkašuvvá»
      • «joatkašuvve»
SNF giitá go Norgga Sámediggi ja Sámi parlamentáralaš ráđđi geigii dán jagáš dásseárvobálkkašumi SNF:i SNF:ii. Atnit árvvolažžan oažžut rámi iežamet olbmuin. Dalle šattai min barguge eanet oainnusin, omd. ahte mii buktit beaivečuvgii tabuáššiid nu go seksuála givssideami, veahkaválddi ja jugešvuođa. Nanosmahttin dihtii bargomet barggumet, de lea SNF jahkásaččat ohcan 500 000 ru. organisašun- ja doaibmadoarjaga. Dakkár vuođđodoarjja sihkkarasttášii ahte SNF organisašun- ja prošeaktabarggus lea nana sajádat ja geađgejuolgi, mii de livččii lieđđuid lasi doaibmabijuid ja ovdáneami. Sierra prošeaktaruhta dásseárvoulbmiliidda lea dađibahábut heaittihuvvon Sámedikkis 2009:s – dušše ruhta sámi nissonáigečállagii Gába, mii álgoálggus lei dásseárvoprošeakta, lea doalahuvvon. SNF sávvá ahte dát ruhtadoarjja davviguovlluid áidna nissonbláđđái joatkašuvvi. Gába lea maiddái dehálaš sámegiela ovddideaddjin go lassin dárogillii čállá sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii. Gába gal ealáska ja eallá, jos čiehkageađggit ja geađgejuolgi leat sajis.
SNF giitá go Norgga Sámediggi ja Sámi parlamentáralaš ráđđi geigii dán jagáš dásseárvobálkkašumi SNF:i SNF:i. Atnit árvvolažžan oažžut rámi iežamet olbmuin. Dalle šattai min barguge eanet oainnusin, omd. ahte mii buktit beaivečuvgii tabuáššiid nu go seksuála givssideami, veahkaválddi ja jugešvuođa. Nanosmahttin dihtii bargomet bargomet, de lea SNF jahkásaččat ohcan 500 000 ru. organisašun- ja doaibmadoarjaga. Dakkár vuođđodoarjja sihkkarasttášii ahte SNF organisašun- ja prošeaktabarggus lea nana sajádat ja geađgejuolgi, mii de livččii lieđđuid lasi doaibmabijuid ja ovdáneami. Sierra prošeaktaruhta dásseárvoulbmiliidda lea dađibahábut heaittihuvvon Sámedikkis 2009:s – dušše ruhta sámi nissonáigečállagii Gába, mii álgoálggus lei dásseárvoprošeakta, lea doalahuvvon. SNF sávvá ahte dát ruhtadoarjja davviguovlluid áidna nissonbláđđái joatkašuvvi. Gába lea maiddái dehálaš sámegiela ovddideaddjin go lassin dárogillii čállá sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii. Gába gal ealáska ja eallá, jos čiehkageađggit ja geađgejuolgi leat sajis.
    • «SNF:ii» ➞ [typo]
      • «SNF:i»
    • «barggumet» ➞ [typo]
      • «bargomet»
SNF álggaha ja čađaha prošeavttaid, buktá cealkámušaid, searvá iežamet gelbbolašvuođain iešguđet oktavuođaide ja lágidemiide, ja oassálastá konferánssain ja seminárain sihke báikkálaš, guovlolaš , našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis. SNF áimmahuššá ahte sámenissoniid jietna gullo – ja cuiggoda vealaheami. Mii leat vásihan ahte leat áidna sámi NGO (eaktodáhtolaš organisašuvdna) guhte čállá gulaskuddancealkámuša almmolaš eiseválddiide Norggas dain áššiin mat gusket sámenissoniid dillái ja sohkabealdásseárvui, nu go NOU 2011:18 – Struktur for likestilling (‘Dásseárvui vuogádat’). Fargga 20 jagi bargu dahká ahte SNF bures dovdá ja diehtá sámi dásseárvoáššiid ja iešguđet guovlluid sámenissoniid kultur- ja árgabeai’ eallima ja eallineavttuid, oppasámi perspektiivvas, davvin ja máddin. SNF álggaha ja čađaha prošeavttaid, buktá cealkámušaid, searvá iežamet gelbbolašvuođain iešguđet oktavuođaide ja lágidemiide, ja oassálastá konferánssain ja seminárain sihke báikkálaš, guvllolaš , našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis. SNF áimmahuššá ahte sámenissoniid jietna gullo – ja cuiggoda vealaheami. Mii leat vásihan ahte leat áidna sámi NGO (eaktodáhtolaš organisašuvdna) guhte čállá gulaskuddancealkámuša almmolaš eiseválddiide Norggas dain áššiin mat gusket sámenissoniid dillái ja sohkabealdásseárvui, nu go NOU 2011:18 – Struktur for likestilling (‘Dásseárvui vuogádat’). Fargga 20 jagi bargu dahká ahte SNF bures dovdá ja diehtá sámi dásseárvoáššiid ja iešguđet guovlluid sámenissoniid kultur- ja árgabeai’ árgabeai’eallima ja eallineavttuid, oppasámi perspektiivvas, davvin ja máddin. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
SNF álggaha ja čađaha prošeavttaid, buktá cealkámušaid, searvá iežamet gelbbolašvuođain iešguđet oktavuođaide ja lágidemiide, ja oassálastá konferánssain ja seminárain sihke báikkálaš, guovlolaš , našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis. SNF áimmahuššá ahte sámenissoniid jietna gullo – ja cuiggoda vealaheami. Mii leat vásihan ahte leat áidna sámi NGO (eaktodáhtolaš organisašuvdna) guhte čállá gulaskuddancealkámuša almmolaš eiseválddiide Norggas dain áššiin mat gusket sámenissoniid dillái ja sohkabealdásseárvui, nu go NOU 2011:18 – Struktur for likestilling (‘Dásseárvui vuogádat’). Fargga 20 jagi bargu dahká ahte SNF bures dovdá ja diehtá sámi dásseárvoáššiid ja iešguđet guovlluid sámenissoniid kultur- ja árgabeai’ eallima ja eallineavttuid, oppasámi perspektiivvas, davvin ja máddin.
SNF álggaha ja čađaha prošeavttaid, buktá cealkámušaid, searvá iežamet gelbbolašvuođain iešguđet oktavuođaide ja lágidemiide, ja oassálastá konferánssain ja seminárain sihke báikkálaš, guovlolaš guovlolaš, našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis. SNF áimmahuššá ahte sámenissoniid jietna gullo – ja cuiggoda vealaheami. Mii leat vásihan ahte leat áidna sámi NGO (eaktodáhtolaš organisašuvdna) guhte čállá gulaskuddancealkámuša almmolaš eiseválddiide Norggas dain áššiin mat gusket sámenissoniid dillái ja sohkabealdásseárvui, nu go NOU 2011:18 – Strokkur for 😱 (‘Dásseárvui vuogádat’). Fargga 20 jagi bargu dahká ahte SNF bures dovdá ja diehtá sámi dásseárvoáššiid ja iešguđet guovlluid sámenissoniid kultur- ja 😱’ eallima ja eallineavttuid, oppasámi perspektiivvas, davvin ja máddin.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovlolaš,»
    • «Struktur» ➞ [typo]
      • «Strokkur»
    • «likestilling» ➞ [typo]
      • «árgabeai» ➞ [typo]
SNF álggaha ja čađaha prošeavttaid, buktá cealkámušaid, searvá iežamet gelbbolašvuođain iešguđet oktavuođaide ja lágidemiide, ja oassálastá konferánssain ja seminárain sihke báikkálaš, guovlolaš guovlolaš, našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis. SNF áimmahuššá ahte sámenissoniid jietna gullo – ja cuiggoda vealaheami. Mii leat vásihan ahte leat áidna sámi NGO (eaktodáhtolaš organisašuvdna) guhte čállá gulaskuddancealkámuša almmolaš eiseválddiide Norggas dain áššiin mat gusket sámenissoniid dillái ja sohkabealdásseárvui, nu go NOU 2011:18 – Strokkur for (‘Dásseárvui vuogádat’). Fargga 20 jagi bargu dahká ahte SNF bures dovdá ja diehtá sámi dásseárvoáššiid ja iešguđet guovlluid sámenissoniid kultur- ja ’ eallima ja eallineavttuid, oppasámi perspektiivvas, davvin ja máddin.
SNF álggaha ja čađaha prošeavttaid, buktá cealkámušaid, searvá iežamet gelbbolašvuođain iešguđet oktavuođaide ja lágidemiide, ja oassálastá konferánssain ja seminárain sihke báikkálaš, guvllolaš guvllolaš, našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis. SNF áimmahuššá ahte sámenissoniid jietna gullo – ja cuiggoda vealaheami. Mii leat vásihan ahte leat áidna sámi NGO (eaktodáhtolaš organisašuvdna) guhte čállá gulaskuddancealkámuša almmolaš eiseválddiide Norggas dain áššiin mat gusket sámenissoniid dillái ja sohkabealdásseárvui, nu go NOU 2011:18 – Strokkur for (‘Dásseárvui vuogádat’). Fargga 20 jagi bargu dahká ahte SNF bures dovdá ja diehtá sámi dásseárvoáššiid ja iešguđet guovlluid sámenissoniid kultur- ja ’ eallima ja eallineavttuid, oppasámi perspektiivvas, davvin ja máddin.
    • «guovlolaš» ➞ [typo]
      • «guvllolaš»
    • «guovlolaš» ➞ [typo]
      • «guvllolaš»
    • «for  (» ➞ [double-space-before]
      • «for (»
Vare jagis 2013 – SNF ávvojagi – SNF oaččošii dan mađi doaibmadoarjaga ahte beassat cegget sámi nissonáššiid- ja dásseárvobargui bistevaš čállingotti! Vare jagis 2013 – SNF ávvojagi – SNF oččošii dan mađi doaibmadoarjaga ahte beassat cegget sámi nissonáššiid- ja dásseárvobargui bistevaš čállingotti! 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vare jagis 2013 – SNF ávvojagi – SNF oaččošii dan mađi doaibmadoarjaga ahte beassat cegget sámi nissonáššiid- ja dásseárvobargui bistevaš čállingotti!
Vare jagis 2013 – SNF ávvojagi – SNF oččolii dan mađi doaibmadoarjaga ahte beassat cegget sámi nissonáššiid- ja dásseárvobargui bistevaš čállingotti!
    • «oaččošii» ➞ [typo]
      • «oččolii»
      • «oččošii»
SNF stivralahtut 2012 leat: May-Lisbeth Myrhaug, Oslo, Alla Igontova, Lujávri, Káre-Jon Biret Ristena Åsá-Márgget/Åsá-Márgget Holm, Deatnu/Ohcejohka, Mirka Halonen, Roavvenjárga ja Julius-Iŋggá Gudrun Eliissá/Gudrun E E Lindi, Kárášjohka. Várrelahtut leat Ellacarin Blind, Ubmi, Alla Vasiljeva, Lujávri ja Iŋgos-Máhte Iŋgá/Inga Ravna Eira, Kárášjohka. SNF stivralahtut 2012 leat: May-Lisbeth Myrhaug, Oslo, Alla Igontova, Lujávri, Káre-Jon Biret Ristena Åsá-Márgget/Åsá-Márgget Holm, Deatnu/Ohcejohka, Mirka Halonen, Roavvenjárga ja Julius-Iŋggá Gudrun Eliissá/Gudrun E E Lindi, Kárášjohka. Várrelahtut leat Ellacarin Blind, Ubmi, Alla Vasiljeva, Lujávri ja Iŋgos-Máhte Iŋgá/Inga Ravna Eira, Kárášjohka. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
SNF stivralahtut 2012 leat: May-Lisbeth Myrhaug, Oslo, Alla Igontova, Lujávri, Káre-Jon Biret Ristena Åsá-Márgget/Åsá-Márgget Holm, Deatnu/Ohcejohka, Mirka Halonen, Roavvenjárga ja Julius-Iŋggá Gudrun Eliissá/Gudrun E E Lindi, Kárášjohka. Várrelahtut leat Ellacarin Blind, Ubmi, Alla Vasiljeva, Lujávri ja Iŋgos-Máhte Iŋgá/Inga Ravna Eira, Kárášjohka.
SNF stivrralahtut 2012 leat: May-Lisbeth Myrhaug, Oslo, Alla Ogontoga, Lujávri, Káre-Jon Biret Ristena 😱/😱 Holm, Deatnu/Ohcejohka, Mirka Halonen, Roavvenjárga ja Julius-Iŋggá Gudrun Eliissá/Gudrun E E Lindi, Kárášjohka. Várrelahtut leat Ellasariin Blind, Ubmi, Alla Vasiljeva, Lujávri ja 😱 Iŋgá/Inga Ravna Eira, Kárášjohka.
    • «stivralahtut» ➞ [typo]
      • «stivrralahtut»
    • «Igontova» ➞ [typo]
      • «Ogontoga»
    • «Åsá-Márgget» ➞ [typo]
      • «Åsá-Márgget» ➞ [typo]
        • «Ellacarin» ➞ [typo]
          • «Ellasariin»
        • «Iŋgos-Máhte» ➞ [typo]
SNF stivrralahtut 2012 leat: May-Lisbeth Myrhaug, Oslo, Alla Ogontoga, Lujávri, Káre-Jon Biret Ristena / Holm, Deatnu/Ohcejohka, Mirka Halonen, Roavvenjárga ja Julius-Iŋggá Gudrun Eliissá/Gudrun E E Lindi, Kárášjohka. Várrelahtut leat Ellasariin Blind, Ubmi, Alla Vasiljeva, Lujávri ja Iŋgá/Inga Ravna Eira, Kárášjohka.
SNF stivrralahtut 2012 leat: May-Lisbeth Myrhaug, Oslo, Alla Ogontoga, Lujávri, Káre-Jon Biret Ristena / Holm, Deatnu/Ohcejohka, Mirka Halonen, Roavvenjárga ja Julius-Iŋggá Gudrun Eliissá/Gudrun E E Lindi, Kárášjohka. Várrelahtut leat Ellasariin Blind, Ubmi, Alla Vasiljeva, Lujávri ja Iŋgá/Inga Ravna Eira, Kárášjohka.
    • «ja  Iŋgá» ➞ [double-space-before]
      • «ja Iŋgá»
      • «Ja Iŋgá»
Govas: Movttegis joavku ja illusáhka go SNF:ii geigejuvvui SPR dásseárvobálkkašupmi 2012! Bálkkašumi geigejumis skábmamánu 1.b. 2012 Romssa gávpogis, gurut bealde Valentina Sovkina, Alla Vasiljeva, Biret-Elle Láilá ja Anna Igontova. Govven: V. Sovkina Govas: Movttegis joavku ja illusáhka go SNF:i geigejuvvui SPR dásseárvobálkkašupmi 2012! Bálkkašumi geigejumis skábmamánu 1.b. 2012 Romssa gávpogis, gurut bealde Valentina Sovkina, Alla Vasiljeva, Biret-Elle Láilá ja Anna Igontova. Govven: V. Sovkina 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Govas: Movttegis joavku ja illusáhka go SNF:ii geigejuvvui SPR dásseárvobálkkašupmi 2012! Bálkkašumi geigejumis skábmamánu 1.b. 2012 Romssa gávpogis, gurut bealde Valentina Sovkina, Alla Vasiljeva, Biret-Elle Láilá ja Anna Igontova. Govven: V. Sovkina
Govas: Movttegis joavku ja illusáhka go SNF:i geigejuvvui SPR dásseárvobálkkašupmi 2012! Bálkkašumi geigejumis skábmamánu 1. b. 2012 Romssa gávpogis, gurut bealde Valentina Sovkina, Alla Vasiljeva, Biret-Elle Láilá ja Anna Ogontoga. Govven: V. Sovkina
    • «SNF:ii» ➞ [typo]
      • «SNF:i»
    • «1.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «1. b.»
    • «Igontova» ➞ [typo]
      • «Ogontoga»
Statoil Ja Sámi Allaskuvla olju ja gassa, sámeservodat, Statoil Duorastaga (1.11.07) gullui viimmat Sámeradio ođđasiin ahte Statoil lea šaddan garra kritihka čuozáhahkan go billista ja rivve eamiálbmogiid eatnamiid Alberta-provinssa davviosiin Kanadas. Ášši ii leat miige ođđasiid ja lean guhká imaštan go dan birra ii leat gullon mihkkige Sámis, vaikko Statoil lea maiddái gieskat searvan sáddobohkamiidda. Doapmalin dárkkistit ášši duogáža Interneahtas, gos ohppen ahte Sámeradio ii lean gal ieš fuomášan ášši muhto Statoil doaimmat Kanadas ja daid kritihkka ledje leamaš ovdan moadde beaivve ovdal Norgga medias (Søndagsrevyen-nammasaš prográmmas). Sámeradio ođas ášši birra ii lean nuge Statoil eamiálbmogiid eatnamiid billisteami birra muhto Sámi allaskuvlla rollas (dahje dan váilevašvuođas) ášši oktavuođas. Sámi allaskuvllas – mu dálá bargoaddis – lea namalassii šiehtadus Statoiliin , mii earret eará cealká ahte Sámi allaskuvla galgá leat Statoilii ráđđeaddin eamiálbmotáššiiguin. Ráđđeaddi rolla gal lei aibbas ođđa ášši munnje. Dihten gal, ahte allaskuvlla dalá rektor čálii vuollái šiehtadusa 14.2.07 Guovdageainnus Riikkaidgaskasaš Polarjagi ráhpama oktavuođas, muhto dan rájes leamaš buohkaide eahpečielggas maid šiehtadus iešalddes sisttisdoallá. Muhtumat lohket ahte dat ii leat earágo “Memorandum of Understanding” mii ii vel čana min (dahje Statoila) masage, go fas earát dadjet ahte Statoil lea lohpidan ruhtadit min oahpahusa, dutkamuša ja maiddái universitehta plánenbargojoavkku. Go jođiheaddjiiguin geat leat čoahkkimastán Statoiliin šiehtadusa čállima maŋŋá, ii šatta dađe viisáseabbon . Duorastaga 1.11. Sámeradio ođđasiin jearahalle áššis Sámi allaskuvlla ođđa rektora Steinar Pedersena, gii čilgii ahte “mii eat leat háleštan Kanada eamiálbmogiid dili birra Statoiliin ” beroškeahttá navdojuvvon rollas eamiálbmotáššiid ráđđeaddin. “Dilli gal livččii eará jos sáhka livččii Sámis,” rektor vel joatká. Leagoson ráđđeaddi rolla guoros sánit báhpára alde vai allaskuvlla diehtemeahttunvuohta Statoil doaimmain iešguđet guovlluin máilmmis? Ieš gal lean imaštallan jaskatvuođa ásahusas ášši birra dan rájes go šiehtadus vuolláičállojuvvui. Šiehtadusa vuolláičállima áigge, guovvamánu beallemuttus ledjen áiddo álgán Sámi allaskuvlii bargui, inge diehtán maidige plánain čállit šiehtadusa Norgga oljofitnodagain, mas leat oljo- ja gassabohkandoaimmat birra máilmmi. Gullen vuolláičállima birra Sámeradio ođđasiin ja ledjen čađa hirpmástuvvan. Go ášši birra ii lean leamaš mangelágan sáhka ii geainnage daid 6 vahku áigge go ledjen leamaš allaskuvllas, jurddašin dieđusge ahte šiehtadus lei suollemas. Go jerren dalá rektoris, son logai ahte ii eisige , ahte dan birra gal leamašan sáhka goasnu ovdal muhtin oktavuođas. Naba almmolaš prinsihpaságastallan bargiiguin, eandalitge fágabargiiguin, go sáhka lea nuge stuorra áššis go oljofitnodagain ovttastallamis? Maid dat mearkkaša sámi alitoahppo- ja dutkanásahussii? Masa mii leat lohpideamen ja leago dat oppalohkáige OK? Ii lean leamaš mangelágan ságastallan leago oppanassiige riekta dahje jierpmálaš, dahje makkár eavttuid mii háliidit bidjat šiehtadussii, vástidii dalá rektor. Ledjen vel eanet hirpmástuvvan ja imaštallen, livččiigo dakkár šiehtadusaid vuolláičállin almma almmolaš ságastallama haga ásahusas vejolaš gostige eará sájis eamiálbmotmáilmmis? Ii goit daid guovlluin, maiguin ieža ledjen oahpis, ja eahpidin sakka eará sajisge. Oljofitnodagat leat nu ollu buktán buotlágan baháid eamiálbmogiid gaskii. Jurddašin Uwa-álbmoga Colombias ja Occidental Petroleum oljobohkamiid sin guovllus. Logi jagi dassái sin dilli lei nu vearrái, ahte álbmot uhkidii joavkoiešsoardimiin jos Occidental Petroleum ii šluhte bohkanáigumušain. Jurddašin maiddái Lubicon Cree seamma Alberta-provinssas Kanadas, geat leat 1980-logu rájes dáistalan Shell vuostá iežaset eatnamiin. Naba Shell doaimmat Ogoni-álbmoga eatnamiin Nigerias? Gii muitá Ken Saro-Wiwa rohki ja manne son goddojuvvui? Ja mii dušše čálistit vuollái šiehtadusa guorahalakeahttá ja ságastalakeahttá min dahje Statoil áigumušain dahje šiehtadusa čuovvumušain. Leagoson vuot sáhka das, mo mii sámit luhttet dasa ahte eiseválddit ( ja maidái stáhta fitnodagat ) gal jurddašit sámiid buori ja doibmet dušše buorredahtolašvuođain sámiid ektui? Vai jáhkiigo Sámi allaskuvlla jođiheaddjit duođaid ráđđeaddi rollai eamiálbmotáššiiguin Lean ain vuorddášeamen ságastallama gáffe- dahje borranbottus Statoila ja allaskuvlla gaskavuođain, badjelaš jahkebeali maŋŋá. Ieš goit in leat vel oassálastán dákkár ságastallamii, mii muhtumin gal bidjá jurddašit ahte mo sámi akademalaš ásahus sáhttá leat nu jaskat áigeguovdilis áššiid birra, maiddái gaskaneaset. Gii dat buktá dákkár dehálaš, áigeguovdilis, buolli áššiid ja gažaldagaid ovdan jos mii eat dan daga? Duorastaga 1.11. ođđasiin rektor ii orron diehtimin maidige Statoil doaimmain Kanadas dahje das, mo dat váikkuhit guovllu eamiálbmogiid eallindiliide. “Mii galgat oažžut buot dieđuid ášši birra ovdalgo sáhttit vástidit gažaldahkii ja mii galgat gullat Statoilis mii lea váldosisdoallu dán áššis. Mii dárbbašit ollu eambbo dieđuid ovdalgo sáhttit árvvoštallat ášši,” son cealká. Dat ii leat duohta ahte “mii” – nappo buohkat olles ásahusas? – eat dieđe maidige ášši birra. Rektor livččii sáhttán gulasguddat earáiguin ovdalgo manná muitalit mediaide, ahte ii oktage ásahusas dieđe maidige Statoil doaimmaid birra. Mo son buktá ášši ovdan addá heahpatlaš gova Sámi njunuš dutkan- ja oahpahanásahusas – doppe eai čuovo áigeguovdilis áššiid! Mun in dieđe earáin, muhto mun livččen sáhttán muitalit muhtin fáktaid Statoil doaimmaid birra Albertas. Moadde mánotbaji dassái čohkkejin dieđuid alccen várás Statoil birra – justá dan dihtii go mis lea singuin šiehtadus ja dat lea min geatnegasvuohta diehtit mas lea sáhka: • Jos buot plánejuvvon Davvi-Alberta oljosáttuid bohkanprošeavttat šaddet duohtavuohtan, sullii 3000 njealljehaskilomehtera beahccevuovddi duššaduvvo eret oljosáttuid ovddas. Dasa lassin 137 000 njealljehaskilomehtera eatnamiid biđgejuvvojit seismalaš linjaid , geainnuid, oljobohciid ja oljogálduid fierpmádahkan. Dutkamušaid mielde dát doaimmat sáhttet duššadit olles boreála ekosystema. • Ovttastuvvan Nášuvnnaid Birasprográmma lea meroštallan Alberta oljosáttuid máilmmi ovtta guovddáš birasbillašuvvama guovlun. • Oljosáddobohkamat váldet 2-4,5 barrela čázi jogas juohke oljobarrela várás mii buvttiduvvo . Dálá bohkandoaimmat váldet badjel 349 kubihkkamehtera čázi jagis, mii vástida 2 miljon olbmo gávpoga jahkásaš čáhcegolaheami. Muhto nuppeláhkai go gávpogis geavahuvvon čáhci, oljosáddobohkamis geavahuvvon čáhzi lea nu nuoskkiduvvon ahte dan ii sáhte buhtistit ja geavahit ođđasit. • Čáhci váldojuvvo Athabasca-jogas ja dat uhkida olles Peace-Athabasca čázádaga ja ekosystema, ja dán láhkái maiddái eamiálbmot-guolasteaddjiid birgenlági ja sisaboađu. • Oljosáddobohkamiid čáhcegeavaheapmi buvttiha stuorra meriid nuoskkidemiid. • Guovllu eamiálbmogiin leamaš váttisvuođat oažžut iežaset jiena gullot oljosáddobohkamiid oktavuođas. Eamiálbmotbáikegoddi Fort Chipewyan Athabasca-jávrri gáttis lea gillágoahtán hárvenaš borasdávddain (omd. leukemia , lupus) ja eará dávddain, maidda sivvan lea nuoskkiduvvon čáhci. • Borgemánus dán jagi Fort Chipewyan ássit dolle birasmiellačájáhusa ja gáibidedje oljosáddobohkamiid bisseheami sin guovlluin. Sii ballet sihke olbmuid ja ealliid dearvvašvuođas ja boahtteáiggis. • Statoil doaibmá birra máilmmi. Sin gárta “Statoila máilbmi” lea gávdnamis: • Sáhtát geahččat Sámeradio ođasbihtá áššis čujuhusas Statoil Ja Sámi Allaskuvla olju ja gassa, sámeservodat, Statoil Duorastaga (1.11.07) gullui viimmat Sámerádio ođđasiin ahte Statoil lea šaddan garra kritihka čuozáhahkan go billista ja rivve eamiálbmogiid eatnamiid Alberta-provinssa davviosiin Kanadas. Ášši ii leat miige ođđasiid ja lean guhká imaštan go dan birra ii leat gullon mihkkige Sámis, vaikko Statoil lea maiddái gieskat searvan sáddobohkamiidda. Doapmalin dárkkistit ášši duogáža Interneahtas, gos ohppen ahte Sámerádio ii lean gal ieš fuomášan ášši muhto Statoil doaimmat Kanadas ja daid kritihkka ledje leamaš ovdan moadde beaivve ovdal Norgga medias (Søndagsrevyen-nammasaš prográmmas). Sámerádio ođasášši birra ii lean nuge Statoil eamiálbmogiid eatnamiid billisteami birra muhto Sámi allaskuvlla rollas (dahje dan váilevašvuođas) ášši oktavuođas. Sámi allaskuvllas – mu dálá bargoaddis – lea namalassii šiehtadus Statoilain , mii earret eará cealká ahte Sámi allaskuvla galgá leat Statoilii ráđđeaddin eamiálbmotáššiiguin. Ráđđeaddi rolla gal lei áibbas ođđa ášši munnje. Dihten gal, ahte allaskuvlla dalá rektor čálii vuollái šiehtadusa 14.2.07 Guovdageainnus Riikkaidgaskasaš Polárajagi rahpama oktavuođas, muhto dan rájes leamaš buohkaide eahpečielggas maid šiehtadus iešalddes sisttisdoallá. Muhtumat lohket ahte dat ii leat earágo “Memorandum of Understanding” mii ii vel čana min (dahje Statoila) masage, go fas earát dadjet ahte Statoil lea lohpidan ruhtadit min oahpahusa, dutkamuša ja maiddái universitehta plánenbargojoavkku. Go jođiheddjiiguin geat leat čoahkkimastán Statoilain šiehtadusa čállima maŋŋá, ii šatta dađe viisásabbon . Duorastaga 1.11. Sámerádio ođđasiin jearahalle áššis Sámi allaskuvlla ođđa rektora Steinar Pedersena, gii čilgii ahte “mii eat leat háleštan Kanada eamiálbmogiid dili birra Statoilain ” beroškeahttá navdojuvvon rollas eamiálbmotáššiid ráđđeaddin. “Dilli gal livččii eará jos sáhka livččii Sámis,” rektor vel joatká. Leagoson ráđđeaddi rolla guoros sánit báhpára alde vai allaskuvlla diehtemeahttunvuohta Statoil doaimmain iešguđet guovlluin máilmmis? Ieš gal lean imaštallan jaskatvuođa ásahusas ášši birra dan rájes go šiehtadus vuolláičállojuvvui. Šiehtadusa vuolláičállima áigge, guovvamánu beallemuttus ledjen áiddo álgán Sámi allaskuvlii bargui, inge diehtán maidige plánain čállit šiehtadusa Norgga oljofitnodagain, mas leat oljo- ja gassabohkandoaimmat birra máilmmi. Gullen vuolláičállima birra Sámerádio ođđasiin ja ledjen čađa hirpmástuvvan. Go ášši birra ii lean leamaš mangelágan sáhka ii geainnage daid 6 vahku áigge go ledjen leamaš allaskuvllas, jurddašin dieđusge ahte šiehtadus lei suollemas. Go jerren dalá rektoris, son logai ahte ii eisege , ahte dan birra gal leamašan sáhka goas nu ovdal muhtin oktavuođas. Naba almmolaš prinsihpaságastallan bargiiguin, eandaliige fágabargiiguin, go sáhka lea nuge stuorra áššis go oljofitnodagain ovttastallamis? Maid dat mearkkaša sámi alitoahppo- ja dutkanásahussii? Masa mii leat lohpideamen ja leago dat oppalohkáige OK? Ii lean leamaš mangelágan ságastallan leago oppanassiige riekta dahje jierpmálaš, dahje makkár eavttuid mii háliidit bidjat šiehtadussii, vástidii dalá rektor. Ledjen vel eanet hirpmástuvvan ja imaštallen, livččiigo dakkár šiehtadusaid vuolláičállin almma almmolaš ságastallama haga ásahusas vejolaš gostige eará sajis eamiálbmotmáilmmis? Ii goit daid guovlluin, maiguin ieža ledjen oahpis, ja eahpidin sakka eará sajisge. Oljofitnodagat leat nu ollu buktán buotlágan baháid eamiálbmogiid gaskii. Jurddašin Uwa-álbmoga Colombias ja Occidental Petroleum oljobohkamiid sin guovllus. Logi jagi dassái sin dilli lei nu vearrái, ahte álbmot uhkidii joavkoiešsoardimiin jos Occidental Petroleum ii šluhtte bohkanáigumušain. Jurddašin maiddái Lubicon Cree seamma Alberta-provinssas Kanadas, geat leat 1980-logu rájes dáistalan Shell vuostá iežaset eatnamiin. Naba Shell doaimmat Ogoni-álbmoga eatnamiin Nigerias? Gii muitá Ken Saro-Wiwa rohki ja manne son goddojuvvui? Ja mii dušše čálistit vuollái šiehtadusa guorahalakeahttá ja ságastalakeahttá min dahje Statoil áigumušain dahje šiehtadusa čuovvumušain. Leagoson vuot sáhka das, mo mii sámit luhttet dasa ahte eiseválddit ( ja maiddái stáhta fitnodagat ) gal jurddašit sámiid buori ja doibmet dušše buorredáhtolašvuođain sámiid ektui? Vai jáhkkego Sámi allaskuvlla jođiheaddjit duođaid ráđđeaddi rollii eamiálbmotáššiin? Lean ain vuorddašeamen ságastallama gáffe- dahje borranbottus Statoila ja allaskuvlla gaskavuođain, badjelaš jahkebeali maŋŋá. Ieš goit in leat vel oassálastán dákkár ságastallamii, mii muhtumin gal bidjá jurddašit ahte mo sámi akademalaš ásahus sáhttá leat nu jaskat áigeguovdilis áššiid birra, maiddái gaskaneaset. Gii dat buktá dákkár dehálaš, áigeguovdilis, buolli áššiid ja gažaldagaid ovdan jos mii eat dan daga? Duorastaga 1.11. ođđasiin rektor ii orron diehtimin maidige Statoil doaimmain Kanadas dahje das, mo dat váikkuhit guovllu eamiálbmogiid eallindiliide. “Mii galgat oažžut buot dieđuid ášši birra ovdalgo sáhttit vástidit gažaldahkii ja mii galgat gullat Statoilas mii lea váldosisdoallu dán áššis. Mii dárbbašit ollu eambbo dieđuid ovdalgo sáhttit árvvoštallat ášši,” son cealká. Dat ii leat duohta ahte “mii” – nappo buohkat olles ásahusas? – eat dieđe maidige ášši birra. Rektor livččii sáhttán gulaskuddat earáiguin ovdalgo manná muitalit mediaide, ahte ii oktage ásahusas dieđe maidige Statoil doaimmaid birra. Mo son buktá ášši ovdan addá heahpatlaš gova Sámi njunuš dutkan- ja oahpahanásahusas – doppe eai čuovo áigeguovdilis áššiid! Mun in dieđe earáin, muhto mun livččen sáhttán muitalit muhtin fáktáid Statoil doaimmaid birra Albertas. Moadde mánotbaji dassái čohkkejin dieđuid iežan várás Statoil birra – justá dan dihtii go mis lea singuin šiehtadus ja dat lea min geatnegasvuohta diehtit mas lea sáhka: • Jos buot plánejuvvon Davvi-Alberta oljosáttuid bohkanprošeavttat šaddet duohtavuohtan, sullii 3000 njealjehaskilomehtera beahcevuovddi duššaduvvo eret oljosáttuid ovddas. Dasa lassin 137 000 njealjehaskilomehtera eatnamiid biđgejuvvojit seismalaš linnjáid , geainnuid, oljobohcciid ja oljogálduid fierpmádahkan. Dutkamušaid mielde dát doaimmat sáhttet duššadit olles boreála ekosystema. • Ovttastuvvan Našuvnnaid Birasprográmma lea meroštallan Alberta oljosáttuid máilmmi ovtta guovddáš birasbillašuvvama guovlun. • Oljosáddobohkamat váldet 2-4,5 bárela čázi jogas juohke oljobárela várás mii buvttaduvvo . Dálá bohkandoaimmat váldet badjel 349 kubihkkamehtera čázi jagis, mii vástida 2 miljon olbmo gávpoga jahkásaš čáhcegolaheami. Muhto nuppe láhkai go gávpogis geavahuvvon čáhci, oljosáddobohkamis geavahuvvon čáhci lea nu nuoskkiduvvon ahte dan ii sáhte buhtistit ja geavahit ođđasit. • Čáhci váldojuvvo Athabasca-jogas ja dat uhkida olles Peace-Athabasca čázádaga ja ekosystema, ja dán láhkái maiddái eamiálbmotguolásteddjiid birgenlági ja sisaboađu. • Oljosáddobohkamiid čáhcegeavaheapmi buvttiha stuorra meriid nuoskkidemiid. • Guovllu eamiálbmogiin leamaš váttisvuođat oažžut iežaset jiena gullot oljosáddobohkamiid oktavuođas. Eamiálbmotbáikegoddi Fort Chipewyan Athabasca-jávrri gáttis lea gillágoahtán hárvenaš borasdávddain (omd. leukemiija , lupus) ja eará dávddain, maidda sivvan lea nuoskkiduvvon čáhci. • Borgemánus dán jagi Fort Chipewyan ássit dolle birasmiellačájáhusa ja gáibidedje oljosáddobohkamiid bisseheami sin guovlluin. Sii ballet sihke olbmuid ja elliid dearvvašvuođas ja boahtteáiggis. • Statoil doaibmá birra máilmmi. Sin gárta “Statoila máilbmi” lea gávdnamis: • Sáhtát geahččat Sámerádio ođasbihtá áššis čujuhusas 1 No errors found
Válgamášen : Girdijohtolaga doarjun juohká oaiviliid Eanodagas almmustahttojuvvon 10.10. diibmu 09:54, beaividuvvon 18.10. diibmu 10:29 válgamašiidna : Girdijohtolaga doarjun juohká oaiviliid Eanodagas almmustahttojuvvon 10.10. diibmu 09:54, beaiváduvvon 18.10. diibmu 10:29 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Válgamášen : Girdijohtolaga doarjun juohká oaiviliid Eanodagas almmustahttojuvvon 10.10. diibmu 09:54, beaividuvvon 18.10. diibmu 10:29
Válgamášen: Girdijohtolaga doarjun juohká oaiviliid Eanodagas almmustahttojuvvon 10.10. diibmu 09:54, beaiváduvvon 18.10. diibmu 10:29
    • «Válgamášen :» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Válgamášen:»
    • «beaividuvvon» ➞ [typo]
      • «beaiváduvvon»
      • «deaividuvvon»
      • «bealliduvvon»
      • «leaiciduvvon»
      • «searviduvvon»
Eanodagas leat vuolgán gielddaválggaide dán čavčča oktiibuot 48 evttohasa. Dán rádjai Yle válgamášenii leat vástidan sis 27 evttohasa, 56 proseantta. Eanodagas measta buot evttohasat leat ovttaoaivilis das, ahte boarrásiin galgá leat automáhtalaš vuoigatvuohta dikšunbáikái dego mánáin lea vuoigatvuohta beaivedikšui. Buot evttohasat leat ovttaoaivilis das, ahte boazodoalu doarjun ii goaza gieldda eará ovdáneami. Oaivilat juohkásit sápmelaččaid riektegažaldagas. 63 % evttohasain oaivvilda, ahte Eanodat lea fuolahan sápmelaččaid rivttiid ollašuvvamis doarvái bures. Goalmmátoassi fas lea dan oaivilis, ahte sápmelaččaid rivttiin eai leat fuolahan doarvái. Okta evttohas ii máhte addit oaivilis áššis. 96 % evttohasain leat dan oaivilis, ahte Eanodaga gielda galgá bissut iehčanassan . Buot evttohasat vuostálastet dan, ahte gielda laktojuvvošii oktan Duottar-Lappi gieldan ovttas Muonáin, Gihtteliin ja Kolariin. Vehá badjelaš bealli evttohasain oaidná, ahte girdijohtolat ii gula gieldda vuođđobálvalusaide, ja gánnetmeahttun girdijohtolaga ii galggašii šat doarjut. 70 % válgamášenbálvalussii vástidan Eanodaga evttohasain leat nissonolbmot. Yle Sápmi/ Ailu Valle & Susanna Guttorm Eanodagas leat vuolgán gielddaválggaide dán čavčča oktiibuot 48 evttohasa. Dán rádjai Yle válgamašiidnii leat vástidan sis 27 evttohasa, 56 proseantta. Eanodagas measta buot evttohasat leat ovttaoaivilis das, ahte boarrásiin galgá leat automáhtalaš vuoigatvuohta dikšunbáikái dego mánáin lea vuoigatvuohta beaivedikšui. Buot evttohasat leat ovttaoaivilis das, ahte boazodoalu doarjun ii goaza gieldda eará ovdáneami. Oaivilat juohkásit sápmelaččaid riektegažaldagas. 63 % evttohasain oaivvilda, ahte Eanodat lea fuolahan sápmelaččaid rivttiid ollašuvvamis doarvái bures. Goalmmátoassi fas lea dan oaivilis, ahte sápmelaččaid rivttiin eai leat fuolahan doarvái. Okta evttohas ii máhte addit oaivilis áššis. 96 % evttohasain leat dan oaivilis, ahte Eanodaga gielda galgá bissut iehčanassii . Buot evttohasat vuostálastet dan, ahte gielda laktojuvvošii oktan Duottar-Lappi gieldan ovttas Muonáin, Gihtteliin ja Kolariin. Vehá badjelaš bealli evttohasain oaidná, ahte girdijohtolat ii gula gieldda vuođđobálvalusaide, ja gánnetmeahttun girdijohtolaga ii galggašii šat doarjut. 70 % válgamášenbálvalussii vástidan Eanodaga evttohasain leat nissonolbmot. Yle Sápmi/ Ailu Valle & Susanna Guttorm 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanodagas leat vuolgán gielddaválggaide dán čavčča oktiibuot 48 evttohasa. Dán rádjai Yle válgamášenii leat vástidan sis 27 evttohasa, 56 proseantta. Eanodagas measta buot evttohasat leat ovttaoaivilis das, ahte boarrásiin galgá leat automáhtalaš vuoigatvuohta dikšunbáikái dego mánáin lea vuoigatvuohta beaivedikšui. Buot evttohasat leat ovttaoaivilis das, ahte boazodoalu doarjun ii goaza gieldda eará ovdáneami. Oaivilat juohkásit sápmelaččaid riektegažaldagas. 63 % evttohasain oaivvilda, ahte Eanodat lea fuolahan sápmelaččaid rivttiid ollašuvvamis doarvái bures. Goalmmátoassi fas lea dan oaivilis, ahte sápmelaččaid rivttiin eai leat fuolahan doarvái. Okta evttohas ii máhte addit oaivilis áššis. 96 % evttohasain leat dan oaivilis, ahte Eanodaga gielda galgá bissut iehčanassan . Buot evttohasat vuostálastet dan, ahte gielda laktojuvvošii oktan Duottar-Lappi gieldan ovttas Muonáin, Gihtteliin ja Kolariin. Vehá badjelaš bealli evttohasain oaidná, ahte girdijohtolat ii gula gieldda vuođđobálvalusaide, ja gánnetmeahttun girdijohtolaga ii galggašii šat doarjut. 70 % válgamášenbálvalussii vástidan Eanodaga evttohasain leat nissonolbmot. Yle Sápmi/ Ailu Valle & Susanna Guttorm
Eanodagas leat vuolgán gielddaválggaide dán čavčča oktiibuot 48 evttohasa. Dán rádjai Yle válgamášenii leat vástidan sis 27 evttohasa, 56 proseantta. Eanodagas measta buot evttohasat leat ovtta oaivilis das, ahte boarrásiin galgá leat automáhtalaš vuoigatvuohta dikšunbáikái dego mánáin lea vuoigatvuohta beaivedikšui. Buot evttohasat leat ovtta oaivilis das, ahte boazodoalu doarjun ii goaza gieldda eará ovdáneami. Oaivilat juohkásit sápmelaččaid riektegažaldagas. 63 % evttohasain oaivvilda, ahte Eanodat lea fuolahan sápmelaččaid rivttiid ollašuvvamis doarvái bures. Goalmmát oassi fas lea dan oaivilis, ahte sápmelaččaid rivttiin eai leat fuolahan doarvái. Okta evttohas ii máhte addit oaivilis áššis. 96 % evttohasain leat dan oaivilis, ahte Eanodaga gielda galgá bissut iehčanassii iehčanassan. Buot evttohasat vuostálastet dan, ahte gielda laktojuvvošii oktan Duottar-Lappi gieldan ovttas Muonáin, Gihtteliin ja Kolariin. Vehá badjelaš bealli evttohasain oaidná, ahte girdijohtolat ii gula gieldda vuođđobálvalusaide, ja gánnetmeahttun girdijohtolaga ii galggašii šat doarjut. 70 % válgamášenbálvalussii vástidan Eanodaga evttohasain leat nissonolbmot. Yle Sápmi/ Ailu Valle & Susanna Guttorm
    • «ovttaoaivilis» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «ovtta oaivilis»
    • «ovttaoaivilis» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «ovtta oaivilis»
    • «Goalmmátoassi» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «Goalmmát oassi»
    • «iehčanassan» ➞ [typo]
      • «iehčanassii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «iehčanassan.»
Eanodagas leat vuolgán gielddaválggaide dán čavčča oktiibuot 48 evttohasa. Dán rádjai Yle válgamášenii leat vástidan sis 27 evttohasa, 56 proseantta. Eanodagas measta buot evttohasat leat ovtta oaivilis das, ahte boarrásiin galgá leat automáhtalaš vuoigatvuohta dikšunbáikái dego mánáin lea vuoigatvuohta beaivedikšui. Buot evttohasat leat ovtta oaivilis das, ahte boazodoalu doarjun ii goaza gieldda eará ovdáneami. Oaivilat juohkásit sápmelaččaid riektegažaldagas. 63 % evttohasain oaivvilda, ahte Eanodat lea fuolahan sápmelaččaid rivttiid ollašuvvamis doarvái bures. Goalmmát oassi fas lea dan oaivilis, ahte sápmelaččaid rivttiin eai leat fuolahan doarvái. Okta evttohas ii máhte addit oaivilis áššis. 96 % evttohasain leat dan oaivilis, ahte Eanodaga gielda galgá bissut iehčanassii iehčanassan. Buot evttohasat vuostálastet dan, ahte gielda laktojuvvošii oktan Duottar-Lappi gieldan ovttas Muonáin, Gihtteliin ja Kolariin. Vehá badjelaš bealli evttohasain oaidná, ahte girdijohtolat ii gula gieldda vuođđobálvalusaide, ja gánnetmeahttun girdijohtolaga ii galggašii šat doarjut. 70 % válgamášenbálvalussii vástidan Eanodaga evttohasain leat nissonolbmot. Yle Sápmi/ Ailu Valle & Susanna Guttorm
Eanodagas leat vuolgán gielddaválggaide dán čavčča oktiibuot 48 evttohasa. Dán rádjai Yle válgamášenii leat vástidan sis 27 evttohasa, 56 proseantta. Eanodagas measta buot evttohasat leat ovtta oaivilis das, ahte boarrásiin galgá leat automáhtalaš vuoigatvuohta dikšunbáikái dego mánáin lea vuoigatvuohta beaivedikšui. Buot evttohasat leat ovtta oaivilis das, ahte boazodoalu doarjun ii goaza gieldda eará ovdáneami. Oaivilat juohkásit sápmelaččaid riektegažaldagas. 63 % evttohasain oaivvilda, ahte Eanodat lea fuolahan sápmelaččaid rivttiid ollašuvvamis doarvái bures. Goalmmát oassi fas lea dan oaivilis, ahte sápmelaččaid rivttiin eai leat fuolahan doarvái. Okta evttohas ii máhte addit oaivilis áššis. 96 % evttohasain leat dan oaivilis, ahte Eanodaga gielda galgá bissut iehčanassii iehčanassii. Buot evttohasat vuostálastet dan, ahte gielda laktojuvvošii oktan Duottar-Lappi gieldan ovttas Muonáin, Gihtteliin ja Kolariin. Vehá badjelaš bealli evttohasain oaidná, ahte girdijohtolat ii gula gieldda vuođđobálvalusaide, ja gánnetmeahttun girdijohtolaga ii galggašii šat doarjut. 70 % válgamášenbálvalussii vástidan Eanodaga evttohasain leat nissonolbmot. Yle Sápmi/ Ailu Valle & Susanna Guttorm
    • «iehčanassan» ➞ [typo]
      • «iehčanassii»
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son gulái Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg fyrstavissui. Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan. Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957:i. Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son gulai Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg fyrstavissui. Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son gulái Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg fyrstavissui. Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son 😱 Schleswig-Holstein-😱 😱. Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.
    • «gulái» ➞ [typo]
      • «Sonderburg-Glücksburg» ➞ [typo]
        • «fyrstavissui» ➞ [typo]
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son Schleswig-Holstein- . Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son 😱 Schleswig-Holstein-. Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.
    • «Schleswig-Holstein-» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Schleswig-Holstein-.»
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son Schleswig-Holstein-Son Schleswig-Holstein-. Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son Schleswig-Holstein-😱. Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.
    • «Son   Schleswig-Holstein-» ➞ [double-space-before]
      • «Son Schleswig-Holstein-»
    • «Son   Schleswig-Holstein-» ➞ [typo]
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son Schleswig-Holstein-igga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son Schleswig-Holstein-lága Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.
    • «igga» ➞ [typo]
      • «lága»
Ánde Somby (riegádan 12. beaivvi miessemánu 1958:s Buolbmágis Deatnu-gielddas) lea sámi girječálli, juoigi, musihkkár ja juridihkkas vuosttašamanuensii . Son orru Romssas ja bargá Romssa Universitehtas. 2003 rájes lea son leamašan miellahttu Vajas-joavkkus, ja lea joavkku juoigi ja vokalistta . Son lea maiddái dat nubbi sápmelaš historjjás gii lea váldán doavttirgráda juridihkkas , 259 jagi maŋŋel dan ruoŧa lullisápmelačča Johan Jonæ.[1] Sus leat guokte máná; Lawra Westerfjell Somby (riegádan 15. beaivvi guovvamánus 1980:s) gii lea mielde Adjágas-joavkkus ja Anna Cicilie Kristine Somby (riegádan 16. beaivvi golggotmánus 1988:s). Muđui son máhttá davvisámegiela, lullisámegiela, dárogiela, eaŋgalasgiela ja duiskkagiela. Ánde Somby (riegádan 12. beaivvi miessemánu 1958:s Buolbmágis Deatnu-gielddas) lea sámi girječálli, juoigi, musihkkár ja juridihkas vuosttašamanueansa . Son orru Romssas ja bargá Romssa Universitehtas. 2003 rájes lea son leamašan miellahttu Vajas-joavkkus, ja lea joavkku juoigi ja vokalista . Son lea maiddái dat nubbi sápmelaš historjjás gii lea váldán doavttirgráda juridihkas , 259 jagi maŋŋel dan ruoŧa lullisápmelačča Johan Jonæ.[1] Sus leat guokte máná; Lawra Westerfjell Somby (riegádan 15. beaivvi guovvamánus 1980:s) gii lea mielde Adjágas-joavkkus ja Anna Cicilie Kristine Somby (riegádan 16. beaivvi golggotmánus 1988:s). Muđui son máhttá davvisámegiela, lullisámegiela, dárogiela, eaŋgalasgiela ja duiskkagiela. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ánde Somby (riegádan 12. beaivvi miessemánu 1958:s Buolbmágis Deatnu-gielddas) lea sámi girječálli, juoigi, musihkkár ja juridihkkas vuosttašamanuensii . Son orru Romssas ja bargá Romssa Universitehtas. 2003 rájes lea son leamašan miellahttu Vajas-joavkkus, ja lea joavkku juoigi ja vokalistta . Son lea maiddái dat nubbi sápmelaš historjjás gii lea váldán doavttirgráda juridihkkas , 259 jagi maŋŋel dan ruoŧa lullisápmelačča Johan Jonæ.[1] Sus leat guokte máná; Lawra Westerfjell Somby (riegádan 15. beaivvi guovvamánus 1980:s) gii lea mielde Adjágas-joavkkus ja Anna Cicilie Kristine Somby (riegádan 16. beaivvi golggotmánus 1988:s). Muđui son máhttá davvisámegiela, lullisámegiela, dárogiela, eaŋgalasgiela ja duiskkagiela.
Ánde Somby (riegádan 12. beaivvi miessemánu 1958:s Buolbmágis Deatnu-gielddas) lea sámi girječálli, juoigi, musihkkár ja juridihka vuosttašamanuensii. Son orru Romssas ja bargá Romssa universitehtas. 2003 rájes lea son leamašan miellahttu Vajas-joavkkus, ja lea joavkku juoigi ja vokalistta. Son lea maiddái dat nubbi sápmelaš historjjás gii lea váldán doavtterráđa juridihkkas juridihkkan, 259 jagi maŋŋel dan ruoŧa lullisápmelačča Johan Jonæ. [1] Sus leat guokte máná; Lawra Westerfjell Somby (riegádan 15. beaivvi guovvamánus 1980:s) gii lea mielde Adjágas-joavkkus ja Anna Cicilie Kristine Somby (riegádan 16. beaivvi golggotmánus 1988:s). Muđui son máhttá davvisámegiela, lullisámegiela, dárogiela, eaŋgalasgiela ja duiskkagiela.
    • «juridihkkas» ➞ [typo]
      • «juridihka»
    • «vuosttašamanuensii .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuosttašamanuensii.»
    • «Romssa Universitehtas» ➞ [typo]
      • «Romssa universitehtas»
    • «vokalistta .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vokalistta.»
    • «doavttirgráda» ➞ [typo]
      • «doavtterráđa»
      • «doavttergráda»
      • «doavttergráđa»
      • «doavtterráđđa»
      • «doavttergráhta»
      • «doavttergráđđa»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «juridihkkan,»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
Ánde Somby (riegádan 12. beaivvi miessemánu 1958:s Buolbmágis Deatnu-gielddas) lea sámi girječálli, juoigi, musihkkár ja juridihka vuosttašamanuensii. Son orru Romssas ja bargá Romssa universitehtas. 2003 rájes lea son leamašan miellahttu Vajas-joavkkus, ja lea joavkku juoigi ja vokalistta. Son lea maiddái dat nubbi sápmelaš historjjás gii lea váldán doavtterráđa juridihkkas juridihkkan, 259 jagi maŋŋel dan ruoŧa lullisápmelačča Johan Jonæ. [1] Sus leat guokte máná; Lawra Westerfjell Somby (riegádan 15. beaivvi guovvamánus 1980:s) gii lea mielde Adjágas-joavkkus ja Anna Cicilie Kristine Somby (riegádan 16. beaivvi golggotmánus 1988:s). Muđui son máhttá davvisámegiela, lullisámegiela, dárogiela, eaŋgalasgiela ja duiskkagiela.
Ánde Somby (riegádan 12. beaivvi miessemánu 1958:s Buolbmágis Deatnu-gielddas) lea sámi girječálli, juoigi, musihkkár ja juridihka vuosttašamanuensii. Son orru Romssas ja bargá Romssa universitehtas. 2003 rájes lea son leamašan miellahttu Vajas-joavkkus, ja lea joavkku juoigi ja vokalistta. Son lea maiddái dat nubbi sápmelaš historjjás gii lea váldán doavtterráđa juridihka juridihkkan, 259 jagi maŋŋel dan ruoŧa lullisápmelačča Johan Jonæ. [1] Sus leat guokte máná; Lawra Westerfjell Somby (riegádan 15. beaivvi guovvamánus 1980:s) gii lea mielde Adjágas-joavkkus ja Anna Cicilie Kristine Somby (riegádan 16. beaivvi golggotmánus 1988:s). Muđui son máhttá davvisámegiela, lullisámegiela, dárogiela, eaŋgalasgiela ja duiskkagiela.
    • «juridihkkas» ➞ [typo]
      • «juridihka»
Svalbárda leat Norga sullot Árktisa . Dát sullot leat Europa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal 74° ja 81° davvi govdodagas ja 10° ja 35° nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana ja goalmmádin Edgeøya. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret go dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat Barentsburgas, dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma Sveagruvena dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas. Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdo-čoahkkananbáikin , muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9.beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Trust Arktikugol áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdna-verrát reasta máilbmái. Sulloguovllus lea arktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eara guovlluin seamma govdodatgrádain. Svalbárda leat Norga sullot Árktisis . Dát sullot leat Europa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal 74° ja 81° davvi govdodagas ja 10° ja 35° nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana ja goalmmádin Edgeøya. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret 0 dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat Barentsburgas, dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma Sveagruvena dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas. Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdočoahkkananbáikin , muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9.beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Trust Arktikugol áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdnaverrát reasta máilbmái. Sulloguovllus lea árktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eará guovlluin seamma govdodatgrádain. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Svalbárda leat Norga sullot Árktisa . Dát sullot leat Europa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal 74° ja 81° davvi govdodagas ja 10° ja 35° nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana ja goalmmádin Edgeøya. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret go dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat Barentsburgas, dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma Sveagruvena dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas. Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdo-čoahkkananbáikin , muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9.beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Trust Arktikugol áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdna-verrát reasta máilbmái. Sulloguovllus lea arktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eara guovlluin seamma govdodatgrádain.
Svalbárda leat Norga sullot Árktis Árktisa. Dát sullot leat Europa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal 😱 ja 😱 davvi govdodagas ja 😱 ja 😱 nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana ja goalmmádin Edgeira. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret go dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat 😱, dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma 😱 dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas. Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdo-čoahkkananbáikin, muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9. beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Frost 😱 áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdna-verrát reasta máilbmái. Sulloguovllus lea árktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eará guovlluin seamma govdodatgrádain.
    • «Árktisa» ➞ [typo]
      • «Árktis»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Árktisa.»
    • «74°» ➞ [typo]
      • «81°» ➞ [typo]
        • «10°» ➞ [typo]
          • «35°» ➞ [typo]
            • «Edgeøya» ➞ [typo]
              • «Edgeira»
            • «Barentsburgas» ➞ [typo]
              • «Sveagruvena» ➞ [typo]
                • «fálesbivdo-čoahkkananbáikin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
                  • «fálesbivdo-čoahkkananbáikin,»
                • «9.beaivvi» ➞ [no-space-after-punct-mark]
                  • «9. beaivvi»
                • «Trust» ➞ [typo]
                  • «Frost»
                  • «Trosa»
                • «Arktikugol» ➞ [typo]
                  • «arktalaš» ➞ [typo]
                    • «árktalaš»
                  • «eara» ➞ [typo]
                    • «eará»
Svalbárda leat Norga sullot Árktis Árktisa. Dát sullot leat Europa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal ja davvi govdodagas ja ja nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana ja goalmmádin Edgeira. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret go dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat , dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas. Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdo-čoahkkananbáikin, muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9. beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Frost áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdna-verrát reasta máilbmái. Sulloguovllus lea árktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eará guovlluin seamma govdodatgrádain.
Svalbárda leat Norga sullot Árktis Árktis. Dát sullot leat Europa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal ja davvi govdodagas ja ja nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana ja goalmmádin Edgeira. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret go dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat, dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas. Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdo-čoahkkananbáikin, muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9. beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Frost áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdna-verrát reasta máilbmái. Sulloguovllus lea árktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eará guovlluin seamma govdodatgrádain.
    • «Árktisa» ➞ [typo]
      • «Árktis»
    • «ja  davvi» ➞ [double-space-before]
      • «ja davvi»
    • «ja  nuortta» ➞ [double-space-before]
      • «ja nuortta»
    • «ruvkeservodat ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ruvkeservodat,»
    • «ruvkedoaimma  dáfus» ➞ [double-space-before]
      • «ruvkedoaimma dáfus»
    • «Frost  áidna» ➞ [double-space-before]
      • «Frost áidna»
Svalbárda leat Norga sullot Árktis Árktis. Dát sullot leat Europa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal ja davvi govdodagas ja ja nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana ja goalmmádin Edgeira. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret go dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat, dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas. Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdo-čoahkkananbáikin, muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9. beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Frost áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdna-verrát reasta máilbmái. Sulloguovllus lea árktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eará guovlluin seamma govdodatgrádain.
Svalbárda leat Norga sullot Árktis Árktis. Dát sullot leat Europa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal ja davvi govdodagas ja ja nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana ja goalmmádin Edgeira. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret go dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat, dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas. Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdo-čoahkkananbáikin, muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9. beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Frost áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdna-verrát reasta máilbmái. Sulloguovllus lea árktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eará guovlluin seamma govdodatgrádain.
    • «gaskkal  ja» ➞ [double-space-before]
      • «gaskkal ja»
    • «ja  ja» ➞ [double-space-before]
      • «ja ja»
Riehppovuotna lea vuotna Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus. Vuotna lea Fálá ja Ráhkkerávjju nuortalulábealde, ja vuolgá Dáhpa ja Klubbogobi gaskkas. Čeaváhaš-gilli lea Dáhpa buohta, ja oarjjalulábealde lea Šleafttajohka. Leaibeluokta lea vuona nuorttabealde, ja Veaigesvuotna (Fægfjord) lea oarjjalulábealde vuona siste. Vuotna lea 127 mehter čieŋal dan čiekŋalepmosis. Vuona sámi nama lea váttis diehtit mas boahtá (go dat boares mearrasámi suopman lea nohkan), muhto máŋgasat jáhkket ahte namma mearkkaša dárogillii Skarsfjord, mii sámegillii lea Riehppivuotna. Riikageaidnu 94 manna vuona oarjjalulábealde, ja Fv134 manna davvi-nuorttabeale. Riehppovuotna lea vuotna Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus. Vuotna lea Fálá ja Ráhkkerávjju nuortalulábealde, ja vuolgá Dáhpa ja Klubbogobi gaskkas. Čeaváhaš-gilli lea Dáhpa buohta, ja oarjjalulábealde lea Šleafttajohka. Leaibeluokta lea vuona nuorttabealde, ja Veaigesvuotna (Fægfjord) lea oarjalulábealde vuona siste. Vuotna lea 127 mehter čieŋal dan čiekŋalepmosis. Vuona sámi nama lea váttis diehtit mas boahtá (go dat boares mearrasámi suopman lea nohkan), muhto máŋgasat jáhkket ahte namma mearkkaša dárogillii Skarsfjord, mii sámegillii lea Riehppivuotna. Riikageaidnu 94 manná vuona oarjjalulábealde, ja Fv134 manná davvi-nuorttabeale. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Riehppovuotna lea vuotna Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus. Vuotna lea Fálá ja Ráhkkerávjju nuortalulábealde, ja vuolgá Dáhpa ja Klubbogobi gaskkas. Čeaváhaš-gilli lea Dáhpa buohta, ja oarjjalulábealde lea Šleafttajohka. Leaibeluokta lea vuona nuorttabealde, ja Veaigesvuotna (Fægfjord) lea oarjjalulábealde vuona siste. Vuotna lea 127 mehter čieŋal dan čiekŋalepmosis. Vuona sámi nama lea váttis diehtit mas boahtá (go dat boares mearrasámi suopman lea nohkan), muhto máŋgasat jáhkket ahte namma mearkkaša dárogillii Skarsfjord, mii sámegillii lea Riehppivuotna. Riikageaidnu 94 manna vuona oarjjalulábealde, ja Fv134 manna davvi-nuorttabeale.
Riehppovuotna lea vuotna Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus. Vuotna lea Fálá ja Ráhkkerávjju nuortalulábealde, ja vuolgá Dáhpa ja Klubbogobi gaskkas. Čeaváhaš-gilli lea Dáhpa buohta, ja doarjjalulábeale lea Šleafttajohka. Leaibeluokta lea vuona nuorttabealde, ja Veaiggosvuotna (Forfjord) lea doarjjalulábeale vuona siste. Vuotna lea 127 mehtera čieŋal dan čiekŋalepmosis. Vuona sámi nama lea váttis diehtit mas boahtá (go dat boares mearrasámi suopman lea nohkan), muhto máŋgasat jáhkket ahte namma mearkkaša dárogillii Skarsfjord, mii sámegillii lea Riehppivuotna. Riikkageaidnu 94 maná vuona doarjjalulábeale, ja 😱 mánná davvi-nuorttabeale.
    • «oarjjalulábealde» ➞ [typo]
      • «doarjjalulábeale»
    • «Veaigesvuotna» ➞ [typo]
      • «Veaiggosvuotna»
    • «Fægfjord» ➞ [typo]
      • «Forfjord»
      • «Frafjord»
      • «Sagfjord»
    • «oarjjalulábealde» ➞ [typo]
      • «doarjjalulábeale»
    • «mehter» ➞ [typo]
      • «mehtera»
    • «Riikageaidnu» ➞ [typo]
      • «Riikkageaidnu»
    • «manna» ➞ [typo]
      • «maná»
    • «oarjjalulábealde» ➞ [typo]
      • «doarjjalulábeale»
    • «Fv134» ➞ [typo]
      • «manna» ➞ [typo]
        • «mánná»
        • «manná»
        • «maná»
        • «mána»
        • «mana»
Riehppovuotna lea vuotna Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus. Vuotna lea Fálá ja Ráhkkerávjju nuortalulábealde, ja vuolgá Dáhpa ja Klubbogobi gaskkas. Čeaváhaš-gilli lea Dáhpa buohta, ja doarjjalulábeale lea Šleafttajohka. Leaibeluokta lea vuona nuorttabealde, ja Veaiggosvuotna (Forfjord) lea doarjjalulábeale vuona siste. Vuotna lea 127 mehtera čieŋal dan čiekŋalepmosis. Vuona sámi nama lea váttis diehtit mas boahtá (go dat boares mearrasámi suopman lea nohkan), muhto máŋgasat jáhkket ahte namma mearkkaša dárogillii Skarsfjord, mii sámegillii lea Riehppivuotna. Riikkageaidnu 94 maná vuona doarjjalulábeale, ja mánná davvi-nuorttabeale.
Riehppovuotna lea vuotna Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus. Vuotna lea Fálá ja Ráhkkerávjju nuortalulábealde, ja vuolgá Dáhpa ja Klubbogobi gaskkas. Čeaváhaš-gilli lea Dáhpa buohta, ja doarjjalulábeale lea Šleafttajohka. Leaibeluokta lea vuona nuorttabealde, ja Veaiggosvuotna (Forfjord) lea doarjjalulábeale vuona siste. Vuotna lea 127 mehtera čieŋal dan čiekŋalepmosis. Vuona sámi nama lea váttis diehtit mas boahtá (go dat boares mearrasámi suopman lea nohkan), muhto máŋgasat jáhkket ahte namma mearkkaša dárogillii Skarsfjord, mii sámegillii lea Riehppivuotna. Riikkageaidnu 94 maná vuona doarjjalulábeali, ja mánná davvi-nuorttabeale.
    • «doarjjalulábeale» ➞ [typo]
      • «doarjjalulábeali»
    • «ja  mánná» ➞ [double-space-before]
      • «ja mánná»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlameantalaš jođiheaddji Risttálaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogaš Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamentáralaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáš 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlameantalaš jođiheaddji Risttálaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogaš
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «cand.theol. )»
    • «parlameantalaš» ➞ [typo]
      • «parlamenttalaš»
    • «Risttálaš» ➞ [typo]
      • «Risttalaš»
    • «Duogaš» ➞ [typo]
      • «Duogáža»
      • «Duogáš»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «cand.theol.)»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «cand.theol. )»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «cand.theol.)»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «cand.theol. )»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «cand.theol.)»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «cand.theol. )»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «cand.theol.)»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «cand.theol. )»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «cand.theol.)»
Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905-2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hæreid (1905-1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorssiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii vázzii su buohtalasluohkas . Sunnos leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stádaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Eyvind Skeie máhka. Politihkalaš bargu Lávki politihkkii Bondevik oaččui bajáššaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpoheamilihkástussii dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950. ja 60-logus. 1965s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelig Folkeparti Ungdom). Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905-2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hæreid (1905-1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorsiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii váccii su buohtalasluohkás . Sudnos leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stádaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Eyvind Skeie máhka. Politihkalaš bargu Lávki politihkkii Bondevik oaččui bajáššaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpohanlihkahussii, dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950. ja 60-logus. 1965:s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelig Folkeparti Ungdom). 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905-2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hæreid (1905-1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorssiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii vázzii su buohtalasluohkas . Sunnos leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stádaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Eyvind Skeie máhka. Politihkalaš bargu Lávki politihkkii Bondevik oaččui bajáššaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpoheamilihkástussii dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950. ja 60-logus. 1965s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelig Folkeparti Ungdom).
Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905-2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hareid (1905-1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorsiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii vázzii su buohtalasluohkas buohtalasluohkas. Bunnus leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stádaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Øyvins Skeie máhka. Politihkalaš bargu Lávki politihkkii Bondevik oaččui bajásšaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpoheamilihkátossii dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950. ja 60-logus. 1965:s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelis 😱 Unggo).
    • «Hæreid» ➞ [typo]
      • «Hareid»
      • «Hereid»
      • «Hareida»
      • «Lægreid»
    • «nuorravuođamorssiin» ➞ [typo]
      • «nuorravuođamorsiin»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «buohtalasluohkas.»
    • «Sunnos» ➞ [typo]
      • «Bunnus»
      • «Munnos»
      • «Unnon»
      • «Sonnis»
    • «Eyvind» ➞ [typo]
      • «Øyvins»
    • «bajáššaddamis» ➞ [typo]
      • «bajásšaddamis»
    • «oahpoheamilihkástussii» ➞ [typo]
      • «oahpoheamilihkátossii»
      • «oahpoheamilihkásussii»
    • «1965s» ➞ [typo]
      • «1965:s»
    • «Kristelig» ➞ [typo]
      • «Kristelis»
      • «Kristelii»
      • «Kristelin»
      • «Kristelgo»
    • «Folkeparti» ➞ [typo]
      • «Ungdom» ➞ [typo]
        • «Unggo»
        • «Unggos»
        • «Unikom»
        • «Usedom»
        • «Ungson»
Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905-2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hareid (1905-1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorsiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii vázzii su buohtalasluohkas buohtalasluohkas. Bunnus leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stádaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Øyvins Skeie máhka. Politihkalaš bargu Lávki politihkkii Bondevik oaččui bajásšaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpoheamilihkátossii dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950. ja 60-logus. 1965:s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelis Unggo).
Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905-2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hareid (1905-1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorsiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii vázzii su buohtalasluohká buohtalasluohkás. Bunnus leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stádaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Øyvins Skeie máhka. Politihkalaš bargu Lávki politihkkii Bondevik oaččui bajásšaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpoheamilihkátossii dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950. ja 60-logus. 1965:s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelis Ung go).
    • «buohtalasluohkas» ➞ [typo]
      • «buohtalasluohká»
    • «buohtalasluohkas» ➞ [typo]
      • «buohtalasluohkás»
      • «buohtalasluohká»
    • «Unggo» ➞ [double-space-before]
      • «Ung go»
Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905-2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hareid (1905-1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorsiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii vázzii su buohtalasluohká buohtalasluohkás. Bunnus leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stádaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Øyvins Skeie máhka. Politihkalaš bargu Lávki politihkkii Bondevik oaččui bajásšaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpoheamilihkátossii dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950. ja 60-logus. 1965:s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelis Ung go).
Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905-2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hareid (1905-1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorsiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii vázzii su buohtalasluohká buohtalasluohkás. Bunnus leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stádaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Øyvins Skeie máhka. Politihkalaš bargu Lávki politihkkii Bondevik oaččui bajásšaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpoheamilihkátossii dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950. ja 60-logus. 1965:s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelis Ung go).
    • «Kristelis  Ung» ➞ [double-space-before]
      • «Kristelis Ung»
Ekváhtor lea jurddašuvvon linjá mii manna planehta birra polaid gaskkas. Dat linjá juohká planehta olggoža davvi ja lulli beallejorbodagaide. Ekváhtora bokte lea govdodatgráda 0°. Ekváhtora bokte badjána beaivváš senitas guktii jagis (go lea geassejorggáldat ja čakčajorggáldat). Máilmmi ekváhtora guhkkodat lea 40 075,017 km. Riikat vuolábealde ekváhtora Ekváhtor lea jurddašuvvon linjá mii manná planehta birra polaid gaskkas. Dat linjá juohká planehta olggoža davvi ja lulli beallejorbodagaide. Ekváhtora bokte lea govdodatgráda 0°. Ekváhtora bokte badjána beaivváš senitas guktii jagis (go lea geassejorggáldat ja čakčajorggáldat). Máilmmi ekváhtora guhkkodat lea 40 075,017 km. Riikkat vuolábealde ekváhtora 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ekváhtor lea jurddašuvvon linjá mii manna planehta birra polaid gaskkas. Dat linjá juohká planehta olggoža davvi ja lulli beallejorbodagaide. Ekváhtora bokte lea govdodatgráda . Ekváhtora bokte badjána beaivváš senitas guktii jagis (go lea geassejorggáldat ja čakčajorggáldat). Máilmmi ekváhtora guhkkodat lea 40 075,017 km. Riikat vuolábealde ekváhtora
Ekváhtor lea jurddašuvvon linjá mii mánná planehta birra polaid gaskkas. Dat linjá juohká planehta olggoža davvi ja lulli beallejorbodagaide. Ekváhtora bokte lea govdodatgráda II. Ekváhtora bokte badjána beaivváža senilat guktii jagis (go lea geassejorggáldat ja čakčajorggáldat). Máilmmi ekváhtora guhkkodat lea 40 075,017 km. Riikkat vuolábealde ekváhtora
    • «manna» ➞ [typo]
      • «mánná»
      • «manná»
    • «0°» ➞ [typo]
      • «II»
    • «beaivváš» ➞ [typo]
      • «beaivváža»
    • «senitas» ➞ [typo]
      • «senilat»
    • «Riikat» ➞ [typo]
      • «Riikkat»
Ekváhtora buohta leat buot beaivvit sullii 12 diimmu guhku. Diibmu 12is geasse- ja čakčajorggáldagas lea beaivváš njuolga oaivvi bajábealde. Riikat mat leat ekváhtora vuolde leat dábálaččat trohpalaš klimá. Ekváhtora buohta leat buot beaivvit sullii 12 diimmu guhku. Diibmu 12:s geasse- ja čakčajorggáldagas lea beaivváš njuolga oaivvi bajábealde. Riikkat mat leat ekváhtora vuolde leat dábálaččat trohpalaš klimá. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ekváhtora buohta leat buot beaivvit sullii 12 diimmu guhku. Diibmu 12is geasse- ja čakčajorggáldagas lea beaivváš njuolga oaivvi bajábealde. Riikat mat leat ekváhtora vuolde leat dábálaččat trohpalaš klimá.
Ekváhtora buohta leat buot beaivvit sullii 12 diimmu guhku. Diibmu 12:s geasse- ja čakčajorggáldagas lea beaivváš njuolga oaivvi bajábealde. Riikkat mat leat ekváhtora vuolde leat dábálaččat trohpalaš klimá.
    • «12is» ➞ [typo]
      • «12:s»
    • «Riikat» ➞ [typo]
      • «Riikkat»
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) lea organisašuvdna norgga boazosápmelaččaide. Searvi álggahuvvui 1947s . Álgojagiin ledje eanas lullisápmelaččat geat barge servviin, muhto 70-logu álggus etablerii NBR organisašuvdnastruktuvrra mas lei stivra Finnmárkkus ja čállingoddi Romssas. NBRas lea digaštallanriekti stádain dan jahkásaš boazodoallošiehtadusa birra. Ulbmil Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) lea organisašuvdna norgga boazosápmelaččaide. Searvi álggahuvvui 1947:s . Álgojagiin ledje eanas lullisápmelaččat geat barge servviin, muhto 70-logu álggus etablerii NBR organisašuvdnastruktuvrra mas lei stivra Finnmárkkus ja čállingoddi Romssas. NBR:s lea digaštallanriekti stádain dan jahkásaš boazodoallošiehtadusa birra. Ulbmil 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) lea organisašuvdna norgga boazosápmelaččaide. Searvi álggahuvvui 1947s . Álgojagiin ledje eanas lullisápmelaččat geat barge servviin, muhto 70-logu álggus etablerii NBR organisašuvdnastruktuvrra mas lei stivra Finnmárkkus ja čállingoddi Romssas. NBRas lea digaštallanriekti stádain dan jahkásaš boazodoallošiehtadusa birra. Ulbmil
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) lea organisašuvdna norgga boazosápmelaččaide. Searvi álggahuvvui 1947:s 1947s. Álgojagiin ledje eanas lullisápmelaččat geat barge servviin, muhto 70-logu álggus etablerii NBR organisašuvdnastruktuvrra mas lei stivra Finnmárkkus ja čállingoddi Romssas. NBR:s lea digaštallanriekti stádain dan jahkásaš boazodoallošiehtadusa birra. Ulbmil
    • «1947s» ➞ [typo]
      • «1947:s»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1947s.»
    • «NBRas» ➞ [typo]
      • «NBR:s»
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) lea organisašuvdna norgga boazosápmelaččaide. Searvi álggahuvvui 1947:s 1947s. Álgojagiin ledje eanas lullisápmelaččat geat barge servviin, muhto 70-logu álggus etablerii NBR organisašuvdnastruktuvrra mas lei stivra Finnmárkkus ja čállingoddi Romssas. NBR:s lea digaštallanriekti stádain dan jahkásaš boazodoallošiehtadusa birra. Ulbmil
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) lea organisašuvdna norgga boazosápmelaččaide. Searvi álggahuvvui 1947:s 1947:s. Álgojagiin ledje eanas lullisápmelaččat geat barge servviin, muhto 70-logu álggus etablerii NBR organisašuvdnastruktuvrra mas lei stivra Finnmárkkus ja čállingoddi Romssas. NBR:s lea digaštallanriekti stádain dan jahkásaš boazodoallošiehtadusa birra. Ulbmil
    • «1947s» ➞ [typo]
      • «1947:s»
NBR ulbmil lea ovddidahttit boazosápmelaččaid beroštumiid; ekonomalažžat , fágalažžat , sosiálalažžan ja kultuvrralažžat . Searvi galgá maid bargat ovddidahttit oktavuođa boazosápmelaččaid gaskas ja ahte boazosápmelaččat galget ieža stivret ovdáneami ealáhusas, nu ahte ovdáneapmi geavvá vieruid riekteoainnu mielde, ja daid ealáhusa vuođđojurdagiid mielde. Stivra NBR ulbmil lea ovddidahttit boazosápmelaččaid beroštumiid; ekonomalaččat , fágalaččat , sosiálalažžan ja kultuvrralaččat . Searvi galgá maid bargat ovddidahttit oktavuođa boazosápmelaččaid gaskkas ja ahte boazosápmelaččat galget ieža stivret ovdáneami ealáhusas, nu ahte ovdáneapmi geavvá vieruid riekteoainnu mielde, ja daid ealáhusa vuođđojurdagiid mielde. Stivra 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NBR ulbmil lea ovddidahttit boazosápmelaččaid beroštumiid; ekonomalažžat , fágalažžat , sosiálalažžan ja kultuvrralažžat . Searvi galgá maid bargat ovddidahttit oktavuođa boazosápmelaččaid gaskas ja ahte boazosápmelaččat galget ieža stivret ovdáneami ealáhusas, nu ahte ovdáneapmi geavvá vieruid riekteoainnu mielde, ja daid ealáhusa vuođđojurdagiid mielde. Stivra
NBR ulbmil lea ovddidahttit boazosápmelaččaid beroštumiid; ekonomalaččat ekonomalažžat, fágalaččat fágalažžat, sosiálalažžan ja kultuvrralaččat kultuvrralažžat. Searvi galgá maid bargat ovddidahttit oktavuođa boazosápmelaččaid gaskasa ja ahte boazosápmelaččat galget ieža stivret ovdáneami ealáhusas, nu ahte ovdáneapmi geavvá vieruid riekteoainnu mielde, ja daid ealáhusa vuođđojurdagiid mielde. Stivra
    • «ekonomalažžat» ➞ [typo]
      • «ekonomalaččat»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ekonomalažžat,»
    • «fágalažžat» ➞ [typo]
      • «fágalaččat»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «fágalažžat,»
    • «kultuvrralažžat» ➞ [typo]
      • «kultuvrralaččat»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «kultuvrralažžat.»
    • «gaskas» ➞ [typo]
      • «gaskasa»
NBR ulbmil lea ovddidahttit boazosápmelaččaid beroštumiid; ekonomalaččat ekonomalažžat, fágalaččat fágalažžat, sosiálalažžan ja kultuvrralaččat kultuvrralažžat. Searvi galgá maid bargat ovddidahttit oktavuođa boazosápmelaččaid gaskasa ja ahte boazosápmelaččat galget ieža stivret ovdáneami ealáhusas, nu ahte ovdáneapmi geavvá vieruid riekteoainnu mielde, ja daid ealáhusa vuođđojurdagiid mielde. Stivra
NBR ulbmil lea ovddidahttit boazosápmelaččaid beroštumiid; ekonomalaččat ekonomalažžat, fágalaččat fágalaččat, sosiálalažžan ja kultuvrralaččat kultuvrralaččat. Searvi galgá maid bargat ovddidahttit oktavuođa boazosápmelaččaid gaskasa ja ahte boazosápmelaččat galget ieža stivret ovdáneami ealáhusas, nu ahte ovdáneapmi geavvá vieruid riekteoainnu mielde, ja daid ealáhusa vuođđojurdagiid mielde. Stivra
    • «fágalažžat» ➞ [typo]
      • «fágalaččat»
    • «kultuvrralažžat» ➞ [typo]
      • «kultuvrralaččat»
NBR jođiheaddji lea Nils Henrik Sara ja nubbinjođiheaddji lea Inge Even Danielsen. Nils Henrik Sara válljejuvvui jođiheaddjin 2006:s, su ovdal lei Aslak J. Eira jođiheaddji 8 jagi. NBRas lea maiddái nuoraidlávdegoddi. NBR jođiheaddji lea Nils Henrik Sara ja nubbijođiheaddji lea Inge Even Danielsen. Nils Henrik Sara válljejuvvui jođiheaddjin 2006:s, su ovdal lei Aslak J. Eira jođiheaddji 8 jagi. NBR:s lea maiddái nuoraidlávdegoddi. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NBR jođiheaddji lea Nils Henrik Sara ja nubbinjođiheaddji lea Inge Even Danielsen. Nils Henrik Sara válljejuvvui jođiheaddjin 2006:s, su ovdal lei Aslak J. Eira jođiheaddji 8 jagi. NBRas lea maiddái nuoraidlávdegoddi.
NBR jođiheaddji lea Nils Henrik Sara ja 😱 lea Inge Even Danielsen. Nils Henrik Sara válljejuvvui jođiheaddjin 2006:s, su ovdal lei Aslak J. Eira jođiheaddji 8 jagi. NBR:s lea maiddái nuoraidlávdegoddi.
    • «nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
      • «NBRas» ➞ [typo]
        • «NBR:s»
NBR jođiheaddji lea Nils Henrik Sara ja lea Inge Even Danielsen. Nils Henrik Sara válljejuvvui jođiheaddjin 2006:s, su ovdal lei Aslak J. Eira jođiheaddji 8 jagi. NBR:s lea maiddái nuoraidlávdegoddi.
NBR jođiheaddji lea Nils Henrik Sara ja lea Inge Even Danielsen. Nils Henrik Sara válljejuvvui jođiheaddjin 2006:s, su ovdal lei Aslak J. Eira jođiheaddji 8 jagi. NBR:s lea maiddái nuoraidlávdegoddi.
    • «ja  lea» ➞ [double-space-before]
      • «ja lea»
Nils Gaup (riegádan 12. beaivvi Cuoŋománus 1955, Guovdageainnus) lea sámi/norgga filbmarešissevra ja neavttár. Biografiija Nils Gaup (riegádan 12. beaivvi Cuoŋománus 1955, Guovdageainnus) lea sámi/norgga filbmarešissevra ja neavttár. Biografiija 1 No errors found
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:is . Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikkalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Not without my daughter Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/thrillera Hodet over vannet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Hodet over vannet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Cameron Diaz ja Harvey Keitel váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterworld Kevin Costneriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 milliuvnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret western-filmma Tashunga Christopher Lambertain ja James Caanain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Irén Reppenin . Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misery Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internašunála Filbmafestiválas[4] (Tromsø Internasjonale Filmfestival, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Norggapremiere lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert Nygårdshauga romána Mengele Zoo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra. Gaup váccii neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s . Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus 0 buoremus olgoriikkalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámáfilmma Not without my daughter Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/thrillera Hodet over vannet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Hodet over vannet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Cameron Diaz ja Harvey Keitel váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterworld Kevin Costneriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 milliuvnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret western-filmma Tashunga Christopher Lambertain ja James Caanain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámáráiddu Irén Reppeniin . Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misery Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internašunála Filbmafestiválas[4] (Tromsø Internasjonale Filmfestival, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Norgga premieara lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert Nygårdshauga romána Mengele Zoo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:is . Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikkalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Not without my daughter Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/thrillera Hodet over vannet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Hodet over vannet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Cameron Diaz ja Harvey Keitel váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterworld Kevin Costneriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 milliuvnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret western-filmma Tashunga Christopher Lambertain ja James Caanain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Irén Reppenin . Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misery Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internašunála Filbmafestiválas[4] (Tromsø Internasjonale Filmfestival, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Norggapremiere lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert Nygårdshauga romána Mengele Zoo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:is. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod 😱 go 😱 Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret 😱 Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren 😱 Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø 😱 😱, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert 😱 romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «1978:is» ➞ [typo]
      • «1978:s»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1978:is.»
    • «olgoriikkalaš» ➞ [typo]
      • «olgoriikalaš»
    • «Not» ➞ [typo]
      • «Nod»
    • «without» ➞ [typo]
      • «my» ➞ [typo]
        • «go»
      • «daughter» ➞ [typo]
        • «thrillera» ➞ [typo]
          • «hillera»
          • «thailera»
          • «triolera»
          • «ihpillera»
          • «áhkillera»
        • «Hodet» ➞ [typo]
          • «Motet»
          • «Jodet»
        • «over» ➞ [typo]
          • «ore»
        • «vannet» ➞ [typo]
          • «vánet»
          • «eanet»
        • «Hodet» ➞ [typo]
          • «Motet»
          • «Jodet»
        • «over» ➞ [typo]
          • «ore»
        • «vannet» ➞ [typo]
          • «bánnet»
        • «Cameron» ➞ [typo]
          • «Kamerun»
        • «Keitel» ➞ [typo]
          • «Keitele»
        • «Waterworld» ➞ [typo]
          • «Waterford»
        • «Costneriin» ➞ [typo]
          • «Posteriin»
          • «Osteneriin»
          • «Ostoeriin»
          • «Bosaneriin»
          • «Bosoneriin»
          • «Ostueriin»
          • «Bosteneriin»
          • «Rosteneriin»
          • «Bostieriin»
          • «Mostuneriin»
        • «milliuvnna» ➞ [typo]
          • «miljovnna»
          • «millijovnna»
        • «western-filmma» ➞ [typo]
          • «Tashunga» ➞ [typo]
            • «Hamhunga»
            • «Taichunga»
            • «Tachinga»
            • «Tatunga»
          • «Lambertain» ➞ [typo]
            • «Lambertiin»
          • «Caanain» ➞ [typo]
            • «Caenain»
            • «Chanain»
          • «Irén» ➞ [typo]
            • «Iren»
          • «Reppenin» ➞ [typo]
            • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
              • «Reppenin.»
            • «Misery» ➞ [typo]
              • «Misara»
              • «Pisera»
              • «Sisera»
              • «Risera»
              • «Maseru»
            • «Internašunála» ➞ [typo]
              • «Internationála»
            • «Internasjonale» ➞ [typo]
              • «Filmfestival» ➞ [typo]
                • «Norggapremiere» ➞ [typo]
                  • «Borggapremiebe»
                  • «Norggapremiebe»
                  • «Norggapremiege»
                  • «Borggapremiege»
                  • «Borggapremieore»
                  • «Norggapremieore»
                • «Nygårdshauga» ➞ [typo]
                  • «Mengele» ➞ [typo]
                    • «Heŋgele»
                    • «Leŋgele»
                    • «Jeŋgele»
                    • «Denele»
                    • «Geigele»
                    • «Šelgele»
                    • «Čergele»
                    • «Tentele»
                    • «Sendele»
                    • «Selgele»
                  • «Zoo» ➞ [typo]
                    • «Juo»
                    • «Nuo»
                    • «Duo»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:is. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø , TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø , TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «1978:is» ➞ [typo]
      • «1978:s»
    • «go  Sally» ➞ [double-space-before]
      • «go Sally»
      • «Go Sally»
    • «rešisseret  Hamhunga» ➞ [double-space-before]
      • «rešisseret Hamhunga»
      • «Rešisseret Hamhunga»
    • «Iren  Reppenin» ➞ [double-space-before]
      • «Iren Reppenin»
    • «Tromsø  ,» ➞ [double-space-before]
      • «Tromsø ,»
    • «Borggapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borgapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Jorggopremiebe»
      • «Árggapremiebe»
      • «Borggipremiebe»
    • «Gert  romána» ➞ [double-space-before]
      • «Gert romána»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø , TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «Nod  go» ➞ [double-space-before]
      • «Nod go»
    • «Tromsø ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Tromsø,»
    • «Borgapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borggapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Doargapremiebe»
      • «Morapremiebe»
      • «Čorapremiebe»
      • «Árgapremiebe»
      • «Yogapremiebe»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «Borggapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borgapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Jorggopremiebe»
      • «Árggapremiebe»
      • «Borggipremiebe»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «Borgapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borggapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Doargapremiebe»
      • «Morapremiebe»
      • «Čorapremiebe»
      • «Árgapremiebe»
      • «Yogapremiebe»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «Borggapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borgapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Jorggopremiebe»
      • «Árggapremiebe»
      • «Borggipremiebe»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «Borgapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borggapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Doargapremiebe»
      • «Morapremiebe»
      • «Čorapremiebe»
      • «Árgapremiebe»
      • «Yogapremiebe»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «Borggapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borgapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Jorggopremiebe»
      • «Árggapremiebe»
      • «Borggipremiebe»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «Borgapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borggapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Doargapremiebe»
      • «Morapremiebe»
      • «Čorapremiebe»
      • «Árgapremiebe»
      • «Yogapremiebe»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera[1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «Borggapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borgapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Jorggopremiebe»
      • «Árggapremiebe»
      • «Borggipremiebe»
Thorbjørn Jagland riegadan 5. beaivvi skábmamánus 1950:s Drammenis, dalle Thorbjørn Johansen) lea norgga politihkkár ja mielláhttu Norgga Bargiidbellodagas. Son šattai 1. beaivve golggotmánus 2009 Eurohpáráđi generálačálli Son lei Bargiidbellodaga jođiheaddji 1992is 2002 rádjai, stádaministtar 1996-1997, olgoriikaministtar 2000-2001 ja stuoradiggepresideantta 2005-2009. Sisdoallu [čiega] 1 Biografija 1.1 Girječálli 2 Bargu norgga politihkas 2.1 Stádaministtar Biografija Thorbjørn Jagland riegádan 5. beaivvi skábmamánus 1950:s Drammenis, dalle Thorbjørn Johansen) lea norgga politihkkár ja miellahttu Norgga Bargiidbellodagas. Son šattai 1. beaivve golggotmánus 2009 Eurohpáráđi generálačállin. Son lei Bargiidbellodaga jođiheaddji 1992:s 2002 rádjai, stádaministtar 1996-1997, olgoriikaministtar 2000-2001 ja stuoradiggepresideantta 2005-2009. Sisdoallu [čiega] 1 Biografiija 1.1 Girječálli 2 Bargu norgga politihkas 2.1 Stádaministtar Biografiija 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Thorbjørn Jagland riegadan 5. beaivvi skábmamánus 1950:s Drammenis, dalle Thorbjørn Johansen) lea norgga politihkkár ja mielláhttu Norgga Bargiidbellodagas. Son šattai 1. beaivve golggotmánus 2009 Eurohpáráđi generálačálli Son lei Bargiidbellodaga jođiheaddji 1992is 2002 rádjai, stádaministtar 1996-1997, olgoriikaministtar 2000-2001 ja stuoradiggepresideantta 2005-2009. Sisdoallu [čiega] 1 Biografija 1.1 Girječálli 2 Bargu norgga politihkas 2.1 Stádaministtar Biografija
Thorbjørn Jagland riegádan 5. beaivvi skábmamánus 1950:s Drammenis, dalle Thorbjørn Johansen) lea norgga politihkkár ja miellahttu Norgga Bargiidbellodagas. Son šattai 1. beaivve golggotmánus 2009 Eurohpáráđi generálačálli Son lei Bargiidbellodaga jođiheaddji 1992:s 2002 rádjai, stádaministtar 1996-1997, olgoriikaministtar 2000-2001 ja stuorradiggepresideantta 2005-2009. Sisdoallu [čiega] 1 Biografiija 1.1 Girječálli 2 Bargu norgga politihkas 2.1 Stádaministtar Biografiija
    • «riegadan» ➞ [typo]
      • «riegádan»
    • «mielláhttu» ➞ [typo]
      • «miellahttu»
    • «1992is» ➞ [typo]
      • «1992:s»
    • «stuoradiggepresideantta» ➞ [typo]
      • «stuorradiggepresideantta»
    • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
      • «Sisdoallu [»
    • «Biografija» ➞ [typo]
      • «Biografiija»
    • «Biografija» ➞ [typo]
      • «Biografiija»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudie Oslo Universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui exam.oecon dási. Son náitalii Hanne Grotjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min europeiske drøm) 1990:s, Reive (Brev) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår sårbare verden) 2001:s ja Ti teser om EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudie Oslo Universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppiin osiin ja oaččui exam.oecon dási. Son náitalii Hanne Grotjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min europeiske drøm) 1990:s, Reive (Brev) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår sårbare verden) 2001:s ja Ti teser om EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudie Oslo Universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui exam.exam.oecon dási. Son náitalii Hanne Grotjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min europeiske drøm) 1990:s, Reive (Brev) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår sårbare verden) 2001:s ja Ti teser om EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami.exam. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår 😱 vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «ámmátstudie» ➞ [typo]
      • «ámmátstudio»
      • «rámmátstudio»
      • «ámmátstudioge»
      • «ámmátstudiobe»
    • «Oslo Universitehtas» ➞ [typo]
      • «Oslo universitehtas»
    • «exam.» ➞ [typo]
      • «eami.»
      • «ex.»
    • «exam.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «exam. oecon.»
    • «Grotjordain» ➞ [typo]
      • «Gråfjordain»
      • «Grøtfjordain»
    • «europeiske» ➞ [typo]
      • «eurosviske»
    • «drøm» ➞ [typo]
      • «Strøm»
    • «Brev» ➞ [typo]
      • «Áreš»
    • «sårbare» ➞ [typo]
      • «verden» ➞ [typo]
        • «vertet»
      • «Ti» ➞ [typo]
        • «Lei»
      • «teser» ➞ [typo]
        • «tesa»
      • «om» ➞ [typo]
        • «omo»
        • «omu»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
    • «Vår  vertet» ➞ [double-space-before]
      • «Vår vertet»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
Jagland álggahii iežas politihkalaš bargu AUF:as Buskerudas, go son lei jođiheaddji 1973-1976 áigodagas. 1975-1983 lei son dasa lassin miellahttu fylkkadikkis Buskerudas. Son lei observatora FN:a váldočoahkkimis 1976 čavčča, ja 1977 šattai jođiheaddji AUF guovddážis. Dan maŋŋel lei guorahallančálli Norgga Bargiidbellodagas. Son lei konstruerejuvvon bellodatčálli 1986-1987, ja válljejuvvui bellodatčállin 28. beaivvi njukčamánus 1987s gitta 8.beaivái skábmamánus 1992. Son lei čálli lávdegoddebarggus mii bijai vuođu bellodaga politihkkii stuoradiggeáigodagas 1986-1989. Dan maŋŋel válddii badjelasas jođiheaddjibarggu bargiidbellodagas 1992:s Gro Harlem Brundtlanda maŋŋel. Dán barggus son lei gitta 10. beaivái skábmamánus 2002, go Jens Stoltenberg álggi danin. Stuoradikkis son lea leamašan Bargiidbellodaga vuosttášáirras golbma stuorradiggeáigodagain (1993-1997, 1997-2001 ja 2001-2005) ja son lei parlamenttalaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradiggejoavkkus 1993-1996 ja 1997-2000. Son lei miellahttu Lágadikkis, Viiddiduvvon olgoriikakomitéas, Suodjaluskomitéas ja Stuoradikki válgakomitéas. Stádaministtar Maŋŋel go Gro Harlem Brundtland válljii heaittihit iežas barggu politihkarin 25. beaivvi golggotmánus 1996:s, šattai Jagland su maŋisboahtti stádaministtarin, jagi maŋŋel stuoradiggeválgga 1997:s. Válgakámppas son logai jienasteddjiide ahte son ja Bargiidbellodat geassádit ráđđehusposišuvnnas jus bellodat ii oaččo 36,9 proseantta válggas, mii lei man ollu bellodat ja Brundtland ožžo 1993:a válggain. Bargiidbellodat oaččui dusse 35 proseantta jienain, ja nu heittii stádaministtarin. Jaglanda ráđđehusa maŋŋel čuovui Kjell Magne Bondevika vuosttaš ráđđehus. Go Jagland buvttii iežas álginjulggaštusa 29. beaivvi golggotmánus 1996, šattai dajahus ”Norgga viessu” (Det norske hus) govvan árvooktasašvuođas norgga servodagas. Jagland ii rievdadan politihka maid Brundtland lei ásahan, muhto dat jahki stádaministtarin lei goitge muoseheapme, erenoamážit go lonuhedje stádaráđiid. Terje Rød-Larsen heittii plánenministtarvirggis 35 beaivvi maŋŋel, ovdal go Grete Faremo heittii Berge Furre-ášši dihte. Anne Holt maid válljii heaitit justisministtarin oanehaš áiggi maŋŋel. Jagland álggahii iežas politihkalaš bargu AUF:s Buskerudas, go son lei jođiheaddji 1973-1976 áigodagas. 1975-1983 lei son dasa lassin miellahttu fylkkadikkis Buskerudas. Son lei observatevra FN váldočoahkkimis 1976 čavčča, ja 1977 šattai jođiheaddji AUF guovddážis. Dan maŋŋel lei guorahallančálli Norgga Bargiidbellodagas. Son lei konstituerejuvvon bellodatčálli 1986-1987, ja válljejuvvui bellodatčállin 28. beaivvi njukčamánus 1987:s gitta 8.beaivái skábmamánus 1992. Son lei čálli lávdegoddebarggus mii bijai vuođu bellodaga politihkkii stuoradiggeáigodagas 1986-1989. Dan maŋŋel válddii badjelasas jođiheaddjibarggu bargiidbellodagas 1992:s Gro Harlem Brundtlanda maŋŋel. Dán barggus son lei gitta 10. beaivái skábmamánus 2002, go Jens Stoltenberg álggii danin. Stuoradikkis son lea leamašan Bargiidbellodaga vuosttášáirras golbma stuorradiggeáigodagain (1993-1997, 1997-2001 ja 2001-2005) ja son lei parlamenttalaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradiggejoavkkus 1993-1996 ja 1997-2000. Son lei miellahttu Lágadikkis, Viiddiduvvon olgoriikakomitéas, Suodjaluskomitéas ja Stuoradikki válgakomitéas. Stádaministtar Maŋŋel go Gro Harlem Brundtland válljii heaittihit iežas barggu politihkarin 25. beaivvi golggotmánus 1996:s, šattai Jagland su maŋisboahtti stádaministtarin, jagi maŋŋel stuoradiggeválgga 1997:s. Válgakámppas son logai jienasteddjiide ahte son ja Bargiidbellodat geassádit ráđđehusposišuvnnas jus bellodat ii oaččo 36,9 proseantta válggas, mii lei man ollu bellodat ja Brundtland ožžo 1993 válggain. Bargiidbellodat oaččui dusse 35 proseantta jienain, ja nu heittii stádaministtarin. Jaglanda ráđđehusa maŋŋel čuovui Kjell Magne Bondevika vuosttaš ráđđehus. Go Jagland buvttii iežas álginjulggaštusa 29. beaivvi golggotmánus 1996, šattai dajahus ”Norgga viessu” (Det norske hus) govvan árvooktasašvuođas norgga servodagas. Jagland ii rievdadan politihka maid Brundtland lei ásahan, muhto dat jahki stádaministtarin lei goitge muoseheapme, erenoamážit go lonuhedje stádaráđiid. Terje Rød-Larsen heittii plánenministtarvirggis 35 beaivvi maŋŋel, ovdal go Grete Faremo heittii Berge Furre-ášši dihte. Anne Holt maid válljii heaitit justisministtarin oanehis áiggi maŋŋel. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jagland álggahii iežas politihkalaš bargu AUF:as Buskerudas, go son lei jođiheaddji 1973-1976 áigodagas. 1975-1983 lei son dasa lassin miellahttu fylkkadikkis Buskerudas. Son lei observatora FN:a váldočoahkkimis 1976 čavčča, ja 1977 šattai jođiheaddji AUF guovddážis. Dan maŋŋel lei guorahallančálli Norgga Bargiidbellodagas. Son lei konstruerejuvvon bellodatčálli 1986-1987, ja válljejuvvui bellodatčállin 28. beaivvi njukčamánus 1987s gitta 8.beaivái skábmamánus 1992. Son lei čálli lávdegoddebarggus mii bijai vuođu bellodaga politihkkii stuoradiggeáigodagas 1986-1989. Dan maŋŋel válddii badjelasas jođiheaddjibarggu bargiidbellodagas 1992:s Gro Harlem Brundtlanda maŋŋel. Dán barggus son lei gitta 10. beaivái skábmamánus 2002, go Jens Stoltenberg álggi danin. Stuoradikkis son lea leamašan Bargiidbellodaga vuosttášáirras golbma stuorradiggeáigodagain (1993-1997, 1997-2001 ja 2001-2005) ja son lei parlamenttalaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradiggejoavkkus 1993-1996 ja 1997-2000. Son lei miellahttu Lágadikkis, Viiddiduvvon olgoriikakomitéas, Suodjaluskomitéas ja Stuoradikki válgakomitéas. Stádaministtar Maŋŋel go Gro Harlem Brundtland válljii heaittihit iežas barggu politihkarin 25. beaivvi golggotmánus 1996:s, šattai Jagland su maŋisboahtti stádaministtarin, jagi maŋŋel stuoradiggeválgga 1997:s. Válgakámppas son logai jienasteddjiide ahte son ja Bargiidbellodat geassádit ráđđehusposišuvnnas jus bellodat ii oaččo 36,9 proseantta válggas, mii lei man ollu bellodat ja Brundtland ožžo 1993:a válggain. Bargiidbellodat oaččui dusse 35 proseantta jienain, ja nu heittii stádaministtarin. Jaglanda ráđđehusa maŋŋel čuovui Kjell Magne Bondevika vuosttaš ráđđehus. Go Jagland buvttii iežas álginjulggaštusa 29. beaivvi golggotmánus 1996, šattai dajahus ”Norgga viessu” (Det norske hus) govvan árvooktasašvuođas norgga servodagas. Jagland ii rievdadan politihka maid Brundtland lei ásahan, muhto dat jahki stádaministtarin lei goitge muoseheapme, erenoamážit go lonuhedje stádaráđiid. Terje Rød-Larsen heittii plánenministtarvirggis 35 beaivvi maŋŋel, ovdal go Grete Faremo heittii Berge Furre-ášši dihte. Anne Holt maid válljii heaitit justisministtarin oanehaš áiggi maŋŋel.
Jagland álggahii iežas politihkalaš bargu AUF:s Buskerudas, go son lei jođiheaddji 1973-1976 áigodagas. 1975-1983 lei son dasa lassin miellahttu fylkkadikkis Buskerudas. Son lei observatevrra FN váldočoahkkimis 1976 čavčča, ja 1977 šattai jođiheaddji AUF guovddážis. Dan maŋŋel lei guorahallančálli Norgga Bargiidbellodagas. Son lei konstruerejuvvon bellodatčálli 1986-1987, ja válljejuvvui bellodatčállin 28. beaivvi njukčamánus 1987:s gitta 8. beaivái skábmamánus 1992. Son lei čálli lávdegoddebarggus mii bijai vuođu bellodaga politihkkii stuoradiggeáigodagas 1986-1989. Dan maŋŋel válddii badjelasas jođiheaddjibarggu bargiidbellodagas 1992:s Gro Harlem Brundtlanda maŋŋel. Dán barggus son lei gitta 10. beaivái skábmamánus 2002, go Jens Stoltenberg álggii danin. Stuoradikkis son lea leamašan Bargiidbellodaga vuosttášáirras golbma stuorradiggeáigodagain (1993-1997, 1997-2001 ja 2001-2005) ja son lei parlamenttalaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradiggejoavkkus 1993-1996 ja 1997-2000. Son lei miellahttu Lágadikkis, Viiddiduvvon olgoriikakomitéas, Suodjaluskomitéas ja Stuoradikki válgakomitéas. Stádaministtar Maŋŋel go Gro Harlem Brundtland válljii heaittihit iežasbarggu politihkarin 25. beaivvi golggotmánus 1996:s, šattai Jagland su maŋisboahtti stádaministtarin, jagi maŋŋel stuorradiggeválgga 1997:s. Válgakámppas son logai jienasteddjiide ahte son ja Bargiidbellodat geassádit ráđđehusposišuvnnas jus bellodat ii oaččo 36,9 proseantta válggas, mii lei man ollu bellodat ja Brundtland ožžo 1993 válggain. Bargiidbellodat oaččui dusse 35 proseantta jienain, ja nu heittii stádaministtarin. Jaglanda ráđđehusa maŋŋel čuovui Kjell Magne Bondevika vuosttaš ráđđehus. Go Jagland buvttii iežas álginjulggaštusa 29. beaivvi golggotmánus 1996, šattai dajahus ”Norgga viessu” (Et norske gos) govvan árvooktasašvuođas norgga servodagas. Jagland ii rievdadan politihka maid Brundtland lei ásahan, muhto dat jahki stádaministtarin lei goitge muoseheapme, erenoamážit go lonuhedje stádaráđiid. Terje Rød-Larsen heittii plánenministtarvirggis 35 beaivvi maŋŋel, ovdal go Grete Faremo heittii Berge Furre-ášši dihte. Anne Holt maid válljii heaitit justiisaministtarin oanehašáiggi maŋŋel.
    • «AUF:as» ➞ [typo]
      • «AUF:s»
    • «observatora» ➞ [typo]
      • «observatevrra»
      • «observatevra»
    • «FN:a» ➞ [typo]
      • «FN»
    • «1987s» ➞ [typo]
      • «1987:s»
    • «8.beaivái» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «8. beaivái»
    • «álggi» ➞ [typo]
      • «álggii»
    • «iežas barggu» ➞ [msyn-compound]
      • «iežasbarggu»
    • «stuoradiggeválgga» ➞ [typo]
      • «stuorradiggeválgga»
    • «1993:a» ➞ [typo]
      • «1993»
    • «Det» ➞ [typo]
      • «Et»
    • «hus» ➞ [typo]
      • «gos»
      • «dos»
      • «huša»
      • «hui»
      • «sus»
      • «dus»
      • «mus»
    • «justisministtarin» ➞ [typo]
      • «justiisaministtarin»
    • «oanehaš áiggi» ➞ [msyn-compound]
      • «oanehašáiggi»
Olgešbellodat Olgešbellodat 1 No errors found
Olgešbellodat (dárogillii Høyre) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internašunála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgešbeallái. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:is . Jan Tore Sanner, Bærumas eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Unge Høyre), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Høyres Studentforbund). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuoradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea nubbinjođiheaddji . Olgešbellodat lea 3. stuorámus bellodat Stuoradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Unge Høyres Landsforbund, Høyres Studentforbund ja Senior Høyres Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilpáragráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilpáragráfa [rievdat] Olgešbellodat (dárogillii Høyre) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internašunála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgešbeallái. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:s . Jan Tore Sanner, Bærumis eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Unge Høyre), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Høyres Studentforbund). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, 0 stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuoradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea nubbijođiheaddji . Olgešbellodat lea 3. stuorámus bellodat Stuoradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Unge Høyres Landsforbund, Høyres Studentforbund ja Senior Høyres Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilpáragráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilpáragráfa [rievdat] 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Olgešbellodat (dárogillii Høyre) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internašunála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgešbeallái. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:is . Jan Tore Sanner, Bærumas eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Unge Høyre), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Høyres Studentforbund). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuoradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea nubbinjođiheaddji . Olgešbellodat lea 3. stuorámus bellodat Stuoradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Unge Høyres Landsforbund, Høyres Studentforbund ja Senior Høyres Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilpáragráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilpáragráfa [rievdat]
Olgešbellodat (dárogillii Høye) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internationála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgeš beallai. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikkačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:s 2004:is. Jan Tore Sanner, Bærumis eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Mange Høye), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Nørres 😱). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuorradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea 😱 nubbinjođiheaddji. Olgešbellodat lea 3. stuorámus bellodat Stuorradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Mange Høynes Landsforbund, Høynes 😱 ja Senior Høynes Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikkaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilparagráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilparagráfa [rievdat]
    • «Høyre» ➞ [typo]
      • «Høye»
      • «Høyge»
      • «Høybe»
      • «Møre»
      • «Høie»
      • «Hamre»
      • «Hyry»
      • «Høyas»
      • «Tøre»
    • «internašunála» ➞ [typo]
      • «internationála»
    • «olgešbeallái» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «olgeš beallai»
      • «olgeš beallái»
    • «riikačoahkkima» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkima»
    • «2004:is» ➞ [typo]
      • «2004:s»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «2004:is.»
    • «Bærumas» ➞ [typo]
      • «Bærumis»
    • «Unge» ➞ [typo]
      • «Mange»
    • «Høyre» ➞ [typo]
      • «Høye»
      • «Høyge»
      • «Høybe»
      • «Møre»
      • «Høie»
      • «Hamre»
      • «Hyry»
      • «Høyas»
      • «Tøre»
    • «Høyres» ➞ [typo]
      • «Nørres»
    • «Studentforbund» ➞ [typo]
      • «stuoradiggeválggaid» ➞ [typo]
        • «stuorradiggeválggaid»
      • «nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «nubbinjođiheaddji.»
        • «Stuoradikkis» ➞ [typo]
          • «Stuorradikkis»
        • «Unge» ➞ [typo]
          • «Mange»
        • «Høyres» ➞ [typo]
          • «Høynes»
          • «Høyer»
        • «Høyres» ➞ [typo]
          • «Høynes»
          • «Høyges»
          • «Høyer»
        • «Studentforbund» ➞ [typo]
          • «Høyres» ➞ [typo]
            • «Høynes»
            • «Høyer»
          • «riikaviidosaš» ➞ [typo]
            • «riikkaviidosaš»
          • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
            • «Sisdoallu [»
          • «Ulbmilpáragráfa» ➞ [typo]
            • «Ulbmilparagráfa»
          • «Ulbmilpáragráfa» ➞ [typo]
            • «Ulbmilparagráfa»
Olgešbellodat (dárogillii Høye) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internationála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgeš beallai. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikkačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:s 2004:is. Jan Tore Sanner, Bærumis eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Mange Høye), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Nørres ). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuorradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea nubbinjođiheaddjilea nubbinjođiheaddji. Olgešbellodat lea 3. stuorámus bellodat Stuorradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Mange Høynes Landsforbund, Høynes ja Senior Høynes Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikkaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilparagráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilparagráfa [rievdat]
Olgešbellodat (dárogillii Høye) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internationála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgeš beallai. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikkačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:s 2004:s. Jan Tore Sanner, Bærumis eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Mange Høye), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Nørres). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuorradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea nubbinjođiheaddji😱. Olgešbellodat lea 3. stuorámus bellodat Stuorradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Mange Høynes Landsforbund, Høynes ja Senior Høynes Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikkaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilparagráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilparagráfa [rievdat]
    • «2004:is» ➞ [typo]
      • «2004:s»
    • «Nørres )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «Nørres)»
    • «lea  nubbinjođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «lea nubbinjođiheaddji»
    • «lea  nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
      • «Høynes  ja» ➞ [double-space-before]
        • «Høynes ja»
Olgešbellodat (dárogillii Høye) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internationála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgeš beallai. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikkačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:s 2004:s. Jan Tore Sanner, Bærumis eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Mange Høye), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Nørres). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuorradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea nubbinjođiheaddji stuorámus bellodat Stuorradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Mange Høynes Landsforbund, Høynes ja Senior Høynes Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikkaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilparagráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilparagráfa [rievdat]
Olgešbellodat (dárogillii Høye) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internationála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgeš beallai. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikkačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:s 2004:s. Jan Tore Sanner, Bærumis eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Mange Høye), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Nørres). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuorradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea 😱 stuorámus bellodat Stuorradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Mange Høynes Landsforbund, Høynes ja Senior Høynes Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikkaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilparagráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilparagráfa [rievdat]
    • «nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
Olgešbellodat (dárogillii Høye) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internationála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgeš beallai. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikkačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:s 2004:s. Jan Tore Sanner, Bærumis eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Mange Høye), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Nørres). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuorradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea stuorámus bellodat Stuorradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Mange Høynes Landsforbund, Høynes ja Senior Høynes Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikkaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilparagráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilparagráfa [rievdat]
Olgešbellodat (dárogillii Høye) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internationála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgeš beallai. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikkačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:s 2004:s. Jan Tore Sanner, Bærumis eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Mange Høye), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Nørres). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuorradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea stuorámus bellodat Stuorradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Mange Høynes Landsforbund, Høynes ja Senior Høynes Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikkaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilparagráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilparagráfa [rievdat]
    • «lea  stuorámus» ➞ [double-space-before]
      • «lea stuorámus»
”Olgešbellodat áigu doalahit konservatiiva ovddastuspolitihka, mii lea huksejuvvon risttalaš kultuvrrašvuođu, riektestáda ja álbmotstivrra vuođul, ovddidit persovnnalaš- friddjavuođa ja sosiálalaš ovddasvástádusa, mielmearrideami ja eaiggádašrievtti, ja našunála ja internašunála ovttasbarggu.” Olgešbellodat presentere iežas dego sosiálalaš reforpmalašbellodat mii bargá daid konstitušuvnnalaš rámmaid mielde maid parlamenttalaš demokratiija bidjá. Bellodat lea guhka leamaš árvokonservatiiva ja liberálakonservatiiva. Olgešbellodat lei 1800-logus ovddemusat árvokonservatiiva bellodat. 1900-logus álge dat liberálakonservatiiva áššit ihttin eanet. Olgešbellodat čuovvu odne vuosttažettiin Edmund Burke konservatiiva árbevieruid. Olgešbellodaga politihkalaš lávdi deattuha earret eará čuovvovaš áššiid: Sihkkarastit stabiila ja oiddolaš rámmaid friddja ja ođashábmemuš ealáhusdoaimma Unnit vearuid ja divvagat Johtolagaid vuoruhit eambbo Dutkamiid vuoruhit eambbo (Fokuseret eanet máhtu ja oahpu skuvllas Gievrras ja spáitilis suodjalus Lága ja ortnega doalahit effektiivaláhččát Buoridit kvalitehta ja gelbbolašvuođa fuolahansuodjalusas Unnidit almmolaš intervenšuvnna priváhta olbmuid eallimis ja bargguin Ovddidit áktejumi, rabasvuođa ja gierdevašvuođa servodagas Suodjalit klimá ja birrasa Almmolaš ja priváhta bálvalusdoaimmaid oaččut dássádahkan Rájiid bidjat politihkkii ja vuoruhit guovddášbargguid Historjá [rievdat] ”Olgešbellodat áigu doalahit konservatiiva ovddastuspolitihka, mii lea huksejuvvon risttalaš kultuvrrašvuođu, riektestáda ja álbmotstivrra vuođul, ovddidit persovnnalaš- friddjavuođa ja sosiálalaš ovddasvástádusa, mielmearrideami ja eaiggádašrievtti, ja našunála ja internašunála ovttasbarggu.” Olgešbellodat presentere iežas dego sosiálalaš reforpmalašbellodat mii bargá daid konstitušuvnnalaš rámmaid mielde maid parlamenttalaš demokratiija bidjá. Bellodat lea guhká leamaš árvokonservatiiva ja liberálakonservatiiva. Olgešbellodat lei 1800-logus ovddemusat árvokonservatiiva bellodat. 1900-logus álge dat liberálakonservatiiva áššit ihtit eanet. Olgešbellodat čuovvu odne vuosttažettiin Edmund Burke konservatiiva árbevieruid. Olgešbellodaga politihkalaš lávdi deattuha earret eará čuovvovaš áššiid: Sihkkarastit stabiila ja oiddolaš rámmaid friddja ja ? ealáhusdoaimma Unnit vearuid ja divadiid Johtolagaid vuoruhit eambbo Dutkamiid vuoruhit eambbo (Fokuseret eanet máhttui ja ohppui skuvllas Gievrras ja spáitilis suodjalus Lága ja ortnega doalahit effektiivalaččat Buoridit kvalitehta ja gelbbolašvuođa fuolahansuodjalusas Unnidit almmolaš intervenšuvnna priváhta olbmuid eallimis ja bargguin Ovddidit áktejumi, rabasvuođa ja gierdevašvuođa servodagas Suodjalit klimá ja birrasa Almmolaš ja priváhta bálvalusdoaimmaid oažžut dássádahkan Rájiid bidjat politihkkii ja vuoruhit guovddášbargguid Historjá [rievdat] 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
”Olgešbellodat áigu doalahit konservatiiva ovddastuspolitihka, mii lea huksejuvvon risttalaš kultuvrrašvuođu, riektestáda ja álbmotstivrra vuođul, ovddidit persovnnalaš- friddjavuođa ja sosiálalaš ovddasvástádusa, mielmearrideami ja eaiggádašrievtti, ja našunála ja internašunála ovttasbarggu.” Olgešbellodat presentere iežas dego sosiálalaš reforpmalašbellodat mii bargá daid konstitušuvnnalaš rámmaid mielde maid parlamenttalaš demokratiija bidjá. Bellodat lea guhka leamaš árvokonservatiiva ja liberálakonservatiiva. Olgešbellodat lei 1800-logus ovddemusat árvokonservatiiva bellodat. 1900-logus álge dat liberálakonservatiiva áššit ihttin eanet. Olgešbellodat čuovvu odne vuosttažettiin Edmund Burke konservatiiva árbevieruid. Olgešbellodaga politihkalaš lávdi deattuha earret eará čuovvovaš áššiid: Sihkkarastit stabiila ja oiddolaš rámmaid friddja ja ođashábmemuš ealáhusdoaimma Unnit vearuid ja divvagat Johtolagaid vuoruhit eambbo Dutkamiid vuoruhit eambbo (Fokuseret eanet máhtu ja oahpu skuvllas Gievrras ja spáitilis suodjalus Lága ja ortnega doalahit effektiivaláhččát Buoridit kvalitehta ja gelbbolašvuođa fuolahansuodjalusas Unnidit almmolaš intervenšuvnna priváhta olbmuid eallimis ja bargguin Ovddidit áktejumi, rabasvuođa ja gierdevašvuođa servodagas Suodjalit klimá ja birrasa Almmolaš ja priváhta bálvalusdoaimmaid oaččut dássádahkan Rájiid bidjat politihkkii ja vuoruhit guovddášbargguid Historjá [rievdat]
”Olgešbellodat áigu doalahit konservatiiva ovddastuspolitihka, mii lea huksejuvvon risttalaš kultuvrrašvuođu, riektestáda ja álbmotstivrra vuođul, ovddidit persovnnalaš- friddjavuođa ja sosiálalaš ovddasvástádusa, mielmearrideami ja eaiggádašrievtti, ja nationála ja internationála ovttasbarggu. ” Olgešbellodat presentere iežas dego sosiálalaš reforpmalašbellodat mii bargá daid konstitušuvnnalaš rámmaid mielde maid parlamenttalaš demokratiija bidjá. Bellodat lea guhká leamaš árvokonservatisma ja 😱. Olgešbellodat lei 1800-logus ovddemusat árvokonservatisma bellodat. 1900-logus álge dat 😱 áššit ihttin eanet. Olgešbellodat čuovvu odne vuosttažettiin Edmund Burke konservatiiva árbevieruid. Olgešbellodaga politihkalaš lávdi deattuha earret eará čuovvovaš áššiid: Sihkkarastit stabiila ja oiddolaš rámmaid friddja ja ođashábmemuš ealáhusdoaimma Unnit vearuid ja divvagat Johtolagaid vuoruhit eambbo Dutkamiid vuoruhit eambbo (Fokuseret eanet máhtu ja oahpu skuvllas Gievrras ja spáitilis suodjalus Lága ja ortnega doalahit 😱 Buoridit kvalitehta ja gelbbolašvuođa fuolahansuodjalusas Unnidit almmolaš interpenšuvdna priváhta olbmuid eallimis ja bargguin Ovddidit áktejumi, rabasvuođa ja gierdevašvuođa servodagas Suodjalit klimá ja birrasa Almmolaš ja priváhta bálvalusdoaimmaid oaččut dássádahkan Rájiid bidjat politihkkii ja vuoruhit guovddášbargguid Historjá [rievdat]
    • «našunála» ➞ [typo]
      • «nationála»
    • «internašunála» ➞ [typo]
      • «internationála»
    • «.”» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. ”»
    • «guhka» ➞ [typo]
      • «guhká»
    • «árvokonservatiiva» ➞ [typo]
      • «árvokonservatisma»
      • «árvokonsearvatiila»
      • «árvokonsearvatiida»
      • «árvokonsearvaliiva»
      • «árvokonsearvatiipa»
    • «liberálakonservatiiva» ➞ [typo]
      • «árvokonservatiiva» ➞ [typo]
        • «árvokonservatisma»
        • «árvokonsearvatiila»
        • «árvokonsearvatiida»
        • «árvokonsearvaliiva»
        • «árvokonsearvatiipa»
      • «liberálakonservatiiva» ➞ [typo]
        • «effektiivaláhččát» ➞ [typo]
          • «intervenšuvnna» ➞ [typo]
            • «interpenšuvdna»
            • «interveršuvnnat»
            • «interveršuvdna»
            • «interpenšuvnnat»
”Olgešbellodat áigu doalahit konservatiiva ovddastuspolitihka, mii lea huksejuvvon risttalaš kultuvrrašvuođu, riektestáda ja álbmotstivrra vuođul, ovddidit persovnnalaš- friddjavuođa ja sosiálalaš ovddasvástádusa, mielmearrideami ja eaiggádašrievtti, ja nationála ja internationála ovttasbarggu. ” Olgešbellodat presentere iežas dego sosiálalaš reforpmalašbellodat mii bargá daid konstitušuvnnalaš rámmaid mielde maid parlamenttalaš demokratiija bidjá. Bellodat lea guhká leamaš árvokonservatisma ja . Olgešbellodat lei 1800-logus ovddemusat árvokonservatisma bellodat. 1900-logus álge dat áššit ihttin eanet. Olgešbellodat čuovvu odne vuosttažettiin Edmund Burke konservatiiva árbevieruid. Olgešbellodaga politihkalaš lávdi deattuha earret eará čuovvovaš áššiid: Sihkkarastit stabiila ja oiddolaš rámmaid friddja ja ođashábmemuš ealáhusdoaimma Unnit vearuid ja divvagat Johtolagaid vuoruhit eambbo Dutkamiid vuoruhit eambbo (Fokuseret eanet máhtu ja oahpu skuvllas Gievrras ja spáitilis suodjalus Lága ja ortnega doalahit Buoridit kvalitehta ja gelbbolašvuođa fuolahansuodjalusas Unnidit almmolaš interpenšuvdna priváhta olbmuid eallimis ja bargguin Ovddidit áktejumi, rabasvuođa ja gierdevašvuođa servodagas Suodjalit klimá ja birrasa Almmolaš ja priváhta bálvalusdoaimmaid oaččut dássádahkan Rájiid bidjat politihkkii ja vuoruhit guovddášbargguid Historjá [rievdat]
”Olgešbellodat áigu doalahit konservatiiva ovddastuspolitihka, mii lea huksejuvvon risttalaš kultuvrrašvuođu, riektestáda ja álbmotstivrra vuođul, ovddidit persovnnalaš- friddjavuođa ja sosiálalaš ovddasvástádusa, mielmearrideami ja eaiggádašrievtti, ja nationála ja internationála ovttasbarggu. ” Olgešbellodat presentere iežas dego sosiálalaš reforpmalašbellodat mii bargá daid konstitušuvnnalaš rámmaid mielde maid parlamenttalaš demokratiija bidjá. Bellodat lea guhká leamaš árvokonservatisma ja. Olgešbellodat lei 1800-logus ovddemusat árvokonservatisma bellodat. 1900-logus álge dat áššit ihttin eanet. Olgešbellodat čuovvu odne vuosttažettiin Edmund Burke konservatiiva árbevieruid. Olgešbellodaga politihkalaš lávdi deattuha earret eará čuovvovaš áššiid: Sihkkarastit stabiila ja oiddolaš rámmaid friddja ja ođashábmemuš ealáhusdoaimma Unnit vearuid ja divvagat Johtolagaid vuoruhit eambbo Dutkamiid vuoruhit eambbo (Fokuseret eanet máhtu ja oahpu skuvllas Gievrras ja spáitilis suodjalus Lága ja ortnega doalahit Buoridit kvalitehta ja gelbbolašvuođa fuolahansuodjalusas Unnidit almmolaš interpenšuvdna priváhta olbmuid eallimis ja bargguin Ovddidit áktejumi, rabasvuođa ja gierdevašvuođa servodagas Suodjalit klimá ja birrasa Almmolaš ja priváhta bálvalusdoaimmaid oaččut dássádahkan Rájiid bidjat politihkkii ja vuoruhit guovddášbargguid Historjá [rievdat]
    • «ja .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ja.»
    • «dat  áššit» ➞ [double-space-before]
      • «dat áššit»
    • «doalahit  Buoridit» ➞ [double-space-before]
      • «doalahit Buoridit»
      • «Doalahit Buoridit»
Olgešbellodat álggahuvvui 25. beaivvi borgemánu 1884:s maŋŋel go álggahedje parlamentarisma Norggas. Emil Stang válljejuvvui bellodaga vuosttaš ovdaolmmožin. Beroštupmi Olgešbellodaga ektui lea rievddadan hirbmosit. Stuorámus oassi jienasteddjiin lei Olgešbellodagas 1894:s go 49,4 % jienastii Olgešbellodaga; dalle ledje dušše guokte bellodaga maid gaskkas sáhtii válljet. Olgešbellodagas ii leat goasse leamašan čielga eanetlohku Stuoradikkis. Olgešbellodat massii ollu jienasteddjiid soahtegaskaáiggis, earret eará go ilbme ođđa bellodagat. 1945:s 1970:i lassánedje bellodagas jienasteaddjit jámadit, ja 1973 válggaid maŋŋel lassánedje vel eanet. 1981-válggain oaččui Olgešbellodat 31,7 % jienaid, ja ledje bellodaga buoremus válggat 1924 rájes. Bellodaga deháleamos politihkkas 1980-loguin lei Kåre Willoch, guhte lei stádaministtar 1981-1986. 1980-loguin ledje bellodagas eanet máksi miellahtu go goassege muđui, dalle sullii 100 000 olbmo. 1997 válggain oaččui Olgešbellodat 14,3 % - dalá heajumus válga 1945:a rájes. Bellodagas ledje goitge buori válggat 2001:s, ja besse ráđđehussii oktan Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Jahki 2005:s ledje fas heajos válggat Olgešbellodaga ektui, ja ožžo dušše 14,1 %. 1900-jagiin álggahii Olgešbellodat huksema ođđaáigásaš johtolatfierbmádaga. Vuosttaš máilmmisoađi maŋŋel šattai Olgešbellodaga váldoášši ođđasit ásahit dearvvašlaš ekonomalaš politihka. Olgešbellodat álggahuvvui 25. beaivvi borgemánu 1884:s maŋŋel go álggahedje parlamentarisma Norggas. Emil Stang válljejuvvui bellodaga vuosttaš ovdaolmmožin. Beroštupmi Olgešbellodaga ektui lea rievddadan hirbmosit. Stuorámus oassi jienasteddjiin lei Olgešbellodagas 1894:s go 49,4 % jienastii Olgešbellodaga; dalle ledje dušše guokte bellodaga maid gaskkas sáhtii válljet. Olgešbellodagas ii leat goasse leamašan čielga eanetlohku Stuoradikkis. Olgešbellodat massii ollu jienasteddjiid soahtegaskaáiggis, earret eará go ilbme ođđa bellodagat. 1945:s 1970:i lassánedje bellodagas jienasteaddjit jámadit, ja 1973 válggaid maŋŋel lassánedje vel eanet. 1981-válggain oaččui Olgešbellodat 31,7 % jienaid, ja ledje bellodaga buoremus válggat 1924 rájes. Bellodaga deháleamos politihkas 1980-loguin lei Kåre Willoch, guhte lei stádaministtar 1981-1986. 1980-loguin ledje bellodagas eanet máksi miellahtu go goassege muđui, dalle sullii 100 000 olbmo. 1997 válggain oaččui Olgešbellodat 14,3 % - dalá heajumus válga 1945 rájes. Bellodagas ledje goitge buori válggat 2001:s, ja besse ráđđehussii oktan Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Jagi 2005:s ledje fas heajos válggat Olgešbellodaga ektui, ja ožžo dušše 14,1 %. 1900-jagiin álggahii Olgešbellodat huksema ođđaáigásaš johtolatfierbmádaga. Vuosttaš máilmmisoađi maŋŋel šattai Olgešbellodaga váldoášši ođđasit ásahit dearvvašlaš ekonomalaš politihka. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Olgešbellodat álggahuvvui 25. beaivvi borgemánu 1884:s maŋŋel go álggahedje parlamentarisma Norggas. Emil Stang válljejuvvui bellodaga vuosttaš ovdaolmmožin. Beroštupmi Olgešbellodaga ektui lea rievddadan hirbmosit. Stuorámus oassi jienasteddjiin lei Olgešbellodagas 1894:s go 49,4 % jienastii Olgešbellodaga; dalle ledje dušše guokte bellodaga maid gaskkas sáhtii válljet. Olgešbellodagas ii leat goasse leamašan čielga eanetlohku Stuoradikkis. Olgešbellodat massii ollu jienasteddjiid soahtegaskaáiggis, earret eará go ilbme ođđa bellodagat. 1945:s 1970:i lassánedje bellodagas jienasteaddjit jámadit, ja 1973 válggaid maŋŋel lassánedje vel eanet. 1981-válggain oaččui Olgešbellodat 31,7 % jienaid, ja ledje bellodaga buoremus válggat 1924 rájes. Bellodaga deháleamos politihkkas 1980-loguin lei Kåre Willoch, guhte lei stádaministtar 1981-1986. 1980-loguin ledje bellodagas eanet máksi miellahtu go goassege muđui, dalle sullii 100 000 olbmo. 1997 válggain oaččui Olgešbellodat 14,3 % - dalá heajumus válga 1945:a rájes. Bellodagas ledje goitge buori válggat 2001:s, ja besse ráđđehussii oktan Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Jahki 2005:s ledje fas heajos válggat Olgešbellodaga ektui, ja ožžo dušše 14,1 %. 1900-jagiin álggahii Olgešbellodat huksema ođđaáigásaš johtolatfierbmádaga. Vuosttaš máilmmisoađi maŋŋel šattai Olgešbellodaga váldoášši ođđasit ásahit dearvvašlaš ekonomalaš politihka.
Olgešbellodat álggahuvvui 25. beaivvi borgemánu 1884:s maŋŋel go álggahedje parlamentarisma Norggas. Emil Stang válljejuvvui bellodaga vuosttaš ovdaolmmožin. Beroštupmi Olgešbellodaga ektui lea rievddadan hirbmosit. Stuorámus oassi jienasteddjiin lei Olgešbellodagas 1894:s go 49,4 % jienastii Olgešbellodaga; dalle ledje dušše guokte bellodaga maid gaskkas sáhtii válljet. Olgešbellodagas ii leat goasse leamašan čielga eanetlohku Stuoradikkis. Olgešbellodat massii ollu jienasteddjiid soahtegaskaáiggis, earret eará go ilbme ođđa bellodagat. 1945:s 1970:i lassánedje bellodagas jienasteaddjit jámadit, ja 1973 válggaid maŋŋel lassánedje vel eanet. 1981-válggain oaččui Olgešbellodat 31,7 % jienaid, ja ledje bellodaga buoremus válggat 1924 rájes. Bellodaga deháleamos politihka 1980-loguin lei Kåre Willoch, guhte lei stádaministtar 1981-1986. 1980-loguin ledje bellodagas eanet máksi miellahtu go goassege muđui, dalle sullii 100 000 olbmo. 1997 válggain oaččui Olgešbellodat 14,3 % - dalá heajumus válga 1945 rájes. Bellodagas ledje goitge buori válggat 2001:s, ja besse ráđđehussii oktan Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Jahki 2005:s ledje fas heajos válggat Olgešbellodaga ektui, ja ožžo dušše 14,1 %. 1900-jagiin álggahii Olgešbellodat huksema ođđaáigásaš johtolatfierbmádaga. Vuosttaš máilmmisoađi maŋŋel šattai Olgešbellodaga váldoášši ođđasit ásahit dearvvašlaš ekonomalaš politihka.
    • «politihkkas» ➞ [typo]
      • «politihka»
    • «1945:a» ➞ [typo]
      • «1945»
Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)[1] lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheddjin Anne Rimmenin .[2] Sisdoallu [čiega] 1 Bajásšaddan ja skuvlavázzin 2 Valáštallankarrieara 2.1 Nordic X Elements 3 Neavttár 3.1 Filmmat 3.2 TV-ráiddut 3.3 Stempelridderen 4 Ambassadevra 5 Ailo FMX Mikkelsen Gaup 6 Liŋkkat 7 Čujuhusat Bajásšaddan ja skuvlavázzin Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)[1] lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheddjiin Anne Rimmeniin .[2] Sisdoallu [čiega] 1 Bajásšaddan ja skuvlavázzin 2 Valáštallankarrieara 2.1 Nordic X Elements 3 Neavttár 3.1 Filmmat 3.2 TV-ráiddut 3.3 Stempelridderen 4 Ambassadevra 5 Ailo FMX Mikkelsen Gaup 6 Liŋkkat 7 Čujuhusat Bajásšaddan ja skuvlavázzin 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)[1] lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheddjin Anne Rimmenin .[.[2] Sisdoallu [čiega] 1 Bajásšaddan ja skuvlavázzin 2 Valáštallankarrieara 2.1 Nordic X Elements 3 Neavttár 3.1 Filmmat 3.2 TV-ráiddut 3.3 Stempelridderen 4 Ambassadevra 5 Ailo FMX Mikkelsen Gaup 6 Liŋkkat 7 Čujuhusat Bajásšaddan ja skuvlavázzin
Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)[1] lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheaddjin Anne Rimmenin Rimmenin.[. [2] Sisdoallu [čiega] 1 Bajásšaddan ja skuvlavázzin 2 Valáštallankarrieara 2.1 Nordic X Clemens 3 Neavttár 3.1 Filmmat 3.2 TV-ráiddut 3.3 😱 4 Ambassadevra 5 Ailo FMX Mikkelsen Gaup 6 Liŋkkat 7 Čujuhusat Bajásšaddan ja skuvlavázzin
    • «prográmmajođiheddjin» ➞ [typo]
      • «prográmmajođiheaddjin»
    • «.[» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Rimmenin.[»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
    • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
      • «Sisdoallu [»
    • «Elements» ➞ [typo]
      • «Clemens»
      • «Klementa»
      • «Klement»
      • «Klementis»
      • «Klemens»
    • «Stempelridderen» ➞ [typo]
Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)[1] lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheaddjin Anne Rimmenin Rimmenin.[Rimmenin.[[2] Sisdoallu [čiega] 1 Bajásšaddan ja skuvlavázzin 2 Valáštallankarrieara 2.1 Nordic X Clemens 3 Neavttár 3.1 Filmmat 3.2 TV-ráiddut 3.3 4 Ambassadevra 5 Ailo FMX Mikkelsen Gaup 6 Liŋkkat 7 Čujuhusat Bajásšaddan ja skuvlavázzin
Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)[1] lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheaddjin Anne Rimmiin Rimmiin.[Rimmenin. [[2] Sisdoallu [čiega] 1 Bajásšaddan ja skuvlavázzin 2 Valáštallankarrieara 2.1 Nordic X Clemens 3 Neavttár 3.1 Filmmat 3.2 TV-ráiddut 3.3 4 Ambassadevra 5 Ailo FMX Mikkelsen Gaup 6 Liŋkkat 7 Čujuhusat Bajásšaddan ja skuvlavázzin
    • «Rimmenin» ➞ [typo]
      • «Rimmiin»
    • «Rimmenin.[» ➞ [typo]
      • «Rimmiin.[»
    • «Rimmenin.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «Rimmenin. [»
    • «3.3  4» ➞ [double-space-before]
      • «3.3 4»
Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)[1] lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheaddjin Anne Rimmiin Rimmiin.[[[2] Sisdoallu [čiega] 1 Bajásšaddan ja skuvlavázzin 2 Valáštallankarrieara 2.1 Nordic X Clemens 3 Neavttár 3.1 Filmmat 3.2 TV-ráiddut 3.3 4 Ambassadevra 5 Ailo FMX Mikkelsen Gaup 6 Liŋkkat 7 Čujuhusat Bajásšaddan ja skuvlavázzin
Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)[1] lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheaddjin Anne Rimmiin Rimmiin. [[[2] Sisdoallu [čiega] 1 Bajásšaddan ja skuvlavázzin 2 Valáštallankarrieara 2.1 Nordic X Clemens 3 Neavttár 3.1 Filmmat 3.2 TV-ráiddut 3.3 4 Ambassadevra 5 Ailo FMX Mikkelsen Gaup 6 Liŋkkat 7 Čujuhusat Bajásšaddan ja skuvlavázzin
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. 10-jahkasažžan son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vuoi nagodii oastit alcces 80ccm motocross-sihkkela. 16-jahkasažžan fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas Norges Toppidrettsgymnas (NTG), Bærumas . Valáštallankarrieara Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. 10-jahkásažžan son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vuoi nagodii oastit alcces 80ccm motocross-sihkkela. 16-jahkásažžan fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas Norges Toppidrettsgymnas (NTG), Bærumis . Valáštallankarrieara 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. 10-jahkasažžan son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vuoi nagodii oastit alcces 80ccm motocross-sihkkela. 16-jahkasažžan fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas Norges Toppidrettsgymnas (NTG), Bærumas . Valáštallankarrieara
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. 😱 son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vai nagodii oastit alcces 😱 motocross-sihkkela. 😱 fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas 😱 😱 (NTG), Bærumis Bærumas. Valáštallankarrieara
    • «10-jahkasažžan» ➞ [typo]
      • «vuoi» ➞ [typo]
        • «vai»
      • «80ccm» ➞ [typo]
        • «16-jahkasažžan» ➞ [typo]
          • «Norges» ➞ [typo]
            • «Toppidrettsgymnas» ➞ [typo]
              • «Bærumas» ➞ [typo]
                • «Bærumis»
              • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
                • «Bærumas.»
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vai nagodii oastit alcces motocross-sihkkela. fárriialcces motocross-sihkkela. fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas (NTG), Bærumis Bærumas. Valáštallankarrieara
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vai nagodii oastit alcces motocross-sihkkela. fárriialcces motocross-sihkkela. fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas (NTG), Bærumis Bærumis. Valáštallankarrieara
    • «.  son» ➞ [double-space-before]
      • «. son»
    • «alcces  motocross-sihkkela.  fárrii» ➞ [double-space-before]
      • «alcces motocross-sihkkela.  fárrii»
    • «alcces  motocross-sihkkela.  fárrii» ➞ [double-space-before]
      • «alcces  motocross-sihkkela. fárrii»
    • «valáštallanskuvllas   (» ➞ [double-space-before]
      • «valáštallanskuvllas (»
    • «Bærumas» ➞ [typo]
      • «Bærumis»
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vai nagodii oastit alcces motocross-sihkkela. fárriison Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas (NTG), Bærumis Bærumis. Valáštallankarrieara
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vai nagodii oastit alcces motocross-sihkkela. fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas (NTG), Bærumis Bærumis. Valáštallankarrieara
    • «fárriison» ➞ [double-space-before]
      • «fárrii son»
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vai nagodii oastit alcces motocross-sihkkela. fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas (NTG), Bærumis Bærumis. Valáštallankarrieara
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vai nagodii oastit alcces motocross-sihkkela. fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas (NTG), Bærumis Bærumis. Valáštallankarrieara
    • «.  fárrii» ➞ [double-space-before]
      • «. fárrii»
Odne orru Ailo, dahje ”Ice man” movt su gohčodit, Kongsbergas. Doppe lea orron jagi 2000 rájes. Son álggii freestyle motocrossain guokte jagi ovdal dan, vuittii norggameašttirvuođagilvvuid, ja lea jagi 2001 rájes gilvvohallan riikkaidgaskasaš gilvvuin. Ailo vuoddjá Honda-buvttadeaddji ovddas ovttain Honda CR 250. Sus lea sierra vuodjinšillju Lampelandas Flesberg-suohkanis, gosa maid lea huksen soktagummi-basseaŋga .[3] Norggas leat dušše guokte dakkár basseaŋga , goappeš priváhta. Ailo Gaup lea vuoitán buot norggameašttirvuođagilvvuid FMX-suorggis, ja šattai maid norggameašttirin motocross-speedcross gilvvuin 2004:is , máŋga jagi maŋŋel go lei heaitán árbevirolaš motocrossain. Son lei okta dain vuosttažin máilmmis gii válddii salto maŋošguvlui mohtorsihkkeliin jagi 2003:s, ja vuosttaš eurohpalaš vuoddji gii válddii backflipa. Son lei maid dat vuosttaš gii guhkidii gaskka dan backflipas superkickas guhkes distánssas. Jagi 2004:is ráhkadii Gaup Underflip-goansta mii lea ain dál okta dan váddáseamos goansttain FMX:s. Underflip-goansta čađahuvvo dal maid BMXas ja gávdno máŋggalágan TV-spealuin. Gaup lea vuoitán buot norggameašttirvuođagilvvuin maid FMX:s leat lágidan, ja vuittii World Cup 2003:s ja 2004:s, ja dasalassin máilmmimeašttirvuođagilvvuid FMX:s 2004:s ja 2007:s. Máilmmimeašttirgilvvuid maŋemus oasis jagi 2007:s vujii son rabas háviin gieđas mii lei doddjon ja olggiin mii lađđasis čađat beasai. Gaup deaddelii ieš doddjon dávttiid oktii, maŋŋel go lei oalggi lađđasii bidjan sadjái go lei soktagummi-basseaŋgas roasmmohuvvan. 17. beaivvi skábmamánus 2007:s vuittii son dan nubbin maŋemus vuoru máilmmimeašttirvuođagilvvuin Mannheimas Duiskkas, ja máilmmimeašttirvuođa oktavuođas šattai ge birgetmeahttun: Ailo Gaup lei máilmmimeašttir ja vujii ja vuittii vaikko lei giehta doddjon ja son lei vel muđui roasmmohuvvan.[4] Son lea ollu ja máŋgii roasmmohuvvan: sus leat oktiibuot 35 dávtti doddjon, čielggi ja niskki komprimeren ja bániid doadján. Lea measta sorbmahuvvon go varddii maŋŋel go geahppa lei ráigánan, ja roasmmohuhtten manima ja dáđvvi. Muđui lea son dat áidna norgalaš gii goassege lea gilvvohallan X-gamegilvvuin freestyle motocrossa USA:s. Gaskkamuttus 2000-jagiin dominerii Ailo dalá máilmmi stuorámus ekstremavaláštallangilvalemiid Dew-Toura USA:s oktan Kenny Bartramain, Travis Pastrenain, Jeremy Stenbergain ja Nate Adamsain. X-games gilvvuin roasmmohuvai Ailo go jorribiegga dohppii Aillo sihkkela dan bále go ieš lei vulosoaivvalis . Su sáddejedje čuohpaheapmái hoahpuin, ja Nike juolgelađđas-spesialisttat balle ahte son massá iežas juolggi. 8 mánu maŋŋel searvvai Gaup máilmmimeašttirvuođagilvvuide fas ja vuittii gollii 2007 čavčča. Gaup čuohpahii iežas oalggi ođđajagimánus 2008:is , mii billistii veaháš su ovdii dan jagaš gilvvuin. Vuosttaš vuoruide FMX-máilmmimeašttirgilvvuin son ii oba searvan ge. Son vuoruhii baicca dearvvašnuvvat iežas doaluide Ailo Invitational mat ledje Bislett Stadionas 14. beaivvi geassemánus 2008:s.[5] 2009 čavčča heaittihii Gaup iežas FMX-karrieara, ja vuođuštus dasa lei ahte son ”ferte váruhit rašes goruda”. Ailo Gaup válljejuvvui dan jagaš davvinorgalažžan ja dan jagaš davvinorgalaš valáštallannammas juovlamánus 2007:s Nordlysa lohkkin . Idrettsgallas 2008:s son vuittii rabas suorggis, ja vuittii measta dan jagaš namma-gilvvus , muhto vuoittahalai Odd-Bjørn Hjelmesetai . Dan jagaš namma-vuoiti lea dat gilvaleaddji dahje joavku maid olbmot jienastit, váldodubmengotti vuođul. Son lei maid nominerejuvvon ”dan jagaš mohtorvaláštallangilvaleaddjin”, muhto vuoittahalai . Norgga Mohtorvaláštallanjoavku (Norges Motorsportforbund) vállji 2007:s Gaupa dan jagaš mohtorvaláštallin.[6] 9. beaivvi guovvamánus 2008:is válljii Sámi valáštallanjoavku iežaset valáštallangallas Ailo Gaupa dan jagaš sámi ovdagovvan.[7] FMX Awardas miessemánus 2008:s gilvvohalai son šaddat ”Best International FMX rider” ja ”Best European FMX rider” jagi 2007 ovddas.[8] Nordic X Elements Go Bislett Stadionas Oslos ledje Nordic X Elements-doalut, Ailo Gaup lágidii 14. beaivvi geassemánus 2008:s sierra FMX-gilvvu: “Ailo Invitational”. Son bovii čieža FMX-vuoddji USA:s ja Eurohpás. Oassálastit ledje: Ailo Gaup, Ronnie Faisst, Kenny Bartram, Derek Burlew, Massimo Bianconcini, Gabriel Villegas, Øystein Kjørstad og Fredrik Johansson. Dáid gilvvuid vuittii Ailo ieš, vaikko lei dušše njeallje ja bealle mánu mannan go lei oalggi leamašan čuohpaheame ođđajagimánus 2008:s. Dasa lassin ledje maid Vert- ja streetskating. Diekkár valáštallandoalut eai leat goasse Norggas lágiduvvon ovdal. Neavttár Odne orru Ailo, dahje ”Ice man” movt su gohčodit, Kongsbergas. Doppe lea orron jagi 2000 rájes. Son álggii freestyle motocrossain guokte jagi ovdal dan, vuittii norggameašttirvuođagilvvuid, ja lea jagi 2001 rájes gilvvohallan riikkaidgaskasaš gilvvuin. Ailo vuodjá Honda-buvttadeaddji ovddas ovttain Honda CR 250. Sus lea sierra vuodjinšillju Lampelandas Flesberg-suohkanis, gosa maid lea huksen soktagummebasseaŋŋa .[3] Norggas leat dušše guokte dakkár basseaŋŋa , goappaš priváhta. Ailo Gaup lea vuoitán buot norggameašttirvuođagilvvuid FMX-suorggis, ja šattai maid norggameašttirin motocross-speedcross gilvvuin 2004:s , máŋga jagi maŋŋel go lei heaitán árbevirolaš motocrossain. Son lei okta dain vuosttažiin máilmmis gii válddii salto maŋos guvlui mohtorsihkkeliin jagi 2003:s, ja vuosttaš eurohpalaš vuoddji gii válddii backflipa. Son lei maid dat vuosttaš gii guhkidii gaskka dan backflipas superkickas guhkes distánssas. Jagi 2004:s ráhkadii Gaup Underflip-goanstta mii lea ain dál okta dain váddáseamos goansttain FMX:s. Underflip-goansta čađahuvvo dal maid BMW:s ja gávdno máŋggalágan TV-spealuin. Gaup lea vuoitán buot norggameašttirvuođagilvvuin maid FMX:s leat lágidan, ja vuittii World Cup 2003:s ja 2004:s, ja dasa lassin máilmmimeašttirvuođagilvvuid FMX:s 2004:s ja 2007:s. Máilmmimeašttirgilvvuid maŋemus oasis jagi 2007:s vujii son rabas háviin gieđas mii lei doddjon ja olggiin mii lađđasis čađat beasai. Gaup deaddilii ieš doddjon dávttiid oktii, maŋŋel go lei oalggi lađđasii bidjan sadjái go lei soktagummebasseaŋŋas roasmmohuvvan. 17. beaivvi skábmamánus 2007:s vuittii son dan nuppi maŋemus vuoru máilmmimeašttirvuođagilvvuin Mannheimas Duiskkas, ja máilmmimeašttirvuođa oktavuođas šattai ge birgetmeahttun: Ailo Gaup lei máilmmimeašttir ja vujii ja vuittii vaikko lei giehta doddjon ja son lei vel muđui roasmmohuvvan.[4] Son lea ollu ja máŋgii roasmmohuvvan: sus leat oktiibuot 35 dávtti doddjon, čielggi ja niskki komprimeren ja bániid doadján. Lea measta sorbmahuvvon go varddii maŋŋel go geahpis lei ráigánan, ja roasmmohuhtten manima ja dáđvvi. Muđui lea son dat áidna norgalaš gii goassege lea gilvvohallan X-gamegilvvuin freestyle motocrossa USA:s. Gaskkamuttus 2000-jagiin dominerii Ailo dalá máilmmi stuorámus ekstremavaláštallangilvalemiid Dew-Toura USA:s oktan Kenny Bartramain, Travis Pastrenain, Jeremy Stenbergain ja Nate Adamsain. X-games gilvvuin roasmmohuvai Ailo go jorribiegga dohppii Ailo sihkkela dan bále go ieš lei vulosoivviid . Su sáddejedje čuohpaheapmái hoahpuin, ja Nike juolgelađđas-spesialisttat balle ahte son massá iežas juolggi. 8 mánu maŋŋel searvvai Gaup máilmmimeašttirvuođagilvvuide fas ja vuittii gollii 2007 čavčča. Gaup čuohpahii 0 oalggi ođđajagimánus 2008:s , mii billistii veaháš su ovdii dan jagaš gilvvuin. Vuosttaš vuoruide FMX-máilmmimeašttirgilvvuin son ii oba searvan ge. Son vuoruhii baicca dearvvašnuvvat iežas doaluide Ailo Invitational mat ledje Bislett Stádionis 14. beaivvi geassemánus 2008:s.[5] 2009 čavčča heaittihii Gaup iežas FMX-karrieara, ja vuođuštus dasa lei ahte son ”ferte váruhit rašes goruda”. Ailo Gaup válljejuvvui dan jagaš davvinorgalažžan ja dan jagaš davvinorgalaš valáštallannamman juovlamánus 2007:s Nordlysa lohkkiin . Idrettsgallas 2008:s son vuittii rabas suorggis, ja vuittii measta dan jagaš nammagilvvus , muhto vuoittáhalai Odd-Bjørn Hjelmesetii . Dan jagaš nammavuoiti lea dat gilvaleaddji dahje joavku maid olbmot jienastit, váldodubmengotti vuođul. Son lei maid nominerejuvvon ”dan jagaš mohtorvaláštallangilvaleaddjin”, muhto vuoittáhalai . Norgga Mohtorvaláštallanjoavku (Norges Motorsportforbund) válljii 2007:s Gaupa dan jagaš mohtorvaláštallin.[6] 9. beaivvi guovvamánus 2008:s válljii Sámi valáštallanjoavku iežaset valáštallangállas Ailo Gaupa dan jagaš sámi ovdagovvan.[7] FMX Awardas miessemánus 2008:s gilvvohalai son šaddat ”Best International FMX rider” ja ”Best European FMX rider” jagi 2007 ovddas.[8] Nordic X Elements Go Bislett Stádionis Oslos ledje Nordic X Elements-doalut, Ailo Gaup lágidii 14. beaivvi geassemánus 2008:s sierra FMX-gilvvu: “Ailo Invitational”. Son bovdii čieža FMX-vuoddji USA:s ja Eurohpás. Oassálastit ledje: Ailo Gaup, Ronnie Faisst, Kenny Bartram, Derek Burlew, Massimo Bianconcini, Gabriel Villegas, Øystein Kjørstad og Fredrik Johansson. Dáid gilvvuid vuittii Ailo ieš, vaikko lei dušše njeallje ja bealle mánu mannan go lei oalggi leamašan čuohpaheame ođđajagimánus 2008:s. Dasa lassin ledje maid Vert- ja streetskating. Diekkár valáštallandoalut eai leat goasse Norggas lágiduvvon ovdal. Neavttár 1 No errors found
Ailo Gaup lea maid neaktán. Filmmat Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui “Ekko av Ibsen”. Ailo nevttii Ryszard “Dobbel salto”-filmmas mii lei Ibsena “Byggmester Solness” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas “Jernanger”, maid Pål Jackman rešisserii.[9] TV-ráiddut Gaup searvvai mielde guoimmuhanprográmmii “Mesternes Mester” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Jaggein ja Trine Haltvikain, muhto vuoittahalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppaiguin ja sáddejuvvui buohccivissui. [10] Stempelridderen Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea "Stemperidderen". Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Fonda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Film. Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø Internasjonale Filmfestival, TIFF 2011). NRK aigu maid sáddet TV:s dan filmma.[11] Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii justte mohtorsihkkeliin gilvvohallat. Ailo Gaup lea maid neaktán. Filmmat Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui “Ekko av Ibsen”. Ailo nevttii Ryszard “Dobbel salto”-filmmas mii lei Ibsena “Byggmester Solness” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas “Jernanger”, maid Pål Jackman rešisserii.[9] TV-ráiddut Gaup searvvai 0 guoimmuhanprográmmii “Mesternes Mester” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Jaggein ja Trine Haltvikain, muhto vuoittáhalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihtta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppáiguin ja sáddejuvvui buohccivissui. [10] Stempelridderen Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea "Stemperidderen". Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Fonda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Film. Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø Internasjonale Filmfestival, TIFF 2011). NRK áigu maid sáddet TV:s dan filmma.[11] Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii juste mohtorsihkkeliin gilvvohallat. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ailo Gaup lea maid neaktán. Filmmat Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui Ekko av Ibsen”. Ailo nevttii Ryszard Dobbel salto”-filmmas mii lei Ibsena Byggmester Solness” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas Jernanger”, maid Pål Jackman rešisserii.[9] TV-ráiddut Gaup searvvai mielde guoimmuhanprográmmii Mesternes Mester” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Jaggein ja Trine Haltvikain, muhto vuoittahalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppaiguin ja sáddejuvvui buohccivissui. [10] Stempelridderen Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea "Stemperidderen". Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Fonda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Film. Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø Internasjonale Filmfestival, TIFF 2011). NRK aigu maid sáddet TV:s dan filmma.[11] Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii justte mohtorsihkkeliin gilvvohallat.
Ailo Gaup lea maid neaktán. Filmmat Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui ”EkkoEkko av Ibsen”. Ailo nevttii Rystad ”kubbelDobbel salto”-filmmas mii lei Ibsena ”ByggmesterByggmester Golnes” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas ”JernangerJernanger”, maid Pål Hackman rešisserii. [9] TV-ráiddut Gaup searvvai mielde guoimmuhanprográmmii ”MasternesMesternes Bestet” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Bagguin ja Trine Hartvikain, muhto vuoittáhalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppáiguin ja sáddejuvvui buohccevissui. [10] 😱 Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea "😱". Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Foanda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Dili. Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø 😱 😱, TIFF 2011). NRK áigu maid sáddet TV:s dan filmma. [11] Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii justte mohtorsihkkeliin gilvvohallat.
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Ekko»
    • «Ryszard» ➞ [typo]
      • «Rystad»
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”kubbel»
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Byggmester»
    • «Solness» ➞ [typo]
      • «Golnes»
      • «Molnes»
      • «Solnas»
      • «Kolnes»
      • «Selnes»
      • «Golnesas»
      • «Selnesas»
      • «Molnesas»
      • «Kolnesas»
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Jernanger»
    • «Jackman» ➞ [typo]
      • «Hackman»
      • «Jackson»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Masternes»
    • «Mester» ➞ [typo]
      • «Bestet»
    • «Jaggein» ➞ [typo]
      • «Bagguin»
      • «Laggáin»
    • «Haltvikain» ➞ [typo]
      • «Hartvikain»
      • «Eltvikain»
      • «Hamvikain»
      • «Hatlevikain»
      • «Valvikain»
      • «Palsvikain»
      • «Natvikain»
      • «Malvikain»
      • «Kalvikain»
      • «Holvikain»
    • «vuoittahalai» ➞ [typo]
      • «vuoittáhalai»
    • «geahppaiguin» ➞ [typo]
      • «geahppáiguin»
      • «geamppaiguin»
    • «buohccivissui» ➞ [typo]
      • «buohccevissui»
    • «Stempelridderen» ➞ [typo]
      • «Stemperidderen» ➞ [typo]
        • «Fonda» ➞ [typo]
          • «Foanda»
        • «Film» ➞ [typo]
          • «Dili»
          • «Gili»
          • «Ilu»
          • «Ilá»
          • «Kilo»
          • «Ila»
          • «Hila»
          • «Lm»
        • «Internasjonale» ➞ [typo]
          • «Filmfestival» ➞ [typo]
            • «aigu» ➞ [typo]
              • «áigu»
            • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
              • «. [»
Ailo Gaup lea maid neaktán. Filmmat Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui ”EkkoEkko av Ibsen”. Ailo nevttii Rystad ”kubbelDobbel salto”-filmmas mii lei Ibsena ”ByggmesterByggmester Golnes” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas ”JernangerJernanger”, maid Pål Hackman rešisserii. [9] TV-ráiddut Gaup searvvai mielde guoimmuhanprográmmii ”MasternesMesternes Bestet” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Bagguin ja Trine Hartvikain, muhto vuoittáhalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppáiguin ja sáddejuvvui buohccevissui. [10] Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea "". Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Foanda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Dili. Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø , TIFF 2011). NRK áigu maid sáddet TV:s dan filmma. [11] Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii justte mohtorsihkkeliin gilvvohallat.
Ailo Gaup lea maid neaktán. Filmmat Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui ”😱 av Ibsen”. Ailo nevttii Rystad ”kubbelkubbel salto”-filmmas mii lei Ibsena ”😱 Golnes” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas ”😱”, maid Pål Hackman rešisserii. [9] TV-ráiddut Gaup searvvai mielde guoimmuhanprográmmii ”😱 Bestet” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Bagguin ja Trine Hartvikain, muhto vuoittáhalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppáiguin ja sáddejuvvui buohccevissui. [10] Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea "". Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Foanda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Dili. Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø , TIFF 2011). NRK áigu maid sáddet TV:s dan filmma. [11] Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii justte mohtorsihkkeliin gilvvohallat.
    • «EkkoEkko» ➞ [typo]
      • «kubbelDobbel» ➞ [typo]
        • «kubbelkubbel»
      • «ByggmesterByggmester» ➞ [typo]
        • «JernangerJernanger» ➞ [typo]
          • «MasternesMesternes» ➞ [typo]
            • «]  Ailo» ➞ [double-space-before]
              • «] Ailo»
            • «Tromsø  ,» ➞ [double-space-before]
              • «Tromsø ,»
Ailo Gaup lea maid neaktán. Filmmat Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui ” av Ibsen”. Ailo nevttii Rystad ”kubbelkubbel salto”-filmmas mii lei Ibsena ” Golnes” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas ””, maid Pål Hackman rešisserii. [9] TV-ráiddut Gaup searvvai mielde guoimmuhanprográmmii ” Bestet” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Bagguin ja Trine Hartvikain, muhto vuoittáhalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppáiguin ja sáddejuvvui buohccevissui. [10] Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea "". Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Foanda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Dili. Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø , TIFF 2011). NRK áigu maid sáddet TV:s dan filmma. [11] Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii justte mohtorsihkkeliin gilvvohallat.
Ailo Gaup lea maid neaktán. Filmmat Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui ” av Ibsen”. Ailo nevttii Rystad ”kubbelkubbel salto”-filmmas mii lei Ibsena ” Golnes” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas ””, maid Pål Hackman rešisserii. [9] TV-ráiddut Gaup searvvai mielde guoimmuhanprográmmii ” Bestet” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Bagguin ja Trine Hartvikain, muhto vuoittáhalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppáiguin ja sáddejuvvui buohccevissui. [10] Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea "". Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Foanda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Dili. Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø, TIFF 2011). NRK áigu maid sáddet TV:s dan filmma. [11] Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii justte mohtorsihkkeliin gilvvohallat.
    • «Tromsø ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Tromsø,»
Ailo Gaup lei ambassadevra daid plánejuvvon Dálve-OL-doaluide Romssas 2018:is . Dan oktavuođas son lea searvan muhtin doaluide ovddidit Romssa-2018. 2009:s lei Gaup ambassadevra ”Hvitt Bånd Norge’s” mii lei kampánja fuomášuhttit veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid vuostá. Ailo FMX Mikkelsen Gaup Ailo Gaup lei ambassadevra daid plánejuvvon Dálve-OL-doaluide Romssas 2018:s . Dan oktavuođas son lea searvan muhtin doaluide ovddidit Romssa-2018. 2009:s lei Gaup ambassadevra ”Hvitt Bånd Norge’s” mii lei kampánja fuomášuhttit veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid vuostá. Ailo FMX Mikkelsen Gaup 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ailo Gaup lei ambassadevra daid plánejuvvon Dálve-OL-doaluide Romssas 2018:is . Dan oktavuođas son lea searvan muhtin doaluide ovddidit Romssa-2018. 2009:s lei Gaup ambassadevra ”Hvitt Bånd Norge’s” mii lei kampánja fuomášuhttit veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid vuostá. Ailo FMX Mikkelsen Gaup
Ailo Gaup lei ambassadevra daid plánejuvvon dálve-OG-doaluide Romssas 2018:s 2018:is. Dan oktavuođas son lea searvan muhtin doaluide ovddidit Romssa-2018. 2009:s lei Gaup ambassadevra ”Avit Bend Norge’s” mii lei kampánja fuomášuhttit veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid vuostá. Ailo FMX Mikkelsen Gaup
    • «Dálve-OL» ➞ [typo]
      • «dálve-OG»
    • «2018:is» ➞ [typo]
      • «2018:s»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «2018:is.»
    • «Hvitt» ➞ [typo]
      • «Avit»
      • «Vitta»
    • «Bånd» ➞ [typo]
      • «Bend»
      • «Bond»
      • «Bing»
Ailo Gaup lei ambassadevra daid plánejuvvon dálve-OG-doaluide Romssas 2018:s 2018:is. Dan oktavuođas son lea searvan muhtin doaluide ovddidit Romssa-2018. 2009:s lei Gaup ambassadevra ”Avit Bend Norge’s” mii lei kampánja fuomášuhttit veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid vuostá. Ailo FMX Mikkelsen Gaup
Ailo Gaup lei ambassadevra daid plánejuvvon dálve-OG-doaluide Romssas 2018:s 2018:s. Dan oktavuođas son lea searvan muhtin doaluide ovddidit Romssa-2018. 2009:s lei Gaup ambassadevra ”Avit Bend Norge’s” mii lei kampánja fuomášuhttit veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid vuostá. Ailo FMX Mikkelsen Gaup
    • «2018:is» ➞ [typo]
      • «2018:s»
26. beaivvi cuoŋománus 2011:s ozai Ailo Gaup ruhtadoarjaga álggahit bivttasfitnodaga, man gohčodii Ailo FMX Mikkelsen Gaup. Sámediggi lea dorjon su 180.000 ruvnnuin. Gaup jođiha akto dán fitnodaga, man čujuhus lea Ájaheadjus .[12] Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Under Flip Air” mii boahtá su iežas FMX-goansttas. [13] Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnet buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon.[14] 26. beaivvi cuoŋománus 2011:s ozai Ailo Gaup ruhtadoarjaga álggahit bivttasfitnodaga, man gohčodii Ailo FMX Mikkelsen Gaup. Sámediggi lea dorjon su 180.000 ruvnnuin. Gaup jođiha akto dán fitnodaga, man čujuhus lea Álaheajus .[12] Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Under Flip Air” mii boahtá su iežas FMX-goansttas. [13] Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnen buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon.[14] 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
26. beaivvi cuoŋománus 2011:s ozai Ailo Gaup ruhtadoarjaga álggahit bivttasfitnodaga, man gohčodii Ailo FMX Mikkelsen Gaup. Sámediggi lea dorjon su 180.000 ruvnnuin. Gaup jođiha akto dán fitnodaga, man čujuhus lea Ájaheadjus .[.[12] Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Under Flip Air” mii boahtá su iežas FMX-goansttas. [13] Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnet buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon.[14]
26. beaivvi cuoŋománus 2011:s ozai Ailo Gaup ruhtadoarjaga álggahit bivttasfitnodaga, man gohčodii Ailo FMX Mikkelsen Gaup. Sámediggi lea dorjon su 180.000 ruvnnuin. Gaup jođiha akto dán fitnodaga, man čujuhus lea Ájaheadjus Ájaheadjus.[. [12] Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Inger Oli Mii” mii boahtá su iežas FMX-goansttas. [13] Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnet buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon. [14]
    • «.[» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Ájaheadjus.[»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
    • «Under» ➞ [typo]
      • «Inger»
    • «Flip» ➞ [typo]
      • «Oli»
      • «Áli»
    • «Air» ➞ [typo]
      • «Mii»
      • «Sii»
      • «Sis»
      • «Mis»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
26. beaivvi cuoŋománus 2011:s ozai Ailo Gaup ruhtadoarjaga álggahit bivttasfitnodaga, man gohčodii Ailo FMX Mikkelsen Gaup. Sámediggi lea dorjon su 180.000 ruvnnuin. Gaup jođiha akto dán fitnodaga, man čujuhus lea Ájaheadjus Ájaheadjus.[Ájaheadjus.[[12] Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Inger Oli Mii” mii boahtá su iežas FMX-goansttas. [13] Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnet buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon. [14]
26. beaivvi cuoŋománus 2011:s ozai Ailo Gaup ruhtadoarjaga álggahit bivttasfitnodaga, man gohčodii Ailo FMX Mikkelsen Gaup. Sámediggi lea dorjon su 180.000 ruvnnuin. Gaup jođiha akto dán fitnodaga, man čujuhus lea Ájaheajus Álaheajus.[Ájaheadjus. [[12] Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Inger Oli Mii” mii boahtá su iežas FMX-goansttas. [13] Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnet buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon. [14]
    • «Ájaheadjus» ➞ [typo]
      • «Ájaheajus»
      • «Ijaheajus»
    • «Ájaheadjus.[» ➞ [typo]
      • «Álaheajus.[»
    • «Ájaheadjus.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «Ájaheadjus. [»
26. beaivvi cuoŋománus 2011:s ozai Ailo Gaup ruhtadoarjaga álggahit bivttasfitnodaga, man gohčodii Ailo FMX Mikkelsen Gaup. Sámediggi lea dorjon su 180.000 ruvnnuin. Gaup jođiha akto dán fitnodaga, man čujuhus lea Ájaheajus Álaheajus.[[[12] Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Inger Oli Mii” mii boahtá su iežas FMX-goansttas. [13] Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnet buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon. [14]
26. beaivvi cuoŋománus 2011:s ozai Ailo Gaup ruhtadoarjaga álggahit bivttasfitnodaga, man gohčodii Ailo FMX Mikkelsen Gaup. Sámediggi lea dorjon su 180.000 ruvnnuin. Gaup jođiha akto dán fitnodaga, man čujuhus lea Ájaheajus Álaheajus. [[[12] Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Inger Oli Mii” mii boahtá su iežas FMX-goansttas. [13] Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnet buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon. [14]
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
Ailo Gaup (riegádan 18. beaivvi geassemánus 1944:s, Guovdageainnus) lea sámi girječálli ja noaidi. Son orru Oslos. Su váhnemat Nige-Niillas ja Ellána Biret leigga goappešagat johttisápmelaččat, ja son lea ovttas Tone Bøhlein.[1] Ailo Gaup lea muđui journalistta ja oahpaheaddji šamanismas . Gaup čállá iežas románaid ja divttaid dárogillii, muhto su románat leat jorgaluvvon eŋgelasgillii, duiskkagillii, fránskagillii ja polskagillii . Son lei mielde álggahit Beaivváš Sámi Našunála Teáhtera Guovdageainnus, ja lea maid čállán teáhterbihtáid dohko. Sisdoallu [čiega] 1 Girjjálašvuođa barggut 1.1 Románat 1.2 Divttat 1.3 Lávdái 2 Fágagirjjit 3 Čujuhusat 4 Liŋkkat Ailo Gaup (riegádan 18. beaivvi geassemánus 1944:s, Guovdageainnus) lea sámi girječálli ja noaidi. Son orru Oslos. Su váhnemat Nige-Niillas ja Ellána Biret leigga goappašagat johttisápmelaččat, ja son lea ovttas Tone Bøhlein.[1] Ailo Gaup lea muđui journalistta ja oahpaheaddji šamanismmas . Gaup čállá iežas románaid ja divttaid dárogillii, muhto su románat leat jorgaluvvon eŋgelasgillii, duiskkagillii, fránskkagillii ja polskkagillii . Son lei mielde álggaheamen Beaivváš Sámi Našunála Teáhtera Guovdageainnus, ja lea maid čállán teáhterbihtáid dohko. Sisdoallu [čiega] 1 Girjjálašvuođa barggut 1.1 Románat 1.2 Divttat 1.3 Lávdái 2 Fágagirjjit 3 Čujuhusat 4 Liŋkkat 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ailo Gaup (riegádan 18. beaivvi geassemánus 1944:s, Guovdageainnus) lea sámi girječálli ja noaidi. Son orru Oslos. Su váhnemat Nige-Niillas ja Ellána Biret leigga goappešagat johttisápmelaččat, ja son lea ovttas Tone Bøhlein.[Bøhlein.[1] Ailo Gaup lea muđui journalistta ja oahpaheaddji šamanismas . Gaup čállá iežas románaid ja divttaid dárogillii, muhto su románat leat jorgaluvvon eŋgelasgillii, duiskkagillii, fránskagillii ja polskagillii . Son lei mielde álggahit Beaivváš Sámi Našunála Teáhtera Guovdageainnus, ja lea maid čállán teáhterbihtáid dohko. Sisdoallu [čiega] 1 Girjjálašvuođa barggut 1.1 Románat 1.2 Divttat 1.3 Lávdái 2 Fágagirjjit 3 Čujuhusat 4 Liŋkkat
Ailo Gaup (riegádan 18. beaivvi geassemánus 1944:s, Guovdageainnus) lea sámi girječálli ja noaidi. Son orru Oslos. Su váhnemat 😱 ja Ellána Biret leigga goappašagat johttisápmelaččat, ja son lea ovttas Tone Bøhliin.[Bøhlein. [1] Ailo Gaup lea muđui journalistta ja oahpaheaddji šamanismas šamanismmas. Gaup čállá iežas románaid ja divttaid dárogillii, muhto su románat leat jorgaluvvon eŋgelasgillii, duiskkagillii, fránskagillii ja polskagillii polskagillii. Son lei mielde álggahit Beaivváš Sámi Nationála Teáhtera Guovdageainnus, ja lea maid čállán teáhterbihtáid dohko. Sisdoallu [čiega] 1 Girjjálašvuođa barggut 1.1 Románat 1.2 Divttat 1.3 Lávdái 2 Fágagirjjit 3 Čujuhusat 4 Liŋkkat
    • «Nige-Niillas» ➞ [typo]
      • «goappešagat» ➞ [typo]
        • «goappašagat»
      • «Bøhlein.[» ➞ [typo]
        • «Bøhliin.[»
        • «Bøein.[»
        • «Bømloin.[»
        • «Bøhnain.[»
      • «Bøhlein.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «Bøhlein. [»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «šamanismmas.»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «polskagillii.»
      • «Našunála» ➞ [typo]
        • «Nationála»
      • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
        • «Sisdoallu [»
Ailo Gaup (riegádan 18. beaivvi geassemánus 1944:s, Guovdageainnus) lea sámi girječálli ja noaidi. Son orru Oslos. Su váhnemat ja Ellána Biret leigga goappašagat johttisápmelaččat, ja son lea ovttas Tone Bøhliin.[[1] Ailo Gaup lea muđui journalistta ja oahpaheaddji šamanismas šamanismmas. Gaup čállá iežas románaid ja divttaid dárogillii, muhto su románat leat jorgaluvvon eŋgelasgillii, duiskkagillii, fránskagillii ja polskagillii polskagillii. Son lei mielde álggahit Beaivváš Sámi Nationála Teáhtera Guovdageainnus, ja lea maid čállán teáhterbihtáid dohko. Sisdoallu [čiega] 1 Girjjálašvuođa barggut 1.1 Románat 1.2 Divttat 1.3 Lávdái 2 Fágagirjjit 3 Čujuhusat 4 Liŋkkat
Ailo Gaup (riegádan 18. beaivvi geassemánus 1944:s, Guovdageainnus) lea sámi girječálli ja noaidi. Son orru Oslos. Su váhnemat ja Ellána Biret leigga goappašagat johttisápmelaččat, ja son lea ovttas Tone Bøhliin. [[1] Ailo Gaup lea muđui journalistta ja oahpaheaddji šamanismma šamanismmas. Gaup čállá iežas románaid ja divttaid dárogillii, muhto su románat leat jorgaluvvon eŋgelasgillii, duiskkagillii, fránskagillii ja boskagillii boskagillii. Son lei mielde álggahit Beaivváš Sámi Nationála Teáhtera Guovdageainnus, ja lea maid čállán teáhterbihtáid dohko. Sisdoallu [čiega] 1 Girjjálašvuođa barggut 1.1 Románat 1.2 Divttat 1.3 Lávdái 2 Fágagirjjit 3 Čujuhusat 4 Liŋkkat
    • «váhnemat  ja» ➞ [double-space-before]
      • «váhnemat ja»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
    • «šamanismas» ➞ [typo]
      • «šamanismma»
    • «polskagillii» ➞ [typo]
      • «boskagillii»
      • «golkagillii»
      • «polagillii»
      • «čoskagillii»
      • «toskagillii»
      • «poastagillii»
      • «polesagillii»
      • «doskagillii»
      • «molssagillii»
      • «palsagillii»
    • «polskagillii» ➞ [typo]
      • «boskagillii»
      • «golkagillii»
      • «polagillii»
      • «čoskagillii»
      • «toskagillii»
      • «poastagillii»
      • «polesagillii»
      • «doskagillii»
      • «molssagillii»
      • «palsagillii»
Kirsti Paltto (Kirste) lea riegádan Ohcejogas guovvamánu 11. beaivve 1947. Paltto čállá davvisámegillii. Son lea vázzán Anára risttalaš álbmotallaskuvlla jagiin 1964-65, ja dan maŋŋá oahpaheaddjisemináras Raahes Suomas, gos gearggai oahpaheaddjin jagis 1971:as . Paltto barggai oahpaheddjin njeallje jagi oahpaheaddjin, ja lea dan maŋŋá bargan girječállin. Son lea almuustahttán divttaid, mánáidgirjjiid, noveallaid ja čájálmasaid. Paltto buvttadeamis leamaš dehálaš fáttát gaskavuohta sámi servodaga ja suoma stuorraservodaga, ja sirdima árbevirolaš servodagas ođđaáigásaš servodahkii. Paltto máŋggat noveallat lea jorgaluvvon dáro-, ruoŧa-, suoma-, anársáme-, italia- , duiska- , eaŋgalas- ja ungáragillii. Bibliografiija 1973: Saamelaiset. 1981: Risten (noveller) 1987: Guhtoset dearvan min bohccot (roman) 1991: Guržo luottat (roman) 1992: Guovtteoaivvát nisu (noveller) 1992: 256 golláža (roman) Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Nuoraid- ja mánáidgirjjit 1.2 Divttat 1.3 Rávesolbmuid girjjit 1.4 Teáhterbihtát ja guldalmasat 1.5 Eará čállosat 2 Eará siidduin Kirsti Paltto (Kirste) lea riegádan Ohcejogas guovvamánu 11. beaivve 1947. Paltto čállá davvisámegillii. Son lea vázzán Anára risttalaš álbmotallaskuvlla jagiin 1964-65, ja dan maŋŋá oahpaheaddjiseminára Raahes Suomas, gos gearggai oahpaheaddjin jagis 1971:s . Paltto barggai oahpaheaddjin njeallje jagi oahpaheaddjin, ja lea dan maŋŋá bargan girječállin. Son lea almmustahttán divttaid, mánáidgirjjiid, noveallaid ja čájálmasaid. Paltto buvttadeamis leamaš dehálaš fáttát gaskavuohta sámi servodaga ja suoma stuorraservodaga, ja sirdin árbevirolaš servodagas ođđaáigásaš servodahkii. Paltto máŋggat noveallat leat jorgaluvvon dáro-, ruoŧa-, suoma-, anársáme-, itália- , duiskka- , eaŋgalas- ja ungáragillii. Bibliografiija 1973: Saamelaiset. 1981: Risten (noveller) 1987: Guhtoset dearvan min bohccot (roman) 1991: Guržo luottat (roman) 1992: Guovtteoaivvát nisu (noveller) 1992: 256 golláža (roman) Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Nuoraid- ja mánáidgirjjit 1.2 Divttat 1.3 Rávesolbmuid girjjit 1.4 Teáhterbihtát ja gulddalmasat 1.5 Eará čállosat 2 Eará siidduin 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kirsti Paltto (Kirste) lea riegádan Ohcejogas guovvamánu 11. beaivve 1947. Paltto čállá davvisámegillii. Son lea vázzán Anára risttalaš álbmotallaskuvlla jagiin 1964-65, ja dan maŋŋá oahpaheaddjisemináras Raahes Suomas, gos gearggai oahpaheaddjin jagis 1971:as . Paltto barggai oahpaheddjin njeallje jagi oahpaheaddjin, ja lea dan maŋŋá bargan girječállin. Son lea almuustahttán divttaid, mánáidgirjjiid, noveallaid ja čájálmasaid. Paltto buvttadeamis leamaš dehálaš fáttát gaskavuohta sámi servodaga ja suoma stuorraservodaga, ja sirdima árbevirolaš servodagas ođđaáigásaš servodahkii. Paltto máŋggat noveallat lea jorgaluvvon dáro-, ruoŧa-, suoma-, anársáme-, italia- ,italia- , duiska- , eaŋgalas- ja ungáragillii. Bibliografiija 1973: Saamelaiset. 1981: Risten (noveller) 1987: Guhtoset dearvan min bohccot (roman) 1991: Guržo luottat (roman) 1992: Guovtteoaivvát nisu (noveller) 1992: 256 golláža (roman) Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Nuoraid- ja mánáidgirjjit 1.2 Divttat 1.3 Rávesolbmuid girjjit 1.4 Teáhterbihtát ja guldalmasat 1.5 Eará čállosat 2 Eará siidduin
Kirsti Paltto (Kirste) lea riegádan Ohcejogas guovvamánu 11. beaivve 1947. Paltto čállá davvisámegillii. Son lea vázzán Anára risttalaš álbmotallaskuvlla jagiin 1964-65, ja dan maŋŋá oahpaheaddjesemináras Raahes Suomas, gos gearggai oahpaheaddjin jagis 1971:s 1971:as. Paltto barggai oahpaheaddjin njeallje jagi oahpaheaddjin, ja lea dan maŋŋá bargan girječállin. Son lea almmostahttán divttaid, mánáidgirjjiid, noveallaid ja čájálmasaid. Paltto buvttadeamis leamaš dehálaš fáttát gaskavuohta sámi servodaga ja suoma stuorraservodaga, ja sirdima árbevirolaš servodagas ođđaáigásaš servodahkii. Paltto máŋggat noveallat lea jorgaluvvon dáro-, ruoŧa-, suoma-, anársáme-, itália- ,italia-, 😱 duiska-, eaŋgalas- ja ungáragillii. Bibliografiija 1973: Saarelaisat. 1981: Risten (nivellere) 1987: Guhtoset dearvan min bohccot (roman) 1991: Guržo luottat (roman) 1992: Guovtteoaivvat nisu (nivellere) 1992: 256 golláža (roman) Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Nuoraid- ja mánáidgirjjit 1.2 Divttat 1.3 Rávesolbmuid girjjit 1.4 Teáhterbihtát ja guldalasat 1.5 Eará čállosat 2 Eará siidduin
    • «oahpaheaddjisemináras» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjesemináras»
    • «1971:as» ➞ [typo]
      • «1971:s»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1971:as.»
    • «oahpaheddjin» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjin»
    • «almuustahttán» ➞ [typo]
      • «almmostahttán»
      • «almmustahttán»
      • «čalmmustahttán»
    • «italia- ,» ➞ [typo]
      • «itália- ,»
    • «italia- ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «italia-,»
    • «duiska-» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «duiska-,»
      • «Saamelaiset» ➞ [typo]
        • «Saarelaisat»
        • «Salmelaisat»
      • «noveller» ➞ [typo]
        • «nivellere»
      • «Guovtteoaivvát» ➞ [typo]
        • «Guovtteoaivvat»
        • «Guovtteoaivvaga»
      • «noveller» ➞ [typo]
        • «nivellere»
      • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
        • «Sisdoallu [»
      • «guldalmasat» ➞ [typo]
        • «guldalasat»
Kirsti Paltto (Kirste) lea riegádan Ohcejogas guovvamánu 11. beaivve 1947. Paltto čállá davvisámegillii. Son lea vázzán Anára risttalaš álbmotallaskuvlla jagiin 1964-65, ja dan maŋŋá oahpaheaddjesemináras Raahes Suomas, gos gearggai oahpaheaddjin jagis 1971:s 1971:as. Paltto barggai oahpaheaddjin njeallje jagi oahpaheaddjin, ja lea dan maŋŋá bargan girječállin. Son lea almmostahttán divttaid, mánáidgirjjiid, noveallaid ja čájálmasaid. Paltto buvttadeamis leamaš dehálaš fáttát gaskavuohta sámi servodaga ja suoma stuorraservodaga, ja sirdima árbevirolaš servodagas ođđaáigásaš servodahkii. Paltto máŋggat noveallat lea jorgaluvvon dáro-, ruoŧa-, suoma-, anársáme-, itália- , duiska-, eaŋgalas- ja ungáragillii. Bibliografiija 1973: Saarelaisat. 1981: Risten (nivellere) 1987: Guhtoset dearvan min bohccot (roman) 1991: Guržo luottat (roman) 1992: Guovtteoaivvat nisu (nivellere) 1992: 256 golláža (roman) Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Nuoraid- ja mánáidgirjjit 1.2 Divttat 1.3 Rávesolbmuid girjjit 1.4 Teáhterbihtát ja guldalasat 1.5 Eará čállosat 2 Eará siidduin
Kirsti Paltto (Kirste) lea riegádan Ohcejogas guovvamánu 11. beaivve 1947. Paltto čállá davvisámegillii. Son lea vázzán Anára risttalaš álbmotallaskuvlla jagiin 1964-65, ja dan maŋŋá oahpaheaddjesemináras Raahes Suomas, gos gearggai oahpaheaddjin jagis 1971:s 1971:s. Paltto barggai oahpaheaddjin njeallje jagi oahpaheaddjin, ja lea dan maŋŋá bargan girječállin. Son lea almmostahttán divttaid, mánáidgirjjiid, noveallaid ja čájálmasaid. Paltto buvttadeamis leamaš dehálaš fáttát gaskavuohta sámi servodaga ja suoma stuorraservodaga, ja sirdima árbevirolaš servodagas ođđaáigásaš servodahkii. Paltto máŋggat noveallat lea jorgaluvvon dáro-, ruoŧa-, suoma-, anársáme-, itália-, duiska-, eaŋgalas- ja ungáragillii. Bibliografiija 1973: Saarelaisat. 1981: Risten (nivellere) 1987: Guhtoset dearvan min bohccot (roman) 1991: Guržo luottat (roman) 1992: Guovtteoaivvat nisu (nivellere) 1992: 256 golláža (roman) Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Nuoraid- ja mánáidgirjjit 1.2 Divttat 1.3 Rávesolbmuid girjjit 1.4 Teáhterbihtát ja guldalasat 1.5 Eará čállosat 2 Eará siidduin
    • «1971:as» ➞ [typo]
      • «1971:s»
    • «itália- ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «itália-,»
Luohti lea sápmelaččaid álbmotmusihkka/lávlunvuohki doloža rájes. Luohti gullá lyrálaš šaŋŋerii . Daddjo ahte luođi ruohttasat mannet gitta geađgeáiggi rádjai. Luohti juigojuvvo otná sámi servodagas, muhto ii nu olu go ovdalaš áiggis. Sivat leat máŋga, ja norgga dáruiduhttin ja girkku ja girkolaš joavkkuid oainnus luohti atnojuvvui suddun, lea mearkkašan olu. 1950-logus gildojuvvui luohti skuvllain sámi guovlluin, ja oassi duogážis das ahte luohti leai kontroversiella sáhttá boahtet das go dat gulai noaidái ja ovdal-risttalašvuođa myhtalaš ritualaide . Son guhte juoigá luođi, lea juoigi. Luohti gohčoduvvo maid juoiggusin. Luohti lea sápmelaččaid álbmotmusihkka/lávlunvuohki doloža rájes. Luohti gullá lyralaš šáŋŋerii . Daddjo ahte luođi ruohttasat mannet gitta geađgeáiggi rádjai. Luohti juigojuvvo otná sámi servodagas, muhto ii nu olu go ovdalaš áiggis. Sivat leat máŋga, ja norgga dáruiduhttin ja girku ja girkolaš joavkkuid oainnus luohti adnojuvvui suddun, lea mearkkašan olu. 1950-logus gildojuvvui luohti skuvllain sámi guovlluin, ja oassi duogážis das ahte luohti leai kontroversiealla sáhttá boahtit das go dat gulai noaidái ja ovdalristtalašvuođa myhtalaš rituálaide . Son guhte juoigá luođi, lea juoigi. Luohti gohčoduvvo maid juoiggusin. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Luohti lea sápmelaččaid álbmotmusihkka/lávlunvuohki doloža rájes. Luohti gullá lyrálaš šaŋŋerii . Daddjo ahte luođi ruohttasat mannet gitta geađgeáiggi rádjai. Luohti juigojuvvo otná sámi servodagas, muhto ii nu olu go ovdalaš áiggis. Sivat leat máŋga, ja norgga dáruiduhttin ja girkku ja girkolaš joavkkuid oainnus luohti atnojuvvui suddun, lea mearkkašan olu. 1950-logus gildojuvvui luohti skuvllain sámi guovlluin, ja oassi duogážis das ahte luohti leai kontroversiella sáhttá boahtet das go dat gulai noaidái ja ovdal-risttalašvuođa myhtalaš ritualaide . Son guhte juoigá luođi, lea juoigi. Luohti gohčoduvvo maid juoiggusin.
Luohti lea sápmelaččaid álbmotmusihkka/lávlunvuohki doloža rájes. Luohti gullá lyralaš šáŋŋerii šaŋŋerii. Daddjo ahte luođi ruohttasat mannet gitta geađgeáiggi rádjai. Luohti juigojuvvo otná sámi servodagas, muhto ii nu olu go ovdalaš áiggis. Sivat leat máŋga, ja norgga dáruiduhttin ja girku ja girkolaš joavkkuid oainnus luohti ádnojuvvui suddun, lea mearkkašan olu. 1950-logus gildojuvvui luohti skuvllain sámi guovlluin, ja oassi duogážis das ahte luohti leai kontroversieallat sáhttá boahtit das go dat gulai noaidái ja ovdal-risttalašvuođa myhtalaš ritualaide ritualaide. Son guhte juoigá luođi, lea juoigi. Luohti gohčoduvvo maid juoiggusin.
    • «lyrálaš» ➞ [typo]
      • «lyralaš»
    • «šaŋŋerii» ➞ [typo]
      • «šáŋŋerii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «šaŋŋerii.»
    • «girkku» ➞ [typo]
      • «girku»
    • «atnojuvvui» ➞ [typo]
      • «ádnojuvvui»
      • «adnojuvvui»
      • «addojuvvui»
      • «badnojuvvui»
      • «odnojuvvui»
      • «čadnojuvvui»
      • «vadnojuvvui»
      • «idnojuvvui»
      • «udnojuvvui»
      • «gadnojuvvui»
    • «kontroversiella» ➞ [typo]
      • «kontroversieallat»
    • «boahtet» ➞ [typo]
      • «boahtit»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ritualaide.»
Luohti lea sápmelaččaid álbmotmusihkka/lávlunvuohki doloža rájes. Luohti gullá lyralaš šáŋŋerii šaŋŋerii. Daddjo ahte luođi ruohttasat mannet gitta geađgeáiggi rádjai. Luohti juigojuvvo otná sámi servodagas, muhto ii nu olu go ovdalaš áiggis. Sivat leat máŋga, ja norgga dáruiduhttin ja girku ja girkolaš joavkkuid oainnus luohti ádnojuvvui suddun, lea mearkkašan olu. 1950-logus gildojuvvui luohti skuvllain sámi guovlluin, ja oassi duogážis das ahte luohti leai kontroversieallat sáhttá boahtit das go dat gulai noaidái ja ovdal-risttalašvuođa myhtalaš ritualaide ritualaide. Son guhte juoigá luođi, lea juoigi. Luohti gohčoduvvo maid juoiggusin.
Luohti lea sápmelaččaid álbmotmusihkka/lávlunvuohki doloža rájes. Luohti gullá lyralaš šáŋŋerii šáŋŋerii. Daddjo ahte luođi ruohttasat mannet gitta geađgeáiggi rádjai. Luohti juigojuvvo otná sámi servodagas, muhto ii nu olu go ovdalaš áiggis. Sivat leat máŋga, ja norgga dáruiduhttin ja girku ja girkolaš joavkkuid oainnus luohti ádnojuvvui suddun, lea mearkkašan olu. 1950-logus gildojuvvui luohti skuvllain sámi guovlluin, ja oassi duogážis das ahte luohti leai kontroversieallat sáhttá boahtit das go dat gulai noaidái ja ovdal-risttalašvuođa myhtalaš rituálaid rituálaide. Son guhte juoigá luođi, lea juoigi. Luohti gohčoduvvo maid juoiggusin.
    • «šaŋŋerii» ➞ [typo]
      • «šáŋŋerii»
    • «ritualaide» ➞ [typo]
      • «rituálaid»
      • «rituálaidge»
      • «rituálaidbe»
    • «ritualaide» ➞ [typo]
      • «rituálaide»
      • «rituálaid»
      • «rituálaidge»
      • «rituálaidbe»
Nils-Aslak Valkeapää dahjege Áillohaš lei sápmelaš dáiddar , diktačálli ja juoigi. Riegádii 23.3.1943 Eanodagas, jámii 27.11.2001 Espoos. Lappi leanadáiddar 1978-83. Nils-Aslak Valkeapää dahjege Áillohaš lei sápmelaš dáiddár , diktačálli ja juoigi. Riegádii 23.3.1943 Eanodagas, jámii 27.11.2001 Espoos. Lappi leanadáiddár 1978-83. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nils-Aslak Valkeapää dahjege Áillohaš lei sápmelaš dáiddar , diktačálli ja juoigi. Riegádii 23.3.1943 Eanodagas, jámii 27.11.2001 Espoos. Lappi leanadáiddar 1978-83.
Nils-Aslak Valkeapää dahjege Áillohaš lei sápmelaš dáiddár dáiddar, diktačálli ja juoigi. Riegádii 23.3.1943 Eanodagas, jámii 27.11.2001 Espoos. Lappi leanadáiddára 1978-83.
    • «dáiddar» ➞ [typo]
      • «dáiddár»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dáiddar,»
    • «leanadáiddar» ➞ [typo]
      • «leanadáiddára»
      • «leanadáiddár»
Nils-Aslak Valkeapää dahjege Áillohaš lei sápmelaš dáiddár dáiddar, diktačálli ja juoigi. Riegádii 23.3.1943 Eanodagas, jámii 27.11.2001 Espoos. Lappi leanadáiddára 1978-83.
Nils-Aslak Valkeapää dahjege Áillohaš lei sápmelaš dáiddár dáiddár, diktačálli ja juoigi. Riegádii 23.3.1943 Eanodagas, jámii 27.11.2001 Espoos. Lappi leanadáiddára 1978-83.
    • «dáiddar» ➞ [typo]
      • «dáiddár»
Áillohaš lei poehta/girječálli, musihkkár/juoigi, govvadáiddár ja neavttár, gii gaskkustii ja oainnusindagai sámi kultuvrra sihke našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Nuba leaige deaŧalaš ovddasteaddji sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda. Sutnje lei luondu mávssolaš. Sus eai gávdnon riikarájit. Son vánddardii miehtá máilmmi ja doalai konsearttaid ja čájálmasaid. Son lei stuorra dáiddár olggobealde Davviriikkaid. Sutnje eai lean rájit dáiddalaš ovdanbuktinmálliin ge.[1] Luondu lei Áillohačča deaŧaleamos movttidahttingáldu . Dát lea báidnan su dáidaga, beroškeahttá šáŋras. Sutnje lei jápmin maid lunddolaš oassi eallimis. Áillohaš guđii stuora ártna 40 jagi doaibmamis. Vaikko ii leat šat ieš min gaskkas, de eallá ain su vuoiŋŋalaš ja kultuvrralaš árbi su poesiija, musihka, govaid bokte – ja vel áinnas Lásságámmi ja dan barggu bokte mii galgá dás dahkkot.[2] Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Čállosat ja girjjit 1.2 Musihkka 2 Čujuhusat Áillohaš lei poehta/girječálli, musihkkár/juoigi, govvadáiddár ja neavttár, gii gaskkustii ja oainnusindagai sámi kultuvrra sihke našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Nuba leaige deaŧalaš ovddasteaddji sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda. Sutnje lei luondu mávssolaš. Sus eai gávdnon riikarájit. Son vánddardii miehtá máilmmi ja doalai konsearttaid ja čájálmasaid. Son lei stuorra dáiddár olggobealde Davviriikkaid. Sutnje eai lean rájit dáiddalaš ovdanbuktinmálliin ge.[1] Luondu lei Áillohačča deaŧaleamos movttiidahttingáldu . Dát lea báidnan su dáidaga, beroškeahttá šáŋras. Sutnje lei jápmin maid lunddolaš oassi eallimis. Áillohaš guđii stuora ártna 40 jagi doaibmamis. Vaikko ii leat šat ieš min gaskkas, de eallá ain su vuoiŋŋalaš ja kultuvrralaš árbi su poesiija, musihka, govaid bokte – ja vel áinnas Lásságámmi ja dan barggu bokte mii galgá dás dahkkot.[2] Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Čállosat ja girjjit 1.2 Musihkka 2 Čujuhusat 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Áillohaš lei poehta/girječálli, musihkkár/juoigi, govvadáiddár ja neavttár, gii gaskkustii ja oainnusindagai sámi kultuvrra sihke našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Nuba leaige deaŧalaš ovddasteaddji sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda. Sutnje lei luondu mávssolaš. Sus eai gávdnon riikarájit. Son vánddardii miehtá máilmmi ja doalai konsearttaid ja čájálmasaid. Son lei stuorra dáiddár olggobealde Davviriikkaid. Sutnje eai lean rájit dáiddalaš ovdanbuktinmálliin ge.[1] Luondu lei Áillohačča deaŧaleamos movttidahttingáldu . Dát lea báidnan su dáidaga, beroškeahttá šáŋras. Sutnje lei jápmin maid lunddolaš oassi eallimis. Áillohaš guđii stuora ártna 40 jagi doaibmamis. Vaikko ii leat šat ieš min gaskkas, de eallá ain su vuoiŋŋalaš ja kultuvrralaš árbi su poesiija, musihka, govaid bokte – ja vel áinnas Lásságámmi ja dan barggu bokte mii galgá dás dahkkot.[2] Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Čállosat ja girjjit 1.2 Musihkka 2 Čujuhusat
Áillohaš lei poehta/girječálli, musihkkár/juoigi, govvadáiddár ja neavttár, gii gaskkustii ja oainnusindagai sámi kultuvrra sihke našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Nuba leaige deaŧalaš ovddasteaddji sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda. Sutnje lei luondu mávssolaš. Sus eai gávdnon riikkarájit. Son vánddardii miehtá máilmmi ja doalai konsearttaid ja čájálmasaid. Son lei stuorra dáiddár olggobealde Davviriikkaid. Sutnje eai lean rájit dáiddalaš ovdanbuktinmálliin ge. [1] Luondu lei Áillohačča deaŧaleamos movttidahttingáldu. Dát lea báidnan su dáidaga, beroškeahttá šáŋras. Sutnje lei jápmin maid lunddolaš oassi eallimis. Áillohaš guđii stuora ártna 40 jagi doaibmamis. Vaikko ii leat šat ieš min gaskkas, de eallá ain su vuoiŋŋalaš ja kultuvrralaš árbi su poesiija, musihka, govaid bokte – ja vel áinnas Lásságámmi ja dan barggu bokte mii galgá dás dahkkot. [2] Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Čállosat ja girjjit 1.2 Musihkka 2 Čujuhusat
    • «riikarájit» ➞ [typo]
      • «riikkarájit»
      • «riikkaráját»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
    • «movttidahttingáldu .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «movttidahttingáldu.»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
    • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
      • «Sisdoallu [»
Gro Harlem Brundtland (riegádan cuoŋománu 1939 Bærumas , Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Bb). Son leai stádaministtar golmma áigodagas, álggos 1981:as , dasto 1986:as 1989:ii ja fas jagiin 1986:as 1996:ii . Son leai Norgga vuosttaš nisson stádaministtar ja dat vuosttaš nisson jođiheaddji Bargiidbellodagas jagiin 1981:as gitta 1992:ii . Gro Harlem Brundtland (riegádan cuoŋománu 1939 Bærumis , Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Bb). Son leai stádaministtar golmma áigodagas, álggos 1981:s , dasto 1986:s 1989:i ja fas jagiin 1986:s 1996:i . Son leai Norgga vuosttaš nissonstádaministtar ja dat vuosttaš nissonjođiheaddji Bargiidbellodagas jagiin 1981:s gitta 1992:i . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gro Harlem Brundtland (riegádan cuoŋománu 1939 Bærumas , Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Bb). Son leai stádaministtar golmma áigodagas, álggos 1981:as , dasto 1986:as 1989:ii ja fas jagiin 1986:as 1996:ii . Son leai Norgga vuosttaš nisson stádaministtar ja dat vuosttaš nisson jođiheaddji Bargiidbellodagas jagiin 1981:as gitta 1992:ii .
Gro Harlem Brundtland (riegádan cuoŋománu 1939 Bærumis Bærumas, Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Bb). Son leai stádaministtar golmma áigodagas, álggos 1981:s 1981:as, dasto 1986:s 1989:i ja fas jagiin 1986:s 1996:i 1996:ii. Son leai Norgga vuosttaš nisson stádaministtar ja dat vuosttaš nisson jođiheaddji Bargiidbellodagas jagiin 1981:s gitta 1992:i 1992:ii.
    • «Bærumas» ➞ [typo]
      • «Bærumis»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Bærumas,»
    • «1981:as» ➞ [typo]
      • «1981:s»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1981:as,»
    • «1986:as» ➞ [typo]
      • «1986:s»
    • «1989:ii» ➞ [typo]
      • «1989:i»
    • «1986:as» ➞ [typo]
      • «1986:s»
    • «1996:ii» ➞ [typo]
      • «1996:i»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1996:ii.»
    • «1981:as» ➞ [typo]
      • «1981:s»
    • «1992:ii» ➞ [typo]
      • «1992:i»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1992:ii.»
Gro Harlem Brundtland (riegádan cuoŋománu 1939 Bærumis Bærumas, Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Bb). Son leai stádaministtar golmma áigodagas, álggos 1981:s 1981:as, dasto 1986:s 1989:i ja fas jagiin 1986:s 1996:i 1996:ii. Son leai Norgga vuosttaš nisson stádaministtar ja dat vuosttaš nisson jođiheaddji Bargiidbellodagas jagiin 1981:s gitta 1992:i 1992:ii.
Gro Harlem Brundtland (riegádan cuoŋománu 1939 Bærumis Bærumis, Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Bb). Son leai stádaministtar golmma áigodagas, álggos 1981:s 1981:s, dasto 1986:s 1989:i ja fas jagiin 1986:s 1996:i 1996:i. Son leai Norgga vuosttaš nisson stádaministtar ja dat vuosttaš nisson jođiheaddji Bargiidbellodagas jagiin 1981:s gitta 1992:i 1992:i.
    • «Bærumas» ➞ [typo]
      • «Bærumis»
    • «1981:as» ➞ [typo]
      • «1981:s»
    • «1996:ii» ➞ [typo]
      • «1996:i»
    • «1992:ii» ➞ [typo]
      • «1992:i»
Eallin ja doaibma Eallin ja doaibma 1 No errors found
Brundtland riegádii Bærumas Gudmund Harlema nieidan. Son logai doavttirin 1963:as Oslo Universitehtas ja Master of Public Health oahpu Harvard-universitehtas USA:s 1965:as . Son barggai Dearvvašvuođadirektoráhtas 1966:as , ja leai veahkke váldodoavttirin Oslo Dearvvašvuođaráđis ( Oslo Helseråd) áigodagas 1968–1974. Jagis 1998:as válljejuvvui son generáladirekteuvran Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnnas. Dan rájes lea Brundland earret eará leamaš stivrras ON:a lávdegottis UN Foundation ja miellahttun The Elders organisašuvnnas (boarrásiid organisašuvnnas), seammás Health Policy Fellow lahttun Harvard Universitehtas. Son lea maid leamaš miellahttun High Level Panel on Threats, Challenges and Change, nammaduvvon ONa generálčállis . Jagis 2007 nammaduvvui son, okta golbmasis, ONa dálkkádatgážaldagaid spesiálasáddejuvvon olmmožin. Brundtland lea maid mielalahttun Riikkaidgaskasaš komišuvnnas mii guoská váimmusfysálaš heaittiheapmái ja ii-leavvamii. Son orru dál Frankriikkas isidiinnis Arne Olav Brundtland. Ođđajagimánus 2006:as evttohuvvui son fas vejolaš kandidáhtan ONa generálačállin. Brundtland riegádii Bærumis Gudmund Harlema nieidan. Son logai doavttirin 1963:s Oslo Universitehtas ja Master of Public Health oahpu Harvard-universitehtas USA:s 1965:s . Son barggai Dearvvašvuođadirektoráhtas 1966:s , ja leai veahkkeváldodoavttirin Oslo Dearvvašvuođaráđis ( Oslo Helseråd) áigodagas 1968–1974. Jagis 1998:s válljejuvvui son generáladirektevran Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnnas. Dan rájes lea Brundtland earret eará leamaš stivrras ON lávdegottis UN Foundation ja miellahttun The Elders organisašuvnnas (boarrásiid organisašuvnnas), seammás Health Policy Fellow lahttun Harvard Universitehtas. Son lea maid leamaš miellahttun High Level Panel on Threats, Challenges and Change, nammaduvvon ON generálačállis . Jagis 2007 nammaduvvui son, okta golbmasis, ON dálkkádatgažaldagaid spesiálasáddejuvvon olmmožin. Brundtland lea maid miellahttun Riikkaidgaskasaš kommišuvnnas mii guoská váimmusfysalaš heaittiheapmái ja ii-leavvamii. Son orru dál Frankriikkas isidiinnis Arne Olav Brundtland. Ođđajagimánus 2006:s evttohuvvui son fas vejolaš kandidáhtan ON generálačállin. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Brundtland riegádii Bærumas Gudmund Harlema nieidan. Son logai doavttirin 1963:as Oslo Universitehtas ja Master of Public Health oahpu Harvard-universitehtas USA:s 1965:as . Son barggai Dearvvašvuođadirektoráhtas 1966:as , ja leai veahkke váldodoavttirin Oslo Dearvvašvuođaráđis ( Oslo Helseråd) áigodagas 1968–1974. Jagis 1998:as válljejuvvui son generáladirekteuvran Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnnas. Dan rájes lea Brundland earret eará leamaš stivrras ON:a lávdegottis UN Foundation ja miellahttun The Elders organisašuvnnas (boarrásiid organisašuvnnas), seammás Health Policy Fellow lahttun Harvard Universitehtas. Son lea maid leamaš miellahttun High Level Panel on Threats, Challenges and Change, nammaduvvon ONa generálčállis . Jagis 2007 nammaduvvui son, okta golbmasis, ONa dálkkádatgážaldagaid spesiálasáddejuvvon olmmožin. Brundtland lea maid mielalahttun Riikkaidgaskasaš komišuvnnas mii guoská váimmusfysálaš heaittiheapmái ja ii-leavvamii. Son orru dál Frankriikkas isidiinnis Arne Olav Brundtland. Ođđajagimánus 2006:as evttohuvvui son fas vejolaš kandidáhtan ONa generálačállin.
Brundtland riegádii Bærumis Gudmund Harlema nieidan. Son logai doavttirin 1963:s Oslo universitehtas ja Master Muf Publius Mealti oahpu Harvard-universitehtas USA:s 1965:s 1965:as. Son barggai Dearvvašvuođadirektoráhtas 1966:s 1966:as, ja leai veahke váldodoavttirin Oslo Dearvvašvuođaráđis (Oslo Helgerud) áigodagas 1968–1974. Jagis 1998:s válljejuvvui son generáladirektevran Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnnas. Dan rájes lea Brundtland earret eará leamaš stivrras ON lávdegottis UN Foundation ja miellahttun The Anders organisašuvnnas (boarrásiid organisašuvnnas), seammás Mealti Policy Ellon lahttun Harvard Universitehtas. Son lea maid leamaš miellahttun High Vel Eanet on Theas, Hállenges anu Change, nammaduvvon ON generálčállis. Jagis 2007 nammaduvvui son, okta golbmasis, ON dálkkádatgažaldagain spesiálasáddejuvvon olmmožin. Brundtland lea maid mielalahttun Riikkaidgaskasaš kommišuvnnas mii guoská váimmusdásálaš heaittiheapmái ja ii-leavvamii. Son orru dál Frankriikkas isidiinnis Arne Olav Brundtland. Ođđajagimánus 2006:s evttohuvvui son fas vejolaš kandidáhtan ON generálačállin.
    • «Bærumas» ➞ [typo]
      • «Bærumis»
    • «1963:as» ➞ [typo]
      • «1963:s»
    • «Oslo Universitehtas» ➞ [typo]
      • «Oslo universitehtas»
    • «of» ➞ [typo]
      • «Muf»
      • «oč»
    • «Public» ➞ [typo]
      • «Publius»
      • «Pulli»
      • «Puglia»
    • «Health» ➞ [typo]
      • «Mealti»
      • «Vealti»
    • «1965:as» ➞ [typo]
      • «1965:s»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1965:as.»
    • «1966:as» ➞ [typo]
      • «1966:s»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1966:as,»
    • «veahkke» ➞ [typo]
      • «veahke»
      • «veahki»
      • «ceahke»
      • «deahke»
      • «veaigge»
    • «( Oslo» ➞ [space-after-paren-beg]
      • «(Oslo»
    • «Helseråd» ➞ [typo]
      • «Helgerud»
      • «Helgerød»
      • «Hellerud»
    • «1998:as» ➞ [typo]
      • «1998:s»
    • «generáladirekteuvran» ➞ [typo]
      • «generáladirektevran»
    • «Brundland» ➞ [typo]
      • «Brundtland»
      • «Brundtlanda»
      • «Brunlan»
      • «Sundland»
      • «Brunilan»
      • «Bruland»
    • «ON:a» ➞ [typo]
      • «ON»
    • «Elders» ➞ [typo]
      • «Anders»
    • «Health» ➞ [typo]
      • «Mealti»
      • «Vealti»
    • «Fellow» ➞ [typo]
      • «Ellon»
    • «Level» ➞ [typo]
      • «Vel»
      • «Regel»
      • «Levet»
      • «Vevvel»
      • «Seđel»
      • «Kável»
      • «Seveš»
      • «Sekel»
      • «Rekel»
      • «Ceveš»
    • «Panel» ➞ [typo]
      • «Eanet»
    • «Threats» ➞ [typo]
      • «Theas»
    • «Challenges» ➞ [typo]
      • «Hállenges»
      • «Jallenges»
      • «Vallenges»
      • «Skallenges»
      • «Sallenges»
      • «Gallenges»
      • «Njallenges»
    • «and» ➞ [typo]
      • «anu»
      • «att»
    • «ONa» ➞ [typo]
      • «ON»
    • «generálčállis .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «generálčállis.»
    • «ONa» ➞ [typo]
      • «ON»
    • «dálkkádatgážaldagaid» ➞ [typo]
      • «dálkkádatgažaldagain»
    • «komišuvnnas» ➞ [typo]
      • «kommišuvnnas»
    • «váimmusfysálaš» ➞ [typo]
      • «váimmusdásálaš»
      • «váimmuslasálaš»
    • «2006:as» ➞ [typo]
      • «2006:s»
    • «ONa» ➞ [typo]
      • «ON»
Brundtland riegádii Bærumis Gudmund Harlema nieidan. Son logai doavttirin 1963:s Oslo universitehtas ja Master Muf Publius Mealti oahpu Harvard-universitehtas USA:s 1965:s 1965:as. Son barggai Dearvvašvuođadirektoráhtas 1966:s 1966:as, ja leai veahke váldodoavttirin Oslo Dearvvašvuođaráđis (Oslo Helgerud) áigodagas 1968–1974. Jagis 1998:s válljejuvvui son generáladirektevran Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnnas. Dan rájes lea Brundtland earret eará leamaš stivrras ON lávdegottis UN Foundation ja miellahttun The Anders organisašuvnnas (boarrásiid organisašuvnnas), seammás Mealti Policy Ellon lahttun Harvard Universitehtas. Son lea maid leamaš miellahttun High Vel Eanet on Theas, Hállenges anu Change, nammaduvvon ON generálčállis. Jagis 2007 nammaduvvui son, okta golbmasis, ON dálkkádatgažaldagain spesiálasáddejuvvon olmmožin. Brundtland lea maid mielalahttun Riikkaidgaskasaš kommišuvnnas mii guoská váimmusdásálaš heaittiheapmái ja ii-leavvamii. Son orru dál Frankriikkas isidiinnis Arne Olav Brundtland. Ođđajagimánus 2006:s evttohuvvui son fas vejolaš kandidáhtan ON generálačállin.
Brundtland riegádii Bærumis Gudmund Harlema nieidan. Son logai doavttirin 1963:s Oslo universitehtas ja Master Muf Publius Mealti oahpu Harvard-universitehtas USA:s 1965:s 1965:s. Son barggai Dearvvašvuođadirektoráhtas 1966:s 1966:s, ja leai veahke váldodoavttirin Oslo Dearvvašvuođaráđis (Oslo Helgerud) áigodagas 1968–1974. Jagis 1998:s válljejuvvui son generáladirektevran Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnnas. Dan rájes lea Brundtland earret eará leamaš stivrras ON lávdegottis UN Foundation ja miellahttun The Anders organisašuvnnas (boarrásiid organisašuvnnas), seammás Mealti Policy Ellon lahttun Harvard Universitehtas. Son lea maid leamaš miellahttun High Vel Eanet on Theas, Hállenges anu Change, nammaduvvon ON generálčállis. Jagis 2007 nammaduvvui son, okta golbmasis, ON dálkkádatgažaldagain spesiálasáddejuvvon olmmožin. Brundtland lea maid mielalahttun Riikkaidgaskasaš kommišuvnnas mii guoská váimmusdásálaš heaittiheapmái ja ii-leavvamii. Son orru dál Frankriikkas isidiinnis Arne Olav Brundtland. Ođđajagimánus 2006:s evttohuvvui son fas vejolaš kandidáhtan ON generálačállin.
    • «1965:as» ➞ [typo]
      • «1965:s»
    • «1966:as» ➞ [typo]
      • «1966:s»
Norgga Sámeráđđi ásahuvvui jagis 1964 ráđđeaddi orgánan norgga eiseváldiide sápmelaš gažaldagaide ja áššiide. Ráđis leat 18 miellahtu nammaduvvon sámi organisašuvnnaid evttohusaid vuođul. Ráđis leai sierra hálddahus Kárášjogas. Norgga Sámeráđđi bođii dalá Finnmárkku Sámi ráđi sadjái. Norgga Sámeráđđi leai ráđđeaddi eiseváldiide stáhtas, filkagielddain ja gielddain. Jagis 1975 šattai ráđđi maid alimus bearráigeahččaneiseváldin dan ođđaásahuvvon ovddidanfondii mii gokčá sámi ássanguovlluid, ja jahkásaččat ráđđi dieđihii Ráđđehussii foandda doaimmas. Norgga Sámeráđđi loahpahuvvui jagis 1989, Sámedikke sadjái. Ráđi hálddahus sirdui Sámediggái. Sámi iešmearrideapmi Norgga Sámeráđđi ásahuvvui jagis 1964 ráđđeaddi orgánan norgga eiseválddiide sápmelaš gažaldagaide ja áššiide. Ráđis leat 18 miellahtu nammaduvvon sámi organisašuvnnaid evttohusaid vuođul. Ráđis leai sierra hálddahus Kárášjogas. Norgga Sámeráđđi bođii dalá Finnmárkku Sámi ráđi sadjái. Norgga Sámeráđđi leai ráđđeaddi eiseválddiide stáhtas, fylkkagielddain ja gielddain. Jagis 1975 šattai ráđđi maid alimus bearráigeahččaneiseváldin dan ođđaásahuvvon ovddidanfondii mii gokčá sámi ássanguovlluid, ja jahkásaččat ráđđi dieđihii Ráđđehussii foandda doaimmas. Norgga Sámeráđđi loahpahuvvui jagis 1989, Sámedikke sadjái. Ráđi hálddahus sirdui Sámediggái. Sámi iešmearrideapmi 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Norgga Sámeráđđi ásahuvvui jagis 1964 ráđđeaddi orgánan norgga eiseváldiide sápmelaš gažaldagaide ja áššiide. Ráđis leat 18 miellahtu nammaduvvon sámi organisašuvnnaid evttohusaid vuođul. Ráđis leai sierra hálddahus Kárášjogas. Norgga Sámeráđđi bođii dalá Finnmárkku Sámi ráđi sadjái. Norgga Sámeráđđi leai ráđđeaddi eiseváldiide stáhtas, filkagielddain ja gielddain. Jagis 1975 šattai ráđđi maid alimus bearráigeahččaneiseváldin dan ođđaásahuvvon ovddidanfondii mii gokčá sámi ássanguovlluid, ja jahkásaččat ráđđi dieđihii Ráđđehussii foandda doaimmas. Norgga Sámeráđđi loahpahuvvui jagis 1989, Sámedikke sadjái. Ráđi hálddahus sirdui Sámediggái. Sámi iešmearrideapmi
Norgga Sámeráđđi ásahuvvui jagis 1964 ráđđeaddi orgánan norgga eiseválddiide sápmelaš gažaldagaide ja áššiide. Ráđis leat 18 miellahtu nammaduvvon sámi organisašuvnnaid evttohusaid vuođul. Ráđis leai sierra hálddahus Kárášjogas. Norgga Sámeráđđi bođii dalá Finnmárkku Sámi ráđi sadjái. Norgga Sámeráđđi leai ráđđeaddi eiseválddiide stáhtas, filkagielddain ja gielddain. Jagis 1975 šattai ráđđi maid alimus bearráigeahččaneiseváldin dan ođđaásahuvvon ovddidanfondii mii gokčá sámi ássanguovlluid, ja jahkásaččat ráđđi dieđihii Ráđđehussii foandda doaimmas. Norgga Sámeráđđi loahpahuvvui jagis 1989, Sámedikke sadjái. Ráđi hálddahus sirdui Sámediggái. Sámi iešmearrideapmi
    • «eiseváldiide» ➞ [typo]
      • «eiseválddiide»
      • «eisseválddiide»
    • «eiseváldiide» ➞ [typo]
      • «eiseválddiide»
      • «eisseválddiide»
Áltá-riiddu boađus leai ahte buot sámi áššit 1980 rájes oktiičaskojedje ja koordinerejuvvojedje (dalá) Gieldda- ja bargodepartemeanttas. Seammás mearriduvvui ahte Norgga Sámeráđi jahkedieđáhusat galge ovdánbuktot Sámediggái, oktain Sámi Ovddidanfoandda jahkedieđáhusain. Norgga Sámeráđđái sirdui váldi juogadit stáhtalaš ruhtadoarjagiid sámi organisašuvnnaide, ealáhusaide ja eará. Áltá-riiddu boađus leai ahte buot sámi áššit 1980 rájes oktiičaskojedje ja koordinerejuvvojedje (dalá) Gieldda- ja bargodepartemeanttas. Seammás mearriduvvui ahte Norgga Sámeráđi jahkedieđáhusat galge ovdanbuktot Sámediggái, oktan Sámi Ovddidanfoandda jahkedieđáhusain. Norgga Sámeráđđái sirdui váldi juogadit stáhtalaš ruhtadoarjagiid sámi organisašuvnnaide, ealáhusaide ja eará. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Áltá-riiddu boađus leai ahte buot sámi áššit 1980 rájes oktiičaskojedje ja koordinerejuvvojedje (dalá) Gieldda- ja bargodepartemeanttas. Seammás mearriduvvui ahte Norgga Sámeráđi jahkedieđáhusat galge ovdánbuktot Sámediggái, oktain Sámi Ovddidanfoandda jahkedieđáhusain. Norgga Sámeráđđái sirdui váldi juogadit stáhtalaš ruhtadoarjagiid sámi organisašuvnnaide, ealáhusaide ja eará.
Áltá-riiddu boađus leai ahte buot sámi áššit 1980 rájes oktiičaskojedje ja koordinerejuvvojedje (dalá) 😱 ja bargodepartemeanttas. Seammás mearriduvvui ahte Norgga Sámeráđi jahkedieđáhusat galge 😱 Sámediggái, oktan Sámi Ovddidanfoandda jahkedieđáhusain. Norgga Sámeráđđái sirdui váldi juogadit stáhtalaš ruhtadoarjagiid sámi organisašuvnnaide, ealáhusaide ja eará.
    • «Gieldda-» ➞ [typo]
      • «ovdánbuktot» ➞ [typo]
        • «oktain» ➞ [typo]
          • «oktan»
Áltá-riiddu boađus leai ahte buot sámi áššit 1980 rájes oktiičaskojedje ja koordinerejuvvojedje (dalá) ja bargodepartemeanttas. Seammás mearriduvvui ahte Norgga Sámeráđi jahkedieđáhusat galge Sámediggái, oktan Sámi Ovddidanfoandda jahkedieđáhusain. Norgga Sámeráđđái sirdui váldi juogadit stáhtalaš ruhtadoarjagiid sámi organisašuvnnaide, ealáhusaide ja eará.
Áltá-riiddu boađus leai ahte buot sámi áššit 1980 rájes oktiičaskojedje ja koordinerejuvvojedje (dalá) ja bargodepartemeanttas. Seammás mearriduvvui ahte Norgga Sámeráđi jahkedieđáhusat galge Sámediggái, oktan Sámi Ovddidanfoandda jahkedieđáhusain. Norgga Sámeráđđái sirdui váldi juogadit stáhtalaš ruhtadoarjagiid sámi organisašuvnnaide, ealáhusaide ja eará.
    • «)  ja» ➞ [double-space-before]
      • «) ja»
    • «galge  Sámediggái» ➞ [double-space-before]
      • «galge Sámediggái»
      • «Galge Sámediggái»
Einar Henry Gerhardsen (riegádan miessemánu 10.b. 1897 Asker:is Norggas, namainis Einar Henry Olsen, jápmán čakčamánu 19. beaivve 1987) leai norgga politihkkár gii ovddastii Bargiidbellodaga. Son leai Norgga stádaministtarin jagi 1945 rájes gitta 1951 rádjai, 1955 rájes 1963 rádjai ja 1963 rájes 1965 rádjai. Norggas dovdet su buddestatnamain «landsfaderen», mii mearkkaša riikkaáhččin, ja son namuhuvvo okta váldoolmmožin huksemis norgga velferdsstáhta mii viidugođii nuppi máilmme soađi maŋŋá. Ovddasteamit 1897–1940 Einar Henry Gerhardsen (riegádan miessemánu 10.b. 1897 Askeris Norggas, namainis Einar Henry Olsen, jápmán čakčamánu 19. beaivve 1987) leai norgga politihkkár gii ovddastii Bargiidbellodaga. Son leai Norgga stádaministtarin jagi 1945 rájes gitta 1951 rádjai, 1955 rájes 1963 rádjai ja 1963 rájes 1965 rádjai. Norggas dovdet su buddestatnamain «landsfaderen», mii mearkkaša riikkaáhččin, ja son namuhuvvo oktan váldoolmmožin huksemis norgga velferdsstáhta mii viidugođii nuppi máilmmisoađi maŋŋá. Ovddasteamit 1897–1940 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Einar Henry Gerhardsen (riegádan miessemánu 10.b. 1897 Asker:is Norggas, namainis Einar Henry Olsen, jápmán čakčamánu 19. beaivve 1987) leai norgga politihkkár gii ovddastii Bargiidbellodaga. Son leai Norgga stádaministtarin jagi 1945 rájes gitta 1951 rádjai, 1955 rájes 1963 rádjai ja 1963 rájes 1965 rádjai. Norggas dovdet su buddestatnamain «landsfaderen», mii mearkkaša riikkaáhččin, ja son namuhuvvo okta váldoolmmožin huksemis norgga velferdsstáhta mii viidugođii nuppi máilmme soađi maŋŋá. Ovddasteamit 1897–1940
Einar Henry Gerhardsen (riegádan miessemánu 10. b. 1897 Askeris Norggas, namainis Einar Henry Olsen, jápmán čakčamánu 19. beaivve 1987) leai norgga politihkkár gii ovddastii Bargiidbellodaga. Son leai Norgga stádaministtarin jagi 1945 rájes gitta 1951 rádjai, 1955 rájes 1963 rádjai ja 1963 rájes 1965 rádjai. Norggas dovdet su buddestatnamain ”landsfaderenlandsfaderenlandsfaderen”, mii mearkkaša riikkaáhččin, ja son namuhuvvo okta váldoolmmožin huksemis norgga 😱 mii viidugođii nuppi máilmmisoađi maŋŋá. Ovddasteamit 1897–1940
    • «10.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «10. b.»
    • «Asker:is» ➞ [typo]
      • «Askeris»
    • ««» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”landsfaderen»
    • «»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «landsfaderen”»
    • «velferdsstáhta» ➞ [typo]
      • «máilmme soađi» ➞ [msyn-compound]
        • «máilmmisoađi»
Einar Henry Gerhardsen (riegádan miessemánu 10. b. 1897 Askeris Norggas, namainis Einar Henry Olsen, jápmán čakčamánu 19. beaivve 1987) leai norgga politihkkár gii ovddastii Bargiidbellodaga. Son leai Norgga stádaministtarin jagi 1945 rájes gitta 1951 rádjai, 1955 rájes 1963 rádjai ja 1963 rájes 1965 rádjai. Norggas dovdet su buddestatnamain ”landsfaderenlandsfaderenlandsfaderen”, mii mearkkaša riikkaáhččin, ja son namuhuvvo okta váldoolmmožin huksemis norgga mii viidugođii nuppi máilmmisoađi maŋŋá. Ovddasteamit 1897–1940
Einar Henry Gerhardsen (riegádan miessemánu 10. b. 1897 Askeris Norggas, namainis Einar Henry Olsen, jápmán čakčamánu 19. beaivve 1987) leai norgga politihkkár gii ovddastii Bargiidbellodaga. Son leai Norgga stádaministtarin jagi 1945 rájes gitta 1951 rádjai, 1955 rájes 1963 rádjai ja 1963 rájes 1965 rádjai. Norggas dovdet su buddestatnamain ”😱”, mii mearkkaša riikkaáhččin, ja son namuhuvvo okta váldoolmmožin huksemis norgga mii viidugođii nuppi máilmmisoađi maŋŋá. Ovddasteamit 1897–1940
    • «landsfaderenlandsfaderenlandsfaderen» ➞ [typo]
      • «norgga  mii» ➞ [double-space-before]
        • «norgga mii»
Son leai riegádan Askeris, rodemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Werna:in (Nieidavuođanamma: Christie) ja sutnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son guovddáš stivralahttu Norgga Kommunisttálaš Nuoraidsearvvis, Norges Kommunistiske Ungdomsforbund. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbelloga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggendihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945 Son leai riegádan Askeris, rodemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Wernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son guovddáš stivralahttu Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, Norges Kommunistiske Ungdomsforbund. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son leai riegádan Askeris, rodemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Werna:in (Nieidavuođanamma: Christie) ja sutnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son guovddáš stivralahttuguovddáš stivralahttu Norgga Kommunisttálaš Nuoraidsearvvis, Norges Kommunistiske Ungdomsforbund. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbelloga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggendihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son 😱guovddášstivrralahttu Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, 😱 😱 😱. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «rodemeaštára» ➞ [typo]
      • «ruddemeaštára»
      • «rudnemeaštára»
      • «rufemeaštára»
      • «runemeaštára»
      • «rođomeaštára»
      • «čođemeaštára»
      • «rođumeaštára»
      • «motemeaštára»
      • «rožemeaštára»
      • «jodemeaštára»
    • «Werna:in» ➞ [typo]
      • «Bernain»
      • «Cernain»
      • «Weenain»
      • «Bernauin»
      • «Pernaain»
      • «Sernain»
    • «sutnos» ➞ [typo]
      • «sudnos»
    • «guovddáš stivralahttu» ➞ [msyn-compound]
      • «guovddáš stivralahttu» ➞ [msyn-wrong-case-stivrra]
        • «guovddášstivrralahttu»
      • «Kommunisttálaš» ➞ [typo]
        • «Kommunisttalaš»
      • «Norges» ➞ [typo]
        • «Kommunistiske» ➞ [typo]
          • «Ungdomsforbund» ➞ [typo]
            • «Bargiidbelloga» ➞ [typo]
              • «Bargiidbellodaga»
            • «ceggendihte» ➞ [msyn-unspace-compound]
              • «ceggen dihte»
              • «ceggen dihtii»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «son  Norgga» ➞ [double-space-before]
      • «son Norgga»
      • «Son Norgga»
    • «,   .» ➞ [double-space-before]
      • «, .»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis,. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis,. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis,. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis,. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis,. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis,. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis,. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis,. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Moadde beaivve maŋŋá go soahti buollái searvvai Gerhardsen ráđđehussii, mii báhtarii davásguvlui riikkas. Son oaččui ovddasvástádusa sirdit Norgga Báŋkku golliid davás, Moldes Romsii. Go geassemánus máhcai Osloi de jođihii son muhtun áigge Bargiidbellodaga, muhto moadde beaivve maŋŋá gilde duiskalaččat su politihkkemis riikkadásis. Dattege nammaduvvui son Bargiidbellodaga doaibmi jođiheaddjin riikkačoahkkimis suoidnemánu 6.beaivve 1940 rájes. Son jotkkii seammás su gielddapolitihkálaš barggu, ja borgemánu 15.beaivve šattai son sátnejođiheaddjin. Nuba máŋgii Gestapo dutkkahedje su. Borgemánu 26. beaivve jagis 1940 bággehallui duiskalaččain geassádit sátnejođiheaddjin. Son leai sisabahkkenjagi álggahan ovttasbarggu Duiskkain, mat hilgo su ovttasbargovuogi. Dan maŋŋá máhcai son geaidnobargin ja seammás searvvai vuosttildanbargui, man sivai biddjui giddagassii Norggas, ja sáddejuvvui maid Duiskii konsentrasjonsleirii jagis 1942 gos čohkkái 2 jagi, man maŋŋá čohkkái vel jagi giddagasas Grini fáŋgaleairras jagi 1945 rádjai. Dattege čohkkádettiin giddagasas son hutkkai Bargiidbellodaga soađimaŋŋápolitihka ja mo dát politihkálaš bargu galggašii šaddat Norggas friddjavuođa maŋŋá. Ráfi ja čoagganeapmi 1945 Moadde beaivve maŋŋá go soahti buollái searvvai Gerhardsen ráđđehussii, mii báhtarii davás guvlui riikkas. Son oaččui ovddasvástádusa sirdit Norgga Báŋkku golliid davás, Moldes Romsii. Go geassemánus máhcai Osloi de jođihii son muhtun áigge Bargiidbellodaga, muhto moadde beaivve maŋŋá gilde duiskalaččat su politihkkemis riikkadásis. Dattege nammaduvvui son Bargiidbellodaga doaibmi jođiheaddjin riikkačoahkkimis suoidnemánu 6.beaivve 1940 rájes. Son jotkkii seammás su gielddapolitihkalaš barggu, ja borgemánu 15.beaivve šattai son sátnejođiheaddjin. Nuba máŋgii Gestapo dutkkahedje su. Borgemánu 26. beaivve jagis 1940 bággehallui duiskalaččain geassádit sátnejođiheaddjin. Son leai sisabahkkenjagi álggahan ovttasbarggu Duiskkain, mat hilgo su ovttasbargovuogi. Dan maŋŋá máhcai son geaidnobargin ja seammás searvvai vuosttildanbargui, man sivas biddjui giddagassii Norggas, ja sáddejuvvui maid Duiskii konsentrašunleirii jagis 1942 gos čohkkái 2 jagi, man maŋŋá čohkkái vel jagi giddagasas Grini fáŋgaleairras jagi 1945 rádjai. Dattege čohkkádettiin giddagasas son hutkkai Bargiidbellodaga soađimaŋŋápolitihka ja mo dát politihkalaš bargu galggašii šaddat Norggas friddjavuođa maŋŋá. Ráfi ja čoagganeapmi 1945 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Moadde beaivve maŋŋá go soahti buollái searvvai Gerhardsen ráđđehussii, mii báhtarii davásguvlui riikkas. Son oaččui ovddasvástádusa sirdit Norgga Báŋkku golliid davás, Moldes Romsii. Go geassemánus máhcai Osloi de jođihii son muhtun áigge Bargiidbellodaga, muhto moadde beaivve maŋŋá gilde duiskalaččat su politihkkemis riikkadásis. Dattege nammaduvvui son Bargiidbellodaga doaibmi jođiheaddjin riikkačoahkkimis suoidnemánu 6.beaivve 1940 rájes. Son jotkkii seammás su gielddapolitihkálaš barggu, ja borgemánu 15.beaivve šattai son sátnejođiheaddjin. Nuba máŋgii Gestapo dutkkahedje su. Borgemánu 26. beaivve jagis 1940 bággehallui duiskalaččain geassádit sátnejođiheaddjin. Son leai sisabahkkenjagi álggahan ovttasbarggu Duiskkain, mat hilgo su ovttasbargovuogi. Dan maŋŋá máhcai son geaidnobargin ja seammás searvvai vuosttildanbargui, man sivai biddjui giddagassii Norggas, ja sáddejuvvui maid Duiskii konsentrasjonsleirii jagis 1942 gos čohkkái 2 jagi, man maŋŋá čohkkái vel jagi giddagasas Grini fáŋgaleairras jagi 1945 rádjai. Dattege čohkkádettiin giddagasas son hutkkai Bargiidbellodaga soađimaŋŋápolitihka ja mo dát politihkálaš bargu galggašii šaddat Norggas friddjavuođa maŋŋá. Ráfi ja čoagganeapmi 1945
Moadde beaivve maŋŋá go soahti buollái searvvai Gerhardsen ráđđehussii, mii báhtarii davás guvlui riikkas. Son oaččui ovddasvástádusa sirdit Norgga Báŋkku golliid davás, Moldes Romsii. Go geassemánus máhcai Osloi de jođihii son muhtun áigge Bargiidbellodaga, muhto moadde beaivve maŋŋá gilde duiskalaččat su politihkkemis riikkadásis. Dattege nammaduvvui son Bargiidbellodaga doaibmi jođiheaddjin riikkačoahkkimis suoidnemánu 6. beaivve 1940 rájes. Son jotkkii seammás su gielddapolitihkalaš barggu, ja borgemánu 15. beaivve šattai son sátnejođiheaddjin. Nuba máŋgii Gestapo dutkkahedje su. Borgemánu 26. beaivve jagis 1940 bággehallui duiskalaččain geassádit sátnejođiheaddjin. Son leai sisabahkkenjagi álggahan ovttasbarggu Duiskkain, mat hilgo su ovttasbargovuogi. Dan maŋŋá máhcai son geaidnobargin ja seammás searvvai vuosttildanbargui, man sivvan biddjui giddagassii Norggas, ja sáddejuvvui maid Duiskii 😱 jagis 1942 gos čohkkái 2 jagi, man maŋŋá čohkkái vel jagi giddagasas Grini fáŋgaleairras jagi 1945 rádjai. Dattege čohkkádettiin giddagasas son hutkkai Bargiidbellodaga soagihaŋŋápolitihka ja mo dát politihkalaš bargu galggašii šaddat Norggas friddjavuođa maŋŋá. Ráfi ja čoagganeapmi 1945
    • «davásguvlui» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «davás guvlui»
    • «6.beaivve» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6. beaivve»
    • «gielddapolitihkálaš» ➞ [typo]
      • «gielddapolitihkalaš»
    • «15.beaivve» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «15. beaivve»
    • «sivai» ➞ [typo]
      • «sivvan»
      • «sivva»
      • «sivaid»
      • «sivas»
      • «siđvái»
      • «siva»
    • «konsentrasjonsleirii» ➞ [typo]
      • «soađimaŋŋápolitihka» ➞ [typo]
        • «soagihaŋŋápolitihka»
        • «soagimaŋŋepolitihka»
        • «soagimaŋŋopolitihka»
      • «politihkálaš» ➞ [typo]
        • «politihkalaš»
Moadde beaivve maŋŋá go soahti buollái searvvai Gerhardsen ráđđehussii, mii báhtarii davás guvlui riikkas. Son oaččui ovddasvástádusa sirdit Norgga Báŋkku golliid davás, Moldes Romsii. Go geassemánus máhcai Osloi de jođihii son muhtun áigge Bargiidbellodaga, muhto moadde beaivve maŋŋá gilde duiskalaččat su politihkkemis riikkadásis. Dattege nammaduvvui son Bargiidbellodaga doaibmi jođiheaddjin riikkačoahkkimis suoidnemánu 6. beaivve 1940 rájes. Son jotkkii seammás su gielddapolitihkalaš barggu, ja borgemánu 15. beaivve šattai son sátnejođiheaddjin. Nuba máŋgii Gestapo dutkkahedje su. Borgemánu 26. beaivve jagis 1940 bággehallui duiskalaččain geassádit sátnejođiheaddjin. Son leai sisabahkkenjagi álggahan ovttasbarggu Duiskkain, mat hilgo su ovttasbargovuogi. Dan maŋŋá máhcai son geaidnobargin ja seammás searvvai vuosttildanbargui, man sivvan biddjui giddagassii Norggas, ja sáddejuvvui maid Duiskii jagis 1942 gos čohkkái 2 jagi, man maŋŋá čohkkái vel jagi giddagasas Grini fáŋgaleairras jagi 1945 rádjai. Dattege čohkkádettiin giddagasas son hutkkai Bargiidbellodaga soagihaŋŋápolitihka ja mo dát politihkalaš bargu galggašii šaddat Norggas friddjavuođa maŋŋá. Ráfi ja čoagganeapmi 1945
Moadde beaivve maŋŋá go soahti buollái searvvai Gerhardsen ráđđehussii, mii báhtarii davás guvlui riikkas. Son oaččui ovddasvástádusa sirdit Norgga Báŋkku golliid davás, Moldes Romsii. Go geassemánus máhcai Osloi de jođihii son muhtun áigge Bargiidbellodaga, muhto moadde beaivve maŋŋá gilde duiskalaččat su politihkkemis riikkadásis. Dattege nammaduvvui son Bargiidbellodaga doaibmi jođiheaddjin riikkačoahkkimis suoidnemánu 6. beaivve 1940 rájes. Son jotkkii seammás su gielddapolitihkalaš barggu, ja borgemánu 15. beaivve šattai son sátnejođiheaddjin. Nuba máŋgii Gestapo dutkkahedje su. Borgemánu 26. beaivve jagis 1940 bággehallui duiskalaččain geassádit sátnejođiheaddjin. Son leai sisabahkkenjagi álggahan ovttasbarggu Duiskkain, mat hilgo su ovttasbargovuogi. Dan maŋŋá máhcai son geaidnobargin ja seammás searvvai vuosttildanbargui, man sivvan biddjui giddagassii Norggas, ja sáddejuvvui maid Duiskii jagis 1942 gos čohkkái 2 jagi, man maŋŋá čohkkái vel jagi giddagasas Grini fáŋgaleairras jagi 1945 rádjai. Dattege čohkkádettiin giddagasas son hutkkai Bargiidbellodaga soagihaŋŋápolitihka ja mo dát politihkalaš bargu galggašii šaddat Norggas friddjavuođa maŋŋá. Ráfi ja čoagganeapmi 1945
    • «Duiskii  jagis» ➞ [double-space-before]
      • «Duiskii jagis»
Einar Gerhardsen jotkkii Bargiidbellodaga jođiheaddjin friddjavuođa maŋŋá. Jođiheaddjin norgga stuorámus bellodagas šattai su bargun jođihit politihkálaš bellodagaid ovttasbargolávdegotti maŋŋá nuppi máilmmesoađi . Lávdegotti bargun leai gávdnat sisdoalu oktasašprográmmii mii galggai dahkat ovttasbargovuođu politihkálaš bellodagaid gaskkas ođđasis huksemis Norgga. Einar Gerhardsen jotkkii Bargiidbellodaga jođiheaddjin friddjavuođa maŋŋá. Jođiheaddjin norgga stuorámus bellodagas šattai su bargun jođihit politihkalaš bellodagaid ovttasbargolávdegotti maŋŋá nuppi máilmmisoađi . Lávdegotti bargun leai gávdnat sisdoalu oktasašprográmmii mii galggai dahkat ovttasbargovuođu politihkalaš bellodagaid gaskkas ođđasis huksemis Norgga. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Einar Gerhardsen jotkkii Bargiidbellodaga jođiheaddjin friddjavuođa maŋŋá. Jođiheaddjin norgga stuorámus bellodagas šattai su bargun jođihit politihkálaš bellodagaid ovttasbargolávdegotti maŋŋá nuppi máilmmesoađi . Lávdegotti bargun leai gávdnat sisdoalu oktasašprográmmii mii galggai dahkat ovttasbargovuođu politihkálaš bellodagaid gaskkas ođđasis huksemis Norgga.
Einar Gerhardsen jotkkii Bargiidbellodaga jođiheaddjin friddjavuođa maŋŋá. Jođiheaddjin norgga stuorámus bellodagas šattai su bargun jođihit politihkalaš bellodagaid ovttasbargolávdegotti maŋŋá nuppi máilmmisoađi máilmmesoađi. Lávdegotti bargun leai gávdnat sisdoalu oktasašprográmmii mii galggai dahkat ovttasbargovuođu politihkalaš bellodagaid gaskkas ođđasis huksemis Norgga.
    • «politihkálaš» ➞ [typo]
      • «politihkalaš»
    • «máilmmesoađi» ➞ [typo]
      • «máilmmisoađi»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «máilmmesoađi.»
    • «politihkálaš» ➞ [typo]
      • «politihkalaš»
Einar Gerhardsen jotkkii Bargiidbellodaga jođiheaddjin friddjavuođa maŋŋá. Jođiheaddjin norgga stuorámus bellodagas šattai su bargun jođihit politihkalaš bellodagaid ovttasbargolávdegotti maŋŋá nuppi máilmmisoađi máilmmesoađi. Lávdegotti bargun leai gávdnat sisdoalu oktasašprográmmii mii galggai dahkat ovttasbargovuođu politihkalaš bellodagaid gaskkas ođđasis huksemis Norgga.
Einar Gerhardsen jotkkii Bargiidbellodaga jođiheaddjin friddjavuođa maŋŋá. Jođiheaddjin norgga stuorámus bellodagas šattai su bargun jođihit politihkalaš bellodagaid ovttasbargolávdegotti maŋŋá nuppi máilmmisoađi máilmmisoađi. Lávdegotti bargun leai gávdnat sisdoalu oktasašprográmmii mii galggai dahkat ovttasbargovuođu politihkalaš bellodagaid gaskkas ođđasis huksemis Norgga.
    • «máilmmesoađi» ➞ [typo]
      • «máilmmisoađi»
Johan Nygaardsvold (riegádan čakčamánu 6.beaivve 1879, jápmán njukčamánu 13.beaivve 1952), leai maid dovddusin Gubben namain, leai norgga bargiidbellodagapolitihkkár , párlamentáralaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradikkejovkui jagiin 1932-1935 ja stádaministtarin áigodagas 1935-1945. Maŋŋá go ráđđehus bággehallui guođđit Norgga geassemánus 1940, de jođihii son eksiilaráđđehusa Londonis gitta 1945 giđa rádjai. Son ásahii dan nuppi norgga ráđđehusa mas leai vuođđu Norgga Bargiidbellodahkii njukčamánu 20.b. 1935, maŋŋá go bellodat leai dahkan dan nu gohčoduvvon Heahtesoabadallama Boanddaidbeloodagain /Bondepartiet. Jagi 1910 álbmotlogahallama dieđuid vuođul fárrii son USA:ii jagis 1902 ja fas máhcai Norgii jagis 1907. Doppe son barggai ruovdemáđibargin ja ásai Spokane gávpogis.[1] Go duiskalaččat bahkkejedje Norgii cuoŋománu 9.beaivve 1940, de báhtarii son vuos Hamar gávpogii, dasto Elverum:ii su ráđđehusain ja loahpas London:ii geassemánu 7.beaivve. Doppe son jođihii dan nu gohčoduvvon Londonráđđehusa gitta miessemánu 31.beaivve jagi 1945 rádjai. Son guđii virggistis geassemánu 25.beaivve jagis 1945. Friddjavuođa maŋŋá oaččui son ja su ráđđehus garra cuiggodeami váilevaš suodjalusráhkkaneamis ja dan mo gieđahalle go Norgii bahkkejedje. Jagi 1945 Guorahallankommišuvnda gávnnahedje gaskaboddosaččat sin rápporttas ahte Stuorradiggái ahte vaikko vel eai sáhttán Nygaardsvold:a luvvet dan ovddasvástádusas, man váilevaččat leai ráhkkanuvvon soahtái sihke ovdal ja maŋŋil, de goit fertii son rámiduvvot su barggus Stuorrabritannias soahtejagiin. Go su ráđđehus eretgeassádii , juolludii Stuorradiggi Nygaardsvoldii gudnebálkká. Son maid fitnii erenoamaš barggus ovddas boargármedálja gollis jagis 1949. Johan Nygaardsvold (riegádan čakčamánu 6.beaivve 1879, jápmán njukčamánu 13.beaivve 1952), leai maid dovddusin Gubben namain, leai norgga bargiidbellodatpolitihkkár , parlamentáralaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradiggejovkui jagiin 1932-1935 ja stádaministtarin áigodagas 1935-1945. Maŋŋá go ráđđehus bággehalai guođđit Norgga geassemánus 1940, de jođihii son eksiilaráđđehusa Londonis gitta 1945 giđa rádjai. Son ásahii dan nuppi norgga ráđđehusa mas leai vuođđu Norgga Bargiidbellodahkii njukčamánu 20.b. 1935, maŋŋá go bellodat leai dahkan dan nu gohčoduvvon Heahtesoabadallama Boanddaidbellodagain /Bondepartiet. Jagi 1910 álbmotlogahallama dieđuid vuođul fárrii son USA:i jagis 1902 ja fas máhcai Norgii jagis 1907. Doppe son barggai ruovdemáđiibargin ja ásai Spokane gávpogis.[1] Go duiskalaččat bahkkejedje Norgii cuoŋománu 9.beaivve 1940, de báhtarii son vuos Hamar gávpogii, dasto Elverumii iežas ráđđehusain ja loahpas Londonii geassemánu 7.beaivve. Doppe son jođihii dan nu gohčoduvvon Londonráđđehusa gitta miessemánu 31.beaivve jagi 1945 rádjai. Son guđii virggistis geassemánu 25.beaivve jagis 1945. Friddjavuođa maŋŋá oaččui son ja su ráđđehus garra cuiggodeami váilevaš suodjalusráhkkaneamis ja dan mo gieđahalle go Norgii bahkkejedje. Jagi 1945 Guorahallankommišuvdna gávnnahedje gaskaboddosaččat iežaset rapporttas ahte Stuorradiggái ahte vaikko vel eai sáhttán Nygaardsvolda luvvet dan ovddasvástádusas, man váilevaččat leai ráhkkanuvvon soahtái sihke ovdal ja maŋŋil, de goit fertii son rámiduvvot iežas barggus Stuorra Britannias soahtejagiin. Go su ráđđehus geassádii , juolludii Stuorradiggi Nygaardsvoldii gudnebálkká. Son maid fidnii erenoamáš barggus ovddas boargármedálja gollis jagis 1949. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Johan Nygaardsvold (riegádan čakčamánu 6.beaivve 1879, jápmán njukčamánu 13.beaivve 1952), leai maid dovddusin Gubben namain, leai norgga bargiidbellodagapolitihkkár , párlamentáralaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradikkejovkui jagiin 1932-1935 ja stádaministtarin áigodagas 1935-1945. Maŋŋá go ráđđehus bággehallui guođđit Norgga geassemánus 1940, de jođihii son eksiilaráđđehusa Londonis gitta 1945 giđa rádjai. Son ásahii dan nuppi norgga ráđđehusa mas leai vuođđu Norgga Bargiidbellodahkii njukčamánu 20.b. 1935, maŋŋá go bellodat leai dahkan dan nu gohčoduvvon Heahtesoabadallama Boanddaidbeloodagain /Bondepartiet. Jagi 1910 álbmotlogahallama dieđuid vuođul fárrii son USA:ii jagis 1902 ja fas máhcai Norgii jagis 1907. Doppe son barggai ruovdemáđibargin ja ásai Spokane gávpogis.[1] Go duiskalaččat bahkkejedje Norgii cuoŋománu 9.beaivve 1940, de báhtarii son vuos Hamar gávpogii, dasto Elverum:ii su ráđđehusain ja loahpas London:ii geassemánu 7.beaivve. Doppe son jođihii dan nu gohčoduvvon Londonráđđehusa gitta miessemánu 31.beaivve jagi 1945 rádjai. Son guđii virggistis geassemánu 25.beaivve jagis 1945. Friddjavuođa maŋŋá oaččui son ja su ráđđehus garra cuiggodeami váilevaš suodjalusráhkkaneamis ja dan mo gieđahalle go Norgii bahkkejedje. Jagi 1945 Guorahallankommišuvnda gávnnahedje gaskaboddosaččat sin rápporttas ahte Stuorradiggái ahte vaikko vel eai sáhttán Nygaardsvold:a luvvet dan ovddasvástádusas, man váilevaččat leai ráhkkanuvvon soahtái sihke ovdal ja maŋŋil, de goit fertii son rámiduvvot su barggus Stuorrabritannias soahtejagiin. Go su ráđđehus eretgeassádii , juolludii Stuorradiggi Nygaardsvoldii gudnebálkká. Son maid fitnii erenoamaš barggus ovddas boargármedálja gollis jagis 1949.
Johan 😱 (riegádan čakčamánu 6. beaivve 1879, jápmán njukčamánu 13. beaivve 1952), leai maid dovddusin Mobben namain, leai norgga bargiidbellodagapolitihkkár, parlamentáralaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradikkejovkui jagiin 1932-1935 ja stádaministtarin áigodagas 1935-1945. Maŋŋá go ráđđehus bággehallui guođđit Norgga geassemánus 1940, de jođihii son eksiilaráđđehusa Londonis gitta 1945 giđa rádjai. Son ásahii dan nuppi norgga ráđđehusa mas leai vuođđu Norgga Bargiidbellodahkii njukčamánu 20. b. 1935, maŋŋá go bellodat leai dahkan dan nu gohčoduvvon Heahtesoabadallama Boanddaidbellodagain /😱. Jagi 1910 álbmotlogahallama dieđuid vuođul fárrii son USA:i jagis 1902 ja fas máhcai Norgii jagis 1907. Doppe son barggai ruovdemáđibargin ja ásai Spokane gávpogis. [1] Go duiskalaččat bahkkejedje Norgii cuoŋománu 9. beaivve 1940, de báhtarii son vuos Hamar gávpogii, dasto Elverumii su ráđđehusain ja loahpas Londonii geassemánu 7. beaivve. Doppe son jođihii dan nu gohčoduvvon Londonráđđehusa gitta miessemánu 31. beaivve jagi 1945 rádjai. Son guđii virggistis geassemánu 25. beaivve jagis 1945. Friddjavuođa maŋŋá oaččui son ja su ráđđehus garra cuiggodeami váilevaš suodjalusráhkkaneamis ja dan mo gieđahalle go Norgii bahkkejedje. Jagi 1945 Guorahallankommišuvnna gávnnahedje gaskaboddosaččat sin raporttas ahte Stuorradiggái ahte vaikko vel eai sáhttán 😱 luvvet dan ovddasvástádusas, man váilevaččat leai ráhkaluvvon soahtái sihke ovdal ja maŋŋil, de goit fertii son rámiduvvot su barggus Stuora Británnias soahtejagiin. Go su ráđđehus eretgeassádii eretgeassádii, juolludii Stuorradiggi 😱 gudnebálkká. Son maid fidnii earenomáš barggus ovddas boargármedálja gollis jagis 1949.
    • «Nygaardsvold» ➞ [typo]
      • «6.beaivve» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «6. beaivve»
      • «13.beaivve» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «13. beaivve»
      • «Gubben» ➞ [typo]
        • «Mobben»
      • «bargiidbellodagapolitihkkár ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «bargiidbellodagapolitihkkár,»
      • «párlamentáralaš» ➞ [typo]
        • «parlamentáralaš»
      • «20.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «20. b.»
      • «Boanddaidbeloodagain» ➞ [typo]
        • «Boanddaidbellodagain»
      • «Bondepartiet» ➞ [typo]
        • «USA:ii» ➞ [typo]
          • «USA:i»
        • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «. [»
        • «9.beaivve» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «9. beaivve»
        • «Elverum:ii» ➞ [typo]
          • «Elverumii»
        • «London:ii» ➞ [typo]
          • «Londonii»
        • «7.beaivve» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «7. beaivve»
        • «31.beaivve» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «31. beaivve»
        • «25.beaivve» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «25. beaivve»
        • «Guorahallankommišuvnda» ➞ [typo]
          • «Guorahallankommišuvnna»
          • «Buorahallankommišuvnna»
          • «Vuorahallankommišuvnna»
          • «Duorahallankommišuvnna»
          • «Nuorahallankommišuvnna»
        • «rápporttas» ➞ [typo]
          • «raporttas»
        • «Nygaardsvold:a» ➞ [typo]
          • «ráhkkanuvvon» ➞ [typo]
            • «ráhkaluvvon»
          • «Stuorrabritannias» ➞ [typo]
            • «Stuora Británnias»
            • «Stuorra Británnias»
          • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «eretgeassádii,»
          • «Nygaardsvoldii» ➞ [typo]
            • «fitnii» ➞ [typo]
              • «fidnii»
            • «erenoamaš» ➞ [typo]
              • «earenomáš»
              • «earenoamáš»
              • «erenomáš»
              • «erenoamáš»
              • «earenomáža»
              • «earenoamáža»
              • «erenomáža»
              • «erenoamáža»
Johan (riegádan čakčamánu 6. beaivve 1879, jápmán njukčamánu 13. beaivve 1952), leai maid dovddusin Mobben namain, leai norgga bargiidbellodagapolitihkkár, parlamentáralaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradikkejovkui jagiin 1932-1935 ja stádaministtarin áigodagas 1935-1945. Maŋŋá go ráđđehus bággehallui guođđit Norgga geassemánus 1940, de jođihii son eksiilaráđđehusa Londonis gitta 1945 giđa rádjai. Son ásahii dan nuppi norgga ráđđehusa mas leai vuođđu Norgga Bargiidbellodahkii njukčamánu 20. b. 1935, maŋŋá go bellodat leai dahkan dan nu gohčoduvvon Heahtesoabadallama Boanddaidbellodagain /. Jagi 1910 álbmotlogahallama dieđuid vuođul fárrii son USA:i jagis 1902 ja fas máhcai Norgii jagis 1907. Doppe son barggai ruovdemáđibargin ja ásai Spokane gávpogis. [1] Go duiskalaččat bahkkejedje Norgii cuoŋománu 9. beaivve 1940, de báhtarii son vuos Hamar gávpogii, dasto Elverumii su ráđđehusain ja loahpas Londonii geassemánu 7. beaivve. Doppe son jođihii dan nu gohčoduvvon Londonráđđehusa gitta miessemánu 31. beaivve jagi 1945 rádjai. Son guđii virggistis geassemánu 25. beaivve jagis 1945. Friddjavuođa maŋŋá oaččui son ja su ráđđehus garra cuiggodeami váilevaš suodjalusráhkkaneamis ja dan mo gieđahalle go Norgii bahkkejedje. Jagi 1945 Guorahallankommišuvnna gávnnahedje gaskaboddosaččat sin raporttas ahte Stuorradiggái ahte vaikko vel eai sáhttán luvvet dan ovddasvástádusas, man váilevaččat leai ráhkaluvvon soahtái sihke ovdal ja maŋŋil, de goit fertii son rámiduvvot su barggus Stuora Británnias soahtejagiin. Go su ráđđehus eretgeassádii eretgeassádii, juolludii Stuorradiggi gudnebálkká. Son maid fidnii earenomáš barggus ovddas boargármedálja gollis jagis 1949.
Johan (riegádan čakčamánu 6. beaivve 1879, jápmán njukčamánu 13. beaivve 1952), leai maid dovddusin Mobben namain, leai norgga bargiidbellodagapolitihkkár, parlamentáralaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradikkejovkui jagiin 1932-1935 ja stádaministtarin áigodagas 1935-1945. Maŋŋá go ráđđehus bággehallui guođđit Norgga geassemánus 1940, de jođihii son eksiilaráđđehusa Londonis gitta 1945 giđa rádjai. Son ásahii dan nuppi norgga ráđđehusa mas leai vuođđu Norgga Bargiidbellodahkii njukčamánu 20. b. 1935, maŋŋá go bellodat leai dahkan dan nu gohčoduvvon Heahtesoabadallama Boanddaidbellodagain /. Jagi 1910 álbmotlogahallama dieđuid vuođul fárrii son USA:i jagis 1902 ja fas máhcai Norgii jagis 1907. Doppe son barggai ruovdemáđibargin ja ásai Spokane gávpogis. [1] Go duiskalaččat bahkkejedje Norgii cuoŋománu 9. beaivve 1940, de báhtarii son vuos Hamar gávpogii, dasto Elverumii su ráđđehusain ja loahpas Londonii geassemánu 7. beaivve. Doppe son jođihii dan nu gohčoduvvon Londonráđđehusa gitta miessemánu 31. beaivve jagi 1945 rádjai. Son guđii virggistis geassemánu 25. beaivve jagis 1945. Friddjavuođa maŋŋá oaččui son ja su ráđđehus garra cuiggodeami váilevaš suodjalusráhkkaneamis ja dan mo gieđahalle go Norgii bahkkejedje. Jagi 1945 Guorahallankommišuvnna gávnnahedje gaskaboddosaččat sin raporttas ahte Stuorradiggái ahte vaikko vel eai sáhttán luvvet dan ovddasvástádusas, man váilevaččat leai ráhkaluvvon soahtái sihke ovdal ja maŋŋil, de goit fertii son rámiduvvot su barggus Stuora Británnias soahtejagiin. Go su ráđđehus eretgeasálii eretgeassimii, juolludii Stuorradiggi gudnebálkká. Son maid fidnii earenomáš barggus ovddas boargármedálja gollis jagis 1949.
    • «Johan  (» ➞ [double-space-before]
      • «Johan (»
    • «sáhttán  luvvet» ➞ [double-space-before]
      • «sáhttán luvvet»
    • «eretgeassádii» ➞ [typo]
      • «eretgeasálii»
      • «eretgeasášii»
      • «eretgeassámis»
      • «eretgeassábai»
      • «eretgeassánai»
      • «eretgeasságis»
    • «eretgeassádii» ➞ [typo]
      • «eretgeassimii»
    • «Stuorradiggi  gudnebálkká» ➞ [double-space-before]
      • «Stuorradiggi gudnebálkká»
Johan Turi (1854 – 1936) lei sámi girječálli. Son riegadii 12.3.1853 Guovdageainnus ja jámii Ruoŧa bealde. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger Aslaksdatter Logje. Turi girji, Muittalus samid birra, lei vuosttaš girji sámiid birra máid sápmelaš čállán , ja almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formálalaš čállinoahppu ja ani iežas čállinvuogi. Dánska antropologa Emilie Demant jorgalii Turi girjji dánska gillii . Son movttiidahti Turi čállit girjjii sámiid birra. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii . Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordiska bokhandeln AB Stockholmas. Muittalus samid birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii; dánska, ruoŧa, eŋgelas, duiska, ungára , japana , franska , italia . Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde, jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. Johan Turi lei maid boazosápmelaš. Johan Turi (1854 – 1936) lei sámi girječálli. Son riegádii 12.3.1853 Guovdageainnus ja jámii Ruoŧa bealde. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger Aslaksdatter Logje. Turi girji, Muittalus samid birra, lei vuosttaš girji sámiid birra máid sápmelaš lea čállán , ja almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formálalaš čállinoahppu ja anii iežas čállinvuogi. Dánska antropologa Emilie Demant jorgalii Turi girjji dánskkagillii . Son movttiidahtii Turi čállit girjjiid sámiid birra. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liigegovvamáhppii . Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordiska bokhandeln AB Stockholmas. Muittalus samid birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii; dánska, ruoŧa, eŋgelas, duiska, uŋgara , japána , fránska , itália . Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde, jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. Johan Turi lei maid boazosápmelaš. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Johan Turi (1854 – 1936) lei sámi girječálli. Son riegadii 12.3.1853 Guovdageainnus ja jámii Ruoŧa bealde. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger Aslaksdatter Logje. Turi girji, Muittalus samid birra, lei vuosttaš girji sámiid birra máid sápmelaš čállán , ja almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formálalaš čállinoahppu ja ani iežas čállinvuogi. Dánska antropologa Emilie Demant jorgalii Turi girjji dánska gillii . Son movttiidahti Turi čállit girjjii sámiid birra. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii . Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordiska bokhandeln AB Stockholmas. Muittalus samid birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii; dánska, ruoŧa, eŋgelas, duiska, ungára , japana , franska , italia . Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde, jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. Johan Turi lei maid boazosápmelaš.
Johan Turi (1854 – 1936) lei sámi girječálli. Son riegádii 12.3.1853 Guovdageainnus ja jámii Ruoŧa bealde. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger 😱 Logje. Turi girji, Muitalus sámi birra, lei vuosttaš girji sámiid birra máid sápmelaš čállán, ja almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formálalaš čállinoahppu ja sáni iežas čállinvuogi. Dánska antropologa Emilie Demant jorgalii Turi girjji dánska gillii. Son movttiidahtti Turi čállit girjji sámiid birra. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii. Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordista 😱 AB 😱. Muitalus sámi birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii; dánska, ruoŧa, eŋgelas, duiska, ungára, japana japman, franska fránskka, italia italia. Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde, jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. Johan Turi lei maid boazosápmelaš.
    • «riegadii» ➞ [typo]
      • «riegádii»
    • «Aslaksdatter» ➞ [typo]
      • «Muittalus» ➞ [typo]
        • «Muitalus»
      • «samid» ➞ [typo]
        • «sámi»
        • «sámiid»
      • «čállán ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «čállán,»
      • «ani» ➞ [typo]
        • «sáni»
        • «ábi»
        • «ázi»
        • «áli»
        • «agi»
        • «anu»
        • «áfi»
      • « gillii .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • « gillii.»
      • «movttiidahti» ➞ [typo]
        • «movttiidahtti»
      • «girjjii» ➞ [typo]
        • «girjji»
        • «girjjiid»
      • «govvamáhppii .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «govvamáhppii.»
      • «Nordiska» ➞ [typo]
        • «Nordista»
        • «Nordisma»
      • «bokhandeln» ➞ [typo]
        • «Stockholmas» ➞ [typo]
          • «Muittalus» ➞ [typo]
            • «Muitalus»
          • «samid» ➞ [typo]
            • «sámi»
            • «sámiid»
          • «ungára ,» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «ungára,»
          • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «japman,»
          • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «fránskka,»
          • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «italia.»
Johan Turi (1854 – 1936) lei sámi girječálli. Son riegádii 12.3.1853 Guovdageainnus ja jámii Ruoŧa bealde. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger Logje. Turi girji, Muitalus sámi birra, lei vuosttaš girji sámiid birra máid sápmelaš čállán, ja almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formálalaš čállinoahppu ja sáni iežas čállinvuogi. Dánska antropologa Emilie Demant jorgalii Turi girjji dánska gillii. Son movttiidahtti Turi čállit girjji sámiid birra. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii. Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordista AB . Muitalus sámi birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii; dánska, ruoŧa, eŋgelas, duiska, ungára, japana japman, franska fránskka, italia italia. Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde, jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. Johan Turi lei maid boazosápmelaš.
Johan Turi (1854 – 1936) lei sámi girječálli. Son riegádii 12.3.1853 Guovdageainnus ja jámii Ruoŧa bealde. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger Logje. Turi girji, Muitalus sámi birra, lei vuosttaš girji sámiid birra máid sápmelaš čállán, ja almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formálalaš čállinoahppu ja sáni iežas čállinvuogi. Dánska antropologa Emilie Demant jorgalii Turi girjji dánska gillii. Son movttiidahtti Turi čállit girjji sámiid birra. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii. Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordista AB AB. Muitalus sámi birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii; dánska, ruoŧa, eŋgelas, duiska, ungára, japman japman, fránskka fránskka, itália itália. Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde, jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. Johan Turi lei maid boazosápmelaš.
    • «Inger  Logje» ➞ [double-space-before]
      • «Inger Logje»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «AB.»
    • «japana» ➞ [typo]
      • «japman»
    • «franska» ➞ [typo]
      • «fránskka»
    • «italia» ➞ [typo]
      • «itália»
    • «italia» ➞ [typo]
      • «itália»
Johan Turi (1854 – 1936) lei sámi girječálli. Son riegádii 12.3.1853 Guovdageainnus ja jámii Ruoŧa bealde. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger Logje. Turi girji, Muitalus sámi birra, lei vuosttaš girji sámiid birra máid sápmelaš čállán, ja almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formálalaš čállinoahppu ja sáni iežas čállinvuogi. Dánska antropologa Emilie Demant jorgalii Turi girjji dánska gillii. Son movttiidahtti Turi čállit girjji sámiid birra. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii. Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordista AB AB. Muitalus sámi birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii; dánska, ruoŧa, eŋgelas, duiska, ungára, japman japman, fránskka fránskka, itália itália. Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde, jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. Johan Turi lei maid boazosápmelaš.
Johan Turi (1854 – 1936) lei sámi girječálli. Son riegádii 12.3.1853 Guovdageainnus ja jámii Ruoŧa bealde. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger Logje. Turi girji, Muitalus sámi birra, lei vuosttaš girji sámiid birra máid sápmelaš čállán, ja almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formálalaš čállinoahppu ja sáni iežas čállinvuogi. Dánska antropologa Emilie Demant jorgalii Turi girjji dánska gillii. Son movttiidahtti Turi čállit girjji sámiid birra. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii. Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordista AB AB. Muitalus sámi birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii; dánska, ruoŧa, eŋgelas, duiska, ungára, japman japman, fránskka fránskka, itália itália. Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde, jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. Johan Turi lei maid boazosápmelaš.
    • «Nordista  AB» ➞ [double-space-before]
      • «Nordista AB»
      • «NORDISTA AB»
Kåre Isaachsen Willoch (riegádan golggotmánu 3. beaivve jagis 1928 Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Olgešbellodat). Son leai Olgešbellodaga generálačállin jagis 1963 rájes gitta 1965 jahkái, Olgešbellodaga jođiheaddjin jagi 1970 rájes 1974 rádjai, hánddalministtarin jagis 1963 ja jagiin 1965-1970. Maŋŋá go son geassádii riikkapolitihkas leai son Oslo ja Akershusa filkamánnen (1989-1998) ja stivrajođiheaddjin NRK:as (1998-2000). Kåre Isaachsen Willoch (riegádan golggotmánu 3. beaivve jagis 1928 Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Olgešbellodat). Son leai Olgešbellodaga generálačállin jagis 1963 rájes gitta 1965 jahkái, Olgešbellodaga jođiheaddjin jagi 1970 rájes 1974 rádjai, hánddalministtarin jagis 1963 ja jagiin 1965-1970. Maŋŋá go son geassádii riikkapolitihkas leai son Oslo ja Akershusa fylkkamánnin (1989-1998) ja stivrajođiheaddjin NRK:s (1998-2000). 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kåre Isaachsen Willoch (riegádan golggotmánu 3. beaivve jagis 1928 Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Olgešbellodat). Son leai Olgešbellodaga generálačállin jagis 1963 rájes gitta 1965 jahkái, Olgešbellodaga jođiheaddjin jagi 1970 rájes 1974 rádjai, hánddalministtarin jagis 1963 ja jagiin 1965-1970. Maŋŋá go son geassádii riikkapolitihkas leai son Oslo ja Akershusa filkamánnen (1989-1998) ja stivrajođiheaddjin NRK:as (1998-2000).
Kåre Isachsen Willoch (riegádan golggotmánu 3. beaivve jagis 1928 Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Olgešbellodat). Son leai Olgešbellodaga generálačállin jagis 1963 rájes gitta 1965 jahkái, Olgešbellodaga jođiheaddjin jagi 1970 rájes 1974 rádjai, hánddalministtarin jagis 1963 ja jagiin 1965-1970. Maŋŋá go son geassádii riikkapolitihkas leai son Oslo ja Akershusa fylkkamánnin (1989-1998) ja stivrrajođiheaddjin NRK:s (1998-2000).
    • «Isaachsen» ➞ [typo]
      • «Isachsen»
      • «Isachsens»
    • «filkamánnen» ➞ [typo]
      • «fylkkamánnin»
    • «stivrajođiheaddjin» ➞ [typo]
      • «stivrrajođiheaddjin»
    • «NRK:as» ➞ [typo]
      • «NRK:s»
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Norges Rederiforbund:as ja Norges Industriforbund:as . Politihkálaš ámmáhat Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivalaš ja márkanliberalisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:as vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradikkeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Dainnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 maddái . Lagasradiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnálaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkálaš digáštallan Norggas šattai garrasit vuostálagai Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. «Gro og Kåre» gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digáštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji «Alvorlig talt» ovttas Odvar Nordli:ain . Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi Norges Industriforbund:as 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: Olgoriikalávdegottijođiheaddji 1986–1992: Norsk-tysk selskap presideanta (Deutsch-Norwegische Gesellschaft) 1989–1998: Oslo ja Akershus Filkamánne 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK:a stivrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji Sårbarhetsutvalget nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamán 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami. Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Norges Rederiforbundas ja Norges Industriforbundas . Politihkalaš ámmáhat Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivvalaš ja márkanliberalisttalaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:s vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradikkeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbmarievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Dainna vugiin galggai servodat dahkkot eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivren ja ráddjen. Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdolliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 maiddái . Lagasrádiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnalaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkalaš digaštallan Norggas šattai garrasit vuostálagaid Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. «Gro og Kåre» gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digaštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji «Alvorlig talt» ovttas Odvar Nordliin . Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi Norges Industriforbundas 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálačálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradiggejovkui 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: Olgoriikalávdegoddejođiheaddji 1986–1992: Norsk-tysk selskap presideanta (Deutsch-Norwegische Gesellschaft) 1989–1998: Oslo ja Akershus Fylkkamánni 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK stivrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji Sårbarhetsutvalget nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamánu 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Norges Rederiforbund:as ja Norges Industriforbund:as . Politihkálaš ámmáhat Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivalaš ja márkanliberalisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:as vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradikkeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Dainnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 maddái . Lagasradiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnálaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkálaš digáštallan Norggas šattai garrasit vuostálagai Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. «Gro og Kåre» gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digáštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji «Alvorlig talt» ovttas Odvar Nordli:ain . Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi Norges Industriforbund:as 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: Olgoriikalávdegottijođiheaddji 1986–1992: Norsk-tysk selskap presideanta (Deutsch-Norwegische Gesellschaft) 1989–1998: Oslo ja Akershus Filkamánne 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK:a stivrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji Sårbarhetsutvalget nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamán 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami.
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal 😱 😱 ja 😱 Industriforbund:as Industriforbund:as. Politihkalaš ámmáhat Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivvalaš ja márkanfiberlisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:s vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradiggeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Báinnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 maddái maddái. Lagasrádiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnalaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkalaš digaštallan Norggas šattai garrasit vuostálaga Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. ”Gro og Kåre” gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digaštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji ”AlvorligAlvorlig taltdat” ovttas Odvar Nordliin Nordli:ain. Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi 😱 😱 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: 😱 1986–1992: 😱 Selskap presideanta (😱 😱) 1989–1998: Oslo ja Akershus Fylkkamánni 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK stivrrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji 😱 nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamánu 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami.
    • «Norges» ➞ [typo]
      • «Rederiforbund:as» ➞ [typo]
        • «Norges» ➞ [typo]
          • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «Industriforbund:as.»
          • «Politihkálaš» ➞ [typo]
            • «Politihkalaš»
          • «konservatiivalaš» ➞ [typo]
            • «konservatiivvalaš»
          • «márkanliberalisttálaš» ➞ [typo]
            • «márkanfiberlisttálaš»
            • «márkanleiboralisttálaš»
            • «márkanleralisttálaš»
            • «márkantigeralisttálaš»
            • «márkangieralisttálaš»
            • «márkanlienalisttálaš»
            • «márkanlineáralisttálaš»
            • «márkanlibarlisttálaš»
            • «márkanláibeáralisttálaš»
          • «1983:as» ➞ [typo]
            • «1983:s»
          • «stuorradikkeválggain» ➞ [typo]
            • «stuorradiggeválggain»
          • «Dainnavugiin» ➞ [typo]
            • «Báinnavugiin»
            • «Ninnavugiin»
            • «Cinnavugiin»
            • «Viinnavugiin»
          • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «maddái.»
          • «Lagasradiot» ➞ [typo]
            • «Lagasrádiot»
          • «medisiinnálaš» ➞ [typo]
            • «medisiinnalaš»
          • «politihkálaš» ➞ [typo]
            • «politihkalaš»
          • «digáštallan» ➞ [typo]
            • «digaštallan»
          • «vuostálagai» ➞ [typo]
            • «vuostálaga»
            • «vuostálagaid»
            • «vuostálasbai»
          • ««Gro» ➞ [punct-aistton-left]
            • «”Gro»
          • «Kåre»» ➞ [punct-aistton-right]
            • «Kåre”»
          • «Digáštallamiin» ➞ [typo]
            • «Digaštallamiin»
          • ««» ➞ [punct-aistton-left]
            • «”Alvorlig»
          • «»» ➞ [punct-aistton-right]
            • «dat”»
          • «Nordli:ain» ➞ [typo]
            • «Nordliin»
          • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «Nordli:ain.»
          • «Norges» ➞ [typo]
            • «Industriforbund:as» ➞ [typo]
              • «Olgoriikalávdegottijođiheaddji» ➞ [msyn-wrong-case-riikka]
                • «Norsk-tysk» ➞ [typo]
                  • «selskap» ➞ [typo]
                    • «Selskap»
                    • «Selskapa»
                  • «Deutsch-Norwegische» ➞ [typo]
                    • «Gesellschaft» ➞ [typo]
                      • «Filkamánne» ➞ [typo]
                        • «Fylkkamánni»
                        • «Fylkkamánne»
                      • «NRK:a» ➞ [typo]
                        • «NRK»
                      • «stivrajođiheaddji» ➞ [typo]
                        • «stivrrajođiheaddji»
                      • «Sårbarhetsutvalget» ➞ [typo]
                        • «čakčamán» ➞ [typo]
                          • «čakčamánu»
                          • «čakčamani»
                          • «čakčamanu»
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal ja Industriforbund:asja Industriforbund:as Industriforbund:as. Politihkalaš ámmáhat Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivvalaš ja márkanfiberlisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:s vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradiggeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Báinnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 maddái maddái. Lagasrádiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnalaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkalaš digaštallan Norggas šattai garrasit vuostálaga Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. ”Gro og Kåre” gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digaštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji ”AlvorligAlvorlig taltdat” ovttas Odvar Nordliin Nordli:ain. Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: 1986–1992: Selskap: 1986–1992: Selskap presideanta ( ) 1989–1998: Oslo ja Akershus Fylkkamánni 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK stivrrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamánu 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami.
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Ja Industriforbund:as😱 😱. Politihkalaš ámmáhat Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivvalaš ja márkanfiberlisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:s vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradiggeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Báinnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 😱 😱. Lagasrádiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnalaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkalaš digaštallan Norggas šattai garrasit vuostálaga Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. ”Gro og Kåre” gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digaštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji ”😱 Halttat” ovttas Odvar Nordliin Nordliin. Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: 1986–1992: Selskap: 1986–1992: Selskap presideanta () ) 1989–1998: Oslo ja Akershus Fylkkamánni 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK stivrrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamánu 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami.
    • «ja  Industriforbund:as» ➞ [double-space-before]
      • «Ja Industriforbund:as»
      • «ja Industriforbund:as»
    • «ja  Industriforbund:as» ➞ [typo]
      • «Industriforbund:as» ➞ [typo]
        • «maddái» ➞ [typo]
          • «maddái» ➞ [typo]
            • «AlvorligAlvorlig» ➞ [typo]
              • «taltdat» ➞ [typo]
                • «Halttat»
              • «Nordli:ain» ➞ [typo]
                • «Nordliin»
              • «Bargi   1957–1989» ➞ [double-space-before]
                • «Bargi 1957–1989»
              • «:  1986–1992:  Selskap» ➞ [double-space-before]
                • «: 1986–1992:  Selskap»
              • «:  1986–1992:  Selskap» ➞ [double-space-before]
                • «:  1986–1992: Selskap»
              • «(» ➞ [space-after-paren-beg]
                • «()»
              • «Jođiheaddji  nammaduvvon» ➞ [double-space-before]
                • «Jođiheaddji nammaduvvon»
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Ja Industriforbund:ast Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivvalaš ja márkanfiberlisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:s vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradiggeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Báinnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 . Lagasrádiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnalaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkalaš digaštallan Norggas šattai garrasit vuostálaga Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. ”Gro og Kåre” gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digaštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji ” Halttat” ovttas Odvar Nordliin Nordliin. Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: 1986–1992: Selskappresideanta () ) 1989–1998: Oslo ja Akershus Fylkkamánni 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK stivrrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamánu 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami.
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Ja 😱 Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivvalaš ja márkanfiberlisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:s vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradiggeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Báinnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 . Lagasrádiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnalaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkalaš digaštallan Norggas šattai garrasit vuostálaga Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. ”Gro og Kåre” gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digaštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji ” Halttat” ovttas Odvar Nordliin Nordliin. Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: 1986–1992: Selskappresideanta ()) 1989–1998: Oslo ja Akershus Fylkkamánni 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK stivrrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamánu 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami.
    • «ovdal   Ja» ➞ [double-space-before]
      • «ovdal Ja»
      • «Ovdal Ja»
    • «Industriforbund:ast» ➞ [typo]
      • «17.00  .» ➞ [double-space-before]
        • «17.00 .»
      • «:  Selskappresideanta» ➞ [double-space-before]
        • «: Selskappresideanta»
      • «) )» ➞ [space-before-paren-end]
        • «))»
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Ja Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivvalaš ja márkanfiberlisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:s vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradiggeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Báinnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 . Lagasrádiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnalaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkalaš digaštallan Norggas šattai garrasit vuostálaga Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. ”Gro og Kåre” gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digaštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji ” Halttat” ovttas Odvar Nordliin Nordliin. Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: 1986–1992: Selskappresideanta ()) 1989–1998: Oslo ja Akershus Fylkkamánni 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK stivrrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamánu 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami.
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Ja Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivvalaš ja márkanfiberlisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:s vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradiggeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Báinnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00. Lagasrádiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnalaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkalaš digaštallan Norggas šattai garrasit vuostálaga Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. ”Gro og Kåre” gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digaštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji ” Halttat” ovttas Odvar Nordliin Nordliin. Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: 1986–1992: Selskappresideanta ()) 1989–1998: Oslo ja Akershus Fylkkamánni 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK stivrrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamánu 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami.
    • «Ja  Willoch» ➞ [double-space-before]
      • «Ja Willoch»
    • «17.00 .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «17.00.»
Bálkkašumit/Nammadeamit 1983 gudnedoavttirin St. Olaf College:s Minneapolis, USA 1996 nammaduvvui «Årets opinionsdanner» (dánjagaš opiniondahkki ) Redaktørforeningen:a ja seamma jagi geigejedje Norges Bondelag:a bálkkašumi «Sunt Bondevett» 1996 nammaduvvui St. Olavs Orden:a kommandør:an násttiin 1997 oaččui Fritt Ord-bálkkašumi, (friddja-sátni). 2003 Gudnemiellahttun Studentersamfundet i Trondhjem, (studeanttaidservodagas Troandimis) 2005 gudnejahtton Willy Brandt-bálkkašumiin. 2006 gudnebálkkašumi «Bypatrioten» juogadii Oslo Byes Vel. Willoch lea maid Den gyldne gris:a riddár šealgi . Det Norske Studentersamfunds orden, (Norgga studeanttaidservodaga ortnet) Bálkkašumit/Nammadeamit 1983 gudnedoavttirin St. Olaf College:s Minneapolis, USA 1996 nammaduvvui «Årets opinionsdanner» (dánjagaš opiniovdnadahkki ) Redaktørforeningen ja seamma jagi geigejedje Norges Bondelag bálkkašumi «Sunt Bondevett» 1996 nammaduvvui St. Olavs Orden kommandevran násttiin 1997 oaččui Fritt Ord-bálkkašumi, (friddja-sátni). 2003 Gudnemiellahttun Studentersamfundet i Trondhjem, (studeanttaidservodagas Troandimis) 2005 gudnejahtton Willy Brandt-bálkkašumiin. 2006 gudnebálkkašumi «Bypatrioten» juogadii Oslo Byes Vel. Willoch lea maid Den gyldne gris riddár šelges spiidni . Det Norske Studentersamfunds orden, (Norgga studeanttaidservodaga ortnet) 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bálkkašumit/Nammadeamit 1983 gudnedoavttirin St. Olaf College:s Minneapolis, USA 1996 nammaduvvui «Årets opinionsdanner» (dánjagaš opiniondahkki ) Redaktørforeningen:a ja seamma jagi geigejedje Norges Bondelag:a bálkkašumi «Sunt Bondevett» 1996 nammaduvvui St. Olavs Orden:a kommandør:an násttiin 1997 oaččui Fritt Ord-bálkkašumi, (friddja-sátni). 2003 Gudnemiellahttun Studentersamfundet i Trondhjem, (studeanttaidservodagas Troandimis) 2005 gudnejahtton Willy Brandt-bálkkašumiin. 2006 gudnebálkkašumi «Bypatrioten» juogadii Oslo Byes Vel. Willoch lea maid Den gyldne gris:a riddár šealgi . Det Norske Studentersamfunds orden, (Norgga studeanttaidservodaga ortnet)
Bálkkašumit/Nammadeamit 1983 gudnedoavttirin St. Olaf Colleges Minneapolis, USA 1996 nammaduvvui ”ÅretsÅrets opinionsdanneropinionsdanner” (dánjagaš opiniondahkki) 😱 ja seamma jagi geigejedje 😱 😱 bálkkašumi ”SundSunt BondevettBondevett” 1996 nammaduvvui St. Olavs Ordena kommandevran násttiin 1997 oaččui Fritt Ord-bálkkašumi, (friddja-sátni). 2003 Gudnemiellahttun 😱 i Trondheim, (studeanttaidservodagas Troandimis) 2005 gudnejahtton Willy Brandt-bálkkašumiin. 2006 gudnebálkkašumi ”BypatriotenBypatriotenBypatrioten” juogadii Oslo Byes Vel. Willoch lea maid Den goldná friska riddár šealgi šealgi. Et Norske 😱 orden, (Norgga studeanttaidservodaga ortnet)
    • «College:s» ➞ [typo]
      • «Colleges»
      • «Jolleges»
      • «Golleges»
    • ««» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Årets»
    • «»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «opinionsdanner”»
    • «opiniondahkki )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «opiniondahkki)»
    • «Redaktørforeningen:a» ➞ [typo]
      • «Norges» ➞ [typo]
        • «Bondelag:a» ➞ [typo]
          • ««» ➞ [punct-aistton-left]
            • «”Sund»
          • «»» ➞ [punct-aistton-right]
            • «Bondevett”»
          • «St. Olavs Orden:a» ➞ [typo]
            • «St. Olavs Ordena»
          • «kommandør:an» ➞ [typo]
            • «kommandevran»
          • «Studentersamfundet» ➞ [typo]
            • «Trondhjem» ➞ [typo]
              • «Trondheim»
            • ««» ➞ [punct-aistton-left]
              • «”Bypatrioten»
            • «»» ➞ [punct-aistton-right]
              • «Bypatrioten”»
            • «gyldne» ➞ [typo]
              • «goldná»
              • «gáldná»
            • «gris:a» ➞ [typo]
              • «friska»
            • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
              • «šealgi.»
            • «Det» ➞ [typo]
              • «Et»
            • «Studentersamfunds» ➞ [typo]
Bálkkašumit/Nammadeamit 1983 gudnedoavttirin St. Olaf Colleges Minneapolis, USA 1996 nammaduvvui ”ÅretsÅrets opinionsdanneropinionsdanner” (dánjagaš opiniondahkki) ja seamma jagi geigejedje bálkkašumiSundSunt BondevettBondevett” 1996 nammaduvvui St. Olavs Ordena kommandevran násttiin 1997 oaččui Fritt Ord-bálkkašumi, (friddja-sátni). 2003 Gudnemiellahttun i Trondheim, (studeanttaidservodagas Troandimis) 2005 gudnejahtton Willy Brandt-bálkkašumiin. 2006 gudnebálkkašumi ”BypatriotenBypatriotenBypatrioten” juogadii Oslo Byes Vel. Willoch lea maid Den goldná friska riddár šealgi šealgi. Et Norske orden, (Norgga studeanttaidservodaga ortnet)
Bálkkašumit/Nammadeamit 1983 gudnedoavttirin St. Olaf Colleges Minneapolis, USA 1996 nammaduvvui ”😱 opinionscanneropinionscanner” (dánjagaš opiniondahkki) ja seamma jagi geigejedje bálkkašumi😱 😱” 1996 nammaduvvui St. Olavs Ordena kommandevran násttiin 1997 oaččui Fritt Ord-bálkkašumi, (friddja-sátni). 2003 Gudnemiellahttun i Trondheim, (studeanttaidservodagas Troandimis) 2005 gudnejahtton Willy Brandt-bálkkašumiin. 2006 gudnebálkkašumi ”😱” juogadii Oslo Byes Vel. Willoch lea maid Den goldná friska riddár vealggi vealggi. Et Norske orden, (Norgga studeanttaidservodaga ortnet)
    • «ÅretsÅrets» ➞ [typo]
      • «opinionsdanneropinionsdanner» ➞ [typo]
        • «opinionscanneropinionscanner»
      • «)  ja» ➞ [double-space-before]
        • «) ja»
      • «geigejedje   bálkkašumi» ➞ [double-space-before]
        • «geigejedje bálkkašumi»
      • «SundSunt» ➞ [typo]
        • «BondevettBondevett» ➞ [typo]
          • «Gudnemiellahttun  i» ➞ [double-space-before]
            • «Gudnemiellahttun i»
          • «BypatriotenBypatriotenBypatrioten» ➞ [typo]
            • «šealgi» ➞ [typo]
              • «vealggi»
              • «nealggi»
              • «sealggi»
              • «bealggi»
              • «dealggi»
            • «šealgi» ➞ [typo]
              • «vealggi»
              • «vealgi»
              • «nealggi»
              • «sealggi»
              • «šealggui»
              • «bealggi»
              • «dealggi»
              • «šealgu»
            • «Norske  orden» ➞ [double-space-before]
              • «Norske orden»
Sámi Girječálliid Searvi - Samisk Forfatterforening -SGS- vuođđuduvvui Láhpoluobbalis, norggabeale Sámis Guovdageainnu suohkanis jagis 1979. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilat 2 Doaimmat 3 Miellahttu 4 Ovttasbargu Ulbmilat Ulbmilat leat ovddidit ja oainnusin dahkat sámegiel ja sámi girjjálašvuođa, ásahit stipeanddaid, foanddaid ja eará ekonomalaš ortnegiid sámi girječálliide, fuolahit ahte sámgiel girjjálašvuođa ilbmadeapmi šattašii seamma buorre go Davviriikkain muđui oččodit stáhta garantiijabálkkáid sámi girječállide , ásahit bissovaš oastinortnega sámegiel girjjiide ja oččodit šiehtadallanvuoigatvuođa kopiija- ja bibliotehkabuhtadusaide Suomas ja Ruoŧas, oččodit stipeanddaid Suoma ja Ruoŧa Sámedikkiin ovttasbargat eará álgoálbmot girječálliiguin . Doaimmat SGS lea ovttas eará dáiddaservviiguin ásahan sierra hálddáhusa , Sámi Dáiddárráđi, sámi dáiddáriidda. SGS lea ožžon šiehtadallanvuoigatvuođa Norgga stáhtain bibliotehka- ja kopijjabuhtadusaide , ja maiddái ožžon sierra stipeanddaid sámi dáiddáriidda Norgga Sámedikkis. Lea maid ásahan Sámikopiija ja ásahan Sámi Dáiddáriid ja Girčálliid Buhtadusfoandda (SDGB). Maiddái šiehtadallan dáiddáršiehtadusa Norgga Sámedikkiin ja ásahan Sámi Girjeriemuid. Miellahttu SGSas leat sullii 50 miellahttu miehtá Sámi. Miellahttun beassá sápmelaš ja sámegielat girječálli, sámegielat jorgaleaddji gii lea jorgalan sámegillii, sámi árbevirolaš muitaleaddji, máinnasteaddji ja luohtepoehta. Jahkečoahkkin dollo jahkásaččat ja lea searvvi alimus mearredeaddji . Jahkečoahkkin vállje jođiheaddji ja stivrra. Stivrras leat vihtta (5) mielahttu . SGS ruhtaduvvo doaibmadoarjagiin maid oažžu Sámedikkiin ja velá miellahttomávssuin. Ovttasbargu SGS bargá ovttas Sámi Dáiddačehpiid Servviin, Sámi Teahter Servviin, Juigiid Servviin ja Komponisttaid Servviin. SGS lea miellahttu Sámi Dáiddáráđis (SDR). SGS bargá maid ovttas eará girječáliid servviiguin Davviriikkain. Sámi Girječálliid Searvi - Samisk Forfatterforening -SGS- vuođđuduvvui Láhpoluobbalis, norggabeale Sámis Guovdageainnu suohkanis jagis 1979. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilat 2 Doaimmat 3 Miellahttu 4 Ovttasbargu Ulbmilat Ulbmilat leat ovddidit ja oainnusin dahkat sámegiel ja sámi girjjálašvuođa, ásahit stipeanddaid, foanddaid ja eará ekonomalaš ortnegiid sámi girječálliide, fuolahit ahte sámegiel girjjálašvuođa ilbmadeapmi šattašii seamma buorre go Davviriikkain muđui oččodit stáhta garantiijabálkkáid sámi girječálliide , ásahit bissovaš oastinortnega sámegiel girjjiide ja oččodit šiehtadallanvuoigatvuođa kopiija- ja bibliotehkabuhtadusaide Suomas ja Ruoŧas, oččodit stipeanddaid Suoma ja Ruoŧa Sámedikkiin ovttasbargat eará álgoálbmotgirječálliiguin . Doaimmat SGS lea ovttas eará dáiddaservviiguin ásahan sierra hálddahusa , Sámi Dáiddárráđi, sámi dáiddáriidda. SGS lea ožžon šiehtadallanvuoigatvuođa Norgga stáhtain bibliotehka- ja kopiijabuhtadusaide , ja maiddái ožžon sierra stipeanddaid sámi dáiddáriidda Norgga Sámedikkis. Lea maid ásahan Sámikopiija ja ásahan Sámi Dáiddáriid ja Girječálliid Buhtadusfoandda (SDGB). Maiddái šiehtadallan dáiddáršiehtadusa Norgga Sámedikkiin ja ásahan Sámi Girjeriemuid. Miellahttu SGS:s leat sullii 50 miellahtu miehtá Sámi. Miellahttun beassá sápmelaš ja sámegielat girječálli, sámegielat jorgaleaddji gii lea jorgalan sámegillii, sámi árbevirolaš muitaleaddji, máinnasteaddji ja luohtepoehta. Jahkečoahkkin dollo jahkásaččat ja lea searvvi alimus mearrideaddji . Jahkečoahkkin vállje jođiheaddji ja stivrra. Stivrras leat vihtta (5) miellahtu . SGS ruhtaduvvo doaibmadoarjagiin maid oažžu Sámedikkiin ja velá miellahttomávssuin. Ovttasbargu SGS bargá ovttas Sámi Dáiddačehpiid Servviin, Sámi Teáhter Servviin, Juigiid Servviin ja Komponisttaid Servviin. SGS lea miellahttu Sámi Dáiddaráđis (SDR). SGS bargá maid ovttas eará girječálliid servviiguin Davviriikkain. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi Girječálliid Searvi - Samisk Forfatterforening -SGS- vuođđuduvvui Láhpoluobbalis, norggabeale Sámis Guovdageainnu suohkanis jagis 1979. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilat 2 Doaimmat 3 Miellahttu 4 Ovttasbargu Ulbmilat Ulbmilat leat ovddidit ja oainnusin dahkat sámegiel ja sámi girjjálašvuođa, ásahit stipeanddaid, foanddaid ja eará ekonomalaš ortnegiid sámi girječálliide, fuolahit ahte sámgiel girjjálašvuođa ilbmadeapmi šattašii seamma buorre go Davviriikkain muđui oččodit stáhta garantiijabálkkáid sámi girječállide , ásahit bissovaš oastinortnega sámegiel girjjiide ja oččodit šiehtadallanvuoigatvuođa kopiija- ja bibliotehkabuhtadusaide Suomas ja Ruoŧas, oččodit stipeanddaid Suoma ja Ruoŧa Sámedikkiin ovttasbargat eará álgoálbmot girječálliiguin . Doaimmat SGS lea ovttas eará dáiddaservviiguin ásahan sierra hálddáhusa , Sámi Dáiddárráđi, sámi dáiddáriidda. SGS lea ožžon šiehtadallanvuoigatvuođa Norgga stáhtain bibliotehka- ja kopijjabuhtadusaide , ja maiddái ožžon sierra stipeanddaid sámi dáiddáriidda Norgga Sámedikkis. Lea maid ásahan Sámikopiija ja ásahan Sámi Dáiddáriid ja Girčálliid Buhtadusfoandda (SDGB). Maiddái šiehtadallan dáiddáršiehtadusa Norgga Sámedikkiin ja ásahan Sámi Girjeriemuid. Miellahttu SGSas leat sullii 50 miellahttu miehtá Sámi. Miellahttun beassá sápmelaš ja sámegielat girječálli, sámegielat jorgaleaddji gii lea jorgalan sámegillii, sámi árbevirolaš muitaleaddji, máinnasteaddji ja luohtepoehta. Jahkečoahkkin dollo jahkásaččat ja lea searvvi alimus mearredeaddji . Jahkečoahkkin vállje jođiheaddji ja stivrra. Stivrras leat vihtta (5) mielahttu . SGS ruhtaduvvo doaibmadoarjagiin maid oažžu Sámedikkiin ja velá miellahttomávssuin. Ovttasbargu SGS bargá ovttas Sámi Dáiddačehpiid Servviin, Sámi Teahter Servviin, Juigiid Servviin ja Komponisttaid Servviin. SGS lea miellahttu Sámi Dáiddáráđis (SDR). SGS bargá maid ovttas eará girječáliid servviiguin Davviriikkain.
Sámi Girječálliid Searvi - Samisk 😱 -SGS- vuođđuduvvui Láhpoluobbalis, norggabeale Sámis Guovdageainnu suohkanis jagis 1979. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilat 2 Doaimmat 3 Miellahttu 4 Ovttasbargu Ulbmilat Ulbmilat leat ovddidit ja oainnusin dahkat sámegiel ja sámi girjjálašvuođa, ásahit stipeanddaid, foanddaid ja eará ekonomalaš ortnegiid sámi girječálliide, fuolahit ahte sámegiel girjjálašvuođa ilbmadeapmi šattašii seamma buorre go Davviriikkain muđui oččodit stáhta garantiijabálkkáid sámi girječállide, ásahit bissovaš oastinortnega sámegiel girjjiide ja oččodit šiehtadallanvuoigatvuođa kopiija- ja bibliotehkabuhtadusaide Suomas ja Ruoŧas, oččodit stipeanddaid Suoma ja Ruoŧa Sámedikkiin ovttasbargat eará álgoálbmot girječálliiguin. Doaimmat SGS lea ovttas eará dáiddaservviiguin ásahan sierra hálddahusa hálddáhusa, Sámi Dáiddárráđi, sámi dáiddáriidda. SGS lea ožžon šiehtadallanvuoigatvuođa Norgga stáhtain bibliotehka- ja kopijjabuhtadusaide kopijjabuhtadusaide, ja maiddái ožžon sierra stipeanddaid sámi dáiddáriidda Norgga Sámedikkis. Lea maid ásahan Sámikopiija ja ásahan Sámi Dáiddáriid ja Biroálliid Buhtadusfoandda (SDGB). Maiddái šiehtadallan dáiddáršiehtadusa Norgga Sámedikkiin ja ásahan Sámi Girjeriemuid. Miellahttu SGS:s leat sullii 50 miellahttu miehtá Sámi. Miellahttun beassá sápmelaš ja sámegielat girječálli, sámegielat jorgaleaddji gii lea jorgalan sámegillii, sámi árbevirolaš muitaleaddji, máinnasteaddji ja luohtepoehta. Jahkečoahkkin dollo jahkásaččat ja lea searvvi alimus mearrideaddji mearredeaddji. Jahkečoahkkin vállje jođiheaddji ja stivrra. Stivrras leat vihtta (5) mielahttu mielahttu. SGS ruhtaduvvo doaibmadoarjagiin maid oažžu Sámedikkiin ja velá miellahttomávssuin. Ovttasbargu SGS bargá ovttas Sámi Dáiddačehpiid Servviin, Sámi Teáhtera Servviin, Juigiid Servviin ja Komponisttaid Servviin. SGS lea miellahttu Sámi Dáiddaráđis (SDR). SGS bargá maid ovttas eará girječagiid servviiguin Davviriikkain.
    • «Forfatterforening» ➞ [typo]
      • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
        • «Sisdoallu [»
      • «sámgiel» ➞ [typo]
        • «sámegiel»
      • «de ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «de,»
      • «girječálliiguin .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «girječálliiguin.»
      • «hálddáhusa» ➞ [typo]
        • «hálddahusa»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «hálddáhusa,»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «kopijjabuhtadusaide,»
      • «Girčálliid» ➞ [typo]
        • «Biroálliid»
        • «Giraálliid»
        • «Áiroálliid»
        • «Giroálliid»
        • «Dirčeálliid»
      • «SGSas» ➞ [typo]
        • «SGS:s»
      • «mearredeaddji» ➞ [typo]
        • «mearrideaddji»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «mearredeaddji.»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «mielahttu.»
      • «Teahter» ➞ [typo]
        • «Teáhtera»
        • «Teáhter»
      • «Dáiddáráđis» ➞ [typo]
        • «Dáiddaráđis»
        • «Váiddaráđis»
        • «Gáidáráđis»
        • «Ráidáráđis»
        • «Dáiddárráđis»
      • «girječáliid» ➞ [typo]
        • «girječagiid»
Sámi Girječálliid Searvi - Samisk -SGS- vuođđuduvvui Láhpoluobbalis, norggabeale Sámis Guovdageainnu suohkanis jagis 1979. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilat 2 Doaimmat 3 Miellahttu 4 Ovttasbargu Ulbmilat Ulbmilat leat ovddidit ja oainnusin dahkat sámegiel ja sámi girjjálašvuođa, ásahit stipeanddaid, foanddaid ja eará ekonomalaš ortnegiid sámi girječálliide, fuolahit ahte sámegiel girjjálašvuođa ilbmadeapmi šattašii seamma buorre go Davviriikkain muđui oččodit stáhta garantiijabálkkáid sámi girječállide, ásahit bissovaš oastinortnega sámegiel girjjiide ja oččodit šiehtadallanvuoigatvuođa kopiija- ja bibliotehkabuhtadusaide Suomas ja Ruoŧas, oččodit stipeanddaid Suoma ja Ruoŧa Sámedikkiin ovttasbargat eará álgoálbmot girječálliiguin. Doaimmat SGS lea ovttas eará dáiddaservviiguin ásahan sierra hálddahusa hálddáhusa, Sámi Dáiddárráđi, sámi dáiddáriidda. SGS lea ožžon šiehtadallanvuoigatvuođa Norgga stáhtain bibliotehka- ja kopijjabuhtadusaide kopijjabuhtadusaide, ja maiddái ožžon sierra stipeanddaid sámi dáiddáriidda Norgga Sámedikkis. Lea maid ásahan Sámikopiija ja ásahan Sámi Dáiddáriid ja Biroálliid Buhtadusfoandda (SDGB). Maiddái šiehtadallan dáiddáršiehtadusa Norgga Sámedikkiin ja ásahan Sámi Girjeriemuid. Miellahttu SGS:s leat sullii 50 miellahttu miehtá Sámi. Miellahttun beassá sápmelaš ja sámegielat girječálli, sámegielat jorgaleaddji gii lea jorgalan sámegillii, sámi árbevirolaš muitaleaddji, máinnasteaddji ja luohtepoehta. Jahkečoahkkin dollo jahkásaččat ja lea searvvi alimus mearrideaddji mearredeaddji. Jahkečoahkkin vállje jođiheaddji ja stivrra. Stivrras leat vihtta (5) mielahttu mielahttu. SGS ruhtaduvvo doaibmadoarjagiin maid oažžu Sámedikkiin ja velá miellahttomávssuin. Ovttasbargu SGS bargá ovttas Sámi Dáiddačehpiid Servviin, Sámi Teáhtera Servviin, Juigiid Servviin ja Komponisttaid Servviin. SGS lea miellahttu Sámi Dáiddaráđis (SDR). SGS bargá maid ovttas eará girječagiid servviiguin Davviriikkain.
Sámi Girječálliid Searvi - Samisk -SGS- vuođđuduvvui Láhpoluobbalis, norggabeale Sámis Guovdageainnu suohkanis jagis 1979. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilat 2 Doaimmat 3 Miellahttu 4 Ovttasbargu Ulbmilat Ulbmilat leat ovddidit ja oainnusin dahkat sámegiel ja sámi girjjálašvuođa, ásahit stipeanddaid, foanddaid ja eará ekonomalaš ortnegiid sámi girječálliide, fuolahit ahte sámegiel girjjálašvuođa ilbmadeapmi šattašii seamma buorre go Davviriikkain muđui oččodit stáhta garantiijabálkkáid sámi girječállide, ásahit bissovaš oastinortnega sámegiel girjjiide ja oččodit šiehtadallanvuoigatvuođa kopiija- ja bibliotehkabuhtadusaide Suomas ja Ruoŧas, oččodit stipeanddaid Suoma ja Ruoŧa Sámedikkiin ovttasbargat eará álgoálbmot girječálliiguin. Doaimmat SGS lea ovttas eará dáiddaservviiguin ásahan sierra hálddahusa hálddahusa, Sámi Dáiddárráđi, sámi dáiddáriidda. SGS lea ožžon šiehtadallanvuoigatvuođa Norgga stáhtain bibliotehka- ja kopiijabuhtadusaid kopiijabuhtadusaide, ja maiddái ožžon sierra stipeanddaid sámi dáiddáriidda Norgga Sámedikkis. Lea maid ásahan Sámikopiija ja ásahan Sámi Dáiddáriid ja Biroálliid Buhtadusfoandda (SDGB). Maiddái šiehtadallan dáiddáršiehtadusa Norgga Sámedikkiin ja ásahan Sámi Girjeriemuid. Miellahttu SGS:s leat sullii 50 miellahttu miehtá Sámi. Miellahttun beassá sápmelaš ja sámegielat girječálli, sámegielat jorgaleaddji gii lea jorgalan sámegillii, sámi árbevirolaš muitaleaddji, máinnasteaddji ja luohtepoehta. Jahkečoahkkin dollo jahkásaččat ja lea searvvi alimus mearrideaddji mearrideaddji. Jahkečoahkkin vállje jođiheaddji ja stivrra. Stivrras leat vihtta (5) miellahtu miellahtu. SGS ruhtaduvvo doaibmadoarjagiin maid oažžu Sámedikkiin ja velá miellahttomávssuin. Ovttasbargu SGS bargá ovttas Sámi Dáiddačehpiid Servviin, Sámi Teáhtera Servviin, Juigiid Servviin ja Komponisttaid Servviin. SGS lea miellahttu Sámi Dáiddaráđis (SDR). SGS bargá maid ovttas eará girječagiid servviiguin Davviriikkain.
    • «Samisk  -» ➞ [double-space-before]
      • «Samisk -»
    • «hálddáhusa» ➞ [typo]
      • «hálddahusa»
    • «kopijjabuhtadusaide» ➞ [typo]
      • «kopiijabuhtadusaid»
      • «kopiijabuhtadusaidbe»
      • «kopiijabuhtadusaidge»
    • «kopijjabuhtadusaide» ➞ [typo]
      • «kopiijabuhtadusaide»
      • «kopiijabuhtadusaid»
      • «kopiijaruhtadusaide»
      • «kopiijabuhtadasaide»
      • «kopiijabuhtadusaidbe»
      • «kopiijabuhtadusaidge»
    • «mearredeaddji» ➞ [typo]
      • «mearrideaddji»
    • «mielahttu» ➞ [typo]
      • «miellahtu»
    • «mielahttu» ➞ [typo]
      • «miellahtu»
      • «miellahttu»
      • «miellahttun»
      • «miellahttui»
Guovža (Ursus arctos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja Davvi-Asias , gos stuorámus máddodagat leat Alaskas, Canadas ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža Guovža (Ursus arctos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja Davvi-Ásias , gos stuorámus máddodagat leat Alaskas, Kanadas ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guovža (Ursus arctos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja Davvi-Asias , gos stuorámus máddodagat leat Alaskas, Canadas ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža
Guovža (Ursus aittos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja 😱 Davvi-Asias, gos stuorámus máddodagat leat Alaskas, 😱 ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža
    • «arctos» ➞ [typo]
      • «aittos»
    • «Davvi-Asias» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Davvi-Asias,»
      • «Canadas» ➞ [typo]
        • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
          • «Sisdoallu [»
Guovža (Ursus aittos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja Davvi-Asiasja Davvi-Asias, gos stuorámus máddodagat leat Alaskas, ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža
Guovža (Ursus aittos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja Davvi-Asias😱, gos stuorámus máddodagat leat Alaskas, ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža
    • «ja  Davvi-Asias» ➞ [double-space-before]
      • «ja Davvi-Asias»
    • «ja  Davvi-Asias» ➞ [typo]
      • «,  ja» ➞ [double-space-before]
        • «, ja»
Guovža (Ursus aittos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja Davvi-Asias máddodagat leat Alaskas, ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža
Guovža (Ursus aittos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja 😱 máddodagat leat Alaskas, ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža
    • «Davvi-Asias» ➞ [typo]
Guovža (Ursus aittos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja máddodagat leat Alaskas, ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža
Guovža (Ursus aittos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja máddodagat leat Alaskas, ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža
    • «ja  máddodagat» ➞ [double-space-before]
      • «ja máddodagat»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea stuorimus Eurasias , ja danne rehkenastat dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán Asias ja viidánan Davvi-Amerihkái . Stuorimus ruškesguovža lea kodiakguovža (Ursus arctos middendorffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gávdo maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Parammushirsullos Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo kamtsjatkaguovžan , ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, grizzlyguovža (Ursus arctos horribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii eurasialaš ruškesguovžžain (Ursus arctos arctos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabbbatge vuollešládjii. Eurasialaš ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás ja Asias , ja vel Hokkaidosullos Jahpánis . Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu goSierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea mielamielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjas orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea stuorimus Eurásias , ja danne rehkenastet dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán Ásias ja viidánan Davvi-Amerihkkái . Stuorimus ruškesguovža lea kodiakguovža (Ursus arctos middendorffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Measta seamma stuora ruškesguovža gávdno maiddái Kamčatkanjárggas ja Parammushirsullos Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo kamčatkaguovžan , ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Dovdoseabbo dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, grizzlyguovža (Ursus arctos horribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii eurásialaš ruškesguovžžain (Ursus arctos arctos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabbatge vuollešládjii. Eurásialaš ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás ja Ásias , ja vel Hokkaidosullos Jáhpánis . Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu go Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea stuorimus Eurasias , ja danne rehkenastat dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán Asias ja viidánan Davvi-Amerihkái . Stuorimus ruškesguovža lea kodiakguovža (Ursus arctos middendorffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gávdo maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Parammushirsullos Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo kamtsjatkaguovžan , ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, grizzlyguovža (Ursus arctos horribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii eurasialaš ruškesguovžžain (Ursus arctos arctos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabbbatge vuollešládjii. Eurasialaš ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás ja Asias , ja vel Hokkaidosullos Jahpánis . Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu goSierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea mielamielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjas orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea stuorimus 😱 Eurasias, ja danne rehkenastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán 😱 ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja 😱 Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo kamtsjatkaguovžan kamtsjatkaguovžan, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, 😱 (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii 😱 ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. 😱 ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás ja 😱 Asias, ja vel Hokkaidosullos Jahpánis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «Eurasias» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Eurasias,»
      • «rehkenastat» ➞ [typo]
        • «rehkenastán»
      • «Asias» ➞ [typo]
        • «Davvi-Amerihkái» ➞ [typo]
          • «Davvi-Amerihkkái»
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «Davvi-Amerihkái.»
        • «kodiakguovža» ➞ [typo]
          • «kodaguovža»
          • «kodašguovža»
        • «arctos» ➞ [typo]
          • «aittos»
        • «middendorffi» ➞ [typo]
          • «giddendarffi»
          • «muddendarffi»
          • «middondarffi»
        • «gávdo» ➞ [typo]
          • «gavdu»
          • «govdu»
          • «gávru»
          • «hávdu»
        • «Parammushirsullos» ➞ [typo]
          • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «kamtsjatkaguovžan,»
          • «grizzlyguovža» ➞ [typo]
            • «arctos» ➞ [typo]
              • «aittos»
            • «horribilis» ➞ [typo]
              • «hurribilis»
              • «hurrabilis»
              • «hurrebilis»
              • «hurrigilis»
              • «hurribili»
              • «hurridilis»
              • «hurribális»
              • «hurribihis»
              • «hurribihlis»
            • «eurasialaš» ➞ [typo]
              • «arctos» ➞ [typo]
                • «aittos»
              • «arctos» ➞ [typo]
                • «aittos»
              • «goabbbatge» ➞ [typo]
                • «goabalatge»
                • «goabilatge»
              • «Eurasialaš» ➞ [typo]
                • «Asias» ➞ [typo]
                  • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
                    • «Asias,»
                  • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
                    • «Jáhpanis.»
                  • «goSierra» ➞ [typo]
                    • «Sierra»
                  • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
                    • «, .»
                  • «mielamiel» ➞ [msyn-unspace-compound]
                    • «miela miel»
                  • «Sibirjas» ➞ [typo]
                    • «Sibirjjás»
                    • «Sibirijás»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea stuorimus Eurasiasstuorimus Eurasias, ja danne rehkenastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo kamtsjatkaguovžan kamtsjatkaguovžan, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás ja Asiasja Asias, ja vel Hokkaidosullos Jahpánis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[, .[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Eurasias😱, ja danne rehkenastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo 😱 😱, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Asias😱, ja vel Hokkaidosullos Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[, . [3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «stuorimus  Eurasias» ➞ [double-space-before]
      • «Stuorimus Eurasias»
      • «stuorimus Eurasias»
    • «stuorimus  Eurasias» ➞ [typo]
      • «vuolgán  ja» ➞ [double-space-before]
        • «vuolgán ja»
      • «Davvi-Amerihkái» ➞ [typo]
        • «Davvi-Amerihkkái»
      • «ja  Ruoššas» ➞ [double-space-before]
        • «ja Ruoššas»
        • «Ja Ruoššas»
      • «kamtsjatkaguovžan» ➞ [typo]
        • «kamtsjatkaguovžan» ➞ [typo]
          • «,  (» ➞ [double-space-before]
            • «, (»
          • «vuollešládjii  ruškesguovžžain» ➞ [double-space-before]
            • «vuollešládjii ruškesguovžžain»
          • «.  ruškesguovža» ➞ [double-space-before]
            • «. ruškesguovža»
          • «ja  Asias» ➞ [double-space-before]
            • «Ja Asias»
            • «ja Asias»
          • «ja  Asias» ➞ [typo]
            • «Jahpánis» ➞ [typo]
              • «Gahpanis»
              • «Sáhpánis»
            • «, .[» ➞ [space-before-punct-mark]
              • «,.[»
              • «.[»
            • «, .[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
              • «, . [»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Eurasiastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo , ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja AsiasHokkaidosullos Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo , ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja 😱 Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «Eurasiastán» ➞ [typo]
      • «Durasastán»
      • «Gurasastán»
      • «Durasistán»
      • «Gurasistán»
    • «gohčoduvvo  ,» ➞ [double-space-before]
      • «gohčoduvvo ,»
    • «AsiasHokkaidosullos» ➞ [typo]
      • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «, .»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo , ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[, .[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[, . [[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «gohčoduvvo ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gohčoduvvo,»
    • «Ja  Gahpanis» ➞ [double-space-before]
      • «Ja Gahpanis»
    • «, .[» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.[»
      • «.[»
    • «, .[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, . [»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[, .[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[, . [[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «, .[» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.[»
      • «.[»
    • «, .[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, . [»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[, .[[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[, . [[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «, .[» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.[»
      • «.[»
    • «, .[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, . [»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[[[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[[[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[, .[[[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[, . [[[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «, .[» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.[»
      • «.[»
    • «, .[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, . [»
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruškadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge grizzly – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjját". Rávisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm assai . Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čalanat . Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sháttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodiakguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccat ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja vážžit guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjegoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodiakguovža ja kamtsjatkaguovža ). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi. Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruškadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge grizzly – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjját". Rávesguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm assái . Ruškesguovžžas leat oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čálánat . Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžaváris sáhttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodiakguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccat ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja vázzit guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjegoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodiakguovža ja kamčatkaguovža ). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruškadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge grizzly – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjját". Rávisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm assai . Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čalanat . Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sháttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodiakguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccat ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja vážžit guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjegoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodiakguovža ja kamtsjatkaguovža ). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruoksadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge 😱 – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjjat". Rávisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm assai assai. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čalanat čálánat. Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sáhttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodaguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccaha ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja 😱 guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjetdoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodaguovža ja kamtsjatkaguovža kamtsjatkaguovža). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
    • «čuvgesruškadat» ➞ [typo]
      • «čuvgesruoksadat»
    • «grizzly» ➞ [typo]
      • «ránesgirjját» ➞ [typo]
        • «ránesgirjjat»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «assai.»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «čálánat.»
      • «sháttá» ➞ [typo]
        • «sáhttá»
        • «suhttá»
        • «hástá»
        • «spáitá»
      • «kodiakguovža» ➞ [typo]
        • «kodaguovža»
        • «kodašguovža»
      • «gaccat» ➞ [typo]
        • «gaccaha»
      • «vážžit» ➞ [typo]
        • «njealjegoantái» ➞ [typo]
          • «njealjetdoantái»
          • «njealjethantái»
          • «njealjetoaktái»
          • «njealjetgoahtái»
          • «njealjetgoanzái»
        • «kodiakguovža» ➞ [typo]
          • «kodaguovža»
          • «kodašguovža»
        • «)» ➞ [space-before-paren-end]
          • «kamtsjatkaguovža)»
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruoksadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjjat". Rávisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm assai assai. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čalanat čálánat. Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sáhttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodaguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccaha ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjetdoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodaguovža ja kamtsjatkaguovža kamtsjatkaguovža). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruoksadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjjat". Rávisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm ássan assái. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čálahat čálánat. Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sáhttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodaguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccaha ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjetdoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodaguovža ja 😱 😱). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
    • «ge  –» ➞ [double-space-before]
      • «ge –»
    • «assai» ➞ [typo]
      • «ássan»
    • «assai» ➞ [typo]
      • «assái»
      • «oassái»
      • «ássan»
      • «dassái»
    • «čalanat» ➞ [typo]
      • «čálahat»
    • «ja  guovtti» ➞ [double-space-before]
      • «ja guovtti»
    • «kamtsjatkaguovža» ➞ [typo]
      • «kamtsjatkaguovža» ➞ [typo]
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruoksadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjjat". Rávisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm ássan assái. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čálahat čálánat. Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sáhttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodaguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccaha ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjetdoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodaguovža ja ). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruoksadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjjat". Rávisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm ássan assái. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čálahat čálánat. Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sáhttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodaguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccaha ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjetdoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodaguovža ja ). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
    • «ja  )» ➞ [double-space-before]
      • «ja )»
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruoksadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjjat". Rávisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm ássan assái. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čálahat čálánat. Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sáhttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodaguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccaha ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjetdoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodaguovža ja ). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruoksadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjjat". Rávisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm ássan assái. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čálahat čálánat. Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sáhttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodaguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccaha ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjetdoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodaguovža ja). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
    • «ja )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «ja)»
Čuovža (Coregonus lavaretus) lea luossaguolli. Čuovža (Coregonus lavaretus) lea luossaguolli. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čuovža (Coregonus lavaretus) lea luossaguolli.
Čuovža (Gorebonus 😱) lea luossaguolli.
    • «Coregonus» ➞ [typo]
      • «Gorebonus»
      • «Goregones»
      • «Goregožus»
      • «Koregožus»
      • «Oregožus»
      • «Oregođus»
      • «Oreronus»
      • «Oregozus»
      • «Oregovus»
      • «Oregones»
    • «lavaretus» ➞ [typo]
Čuovža (Gorebonus ) lea luossaguolli.
Čuovža (Gorebonus) lea luossaguolli.
    • «Gorebonus )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «Gorebonus)»
Čuovža goddojuvvon Guovdageainnus Čuovža gullá luossaguliide ja gávdno miehtá Sámi, ja muđui viidát davit máilmmeoasis . Čuovža gođđá dábálaččat čakčat golggotmánu rájes, muhto soames máddodagat gođđet dálvet. Dat sáhttet gođđat sihke jogain ja jávrriin, gitta 50 mehter čikŋodahkii. Veajehat šaddet giđđat ja leat dalle 15 mm guhku. Čuovža gođđagoahtá 2 - 10 jagi agis, go lea 15 - 40 cm. Čuovžžas lea njálbmi hui unni ja borrá divrriid ja dakkáriid. Dábálaččat ii šatta čuovža losit go 2 kg[1], ii ge guhkit go 70 cm. Sámis lea čuovža adnon buorren biebmoguollin, erenoamážit sáltemii ja suovastuhttimii. Sisdoallu [čiega] 1 Dovdomearkkat 2 Ekologiija 3 Gáldut 4 Čujuhusat Dovdomearkkat Čuovža goddojuvvon Guovdageainnus Čuovža gullá luossaguliide ja gávdno miehtá Sámi, ja muđui viidát davit máilmmioasis . Čuovža gođđá dábálaččat čakčat golggotmánu rájes, muhto soames máddodagat gođđet dálvet. Dat sáhttet gođđat sihke jogain ja jávrriin, gitta 50 mehter čikŋodahkii. Veajehat šaddet giđđat ja leat dalle 15 mm guhku. Čuovža gođđagoahtá 2 - 10 jagi agis, go lea 15 - 40 cm. Čuovžžas lea njálbmi hui unni ja borrá divrriid ja dakkáriid. Dábálaččat ii šatta čuovža losit go 2 kg[1], ii ge guhkit go 70 cm. Sámis lea čuovža adnon buorren biebmoguollin, erenoamážit sáltemii ja suovastuhttimii. Sisdoallu [čiega] 1 Dovdomearkkat 2 Ekologiija 3 Gáldut 4 Čujuhusat Dovdomearkkat 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čuovža goddojuvvon Guovdageainnus Čuovža gullá luossaguliide ja gávdno miehtá Sámi, ja muđui viidát davit máilmmeoasis . Čuovža gođđá dábálaččat čakčat golggotmánu rájes, muhto soames máddodagat gođđet dálvet. Dat sáhttet gođđat sihke jogain ja jávrriin, gitta 50 mehter čikŋodahkii. Veajehat šaddet giđđat ja leat dalle 15 mm guhku. Čuovža gođđagoahtá 2 - 10 jagi agis, go lea 15 - 40 cm. Čuovžžas lea njálbmi hui unni ja borrá divrriid ja dakkáriid. Dábálaččat ii šatta čuovža losit go 2 kg[1], ii ge guhkit go 70 cm. Sámis lea čuovža adnon buorren biebmoguollin, erenoamážit sáltemii ja suovastuhttimii. Sisdoallu [čiega] 1 Dovdomearkkat 2 Ekologiija 3 Gáldut 4 Čujuhusat Dovdomearkkat
Čuovža goddojuvvon Guovdageainnus Čuovža gullá luossaguliide ja gávdno miehtá Sámi, ja muđui viidát davit máilmmeoasis. Čuovža gođđá dábálaččat čakčat golggotmánu rájes, muhto soames máddodagat gođđet dálvet. Dat sáhttet gođđat sihke jogain ja jávrriin, gitta 50 mehtera čikŋodahkii. Veajehat šaddet giđđat ja leat dalle 15 mm guhku. Čuovža gođđagoahtá 2 - 10 jagi agis, go lea 15 - 40 cm. Čuovžžas lea njálbmi hui unni ja borrá divrriid ja dakkáriid. Dábálaččat ii šatta čuovža losit go 2 kg[1], ii ge guhkit go 70 cm. Sámis lea čuovža adnon buorren biebmoguollin, erenoamážit sáltemii ja suovastuhttimii. Sisdoallu [čiega] 1 Dovdomearkkat 2 Ekologiija 3 Gáldut 4 Čujuhusat Dovdomearkkat
    • «máilmmeoasis .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «máilmmeoasis.»
    • «mehter» ➞ [typo]
      • «mehtera»
    • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
      • «Sisdoallu [»
Čuovža lea šođbat ja das lea silba ivdni , čielgi lea čáhppadet ja čoavjeuvolli lea vielgat. Beahcet lea guovttesuorat, ja čuomat leat oalle stuorrát. Ekologiija Čuovža lea šođbat ja das lea silbaivdni , čielgi lea čáhppadet ja čoavjevuolli lea vielgat. Beahcet lea guovttesuorat, ja čuomat leat oalle stuorrát. Ekologiija 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čuovža lea šođbat ja das lea silba ivdni , čielgi lea čáhppadet ja čoavjeuvolli lea vielgat. Beahcet lea guovttesuorat, ja čuomat leat oalle stuorrát. Ekologiija
Čuovža lea šođbat ja das lea silba ivdni, čielgi lea čáhppadet ja čoavjevuolli lea vielgat. Beahcet lea guovttesuorat, ja čuomat leat oalle stuorrát. Ekologiija
    • «silba ivdni ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «silba ivdni,»
    • «čoavjeuvolli» ➞ [typo]
      • «čoavjevuolli»
      • «čoavjecolli»
      • «čoavjeolli»
      • «čoavjeválli»
      • «čoavjenolli»
      • «čoavjegolli»
Čuovža lea šođbat ja das lea silba ivdni, čielgi lea čáhppadet ja čoavjevuolli lea vielgat. Beahcet lea guovttesuorat, ja čuomat leat oalle stuorrát. Ekologiija
Čuovža lea šođbat ja das lea silbaivdni, čielgi lea čáhppadet ja čoavjevuolli lea vielgat. Beahcet lea guovttesuorat, ja čuomat leat oalle stuorrát. Ekologiija
    • «silba ivdni» ➞ [msyn-compound]
      • «silbaivdni»
Čuovža eallá jávrriin ja stuora jogain, ja muhtimat sáhttet mannat borramuša maŋis veahttačáhcái. Čuovža eallá jávrriin ja stuora jogain, ja muhtimat sáhttet mannat borramuša maŋis veahttačáhcái. 1 No errors found
Suovasteapmi Suovasteapmi 1 No errors found
Suovastuhttin lea vuohki seailudit bierggu ja guoli. Suovastuhttin dahká ahte biebmu riibá guhkit ja addá mágu. Suovastuhttin lea go heŋge borramuša muorrasuova ovdii oanehit dahje guhkit áiggi. Sáhttá galbmasis dahje lieggasis suovastuhttit. Ovdal go suovastuhttá, de galgá sáltet. Suovastuhttin lea dovddus geađgeáiggi rájes. Galbmasis suovastuhttit Suovastuhttin lea vuohki seailudit bierggu ja guoli. Suovastuhttin dahká ahte biebmu riibá guhkit ja addá mágu. Suovastuhttin lea go heŋge borramuša muorrasuova ovdii oanehit dahje guhkit áiggi. Sáhttá galbmasis dahje lieggasis suovastuhttit. Ovdal go suovastuhttá, de galgá sáltet. Suovastuhttin lea dovddus geađgeáiggi rájes. Galbmasis suovastuhttit 1 No errors found
Galbmasis suovastuhttin lea dábáleamis vuohki suovastuhttit sáivaguliid, danne go lea buorre riibadanvuohki . Go suovastuhttá de šaddá borramuššii suodjaleaddji "cuozza" mii goddá baktearaid. Ovttas sohkkariin ja sálttiin dahká dát ahte biebmu riibá máŋga vahkku gállosis. Suovasguolis leat valjit antioksidánttat. Lieggasis suovastuhttit Galbmasis suovastuhttin lea dábáleamos vuohki suovastuhttit sáivaguliid, danne go lea buorre ribadanvuohki . Go suovastuhttá de šaddá borramuššii suodjaleaddji "cuozza" mii goddá baktearaid. Ovttas sohkkariin ja sálttiin dahká dát ahte biebmu riibá máŋga vahkku gállosis. Suovasguolis leat valjit antioksidánttat. Lieggasis suovastuhttit 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Galbmasis suovastuhttin lea dábáleamis vuohki suovastuhttit sáivaguliid, danne go lea buorre riibadanvuohki . Go suovastuhttá de šaddá borramuššii suodjaleaddji "cuozza" mii goddá baktearaid. Ovttas sohkkariin ja sálttiin dahká dát ahte biebmu riibá máŋga vahkku gállosis. Suovasguolis leat valjit antioksidánttat. Lieggasis suovastuhttit
Galbmasis suovastuhttin lea dábáleamos vuohki suovastuhttit sáivaguliid, danne go lea buorre riibadanvuohki riibadanvuohki. Go suovastuhttá de šaddá borramuššii suodjaleaddji "cuozza" mii goddá baktearaid. Ovttas sohkkariin ja sálttiin dahká dát ahte biebmu riibá máŋga vahkku gállosis. Suovasguolis leat valjit antioksidánttat. Lieggasis suovastuhttit
    • «dábáleamis» ➞ [typo]
      • «dábáleamos»
      • «dábáletmis»
      • «dábálamos»
      • «dábálutmis»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «riibadanvuohki.»
Galbmasis suovastuhttin lea dábáleamos vuohki suovastuhttit sáivaguliid, danne go lea buorre riibadanvuohki riibadanvuohki. Go suovastuhttá de šaddá borramuššii suodjaleaddji "cuozza" mii goddá baktearaid. Ovttas sohkkariin ja sálttiin dahká dát ahte biebmu riibá máŋga vahkku gállosis. Suovasguolis leat valjit antioksidánttat. Lieggasis suovastuhttit
Galbmasis suovastuhttin lea dábáleamos vuohki suovastuhttit sáivaguliid, danne go lea buorre riibbadanguohki riibbadanvuohki. Go suovastuhttá de šaddá borramuššii suodjaleaddji "cuozza" mii goddá baktearaid. Ovttas sohkkariin ja sálttiin dahká dát ahte biebmu riibá máŋga vahkku gállosis. Suovasguolis leat valjit antioksidánttat. Lieggasis suovastuhttit
    • «riibadanvuohki» ➞ [typo]
      • «riibbadanguohki»
      • «riibbadanluohki»
      • «riibbadancuohki»
      • «riibbadanvuohpi»
      • «riibbadanvuohku»
    • «riibadanvuohki» ➞ [typo]
      • «riibbadanvuohki»
      • «riitádanvuohki»
      • «ruibádanvuohki»
      • «riibbahanvuohki»
Lieggasis suovastuhttá unna suovastuhttingámmáraččas, suovastuhttinkássas dahje stuorát suovastuhttinrusttegis. Sáhttá buotlágan guliid suovastuhttit lieggasis. Dábáleamos lea suovastuhttit dápmoha, luosa, makrealla ja rávddu. Guoli galgá sáltet ja ruddet juobe moadde diimmu ovdal ge. Temperatuvra galgá leat 79-100°C. Guolli lea gárvvis 20 - 30 minuhtas. Lieggasis suovastuhttá unna suovastuhttingámmáraččas, suovastuhttinkássas dahje stuorát suovastuhttinrusttegis. Sáhttá buotlágan guliid suovastuhttit lieggasis. Dábáleamos lea suovastuhttit dápmoha, luosa, makrealla ja rávddu. Guoli galgá sáltet ja ruddet juobe moadde diimmu ovdal ge. Temperatuvra galgá leat 79-100°C. Guolli lea gárvvis 20 - 30 minuhtas. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lieggasis suovastuhttá unna suovastuhttingámmáraččas, suovastuhttinkássas dahje stuorát suovastuhttinrusttegis. Sáhttá buotlágan guliid suovastuhttit lieggasis. Dábáleamos lea suovastuhttit dápmoha, luosa, makrealla ja rávddu. Guoli galgá sáltet ja ruddet juobe moadde diimmu ovdal ge. Temperatuvra galgá leat 79-100°C. Guolli lea gárvvis 20 - 30 minuhtas.
Lieggasis suovastuhttá unna suovastuhttingámmáraččas, suovastuhttinkássas dahje stuorát suovastuhttinrusttegis. Sáhttá buotlágan guliid suovastuhttit lieggasis. Dábáleamos lea suovastuhttit dápmoha, luosa, makrealla ja rávddu. Guoli galgá sáltet ja ruddet juobe moadde diimmu ovdal ge. Temperatuvra galgá leat 😱. Guolli lea gárvvis 20 - 30 minuhtas.
    • «79-100°C» ➞ [typo]
Lieggasis suovastuhttá unna suovastuhttingámmáraččas, suovastuhttinkássas dahje stuorát suovastuhttinrusttegis. Sáhttá buotlágan guliid suovastuhttit lieggasis. Dábáleamos lea suovastuhttit dápmoha, luosa, makrealla ja rávddu. Guoli galgá sáltet ja ruddet juobe moadde diimmu ovdal ge. Temperatuvra galgá leat . Guolli lea gárvvis 20 - 30 minuhtas.
Lieggasis suovastuhttá unna suovastuhttingámmáraččas, suovastuhttinkássas dahje stuorát suovastuhttinrusttegis. Sáhttá buotlágan guliid suovastuhttit lieggasis. Dábáleamos lea suovastuhttit dápmoha, luosa, makrealla ja rávddu. Guoli galgá sáltet ja ruddet juobe moadde diimmu ovdal ge. Temperatuvra galgá leat. Guolli lea gárvvis 20 - 30 minuhtas.
    • «leat .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «leat.»
Goddesáhpán gávdno miehtá Sámi. Goddesáhpán gávdno miehtá Sámi. 1 No errors found
Goddesáhpán (Lemmus lemmus), gullá ciebaniidda ja hamsterbearrašii. Dat lea eanemus dábálaš váriin ja duoddariin, muhto gávdno maid vumiin, erenoamážit davviguovlluin. Goddesáhpán lea ruksesriebana ja stuora lottiid borramuš. Goddesáhpán lea dovddus vašánis ealli. Ekologiija Goddesáhpán (Lemmus lemmus), gullá ciebaniidda ja hamsterbearrašii. Dat lea dábálaččamus váriin ja duoddariin, muhto gávdno maid vumiin, erenoamážit davviguovlluin. Goddesáhpán lea ruksesriebana ja stuora lottiid borramuš. Goddesáhpán lea dovddus vašánis ealli. Ekologiija 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Goddesáhpán (Lemmus lemmus), gullá ciebaniidda ja hamsterbearrašii. Dat lea eanemus dábálaš váriin ja duoddariin, muhto gávdno maid vumiin, erenoamážit davviguovlluin. Goddesáhpán lea ruksesriebana ja stuora lottiid borramuš. Goddesáhpán lea dovddus vašánis ealli. Ekologiija
Goddesáhpán (Lemmo Lemmos), gullá ciebaniidda ja hámsterbearrašii. Dat lea eanemus dábálaš váriin ja duoddariin, muhto gávdno maid vumiin, erenoamážit davviguovlluin. Goddesáhpán lea ruksesriebana ja stuora lottiid borramuš. Goddesáhpán lea dovddus vašánis ealli. Ekologiija
    • «Lemmus» ➞ [typo]
      • «Lemmo»
      • «Lemmons»
      • «Lemmon»
    • «lemmus» ➞ [typo]
      • «Lemmos»
    • «hamsterbearrašii» ➞ [typo]
      • «hámsterbearrašii»
      • «hámsterabearrašii»
      • «hámsterbearrahii»
      • «hámsterbearramii»
      • «hámsterbearragii»
      • «hámsterbearralii»
Goddesáhpán borrá rásiid, suinniid ja sámmála. Goddesáhpán gávdno vuosttažettiin badjeeatnamiin. Goddesáhpán lassána jođánit ja sáhttá čivgat juo golmmavahkkosažžan. Čoavjjetáigi lea golbma vahkku ja dat oažžu 8-10 čivgga (muhto sáhttá oažžut badjel 10 čivgga). Goddesáhpán sáhttá čivgat viđa geardde ovtta geasis. Lohku rievddada ja áigges áigái lassána sakka, juohke goalmmát-njealját jagi. Sáhpánjagiid gaskkas lea lohku hui unni. Sáhpánjagiid sáhttá fas lohku leat hirbmat stuoris. Máŋga šlája boraspiret ja gazzalottit válljejit sáhpánjagiid eanas borrat goddesáhpámiid ja diet šlájat, omd. ruksesrieban ožžot ollu čivggaid goddesáhpánjagiid. Diekkár jagiid ožžot eará eallit ráfi, maid rieban muđui borašii, ja dat besset lassánit. Danne rievddadit maiddái eará elliid logut seammaládje go goddesáhpánlogut, ja nu lea goddesáhpán deaŧalaš meahci ekovuogádahkii [1]. Goddesáhpán borrá rásiid, suinniid ja sámmála. Goddesáhpán gávdno vuosttažettiin badjeeatnamiin. Goddesáhpán lassána jođánit ja sáhttá čivgat juo golmmavahkkosažžan. Čoavjjetáigi lea golbma vahkku ja dat oažžu 8-10 čivgga (muhto sáhttá oažžut badjel 10 čivgga). Goddesáhpán sáhttá čivgat viđa geardde ovtta geasis. Lohku rievddada ja áiggis áigái lassána sakka, juohke goalmmát-njealját jagi. Sáhpánjagiid gaskkas lea lohku hui unni. Sáhpánjagiid sáhttá fas lohku leat hirbmat stuoris. Máŋga šlája boraspiret ja gazzalottit válljejit sáhpánjagiid eanas borrat goddesáhpániid ja diet šlájat, omd. ruksesrieban ožžot ollu čivggaid goddesáhpánjagiid. Diekkár jagiid ožžot eará eallit ráfi, maid rieban muđui borašii, ja dat besset lassánit. Danne rievddadit maiddái eará elliid logut seamma ládje go goddesáhpánlogut, ja nu lea goddesáhpán deaŧalaš meahci ekovuogádahkii [1]. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Goddesáhpán borrá rásiid, suinniid ja sámmála. Goddesáhpán gávdno vuosttažettiin badjeeatnamiin. Goddesáhpán lassána jođánit ja sáhttá čivgat juo golmmavahkkosažžan. Čoavjjetáigi lea golbma vahkku ja dat oažžu 8-10 čivgga (muhto sáhttá oažžut badjel 10 čivgga). Goddesáhpán sáhttá čivgat viđa geardde ovtta geasis. Lohku rievddada ja áigges áigái lassána sakka, juohke goalmmát-njealját jagi. Sáhpánjagiid gaskkas lea lohku hui unni. Sáhpánjagiid sáhttá fas lohku leat hirbmat stuoris. Máŋga šlája boraspiret ja gazzalottit válljejit sáhpánjagiid eanas borrat goddesáhpámiid ja diet šlájat, omd. ruksesrieban ožžot ollu čivggaid goddesáhpánjagiid. Diekkár jagiid ožžot eará eallit ráfi, maid rieban muđui borašii, ja dat besset lassánit. Danne rievddadit maiddái eará elliid logut seammaládje go goddesáhpánlogut, ja nu lea goddesáhpán deaŧalaš meahci ekovuogádahkii [1].
Goddesáhpán borrá rásiid, suinniid ja sámmála. Goddesáhpán gávdno vuosttažettiin badjeeatnamiin. Goddesáhpán lassána jođánit ja sáhttá čivgat juo golmmavahkkosažžan. Čoavjjetáigi lea golbma vahkku ja dat oažžu 8-10 čivgga (muhto sáhttá oažžut badjel 10 čivgga). Goddesáhpán sáhttá čivgat viđa geardde ovtta geasis. Lohku rievddada ja áigges áigái lassána sakka, juohke goalmmát-njealját jagi. Sáhpánjagiid gaskkas lea lohku hui unni. Sáhpánjagiid sáhttá fas lohku leat hirbmat stuoris. Máŋga šlája boraspiret ja gazzalottit válljejit sáhpánjagiid eanas borrat goddesáhpániin ja diet šlájat, omd. ruksesrieban ožžot ollu čivggaid goddesáhpánjagiid. Diekkár jagiid ožžot eará eallit ráfi, maid rieban muđui borašii, ja dat besset lassánit. Danne rievddadit maiddái eará elliid logut seamma ládje go goddesáhpánlogut, ja nu lea goddesáhpán deaŧalaš meahci ekovuogádahkii [1].
    • «goddesáhpámiid» ➞ [typo]
      • «goddesáhpániin»
    • «seammaládje» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «seamma ládje»
Guovssahasa nieida lea sámi dánsafilbma man buvttadeaddji Anstein Mikkelsens lea ráhkadan. Dan eŋgelasgiel namma lea «Dancing Virgin». Filbma vuittii «Best Shorts Competition» bálkkášumi miessemánu 10. beaivve 2011. Filbma lea ráhkaduvvon dološ sámi myhtas dan birra ahte jápmán buhtisnieiddat dánsejit almmis. Guovssahasa nieida lea sámi dánsafilbma man buvttadeaddji Anstein Mikkelsen lea ráhkadan. Dan eŋgelasgiel namma lea «Dancing Virgin». Filbma vuittii «Best Shorts Competition» bálkkašumi miessemánu 10. beaivve 2011. Filbma lea ráhkaduvvon dološ sámi myhtas dan birra ahte jápmán buhtisnieiddat dánsejit almmis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guovssahasa nieida lea sámi dánsafilbma man buvttadeaddji Anstein Mikkelsens lea ráhkadan. Dan eŋgelasgiel namma lea «Dancing Virgin». Filbma vuittii «Best Shorts Competition» bálkkášumi miessemánu 10. beaivve 2011. Filbma lea ráhkaduvvon dološ sámi myhtas dan birra ahte jápmán buhtisnieiddat dánsejit almmis.
Guovssahasa nieida lea sámi dánsafilbma man buvttadeaddji Anstein Mikkelsens lea ráhkadan. Dan eŋgelasgiel namma lea ”DaqingDancing Virgin”. Filbma vuittii ”Best Shorta CompetitionCompetition” bálkkašumi miessemánu 10. beaivve 2011. Filbma lea ráhkaduvvon dološ sámi myhtas dan birra ahte jápmán buhtisnieiddat dánsejit almmis.
    • ««» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Daqing»
    • «Virgin»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «Virgin”»
    • ««Best» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Best»
    • «Shorts» ➞ [typo]
      • «Shorta»
      • «Short»
      • «Shortas»
      • «Shortbas»
      • «Sorøs»
      • «Shortmis»
      • «Storås»
    • «»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «Competition”»
    • «bálkkášumi» ➞ [typo]
      • «bálkkašumi»
Guovssahasa nieida lea sámi dánsafilbma man buvttadeaddji Anstein Mikkelsens lea ráhkadan. Dan eŋgelasgiel namma lea ”DaqingDancing Virgin”. Filbma vuittii ”Best Shorta CompetitionCompetition” bálkkašumi miessemánu 10. beaivve 2011. Filbma lea ráhkaduvvon dološ sámi myhtas dan birra ahte jápmán buhtisnieiddat dánsejit almmis.
Guovssahasa nieida lea sámi dánsafilbma man buvttadeaddji Anstein Mikkelsens lea ráhkadan. Dan eŋgelasgiel namma lea ”😱 Virgin”. Filbma vuittii ”Best Shorta 😱” bálkkašumi miessemánu 10. beaivve 2011. Filbma lea ráhkaduvvon dološ sámi myhtas dan birra ahte jápmán buhtisnieiddat dánsejit almmis.
    • «DaqingDancing» ➞ [typo]
      • «CompetitionCompetition» ➞ [typo]
Ellen Inga Brita Olavsdatter Hætta (riegádan geassemánu 17. beaivvi 1953 Guovdageainnus) lea rektor ja politihkkár (O). Son lea leamaš boazodoallohoavda 2001-2011. Sus lea examen artium jagis 1973, oahpaheaddjeoahppu 1980, lohkanbadjeoahppu sámegielas 1981, sámegiela vuođđofága 1987, Forsvarets høgskole váldokursa 1992–1993 ja nissonjođiheddjiid kursa Finnmárkku allaskuvla 2000 rájes.[1] Hætta lei oahpaheaddjin Guovdageainnu mánáid- ja nuoraidskuvllas 1973–1987, Sámi oahpahusráđi jođiheaddji 1994–1999 ja Sámedikki ossodatdirektora 1999–2001. 2001 - 2011 lei son Norgga boazodoallohoavda. Dál lea son Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla jođiheaddji/rektor (Guovdageainnus). Hætta lei Guovdageainnu sátnejođiheaddji 1988–1991, Guovdageainnu olgešbellodaga jođiheaddji 1992–1994 ja Gielda- ja guovludepartemeanttas stáhtáčálli Kjell Magne Bondevik nuppi ráđđehusas 2004–2005. Sus leat maid leamaš ollu eará suohkanlaš ja guovlulaš ámmáhat. Ellen Inga Brita Olavsdatter Hætta (riegádan geassemánu 17. beaivvi 1953 Guovdageainnus) lea rektor ja politihkkár (O). Son lea leamaš boazodoallohoavda 2001-2011. Sus lea examen artium jagis 1973, oahpaheaddjeoahppu 1980, lohkanbadjeoahppu sámegielas 1981, sámegiela vuođđofága 1987, Forsvarets høgskole váldokursa 1992–1993 ja nissonjođiheddjiid kursa Finnmárkku allaskuvla 2000 rájes.[1] Hætta lei oahpaheaddjin Guovdageainnu mánáid- ja nuoraidskuvllas 1973–1987, Sámi oahpahusráđi jođiheaddji 1994–1999 ja Sámedikki ossodatdirektevra 1999–2001. 2001 - 2011 lei son Norgga boazodoallohoavda. Dál lea son Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla jođiheaddji/rektor (Guovdageainnus). Hætta lei Guovdageainnu sátnejođiheaddji 1988–1991, Guovdageainnu olgešbellodaga jođiheaddji 1992–1994 ja Gielda- ja guovlodepartemeanttas stáhtačálli Kjell Magne Bondevik nuppi ráđđehusas 2004–2005. Sus leat maid leamaš ollu eará suohkanlaš ja guovlulaš ámmáhat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ellen Inga Brita Olavsdatter Hætta (riegádan geassemánu 17. beaivvi 1953 Guovdageainnus) lea rektor ja politihkkár (O). Son lea leamaš boazodoallohoavda 2001-2011. Sus lea examen artium jagis 1973, oahpaheaddjeoahppu 1980, lohkanbadjeoahppu sámegielas 1981, sámegiela vuođđofága 1987, Forsvarets høgskole váldokursa 1992–1993 ja nissonjođiheddjiid kursa Finnmárkku allaskuvla 2000 rájes.[1] Hætta lei oahpaheaddjin Guovdageainnu mánáid- ja nuoraidskuvllas 1973–1987, Sámi oahpahusráđi jođiheaddji 1994–1999 ja Sámedikki ossodatdirektora 1999–2001. 2001 - 2011 lei son Norgga boazodoallohoavda. Dál lea son Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla jođiheaddji/rektor (Guovdageainnus). Hætta lei Guovdageainnu sátnejođiheaddji 1988–1991, Guovdageainnu olgešbellodaga jođiheaddji 1992–1994 ja Gielda- ja guovludepartemeanttas stáhtáčálli Kjell Magne Bondevik nuppi ráđđehusas 2004–2005. Sus leat maid leamaš ollu eará suohkanlaš ja guovlulaš ámmáhat.
Ellen Inga Brita Olavsdatter Hætta (riegádan geassemánu 17. beaivvi 1953 Guovdageainnus) lea rektor ja politihkkár (O). Son lea leamaš boazodoallohoavda 2001-2011. Sus lea eksámena artium jagis 1973, oahpaheaddjeoahppu 1980, lohkanbadjeoahppu sámegielas 1981, sámegiela vuođđofága 1987, 😱 høgskole váldokursa 1992–1993 ja nissonjođiheddjiid kursa Finnmárkku allaskuvla 2000 rájes. [1] Hætta lei oahpaheaddjin Guovdageainnu mánáid- ja nuoraidskuvllas 1973–1987, Sámi oahpahusráđi jođiheaddji 1994–1999 ja Sámedikki ossodatdirektevrra 1999–2001. 2001 - 2011 lei son Norgga boazodoallohoavda. Dál lea son Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvlla jođiheaddji/rektor (Guovdageainnus). Hætta lei Guovdageainnu sátnejođiheaddji 1988–1991, Guovdageainnu olgešbellodaga jođiheaddji 1992–1994 ja Gielda- ja guovlodepartemeanttas stádačálli Kjell Magne Bondevik nuppi ráđđehusas 2004–2005. Sus leat maid leamaš ollu eará suohkanlaš ja guvllolaš ámmáhat.
    • «examen» ➞ [typo]
      • «eksámena»
      • «eksámen»
    • «Forsvarets» ➞ [typo]
      • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «. [»
      • «ossodatdirektora» ➞ [typo]
        • «ossodatdirektevrra»
        • «ossodatdirektevra»
      • «Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla» ➞ [typo]
        • «Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvlla»
      • «guovludepartemeanttas» ➞ [typo]
        • «guovlodepartemeanttas»
      • «stáhtáčálli» ➞ [typo]
        • «stádačálli»
        • «stáhtačálli»
      • «guovlulaš» ➞ [typo]
        • «guvllolaš»
Ellen Inga Brita Olavsdatter Hætta (riegádan geassemánu 17. beaivvi 1953 Guovdageainnus) lea rektor ja politihkkár (O). Son lea leamaš boazodoallohoavda 2001-2011. Sus lea eksámena artium jagis 1973, oahpaheaddjeoahppu 1980, lohkanbadjeoahppu sámegielas 1981, sámegiela vuođđofága 1987, høgskole váldokursa 1992–1993 ja nissonjođiheddjiid kursa Finnmárkku allaskuvla 2000 rájes. [1] Hætta lei oahpaheaddjin Guovdageainnu mánáid- ja nuoraidskuvllas 1973–1987, Sámi oahpahusráđi jođiheaddji 1994–1999 ja Sámedikki ossodatdirektevrra 1999–2001. 2001 - 2011 lei son Norgga boazodoallohoavda. Dál lea son Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvlla jođiheaddji/rektor (Guovdageainnus). Hætta lei Guovdageainnu sátnejođiheaddji 1988–1991, Guovdageainnu olgešbellodaga jođiheaddji 1992–1994 ja Gielda- ja guovlodepartemeanttas stádačálli Kjell Magne Bondevik nuppi ráđđehusas 2004–2005. Sus leat maid leamaš ollu eará suohkanlaš ja guvllolaš ámmáhat.
Ellen Inga Brita Olavsdatter Hætta (riegádan geassemánu 17. beaivvi 1953 Guovdageainnus) lea rektor ja politihkkár (O). Son lea leamaš boazodoallohoavda 2001-2011. Sus lea eksámena artium jagis 1973, oahpaheaddjeoahppu 1980, lohkanbadjeoahppu sámegielas 1981, sámegiela vuođđofága 1987, høgskole váldokursa 1992–1993 ja nissonjođiheddjiid kursa Finnmárkku allaskuvla 2000 rájes. [1] Hætta lei oahpaheaddjin Guovdageainnu mánáid- ja nuoraidskuvllas 1973–1987, Sámi oahpahusráđi jođiheaddji 1994–1999 ja Sámedikki ossodatdirektevrra 1999–2001. 2001 - 2011 lei son Norgga boazodoallohoavda. Dál lea son Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvlla jođiheaddji/rektor (Guovdageainnus). Hætta lei Guovdageainnu sátnejođiheaddji 1988–1991, Guovdageainnu olgešbellodaga jođiheaddji 1992–1994 ja Gielda- ja guovlodepartemeanttas stádačálli Kjell Magne Bondevik nuppi ráđđehusas 2004–2005. Sus leat maid leamaš ollu eará suohkanlaš ja guvllolaš ámmáhat.
    • «,  høgskole» ➞ [double-space-before]
      • «, høgskole»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteddji . Son lei Bargiidbellodaga stuoradiggejoavllu parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976.Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wallenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Vi så kornmoglansen: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochain. Geahča maid Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji . Son lei Bargiidbellodaga stuoradiggejoavkku parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976.Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wallenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Vi så kornmoglansen: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochain. Geahča maid 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteddji . Son lei Bargiidbellodaga stuoradiggejoavllu parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976.Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wallenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Vikornmoglansen: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochain. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteddji. Son lei Bargiidbellodaga 😱 parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go😱: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «rehketdoallodárkkisteddji» ➞ [typo]
      • «rehketdoallodárkkisteaddji»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «rehketdoallodárkkisteddji.»
    • «stuoradiggejoavllu» ➞ [typo]
      • «.Son» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «. Son»
      • «Wallenberg» ➞ [typo]
        • «Wahlenberg»
        • «Waltenberg»
        • «Gyllenberg»
        • «Kalleberg»
        • «Galleberg»
        • «Falkenberg»
        • «Wartenberg»
      • «Vi» ➞ [typo]
        • «Go»
      • «kornmoglansen» ➞ [typo]
        • «Willochain» ➞ [typo]
          • «Willochiin»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så : 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «rehketdoallodárkkisteddji» ➞ [typo]
      • «rehketdoallodárkkisteaddji»
    • «parlamentáralaš jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš  jođiheaddji»
    • «så :» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «så:»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «parlamentáralaš  jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš jođiheaddji»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «parlamentáralaš jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš  jođiheaddji»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «parlamentáralaš  jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš jođiheaddji»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «parlamentáralaš jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš  jođiheaddji»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «parlamentáralaš  jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš jođiheaddji»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «parlamentáralaš jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš  jođiheaddji»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «parlamentáralaš  jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš jođiheaddji»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Go så: 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «parlamentáralaš jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš  jođiheaddji»
Odvar Nordli ráđđehus Norgga stáhtaministarat Odvar Nordli ráđđehus Norgga stáhtaministarat 1 No errors found
Albbas (Lynx lynx) lea návdi - boraspire -, ja gávdno stuorra guovlluin Eurásias. Albbas gullá bussánállái ja lea bajimusas biebmogollosis. Albbas lea áidna vilda bussáealli Skandinávias. Albbas (Lynx lynx) lea návdi - boraspire -, ja gávdno stuorra guovlluin Eurásias. Albbas gullá bussánállái ja lea bajimusas biebmogollosis. Albbas lea áidna vilda bussáealli Skandinávias. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Albbas (Lynx lynx) lea návdi - boraspire -, ja gávdno stuorra guovlluin Eurásias. Albbas gullá bussánállái ja lea bajimusas biebmogollosis. Albbas lea áidna vilda bussáealli Skandinávias.
Albbas (Lynx Lynx) lea návdi - boraspire -, ja gávdno stuorra guovlluin Eurásias. Albbas gullá bussánállái ja lea bajimusas biebmogollosis. Albbas lea áidna vilda bussáealli Skandinávias.
    • «lynx» ➞ [typo]
      • «Lynx»
Albasa lávdu. Sisdoallu [čiega] 1 Válddahus 2 Lávdu 2.1 Albbas Norggas 3 Habitáhta 4 Vuohki 5 Šaddan 6 Gehča maid 7 Čujuhusat 8 Liŋkkat Válddahus Albasa lávdu. Sisdoallu [čiega] 1 Válddahus 2 Lávdu 2.1 Albbas Norggas 3 Habitáhta 4 Vuohki 5 Šaddan 6 Geahča maid 7 Čujuhusat 8 Liŋkkat Válddahus 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Albasa lávdu. Sisdoallu [čiega] 1 Válddahus 2 Lávdu 2.1 Albbas Norggas 3 Habitáhta 4 Vuohki 5 Šaddan 6 Gehča maid 7 Čujuhusat 8 Liŋkkat Válddahus
Albasa lávdu. Sisdoallu [čiega] 1 Válddahus 2 Lávdu 2.1 Albbas Norggas 3 Habitáhta 4 Vuohki 5 Šaddan 6 Geahča maid 7 Čujuhusat 8 Liŋkkat Válddahus
    • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
      • «Sisdoallu [»
    • «Gehča» ➞ [typo]
      • «Geahča»
      • «Rahča»
      • «Gahča»
      • «Gáhča»
      • «Ráhča»
      • «Giehča»
      • «Luhča»
      • «Gihča»
Norggas goddojuvvon albbas (Norsk Skogmuseum) Eurasalaš albbas lea stuorimus buot albbasšlájain. Das lea oalle njealječiegat gorut eará bussáid ektui, ja maŋágeahči lea allelis. Oaivi lea oalle jorbbas ja bealjit unnit - ja beljiin leat mihtilmas diehpit. Albbas lea 80-130 cm guhku, njunnegeažis seaibemáddagii ja seaibi lea 11-25 cm. Olleššattot albasa allodat seabi bokte lea 50-70 cm ja deaddu lea 13-26 kg. Davviguovlluid albasat šaddet dábálaččat stuoribut go lullelis. Norggas, Ruoŧas ja Suomas šaddá rávjáalbbas varis albbas dábálaččat 18-26 kg, ja ciiko (njiŋŋelas) šaddá sullii 13-18 kg. Albbas lea bures heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Dálvet lea suhkkes guolga, mii lea ullui ja suodjala bures buollaša vuostá, ja geasset dat fas lea njavgat. Guolgga vuođđoivdni lea ruksesruškat geasset ja ráneslágan dálvet, ja nu dat bures čiehkása birrasii. Iešguđet guovlluin sáhttá das leat iešguđet ivdni, danne go ivdni lea heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Čoavjevuole lea albbas vielgat dahje čuovgat, ja muđui lea unnit eanet girjját. Juolgeluodda lea stuoris goruda sturrodaga ektui, erenoamážit dain mat ellet guovlluin gos lea ollu muohta. Albasis lea erenoamáš buorre gullu ja maiddái buorre oaidnu ja haksá bures. Luonddus lea albasa eallenahki 10-12 jagi, muhto lea dihtosis albbas mii elii olles 24 jagi. Lávdu Norggas goddojuvvon albbas (Norsk Skogmuseum) Eurásialaš albbas lea stuorimus buot albbasšlájain. Das lea oalle njealječiegat gorut eará bussáid ektui, ja maŋŋegeahči lea allelis. Oaivi lea oalle jorbbas ja bealjit unnit - ja beljiin leat mihtilmas diehpit. Albbas lea 80-130 cm guhku, njunnegeažis seaibemáddagii ja seaibi lea 11-25 cm. Ollesšattot albasa allodat seabi bokte lea 50-70 cm ja deaddu lea 13-26 kg. Davviguovlluid albasat šaddet dábálaččat stuoribut go lullelis. Norggas, Ruoŧas ja Suomas šaddá rávjáalbbas varisalbbas dábálaččat 18-26 kg, ja ciiku (njiŋŋelas) šaddá sullii 13-18 kg. Albbas lea bures heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Dálvet lea suhkkes guolga, mii lea ullui ja suodjala bures buollaša vuostá, ja geasset dat fas lea njavgat. Guolgga vuođđoivdni lea ruksesruškat geasset ja ráneslágan dálvet, ja nu dat bures čiehkáda birrasii. Iešguđet guovlluin sáhttá das leat iešguđet ivdni, danne go ivdni lea heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Čoavjevuole lea albbas vielgat dahje čuovgat, ja muđui lea unnit eanet girjját. Juolgeluodda lea stuoris goruda sturrodaga ektui, erenoamážit dain mat ellet guovlluin gos lea ollu muohta. Albasis lea erenoamáš buorre gullu ja maiddái buorre oaidnu ja haksá bures. Luonddus lea albasa eallenahki 10-12 jagi, muhto lea dihtosis albbas mii elii olles 24 jagi. Lávdu 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Norggas goddojuvvon albbas (Norsk Skogmuseum) Eurasalaš albbas lea stuorimus buot albbasšlájain. Das lea oalle njealječiegat gorut eará bussáid ektui, ja maŋágeahči lea allelis. Oaivi lea oalle jorbbas ja bealjit unnit - ja beljiin leat mihtilmas diehpit. Albbas lea 80-130 cm guhku, njunnegeažis seaibemáddagii ja seaibi lea 11-25 cm. Olleššattot albasa allodat seabi bokte lea 50-70 cm ja deaddu lea 13-26 kg. Davviguovlluid albasat šaddet dábálaččat stuoribut go lullelis. Norggas, Ruoŧas ja Suomas šaddá rávjáalbbas varis albbas dábálaččat 18-26 kg, ja ciiko (njiŋŋelas) šaddá sullii 13-18 kg. Albbas lea bures heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Dálvet lea suhkkes guolga, mii lea ullui ja suodjala bures buollaša vuostá, ja geasset dat fas lea njavgat. Guolgga vuođđoivdni lea ruksesruškat geasset ja ráneslágan dálvet, ja nu dat bures čiehkása birrasii. Iešguđet guovlluin sáhttá das leat iešguđet ivdni, danne go ivdni lea heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Čoavjevuole lea albbas vielgat dahje čuovgat, ja muđui lea unnit eanet girjját. Juolgeluodda lea stuoris goruda sturrodaga ektui, erenoamážit dain mat ellet guovlluin gos lea ollu muohta. Albasis lea erenoamáš buorre gullu ja maiddái buorre oaidnu ja haksá bures. Luonddus lea albasa eallenahki 10-12 jagi, muhto lea dihtosis albbas mii elii olles 24 jagi. Lávdu
Norggas goddojuvvon albbas (Norsk Skogmusea) Gurahalaš albbas lea stuorimus buot albbasšlájain. Das lea oalle njealječiegat gorut eará bussáid ektui, ja maŋŋegeahči lea allelis. Oaivi lea oalle jorbbas ja bealjit unnit - ja beljiin leat mihtilmas diehpit. Albbas lea 80-130 cm guhku, njunnegeažis seaibemáddagii ja seaibi lea 11-25 cm. Olleššattot albasa allodat seabi bokte lea 50-70 cm ja deaddu lea 13-26 kg. Davviguovlluid albasat šaddet dábálaččat stuoribut go lullelis. Norggas, Ruoŧas ja Suomas šaddá rávjáalbbas varisalbbas dábálaččat 18-26 kg, ja cisku (njiŋŋelas) šaddá sullii 13-18 kg. Albbas lea bures heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Dálvet lea suhkkes guolga, mii lea ullui ja suodjala bures buollaša vuostá, ja geasset dat fas lea njavgat. Guolgga vuođđoivdni lea ruksesruškat geasset ja ráneslágan dálvet, ja nu dat bures biehkasa birrasii. Iešguđet guovlluin sáhttá das leat iešguđet ivdni, danne go ivdni lea heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Čoavjevuole lea albbas vielgat dahje čuovgat, ja muđui lea unnit eanet girjjat. Juolgeluodda lea stuoris goruda sturrodaga ektui, erenoamážit dain mat ellet guovlluin gos lea ollu muohta. Albasis lea erenoamáš buorre gullu ja maiddái buorre oaidnu ja haksá bures. Luonddus lea albasa eallenahki 10-12 jagi, muhto lea dihtosis albbas mii elii olles 24 jagi. Lávdu
    • «Skogmuseum» ➞ [typo]
      • «Skogmusea»
    • «Eurasalaš» ➞ [typo]
      • «Gurahalaš»
    • «maŋágeahči» ➞ [typo]
      • «maŋŋegeahči»
      • «mađášgeahči»
      • «šaŋageahči»
      • «mánágeahči»
      • «mayageahči»
      • «manjegeahči»
      • «bajágeahči»
      • «manjášgeahči»
    • «varis albbas» ➞ [msyn-compound]
      • «varisalbbas»
    • «ciiko» ➞ [typo]
      • «cisku»
    • «čiehkása» ➞ [typo]
      • «biehkasa»
      • «čiehkara»
      • «čiehčasa»
      • «čiehkana»
      • «jiehkkása»
    • «girjját» ➞ [typo]
      • «girjjat»
Albasa eami lávdu, dahje eallinguovlu, lea Pyreneaid rájes lullioarjin Skandinaviai davvioarjin, Ruoššas ja Sibirjás , Kiinnás ja Ruošša davvirittuin nuorttas. Dál lea albbas nálihuvvan (jávkan) ollu guovlluin (erenoamážit oarjin), vaikko šládja rehkenastojuvvo gullat nanu ja ceavzilis náliide. Albbas Norggas 1960-logus jávkaduvvui eruasialaš albbas goasii miehtá Oarje-Eurohpá . Norggas lei albbas meastá oalát jávkan álggus 1900-logu, muhto máddodat lassánii fas 1950- ja 1960-logu mielde. Ráfáiduhttimiid geažil lea albbas fas laskagoahtán Eurohpás. 2000-logus leat fas riegádan albasat Duiskkas ja Šveiccas. Dál gávdno albbas miehtá Norgga nannama , earret Vestlándda fylkkain, gos lea dušše soames ealli. 1996 rájes lea albbasmáddodat váksojuvvon luoddaguorramiid bokte. [1] Barggu doaimmaha natiovnnalaš prográmma, mii vákšu buot stuora boraspiriid. Báikkálaš olbmot miehtá riikka dieđihit luottaid ja čivgamiid Stáhta luonddubearráigehččui (dárogillii oaniduvvon: SNO), mii čohkke dieđuid. Jagis 2007 ledje unnimusat 69-74 albbasbearraša. Dát leat oktiibuot 409-439 albasa. Norgga mihttomearri, man Stuoradiggi mearrida, lea ahte galget leat 65 čivgi njiŋŋelasa juohke jagi (albbas oažžu 1 - 3 čivgga hávális). Dat lohku lea olahuvvon, go Norggas ja Ruoŧas leat oktiibuot sullii 2000 albasa. Habitáhta Albasa eami lávdu, dahje eallinguovlu, lea Pyreneaid rájes lullioarjin Skandináviai davvioarjin, Ruoššas ja Sibirjjás , Kiinnás ja Ruošša davvirittuin nuorttas. Dál lea albbas nálihuvvan (jávkan) ollu guovlluin (erenoamážit oarjin), vaikko šládja rehkenastojuvvo gullat nanu ja ceavzilis náliide. Albbas Norggas 1960-logus jávkaduvvui eurásialaš albbas goasii miehtá Oarji-Eurohpá . Norggas lei albbas meastá oalát jávkan álggus 1900-logu, muhto máddodat lassánii fas 1950- ja 1960-logu mielde. Ráfáiduhttimiid geažil lea albbas fas laskagoahtán Eurohpás. 2000-logus leat fas riegádan albasat Duiskkas ja Šveiccas. Dál gávdno albbas miehtá Norgga nannáma , earret Vestlándda fylkkain, gos lea dušše soames ealli. 1996 rájes lea albbasmáddodat váksojuvvon luoddaguorramiid bokte. [1] Barggu doaimmaha natiovnnalaš prográmma, mii vákšu buot stuora boraspiriid. Báikkálaš olbmot miehtá riikka dieđihit luottaid ja čivgamiid Stáhta luonddubearráigehččui (dárogillii oaniduvvon: SNO), mii čohkke dieđuid. Jagis 2007 ledje unnimusat 69-74 albbasbearraša. Dát leat oktiibuot 409-439 albasa. Norgga mihttomearri, man Stuoradiggi mearrida, lea ahte galget leat 65 čivgi njiŋŋelasa juohke jagi (albbas oažžu 1 - 3 čivgga hávális). Dat lohku lea olahuvvon, go Norggas ja Ruoŧas leat oktiibuot sullii 2000 albasa. Habitáhta 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Albasa eami lávdu, dahje eallinguovlu, lea Pyreneaid rájes lullioarjin Skandinaviai davvioarjin, Ruoššas ja Sibirjás , Kiinnás ja Ruošša davvirittuin nuorttas. Dál lea albbas nálihuvvan (jávkan) ollu guovlluin (erenoamážit oarjin), vaikko šládja rehkenastojuvvo gullat nanu ja ceavzilis náliide. Albbas Norggas 1960-logus jávkaduvvui eruasialaš albbas goasii miehtá Oarje-Eurohpá . Norggas lei albbas meastá oalát jávkan álggus 1900-logu, muhto máddodat lassánii fas 1950- ja 1960-logu mielde. Ráfáiduhttimiid geažil lea albbas fas laskagoahtán Eurohpás. 2000-logus leat fas riegádan albasat Duiskkas ja Šveiccas. Dál gávdno albbas miehtá Norgga nannama , earret Vestlándda fylkkain, gos lea dušše soames ealli. 1996 rájes lea albbasmáddodat váksojuvvon luoddaguorramiid bokte. [1] Barggu doaimmaha natiovnnalaš prográmma, mii vákšu buot stuora boraspiriid. Báikkálaš olbmot miehtá riikka dieđihit luottaid ja čivgamiid Stáhta luonddubearráigehččui (dárogillii oaniduvvon: SNO), mii čohkke dieđuid. Jagis 2007 ledje unnimusat 69-74 albbasbearraša. Dát leat oktiibuot 409-439 albasa. Norgga mihttomearri, man Stuoradiggi mearrida, lea ahte galget leat 65 čivgi njiŋŋelasa juohke jagi (albbas oažžu 1 - 3 čivgga hávális). Dat lohku lea olahuvvon, go Norggas ja Ruoŧas leat oktiibuot sullii 2000 albasa. Habitáhta
Albasa eami lávdu, dahje eallinguovlu, lea Syrenaid rájes lullioarjin 😱 davvioarjin, Ruoššas ja Sibirjás Sibirjjá, Kiinnás ja Ruošša davvirittuin nuorttas. Dál lea albbas nálihuvvan (jávkan) ollu guovlluin (erenoamážit oarjin), vaikko šládja rehkenastojuvvo gullat nanu ja ceavzilis náliide. Albbas Norggas 1960-logus jávkaduvvui grusialaš albbas goasii miehtá Oarje-Eurohpá. Norggas lei albbas meastá oalát jávkan álggus 1900-logu, muhto máddodat lassánii fas 1950- ja 1960-logu mielde. Ráfáiduhttimiid geažil lea albbas fas laskagoahtán Eurohpás. 2000-logus leat fas riegádan albasat Duiskkas ja Šveiccas. Dál gávdno albbas miehtá Norgga nannáma nannama, earret Vestlándda fylkkain, gos lea dušše soames ealli. 1996 rájes lea albbasmáddodat váksojuvvon luoddaguorramiid bokte. [1] Barggu doaimmaha našuvnnalaš prográmma, mii vákšu buot stuora boraspiriid. Báikkálaš olbmot miehtá riikka dieđihit luottaid ja čivgamiid Stáhta luonddubearráigehččui (dárogillii oaniduvvon: SNO), mii čohkke dieđuid. Jagis 2007 ledje unnimusat 69-74 albbasbearraša. Dát leat oktiibuot 409-439 albasa. Norgga mihttomearri, man Stuoradiggi mearrida, lea ahte galget leat 65 čivgi njiŋŋelasa juohke jagi (albbas oažžu 1 - 3 čivgga hávális). Dat lohku lea olahuvvon, go Norggas ja Ruoŧas leat oktiibuot sullii 2000 albasa. Habitáhta
    • «Pyreneaid» ➞ [typo]
      • «Syrenaid»
    • «Skandinaviai» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Sibirjjá,»
      • «eruasialaš» ➞ [typo]
        • «grusialaš»
      • «Oarje-Eurohpá .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Oarje-Eurohpá.»
      • «nannama» ➞ [typo]
        • «nannáma»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «nannama,»
      • «natiovnnalaš» ➞ [typo]
        • «našuvnnalaš»
Albasa eami lávdu, dahje eallinguovlu, lea Syrenaid rájes lullioarjin davvioarjin, Ruoššas ja Sibirjás Sibirjjá, Kiinnás ja Ruošša davvirittuin nuorttas. Dál lea albbas nálihuvvan (jávkan) ollu guovlluin (erenoamážit oarjin), vaikko šládja rehkenastojuvvo gullat nanu ja ceavzilis náliide. Albbas Norggas 1960-logus jávkaduvvui grusialaš albbas goasii miehtá Oarje-Eurohpá. Norggas lei albbas meastá oalát jávkan álggus 1900-logu, muhto máddodat lassánii fas 1950- ja 1960-logu mielde. Ráfáiduhttimiid geažil lea albbas fas laskagoahtán Eurohpás. 2000-logus leat fas riegádan albasat Duiskkas ja Šveiccas. Dál gávdno albbas miehtá Norgga nannáma nannama, earret Vestlándda fylkkain, gos lea dušše soames ealli. 1996 rájes lea albbasmáddodat váksojuvvon luoddaguorramiid bokte. [1] Barggu doaimmaha našuvnnalaš prográmma, mii vákšu buot stuora boraspiriid. Báikkálaš olbmot miehtá riikka dieđihit luottaid ja čivgamiid Stáhta luonddubearráigehččui (dárogillii oaniduvvon: SNO), mii čohkke dieđuid. Jagis 2007 ledje unnimusat 69-74 albbasbearraša. Dát leat oktiibuot 409-439 albasa. Norgga mihttomearri, man Stuoradiggi mearrida, lea ahte galget leat 65 čivgi njiŋŋelasa juohke jagi (albbas oažžu 1 - 3 čivgga hávális). Dat lohku lea olahuvvon, go Norggas ja Ruoŧas leat oktiibuot sullii 2000 albasa. Habitáhta
Albasa eami lávdu, dahje eallinguovlu, lea Syrenaid rájes lullioarjin davvioarjin, Ruoššas ja Sibirjjá Sibirjjá, Kiinnás ja Ruošša davvirittuin nuorttas. Dál lea albbas nálihuvvan (jávkan) ollu guovlluin (erenoamážit oarjin), vaikko šládja rehkenastojuvvo gullat nanu ja ceavzilis náliide. Albbas Norggas 1960-logus jávkaduvvui grusialaš albbas goasii miehtá Oarje-Eurohpá. Norggas lei albbas meastá oalát jávkan álggus 1900-logu, muhto máddodat lassánii fas 1950- ja 1960-logu mielde. Ráfáiduhttimiid geažil lea albbas fas laskagoahtán Eurohpás. 2000-logus leat fas riegádan albasat Duiskkas ja Šveiccas. Dál gávdno albbas miehtá Norgga nannáma nannáma, earret Vestlándda fylkkain, gos lea dušše soames ealli. 1996 rájes lea albbasmáddodat váksojuvvon luoddaguorramiid bokte. [1] Barggu doaimmaha našuvnnalaš prográmma, mii vákšu buot stuora boraspiriid. Báikkálaš olbmot miehtá riikka dieđihit luottaid ja čivgamiid Stáhta luonddubearráigehččui (dárogillii oaniduvvon: SNO), mii čohkke dieđuid. Jagis 2007 ledje unnimusat 69-74 albbasbearraša. Dát leat oktiibuot 409-439 albasa. Norgga mihttomearri, man Stuoradiggi mearrida, lea ahte galget leat 65 čivgi njiŋŋelasa juohke jagi (albbas oažžu 1 - 3 čivgga hávális). Dat lohku lea olahuvvon, go Norggas ja Ruoŧas leat oktiibuot sullii 2000 albasa. Habitáhta
    • «lullioarjin  davvioarjin» ➞ [double-space-before]
      • «lullioarjin davvioarjin»
    • «Sibirjás» ➞ [typo]
      • «Sibirjjá»
    • «nannama» ➞ [typo]
      • «nannáma»
Albbas eallá máŋggalágan eatnamiin ja báikkiin - habitáhtain, váriin, vuvddiin, duoddariin, muhto buoremusat liiko leat báikkiin gos sáhttá čiehkádit. Vuohki Albbas eallá máŋggalágan eatnamiin ja báikkiin - habitáhtain, váriin, vuvddiin, duoddariin, muhto buoremusat liiko leat báikkiin gos sáhttá čiehkádit. Vuohki 1 No errors found
Go albbas bivdá, de njáhká bivddohasa lusa ja falleha. Albbas ii nagot guhkás doarridit, muhto lea hui snáhpis go falleha. Dat goddá stuorit elliid nu ahte gáskkesta čoddagii, vai ealli hávká. Smávit elliid gáskkesta čeabeahii ja goddá nu. Eurasialaš albbas borrá vuosttažettiin hjorta-elliid (Cervidae), omd. bohccuid, gos fal leat gávdnamis. Šaddan Go albbas bivdá, de njáhká bivddohasa lusa ja falleha. Albbas ii nagot guhkás doarridit, muhto lea hui snáhpis go falleha. Dat goddá stuorit elliid nu ahte gáskkesta čoddagii, vai ealli hávká. Smávit elliid gáskkesta čeabehii ja goddá nu. Eurásialaš albbas borrá vuosttažettiin hjorta-elliid (Cervidae), omd. bohccuid, gos fal leat gávdnamis. Šaddan 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Go albbas bivdá, de njáhká bivddohasa lusa ja falleha. Albbas ii nagot guhkás doarridit, muhto lea hui snáhpis go falleha. Dat goddá stuorit elliid nu ahte gáskkesta čoddagii, vai ealli hávká. Smávit elliid gáskkesta čeabeahii ja goddá nu. Eurasialaš albbas borrá vuosttažettiin hjorta-elliid (Cervidae), omd. bohccuid, gos fal leat gávdnamis. Šaddan
Go albbas bivdá, de njáhká bivddáhasa lusa ja falleha. Albbas ii nagot guhkás doarridit, muhto lea hui snáhpis go falleha. Dat goddá stuorit elliid nu ahte gáskkesta čoddagii, vai ealli hávká. Smávit elliid gáskkesta čeabeáhpi ja goddá nu. 😱 albbas borrá vuosttažettiin 😱 (😱), omd. bohccuid, gos fal leat gávdnamis. Šaddan
    • «bivddohasa» ➞ [typo]
      • «bivddáhasa»
    • «čeabeahii» ➞ [typo]
      • «čeabeáhpi»
      • «čeabeáhči»
      • «čeabeáhti»
    • «Eurasialaš» ➞ [typo]
      • «hjorta-elliid» ➞ [typo]
        • «Cervidae» ➞ [typo]
Go albbas bivdá, de njáhká bivddáhasa lusa ja falleha. Albbas ii nagot guhkás doarridit, muhto lea hui snáhpis go falleha. Dat goddá stuorit elliid nu ahte gáskkesta čoddagii, vai ealli hávká. Smávit elliid gáskkesta čeabeáhpi ja goddá nu. albbas borrá vuosttažettiin (), omd. bohccuid, gos fal leat gávdnamis. Šaddan
Go albbas bivdá, de njáhká bivddáhasa lusa ja falleha. Albbas ii nagot guhkás doarridit, muhto lea hui snáhpis go falleha. Dat goddá stuorit elliid nu ahte gáskkesta čoddagii, vai ealli hávká. Smávit elliid gáskkesta čeabeáhpi ja goddá nu. albbas borrá vuosttažettiin (), omd. bohccuid, gos fal leat gávdnamis. Šaddan
    • «.  albbas» ➞ [double-space-before]
      • «. albbas»
    • «vuosttažettiin  (» ➞ [double-space-before]
      • «vuosttažettiin (»
Albbasčivga Málle Čoavjjetáigi lea 70-74 dager ja miessemánus dahje álggus geassemánu šaddet 1 - 3 čivgga (muhtomin 4). Easkkariegádan čivga deaddá 230-270 grámma. Albbas čivgá bákteráiggiin dahje rokkiin, gosa earát eai beasa. Ciiko njamaha čivggaid 2-3 mánu. Albbasčivga Málle Čoavjjetáigi lea 70-74 beaivvi ja miessemánus dahje álggus geassemánu šaddet 1 - 3 čivgga (muhtomin 4). Easkariegádan čivga deaddá 230-270 grámma. Albbas čivgá bákteráiggiin dahje rokkiin, gosa earát eai beasa. Ciiku njamaha čivggaid 2-3 mánu. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Albbasčivga Málle Čoavjjetáigi lea 70-74 dager ja miessemánus dahje álggus geassemánu šaddet 1 - 3 čivgga (muhtomin 4). Easkkariegádan čivga deaddá 230-270 grámma. Albbas čivgá bákteráiggiin dahje rokkiin, gosa earát eai beasa. Ciiko njamaha čivggaid 2-3 mánu.
Albbasčivga Málle Čoavjjetáigi lea 70-74 dáler ja miessemánus dahje álggus geassemánu šaddet 1 - 3 čivgga (muhtomin 4). Easkariegádan čivga deaddá 230-270 grámma. Albbas čivgá bákteráiggiin dahje rokkiin, gosa earát eai beasa. Ciiku njamaha čivggaid 2-3 mánu.
    • «dager» ➞ [typo]
      • «dáler»
      • «láger»
      • «tater»
      • «tiger»
    • «Easkkariegádan» ➞ [typo]
      • «Easkariegádan»
    • «Ciiko» ➞ [typo]
      • «Ciiku»
      • «Liiku»
      • «Riika»
Geatki (Gulo gulo) lea stuorimus ealli neahtebearrašis. Eará stuora neahteeallit leat Stuoračeavrris ja mearačeavrris. Geatki gávdno bieđgguid sirkumpolára váriin ja alla eatnamiin. Eŋgelasgillii lea «geatki» wolverine, man duogáš lea wolvering mii árvvusge mearkkaša ahte «láhtte dego gumpe». [1] Geatki (Gulo gulo) lea stuorimus ealli neahtebearrašis. Eará stuora neahteeallit leat Stuoračeavrris ja mearačeavrris. Geatki gávdno bieđgguid sirkumpolára váriin ja alla eatnamiin. Eŋgelasgillii lea «geatki» wolverine, man duogáš lea wolvering mii árvvusge mearkkaša ahte «láhtte dego gumpe». [1] 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Geatki (Gulo gulo) lea stuorimus ealli neahtebearrašis. Eará stuora neahteeallit leat Stuoračeavrris ja mearačeavrris. Geatki gávdno bieđgguid sirkumpolára váriin ja alla eatnamiin. Eŋgelasgillii lea «geatki»«geatki» wolverine, man duogáš lea wolvering mii árvvusge mearkkaša ahte «láhtte dego gumpe». [1]
Geatki (Gulu 😱) lea stuorimus ealli neahtebearrašis. Eará stuora neahteeallit leat Stuoračeavrris ja mearačeavrris. Geatki gávdno bieđgguid sirkumpolára váriin ja alla eatnamiin. Eŋgelasgillii lea ”geatkigeatki»«geatki” dulverine, man duogáš lea golverine mii árvvusge mearkkaša ahte ”láhtte dego gumpe”. [1]
    • «Gulo» ➞ [typo]
      • «Gulu»
      • «Solo»
      • «Nugo»
      • «Juo»
    • «gulo» ➞ [typo]
      • ««geatki»» ➞ [punct-aistton-left]
        • «”geatkigeatki»»
      • ««geatki»» ➞ [punct-aistton-right]
        • ««geatki”»
      • «wolverine» ➞ [typo]
        • «dulverine»
        • «golverine»
        • «holverine»
      • «wolvering» ➞ [typo]
        • «golverine»
        • «holverine»
        • «golverini»
        • «holverini»
      • ««láhtte» ➞ [punct-aistton-left]
        • «”láhtte»
      • «gumpe»» ➞ [punct-aistton-right]
        • «gumpe”»
Geatki (Gulu ) lea stuorimus ealli neahtebearrašis. Eará stuora neahteeallit leat Stuoračeavrris ja mearačeavrris. Geatki gávdno bieđgguid sirkumpolára váriin ja alla eatnamiin. Eŋgelasgillii lea ”geatkigeatki» dulverine, man duogáš lea golverine mii árvvusge mearkkaša ahte ”láhtte dego gumpe”. [1]
Geatki (Gulu) lea stuorimus ealli neahtebearrašis. Eará stuora neahteeallit leat Stuoračeavrris ja mearačeavrris. Geatki gávdno bieđgguid sirkumpolára váriin ja alla eatnamiin. Eŋgelasgillii lea ”geatkigeatki” dulverine, man duogáš lea golverine mii árvvusge mearkkaša ahte ”láhtte dego gumpe”. [1]
    • «Gulu )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «Gulu)»
    • «geatkigeatki»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «geatkigeatki”»
Geatki, Kristiansand Zoo Dál leat ollu riikkat ráfáiduhttán geatkki. Geahča Bernkonvenšuvnna «Listtu II», mii ásahuvvui 1982:s. Ruoŧas ráfáidahttojuvvui geatki1968:s ja Lulli-Norggas 1973:s. Eiseválddit leat mearridan unnimus logu boraspiriid, mat galget leat Norggas. Geatki dáfus lea mihttomearri ahte galget leat 39 čivgama jagis. 2010:s leat dihtosis 66 čivgi ciiko , muhto maŋŋel bivddu gos godde ciiko ja čivggaid 12 biejus, de ledje 2010 giđa 54 biejus čivggat. Sisdoallu [čiega] 1 Anatomiija 2 Láhtten 3 Geatki Norggas 4 Geatkebivdu ja geatkeváhágat 5 Girjjálašvuohta 6 Liŋkkat Anatomiija Geatki, Kristiansand Zoo Dál leat ollu riikkat ráfáiduhttán geatkki. Geahča Bernkonvenšuvnna «Listtu II», mii ásahuvvui 1982:s. Ruoŧas ráfáidahttojuvvui geatki 1968:s ja Lulli-Norggas 1973:s. Eiseválddit leat mearridan unnimus logu boraspiriid, mat galget leat Norggas. Geatki dáfus lea mihttomearri ahte galget leat 39 čivgama jagis. 2010:s leat dihtosis 66 čivgi ciikku , muhto maŋŋel bivddu gos godde ciikku ja čivggaid 12 biejus, de ledje 2010 giđa 54 biejus čivggat. Sisdoallu [čiega] 1 Anatomiija 2 Láhtten 3 Geatki Norggas 4 Geatkebivdu ja geatkevahágat 5 Girjjálašvuohta 6 Liŋkkat Anatomiija 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Geatki, Kristiansand Zoo Dál leat ollu riikkat ráfáiduhttán geatkki. Geahča Bernkonvenšuvnna «Listtu II», mii ásahuvvui 1982:s. Ruoŧas ráfáidahttojuvvui geatki1968:s ja Lulli-Norggas 1973:s. Eiseválddit leat mearridan unnimus logu boraspiriid, mat galget leat Norggas. Geatki dáfus lea mihttomearri ahte galget leat 39 čivgama jagis. 2010:s leat dihtosis 66 čivgi ciiko , muhto maŋŋel bivddu gos godde ciiko ja čivggaid 12 biejus, de ledje 2010 giđa 54 biejus čivggat. Sisdoallu [čiega] 1 Anatomiija 2 Láhtten 3 Geatki Norggas 4 Geatkebivdu ja geatkeváhágat 5 Girjjálašvuohta 6 Liŋkkat Anatomiija
Geatki, Kristiansand Juo Dál leat ollu riikkat ráfáiduhttán geatkki. Geahča Bern-konvenšuvnna ”Listtu II”, mii ásahuvvui 1982:s. Ruoŧas ráfáidahttojuvvui 😱 ja Lulli-Norggas 1973:s. Eiseválddit leat mearridan unnimus logu boraspiriid, mat galget leat Norggas. Geatki dáfus lea mihttomearri ahte galget leat 39 čivgama jagis. 2010:s leat dihtosis 66 čivgi ciiko čiŋko, muhto maŋŋel bivddu gos godde ciikku ja čivggaid 12 biejus, de ledje 2010 giđa 54 biejus čivggat. Sisdoallu [čiega] 1 Anatomiija 2 Láhtten 3 Geatki Norggas 4 Geatkebivdu ja geatkevahágat 5 Girjjálašvuohta 6 Liŋkkat Anatomiija
    • «Zoo» ➞ [typo]
      • «Juo»
      • «Nuo»
      • «Duo»
    • «Bernkonvenšuvnna» ➞ [typo]
      • «Bern-konvenšuvnna»
    • ««Listtu» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Listtu»
    • «II»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «II”»
    • «geatki1968:s» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «čiŋko,»
      • «ciiko» ➞ [typo]
        • «ciikku»
        • «ciiku»
        • «ciikui»
        • «liiku»
      • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
        • «Sisdoallu [»
      • «geatkeváhágat» ➞ [typo]
        • «geatkevahágat»
Geatki, Kristiansand Juo Dál leat ollu riikkat ráfáiduhttán geatkki. Geahča Bern-konvenšuvnna ”Listtu II”, mii ásahuvvui 1982:s. Ruoŧas ráfáidahttojuvvui ja Lulli-Norggas 1973:s. Eiseválddit leat mearridan unnimus logu boraspiriid, mat galget leat Norggas. Geatki dáfus lea mihttomearri ahte galget leat 39 čivgama jagis. 2010:s leat dihtosis 66 čivgi ciiko čiŋko, muhto maŋŋel bivddu gos godde ciikku ja čivggaid 12 biejus, de ledje 2010 giđa 54 biejus čivggat. Sisdoallu [čiega] 1 Anatomiija 2 Láhtten 3 Geatki Norggas 4 Geatkebivdu ja geatkevahágat 5 Girjjálašvuohta 6 Liŋkkat Anatomiija
Geatki, Kristiansand Juo Dál leat ollu riikkat ráfáiduhttán geatkki. Geahča Bern-konvenšuvnna ”Listtu II”, mii ásahuvvui 1982:s. Ruoŧas ráfáidahttojuvvui ja Lulli-Norggas 1973:s. Eiseválddit leat mearridan unnimus logu boraspiriid, mat galget leat Norggas. Geatki dáfus lea mihttomearri ahte galget leat 39 čivgama jagis. 2010:s leat dihtosis 66 čivgi ciikku čiŋko, muhto maŋŋel bivddu gos godde ciikku ja čivggaid 12 biejus, de ledje 2010 giđa 54 biejus čivggat. Sisdoallu [čiega] 1 Anatomiija 2 Láhtten 3 Geatki Norggas 4 Geatkebivdu ja geatkevahágat 5 Girjjálašvuohta 6 Liŋkkat Anatomiija
    • «ráfáidahttojuvvui  ja» ➞ [double-space-before]
      • «ráfáidahttojuvvui ja»
    • «ciiko» ➞ [typo]
      • «ciikku»
      • «ciiku»
      • «ciikui»
      • «liiku»
      • «ciikun»
Geatki lea neahtebearraša stuorámus ealli. Dan hápmi sulastahttá guovžžačivgga. Gorut lea lášmat ja geatki ruohttá jođánit ceakko vusttuin ja suonjada álkit juovain. Geatki sáhttá šaddat sullii 1 mehtera guhku (njunnegeažis seaibemáddagii). Varis deaddá gitta 18 kg rádjái, ja njiŋŋelas sullii 10 kg rádjái. Geatki lea gievra gáskkestit ja sáhttá galbmon bierggu álkit borrat ja dávttiid cuvket vai ađđama oažžu. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš, ja sáhttá dálvái čiehkat ráppiid jogaide, jekkiide jna. Geatkkis leat stuora juolggit ja danne goastá dat bures gassa muohttagis. Juolggit leat oanehaččat, muhto leat guhkes gaccat ja lea danne buorre gizzut. Oaivi lea jorbbas, čalmmit unnit ja bealjit leat jorbasat. Guolga lea suohkat ja ivdni lea ruškada rájes čáhppada rádjái. Das lea dábálaččat govda fiskesránes stáhpi goappaš bealde čielggi. Geatki lea neahtebearraša stuorámus ealli. Dan hápmi sulastahttá guovžžačivgga. Gorut lea lášmat ja geatki ruohttá jođánit ceakko vusttuin ja suonjada álkit juovain. Geatki sáhttá šaddat sullii 1 mehtera guhku (njunnegeažis seaibemáddagii). Varis deaddá gitta 18 kg rádjái, ja njiŋŋelas sullii 10 kg rádjái. Geatki lea gievra gáskkestit ja sáhttá galbmon bierggu álkit borrat ja dávttiid cuvket vai ađđama oažžu. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš, ja sáhttá dálvái čiehkat ráppiid jogaide, jekkiide jna. Geatkkis leat stuora juolggit ja danne goastá dat bures gassa muohttagis. Juolggit leat oanehaččat, muhto leat guhkes gaccat ja lea danne buorre gizzut. Oaivi lea jorbbas, čalmmit unnit ja bealjit leat jorbasat. Guolga lea suohkat ja ivdni lea ruškada rájes čáhppada rádjái. Das lea dábálaččat govda fiskesránes stáhpi goappaš bealde čielggi. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Geatki lea neahtebearraša stuorámus ealli. Dan hápmi sulastahttá guovžžačivgga. Gorut lea lášmat ja geatki ruohttá jođánit ceakko vusttuin ja suonjada álkit juovain. Geatki sáhttá šaddat sullii 1 mehtera guhku (njunnegeažis seaibemáddagii). Varis deaddá gitta 18 kg rádjái, ja njiŋŋelas sullii 10 kg rádjái. Geatki lea gievra gáskkestit ja sáhttá galbmon bierggu álkit borrat ja dávttiid cuvket vai ađđama oažžu. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš, ja sáhttá dálvái čiehkat ráppiid jogaide, jekkiide jna. Geatkkis leat stuora juolggit ja danne goastá dat bures gassa muohttagis. Juolggit leat oanehaččat, muhto leat guhkes gaccat ja lea danne buorre gizzut. Oaivi lea jorbbas, čalmmit unnit ja bealjit leat jorbasat. Guolga lea suohkat ja ivdni lea ruškada rájes čáhppada rádjái. Das lea dábálaččat govda fiskesránes stáhpi goappaš bealde čielggi.
Geatki lea neahtebearraša stuorámus ealli. Dan hápmi sulastahttá guovžžačivgga. Gorut lea lášmat ja geatki ruohttá jođánit ceakko vustuin ja suonjada álkit juovain. Geatki sáhttá šaddat sullii 1 mehtera guhku (njunnegeažis seaibemáddagii). Varis deaddá gitta 18 kg rádjái, ja njiŋŋelas sullii 10 kg rádjái. Geatki lea gievra gáskkestit ja sáhttá galbmon bierggu álkit borrat ja dávttiid cuvket vai ađđama oažžu. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš, ja sáhttá dálvái čiehkat ráppiid jogaide, jekkiide jna. Geatkkis leat stuora juolggit ja danne goastá dat bures gassa muohttagis. Juolggit leat oanehaččat, muhto leat guhkes gaccat ja lea danne buorre gizzut. Oaivi lea jorbbas, čalmmit unnit ja bealjit leat jorbasat. Guolga lea suohkat ja ivdni lea ruškada rájes čáhppada rádjái. Das lea dábálaččat govda fiskesráse stáhpi goappaš bealde čielggi.
    • «vusttuin» ➞ [typo]
      • «vustuin»
      • «osttuin»
      • «busttuin»
      • «vásttuin»
      • «lusttuin»
      • «vusttiin»
    • «fiskesránes» ➞ [typo]
      • «fiskesráse»
Geatkki eallinguovlu (revir) lea 40–900 km². Njiŋŋelasain lea unnit guovlu 40–140 km², go varrasiin. Nuorra ja hui boares geatkkit sáhttet vánddardit oalle viidát. Dálvet mannet geatkkit dábálaččat vumiide, go doppe lea álkit gávdnat bivddohasaid ja ráppiid borramuššan. Geatkki ráhkada bieju skálvái ceakko vieltái. Vuovdeeatnamis sáhttá biedju leat stuora muoraid ruohttasiid gaskkas dahje iešguđetlágan ráiggiin. Biejus sáhttet leat guhkes feaskárat. Geatkkis šaddet 2-3 čivgga guovvamánus/njukčamánus. Go riegádit, de leat čivggat čalmmeheamit ja dain lea fiskeslágan guolga. Dalle leat birrasii 12 cm ja 80-90 grámma. Geatki gávdno dippe gos Skandinávias gávnojit bohccot ja Canadas caribou. Geatki lea oaidnimis ee. Kristiansand elliidgárddis. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš. Lea maid duođaštuvvon ahte geatki lea goddán ealgga. Geatki dagaha stuora vahágiid boazo- ja sávzadollui ja geatkevahágiid ovddas máksojuvvojit Norggas stuorámus buhtadusat. Juohke jagi máksojuvvo buhtadus 5–10 000 bohcco ja 12–15 000 sávzza ovddas maid geatki lea goddán. Luondduhálddašandirektoráhtta lea Birasgáhttendepartemeantta ovddas ráhkadeame ođđa njuolggadusaid boazovahátbuhtádusa máksima birra. Geatki Norggas Geatkki eallinguovlu (revir) lea 40–900 km². Njiŋŋelasain lea unnit guovlu 40–140 km², go varrasiin. Nuorra ja hui boares geatkkit sáhttet vánddardit oalle viidát. Dálvet mannet geatkkit dábálaččat vumiide, go doppe lea álkit gávdnat bivddohasaid ja ráppiid borramuššan. Geatkki ráhkada bieju skálvái ceakko vieltái. Vuovdeeatnamis sáhttá biedju leat stuora muoraid ruohttasiid gaskkas dahje iešguđetlágan ráiggiin. Biejus sáhttet leat guhkes feaskárat. Geatkkis šaddet 2-3 čivgga guovvamánus/njukčamánus. Go riegádit, de leat čivggat čalmmeheamit ja dain lea fiskeslágan guolga. Dalle leat birrasii 12 cm ja 80-90 grámma. Geatki gávdno dieppe gos Skandinávias gávdnojit bohccot ja Kanadas caribou. Geatki lea oaidnimis ee. Kristiansand elliidgárddis. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš. Lea maid duođaštuvvon ahte geatki lea goddán ealgga. Geatki dagaha stuora vahágiid boazo- ja sávzadollui ja geatkevahágiid ovddas máksojuvvojit Norggas stuorámus buhtadusat. Juohke jagi máksojuvvo buhtadus 5–10 000 bohcco ja 12–15 000 sávzza ovddas maid geatki lea goddán. Luondduhálddašandirektoráhtta lea Birasgáhttendepartemeantta ovddas ráhkadeame ođđa njuolggadusaid boazovahátbuhtadusa máksima birra. Geatki Norggas 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Geatkki eallinguovlu (revir) lea 40–900 km². Njiŋŋelasain lea unnit guovlu 40–140 km², go varrasiin. Nuorra ja hui boares geatkkit sáhttet vánddardit oalle viidát. Dálvet mannet geatkkit dábálaččat vumiide, go doppe lea álkit gávdnat bivddohasaid ja ráppiid borramuššan. Geatkki ráhkada bieju skálvái ceakko vieltái. Vuovdeeatnamis sáhttá biedju leat stuora muoraid ruohttasiid gaskkas dahje iešguđetlágan ráiggiin. Biejus sáhttet leat guhkes feaskárat. Geatkkis šaddet 2-3 čivgga guovvamánus/njukčamánus. Go riegádit, de leat čivggat čalmmeheamit ja dain lea fiskeslágan guolga. Dalle leat birrasii 12 cm ja 80-90 grámma. Geatki gávdno dippe gos Skandinávias gávnojit bohccot ja Canadas caribou. Geatki lea oaidnimis ee. Kristiansand elliidgárddis. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš. Lea maid duođaštuvvon ahte geatki lea goddán ealgga. Geatki dagaha stuora vahágiid boazo- ja sávzadollui ja geatkevahágiid ovddas máksojuvvojit Norggas stuorámus buhtadusat. Juohke jagi máksojuvvo buhtadus 5–10 000 bohcco ja 12–15 000 sávzza ovddas maid geatki lea goddán. Luondduhálddašandirektoráhtta lea Birasgáhttendepartemeantta ovddas ráhkadeame ođđa njuolggadusaid boazovahátbuhtádusa máksima birra. Geatki Norggas
Geatkki eallinguovlu (reivii) lea 40–900 km². Njiŋŋelasain lea unnit guovlu 40–140 km², go varrasiin. Nuorra ja hui boares geatkkit sáhttet vánddardit oalle viidát. Dálvet mannet geatkkit dábálaččat vumiide, go doppe lea álkit gávdnat bivddáhasaid ja ráppiid borramuššan. Geatkki ráhkada bieju skálvái ceakko vieltái. Vuovdeeatnamis sáhttá biedju leat stuora muoraid ruohttasiid gaskkas dahje iešguđetlágan ráiggiin. Biejus sáhttet leat guhkes feaskárat. Geatkkis šaddet 2-3 čivgga guovvamánus/njukčamánus. Go riegádit, de leat čivggat čalmmeheamit ja dain lea fiskeslágan guolga. Dalle leat birrasii 12 cm ja 80-90 grámma. Geatki gávdno doppe gos Skandinávias gávdnojit bohccot ja 😱 Harbou. Geatki lea oaidnimis ee. Kristiansand elliidgárddis. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš. Lea maid duođaštuvvon ahte geatki lea goddán ealgga. Geatki dagaha stuora vahágiid boazo- ja sávzadollui ja geatkevahágiid ovddas máksojuvvojit Norggas stuorámus buhtadusat. Juohke jagi máksojuvvo buhtadus 5–10 000 bohcco ja 12–15 000 sávzza ovddas maid geatki lea goddán. Luondduhálddašandirektoráhtta lea Birasgáhttendepartemeantta ovddas ráhkadeame ođđa njuolggadusaid boazovahátbuhtadusa máksima birra. Geatki Norggas
    • «revir» ➞ [typo]
      • «reivii»
      • «ávvir»
      • «revisor»
      • «revre»
      • «rovit»
      • «rovis»
    • «bivddohasaid» ➞ [typo]
      • «bivddáhasaid»
      • «bivdooasaid»
      • «bivdojasaid»
      • «bivdorasaid»
      • «bivdohisaid»
      • «bivdohausaid»
    • «dippe» ➞ [typo]
      • «doppe»
      • «dáppe»
      • «tippen»
      • «tippet»
      • «dieppe»
    • «gávnojit» ➞ [typo]
      • «gávdnojit»
    • «Canadas» ➞ [typo]
      • «caribou» ➞ [typo]
        • «Harbou»
        • «Mariboi»
        • «Maribos»
        • «Maribo»
        • «Maribon»
      • «boazovahátbuhtádusa» ➞ [typo]
        • «boazovahátbuhtadusa»
        • «roazovahátbuhtadusa»
        • «boazovahátruhtadusa»
        • «boazovahátbuhtástusa»
        • «boarovahátbuhtadusa»
        • «boazovahátbuhtadasa»
        • «boazovahátmuhttádusa»
Geatkki eallinguovlu (reivii) lea 40–900 km². Njiŋŋelasain lea unnit guovlu 40–140 km², go varrasiin. Nuorra ja hui boares geatkkit sáhttet vánddardit oalle viidát. Dálvet mannet geatkkit dábálaččat vumiide, go doppe lea álkit gávdnat bivddáhasaid ja ráppiid borramuššan. Geatkki ráhkada bieju skálvái ceakko vieltái. Vuovdeeatnamis sáhttá biedju leat stuora muoraid ruohttasiid gaskkas dahje iešguđetlágan ráiggiin. Biejus sáhttet leat guhkes feaskárat. Geatkkis šaddet 2-3 čivgga guovvamánus/njukčamánus. Go riegádit, de leat čivggat čalmmeheamit ja dain lea fiskeslágan guolga. Dalle leat birrasii 12 cm ja 80-90 grámma. Geatki gávdno doppe gos Skandinávias gávdnojit bohccot ja Harbou. Geatki lea oaidnimis ee. Kristiansand elliidgárddis. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš. Lea maid duođaštuvvon ahte geatki lea goddán ealgga. Geatki dagaha stuora vahágiid boazo- ja sávzadollui ja geatkevahágiid ovddas máksojuvvojit Norggas stuorámus buhtadusat. Juohke jagi máksojuvvo buhtadus 5–10 000 bohcco ja 12–15 000 sávzza ovddas maid geatki lea goddán. Luondduhálddašandirektoráhtta lea Birasgáhttendepartemeantta ovddas ráhkadeame ođđa njuolggadusaid boazovahátbuhtadusa máksima birra. Geatki Norggas
Geatkki eallinguovlu (reivii) lea 40–900 km². Njiŋŋelasain lea unnit guovlu 40–140 km², go varrasiin. Nuorra ja hui boares geatkkit sáhttet vánddardit oalle viidát. Dálvet mannet geatkkit dábálaččat vumiide, go doppe lea álkit gávdnat bivddáhasaid ja ráppiid borramuššan. Geatkki ráhkada bieju skálvái ceakko vieltái. Vuovdeeatnamis sáhttá biedju leat stuora muoraid ruohttasiid gaskkas dahje iešguđetlágan ráiggiin. Biejus sáhttet leat guhkes feaskárat. Geatkkis šaddet 2-3 čivgga guovvamánus/njukčamánus. Go riegádit, de leat čivggat čalmmeheamit ja dain lea fiskeslágan guolga. Dalle leat birrasii 12 cm ja 80-90 grámma. Geatki gávdno doppe gos Skandinávias gávdnojit bohccot ja Harbou. Geatki lea oaidnimis ee. Kristiansand elliidgárddis. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš. Lea maid duođaštuvvon ahte geatki lea goddán ealgga. Geatki dagaha stuora vahágiid boazo- ja sávzadollui ja geatkevahágiid ovddas máksojuvvojit Norggas stuorámus buhtadusat. Juohke jagi máksojuvvo buhtadus 5–10 000 bohcco ja 12–15 000 sávzza ovddas maid geatki lea goddán. Luondduhálddašandirektoráhtta lea Birasgáhttendepartemeantta ovddas ráhkadeame ođđa njuolggadusaid boazovahátbuhtadusa máksima birra. Geatki Norggas
    • «ja  Harbou» ➞ [double-space-before]
      • «ja Harbou»
      • «Ja Harbou»
Norggas lea geatki erenoamážit várreguovlluin Ruoŧa ja Suoma rájiid birrasiin Lulli-Trøndelága rajes davás. Maiddái Lulli-Norgga duottarguovlluin gávdno geatki. Ovdal gávdnui geatki mihá viidábut ja ledje stuora logut, muhto gaskkamuttos 1800-logu ásahuvvui báhčinbálká, mii dagahii ahte geatki vánui sakka. Dalle fertejedje ráfáiduhttit ges geatkki, Lulli-Norggas 1973:s ja Davvi-Norggas 1982:s, ja dan rájes lea lohku fas lassánan. Jagis 2009 árvvoštallojuvvui ahte geatkelohku Norggas lea sullii 300, ja dat ellet golmma genehtalaččat ja geográfalaččat iešguđet joavkkus: Romssas ja Finnmárkkus, Lulli-Norggas oarjjabealde Glomma ja Lulli-Norggas davábealde ja nuorttabealde Glomma. [2] Jagiid 2005-07 ledje Norggas sullii 360 geatkki.[3]. Geatkebivdu ja geatkeváhágat Norggas lea geatki erenoamážit várreguovlluin Ruoŧa ja Suoma rájiid birrasiin Lulli-Trøndelága rájes davás. Maiddái Lulli-Norgga duottarguovlluin gávdno geatki. Ovdal gávdnui geatki mihá viidábut ja ledje stuora logut, muhto gaskkamuttus 1800-logu ásahuvvui báhčinbálká, mii dagahii ahte geatki vánui sakka. Dalle fertejedje ráfáiduhttit ges geatkki, Lulli-Norggas 1973:s ja Davvi-Norggas 1982:s, ja dan rájes lea lohku fas lassánan. Jagis 2009 árvvoštallojuvvui ahte geatkelohku Norggas lea sullii 300, ja dat ellet golmma genehtalaččat ja geográfalaččat iešguđet joavkkus: Romssas ja Finnmárkkus, Lulli-Norggas oarjjabealde Glomma ja Lulli-Norggas davábealde ja nuorttabealde Glomma. [2] Jagiid 2005-07 ledje Norggas sullii 360 geatkki.[3]. Geatkebivdu ja geatkevahágat 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Norggas lea geatki erenoamážit várreguovlluin Ruoŧa ja Suoma rájiid birrasiin Lulli-Trøndelága rajes davás. Maiddái Lulli-Norgga duottarguovlluin gávdno geatki. Ovdal gávdnui geatki mihá viidábut ja ledje stuora logut, muhto gaskkamuttos 1800-logu ásahuvvui báhčinbálká, mii dagahii ahte geatki vánui sakka. Dalle fertejedje ráfáiduhttit ges geatkki, Lulli-Norggas 1973:s ja Davvi-Norggas 1982:s, ja dan rájes lea lohku fas lassánan. Jagis 2009 árvvoštallojuvvui ahte geatkelohku Norggas lea sullii 300, ja dat ellet golmma genehtalaččat ja geográfalaččat iešguđet joavkkus: Romssas ja Finnmárkkus, Lulli-Norggas oarjjabealde Glomma ja Lulli-Norggas davábealde ja nuorttabealde Glomma. [2] Jagiid 2005-07 ledje Norggas sullii 360 geatkki.[3]. Geatkebivdu ja geatkeváhágat
Norggas lea geatki erenoamážit várreguovlluin Ruoŧa ja Suoma rájiid birrasiin Lulli-Trøndelága rájes davás. Maiddái Lulli-Norgga duottarguovlluin gávdno geatki. Ovdal gávdnui geatki mihá viidábut ja ledje stuora logut, muhto gaskkamuttus 1800-logu ásahuvvui báhčinbálká, mii dagahii ahte geatki vánui sakka. Dalle fertejedje ráfáiduhttit ges geatkki, Lulli-Norggas 1973:s ja Davvi-Norggas 1982:s, ja dan rájes lea lohku fas lassánan. Jagis 2009 árvvoštallojuvvui ahte geatkelohku Norggas lea sullii 300, ja dat ellet golmma genehtalaččat ja geográfalaččat iešguđet joavkkus: Romssas ja Finnmárkkus, Lulli-Norggas oarjjabealde Glomma ja Lulli-Norggas davábealde ja nuorttabealde Glomma. [2] Jagiid 2005-07 ledje Norggas sullii 360 geatkki. [3]. Geatkebivdu ja geatkevahágat
    • «rajes» ➞ [typo]
      • «rájes»
      • «rájis»
    • «gaskkamuttos» ➞ [typo]
      • «gaskkamuttus»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
    • «geatkeváhágat» ➞ [typo]
      • «geatkevahágat»
Geatki lea Nationála rukseslisttus go adnojuvvo áitojuvvon eallin, muhto liikká addojuvvojit bivdinlobit, sihke biejus bivdimii ja liseansabivdimii. Lea lohpi bivdit sevttiin ja hávláriin báhčit [4]. Dákkár bivdu lea lobálaš danne go geatki lea dat ráfáidahttojuvvon boraspire mii goddá eanemus sávzzaid Norggas. Jagis 2008 ožžo norgalaš sávzaboanddat buhtadusa 10 400 sávzza ja lábbá ovddas, go fas albbas válddii 9 900 ja guovža 5 300.[5] Geatki lea Nationála rukseslisttus go adnojuvvo áitojuvvon eallin, muhto liikká addojuvvojit bivdinlobit, sihke biejus bivdimii ja liseansabivdimii. Lea lohpi bivdit sevttiin ja hávláriin báhčit [4]. Dákkár bivdu lea lobálaš danne go geatki lea dat ráfáidahttojuvvon boraspire mii goddá eanemus sávzzaid Norggas. Jagis 2008 ožžo norgalaš sávzaboanddat buhtadusa 10 400 sávzza ja lábbá ovddas, go fas albbas válddii 9 900 ja guovža 5 300.[5] 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Geatki lea Nationála rukseslisttus go adnojuvvo áitojuvvon eallin, muhto liikká addojuvvojit bivdinlobit, sihke biejus bivdimii ja liseansabivdimii. Lea lohpi bivdit sevttiin ja hávláriin báhčit [4]. Dákkár bivdu lea lobálaš danne go geatki lea dat ráfáidahttojuvvon boraspire mii goddá eanemus sávzzaid Norggas. Jagis 2008 ožžo norgalaš sávzaboanddat buhtadusa 10 400 sávzza ja lábbá ovddas, go fas albbas válddii 9 900 ja guovža 5 300.[5]
Geatki lea Nationála rukseslisttus go adnojuvvo áitojuvvon eallin, muhto liikká addojuvvojit bivdinlobit, sihke biejus bivdimii ja liseansabivdimii. Lea lohpi bivdit sevttiin ja hávláriin báhčit [4]. Dákkár bivdu lea lobálaš danne go geatki lea dat ráfáidahttojuvvon boraspire mii goddá eanemus sávzzaid Norggas. Jagis 2008 ožžo norgalaš sávzaboanddat buhtadusa 10 400 sávzza ja lábbá ovddas, go fas albbas válddii 9 900 ja guovža 5 300. [5]
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta earenoamážeamos luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s. Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta earenoamážeamos luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta earenoamážeamos luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s.
Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta earenoamážagos luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s.
    • «earenoamážeamos» ➞ [typo]
      • «earenoamážagos»
      • «earenoamážamis»
Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta earenoamážagos luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s.
Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta 😱 luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s.
    • «earenoamážagos» ➞ [typo]
Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s.
Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s.
    • «okta  luonddudáhpáhusain» ➞ [double-space-before]
      • «okta luonddudáhpáhusain»
Gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Guovdageainnus 1.6.2011 dii. 23.42. Gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Guovdageainnus 1.6.2011 dii. 23.42. 1 No errors found
Govvejuvvon Frankriikkas go lei ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi 1999 . Govvejuvvon Frankriikkas go lei ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi 1999 . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Govvejuvvon Frankriikkas go lei ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi 1999 .
Govvejuvvon Frankriikkas go lei ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi 1999.
    • «1999 .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1999.»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006 . Fred Espenak lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolddas báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenaka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnjjodeapmi , muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006 . Fred Espenak lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfoldas báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenaka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi , muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006 . Fred Espenak lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolddas báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenaka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnjjodeapmi , muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnjjodeapmi beaivvášsevnjjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «2006 .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «2006.»
    • «Espenak» ➞ [typo]
      • «Espenakk»
      • «Espenai»
      • «Espennai»
      • «Espen»
    • «Østfolddas» ➞ [typo]
      • «Østfolda»
      • «Østfoldbas»
    • «Espenaka» ➞ [typo]
      • «Espenakka»
      • «Espenakk»
      • «Espenaba»
      • «Espenakkba»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «beaivvášsevnjjodeapmi,»
    • «Kr.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «Kr. ,»
    • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
      • «Sisdoallu [»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnjjodeapmi beaivvášsevnjjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «beaivvášsevnjjodeapmi» ➞ [typo]
      • «beaivvášsevnnjodeami»
    • «beaivvášsevnjjodeapmi» ➞ [typo]
      • «beaivvášsevnnjodeapmi»
      • «beaivvášsevnnjodeapmin»
      • «beaivvášsevnnjodeapmái»
      • «beaivvášsevnnjodeami»
    • «Kr. ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Kr.,»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «Kr.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «Kr. ,»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «Kr. ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Kr.,»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «Kr.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «Kr. ,»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «Kr. ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Kr.,»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «Kr.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «Kr. ,»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «Kr. ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Kr.,»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «Kr.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «Kr. ,»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «Kr. ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Kr.,»
Leat njealjelágan beaivvášsevnnjodeamit. Ollislaš sevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu gokčá olles beaivváža. Garrasit báiti beaivváža ovdii boahtá seavdjadet oaidnemeahttun mánnojorbadas. Beaivváža korona mii muđui lea menddo čuovggaheapme oidnit , ihtá dál čuovgi riekkisin. Ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi oidno dušše unna oasážis máilmmis. Gierdosevnnjodeapmi (annulára) lea dalle go beaivváš ja mánnu leaba juste ovtta linjjá alde go málmmis geahččá, muhto mánnu lea nu guhkkin eret máilmmis ahte ii govčča olles beaivváža. Dalle oidno beaivváš šearradit čuovgi riekkisin (gierdun) mánu birra. Hybriida sevnnjodeapmi lea ollislaš ja gierdosevnnjodeami gaskasaš dáhpáhus. Muhtin báikkiin lea sevnnjodeapmi ollislaš ja eará sajiin fas gierdosevnnjodeapmi. Belohahkii (oassálas) sevnjjodeapmi lea go beaivváš ja mánnu eaba leat juste linjjá alde. Dalle lea mánnu dušše belohahkii beaivváža ovddas. Dieinna lágiin oidnojit buot duot golbma eará sevnnjodeami báikkiin mat leat olggobealde guovddášlinjjá. Dat sáhttá maid ná oidnot vaikko guovddášlinjá ii deaivva máilmmi obanassiige. Lea imašlaš soaittáhat ahte beaivváš lea sullii 400 geardde guhkkelis máilmmis go mánnu ja das lea sullii 400 geardde stuorit diamehter. Go eatnamis geahččá, de orruba dat leame ovtta stuorrát. Dát soaittáhat dat dahká ahte máilmmis sáhttá oaidnit ollislaš beaivvášsevnnjodeami. Duogážin dasa go muhtin sevnnjodeamit leat gierdohápmásaččat ja earát fas ollásit gokčet, lea ahte mánnu johtá elliptalaš (jorbodahkii guhkolaš) geainnu mielde máilmmi birra. Dat dahká ahte mánnu lea muhtomin guhkkelis eret ja muhtomin lagabus máilmmi. Go mánnu lea guhkkin eret, de gokčá dat unnit oasi almmis, ii ge leat doarvái stuoris gokčat olles beaivváža. Gierdosevnnjodeapmi dáhpáhuvvá dávjjit go ollislaš sevnnjodeapmi, danne go mánu gaskamearálaš gaska lea menddo stuoris dasa ahte ollislaččat gokčat. Leat njealjelágan beaivvášsevnnjodeamit. Ollislaš sevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu gokčá olles beaivváža. Garrasit báiti beaivváža ovdii boahtá seavdnjadet oaidnemeahttun mánnojorbadas. Beaivváža korona mii muđui lea menddo čuovggaheapme oaidnit , ihtá dál čuovgi riekkisin. Ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi oidno dušše unna oasážis máilmmis. Gierdosevnnjodeapmi (annulára) lea dalle go beaivváš ja mánnu leaba juste ovtta linjjá alde go máilmmis geahččá, muhto mánnu lea nu guhkkin eret máilmmis ahte ii govčča olles beaivváža. Dalle oidno beaivváš šearradit čuovgi riekkisin (gierdun) mánu birra. Hybriida sevnnjodeapmi lea ollislaš ja gierdosevnnjodeami gaskasaš dáhpáhus. Muhtin báikkiin lea sevnnjodeapmi ollislaš ja eará sajiin fas gierdosevnnjodeapmi. Belohahkii (oassálas) sevnnjodeapmi lea go beaivváš ja mánnu eaba leat juste linjjá alde. Dalle lea mánnu dušše belohahkii beaivváža ovddas. Dieinna lágiin oidnojit buot duot golbma eará sevnnjodeami báikkiin mat leat olggobealde guovddášlinjjá. Dat sáhttá maid ná oidnot vaikko guovddášlinjá ii deaivva máilmmi obanassiige. Lea imašlaš soaittáhat ahte beaivváš lea sullii 400 geardde guhkkelis máilmmis go mánnu ja das lea sullii 400 geardde stuorit diamehter. Go eatnamis geahččá, de orruba dat leame ovtta stuorrát. Dát soaittáhat dat dahká ahte máilmmis sáhttá oaidnit ollislaš beaivvášsevnnjodeami. Duogážin dasa go muhtin sevnnjodeamit leat gierdohápmásaččat ja earát fas ollásit gokčet, lea ahte mánnu johtá ellipttalaš (jorbodahkii guhkolaš) geainnu mielde máilmmi birra. Dat dahká ahte mánnu lea muhtomin guhkkelis eret ja muhtomin lagabus máilmmi. Go mánnu lea guhkkin eret, de gokčá dat unnit oasi almmis, ii ge leat doarvái stuoris gokčat olles beaivváža. Gierdosevnnjodeapmi dáhpáhuvvá dávjjit go ollislaš sevnnjodeapmi, danne go mánu gaskamearálaš gaska lea menddo stuoris dasa ahte ollislaččat gokčat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Leat njealjelágan beaivvášsevnnjodeamit. Ollislaš sevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu gokčá olles beaivváža. Garrasit báiti beaivváža ovdii boahtá seavdjadet oaidnemeahttun mánnojorbadas. Beaivváža korona mii muđui lea menddo čuovggaheapme oidnit , ihtá dál čuovgi riekkisin. Ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi oidno dušše unna oasážis máilmmis. Gierdosevnnjodeapmi (annulára) lea dalle go beaivváš ja mánnu leaba juste ovtta linjjá alde go málmmis geahččá, muhto mánnu lea nu guhkkin eret máilmmis ahte ii govčča olles beaivváža. Dalle oidno beaivváš šearradit čuovgi riekkisin (gierdun) mánu birra. Hybriida sevnnjodeapmi lea ollislaš ja gierdosevnnjodeami gaskasaš dáhpáhus. Muhtin báikkiin lea sevnnjodeapmi ollislaš ja eará sajiin fas gierdosevnnjodeapmi. Belohahkii (oassálas) sevnjjodeapmi lea go beaivváš ja mánnu eaba leat juste linjjá alde. Dalle lea mánnu dušše belohahkii beaivváža ovddas. Dieinna lágiin oidnojit buot duot golbma eará sevnnjodeami báikkiin mat leat olggobealde guovddášlinjjá. Dat sáhttá maid ná oidnot vaikko guovddášlinjá ii deaivva máilmmi obanassiige. Lea imašlaš soaittáhat ahte beaivváš lea sullii 400 geardde guhkkelis máilmmis go mánnu ja das lea sullii 400 geardde stuorit diamehter. Go eatnamis geahččá, de orruba dat leame ovtta stuorrát. Dát soaittáhat dat dahká ahte máilmmis sáhttá oaidnit ollislaš beaivvášsevnnjodeami. Duogážin dasa go muhtin sevnnjodeamit leat gierdohápmásaččat ja earát fas ollásit gokčet, lea ahte mánnu johtá elliptalaš (jorbodahkii guhkolaš) geainnu mielde máilmmi birra. Dat dahká ahte mánnu lea muhtomin guhkkelis eret ja muhtomin lagabus máilmmi. Go mánnu lea guhkkin eret, de gokčá dat unnit oasi almmis, ii ge leat doarvái stuoris gokčat olles beaivváža. Gierdosevnnjodeapmi dáhpáhuvvá dávjjit go ollislaš sevnnjodeapmi, danne go mánu gaskamearálaš gaska lea menddo stuoris dasa ahte ollislaččat gokčat.
Leat njealjelágan beaivvášsevnnjodeamit. Ollislaš sevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu gokčá olles beaivváža. Garrasit báiti beaivváža ovdii boahtá seavdnjadit oaidnemeahttun mánnojorbadas. Beaivváža Noruna mii muđui lea menddo čuovggaheapme oidnit uinnit, ihtá dál čuovgi riekkisin. Ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi oidno dušše unna oasážis máilmmis. Gierdosevnnjodeapmi (ainubára) lea dalle go beaivváš ja mánnu leaba juste ovtta linjjá alde go almmis geahččá, muhto mánnu lea nu guhkkin eret máilmmis ahte ii govčča olles beaivváža. Dalle oidno beaivváš šearradit čuovgi riekkisin (gierdun) mánu birra. Hybriida sevnnjodeapmi lea ollislaš ja gierdosevnnjodeami gaskasaš dáhpáhus. Muhtin báikkiin lea sevnnjodeapmi ollislaš ja eará sajiin fas gierdosevnnjodeapmi. Belohahkii (oassálas) sevnnjodeapmi lea go beaivváš ja mánnu eaba leat juste linjjá alde. Dalle lea mánnu dušše belohahkii beaivváža ovddas. Dieinna lágiin oidnojit buot duot golbma eará sevnnjodeami báikkiin mat leat olggobealde guovddášlinjjá. Dat sáhttá maid ná oidnot vaikko guovddášlinjá ii deaivva máilmmi obanassiige. Lea imašlaš soaittáhat ahte beaivváš lea sullii 400 geardde guhkkelis máilmmis go mánnu ja das lea sullii 400 geardde stuorit diamehter. Go eatnamis geahččá, de orruba dat leame ovtta stuorrát. Dát soaittáhat dat dahká ahte máilmmis sáhttá oaidnit ollislaš beaivvášsevnnjodeami. Duogážin dasa go muhtin sevnnjodeamit leat gierdohámálaččat ja earát fas ollásit gokčet, lea ahte mánnu johtá elliptalaš (jorbodahkii guhkolaš) geainnu mielde máilmmi birra. Dat dahká ahte mánnu lea muhtomin guhkkelis eret ja muhtomin lagabus máilmmi. Go mánnu lea guhkkin eret, de gokčá dat unnit oasi almmis, ii ge leat doarvái stuoris gokčat olles beaivváža. Gierdosevnnjodeapmi dáhpáhuvvá dávjjit go ollislaš sevnnjodeapmi, danne go mánu gaskamearálaš gaska lea menddo stuoris dasa ahte ollislaččat gokčat.
    • «seavdjadet» ➞ [typo]
      • «seavdnjadit»
    • «korona» ➞ [typo]
      • «Noruna»
      • «Joruna»
      • «Toruna»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «uinnit,»
    • «annulára» ➞ [typo]
      • «ainubára»
      • «ainulyra»
      • «atnulávra»
      • «unnunára»
    • «málmmis» ➞ [typo]
      • «almmis»
      • «čalmmis»
      • «šalmmis»
      • «málmmas»
      • «málbmii»
      • «máilmmis»
      • «fálmmis»
      • «málimis»
    • «sevnjjodeapmi» ➞ [typo]
      • «sevnnjodeapmi»
    • «gierdohápmásaččat» ➞ [typo]
      • «gierdohámálaččat»
      • «gierdorápmálaččat»
Leat njealjelágan beaivvášsevnnjodeamit. Ollislaš sevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu gokčá olles beaivváža. Garrasit báiti beaivváža ovdii boahtá seavdnjadit oaidnemeahttun mánnojorbadas. Beaivváža Noruna mii muđui lea menddo čuovggaheapme oidnit uinnit, ihtá dál čuovgi riekkisin. Ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi oidno dušše unna oasážis máilmmis. Gierdosevnnjodeapmi (ainubára) lea dalle go beaivváš ja mánnu leaba juste ovtta linjjá alde go almmis geahččá, muhto mánnu lea nu guhkkin eret máilmmis ahte ii govčča olles beaivváža. Dalle oidno beaivváš šearradit čuovgi riekkisin (gierdun) mánu birra. Hybriida sevnnjodeapmi lea ollislaš ja gierdosevnnjodeami gaskasaš dáhpáhus. Muhtin báikkiin lea sevnnjodeapmi ollislaš ja eará sajiin fas gierdosevnnjodeapmi. Belohahkii (oassálas) sevnnjodeapmi lea go beaivváš ja mánnu eaba leat juste linjjá alde. Dalle lea mánnu dušše belohahkii beaivváža ovddas. Dieinna lágiin oidnojit buot duot golbma eará sevnnjodeami báikkiin mat leat olggobealde guovddášlinjjá. Dat sáhttá maid ná oidnot vaikko guovddášlinjá ii deaivva máilmmi obanassiige. Lea imašlaš soaittáhat ahte beaivváš lea sullii 400 geardde guhkkelis máilmmis go mánnu ja das lea sullii 400 geardde stuorit diamehter. Go eatnamis geahččá, de orruba dat leame ovtta stuorrát. Dát soaittáhat dat dahká ahte máilmmis sáhttá oaidnit ollislaš beaivvášsevnnjodeami. Duogážin dasa go muhtin sevnnjodeamit leat gierdohámálaččat ja earát fas ollásit gokčet, lea ahte mánnu johtá elliptalaš (jorbodahkii guhkolaš) geainnu mielde máilmmi birra. Dat dahká ahte mánnu lea muhtomin guhkkelis eret ja muhtomin lagabus máilmmi. Go mánnu lea guhkkin eret, de gokčá dat unnit oasi almmis, ii ge leat doarvái stuoris gokčat olles beaivváža. Gierdosevnnjodeapmi dáhpáhuvvá dávjjit go ollislaš sevnnjodeapmi, danne go mánu gaskamearálaš gaska lea menddo stuoris dasa ahte ollislaččat gokčat.
Leat njealjelágan beaivvášsevnnjodeamit. Ollislaš sevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu gokčá olles beaivváža. Garrasit báiti beaivváža ovdii boahtá seavdnjadit oaidnemeahttun mánnojorbadas. Beaivváža Noruna mii muđui lea menddo čuovggaheapme uinnit uinnit, ihtá dál čuovgi riekkisin. Ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi oidno dušše unna oasážis máilmmis. Gierdosevnnjodeapmi (ainubára) lea dalle go beaivváš ja mánnu leaba juste ovtta linjjá alde go almmis geahččá, muhto mánnu lea nu guhkkin eret máilmmis ahte ii govčča olles beaivváža. Dalle oidno beaivváš šearradit čuovgi riekkisin (gierdun) mánu birra. Hybriida sevnnjodeapmi lea ollislaš ja gierdosevnnjodeami gaskasaš dáhpáhus. Muhtin báikkiin lea sevnnjodeapmi ollislaš ja eará sajiin fas gierdosevnnjodeapmi. Belohahkii (oassálas) sevnnjodeapmi lea go beaivváš ja mánnu eaba leat juste linjjá alde. Dalle lea mánnu dušše belohahkii beaivváža ovddas. Dieinna lágiin oidnojit buot duot golbma eará sevnnjodeami báikkiin mat leat olggobealde guovddášlinjjá. Dat sáhttá maid ná oidnot vaikko guovddášlinjá ii deaivva máilmmi obanassiige. Lea imašlaš soaittáhat ahte beaivváš lea sullii 400 geardde guhkkelis máilmmis go mánnu ja das lea sullii 400 geardde stuorit diamehter. Go eatnamis geahččá, de orruba dat leame ovtta stuorrát. Dát soaittáhat dat dahká ahte máilmmis sáhttá oaidnit ollislaš beaivvášsevnnjodeami. Duogážin dasa go muhtin sevnnjodeamit leat gierdohámálaččat ja earát fas ollásit gokčet, lea ahte mánnu johtá elliptalaš (jorbodahkii guhkolaš) geainnu mielde máilmmi birra. Dat dahká ahte mánnu lea muhtomin guhkkelis eret ja muhtomin lagabus máilmmi. Go mánnu lea guhkkin eret, de gokčá dat unnit oasi almmis, ii ge leat doarvái stuoris gokčat olles beaivváža. Gierdosevnnjodeapmi dáhpáhuvvá dávjjit go ollislaš sevnnjodeapmi, danne go mánu gaskamearálaš gaska lea menddo stuoris dasa ahte ollislaččat gokčat.
    • «oidnit» ➞ [typo]
      • «uinnit»
Sevnnjodeami geahččat Sevnnjodeami geahččat 1 No errors found
Lea várálaš geahččat njuolga beaivvážii, vaikko geahčasta dušše moadde sekundda hávális. Liikká sáhttá čalbmi ja oaidnu billohuvvat . Lea vejolaš oalát čalmmehuvvat dan geažil. Čalbmi ii dovdda bákčasa, mii várrešii várálašvuođa vuostá, ja danne sáhttá jođánit geavvat ahte čalbmi vaháguvvá. Lea várálaš geahččat njuolga beaivvážii, vaikko geahčasta dušše moadde sekundda hávális. Liikká sáhttá čalbmi ja oaidnu billahuvvat . Lea vejolaš oalát čalmmehuvvat dan geažil. Čalbmi ii dovdda bákčasa, mii várrešii várálašvuođa vuostá, ja danne sáhttá jođánit geavvat ahte čalbmi vaháguvvá. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lea várálaš geahččat njuolga beaivvážii, vaikko geahčasta dušše moadde sekundda hávális. Liikká sáhttá čalbmi ja oaidnu billohuvvat . Lea vejolaš oalát čalmmehuvvat dan geažil. Čalbmi ii dovdda bákčasa, mii várrešii várálašvuođa vuostá, ja danne sáhttá jođánit geavvat ahte čalbmi vaháguvvá.
Lea várálaš geahččat njuolga beaivvážii, vaikko geahčasta dušše moadde sekundda hávális. Liikká sáhttá čalbmi ja oaidnu billohuvvat. Lea vejolaš oalát čalmmehuvvat dan geažil. Čalbmi ii dovdda bákčasa, mii várrešii várálašvuođa vuostá, ja danne sáhttá jođánit geavvat ahte čalbmi vaháguvvá.
    • «billohuvvat .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «billohuvvat.»
Beaivvášsevnnjodeapmi Ringerikes, miessemánu 31. 2003 Dábálaččat lea beaivváš nu šearrat ahte dasa ii dárjja geahččat. Go lea beaivvášsevnnjodeapmi, de ii oro leame nu šearrat, muhto liikká lea beaivváščuovga seamma várálaš. Beaivvášsevnnjodeami geahččamii leat ráhkaduvvon vásedin čalbmeláset. Ii galgga makkárge eará lásiid čađa geahččat beaivvážii. [2]. Beaivvášsevnnjodeapmi Ringerikes, miessemánu 31. 2003 Dábálaččat lea beaivváš nu šearrat ahte dasa ii dárjja geahččat. Go lea beaivvášsevnnjodeapmi, de ii oro leame nu šearrat, muhto liikká lea beaivváščuovga seamma várálaš. Beaivvášsevnnjodeami geahččamii leat ráhkaduvvon vásedin čalbmeláset. Ii galgga makkárge eará lásiid čađa geahččat beaivvážii. [2]. 1 No errors found
Govvejeuvvon Valladolidas ( Spanias ). Gierdosevnnjodeapmi golggotmánu 3. 2005 Govvejuvvon Valladolidas ( Spánias ). Gierdosevnnjodeapmi golggotmánu 3. 2005 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Govvejeuvvon Valladolidas ( Spanias ). Gierdosevnnjodeapmi golggotmánu 3. 2005
Govvejuvvon Valladolidas (Spanias Espánnjas Spanias). Gierdosevnnjodeapmi golggotmánu 3. 2005
    • «Govvejeuvvon» ➞ [typo]
      • «Govvejuvvon»
    • «(» ➞ [space-after-paren-beg]
      • «(Spanias»
    • «Spanias» ➞ [typo]
      • «Espánnjas»
    • «)» ➞ [space-before-paren-end]
      • «Spanias)»
Govvejuvvon Valladolidas (Spanias Espánnjas Spanias). Gierdosevnnjodeapmi golggotmánu 3. 2005
Govvejuvvon Valladolidas (Espánnjas Espánnjas Espánnjas). Gierdosevnnjodeapmi golggotmánu 3. 2005
    • «Spanias» ➞ [typo]
      • «Espánnjas»
    • «Spanias» ➞ [typo]
      • «Espánnjas»
Olbmot geahččame beaivvášsevnnjodeami 2002:s Islánddas Olbmot geahččame beaivvášsevnnjodeami 2002:s Islánddas 1 No errors found
Illuda juovlabasiide Vuorddaša iluin juovlabasiid Illuda juovlabasiide Vuorddaša iluin juovlabasiid 1 No errors found
Nuorabun son ii riekta ádden juovlabasiid duohtavuođa, muhto maŋŋil go son bestui, de leat dát basit šaddan erenoamážin. Nuorabun son ii riekta ádden juovlabasiid duohtavuođa, muhto maŋŋil go son bestui, de leat dát basit šaddan erenoamážin. 1 No errors found
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Eallin rievddai go bestui Eallin rievddai go bestui 1 No errors found
Amalie Bæverrud lávlu dávjá earáide #Foto: Anne Olli Amalie Bæverrud lea badjel 60 jahkásaš kárášjohkalaš, alcces muitala jurddašeami rievdan maŋŋil go šattai oskku dovddasteaddjin. Sutnje šattai Ipmilsátni deháleapmosin eallimis, ja go ieš dovdá dakkáraš liekkusis ja buori dovdduid Ipmilsáni giežil , na de ferte son beare muitalit earáide maid Jesusis. Amalie Bæverrud lávlu dávjá earáide #Foto: Anne Olli Amalie Bæverrud lea badjel 60 jahkásaš kárášjohkalaš, alcces muitala jurddašeami rievdan maŋŋil go šattai oskku dovddasteaddjin. Sutnje šattai Ipmilsátni deháleamosin eallimis, ja go ieš dovdá dakkáraš liekkusis ja buori dovdduid Ipmilsáni geažil , na de ferte son beare muitalit earáide maid Jesusis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Amalie Bæverrud lávlu dávjá earáide #Foto: Anne Olli Amalie Bæverrud lea badjel 60 jahkásaš kárášjohkalaš, alcces muitala jurddašeami rievdan maŋŋil go šattai oskku dovddasteaddjin. Sutnje šattai Ipmilsátni deháleapmosin eallimis, ja go ieš dovdá dakkáraš liekkusis ja buori dovdduid Ipmilsáni giežil , na de ferte son beare muitalit earáide maid Jesusis.
Amalie Bæverud lávlu dávjá earáide #Botto: Anne Olli Amalie Bæverud lea badjel 60 jahkásaš kárášjohkalaš, alcces muitala jurddašeami rievdan maŋŋil go šattai oskku dovddasteaddjin. Sutnje šattai Ipmilsátni deháleapposon eallimis, ja go ieš dovdá dakkáraš liekkusis ja buori dovdduid Ipmilsáni giežil giežil, na de ferte son beare muitalit earáide maid Jesusis.
    • «Bæverrud» ➞ [typo]
      • «Bæverud»
      • «Sæverud»
    • «Foto» ➞ [typo]
      • «Botto»
      • «Gotto»
      • «Lotto»
      • «Jotto»
      • «Konto»
    • «Bæverrud» ➞ [typo]
      • «Bæverud»
      • «Sæverud»
    • «deháleapmosin» ➞ [typo]
      • «deháleapposon»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «giežil,»
Amalie Bæverud lávlu dávjá earáide #Botto: Anne Olli Amalie Bæverud lea badjel 60 jahkásaš kárášjohkalaš, alcces muitala jurddašeami rievdan maŋŋil go šattai oskku dovddasteaddjin. Sutnje šattai Ipmilsátni deháleapposon eallimis, ja go ieš dovdá dakkáraš liekkusis ja buori dovdduid Ipmilsáni giežil giežil, na de ferte son beare muitalit earáide maid Jesusis.
Amalie Bæverud lávlu dávjá earáide #Botto: Anne Olli Amalie Bæverud lea badjel 60 jahkásaš kárášjohkalaš, alcces muitala jurddašeami rievdan maŋŋil go šattai oskku dovddasteaddjin. Sutnje šattai Ipmilsátni deháleapposon eallimis, ja go ieš dovdá dakkáraš liekkusis ja buori dovdduid Ipmilsáni geažil geažil, na de ferte son beare muitalit earáide maid Jesusis.
    • «giežil» ➞ [typo]
      • «geažil»
    • «giežil» ➞ [typo]
      • «geažil»
Juovlabasiid ávvuda go dalle riegádii olbmuid beasti Amalie Bæverrud muitala iežas illudit go beassá Jesusis hállat, dalle dovdá son iežas dahkamin dan maid Ipmil lea gohččun su dahket . Danne muitaladdá son mánáide ja earáide Jesusis ja danne son maid lávlu sálmmaid. Sálmmaid lohká leat erenoamážin, leat dego sártnit. Juovlabasiid ávvuda go dalle riegádii olbmuid beasti Amalie Bæverrud muitala iežas illudit go beassá Jesusis hállat, dalle dovdá son iežas dahkamin dan maid Ipmil lea gohččon su dahkat . Danne muitaladdá son mánáide ja earáide Jesusis ja danne son maid lávlu sálmmaid. Sálmmaid lohká leat erenoamážin, leat dego sártnit. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Juovlabasiid ávvuda go dalle riegádii olbmuid beasti Amalie Bæverrud muitala iežas illudit go beassá Jesusis hállat, dalle dovdá son iežas dahkamin dan maid Ipmil lea gohččun su dahket . Danne muitaladdá son mánáide ja earáide Jesusis ja danne son maid lávlu sálmmaid. Sálmmaid lohká leat erenoamážin, leat dego sártnit.
Juovlabasiid ávvuda go dalle riegádii olbmuid beasti Amalie Bæverud muitala iežas illudit go beassá Jesusis hállat, dalle dovdá son iežas dahkamin dan maid Ipmil lea gohččun su dahket. Danne muitaladdá son mánáide ja earáide Jesusis ja danne son maid lávlu sálmmaid. Sálmmaid lohká leat erenoamážin, leat dego sártnit.
    • «Bæverrud» ➞ [typo]
      • «Bæverud»
      • «Sæverud»
    • «dahket .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dahket.»
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son gulái Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg fyrstavissui. Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan. Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957:i. Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son gulai Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg fyrstavissui. Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son gulái Schleswig-Holstein-Sonderburg-Glücksburg fyrstavissui. Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son 😱 Schleswig-Holstein-😱 😱. Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.
    • «gulái» ➞ [typo]
      • «Sonderburg-Glücksburg» ➞ [typo]
        • «fyrstavissui» ➞ [typo]
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son Schleswig-Holstein- . Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son 😱 Schleswig-Holstein-. Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.
    • «Schleswig-Holstein-» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Schleswig-Holstein-.»
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son Schleswig-Holstein-Son Schleswig-Holstein-. Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son Schleswig-Holstein-😱. Prins Carla váhnemat leigga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.
    • «Son   Schleswig-Holstein-» ➞ [double-space-before]
      • «Son Schleswig-Holstein-»
    • «Son   Schleswig-Holstein-» ➞ [typo]
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son Schleswig-Holstein-igga Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.
Haakon VII (riegádan 3. beaivvi borgemánus 1872:s, jápmán 21. beaivvi čakčamánus 1957:s) lei Norgga gonagas 1905:s gitta 1957 Son lei gásttašuvvon Christian Frederik Carl Georg Valdemar Axel, muhto anii Carl nama ja lei Dánmárkku prinsa. Son náitalii 22. beaivvi suoidnemánu 1896:s iežas oambeliin Maud Charlotte Mary Victoria Sachsen-Coburg-Gothas, gii lei prinseassa Stuorra-Británnias ja Irlánddas (riegádan 26. beaivvi skábmamánu 1896:s, jápmán 20. beaivvi skábmamánu 1938:s. Son Schleswig-Holstein-lága Dánmárkku gonagas Fredrik VIII ja ruoŧa prinseassa Lovisa. Dánmárkku Christian X lei su viellja, ja Dánmárkku Christian IX lei su áddjá. Son rievdadii nama Haakonii go válljejuvvui Norgga gonagassan maŋŋel go uniovdna bieđganii. Carl šattai dasto gonagassan ovdal go iežas áhčči ja su viellja šattaiga Dánmárkku gonagassan.
    • «igga» ➞ [typo]
      • «lága»
Dánsumiin čájehit máhtolašvuođaset Dánsumiin čájehit máhtolašvuođaset 1 No errors found
Skuvlladánssat Avvilila logahagas Skuvlladánssat Avvila logahagas 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Skuvlladánssat Avvilila logahagas
Skuvlladánssat Avvila logahagas
    • «Avvilila» ➞ [typo]
      • «Avvila»
      • «Avvilaba»
Dál leat Avvila/ Ivalon Lukio nuppiluohkkálaččat oahpahallagohtán dánsut ovddešáigge dánssaid. Dát dánsun lea jáhkásaš dáhpáhus, ja dát lea oassi lihkadeami oahpahusas. Dál leat Avvila/ Ivalon Lukio nuppiluohkkálaččat oahpahallagoahtán dánsut ovddešáigge dánssaid. Dát dánsun lea jahkásaš dáhpáhus, ja dát lea oassi lihkadeami oahpahusas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dál leat Avvila/ Ivalon Lukio nuppiluohkkálaččat oahpahallagohtán dánsut ovddešáigge dánssaid. Dát dánsun lea jáhkásaš dáhpáhus, ja dát lea oassi lihkadeami oahpahusas.
Dál leat Avvila/ Ivalon Jokio nuppiluohkkálaččat oahpahallagoahtán dánsut ovddešáigge dánssaid. Dát dánsun lea jahkásaš dáhpáhus, ja dát lea oassi lihkadeami oahpahusas.
    • «Lukio» ➞ [typo]
      • «Jokio»
      • «Lukius»
      • «Tokio»
    • «oahpahallagohtán» ➞ [typo]
      • «oahpahallagoahtán»
    • «jáhkásaš» ➞ [typo]
      • «jahkásaš»
      • «ahkásaš»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Nuppi luohkkálaččat dánsot Nuppi luohkás dat Avvila logahaga oahppit dánsot ovddešáigge dánssaid čájehandihtii ahte dál leat sii dat boarraseapmosat lagahagas . Dáhpin lea áinnat ahte goalmmát luohkkálaččat guđđet logahaga guovvamánus, go dalle álget sii ráhkkanit loahppageahčalemiide . Nuppi luohkkálaččat dánsot Nuppi luohkás dat Avvila logahaga oahppit dánsot ovddešáigge dánssaid čájehan dihtii ahte dál leat sii dat boarrásepmosat logahagas . Dáhpin lea oainnat ahte goalmmát luohkkálaččat guđđet logahaga guovvamánus, go dalle álget sii ráhkkanit loahppageahččalemiide . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nuppi luohkkálaččat dánsot Nuppi luohkás dat Avvila logahaga oahppit dánsot ovddešáigge dánssaid čájehandihtii ahte dál leat sii dat boarraseapmosat lagahagas . Dáhpin lea áinnat ahte goalmmát luohkkálaččat guđđet logahaga guovvamánus, go dalle álget sii ráhkkanit loahppageahčalemiide .
Nuppi luohkkálaččat dánsot Nuppi luohkás dat Avvila logahaga oahppit dánsot ovddešáigge dánssaid čájehan dihtii ahte dál leat sii dat boarráseapmomat lagahagas lágahágas. Dáhpin lea oainnat ahte goalmmát luohkkálaččat guđđet logahaga guovvamánus, go dalle álget sii ráhkkanit loahppageahččalemiide loahppageahčalemiide.
    • «čájehandihtii» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «čájehan dihtii»
      • «čájehan dihte»
    • «boarraseapmosat» ➞ [typo]
      • «boarráseapmomat»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lágahágas.»
    • «áinnat» ➞ [typo]
      • «oainnat»
    • «loahppageahčalemiide» ➞ [typo]
      • «loahppageahččalemiide»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «loahppageahčalemiide.»
Nuppi luohkkálaččat dánsot Nuppi luohkás dat Avvila logahaga oahppit dánsot ovddešáigge dánssaid čájehan dihtii ahte dál leat sii dat boarráseapmomat lagahagas lágahágas. Dáhpin lea oainnat ahte goalmmát luohkkálaččat guđđet logahaga guovvamánus, go dalle álget sii ráhkkanit loahppageahččalemiide loahppageahčalemiide.
Nuppi luohkkálaččat dánsot Nuppi luohkás dat Avvila logahaga oahppit dánsot ovddešáigge dánssaid čájehan dihtii ahte dál leat sii dat boarráseapmomat lágahágas lágahágas. Dáhpin lea oainnat ahte goalmmát luohkkálaččat guđđet logahaga guovvamánus, go dalle álget sii ráhkkanit loahppageahččalemiide loahppageahččalemiide.
    • «lagahagas» ➞ [typo]
      • «lágahágas»
      • «logahagas»
      • «dagahagas»
    • «loahppageahčalemiide» ➞ [typo]
      • «loahppageahččalemiide»
Dánsumis ožžot árvosániid Nuppi luohkkálaččaid dánsun lea oassin lásmmohallanfágas . Dánsumis ožžot maid árvosániid, ja dalle leat ollugat geahččamin, sihke vánhemat ja earáge guossit. Dánsumis ožžot árvosániid Nuppi luohkkálaččaid dánsun lea oassin lášmmohallanfágas . Dánsumis ožžot maid árvosániid, ja dalle leat ollugat geahččamin, sihke vánhemat ja earáge guossit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dánsumis ožžot árvosániid Nuppi luohkkálaččaid dánsun lea oassin lásmmohallanfágas . Dánsumis ožžot maid árvosániid, ja dalle leat ollugat geahččamin, sihke vánhemat ja earáge guossit.
Dánsumis ožžot árvosániid Nuppi luohkkálaččaid dánsun lea oassin lásmmohallanfágas lásmmohallanfágas. Dánsumis ožžot maid árvosániid, ja dalle leat ollugat geahččamin, sihke vánhemat ja earáge guossit.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lásmmohallanfágas.»
Dánsumis ožžot árvosániid Nuppi luohkkálaččaid dánsun lea oassin lásmmohallanfágas lásmmohallanfágas. Dánsumis ožžot maid árvosániid, ja dalle leat ollugat geahččamin, sihke vánhemat ja earáge guossit.
Dánsumis ožžot árvosániid Nuppi luohkkálaččaid dánsun lea oassin lášmmohallanfága lášmmohallanlágas. Dánsumis ožžot maid árvosániid, ja dalle leat ollugat geahččamin, sihke vánhemat ja earáge guossit.
    • «lásmmohallanfágas» ➞ [typo]
      • «lášmmohallanfága»
    • «lásmmohallanfágas» ➞ [typo]
      • «lášmmohallanlágas»
Avvila logahaga dánssat guovvamánnu 2012 Avvila logahaga dánssat guovvamánnu 2012 1 No errors found
Dáhkkida mávssu Oslo sámi vissui Ipmilsátni illudahttá ollugiid Sárdnida olmmošálbmogii Sudánas Dáhkida mávssu Oslo sámi vissui Ipmilsátni illudahttá ollugiid Sárdnida olmmošálbmogii Sudánas 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dáhkkida mávssu Oslo sámi vissui Ipmilsátni illudahttá ollugiid Sárdnida olmmošálbmogii Sudánas
Čáhkida mávssu Oslo sámi vissui Ipmilsátni illudahttá ollugiid Sárdnida olmmošálbmogii Sudanas
    • «Dáhkkida» ➞ [typo]
      • «Čáhkida»
      • «Sáhkkida»
    • «Sudánas» ➞ [typo]
      • «Sudanas»
      • «Sudana»
      • «Sudanbas»
      • «Sudanan»
Olbmot čuohteduháhiid mielde illudit go besset gullat Jesusis. Dán muitala sárdnideaddji Runar Balto illudahttit. Olbmot čuohteduháhiid mielde illudit go besset gullat Jesusis. Dán muitala sárdnideaddji Runar Balto illudahttit. 1 No errors found
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Sárnideaba olmmošálbmogii Mátta-Sudanas Runar Balto lea dál nuppe heave dán jagis mátkis Áfrihkás sárdnideamen Ipmilsánis. Son mátkošta ovttas tromsalaččain Bjørnar Heimstad:n . Soai leaba sárdnemátkis "International Gospel mission" ovddas, ja dán heave leaba soai Rumbec gávpogis Mátta-Sudánas Afrihkás. Sárdnideaba olmmošálbmogii Mátta-Sudánas Runar Balto lea dál nuppe háve dán jagis mátkkis Afrihkás sárdnideamen Ipmilsánis. Son mátkkošta ovttas tromsalaččain Bjørnar Heimstadain . Soai leaba sárdnemátkkis "International Gospel mission" ovddas, ja dán háve leaba soai Rumbec-gávpogis Mátta-Sudánas Afrihkás. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sárnideaba olmmošálbmogii Mátta-Sudanas Runar Balto lea dál nuppe heave dán jagis mátkis Áfrihkás sárdnideamen Ipmilsánis. Son mátkošta ovttas tromsalaččain Bjørnar Heimstad:n . Soai leaba sárdnemátkis "International Gospel mission" ovddas, ja dán heave leaba soai Rumbec gávpogis Mátta-Sudánas Afrihkás.
Bárgideaba olmmošálbmogii Mátta-Sudanas Runar Balto lea dál nuppe hávi dán jagis mátkkis Afrihkás sárdnideamen Ipmilsánis. Son mátkkošta ovttas tromsalaččain Bjørnar Heimstad:n Heimstad:n. Soai leaba sárdnemátkkis "International Mosel miskon" ovddas, ja dán hávi leaba soai Ruben gávpogis Mátta-Sudana Afrihkás.
    • «Sárnideaba» ➞ [typo]
      • «Bárgideaba»
      • «Bárjideaba»
      • «Gáriideaba»
      • «Árvideaba»
      • «Šáraideaba»
      • «Gárgideaba»
      • «Bártideaba»
      • «Nárrideaba»
      • «Sárdnideaba»
      • «Dáraideaba»
    • «heave» ➞ [typo]
      • «hávi»
    • «mátkis» ➞ [typo]
      • «mátkkis»
    • «Áfrihkás» ➞ [typo]
      • «Afrihkás»
    • «mátkošta» ➞ [typo]
      • «mátkkošta»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Heimstad:n.»
    • «sárdnemátkis» ➞ [typo]
      • «sárdnemátkkis»
    • «Gospel» ➞ [typo]
      • «Mosel»
      • «Gomel»
      • «Gohpe»
    • «mission» ➞ [typo]
      • «miskon»
    • «heave» ➞ [typo]
      • «hávi»
    • «Rumbec» ➞ [typo]
      • «Ruben»
      • «Ruuben»
    • «Mátta-Sudánas» ➞ [typo]
      • «Mátta-Sudana»
      • «Mátta-Sudanbas»
Bárgideaba olmmošálbmogii Mátta-Sudanas Runar Balto lea dál nuppe hávi dán jagis mátkkis Afrihkás sárdnideamen Ipmilsánis. Son mátkkošta ovttas tromsalaččain Bjørnar Heimstad:n Heimstad:n. Soai leaba sárdnemátkkis "International Mosel miskon" ovddas, ja dán hávi leaba soai Ruben gávpogis Mátta-Sudana Afrihkás.
Bárgideaba olmmošálbmogii Mátta-Sudanas Runar Balto lea dál nuppe hávi dán jagis mátkkis Afrihkás sárdnideamen Ipmilsánis. Son mátkkošta ovttas tromsalaččain Bjørnar Heimstad Heimstadain. Soai leaba sárdnemátkkis "International Mosel miskon" ovddas, ja dán hávi leaba soai Ruben gávpogis Mátta-Sudana Afrihkás.
    • «Heimstad:n» ➞ [typo]
      • «Heimstad»
      • «Heimstadgo»
      • «Heimstada»
      • «Heimstadban»
    • «Heimstad:n» ➞ [typo]
      • «Heimstadain»
Rumbec gávpogis feastiválas Rumbec gávpogis lágiduvvo festivála gos 150 duhát olbmo oassálasttet , ja juohke beaivve čuvvot lágabui 30 duhát olbmo sin čoakkálmasaid. Dán lohká kárášjohkalaš Runar Balto illudahttit, ja iige gávnna sániid čilget maid dát mearkkaša sutnje, muhto lohká dán leat stuorisin vásihit. Rumbec-gávpogis festiválas Rumbec-gávpogis lágiduvvo festivála gos 150 duhát olbmo oassálastet , ja juohke beaivve čuvvot lagabui 30 duhát olbmo sin čoakkálmasaid. Dán lohká kárášjohkalaš Runar Balto illudahttit, ja iige gávnna sániid čilget maid dát mearkkaša sutnje, muhto lohká dán leat stuorisin vásihit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Rumbec gávpogis feastiválas Rumbec gávpogis lágiduvvo festivála gos 150 duhát olbmo oassálasttet , ja juohke beaivve čuvvot lágabui 30 duhát olbmo sin čoakkálmasaid. Dán lohká kárášjohkalaš Runar Balto illudahttit, ja iige gávnna sániid čilget maid dát mearkkaša sutnje, muhto lohká dán leat stuorisin vásihit.
Ruben gávpogis festiválas Ruben gávpogis lágiduvvo festivála gos 150 duhát olbmo oassálastet oassálasttet, ja juohke beaivve čuvvot lagabui 30 duhát olbmo sin čoakkálmasaid. Dán lohká kárášjohkalaš Runar Balto illudahttit, ja iige gávnna sániid čilget maid dát mearkkaša sutnje, muhto lohká dán leat stuorisin vásihit.
    • «Rumbec» ➞ [typo]
      • «Ruben»
      • «Ruuben»
    • «feastiválas» ➞ [typo]
      • «festiválas»
    • «Rumbec» ➞ [typo]
      • «Ruben»
      • «Ruuben»
    • «oassálasttet» ➞ [typo]
      • «oassálastet»
      • «oassálastit»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oassálasttet,»
    • «lágabui» ➞ [typo]
      • «lagabui»
Ruben gávpogis festiválas Ruben gávpogis lágiduvvo festivála gos 150 duhát olbmo oassálastet oassálasttet, ja juohke beaivve čuvvot lagabui 30 duhát olbmo sin čoakkálmasaid. Dán lohká kárášjohkalaš Runar Balto illudahttit, ja iige gávnna sániid čilget maid dát mearkkaša sutnje, muhto lohká dán leat stuorisin vásihit.
Ruben gávpogis festiválas Ruben gávpogis lágiduvvo festivála gos 150 duhát olbmo oassálastet oassálastet, ja juohke beaivve čuvvot lagabui 30 duhát olbmo sin čoakkálmasaid. Dán lohká kárášjohkalaš Runar Balto illudahttit, ja iige gávnna sániid čilget maid dát mearkkaša sutnje, muhto lohká dán leat stuorisin vásihit.
    • «oassálasttet» ➞ [typo]
      • «oassálastet»
Iežas lohká gal ovdalge sárdnidan dákkáraš stuorra jovkui, guovvamánus son sárdnidii Mátta Sudanas jovkui mas ledje 200 duhát olbmo gullamin. Iežas lohká illudit go beassá ná ollu olbmuide muitalit Jesusis, ja oaivvilda iežas Ipmila dáhttu mielde bargat go sárdnida Ipmilsánis. Iežas lohká gal ovdalge sárdnidan dákkáraš stuorra jovkui, guovvamánus son sárdnidii Mátta Mátta-Sudánas jovkui mas ledje 200 duhát olbmo gullamin. Iežas lohká illudit go beassá ná ollu olbmuide muitalit Jesusis, ja oaivvilda iežas Ipmila dáhtu mielde bargat go sárdnida Ipmilsánis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Iežas lohká gal ovdalge sárdnidan dákkáraš stuorra jovkui, guovvamánus son sárdnidii Mátta Sudanas jovkui mas ledje 200 duhát olbmo gullamin. Iežas lohká illudit go beassá ná ollu olbmuide muitalit Jesusis, ja oaivvilda iežas Ipmila dáhttu mielde bargat go sárdnida Ipmilsánis.
Iežas lohká gal ovdalge sárdnidan dákkáraš stuorra jovkui, guovvamánus son sárdnidii 😱 Sudanas jovkui mas ledje 200 duhát olbmo gullamin. Iežas lohká illudit go beassá ná ollu olbmuide muitalit Jesusis, ja oaivvilda iežas Ipmila dáhttu mielde bargat go sárdnida Ipmilsánis.
    • «Mátta» ➞ [msyn-addhyphen]
Iežas lohká gal ovdalge sárdnidan dákkáraš stuorra jovkui, guovvamánus son sárdnidii Sudanas jovkui mas ledje 200 duhát olbmo gullamin. Iežas lohká illudit go beassá ná ollu olbmuide muitalit Jesusis, ja oaivvilda iežas Ipmila dáhttu mielde bargat go sárdnida Ipmilsánis.
Iežas lohká gal ovdalge sárdnidan dákkáraš stuorra jovkui, guovvamánus son sárdnidii Sudanas jovkui mas ledje 200 duhát olbmo gullamin. Iežas lohká illudit go beassá ná ollu olbmuide muitalit Jesusis, ja oaivvilda iežas Ipmila dáhttu mielde bargat go sárdnida Ipmilsánis.
    • «sárdnidii  Sudanas» ➞ [double-space-before]
      • «sárdnidii Sudanas»
      • «Sárdnidii Sudanas»
#30.11.12 #Rávdná Buljo Gaup lea NRK Sámi ođasredaktevra. # Publisert 23.11.2012 19:03. #30.11.12 #Rávdná Buljo Gaup lea NRK Sámi ođasredaktevra. # nob 23.11.2012 19:03. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
#30.11.12 #Rávdná Buljo Gaup lea NRK Sámi ođasredaktevra. # Publisert 23.11.2012 19:03.
#30.11.12 #Rávdná Buljo Gaup lea NRK Sámi ođasredaktevra. # Publiseret 23.11.2012 19:03.
    • «Publisert» ➞ [typo]
      • «Publiseret»
Juoga maid mii fertet - maiddái sámediggepresidenta Juoga maid mii fertet - maiddái sámediggepresideanta 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Juoga maid mii fertet - maiddái sámediggepresidenta
Juoga maid mii fertet - maiddái sámediggepresideanta
    • «sámediggepresidenta» ➞ [typo]
      • «sámediggepresideanta»
Boahtte vahkkus dihkkáda Sámediggi sámi servodaga geainnu ovddos guvlui. Ášši lea deaŧalaš midjiide buohkaide. Válljejumit mat dahkkojuvvojit, šaddet doaivumis jorgalahttit surgadis mannolaga, mii lea goasii jávkadan olles álbmoga. Ášši lea sámegiela dilálašvuohta. Boahtte vahkkus dihkkáda Sámediggi sámi servodaga geainnu ovddos guvlui. Ášši lea deaŧalaš midjiide buohkaide. Válljejumit mat dahkkojuvvojit, šaddet doaivumis jorgalahttit surgadis mannolaga, mii lea goasii jávkadan olles álbmoga. Ášši lea sámegiela dilálašvuohta. 1 No errors found
«Sámediggedieđáhus sámegiela birra». Dat orru gal leame oalle goike ášši , ja namahus ii soaitte geasuhit aviisadoaimmaheddjiid Kárášjohkii čuovvut sámedikki politihkkáriid digaštallama sámegiela birra. Mo diet leaš; dát lea goit okta dain buot deaŧaleamos áššiin maid Sámediggi galgá gieđahallat álggaheami rájes 1989:s. «Sámediggedieđáhus sámegiela birra». Dat orru gal leame oalle goikeášši , ja namahus ii soaitte geasuhit aviisadoaimmaheddjiid Kárášjohkii čuovvut sámedikki politihkkáriid digaštallama sámegiela birra. Mo diet leaš; dát lea goit okta dain buot deaŧaleamos áššiin maid Sámediggi galgá gieđahallat álggaheami rájes 1989:s. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
«Sámediggedieđáhus sámegiela birra». Dat orru gal leame oalle goike ášši , ja namahus ii soaitte geasuhit aviisadoaimmaheddjiid Kárášjohkii čuovvut sámedikki politihkkáriid digaštallama sámegiela birra. Mo diet leaš; dát lea goit okta dain buot deaŧaleamos áššiin maid Sámediggi galgá gieđahallat álggaheami rájes 1989:s.
”Sámediggedieđáhus sámegiela birra”. Dat orru gal leame oalle goike ášši, ja namahus ii soaitte geasuhit aviisadoaimmaheddjiid Kárášjohkii čuovvut sámedikki politihkkáriid digaštallama sámegiela birra. Mo diet leaš; dát lea goit okta dain buot deaŧaleamos áššiin maid Sámediggi galgá gieđahallat álggaheami rájes 1989:s.
    • ««Sámediggedieđáhus» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Sámediggedieđáhus»
    • «birra»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «birra”»
    • «ášši ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ášši,»
Sámediggeráđđi lea luoikkahan sámi diktačálli Paulus Utsi sániid. Buoret ovdasáni lea váttis gávdnat go áigu čilget ášši váibmosa ja mávssolašvuođa: Sámediggeráđđi lea luoikkahan sámi diktačálli Paulus Utsi sániid. Buoret ovdasáni lea váttis gávdnat go áigu čilget ášši váibmosa ja mávssolašvuođa: 1 No errors found
«Ii mihkege nu čiekŋalit seaillo olbmuid luhtte go eatnigiella...» «Ii mihkege nu čiekŋalit seaillo olbmuid luhtte go eatnigiella...» 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
«Ii mihkege nu čiekŋalit seaillo olbmuid luhtte go eatnigiella...»
”Ii mihkkege nu čiekŋalit seaillo olbmuid luhtte go eatnigiella... »
    • ««Ii» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Ii»
    • «mihkege» ➞ [typo]
      • «mihkkege»
      • «mihkkige»
    • «...»» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «... »»
”Ii mihkkege nu čiekŋalit seaillo olbmuid luhtte go eatnigiella... »
”Ii mihkkege nu čiekŋalit seaillo olbmuid luhtte go eatnigiella... 😱
    • «»» ➞ [punct-aistton-right]
Hávderavddas Gielladieđáhus lea nappo juoga mii guoská buohkaide. Seammás čilge dat dilálašvuođa mas sámi gielat leat. Mihttomeriid ja strategiijaid evttohusat duođaštit man lahka hávderavdda giella lea. Hávderavddas Gielladieđáhus lea nappo juoga mii guoská buohkaide. Seammás čilge dat dilálašvuođa mas sámi gielat leat. Mihttomeriid ja strategiijaid evttohusat duođaštit man lahka hávderavdda giella lea. 1 No errors found
Loga: Heaittihit hálddašanguovllu Sámi álbmot ii jávkka vaikko giella jávkkašii ge, muhto mii de báhcá jus maiddái giella jápmá? Unnán. Ii mihkke? Jus ámmátolbmát ja politihkkárat geat barge dan ovdii ahte hukset Norgga natiovnna 1800- ja 1900-logus, livčče beassan oaidnit ahte sápmelaččat leat šaddan «buorren dáččan», de livčče soaitán mojohallat ja dadjan: -- Viimmat lea dáruiduhttin ollašuvvan. Loga: Heaittihit hálddašanguovllu Sámi álbmot ii jávkka vaikko giella jávkkašii ge, muhto mii de báhcá jus maiddái giella jápmá? Unnán. Ii mihkke? Jus ámmátolbmát ja politihkkárat geat barge dan ovdii ahte hukset Norgga našuvnna 1800- ja 1900-logus, livčče beassan oaidnit ahte sápmelaččat leat šaddan «buorren dáččan», de livčče soaitán mojohallat ja dadjan: -- Viimmat lea dáruiduhttin ollašuvvan. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Loga: Heaittihit hálddašanguovllu Sámi álbmot ii jávkka vaikko giella jávkkašii ge, muhto mii de báhcá jus maiddái giella jápmá? Unnán. Ii mihkke? Jus ámmátolbmát ja politihkkárat geat barge dan ovdii ahte hukset Norgga natiovnna 1800- ja 1900-logus, livčče beassan oaidnit ahte sápmelaččat leat šaddan «buorren dáččan», de livčče soaitán mojohallat ja dadjan: -- Viimmat lea dáruiduhttin ollašuvvan.
Loga: Heaittihit hálddašanguovllu Sámi álbmot ii jávkka vaikko giella jávkkašii ge, muhto mii de báhcá jus maiddái giella jápmá? Unnán. Ii mihkke? Jus ámmátolbmát ja politihkkárat geat barge dan ovdii ahte hukset Norgga natrovnna 1800- ja 1900-logus, livčče beassan oaidnit ahte sápmelaččat leat šaddan ”buorren dáččan”, de livčče soaitán mojohallat ja dadjan: -- Viimmat lea dáruiduhttin ollašuvvan.
    • «natiovnna» ➞ [typo]
      • «natrovnna»
      • «naniuvnna»
    • ««buorren» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”buorren»
    • «dáččan»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «dáččan”»
Muhto go garra dáruidihttin ii oalát lihkostuvvan, ja go sápmelaččain ledje ovddasmannit ja ovddosgeahččit nu mo Paulus Utsi, de lea sámegielas – ja sámi álbmogis ain doaivva. Muhto go garra dáruiduhttin ii oalát lihkostuvvan, ja go sápmelaččain ledje ovddasmannit ja ovddosgeahččit nu mo Paulus Utsi, de lea sámegielas – ja sámi álbmogis ain doaivva. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhto go garra dáruidihttin ii oalát lihkostuvvan, ja go sápmelaččain ledje ovddasmannit ja ovddosgeahččit nu mo Paulus Utsi, de lea sámegielas – ja sámi álbmogis ain doaivva.
Muhto go garra dáruiduhtton ii oalát lihkostuvvan, ja go sápmelaččain ledje ovddasmannit ja ovddusgeahččit nu mo Paulus Utsi, de lea sámegielas – ja sámi álbmogis ain doaivva.
    • «dáruidihttin» ➞ [typo]
      • «dáruiduhtton»
      • «dáruidahttán»
    • «ovddosgeahččit» ➞ [typo]
      • «ovddusgeahččit»
      • «ovddusgeahčči»
      • «dovddusgeahččit»
      • «govddusgeahččit»
      • «ovddešgeahččit»
      • «ovddusgahččit»
– Giella lea sihke priváhta ja almmolaš ášši. Sámegiela boahtteáigi lea dan duohken movt guhtege mis atná sámegiela lunddolaš gulahallangiellan nu ollu oktavuođain go vejolaš ja dan duohken movt servodat lágida dilálašvuođaid dasa ahte dat galgá leat vejolaš, daddjojuvvo dieđáhusas. – Giella lea sihke priváhta ja almmolaš ášši. Sámegiela boahtteáigi lea dan duohken movt guhtege mis atná sámegiela lunddolaš gulahallangiellan nu ollu oktavuođain go vejolaš ja dan duohken movt servodat lágida dilálašvuođaid dasa ahte dat galgá leat vejolaš, daddjojuvvo dieđáhusas. 1 No errors found
Ferte vai berre? Lea mearkkašahtti fuomášupmi ahte sámediggeráđđi hupmá njuolga midjiide juohke oktii. Ferte vai berre? Lea mearkkašahtti fuomášupmi ahte sámediggeráđđi hupmá njuolga midjiide juohke oktii. 1 No errors found
Digaštallamis sámediggepresideantta giellamáhtu birra lea jearaldat leamaš «berre go son vai galgá go son máhttit». Gielladieđáhusas dovddahuvvo áibbas čielgasit mii lea deaŧaleamos dasa ahte sámegielat galget ceavzit. Digaštallamis sámediggepresideantta giellamáhtu birra lea jearaldat leamaš «berre go son vai galgá go son máhttit». Gielladieđáhusas dovddahuvvo áibbas čielgasit mii lea deaŧaleamos dasa ahte sámegielat galget ceavzit. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Digaštallamis sámediggepresideantta giellamáhtu birra lea jearaldat leamaš «berre go son vai galgá go son máhttit». Gielladieđáhusas dovddahuvvo áibbas čielgasit mii lea deaŧaleamos dasa ahte sámegielat galget ceavzit.
Digaštallamis sámediggepresideantta giellamáhtu birra lea jearaldat leamaš ”berre go son vai galgá go son máhttit”. Gielladieđáhusas dovddahuvvo áibbas čielgasit mii lea deaŧaleamos dasa ahte sámegielat galget ceavzit.
    • ««berre» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”berre»
    • «máhttit»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «máhttit”»
Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo «ferte». Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain. Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo «ferte». Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo «ferte»«ferte». Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain.
Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo ”ferteferte»«ferte”. Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain.
    • ««ferte»» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”ferteferte»»
    • ««ferte»» ➞ [punct-aistton-right]
      • ««ferte”»
Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo ”ferteferte». Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain.
Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo ”ferteferteferteferte”. Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain.
    • «»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «ferteferte”»
Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo ”ferteferteferteferte”. Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain.
Máŋgga sajis dieđáhusas daddjojuvvo ”😱”. Dat deattuha duođalašvuođa dilálašvuođas. Jus sámegiella galgá ceavzit boahtteáiggis de fertejit eanebut dahkat juoidá. Dál eat šat ábut ádjánit válljenfriddjavuođain.
    • «ferteferteferteferte» ➞ [typo]
«Eanebut fertejit válljet sámegiela...», «...váhnemat fertejit válljet sámegiela...», «Almmolaš giellan ferte sámegiella...», «informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii» ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui. «Eanebut fertejit válljet sámegiela...», «...váhnemat fertejit válljet sámegiela...», «Almmolaš giellan ferte sámegiella...», «informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii» ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
«Eanebut fertejit válljet sámegiela...», «...váhnemat fertejit válljet sámegiela...», «Almmolaš giellan ferte sámegiella...», «informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii» ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.
”Eanebut fertejit válljet sámegiela... », ”......váhnemat fertejit válljet sámegiela... », ”Almmolaš giellan ferte sámegiella... », ”informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii” ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.
    • ««Eanebut» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Eanebut»
    • «...»» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «... »»
    • ««» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”...»
    • «...»» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «... »»
    • ««Almmolaš» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Almmolaš»
    • «...»» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «... »»
    • ««informašuvdna» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”informašuvdna»
    • «sámegillii»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «sámegillii”»
”Eanebut fertejit válljet sámegiela... », ”......váhnemat fertejit válljet sámegiela... », ”Almmolaš giellan ferte sámegiella... », ”informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii” ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.
”Eanebut fertejit válljet sámegiela... 😱, ”... ...váhnemat fertejit válljet sámegiela... 😱, ”Almmolaš giellan ferte sámegiella... 😱, ”informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii” ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.
    • «»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «......» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «... ...»
      • «»» ➞ [punct-aistton-right]
        • «»» ➞ [punct-aistton-right]
”Eanebut fertejit válljet sámegiela... , ”... ...váhnemat fertejit válljet sámegiela... , ”Almmolaš giellan ferte sámegiella... , ”informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii” ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.
”Eanebut fertejit válljet sámegiela... 😱 ”... ... váhnemat fertejit válljet sámegiela... 😱 ”Almmolaš giellan ferte sámegiella... 😱 ”informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii” ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «...váhnemat» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «... váhnemat»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
”Eanebut fertejit válljet sámegiela... ”... ... váhnemat fertejit válljet sámegiela... ”Almmolaš giellan ferte sámegiella... ”informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii” ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.
”Eanebut fertejit válljet sámegiela... ”... ... váhnemat fertejit válljet sámegiela... ”Almmolaš giellan ferte sámegiella... ”informašuvdna ferte maiddái leat sámegillii” ja báhpat fertejit váldit sámegieloahpu go virgáduvvojit hálddašanguvlui.
    • «...  ”» ➞ [double-space-before]
      • «... ”»
    • «...  ”» ➞ [double-space-before]
      • «... ”»
    • «...  ”» ➞ [double-space-before]
      • «... ”»
Ja vai ii leat eahpádus das man deaŧalaš dihtomielalašvuohta lea sámegiela geavaheami dáfus eanet oktavuođain, de cealká ráđđi: Ja vai ii leat eahpádus das man deaŧalaš dihtomielalašvuohta lea sámegiela geavaheami dáfus eanet oktavuođain, de cealká ráđđi: 1 No errors found
«Ovttaskas giellageavaheaddjis lea stuora ovddasvástádus, muhto Sámediggi áigu maid duvdit eambbo ovddasvástádusa ásahusaide ja politihkkáriidda. Sámi ásahusat ja politihkkárat leat ovdagovat sámi servodagas ja sis lea stuora váikkuhanváldi.» «Ovttaskas giellageavaheaddjis lea stuora ovddasvástádus, muhto Sámediggi áigu maid duvdit eambbo ovddasvástádusa ásahusaide ja politihkkáriidda. Sámi ásahusat ja politihkkárat leat ovdagovat sámi servodagas ja sis lea stuora váikkuhanváldi.» 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
«Ovttaskas giellageavaheaddjis lea stuora ovddasvástádus, muhto Sámediggi áigu maid duvdit eambbo ovddasvástádusa ásahusaide ja politihkkáriidda. Sámi ásahusat ja politihkkárat leat ovdagovat sámi servodagas ja sis lea stuora váikkuhanváldi
”Ovttaskas giellageavaheaddjis lea stuora ovddasvástádus, muhto Sámediggi áigu maid duvdit eambbo ovddasvástádusa ásahusaide ja politihkkáriidda. Sámi ásahusat ja politihkkárat leat ovdagovat sámi servodagas ja sis lea stuora váikkuhanváldi. »
    • ««Ovttaskas» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Ovttaskas»
    • «.»» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. »»
”Ovttaskas giellageavaheaddjis lea stuora ovddasvástádus, muhto Sámediggi áigu maid duvdit eambbo ovddasvástádusa ásahusaide ja politihkkáriidda. Sámi ásahusat ja politihkkárat leat ovdagovat sámi servodagas ja sis lea stuora váikkuhanváldi. »
”Ovttaskas giellageavaheaddjis lea stuora ovddasvástádus, muhto Sámediggi áigu maid duvdit eambbo ovddasvástádusa ásahusaide ja politihkkáriidda. Sámi ásahusat ja politihkkárat leat ovdagovat sámi servodagas ja sis lea stuora váikkuhanváldi. 😱
    • «»» ➞ [punct-aistton-right]
Berre go vai galgá go sámiid njunuš? Nie čielga galgá-ávžžuhusa olis ii berreše leat eahpádus das máid sámediggepresideanta galgá. Seamma gáibádus mii biddjojuvvo váhnemiidda, ásahusaide ja báhpaide, ferte maiddái biddjojuvvot Norgga sápmelaččaid njunnožii - ja ofelažžii. Berre go vai galgá go sámiid njunuš? Nie čielga galgá-ávžžuhusa olis ii berreše leat eahpádus das máid sámediggepresideanta galgá. Seamma gáibádus mii biddjojuvvo váhnemiidda, ásahusaide ja báhpaide, ferte maiddái biddjojuvvot Norgga sápmelaččaid njunnošii - ja ofelažžii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Berre go vai galgá go sámiid njunuš? Nie čielga galgá-ávžžuhusa olis ii berreše leat eahpádus das máid sámediggepresideanta galgá. Seamma gáibádus mii biddjojuvvo váhnemiidda, ásahusaide ja báhpaide, ferte maiddái biddjojuvvot Norgga sápmelaččaid njunnožii - ja ofelažžii.
Berre go vai galgá go sámiid njunuš? Nie čielga galgá-ávžžuhusa olis ii berreše leat eahpádus das máid sámediggepresideanta galgá. Seamma gáibádus mii biddjojuvvo váhnemiidda, ásahusaide ja báhpaide, ferte maiddái biddjojuvvot Norgga sápmelaččaid njunnohii - ja ofelažžii.
    • «njunnožii» ➞ [typo]
      • «njunnohii»
      • «njunnošii»
Olles gielladieđáhusa vuođđu bieđgana jus sápmelaččaid deaŧaleamos jietnaguoddi ii daga dan maid earát fertejit. Olles gielladieđáhusa vuođđu bieđgana jus sápmelaččaid deaŧaleamos jietnaguoddi ii daga dan maid earát fertejit. 1 No errors found
Gean iešguhtet bellodagat ovddidit presideantaevttohassan, dasa in seagut mun iežan. Lihkus leat maiddái válljejeaddjit mielde mearrideame gii sámediggepresideantan šaddá. Gean iešguhtet bellodagat ovddidit presideantaevttohassan, dasa in seagut mun iežan. Lihkus leat maiddái válljejeaddjit mielde mearrideame gii sámediggepresideantan šaddá. 1 No errors found
Gielladieđáhus berre, dahje rievttabut daddjon: ferte leat miellagiddevaš dokumeanta buohkaide geat beroštit sámegielaid boahtteáiggis. Dáppe gávdnojit ollu dieđut ja máhttu mii lea deaŧalaš. Gielladieđáhus berre, dahje rievttabut daddjon: ferte leat miellagiddevaš dokumeanta buohkaide geat beroštit sámegielaid boahtteáiggis. Dáppe gávdnojit ollu dieđut ja máhttu mii lea deaŧalaš. 1 No errors found
Váldi ja resurssat Sámediggeráđđi oaivvilda ahte lea deaŧalaš guorahallat geas galgá leat ovddasvástádus sámi giellapolitihka dáfus Norggas. Váldi ja resurssat Sámediggeráđđi oaivvilda ahte lea deaŧalaš guorahallat geas galgá leat ovddasvástádus sámi giellapolitihka dáfus Norggas. 1 No errors found
Duođai lea nu ahte dat ásahus mii lea sápmelaččaid áidna ovddasteaddji ásahus, das lea unnán váldi servodagas bargat giela ovddidemiin. Seammás gávdnojit áŋggirdeaddjit miehtá riikka, geat dadjat nuvttá ja eaktodáhtolaččat barget sámi gielaid gáhttemiin, ovddidemiin ja nannemiin. Duođai lea nu ahte dat ásahus mii lea sápmelaččaid áidna ovddasteaddji ásahus, das lea unnán váldi servodagas bargat giela ovddidemiin. Seammás gávdnojit áŋggirdeaddjit miehtá riikka, geat dadjat nuvttá ja eaktodáhtolaččat barget sámi gielaid gáhttemiin, ovddidemiin ja nannemiin. 1 No errors found
Lea duođaštuvvon ahte giellaguovddážat miehtá riikka barget erenoamáš buori barggu. Dat devdet juo dan mii lea gielladieđáhusa okta váldomihttu: oažžut eanebuid sámástit. Lea duođaštuvvon ahte giellaguovddážat miehtá riikka barget erenoamáš buori barggu. Dat devdet juo dan mii lea gielladieđáhusa okta váldomihttu: oažžut eanebuid sámástit. 1 No errors found
Sámediggeráđđi oaivvilda ahte váilevaš ekonomalaš, hálddahuslaš ja olmmošlaš návccat leat stuora hástalussan sámegiela nannema barggus. Sámediggeráđđi oaivvilda ahte váilevaš ekonomalaš, hálddahuslaš ja olmmošlaš návccat leat stuora hástalussan sámegiela nannema barggus. 1 No errors found
NRK Sápmi lea maŋemus jagi mielde čájehan ahte muhtin báikkiin geavahit ruđa dakkár vugiin mii addá bohtosiid, ja dakko leat giellaguovddážat dievas illusáhkan beaggán. Baicca lea veara geahčadit dárkileappot movt gielddat ja fylkkagielddat geavahit guovttegielalašvuođaruđaid. NRK Sápmi lea maŋemus jagi mielde čájehan ahte muhtin báikkiin geavahit ruđa dakkár vugiin mii addá bohtosiid, ja dakko leat giellaguovddážat dievas illusáhkan beaggán. Baicca lea veara geahčadit dárkileappot movt gielddat ja fylkkagielddat geavahit guovttegielalašvuođaruđaid. 1 No errors found
Danne lea áigi duođai dievvan dasa ahte čađahit dakkár guorahallama man sámediggeráđđi árvala. Nu olahivččiiga Stuoradiggi ja Sámediggi oktasaš ipmárdusa das mii lea hástalussan. Liikká ferten muittuhit ahte dál juo gávdnojit sámegiela dili čielggadeamit, kártemat ja evalueremat. Sámegiela ealáskahttima ja nannema bargu ii ábut bisánit dan botta go vuordit ođđa čielggadeami muhtin almmolaš lávdegottis. Danne lea áigi duođai dievvan dasa ahte čađahit dakkár guorahallama man sámediggeráđđi árvala. Nu olahivččiiga Stuoradiggi ja Sámediggi oktasaš ipmárdusa das mii lea hástalussan. Liikká ferten muittuhit ahte dál juo gávdnojit sámegiela dili čielggadeamit, kártemat ja evalueremat. Sámegiela ealáskahttima ja nannema bargu ii ábut bisánit dan botta go vuordit ođđa čielggadeami muhtin almmolaš lávdegottis. 1 No errors found
Politihkalaš ovttaoaivilvuohta Sámediggi berre dál juo oažžut duohta válddi stivret sámi giellapolitihka, ja dieđusge fertejit ásahuvvot dárbbašlaš ekonomalaš váikkuhandoaimmat. Son gii duođai dáhttu geavahit sámegiela, ii berre bisánit ruđa geažil. Politihkalaš ovttaoaivilvuohta Sámediggi berre dál juo oažžut duohta válddi stivret sámi giellapolitihka, ja dieđusge fertejit ásahuvvot dárbbašlaš ekonomalaš váikkuhandoaimmat. Son gii duođai dáhttu geavahit sámegiela, ii berre bisánit ruđa geažil. 1 No errors found
Ii leat vuođđu jáhkkit ahte gielladieđáhus boktá riiddu Sámedikki guovtti stuorámusa gaskka – Bargiidbellodaga ja Norgga Sámiid Riikkasearvvi gaskka. Ii leat vuođđu jáhkkit ahte gielladieđáhus boktá riiddu Sámedikki guovtti stuorámusa gaskka – Bargiidbellodaga ja Norgga Sámiid Riikkasearvvi gaskka. 1 No errors found
Bargu man NSR lea bargan máŋgalogi jagi vuhtto bures gielladieđáhusas. Dás sáhttet leat smávva erohusat, muhto váldočuoggáid dáfus berrejit politihkkárat soahpat das ahte dieđáhus lea buorre vuođđu nannet, ovdánahttit ja lasihit sámegielaid geavaheami miehtá Norgga. Bargu man NSR lea bargan máŋgalogi jagi vuhtto bures gielladieđáhusas. Dás sáhttet leat smávva erohusat, muhto váldočuoggáid dáfus berrejit politihkkárat soahpat das ahte dieđáhus lea buorre vuođđu nannet, ovdánahttit ja lasihit sámegielaid geavaheami miehtá Norgga. 1 No errors found
Riehppovuotna lea vuotna Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus. Vuotna lea Fálá ja Ráhkkerávjju nuortalulábealde, ja vuolgá Dáhpa ja Klubbogobi gaskkas. Čeaváhaš-gilli lea Dáhpa buohta, ja oarjjalulábealde lea Šleafttajohka. Leaibeluokta lea vuona nuorttabealde, ja Veaigesvuotna (Fægfjord) lea oarjjalulábealde vuona siste. Vuotna lea 127 mehter čieŋal dan čiekŋalepmosis. Vuona sámi nama lea váttis diehtit mas boahtá (go dat boares mearrasámi suopman lea nohkan), muhto máŋgasat jáhkket ahte namma mearkkaša dárogillii Skarsfjord, mii sámegillii lea Riehppivuotna. Riikageaidnu 94 manna vuona oarjjalulábealde, ja Fv134 manna davvi-nuorttabeale. Riehppovuotna lea vuotna Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus. Vuotna lea Fálá ja Ráhkkerávjju nuortalulábealde, ja vuolgá Dáhpa ja Klubbogobi gaskkas. Čeaváhaš-gilli lea Dáhpa buohta, ja oarjjalulábealde lea Šleafttajohka. Leaibeluokta lea vuona nuorttabealde, ja Veaigesvuotna (Fægfjord) lea oarjjalulábealde vuona siste. Vuotna lea 127 mehter čieŋal dan čiekŋalepmosis. Vuona sámi nama lea váttis diehtit mas boahtá (go dat boares mearrasámi suopman lea nohkan), muhto máŋgasat jáhkket ahte namma mearkkaša dárogillii Skarsfjord, mii sámegillii lea Riehppivuotna. Riikageaidnu 94 manná vuona oarjjalulábealde, ja Fv134 manná davvi-nuorttabeale. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Riehppovuotna lea vuotna Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus. Vuotna lea Fálá ja Ráhkkerávjju nuortalulábealde, ja vuolgá Dáhpa ja Klubbogobi gaskkas. Čeaváhaš-gilli lea Dáhpa buohta, ja oarjjalulábealde lea Šleafttajohka. Leaibeluokta lea vuona nuorttabealde, ja Veaigesvuotna (Fægfjord) lea oarjjalulábealde vuona siste. Vuotna lea 127 mehter čieŋal dan čiekŋalepmosis. Vuona sámi nama lea váttis diehtit mas boahtá (go dat boares mearrasámi suopman lea nohkan), muhto máŋgasat jáhkket ahte namma mearkkaša dárogillii Skarsfjord, mii sámegillii lea Riehppivuotna. Riikageaidnu 94 manna vuona oarjjalulábealde, ja Fv134 manna davvi-nuorttabeale.
Riehppovuotna lea vuotna Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus. Vuotna lea Fálá ja Ráhkkerávjju nuortalulábealde, ja vuolgá Dáhpa ja Klubbogobi gaskkas. Čeaváhaš-gilli lea Dáhpa buohta, ja doarjjalulábeale lea Šleafttajohka. Leaibeluokta lea vuona nuorttabealde, ja Veaiggosvuotna (Forfjord) lea doarjjalulábeale vuona siste. Vuotna lea 127 mehtera čieŋal dan čiekŋalepmosis. Vuona sámi nama lea váttis diehtit mas boahtá (go dat boares mearrasámi suopman lea nohkan), muhto máŋgasat jáhkket ahte namma mearkkaša dárogillii Skarsfjord, mii sámegillii lea Riehppivuotna. Riikkageaidnu 94 maná vuona doarjjalulábeale, ja 😱 mánná davvi-nuorttabeale.
    • «oarjjalulábealde» ➞ [typo]
      • «doarjjalulábeale»
    • «Veaigesvuotna» ➞ [typo]
      • «Veaiggosvuotna»
    • «Fægfjord» ➞ [typo]
      • «Forfjord»
      • «Frafjord»
      • «Sagfjord»
    • «oarjjalulábealde» ➞ [typo]
      • «doarjjalulábeale»
    • «mehter» ➞ [typo]
      • «mehtera»
    • «Riikageaidnu» ➞ [typo]
      • «Riikkageaidnu»
    • «manna» ➞ [typo]
      • «maná»
    • «oarjjalulábealde» ➞ [typo]
      • «doarjjalulábeale»
    • «Fv134» ➞ [typo]
      • «manna» ➞ [typo]
        • «mánná»
        • «manná»
        • «maná»
        • «mána»
        • «mana»
Riehppovuotna lea vuotna Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus. Vuotna lea Fálá ja Ráhkkerávjju nuortalulábealde, ja vuolgá Dáhpa ja Klubbogobi gaskkas. Čeaváhaš-gilli lea Dáhpa buohta, ja doarjjalulábeale lea Šleafttajohka. Leaibeluokta lea vuona nuorttabealde, ja Veaiggosvuotna (Forfjord) lea doarjjalulábeale vuona siste. Vuotna lea 127 mehtera čieŋal dan čiekŋalepmosis. Vuona sámi nama lea váttis diehtit mas boahtá (go dat boares mearrasámi suopman lea nohkan), muhto máŋgasat jáhkket ahte namma mearkkaša dárogillii Skarsfjord, mii sámegillii lea Riehppivuotna. Riikkageaidnu 94 maná vuona doarjjalulábeale, ja mánná davvi-nuorttabeale.
Riehppovuotna lea vuotna Fálesnuori suohkanis Finnmárkkus. Vuotna lea Fálá ja Ráhkkerávjju nuortalulábealde, ja vuolgá Dáhpa ja Klubbogobi gaskkas. Čeaváhaš-gilli lea Dáhpa buohta, ja doarjjalulábeale lea Šleafttajohka. Leaibeluokta lea vuona nuorttabealde, ja Veaiggosvuotna (Forfjord) lea doarjjalulábeale vuona siste. Vuotna lea 127 mehtera čieŋal dan čiekŋalepmosis. Vuona sámi nama lea váttis diehtit mas boahtá (go dat boares mearrasámi suopman lea nohkan), muhto máŋgasat jáhkket ahte namma mearkkaša dárogillii Skarsfjord, mii sámegillii lea Riehppivuotna. Riikkageaidnu 94 maná vuona doarjjalulábeali, ja mánná davvi-nuorttabeale.
    • «doarjjalulábeale» ➞ [typo]
      • «doarjjalulábeali»
    • «ja  mánná» ➞ [double-space-before]
      • «ja mánná»
Jagis 2013 lea 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde Boahtte jagi Sámeálbmot beaivvi , guovvamánu 6.b. 2013, gártá leat 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde sámi nissonfierpmádaga čoahkkimii. 30 nissonolbmo dáin gielddain ledje čoahkkanan Kárášjohkii: Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Deatnu ja Unjárga. Ulbmilin lei “digaštallat strategiijaid bajidit nissonolbmuid oasálastima ja váikkuhanválddi sámi báikkálaš servodagain”. Jagis 2013 lea 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde Boahtte jagi Sáme álbmotbeaivvi , guovvamánu 6.b. 2013, gártá leat 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde sámi nissonfierpmádaga čoahkkimii. 30 nissonolbmo dáin gielddain ledje čoahkkanan Kárášjohkii: Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Deatnu ja Unjárga. Ulbmilin lei “digaštallat strategiijaid bajidit nissonolbmuid oasálastima ja váikkuhanválddi sámi báikkálaš servodagain”. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jagis 2013 lea 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde Boahtte jagi Sámeálbmot beaivvi , guovvamánu 6.b. 2013, gártá leat 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde sámi nissonfierpmádaga čoahkkimii. 30 nissonolbmo dáin gielddain ledje čoahkkanan Kárášjohkii: Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Deatnu ja Unjárga. Ulbmilin lei “digaštallat strategiijaid bajidit nissonolbmuid oasálastima ja váikkuhanválddi sámi báikkálaš servodagain”.
Jagis 2013 lea 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde Boahtte jagi Sámeálbmot beaivvi, guovvamánu 6. b. 2013, gártá leat 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde sámi nissonfierpmádaga čoahkkimii. 30 nissonolbmo dáin gielddain ledje čoahkkanan Kárášjohkii: Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Deatnu ja Unjárga. Ulbmilin lei ”digaštallat strategiijaid bajidit nissonolbmuid oasálastima ja váikkuhanválddi sámi báikkálaš servodagain”.
    • «Sámeálbmot beaivvi ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Sámeálbmot beaivvi,»
    • «6.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6. b.»
    • «“digaštallat» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”digaštallat»
Jagis 2013 lea 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde Boahtte jagi Sámeálbmot beaivvi, guovvamánu 6. b. 2013, gártá leat 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde sámi nissonfierpmádaga čoahkkimii. 30 nissonolbmo dáin gielddain ledje čoahkkanan Kárášjohkii: Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Deatnu ja Unjárga. Ulbmilin lei ”digaštallat strategiijaid bajidit nissonolbmuid oasálastima ja váikkuhanválddi sámi báikkálaš servodagain”.
Jagis 2013 lea 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde Boahtte jagi Sámeálbmotbeaivvi, guovvamánu 6. b. 2013, gártá leat 20 jagi dassái go SNF čoagganii vuosttas geardde sámi nissonfierpmádaga čoahkkimii. 30 nissonolbmo dáin gielddain ledje čoahkkanan Kárášjohkii: Guovdageaidnu, Kárášjohka, Porsáŋgu, Deatnu ja Unjárga. Ulbmilin lei ”digaštallat strategiijaid bajidit nissonolbmuid oasálastima ja váikkuhanválddi sámi báikkálaš servodagain”.
    • «Sámeálbmot beaivvi» ➞ [msyn-compound]
      • «Sámeálbmotbeaivvi»
SNF ásahuvvui de fierpmádahkan 1993, ja šattai oppasámi organisašuvnan bistevaš stivrrain ja sierra njuolggadusaiguin vuođđudanjahkečoahkkimis Háštá-gávpogis geassemánus 1998. Nu SNF ásáhuvvon organisašuvdnan deavdá 15 jagi 2013:s. SNF stivrras leat njealji riikka nissonolbmot: Ruoŧas, Norggas, Suomas ja Ruoššas. SNF ásahuvvui de fierpmádahkan 1993, ja šattai oppasámi organisašuvdnan bistevaš stivrrain ja sierra njuolggadusaiguin vuođđudanjahkečoahkkimis Háštá-gávpogis geassemánus 1998. Nu SNF ásahuvvon organisašuvdnan deavdá 15 jagi 2013:s. SNF stivrras leat njealji riikka nissonolbmot: Ruoŧas, Norggas, Suomas ja Ruoššas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
SNF ásahuvvui de fierpmádahkan 1993, ja šattai oppasámi organisašuvnan bistevaš stivrrain ja sierra njuolggadusaiguin vuođđudanjahkečoahkkimis Háštá-gávpogis geassemánus 1998. Nu SNF ásáhuvvon organisašuvdnan deavdá 15 jagi 2013:s. SNF stivrras leat njealji riikka nissonolbmot: Ruoŧas, Norggas, Suomas ja Ruoššas.
SNF ásahuvvui de fierpmádahkan 1993, ja šattai oppasámi organisašuvnnain bistevaš stivrrain ja sierra njuolggadusaiguin vuođđudanjahkečoahkkimis Háštá-gávpogis geassemánus 1998. Nu SNF ásahuvvot organisašuvdnan deavdá 15 jagi 2013:s. SNF stivrras leat njealji riikka nissonolbmot: Ruoŧas, Norggas, Suomas ja Ruoššas.
    • «organisašuvnan» ➞ [typo]
      • «organisašuvnnain»
    • «ásáhuvvon» ➞ [typo]
      • «ásahuvvot»
2010 rájes lea SNF gohčodan iežas maiddái njealji riikka sámenissoniid gelbbolašvuođa- ja resursaguovddážin. Dát lea danne go SNF doaibmá juo danin, muhto ain eanaš idealisttalaš vuođu alde, go eai leat bistevaš doaibmaruđat nu go eará sámi guovddážiin ja ásahusain. 2010 rájes lea SNF gohčodan iežas maiddái njealji riikka sámenissoniid gelbbolašvuođa- ja resursaguovddážin. Dát lea danne go SNF doaibmá juo danin, muhto ain eanaš idealisttalaš vuođu alde, go eai leat bistevaš doaibmaruđat nu go eará sámi guovddážiin ja ásahusain. 1 No errors found
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkesaš ohcanviđa ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhkka jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:ii . 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun , 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefuvnna ja epoastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, suoma-, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela. SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđá ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhkká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástevaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i . 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccon , 188 000 ruvdnui. SNF:s leat jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, suoma-, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkesaš ohcanviđa ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhkka jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:ii . 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun , 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefuvnna ja epoastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, suoma-, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:ii. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, 😱, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «jahkesaš» ➞ [typo]
      • «jahkásaš»
      • «ahkásaš»
    • «ohcanviđa» ➞ [typo]
      • «ohcanviđi»
    • «Sáráhkka» ➞ [typo]
      • «Sáráhká»
    • «SNF:ii» ➞ [typo]
      • «SNF:i»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «SNF:ii.»
    • «uhccun ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «uhccun,»
    • «stivračoahkkimiid» ➞ [typo]
      • «stivrračoahkkimiid»
    • «Stivračoahkkimat» ➞ [typo]
      • «Stivrračoahkkimat»
    • «telefuvnna» ➞ [typo]
      • «telefovnna»
    • «epoastta» ➞ [typo]
      • «e-poastta»
    • «suoma-» ➞ [typo]
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:ii. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «SNF:ii» ➞ [typo]
      • «SNF:i»
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-, , dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
SNF oažžu jahkásaš organisašundoarjaga Norgga Sámedikkis. Dát jahkásaš ohcanviđi ruhtadoarjja lea laskan bás lávkkážiiguin ain hávil, gitta 145 000 ruvdnui jagis 2009 ja 151 000 ru. rádjai jagis 2010. Das go Norgga Sáráhká jagis 2011 ii ohcan dásseárvoorganisašuvnnaid vástesaš ruhtaseahkas, de várrejuvvon ruhta 300 000 ru. juolluduvvui ollásit SNF:i SNF:i. 2012 organisašundoarjja lea de fas uhccun, 188 000 ruvdnui. SNF:s lea jahkásaš golut lágidit stivrračoahkkimiid ja jahkečoahkkima, ja muđui organisašungoluide, mat leat de áibbas vuolimus dásis doallat oppasámi organisašuvnna – ja resursaguovddáža – heakkas. Stivrračoahkkimat leat okta jahkái, dahje diehtojuohkin ja digaštallamat telefovnna ja e-poastta bokte. 2012 jahkečoahkkin Anáris čohkkii nissonolbmuid njealji riikkas ja dulkojuvvui njealji giela gaskka; davvisáme-,, dáro-/ruoŧa- ja ruoššagiela.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
SNF giitá go Norgga Sámediggi ja Sámi parlamentarálaš ráđđi geigii dán jagáš dásseárvobálkkašumi SNF:ii . Atnit árvvolažžan oažžut rámi iežamet olbmuin. Dalle šattai min barguge eanet oainnusin, omd. ahte mii buktit beaivečuvgii tabuáššiid nu go seksuála givssideami, veahkaválddi ja jugešvuođa. Nanosmahttin dihtii barggumet , de lea SNF jahkásaččat ohcan 500 000 ru. organisašun- ja doaibmadoarjaga. Dakkár vuođđodoarjja sihkkarasttášii ahte SNF organisašun- ja prošeaktabarggus lea nana sajádat ja geađgejuolgi, mii de livččii lieđđudit lasi doaibmabijuid ja ovdáneami. Sierra prošeaktaruhta dásseárvoulbmiliidda lea dađi bahábut heaittihuvvon Sámedikkis 2009:s – dušše ruhta sámi nissonáigečállagii Gába, mii álgoálggus lei dásseárvoprošeakta, lea doalahuvvon. SNF sávvá ahte dát ruhtadoarjja davviguovlluid áidna nissonbláđđái joatkašuvvo. Gába lea maiddái dehálaš sámegiela ovddideaddjin go lassin dárogillii čállá sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii. Gába gal ealáska ja eallá, jos čiehkageađggit ja geađgejuolgi leat sajis. SNF giitá go Norgga Sámediggi ja Sámi parlamentáralaš ráđđi geigii dán jagáš dásseárvobálkkašumi SNF:i . Atnit árvvolažžan oažžut rámi iežamet olbmuin. Dalle šattai min barguge eanet oainnusin, omd. ahte mii buktit beaivečuvgii tabuáššiid nu go seksuála givssideami, veahkaválddi ja jugešvuođa. Nanosmahttin dihtii bargomet , de lea SNF jahkásaččat ohcan 500 000 ru. organisašun- ja doaibmadoarjaga. Dakkár vuođđodoarjja sihkkarasttášii ahte SNF organisašun- ja prošeaktabarggus lea nana sajádat ja geađgejuolgi, mii de livččii lieđđudit lasi doaibmabijuid ja ovdáneami. Sierra prošeaktaruhta dásseárvoulbmiliidda lea dađi bahábut heaittihuvvon Sámedikkis 2009:s – dušše ruhta sámi nissonáigečállagii Gába, mii álgoálggus lei dásseárvoprošeakta, lea doalahuvvon. SNF sávvá ahte dát ruhtadoarjja davviguovlluid áidna nissonbláđđái joatkašuvvo. Gába lea maiddái dehálaš sámegiela ovddideaddjin go lassin dárogillii čállá sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii. Gába gal ealáska ja eallá, jos čiehkageađggit ja geađgejuolgi leat sajis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
SNF giitá go Norgga Sámediggi ja Sámi parlamentarálaš ráđđi geigii dán jagáš dásseárvobálkkašumi SNF:ii . Atnit árvvolažžan oažžut rámi iežamet olbmuin. Dalle šattai min barguge eanet oainnusin, omd. ahte mii buktit beaivečuvgii tabuáššiid nu go seksuála givssideami, veahkaválddi ja jugešvuođa. Nanosmahttin dihtii barggumet , de lea SNF jahkásaččat ohcan 500 000 ru. organisašun- ja doaibmadoarjaga. Dakkár vuođđodoarjja sihkkarasttášii ahte SNF organisašun- ja prošeaktabarggus lea nana sajádat ja geađgejuolgi, mii de livččii lieđđudit lasi doaibmabijuid ja ovdáneami. Sierra prošeaktaruhta dásseárvoulbmiliidda lea dađi bahábut heaittihuvvon Sámedikkis 2009:s – dušše ruhta sámi nissonáigečállagii Gába, mii álgoálggus lei dásseárvoprošeakta, lea doalahuvvon. SNF sávvá ahte dát ruhtadoarjja davviguovlluid áidna nissonbláđđái joatkašuvvo. Gába lea maiddái dehálaš sámegiela ovddideaddjin go lassin dárogillii čállá sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii. Gába gal ealáska ja eallá, jos čiehkageađggit ja geađgejuolgi leat sajis.
SNF giitá go Norgga Sámediggi ja Sámi parlamentáralaš ráđđi geigii dán jagáš dásseárvobálkkašumi SNF:i SNF:ii. Atnit árvvolažžan oažžut rámi iežamet olbmuin. Dalle šattai min barguge eanet oainnusin, omd. ahte mii buktit beaivečuvgii tabuáššiid nu go seksuála givssideami, veahkaválddi ja jugešvuođa. Nanosmahttin dihtii bargomet barggumet, de lea SNF jahkásaččat ohcan 500 000 ru. organisašun- ja doaibmadoarjaga. Dakkár vuođđodoarjja sihkkarasttášii ahte SNF organisašun- ja prošeaktabarggus lea nana sajádat ja geađgejuolgi, mii de livččii lieđđuid lasi doaibmabijuid ja ovdáneami. Sierra prošeaktaruhta dásseárvoulbmiliidda lea dađibahábut heaittihuvvon Sámedikkis 2009:s – dušše ruhta sámi nissonáigečállagii Gába, mii álgoálggus lei dásseárvoprošeakta, lea doalahuvvon. SNF sávvá ahte dát ruhtadoarjja davviguovlluid áidna nissonbláđđái joatkašuvvi. Gába lea maiddái dehálaš sámegiela ovddideaddjin go lassin dárogillii čállá sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii. Gába gal ealáska ja eallá, jos čiehkageađggit ja geađgejuolgi leat sajis.
    • «parlamentarálaš» ➞ [typo]
      • «parlamentáralaš»
    • «SNF:ii» ➞ [typo]
      • «SNF:i»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «SNF:ii.»
    • «barggumet» ➞ [typo]
      • «bargomet»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «barggumet,»
    • «lieđđudit» ➞ [typo]
      • «lieđđuid»
      • «lieđđumis»
    • «dađi bahábut» ➞ [msyn-compound]
      • «dađibahábut»
    • «joatkašuvvo» ➞ [typo]
      • «joatkašuvvi»
      • «joatkašuvvá»
      • «joatkašuvve»
SNF giitá go Norgga Sámediggi ja Sámi parlamentáralaš ráđđi geigii dán jagáš dásseárvobálkkašumi SNF:i SNF:ii. Atnit árvvolažžan oažžut rámi iežamet olbmuin. Dalle šattai min barguge eanet oainnusin, omd. ahte mii buktit beaivečuvgii tabuáššiid nu go seksuála givssideami, veahkaválddi ja jugešvuođa. Nanosmahttin dihtii bargomet barggumet, de lea SNF jahkásaččat ohcan 500 000 ru. organisašun- ja doaibmadoarjaga. Dakkár vuođđodoarjja sihkkarasttášii ahte SNF organisašun- ja prošeaktabarggus lea nana sajádat ja geađgejuolgi, mii de livččii lieđđuid lasi doaibmabijuid ja ovdáneami. Sierra prošeaktaruhta dásseárvoulbmiliidda lea dađibahábut heaittihuvvon Sámedikkis 2009:s – dušše ruhta sámi nissonáigečállagii Gába, mii álgoálggus lei dásseárvoprošeakta, lea doalahuvvon. SNF sávvá ahte dát ruhtadoarjja davviguovlluid áidna nissonbláđđái joatkašuvvi. Gába lea maiddái dehálaš sámegiela ovddideaddjin go lassin dárogillii čállá sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii. Gába gal ealáska ja eallá, jos čiehkageađggit ja geađgejuolgi leat sajis.
SNF giitá go Norgga Sámediggi ja Sámi parlamentáralaš ráđđi geigii dán jagáš dásseárvobálkkašumi SNF:i SNF:i. Atnit árvvolažžan oažžut rámi iežamet olbmuin. Dalle šattai min barguge eanet oainnusin, omd. ahte mii buktit beaivečuvgii tabuáššiid nu go seksuála givssideami, veahkaválddi ja jugešvuođa. Nanosmahttin dihtii bargomet bargomet, de lea SNF jahkásaččat ohcan 500 000 ru. organisašun- ja doaibmadoarjaga. Dakkár vuođđodoarjja sihkkarasttášii ahte SNF organisašun- ja prošeaktabarggus lea nana sajádat ja geađgejuolgi, mii de livččii lieđđuid lasi doaibmabijuid ja ovdáneami. Sierra prošeaktaruhta dásseárvoulbmiliidda lea dađibahábut heaittihuvvon Sámedikkis 2009:s – dušše ruhta sámi nissonáigečállagii Gába, mii álgoálggus lei dásseárvoprošeakta, lea doalahuvvon. SNF sávvá ahte dát ruhtadoarjja davviguovlluid áidna nissonbláđđái joatkašuvvi. Gába lea maiddái dehálaš sámegiela ovddideaddjin go lassin dárogillii čállá sihke davvi-, julev- ja máttasámegillii. Gába gal ealáska ja eallá, jos čiehkageađggit ja geađgejuolgi leat sajis.
    • «SNF:ii» ➞ [typo]
      • «SNF:i»
    • «barggumet» ➞ [typo]
      • «bargomet»
SNF álggaha ja čađaha prošeavttaid, buktá cealkámušaid, searvá iežamet gelbbolašvuođain iešguđet oktavuođaide ja lágidemiide, ja oassálastá konferánssain ja seminárain sihke báikkálaš, guovlolaš , našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis. SNF áimmahuššá ahte sámenissoniid jietna gullo – ja cuiggoda vealaheami. Mii leat vásihan ahte leat áidna sámi NGO (eaktodáhtolaš organisašuvdna) guhte čállá gulaskuddancealkámuša almmolaš eiseválddiide Norggas dain áššiin mat gusket sámenissoniid dillái ja sohkabealdásseárvui, nu go NOU 2011:18 – Struktur for likestilling (‘Dásseárvui vuogádat’). Fargga 20 jagi bargu dahká ahte SNF bures dovdá ja diehtá sámi dásseárvoáššiid ja iešguđet guovlluid sámenissoniid kultur- ja árgabeai’ eallima ja eallineavttuid, oppasámi perspektiivvas, davvin ja máddin. SNF álggaha ja čađaha prošeavttaid, buktá cealkámušaid, searvá iežas gelbbolašvuođain iešguđet oktavuođaide ja lágidemiide, ja oassálastá konferánssain ja seminárain sihke báikkálaš, guvllolaš , našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis. SNF áimmahuššá ahte sámenissoniid jietna gullo – ja cuiggoda vealaheami. Mii leat vásihan ahte leat áidna sámi NGO (eaktodáhtolaš organisašuvdna) guhte čállá gulaskuddancealkámuša almmolaš eiseválddiide Norggas dain áššiin mat gusket sámenissoniid dillái ja sohkabealdásseárvui, nu go NOU 2011:18 – Struktur for likestilling (‘Dásseárvui vuogádat’). Fargga 20 jagi bargu dahká ahte SNF bures dovdá ja diehtá sámi dásseárvoáššiid ja iešguđet guovlluid sámenissoniid kultur- ja árgabeai’ árgabeaieallima ja eallineavttuid, oppasámi perspektiivvas, davvin ja máddin. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
SNF álggaha ja čađaha prošeavttaid, buktá cealkámušaid, searvá iežamet gelbbolašvuođain iešguđet oktavuođaide ja lágidemiide, ja oassálastá konferánssain ja seminárain sihke báikkálaš, guovlolaš , našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis. SNF áimmahuššá ahte sámenissoniid jietna gullo – ja cuiggoda vealaheami. Mii leat vásihan ahte leat áidna sámi NGO (eaktodáhtolaš organisašuvdna) guhte čállá gulaskuddancealkámuša almmolaš eiseválddiide Norggas dain áššiin mat gusket sámenissoniid dillái ja sohkabealdásseárvui, nu go NOU 2011:18 – Struktur for likestilling (‘Dásseárvui vuogádat’). Fargga 20 jagi bargu dahká ahte SNF bures dovdá ja diehtá sámi dásseárvoáššiid ja iešguđet guovlluid sámenissoniid kultur- ja árgabeai’ eallima ja eallineavttuid, oppasámi perspektiivvas, davvin ja máddin.
SNF álggaha ja čađaha prošeavttaid, buktá cealkámušaid, searvá iežamet gelbbolašvuođain iešguđet oktavuođaide ja lágidemiide, ja oassálastá konferánssain ja seminárain sihke báikkálaš, guovlolaš guovlolaš, našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis. SNF áimmahuššá ahte sámenissoniid jietna gullo – ja cuiggoda vealaheami. Mii leat vásihan ahte leat áidna sámi NGO (eaktodáhtolaš organisašuvdna) guhte čállá gulaskuddancealkámuša almmolaš eiseválddiide Norggas dain áššiin mat gusket sámenissoniid dillái ja sohkabealdásseárvui, nu go NOU 2011:18 – Strokkur for 😱 (‘Dásseárvui vuogádat’). Fargga 20 jagi bargu dahká ahte SNF bures dovdá ja diehtá sámi dásseárvoáššiid ja iešguđet guovlluid sámenissoniid kultur- ja 😱’ eallima ja eallineavttuid, oppasámi perspektiivvas, davvin ja máddin.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovlolaš,»
    • «Struktur» ➞ [typo]
      • «Strokkur»
    • «likestilling» ➞ [typo]
      • «árgabeai» ➞ [typo]
SNF álggaha ja čađaha prošeavttaid, buktá cealkámušaid, searvá iežamet gelbbolašvuođain iešguđet oktavuođaide ja lágidemiide, ja oassálastá konferánssain ja seminárain sihke báikkálaš, guovlolaš guovlolaš, našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis. SNF áimmahuššá ahte sámenissoniid jietna gullo – ja cuiggoda vealaheami. Mii leat vásihan ahte leat áidna sámi NGO (eaktodáhtolaš organisašuvdna) guhte čállá gulaskuddancealkámuša almmolaš eiseválddiide Norggas dain áššiin mat gusket sámenissoniid dillái ja sohkabealdásseárvui, nu go NOU 2011:18 – Strokkur for (‘Dásseárvui vuogádat’). Fargga 20 jagi bargu dahká ahte SNF bures dovdá ja diehtá sámi dásseárvoáššiid ja iešguđet guovlluid sámenissoniid kultur- ja ’ eallima ja eallineavttuid, oppasámi perspektiivvas, davvin ja máddin.
SNF álggaha ja čađaha prošeavttaid, buktá cealkámušaid, searvá iežamet gelbbolašvuođain iešguđet oktavuođaide ja lágidemiide, ja oassálastá konferánssain ja seminárain sihke báikkálaš, guvllolaš guvllolaš, našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš dásis. SNF áimmahuššá ahte sámenissoniid jietna gullo – ja cuiggoda vealaheami. Mii leat vásihan ahte leat áidna sámi NGO (eaktodáhtolaš organisašuvdna) guhte čállá gulaskuddancealkámuša almmolaš eiseválddiide Norggas dain áššiin mat gusket sámenissoniid dillái ja sohkabealdásseárvui, nu go NOU 2011:18 – Strokkur for (‘Dásseárvui vuogádat’). Fargga 20 jagi bargu dahká ahte SNF bures dovdá ja diehtá sámi dásseárvoáššiid ja iešguđet guovlluid sámenissoniid kultur- ja ’ eallima ja eallineavttuid, oppasámi perspektiivvas, davvin ja máddin.
    • «guovlolaš» ➞ [typo]
      • «guvllolaš»
    • «guovlolaš» ➞ [typo]
      • «guvllolaš»
    • «for  (» ➞ [double-space-before]
      • «for (»
Vare jagis 2013 – SNF ávvojagi – SNF oaččošii dan mađi doaibmadoarjaga ahte beassat cegget sámi nissonáššiid- ja dásseárvobargui bistevaš čállingotti! Vare jagis 2013 – SNF ávvojagi – SNF oččošii dan mađi doaibmadoarjaga ahte beassat cegget sámi nissonáššiid- ja dásseárvobargui bistevaš čállingotti! 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vare jagis 2013 – SNF ávvojagi – SNF oaččošii dan mađi doaibmadoarjaga ahte beassat cegget sámi nissonáššiid- ja dásseárvobargui bistevaš čállingotti!
Vare jagis 2013 – SNF ávvojagi – SNF oččolii dan mađi doaibmadoarjaga ahte beassat cegget sámi nissonáššiid- ja dásseárvobargui bistevaš čállingotti!
    • «oaččošii» ➞ [typo]
      • «oččolii»
      • «oččošii»
SNF stivralahtut 2012 leat: May-Lisbeth Myrhaug, Oslo, Alla Igontova, Lujávri, Káre-Jon Biret Ristena Åsá-Márgget/Åsá-Márgget Holm, Deatnu/Ohcejohka, Mirka Halonen, Roavvenjárga ja Julius-Iŋggá Gudrun Eliissá/Gudrun E E Lindi, Kárášjohka. Várrelahtut leat Ellacarin Blind, Ubmi, Alla Vasiljeva, Lujávri ja Iŋgos-Máhte Iŋgá/Inga Ravna Eira, Kárášjohka. SNF stivralahtut 2012 leat: May-Lisbeth Myrhaug, Oslo, Alla Igontova, Lujávri, Káre-Jon Biret Ristena Åsá-Márgget/Åsá-Márgget Holm, Deatnu/Ohcejohka, Mirka Halonen, Roavvenjárga ja Julius-Iŋggá Gudrun Eliissá/Gudrun E E Lindi, Kárášjohka. Várrelahtut leat Ellacarin Blind, Ubmi, Alla Vasiljeva, Lujávri ja Iŋgos-Máhte Iŋgá/Inga Ravna Eira, Kárášjohka. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
SNF stivralahtut 2012 leat: May-Lisbeth Myrhaug, Oslo, Alla Igontova, Lujávri, Káre-Jon Biret Ristena Åsá-Márgget/Åsá-Márgget Holm, Deatnu/Ohcejohka, Mirka Halonen, Roavvenjárga ja Julius-Iŋggá Gudrun Eliissá/Gudrun E E Lindi, Kárášjohka. Várrelahtut leat Ellacarin Blind, Ubmi, Alla Vasiljeva, Lujávri ja Iŋgos-Máhte Iŋgá/Inga Ravna Eira, Kárášjohka.
SNF stivrralahtut 2012 leat: May-Lisbeth Myrhaug, Oslo, Alla Ogontoga, Lujávri, Káre-Jon Biret Ristena 😱/😱 Holm, Deatnu/Ohcejohka, Mirka Halonen, Roavvenjárga ja Julius-Iŋggá Gudrun Eliissá/Gudrun E E Lindi, Kárášjohka. Várrelahtut leat Ellasariin Blind, Ubmi, Alla Vasiljeva, Lujávri ja 😱 Iŋgá/Inga Ravna Eira, Kárášjohka.
    • «stivralahtut» ➞ [typo]
      • «stivrralahtut»
    • «Igontova» ➞ [typo]
      • «Ogontoga»
    • «Åsá-Márgget» ➞ [typo]
      • «Åsá-Márgget» ➞ [typo]
        • «Ellacarin» ➞ [typo]
          • «Ellasariin»
        • «Iŋgos-Máhte» ➞ [typo]
SNF stivrralahtut 2012 leat: May-Lisbeth Myrhaug, Oslo, Alla Ogontoga, Lujávri, Káre-Jon Biret Ristena / Holm, Deatnu/Ohcejohka, Mirka Halonen, Roavvenjárga ja Julius-Iŋggá Gudrun Eliissá/Gudrun E E Lindi, Kárášjohka. Várrelahtut leat Ellasariin Blind, Ubmi, Alla Vasiljeva, Lujávri ja Iŋgá/Inga Ravna Eira, Kárášjohka.
SNF stivrralahtut 2012 leat: May-Lisbeth Myrhaug, Oslo, Alla Ogontoga, Lujávri, Káre-Jon Biret Ristena / Holm, Deatnu/Ohcejohka, Mirka Halonen, Roavvenjárga ja Julius-Iŋggá Gudrun Eliissá/Gudrun E E Lindi, Kárášjohka. Várrelahtut leat Ellasariin Blind, Ubmi, Alla Vasiljeva, Lujávri ja Iŋgá/Inga Ravna Eira, Kárášjohka.
    • «ja  Iŋgá» ➞ [double-space-before]
      • «ja Iŋgá»
      • «Ja Iŋgá»
Govas: Movttegis joavku ja illusáhka go SNF:ii geigejuvvui SPR dásseárvobálkkašupmi 2012! Bálkkašumi geigejumis skábmamánu 1.b. 2012 Romssa gávpogis, gurut bealde Valentina Sovkina, Alla Vasiljeva, Biret-Elle Láilá ja Anna Igontova. Govven: V. Sovkina Govas: Movttegis joavku ja illusáhka go SNF:i geigejuvvui SPR dásseárvobálkkašupmi 2012! Bálkkašumi geigejumis skábmamánu 1.b. 2012 Romssa gávpogis, gurut bealde Valentina Sovkina, Alla Vasiljeva, Biret-Elle Láilá ja Anna Igontova. Govven: V. Sovkina 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Govas: Movttegis joavku ja illusáhka go SNF:ii geigejuvvui SPR dásseárvobálkkašupmi 2012! Bálkkašumi geigejumis skábmamánu 1.b. 2012 Romssa gávpogis, gurut bealde Valentina Sovkina, Alla Vasiljeva, Biret-Elle Láilá ja Anna Igontova. Govven: V. Sovkina
Govas: Movttegis joavku ja illusáhka go SNF:i geigejuvvui SPR dásseárvobálkkašupmi 2012! Bálkkašumi geigejumis skábmamánu 1. b. 2012 Romssa gávpogis, gurut bealde Valentina Sovkina, Alla Vasiljeva, Biret-Elle Láilá ja Anna Ogontoga. Govven: V. Sovkina
    • «SNF:ii» ➞ [typo]
      • «SNF:i»
    • «1.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «1. b.»
    • «Igontova» ➞ [typo]
      • «Ogontoga»
Enodagas leat fuolas mo stuorra gildii laktin váikkuha luondduealahusaide ja sámegiela sajádahkii. Antti Sallinen govven. Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku evttoha Lappi oarjedavveoassái Enodaga, Gihttela, Muonio ja Kolari laktima oktasaš gielddan . Enodagas leat fuolas mo stuorra gildii laktin váikkuha luondduealáhusaide ja sámegiela sajádahkii. Antti Sallinen govven. Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku evttoha Lappi oarjedavveoassái Enodaga, Gihttela, Muonio ja Kolari laktima oktasaš gieldan . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Enodagas leat fuolas mo stuorra gildii laktin váikkuha luondduealahusaide ja sámegiela sajádahkii. Antti Sallinen govven. Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku evttoha Lappi oarjedavveoassái Enodaga, Gihttela, Muonio ja Kolari laktima oktasaš gielddan .
Enodagas leat fuolas mo stuorra gildii laktin váikkuha luondduealáhusaid ja sámegiela sajádahkii. Antti Sallinen govven. Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku evttoha Lappi oarjedavveoassái Enodaga, Gihttela, 😱 ja Kolari laktima oktasaš gielddan.
    • «luondduealahusaide» ➞ [typo]
      • «luondduealáhusaid»
      • «luondduealáhusaidge»
      • «luondduealáhusaidbe»
    • «Muonio» ➞ [typo]
      • «gielddan .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «gielddan.»
Enodagas leat fuolas mo stuorra gildii laktin váikkuha luondduealáhusaid ja sámegiela sajádahkii. Antti Sallinen govven. Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku evttoha Lappi oarjedavveoassái Enodaga, Gihttela, ja Kolari laktima oktasaš gielddan.
Enodagas leat fuolas mo stuorra gildii laktin váikkuha luondduealáhusaid ja sámegiela sajádahkii. Antti Sallinen govven. Suoma ráđđehusa ásahan virgeolmmošbargojoavku evttoha Lappi oarjedavveoassái Enodaga, Gihttela, ja Kolari laktima oktasaš gielddan.
    • «,  ja» ➞ [double-space-before]
      • «, ja»
Plánenjoavkku mielas gieldaođastus lea vealtameahttun, vai gielddat cevzet boarasmuvvama ja gielddaekonomiija ovdanbuktin hástalusain. Maid skuvllaid unna oahppimearit dagahit dan, ahte bálvalusaid galggaše guorahallat čiekŋaleabbut dán njealje gieldda gaskkas. Plánenjoavkku mielas gieldaođastus lea vealtameahttun, vai gielddat cevzet boarásmuvvama ja gielddaekonomiija ovdanbuktin hástalusain. Maid skuvllaid unna oahppimearit dagahit dan, ahte bálvalusaid galggaše guorahallat čiekŋaleappot dán njealje gieldda gaskkas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Plánenjoavkku mielas gieldaođastus lea vealtameahttun, vai gielddat cevzet boarasmuvvama ja gielddaekonomiija ovdanbuktin hástalusain. Maid skuvllaid unna oahppimearit dagahit dan, ahte bálvalusaid galggaše guorahallat čiekŋaleabbut dán njealje gieldda gaskkas.
Plánenjoavkku mielas gieldaođastus lea vealtameahttun, vai gielddat cevzet boarásmuvvama ja gielddaekonomiija ovdanbuktin hástalusain. Maid skuvllaid unna oahppimearit dagahit dan, ahte bálvalusaid galggaše guorahallat čiekŋaleappot dán njealje gieldda gaskkas.
    • «boarasmuvvama» ➞ [typo]
      • «boarásmuvvama»
      • «boarásmuvvame»
      • «boarásnuvvama»
      • «boarástuvvama»
    • «čiekŋaleabbut» ➞ [typo]
      • «čiekŋaleappot»
Ođđa gielda livččii 20 502 njealjehaskilometera viiddis ja doppe orole sullii 14300 olbmo. Ođđa gielda livččii 20 502 njealjehaskilomehtera viiddis ja doppe orole sullii 14300 olbmo. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđa gielda livččii 20 502 njealjehaskilometera viiddis ja doppe orole sullii 14300 olbmo.
Ođđa gielda livččii 20 502 njealjehaskilomehtera viiddis ja doppe orole sullii 14300 olbmo.
    • «njealjehaskilometera» ➞ [typo]
      • «njealjehaskilomehtera»
Enodaga gielddas ledje jagi 2010 loahpas 187, Gihttelis 11, Muonios 5 ja Kolaris 2 sámegielaga. Sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami dihte Enodat galggalii meroštallojuvvot sámiid ruovttuguovlun. Juos gieldalaktin ollašuvvá, de dat gáibida láhkaásaheami rievdadeami. Sámi ruovttuguovllu gielddaide guoski láhkaásaheami rievdadeapmi gáibidá ráđđádallamiid sámedikkiin. Enodaga gielddas ledje jagi 2010 loahpas 187, Gihttelis 11, Muonás 5 ja Kolaris 2 sámegielaga. Sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami dihte Enodat galggalii meroštallojuvvot sámiid ruovttuguovlun. Juos gieldalaktin ollašuvvá, de dat gáibida láhkaásaheami rievdadeami. Sámi ruovttuguovllu gielddaide guoski láhkaásaheami rievdadeapmi gáibida ráđđádallamiid sámedikkiin. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Enodaga gielddas ledje jagi 2010 loahpas 187, Gihttelis 11, Muonios 5 ja Kolaris 2 sámegielaga. Sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami dihte Enodat galggalii meroštallojuvvot sámiid ruovttuguovlun. Juos gieldalaktin ollašuvvá, de dat gáibida láhkaásaheami rievdadeami. Sámi ruovttuguovllu gielddaide guoski láhkaásaheami rievdadeapmi gáibidá ráđđádallamiid sámedikkiin.
Enodaga gielddas ledje jagi 2010 loahpas 187, Gihttelis 11, 😱 5 ja Kolaris 2 sámegielaga. Sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami dihte Enodat galggalii meroštallojuvvot sámiid ruovttuguovlun. Juos gieldalaktin ollašuvvá, de dat gáibida láhkaásaheami rievdadeami. Sámi ruovttuguovllu gielddaide guoski láhkaásaheami rievdadeapmi gáibidan ráđđádallamiid sámedikkiin.
    • «Muonios» ➞ [typo]
      • «gáibidá» ➞ [typo]
        • «gáibidan»
Enodaga gielddas ledje jagi 2010 loahpas 187, Gihttelis 11, 5 ja Kolaris 2 sámegielaga. Sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami dihte Enodat galggalii meroštallojuvvot sámiid ruovttuguovlun. Juos gieldalaktin ollašuvvá, de dat gáibida láhkaásaheami rievdadeami. Sámi ruovttuguovllu gielddaide guoski láhkaásaheami rievdadeapmi gáibidan ráđđádallamiid sámedikkiin.
Enodaga gielddas ledje jagi 2010 loahpas 187, Gihttelis 11, 5 ja Kolaris 2 sámegielaga. Sápmelaččaid gielalaš rivttiid dorvvasteami dihte Enodat galggalii meroštallojuvvot sámiid ruovttuguovlun. Juos gieldalaktin ollašuvvá, de dat gáibida láhkaásaheami rievdadeami. Sámi ruovttuguovllu gielddaide guoski láhkaásaheami rievdadeapmi gáibidan ráđđádallamiid sámedikkiin.
    • «,  5» ➞ [double-space-before]
      • «, 5»
Sámegielagiid vuoigatvuođat hedjonit? Bargojoavkku evttohusas mieđihit, ahte sápmelaččaid rievttit hedjonivčče dán ođđa dilis. Dán vihkot maid enodatlaččat. Sámegielagiid vuoigatvuođat hedjonit? Bargojoavkku evttohusas mieđihit, ahte sápmelaččaid rievttit hedjonivčče dán ođđa dilis. Dán vihkot maid enodatlaččat. 1 No errors found
Enodaga Gárasavvonis orru oahpaheaddji Virpi Väisänen lea fuolas dákkár plánain. Su mielas váttisvuođaid buvttalii ee. gieldda mearehis stuora viidodaga lassin maid sámegielat bálvalusaid ollašuhttin Enodaga Gárasavvonis orru oahpaheaddji Virpi Väisänen lea fuolas dákkár plánain. Su mielas váttisvuođaid buvttálii ee. gieldda mearehis stuora viidodaga lassin maid sámegielat bálvalusaid ollašuhttin 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Enodaga Gárasavvonis orru oahpaheaddji Virpi Väisänen lea fuolas dákkár plánain. Su mielas váttisvuođaid buvttalii ee. gieldda mearehis stuora viidodaga lassin maid sámegielat bálvalusaid ollašuhttin
Enodaga Gárasavvonis orru oahpaheaddji Virpi Väisänen lea fuolas dákkár plánain. Su mielas váttisvuođaid bovttálii ee. gieldda mearehis stuora viidodaga lassin maid sámegielat bálvalusaid ollašuhttin
    • «buvttalii» ➞ [typo]
      • «bovttálii»
      • «buvttálii»
      • «bovttašii»
      • «bohttalii»
      • «lovttalii»
– Juo dála dilis lea dievas bargu vuođustit sámegielabálvalusaid dárbbu ja ain stuorit gielddas dat livččii jo mihá garrasit hástalus. – Juo dálá dilis lea dievas bargu vuođustit sámegielbálvalusaid dárbbu ja ain stuorit gielddas dat livččii jo mihá garrasit hástalus. 1 No errors found
Dákkár váttisvuođat leat omd. sámegielat beaivedikšumis ja sámegielat skuvllain, gos leat unna oahppimearit. Dákkár váttisvuođat leat omd. sámegielat beaivedikšumis ja sámegielat skuvllain, gos leat unna oahppimearit. 1 No errors found
– Vaikko bálvalusaide boahtáge eanas ruhtadeapmi stáhtas, nu gielda sáhtá maid muhtin muttus oassálastit dasa. Leatgo dát golbma iežá gieldda válbmašat ja leago dain dáhttu oassálastit dasa, go dain orrot nu unnán sápmelaččat, lohká Väisänen. – Vaikko bálvalusaide boahtáge eanas ruhtadeapmi stáhtas, nu gielda sáhttá maid muhtin muttus oassálastit dasa. Leatgo dát golbma iežá gieldda válbmašat ja leago dain dáhttu oassálastit dasa, go dain orrot nu unnán sápmelaččat, lohká Väisänen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Vaikko bálvalusaide boahtáge eanas ruhtadeapmi stáhtas, nu gielda sáhtá maid muhtin muttus oassálastit dasa. Leatgo dát golbma iežá gieldda válbmašat ja leago dain dáhttu oassálastit dasa, go dain orrot nu unnán sápmelaččat, lohká Väisänen.
– Vaikko bálvalusaide boahtáge eanas ruhtadeapmi stáhtas, nu gielda sáhttá maid muhtin muttus oassálastit dasa. Leatgo dát golbma iežá gieldda válbmašat ja leago dain dáhttu oassálastit dasa, go dain orrot nu unnán sápmelaččat, lohká Väisänen.
    • «sáhtá» ➞ [typo]
      • «sáhttá»
Váikkuhusat maid luondduealáhusaide? Neakkela bálgosa badjeolmmái Jouni Näkkälä mielas gielddaid ovttastahttin soaittálii hehttet maid luonddugeavaheami Váikkuhusat maid luondduealáhusaide? Neakkela bálgosa badjeolmmái Jouni Näkkälä mielas gielddaid ovttastahttin soaittálii hehttet maid luonddugeavaheami 1 No errors found
– Skohterastiid ja njealljejuvllagiin vuodjiid mearri lassanivččii sihkkarit Eanodaga guovllus, juos ovddeš Muonio, Kolari ja Gihttela olbmot oččole seamma vuoigatvuođaid vuojášit , go enodatlaččain leat dál. Dát soaittálii hehttet sámiid boazodoalu, guollebivddu ja iežá meahcceealáhusaid. – Skohterastiid ja njealjejuvllagiin vuddjiid mearri lassánivččii sihkkarit Eanodaga guovllus, juos ovddeš Muonio, Kolari ja Gihttela olbmot oččole seamma vuoigatvuođaid vuojašit , go enodatlaččain leat dál. Dát soaittálii hehttet sámiid boazodoalu, guollebivddu ja iežá meahcceealáhusaid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Skohterastiid ja njealljejuvllagiin vuodjiid mearri lassanivččii sihkkarit Eanodaga guovllus, juos ovddeš Muonio, Kolari ja Gihttela olbmot oččole seamma vuoigatvuođaid vuojášit , go enodatlaččain leat dál. Dát soaittálii hehttet sámiid boazodoalu, guollebivddu ja iežá meahcceealáhusaid.
Skohterasiid ja njealjejuvllagiin vuvddiid mearri lassánivččii sihkkarit Eanodaga guovllus, juos ovddeš Muonio, Kolari ja Gihttela olbmot oččole seamma vuoigatvuođaid vuojášit, go enodatlaččain leat dál. Dát soaittálii hehttet sámiid boazodoalu, guollebivddu ja iežá meahcceealáhusaid.
    • «Skohterastiid» ➞ [typo]
      • «Skohterasiid»
    • «njealljejuvllagiin» ➞ [typo]
      • «njealjejuvllagiin»
    • «vuodjiid» ➞ [typo]
      • «vuvddiid»
    • «lassanivččii» ➞ [typo]
      • «lassánivččii»
    • «vuojášit ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuojášit,»
– ILO-soahpámuša ratifisieren soaitálii dieđusge čoavdit dákkár váttisvuođaid, navdá Näkkälä. – ILO-soahpamuša ratifiseren soaittálii dieđusge čoavdit dákkár váttisvuođaid, navdá Näkkälä. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
ILO-soahpámuša ratifisieren soaitálii dieđusge čoavdit dákkár váttisvuođaid, navdá Näkkälä.
ILO-soahpamuša ratifiseren soaittálii dieđusge čoavdit dákkár váttisvuođaid, navdá Näkkälä.
    • «ILO-soahpámuša» ➞ [typo]
      • «ILO-soahpamuša»
    • «ratifisieren» ➞ [typo]
      • «ratifiseren»
    • «soaitálii» ➞ [typo]
      • «soaittálii»
      • «soaittášii»
      • «moaittálii»
      • «soahttálii»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteddji . Son lei Bargiidbellodaga stuoradiggejoavllu parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976.Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wallenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Vi så kornmoglansen: #om drøm og hverdag. 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji #Alvorlig talt ovttas Kåre Willochain. Geahča maid Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji . Son lei Bargiidbellodaga stuoradiggejoavkku parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976.Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wallenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Vi så kornmoglansen: #om drøm og hverdag. 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji #Alvorlig talt ovttas Kåre Willochain. Geahča maid 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteddji . Son lei Bargiidbellodaga stuoradiggejoavllu parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976.Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wallenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Vikornmoglansen: #om drøm og hverdag. 2008hverdag. 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji #Alvorlig talt ovttas Kåre Willochain. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteddji. Son lei Bargiidbellodaga 😱 parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii😱: #omd Strøm og Sverda. 2008hverdag. 2008 čavčča almmuhii son ságastallangirjji #😱 talt dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «rehketdoallodárkkisteddji» ➞ [typo]
      • «rehketdoallodárkkisteaddji»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «rehketdoallodárkkisteddji.»
    • «stuoradiggejoavllu» ➞ [typo]
      • «.Son» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «. Son»
      • «Wallenberg» ➞ [typo]
        • «Wahlenberg»
        • «Waltenberg»
        • «Gyllenberg»
        • «Kalleberg»
        • «Galleberg»
        • «Falkenberg»
        • «Wartenberg»
      • «Vi» ➞ [typo]
        • «Ii»
      • «kornmoglansen» ➞ [typo]
        • «om» ➞ [typo]
          • «omd»
          • «lm»
          • «omo»
          • «omu»
        • «drøm» ➞ [typo]
          • «Strøm»
        • «hverdag.  2008» ➞ [typo]
          • «Sverda.  2008»
          • «Sverdago.  2008»
          • «Sverdas.  2008»
          • «Sverdan.  2008»
          • «Sverdage.  2008»
        • «hverdag.  2008» ➞ [double-space-before]
          • «hverdag. 2008»
        • «Alvorlig» ➞ [typo]
          • «ovttas» ➞ [double-space-before]
            • «dat ovttas»
          • «Willochain» ➞ [typo]
            • «Willochiin»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så : #omd Strøm og Sverda. 2008čavčča. 2008čavčča almmuhii son ságastallangirjji # talt dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. 2008čavčča😱 almmuhii son ságastallangirjji # talt dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «rehketdoallodárkkisteddji» ➞ [typo]
      • «rehketdoallodárkkisteaddji»
    • «parlamentáralaš jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš  jođiheaddji»
    • «så :» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «så:»
    • «.  2008čavčča» ➞ [double-space-before]
      • «. 2008čavčča»
    • «.  2008čavčča» ➞ [typo]
      • «dat» ➞ [double-space-before]
        • «dat dat»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. 2008čavčča ságastallangirjji # talt dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. 😱 ságastallangirjji # talt dat dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «parlamentáralaš  jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš jođiheaddji»
    • «2008čavčča» ➞ [typo]
      • «dat» ➞ [double-space-before]
        • «dat dat»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. ságastallangirjji # talt dat dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. ságastallangirjji # talt dat dat dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «parlamentáralaš jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš  jođiheaddji»
    • «.  ságastallangirjji» ➞ [double-space-before]
      • «. ságastallangirjji»
    • «dat» ➞ [double-space-before]
      • «dat dat»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. ságastallangirjji # talt dat dat dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. ságastallangirjji # talt dat dat dat dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «parlamentáralaš  jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš jođiheaddji»
    • «dat» ➞ [double-space-before]
      • «dat dat»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. ságastallangirjji # talt dat dat dat dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. ságastallangirjji # talt dat dat dat dat dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «parlamentáralaš jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš  jođiheaddji»
    • «dat» ➞ [double-space-before]
      • «dat dat»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. ságastallangirjji # talt dat dat dat dat dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. ságastallangirjji # talt dat dat dat dat dat dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «parlamentáralaš  jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš jođiheaddji»
    • «dat» ➞ [double-space-before]
      • «dat dat»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. ságastallangirjji # talt dat dat dat dat dat dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. ságastallangirjji # talt dat dat dat dat dat dat dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «parlamentáralaš jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš  jođiheaddji»
    • «dat» ➞ [double-space-before]
      • «dat dat»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. ságastallangirjji # talt dat dat dat dat dat dat dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. ságastallangirjji # talt dat dat dat dat dat dat dat dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «parlamentáralaš  jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš jođiheaddji»
    • «dat» ➞ [double-space-before]
      • «dat dat»
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. ságastallangirjji # talt dat dat dat dat dat dat dat dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
Odvar Nordli (riegádan skábmamánu 3. beaivvi 1927) lea norgalaš politihkkár (Norgga bargiidbellodagas). Son lea oahppan rehketdoallodárkkisteaddji rehketdoallodárkkisteaddji. Son lei Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji 1973–1976. Son lei Norgga stáhtaministtarin vihtta jagi, ođđajagemánu 15. beaivvis 1976 guovvamánu 4. beaivái 1981, goas Gro Harlem Brundtland jotkkii. Odvar Nordli lei vuosttaš stáhtaministtar gii beasai dovdat ahte Norga lea šaddan oljoriikan, ja mii oaččui oljosisaboađuid stáhtabušehttii. Muhto son šattai maid rahčat lossa áššiiguin nugo duppalmearrádusain NATO hárrái ja Álttá-Guovdageaineanu dulvadeapmi, ja 1979:s boatkanedje šiehtadallamat mas Nordli áiggui lonuhit Norgga oljovuoigatvuođaid Volvoin, go eaiggádat geaid Wahlenberg ovddastii, geassádedje. Nordli nammaduvvui 1981:s Hedmárkku Fylkkamánnin, ja dat ámmát lei sus 1985 rájes dassá manai ealáhahkii 1993:s. Son lei Norgga Nobelkomitea lahttu 1. 1. 1985 - 31. 12. 1996. Son lei soahtebálvalusas Duiskabrigádas. Odvar Nordli oaččui St. Olav árvomearkka 1994:s servodatovddideaddji barggu ovddas. 1994:s almmuhii som muittašangirjji Ii så: #omd Strøm og Sverda. ságastallangirjji # talt dat dat dat dat dat dat dat dat dat dat ovttas Kåre Willochiin. Geahča maid
    • «parlamentáralaš jođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš  jođiheaddji»
    • «dat» ➞ [double-space-before]
      • «dat dat»
Odvar Nordli ráđđehus Norgga stáhtaministarat Odvar Nordli ráđđehus Norgga stáhtaministarat 1 No errors found
Sámi allaskuvlla dutkanossodaga historja Sámi allaskuvlla dutkanossodaga historjá 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi allaskuvlla dutkanossodaga historja
Sámi allaskuvlla dutkanossodaga historjá
    • «historja» ➞ [typo]
      • «historjá»
25.03.2008 Sámi Instituhtta ásahuvvui jagis 1973 Guovdageidnui, Norgii, dutkan- ja álbmotkultuvrralaš ásahussan. Sámi Instituhtta lei sámi dutkanásahus, mii 2005 laktojuvvui Sámi allaskuvlii. Sámi allaskuvlla dutkama ulbmil lea nannet ja ovddidit sámegiela, sámi kultuvrra ja servodateallima. 25.03.2008 Sámi Instituhtta ásahuvvui jagis 1973 Guovdageidnui, Norgii, dutkan- ja álbmotkultuvrralaš ásahussan. Sámi Instituhtta lei sámi dutkanásahus, mii 2005 laktojuvvui Sámi allaskuvlii. Sámi allaskuvlla dutkama ulbmil lea nannet ja ovddidit sámegiela, sámi kultuvrra ja servodateallima. 1 No errors found
Badjel 30 jagi Instituhtta vuoððuduvvui jagis 1973 dutkan- ja oppalaš kultuvrralaš ásahussan ja oassin Davviriikkaid Ministtarráði organisašuvnnas. Daði mielde rievdaduvvui SI váldodoaibma sámi dutkama beallái. Dál leat SIs sullii guoktelogi dutkki geat čaðahit dutkanprošeavttaid sámi giela, servodat- ja riekte-dutkamis. Dutkan čaðahuvvo ovttasbargguin eará dutkan- ja oahpahusásahusaiguin ja mas lea buotsámi ja riikkaidgaskasaš vuolggasadji. Sámi dutkamis lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid boahtteáiggi ovddideamis. Juohke eamiálbmotservodat dárbbaša hukset iežaset máhtu ja gelbbolašvuoða . Okta dehálaš mihttomearri Instituhtas lea ahte leat mielde ovddideame riikkaidgaskasaš eamiálbmot-dutkama. Badjel 30 jagi Instituhtta vuođđuduvvui jagis 1973 dutkan- ja oppalaš kultuvrralaš ásahussan ja oassin Davviriikkaid Ministtarráđi organisašuvnnas. Dađi mielde rievdaduvvui SI váldodoaibma sámi dutkama beallái. Dál leat SI:s sullii guoktelogi dutki geat čađahit dutkanprošeavttaid sámi giela, servodat- ja riekte-dutkamis. Dutkan čađahuvvo ovttasbargguin eará dutkan- ja oahpahusásahusaiguin ja mas lea buotsámi ja riikkaidgaskasaš vuolggasadji. Sámi dutkamis lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid boahtteáiggi ovddideamis. Juohke eamiálbmotservodat dárbbaša hukset iežaset máhtu ja gelbbolašvuođa . Okta dehálaš mihttomearri Instituhtas lea ahte leat mielde ovddideame riikkaidgaskasaš eamiálbmot-dutkama. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Badjel 30 jagi Instituhtta vuoððuduvvui jagis 1973 dutkan- ja oppalaš kultuvrralaš ásahussan ja oassin Davviriikkaid Ministtarráði organisašuvnnas. Daði mielde rievdaduvvui SI váldodoaibma sámi dutkama beallái. Dál leat SIs sullii guoktelogi dutkki geat čaðahit dutkanprošeavttaid sámi giela, servodat- ja riekte-dutkamis. Dutkan čaðahuvvo ovttasbargguin eará dutkan- ja oahpahusásahusaiguin ja mas lea buotsámi ja riikkaidgaskasaš vuolggasadji. Sámi dutkamis lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid boahtteáiggi ovddideamis. Juohke eamiálbmotservodat dárbbaša hukset iežaset máhtu ja gelbbolašvuoða . Okta dehálaš mihttomearri Instituhtas lea ahte leat mielde ovddideame riikkaidgaskasaš eamiálbmot-dutkama.
Badjel 30 jagi Instituhtta vuoððuduvvui jagis 1973 dutkan- ja oppalaš kultuvrralaš ásahussan ja oassin Davviriikkaid Ministtarráði organisašuvnnas. Daði mielde rievdaduvvui SI váldodoaibma sámi dutkama beallái. Dál leat SI:s sullii guoktelogi 😱 geat čaðahit dutkanprošeavttaid sámi giela, servodat- ja riekte-dutkamis. Dutkan čaðahuvvo ovttasbargguin eará dutkan- ja oahpahusásahusaiguin ja mas lea bolotsámi ja riikkaidgaskasaš vuolggasadji. Sámi dutkamis lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid boahtteáiggi ovddideamis. Juohke eamiálbmotservodat dárbbaša hukset iežaset máhtu ja gelbbolašvuoða . Okta dehálaš mihttomearri Instituhtas lea ahte leat mielde ovddideame riikkaidgaskasaš eamiálbmot-dutkama.
    • «SIs» ➞ [typo]
      • «SI:s»
    • «dutkki» ➞ [typo]
      • «buotsámi» ➞ [typo]
        • «bolotsámi»
Badjel 30 jagi Instituhtta vuoððuduvvui jagis 1973 dutkan- ja oppalaš kultuvrralaš ásahussan ja oassin Davviriikkaid Ministtarráði organisašuvnnas. Daði mielde rievdaduvvui SI váldodoaibma sámi dutkama beallái. Dál leat SI:s sullii guoktelogi geat čaðahit dutkanprošeavttaid sámi giela, servodat- ja riekte-dutkamis. Dutkan čaðahuvvo ovttasbargguin eará dutkan- ja oahpahusásahusaiguin ja mas lea bolotsámi ja riikkaidgaskasaš vuolggasadji. Sámi dutkamis lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid boahtteáiggi ovddideamis. Juohke eamiálbmotservodat dárbbaša hukset iežaset máhtu ja gelbbolašvuoða . Okta dehálaš mihttomearri Instituhtas lea ahte leat mielde ovddideame riikkaidgaskasaš eamiálbmot-dutkama.
Badjel 30 jagi Instituhtta vuoððuduvvui jagis 1973 dutkan- ja oppalaš kultuvrralaš ásahussan ja oassin Davviriikkaid Ministtarráði organisašuvnnas. Daði mielde rievdaduvvui SI váldodoaibma sámi dutkama beallái. Dál leat SI:s sullii guoktelogi geat čaðahit dutkanprošeavttaid sámi giela, servodat- ja riekte-dutkamis. Dutkan čaðahuvvo ovttasbargguin eará dutkan- ja oahpahusásahusaiguin ja mas lea bolotsámi ja riikkaidgaskasaš vuolggasadji. Sámi dutkamis lea dehálaš mearkkašupmi sámi servodagaid boahtteáiggi ovddideamis. Juohke eamiálbmotservodat dárbbaša hukset iežaset máhtu ja gelbbolašvuoða . Okta dehálaš mihttomearri Instituhtas lea ahte leat mielde ovddideame riikkaidgaskasaš eamiálbmot-dutkama.
    • «guoktelogi  geat» ➞ [double-space-before]
      • «guoktelogi geat»
Gielladutkan Sámi Insituhtas lea sámegiela atnin dutkamis guovddážis. Instituhta gielladutkamis dutkojuvvo giela vuogádat (lingvisttalaš vuogádat) ja giela atnima eavttut. Sosiolingvisttalaš dutkanprošeavttat addet dakkár dieðuid ja máhtuid mat leat ávkkálaččat vai buoremusat sáhttá láhčit sámegiela atnima dili servodagas. Gielladutkan Sámi Instituhtas lea sámegiela atnin dutkamis guovddážis. Instituhta gielladutkamis dutkojuvvo giela vuogádat (lingvisttalaš vuogádat) ja giela atnima eavttut. Sosiolingvisttalaš dutkanprošeavttat addet dakkár dieđuid ja máhtuid mat leat ávkkálaččat vai buoremusat sáhttá láhčit sámegiela atnima dili servodagas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gielladutkan Sámi Insituhtas lea sámegiela atnin dutkamis guovddážis. Instituhta gielladutkamis dutkojuvvo giela vuogádat (lingvisttalaš vuogádat) ja giela atnima eavttut. Sosiolingvisttalaš dutkanprošeavttat addet dakkár dieðuid ja máhtuid mat leat ávkkálaččat vai buoremusat sáhttá láhčit sámegiela atnima dili servodagas.
Gielladutkan Sámi Instituhtas lea sámegiela atnin dutkamis guovddážis. Instituhta gielladutkamis dutkojuvvo giela vuogádat (lingvisttalaš vuogádat) ja giela atnima eavttut. Sosiolingvisttalaš dutkanprošeavttat addet dakkár dieðuid ja máhtuid mat leat ávkkálaččat vai buoremusat sáhttá láhčit sámegiela atnima dili servodagas.
    • «Insituhtas» ➞ [typo]
      • «Instituhtas»
Riektedutkan Instituhta riektedutkamis lea leamašan mihttomearrin guorahallat sámiid historjjálaš ja dálá rivttiid. Instituhtta lea vuoruhan vuoigatvuoðadutkama eatnamiidda ja čážiide dannego iešguðetlágán sisabahkken sámi guovlluide lea lassánan. Riektedutkamis dutkojuvvojit riikkaidgaskasaš álbmotrievttit, sámiid rievttit ja riektehistorja . Riektedutkan Instituhta riektedutkamis lea leamašan mihttomearrin guorahallat sámiid historjjálaš ja dálá rivttiid. Instituhtta lea vuoruhan vuoigatvuođadutkama eatnamiidda ja čáziide dannego iešguđetlágán sisabahkken sámi guovlluide lea lassánan. Riektedutkamis dutkojuvvojit riikkaidgaskasaš álbmotrievttit, sámiid rievttit ja riektehistorjá . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Riektedutkan Instituhta riektedutkamis lea leamašan mihttomearrin guorahallat sámiid historjjálaš ja dálá rivttiid. Instituhtta lea vuoruhan vuoigatvuoðadutkama eatnamiidda ja čážiide dannego iešguðetlágán sisabahkken sámi guovlluide lea lassánan. Riektedutkamis dutkojuvvojit riikkaidgaskasaš álbmotrievttit, sámiid rievttit ja riektehistorja .
Riektedutkan Instituhta riektedutkamis lea leamašan mihttomearrin guorahallat sámiid historjjálaš ja dálá rivttiid. Instituhtta lea vuoruhan vuoigatvuoðadutkama eatnamiidda ja čáziide dannego iešguðetlágán sisabahkken sámi guovlluide lea lassánan. Riektedutkamis dutkojuvvojit riikkaidgaskasaš álbmotrievttit, sámiid rievttit ja riektehistorjá riektehistorja.
    • «čážiide» ➞ [typo]
      • «čáziide»
      • «áziide»
      • «čeziide»
    • «riektehistorja» ➞ [typo]
      • «riektehistorjá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «riektehistorja.»
Riektedutkan Instituhta riektedutkamis lea leamašan mihttomearrin guorahallat sámiid historjjálaš ja dálá rivttiid. Instituhtta lea vuoruhan vuoigatvuoðadutkama eatnamiidda ja čáziide dannego iešguðetlágán sisabahkken sámi guovlluide lea lassánan. Riektedutkamis dutkojuvvojit riikkaidgaskasaš álbmotrievttit, sámiid rievttit ja riektehistorjá riektehistorja.
Riektedutkan Instituhta riektedutkamis lea leamašan mihttomearrin guorahallat sámiid historjjálaš ja dálá rivttiid. Instituhtta lea vuoruhan vuoigatvuoðadutkama eatnamiidda ja čáziide dannego iešguðetlágán sisabahkken sámi guovlluide lea lassánan. Riektedutkamis dutkojuvvojit riikkaidgaskasaš álbmotrievttit, sámiid rievttit ja riektehistorjá riektehistorjá.
    • «riektehistorja» ➞ [typo]
      • «riektehistorjá»
Servodatdutkan Instituhta servodatdutkamis dutkojuvvojit sámiid servodateallima sosiala , kultuvrralaš, politihkkalaš ja ekonomalaš eavttut, dás maddái nuppástusat ja mainnalágiin ovttaskas olbmot ja servodagat dustejit ja hálddašit nuppástusproseassaid. Servodatdutkama guovddáš fáttat leat luondduriggodagaid hálddašeapmi, sámi luonddu- ja eanadatgeavaheapmi ja sámi vuoððoealáhusat . SI boazodoalodutkan lea fágaidrasttildeaddji dutkan ja das leat oktavuoðat eará ásahusaid dutkamii. Servodatdutkan Instituhta servodatdutkamis dutkojuvvojit sámiid servodateallima sosiála , kultuvrralaš, politihkalaš ja ekonomalaš eavttut, dás maiddái nuppástusat ja mainna lágiin ovttaskas olbmot ja servodagat dustejit ja hálddašit nuppástusproseassaid. Servodatdutkama guovddáš fáttat leat luondduriggodagaid hálddašeapmi, sámi luonddu- ja eanadatgeavaheapmi ja sámi vuođđoealáhusat . SI boazodoallodutkan lea fágaidrasttildeaddji dutkan ja das leat oktavuođat eará ásahusaid dutkamii. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Servodatdutkan Instituhta servodatdutkamis dutkojuvvojit sámiid servodateallima sosiala , kultuvrralaš, politihkkalaš ja ekonomalaš eavttut, dás maddái nuppástusat ja mainnalágiin ovttaskas olbmot ja servodagat dustejit ja hálddašit nuppástusproseassaid. Servodatdutkama guovddáš fáttat leat luondduriggodagaid hálddašeapmi, sámi luonddu- ja eanadatgeavaheapmi ja sámi vuoððoealáhusat . SI boazodoalodutkan lea fágaidrasttildeaddji dutkan ja das leat oktavuoðat eará ásahusaid dutkamii.
Servodatdutkan Instituhta servodatdutkamis dutkojuvvojit sámiid servodateallima sosiála sosiala, kultuvrralaš, politihkalaš ja ekonomalaš eavttut, dás 😱 nuppástusat ja mainna lágiin ovttaskas olbmot ja servodagat dustejit ja hálddašit nuppástusproseassaid. Servodatdutkama guovddáš fáttat leat luondduriggodagaid hálddašeapmi, sámi luonddu- ja eanadatgeavaheapmi ja sámi vuoððoealáhusat . SI boazodoalodutkan lea fágaidrasttildeaddji dutkan ja das leat oktavuoðat eará ásahusaid dutkamii.
    • «sosiala» ➞ [typo]
      • «sosiála»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sosiala,»
    • «politihkkalaš» ➞ [typo]
      • «politihkalaš»
    • «maddái» ➞ [typo]
      • «mainnalágiin» ➞ [typo]
        • «mainna lágiin»
Servodatdutkan Instituhta servodatdutkamis dutkojuvvojit sámiid servodateallima sosiála sosiala, kultuvrralaš, politihkalaš ja ekonomalaš eavttut, dás nuppástusat ja mainna lágiin ovttaskas olbmot ja servodagat dustejit ja hálddašit nuppástusproseassaid. Servodatdutkama guovddáš fáttat leat luondduriggodagaid hálddašeapmi, sámi luonddu- ja eanadatgeavaheapmi ja sámi vuoððoealáhusat . SI boazodoalodutkan lea fágaidrasttildeaddji dutkan ja das leat oktavuoðat eará ásahusaid dutkamii.
Servodatdutkan Instituhta servodatdutkamis dutkojuvvojit sámiid servodateallima sosiála sosiála, kultuvrralaš, politihkalaš ja ekonomalaš eavttut, dás nuppástusat ja mainna lágiin ovttaskas olbmot ja servodagat dustejit ja hálddašit nuppástusproseassaid. Servodatdutkama guovddáš fáttat leat luondduriggodagaid hálddašeapmi, sámi luonddu- ja eanadatgeavaheapmi ja sámi vuoððoealáhusat . SI boazodoalodutkan lea fágaidrasttildeaddji dutkan ja das leat oktavuoðat eará ásahusaid dutkamii.
    • «sosiala» ➞ [typo]
      • «sosiála»
    • «dás  nuppástusat» ➞ [double-space-before]
      • «dás nuppástusat»
Dutkansuorggit Dutkansuorggit 1 No errors found
Sámi dutkaninstituhta dutkansuorggit leat ee. sámegiella, kultuvra, boazodoallu ja eará árbevirolaš ealáhusat. Sámi dutkaninstituhta dehálaš doaibman lea maiddái riektedutkan báikkálaš, našunála ja riikkaidgaskasaš dásiin, ee. álgoálbmotrievtti olis. Instituhta doaimma mihttomearri lea čuovvut ja ovdánahttit riikkaidgaskasaš eamiálbmotdutkama. Sámi dutkaninstituhta dutkansuorggit leat ee. sámegiella, kultuvra, boazodoallu ja eará árbevirolaš ealáhusat. Sámi dutkaninstituhta dehálaš doaibman lea maiddái riektedutkan báikkálaš, nationála ja riikkaidgaskasaš dásiin, ee. álgoálbmotrievtti olis. Instituhta doaimma mihttomearri lea čuovvut ja ovdánahttit riikkaidgaskasaš eamiálbmotdutkama. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi dutkaninstituhta dutkansuorggit leat ee. sámegiella, kultuvra, boazodoallu ja eará árbevirolaš ealáhusat. Sámi dutkaninstituhta dehálaš doaibman lea maiddái riektedutkan báikkálaš, našunála ja riikkaidgaskasaš dásiin, ee. álgoálbmotrievtti olis. Instituhta doaimma mihttomearri lea čuovvut ja ovdánahttit riikkaidgaskasaš eamiálbmotdutkama.
Sámi dutkaninstituhta dutkansuorggit leat ee. sámegiella, kultuvra, boazodoallu ja eará árbevirolaš ealáhusat. Sámi dutkaninstituhta dehálaš doaibman lea maiddái riektedutkan báikkálaš, nationála ja riikkaidgaskasaš dásiin, ee. álgoálbmotrievtti olis. Instituhta doaimma mihttomearri lea čuovvut ja ovdánahttit riikkaidgaskasaš eamiálbmotdutkama.
    • «našunála» ➞ [typo]
      • «nationála»
Fágagoađit Sámi dutkaninstituhta fágabargit gullet organisašuvnnalaččat iešguđet fágaossodagaide matgohčoduvvojit fágagoahtin. Nu gullet ge maid iešguđet dutkansuorggit iešguđet fágagođiide. Fágagoađit Sámi dutkaninstituhta fágabargit gullet organisašuvnnalaččat iešguđet fágaossodagaide mat gohčoduvvojit fágagoahtin. Nu gullet ge maid iešguđet dutkansuorggit iešguđet fágagođiide. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Fágagoađit Sámi dutkaninstituhta fágabargit gullet organisašuvnnalaččat iešguđet fágaossodagaide matgohčoduvvojit fágagoahtin. Nu gullet ge maid iešguđet dutkansuorggit iešguđet fágagođiide.
Fágagoađit Sámi dutkaninstituhta fágabargit gullet organisašuvnnalaččat iešguđet fágaossodagaide 😱 fágagoahtin. Nu gullet ge maid iešguđet dutkansuorggit iešguđet fágagođiide.
    • «matgohčoduvvojit» ➞ [typo]
Fágagoađit Sámi dutkaninstituhta fágabargit gullet organisašuvnnalaččat iešguđet fágaossodagaide fágagoahtin. Nu gullet ge maid iešguđet dutkansuorggit iešguđet fágagođiide.
Fágagoađit Sámi dutkaninstituhta fágabargit gullet organisašuvnnalaččat iešguđet fágaossodagaide fágagoahtin. Nu gullet ge maid iešguđet dutkansuorggit iešguđet fágagođiide.
    • «fágaossodagaide  fágagoahtin» ➞ [double-space-before]
      • «fágaossodagaide fágagoahtin»
Sámi allaskuvllas leat njeallje fágagoađi - sámegiellagoahti, pedagogihkkagoahti, duodje-, luonddu- ja boazodoallogoahti ja vel servodatgoahti. Juohke goađis lea fágateama. Sámi allaskuvllas leat njeallje fágagoađi - sámegiellagoahti, pedagogihkkagoahti, duodje-, luonddu- ja boazodoallogoahti ja vel servodatgoahti. Juohke goađis lea fágateama. 1 No errors found
Fágagođiid jođiheaddjit leat: - Pedagogihkkagoahti: Vuokko Hirvonen - Sámegiellagoahti: Nils Øyvind Helander - Duodje-, luonddu- ja boazodoallogoahti: Maja Dunfjell - Servodatgoahti: Nils Oskal Fágagođiid jođiheaddjit leat: - Pedagogihkkagoahti: Vuokko Hirvonen - Sámegiellagoahti: Nils Øyvind Helander - Duodje-, luonddu- ja boazodoallogoahti: Maja Dunfjell - Servodatgoahti: Nils Oskal 1 No errors found
Duottar-Lappi eanagoddelávva Birasministeriija lea nannen Duottar-Lappi guovloláva 23.6.2010. Lávva lea gulahuvvon fápmui 9.8.2010. Duottar-Lappi eanagoddelávva Birasministeriija lea nannen Duottar-Lappi guovloláva 23.6.2010. Lávva lea gulahuvvon fápmui 9.8.2010. 1 No errors found
Duottar-Lappi eanagoddelávvaguvlui ( guovlogildii ) gullet Eanodaga, Gihttela, Kolari ja Muoná gielddat. Váikkuhanguvlui gullet Duottar-Lappi lassin oppa Lappi eanagoddi sihke lagasguovllut Norggas, Ruoŧas ja Ruoššas. Duottar-Lappi eanagoddelávvaguvlui ( guovllugildii ) gullet Eanodaga, Gihttela, Kolari ja Muoná gielddat. Váikkuhanguvlui gullet Duottar-Lappi lassin oppa Lappi eanagoddi sihke lagasguovllut Norggas, Ruoŧas ja Ruoššas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Duottar-Lappi eanagoddelávvaguvlui ( guovlogildii ) gullet Eanodaga, Gihttela, Kolari ja Muoná gielddat. Váikkuhanguvlui gullet Duottar-Lappi lassin oppa Lappi eanagoddi sihke lagasguovllut Norggas, Ruoŧas ja Ruoššas.
Duottar-Lappi eanagoddelávvaguvlui (guovlogildii guovlogildii) gullet Eanodaga, Gihttela, Kolari ja Muoná gielddat. Váikkuhanguvlui gullet Duottar-Lappi lassin oppa Lappi eanagoddi sihke lagasguovllut Norggas, Ruoŧas ja Ruoššas.
    • «(» ➞ [space-after-paren-beg]
      • «(guovlogildii»
    • «guovlogildii )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «guovlogildii)»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, dulve-, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalággan ovddidanavádagat. Revontultentie lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloš oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti Jäämerenrata ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul. Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, dulve-, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágan ovddidanavádagat. Revontultentie lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloš oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti Jäämerenrata ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, dulve-, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalággan ovddidanavádagat. Revontultentie lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloš oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti Jäämerenrata ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, 😱, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. 😱 lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti 😱 ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «dulve-» ➞ [typo]
      • «máŋggalággan» ➞ [typo]
        • «máŋggalágán»
        • «máŋggalágan»
        • «máŋggalágaš»
      • «Revontultentie» ➞ [typo]
        • «ovddidanvuloš» ➞ [typo]
          • «ovddidanvuloža»
        • «Jäämerenrata» ➞ [typo]
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
    • «.  lea» ➞ [double-space-before]
      • «. lea»
    • «mearkkašahtti  ja» ➞ [double-space-before]
      • «mearkkašahtti ja»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis, , čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
Lávas gávdnojit oppa lávvaguvlui guoskevaš mearrádusat ee. duovdaga gáhttemis, gáddeguovlluid plánemis,, čoahkkáigahččan- ja fierranvárraguovlluin sihke boazodoalu ja luondduealáhusaid guovlluidgeavahaneavttuid dorvvasteamis. Vaikko eanagoddelávas leat mielde eanageavahanráddjehusat, de dat lea vuosttažettiin ovddidanneavvu. Lávas leat ovdamearkka dihte máŋggalágán ovddidanavádagat. lea riikkaidgaskasaš johtalusfávli, ja ruovdegeaidnojohtalusa ovddidanvuloža oktavuohtan leat evttohuvvon riikkaidgaskasaččat mearkkašahtti ja turismma dárbbuid doarju ruovdegeaidnooktavuohta Levii. Dasa lassin lávas gávdnojit turismma ja virkkosmahttindoaimma sihke dálonguovllu ovddideami čuozáhatguovllut. Dákkárin leat geahččalan válljet dakkár guovlluid, main leat buoremus lunddolaš vejolašvuođat dálá doaimma, birrasa kvalitehta dahje johtalussii guoskevaš sajádaga vuođul.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Eanagoddeláva guovddášfierpmi hábmejit Eanodaga, Gihttela, Kolari ja Muoná váldočoahkkebáikkit, Levi, Ylläsa ja Olosa turismaguovddážat sihke 18 dálonguovloguovddášgili ja guovddášdoaimmaid guovlu ja guovddášgilli -merkejumi ožžon Gilbbesjávri. Guovlostruktuvrra stuorámus nuppástusat dálážis leat turismaguovddážiid johtilis stuorrun, stuorra ruvkedoaimma riegádeapmi, Gihttela ja Kolari gieldaguovddážiid stuorrun, Gilbbesjávrri rádjegávpegili stuorrun ja johtalusoktavuođaid buorráneapmi. Eanagoddeláva guovddášfierpmi hábmejit Eanodaga, Gihttela, Kolari ja Muoná váldočoahkkebáikkit, Levi, Ylläsa ja Olosa turismaguovddážat sihke 18 dálonguovlluguovddášgili ja guovddášdoaimmaid guovlu ja guovddášgilli -merkejumi ožžon Gilbbesjávri. Guovlostruktuvrra stuorámus nuppástusat dálážis leat turismaguovddážiid johtilis stuorrun, stuorra ruvkedoaimma riegádeapmi, Gihttela ja Kolari gielddaguovddážiid stuorrun, Gilbbesjávrri rádjegávpegili stuorrun ja johtalusoktavuođaid buorráneapmi. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanagoddeláva guovddášfierpmi hábmejit Eanodaga, Gihttela, Kolari ja Muoná váldočoahkkebáikkit, Levi, Ylläsa ja Olosa turismaguovddážat sihke 18 dálonguovloguovddášgili ja guovddášdoaimmaid guovlu ja guovddášgilli -merkejumi ožžon Gilbbesjávri. Guovlostruktuvrra stuorámus nuppástusat dálážis leat turismaguovddážiid johtilis stuorrun, stuorra ruvkedoaimma riegádeapmi, Gihttela ja Kolari gieldaguovddážiid stuorrun, Gilbbesjávrri rádjegávpegili stuorrun ja johtalusoktavuođaid buorráneapmi.
Eanagoddeláva guovddášfierpmi hábmejit Eanodaga, Gihttela, Kolari ja Muoná váldočoahkkebáikkit, Levi, Ylläsa ja Olosa turismaguovddážat sihke 18 dálonguovloguovddášgili ja guovddášdoaimmaid guovlu ja guovddášgilli -merkejumi ožžon Gilbbesjávri. Guovlostruktuvrra stuorámus nuppástusat dálážis leat turismaguovddážiid johtilis stuorrun, stuorra ruvkedoaimma riegádeapmi, Gihttela ja Kolari gielddaguovddážiid stuorrun, Gilbbesjávrri rádjegávpegili stuorrun ja johtalusoktavuođaid buorráneapmi.
    • «gieldaguovddážiid» ➞ [typo]
      • «gielddaguovddážiid»
Suoma stuorámus turismačohkiidanguovlu Levi-Ylläs-Olos-Bállas-Heahttá lea merkejuvvon lávvii turismma oktilaš geasuhusguovlun, turismma ja virkkosmahttindoaimma ovddideami čuozáhatguovlun, ja ulbmilin lea lasihit ainge dálážis ovttasdoaimma. Stuorra turismaguovddážat oktan lagasguovlluiguin hábmejit riikkadásisge erenoamáš mearkkašahtti ovddidanavádaga, man váikkuhus vuhtto guovlogielddas ja oppa eanagottis. Suoma stuorámus turismačohkiidanguovlu Levi-Ylläs-Olos-Bállas-Heahttá lea merkejuvvon lávvii turismma oktilaš geasuhusguovlun, turismma ja virkkosmahttindoaimma ovddideami čuozáhatguovlun, ja ulbmilin lea lasihit ainge dálážis ovttasdoaimma. Stuorra turismaguovddážat oktan lagasguovlluiguin hábmejit riikkadásisge erenoamáš mearkkašahtti ovddidanavádaga, man váikkuhus vuhtto guovllugielddas ja oppa eanagottis. 1 No errors found
Lávas čujuhuvvon suodjalanguovllut leat dálá dili mielde. Daid olggobeallai báhcci dálonguovloguovllut leat vuosttažettiin dakkárat, main barget eanaš eana- ja vuovdedoaluin, ja Eanodaga davviosiin fas luondduealáhusaiguin ja boazodoaluin. Vuovdebargojoavkku barggu boađusin Levi ja Ylläsa turismaguovddážiid lahkosiidda leat čujuhuvvon virkkosmahttinguovlluid lassin eana- ja vuovdedoalu várás oaivvilduvvon guovllut, main olgolihkadeapmi galgá sierra stivrejuvvon, ja Muoná davágeahčai álbmotmeahci báldii fas lea čujuhuvvon vuovdedoalu, turismma ja boazodoalu várás oaivvilduvvon guovlu. Lávas čujuhuvvon suodjalanguovllut leat dálá dili mielde. Daid olggobeallai báhcci dálonguovlluguovllut leat vuosttažettiin dakkárat, main barget eanaš eana- ja vuovdedoaluin, ja Eanodaga davviosiin fas luondduealáhusaiguin ja boazodoaluin. Vuovdebargojoavkku barggu boađusin Levi ja Ylläsa turismaguovddážiid lahkosiidda leat čujuhuvvon virkkosmahttinguovlluid lassin eana- ja vuovdedoalu várás oaivvilduvvon guovllut, main olgolihkadeapmi galgá sierra stivrejuvvon, ja Muoná davágeahčai álbmotmeahci báldii fas lea čujuhuvvon vuovdedoalu, turismma ja boazodoalu várás oaivvilduvvon guovlu. 1 No errors found
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit Suurikuusikko, Hannukainena, Rautuvaara, Taporova, Kalkkikangasa ja Mannakorpi ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Palosaajos Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čujuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat. Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit Suurikuusikko, Hannukainena, Rautuvaara, Taporova, Kalkkikangasa ja Mannakorpi ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Palosaajos Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čujuhuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit Suurikuusikko, Hannukainena, Rautuvaara, Taporova, Kalkkikangasa ja Mannakorpi ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Palosaajos Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čujuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit 😱, Hannukainena, Rautavaara, 😱, 😱 ja 😱 ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Palomaagos Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «Suurikuusikko» ➞ [typo]
      • «Rautuvaara» ➞ [typo]
        • «Rautavaara»
      • «Taporova» ➞ [typo]
        • «Kalkkikangasa» ➞ [typo]
          • «Mannakorpi» ➞ [typo]
            • «Palosaajos» ➞ [typo]
              • «Palomaagos»
              • «Palosagos»
            • «čujuvvon» ➞ [typo]
              • «čuvvon»
              • «njuvvon»
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit , Hannukainena, Rautavaara, , ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Palomaagos Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje 😱 Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «gávdnojit ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gávdnojit,»
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
    • «ja  ruvkeguovllut» ➞ [double-space-before]
      • «ja ruvkeguovllut»
    • «Palomaagos» ➞ [typo]
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , , ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
    • «ja» ➞ [double-space-before]
      • «, ja»
    • «dahje  Ruŧŧii» ➞ [double-space-before]
      • «dahje Ruŧŧii»
      • «Dahje Ruŧŧii»
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,, , , ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,, , , ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «, ,  ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,  ,»
    • «, ,  ,» ➞ [double-space-before]
      • «, , ,»
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,ja,, ,ja,, ,ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,ja,, , ,ja,,ja ruvkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «,,  ,ja» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,  ,ja»
    • «,,  ,ja» ➞ [double-space-before]
      • «,,  , ,ja»
    • «,,  ,ja» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «,,ja»
      • «,, ,ja»
      • «,, ja»
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,, , ,, , ,jajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,, , ,, , , jajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «, ,  ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,  ,»
    • «, ,  ,» ➞ [double-space-before]
      • «, , ,»
      • «, ,»
    • «, ,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,  , jajavkeguovllut»
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,,, ,,, ,jajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,,,,, , ,jajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «,,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,  ,»
    • «,,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «,,»
      • «,, ,»
      • «,, jajavkeguovllutjajavkeguovllut»
    • «,,  ,» ➞ [double-space-before]
      • «,,  , ,»
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,, , ,, , ,ajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,, , ,, , , ajavkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «, ,  ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,  ,»
    • «, ,  ,» ➞ [double-space-before]
      • «, , ,»
      • «, ,»
    • «, ,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,  , ajavkeguovllutjajavkeguovllut»
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,,, ,,, ,ajavkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,,,,, , ,ajavkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «,,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,  ,»
    • «,,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «,,»
      • «,, ,»
      • «,, ajavkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut»
    • «,,  ,» ➞ [double-space-before]
      • «,,  , ,»
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara, , ,, , ,, , ,javkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
Ruvkedoaibma ja -industriija dagahit máŋggaid merkejumiid eanagoddelávvii. Lávas gávdnojit, Hannukainena, Rautavaara,, ,, , ,, , , javkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllutjavkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut sihke čuozáhatmerkejumiin Äkäsjokinjálmmi industriijaguovlu. Ruvkedoaimma ovddideami várás leat čujuhuvvon geaidnooktavuođat Äkäsjokinjálmmis dahje Ruŧŧii sihke ruovdegeainnu joatkin Hannukainena guvlui ja molssaektosaš ruovdegeaidnogeassimat Ruŧŧii. Turismma doarjun dihte Kolari ruovdegeaidnu árvaluvvo jotkojuvvot Ylläsii. Eanagoddelávvaevttohusas árvaluvvojit muhtun almmolaš geaidnooktavuođat, mat galget ráhkaduvvot dahje mealgat buoriduvvot. Ovddidanprinsihppamerkejumiin lea merkejuvvon gaska Njunnás-Lismá, man geaidno-/mohtorgielkájohtalusa ovddideapmi galgá čielggaduvvot. Lávas gávdnojit maiddái deháleamos guvllolaš olgolihkadanjohtolagat ja mohtorgielkájohtolagat. Lávvii leat merkejuvvon divrras buolžaguovllut dahje eará geologalaš čohkiideamit ja dasa lassin leat čuvvon bieggafápmui heivvolaš duottar- ja várreguovllut. Maiddái galbmateknologiija testen ja dutkan lea dakkár doaibmasuorgi, mii ovdána dađistaga, ja dasa leat várrejuvvon guovllut Gihttelis, Muonás ja Eanodagas. Uhcimustá guvllolaččat divrras kulturbirrasat leat merkejuvvon lávvii riikkadási logahallamiid ja Lappi kulturbirrasat oahpisin -fitnu vuođul. Sámekultuvra lea ožžon iežas sierramerkejumiid. Lávas ovdanbuktojuvvo maiddái sámiid ruovttuguovlu ja dasa guoskevaš dálá láhkaásaheami birra dieđiheaddji mearrádusat.
    • «, ,  ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,  ,»
    • «, ,  ,» ➞ [double-space-before]
      • «, , ,»
      • «, ,»
    • «, ,  ,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,  , javkeguovllutjajavkeguovllutajavkeguovllutjajavkeguovllut»
Lávlun buorida geahpes-áhppi Lávlun buorida geahpesáhpi 1 No errors found
Son oaivvilda leat buorre lávlut, danne go lávlun buorida geahpes-áhppi . Danne son lávluge koaras, lohká Hjalmar Strømeng, ja somá maid lea. Son oaivvilda leat buorre lávlut, danne go lávlun buorida geahpesáhpi . Danne son lávluge koaras, lohká Hjalmar Strømeng, ja somá maid lea. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son oaivvilda leat buorre lávlut, danne go lávlun buorida geahpes-áhppi . Danne son lávluge koaras, lohká Hjalmar Strømeng, ja somá maid lea.
Son oaivvilda leat buorre lávlut, danne go lávlun buorida geahpes-áhppi. Danne son lávluge koaras, lohká Hjalmar Strømeng, ja somá maid lea.
    • «geahpes-áhppi .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «geahpes-áhppi.»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu Skádjil-koaras, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahpáidis . Áinnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmos geahpáide kapasitehtta . Iige dušše dan, koaras gávdná maid usttibiid , ja somá lea maid lávlut. Buorida geahpesáhpi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu Skádjil-koaras, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahppáidis . Oainnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmoš geahppáide kapasitehta . Iige dušše dan, koaras gávdná maid ustibiid , ja somá lea maid lávlut. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu Skádjil-koaras, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahpáidis . Áinnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmos geahpáide kapasitehtta . Iige dušše dan, koaras gávdná maid usttibiid , ja somá lea maid lávlut.
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu 😱, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahpáidis geahpáidis. Oainnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmoš geahppáid kapasitehta kapasitehtta. Iige dušše dan, koaras gávdná maid usttibiid ustibiin, ja somá lea maid lávlut.
    • «Skádjil-koaras» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «geahpáidis.»
      • «Áinnat» ➞ [typo]
        • «Oainnat»
      • «olmmos» ➞ [typo]
        • «olmmoš»
      • «geahpáide» ➞ [typo]
        • «geahppáid»
        • «geahppáde»
      • «kapasitehtta» ➞ [typo]
        • «kapasitehta»
        • «kapasiteahtta»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «kapasitehtta.»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «ustibiin,»
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu , iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahpáidis geahpáidis. Oainnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmoš geahppáid kapasitehta kapasitehtta. Iige dušše dan, koaras gávdná maid usttibiid ustibiin, ja somá lea maid lávlut.
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahppáidis geahppáidmis. Oainnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmoš geahppáid kapasitehta kapasitehta. Iige dušše dan, koaras gávdná maid ustibiid ustibiin, ja somá lea maid lávlut.
    • «lávlu ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lávlu,»
    • «geahpáidis» ➞ [typo]
      • «geahppáidis»
      • «geahppáidmis»
      • «geahppáidgis»
    • «geahpáidis» ➞ [typo]
      • «geahppáidmis»
      • «geahppáidgis»
    • «kapasitehtta» ➞ [typo]
      • «kapasitehta»
      • «kapasiteahtta»
    • «usttibiid» ➞ [typo]
      • «ustibiid»
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahppáidis geahppáidmis. Oainnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmoš geahppáid kapasitehta kapasitehta. Iige dušše dan, koaras gávdná maid ustibiid ustibiin, ja somá lea maid lávlut.
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahppáidis 😱. Oainnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmoš geahppáid kapasitehta kapasitehta. Iige dušše dan, koaras gávdná maid ustibiid ustibiin, ja somá lea maid lávlut.
    • «geahppáidmis» ➞ [typo]
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahppáidis . Oainnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmoš geahppáid kapasitehta kapasitehta. Iige dušše dan, koaras gávdná maid ustibiid ustibiin, ja somá lea maid lávlut.
Buorida geahpes-áhppi go lávlu Hjalmar Strømeng lávlu, iežas lohká dáinna vugiin buoridit geahppáidis. Oainnat go lávlu dahje juoigá, de hárjehallá olmmoš geahppáid kapasitehta kapasitehta. Iige dušše dan, koaras gávdná maid ustibiid ustibiin, ja somá lea maid lávlut.
    • «geahppáidis .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «geahppáidis.»
Somá lávlut máŋggajitnii Somá lávlut máŋggajitnii 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Somá lávlut máŋggajitnii
Somá lávlut fáŋggajitnii
    • «máŋggajitnii» ➞ [typo]
      • «fáŋggajitnii»
      • «fáŋggabitnii»
      • «fáŋggačitnii»
      • «mágajitnii»
      • «árggajitnii»
      • «álggajitnii»
      • «áiggajitnii»
      • «ággajitnii»
      • «válggajitnii»
      • «táŋgajitnii»
Karen Marie Strømeng lávlu maid koaras. Karen Marie Strømeng lávlu maid koaras. 1 No errors found
Karen Marie Strømeng lohká ges somá lávlut koaras danne go lea oalle hástalus oahppat lávlut máŋggajitnii. Iežas muitala lávlut koaras "alt"-jiena. Son liiko dasa, ja dovdá dán jiena leat alccesii buoremussan. Karen Marie Strømeng lohká ges somá lávlut koaras danne go lea oalle hástalus oahppat lávlut máŋggajitnii. Iežas muitala lávlut koaras "alt"-jiena. Son liiko dasa, ja dovdá dán jiena leat alccesis buoremussan. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Karen Marie Strømeng lohká ges somá lávlut koaras danne go lea oalle hástalus oahppat lávlut máŋggajitnii. Iežas muitala lávlut koaras "alt"-jiena. Son liiko dasa, ja dovdá dán jiena leat alccesii buoremussan.
Karen Marie Strømeng lohká ges somá lávlut koaras danne go lea oalle hástalus oahppat lávlut fáŋggajitnii. Iežas muitala lávlut koaras "álo"-jiena. Son liiko dasa, ja dovdá dán jiena leat 😱 buoremussan.
    • «máŋggajitnii» ➞ [typo]
      • «fáŋggajitnii»
      • «fáŋggabitnii»
      • «fáŋggačitnii»
      • «mágajitnii»
      • «árggajitnii»
      • «álggajitnii»
      • «áiggajitnii»
      • «ággajitnii»
      • «válggajitnii»
      • «táŋgajitnii»
    • «alt» ➞ [typo]
      • «álo»
    • «alccesii» ➞ [typo]
Karen Marie Strømeng lohká ges somá lávlut koaras danne go lea oalle hástalus oahppat lávlut fáŋggajitnii. Iežas muitala lávlut koaras "álo"-jiena. Son liiko dasa, ja dovdá dán jiena leat buoremussan.
Karen Marie Strømeng lohká ges somá lávlut koaras danne go lea oalle hástalus oahppat lávlut fáŋggajitnii. Iežas muitala lávlut koaras "álo"-jiena. Son liiko dasa, ja dovdá dán jiena leat buoremussan.
    • «leat  buoremussan» ➞ [double-space-before]
      • «leat buoremussan»
Lillian Kemi muitala iežas lávlun koaras juo badjel 50 jagi. Dása son gal liiko, ja iežas muitala lávlut "soprána"-jiena. Sutnje leage dat lunddoleamos. Soai lávluga koaras danne go lea somá, seammás diehtalasat hárjehallaba soaige seamma go Hjalmar Strømeng geahpes-áhppi , dahjege geahpeskapasitehta. Lillian Kemi muitala iežas lávlun koaras juo badjel 50 jagi. Dása son gal liiko, ja iežas muitala lávlut "soprána"-jiena. Sutnje leage dat lunddoleamos. Soai lávluba koaras danne go lea somá, seammás diehttalasat hárjehallaba soaige seamma go Hjalmar Strømeng geahpesáhpi , dahjege geahpeskapasitehta. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lillian Kemi muitala iežas lávlun koaras juo badjel 50 jagi. Dása son gal liiko, ja iežas muitala lávlut "soprána"-jiena. Sutnje leage dat lunddoleamos. Soai lávluga koaras danne go lea somá, seammás diehtalasat hárjehallaba soaige seamma go Hjalmar Strømeng geahpes-áhppi , dahjege geahpeskapasitehta.
Lillian Kemi muitala iežas lávlun koaras juo badjel 50 jagi. Dása son gal liiko, ja iežas muitala lávlut "sopráno"-jiena. Sutnje leage dat lunddoleamos. Soai lávlaga koaras danne go lea somá, seammás diehttalasat hárjehallaba soaige seamma go Hjalmar Strømeng geahpes-áhppi, dahjege geahpeskapasitehta.
    • «soprána» ➞ [typo]
      • «sopráno»
      • «poprana»
      • «korána»
      • «safrána»
      • «sopránot»
      • «soprános»
      • «sopránon»
      • «sopránoi»
    • «lávluga» ➞ [typo]
      • «lávlaga»
      • «lávluma»
      • «lávllugo»
    • «diehtalasat» ➞ [typo]
      • «diehttalasat»
    • «geahpes-áhppi ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «geahpes-áhppi,»
Dáhtošii koarii eanet lávluid Skádjil-koara láidesteaddji Maria Sakalovski dáhtošii ges eanebuid searvat lávlut koaras, danne go koarra galggašii gullot buorebut go lávlot. Mađi eanet lávlut, dađi buoret jieta , lohká son. Dáhtošii korrii eanet lávluid Skádjil-koara láidesteaddji Maria Sakalovski dáhtošii ges eanebuid searvat lávlut koaras, danne go koarra galggašii gullot buorebut go lávlot. Mađi eanet lávlut, dađi buoret jietna , lohká son. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dáhtošii koarii eanet lávluid Skádjil-koara láidesteaddji Maria Sakalovski dáhtošii ges eanebuid searvat lávlut koaras, danne go koarra galggašii gullot buorebut go lávlot. Mađi eanet lávlut, dađi buoret jieta , lohká son.
Dáhtošii korii eanet lávluid 😱 láidesteaddji Maria 😱 dáhtošii ges eanebuid searvat lávlut koaras, danne go koarra galggašii gullot buorebut go lávlot. Mađi eanet lávlut, dađi buoret jieta jietna, lohká son.
    • «koarii» ➞ [typo]
      • «korii»
      • «korrii»
      • «boaris»
      • «goasii»
      • «koara»
      • «kroárii»
      • «oarji»
    • «Skádjil-koara» ➞ [typo]
      • «Sakalovski» ➞ [typo]
        • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «jietna,»
Dáhtošii korii eanet lávluid láidesteaddji Maria dáhtošii ges eanebuid searvat lávlut koaras, danne go koarra galggašii gullot buorebut go lávlot. Mađi eanet lávlut, dađi buoret jieta jietna, lohká son.
Dáhtošii korii eanet lávluid láidesteaddji Maria dáhtošii ges eanebuid searvat lávlut koaras, danne go koarra galggašii gullot buorebut go lávlot. Mađi eanet lávlut, dađi buoret jiena jietna, lohká son.
    • «lávluid  láidesteaddji» ➞ [double-space-before]
      • «lávluid láidesteaddji»
    • «Maria  dáhtošii» ➞ [double-space-before]
      • «Maria dáhtošii»
    • «jieta» ➞ [typo]
      • «jiena»
      • «jeara»
      • «jieŋa»
      • «heata»
Sámediggi ON dálkkádatčoahkkimis Sámediggi ON dálkkádatčoahkkimis 1 No errors found
Dálkkádatčohkkin dollojuvvo Qatara Dohas. Dálkkádatčohkkin dollojuvvo Qatara Dohas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dálkkádatčohkkin dollojuvvo Qatara Dohas.
Dálkkádatčohkkin dollojuvvo Quatar Dohas.
    • «Qatara» ➞ [typo]
      • «Quatar»
      • «Quatara»
Sámediggi lea sajis ON dálkkádatčoahkkimis sihkkarastimin, ahte stáhtat vuhtiiváldet eamiálbmogiid go vigget čoavdit dálkkádat-hástalusaid. Sámediggi lea sajis ON dálkkádatčoahkkimis sihkkarastimin, ahte stáhtat vuhtiiváldet eamiálbmogiid go vigget čoavdit dálkkádat-hástalusaid. 1 No errors found
Dán vahkku leat máilmme birasministarat Dohas, Qataras, Ovttastuvvan Nášuvnnaid dálkkádat-čoahkkimis. Máilmme stáhtat galggašedje golmma jagi siste šiehtadallat globála geatnegahtti dálkkádatsoahpamuša. Sámediggi searvá čoahkkimii oassin Norgga delegašuvnnas, ja politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara dadjá dehálažžan, ahte sii gozihit sámiid - ja eamiálbmogiid beliid. Dán vahkku leat máilmmi birasministarat Dohas, Qataras, Ovttastuvvan Našuvnnaid dálkkádat-čoahkkimis. Máilmmi stáhtat galggašedje golmma jagi siste šiehtadallat globála geatnegahtti dálkkádatsoahpamuša. Sámediggi searvá čoahkkimii oassin Norgga delegašuvnnas, ja politihkalaš ráđđeaddi Johan Vasara dadjá dehálažžan, ahte sii gozihit sámiid - ja eamiálbmogiid beliid. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dán vahkku leat máilmme birasministarat Dohas, Qataras, OvttastuvvanQataras, Ovttastuvvan Nášuvnnaid dálkkádat-čoahkkimis. Máilmme stáhtat galggašedje golmma jagi siste šiehtadallat globála geatnegahtti dálkkádatsoahpamuša. Sámediggi searvá čoahkkimii oassin Norgga delegašuvnnas, ja politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara dadjá dehálažžan, ahte sii gozihit sámiid - ja eamiálbmogiid beliid.
Dán vahkku leat máilmmi birasministarat Dohas, Quataras, OvttastuvvanQataras, Ovttastuvvan Našuvnnaid dálkkádat-čoahkkimis. Máilmmi stáhtat galggašedje golmma jagi siste šiehtadallat globála geatnegahtti dálkkádatsoahpamuša. Sámediggi searvá čoahkkimii oassin Norgga delegašuvnnas, ja politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara dadjá dehálažžan, ahte sii gozihit sámiid - ja eamiálbmogiid beliid.
    • «máilmme» ➞ [typo]
      • «máilmmi»
    • «Qataras,  Ovttastuvvan» ➞ [typo]
      • «Quataras,  Ovttastuvvan»
    • «Qataras,  Ovttastuvvan» ➞ [double-space-before]
      • «Qataras, Ovttastuvvan»
    • «Nášuvnnaid» ➞ [typo]
      • «Našuvnnaid»
    • «Máilmme» ➞ [typo]
      • «Máilmmi»
    • «.  Sámediggi» ➞ [double-space-before]
      • «. Sámediggi»
Dán vahkku leat máilmmi birasministarat Dohas, Quataras, OvttastuvvanNašuvnnaid, OvttastuvvanNašuvnnaid dálkkádat-čoahkkimis. Máilmmi stáhtat galggašedje golmma jagi siste šiehtadallat globála geatnegahtti dálkkádatsoahpamuša. Sámediggi searvá čoahkkimii oassin Norgga delegašuvnnas, ja politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara dadjá dehálažžan, ahte sii gozihit sámiid - ja eamiálbmogiid beliid.
Dán vahkku leat máilmmi birasministarat Dohas, Quataras, OvttastuvvanNašuvnnaid😱 dálkkádat-čoahkkimis. Máilmmi stáhtat galggašedje golmma jagi siste šiehtadallat globála geatnegahtti dálkkádatsoahpamuša. Sámediggi searvá čoahkkimii oassin Norgga delegašuvnnas, ja politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara dadjá dehálažžan, ahte sii gozihit sámiid - ja eamiálbmogiid beliid.
    • «,  OvttastuvvanNašuvnnaid» ➞ [double-space-before]
      • «, OvttastuvvanNašuvnnaid»
    • «,  OvttastuvvanNašuvnnaid» ➞ [typo]
Dán vahkku leat máilmmi birasministarat Dohas, Quataras, OvttastuvvanNašuvnnaidilmmi stáhtat galggašedje golmma jagi siste šiehtadallat globála geatnegahtti dálkkádatsoahpamuša. Sámediggi searvá čoahkkimii oassin Norgga delegašuvnnas, ja politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara dadjá dehálažžan, ahte sii gozihit sámiid - ja eamiálbmogiid beliid.
Dán vahkku leat máilmmi birasministarat Dohas, Quataras, ovttastuvvannašuvnnaidilmmi stáhtat galggašedje golmma jagi siste šiehtadallat globála geatnegahtti dálkkádatsoahpamuša. Sámediggi searvá čoahkkimii oassin Norgga delegašuvnnas, ja politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara dadjá dehálažžan, ahte sii gozihit sámiid - ja eamiálbmogiid beliid.
    • «OvttastuvvanNašuvnnaidilmmi» ➞ [typo]
      • «ovttastuvvannašuvnnaidilmmi»
- Erenoamážit go lea sáhka das, mo galggašii ođđa ja ng. ruoná energiija ávkkástallat, dego bieggamilluid ja čáhce-energiija hukset, de lea dehálaš. Ahte sámediggi lea mielde stáhta delegašuvnnas ja gozihit dáid áššiid álgoálbmogiid čalmmiin. - Erenoamážit go lea sáhka das, mo galggašii ođđa ja ng. ruoná energiija ávkkástallat, dego bieggamilluid ja čáhce-energiija hukset, de lea dehálaš. Ahte sámediggi lea mielde stáhta delegašuvnnas ja gozihit dáid áššiid álgoálbmogiid čalmmiin. 1 No errors found
Sámedikki ráđđeaddi Johan Vasara čuovvu čoahkkima. Sámedikki ráđđeaddi Johan Vasara čuovvu čoahkkima. 1 No errors found
Go máilmme stáhtat ovttasráđiid galget šiehtadallat doaibmabijuin, mo bissehit máilmme liegganeami, de fertejit maid guldalit eamiálbmogiid, go doaimmat - vaikke vel dat livčče biras seastevačča ge- dávjá čuhcet sidjiide, dadjá sámedikki politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara. Go máilmmi stáhtat ovttasráđiid galget šiehtadallat doaibmabijuin, mo bissehit máilmmi liegganeami, de fertejit maid guldalit eamiálbmogiid, go doaimmat - vaikke vel dat livčče biras seastevaččat ge- dávjá čuhcet sidjiide, dadjá sámedikki politihkalaš ráđđeaddi Johan Vasara. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Go máilmme stáhtat ovttasráđiid galget šiehtadallat doaibmabijuin, mo bissehit máilmme liegganeami, de fertejit maid guldalit eamiálbmogiid, go doaimmat - vaikke vel dat livčče biras seastevačča ge- dávjá čuhcet sidjiide, dadjá sámedikki politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara.
Go máilmmi stáhtat ovttasráđiid galget šiehtadallat doaibmabijuin, mo bissehit máilmmi liegganeami, de fertejit maid guldalit eamiálbmogiid, go doaimmat - vaikke vel dat livčče biras 😱 ge- dávjá čuhcet sidjiide, dadjá sámedikki politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara.
    • «máilmme» ➞ [typo]
      • «máilmmi»
    • «máilmme» ➞ [typo]
      • «máilmmi»
    • «seastevačča» ➞ [syn-aččat]
Go máilmmi stáhtat ovttasráđiid galget šiehtadallat doaibmabijuin, mo bissehit máilmmi liegganeami, de fertejit maid guldalit eamiálbmogiid, go doaimmat - vaikke vel dat livčče biras ge- dávjá čuhcet sidjiide, dadjá sámedikki politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara.
Go máilmmi stáhtat ovttasráđiid galget šiehtadallat doaibmabijuin, mo bissehit máilmmi liegganeami, de fertejit maid guldalit eamiálbmogiid, go doaimmat - vaikke vel dat livčče biras ge- dávjá čuhcet sidjiide, dadjá sámedikki politihkakálaš ráđđeaddi Johan Vasara.
    • «biras  ge» ➞ [double-space-before]
      • «biras ge»
Geahpedit CO2 luoitima Fáddán ON-čoahkkimis, mii dál lágiduvvo Qataras lea earet eará, mo bissehit vuovdečuollamiid ja mo ođasmahttet Kyoto-protokolla, mii geatnegahttá riikkaid geahpedit CO2-luoitima. Geahpedit CO2 luoitima Fáddán ON-čoahkkimis, mii dál lágiduvvo Qataras lea earet eará, mo bissehit vuovdečuollamiid ja mo ođasmahttet Kyoto-protokolla, mii geatnegahttá riikkaid geahpedit CO2-luoitima. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Geahpedit CO2 luoitima Fáddán ON-čoahkkimis, mii dál lágiduvvo Qataras lea earet eará, mo bissehit vuovdečuollamiid ja mo ođasmahttet Kyoto-protokolla, mii geatnegahttá riikkaid geahpedit CO2-luoitima.
Geahpedit CO2 luoitima Fáddán ON-čoahkkimis, mii dál lágiduvvo Quataras lea earret eará, mo bissehit vuovdečuollamiid ja mo ođasmahttet Kyoto-protokolla, mii geatnegahttá riikkaid geahpedit CO2-luoitima.
    • «Qataras» ➞ [typo]
      • «Quataras»
    • «earet eará» ➞ [typo]
      • «earret eará»
Čoahkkimis leat badjel 17.000 delegáhta, ja sullii 50 eamiálbmot-áirasa. Sámedikkis lea ovddasvástádus muittuhit stáhtaid, ahte dálkkádat-rievdan garrasit čuohcá álbmogiidda mat ellet láhka luonddu . Čoahkkimis leat badjel 17.000 delegáhta, ja sullii 50 eamiálbmot-áirasa. Sámedikkis lea ovddasvástádus muittuhit stáhtaide, ahte dálkkádat-rievdan garrasit čuohcá álbmogiidda mat ellet lahka luonddu . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čoahkkimis leat badjel 17.000 delegáhta, ja sullii 50 eamiálbmot-áirasa. Sámedikkis lea ovddasvástádus muittuhit stáhtaid, ahte dálkkádat-rievdan garrasit čuohcá álbmogiidda mat ellet láhka luonddu .
Čoahkkimis leat badjel 17.000 delegáhta, ja sullii 50 eamiálbmot-áirasa. Sámedikkis lea ovddasvástádus muittuhit stáhtaid, ahte dálkkádat-rievdan garrasit čuohcá álbmogiidda mat ellet láhka luonddu.
    • «luonddu .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «luonddu.»
Ođasmuvvi energiija ii leat álo dat buoremus álgoálbmogiidda. Ođasmuvvi energiija ii leat álo dat buoremus álgoálbmogiidda. 1 No errors found
- Muhto dat váldohástalus lea várra dat, ahte oaččut dán systemii sisa dan álgoálbmot oainnu ja ipmárdusa birasáššiin, dadjá Vasara. - Muhto dat váldohástalus lea várra dat, ahte oažžut dán systemii sisa dan álgoálbmotoainnu ja ipmárdusa birasáššiin, dadjá Vasara. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Muhto dat váldohástalus lea várra dat, ahte oaččut dán systemii sisa dan álgoálbmot oainnu ja ipmárdusa birasáššiin, dadjá Vasara.
- Muhto dat váldohástalus lea várra dat, ahte oaččut dán systemii sisa dan álgoálbmotoainnu ja ipmárdusa birasáššiin, dadjá Vasara.
    • «álgoálbmot oainnu» ➞ [msyn-compound]
      • «álgoálbmotoainnu»
Sámeráđi birasossodaga jođiheaddji Gunn Britt Retter, dadjá hástalussan čalmmustahttit eamiálbmotperspektiivva čoahkkimiin gos stáhtat deaivvadit. Mađi váddásut fáddá, dađi unnit gullojit minoritehtajienat . Sin strategiija leamaš čuollat eamiálbmot-beliid Árktalaš ráđi bokte ja maid dutkama vuođul váikkuhit. Sámeráđi birasossodaga jođiheaddji Gunn Britt Retter, dadjá hástalussan čalmmustahttit eamiálbmotperspektiivva čoahkkimiin gos stáhtat deaivvadit. Mađi váddásut fáddá, dađi unnibut gullojit minoritehtajienat . Sin strategiija leamaš čuollat eamiálbmot-beliid Árktalaš ráđi bokte ja maid dutkama vuođul váikkuhit. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámeráđi birasossodaga jođiheaddji Gunn Britt Retter, dadjá hástalussan čalmmustahttit eamiálbmotperspektiivva čoahkkimiin gos stáhtat deaivvadit. Mađi váddásut fáddá, dađi unnit gullojit minoritehtajienat . Sin strategiija leamaš čuollat eamiálbmot-beliid Árktalaš ráđi bokte ja maid dutkama vuođul váikkuhit.
Sámeráđi birasossodaga jođiheaddji Gunn Britt Retter, dadjá hástalussan čalmmustahttit eamiálbmotperspektiivva čoahkkimiin gos stáhtat deaivvadit. Mađi váddásut fáddá, dađi unnit gullojit minoritehtajienat. Sin strategiija leamaš čuollat eamiálbmot-beliid Árktalaš ráđi bokte ja maid dutkama vuođul váikkuhit.
    • «minoritehtajienat .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «minoritehtajienat.»
- Árktalaš ráđđi čohkke dutkamušaid iežaset guovlluid birra. Jus mii nannet máhttu ja diđolašvuođa dáid birra dutkamušaid bokte, de lea álgoálbmogiidda álkit ákkastallat áigumušaid ja politihka, muitala Retter. - Árktalaš ráđđi čohkke dutkamušaid iežaset guovlluid birra. Jus mii nannet máhtu ja diđolašvuođa dáid birra dutkamušaid bokte, de lea álgoálbmogiidda álkit ákkastallat áigumušaid ja politihka, muitala Retter. 1 No errors found
– Áiggun oahppat sámegiela – Áiggun oahppat sámegiela 1 No errors found
Bargiidbellodaga Sámediggepresideantta evttohas áigu oahppat sámegiela vuoi gulahallá olbmuiguin, muhto ii dáhtu sámegilli gal searvat digáštallamiidda . Bargiidbellodaga Sámediggepresideantaevttohas áigu oahppat sámegiela vuoi gulahallá olbmuiguin, muhto ii dáhto sámegilli gal searvat digaštallamiidda . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bargiidbellodaga Sámediggepresideantta evttohas áigu oahppat sámegiela vuoi gulahallá olbmuiguin, muhto ii dáhtu sámegilli gal searvat digáštallamiidda .
Bargiidbellodaga Sámediggepresideantta evttohas áigu oahppat sámegiela vai gulahallá olbmuiguin, muhto ii dáhtu sámegillii gal searvat digaštallamiidda digáštallamiidda.
    • «vuoi» ➞ [typo]
      • «vai»
    • «sámegilli» ➞ [typo]
      • «sámegillii»
    • «digáštallamiidda» ➞ [typo]
      • «digaštallamiidda»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «digáštallamiidda.»
Bargiidbellodaga Sámediggepresideantta evttohas áigu oahppat sámegiela vai gulahallá olbmuiguin, muhto ii dáhtu sámegillii gal searvat digaštallamiidda digáštallamiidda.
Bargiidbellodaga Sámediggepresideantta evttohas áigu oahppat sámegiela vai gulahallá olbmuiguin, muhto ii dáhtu sámegillii gal searvat digaštallamiidda digaštallamiidda.
    • «digáštallamiidda» ➞ [typo]
      • «digaštallamiidda»
Son lea Bargiidbellodaga vuosttaš nissonolmmoš sámediggepresideanta evttohassan , ii sámás ja vuosttaš presideanttaevttohas olggobeale Finnmárkku. Mannan lávvardaga váljjejuvvui Sámediggeráđđi Vibeke Larsen Bargiidbellodaga sámediggepresideantta evttohassan . Son lea Bargiidbellodaga vuosttaš nissonolmmoš sámediggepresideantaevttohassan , ii sámás ja vuosttaš presideantaevttohas olggobeale Finnmárkku. Mannan lávvardaga válljejuvvui Sámediggeráđi Vibeke Larsen Bargiidbellodaga sámediggepresideantaevttohassan . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son lea Bargiidbellodaga vuosttaš nissonolmmoš sámediggepresideanta evttohassan , ii sámás ja vuosttaš presideanttaevttohas olggobeale Finnmárkku. Mannan lávvardaga váljjejuvvui Sámediggeráđđi Vibeke Larsen Bargiidbellodaga sámediggepresideantta evttohassan .
Son lea Bargiidbellodaga vuosttaš nissonolmmoš sámediggepresideanta evttohassan, ii sámás ja vuosttaš presideanttaevttohas olggobeale Finnmárkku. Mannan lávvardaga 😱 Sámediggeráđđi Vibeke Larsen Bargiidbellodaga sámediggepresideantta evttohassan.
    • « evttohassan ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • « evttohassan,»
    • «váljjejuvvui» ➞ [typo]
      • «evttohassan .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «evttohassan.»
Son lea Bargiidbellodaga vuosttaš nissonolmmoš sámediggepresideanta evttohassan, ii sámás ja vuosttaš presideanttaevttohas olggobeale Finnmárkku. Mannan lávvardaga Sámediggeráđđi Vibeke Larsen Bargiidbellodaga sámediggepresideantta evttohassan.
Son lea Bargiidbellodaga vuosttaš nissonolmmoš sámediggepresideanta evttohassan, ii sámás ja vuosttaš presideanttaevttohas olggobeale Finnmárkku. Mannan lávvardaga Sámediggeráđđi Vibeke Larsen Bargiidbellodaga sámediggepresideantta evttohassan.
    • «lávvardaga  Sámediggeráđđi» ➞ [double-space-before]
      • «lávvardaga Sámediggeráđđi»
      • «Lávvardaga Sámediggeráđđi»
– Giella buktá hástalusaid, muhto mii leat váljjen ovttasbargat ja čohkket bellodaga ovdal Sámediggeválggaid boahtte jagi, lohká Ávjovári Kåre Olli (Bb), gii muittuha ahte várrepresideanttaevttohas Johan Vasara sámásta. – Giella buktá hástalusaid, muhto mii leat válljen ovttasbargat ja čohkket bellodaga ovdal Sámediggeválggaid boahtte jagi, lohká Ávjovári Kåre Olli (Bb), gii muittuha ahte várrepresideantaevttohas Johan Vasara sámásta. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Giella buktá hástalusaid, muhto mii leat váljjen ovttasbargat ja čohkket bellodaga ovdal Sámediggeválggaid boahtte jagi, lohká Ávjovári Kåre Olli (Bb), gii muittuha ahte várrepresideanttaevttohas Johan Vasara sámásta.
– Giella buktá hástalusaid, muhto mii leat válljen ovttasbargat ja čohkket bellodaga ovdal Sámediggeválggaid boahtte jagi, lohká Ávjovári Kåre Olli (Bb), gii muittuha ahte várrepresideanttaevttohas Johan Vasara sámásta.
    • «váljjen» ➞ [typo]
      • «válljen»
Olli lohká Ávjováris válgaguovllus hálidan sámegielat presideantta ja lohká buorre go várrepresideantta hálddaša sámegiela . Olli lohká Ávjovári válgaguovllus háliidan sámegielat presideantta ja lohká buorre go várrepresideanta hálddaša sámegiela . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Olli lohká Ávjováris válgaguovllus hálidan sámegielat presideantta ja lohká buorre go várrepresideantta hálddaša sámegiela .
Olli lohká Ávjováris válgaguovllus háliidan sámegielat presideantta ja lohká buorre go várrepresideantta hálddaša sámegiela.
    • «hálidan» ➞ [typo]
      • «háliidan»
    • «sámegiela .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sámegiela.»
Lei movtta Vibeke Larsen valljejuvvui bargiidbellodaga presideantta evttohassan lavvardaga . Vaikko Larsen ii lean válgalávdegotti árvalus, de oaččui son 15 jiena 21 jienas. Lei movtta Vibeke Larsen válljejuvvui bargiidbellodaga presideantaevttohassan lávvardaga . Vaikko Larsen ii lean válgalávdegotti árvalus, de oaččui son 15 jiena 21 jienas. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lei movtta Vibeke Larsen valljejuvvui bargiidbellodaga presideantta evttohassan lavvardaga . Vaikko Larsen ii lean válgalávdegotti árvalus, de oaččui son 15 jiena 21 jienas.
Lei movtta Vibeke Larsen válljejuvvui bargiidbellodaga presideantta evttohassan lavvardaga lavvardaga. Vaikko Larsen ii lean válgalávdegotti árvalus, de oaččui son 15 jiena 21 jienas.
    • «valljejuvvui» ➞ [typo]
      • «válljejuvvui»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lavvardaga.»
Lei movtta Vibeke Larsen válljejuvvui bargiidbellodaga presideantta evttohassan lavvardaga lavvardaga. Vaikko Larsen ii lean válgalávdegotti árvalus, de oaččui son 15 jiena 21 jienas.
Lei movtta Vibeke Larsen válljejuvvui bargiidbellodaga presideantta evttohassan lávvardaga lávvardaga. Vaikko Larsen ii lean válgalávdegotti árvalus, de oaččui son 15 jiena 21 jienas.
    • «lavvardaga» ➞ [typo]
      • «lávvardaga»
      • «lávvordaga»
    • «lavvardaga» ➞ [typo]
      • «lávvardaga»
      • «lávvordaga»
Várrepresideanttan valljejuvvui Johan Vasara. Maŋŋá valljemiid lei Larsen hui movtta go bellodagas lea luohttámuš sutnje. Várrepresideantan válljejuvvui Johan Vasara. Maŋŋá válljemiid lei Larsen hui movtta go bellodagas lea luohttámuš sutnje. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Várrepresideanttan valljejuvvui Johan Vasara. Maŋŋá valljemiid lei Larsen hui movtta go bellodagas lea luohttámuš sutnje.
😱 válljejuvvui Johan Vasara. Maŋŋá válljemiin lei Larsen hui movtta go bellodagas lea luohttámuš sutnje.
    • «Várrepresideanttan» ➞ [typo]
      • «valljejuvvui» ➞ [typo]
        • «válljejuvvui»
      • «valljemiid» ➞ [typo]
        • «válljemiin»
– Vuollegašvuođa vuolggán dán doibmi ja lean hui giitevaš go dáhttut mu sámedikkepresideantta evttohassan , lohká Vibeke Larsen. – Vuollegašvuođain vuolggán dán doibmii ja lean hui giitevaš go dáhttot mu sámediggepresideantaevttohassan , lohká Vibeke Larsen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Vuollegašvuođa vuolggán dán doibmi ja lean hui giitevaš go dáhttut mu sámedikkepresideantta evttohassan , lohká Vibeke Larsen.
– Vuollegašvuođa vuolggán dán doibmii ja lean hui giitevaš go dáhttut mu sámediggepresideantta evttohassan, lohká Vibeke Larsen.
    • «doibmi» ➞ [typo]
      • «doibmii»
    • «sámedikkepresideantta» ➞ [typo]
      • «sámediggepresideantta»
    • «evttohassan ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «evttohassan,»
Oahppat sámegiela Go earát bellodagat leat buktán sámegielat presideanttaevttohasaid , lea Bargiidbellodagas dárogielat presideanttaevttohas . Oahppat sámegiela Go eará bellodagat leat buktán sámegielat presideantaevttohasaid , lea Bargiidbellodagas dárogielat presideantaevttohas . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oahppat sámegiela Go earát bellodagat leat buktán sámegielat presideanttaevttohasaid , lea Bargiidbellodagas dárogielat presideanttaevttohas .
Oahppat sámegiela Go earát bellodagat leat buktán sámegielat presideanttaevttohasaid, lea Bargiidbellodagas dárogielat presideanttaevttohas.
    • «presideanttaevttohasaid ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «presideanttaevttohasaid,»
    • «presideanttaevttohas .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «presideanttaevttohas.»
Dál áigu Larsen maid oahppat sámegiela, dan mađe goit ahte ádde maid olbmot hupmet. Dál áigu Larsen maid oahppat sámegiela, dan mađe goit ahte ádde maid olbmot hupmet. 1 No errors found
– In leat jurddašan digáštallamiidda mat sámegilli mannet, in álggus gal, lohká Larsen. – In leat jurddašan digaštallamiidda mat sámegilli mannet, in álggus gal, lohká Larsen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– In leat jurddašan digáštallamiidda mat sámegilli mannet, in álggus gal, lohká Larsen.
– In leat jurddašan digaštallamiidda mat sámegillii mannet, in álggus gal, lohká Larsen.
    • «digáštallamiidda» ➞ [typo]
      • «digaštallamiidda»
    • «sámegilli» ➞ [typo]
      • «sámegillii»
Veaháš hástalus – Čielggas ahte lea veaháš hehttehus jos sámediggepresideantta ii sáhte searvat digáštallamiidda go mannet sámegilli, lohká Kåre Olli. Veaháš hástalus – Čielggas ahte lea veaháš hehttehus jos sámediggepresideanta ii sáhte searvat digaštallamiidda go mannet sámegilli, lohká Kåre Olli. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Veaháš hástalus – Čielggas ahte lea veaháš hehttehus jos sámediggepresideantta ii sáhte searvat digáštallamiidda go mannet sámegilli, lohká Kåre Olli.
Veaháš hástalus – Čielggas ahte lea veaháš hehttehus jos sámediggepresideantta ii sáhte searvat digaštallamiidda go mannet sámegillii, lohká Kåre Olli.
    • «digáštallamiidda» ➞ [typo]
      • «digaštallamiidda»
    • «sámegilli» ➞ [typo]
      • «sámegillii»
Olli jáhkká gal bellodaga birget bures go jo várrepresideanttaevttohas hállá sámegiela, vaikko buktá muhtin hástalusaid. Olli jáhkká gal bellodaga birget bures go jo várrepresideantaevttohas hállá sámegiela, vaikko buktá muhtin hástalusaid. 1 No errors found
Sámi meahcceguovlluin ja suodjalanguovlluin leat dievva ovdahistorjjálaš olbmuid luottat Sámi meahcceguovlluin ja suodjalanguovlluin leat dievva ovdahistorjjálaš olbmuid luottat 1 No errors found
Geasi 2011 kulturárbebáikkiid kártejedje Eanodaga Gilbbesjávrris, Ohcejogas Geavu luonddumeahcis sihke Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmehciin. Inventeremiin gávdnojedje árabut dovdameahttun dološmuittut ja eará kulturárbečuozáhagat. Geasi 2011 kulturárbebáikkiid kártejedje Eanodaga Gilbbesjávrris, Ohcejogas Geavu luonddumeahcis sihke Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmehciin. Inventeremiin gávdnojedje árabut dovdameahttun dološmuittut ja eará kulturárbečuozáhagat. 1 No errors found
Davvi suodjalanguovllut áddejuvvojit dávjá measta guoskkakeahtes meahcceguovlun. Duohtavuohta lea nubbi, man geasi kártemat duođaštedje. Geavus leat dološ olbmuid doaimmaid luottat measta juohke sajis. Nu Geavujohkaleagis ja badjelis duoddaris maiddái gávdnojedje ássansajit geađgeáiggis gitta historjjálaš áiggi rádjai. Geđggiin leat čohkken seailluhanbáikkiid, biergoboraid várrevilttiid juvvii ja gottiid leat bivdán sattoeatnamiidda goivojuvvon čuđiid rokkiiguin. Davvi suodjalanguovllut áddejuvvojit dávjá measta guoskkakeahtes meahcceguovlun. Duohtavuohta lea nubbi, man geasi kártemat duođaštedje. Geavus leat dološ olbmuid doaimmaid luottat measta juohke sajis. Nu Geavujohkaleagis ja badjelis duoddaris maiddái gávdnojedje ássansajit geađgeáiggis gitta historjjálaš áiggi rádjai. Geđggiin leat čohkken seailluhanbáikkiid, biergoboraid várrevilttiid juvvii ja gottiid leat bivdán sáttoeatnamiidda goivojuvvon čuđiid rokkiiguin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Davvi suodjalanguovllut áddejuvvojit dávjá measta guoskkakeahtes meahcceguovlun. Duohtavuohta lea nubbi, man geasi kártemat duođaštedje. Geavus leat dološ olbmuid doaimmaid luottat measta juohke sajis. Nu Geavujohkaleagis ja badjelis duoddaris maiddái gávdnojedje ássansajit geađgeáiggis gitta historjjálaš áiggi rádjai. Geđggiin leat čohkken seailluhanbáikkiid, biergoboraid várrevilttiid juvvii ja gottiid leat bivdán sattoeatnamiidda goivojuvvon čuđiid rokkiiguin.
Davvi suodjalanguovllut áddejuvvojit dávjá measta guoskkakeahtes meahcceguovlun. Duohtavuohta lea nubbi, man geasi kártemat duođaštedje. Geavus leat dološ olbmuid doaimmaid luottat measta juohke sajis. Nu Beađujohkaleagis ja badjelis duoddaris maiddái gávdnojedje ássansajit geađgeáiggis gitta historjjálaš áiggi rádjai. Geđggiin leat čohkken seailluhanbáikkiid, biergoboraid várrevilttiid juvvii ja gottiid leat bivdán sáttoeatnamiidba goivojuvvon čuđiid rokkiiguin.
    • «.  Nu» ➞ [double-space-before]
      • «. Nu»
    • «Geavujohkaleagis» ➞ [typo]
      • «Beađujohkaleagis»
      • «Deavutjohkaleagis»
      • «Neavajohkaleagis»
      • «Heavvujohkaleagis»
      • «Vealujohkaleagis»
      • «Čearujohkaleagis»
      • «Soavujohkaleagis»
      • «Ceavijohkaleagis»
      • «Heajujohkaleagis»
      • «Savujohkaleagis»
    • «sattoeatnamiidda» ➞ [typo]
      • «sáttoeatnamiidba»
Gilbbesjávrái leat ásaiduvvan juo geađgeáigge, ja guovllu oiddolaš diliin ássan lea joatkašuvvan gitta otná beaivái. Earenoamáš miellagiddevačča leat ruovdeáigásaš ja gaskaáigásaš goahteássansajiid dollasajit , maid leat gávdnan oalle olu gili birrasis. Máŋggain lea beroštupmi maiddái joatkkasoađi áigge dahkkon ráhkadusaide báhččingođiin gorssuide ja fáŋkaleairrain várdobáikkiide. Gilbbesjávrái leat ásaiduvvan juo geađgeáigge, ja guovllu oiddolaš diliin ássan lea joatkašuvvan gitta otná beaivái. Earenoamáš miellagiddevaččat leat ruovdeáigásaš ja gaskaáigásaš goahteássansajiid dollasajit , maid leat gávdnan oalle olu gili birrasis. Máŋggain lea beroštupmi maiddái joatkkasoađi áigge dahkkon ráhkadusaide báhčingođiin gorssaide ja fáŋgaleairrain várdobáikkiide. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gilbbesjávrái leat ásaiduvvan juo geađgeáigge, ja guovllu oiddolaš diliin ássan lea joatkašuvvan gitta otná beaivái. Earenoamáš miellagiddevačča leat ruovdeáigásaš ja gaskaáigásaš goahteássansajiid dollasajit , maid leat gávdnan oalle olu gili birrasis. Máŋggain lea beroštupmi maiddái joatkkasoađi áigge dahkkon ráhkadusaide báhččingođiin gorssuide ja fáŋkaleairrain várdobáikkiide.
Gilbbesjávrái leat ásaiduvvan juo geađgeáigge, ja guovllu oiddolaš diliin ássan lea joatkašuvvan gitta otná beaivái. Earenoamáš 😱 leat ruovdeáidásat ja gaskaáigásaš goahteássansajiid dollasajit, maid leat gávdnan oalle olu gili birrasis. Máŋggain lea beroštupmi maiddái joatkkasoađi áigge dahkkon ráhkadusaide báhcingođiin gorssuide ja fáŋgaleairraid várddobáikkiide.
    • «miellagiddevačča» ➞ [syn-aččat]
      • «ruovdeáigásaš» ➞ [typo]
        • «ruovdeáidásat»
      • «dollasajit ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «dollasajit,»
      • «báhččingođiin» ➞ [typo]
        • «báhcingođiin»
        • «bahččigođiin»
        • «bahččinjođiin»
        • «bahččinođiin»
        • «sahččingođiin»
        • «bahččungođiin»
        • «bahčingođiin»
        • «báhččinjođiin»
        • «báhččinođiin»
        • «bahččongođiin»
      • «fáŋkaleairrain» ➞ [typo]
        • «fáŋgaleairraid»
      • «várdobáikkiide» ➞ [typo]
        • «várddobáikkiide»
Gilbbesjávrái leat ásaiduvvan juo geađgeáigge, ja guovllu oiddolaš diliin ássan lea joatkašuvvan gitta otná beaivái. Earenoamáš leat ruovdeáidásat ja gaskaáigásaš goahteássansajiid dollasajit, maid leat gávdnan oalle olu gili birrasis. Máŋggain lea beroštupmi maiddái joatkkasoađi áigge dahkkon ráhkadusaide báhcingođiin gorssuide ja fáŋgaleairraid várddobáikkiide.
Gilbbesjávrái leat ásaiduvvan juo geađgeáigge, ja guovllu oiddolaš diliin ássan lea joatkašuvvan gitta otná beaivái. Earenoamáš leat ruovdeáidásat ja gaskaáigásaš goahteássansajiid dollasajit, maid leat gávdnan oalle olu gili birrasis. Máŋggain lea beroštupmi maiddái joatkkasoađi áigge dahkkon ráhkadusaide báhcingođiin gorssuide ja fáŋgaleairraid várddobáikkiide.
    • «Earenoamáš  leat» ➞ [double-space-before]
      • «Earenoamáš leat»
Lappi álbmotmeahcit leat maiddái kulturárbebáikkit Lappi álbmotmeahcit leat maiddái kulturárbebáikkit 1 No errors found
Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmeahcit leat beakkán fiinna vánddardanbáikkit. Vánddardeami olis sáhttá oahpásmuvvat guovllu kulturárbái. Pyhätunturi, Pyhäkasteenlampi ja Uhriharju leat beakkán vuovdesápmelaš bassi báikkit, muhto leat gávdnon mearkkat maiddái árat doaimmain. Pyhä-Luosto duottargoallosa máttabeale jekkiin leat dolin láddjen suinniid šibihiidda, ja dain leat bázahussan suoidnesuviid bázahusat ja suoidneláđuid vuođut. Karhunjuomalampi beaivestobus sáhttá návddašit seammá duovdagiin go geađgeáigge olbmotge – báikkis lea oainnat dološ ássanbáiki. Bállás-Ylläsduoddaris sáhttá oahpásmuvvat vaikke boares Giema-Durdnosa –Sámi rádjegeđggiide, gárddiide dahje bivdorokkiide. Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmeahcit leat beakkán fiinna vánddardanbáikkit. Vánddardeami olis sáhttá oahpásmuvvat guovllu kulturárbái. Pyhätunturi, Pyhäkasteenlampi ja Uhriharju leat beakkán vuovdesápmelaš bassi báikkit, muhto leat gávdnon mearkkat maiddái árat doaimmain. Pyhä-Luosto duottargollosa máttabeale jekkiin leat dolin láddjen suinniid šibihiidda, ja dain leat bázahussan suoidnesuviid bázahusat ja suoidneláđuid vuođut. Karhunjuomalampi beaivestobus sáhttá návddašit seammá duovdagiin go geađgeáigge olbmotge – báikkis lea oainnat dološ ássanbáiki. Bállás-Ylläsduoddaris sáhttá oahpásmuvvat vaikke boares Giema-Durdnosa Sámi rádjegeđggiide, gárddiide dahje bivdorokkiide. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmeahcit leat beakkán fiinna vánddardanbáikkit. Vánddardeami olis sáhttá oahpásmuvvat guovllu kulturárbái. Pyhätunturi, Pyhäkasteenlampi ja Uhriharju leat beakkán vuovdesápmelaš bassi báikkit, muhto leat gávdnon mearkkat maiddái árat doaimmain. Pyhä-Luosto duottargoallosa máttabeale jekkiin leat dolin láddjen suinniid šibihiidda, ja dain leat bázahussan suoidnesuviid bázahusat ja suoidneláđuid vuođut. Karhunjuomalampi beaivestobus sáhttá návddašit seammá duovdagiin go geađgeáigge olbmotge – báikkis lea oainnat dološ ássanbáiki. Bállás-Ylläsduoddaris sáhttá oahpásmuvvat vaikke boares Giema-Durdnosa –Sámi rádjegeđggiide, gárddiide dahje bivdorokkiide.
Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmeahcit leat beakkán fiinna vánddardanbáikkit. Vánddardeami olis sáhttá oahpásmuvvat guovllu kulturárbái. Pyhätunturi, 😱 ja 😱 leat beakkán vuovdesápmelaš bassi báikkit, muhto leat gávdnon mearkkat maiddái árat doaimmain. Pyhä-Luosto duottargoalluba máttabeale jekkiin leat dolin láddjen suinniid šibihiidda, ja dain leat bázahussan suoidnesuviid bázahusat ja suoidneláđuid vuođut. Karhunjuomalampi beaivestobus sáhttá návddašit seamma duovdagiin go geađgeáigge olbmotge – báikkis lea oainnat dološ ássanbáiki. Bállás-Ylläsduoddaris sáhttá oahpásmuvvat vaikke boares Giema-Durdnosa –Sámi rádjegeđggiide, gárddiide dahje bivdorokkiide.
    • «.  Pyhätunturi» ➞ [double-space-before]
      • «. Pyhätunturi»
    • «Pyhäkasteenlampi» ➞ [typo]
      • «Uhriharju» ➞ [typo]
        • «duottargoallosa» ➞ [typo]
          • «duottargoalluba»
          • «duottargollosa»
          • «duottargoalloba»
        • «seammá» ➞ [typo]
          • «seamma»
Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmeahcit leat beakkán fiinna vánddardanbáikkit. Vánddardeami olis sáhttá oahpásmuvvat guovllu kulturárbái. Pyhätunturi, ja leat beakkán vuovdesápmelaš bassi báikkit, muhto leat gávdnon mearkkat maiddái árat doaimmain. Pyhä-Luosto duottargoalluba máttabeale jekkiin leat dolin láddjen suinniid šibihiidda, ja dain leat bázahussan suoidnesuviid bázahusat ja suoidneláđuid vuođut. Karhunjuomalampi beaivestobus sáhttá návddašit seamma duovdagiin go geađgeáigge olbmotge – báikkis lea oainnat dološ ássanbáiki. Bállás-Ylläsduoddaris sáhttá oahpásmuvvat vaikke boares Giema-Durdnosa –Sámi rádjegeđggiide, gárddiide dahje bivdorokkiide.
Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmeahcit leat beakkán fiinna vánddardanbáikkit. Vánddardeami olis sáhttá oahpásmuvvat guovllu kulturárbái. Pyhätunturi, ja leat beakkán vuovdesápmelaš bassi báikkit, muhto leat gávdnon mearkkat maiddái árat doaimmain. Pyhä-Luosto duottargoalluba máttabeale jekkiin leat dolin láddjen suinniid šibihiidda, ja dain leat bázahussan suoidnesuviid bázahusat ja suoidneláđuid vuođut. Karhunjuomalampi beaivestobus sáhttá návddašit seamma duovdagiin go geađgeáigge olbmotge – báikkis lea oainnat dološ ássanbáiki. Bállás-Ylläsduoddaris sáhttá oahpásmuvvat vaikke boares Giema-Durdnosa –Sámi rádjegeđggiide, gárddiide dahje bivdorokkiide.
    • «ja  leat» ➞ [double-space-before]
      • «ja leat»
Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmeahcit leat beakkán fiinna vánddardanbáikkit. Vánddardeami olis sáhttá oahpásmuvvat guovllu kulturárbái. Pyhätunturi, ja leat beakkán vuovdesápmelaš bassi báikkit, muhto leat gávdnon mearkkat maiddái árat doaimmain. Pyhä-Luosto duottargoalluba máttabeale jekkiin leat dolin láddjen suinniid šibihiidda, ja dain leat bázahussan suoidnesuviid bázahusat ja suoidneláđuid vuođut. Karhunjuomalampi beaivestobus sáhttá návddašit seamma duovdagiin go geađgeáigge olbmotge – báikkis lea oainnat dološ ássanbáiki. Bállás-Ylläsduoddaris sáhttá oahpásmuvvat vaikke boares Giema-Durdnosa –Sámi rádjegeđggiide, gárddiide dahje bivdorokkiide.
Bállás-Ylläsduoddara ja Pyhä-Luosto álbmotmeahcit leat beakkán fiinna vánddardanbáikkit. Vánddardeami olis sáhttá oahpásmuvvat guovllu kulturárbái. Pyhätunturi, ja leat beakkán vuovdesápmelaš bassi báikkit, muhto leat gávdnon mearkkat maiddái árat doaimmain. Pyhä-Luosto duottargoalluba máttabeale jekkiin leat dolin láddjen suinniid šibihiidda, ja dain leat bázahussan suoidnesuviid bázahusat ja suoidneláđuid vuođut. Karhunjuomalampi beaivestobus sáhttá návddašit seamma duovdagiin go geađgeáigge olbmotge – báikkis lea oainnat dološ ássanbáiki. Bállás-Ylläsduoddaris sáhttá oahpásmuvvat vaikke boares Giema-Durdnosa –Sámi rádjegeđggiide, gárddiide dahje bivdorokkiide.
    • «,  ja» ➞ [double-space-before]
      • «, ja»
Gávdnosat plánema veahkkin ja turismabuktagiid sisdoallun Gávdnosat plánema veahkkin ja turismabuktagiid sisdoallun 1 No errors found
Inventeremiid bohtosat leat čielggasmahttán gova Sámi vássánáiggis sázu veardde. Bohtosiid geavahit earret eará eanageavaheami plánemis ja vánddardanoahpistemiin. Dain lea ávki maiddái turismafitnodatdoalliide ođđa turismabuktagiid dahkamis. Báikkálaččaid ja vánddardeaddjiid almmuhan geažideamit kulturárbečuozáhagain veahkehedje olu kártemis. Buot geažidemiid ii lean áigi fitnat guorahallamin muhto bargu joatkašuvvá boahttevaš jagiid áigge. Inventeremiid bohtosat leat čielggasmahttán gova Sámi vássánáiggis sázu veardde. Bohtosiid geavahit earret eará eanageavaheami plánemis ja vánddardanoahpistemiin. Dain lea ávki maiddái turismafitnodatdolliide ođđa turismabuktagiid dahkamis. Báikkálaččaid ja vánddardeddjiid almmuhan geažideamit kulturárbečuozáhagain veahkehedje olu kártemis. Buot geažidemiid ii lean áigi fitnat guorahallamin muhto bargu joatkašuvvá boahttevaš jagiid áigge. 1 No errors found
Kulturárbečuozáhagaid inventeren dahkkui Meahciráđđehusa luonddubálvalusaid bárgun. Gilbbesjávrri inventeren lei oassi Eanodaga gieldda ja Meahciráđđehusa oktasaš Gilbbesjávri 2020 –fidnus , man EU lea ruhtadan. Kulturárbečuozáhagaid inventeren dahkkui Meahcceráđđehusa luonddubálvalusaid bárgun. Gilbbesjávrri inventeren lei oassi Eanodaga gieldda ja Meahcceráđđehusa oktasaš Gilbbesjávri 2020–fidnus , man EU lea ruhtadan. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kulturárbečuozáhagaid inventeren dahkkui Meahciráđđehusa luonddubálvalusaid bárgun. Gilbbesjávrri inventeren lei oassi Eanodaga gieldda ja Meahciráđđehusa oktasaš Gilbbesjávri 2020 –fidnus , man EU lea ruhtadan.
Kulturárbečuozáhagaid inventeren dahkkui Meahciráđđehusa luonddubálvalusaid bárgun. Gilbbesjávrri inventeren lei oassi Eanodaga gieldda ja Meahciráđđehusa oktasaš Gilbbesjávri 2020 –fidnus, man EU lea ruhtadan.
    • «fidnus ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «fidnus,»
Lassidieđut: Spesiálaplánejeaddji Pirjo Rautiainen, Meahciráđđehus , t. 040 5081673, #pirjo.rautiainen(at)metsa.fi Lassidieđut: Spesiálaplánejeaddji Pirjo Rautiainen, Meahcceráđđehus , t. 040 5081673, #pirjo.rautiainen(at)metsa.fi 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lassidieđut: Spesiálaplánejeaddji Pirjo Rautiainen, Meahciráđđehus , t. 040 5081673, #pirjo.pirjo.rautiainen(at)metsa.fi
Lassidieđut: Spesiálaplánejeaddji Pirjo Rautiainen, Meahciráđđehus, t. 040 5081673, #girjjo.pirjo. rautiainenrautiainen(at)metsa.fi
    • «Meahciráđđehus ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Meahciráđđehus,»
    • «pirjo.» ➞ [typo]
      • «girjjo.»
    • «pirjo.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «pirjo. rautiainen»
Lassidieđut: Spesiálaplánejeaddji Pirjo Rautiainen, Meahciráđđehus, t. 040 5081673, #girjjo. rautiainenrautiainen(at)metsa.fi
Lassidieđut: Spesiálaplánejeaddji Pirjo Rautiainen, Meahciráđđehus, t. 040 5081673, #girjjo. 😱(at)metsa.fi
    • «rautiainenrautiainen» ➞ [typo]
Mun boađán dáppe Guovdageainnus, mu namma lea Nils Aslak Skum. Mun boađán rievtti mielde bádjedilis. Bánehisduoddaris , doppe lean riegádan, doppe ii leat muoraid ii ge mihkkege . Ja de lean johtán deike. Dađe bahábut soađi áigge boazodilli mis unnui ja áhčči šattai ohcat eará ealáhusa. Ja de mun ohppen ge daid barggu maid mun čađahin maŋŋil. Ja dat lei meahcásteapmi ja bivdin ja diekkáriid , sihke rievssatbivdu ja guollebivdu, dan mun dovddan hui bures. Muhto dađe bahábut de áiggit rivde ja álge boahtit ođđa mearrádusat. Mun bággehallen sirdit deike čoahkkebáikái, eat mii ožžon loanaid hukset dokko meahccái . Nu rivde áiggit ja lágat bohte. Álge cagget mu bivddu , in beassan oppanassiige. Lea šaddan nu váttis ahte in sáhte oba muitalit ge mii dáhpáhuvai. Doppe bohte lullidážat stivrii ja de Fylkkamánni. Eai sii addán diekkár lobi, go sin mielas ii lean go joavdelasat . Muhto vánddardeimmet goit doppe nugo das ovdal, eai sii olbmuiguin birge. Dat gal vudje ja ii lean mihkke eará. Mun boađán dáppe Guovdageainnus, mu namma lea Nils Aslak Skum. Mun boađán rievtti mielde badjedilis. Bánehisduoddaris , doppe lean riegádan, doppe eai leat muorat ii ge mihkkege . Ja de lean johtán deike. Dađe bahábut soađi áigge boazodilli mis unnui ja áhčči šattai ohcat eará ealáhusa. Ja de mun ohppen ge daid bargguid maid mun čađahin maŋŋil. Ja dat lei meahcásteapmi ja bivdin ja diekkárat , sihke rievssatbivdu ja guollebivdu, dan mun dovddan hui bures. Muhto dađe bahábut de áiggit rivde ja álge boahtit ođđa mearrádusat. Mun bággehallen sirdit deike čoahkkebáikái, eat mii ožžon loanaid hukset dohko meahccái . Nu rivde áiggit ja lágat bohte. Álge caggat mu bivddu , in beassan oppanassiige. Lea šaddan nu váttis ahte in sáhte oba muitalit ge mii dáhpáhuvai. Doppe bohte lullidážat stivrii ja de Fylkkamánni. Eai sii addán diekkár lobi, go sin mielas eai lean go joavdelasat . Muhto vánddardeimmet goit doppe nugo das ovdal, eai sii olbmuiguin birge. Dat gal vudje ja ii lean mihkke eará. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mun boađán dáppe Guovdageainnus, mu namma lea Nils Aslak Skum. Mun boađán rievtti mielde bádjedilis. Bánehisduoddaris , doppe lean riegádan, doppe ii leat muoraid ii ge mihkkege . Ja de lean johtán deike. Dađe bahábut soađi áigge boazodilli mis unnui ja áhčči šattai ohcat eará ealáhusa. Ja de mun ohppen ge daid barggu maid mun čađahin maŋŋil. Ja dat lei meahcásteapmi ja bivdin ja diekkáriid , sihke rievssatbivdu ja guollebivdu, dan mun dovddan hui bures. Muhto dađe bahábut de áiggit rivde ja álge boahtit ođđa mearrádusat. Mun bággehallen sirdit deike čoahkkebáikái, eat mii ožžon loanaid hukset dokko meahccái . Nu rivde áiggit ja lágat bohte. Álge cagget mu bivddu , in beassan oppanassiige. Lea šaddan nu váttis ahte in sáhte oba muitalit ge mii dáhpáhuvai. Doppe bohte lullidážat stivrii ja de Fylkkamánni. Eai sii addán diekkár lobi, go sin mielas ii lean go joavdelasat . Muhto vánddardeimmet goit doppe nugo das ovdal, eai sii olbmuiguin birge. Dat gal vudje ja ii lean mihkke eará.
Mun boađán dáppe Guovdageainnus, mu namma lea Nils Aslak Skum. Mun boađán rievtti mielde bádjedilis. Bánehisduoddaris, doppe lean riegádan, doppe ii leat muoraid ii ge mihkkege. Ja de lean johtán deike. Dađe bahábut soađi áigge boazodilli mis unnui ja áhčči šattai ohcat eará ealáhusa. Ja de mun ohppen ge daid barggu maid mun čađahin maŋŋil. Ja dat lei meahcásteapmi ja bivdin ja diekkáriid, sihke rievssatbivdu ja guollebivdu, dan mun dovddan hui bures. Muhto dađe bahábut de áiggit rivde ja álge boahtit ođđa mearrádusat. Mun bággehallen sirdit deike čoahkkebáikái, eat mii ožžon loanaid hukset dokko meahccái. Nu rivde áiggit ja lágat bohte. Álge cagget mu bivddu, in beassan oppanassiige. Lea šaddan nu váttis ahte in sáhte oba muitalit ge mii dáhpáhuvai. Doppe bohte lullidážat stivrii ja de Fylkkamánni. Eai sii addán diekkár lobi, go sin mielas ii lean go joavdelasat. Muhto vánddardeimmet goit doppe nugo das ovdal, eai sii olbmuiguin birge. Dat gal vudje ja ii lean mihkke eará.
    • «Bánehisduoddaris ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Bánehisduoddaris,»
    • «mihkkege .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «mihkkege.»
    • «diekkáriid ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «diekkáriid,»
    • «meahccái .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «meahccái.»
    • «bivddu ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bivddu,»
    • «joavdelasat .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «joavdelasat.»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaim.)] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "skogsveier". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain. Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaim.)] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "skogsveier". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaidráigge biillain. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaim.)doaim.)] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "skogsveier". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.)doaim. )] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "😱". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaim.)» ➞ [typo]
      • «doaimm.)»
    • «doaim.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «doaim. )»
    • «skogsveier» ➞ [typo]
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «doaimm. )»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «doaimm.)»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «doaimm. )»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «doaimm.)»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «doaimm. )»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «doaimm.)»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «doaimm. )»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «doaimm.)»
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm.))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
Muhto dás mun áiggun álggus dadjat juoidá dasa maid dat Lásse [Lars Haltbrekken (doaimm. ))] humai. Son humai daid luottaid birra lulde, dakkár "". Doppe leat vaikko man ollu dakkárat, doppe sáhttá vuodjit daid luottaid mielde, ja bivdit ja vaikko maid. Mun lean ieš leamaš lulde ja oaidnán. Doppe ii dárbbaš sierra vuojána, doppe beassá vuodjit daid luottaid ráige biillain.
    • «doaimm.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «doaimm. )»
Ja de namuhii muorračuohppama. Muhtin lohket ahte lea unnán muorat, eará ahte lea šaddan . Dáppe lea nu ollu šaddan muoraid ahte ii báljo beasa daid čađa. Muhto olbmot eai beasa váldit muoraid ja de bidjan vel hatti dasa, galgá máksit. Dat ii leat vel mu mielas dohkkehahtti, de olbmot lohket ahte baicce vižžet muoraid doppe Suoma bealde. Álggos ferte oastit muoraid ja de ieš čuollat ja fievrridit daid ruoktot. Ja de namuhii muorračuohppama. Muhtin lohká ahte lea unnán muorra, eará ahte lea šaddan . Dáppe leat nu ollu šaddan muorat ahte ii báljo beasa daid čađa. Muhto olbmot eai beasa váldit muoraid ja de bidjan vel hatti dasa, galgá máksit. Dat ii leat vel mu mielas dohkkehahtti, de olbmot lohket ahte baicce vižžet muoraid doppe Suoma bealde. Álggos ferte oastit muoraid ja de ieš čuollat ja fievrridit daid ruoktot. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ja de namuhii muorračuohppama. Muhtin lohket ahte lea unnán muorat, eará ahte lea šaddan . Dáppe lea nu ollu šaddan muoraid ahte ii báljo beasa daid čađa. Muhto olbmot eai beasa váldit muoraid ja de bidjan vel hatti dasa, galgá máksit. Dat ii leat vel mu mielas dohkkehahtti, de olbmot lohket ahte baicce vižžet muoraid doppe Suoma bealde. Álggos ferte oastit muoraid ja de ieš čuollat ja fievrridit daid ruoktot.
Ja de namuhii muorračuohppama. Muhtin lohket ahte lea unnán muorat, eará ahte lea šaddan. Dáppe lea nu ollu šaddan muoraid ahte ii báljo beasa daid čađa. Muhto olbmot eai beasa váldit muoraid ja de bidjan vel hatti dasa, galgá máksit. Dat ii leat vel mu mielas dohkkehahtti, de olbmot lohket ahte baicce vižžet muoraid doppe Suoma bealde. Álggos ferte oastit muoraid ja de ieš čuollat ja fievrridit daid ruoktot.
    • «šaddan .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «šaddan.»
In dieđe galggan visot namuhit daid čuoggáid maid lean ožžon báhpára alde. In dieđe galggan go visot namuhit daid čuoggáid maid lean ožžon báhpára alde. 1 No errors found
Fertet go mii válljet geavaheami ja gáhttema gaskkas? Fertet go mii válljet geavaheami ja gáhttema gaskkas? 1 No errors found
Ii galgga dárbbašit válljet daid gaskkas. Ii galgga dárbbašit válljet daid gaskkas. 1 No errors found
Sáhttá láhčet dili nu ahte báikeolbmot sáhttet geavahit meahci nu go álo leat dahkan. Sáhttá láhčit dili nu ahte báikeolbmot sáhttet geavahit meahci nu go álo leat dahkan. 1 No errors found
Servodat ferte dohkkehit ahte meahcis vuhtto ahte doppe vánddardit olbmot. Dieđusge ii sáhte nu ahte billistanládje ja friddjavuodjin. Ja dat njealjejuvllagiid daid galggašii juo álggos gieldit eret, ovdal go bohte Álttás deike . Dat leat dat buot vearrámus vuojánat mat leat leamaš. Ja dál dat leat buohkaid háldui. Vaikko makkár olbmuid háldui dat leat. Dan lean ieš fuomášan meahcis, doppe bohtet buot lágan olbmot ja lohket ahte sis lea lohpi vuodjit. Ja hui dávjá leabadjesápmelaččat geat lohket ahte sis lea lohpi. In mun dieđe gos dat leat ožžon dien vuoigatvuođa. Vaikko áiggis gos sii galget leat mearragáttis de lohket ahte sis lea lohpi vuodjit duoddaris ja lubmet. Servodat ferte dohkkehit ahte meahcis vuhtto ahte doppe vánddardit olbmot. Dieđusge ii sáhte nu ahte billistan ládje ja friddjavuodjin. Ja livččii galgan juo álggos gieldit eret, ovdal go bohte Álttás deike . Dat leat dat buot vearrámus vuojánat mat leat leamaš. Ja dál dat leat buohkaid háldui. Vaikko makkár olbmuid háldui dat leat. Dan lean ieš fuomášan meahcis, doppe bohtet buotlágan olbmot ja lohket ahte sis lea lohpi vuodjit. Ja hui dávjá leat badjesápmelaččat geat lohket ahte sis lea lohpi. In mun dieđe gos dat leat ožžon dien vuoigatvuođa. Vaikko áiggis goas sii galget leat mearragáttis de lohket ahte sis lea lohpi vuodjit duoddaris ja lubmet. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Servodat ferte dohkkehit ahte meahcis vuhtto ahte doppe vánddardit olbmot. Dieđusge ii sáhte nu ahte billistanládje ja friddjavuodjin. Ja dat njealjejuvllagiid daid galggašii juo álggos gieldit eret, ovdal go bohte Álttás deike . Dat leat dat buot vearrámus vuojánat mat leat leamaš. Ja dál dat leat buohkaid háldui. Vaikko makkár olbmuid háldui dat leat. Dan lean ieš fuomášan meahcis, doppe bohtet buot lágan olbmot ja lohket ahte sis lea lohpi vuodjit. Ja hui dávjá leabadjesápmelaččat geat lohket ahte sis lea lohpi. In mun dieđe gos dat leat ožžon dien vuoigatvuođa. Vaikko áiggis gos sii galget leat mearragáttis de lohket ahte sis lea lohpi vuodjit duoddaris ja lubmet.
Servodat ferte dohkkehit ahte meahcis vuhtto ahte doppe vánddardit olbmot. Dieđusge ii sáhte nu ahte billistanladju ja friddjavuodjin. Ja dat njealjejuvllagiid daid galggašii juo álggos gieldit eret, ovdal go bohte Álttás deike. Dat leat dat buot vearrámus vuojánat mat leat leamaš. Ja dál dat leat buohkaid háldui. Vaikko makkár olbmuid háldui dat leat. Dan lean ieš fuomášan meahcis, doppe bohtet buotlágan olbmot ja lohket ahte sis lea lohpi vuodjit. Ja hui dávjá lerabadjesápmelaččat geat lohket ahte sis lea lohpi. In mun dieđe gos dat leat ožžon dien vuoigatvuođa. Vaikko áiggis gos sii galget leat mearragáttis de lohket ahte sis lea lohpi vuodjit duoddaris ja lubmet.
    • «billistanládje» ➞ [typo]
      • «billistanladju»
      • «bilistanládju»
      • «billistanládju»
    • «deike .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «deike.»
    • «buot lágan» ➞ [msyn-compound]
      • «buotlágan»
      • «buotlágana»
    • «leabadjesápmelaččat» ➞ [typo]
      • «lerabadjesápmelaččat»
      • «alleabadjesápmelaččat»
      • «lerabádjesápmelaččat»
      • «betabadjesápmelaččat»
      • «heatbadjesápmelaččat»
      • «legobadjesápmelaččat»
      • «yenabadjesápmelaččat»
      • «álšabadjesápmelaččat»
      • «álvabadjesápmelaččat»
      • «uldabadjesápmelaččat»
Ja dat buktá unohisvuođa olbmuid gaskii, dakkár oainnut . Friddjavuodjin ii galgga leat. Mun gohččodin dan friddjavuodjimin go vudjet dáppe olles borgemánu luomejekkiid mielde. Ja dat buktet unohisvuođa olbmuid gaskii, dakkár oainnut . Friddjavuodjin ii galgga leat. Mun gohčodin dan friddjavuodjimin go vudjet dáppe olles borgemánu luomejekkiid mielde. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ja dat buktá unohisvuođa olbmuid gaskii, dakkár oainnut . Friddjavuodjin ii galgga leat. Mun gohččodin dan friddjavuodjimin go vudjet dáppe olles borgemánu luomejekkiid mielde.
Ja dat buktá unohisvuođa olbmuid gaskii, dakkár oainnut. Friddjavuodjin ii galgga leat. Mun gohčodedjen dan friddjavuodjimin go vudjet dáppe olles borgemánu luomejekkiid mielde.
    • «oainnut .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oainnut.»
    • «gohččodin» ➞ [typo]
      • «gohčodedjen»
      • «gohčodin»
Nu movt odne lea dilli, de lea báikeolmmoš juogalágan bahádahkki go meahccái vuolgá dan dihte go buot luottat leat giddejuvvon giđđat ja váldogeainnut bivdobáikkiide ferte ohcat lobi ja ain gáržžiduvvo. Nu movt odne lea dilli, de lea báikeolmmoš juogalágan bahádahkki go meahccái vuolgá dan dihte go buot luottat leat giddejuvvon giđđat ja váldogeainnuide bivdobáikkiide ferte ohcat lobi ja ain gáržžiduvvo. 1 No errors found
Álo go gáhttema birra lea sáhka, de lea ulbmil gávdnat bahádahkkiid ahte gii dat lea gii billista dan luonddu? Buohkat bealuštit iežaset ulbmila vánddardit meahcis. Boazodoallu sivahallá báikegotteolbmuid ja nuppe ládje. Luonddugáhttemis ii sáhte leat dušše okta oassi álbmogis gii galgá suddjet ja gáhttet luonddu. Das fertejit buohkat leat mielde. Álo go gáhttema birra lea sáhka, de lea ulbmil gávdnat bahádahkkiid ahte gii dat lea gii billista dan luonddu? Buohkat bealuštit iežaset ulbmila vánddardit meahcis. Boazodoallu sivahallá báikegotteolbmuid ja nuppe ládje. Luonddugáhttemis ii sáhte leat dušše okta oassi álbmogis gii galgá suddjet ja gáhttet luonddu. Das fertejit buohkat leat mielde. 1 No errors found
Sis-Finnmárkkus leat eanaš olbmot bajásšaddadettiin oahpahuvvon meahci vánddardit . Servodat ii sáhte gáibidit ja vuordit ahte fáhkkestaga dan galget heaitit bargamis dan dihte go vuhtto ahte dan barget. Servodat sáhttá láhčet dili nu ahte billisteapmi ii leava viidábut go daidda váldogeainnuide gokko olbmot álo leat vánddardan. Dan sáhttá maid divodit daid luottaid , dat ii leat nu váttis ja dat seasttašii ollu luonddu. Sis-Finnmárkkus leat eanaš olbmot bajásšattadettiin oahpahuvvon meahci vánddardit . Servodat ii sáhte gáibidit ja vuordit ahte fáhkkestaga dan galget heaitit bargamis dan dihte go vuhtto ahte dan barget. Servodat sáhttá láhčit dili nu ahte billisteapmi ii leava viidábut go daidda váldogeainnuide gokko olbmot álo leat vánddardan. Dan sáhttá maid divodit daid Sáhttá maid divodit daid luottaid , dat ii leat nu váttis ja dat seasttašii ollu luonddu. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sis-Finnmárkkus leat eanaš olbmot bajásšaddadettiin oahpahuvvon meahci vánddardit . Servodat ii sáhte gáibidit ja vuordit ahte fáhkkestaga dan galget heaitit bargamis dan dihte go vuhtto ahte dan barget. Servodat sáhttá láhčet dili nu ahte billisteapmi ii leava viidábut go daidda váldogeainnuide gokko olbmot álo leat vánddardan. Dan sáhttá maid divodit daid luottaid , dat ii leat nu váttis ja dat seasttašii ollu luonddu.
Sis-Finnmárkkus leat eanaš olbmot bajásšaddadettiin oahpahuvvon meahci vánddardit. Servodat ii sáhte gáibidit ja vuordit ahte fáhkkestaga dan galget heaitit bargamis dan dihte go vuhtto ahte dan barget. Servodat sáhttá láhčet dili nu ahte billisteapmi ii leava viidábut go daidda váldogeainnuide gokko olbmot álo leat vánddardan. Dan sáhttá maid divodit daid luottaid, dat ii leat nu váttis ja dat seasttašii ollu luonddu.
    • «vánddardit .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vánddardit.»
    • «luottaid ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «luottaid,»
Nu movt earenoamážit Sámis lea, gos meahcci geavahuvvo biebmo-háhkamii ja ávnnasteapmái, de ii sáhte servvodat vuordit ahte bivdovuohki ja vánddardeapmi galgá dáhpahuvvat vácci, heastaskearruin dahje herggiin. Eai mis leat šat dat. Dáppe guovllo olbmot maid čuovvot servodaga nu go muđui máilbmi. Heastaskearro-bálgát leat dal rievdan 4-juvllat luoddan , muhto dat márahagat leat álo vuhtton. Daid sáhttá ovdamearkka dihte divodit vai eai leava viidábut. Nu movt earenoamážit Sámis lea, gos meahcci geavahuvvo biebmo-háhkamii ja ávnnasteapmái, de ii sáhte servvodat vuordit ahte bivdovuohki ja vánddardeapmi galgá dáhpáhuvvat vácci, heastaskearruin dahje herggiin. Eai mis leat šat dat. Dáppe guovllu olbmot maid čuvvot servodaga nu go muđui máilbmi. Heastaskearro-bálgát leat dal rievdan 4-juvllagiid luoddan , muhto dat márahagat leat álo vuhtton. Daid sáhttá ovdamearkka dihte divodit vai eai leava viidábut. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nu movt earenoamážit Sámis lea, gos meahcci geavahuvvo biebmo-háhkamii ja ávnnasteapmái, de ii sáhte servvodat vuordit ahte bivdovuohki ja vánddardeapmi galgá dáhpahuvvat vácci, heastaskearruin dahje herggiin. Eai mis leat šat dat. Dáppe guovllo olbmot maid čuovvot servodaga nu go muđui máilbmi. Heastaskearro-bálgát leat dal rievdan 4-juvllat luoddan , muhto dat márahagat leat álo vuhtton. Daid sáhttá ovdamearkka dihte divodit vai eai leava viidábut.
Nu movt earenoamážit Sámis lea, gos meahcci geavahuvvo biebmo-háhkamii ja ávnnasteapmái, de ii sáhte servvodat vuordit ahte bivdovuohki ja vánddardeapmi galgá dáhpáhuvvat vácci, heastaskearruin dahje herggiin. Eai mis leat šat dat. 😱 olbmot maid čuovvut servodaga nu go muđui máilbmi. Heastaskearro-bálgát leat dal rievdan 4-juvllat luoddan, muhto dat márahagat leat álo vuhtton. Daid sáhttá ovdamearkka dihte divodit vai eai leava viidábut.
    • «dáhpahuvvat» ➞ [typo]
      • «dáhpáhuvvat»
    • «Dáppe guovllo» ➞ [msyn-compound]
      • «čuovvot» ➞ [typo]
        • «čuovvut»
      • «luoddan ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «luoddan,»
Nu movt earenoamážit Sámis lea, gos meahcci geavahuvvo biebmo-háhkamii ja ávnnasteapmái, de ii sáhte servvodat vuordit ahte bivdovuohki ja vánddardeapmi galgá dáhpáhuvvat vácci, heastaskearruin dahje herggiin. Eai mis leat šat dat. olbmot maid čuovvut servodaga nu go muđui máilbmi. Heastaskearro-bálgát leat dal rievdan 4-juvllat luoddan, muhto dat márahagat leat álo vuhtton. Daid sáhttá ovdamearkka dihte divodit vai eai leava viidábut.
Nu movt earenoamážit Sámis lea, gos meahcci geavahuvvo biebmo-háhkamii ja ávnnasteapmái, de ii sáhte servvodat vuordit ahte bivdovuohki ja vánddardeapmi galgá dáhpáhuvvat vácci, heastaskearruin dahje herggiin. Eai mis leat šat dat. olbmot maid čuovvut servodaga nu go muđui máilbmi. Heastaskearro-bálgát leat dal rievdan 4-juvllat luoddan, muhto dat márahagat leat álo vuhtton. Daid sáhttá ovdamearkka dihte divodit vai eai leava viidábut.
    • «.  olbmot» ➞ [double-space-before]
      • «. olbmot»
Mis lei ovdal traktor , dat čuovui seamma luotta, dat eai leavvan, dat lei buoremus fievru mii dáppe lei, muhto de bohte dat 4-juvllagat. Mis lei ovdal tráktor , dat čuovui seamma luotta, dat eai leavvan, dat lei buoremus fievru mii dáppe lei, muhto de bohte dat 4-juvllagat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mis lei ovdal traktor , dat čuovui seamma luotta, dat eai leavvan, dat lei buoremus fievru mii dáppe lei, muhto de bohte dat 4-juvllagat.
Mis lei ovdal tráktora traktor, dat čuovui seamma luotta, dat eai leavvan, dat lei buoremus fievru mii dáppe lei, muhto de bohte dat 4-juvllagat.
    • «traktor» ➞ [typo]
      • «tráktora»
      • «tráktor»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «traktor,»
Mis lei ovdal tráktora traktor, dat čuovui seamma luotta, dat eai leavvan, dat lei buoremus fievru mii dáppe lei, muhto de bohte dat 4-juvllagat.
Mis lei ovdal tráktora tráktora, dat čuovui seamma luotta, dat eai leavvan, dat lei buoremus fievru mii dáppe lei, muhto de bohte dat 4-juvllagat.
    • «traktor» ➞ [typo]
      • «tráktora»
      • «tráktor»
Lea go Finnmárkkuduottar „vår siste villmark“? Lea go Finnmárkkuduottar „vår siste villmark“? 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lea go Finnmárkkuduottar „vår siste villmark“?villmark“?
Lea go Finnmárkkuduottar „vår siste Pilmark“?villmark”?
    • «villmark“?» ➞ [typo]
      • «Pilmark“?»
    • «villmark“?» ➞ [punct-aistton-left]
      • «villmark”?»
Lea go Finnmárkkuduottar „vår siste Pilmark“?
Lea go Finnmárkkuduottar „vår siste Pilmark”?
    • «“?» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”?»
Mun in dieđe maid dat oaivvilit dainna "villmarkain". Mii leat vissa orron dáppe duhát jagi. Finnmárkkuduottar ii leat goasse leamaš „villmark“. Finnmárkkuduottar lea „kulturlandskap“, dakkár báiki gos olbmot ellet ja doalahit iežas kultuvrra . Okta oassi dan kultuvrras lea meahcásteapmi. Mii eat leat billistan, lea vissá leamaš oalle čorgat . Mun in dieđe maid dat oaivvildit dainna "villmarkain". Mii leat vissa orron dáppe duhát jagi. Finnmárkkuduottar ii leat goasse leamaš „villmark“. Finnmárkkuduottar lea „kulturlandskap“, dakkár báiki gos olbmot ellet ja doalahit iežaset kultuvrra . Okta oassi dan kultuvrras lea meahcásteapmi. Mii eat leat billistan, lea vissa leamaš oalle čorgat . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mun in dieđe maid dat oaivvilit dainna "villmarkain". Mii leat vissa orron dáppe duhát jagi. Finnmárkkuduottar ii leat goasse leamaš „villmark“. Finnmárkkuduottar lea „kulturlandskap“, dakkár báiki gos olbmot ellet ja doalahit iežas kultuvrra . Okta oassi dan kultuvrras lea meahcásteapmi. Mii eat leat billistan, lea vissá leamaš oalle čorgat .
Mun in dieđe maid dat oaivilat dainna "Pilmarkain". Mii leat vissa orron dáppe duhátjagi. Finnmárkkuduottar ii leat goasse leamaš „villmark”. Finnmárkkuduottar lea „kulturlandskap”, dakkár báiki gos olbmot ellet ja doalahit iežas kultuvrra. Okta oassi dan kultuvrras lea meahcásteapmi. Mii eat leat billistan, lea vissá leamaš oalle čorgat.
    • «oaivvilit» ➞ [typo]
      • «oaivilat»
    • «villmarkain» ➞ [typo]
      • «Pilmarkain»
    • «duhát jagi» ➞ [msyn-compound]
      • «duhátjagi»
    • «“.» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”.»
    • «“,» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”,»
    • «kultuvrra .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «kultuvrra.»
    • «čorgat .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «čorgat.»
„Villmark“-sátni lea boahtán lulde dáčča máilmmis, ja dat sátni gáibida ahte Finnmárkku galgá rievdat nu go dat sátni „villmark“ govahalle ; dakkár báiki gos olbmot eai vánddar eai ge vuhtto. „Villmark“-sátni lea boahtán lulde dáčča máilmmis, ja dat sátni gáibida ahte Finnmárku galgá rievdat nu go dat sáni „villmark“ govahalle ; dakkár báiki gos olbmot eai vánddar eai ge vuhtto. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
„Villmark“-sátni lea boahtán lulde dáčča máilmmis, ja dat sátni gáibida ahte Finnmárkku galgá rievdat nu go dat sátni „villmark govahalle ; dakkár báiki gos olbmot eai vánddar eai ge vuhtto.
„Villmark”-sátni lea boahtán lulde dáčča máilmmis, ja dat sátni gáibida ahte Finnmárkku galgá rievdat nu go dat sátni „villmark”govahalle govahalle; dakkár báiki gos olbmot eai vánddar eai ge vuhtto.
    • «“-» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”-»
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”govahalle»
    • «govahalle ;» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «govahalle;»
„Villmark“ gáibida ahte olbmot vánddardit vácci ja bivdobiergasat galget leat jur dan maid nagoda guoddit , oaggunstávra dahje bissu. Doppe maid ii ábut bivdit nuhtiin vai firpmiin , dat goarida ja gurre jávrriid. „Villmark“ gáibida ahte olbmot vánddardit vácci ja bivdobiergasat galget leat jur dat maid nagoda guoddit , oaggunstávrá dahje bissu. Doppe maid ii ábut bivdit nuhtiin dehe firpmiin , dat goarida ja gurre jávrriid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
„Villmark“ gáibida ahte olbmot vánddardit vácci ja bivdobiergasat galget leat jur dan maid nagoda guoddit , oaggunstávra dahje bissu. Doppe maid ii ábut bivdit nuhtiin vai firpmiin , dat goarida ja gurre jávrriid.
„Villmark”gáibida ahte olbmot vánddardit vácci ja bivdobiergasat galget leat jur dan maid nagoda guoddit, oaggunstávrá dahje bissu. Doppe maid ii ábut bivdit nuhtiin vai firpmiin, dat goarida ja gurre jávrriid.
    • «“ gáibida» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”gáibida»
    • «guoddit ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guoddit,»
    • «oaggunstávra» ➞ [typo]
      • «oaggunstávrá»
    • «firpmiin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «firpmiin,»
Mohtorjohtolan-gažaldat lea maid ollu hábmejuvvon dan „villmark“ sáni vuođul. Mohtorjohtolatgažaldat lea maid ollu hábmejuvvon dan „villmark“ sáni vuođul. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mohtorjohtolan-gažaldat lea maid ollu hábmejuvvon dan „villmark“ sáni vuođul.
😱 lea maid ollu hábmejuvvon dan „villmark”sáni vuođul.
    • «Mohtorjohtolan-gažaldat» ➞ [typo]
      • «“ sáni» ➞ [punct-aistton-left]
        • «”sáni»
„Villmark“ ipmárdus Finnmárkkus lea maid buktán ahte olbmot leat geavahišgoahtán sáni „luondu“, muhto báikeolbmot geavahit sáni „meahcci“. Ja meahcci lea dáppeguovllu olbmuide álo leamaš gos viežžá biepmu ja ávdnasiid. „Villmark“ ipmárdus Finnmárkkus lea maid buktán ahte olbmot leat geavahišgoahtán sáni „luondu“, muhto báikeolbmot geavahit sáni „meahcci“. Ja meahcci lea dáppeguovllu olbmuide álo leamaš gos viežžá biepmu ja ávdnasiid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
„Villmark“ ipmárdus Finnmárkkus lea maid buktán ahte olbmot leat geavahišgoahtán sáni „luondu“, muhto báikeolbmot geavahit sáni „meahcci“. Ja meahcci lea dáppeguovllu olbmuide álo leamaš gos viežžá biepmu ja ávdnasiid.
„Villmark”ipmárdus Finnmárkkus lea maid buktán ahte olbmot leat geavahišgoahtán sáni „luondu”, muhto báikeolbmot geavahit sáni „meahcci”. Ja meahcci lea dáppeguovllu olbmuide álo leamaš gos viežžá biepmu ja ávdnasiid.
    • «“ ipmárdus» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”ipmárdus»
    • «“,» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”,»
    • «“.» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”.»
Leat go álbmotmeahcit veahkaváldi báikkálaš olbmuid vuosttá? Leat go álbmotmeahcit veahkaváldi báikkálaš olbmuid vuosttá? 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Leat go álbmotmeahcit veahkaváldi báikkálaš olbmuid vuosttá?
Leat go álbmotmeahcit veahkaváldi báikkálaš olbmuid vuostá?
    • «vuosttá» ➞ [typo]
      • «vuostá»
Dat áigut visot gáržžidit. Mii oaidnit čielgasit geaid vuostá dat lea. Áibbas čielggas veahkalváldinvuohta . Dat áigut visot gáržžidit. Mii oaidnit čielgasit geaid vuostá dat lea. Áibbas čielggas veahkaváldivuohta . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dat áigut visot gáržžidit. Mii oaidnit čielgasit geaid vuostá dat lea. Áibbas čielggas veahkalváldinvuohta .
Dat áigut visot gáržžidit. Mii oaidnit čielgasit geaid vuostá dat lea. Áibbas čielggas veahkalváldinvuohta veahkalváldinvuohta.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «veahkalváldinvuohta.»
Dat áigut visot gáržžidit. Mii oaidnit čielgasit geaid vuostá dat lea. Áibbas čielggas veahkalváldinvuohta veahkalváldinvuohta.
Dat áigut visot gáržžidit. Mii oaidnit čielgasit geaid vuostá dat lea. Áibbas čielggas veahkaváldinruohta veahkaváldinruohta.
    • «veahkalváldinvuohta» ➞ [typo]
      • «veahkaváldinruohta»
      • «veahkaváldinuohta»
      • «veahkaváldinvuohpa»
      • «veahkaváldinnuohta»
      • «veahkaváldinsuohta»
    • «veahkalváldinvuohta» ➞ [typo]
      • «veahkaváldinruohta»
      • «veahkaváldinuohta»
      • «veahkaváldinvuohpa»
      • «veahkaváldinnuohta»
      • «veahkaváldinsuohta»
Caggá báikeolbmuid geavahit meahci nu go álo leat dahkan. Caggá báikeolbmuid geavahit meahci nu go álo leat dahkan. 1 No errors found
Álbmotmeahcit leat ge jur boahtán dan jurdagis ahte Finnmárkku lea „villmark“ Álbmotmeahcit leat ge jur boahtán dan jurdagis ahte Finnmárku lea „villmark“ 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Álbmotmeahcit leat ge jur boahtán dan jurdagis ahte Finnmárkku lea „villmark
Álbmotmeahcit leat ge jur boahtán dan jurdagis ahte Finnmárkku lea „villmark😱
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
Galgá go báikkálaš olbmuin leat vuosttašvuoigatvuohta luonddoriggodagaide ? Galgá go báikkálaš olbmuin leat vuosttašvuoigatvuohta luondduriggodagaide ? 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Galgá go báikkálaš olbmuin leat vuosttašvuoigatvuohta luonddoriggodagaide ?
Galgá go báikkálaš olbmuin leat vuosttašvuoigatvuohta luonddoriggodagaide luondduriggodagaide?
    • «?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «luondduriggodagaide?»
Galgá go báikkálaš olbmuin leat vuosttašvuoigatvuohta luonddoriggodagaide luondduriggodagaide?
Galgá go báikkálaš olbmuin leat vuosttašvuoigatvuohta luondduriggodagaid luondduriggodagaide?
    • «luonddoriggodagaide» ➞ [typo]
      • «luondduriggodagaid»
      • «luondduriggodagaidge»
      • «luondduriggodagaidbe»
Jua, de gálga leat. Lea ágga manne olbmot orrot sis-Finnmárkkus ja boaittobealbáikkiinja vižžet luonddus dárbbuid. Jua, de gálga leat. Lea ágga manne olbmot orrot sis-Finnmárkkus ja boaittobealbáikkiin ja vižžet luonddus dárbbuid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jua, de gálga leat. Lea ágga manne olbmot orrot sis-Finnmárkkus ja boaittobealbáikkiinja vižžet luonddus dárbbuid.
Jua, de gálga leat. Lea ágga manne olbmot orrot sis-Finnmárkkus ja boaittobealbáikkilinjá vižžet luonddus dárbbuid.
    • «boaittobealbáikkiinja» ➞ [typo]
      • «boaittobealbáikkilinjá»
Jus olggobeal-olbmuin leat seamma vuoigatvuođat, de lea vejolašvuohta olggobeal-máilbmái eambbo geavahišgoahtit guovllu ja dainnalágiin oažžut eambbo válddi dadjat ja hábmet movt Finnmárkku meahcci galgá leat. Lea boastut jus olggobeal-olbmuin leat vuoigatvuođat mat dušše muhtumin fitnet „luonddu návddašeame“, ja fas mannet daidda duolva gávpogiidda. Jus olggobeal-olbmuin leat seamma vuoigatvuođat, de lea vejolašvuohta olggobeal-máilbmái eambbo geavahišgoahtit guovllu ja dainna lágiin oažžut eambbo válddi dadjat ja hábmet movt Finnmárkku meahcci galgá leat. Lea boastut jus olggobeal-olbmuin leat vuoigatvuođat mat dušše muhtumin fitnet „luonddu návddašeame“, ja fas mannet daidda duolva gávpogiidda. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jus olggobeal-olbmuin leat seamma vuoigatvuođat, de lea vejolašvuohta olggobeal-máilbmái eambbo geavahišgoahtit guovllu ja dainnalágiin oažžut eambbo válddi dadjat ja hábmet movt Finnmárkku meahcci galgá leat. Lea boastut jus olggobeal-olbmuin leat vuoigatvuođat mat dušše muhtumin fitnet „luonddu návddašeame“, ja fas mannet daidda duolva gávpogiidda.
Jus olggobeal-olbmuin leat seamma vuoigatvuođat, de lea vejolašvuohta olggobeal-máilbmái eambbo geavahišgoahtit guovllu ja dainna lágiin oažžut eambbo válddi dadjat ja hábmet movt Finnmárkku meahcci galgá leat. Lea boastut jus olggobeal-olbmuin leat vuoigatvuođat mat dušše muhtumin fitnet „luonddu návddašeame”, ja fas mannet daidda duolva gávpogiidda.
    • «dainnalágiin» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «dainna lágiin»
    • «“,» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”,»
Áisttán Ole Henrik dat luondduipmárdus dat ferte boahtit eambbo beavddi aldeolbmuid gaskkas. Aisttan Ole Henrik dat luondduipmárdus dat ferte boahtit eambbo beavddi alde olbmuid gaskkas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Áisttán Ole Henrik dat luondduipmárdus dat ferte boahtit eambbo beavddi aldeolbmuid gaskkas.
Listán Ole Henrik dat luondduipmárdus dat ferte boahtit eambbo beavddi fáldeolbmuid gaskkas.
    • «Áisttán» ➞ [typo]
      • «Listán»
      • «Vistán»
    • «aldeolbmuid» ➞ [typo]
      • «fáldeolbmuid»
      • «váldeolbmuid»
      • «áldoolbmuid»
      • «álleolbmuid»
      • «álveolbmuid»
      • «áideolbmuid»
      • «háldeolbmuid»
      • «allaolbmuid»
      • «ahkeolbmuid»
      • «aloeolbmuid»
Lea go boazodoallu uhkádus luonddu vuosttá - vai buoremus luonddugáhttejeaddji? Lea go boazodoallu uhkádus luonddu vuosttá - vai buoremus luonddugáhttejeaddji? 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lea go boazodoallu uhkádus luonddu vuosttá - vai buoremus luonddugáhttejeaddji?
Lea go boazodoallu uhkádus luonddu vuostá - vai buoremus luonddugáhttejeaddji?
    • «vuosttá» ➞ [typo]
      • «vuostá»
Boazodoallu lea buoremus luonddogáhttejeaddji davvi guovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahtte Finnmárkku lea „villmark“ , de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea. Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davvi guovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárku lea „villmark“ , de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boazodoallu lea buoremus luonddogáhttejeaddji davvi guovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahtte Finnmárkku lea „villmark , de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”, , de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
    • «luonddogáhttejeaddji» ➞ [typo]
      • «luonddugáhttejeaddji»
      • «luonddugáhttejeaddjis»
    • «davvi guovlluin» ➞ [msyn-compound]
      • «davviguovlluin»
    • «ahtte» ➞ [typo]
      • «ahte»
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”,»
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”, , de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”,, de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”,, de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”, , de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”, , de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”,, de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”,, de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”, , de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”, , de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”,, de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”,, de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”, , de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”, , de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”,, de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”,, de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”, , de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”, , de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
Boazodoallu lea buoremus luonddugáhttejeaddji davviguovlluin, goit mu oainnu mielde. Jus mis ii livččii boazodoallu dáppe de mii livččiimet áigá juo sáttuid siste. Go jurddaša man guhká boazodoallu lea leamaš guovllus, de ferte dadjat ahte lea oba unnán billisteapmi meahcis dan ektui. Go dáčča vel dasa lassin doaivu ahte Finnmárkku lea „villmark”,, de dat muitala ahte boazodoallo-ealáhus guođđá luottaid meahccái dan ektui man stuoris dat ealáhus lea.
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Boazodoallu lea maid stuorámus ágga caggat nu ahte olggobealmáilbmi ii dušše sáhte boahtit min mehciide iežas dárbbuiguin, no go ruvkedoaimmat, biilaluottat, bártahuksemat ja nu ain. Boazodoallu lea maid stuorámus ágga caggat nu ahte olggobealmáilbmi ii dušše sáhte boahtit min mehciide iežas dárbbuiguin, no go ruvkedoaimmat, biilaluottat, bartahuksemat ja nu ain. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boazodoallu lea maid stuorámus ágga caggat nu ahte olggobealmáilbmi ii dušše sáhte boahtit min mehciide iežas dárbbuiguin, no go ruvkedoaimmat, biilaluottat, bártahuksemat ja nu ain.
Boazodoallu lea maid stuorámus ágga caggat nu ahte olggobealmáilbmi ii dušše sáhte boahtit min mehciide iežas dárbbuiguin, no go ruvkedoaimmat, biilaluottat, bartahuksemat ja nu ain.
    • «bártahuksemat» ➞ [typo]
      • «bartahuksemat»
      • «bartahuksenmat»
Dárbbašit go mii ođđa linjáid vai oažžut doarvái el-fámu? Dárbbašit go mii ođđa linnjáid vai oažžut doarvái el-fámu? 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dárbbašit go mii ođđa linjáid vai oažžut doarvái el-fámu?
Dárbbašit go mii ođđa linjjaid vai oažžut doarvái el-fámu?
    • «linjáid» ➞ [typo]
      • «linjjaid»
      • «linjjáid»
Mun in dieđe lea go mis dárbu. Lea váttis midjiide dábálaš olbmuide dan vástidit. Davvin han ovdána servodat nugo eará sajiin máilmmis. Mis gal lea doarvai el-fámu . Mun in dieđe, ferte vuos dutkat dan viidáseappot. Galgá láhčat dili buoremuslági mielde nu ahte ii goarit boazodoallo-ealáhusa ja muđui sámi kultuvrra. Mun in dieđe lea go mis dárbu. Lea váttis midjiide dábálaš olbmuide dan vástidit. Davvin han ovdána servodat nugo eará sajiin máilmmis. Mis gal lea doarvái el-fápmu . Mun in dieđe, ferte vuos dutkat dan viidáseappot. Galgá láhčit dili buoremus lági mielde nu ahte ii goarit boazodoallo-ealáhusa ja muđui sámi kultuvrra. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mun in dieđe lea go mis dárbu. Lea váttis midjiide dábálaš olbmuide dan vástidit. Davvin han ovdána servodat nugo eará sajiin máilmmis. Mis gal lea doarvai el-fámu . Mun in dieđe, ferte vuos dutkat dan viidáseappot. Galgá láhčat dili buoremuslági mielde nu ahte ii goarit boazodoallo-ealáhusa ja muđui sámi kultuvrra.
Mun in dieđe lea go mis dárbu. Lea váttis midjiide dábálaš olbmuide dan vástidit. Davvin han ovdána servodat nugo eará sajiin máilmmis. Mis gal lea doarvái el-fámu. Mun in dieđe, ferte vuos dutkat dan viidáseappot. Galgá fáhcat dili boremušlági mielde nu ahte ii goarit boazodoallo-ealáhusa ja muđui sámi kultuvrra.
    • «doarvai» ➞ [typo]
      • «doarvái»
    • «el-fámu .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «el-fámu.»
    • «láhčat» ➞ [typo]
      • «fáhcat»
    • «buoremuslági» ➞ [typo]
      • «boremušlági»
Lea go bieggafápmohuksen luondduustitlaš? Lea go bieggafápmohuksen luondduustitlaš? 1 No errors found
Diehtit go mii doarvái maid diekkár rustegat gáibidit? Boazodoallu lea okta dehálaš oassi min mehciin. Lea vahát jus diekkár rusttegat leat goarádussan boazodollui. In dieđe maid diekkár rusttegat gáibidit, muhto ferte go daid cegget boazodoallo-eatnamiidda vai addá el-fámu? Ii go heive bidjat kábela mearabotni mielde? Diehtit go mii doarvái maid diekkár rusttegat gáibidit? Boazodoallu lea okta dehálaš oassi min mehciin. Lea vahát jus diekkár rusttegat leat goarádussan boazodollui. In dieđe maid diekkár rusttegat gáibidit, muhto ferte go daid cegget boazodoallo-eatnamiidda vai addá el-fámu? Ii go heive bidjat kábela mearabotni mielde? 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Diehtit go mii doarvái maid diekkár rustegat gáibidit? Boazodoallu lea okta dehálaš oassi min mehciin. Lea vahát jus diekkár rusttegat leat goarádussan boazodollui. In dieđe maid diekkár rusttegat gáibidit, muhto ferte go daid cegget boazodoallo-eatnamiidda vai addá el-fámu? Ii go heive bidjat kábela mearabotni mielde?
Diehtit go mii doarvái maid diekkár rusttegat gáibidit? Boazodoallu lea okta dehálaš oassi min mehciin. Lea vahát jus diekkár rusttegat leat goarádussan boazodollui. In dieđe maid diekkár rusttegat gáibidit, muhto ferte go daid cegget boazodoallo-eatnamiidda vai addá el-fámu? Ii go heive bidjat kábela mearabotni mielde?
    • «rustegat» ➞ [typo]
      • «rusttegat»
Bieggamillogažaldat ja ođđa linjat – gos de lea dat „villmark“ maid nu hálidit ? Ii go de billis meahci? „Villmark“ dušše de go dábálaš olbmuid galgá caggat. Bieggamillogažaldat ja ođđa linnját – gos de lea dat „villmark“ maid nu háliidit ? Ii go de billis meahci? „Villmark“ dušše de go dábálaš olbmuid galgá caggat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bieggamillogažaldat ja ođđa linjat – gos de lea dat „villmark“ maid nu hálidit ? Ii go de billis meahci? „Villmark“ dušše de go dábálaš olbmuid galgá caggat.
Bieggamillogažaldat ja ođđa linjat – gos de lea dat „villmark”maid nu háliidat hálidit? Ii go de billis meahci? „Villmark”dušše de go dábálaš olbmuid galgá caggat.
    • «“ maid nu» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”maid nu»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidat»
      • «háliidit»
    • «?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «hálidit?»
    • «“ dušše» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”dušše»
Bieggamillogažaldat ja ođđa linjat – gos de lea dat „villmark”maid nu háliidat hálidit? Ii go de billis meahci? „Villmark”dušše de go dábálaš olbmuid galgá caggat.
Bieggamillogažaldat ja ođđa linjat – gos de lea dat „villmark”maid nu háliidat háliidit? Ii go de billis meahci? „Villmark”dušše de go dábálaš olbmuid galgá caggat.
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
Birasgáhttenlihkadus ja álgoálbmogat – ovttasbargit vai vuostálagaid? Birasgáhttenlihkadus ja álgoálbmogat – ovttasbargit vai vuostálagaid? 1 No errors found
Birasgáhttenlihkadus ja sápmelaččat leat hui dávjá vuostálagaid dan dihte go birasgáhttenlihkadusat eai ipmir olbmuid dárbbuid ja kultuvrra, eai ge beroš das maidege. Sin olis lea maid boahtán riidu boazodoalu ja báikegotteolbmuid gaskki go álget sivahallat nuppi nuppi gii lea gii billista meahci, váikko sii álo leat vánddardan daid guovlluin . Ii diekkár riidu leat leamaš ovdal, dalle mis lei buorre ovttasbargu ja ustitlašvuohta. Dat lea nu rievdan dat otná dilli, máŋggas eai daja šat buorre beaivvi ge, in ge dieđe mii lea. Mo galgá oažžut ipmárdusa ahte mii eallit ovttas ja fertet juohkit dan mii mis lea, mo vuodjin galgá leat dohkkalaš ahte ii leat billisteami. Mun gal sávašin ahte Luonddugáhttenlihttu boađášii dávjjit deike min lusa ja čilget mediaid bokte, ja ahte lea eambbo oktavuohta álbmogiin go dat mii dál lea. Giitu. Birasgáhttenlihkadus ja sápmelaččat leat hui dávjá vuostálagaid dan dihte go birasgáhttenlihkadusat eai ipmir olbmuid dárbbuid ja kultuvrra, eai ge beroš das maidege. Sin olis lea maid boahtán riidu boazodoalu ja báikegotteolbmuid gaskki go álget sivahallat nuppi nuppi gii lea gii billista meahci, váikko sii álo leat vánddardan dain guovlluin . Ii diekkár riidu leat leamaš ovdal, dalle mis lei buorre ovttasbargu ja ustitlašvuohta. ustitlašvuohta. Dat lea nu rievdan dat otná dilli, máŋggas eai daja šat buorre beaivvi ge, in ge dieđe mii lea. Mo galgá oažžut ipmárdusa ahte mii eallit ovttas ja fertet juohkit dan mii mis lea, mo vuodjin galgá leat dohkálaš ahte ii leat billisteami. Mun gal sávašin ahte Luonddugáhttenlihttu boađášii dávjjit deike min lusa ja čilge mediaid bokte, ja ahte lea eambbo oktavuohta álbmogiin go dat mii dál lea. Giitu. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Birasgáhttenlihkadus ja sápmelaččat leat hui dávjá vuostálagaid dan dihte go birasgáhttenlihkadusat eai ipmir olbmuid dárbbuid ja kultuvrra, eai ge beroš das maidege. Sin olis lea maid boahtán riidu boazodoalu ja báikegotteolbmuid gaskki go álget sivahallat nuppi nuppi gii lea gii billista meahci, váikko sii álo leat vánddardan daid guovlluin . Ii diekkár riidu leat leamaš ovdal, dalle mis lei buorre ovttasbargu ja ustitlašvuohta. Dat lea nu rievdan dat otná dilli, máŋggas eai daja šat buorre beaivvi ge, in ge dieđe mii lea. Mo galgá oažžut ipmárdusa ahte mii eallit ovttas ja fertet juohkit dan mii mis lea, mo vuodjin galgá leat dohkkalaš ahte ii leat billisteami. Mun gal sávašin ahte Luonddugáhttenlihttu boađášii dávjjit deike min lusa ja čilget mediaid bokte, ja ahte lea eambbo oktavuohta álbmogiin go dat mii dál lea. Giitu.
Birasgáhttenlihkadus ja sápmelaččat leat hui dávjá vuostálagaid dan dihte go birasgáhttenlihkadusat eai ipmir olbmuid dárbbuid ja kultuvrra, eai ge beroš das maidege. Sin olis lea maid boahtán riidu boazodoalu ja báikegotteolbmuid gaskka go álget sivahallat nuppi nuppi gii lea gii billista meahci, váikko sii álo leat vánddardan daid guovlluin. Ii diekkár riidu leat leamaš ovdal, dalle mis lei buorre ovttasbargu ja ustitlašvuohta. Dat lea nu rievdan dat otná dilli, máŋggas eai daja šat buorre beaivvi ge, in ge dieđe mii lea. Mo galgá oažžut ipmárdusa ahte mii eallit ovttas ja fertet juohkit dan mii mis lea, mo vuodjin galgá leat dohkálaš ahte ii leat billisteami. Mun gal sávašin ahte Luonddugáhttenlihttu boađášii dávjjit deike min lusa ja čilget mediaid bokte, ja ahte lea eambbo oktavuohta álbmogiin go dat mii dál lea. Giitu.
    • «gaskki» ➞ [typo]
      • «gaskka»
      • «áskki»
    • «guovlluin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovlluin.»
    • «dohkkalaš» ➞ [typo]
      • «dohkálaš»
Stoahkan- ja lihkadanlávlagat Stoahkan- ja lihkadanlávlagat 1 No errors found
Mánáide lea dál almmustuvvan ođđa cd man namma lea Mánážii - Til barnet. Dás lea sihke stoahkan- ja lihkadanlávlagat . Mánáide lea dál almmustuvvan ođđa cd man namma lea Mánážii - Til barnet. Dás leat sihke stoahkan- ja lihkadanlávlagat . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mánáide lea dál almmustuvvan ođđa cd man namma lea Mánážii - Til barnet. Dás lea sihke stoahkan- ja lihkadanlávlagat .
Mánáide lea dál almmustuvvan ođđa cd man namma lea Mánážii - Ii eanet. Dás lea sihke 😱 ja lihkadanlávlagat.
    • «Til» ➞ [typo]
      • «Ii»
    • «barnet» ➞ [typo]
      • «eanet»
    • «stoahkan-» ➞ [typo]
      • «lihkadanlávlagat .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «lihkadanlávlagat.»
Mánáide lea dál almmustuvvan ođđa cd man namma lea Mánážii - Ii eanet. Dás lea sihke ja lihkadanlávlagat.
Mánáide lea dál almmustuvvan ođđa cd man namma lea Mánážii - Ii eanet. Dás lea sihke ja lihkadanlávlagat.
    • «sihke  ja» ➞ [double-space-before]
      • «sihke ja»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Lávlagat máná vuosttaš jahkái Lávlagat máná vuosttaš jahkái 1 No errors found
Ann-Mari Andersen muitala ođđa CD:s mii smávva mánáide lea jurddašuvvon. Ann-Mari Andersen muitala ođđa CD:s mii smávva mánáide lea jurddašuvvon. 1 No errors found
Ann-Mari Andersen lea leamaš prošeaktajođiheaddji mánáid-CD buvttadeamis, ja okta njealljásis gii lávlu CD:s mas leat máŋgga lagan lávlagat. Oktiibuot 25 šuoŋa. Dát lea smávit mánáide ráhkaduvvon, danne leat dás lávlagat maidda mánát sáhttet doaškkut gieđaid, ja maiddai leat das lávlagat maidda mánát sáhttet lihkadit go gullet lávlagiid. Ann-Mari Andersen lea leamaš prošeaktajođiheaddji mánáid-CD buvttadeamis, ja okta njealljásis gii lávlu CD:s mas leat máŋgga máŋggalágan lávlagat. Oktiibuot 25 šuoŋa. Dát lea smávit mánáide ráhkaduvvon, danne leat dás lávlagat maidda mánát sáhttet doaškkut gieđaid, ja maiddai leat das lávlagat maidda mánát sáhttet lihkadit go gullet lávlagiid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ann-Mari Andersen lea leamaš prošeaktajođiheaddji mánáid-CD buvttadeamis, ja okta njealljásis gii lávlu CD:s mas leat máŋgga lagan lávlagat. Oktiibuot 25 šuoŋa. Dát lea smávit mánáide ráhkaduvvon, danne leat dás lávlagat maidda mánát sáhttet doaškkut gieđaid, ja maiddai leat das lávlagat maidda mánát sáhttet lihkadit go gullet lávlagiid.
Ann-Mari Andersen lea leamaš prošeaktajođiheaddji mánáid-CD buvttadeamis, ja okta njealljásis gii lávlu CD:s mas leat máŋggalágan lávlagat. Oktiibuot 25 šuoŋa. Dát lea smávit mánáide ráhkaduvvon, danne leat dás lávlagat maidda mánát sáhttet doaškkut gieđaid, ja maiddai leat das lávlagat maidda mánát sáhttet lihkadit go gullet lávlagiid.
    • «máŋgga lagan» ➞ [msyn-compound]
      • «máŋggalágan»
      • «máŋggalágán»
      • «máŋggalágana»
      • «máŋggalágána»
Sámediggi ruhtadan CD` almmuheami Ann-Mari Andersen muitala IKO-lágádusa ovttasráđiid Sámi girkoráđiin almmuhan CDa , ja Sámediggi lea dorjon almmuheami. Sámediggi ruhtadan CD` CD-almmuheami Ann-Mari Andersen muitala IKO-lágádusa ovttasráđiid Sámi girkoráđiin almmuhan CD , ja Sámediggi lea dorjon almmuheami. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggi ruhtadan CD` almmuheami Ann-Mari Andersen muitala IKO-lágádusa ovttasráđiid Sámi girkoráđiin almmuhan CDa , ja Sámediggi lea dorjon almmuheami.
Sámediggi ruhtadan CD` almmuheami Ann-Mari Andersen muitala IKO-lágádusa ovttasráđiid Sámi girkoráđiin almmuhan CD CDa, ja Sámediggi lea dorjon almmuheami.
    • «CDa» ➞ [typo]
      • «CD»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «CDa,»
Sámediggi ruhtadan CD` almmuheami Ann-Mari Andersen muitala IKO-lágádusa ovttasráđiid Sámi girkoráđiin almmuhan CD CDa, ja Sámediggi lea dorjon almmuheami.
Sámediggi ruhtadan CD` almmuheami Ann-Mari Andersen muitala IKO-lágádusa ovttasráđiid Sámi girkoráđiin almmuhan CD CD, ja Sámediggi lea dorjon almmuheami.
    • «CDa» ➞ [typo]
      • «CD»
Miellahttovuohta SNF-Sámi NissonForuma lahttovuohta Miellahttuvuohta SNF-Sámi NissonForuma lahttuvuohta 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Miellahttovuohta SNF-Sámi NissonForuma lahttovuohta
Miellahttuvuohta SNF-Sámi NissonForuma lahttuvuohta
    • «Miellahttovuohta» ➞ [typo]
      • «Miellahttuvuohta»
    • «lahttovuohta» ➞ [typo]
      • «lahttuvuohta»
Gulaskutta minguin: # snf@trollnet.no Gulaskutta minguin: # url 1 No errors found
Norga/Norge 150 nkr: Postbanken nr 0540.06.51819 IBAN: NO46 0540 0651 819. Postbanken, N-0021 Oslo Norga/Norge 150 nkr: Postbanken nr 0540.06.51819 IBAN: NO46 0540 0651 819. Postbanken, N-0021 Oslo 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Norga/Norge 150 nkr: Postbankennkr: Postbankennkr: Postbanken nr 0540.06.51819 IBAN: NO46 0540 0651 819. Postbanken, N-0021 Oslo
Norga/Norge 150 nu: Postbankennkr: Postbanken😱 nr 0540.06.51819 IBAN: NO46 0540 0651 819. Postangen, N-0021 Oslo
    • «nkr:  Postbanken» ➞ [typo]
      • «nu:  Postbanken»
      • «ná:  Postbanken»
      • «nai:  Postbanken»
      • «jur:  Postbanken»
      • «nie:  Postbanken»
      • «nuo:  Postbanken»
      • «na:  Postbanken»
    • «nkr:  Postbanken» ➞ [double-space-before]
      • «nkr: Postbanken»
    • «nkr:  Postbanken» ➞ [typo]
      • «Postbanken» ➞ [typo]
        • «Postangen»
Norga/Norge 150 nu: Postbanken: Postbanken IBAN: NO46 0540 0651 819. Postangen, N-0021 Oslo
Norga/Norge 150 nu: Postbanken😱 IBAN: NO46 0540 0651 819. Postangen, N-0021 Oslo
    • «:  Postbanken» ➞ [double-space-before]
      • «: Postbanken»
    • «:  Postbanken» ➞ [typo]
Norga/Norge 150 nu: Postbanken540 0651 819. Postangen, N-0021 Oslo
Norga/Norge 150 nu: 😱 0651 819. Postangen, N-0021 Oslo
    • «Postbanken540» ➞ [typo]
Norga/Norge 150 nu: 0651 819. Postangen, N-0021 Oslo
Norga/Norge 150 nu: 0651 819. Postangen, N-0021 Oslo
    • «:  0651 819» ➞ [double-space-before]
      • «: 0651 819»
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr.178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot , SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierbmádahkan guovvamánu 6.b. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdan geassemánu 23. b. 1998 Háštás. Njuolggadusat dohkkehuvvon Háštá jahkečoahkkimis geassemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1.b. 2008. Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Poastagirot nr.178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Poastagirot , SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Háštás. Njuolggadusat dohkkehuvvon Háštá jahkečoahkkimis geassemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1.b. 2008. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr.178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot , SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierbmádahkan guovvamánu 6.b. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdan geassemánu 23. b. 1998 Háštás. NjuolggadusatHáštás. Njuolggadusat dohkkehuvvon Háštá jahkečoahkkimis geassemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1.b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. NjuolggadusatHáštás. Njuolggadusat dohkkehuvvon Háštá jahkečoahkkimis geassemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «nr.178 04 62-6» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «nr. 178 04 62-6»
    • «Postgirot ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Postgirot,»
    • «fierbmádahkan» ➞ [typo]
      • «fierpmádahkan»
    • «6.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 .»
    • «organisašuvdan» ➞ [typo]
      • «organisašuvdnan»
    • «Háštás.  Njuolggadusat» ➞ [typo]
      • «Fáttás.  Njuolggadusat»
      • «Máttás.  Njuolggadusat»
      • «Máhtás.  Njuolggadusat»
      • «Fáktás.  Njuolggadusat»
      • «Dáhtás.  Njuolggadusat»
      • «Rástás.  Njuolggadusat»
    • «Háštás.  Njuolggadusat» ➞ [double-space-before]
      • «Háštás. Njuolggadusat»
    • «1.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «1. b.»
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.6 .b. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. Njuolggadusatdohkkehuvvon. Njuolggadusatdohkkehuvvon Háštá jahkečoahkkimis geassemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.6 . b. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. Njuolggadusatdohkkehuvvon😱 Háštá jahkečoahkkimis geassemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6 .b.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «6.b.»
      • «.b.»
    • «6 .b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 . b.»
    • «.  Njuolggadusatdohkkehuvvon» ➞ [double-space-before]
      • «. Njuolggadusatdohkkehuvvon»
    • «.  Njuolggadusatdohkkehuvvon» ➞ [typo]
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. Njuolggadusatdohkkehuvvonemánu b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. 😱 b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 .»
    • «Njuolggadusatdohkkehuvvonemánu» ➞ [typo]
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.6 .b.. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.6 . b.. 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6 .b.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «6.b.»
      • «.b.»
    • «6 .b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 . b.»
    • «.  b.» ➞ [double-space-before]
      • «. b.»
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 .»
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.6 .b... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.6 . b... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6 .b.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «6.b.»
      • «.b.»
    • «6 .b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 . b.»
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 .»
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.6 .b.... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.6 . b.... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6 .b.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «6.b.»
      • «.b.»
    • «6 .b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 . b.»
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b..... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b..... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 .»
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6 .b.6 .b..... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
Ruoŧŧa/Sverige 175 SEK Postgirot nr. 178 04 62-6 IBAN: SE66 9500 0099 6018 1780 4626 Postgirot, SVE-10571 Stockholm NJUOLGGADUSAT SNF-Sámi NissonForum Vuođđuduvvon fierpmádahkan guovvamánu 6.b.6 . b..... 1993 Kárášjogas, ja sámi organisašuvdnan geassemánu 23. b. 1998 Fáttás. b. 1998, ja maŋimustá rievdaduvvon Roavvenjárgga jahkečoahkkimis skábmamánu 1. b. 2008.
    • «6 .b.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «6.b.»
      • «.b.»
    • «6 .b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6 . b.»
§ 1: NAMMA JA ORGANISAŠUVDNAHÁPMI SNF-Sámi NissonForum lea giliid, báikegottiid ja regiuvnna ovdánahttinbarggu forum nissonolbmuid eavttuid mielde. § 2: ULBMIL Sámi NissonForum ulbmilin lea: a) Nannet nissonolbmuid oassálastima ja váikkuhanválddi sámi báikegottiin, vuođđuduvvon sámegiela ja -kultuvrra ala b) Oahpahit ja movttiidahttit sámenissoniid áŋgiruššat ja doaimmahit ovdánahttinbarggu iežamet eavttuid mielde c) Dokumenteret sámenissoniid eallima ja bargguid, sihke historjjálaččat ja odne d) Ohcat ovttasbarggu servviiguin, organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierbmádagaiguin main lea seammá ulbmil § 3: LAHTTOVUOHTA Sámenissonat geat atnet iežaset sápmelažžan, sáhttet leat dábálaš lahttun. Earát sáhttet leat doarjjalahttun. § 4: LAHTTOMÁKSU Lahttomáksu máksojuvvo vuosttas jahkebeali kaleanddarjagis ja ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin mearrida lahttomávssu sturrodaga. § 5: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA JA JIENASTANRIEKTI Sus guhte lea deavdán/ deavdá 15 jagi kaleanddarjagis ja guhte lea leamaš dábálaš lahttun unnimustá golbma mánu, lea jienastanriekti jahkečoahkkimis. Su lea maid vejolaš válljet stivrii. Ii sáhte válljejuvvot sáttatolmmožin ovdal go deavdá 18 jagi. Doarjjalahtuin lea dušše evttohan- ja hállanriekti, iige jienastanriekti. § 6: STIVRA Stivra jođiha Sámi NissonForum. Stivrras leat vihtta lahtu guđet válljejuvvojit guovtti jahkái ain hávil. Go stivra vuođđuduvvo, válljejuvvo maiddái jođiheaddji. Stivrras lea mearridanváldi go unnimustá golmmas, oktan várrelahtuiguin, leat čoahkis. Stivra lea geatnegahtton doahttalit sierra njuolggadusaid stivrra bargui maid jahkečoahkkin lea dohkkehan. § 7: JAHKEČOAHKKIN Jahkečoahkkin lea Sámi NissonForum alimus orgána ja dollojuvvo juohke jagi. Jahkečoahkkimii gohččojuvvo njeallje vahku ovdal. Jahkečoahkkináššebáhpárat sáddejuvvojit maŋimustá guokte vahku ovdal. Jahkečoahkkin galgá meannudit: - Maŋimus áigodaga dieđáhusa - Doaibmaplána - Maŋimus áigodaga dárkkistuvvon rehketdoalu - Bušeahta - Lahttomávssu sturrodaga - Árvaluvvon áššiid - Válljet (vihtta 5 stivralahttu stivrralahtu) ja (golbma 3 várrelahttu várrelahtu) - Válljet golmma olbmo válgalávdegotti Jahkečoahkkimis lea mearridanváldi daiguin lahtuiguin geat leat boahtan ja geain lea jienastanriekti. Árvaluvvon áššit maid jahkečoahkkin galggašii meannudit fertejit leat stivrra hálddus maŋimustá golbma vahku ovdal jahkečoahkkima. § 1: NAMMA JA ORGANISAŠUVDNAHÁPMI SNF-Sámi NissonForum lea giliid, báikegottiid ja regiovnna ovdánahttinbarggu forum nissonolbmuid eavttuid mielde. § 2: ULBMIL Sámi NissonForum ulbmilin lea: a) Nannet nissonolbmuid oassálastima ja váikkuhanválddi sámi báikegottiin, vuođđuduvvon sámegiela ja -kultuvrra ala b) Oahpahit ja movttiidahttit sámenissoniid áŋgiruššat ja doaimmahit ovdánahttinbarggu iežamet eavttuid mielde c) Dokumenteret sámenissoniid eallima ja bargguid, sihke historjjálaččat ja odne d) Ohcat ovttasbarggu servviiguin, organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierpmádagaiguin main lea seammá ulbmil § 3: LAHTTUVUOHTA Sámenissonat geat atnet iežaset sápmelažžan, sáhttet leat dábálaš lahttun. Earát sáhttet leat doarjjalahttun. § 4: LAHTTOMÁKSU Lahttomáksu máksojuvvo vuosttas jahkebeali kaleanddarjagis ja ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin mearrida lahttomávssu sturrodaga. § 5: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA JA JIENASTANRIEKTI Sus guhte lea deavdán/ deavdá 15 jagi kaleanddarjagis ja guhte lea leamaš dábálaš lahttun unnimustá golbma mánu, lea jienastanriekti jahkečoahkkimis. Su lea maid vejolaš válljet stivrii. Ii sáhte válljejuvvot sáttatolmmožin ovdal go deavdá 18 jagi. Doarjjalahtuin lea dušše evttohan- ja hállanriekti, iige jienastanriekti. § 6: STIVRA Stivra jođiha Sámi NissonForum. Stivrras leat vihtta lahtu guđet válljejuvvojit guovtti jahkái ain hávil. Go stivra vuođđuduvvo, válljejuvvo maiddái jođiheaddji. Stivrras lea mearridanváldi go unnimustá golmmas, oktan várrelahtuiguin, leat čoahkis. Stivra lea geatnegahtton doahttalit sierra njuolggadusaid stivrra bargui maid jahkečoahkkin lea dohkkehan. § 7: JAHKEČOAHKKIN Jahkečoahkkin lea Sámi NissonForum alimus orgána ja dollojuvvo juohke jagi. Jahkečoahkkimii gohččojuvvo njeallje vahku ovdal. Jahkečoahkkináššebáhpárat sáddejuvvojit maŋimustá guokte vahku ovdal. Jahkečoahkkin galgá meannudit: - Maŋimus áigodaga dieđáhusa - Doaibmaplána - Maŋimus áigodaga dárkkistuvvon rehketdoalu - Bušeahta - Lahttomávssu sturrodaga - Árvaluvvon áššiid - Válljet (vihtta vihtta 5 stivrralahtu) ja (golbma golbma 3 várrelahtu) - Válljet golmma olbmo válgalávdegotti Jahkečoahkkimis lea mearridanváldi daiguin lahtuiguin geat leat boahtán ja geain lea jienastanriekti. Árvaluvvon áššit maid jahkečoahkkin galggašii meannudit fertejit leat stivrra hálddus maŋimustá golbma vahku ovdal jahkečoahkkima. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
§ 1: NAMMA JA ORGANISAŠUVDNAHÁPMI SNF-Sámi NissonForum lea giliid, báikegottiid ja regiuvnna ovdánahttinbarggu forum nissonolbmuid eavttuid mielde. § 2: ULBMIL Sámi NissonForum ulbmilin lea: a) Nannet nissonolbmuid oassálastima ja váikkuhanválddi sámi báikegottiin, vuođđuduvvon sámegiela ja -kultuvrra ala b) Oahpahit ja movttiidahttit sámenissoniid áŋgiruššat ja doaimmahit ovdánahttinbarggu iežamet eavttuid mielde c) Dokumenteret sámenissoniid eallima ja bargguid, sihke historjjálaččat ja odne d) Ohcat ovttasbarggu servviiguin, organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierbmádagaiguin main lea seammá ulbmil § 3: LAHTTOVUOHTA Sámenissonat geat atnet iežaset sápmelažžan, sáhttet leat dábálaš lahttun. Earát sáhttet leat doarjjalahttun. § 4: LAHTTOMÁKSU Lahttomáksu máksojuvvo vuosttas jahkebeali kaleanddarjagis ja ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin mearrida lahttomávssu sturrodaga. § 5: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA JA JIENASTANRIEKTI Sus guhte lea deavdán/ deavdá 15 jagi kaleanddarjagis ja guhte lea leamaš dábálaš lahttun unnimustá golbma mánu, lea jienastanriekti jahkečoahkkimis. Su lea maid vejolaš válljet stivrii. Ii sáhte válljejuvvot sáttatolmmožin ovdal go deavdá 18 jagi. Doarjjalahtuin lea dušše evttohan- ja hállanriekti, iige jienastanriekti. § 6: STIVRA Stivra jođiha Sámi NissonForum. Stivrras leat vihtta lahtu guđet válljejuvvojit guovtti jahkái ain hávil. Go stivra vuođđuduvvo, válljejuvvo maiddái jođiheaddji. Stivrras lea mearridanváldi go unnimustá golmmas, oktan várrelahtuiguin, leat čoahkis. Stivra lea geatnegahtton doahttalit sierra njuolggadusaid stivrra bargui maid jahkečoahkkin lea dohkkehan. § 7: JAHKEČOAHKKIN Jahkečoahkkin lea Sámi NissonForum alimus orgána ja dollojuvvo juohke jagi. Jahkečoahkkimii gohččojuvvo njeallje vahku ovdal. Jahkečoahkkináššebáhpárat sáddejuvvojit maŋimustá guokte vahku ovdal. Jahkečoahkkin galgá meannudit: - Maŋimus áigodaga dieđáhusa - Doaibmaplána - Maŋimus áigodaga dárkkistuvvon rehketdoalu - Bušeahta - Lahttomávssu sturrodaga - Árvaluvvon áššiid - Válljet (vihtta 5 stivralahttu stivrralahtu) ja (golbma 3 várrelahttu várrelahtu) - Válljet golmma olbmo válgalávdegotti Jahkečoahkkimis lea mearridanváldi daiguin lahtuiguin geat leat boahtan ja geain lea jienastanriekti. Árvaluvvon áššit maid jahkečoahkkin galggašii meannudit fertejit leat stivrra hálddus maŋimustá golbma vahku ovdal jahkečoahkkima.
§ 1: NAMMA JA ORGANISAŠUVDNAHÁPMI SNF-Sámi NissonForum lea giliid, báikegottiid ja regiovnna ovdánahttinbarggu forum nissonolbmuid eavttuid mielde. § 2: ULBMIL Sámi NissonForum ulbmilin lea: a) Nannet nissonolbmuid oassálastima ja váikkuhanválddi sámi báikegottiin, vuođđuduvvon sámegiela ja -kultuvrra ala b) Oahpahit ja movttiidahttit sámenissoniid áŋgiruššat ja doaimmahit ovdánahttinbarggu iežamet eavttuid mielde c) Dokumenteret sámenissoniid eallima ja bargguid, sihke historjjálaččat ja odne d) Ohcat ovttasbarggu servviiguin, organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierpmádagaiguin main lea seamma ulbmil § 3: LAHTTUVUOHTA Sámenissonat geat atnet iežaset sápmelažžan, sáhttet leat dábálaš lahttun. Earát sáhttet leat doarjjalahttun. § 4: LAHTTOMÁKSU Lahttomáksu máksojuvvo vuosttas jahkebeali kaleanddarjagis ja ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin mearrida lahttomávssu sturrodaga. § 5: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA JA JIENASTANRIEKTI Sus guhte lea deavdán/ deavdá 15 jagi kaleanddarjagis ja guhte lea leamaš dábálaš lahttun unnimustá golbma mánu, lea jienastanriekti jahkečoahkkimis. Su lea maid vejolaš válljet stivrii. Ii sáhte válljejuvvot sáttatolmmožin ovdal go deavdá 18 jagi. Doarjjalahtuin lea dušše 😱 ja hállanriekti, iige jienastanriekti. § 6: STIVRA Stivra jođiha Sámi NissonForum. Stivrras leat vihtta lahtu guđet válljejuvvojit guovtti jahkái ain hávil. Go stivra vuođđuduvvo, válljejuvvo maiddái jođiheaddji. Stivrras lea mearridanváldi go unnimustá golmmas, oktan várrelahtuiguin, leat čoahkis. Stivra lea geatnegahtton doahttalit sierra njuolggadusaid stivrra bargui maid jahkečoahkkin lea dohkkehan. § 7: JAHKEČOAHKKIN Jahkečoahkkin lea Sámi NissonForum alimus orgána ja dollojuvvo juohke jagi. Jahkečoahkkimii gohččojuvvo njeallje vahku ovdal. Jahkečoahkkináššebáhpárat sáddejuvvojit maŋimustá guokte vahku ovdal. Jahkečoahkkin galgá meannudit: - Maŋimus áigodaga dieđáhusa - Doaibmaplána - Maŋimus áigodaga dárkkistuvvon rehketdoalu - Bušeahta - Lahttomávssu sturrodaga - Árvaluvvon áššiid - Válljet (vihtta 5 stivrralahttu stivrralahtu) ja (golbma 3 várrelahttu várrelahtu) - Válljet golmma olbmo válgalávdegotti Jahkečoahkkimis lea mearridanváldi daiguin lahtuiguin geat leat boahtán ja geain lea jienastanriekti. Árvaluvvon áššit maid jahkečoahkkin galggašii meannudit fertejit leat stivrra hálddus maŋimustá golbma vahku ovdal jahkečoahkkima.
    • «regiuvnna» ➞ [typo]
      • «regiovnna»
      • «regiona»
    • «:  ULBMIL» ➞ [double-space-before]
      • «: ULBMIL»
    • «)  Dokumenteret» ➞ [double-space-before]
      • «) Dokumenteret»
    • «fierbmádagaiguin» ➞ [typo]
      • «fierpmádagaiguin»
    • «seammá» ➞ [typo]
      • «seamma»
    • «LAHTTOVUOHTA» ➞ [typo]
      • «LAHTTUVUOHTA»
    • «atnet  iežaset» ➞ [double-space-before]
      • «atnet iežaset»
    • «:  VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA» ➞ [double-space-before]
      • «: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA»
    • «evttohan-» ➞ [typo]
      • «:  STIVRA» ➞ [double-space-before]
        • «: STIVRA»
      • «.  Stivra» ➞ [double-space-before]
        • «. Stivra»
      • «:  JAHKEČOAHKKIN» ➞ [double-space-before]
        • «: JAHKEČOAHKKIN»
      • «.  Jahkečoahkkimii» ➞ [double-space-before]
        • «. Jahkečoahkkimii»
      • «stivralahttu» ➞ [typo]
        • «stivrralahttu»
      • «boahtan» ➞ [typo]
        • «boahtán»
§ 1: NAMMA JA ORGANISAŠUVDNAHÁPMI SNF-Sámi NissonForum lea giliid, báikegottiid ja regiovnna ovdánahttinbarggu forum nissonolbmuid eavttuid mielde. § 2: ULBMIL Sámi NissonForum ulbmilin lea: a) Nannet nissonolbmuid oassálastima ja váikkuhanválddi sámi báikegottiin, vuođđuduvvon sámegiela ja -kultuvrra ala b) Oahpahit ja movttiidahttit sámenissoniid áŋgiruššat ja doaimmahit ovdánahttinbarggu iežamet eavttuid mielde c) Dokumenteret sámenissoniid eallima ja bargguid, sihke historjjálaččat ja odne d) Ohcat ovttasbarggu servviiguin, organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierpmádagaiguin main lea seamma ulbmil § 3: LAHTTUVUOHTA Sámenissonat geat atnet iežaset sápmelažžan, sáhttet leat dábálaš lahttun. Earát sáhttet leat doarjjalahttun. § 4: LAHTTOMÁKSU Lahttomáksu máksojuvvo vuosttas jahkebeali kaleanddarjagis ja ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin mearrida lahttomávssu sturrodaga. § 5: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA JA JIENASTANRIEKTI Sus guhte lea deavdán/ deavdá 15 jagi kaleanddarjagis ja guhte lea leamaš dábálaš lahttun unnimustá golbma mánu, lea jienastanriekti jahkečoahkkimis. Su lea maid vejolaš válljet stivrii. Ii sáhte válljejuvvot sáttatolmmožin ovdal go deavdá 18 jagi. Doarjjalahtuin lea dušše ja hállanriekti, iige jienastanriekti. § 6: STIVRA Stivra jođiha Sámi NissonForum. Stivrras leat vihtta lahtu guđet válljejuvvojit guovtti jahkái ain hávil. Go stivra vuođđuduvvo, válljejuvvo maiddái jođiheaddji. Stivrras lea mearridanváldi go unnimustá golmmas, oktan várrelahtuiguin, leat čoahkis. Stivra lea geatnegahtton doahttalit sierra njuolggadusaid stivrra bargui maid jahkečoahkkin lea dohkkehan. § 7: JAHKEČOAHKKIN Jahkečoahkkin lea Sámi NissonForum alimus orgána ja dollojuvvo juohke jagi. Jahkečoahkkimii gohččojuvvo njeallje vahku ovdal. Jahkečoahkkináššebáhpárat sáddejuvvojit maŋimustá guokte vahku ovdal. Jahkečoahkkin galgá meannudit: - Maŋimus áigodaga dieđáhusa - Doaibmaplána - Maŋimus áigodaga dárkkistuvvon rehketdoalu - Bušeahta - Lahttomávssu sturrodaga - Árvaluvvon áššiid - Válljet (vihtta 5 stivrralahttu stivrralahtu) ja (golbma 3 várrelahttu várrelahtu) - Válljet golmma olbmo válgalávdegotti Jahkečoahkkimis lea mearridanváldi daiguin lahtuiguin geat leat boahtán ja geain lea jienastanriekti. Árvaluvvon áššit maid jahkečoahkkin galggašii meannudit fertejit leat stivrra hálddus maŋimustá golbma vahku ovdal jahkečoahkkima.
§ 1: NAMMA JA ORGANISAŠUVDNAHÁPMI SNF-Sámi NissonForum lea giliid, báikegottiid ja regiovnna ovdánahttinbarggu forum nissonolbmuid eavttuid mielde. § 2: ULBMIL Sámi NissonForum ulbmilin lea: a) Nannet nissonolbmuid oassálastima ja váikkuhanválddi sámi báikegottiin, vuođđuduvvon sámegiela ja -kultuvrra ala b) Oahpahit ja movttiidahttit sámenissoniid áŋgiruššat ja doaimmahit ovdánahttinbarggu iežamet eavttuid mielde c) Dokumenteret sámenissoniid eallima ja bargguid, sihke historjjálaččat ja odne d) Ohcat ovttasbarggu servviiguin, organisašuvnnaiguin, ásahusaiguin ja fierpmádagaiguin main lea seamma ulbmil § 3: LAHTTUVUOHTA Sámenissonat geat atnet iežaset sápmelažžan, sáhttet leat dábálaš lahttun. Earát sáhttet leat doarjjalahttun. § 4: LAHTTOMÁKSU Lahttomáksu máksojuvvo vuosttas jahkebeali kaleanddarjagis ja ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin mearrida lahttomávssu sturrodaga. § 5: VÁLGADOHKÁLAŠVUOHTA JA JIENASTANRIEKTI Sus guhte lea deavdán/ deavdá 15 jagi kaleanddarjagis ja guhte lea leamaš dábálaš lahttun unnimustá golbma mánu, lea jienastanriekti jahkečoahkkimis. Su lea maid vejolaš válljet stivrii. Ii sáhte válljejuvvot sáttatolmmožin ovdal go deavdá 18 jagi. Doarjjalahtuin lea dušše ja hállanriekti, iige jienastanriekti. § 6: STIVRA Stivra jođiha Sámi NissonForum. Stivrras leat vihtta lahtu guđet válljejuvvojit guovtti jahkái ain hávil. Go stivra vuođđuduvvo, válljejuvvo maiddái jođiheaddji. Stivrras lea mearridanváldi go unnimustá golmmas, oktan várrelahtuiguin, leat čoahkis. Stivra lea geatnegahtton doahttalit sierra njuolggadusaid stivrra bargui maid jahkečoahkkin lea dohkkehan. § 7: JAHKEČOAHKKIN Jahkečoahkkin lea Sámi NissonForum alimus orgána ja dollojuvvo juohke jagi. Jahkečoahkkimii gohččojuvvo njeallje vahku ovdal. Jahkečoahkkináššebáhpárat sáddejuvvojit maŋimustá guokte vahku ovdal. Jahkečoahkkin galgá meannudit: - Maŋimus áigodaga dieđáhusa - Doaibmaplána - Maŋimus áigodaga dárkkistuvvon rehketdoalu - Bušeahta - Lahttomávssu sturrodaga - Árvaluvvon áššiid - Válljet (vihtta 5 stivrralahttu stivrralahtu) ja (golbma 3 várrelahttu várrelahtu) - Válljet golmma olbmo válgalávdegotti Jahkečoahkkimis lea mearridanváldi daiguin lahtuiguin geat leat boahtán ja geain lea jienastanriekti. Árvaluvvon áššit maid jahkečoahkkin galggašii meannudit fertejit leat stivrra hálddus maŋimustá golbma vahku ovdal jahkečoahkkima.
    • «dušše  ja» ➞ [double-space-before]
      • «dušše ja»
§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMI Sámi NissonForum heaittiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaititiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida. § 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMI Sámi NissonForum heaittiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaittiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMI. § 10: HEAITTIHEAPMI Sámi NissonForum heaittiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaititiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida.
§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMI. § 10: HEAITTIHEAPMI Sámi NissonForum heaittiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaittiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida.
    • «:  SIERRA» ➞ [double-space-before]
      • «: SIERRA»
    • «JAHKEČOAHKKIN   Gohččojuvvo» ➞ [double-space-before]
      • «JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo»
    • «:  NJUOLGGADUSAID» ➞ [double-space-before]
      • «: NJUOLGGADUSAID»
    • «.   § 10:  HEAITTIHEAPMI» ➞ [double-space-before]
      • «. § 10:  HEAITTIHEAPMI»
    • «.   § 10:  HEAITTIHEAPMI» ➞ [double-space-before]
      • «.   § 10: HEAITTIHEAPMI»
    • «heaittiheapmi  ferte» ➞ [double-space-before]
      • «heaittiheapmi ferte»
    • «goalmmát oasi  eanetlogu» ➞ [double-space-before]
      • «goalmmát oasi eanetlogu»
    • «Heaititiheamis» ➞ [typo]
      • «Heaittiheamis»
§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMISámi: HEAITTIHEAPMISámi NissonForum heaittiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaittiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida.
§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMISámi😱 NissonForum heaittiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaittiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida.
    • «:  HEAITTIHEAPMISámi» ➞ [double-space-before]
      • «: HEAITTIHEAPMISámi»
    • «:  HEAITTIHEAPMISámi» ➞ [typo]
      • «NissonForum  heaittiheapmi» ➞ [double-space-before]
        • «NissonForum heaittiheapmi»
§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: HEAITTIHEAPMISámiheapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaittiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida.
§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: 😱 ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaittiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida.
    • «HEAITTIHEAPMISámiheapmi» ➞ [typo]
§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaittiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida.
§ 8: SIERRA JAHKEČOAHKKIN Gohččojuvvo sierra jahkečoahkkimii jos stivra dahje goalmmát oassi lahtuin, geain lea jienastanriekti, dan gáibidit. § 9: NJUOLGGADUSAID RIEVDADEAPMI Njuolggadusaid rievdadeapmi ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. § 10: ferte leat almmuhuvvon gohččumis ja gáibida guokte goalmmát oasi eanetlogu jahkečoahkkimis. Heaittiheamis galgá Sámi NissonForum opmodat geavahuvvot dan atnui maid jahkečoahkkin mearrida.
    • «:  ferte» ➞ [double-space-before]
      • «: ferte»
Sámi nuorra nástit besset fas čuovgat Ohcejogas! Sápmi Talent lágiduvvo nuppes Sápmi Talent lea ožžon davviriikkaid kulturruhtarádjosis ruđa 13 000 euro. -Dát sihkkarastá ahte Sápmi Talent lágiduvvo, lohká duđavaš sátnejođiheaddji Elle-Káre Aikio. Sámi nuorra násttit besset fas čuovgat Ohcejogas! Sápmi Talent lágiduvvo nuppes Sápmi Talent lea ožžon davviriikkaid kulturruhtarádjosis ruđa 13 000 euro. -Dát sihkkarastá ahte Sápmi Talent lágiduvvo, lohká duđavaš sátnejođiheaddji Elle-Káre Aikio. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi nuorra nástit besset fas čuovgat Ohcejogas! Sápmi Talent lágiduvvo nuppes Sápmi Talent lea ožžon davviriikkaid kulturruhtarádjosis ruđa 13 000 euro. -Dát sihkkarastá ahte Sápmi Talent lágiduvvo, lohká duđavaš sátnejođiheaddji Elle-Káre Aikio.
Sámi nuorra oastit besset fas čuovgat Ohcejogas! Sápmi Talen lágiduvvo nuppes Sápmi Tale lea ožžon davviriikkaid kulturruhtarádjosis ruđa 13 000 euro. -Dát sihkkarastá ahte Sápmi Talen lágiduvvo, lohká duđavaš sátnejođiheaddji Elle-Káre Aikio.
    • «nástit» ➞ [typo]
      • «oastit»
      • «bastit»
      • «eastit»
      • «neastit»
      • «gastit»
    • «Talent» ➞ [typo]
      • «Talen»
      • «Tale»
      • «Malene»
    • «Talent» ➞ [typo]
      • «Tale»
      • «Malene»
    • «Talent» ➞ [typo]
      • «Talen»
      • «Tale»
      • «Malene»
Vuosttas Sápmi Talent dáhpáhus lágiduvvui guokte jagi dassái. Dalle oasseváldit ledje lagabui čuođi. Ieš gilvvu vuittiiga ohcejohkalaččat Hildá Länsman ja Oula Järvensivu. Lágideami maŋŋá máŋgasat sávve ođđa lágideami. Vuosttas Sápmi Talent dáhpáhus lágiduvvui guokte jagi dassái. Dalle oasseváldit ledje lagabui čuođi. Ieš gilvvu vuittiiga ohcejohkalaččat Hildá Länsman ja Oula Järvensivu. Lágideami maŋŋá máŋgasat sávve ođđa lágideami. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vuosttas Sápmi Talent dáhpáhus lágiduvvui guokte jagi dassái. Dalle oasseváldit ledje lagabui čuođi. Ieš gilvvu vuittiiga ohcejohkalaččat Hildá Länsman ja Oula Järvensivu. Lágideami maŋŋá máŋgasat sávve ođđa lágideami.
Vuosttas Sápmi Tale dáhpáhus lágiduvvui guokte jagi dassái. Dalle oasseváldit ledje lagabui čuođi. Ieš gilvvu vuittiiga ohcejohkalaččat Hildá Länsman ja Oula Järvensivu. Lágideami maŋŋá máŋgasat sávve ođđa lágideami.
    • «Talent» ➞ [typo]
      • «Tale»
      • «Malene»
-Háliidit áinnas dás jahkásaš dáhpáhusa, searvvi jođiheaddji Elle-Káre Aikio lohká. - Dađe bahát dákkár lágideamit leat álot ruđas gitta . Sávvamis boahtte jagi Sámediggi juolludivččii midjiide seamma stuorrá submi go Ijahis idjii dán jagi, Aikio joatká. Sápmi Talent dáhpáhussii searvi lea dál ožžon ruhtadeami davviriikkaid kulturruhtarádjosa lassin Sámiráđis, Suoma sámedikkis ja Oahpahusministeriijas. -Háliidit áinnas dás jahkásaš dáhpáhusa, searvvi jođiheaddji Elle-Káre Aikio lohká. - Dađe bahábut dákkár lágideamit leat álot ruđas gitta . Sávvamis boahtte jagi Sámediggi juolludivččii midjiide seamma stuorra supmi go Ijahis idjii dán jagi, Aikio joatká. Sápmi Talent dáhpáhussii searvi lea dál ožžon ruhtadeami davviriikkaid kulturruhtarádjosa lassin Sámiráđis, Suoma sámedikkis ja Oahpahusministeriijas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
-Háliidit áinnas dás jahkásaš dáhpáhusa, searvvi jođiheaddji Elle-Káre Aikio lohká. - Dađe bahát dákkár lágideamit leat álot ruđas gitta . Sávvamis boahtte jagi Sámediggi juolludivččii midjiide seamma stuorrá submi go Ijahis idjii dán jagi, Aikio joatká. Sápmi Talent dáhpáhussii searvi lea dál ožžon ruhtadeami davviriikkaid kulturruhtarádjosa lassin Sámiráđis, Suoma sámedikkis ja Oahpahusministeriijas.
-Háliidit áinnas dás jahkásaš dáhpáhusa, searvvi jođiheaddji Elle-Káre Aikio lohká. - Dađe bahát dákkár lágideamit leat álot ruđas gitta. Sávvamis boahtte jagi Sámediggi juolludivččii midjiide seamma stuorrá submi go Ijahis idjii dán jagi, Aikio joatká. Sápmi Tale dáhpáhussii searvi lea dál ožžon ruhtadeami davviriikkaid kulturruhtarádjosa lassin Sámiráđis, Suoma sámedikkis ja Oahpahusministeriijas.
    • «gitta .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gitta.»
    • «Talent» ➞ [typo]
      • «Tale»
      • «Malene»
1. Geavaheaddjit 1. Geavaheaddjit 1 No errors found
Sámi allaskuvlla girjerádjosa vuosttamuš doaibma lea gokčat diehtoháhkandárbbu allaskuvlla bargiide ja studeanttaide (siskkáldas geavaheddjiide). Girjerájus lea goitge maid rabas álbmogii muđui (olggobealgeavaheddjiide). Luoikkaheaddji ferte deavdit skovi mas leat luoikkaheaddjidieđut, ja mas maid dohkkeha girjerájusnjuolggadusaid. Sámi allaskuvlla girjerádjosa vuosttamuš doaibma lea gokčat diehtoháhkandárbbu allaskuvlla bargiide ja studeanttaide (siskkáldas geavaheddjiide). Girjerájus lea goitge maid rabas álbmogii muđui (olggobealgeavaheddjiide). Luoikkaheaddji ferte deavdit skovi mas leat luoikkaheaddjidieđut, ja mas maid dohkkeha girjerájusnjuolggadusaid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi allaskuvlla girjerádjosa vuosttamuš doaibma lea gokčat diehtoháhkandárbbu allaskuvlla bargiide ja studeanttaide (siskkáldas geavaheddjiide). Girjerájus lea goitge maid rabas álbmogii muđui (olggobealgeavaheddjiide). Luoikkaheaddji ferte deavdit skovi mas leat luoikkaheaddjidieđut, ja mas maid dohkkeha girjerájusnjuolggadusaid.
Sámi allaskuvlla girjerádjosa vuosttamuš doaibma lea gokčat diehtoháhkandárbbu allaskuvlla bargiide ja studeanttaide (siskkáldas geavaheddjiide). Girjerájus lea goitge maid rabas álbmogii muđui (olggobealgeavaheddjiide). Luoikkaheaddji ferte deavdit skovi mas leat luoikkaheaddjidieđut, ja mas maid dohkkeha girjerájusnjuolggadusaid.
    • «.  Luoikkaheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «. Luoikkaheaddji»
2. Girjerádjosa fálaldagat/bálvalusat 2. Girjerádjosa fálaldagat/bálvalusat 1 No errors found
Girjerádjosa váldodoaimmat: Girjerádjosa váldodoaimmat: 1 No errors found
Luoikat girjiid /mediaid girjerádjosa iežas čoakkáldagain. Luoikat girjjiid /mediaid girjerádjosa iežas čoakkáldagain. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Luoikat girjiid /mediaid girjerádjosa iežas čoakkáldagain.
Luoikat girjjiid /mediaid girjerádjosa iežas čoakkáldagain.
    • «girjiid» ➞ [typo]
      • «girjjiid»
Bagádallat luoikkaheddjiide mo ohcat girjjiid/dieđuid diehtovuorkkain . Bagadallat luoikkaheddjiide mo ohcat girjjiid/dieđuid diehtovuorkkáin . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bagádallat luoikkaheddjiide mo ohcat girjjiid/dieđuid diehtovuorkkain .
Bagadallat luoikkaheddjiide mo ohcat girjjiid/dieđuid diehtovuorkkain diehtovuorkkain.
    • «Bagádallat» ➞ [typo]
      • «Bagadallat»
      • «Lágádallat»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «diehtovuorkkain.»
Bagadallat luoikkaheddjiide mo ohcat girjjiid/dieđuid diehtovuorkkain diehtovuorkkain.
Bagadallat luoikkaheddjiide mo ohcat girjjiid/dieđuid diehtovuorkkáid diehtovuorkkáin.
    • «diehtovuorkkain» ➞ [typo]
      • «diehtovuorkkáid»
    • «diehtovuorkkain» ➞ [typo]
      • «diehtovuorkkáin»
Luoikkahit girjjiid/artihkkaliid eará girjerádjosiin gáiddusloana bokte. Luoikkahit girjjiid/artihkkaliid eará girjerádjosiin gáiddusloana bokte. 1 No errors found
Sámi allaskuvlla girjerájus atná BIBSYS-girjerájusvuogádaga. BIBSYS-diehtovuorkái beassá interneahta bokte. Sámi allaskuvlla girjerájus atná BIBSYS-girjerájusvuogádaga. BIBSYS-diehtovuorkái beassá interneahta bokte. 1 No errors found
3. Girjerádjosa fuolahus 3. Girjerádjosa fuolahus 1 No errors found
Buot siskkáldas geavaheddjiide fállo oahppu girjerádjosa systemain ja doaimmain. Dasa lassin addo oppalaš bagadallan dárbbu mielde ja oahppu sierra fáttáin – mat eai leat čadnon diehtogálduide. Siskkáldas geavaheddjiide leat buot bálvalusat nuvttá. Olggobealgeavaheadjit sáhttet atnit girjerádjosa čoakkáldagaid luoikan- ja sisabuktineavttuid vuođul. Bagadallama/veahki ožžot jus girjerájusbargiin lea áigi dasa, dehe sierra šiehtadusa mielde. Eará girjerádjosiid fálaldagaid sáhttá atnit dušše sierra šiehtadusa mielde. Buot siskkáldas geavaheddjiide fállo oahppu girjerádjosa systemain ja doaimmain. Dasa lassin addo oppalaš bagadallan dárbbu mielde ja oahppu sierra fáttáin – mat eai leat čadnon diehtogálduide. Siskkáldas geavaheddjiide leat buot bálvalusat nuvttá. Olggobealgeavaheaddjit sáhttet atnit girjerádjosa čoakkáldagaid luoikan- ja sisabuktineavttuid vuođul. Bagadallama/veahki ožžot jus girjerájusbargiin lea áigi dasa, dehe sierra šiehtadusa mielde. Eará girjerádjosiid fálaldagaid sáhttá atnit dušše sierra šiehtadusa mielde. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Buot siskkáldas geavaheddjiide fállo oahppu girjerádjosa systemain ja doaimmain. Dasa lassin addo oppalaš bagadallan dárbbu mielde ja oahppu sierra fáttáin – mat eai leat čadnon diehtogálduide. Siskkáldas geavaheddjiide leat buot bálvalusat nuvttá. Olggobealgeavaheadjit sáhttet atnit girjerádjosa čoakkáldagaid luoikan- ja sisabuktineavttuid vuođul. Bagadallama/veahki ožžot jus girjerájusbargiin lea áigi dasa, dehe sierra šiehtadusa mielde. Eará girjerádjosiid fálaldagaid sáhttá atnit dušše sierra šiehtadusa mielde.
Buot siskkáldas geavaheddjiide fállo oahppu girjerádjosa systemain ja doaimmain. Dasa lassin addo oppalaš bagadallan dárbbu mielde ja oahppu sierra fáttáin – mat eai leat čadnon diehtogálduide. Siskkáldas geavaheddjiide leat buot bálvalusat nuvttá. Olggobealgeavaheaddjit sáhttet atnit girjerádjosa čoakkáldagaid luoikan- ja sisabuktineavttuid vuođul. Bagadallama/veahki ožžot jus girjerájusbargiin lea áigi dasa, dehe sierra šiehtadusa mielde. Eará girjerádjosiid fálaldagaid sáhttá atnit dušše sierra šiehtadusa mielde.
    • «Olggobealgeavaheadjit» ➞ [typo]
      • «Olggobealgeavaheaddjit»
Studeanttat ja olggobealgeavaheaddjit sáhttet atnit girjerádjosa kopimášiinna go lea kopierenkoarta. Kopierenkoartta oažžu oastit skuvllas. Studeanttat ja olggobealgeavaheaddjit sáhttet atnit girjerádjosa kopiijamašiinna go lea kopierenkoarta. Kopierenkoartta oažžu oastit skuvllas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Studeanttat ja olggobealgeavaheaddjit sáhttet atnit girjerádjosa kopimášiinna go lea kopierenkoarta. Kopierenkoartta oažžu oastit skuvllas.
Studeanttat ja olggobealgeavaheaddjit sáhttet atnit girjerádjosa kopiijamašiinna go lea kopierenkoarta. Kopierenkoartta oažžu oastit skuvllas.
    • «kopimášiinna» ➞ [typo]
      • «kopiijamašiinna»
a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govvá-ja jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheadjit ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše atnot girjerádjosis/ lohkánlanjas . b) Áigečállagat ja áviissat sáhttet dušše adnot girjeradjosis / lohkánlanjas . Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldagá sáhtta atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Várrejeadji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat. a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govva- ja jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheaddjit ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše adnot girjerádjosis/ lohkanlanjas . b) Áigečállagat ja áviissat sáhttet dušše adnot girjerádjosis / lohkanlanjas . Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldaga sáhttá atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Várrejeaddji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat. 5
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govvá-ja jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheadjit ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše atnot girjerádjosis/ lohkánlanjas . b. b) Áigečállagat ja áviissat sáhttet dušše adnot girjeradjosis / lohkánlanjas . Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldagá sáhtta atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Várrejeadji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat.
a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govvaija jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheaddji ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše atnot girjerádjosis/ lohkánlanjas lohkánlanjas. b. b) Áigečállagat ja áviissat sáhttet dušše adnot girjerádjosis / lohkánlanjas lohkánlanjas. Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldaga sáhttá atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Gárreveadji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat.
    • «govvá-ja» ➞ [typo]
      • «govvaija»
    • «luoikkaheadjit» ➞ [typo]
      • «luoikkaheaddji»
    • «.  á» ➞ [double-space-before]
      • «. á»
    • «.  b» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lohkánlanjas.  b»
    • «.  b» ➞ [double-space-before]
      • «. b»
    • «girjeradjosis» ➞ [typo]
      • «girjerádjosis»
      • «girjerádjosii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lohkánlanjas.»
    • «.  c» ➞ [double-space-before]
      • «. c»
    • «erenoamáščoakkáldagá» ➞ [typo]
      • «erenoamáščoakkáldaga»
      • «erenomáščoakkáldaga»
      • «earenoamáščoakkáldaga»
    • «sáhtta» ➞ [typo]
      • «sáhttá»
      • «máhttá»
    • «.  č» ➞ [double-space-before]
      • «. č»
    • «Várrejeadji» ➞ [typo]
      • «Gárreveadji»
      • «Nárreleadji»
      • «Várreleadji»
      • «Sárreleadji»
a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govvaija jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheaddji ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše atnot girjerádjosis/ lohkánlanjas lohkánlanjas. blohkánlanjas. b Áigečállagat ja áviissat sáhttet dušše adnot girjerádjosis / lohkánlanjas lohkánlanjas. Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldaga sáhttá atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Gárreveadji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat.
a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govvaija jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheaddji ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše atnot girjerádjosis/ lohkanlanja lohkanlanja. blohkánlanjas. b Áigečállagat ja áviissat sáhttet dušše adnot girjerádjosis / lohkanlanja lohkanlanjas. Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldaga sáhttá atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Gárreveadji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat.
    • «lohkánlanjas» ➞ [typo]
      • «lohkanlanja»
    • «lohkánlanjas.  b» ➞ [typo]
      • «lohkanlanja.  b»
    • «lohkánlanjas.  b» ➞ [double-space-before]
      • «lohkánlanjas. b»
    • «lohkánlanjas» ➞ [typo]
      • «lohkanlanja»
    • «lohkánlanjas» ➞ [typo]
      • «lohkanlanjas»
a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govvaija jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheaddji ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše atnot girjerádjosis/ lohkanlanja lohkanlanja. bÁigečállagat. bÁigečállagat ja áviissat sáhttet dušše adnot girjerádjosis / lohkanlanja lohkanlanjas. Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldaga sáhttá atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Gárreveadji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat.
a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govvaija jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheaddji ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše atnot girjerádjosis/ lohkanlanja lohkanlanja. bÁigečállagat😱 ja áviissat sáhttet dušše adnot girjerádjosis / lohkanlanja lohkanlanjas. Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldaga sáhttá atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Gárreveadji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat.
    • «.  bÁigečállagat» ➞ [double-space-before]
      • «. bÁigečállagat»
    • «.  bÁigečállagat» ➞ [typo]
a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govvaija jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheaddji ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše atnot girjerádjosis/ lohkanlanja lohkanlanja. bÁigečállagatttet dušše adnot girjerádjosis / lohkanlanja lohkanlanjas. Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldaga sáhttá atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Gárreveadji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat.
a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govvaija jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheaddji ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše atnot girjerádjosis/ lohkanlanja lohkanlanja. 😱 dušše adnot girjerádjosis / lohkanlanja lohkanlanjas. Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldaga sáhttá atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Gárreveadji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat.
    • «bÁigečállagatttet» ➞ [typo]
a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govvaija jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheaddji ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše atnot girjerádjosis/ lohkanlanja lohkanlanja. dušše adnot girjerádjosis / lohkanlanja lohkanlanjas. Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldaga sáhttá atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Gárreveadji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat.
a) Dábálaš luoikanáigi girjerádjosa girjjiide lea 4 vahkku, ja govvaija jietnamediaide lea fas 1 vahkku jos eará ii leat daddjon. Ii leat mearri galle girjji luoikkaheaddji sáhttá oktanaga ruoktot luoikkahit, muhto luoikkaheaddji ávžžuhuvvojit buktit ruovttoluotta mediaid nu jođánit go vejolaš. á) Girjjit ja eará almmuhusat mat leat biddjon gáldoossodahkii dehe eará erenoamážit merkejuvvon hilduide (omd. pensumhilduide) sáhttet dušše atnot girjerádjosis/ lohkanlanja lohkanlanja. dušše adnot girjerádjosis / lohkanlanja lohkanlanjas. Dáid ii sáhte luoikkahit. Fágabargit sáhttet luoikkahit sierra šiehtadusa mielde. c) Girjerádjosa erenoamáščoakkáldaga sáhttá atnit dušše girjerádjosis. Dát čoakkáldat lea sierra merkejuvvon. č) Luoikkahuvvon girjjiid sáhttá várret. Gárreveadji biddjo vuordinlistui ja oažžu dieđu go girjji sáhttá viežžat. Jus máŋggas vurdet seamma girjji, de meannuduvvo listu kronologalaččat.
    • «.  dušše» ➞ [double-space-before]
      • «. dušše»
a) Go luoikanáigi lea nohkán , galget girjjit/mediat buktot ruovttuluotta . Muđui sáddejuvvo buktinmuittuhus/-gáibádus. Jus eará luoikkaheaddji ii vuordde dehe jus eará ii hehtte, de sáhttet girjeloanat ođástuvvot . á) Jus ii buvtte ruovttuluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibadus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Dat mielddisbuktá maid ahte luoikkaheaddji massá vuoigatvuođa luoikkahit dan lohkanbajis ja vel čuovvovaš lohkanbajis. b) Luoikkaheaddjis lea geatnegasvuohta buhtadit girjjiid dálá njuolggadusaid mielde (gea. haddelisttu). Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttuluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket. a) Go luoikanáigi lea nohkan , galget girjjit/mediat buktot ruovttoluotta . Muđui sáddejuvvo buktinmuittuhus/-gáibádus. Jus eará luoikkaheaddji ii vuordde dehe jus eará ii hehtte, de sáhttet girjeloanat ođastuvvot . á) Jus ii buvtte ruovttoluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibádus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Dat mielddisbuktá maid ahte luoikkaheaddji massá vuoigatvuođa luoikkahit dan lohkanbajis ja vel čuovvovaš lohkanbajis. b) Luoikkaheaddjis lea geatnegasvuohta buhtadit girjjiid dálá njuolggadusaid mielde (gea. haddelisttu). Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttoluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
a) Go luoikanáigi lea nohkán , galget girjjit/mediat buktot ruovttuluotta . Muđui sáddejuvvo buktinmuittuhus/-gáibádus. Jus eará luoikkaheaddji ii vuordde dehe jus eará ii hehtte, de sáhttet girjeloanat ođástuvvot . á. á) Jus ii buvtte ruovttuluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibadus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Dat mielddisbuktá maid ahte luoikkaheaddji massá vuoigatvuođa luoikkahit dan lohkanbajis ja vel čuovvovaš lohkanbajis. b) Luoikkaheaddjis lea geatnegasvuohta buhtadit girjjiid dálá njuolggadusaid mielde (gea. haddelisttu). Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttuluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket.
a) Go luoikanáigi lea nohkán nohkán, galget girjjit/mediat buktot ruovttuluotta. Muđui sáddejuvvo buktinmuittuhus/-gáibádus. Jus eará luoikkaheaddji ii vuordde dehe jus eará ii hehtte, de sáhttet girjeloanat ođástuvvot ođastuvvot. á. á) Jus ii buvtte ruovttoluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibádus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Dat mielddisbuktá maid ahte luoikkaheaddji massá vuoigatvuođa luoikkahit dan lohkanbajis ja vel čuovvovaš lohkanbajis. b) Luoikkaheaddjis lea geatnegasvuohta buhtadit girjjiid dálá njuolggadusaid mielde (gea. haddelisttu). Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttoluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «nohkán,»
    • «ruovttuluotta .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ruovttuluotta.»
    • «.  á» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ođastuvvot.  á»
    • «.  á» ➞ [double-space-before]
      • «. á»
    • «ruovttuluotta» ➞ [typo]
      • «ruovttoluotta»
    • «buhtadusgáibadus» ➞ [typo]
      • «buhtadusgáibádus»
    • «.  b» ➞ [double-space-before]
      • «. b»
    • «ruovttuluotta» ➞ [typo]
      • «ruovttoluotta»
a) Go luoikanáigi lea nohkán nohkán, galget girjjit/mediat buktot ruovttuluotta. Muđui sáddejuvvo buktinmuittuhus/-gáibádus. Jus eará luoikkaheaddji ii vuordde dehe jus eará ii hehtte, de sáhttet girjeloanat ođástuvvot ođastuvvot. á Jus ii buvtte ruovttoluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibádus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Dat mielddisbuktá maid ahte luoikkaheaddji massá vuoigatvuođa luoikkahit dan lohkanbajis ja vel čuovvovaš lohkanbajis. b) Luoikkaheaddjis lea geatnegasvuohta buhtadit girjjiid dálá njuolggadusaid mielde (gea. haddelisttu). Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttoluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket.
a) Go luoikanáigi lea nohkan nohkat, galget girjjit/mediat buktot ruovttuluotta. Muđui sáddejuvvo buktinmuittuhus/-gáibádus. Jus eará luoikkaheaddji ii vuordde dehe jus eará ii hehtte, de sáhttet girjeloanat ođastuvvot ođastuvvot. á Jus ii buvtte ruovttoluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibádus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Dat mielddisbuktá maid ahte luoikkaheaddji massá vuoigatvuođa luoikkahit dan lohkanbajis ja vel čuovvovaš lohkanbajis. b) Luoikkaheaddjis lea geatnegasvuohta buhtadit girjjiid dálá njuolggadusaid mielde (gea. haddelisttu). Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttoluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket.
    • «nohkán» ➞ [typo]
      • «nohkan»
      • «lohkan»
      • «bohkan»
    • «nohkán» ➞ [typo]
      • «nohkat»
    • «ođástuvvot» ➞ [typo]
      • «ođastuvvot»
      • «bođastuvvot»
      • «ođasmuvvot»
    • «.  á» ➞ [double-space-before]
      • «. á»
a) Go luoikanáigi lea nohkan nohkat, galget girjjit/mediat buktot ruovttuluotta. Muđui sáddejuvvo buktinmuittuhus/-gáibádus. Jus eará luoikkaheaddji ii vuordde dehe jus eará ii hehtte, de sáhttet girjeloanat ođastuvvot ođastuvvot. á Jus ii buvtte ruovttoluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibádus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Dat mielddisbuktá maid ahte luoikkaheaddji massá vuoigatvuođa luoikkahit dan lohkanbajis ja vel čuovvovaš lohkanbajis. b) Luoikkaheaddjis lea geatnegasvuohta buhtadit girjjiid dálá njuolggadusaid mielde (gea. haddelisttu). Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttoluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket.
a) Go luoikanáigi lea nohkan nohkat, galget girjjit/mediat buktot ruovttoluotta. Muđui sáddejuvvo buktinmuittuhus/-gáibádus. Jus eará luoikkaheaddji ii vuordde dehe jus eará ii hehtte, de sáhttet girjeloanat ođastuvvot ođastuvvot. á Jus ii buvtte ruovttoluotta áigemeari sisa, de sáddejuvvo buhtadusgáibádus girjjiin dehe eará mediain maid leš luoikkahan girjerádjosis. Dat mielddisbuktá maid ahte luoikkaheaddji massá vuoigatvuođa luoikkahit dan lohkanbajis ja vel čuovvovaš lohkanbajis. b) Luoikkaheaddjis lea geatnegasvuohta buhtadit girjjiid dálá njuolggadusaid mielde (gea. haddelisttu). Jus muhtun girji ii leat bukton ruovttoluotta maŋŋil go golmma geardde lea gáibiduvvon, de sáddejuvvo reive dán birra ja das maŋŋil rehket.
    • «ruovttuluotta» ➞ [typo]
      • «ruovttoluotta»
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA BUHTADUSDIVÁDAT #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas ( kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammálágán girjji sádjái . Earenoamáš divrras girjjiide/mediaide biddjo haddi sierra, ja sáhttá biddjot badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. Reviderejun 08.06.07 Allaskuvlla direktora dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul. #7. BÁLVALUSAID HATTIT JA BUHTADUSDIVADAT #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas ( kopiijakoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágán girjji sadjái . Earenoamáš divrras girjjiide/mediaide biddjo haddi sierra, ja sáhttá biddjot badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. Reviderejuvvon 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA BUHTADUSDIVÁDAT #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas ( kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammálágán girjji sádjái . Earenoamáš. Earenoamáš divrras girjjiide/mediaide biddjo haddi sierra, ja sáhttá biddjot badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. Reviderejun 08.06.07 Allaskuvlla direktora dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA 😱 #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sádjái. Earenoamáš. Earenoamáš divrras girjjiide/mediaide biddjo haddi sierra, ja sáhttá biddjot badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 😱 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
    • «BUHTADUSDIVÁDAT» ➞ [typo]
      • «)  1,-» ➞ [double-space-before]
        • «) 1,-»
      • «( kopikoarta» ➞ [space-after-paren-beg]
        • «(kopikoarta»
      • «RUOVTTOLUOTTA  Girjjiin» ➞ [double-space-before]
        • «RUOVTTOLUOTTA Girjjiin»
      • «ruvnno  Girjjiin» ➞ [double-space-before]
        • «ruvnno Girjjiin»
        • «Ruvnno Girjjiin»
      • «ruvnno  Eará» ➞ [double-space-before]
        • «ruvnno Eará»
        • «Ruvnno Eará»
      • «ruvnno  Hattit» ➞ [double-space-before]
        • «ruvnno Hattit»
        • «Ruvnno Hattit»
      • «seammálágán» ➞ [typo]
        • «seammalágan»
        • «seammalágán»
        • «seammalágana»
        • «seammalágána»
      • «sádjái» ➞ [typo]
        • «sadjái»
      • «.  Earenoamáš» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «sádjái.  Earenoamáš»
      • «.  Earenoamáš» ➞ [double-space-before]
        • «. Earenoamáš»
      • «Sierra šiehtadusa» ➞ [double-space-before]
        • «Sierra  šiehtadusa»
      • «Reviderejun» ➞ [typo]
        • «08.06.07  Allaskuvlla» ➞ [double-space-before]
          • «08.06.07 Allaskuvlla»
        • «direktora» ➞ [typo]
          • «direktevra»
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sádjái. Earenoamášdivrrassádjái. Earenoamášdivrrassádjái. Earenoamášdivrras girjjiide/mediaide biddjo haddi sierra, ja sáhttá biddjot badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrassádjái. Earenoamášdivrras😱 girjjiide/mediaide biddjo haddi sierra, ja sáhttá biddjot badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
    • «sádjái.  Earenoamášdivrras» ➞ [typo]
      • «sadjái.  Earenoamášdivrras»
    • «sádjái.  Earenoamášdivrras» ➞ [double-space-before]
      • «sádjái. Earenoamášdivrras»
    • «sádjái.  Earenoamášdivrras» ➞ [typo]
      • «Sierra  šiehtadusa» ➞ [double-space-before]
        • «Sierra šiehtadusa»
      • «.  08.06.07» ➞ [double-space-before]
        • «. 08.06.07»
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrashaddi. Earenoamášdivrrashaddi sierra, ja sáhttá biddjot badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrashaddi😱 sierra, ja sáhttá biddjot badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
    • «.  Earenoamášdivrrashaddi» ➞ [double-space-before]
      • «. Earenoamášdivrrashaddi»
    • «.  Earenoamášdivrrashaddi» ➞ [typo]
      • «Sierra šiehtadusa» ➞ [double-space-before]
        • «Sierra  šiehtadusa»
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrashaddit badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrastaddit badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
    • «Earenoamášdivrrashaddit» ➞ [typo]
      • «Earenoamášdivrrastaddit»
      • «Earenoamášdivrrasaddit»
      • «Earenoamášdivrrasladdit»
      • «Earenoamášdivrrasšaddit»
    • «Sierra  šiehtadusa» ➞ [double-space-before]
      • «Sierra šiehtadusa»
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrastaddit badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrastaddit badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
    • «Sierra šiehtadusa» ➞ [double-space-before]
      • «Sierra  šiehtadusa»
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrastaddit badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrastaddit badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
    • «Sierra  šiehtadusa» ➞ [double-space-before]
      • «Sierra šiehtadusa»
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrastaddit badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrastaddit badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
    • «Sierra šiehtadusa» ➞ [double-space-before]
      • «Sierra  šiehtadusa»
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrastaddit badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrastaddit badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
    • «Sierra  šiehtadusa» ➞ [double-space-before]
      • «Sierra šiehtadusa»
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrastaddit badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrastaddit badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
    • «Sierra šiehtadusa» ➞ [double-space-before]
      • «Sierra  šiehtadusa»
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrastaddit badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
#7. BÁLVALUSAID HATTIT JA #KOPIEREN (MÁŊGEN) 1,- ruvnno juohke kopiijas (kopikoarta gáibiduvvo) #BUHTADUS GIRJJIIN / MEDIAIN MAT EAI BUKTO #RUOVTTOLUOTTA Girjjiin gitta 100 siiddu rádjái: 200,- ruvnno Girjjiin main leat eambbo go 100 siiddu: 400,- ruvnno Eará mediain 200,- ruvnno Hattit leat biddjon dan vuođul ahte galget gokčat ođđa girjji/áigečállaga oastima, ja visot goluid mat leat mannan sisagáibideapmái gitta dassážii go rehket lea sáddejuvvon. (Njuolggadusat sisabuktimii luoikkahuvvon girjjiide/áigečállagiidda). Luoikkaheaddjis lea maid vejolaš oastit seammalágan girjji sadjái sadjái. Earenoamášdivrrastaddit badjelii go dábálaš haddi. #BÁLVALUSAT OLGGOBEALGEAVAHEDDJIIDE Sierra šiehtadusa mielde olggosgoluid ektui. 08.06.07 Allaskuvlla direktevra dohkkehan fágaservviiguin ráđđádallama vuođul.
    • «Sierra  šiehtadusa» ➞ [double-space-before]
      • «Sierra šiehtadusa»
Sámi Girječálliid Searvi - Samisk Forfatterforening -SGS- vuođđuduvvui Láhpoluobbalis, norggabeale Sámis Guovdageainnu suohkanis jagis 1979. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilat 2 Doaimmat 3 Miellahttu 4 Ovttasbargu Ulbmilat Ulbmilat leat ovddidit ja oainnusin dahkat sámegiel ja sámi girjjálašvuođa, ásahit stipeanddaid, foanddaid ja eará ekonomalaš ortnegiid sámi girječálliide, fuolahit ahte sámgiel girjjálašvuođa ilbmadeapmi šattašii seamma buorre go Davviriikkain muđui oččodit stáhta garantiijabálkkáid sámi girječállide , ásahit bissovaš oastinortnega sámegiel girjjiide ja oččodit šiehtadallanvuoigatvuođa kopiija- ja bibliotehkabuhtadusaide Suomas ja Ruoŧas, oččodit stipeanddaid Suoma ja Ruoŧa Sámedikkiin ovttasbargat eará álgoálbmot girječálliiguin . Doaimmat SGS lea ovttas eará dáiddaservviiguin ásahan sierra hálddáhusa , Sámi Dáiddárráđi, sámi dáiddáriidda. SGS lea ožžon šiehtadallanvuoigatvuođa Norgga stáhtain bibliotehka- ja kopijjabuhtadusaide , ja maiddái ožžon sierra stipeanddaid sámi dáiddáriidda Norgga Sámedikkis. Lea maid ásahan Sámikopiija ja ásahan Sámi Dáiddáriid ja Girčálliid Buhtadusfoandda (SDGB). Maiddái šiehtadallan dáiddáršiehtadusa Norgga Sámedikkiin ja ásahan Sámi Girjeriemuid. Miellahttu SGSas leat sullii 50 miellahttu miehtá Sámi. Miellahttun beassá sápmelaš ja sámegielat girječálli, sámegielat jorgaleaddji gii lea jorgalan sámegillii, sámi árbevirolaš muitaleaddji, máinnasteaddji ja luohtepoehta. Jahkečoahkkin dollo jahkásaččat ja lea searvvi alimus mearredeaddji . Jahkečoahkkin vállje jođiheaddji ja stivrra. Stivrras leat vihtta (5) mielahttu . SGS ruhtaduvvo doaibmadoarjagiin maid oažžu Sámedikkiin ja velá miellahttomávssuin. Ovttasbargu SGS bargá ovttas Sámi Dáiddačehpiid Servviin, Sámi Teahter Servviin, Juigiid Servviin ja Komponisttaid Servviin. SGS lea miellahttu Sámi Dáiddáráđis (SDR). SGS bargá maid ovttas eará girječáliid servviiguin Davviriikkain. Sámi Girječálliid Searvi - Samisk Forfatterforening -SGS- vuođđuduvvui Láhpoluobbalis, norggabeale Sámis Guovdageainnu suohkanis jagis 1979. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilat 2 Doaimmat 3 Miellahttu 4 Ovttasbargu Ulbmilat Ulbmilat leat ovddidit ja oainnusin dahkat sámegiel ja sámi girjjálašvuođa, ásahit stipeanddaid, foanddaid ja eará ekonomalaš ortnegiid sámi girječálliide, fuolahit ahte sámegiel girjjálašvuođa ilbmadeapmi šattašii seamma buorre go Davviriikkain muđui oččodit stáhta garantiijabálkkáid sámi girječálliide , ásahit bissovaš oastinortnega sámegiel girjjiide ja oččodit šiehtadallanvuoigatvuođa kopiija- ja bibliotehkabuhtadusaide Suomas ja Ruoŧas, oččodit stipeanddaid Suoma ja Ruoŧa Sámedikkiin ovttasbargat eará álgoálbmotgirječálliiguin . Doaimmat SGS lea ovttas eará dáiddaservviiguin ásahan sierra hálddahusa , Sámi Dáiddárráđi, sámi dáiddáriidda. SGS lea ožžon šiehtadallanvuoigatvuođa Norgga stáhtain bibliotehka- ja kopiijabuhtadusaide , ja maiddái ožžon sierra stipeanddaid sámi dáiddáriidda Norgga Sámedikkis. Lea maid ásahan Sámikopiija ja ásahan Sámi Dáiddáriid ja Girječálliid Buhtadusfoandda (SDGB). Maiddái šiehtadallan dáiddáršiehtadusa Norgga Sámedikkiin ja ásahan Sámi Girjeriemuid. Miellahttu SGS:s leat sullii 50 miellahtu miehtá Sámi. Miellahttun beassá sápmelaš ja sámegielat girječálli, sámegielat jorgaleaddji gii lea jorgalan sámegillii, sámi árbevirolaš muitaleaddji, máinnasteaddji ja luohtepoehta. Jahkečoahkkin dollo jahkásaččat ja lea searvvi alimus mearrideaddji . Jahkečoahkkin vállje jođiheaddji ja stivrra. Stivrras leat vihtta (5) miellahtu . SGS ruhtaduvvo doaibmadoarjagiin maid oažžu Sámedikkiin ja velá miellahttomávssuin. Ovttasbargu SGS bargá ovttas Sámi Dáiddačehpiid Servviin, Sámi Teáhter Servviin, Juigiid Servviin ja Komponisttaid Servviin. SGS lea miellahttu Sámi Dáiddaráđis (SDR). SGS bargá maid ovttas eará girječálliid servviiguin Davviriikkain. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi Girječálliid Searvi - Samisk Forfatterforening -SGS- vuođđuduvvui Láhpoluobbalis, norggabeale Sámis Guovdageainnu suohkanis jagis 1979. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilat 2 Doaimmat 3 Miellahttu 4 Ovttasbargu Ulbmilat Ulbmilat leat ovddidit ja oainnusin dahkat sámegiel ja sámi girjjálašvuođa, ásahit stipeanddaid, foanddaid ja eará ekonomalaš ortnegiid sámi girječálliide, fuolahit ahte sámgiel girjjálašvuođa ilbmadeapmi šattašii seamma buorre go Davviriikkain muđui oččodit stáhta garantiijabálkkáid sámi girječállide , ásahit bissovaš oastinortnega sámegiel girjjiide ja oččodit šiehtadallanvuoigatvuođa kopiija- ja bibliotehkabuhtadusaide Suomas ja Ruoŧas, oččodit stipeanddaid Suoma ja Ruoŧa Sámedikkiin ovttasbargat eará álgoálbmot girječálliiguin . Doaimmat SGS lea ovttas eará dáiddaservviiguin ásahan sierra hálddáhusa , Sámi Dáiddárráđi, sámi dáiddáriidda. SGS lea ožžon šiehtadallanvuoigatvuođa Norgga stáhtain bibliotehka- ja kopijjabuhtadusaide , ja maiddái ožžon sierra stipeanddaid sámi dáiddáriidda Norgga Sámedikkis. Lea maid ásahan Sámikopiija ja ásahan Sámi Dáiddáriid ja Girčálliid Buhtadusfoandda (SDGB). Maiddái šiehtadallan dáiddáršiehtadusa Norgga Sámedikkiin ja ásahan Sámi Girjeriemuid. Miellahttu SGSas leat sullii 50 miellahttu miehtá Sámi. Miellahttun beassá sápmelaš ja sámegielat girječálli, sámegielat jorgaleaddji gii lea jorgalan sámegillii, sámi árbevirolaš muitaleaddji, máinnasteaddji ja luohtepoehta. Jahkečoahkkin dollo jahkásaččat ja lea searvvi alimus mearredeaddji . Jahkečoahkkin vállje jođiheaddji ja stivrra. Stivrras leat vihtta (5) mielahttu . SGS ruhtaduvvo doaibmadoarjagiin maid oažžu Sámedikkiin ja velá miellahttomávssuin. Ovttasbargu SGS bargá ovttas Sámi Dáiddačehpiid Servviin, Sámi Teahter Servviin, Juigiid Servviin ja Komponisttaid Servviin. SGS lea miellahttu Sámi Dáiddáráđis (SDR). SGS bargá maid ovttas eará girječáliid servviiguin Davviriikkain.
Sámi Girječálliid Searvi - Samisk 😱 -SGS- vuođđuduvvui Láhpoluobbalis, norggabeale Sámis Guovdageainnu suohkanis jagis 1979. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilat 2 Doaimmat 3 Miellahttu 4 Ovttasbargu Ulbmilat Ulbmilat leat ovddidit ja oainnusin dahkat sámegiel ja sámi girjjálašvuođa, ásahit stipeanddaid, foanddaid ja eará ekonomalaš ortnegiid sámi girječálliide, fuolahit ahte sámegiel girjjálašvuođa ilbmadeapmi šattašii seamma buorre go Davviriikkain muđui oččodit stáhta garantiijabálkkáid sámi girječállide, ásahit bissovaš oastinortnega sámegiel girjjiide ja oččodit šiehtadallanvuoigatvuođa kopiija- ja bibliotehkabuhtadusaide Suomas ja Ruoŧas, oččodit stipeanddaid Suoma ja Ruoŧa Sámedikkiin ovttasbargat eará álgoálbmot girječálliiguin. Doaimmat SGS lea ovttas eará dáiddaservviiguin ásahan sierra hálddahusa hálddáhusa, Sámi Dáiddárráđi, sámi dáiddáriidda. SGS lea ožžon šiehtadallanvuoigatvuođa Norgga stáhtain bibliotehka- ja kopijjabuhtadusaide kopijjabuhtadusaide, ja maiddái ožžon sierra stipeanddaid sámi dáiddáriidda Norgga Sámedikkis. Lea maid ásahan Sámikopiija ja ásahan Sámi Dáiddáriid ja Biroálliid Buhtadusfoandda (SDGB). Maiddái šiehtadallan dáiddáršiehtadusa Norgga Sámedikkiin ja ásahan Sámi Girjeriemuid. Miellahttu SGS:s leat sullii 50 miellahttu miehtá Sámi. Miellahttun beassá sápmelaš ja sámegielat girječálli, sámegielat jorgaleaddji gii lea jorgalan sámegillii, sámi árbevirolaš muitaleaddji, máinnasteaddji ja luohtepoehta. Jahkečoahkkin dollo jahkásaččat ja lea searvvi alimus mearrideaddji mearredeaddji. Jahkečoahkkin vállje jođiheaddji ja stivrra. Stivrras leat vihtta (5) mielahttu mielahttu. SGS ruhtaduvvo doaibmadoarjagiin maid oažžu Sámedikkiin ja velá miellahttomávssuin. Ovttasbargu SGS bargá ovttas Sámi Dáiddačehpiid Servviin, Sámi Teáhtera Servviin, Juigiid Servviin ja Komponisttaid Servviin. SGS lea miellahttu Sámi Dáiddaráđis (SDR). SGS bargá maid ovttas eará girječagiid servviiguin Davviriikkain.
    • «Forfatterforening» ➞ [typo]
      • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
        • «Sisdoallu [»
      • «]  1» ➞ [double-space-before]
        • «] 1»
      • «sámgiel» ➞ [typo]
        • «sámegiel»
      • «de ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «de,»
      • «girječálliiguin .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «girječálliiguin.»
      • «hálddáhusa» ➞ [typo]
        • «hálddahusa»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «hálddáhusa,»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «kopijjabuhtadusaide,»
      • «Girčálliid» ➞ [typo]
        • «Biroálliid»
        • «Giraálliid»
        • «Áiroálliid»
        • «Giroálliid»
        • «Dirčeálliid»
      • «SGSas» ➞ [typo]
        • «SGS:s»
      • «mearredeaddji» ➞ [typo]
        • «mearrideaddji»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «mearredeaddji.»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «mielahttu.»
      • «Teahter» ➞ [typo]
        • «Teáhtera»
        • «Teáhter»
      • «Dáiddáráđis» ➞ [typo]
        • «Dáiddaráđis»
        • «Váiddaráđis»
        • «Gáidáráđis»
        • «Ráidáráđis»
        • «Dáiddárráđis»
      • «girječáliid» ➞ [typo]
        • «girječagiid»
Sámi Girječálliid Searvi - Samisk -SGS- vuođđuduvvui Láhpoluobbalis, norggabeale Sámis Guovdageainnu suohkanis jagis 1979. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilat 2 Doaimmat 3 Miellahttu 4 Ovttasbargu Ulbmilat Ulbmilat leat ovddidit ja oainnusin dahkat sámegiel ja sámi girjjálašvuođa, ásahit stipeanddaid, foanddaid ja eará ekonomalaš ortnegiid sámi girječálliide, fuolahit ahte sámegiel girjjálašvuođa ilbmadeapmi šattašii seamma buorre go Davviriikkain muđui oččodit stáhta garantiijabálkkáid sámi girječállide, ásahit bissovaš oastinortnega sámegiel girjjiide ja oččodit šiehtadallanvuoigatvuođa kopiija- ja bibliotehkabuhtadusaide Suomas ja Ruoŧas, oččodit stipeanddaid Suoma ja Ruoŧa Sámedikkiin ovttasbargat eará álgoálbmot girječálliiguin. Doaimmat SGS lea ovttas eará dáiddaservviiguin ásahan sierra hálddahusa hálddáhusa, Sámi Dáiddárráđi, sámi dáiddáriidda. SGS lea ožžon šiehtadallanvuoigatvuođa Norgga stáhtain bibliotehka- ja kopijjabuhtadusaide kopijjabuhtadusaide, ja maiddái ožžon sierra stipeanddaid sámi dáiddáriidda Norgga Sámedikkis. Lea maid ásahan Sámikopiija ja ásahan Sámi Dáiddáriid ja Biroálliid Buhtadusfoandda (SDGB). Maiddái šiehtadallan dáiddáršiehtadusa Norgga Sámedikkiin ja ásahan Sámi Girjeriemuid. Miellahttu SGS:s leat sullii 50 miellahttu miehtá Sámi. Miellahttun beassá sápmelaš ja sámegielat girječálli, sámegielat jorgaleaddji gii lea jorgalan sámegillii, sámi árbevirolaš muitaleaddji, máinnasteaddji ja luohtepoehta. Jahkečoahkkin dollo jahkásaččat ja lea searvvi alimus mearrideaddji mearredeaddji. Jahkečoahkkin vállje jođiheaddji ja stivrra. Stivrras leat vihtta (5) mielahttu mielahttu. SGS ruhtaduvvo doaibmadoarjagiin maid oažžu Sámedikkiin ja velá miellahttomávssuin. Ovttasbargu SGS bargá ovttas Sámi Dáiddačehpiid Servviin, Sámi Teáhtera Servviin, Juigiid Servviin ja Komponisttaid Servviin. SGS lea miellahttu Sámi Dáiddaráđis (SDR). SGS bargá maid ovttas eará girječagiid servviiguin Davviriikkain.
Sámi Girječálliid Searvi - Samisk -SGS- vuođđuduvvui Láhpoluobbalis, norggabeale Sámis Guovdageainnu suohkanis jagis 1979. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilat 2 Doaimmat 3 Miellahttu 4 Ovttasbargu Ulbmilat Ulbmilat leat ovddidit ja oainnusin dahkat sámegiel ja sámi girjjálašvuođa, ásahit stipeanddaid, foanddaid ja eará ekonomalaš ortnegiid sámi girječálliide, fuolahit ahte sámegiel girjjálašvuođa ilbmadeapmi šattašii seamma buorre go Davviriikkain muđui oččodit stáhta garantiijabálkkáid sámi girječállide, ásahit bissovaš oastinortnega sámegiel girjjiide ja oččodit šiehtadallanvuoigatvuođa kopiija- ja bibliotehkabuhtadusaide Suomas ja Ruoŧas, oččodit stipeanddaid Suoma ja Ruoŧa Sámedikkiin ovttasbargat eará álgoálbmot girječálliiguin. Doaimmat SGS lea ovttas eará dáiddaservviiguin ásahan sierra hálddahusa hálddahusa, Sámi Dáiddárráđi, sámi dáiddáriidda. SGS lea ožžon šiehtadallanvuoigatvuođa Norgga stáhtain bibliotehka- ja kopiijabuhtadusaid kopiijabuhtadusaide, ja maiddái ožžon sierra stipeanddaid sámi dáiddáriidda Norgga Sámedikkis. Lea maid ásahan Sámikopiija ja ásahan Sámi Dáiddáriid ja Biroálliid Buhtadusfoandda (SDGB). Maiddái šiehtadallan dáiddáršiehtadusa Norgga Sámedikkiin ja ásahan Sámi Girjeriemuid. Miellahttu SGS:s leat sullii 50 miellahttu miehtá Sámi. Miellahttun beassá sápmelaš ja sámegielat girječálli, sámegielat jorgaleaddji gii lea jorgalan sámegillii, sámi árbevirolaš muitaleaddji, máinnasteaddji ja luohtepoehta. Jahkečoahkkin dollo jahkásaččat ja lea searvvi alimus mearrideaddji mearrideaddji. Jahkečoahkkin vállje jođiheaddji ja stivrra. Stivrras leat vihtta (5) miellahtu miellahtu. SGS ruhtaduvvo doaibmadoarjagiin maid oažžu Sámedikkiin ja velá miellahttomávssuin. Ovttasbargu SGS bargá ovttas Sámi Dáiddačehpiid Servviin, Sámi Teáhtera Servviin, Juigiid Servviin ja Komponisttaid Servviin. SGS lea miellahttu Sámi Dáiddaráđis (SDR). SGS bargá maid ovttas eará girječagiid servviiguin Davviriikkain.
    • «Samisk  -» ➞ [double-space-before]
      • «Samisk -»
    • «hálddáhusa» ➞ [typo]
      • «hálddahusa»
    • «kopijjabuhtadusaide» ➞ [typo]
      • «kopiijabuhtadusaid»
      • «kopiijabuhtadusaidbe»
      • «kopiijabuhtadusaidge»
    • «kopijjabuhtadusaide» ➞ [typo]
      • «kopiijabuhtadusaide»
      • «kopiijabuhtadusaid»
      • «kopiijaruhtadusaide»
      • «kopiijabuhtadasaide»
      • «kopiijabuhtadusaidbe»
      • «kopiijabuhtadusaidge»
    • «mearredeaddji» ➞ [typo]
      • «mearrideaddji»
    • «mielahttu» ➞ [typo]
      • «miellahtu»
    • «mielahttu» ➞ [typo]
      • «miellahtu»
      • «miellahttu»
      • «miellahttun»
      • «miellahttui»
Mánáid-Tv ruskabáikkis Mánáid-TV ruskabáikkis 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mánáid-Tv ruskabáikkis
mánáid-tv ruskabáikkis
    • «Mánáid-Tv» ➞ [typo]
      • «mánáid-tv»
      • «mánáid-TV»
Ribat-Rábat Ribat-Rábat 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ribat-Rábat
😱
    • «Ribat-Rábat» ➞ [typo]
Ođđajagimánus boahta ođđa mánáid ráidu Ribat-Rábat tv:i. Doppe ohppet mánát ruskaiguin ráhkađit ođđa biergasiid. Ođđajagimánus boahtá ođđa mánáid ráidu Ribat-Rábat tv:i. Doppe ohppet mánát ruskkaiguin ráhkadit ođđa biergasiid. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđajagimánus boahta ođđa mánáid ráidu Ribat-Rábat tv:i. Doppe ohppet mánát ruskaiguin ráhkađit ođđa biergasiid.
Ođđajagimánus boahtá ođđa mánáid ráidu 😱 tv:i. Doppe ohppet mánát ruskkaiguin ráhkadit ođđa biergasiid.
    • «boahta» ➞ [typo]
      • «boahtá»
    • «Ribat-Rábat» ➞ [typo]
      • «ruskaiguin» ➞ [typo]
        • «ruskkaiguin»
        • «rohkaiguin»
        • «riskkaiguin»
        • «čuskkaiguin»
        • «guskkaiguin»
        • «kuskkaiguin»
        • «russaiguin»
        • «rukkaiguin»
      • «ráhkađit» ➞ [typo]
        • «ráhkadit»
        • «ráhkkanit»
Ođđajagimánus boahtá ođđa mánáid ráidu tv:i. Doppe ohppet mánát ruskkaiguin ráhkadit ođđa biergasiid.
Ođđajagimánus boahtá ođđa mánáid ráidu tv:i. Doppe ohppet mánát ruskkaiguin ráhkadit ođđa biergasiid.
    • « ráidu  tv:i» ➞ [double-space-before]
      • « ráidu tv:i»
Dál lea báddemin maŋimuš osid ođđa mánáid ráidui maid sáddegohtet ođđajagimánus. Dál lea báddemin maŋimuš osiid ođđa mánáidráidui maid sáddegohtet ođđajagimánus. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dál lea báddemin maŋimuš osid ođđa mánáid ráidui maid sáddegohtet ođđajagimánus.
Dál lea báddemin maŋimuš usd ođđa mánáid ráidui maid sáddegohtet ođđajagimánus.
    • «osid» ➞ [typo]
      • «usd»
      • «losit»
Ribat-Rábat lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohtaliiguin ja hivsetbáhppárrullaiguin . Ribat-Rábat lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearkka dihte bohttaliiguin ja hivssetbáberrullaiguin . 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ribat-Rábat lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohtaliiguin ja hivsetbáhppárrullaiguin .
😱 lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohttaliiguin ja hivsetbáhppárrullaiguin hivsetbáhppárrullaiguin.
    • «Ribat-Rábat» ➞ [typo]
      • «bohtaliiguin» ➞ [typo]
        • «bohttaliiguin»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «hivsetbáhppárrullaiguin.»
lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohttaliiguin ja hivsetbáhppárrullaiguin hivsetbáhppárrullaiguin.
lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohttaliiguin ja 😱 😱.
    • «hivsetbáhppárrullaiguin» ➞ [typo]
      • «hivsetbáhppárrullaiguin» ➞ [typo]
lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohttaliiguin ja .
lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohttaliiguin ja .
    • «ja  .» ➞ [double-space-before]
      • «ja .»
lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohttaliiguin ja .
lea namma, ja doppe mánát ožžot oaidnit got sáhttá fas geavahit ruskkaid, ovdamearka dihte bohttaliiguin ja.
    • «ja .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ja.»
Beassá maiddái čuovvut Ruskagonagasa ja Garjjá, mii lea ođđa unnit ráidu. Dasa lassin bohtet musihkkavideot main leat ođđa ja ovddeš mánáid lávlagat . Beassá maiddái čuovvut Ruskagonagasa ja Garjjá, mii lea ođđa unnit ráidu. Dasa lassin bohtet musihkkavideot main leat ođđa ja ovddeš mánáidlávlagat . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Beassá maiddái čuovvut Ruskagonagasa ja Garjjá, mii lea ođđa unnit ráidu. Dasa lassin bohtet musihkkavideot main leat ođđa ja ovddeš mánáid lávlagat .
Beassá maiddái čuovvut Ruskagonagasa ja Garjjá, mii lea ođđa unnit ráidu. Dasa lassin bohtet musihkkavideot main leat ođđa ja ovddeš mánáid lávlagat.
    • « lávlagat .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • « lávlagat.»
Govven ruskabáikkis Dán čavčča, ovdal go muohttái, lea bádden " Ruskagonagasaja Gárjjá ". Ádjánedje guhtta vahku báddet, muhto ii lean dábálaš bádden. Ruskagonagas ii orron dábálaš dálus meahcis, muhto ruskabáikkis. Danin manne buohkat geat barge dainna Leavnnja ruskabáikái báddet. Govven ruskabáikkis Dán čavčča, ovdal go muohttái, lea bádden " "Ruskagonagasa ja Garjjá ". Ádjánedje guhtta vahku báddet, muhto ii lean dábálaš bádden. Ruskagonagas ii orron dábálaš dálus meahcis, muhto ruskabáikkis. Danin manne buohkat geat barge dainna Leavnnja ruskabáikái báddet. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Govven ruskabáikkis Dán čavčča, ovdal go muohttái, lea bádden " Ruskagonagasaja Gárjjá ". Ádjánedje guhtta vahku báddet, muhto ii lean dábálaš bádden. Ruskagonagas ii orron dábálaš dálus meahcis, muhto ruskabáikkis. Danin manne buohkat geat barge dainna Leavnnja ruskabáikái báddet.
Govven ruskabáikkis Dán čavčča, ovdal go muohttái, lea bádden " Ruskagonagasaba Árjja ". Ádjánedje guhtta vahku báddet, muhto ii lean dábálaš bádden. Ruskagonagas ii orron dábálaš dálus meahcis, muhto ruskabáikkis. Danin manne buohkat geat barge dainna Leavnnja ruskabáikái báddet.
    • «Ruskagonagasaja» ➞ [typo]
      • «Ruskagonagasaba»
      • «Guskagonagasaba»
      • «Kuskagonagasaba»
      • «Čuskagonagasaba»
    • «Gárjjá» ➞ [typo]
      • «Árjja»
      • «Garjjá»
      • «Sárjjá»
Ja ođđajagimánus oaidnit got manai dien báddemis. Ja ođđajagimánus oaidnit got manai dien báddemis. 1 No errors found
Stoahkan- ja lihkadanlávlagat Árvvoštallet ođđa bártasajiid Stoahkan- ja lihkadanlávlagat Árvvoštallet ođđa bartasajiid 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Stoahkan- ja lihkadanlávlagat Árvvoštallet ođđa bártasajiid
Stoahkan- ja lihkadanlávlagat Árvvoštallet ođđa bartasajiid
    • «bártasajiid» ➞ [typo]
      • «bartasajiid»
Poršaŋggu gielddastivrra dohkkehii duorastaga plánastrategiija 2015 rádjai, mas maid lea oassin birrasii duhát ođđa bartátomtta gielddas. Porsáŋggu gielddastivrra dohkkehii duorastaga gielddastivra dohkkehii duorastaga plánastrategiija 2015 rádjai, mas maid lea oassin birrasii duhát ođđa bartatomtta gielddas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Poršaŋggu gielddastivrra dohkkehii duorastaga plánastrategiija 2015 rádjai, mas maid lea oassin birrasii duhát ođđa bartátomtta gielddas.
Porsáŋggu gielddastivrra dohkkehii duorastaga plánastrategiija 2015 rádjai, mas maid lea oassin birrasii duháha ođđa bartatomtta gielddas.
    • «Poršaŋggu» ➞ [typo]
      • «Porsáŋggu»
    • «duhát» ➞ [typo]
      • «duháha»
    • «bartátomtta» ➞ [typo]
      • «bartatomtta»
      • «bardotomtta»
      • «gártátomtta»
      • «eartatomtta»
      • «bárátomtta»
      • «kártátomtta»
      • «boartatomtta»
– Dat ii leat mearreduvvon gosa dát bártasajit šaddet, ii leat gal nu ahte šaddet dušše guovttebeallai Poršaŋgguvuona , nu go lea gullostan, lohká sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen. – Dat ii leat mearriduvvon gosa dát bartasajit šaddet, ii leat gal nu ahte šaddet dušše guovtte beallái Porsáŋgguvuona , nu go lea gullostan, lohká sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Dat ii leat mearreduvvon gosa dát bártasajit šaddet, ii leat gal nu ahte šaddet dušše guovttebeallai Poršaŋgguvuona , nu go lea gullostan, lohká sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen.
– Dat ii leat 😱 gosa dát bartasajit šaddet, ii leat gal nu ahte šaddet dušše guovttebealat Poršaŋgguvuona Poršaŋgguvuona, nu go lea gullostan, lohká sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen.
    • «mearreduvvon» ➞ [typo]
      • «bártasajit» ➞ [typo]
        • «bartasajit»
      • «guovttebeallai» ➞ [typo]
        • «guovttebealat»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Poršaŋgguvuona,»
– Dat ii leat gosa dát bartasajit šaddet, ii leat gal nu ahte šaddet dušše guovttebealat Poršaŋgguvuona Poršaŋgguvuona, nu go lea gullostan, lohká sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen.
– Dat ii leat gosa dát bartasajit šaddet, ii leat gal nu ahte šaddet dušše guovttebealat Porsáŋgguvuona Porsáŋgguvuona, nu go lea gullostan, lohká sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen.
    • «leat  gosa» ➞ [double-space-before]
      • «leat gosa»
    • «Poršaŋgguvuona» ➞ [typo]
      • «Porsáŋgguvuona»
    • «Poršaŋgguvuona» ➞ [typo]
      • «Porsáŋgguvuona»
Olgešbellodaga politihkkár ja sátnejođiheaddji lohká dál plánegoahttit mo bártahuksenvejolašvuođat berrejit leat. Olgešbellodaga politihkkár ja sátnejođiheaddji lohká dál plánegoahtit mo bartahuksenvejolašvuođat berrejit leat. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Olgešbellodaga politihkkár ja sátnejođiheaddji lohká dál plánegoahttit mo bártahuksenvejolašvuođat berrejit leat.
Olgešbellodaga politihkkár ja sátnejođiheaddji lohká dál plánegoahtit mo bartahuksenvejolašvuođat berrejit leat.
    • «plánegoahttit» ➞ [typo]
      • «plánegoahtit»
      • «plánešgoahtit»
    • «bártahuksenvejolašvuođat» ➞ [typo]
      • «bartahuksenvejolašvuođat»
– Buorre gullat Poršánggu gielddastivra gieđahalai earret eará bártaášši ikte ja okta gii lea vuorddašan mo dát šaddá, lea boazodoalli Alf Johansen. – Buorre gullat Porsáŋggu gielddastivra gieđahalai earret eará bartaášši ikte ja okta gii lea vuorddašan mo dát šaddá, lea boazodoalli Alf Johansen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Buorre gullat Poršánggu gielddastivra gieđahalai earret eará bártaášši ikte ja okta gii lea vuorddašan mo dát šaddá, lea boazodoalli Alf Johansen.
– Buorre gullat Porsáŋggu gielddastivra gieđahalai earret eará bartaášši ikte ja okta gii lea vuorddašan mo dát šaddá, lea boazodoalli Alf Johansen.
    • «Poršánggu» ➞ [typo]
      • «Porsáŋggu»
    • «bártaášši» ➞ [typo]
      • «bartaášši»
– Geahppu veaháš gullat ahte ii leat mearreduvvon justta gosa plánejit dáid bárttaid , lohká Alf Johansen. – Geahppu veaháš gullat ahte ii leat mearriduvvon justa gosa plánejit dáid barttaid , lohká Alf Johansen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Geahppu veaháš gullat ahte ii leat mearreduvvon justta gosa plánejit dáid bárttaid , lohká Alf Johansen.
– Geahppu veaháš gullat ahte ii leat 😱 justa gosa plánejit dáid bárttaid bárttaid, lohká Alf Johansen.
    • «mearreduvvon» ➞ [typo]
      • «justta» ➞ [typo]
        • «justa»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «bárttaid,»
– Geahppu veaháš gullat ahte ii leat justa gosa plánejit dáid bárttaid bárttaid, lohká Alf Johansen.
– Geahppu veaháš gullat ahte ii leat justa gosa plánejit dáid barttaid barttaid, lohká Alf Johansen.
    • «leat  justa» ➞ [double-space-before]
      • «leat justa»
    • «bárttaid» ➞ [typo]
      • «barttaid»
      • «borttáid»
      • «gárttáid»
      • «earttaid»
      • «boarttaid»
      • «basttaid»
      • «kárttáid»
    • «bárttaid» ➞ [typo]
      • «barttaid»
      • «borttáid»
      • «gárttáid»
      • «earttaid»
      • «boarttaid»
      • «basttaid»
      • «kárttáid»
Árabut dán vahkus son lei fuolastuvvan gieldda plánaide, go lei gullan ahte gártet duhát ođđa bártasaji guovttebeallai Porsangguvuona , gos geasseeatnamiin leat birrasii 20-duhát bohcco. Árabut dán vahkus son lei fuolastuvvan gieldda plánaide, go lei gullan ahte gártet duhát ođđa bartasaji guovtte beallái Porsáŋgguvuona , gos geasseeatnamiin leat birrasii 20-duhát bohcco. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Árabut dán vahkus son lei fuolastuvvan gieldda plánaide, go lei gullan ahte gártet duhát ođđa bártasaji guovttebeallai Porsangguvuona , gos geasseeatnamiin leat birrasii 20-duhát bohcco.
Árabut dán vahkus son lei fuolastuvvan gieldda plánaide, go lei gullan ahte gártet duháha ođđa bartasaji guovttebealat Porsangguvuona Porsangguvuona, gos geasseeatnamiin leat birrasii 😱 bohcco.
    • «duhát» ➞ [typo]
      • «duháha»
    • «bártasaji» ➞ [typo]
      • «bartasaji»
    • «guovttebeallai» ➞ [typo]
      • «guovttebealat»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Porsangguvuona,»
    • «20-duhát» ➞ [typo]
Árabut dán vahkus son lei fuolastuvvan gieldda plánaide, go lei gullan ahte gártet duháha ođđa bartasaji guovttebealat Porsangguvuona Porsangguvuona, gos geasseeatnamiin leat birrasii bohcco.
Árabut dán vahkus son lei fuolastuvvan gieldda plánaide, go lei gullan ahte gártet duháha ođđa bartasaji guovttebealaga Porsáŋgguvuona Porsáŋgguvuona, gos geasseeatnamiin leat birrasii bohcco.
    • «guovttebealat» ➞ [typo]
      • «guovttebealaga»
    • «Porsangguvuona» ➞ [typo]
      • «Porsáŋgguvuona»
    • «Porsangguvuona» ➞ [typo]
      • «Porsáŋgguvuona»
    • «birrasii  bohcco» ➞ [double-space-before]
      • «birrasii bohcco»
– Boazodoallit čoahkkinasttigoahttit Alf Johansen lohká boazodoalliin dárbu dál gulahallat dán áššis, ja son sávvá bártahuksemiid bidjat guovlluide gos jo leat bárttat ja maid boazoealáhus lea dohkkehan. – Boazodoallit čoahkkinastigohtet Alf Johansen lohká boazodolliin dárbu dál gulahallat dán áššis, ja son sávvá bartahuksemiid bidjat guovlluide gos jo leat barttat ja maid boazoealáhus lea dohkkehan. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Boazodoallit čoahkkinasttigoahttit Alf Johansen lohká boazodoalliin dárbu dál gulahallat dán áššis, ja son sávvá bártahuksemiid bidjat guovlluide gos jo leat bárttat ja maid boazoealáhus lea dohkkehan.
– Boazodoallit čoahkkinastigoahtit Alf Johansen lohká boazodoalliin dárbu dál gulahallat dán áššis, ja son sávvá bartahuksemiid bidjat guovlluide gos jo leat barttat ja maid boazoealáhus lea dohkkehan.
    • «čoahkkinasttigoahttit» ➞ [typo]
      • «čoahkkinastigoahtit»
      • «čoahkkinastigoahtti»
    • «bártahuksemiid» ➞ [typo]
      • «bartahuksemiid»
    • «bárttat» ➞ [typo]
      • «barttat»
      • «bartta»
      • «gártat»
      • «barttas»
      • «kárttát»
      • «borttát»
– Dás ferte jurddašit ealáhusa dárbbuid birra maid vuoi eatnamat eai gáržžu , danin fertejit buot vejolaš orgánain dál bargagoahttit áššin . – Dás ferte jurddašit ealáhusa dárbbuid birra maid vuoi eatnamat eai gáržžo , danin bargagoahtit áššiin . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Dás ferte jurddašit ealáhusa dárbbuid birra maid vuoi eatnamat eai gáržžu , danin fertejit buot vejolaš orgánain dál bargagoahttit áššin .
– Dás ferte jurddašit ealáhusa dárbbuid birra maid vai eatnamat eai gáržžo gáržžu, danin fertejit buot vejolaš orgánain dál bargagoahtit áššin.
    • «vuoi» ➞ [typo]
      • «vai»
    • «gáržžu» ➞ [typo]
      • «gáržžo»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gáržžu,»
    • «bargagoahttit» ➞ [typo]
      • «bargagoahtit»
    • «áššin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «áššin.»
– Dás ferte jurddašit ealáhusa dárbbuid birra maid vai eatnamat eai gáržžo gáržžu, danin fertejit buot vejolaš orgánain dál bargagoahtit áššin.
– Dás ferte jurddašit ealáhusa dárbbuid birra maid vai eatnamat eai gáržžo gáržžo, danin fertejit buot vejolaš orgánain dál bargagoahtit áššin.
    • «gáržžu» ➞ [typo]
      • «gáržžo»
Galget gulahallat Sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen lohká dál čuovvut dábálaš bargovugiid dákkár huksenáššiin, mii mielddisbuktá ahte buohkain galget gulahallat áššis . Galget gulahallat Sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen lohká dál čuovvut dábálaš bargovugiid dákkár huksenáššiin, mii mielddisbuktá ahte buohkaiguin galget gulahallat áššis . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Galget gulahallat Sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen lohká dál čuovvut dábálaš bargovugiid dákkár huksenáššiin, mii mielddisbuktá ahte buohkain galget gulahallat áššis .
Galget gulahallat Sátnejođiheaddji Knut Roger Hanssen lohká dál čuovvut dábálaš bargovugiid dákkár huksenáššiin, mii mielddisbuktá ahte buohkain galget gulahallat áššis.
    • «áššis .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «áššis.»
– Mii gal čuovvut njuolggádusaid huksenplánain ja boazodoalun galgat maid gulahallat , čilge Hanssen. – Mii gal čuovvut njuolggadusaid huksenplánain ja boazodoaluin galgat maid gulahallat , čilge Hanssen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Mii gal čuovvut njuolggádusaid huksenplánain ja boazodoalun galgat maid gulahallat , čilge Hanssen.
– Mii gal čuovvut njuolggadusaid huksenplánain ja 😱 galgat maid gulahallat, čilge Hanssen.
    • «njuolggádusaid» ➞ [typo]
      • «njuolggadusaid»
    • «boazodoalun» ➞ [typo]
      • «gulahallat ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «gulahallat,»
– Mii gal čuovvut njuolggadusaid huksenplánain ja galgat maid gulahallat, čilge Hanssen.
– Mii gal čuovvut njuolggadusaid huksenplánain ja galgat maid gulahallat, čilge Hanssen.
    • «ja  galgat» ➞ [double-space-before]
      • «ja galgat»
Luohti lea sápmelaččaid álbmotmusihkka/lávlunvuohki doloža rájes. Luohti gullá lyrálaš šaŋŋerii . Daddjo ahte luođi ruohttasat mannet gitta geađgeáiggi rádjai. Luohti juigojuvvo otná sámi servodagas, muhto ii nu olu go ovdalaš áiggis. Sivat leat máŋga, ja norgga dáruiduhttin ja girkku ja girkolaš joavkkuid oainnus luohti atnojuvvui suddun, lea mearkkašan olu. 1950-logus gildojuvvui luohti skuvllain sámi guovlluin, ja oassi duogážis das ahte luohti leai kontroversiella sáhttá boahtet das go dat gulai noaidái ja ovdal-risttalašvuođa myhtalaš ritualaide . Son guhte juoigá luođi, lea juoigi. Luohti gohčoduvvo maid juoiggusin. Luohti lea sápmelaččaid álbmotmusihkka/lávlunvuohki doloža rájes. Luohti gullá lyralaš šáŋŋerii . Daddjo ahte luođi ruohttasat mannet gitta geađgeáiggi rádjai. Luohti juigojuvvo otná sámi servodagas, muhto ii nu olu go ovdalaš áiggis. Sivat leat máŋga, ja norgga dáruiduhttin ja girku ja girkolaš joavkkuid oainnus luohti adnojuvvui suddun, lea mearkkašan olu. 1950-logus gildojuvvui luohti skuvllain sámi guovlluin, ja oassi duogážis das ahte luohti leai kontroversiealla sáhttá boahtit das go dat gulai noaidái ja ovdalristtalašvuođa myhtalaš rituálaide . Son guhte juoigá luođi, lea juoigi. Luohti gohčoduvvo maid juoiggusin. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Luohti lea sápmelaččaid álbmotmusihkka/lávlunvuohki doloža rájes. Luohti gullá lyrálaš šaŋŋerii . Daddjo ahte luođi ruohttasat mannet gitta geađgeáiggi rádjai. Luohti juigojuvvo otná sámi servodagas, muhto ii nu olu go ovdalaš áiggis. Sivat leat máŋga, ja norgga dáruiduhttin ja girkku ja girkolaš joavkkuid oainnus luohti atnojuvvui suddun, lea mearkkašan olu. 1950-logus gildojuvvui luohti skuvllain sámi guovlluin, ja oassi duogážis das ahte luohti leai kontroversiella sáhttá boahtet das go dat gulai noaidái ja ovdal-risttalašvuođa myhtalaš ritualaide . Son guhte juoigá luođi, lea juoigi. Luohti gohčoduvvo maid juoiggusin.
Luohti lea sápmelaččaid álbmotmusihkka/lávlunvuohki doloža rájes. Luohti gullá lyralaš šáŋŋerii šaŋŋerii. Daddjo ahte luođi ruohttasat mannet gitta geađgeáiggi rádjai. Luohti juigojuvvo otná sámi servodagas, muhto ii nu olu go ovdalaš áiggis. Sivat leat máŋga, ja norgga dáruiduhttin ja girku ja girkolaš joavkkuid oainnus luohti ádnojuvvui suddun, lea mearkkašan olu. 1950-logus gildojuvvui luohti skuvllain sámi guovlluin, ja oassi duogážis das ahte luohti leai kontroversieallat sáhttá boahtit das go dat gulai noaidái ja ovdal-risttalašvuođa myhtalaš ritualaide ritualaide. Son guhte juoigá luođi, lea juoigi. Luohti gohčoduvvo maid juoiggusin.
    • «lyrálaš» ➞ [typo]
      • «lyralaš»
    • «šaŋŋerii» ➞ [typo]
      • «šáŋŋerii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «šaŋŋerii.»
    • «girkku» ➞ [typo]
      • «girku»
    • «atnojuvvui» ➞ [typo]
      • «ádnojuvvui»
      • «adnojuvvui»
      • «addojuvvui»
      • «badnojuvvui»
      • «odnojuvvui»
      • «čadnojuvvui»
      • «vadnojuvvui»
      • «idnojuvvui»
      • «udnojuvvui»
      • «gadnojuvvui»
    • «kontroversiella» ➞ [typo]
      • «kontroversieallat»
    • «boahtet» ➞ [typo]
      • «boahtit»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ritualaide.»
Luohti lea sápmelaččaid álbmotmusihkka/lávlunvuohki doloža rájes. Luohti gullá lyralaš šáŋŋerii šaŋŋerii. Daddjo ahte luođi ruohttasat mannet gitta geađgeáiggi rádjai. Luohti juigojuvvo otná sámi servodagas, muhto ii nu olu go ovdalaš áiggis. Sivat leat máŋga, ja norgga dáruiduhttin ja girku ja girkolaš joavkkuid oainnus luohti ádnojuvvui suddun, lea mearkkašan olu. 1950-logus gildojuvvui luohti skuvllain sámi guovlluin, ja oassi duogážis das ahte luohti leai kontroversieallat sáhttá boahtit das go dat gulai noaidái ja ovdal-risttalašvuođa myhtalaš ritualaide ritualaide. Son guhte juoigá luođi, lea juoigi. Luohti gohčoduvvo maid juoiggusin.
Luohti lea sápmelaččaid álbmotmusihkka/lávlunvuohki doloža rájes. Luohti gullá lyralaš šáŋŋerii šáŋŋerii. Daddjo ahte luođi ruohttasat mannet gitta geađgeáiggi rádjai. Luohti juigojuvvo otná sámi servodagas, muhto ii nu olu go ovdalaš áiggis. Sivat leat máŋga, ja norgga dáruiduhttin ja girku ja girkolaš joavkkuid oainnus luohti ádnojuvvui suddun, lea mearkkašan olu. 1950-logus gildojuvvui luohti skuvllain sámi guovlluin, ja oassi duogážis das ahte luohti leai kontroversieallat sáhttá boahtit das go dat gulai noaidái ja ovdal-risttalašvuođa myhtalaš rituálaid rituálaide. Son guhte juoigá luođi, lea juoigi. Luohti gohčoduvvo maid juoiggusin.
    • «šaŋŋerii» ➞ [typo]
      • «šáŋŋerii»
    • «ritualaide» ➞ [typo]
      • «rituálaid»
      • «rituálaidge»
      • «rituálaidbe»
    • «ritualaide» ➞ [typo]
      • «rituálaide»
      • «rituálaid»
      • «rituálaidge»
      • «rituálaidbe»
Geatki (Gulo gulo) lea stuorimus ealli neahtebearrašis. Eará stuora neahteeallit leat Stuoračeavrris ja mearačeavrris. Geatki gávdno bieđgguid sirkumpolára váriin ja alla eatnamiin. Eŋgelasgillii lea «geatki» wolverine, man duogáš lea wolvering mii árvvusge mearkkaša ahte «láhtte dego gumpe». [1] Geatki (Gulo gulo) lea stuorimus ealli neahtebearrašis. Eará stuora neahteeallit leat Stuoračeavrris ja mearačeavrris. Geatki gávdno bieđgguid sirkumpolára váriin ja alla eatnamiin. Eŋgelasgillii lea «geatki» wolverine, man duogáš lea wolvering mii árvvusge mearkkaša ahte «láhtte dego gumpe». [1] 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Geatki (Gulo gulo) lea stuorimus ealli neahtebearrašis. Eará stuora neahteeallit leat Stuoračeavrris ja mearačeavrris. Geatki gávdno bieđgguid sirkumpolára váriin ja alla eatnamiin. Eŋgelasgillii lea «geatki»«geatki» wolverine, man duogáš lea wolvering mii árvvusge mearkkaša ahte «láhtte dego gumpe». [1]
Geatki (Gulu 😱) lea stuorimus ealli neahtebearrašis. Eará stuora neahteeallit leat Stuoračeavrris ja mearačeavrris. Geatki gávdno bieđgguid sirkumpolára váriin ja alla eatnamiin. Eŋgelasgillii lea ”geatkigeatki»«geatki” dulverine, man duogáš lea golverine mii árvvusge mearkkaša ahte ”láhtte dego gumpe”. [1]
    • «Gulo» ➞ [typo]
      • «Gulu»
      • «Solo»
      • «Nugo»
      • «Juo»
    • «gulo» ➞ [typo]
      • ««geatki»» ➞ [punct-aistton-left]
        • «”geatkigeatki»»
      • ««geatki»» ➞ [punct-aistton-right]
        • ««geatki”»
      • «wolverine» ➞ [typo]
        • «dulverine»
        • «golverine»
        • «holverine»
      • «wolvering» ➞ [typo]
        • «golverine»
        • «holverine»
        • «golverini»
        • «holverini»
      • ««láhtte» ➞ [punct-aistton-left]
        • «”láhtte»
      • «gumpe»» ➞ [punct-aistton-right]
        • «gumpe”»
Geatki (Gulu ) lea stuorimus ealli neahtebearrašis. Eará stuora neahteeallit leat Stuoračeavrris ja mearačeavrris. Geatki gávdno bieđgguid sirkumpolára váriin ja alla eatnamiin. Eŋgelasgillii lea ”geatkigeatki» dulverine, man duogáš lea golverine mii árvvusge mearkkaša ahte ”láhtte dego gumpe”. [1]
Geatki (Gulu) lea stuorimus ealli neahtebearrašis. Eará stuora neahteeallit leat Stuoračeavrris ja mearačeavrris. Geatki gávdno bieđgguid sirkumpolára váriin ja alla eatnamiin. Eŋgelasgillii lea ”geatkigeatki” dulverine, man duogáš lea golverine mii árvvusge mearkkaša ahte ”láhtte dego gumpe”. [1]
    • «Gulu )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «Gulu)»
    • «geatkigeatki»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «geatkigeatki”»
Geatki, Kristiansand Zoo Dál leat ollu riikkat ráfáiduhttán geatkki. Geahča Bernkonvenšuvnna «Listtu II», mii ásahuvvui 1982:s. Ruoŧas ráfáidahttojuvvui geatki1968:s ja Lulli-Norggas 1973:s. Eiseválddit leat mearridan unnimus logu boraspiriid, mat galget leat Norggas. Geatki dáfus lea mihttomearri ahte galget leat 39 čivgama jagis. 2010:s leat dihtosis 66 čivgi ciiko , muhto maŋŋel bivddu gos godde ciiko ja čivggaid 12 biejus, de ledje 2010 giđa 54 biejus čivggat. Sisdoallu [čiega] 1 Anatomiija 2 Láhtten 3 Geatki Norggas 4 Geatkebivdu ja geatkeváhágat 5 Girjjálašvuohta 6 Liŋkkat Anatomiija Geatki, Kristiansand Zoo Dál leat ollu riikkat ráfáiduhttán geatkki. Geahča Bernkonvenšuvnna «Listtu II», mii ásahuvvui 1982:s. Ruoŧas ráfáidahttojuvvui geatki 1968:s ja Lulli-Norggas 1973:s. Eiseválddit leat mearridan unnimus logu boraspiriid, mat galget leat Norggas. Geatki dáfus lea mihttomearri ahte galget leat 39 čivgama jagis. 2010:s leat dihtosis 66 čivgi ciikku , muhto maŋŋel bivddu gos godde ciikku ja čivggaid 12 biejus, de ledje 2010 giđa 54 biejus čivggat. Sisdoallu [čiega] 1 Anatomiija 2 Láhtten 3 Geatki Norggas 4 Geatkebivdu ja geatkevahágat 5 Girjjálašvuohta 6 Liŋkkat Anatomiija 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Geatki, Kristiansand Zoo Dál leat ollu riikkat ráfáiduhttán geatkki. Geahča Bernkonvenšuvnna «Listtu II», mii ásahuvvui 1982:s. Ruoŧas ráfáidahttojuvvui geatki1968:s ja Lulli-Norggas 1973:s. Eiseválddit leat mearridan unnimus logu boraspiriid, mat galget leat Norggas. Geatki dáfus lea mihttomearri ahte galget leat 39 čivgama jagis. 2010:s leat dihtosis 66 čivgi ciiko , muhto maŋŋel bivddu gos godde ciiko ja čivggaid 12 biejus, de ledje 2010 giđa 54 biejus čivggat. Sisdoallu [čiega] 1 Anatomiija 2 Láhtten 3 Geatki Norggas 4 Geatkebivdu ja geatkeváhágat 5 Girjjálašvuohta 6 Liŋkkat Anatomiija
Geatki, Kristiansand Juo Dál leat ollu riikkat ráfáiduhttán geatkki. Geahča Bern-konvenšuvnna ”Listtu II”, mii ásahuvvui 1982:s. Ruoŧas ráfáidahttojuvvui 😱 ja Lulli-Norggas 1973:s. Eiseválddit leat mearridan unnimus logu boraspiriid, mat galget leat Norggas. Geatki dáfus lea mihttomearri ahte galget leat 39 čivgama jagis. 2010:s leat dihtosis 66 čivgi ciiko čiŋko, muhto maŋŋel bivddu gos godde ciikku ja čivggaid 12 biejus, de ledje 2010 giđa 54 biejus čivggat. Sisdoallu [čiega] 1 Anatomiija 2 Láhtten 3 Geatki Norggas 4 Geatkebivdu ja geatkevahágat 5 Girjjálašvuohta 6 Liŋkkat Anatomiija
    • «Zoo» ➞ [typo]
      • «Juo»
      • «Nuo»
      • «Duo»
    • «Bernkonvenšuvnna» ➞ [typo]
      • «Bern-konvenšuvnna»
    • ««Listtu» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Listtu»
    • «II»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «II”»
    • «geatki1968:s» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «čiŋko,»
      • «ciiko» ➞ [typo]
        • «ciikku»
        • «ciiku»
        • «ciikui»
        • «liiku»
      • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
        • «Sisdoallu [»
      • «]  1» ➞ [double-space-before]
        • «] 1»
      • «geatkeváhágat» ➞ [typo]
        • «geatkevahágat»
Geatki, Kristiansand Juo Dál leat ollu riikkat ráfáiduhttán geatkki. Geahča Bern-konvenšuvnna ”Listtu II”, mii ásahuvvui 1982:s. Ruoŧas ráfáidahttojuvvui ja Lulli-Norggas 1973:s. Eiseválddit leat mearridan unnimus logu boraspiriid, mat galget leat Norggas. Geatki dáfus lea mihttomearri ahte galget leat 39 čivgama jagis. 2010:s leat dihtosis 66 čivgi ciiko čiŋko, muhto maŋŋel bivddu gos godde ciikku ja čivggaid 12 biejus, de ledje 2010 giđa 54 biejus čivggat. Sisdoallu [čiega] 1 Anatomiija 2 Láhtten 3 Geatki Norggas 4 Geatkebivdu ja geatkevahágat 5 Girjjálašvuohta 6 Liŋkkat Anatomiija
Geatki, Kristiansand Juo Dál leat ollu riikkat ráfáiduhttán geatkki. Geahča Bern-konvenšuvnna ”Listtu II”, mii ásahuvvui 1982:s. Ruoŧas ráfáidahttojuvvui ja Lulli-Norggas 1973:s. Eiseválddit leat mearridan unnimus logu boraspiriid, mat galget leat Norggas. Geatki dáfus lea mihttomearri ahte galget leat 39 čivgama jagis. 2010:s leat dihtosis 66 čivgi ciikku čiŋko, muhto maŋŋel bivddu gos godde ciikku ja čivggaid 12 biejus, de ledje 2010 giđa 54 biejus čivggat. Sisdoallu [čiega] 1 Anatomiija 2 Láhtten 3 Geatki Norggas 4 Geatkebivdu ja geatkevahágat 5 Girjjálašvuohta 6 Liŋkkat Anatomiija
    • «ráfáidahttojuvvui  ja» ➞ [double-space-before]
      • «ráfáidahttojuvvui ja»
    • «ciiko» ➞ [typo]
      • «ciikku»
      • «ciiku»
      • «ciikui»
      • «liiku»
      • «ciikun»
Geatki lea neahtebearraša stuorámus ealli. Dan hápmi sulastahttá guovžžačivgga. Gorut lea lášmat ja geatki ruohttá jođánit ceakko vusttuin ja suonjada álkit juovain. Geatki sáhttá šaddat sullii 1 mehtera guhku (njunnegeažis seaibemáddagii). Varis deaddá gitta 18 kg rádjái, ja njiŋŋelas sullii 10 kg rádjái. Geatki lea gievra gáskkestit ja sáhttá galbmon bierggu álkit borrat ja dávttiid cuvket vai ađđama oažžu. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš, ja sáhttá dálvái čiehkat ráppiid jogaide, jekkiide jna. Geatkkis leat stuora juolggit ja danne goastá dat bures gassa muohttagis. Juolggit leat oanehaččat, muhto leat guhkes gaccat ja lea danne buorre gizzut. Oaivi lea jorbbas, čalmmit unnit ja bealjit leat jorbasat. Guolga lea suohkat ja ivdni lea ruškada rájes čáhppada rádjái. Das lea dábálaččat govda fiskesránes stáhpi goappaš bealde čielggi. Geatki lea neahtebearraša stuorámus ealli. Dan hápmi sulastahttá guovžžačivgga. Gorut lea lášmat ja geatki ruohttá jođánit ceakkovustuin ja suonjada álkit juovain. Geatki sáhttá šaddat sullii 1 mehtera guhku (njunnegeažis seaibemáddagii). Varis deaddá gitta 18 kg rádjái, ja njiŋŋelas sullii 10 kg rádjái. Geatki lea gievra gáskkestit ja sáhttá galbmon bierggu álkit borrat ja dávttiid cuvket vai ađđama oažžu. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš, ja sáhttá dálvái čiehkat ráppiid jogaide, jekkiide jna. Geatkkis leat stuora juolggit ja danne goastá dat bures gassa muohttagis. Juolggit leat oanehaččat, muhto leat guhkes gaccat ja lea danne buorre gizzut. Oaivi lea jorbbas, čalmmit unnit ja bealjit leat jorbasat. Guolga lea suohkat ja ivdni lea ruškada rájes čáhppada rádjái. Das lea dábálaččat govda fiskesránes stáhpi goappaš bealde čielggi. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Geatki lea neahtebearraša stuorámus ealli. Dan hápmi sulastahttá guovžžačivgga. Gorut lea lášmat ja geatki ruohttá jođánit ceakko vusttuin ja suonjada álkit juovain. Geatki sáhttá šaddat sullii 1 mehtera guhku (njunnegeažis seaibemáddagii). Varis deaddá gitta 18 kg rádjái, ja njiŋŋelas sullii 10 kg rádjái. Geatki lea gievra gáskkestit ja sáhttá galbmon bierggu álkit borrat ja dávttiid cuvket vai ađđama oažžu. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš, ja sáhttá dálvái čiehkat ráppiid jogaide, jekkiide jna. Geatkkis leat stuora juolggit ja danne goastá dat bures gassa muohttagis. Juolggit leat oanehaččat, muhto leat guhkes gaccat ja lea danne buorre gizzut. Oaivi lea jorbbas, čalmmit unnit ja bealjit leat jorbasat. Guolga lea suohkat ja ivdni lea ruškada rájes čáhppada rádjái. Das lea dábálaččat govda fiskesránes stáhpi goappaš bealde čielggi.
Geatki lea neahtebearraša stuorámus ealli. Dan hápmi sulastahttá guovžžačivgga. Gorut lea lášmat ja geatki ruohttá jođánit ceakko vustuin ja suonjada álkit juovain. Geatki sáhttá šaddat sullii 1 mehtera guhku (njunnegeažis seaibemáddagii). Varis deaddá gitta 18 kg rádjái, ja njiŋŋelas sullii 10 kg rádjái. Geatki lea gievra gáskkestit ja sáhttá galbmon bierggu álkit borrat ja dávttiid cuvket vai ađđama oažžu. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš, ja sáhttá dálvái čiehkat ráppiid jogaide, jekkiide jna. Geatkkis leat stuora juolggit ja danne goastá dat bures gassa muohttagis. Juolggit leat oanehaččat, muhto leat guhkes gaccat ja lea danne buorre gizzut. Oaivi lea jorbbas, čalmmit unnit ja bealjit leat jorbasat. Guolga lea suohkat ja ivdni lea ruškada rájes čáhppada rádjái. Das lea dábálaččat govda fiskesráse stáhpi goappaš bealde čielggi.
    • «vusttuin» ➞ [typo]
      • «vustuin»
      • «osttuin»
      • «busttuin»
      • «vásttuin»
      • «lusttuin»
      • «vusttiin»
    • «fiskesránes» ➞ [typo]
      • «fiskesráse»
Geatkki eallinguovlu (revir) lea 40–900 km². Njiŋŋelasain lea unnit guovlu 40–140 km², go varrasiin . Nuorra ja hui boares geatkkit sáhttet vánddardit oalle viidát. Dálvet mannet geatkkit dábálaččat vumiide, go doppe lea álkit gávdnat bivddohasaid ja ráppiid borramuššan. Geatkki ráhkada bieju skálvái ceakko vieltái . Vuovdeeatnamis sáhttá biedju leat stuora muoraid ruohttasiid gaskkas dahje iešguđetlágan ráiggiin. Biejus sáhttet leat guhkes feaskárat. Geatkkis šaddet 2-3 čivgga guovvamánus/njukčamánus. Go riegádit, de leat čivggat čalmmeheamit ja dain lea fiskeslágan guolga. Dalle leat birrasii 12 cm ja 80-90 grámma. Geatki gávdno dippe gos Skandinávias gávnojit bohccot ja Canadas caribou. Geatki lea oaidnimis ee. Kristiansand elliidgárddis. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš. Lea maid duođaštuvvon ahte geatki lea goddán ealgga. Geatki dagaha stuora vahágiid boazo- ja sávzadollui ja geatkevahágiid ovddas máksojuvvojit Norggas stuorámus buhtadusat. Juohke jagi máksojuvvo buhtadus 5–10 000 bohcco ja 12–15 000 sávzza ovddas maid geatki lea goddán. Luondduhálddašandirektoráhtta lea Birasgáhttendepartemeantta ovddas ráhkadeame ođđa njuolggadusaid boazovahátbuhtádusa máksima birra. Geatki Norggas Geatkki eallinguovlu (revir) lea 40–900 km². Njiŋŋelasain lea unnit guovlu 40–140 km², go varrásiin . Nuorra ja hui boares geatkkit sáhttet vánddardit oalle viidát. Dálvet mannet geatkkit dábálaččat vumiide, go doppe lea álkit gávdnat bivddohasaid ja ráppiid borramuššan. Geatki ráhkada bieju skálvái ceakkovieltái . Vuovdeeatnamis sáhttá biedju leat stuora muoraid ruohttasiid gaskkas dahje iešguđetlágan ráiggiin. Biejus sáhttet leat guhkes feaskárat. Geatkkis šaddet 2-3 čivgga guovvamánus/njukčamánus. Go riegádit, de leat čivggat čalmmeheamit ja dain lea fiskeslágan guolga. Dalle leat birrasii 12 cm ja 80-90 grámma. Geatki gávdno doppe gos Skandinávias gávdnojit bohccot ja Kanadas caribou. Geatki lea oaidnimis ee. Kristiansand elliidgárddis. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš. Lea maid duođaštuvvon ahte geatki lea goddán ealgga. Geatki dagaha stuora vahágiid boazo- ja sávzadollui ja geatkevahágiid ovddas máksojuvvojit Norggas stuorámus buhtadusat. Juohke jagi máksojuvvo buhtadus 5–10 000 bohcco ja 12–15 000 sávzza ovddas maid geatki lea goddán. Luondduhálddašandirektoráhtta lea Birasgáhttendepartemeantta ovddas ráhkadeame ođđa njuolggadusaid boazovahátbuhtadusa máksima birra. Geatki Norggas 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Geatkki eallinguovlu (revir) lea 40–900 km². Njiŋŋelasain lea unnit guovlu 40–140 km², go varrasiin . Nuorra ja hui boares geatkkit sáhttet vánddardit oalle viidát. Dálvet mannet geatkkit dábálaččat vumiide, go doppe lea álkit gávdnat bivddohasaid ja ráppiid borramuššan. Geatkki ráhkada bieju skálvái ceakko vieltái . Vuovdeeatnamis sáhttá biedju leat stuora muoraid ruohttasiid gaskkas dahje iešguđetlágan ráiggiin. Biejus sáhttet leat guhkes feaskárat. Geatkkis šaddet 2-3 čivgga guovvamánus/njukčamánus. Go riegádit, de leat čivggat čalmmeheamit ja dain lea fiskeslágan guolga. Dalle leat birrasii 12 cm ja 80-90 grámma. Geatki gávdno dippe gos Skandinávias gávnojit bohccot ja Canadas caribou. Geatki lea oaidnimis ee. Kristiansand elliidgárddis. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš. Lea maid duođaštuvvon ahte geatki lea goddán ealgga. Geatki dagaha stuora vahágiid boazo- ja sávzadollui ja geatkevahágiid ovddas máksojuvvojit Norggas stuorámus buhtadusat. Juohke jagi máksojuvvo buhtadus 5–10 000 bohcco ja 12–15 000 sávzza ovddas maid geatki lea goddán. Luondduhálddašandirektoráhtta lea Birasgáhttendepartemeantta ovddas ráhkadeame ođđa njuolggadusaid boazovahátbuhtádusa máksima birra. Geatki Norggas
Geatkki eallinguovlu (reivii) lea 40–900 km². Njiŋŋelasain lea unnit guovlu 40–140 km², go varrasiin. Nuorra ja hui boares geatkkit sáhttet vánddardit oalle viidát. Dálvet mannet geatkkit dábálaččat vumiide, go doppe lea álkit gávdnat bivddáhasaid ja ráppiid borramuššan. Geatkki ráhkada bieju skálvái ceakko vieltái. Vuovdeeatnamis sáhttá biedju leat stuora muoraid ruohttasiid gaskkas dahje iešguđetlágan ráiggiin. Biejus sáhttet leat guhkes feaskárat. Geatkkis šaddet 2-3 čivgga guovvamánus/njukčamánus. Go riegádit, de leat čivggat čalmmeheamit ja dain lea fiskeslágan guolga. Dalle leat birrasii 12 cm ja 80-90 grámma. Geatki gávdno doppe gos Skandinávias gávdnojit bohccot ja 😱 Harbou. Geatki lea oaidnimis ee. Kristiansand elliidgárddis. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš. Lea maid duođaštuvvon ahte geatki lea goddán ealgga. Geatki dagaha stuora vahágiid boazo- ja sávzadollui ja geatkevahágiid ovddas máksojuvvojit Norggas stuorámus buhtadusat. Juohke jagi máksojuvvo buhtadus 5–10 000 bohcco ja 12–15 000 sávzza ovddas maid geatki lea goddán. Luondduhálddašandirektoráhtta lea Birasgáhttendepartemeantta ovddas ráhkadeame ođđa njuolggadusaid boazovahátbuhtadusa máksima birra. Geatki Norggas
    • «revir» ➞ [typo]
      • «reivii»
      • «ávvir»
      • «revisor»
      • «revre»
      • «rovit»
      • «rovis»
    • «varrasiin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «varrasiin.»
    • «bivddohasaid» ➞ [typo]
      • «bivddáhasaid»
      • «bivdooasaid»
      • «bivdojasaid»
      • «bivdorasaid»
      • «bivdohisaid»
      • «bivdohausaid»
    • «vieltái .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vieltái.»
    • «dippe» ➞ [typo]
      • «doppe»
      • «dáppe»
      • «tippen»
      • «tippet»
      • «dieppe»
    • «gávnojit» ➞ [typo]
      • «gávdnojit»
    • «Canadas» ➞ [typo]
      • «caribou» ➞ [typo]
        • «Harbou»
        • «Mariboi»
        • «Maribos»
        • «Maribo»
        • «Maribon»
      • «boazovahátbuhtádusa» ➞ [typo]
        • «boazovahátbuhtadusa»
        • «roazovahátbuhtadusa»
        • «boazovahátruhtadusa»
        • «boazovahátbuhtástusa»
        • «boarovahátbuhtadusa»
        • «boazovahátbuhtadasa»
        • «boazovahátmuhttádusa»
Geatkki eallinguovlu (reivii) lea 40–900 km². Njiŋŋelasain lea unnit guovlu 40–140 km², go varrasiin. Nuorra ja hui boares geatkkit sáhttet vánddardit oalle viidát. Dálvet mannet geatkkit dábálaččat vumiide, go doppe lea álkit gávdnat bivddáhasaid ja ráppiid borramuššan. Geatkki ráhkada bieju skálvái ceakko vieltái. Vuovdeeatnamis sáhttá biedju leat stuora muoraid ruohttasiid gaskkas dahje iešguđetlágan ráiggiin. Biejus sáhttet leat guhkes feaskárat. Geatkkis šaddet 2-3 čivgga guovvamánus/njukčamánus. Go riegádit, de leat čivggat čalmmeheamit ja dain lea fiskeslágan guolga. Dalle leat birrasii 12 cm ja 80-90 grámma. Geatki gávdno doppe gos Skandinávias gávdnojit bohccot ja Harbou. Geatki lea oaidnimis ee. Kristiansand elliidgárddis. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš. Lea maid duođaštuvvon ahte geatki lea goddán ealgga. Geatki dagaha stuora vahágiid boazo- ja sávzadollui ja geatkevahágiid ovddas máksojuvvojit Norggas stuorámus buhtadusat. Juohke jagi máksojuvvo buhtadus 5–10 000 bohcco ja 12–15 000 sávzza ovddas maid geatki lea goddán. Luondduhálddašandirektoráhtta lea Birasgáhttendepartemeantta ovddas ráhkadeame ođđa njuolggadusaid boazovahátbuhtadusa máksima birra. Geatki Norggas
Geatkki eallinguovlu (reivii) lea 40–900 km². Njiŋŋelasain lea unnit guovlu 40–140 km², go varrasiin. Nuorra ja hui boares geatkkit sáhttet vánddardit oalle viidát. Dálvet mannet geatkkit dábálaččat vumiide, go doppe lea álkit gávdnat bivddáhasaid ja ráppiid borramuššan. Geatkki ráhkada bieju skálvái ceakko vieltái. Vuovdeeatnamis sáhttá biedju leat stuora muoraid ruohttasiid gaskkas dahje iešguđetlágan ráiggiin. Biejus sáhttet leat guhkes feaskárat. Geatkkis šaddet 2-3 čivgga guovvamánus/njukčamánus. Go riegádit, de leat čivggat čalmmeheamit ja dain lea fiskeslágan guolga. Dalle leat birrasii 12 cm ja 80-90 grámma. Geatki gávdno doppe gos Skandinávias gávdnojit bohccot ja Harbou. Geatki lea oaidnimis ee. Kristiansand elliidgárddis. Geatki sáhttá goddit elliid mat leat mihá stuoribut go ieš. Lea maid duođaštuvvon ahte geatki lea goddán ealgga. Geatki dagaha stuora vahágiid boazo- ja sávzadollui ja geatkevahágiid ovddas máksojuvvojit Norggas stuorámus buhtadusat. Juohke jagi máksojuvvo buhtadus 5–10 000 bohcco ja 12–15 000 sávzza ovddas maid geatki lea goddán. Luondduhálddašandirektoráhtta lea Birasgáhttendepartemeantta ovddas ráhkadeame ođđa njuolggadusaid boazovahátbuhtadusa máksima birra. Geatki Norggas
    • «ja  Harbou» ➞ [double-space-before]
      • «ja Harbou»
      • «Ja Harbou»
Norggas lea geatki erenoamážit várreguovlluin Ruoŧa ja Suoma rájiid birrasiin Lulli-Trøndelága rajes davás. Maiddái Lulli-Norgga duottarguovlluin gávdno geatki. Ovdal gávdnui geatki mihá viidábut ja ledje stuora logut, muhto gaskkamuttos 1800-logu ásahuvvui báhčinbálká, mii dagahii ahte geatki vánui sakka. Dalle fertejedje ráfáiduhttit ges geatkki, Lulli-Norggas 1973:s ja Davvi-Norggas 1982:s, ja dan rájes lea lohku fas lassánan. Jagis 2009 árvvoštallojuvvui ahte geatkelohku Norggas lea sullii 300, ja dat ellet golmma genehtalaččat ja geográfalaččat iešguđet joavkkus: Romssas ja Finnmárkkus, Lulli-Norggas oarjjabealde Glomma ja Lulli-Norggas davábealde ja nuorttabealde Glomma. [2] Jagiid 2005-07 ledje Norggas sullii 360 geatkki.[3]. Geatkebivdu ja geatkeváhágat Norggas lea geatki erenoamážit várreguovlluin Ruoŧa ja Suoma rájiid birrasiin Lulli-Trøndelága rájes davás. Maiddái Lulli-Norgga duottarguovlluin gávdno geatki. Ovdal gávdnui geatki mihá viidábut ja ledje stuora logut, muhto gaskkamuttus 1800-logu ásahuvvui báhčinbálká, mii dagahii ahte geatki vánui sakka. Dalle fertejedje ráfáiduhttit ges geatkki, Lulli-Norggas 1973:s ja Davvi-Norggas 1982:s, ja dan rájes lea lohku fas lassánan. Jagis 2009 árvvoštallojuvvui ahte geatkelohku Norggas lea sullii 300, ja dat ellet golmma genehtalaččat ja geográfalaččat iešguđet joavkkus: Romssas ja Finnmárkkus, Lulli-Norggas oarjjabealde Glomma ja Lulli-Norggas davábealde ja nuorttabealde Glomma. [2] Jagiid 2005-07 ledje Norggas sullii 360 geatkki.[3]. Geatkebivdu ja geatkevahágat 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Norggas lea geatki erenoamážit várreguovlluin Ruoŧa ja Suoma rájiid birrasiin Lulli-Trøndelága rajes davás. Maiddái Lulli-Norgga duottarguovlluin gávdno geatki. Ovdal gávdnui geatki mihá viidábut ja ledje stuora logut, muhto gaskkamuttos 1800-logu ásahuvvui báhčinbálká, mii dagahii ahte geatki vánui sakka. Dalle fertejedje ráfáiduhttit ges geatkki, Lulli-Norggas 1973:s ja Davvi-Norggas 1982:s, ja dan rájes lea lohku fas lassánan. Jagis 2009 árvvoštallojuvvui ahte geatkelohku Norggas lea sullii 300, ja dat ellet golmma genehtalaččat ja geográfalaččat iešguđet joavkkus: Romssas ja Finnmárkkus, Lulli-Norggas oarjjabealde Glomma ja Lulli-Norggas davábealde ja nuorttabealde Glomma. [2] Jagiid 2005-07 ledje Norggas sullii 360 geatkki.[3]. Geatkebivdu ja geatkeváhágat
Norggas lea geatki erenoamážit várreguovlluin Ruoŧa ja Suoma rájiid birrasiin Lulli-Trøndelága rájes davás. Maiddái Lulli-Norgga duottarguovlluin gávdno geatki. Ovdal gávdnui geatki mihá viidábut ja ledje stuora logut, muhto gaskkamuttus 1800-logu ásahuvvui báhčinbálká, mii dagahii ahte geatki vánui sakka. Dalle fertejedje ráfáiduhttit ges geatkki, Lulli-Norggas 1973:s ja Davvi-Norggas 1982:s, ja dan rájes lea lohku fas lassánan. Jagis 2009 árvvoštallojuvvui ahte geatkelohku Norggas lea sullii 300, ja dat ellet golmma genehtalaččat ja geográfalaččat iešguđet joavkkus: Romssas ja Finnmárkkus, Lulli-Norggas oarjjabealde Glomma ja Lulli-Norggas davábealde ja nuorttabealde Glomma. [2] Jagiid 2005-07 ledje Norggas sullii 360 geatkki. [3]. Geatkebivdu ja geatkevahágat
    • «rajes» ➞ [typo]
      • «rájes»
      • «rájis»
    • «gaskkamuttos» ➞ [typo]
      • «gaskkamuttus»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
    • «geatkeváhágat» ➞ [typo]
      • «geatkevahágat»
Geatki lea Nationála rukseslisttus go adnojuvvo áitojuvvon eallin, muhto liikká addojuvvojit bivdinlobit, sihke biejus bivdimii ja liseansabivdimii. Lea lohpi bivdit sevttiin ja hávláriin báhčit [4]. Dákkár bivdu lea lobálaš danne go geatki lea dat ráfáidahttojuvvon boraspire mii goddá eanemus sávzzaid Norggas. Jagis 2008 ožžo norgalaš sávzaboanddat buhtadusa 10 400 sávzza ja lábbá ovddas, go fas albbas válddii 9 900 ja guovža 5 300.[5] Geatki lea Nationála rukseslisttus go adnojuvvo áitojuvvon eallin, muhto liikká addojuvvojit bivdinlobit, sihke biejus bivdimii ja liseansabivdimii. Lea lohpi bivdit sevttiin ja hávláriin báhčit [4]. Dákkár bivdu lea lobálaš danne go geatki lea dat ráfáidahttojuvvon boraspire mii goddá eanemus sávzzaid Norggas. Jagis 2008 ožžo norgalaš sávzaboanddat buhtadusa 10 400 sávzza ja lábbá ovddas, go fas albbas válddii 9 900 ja guovža 5 300.[5] 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Geatki lea Nationála rukseslisttus go adnojuvvo áitojuvvon eallin, muhto liikká addojuvvojit bivdinlobit, sihke biejus bivdimii ja liseansabivdimii. Lea lohpi bivdit sevttiin ja hávláriin báhčit [4]. Dákkár bivdu lea lobálaš danne go geatki lea dat ráfáidahttojuvvon boraspire mii goddá eanemus sávzzaid Norggas. Jagis 2008 ožžo norgalaš sávzaboanddat buhtadusa 10 400 sávzza ja lábbá ovddas, go fas albbas válddii 9 900 ja guovža 5 300.[5]
Geatki lea Nationála rukseslisttus go adnojuvvo áitojuvvon eallin, muhto liikká addojuvvojit bivdinlobit, sihke biejus bivdimii ja liseansabivdimii. Lea lohpi bivdit sevttiin ja hávláriin báhčit [4]. Dákkár bivdu lea lobálaš danne go geatki lea dat ráfáidahttojuvvon boraspire mii goddá eanemus sávzzaid Norggas. Jagis 2008 ožžo norgalaš sávzaboanddat buhtadusa 10 400 sávzza ja lábbá ovddas, go fas albbas válddii 9 900 ja guovža 5 300. [5]
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
Eai leat juhkkit Eai leat juhkkit 1 No errors found
Eanaš ealgabivdit eai juga eambbo bivddus, lohká Kárášjoga ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji , Jan Helge Soleng Eanaš ealgabivdit eai juga eambbo bivddus, lohká Kárášjoga ealgabivdiid searvvi nubbijođiheaddji , Jan Helge Soleng 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanaš ealgabivdit eai juga eambbo bivddus, lohká Kárášjoga ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji , Jan Helge Soleng
Eanaš ealgabivdit eai juga eambbo bivddus, lohká Kárášjoga ealgabivdiid searvvi 😱 nubbejođiheaddji, Jan Helge Soleng
    • «nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «nubbejođiheaddji,»
Eanaš ealgabivdit eai juga eambbo bivddus, lohká Kárášjoga ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji searvvi nubbejođiheaddji, Jan Helge Soleng
Eanaš ealgabivdit eai juga eambbo bivddus, lohká Kárášjoga ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji😱, Jan Helge Soleng
    • « searvvi  nubbejođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • « searvvi nubbejođiheaddji»
    • « searvvi  nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
Eanaš ealgabivdit eai juga eambbo bivddus, lohká Kárášjoga ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji
Eanaš ealgabivdit eai juga eambbo bivddus, lohká Kárášjoga ealgabivdiid searvvi 😱
    • «nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji , Jan Helge Soleng, ii mieđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii. Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbijođiheaddji , Jan Helge Soleng, ii mieđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji , Jan Helge Soleng, ii mieđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi 😱 nubbejođiheaddji, Jan Helge Soleng, ii mieđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
    • «Ealgabivdiid searvvi» ➞ [double-space-before]
      • «Ealgabivdiid  searvvi»
    • «nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «nubbejođiheaddji,»
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjisearvvi nubbejođiheaddji, Jan Helge Soleng, ii mieđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddji😱, Jan Helge Soleng, ii mieđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
    • «searvvi  nubbejođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «searvvi nubbejođiheaddji»
    • «searvvi  nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjieđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
    • «Ealgabivdiid  searvvi» ➞ [double-space-before]
      • «Ealgabivdiid searvvi»
    • «nubbejođiheaddjieđit» ➞ [typo]
      • «nubbejođiheaddjiiđit»
      • «nubbejođiheaddjiáhtit»
      • «nubbejođiheaddjibáđit»
      • «nubbejođiheaddjiegát»
      • «nubbejođiheaddjilieđit»
      • «nubbijođiheaddjiiđit»
      • «nubbejođiheaddjičuđit»
      • «nubbejođiheaddjičođit»
      • «nubbejođiheaddjiáđut»
      • «nubbejođiheaddjiáđat»
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
    • «Ealgabivdiid searvvi» ➞ [double-space-before]
      • «Ealgabivdiid  searvvi»
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
    • «Ealgabivdiid  searvvi» ➞ [double-space-before]
      • «Ealgabivdiid searvvi»
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
    • «Ealgabivdiid searvvi» ➞ [double-space-before]
      • «Ealgabivdiid  searvvi»
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
    • «Ealgabivdiid  searvvi» ➞ [double-space-before]
      • «Ealgabivdiid searvvi»
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
    • «Ealgabivdiid searvvi» ➞ [double-space-before]
      • «Ealgabivdiid  searvvi»
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
    • «Ealgabivdiid  searvvi» ➞ [double-space-before]
      • «Ealgabivdiid searvvi»
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
Kárášjoga ealgabivdiid searvvis lohket váidalahttin go buot bivdiid navdet juhkkin ja láhkarihkkun. Ealgabivdiid searvvi nubbejođiheaddjiiđit diekkár láhttenvuogi gullat bivdokultuvrii.
    • «Ealgabivdiid searvvi» ➞ [double-space-before]
      • «Ealgabivdiid  searvvi»
Maŋimuš beivviid lea mediain beaggán Kárášjot ealgabivdiid vejolaš láhkarihkkumat . Maŋimuš beivviid lea mediain beaggán Kárášjoga ealgabivdiid vejolaš Maŋimuš beivviid leat mediain beaggán Kárášjoga ealgabivdiid vejolaš láhkarihkkumat . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Maŋimuš beivviid lea mediain beaggán Kárášjot ealgabivdiid vejolaš láhkarihkkumat .
Maŋimuš beivviid lea mediain beaggán Kárášjot ealgabivdiid vejolaš láhkarihkkumat.
    • «láhkarihkkumat .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «láhkarihkkumat.»
Ealgabivdiid searvi ii dohkket Ealgabivdiid searvi ii dohkket 1 No errors found
Lávvardatija dat gávdne Kárášjogas bivdoleairra ja fievrru buollimin. Beana lei sorron njealljjejuvllagii ja jápman . Bissut, luođat ja guoros vuollaburkket vel miehtá guovllu, eaige olbmot gostige. Lávvardatija dat gávdne Kárášjogas bivdoleairra ja fievrru buollimin. Beana lei sorron njealjejuvllagii ja jápmán . Bissut, luođat ja guoros vuollaburkket vel miehtá guovllu, eaige olbmot gostige. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lávvardatija dat gávdne Kárášjogas bivdoleairra ja fievrru buollimin. Beana lei sorron njealljjejuvllagii ja jápman . Bissut, luođat ja guoros vuollaburkket vel miehtá guovllu, eaige olbmot gostige.
Lávvardatija dat gávdne Kárášjogas bivdoleairra ja fievrru buollimin. Beana lei sorron njealjejuvllagii ja jápman jápman. Bissut, luođat ja guoros vuollaburkket vel miehtá guovllu, eaige olbmot gostige.
    • «njealljjejuvllagii» ➞ [typo]
      • «njealjejuvllagii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jápman.»
Lávvardatija dat gávdne Kárášjogas bivdoleairra ja fievrru buollimin. Beana lei sorron njealjejuvllagii ja jápman jápman. Bissut, luođat ja guoros vuollaburkket vel miehtá guovllu, eaige olbmot gostige.
Lávvardatija dat gávdne Kárášjogas bivdoleairra ja fievrru buollimin. Beana lei sorron njealjejuvllagii ja japman jápmá. Bissut, luođat ja guoros vuollaburkket vel miehtá guovllu, eaige olbmot gostige.
    • «jápman» ➞ [typo]
      • «japman»
      • «hapman»
      • «lapman»
    • «jápman» ➞ [typo]
      • «jápmá»
Beana jámii ja biergasat bulle Beana jámii ja biergasat bulle 1 No errors found
Rihkkon vearjolága Dal leat politiát dutkamin máŋga láhkarihkkuma ášši olis, earret eará vearjolága - ja elliidsuodjalanlága rihkkuma. Bivdojoavkkus lohket iežaset sivaheapmin. Sii han ledje baicce leamaš márkanis pubbas. Rihkkon vearjolága Dal leat politiijat dutkamin máŋga láhkarihkkuma ášši olis, earret eará vearjolága - ja elliidsuodjalanlága rihkkuma. Bivdojoavkkus lohket iežaset sivaheapmin. Sii han ledje baicce leamaš márkanis pubbas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Rihkkon vearjolága Dal leat politiát dutkamin máŋga láhkarihkkuma ášši olis, earret eará vearjolága - ja elliidsuodjalanlága rihkkuma. Bivdojoavkkus lohket iežaset sivaheapmin. Sii han ledje baicce leamaš márkanis pubbas.
Rihkkon vearjolága Dal leat politiijat dutkamin máŋga láhkarihkkuma ášši olis, earret eará vearjolága - ja elliidsuodjalanlága rihkkuma. Bivdojoavkkus lohket iežaset sivaheapmin. Sii han ledje baicce leamaš márkanis pubbas.
    • «politiát» ➞ [typo]
      • «politiijat»
    • «.  Bivdojoavkkus» ➞ [double-space-before]
      • «. Bivdojoavkkus»
Áitán eará joavkku Áitán eará joavkku 1 No errors found
Bivdiid biras ovdána, oaivvilda Soleng. Bivdiid biras ovdána, oaivvilda Soleng. 1 No errors found
Seamma bivdojoavku lea vel váidon go galgá leat áitán nuppi bivdojoavkku. Seamma bivdojoavku lea vel váidon go galgá leat áitán nuppi bivdojoavkku. 1 No errors found
Kárášjoga ealgabivdiidsearvvi Jan Helge Soleng, deattuha ahte lea dieđus olles olbmuid iežaset duohken maid barget astoaiggis . Goittetge lohká unohassan go bivdit orrot jo dupmejuvvon ovddagihtii . Kárášjoga ealgabivdiidsearvvi Jan Helge Soleng, deattuha ahte lea dieđus olles olbmuid iežaset duohken maid barget astoáiggis . Goittotge lohká unohassan go bivdit orrot jo dubmejuvvon ovdagihtii . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kárášjoga ealgabivdiidsearvvi Jan Helge Soleng, deattuha ahte lea dieđus olles olbmuid iežaset duohken maid barget astoaiggis . Goittetge lohká unohassan go bivdit orrot jo dupmejuvvon ovddagihtii .
Kárášjoga ealgabivdiidsearvvi Jan Helge Soleng, deattuha ahte lea dieđus olles olbmuid iežaset duohken maid barget astoaiggis astuáiggis. Guittetge lohká unohassan go bivdit orrot jo lubmejuvvon ovddagihtii ovddagihtii.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «astuáiggis.»
    • «Goittetge» ➞ [typo]
      • «Guittetge»
      • «Kuittetge»
      • «Suittetge»
      • «Goittotge»
    • «dupmejuvvon» ➞ [typo]
      • «lubmejuvvon»
      • «jubmejuvvon»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovddagihtii.»
Kárášjoga ealgabivdiidsearvvi Jan Helge Soleng, deattuha ahte lea dieđus olles olbmuid iežaset duohken maid barget astoaiggis astuáiggis. Guittetge lohká unohassan go bivdit orrot jo lubmejuvvon ovddagihtii ovddagihtii.
Kárášjoga ealgabivdiidsearvvi Jan Helge Soleng, deattuha ahte lea dieđus olles olbmuid iežaset duohken maid barget astuáiggis astuáiggis. Guittetge lohká unohassan go bivdit orrot jo lubmejuvvon ovdagihtii ovdagihtii.
    • «astoaiggis» ➞ [typo]
      • «astuáiggis»
      • «astoáiggis»
    • «ovddagihtii» ➞ [typo]
      • «ovdagihtii»
      • «ovddalgihtii»
      • «uvdnagihtii»
      • «duvddagihtii»
      • «ulddagihtii»
    • «ovddagihtii» ➞ [typo]
      • «ovdagihtii»
      • «ovddalgihtii»
      • «uvdnagihtii»
      • «duvddagihtii»
      • «ulddagihtii»
Nuorat ja nissonat Su mielas orru bivdomáilbmi rievdamin: – Mii leat hui ilus go maŋimuš jagiid leat ollu nuorat ja maiddái ollu nissonolbmot searvan bivdui, ja soaitá diet lea okta bealli mii boahtteáiggis dagaha ahte mii eat gulá nu hirbmat olu šat dákkár áššiid birra, loahpaha Soleng. Nuorat ja nissonat Su mielas orru bivdomáilbmi rievdamin: – Mii leat hui ilus go maŋimuš jagiid leat ollu nuorat ja maiddái ollu nissonolbmot searvan bivdui, ja soaitá diet leat okta bealli mii boahtteáiggis dagaha ahte mii eat gula nu hirbmat olu šat dákkár áššiid birra, loahpaha Soleng. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nuorat ja nissonat Su mielas orru bivdomáilbmi rievdamin: – Mii leat hui ilus go maŋimuš jagiid leat ollu nuorat ja maiddái ollu nissonolbmot searvan bivdui, ja soaitá diet lea okta bealli mii boahtteáiggis dagaha ahte mii eat gulá nu hirbmat olu šat dákkár áššiid birra, loahpaha Soleng.
Nuorat ja nissonat Su mielas orru bivdomáilbmi rievdamin: – Mii leat hui ilus go maŋimuš jagiid leat ollu nuorat ja maiddái ollu nissonolbmot searvan bivdui, ja soaitá diet lea okta bealli mii boahtteáiggis dagaha ahte mii eat gula nu hirbmat olu šat dákkár áššiid birra, loahpaha Soleng.
    • «gulá» ➞ [typo]
      • «gula»
Ráhkadit filmma muittohuvvan olbmos Ráhkadit filmma muittohuvvan olbmos 1 No errors found
Julev Film ASa jođiheaddji Odd Levi Paulsen Julev Film AS jođiheaddji Odd Levi Paulsen 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Julev Film ASa jođiheaddji Odd Levi Paulsen
Julev Dili AS jođiheaddji Odd Levi Paulsen
    • «Film» ➞ [typo]
      • «Dili»
      • «Gili»
      • «Ilu»
      • «Kilo»
      • «Hila»
      • «Lm»
    • «ASa» ➞ [typo]
      • «AS»
Sii buvttadišgohtet filmma "Bonki", mas čájehit muittohuvvon olbmos boarrásiidsiiddas. Filbmadahkki Odd Levi Paulsen lea giitevaš Norsk Filmistituhta ruhtadoarjagii . Sii buvttadišgohtet filmma "Bonki", mas čájehit muittohuvvan olbmo boarrásiidsiiddas. Filbmadahkki Odd Levi Paulsen lea giitevaš Norsk Filminstitutta ruhtadoarjagis . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sii buvttadišgohtet filmma "Bonki", mas čájehit muittohuvvon olbmos boarrásiidsiiddas. Filbmadahkki Odd Levi Paulsen lea giitevaš Norsk Filmistituhta ruhtadoarjagii .
Sii buvttadišgohtet filmma "Buŋki", mas čájehit muittohuvvan olbmos boarrásiidsiiddas. Filbmadahkki Odd Levi Paulsen lea giitevaš Norsk 😱 ruhtadoarjagii.
    • «Bonki» ➞ [typo]
      • «Buŋki»
      • «Lunki»
      • «Bunai»
    • «muittohuvvon» ➞ [typo]
      • «muittohuvvan»
    • «Filmistituhta» ➞ [typo]
      • «ruhtadoarjagii .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «ruhtadoarjagii.»
Sii buvttadišgohtet filmma "Buŋki", mas čájehit muittohuvvan olbmos boarrásiidsiiddas. Filbmadahkki Odd Levi Paulsen lea giitevaš Norsk ruhtadoarjagii.
Sii buvttadišgohtet filmma "Buŋki", mas čájehit muittohuvvan olbmos boarrásiidsiiddas. Filbmadahkki Odd Levi Paulsen lea giitevaš Norsk ruhtadoarjagii.
    • «Norsk  ruhtadoarjagii» ➞ [double-space-before]
      • «Norsk ruhtadoarjagii»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Ožžo ruhtadoarjaga ráhkadit filmma Norsk filminstitutt lea Julev Film AS:ii juolludan 700 duhát ruvnnu doarjjan dahkat oanehis filmma "Bonki". Dás lea sáhka muittohuvvan sápmelaš albmás geainna boarrásiidsiidda bargit eai áddehala. Julev Film ASa njunoš , Odd Levi Paulsen, lea giitevaš Norsk Filminstituhta ruhtadoarrjagii . Silja Somby lea čállán mánusa Filmma sisdoalu, mánusa, lea Silja Somby čállán, ja dieđos go leat ožžon dákkáraš ruhtadoarjaga de muitala dát ahte sii leat rivttes bálgá alde, ahte filmmas lea árvu. Ožžo ruhtadoarjaga ráhkadit filmma Norsk filminstitutt lea Julev Film AS:i juolludan 700 duhát ruvnnu doarjjan dahkat oanehis filmma "Bonki". Dás lea sáhka muittohuvvan sápmelaš albmás geainna boarrásiidsiidda bargit eai áddehala. Julev Film AS njunuš , Odd Levi Paulsen, lea giitevaš Norsk Filminstitutta giitevaš Norsk Filminstitutta ruhtadoarjagis . Silja Somby lea čállán mánusa Filmma sisdoalu, mánusa, lea Silja Somby čállán, ja dieđus go leat ožžon dákkáraš ruhtadoarjaga de muitala dát ahte sii leat rivttes bálgá alde, ahte filmmas lea árvu. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ožžo ruhtadoarjaga ráhkadit filmma Norsk filminstitutt lea Julev Film AS:ii juolludan 700 duhát ruvnnu doarjjan dahkat oanehis filmma "Bonki". Dás lea sáhka muittohuvvan sápmelaš albmás geainna boarrásiidsiidda bargit eai áddehala. Julev Film ASa njunoš , Odd Levi Paulsen, lea giitevaš Norsk Filminstituhta ruhtadoarrjagii . Silja Somby lea čállán mánusa Filmma sisdoalu, mánusa, lea Silja Somby čállán, ja dieđos go leat ožžon dákkáraš ruhtadoarjaga de muitala dát ahte sii leat rivttes bálgá alde, ahte filmmas lea árvu.
Ožžo ruhtadoarjaga ráhkadit filmma Norsk 😱 lea Julev Dili AS:i juolludan 700 duhát ruvnnu doarjjan dahkat oanehis filmma "Buŋki". Dás lea sáhka muittohuvvan sápmelaš albmás geainna boarrásiidsiidda bargit eai áddehala. Julev Dili AS njunoš njunuš, Odd Levi Paulsen, lea giitevaš Norsk Filbmainstituhta ruhtadoarrjagii ruhtadoarrjagii. Silja Somby lea čállán mánusa Filmma sisdoalu, mánusa, lea Silja Somby čállán, ja dieđus go leat ožžon dákkáraš ruhtadoarjaga de muitala dát ahte sii leat rivttes bálgá alde, ahte filmmas lea árvu.
    • «filminstitutt» ➞ [typo]
      • «Film» ➞ [typo]
        • «Dili»
        • «Gili»
        • «Ilu»
        • «Kilo»
        • «Hila»
        • «Lm»
      • «AS:ii» ➞ [typo]
        • «AS:i»
      • «Bonki» ➞ [typo]
        • «Buŋki»
        • «Lunki»
        • «Bunai»
      • «Film» ➞ [typo]
        • «Dili»
        • «Gili»
        • «Ilu»
        • «Kilo»
        • «Hila»
        • «Lm»
      • «ASa» ➞ [typo]
        • «AS»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «njunuš,»
      • «Filminstituhta» ➞ [typo]
        • «Filbmainstituhta»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «ruhtadoarrjagii.»
      • «dieđos» ➞ [typo]
        • «dieđus»
Ožžo ruhtadoarjaga ráhkadit filmma Norsk lea Julev Dili AS:i juolludan 700 duhát ruvnnu doarjjan dahkat oanehis filmma "Buŋki". Dás lea sáhka muittohuvvan sápmelaš albmás geainna boarrásiidsiidda bargit eai áddehala. Julev Dili AS njunoš njunuš, Odd Levi Paulsen, lea giitevaš Norsk Filbmainstituhta ruhtadoarrjagii ruhtadoarrjagii. Silja Somby lea čállán mánusa Filmma sisdoalu, mánusa, lea Silja Somby čállán, ja dieđus go leat ožžon dákkáraš ruhtadoarjaga de muitala dát ahte sii leat rivttes bálgá alde, ahte filmmas lea árvu.
Ožžo ruhtadoarjaga ráhkadit filmma Norsk lea Julev Dili AS:i juolludan 700 duhát ruvnnu doarjjan dahkat oanehis filmma "Buŋki". Dás lea sáhka muittohuvvan sápmelaš albmás geainna boarrásiidsiidda bargit eai áddehala. Julev Dili AS njozoš njunuš, Odd Levi Paulsen, lea giitevaš Norsk Filbmainstituhta ruhtadoarjagiid ruhtadoarjagiin. Silja Somby lea čállán mánusa Filmma sisdoalu, mánusa, lea Silja Somby čállán, ja dieđus go leat ožžon dákkáraš ruhtadoarjaga de muitala dát ahte sii leat rivttes bálgá alde, ahte filmmas lea árvu.
    • «Norsk  lea» ➞ [double-space-before]
      • «Norsk lea»
    • «njunoš» ➞ [typo]
      • «njozoš»
      • «njomoš»
      • «njološ»
    • «ruhtadoarrjagii» ➞ [typo]
      • «ruhtadoarjagiid»
    • «ruhtadoarrjagii» ➞ [typo]
      • «ruhtadoarjagiin»
Filmma namma lea "Bonki" Filmma maid sii áigot ráhkadit, dan namma lea Bonki, ja das lea sáhka boares albmás gean namma lea Niillas. Son lea boarrásiidsiiddas, muhto bargit dán boarrásiidsiiddas hállet dušše dárogiela, eaige sii gulahála dáinna boares albmáin. Son dego eallá iežas eallima, čohkká dušše ja geahčča glásas olggos . muhto de álgá sámegielat bargi dán boarrásiisiidii . Filmma namma lea "Bonki" Filmma maid sii áigot ráhkadit, dan namma lea Bonki, ja das lea sáhka boares albmás gean namma lea Niillas. Son lea boarrásiidsiiddas, muhto bargit dán boarrásiidsiiddas hállet dušše dárogiela, eaige sii gulahala dáinna boares albmáin. Son dego eallá iežas eallima, čohkká dušše ja geahččá glásas olggos . Muhto de álgá sámegielat bargi dán boarrásiidsiidii . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Filmma namma lea "Bonki" Filmma maid sii áigot ráhkadit, dan namma lea Bonki, ja das lea sáhka boares albmás gean namma lea Niillas. Son lea boarrásiidsiiddas, muhto bargit dán boarrásiidsiiddas hállet dušše dárogiela, eaige sii gulahála dáinna boares albmáin. Son dego eallá iežas eallima, čohkká dušše ja geahčča glásas olggos . muhto de álgá sámegielat bargi dán boarrásiisiidii .
Filmma namma lea "Buŋki" Filmma maid sii áigot ráhkadit, dan namma lea Buŋki, ja das lea sáhka boares albmás gean namma lea Niillas. Son lea boarrásiidsiiddas, muhto bargit dán boarrásiidsiiddas hállet dušše dárogiela, eaige sii golahala dáinna boares albmáin. Son dego eallá iežas eallima, čohkká dušše ja geahččá glásas olggos. muhto de álgá sámegielat bargi dán boarrásiisiidii.
    • «Bonki» ➞ [typo]
      • «Buŋki»
      • «Lunki»
      • «Bunai»
    • «Bonki» ➞ [typo]
      • «Buŋki»
      • «Lunki»
      • «Bunai»
    • «gulahála» ➞ [typo]
      • «golahala»
      • «gulahala»
    • «geahčča» ➞ [typo]
      • «geahččá»
    • «olggos .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «olggos.»
    • «boarrásiisiidii .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «boarrásiisiidii.»
Muittohuvvan almmái ealáska Muittohuvvan almmái ealáska 1 No errors found
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dahttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. Muittohuvvon almmái jouigagoahtá , ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái. Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dáhttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. Muittohuvvan almmái juoigagoahtá , ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dahttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. Muittohuvvon almmái jouigagoahtá , ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái.
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dáhttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. 😱 almmái jouigagoahtá jouigagoahtá, ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái.
    • «dahttot» ➞ [typo]
      • «dáhttot»
    • «Muittohuvvon» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «jouigagoahtá,»
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dáhttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. almmái jouigagoahtá jouigagoahtá, ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái.
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dáhttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. almmái 😱 😱, ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái.
    • «.  almmái» ➞ [double-space-before]
      • «. almmái»
    • «jouigagoahtá» ➞ [typo]
      • «jouigagoahtá» ➞ [typo]
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dáhttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. almmái , ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái.
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dáhttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. almmái , ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái.
    • «almmái  ,» ➞ [double-space-before]
      • «almmái ,»
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dáhttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. almmái , ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái.
Boares almmái, son dego ealáska, muhto dárogielat bargit illá dáhttot áddet ahte sámegiela dihtii dat ealáskii dát almmái. almmái, ja dáinna vugiin de šaddá sámegielat bargi gullat čiegusvuođa mii dahká su oalle unohis dillái.
    • «almmái ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «almmái,»
Solhovd Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhovd Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi Filbma-cámppas . Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttastit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid. Solhovd Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhovd Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi Filbma-campas . Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttestit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Solhovd Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhovd Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi Filbma-cámppas . Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttastit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid.
Solhov Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhov Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi Filbma-cámppas Filbma-cámppas. Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttašit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid.
    • «Solhovd» ➞ [typo]
      • «Solhov»
      • «Solhova»
      • «Volhov»
      • «Volhova»
      • «Solvord»
      • «Solhovgo»
    • «Solhovd» ➞ [typo]
      • «Solhov»
      • «Solhova»
      • «Volhov»
      • «Volhova»
      • «Solvord»
      • «Solhovgo»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Filbma-cámppas.»
    • «neavttastit» ➞ [typo]
      • «neavttašit»
      • «neavttadit»
      • «veavttastit»
Solhov Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhov Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi Filbma-cámppas Filbma-cámppas. Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttašit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid.
Solhov Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhov Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi 😱 😱. Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttašit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid.
    • «Filbma-cámppas» ➞ [typo]
      • «Filbma-cámppas» ➞ [typo]
Solhov Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhov Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi . Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttašit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid.
Solhov Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhov Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi . Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttašit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid.
    • «oasi  .» ➞ [double-space-before]
      • «oasi .»
Solhov Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhov Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi . Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttašit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid.
Solhov Álbmotallaskuvllas filbmejit Solhov Álbmotallaskuvllas sii leat jurddašan dahkat eanaš oasi filmmas, muhto dáidet gal maid filbmet oasi. Dál lohká Odd Levi Paulsen iežaset ohcamin neavttáriid ja sávašedje Nils Utsi vuolggášii neavttašit boarrásiidsiidda Niillasa, muđui eai leat vel ollásit mearridan daid eará neavttáriid.
    • «oasi .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oasi.»
Filmma leat árvvoštallan šaddat máksit badjel guokte miljon ruvnnu, de dát čiežačuohte duhát maid Filbma Instituhtas leat ožžon mearkkaša hui olu. Filmma leat árvvoštallan šaddat máksit badjel guokte miljon ruvnnu, de dát čiežačuohte duhát maid Filbmainstituhtas leat ožžon mearkkaša hui olu. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Filmma leat árvvoštallan šaddat máksit badjel guokte miljon ruvnnu, de dát čiežačuohte duhát maid Filbma Instituhtas leat ožžon mearkkaša hui olu.
Filmma leat árvvoštallan šaddat máksit badjel guokte miljon ruvnnu, de dát čiežačuohteduhát maid Filbma Instituhtas leat ožžon mearkkaša hui olu.
    • «čiežačuohte duhát» ➞ [msyn-compound]
      • «čiežačuohteduhát»
Nuorra filbmabuvttadeaddji dahká filmma Odd Levi Paulsen, lea 27 jagi boaris, son lea Áiluovttas Divttasvuonas eret. Iežas lohká filbmasearvvi Julev Film AS álggahan njukčamánus. Ja jurdda lea ráhkadit sihke dáro- ja sámifilmmaid . Nuorra filbmabuvttadeaddji dahká filmma Odd Levi Paulsen, lea 27 jagi boaris, son lea Áiluovttas Divttasvuonas eret. Iežas lohká filbmasearvvi Julev Film AS álggahan njukčamánus. Ja jurdda lea ráhkadit sihke dáro- ja sámefilmmaid . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nuorra filbmabuvttadeaddji dahká filmma Odd Levi Paulsen, lea 27 jagi boaris, son lea Áiluovttas Divttasvuonas eret. Iežas lohká filbmasearvvi Julev Film AS álggahan njukčamánus. Ja jurdda lea ráhkadit sihke dáro- ja sámifilmmaid .
Nuorra filbmabuvttadeaddji dahká filmma Odd Levi Paulsen, lea 27 jagi boaris, son lea Áiluovttas Divttasvuonas eret. Iežas lohká filbmasearvvi Julev Dili AS álggahan njukčamánus. Ja jurdda lea ráhkadit sihke dáro- ja sámifilmmaid.
    • «Film» ➞ [typo]
      • «Dili»
      • «Gili»
      • «Ilu»
      • «Kilo»
      • «Hila»
      • «Lm»
    • «sámifilmmaid .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sámifilmmaid.»
Bonki nammasaš filmma lohká šaddat sihke dáro ja sámegillii , justa danne go duohtavuohta han lea nie sámiid beaivválaš eallimis. Filbmiid álget guovvamánu loahpas dahje njukčamánu álggus, danne dáidáge dát oanehisfilbma leat oaidninláhkai boahtte jagi loahpa, nu son lohká Odd Levi Paulsen. Bonki nammasaš filmma lohká šaddat sihke dáro- ja sámegillii , justa danne go duohtavuohta han lea nie sámiid beaivválaš eallimis. Filbmii álget guovvamánu loahpas dahje njukčamánu álggus, danne dáidáge dát oanehisfilbma leat oaidnin láhkai boahtte jagi loahpa, nu son lohká Odd Levi Paulsen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bonki nammasaš filmma lohká šaddat sihke dáro ja sámegillii , justa danne go duohtavuohta han lea nie sámiid beaivválaš eallimis. Filbmiid álget guovvamánu loahpas dahje njukčamánu álggus, danne dáidáge dát oanehisfilbma leat oaidninláhkai boahtte jagi loahpa, nu son lohká Odd Levi Paulsen.
Lunki nammasaš filmma lohká šaddat sihke dáro ja sámegillii, justa danne go duohtavuohta han lea nie sámiid beaivválaš eallimis. Ilmmiid álget guovvamánu loahpas dahje njukčamánu álggus, danne dáidáge dát oanehisfilbma leat oaidnin láhkai boahtte jagi loahpa, nu son lohká Odd Levi Paulsen.
    • «Bonki» ➞ [typo]
      • «Lunki»
      • «Bunai»
    • «sámegillii ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sámegillii,»
    • «Filbmiid» ➞ [typo]
      • «Ilmmiid»
      • «Filbmii»
      • «Bilbbiid»
      • «Gilomiid»
    • «oaidninláhkai» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «oaidnin láhkai»
#30.11.12 #Sara Kristine Eira ja Klemet Anders Sara # Publisert 27.11.2012 10:38. #30.11.12 #Sara Kristine Eira ja Klemet Anders Sara # nob 27.11.2012 10:38. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
#30.11.12 #Sara Kristine Eira ja Klemet Anders Sara # Publisert 27.11.2012 10:38.
#30.11.12 #Sara Kristine Eira ja Klemet Anders Sara # Publiseret 27.11.2012 10:38.
    • «Publisert» ➞ [typo]
      • «Publiseret»
Guohtoneatnamat sáhttet gáržut Guohtoneatnamat sáhttet gáržut 1 No errors found
Boazodoallu Romssa fylkkas vásiha ahte guohtuneatnamat gáržot dađistaga. Dál sáhttá vel báhčinšillju ge huksejuvvot dohko. Boazodoallu Romssa fylkkas vásiha ahte guohtuneatnamat gáržot dađistaga. Dál sáhttá vel báhčinšillju ge huksejuvvot dohko. 1 No errors found
Diistaga deaivvada Romssa guovllustivra Tromssa suohkaniin. Čoahkkimis áigot geahččalit boazoealáhusa oainnu čilget báhčinšillju huksenplánaide ja gosa sin mielas livččii vuohkkaseamos hukset dan. Báhčinšillju huksenplánat álggahuvvojedje jo jagis 2006:s, go huksejedje Sálašvággai . Dasa lea leamašan stuorra vuosteháhku. Disttaga deaivvada Romssa guovllustivra Tromssa suohkaniin. Čoahkkimis áigot geahččalit boazoealáhusa oainnu čilget báhčinšilju huksenplánaide ja gosa sin mielas livččii vuohkkaseamos hukset dan. Báhčinšilju huksenplánat álggahuvvojedje jo jagis 2006:s, go huksejedje Sálašvággái . Dasa lea leamašan stuorra vuosteháhku. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Diistaga deaivvada Romssa guovllustivra Tromssa suohkaniin. Čoahkkimis áigot geahččalit boazoealáhusa oainnu čilget báhčinšillju huksenplánaide ja gosa sin mielas livččii vuohkkaseamos hukset dan. Báhčinšillju huksenplánat álggahuvvojedje jo jagis 2006:s, go huksejedje Sálašvággai . Dasa lea leamašan stuorra vuosteháhku.
Biestaga deaivvada Romssa guovllustivra Tromssa suohkaniin. Čoahkkimis áigot geahččalit boazoealáhusa oainnu čilget báhčinšillju huksenplánaide ja gosa sin mielas livččii vuohkkaseamos hukset dan. Báhčinšillju huksenplánat álggahuvvojedje jo jagis 2006:s, go huksejedje Sálašvággai Sálašvággái. Dasa lea leamašan stuorra vuosteháhku.
    • «Diistaga» ➞ [typo]
      • «Biestaga»
      • «Máistaga»
      • «Vistaga»
      • «Miestaga»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Sálašvággái.»
Biestaga deaivvada Romssa guovllustivra Tromssa suohkaniin. Čoahkkimis áigot geahččalit boazoealáhusa oainnu čilget báhčinšillju huksenplánaide ja gosa sin mielas livččii vuohkkaseamos hukset dan. Báhčinšillju huksenplánat álggahuvvojedje jo jagis 2006:s, go huksejedje Sálašvággai Sálašvággái. Dasa lea leamašan stuorra vuosteháhku.
Biestaga deaivvada Romssa guovllustivra Tromssa suohkaniin. Čoahkkimis áigot geahččalit boazoealáhusa oainnu čilget báhčinšillju huksenplánaide ja gosa sin mielas livččii vuohkkaseamos hukset dan. Báhčinšillju huksenplánat álggahuvvojedje jo jagis 2006:s, go huksejedje Sálašvággi Sálašvággái. Dasa lea leamašan stuorra vuosteháhku.
    • «Sálašvággai» ➞ [typo]
      • «Sálašvággi»
Sálašvákki ássit muosehuvvet go báhčinšillju lea sin lagasbirrasis, ja danne lea mearriduvvon ahte dat galgá sirdojuvvot. Tromssa gávpotráđđi hálidivččii sirdit dan moatti báikái Sálliris dahje Ráneš sullui. Sálašvákki ássit muosehuvvet go báhčinšillju lea sin lagasbirrasis, ja danne lea mearriduvvon ahte dat galgá sirdojuvvot. Tromssa gávpotráđđi háliidivččii sirdit dan moatti báikái Sálliris dahje Ráneš sullui. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sálašvákki ássit muosehuvvet go báhčinšillju lea sin lagasbirrasis, ja danne lea mearriduvvon ahte dat galgá sirdojuvvot. Tromssa gávpotráđđi hálidivččii sirdit dan moatti báikái Sálliris dahje Ráneš sullui.
Sálašvákki ássit muosehuvvet go báhčinšillju lea sin lagasbirrasis, ja danne lea mearriduvvon ahte dat galgá sirdojuvvot. Tromssa gávpotráđđi háliidivččii sirdit dan moatti báikái Sálliris dahje Ráneš sullui.
    • «hálidivččii» ➞ [typo]
      • «háliidivččii»
Buot dieid báikkiin lea boazodoallu, ja Ráneš orohat ii goit gal fuolašii militeara báhčinšillju iežaset orohahkii. Ránešhasain lea birra jagi doallu sullos, ja jus huksegohtet máidege dohko, de gáržot guohtuneatnamat. Buot diein báikkiin lea boazodoallu, ja Ráneš orohat ii goit gal fuolaše militeara báhčinšilju iežaset orohahkii. Ránešhasain lea birra jagi doallu sullos, ja jus huksegohtet máidege dohko, de gáržot guohtuneatnamat. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Buot dieid báikkiin lea boazodoallu, ja Ráneš orohat ii goit gal fuolašii militeara báhčinšillju iežaset orohahkii. Ránešhasain lea birra jagi doallu sullos, ja jus huksegohtet máidege dohko, de gáržot guohtuneatnamat.
Buot dieid báikkiin lea boazodoallu, ja Ráneš orohat ii goit gal fuolašii militeara báhčinšillju iežaset orohahkii. Gánešhausain lea birra jagi doallu sullos, ja jus huksegohtet maidege dohko, de gáržot guohtuneatnamat.
    • «Ránešhasain» ➞ [typo]
      • «Gánešhausain»
      • «Gánešoasain»
      • «Gánešrasain»
      • «Gánešhisain»
      • «Gánešjasain»
    • «máidege» ➞ [typo]
      • «maidege»
      • «maidige»
Eai Sállira boazoeaiggádat ge fuolaše báhčalemiid iežaset lusa. Dán birra dat odne galget ge hupmat čoahkkimis. Oassálastit leat Romssa guovllustivra, Boazodoallohálddahus ja Tromssa suohkan. Eai Sállira boazoeaiggádat ge fuolaše báhčalemiid iežaset lusa. Dán birra dat odne galget ge hupmat čoahkkimis. Oassálastit leat Romssa guovllustivra, Boazodoallohálddahus ja Tromssa suohkan. 1 No errors found
Goddesáhpán gávdno miehtá Sámi. Goddesáhpán gávdno miehtá Sámi. 1 No errors found
Goddesáhpán (Lemmus lemmus), gullá ciebaniidda ja hamsterbearrašii. Dat lea eanemus dábálaš váriin ja duoddariin, muhto gávdno maid vumiin, erenoamážit davviguovlluin. Goddesáhpán lea ruksesriebana ja stuora lottiid borramuš. Goddesáhpán lea dovddus vašánis ealli. Ekologiija Goddesáhpán (Lemmus lemmus), gullá ciebaniidda ja hamsterbearrašii. Dat lea dábálaččamus váriin ja duoddariin, muhto gávdno maid vumiin, erenoamážit davviguovlluin. Goddesáhpán lea ruksesriebana ja stuora lottiid borramuš. Goddesáhpán lea dovddus vašánis ealli. Ekologiija 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Goddesáhpán (Lemmus lemmus), gullá ciebaniidda ja hamsterbearrašii. Dat lea eanemus dábálaš váriin ja duoddariin, muhto gávdno maid vumiin, erenoamážit davviguovlluin. Goddesáhpán lea ruksesriebana ja stuora lottiid borramuš. Goddesáhpán lea dovddus vašánis ealli. Ekologiija
Goddesáhpán (Lemmo Lemmos), gullá ciebaniidda ja hámsterbearrašii. Dat lea eanemus dábálaš váriin ja duoddariin, muhto gávdno maid vumiin, erenoamážit davviguovlluin. Goddesáhpán lea ruksesriebana ja stuora lottiid borramuš. Goddesáhpán lea dovddus vašánis ealli. Ekologiija
    • «Lemmus» ➞ [typo]
      • «Lemmo»
      • «Lemmons»
      • «Lemmon»
    • «lemmus» ➞ [typo]
      • «Lemmos»
    • «hamsterbearrašii» ➞ [typo]
      • «hámsterbearrašii»
      • «hámsterabearrašii»
      • «hámsterbearrahii»
      • «hámsterbearramii»
      • «hámsterbearragii»
      • «hámsterbearralii»
Goddesáhpán borrá rásiid, suinniid ja sámmála. Goddesáhpán gávdno vuosttažettiin badjeeatnamiin. Goddesáhpán lassána jođánit ja sáhttá čivgat juo golmmavahkkosažžan. Čoavjjetáigi lea golbma vahkku ja dat oažžu 8-10 čivgga (muhto sáhttá oažžut badjel 10 čivgga). Goddesáhpán sáhttá čivgat viđa geardde ovtta geasis. Lohku rievddada ja áigges áigái lassána sakka, juohke goalmmát-njealját jagi. Sáhpánjagiid gaskkas lea lohku hui unni. Sáhpánjagiid sáhttá fas lohku leat hirbmat stuoris. Máŋga šlája boraspiret ja gazzalottit válljejit sáhpánjagiid eanas borrat goddesáhpámiid ja diet šlájat, omd. ruksesrieban ožžot ollu čivggaid goddesáhpánjagiid. Diekkár jagiid ožžot eará eallit ráfi, maid rieban muđui borašii, ja dat besset lassánit. Danne rievddadit maiddái eará elliid logut seammaládje go goddesáhpánlogut, ja nu lea goddesáhpán deaŧalaš meahci ekovuogádahkii [1]. Goddesáhpán borrá rásiid, suinniid ja sámmála. Goddesáhpán gávdno vuosttažettiin badjeeatnamiin. Goddesáhpán lassána jođánit ja sáhttá čivgat juo golmmavahkkosažžan. Čoavjjetáigi lea golbma vahkku ja dat oažžu 8-10 čivgga (muhto sáhttá oažžut badjel 10 čivgga). Goddesáhpán sáhttá čivgat viđa geardde ovtta geasis. Lohku rievddada ja áiggis áigái lassána sakka, juohke goalmmát-njealját jagi. Sáhpánjagiid gaskkas lea lohku hui unni. Sáhpánjagiid sáhttá fas lohku leat hirbmat stuoris. Máŋga šlája boraspiret ja gazzalottit válljejit sáhpánjagiid eanas borrat goddesáhpániid ja diet šlájat, omd. ruksesrieban ožžot ollu čivggaid goddesáhpánjagiid. Diekkár jagiid ožžot eará eallit ráfi, maid rieban muđui borašii, ja dat besset lassánit. Danne rievddadit maiddái eará elliid logut seamma ládje go goddesáhpánlogut, ja nu lea goddesáhpán deaŧalaš meahci ekovuogádahkii [1]. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Goddesáhpán borrá rásiid, suinniid ja sámmála. Goddesáhpán gávdno vuosttažettiin badjeeatnamiin. Goddesáhpán lassána jođánit ja sáhttá čivgat juo golmmavahkkosažžan. Čoavjjetáigi lea golbma vahkku ja dat oažžu 8-10 čivgga (muhto sáhttá oažžut badjel 10 čivgga). Goddesáhpán sáhttá čivgat viđa geardde ovtta geasis. Lohku rievddada ja áigges áigái lassána sakka, juohke goalmmát-njealját jagi. Sáhpánjagiid gaskkas lea lohku hui unni. Sáhpánjagiid sáhttá fas lohku leat hirbmat stuoris. Máŋga šlája boraspiret ja gazzalottit válljejit sáhpánjagiid eanas borrat goddesáhpámiid ja diet šlájat, omd. ruksesrieban ožžot ollu čivggaid goddesáhpánjagiid. Diekkár jagiid ožžot eará eallit ráfi, maid rieban muđui borašii, ja dat besset lassánit. Danne rievddadit maiddái eará elliid logut seammaládje go goddesáhpánlogut, ja nu lea goddesáhpán deaŧalaš meahci ekovuogádahkii [1].
Goddesáhpán borrá rásiid, suinniid ja sámmála. Goddesáhpán gávdno vuosttažettiin badjeeatnamiin. Goddesáhpán lassána jođánit ja sáhttá čivgat juo golmmavahkkosažžan. Čoavjjetáigi lea golbma vahkku ja dat oažžu 8-10 čivgga (muhto sáhttá oažžut badjel 10 čivgga). Goddesáhpán sáhttá čivgat viđa geardde ovtta geasis. Lohku rievddada ja áigges áigái lassána sakka, juohke goalmmát-njealját jagi. Sáhpánjagiid gaskkas lea lohku hui unni. Sáhpánjagiid sáhttá fas lohku leat hirbmat stuoris. Máŋga šlája boraspiret ja gazzalottit válljejit sáhpánjagiid eanas borrat goddesáhpániin ja diet šlájat, omd. ruksesrieban ožžot ollu čivggaid goddesáhpánjagiid. Diekkár jagiid ožžot eará eallit ráfi, maid rieban muđui borašii, ja dat besset lassánit. Danne rievddadit maiddái eará elliid logut seamma ládje go goddesáhpánlogut, ja nu lea goddesáhpán deaŧalaš meahci ekovuogádahkii [1].
    • «goddesáhpámiid» ➞ [typo]
      • «goddesáhpániin»
    • «seammaládje» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «seamma ládje»
Oppalaš geahčastat Oppalaš geahčastat 1 No errors found
Girjás Sápmi Girjás Sápmi 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Girjás Sápmi
Girjjás Sápmi
    • «Girjás» ➞ [typo]
      • «Girjjás»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid . 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolačat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelačaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. Alitruksesfiskes sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Sápp-Issát, Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guovttelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi , geaidnofierbmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddáš ulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja moderna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkká , sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktasan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruotas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii. Sámi kultuvra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid . 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. Alitruksesfiskes sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Sápp-Issát, Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasishuksenáigi , geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddáš ulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modearna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka , sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpá Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - -Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid . 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolačat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelačaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. Alitruksesfiskes sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Sápp-Issát, Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guovttelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi , geaidnofierbmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddáš ulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja moderna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkká , sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktasan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruotas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. 😱 sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. 😱, Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkká, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «nuppástumiid .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «nuppástumiid.»
    • «diđolačat» ➞ [typo]
      • «diđolaččat»
      • «diđolašmat»
      • «diđolatmat»
      • «diđolat»
    • «sápmelačaid» ➞ [typo]
      • «sápmelaččaid»
    • «Alitruksesfiskes» ➞ [typo]
      • «Sápp-Issát» ➞ [typo]
        • «mearkašahtti» ➞ [typo]
          • «mearkkašahtti»
          • «mearkkašahttin»
          • «mearkkašahttit»
        • «guovttelogiviđa» ➞ [typo]
          • «guoktelogiviđa»
        • «ođđasithuksenáigi ,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «ođđasithuksenáigi,»
        • «geaidnofierbmádaga» ➞ [typo]
          • «geaidnofierpmádaga»
        • «guovddáš ulbmilin» ➞ [msyn-compound]
          • «guovddášulbmilin»
        • «moderna» ➞ [typo]
          • «modeardna»
          • «modeartna»
        • «politihkká» ➞ [typo]
          • «politihkka»
        • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «politihkká,»
        • «laktasan» ➞ [typo]
          • «laktásan»
        • «sámepolihkalaš» ➞ [typo]
          • «sámepolitihkalaš»
        • «Ruotas» ➞ [typo]
          • «Ruoŧas»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. , Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkká, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. 😱 Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi  leavga»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «politihkká» ➞ [typo]
        • «politihkka»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi  leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi leavga»
    • «.  Isak» ➞ [double-space-before]
      • «. Isak»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi  leavga»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi  leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi leavga»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi  leavga»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi  leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi leavga»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi  leavga»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi  leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi leavga»
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
Sámi kultuvrra lea vásihan jo logijagiid áigge stuorra nuppástumiid. 1970-logu rájes sápmelašvuohta lea ovdánan ođđa guvlui, mas árbevierru lea ovttastahtton ja suddaduvvon ođđa áiggi váikkuhusaide ja oainnuide. Sápmi lea maŋimuš logijagi áigge hábmen alcces diđolaččat sámi álbmotlaš symbolaid, mat govvidit sápmelaččaid oktilašvuođa ođđa máilmmis. sámi leavga libarda konfereanssaid ja čoahkkimiid stákkuin. Isak Saba jahkečuođi álggus čállin álbmotlávlla lea boahtán ođđasit atnui, vaikko dainna gilvalitge ođđa "álbmotluođit". Historjjás ohcet stuorra sámi dáhpáhusaid ja mearkkašahtti sámi olbmuid. Sámieatnama ovddasteaddjit johtet jahkásaččat virggálaš álgoálbmotkonfereanssain miehtá máilmmi. Sápmelaččain leat dál čieža virggálaš leavgabeaivvi ja álbmotbeaivin lea guovvamánu 6. beaivi. Dat ávvuduvvo vuosttas, jagis 1917 čoahkkanan davviriikkalaš sámečoahkkima gudnin. Sámi identiteahta olggosbuktin symbolalaš dásis laktása maŋimuš guoktelogiviđa jagi áigge dáhpáhuvvan sámi álbmotlaš "morráneapmái". Dat, ahte nuorra sápmelaččat 1970-logu álggus fuobmágohte sámi árbbiset ja dáistalit dan beales, lei reakšuvdnan guhkes suddadanprosessii. Soahte- ja ođđasithuksenáigi, geaidnofierpmádaga ja diehtojuohkindiliid buorráneapmi, dábiid nuppástuvvan, skuvlalágádus - buot lei dáhpáhuvvan váldoálbmoga ovdagovaid ja árvvuid mielde. Nuorra sámi skuvlejuvvon luohká guovddášulbmilin lei gitta álggu rájes hukset oktavuođa árbevieru ja dálá áiggi, boares eallinoainnuid ja modeardna servodaga váikkuhusaid gaskii. Ođđa oassálastinhámit riegádedje johtilit: ođđalágan sámi politihkka politihkka, sámi diehtojuohkin ja sámi dáidda. Stuorámus jorggáldagat politihkalaš-kultuvrralaš historjjás ledje Álaheaieanu dulvadeami vuostálastimii laktásan stuimmit 1980-logu doadjimis. Dat virkkosmahtii sámi kultuvrra ja dagahii mearkkašahtti nuppástusaid Norgga sámepolitihkkii. Vaikke ođđa lágat ja sámepolitihkalaš diđolašvuohta leat bajidan sámi kultuvrra árvvusatnima, de dilli lea árgabeaivve dásis ruossalassii. Sámi kultuvra lea juohkásan njealji stáhta sisa, ja dan eai suddje nana ja čielga ráját. Sámegiella gáibida velá gievrrat sajádaga. Suddadanmuddu, mii álggii sođiid maŋŋá, buvttii máŋgga sápmelažžii heajos iešdovddu, masa čuohcci váttisvuođat hehttejit ainge ovdamearkka dihte jurddašanvuogi sámegielas. Rájáin rihkkojuvvon álbmot Sápmelaččat leat Eurohpa Uniovnna siste áidna álgoálbmogin meroštallon etnihkalaš joavku. Sii leat maiddái njealji stáhta siste orru veahádat, mas lea iežas giella ja kultuvra. Sápmelaččaid mearri lea rehkenastinvuogi mielde 60 000 - 100 000 olbmo. Sápmelaččaid orrunguovlu, Sápmi ollá Gaska-Norggas ja - Ruoŧas Suoma davvioasi badjel gitta Guoládatnjárgii.
    • «sámi leavga» ➞ [double-space-before]
      • «sámi  leavga»
Eanaš sápmelaččat, sullii 40 000 - 45 000, orrot Norgga stáhta siste, bealli sis Finnmárkkus. Ruoŧas sápmelaččat leat 15 000 - 25 000, Suomas badjel 6000 ja Ruošša bealde sullii 2000. Suomas, Ruoŧas ja Norggas sápmelaččat válljejit válggain iešguđet riikkas Sámedikki, mas lea ráđđeaddi sajádat. Suoma sápmelaččain sullii 4000 orrot sápmelačaid ruovttuguovllus, masa gullet Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddat sihke Soađegili gieldda davvioassi. Guovlu lea 35 000 njealjahaskilomehtera sturrosaš. Dasa gullá earenoamáš nuortalašguovlu, gos orrot nuppi máilmmisoađi maŋŋá Supmii fárren nuortalaččat. Goalmmátoassi guovllu buot ássiin leat sápmelaččat. Ain ovdal nuppi máilmmesoađi sii ledje sullii bealli olmmošlogus. Ohcejoga gielddas sápmelaččat leat eanetlohkun, eará sajiin unnitlohkun. Suomas, Norggas ja Ruoŧas sápmelažžan lea árbevirolaččat meroštallon olmmoš, guhte atná iežas sápmelažžan ja geasa sámegiella lea juogo eatnigiella dahjege unnimustá okta su vánhemiin dahjege okta ádjáin/áhkuin lea hállan sámegiela eatnigiellan. Deaŧálaš lea sohkaduogáš, oktavuohta sámegillii ja dan bokte kultuvrii sihke dovdu sápmelašvuođas. Badjel bealli sápmelaččain hállá sámegiela. Sámegielat leat máŋggat, eaige sierra giellajovkkuide gulli sápmelaččat ádde nubbi nuppi. Suomas, Norggas ja Ruoŧas váldogiellan lea davvisámegiella. Suomas ja Norggas lea ásahuvvon sámigiellaláhka , man geažil sámegielain lea vejolaš gulahallat eiseválddiin. Sápmelaš - lappalainen Eanaš sápmelaččat, sullii 40 000 - 45 000, orrot Norgga stáhta siste, bealli sis Finnmárkkus. Ruoŧas sápmelaččat leat 15 000 - 25 000, Suomas badjel 6000 ja Ruošša bealde sullii 2000. Suomas, Ruoŧas ja Norggas sápmelaččat válljejit válggain iešguđet riikkas Sámedikki, mas lea ráđđeaddi sajádat. Suoma sápmelaččain sullii 4000 orrot sápmelaččaid ruovttuguovllus, masa gullet Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddat sihke Soađegili gieldda davvioassi. Guovlu lea 35 000 njealjehaskilomehtera sturrosaš. Dasa gullá earenoamáš nuortalašguovlu, gos orrot nuppi máilmmisoađi maŋŋá Supmii fárren nuortalaččat. Goalmmátoassi guovllu buot ássiin leat sápmelaččat. Ain ovdal nuppi máilmmisoađi sii ledje sullii bealli olmmošlogus. Ohcejoga gielddas sápmelaččat leat eanetlohkun, eará sajiin unnitlohkun. Suomas, Norggas ja Ruoŧas sápmelažžan lea árbevirolaččat meroštallon olmmoš, guhte atná iežas sápmelažžan ja geasa sámegiella lea juogo eatnigiella dahjege unnimustá okta su vánhemiin dahjege okta ádjáin/áhkuin lea hállan sámegiela eatnigiellan. Deaŧalaš lea sohkaduogáš, oktavuohta sámegillii ja dan bokte kultuvrii sihke dovdu sápmelašvuođas. Badjel bealli sápmelaččain hállá sámegiela. Sámegielat leat máŋggat, eaige sierra giellajoavkkuide gulli sápmelaččat ádde nubbi nuppi. Suomas, Norggas ja Ruoŧas váldogiellan lea davvisámegiella. Suomas ja Norggas lea ásahuvvon sámegiellaláhka , man geažil sámegielain lea vejolaš gulahallat eiseválddiin. Sápmelaš - lappalainen 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanaš sápmelaččat, sullii 40 000 - 45 000, orrot Norgga stáhta siste, bealli sis Finnmárkkus. Ruoŧas sápmelaččat leat 15 000 - 25 000, Suomas badjel 6000 ja Ruošša bealde sullii 2000. Suomas, Ruoŧas ja Norggas sápmelaččat válljejit válggain iešguđet riikkas Sámedikki, mas lea ráđđeaddi sajádat. Suoma sápmelaččain sullii 4000 orrot sápmelačaid ruovttuguovllus, masa gullet Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddat sihke Soađegili gieldda davvioassi. Guovlu lea 35 000 njealjahaskilomehtera sturrosaš. Dasa gullá earenoamáš nuortalašguovlu, gos orrot nuppi máilmmisoađi maŋŋá Supmii fárren nuortalaččat. Goalmmátoassi guovllu buot ássiin leat sápmelaččat. Ain ovdal nuppi máilmmesoađi sii ledje sullii bealli olmmošlogus. Ohcejoga gielddas sápmelaččat leat eanetlohkun, eará sajiin unnitlohkun. Suomas, Norggas ja Ruoŧas sápmelažžan lea árbevirolaččat meroštallon olmmoš, guhte atná iežas sápmelažžan ja geasa sámegiella lea juogo eatnigiella dahjege unnimustá okta su vánhemiin dahjege okta ádjáin/áhkuin lea hállan sámegiela eatnigiellan. Deaŧálaš lea sohkaduogáš, oktavuohta sámegillii ja dan bokte kultuvrii sihke dovdu sápmelašvuođas. Badjel bealli sápmelaččain hállá sámegiela. Sámegielat leat máŋggat, eaige sierra giellajovkkuide gulli sápmelaččat ádde nubbi nuppi. Suomas, Norggas ja Ruoŧas váldogiellan lea davvisámegiella. Suomas ja Norggas lea ásahuvvon sámigiellaláhka , man geažil sámegielain lea vejolaš gulahallat eiseválddiin. Sápmelaš - lappalainen
Eanaš sápmelaččat, sullii 40 000 - 45 000, orrot Norgga stáhta siste, bealli sis Finnmárkkus. Ruoŧas sápmelaččat leat 15 000 - 25 000, Suomas badjel 6000 ja Ruošša bealde sullii 2000. Suomas, Ruoŧas ja Norggas sápmelaččat válljejit válggain iešguđet riikkas Sámedikki, mas lea ráđđeaddi sajádat. Suoma sápmelaččain sullii 4000 orrot sápmelaččaid ruovttuguovllus, masa gullet Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddat sihke Soađegili gieldda davvioassi. Guovlu lea 35 000 njealjádaskilomehtera sturrosaš. Dasa gullá earenoamáš nuortalašguovlu, gos orrot nuppi máilmmisoađi maŋŋá Supmii fárren nuortalaččat. Goalmmát oassi guovllu buot ássiin leat sápmelaččat. Ain ovdal nuppi máilmmisoađi sii ledje sullii bealli olmmošlogus. Ohcejoga gielddas sápmelaččat leat eanetlohkun, eará sajiin unnitlohkun. Suomas, Norggas ja Ruoŧas sápmelažžan lea árbevirolaččat meroštallon olmmoš, guhte atná iežas sápmelažžan ja geasa sámegiella lea juogo eatnigiella dahjege unnimustá okta su vánhemiin dahjege okta ádjáin/áhkuin lea hállan sámegiela eatnigiellan. Deaŧalaš lea sohkaduogáš, oktavuohta sámegillii ja dan bokte kultuvrii sihke dovdu sápmelašvuođas. Badjel bealli sápmelaččain hállá sámegiela. Sámegielat leat máŋggat, eaige sierra giellajovkkode gulli sápmelaččat ádde nubbi nuppi. Suomas, Norggas ja Ruoŧas váldogiellan lea davvisámegiella. Suomas ja Norggas lea ásahuvvon sámigiellaláhka, man geažil sámegielain lea vejolaš gulahallat eiseválddiin. Sápmelaš - Lappalainen
    • «sápmelačaid» ➞ [typo]
      • «sápmelaččaid»
    • «njealjahaskilomehtera» ➞ [typo]
      • «njealjádaskilomehtera»
      • «njealjehaskilomehtera»
      • «njealjehasgilomehtera»
    • «Goalmmátoassi» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «Goalmmát oassi»
    • «máilmmesoađi» ➞ [typo]
      • «máilmmisoađi»
    • «Deaŧálaš» ➞ [typo]
      • «Deaŧalaš»
    • «giellajovkkuide» ➞ [typo]
      • «giellajovkkode»
    • «sámigiellaláhka ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sámigiellaláhka,»
    • «lappalainen» ➞ [typo]
      • «Lappalainen»
Namahus sápmelaš lea etnihkalaš meroštallan, mii čujuha sápmelaččaid oidnui iežaset birra dakkár sámi kultuvrra lahttun, mii lea earálagan go váldokultuvra. Dat cealká iežas eret namahusas lappalainen (lapp), man olggobeal olbmot leat addán. Dat lea dadjanvuogi, man sápmelaččat jurddašit riegádan guhkes soardinproseassa áigge ja mii lea menddo báidnašuvvan dahjege loavkašuhtti. Suomagillii tearbma lappilainen oaivvilda Lappi leana ássi das fuolakeahttá, leago son sápmelaš vai suopmelaš. Namahus sápmelaš lea etnihkalaš meroštallan, mii čujuha sápmelaččaid oidnui iežaset birra dakkár sámi kultuvrra lahttun, mii lea earálágan go váldokultuvra. Dat cealká iežas eret namahusas lappalainen (lapp), man olggobeale olbmot leat addán. Dat lea dadjanvuohki, man sápmelaččat jurddašit riegádan guhkes soardinproseassa áigge ja mii lea menddo báidnašuvvan dahjege loavkašuhtti. Suomagillii tearbma lappilainen oaivvilda Lappi leana ássi das fuolakeahttá, leago son sápmelaš vai suopmelaš. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Namahus sápmelaš lea etnihkalaš meroštallan, mii čujuha sápmelaččaid oidnui iežaset birra dakkár sámi kultuvrra lahttun, mii lea earálagan go váldokultuvra. Dat cealká iežas eret namahusas lappalainen (lapp), man olggobeal olbmot leat addán. Dat lea dadjanvuogi, man sápmelaččat jurddašit riegádan guhkes soardinproseassa áigge ja mii lea menddo báidnašuvvan dahjege loavkašuhtti. Suomagillii tearbma lappilainen oaivvilda Lappi leana ássi das fuolakeahttá, leago son sápmelaš vai suopmelaš.
Namahus sápmelaš lea etnihkalaš meroštallan, mii čujuha sápmelaččaid oidnui iežaset birra dakkár sámi kultuvrra lahttun, mii lea earálágan go váldokultuvra. Dat cealká iežas eret namahusas Lappalainen (rap), man olggobeale olbmot leat addán. Dat lea dadjanvuogi, man sápmelaččat jurddašit riegádan guhkes soardinproseassa áigge ja mii lea menddo báidnašuvvan dahjege loavkašuhtti. Suomagillii tearbma lappilašgen oaivvilda Lappi leana ássi das fuolakeahttá, leago son sápmelaš vai suopmelaš.
    • «earálagan» ➞ [typo]
      • «earálágan»
      • «earálágán»
    • «lappalainen» ➞ [typo]
      • «Lappalainen»
    • «lapp» ➞ [typo]
      • «rap»
      • «nappo»
      • «lasi»
      • «oappá»
      • «lasá»
      • «lahpu»
      • «cappi»
    • «olggobeal» ➞ [typo]
      • «olggobeale»
    • «lappilainen» ➞ [typo]
      • «lappilašgen»
      • «lappilašdinen»
Sápmelaččat-sátni lea suomagielas viehka ođas, dat váldui atnui easkka 1900-logu álgogeahčen . Sámegielat tearbman dat lea goittotge don dološ suopmelaš-ugralaš sátni, mas maiddái suopmelaččaid namahus álgoálggus lea gárggiidan (navdo, ahte sápmelaš -hámálaš). Boares áššebáhpáriin ja girjjálašvuođas tearbma lappalainen geavahuvvo dakkár olbmo namahussan, geain lei sámi ealáhusvuohki - namalassii boazodoallu, meahccebivdu ja guolástus - daid guovlluin maid son bissovaččat oamastii ja main son mávssii eanavearu stáhtii. Sápmelaččat-sátni lea suomagielas viehka ođas, dat váldui atnui easkka 1900-logu álggogeahčen . Sámegielat tearbman dat lea goittotge don dološ suopmelaš-ugralaš sátni, mas maiddái suopmelaččaid namahus álgoálggus lea gárggiidan (navdo, ahte sápmelaš -hámálaš). Boares áššebáhpáriin ja girjjálašvuođas tearbma lappalainen geavahuvvo dakkár olbmo namahussan, geain lei sámi ealáhusvuohki - namalassii boazodoallu, meahccebivdu ja guolástus - dain guovlluin maid son bissovaččat oamastii ja main son mávssii eanavearu stáhtii. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sápmelaččat-sátni lea suomagielas viehka ođas, dat váldui atnui easkka 1900-logu álgogeahčen . Sámegielat tearbman dat lea goittotge don dološ suopmelaš-ugralaš sátni, mas maiddái suopmelaččaid namahus álgoálggus lea gárggiidan (navdo, ahte sápmelaš -hámálaš). Boares áššebáhpáriin ja girjjálašvuođas tearbma lappalainen geavahuvvo dakkár olbmo namahussan, geain lei sámi ealáhusvuohki - namalassii boazodoallu, meahccebivdu ja guolástus - daid guovlluin maid son bissovaččat oamastii ja main son mávssii eanavearu stáhtii.
Sápmelaččat-sátni lea suomagielas viehka ođas, dat váldui atnui easkka 1900-logu álggogeahčen álgogeahčen. Sámegielat tearbman dat lea goittotge don dološ suopmelaš-ugralaš sátni, mas maiddái suopmelaččaid namahus álgoálggus lea gárggiidan (navdo, ahte sápmelaš -hámálaš). Boares áššebáhpáriin ja girjjálašvuođas tearbma Lappalainen geavahuvvo dakkár olbmo namahussan, geain lei sámi ealáhusvuohki - namalassii boazodoallu, meahccebivdu ja guolástus - daid guovlluin maid son bissovaččat oamastii ja main son mávssii eanavearu stáhtii.
    • «álgogeahčen» ➞ [typo]
      • «álggogeahčen»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «álgogeahčen.»
    • «lappalainen» ➞ [typo]
      • «Lappalainen»
Sápmelaččat-sátni lea suomagielas viehka ođas, dat váldui atnui easkka 1900-logu álggogeahčen álgogeahčen. Sámegielat tearbman dat lea goittotge don dološ suopmelaš-ugralaš sátni, mas maiddái suopmelaččaid namahus álgoálggus lea gárggiidan (navdo, ahte sápmelaš -hámálaš). Boares áššebáhpáriin ja girjjálašvuođas tearbma Lappalainen geavahuvvo dakkár olbmo namahussan, geain lei sámi ealáhusvuohki - namalassii boazodoallu, meahccebivdu ja guolástus - daid guovlluin maid son bissovaččat oamastii ja main son mávssii eanavearu stáhtii.
Sápmelaččat-sátni lea suomagielas viehka ođas, dat váldui atnui easkka 1900-logu álggogeahčen álggogeahčen. Sámegielat tearbman dat lea goittotge don dološ suopmelaš-ugralaš sátni, mas maiddái suopmelaččaid namahus álgoálggus lea gárggiidan (navdo, ahte sápmelaš -hámálaš). Boares áššebáhpáriin ja girjjálašvuođas tearbma Lappalainen geavahuvvo dakkár olbmo namahussan, geain lei sámi ealáhusvuohki - namalassii boazodoallu, meahccebivdu ja guolástus - daid guovlluin maid son bissovaččat oamastii ja main son mávssii eanavearu stáhtii.
    • «álgogeahčen» ➞ [typo]
      • «álggogeahčen»
Sápmelačaid juohku Sápmelaččaid juohku 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sápmelačaid juohku
Sápmelaččaid juohku
    • «Sápmelačaid» ➞ [typo]
      • «Sápmelaččaid»
Sápmelačaid guoski boares girjjálašvuođas leat máŋggalágan namahusat, nugo meahccesápmelaččat, badjesápmelaččat, johkasápmelaččat ja nuortasápmelaččat. Luohkkájuogut leat ávkkálaččat, muhto daid ii galgga seaguhit gaskaneaset. Gielalaš, eatnandieđalaš, ekologalaš, historjjálaš dahjege ealáhuslaš luohkkájuogut eai soaba gaskaneaset. Galgá maiddái muitit, ahte sođiid maŋŋá oassi luohkkájuoguin boarásmuvai, go dilit nuppástuvve ja ovddeš dovdomearkkat seahkanišgohte. Árbevirolaš ealáhusaid oassi lea sakka unnon, go fas gávpe- ja bálvalanealáhusaid oassi sturron. Sápmelaččaid guoski boares girjjálašvuođas leat máŋggalágan namahusat, nugo meahccesápmelaččat, badjesápmelaččat, johkasápmelaččat ja nuortasápmelaččat. Luohkkájuogut leat ávkkálaččat, muhto daid ii galgga seaguhit gaskaneaset. Gielalaš, eatnandieđalaš, ekologalaš, historjjálaš dahjege ealáhuslaš luohkkájuogut eai soaba gaskaneaset. Galgá maiddái muitit, ahte sođiid maŋŋá oassi luohkkájuoguin boarásmuvai, go dilit nuppástuvve ja ovddeš dovdomearkkat seahkanišgohte. Árbevirolaš ealáhusaid oassi lea sakka unnon, go fas gávpe- ja bálvalanealáhusaid oassi sturron. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sápmelačaid guoski boares girjjálašvuođas leat máŋggalágan namahusat, nugo meahccesápmelaččat, badjesápmelaččat, johkasápmelaččat ja nuortasápmelaččat. Luohkkájuogut leat ávkkálaččat, muhto daid ii galgga seaguhit gaskaneaset. Gielalaš, eatnandieđalaš, ekologalaš, historjjálaš dahjege ealáhuslaš luohkkájuogut eai soaba gaskaneaset. Galgá maiddái muitit, ahte sođiid maŋŋá oassi luohkkájuoguin boarásmuvai, go dilit nuppástuvve ja ovddeš dovdomearkkat seahkanišgohte. Árbevirolaš ealáhusaid oassi lea sakka unnon, go fas gávpe- ja bálvalanealáhusaid oassi sturron.
Sápmelaččaid guoski boares girjjálašvuođas leat máŋggalágan namahusat, nugo meahccesápmelaččat, badjesápmelaččat, johkasápmelaččat ja nuortasápmelaččat. Luohkkájuogut leat ávkkálaččat, muhto daid ii galgga seaguhit gaskaneaset. Gielalaš, eatnandieđalaš, ekologalaš, historjjálaš dahjege ealáhuslaš luohkkájuogut eai soaba gaskaneaset. Galgá maiddái muitit, ahte sođiid maŋŋá oassi luohkkájuoguin boarásmuvai, go dilit nuppástuvve ja ovddeš dovdomearkkat seahkanišgohte. Árbevirolaš ealáhusaid oassi lea sakka unnon, go fas gávpe- ja bálvalanealáhusaid oassi sturron.
    • «Sápmelačaid» ➞ [typo]
      • «Sápmelaččaid»
Oalle dábálaš oaidnu lea dat, ahte sápmelaččat leat leamašan ja leat velge badjeolbmot, boazo- dahjege duottarsápmelaččat. Duohtavuohta lea ahte, ovdamearkka dihte Suoma bealde gaskameari mielde juohke viđát sápmelaš oamasta bohccuid, ja sisge buohkaid váldoealáhussan ii leat boazodoallu. Badjedilli leamašan mihtilmas oppa kultuvrii das fuolakeahttá, ahte dat ealáhussan lea historjjálaččat oalle nuorra, "easkka" ovdanišgoahtán 1500-logus. Go meroštallá eallinvuogi mielde, de stuorámus sámi joavku lea Jiekŋameara rittu mearrasápmelačat : sii leat measta bealli buot sámiin. Boazodoalus lea sin eallinvuogis oalle unna mearkkašupmi. Mearrasápmelaččat leat dušše Norgga bealde. Mearrasámegiella lea okta davvisámegiela suopmaniin. Historjjálaš teavsttain geavahuvvo namahus meahccesámi kultuvra, mii lea boarrasut go badjedilli. Namahussan dat čatnašuvvá aivvetge luonddubirrasii ja eallinvuohkái. Dat mearkkaša lotnolasdoalu, mas meahccebivdu, guolásteapmi ja čoaggin sihke maŋŋelis uhca boazodoallu ovttas ráhkadit ealáhuslági vuođu. Meahccesápmelaš kulturbire lea ollán Gaska-Skandinavia goahccevuovdeavádagas gitta Guoládaga vuovde- ja jávreguovlluide. Ealáhusjoavkojuogu lassin dehálaš luohkkájuohku vuođđuduvvá gillii. Sámegiella juohkášuvvá dán áigge logi váldogillii, main leat iežaset suopmanat. Sáhttit duođaige hállat sierra gielain: sullii duhát jagi áigge vuođđosámegiela suopmanat leat earránan nubbi nuppiin nu sakka, ahte ovdamearkan davvisámegiela hállit eai ádde váttisvuođaid haga nuortalaš- dahjege anárašgiela. Guovllu dáfus viiddimus giellajoavku lea davvisámegiella, man suopmaniid hállet nu Deanu johkasápmelaččat, Guovdageainnu ja Eanodaga sápmelaččat go Davvi-Ruota sapmelaččatge . Das lea maiddái nannoseamos girjegiella, vaikke lulli- ja julevságielas sihke anáraš- ja nuortalašgielas leat maiddái iežaset girjegielat. Gielalaš juogu mielde Suomas leat golbma váldojoavkku: anárašgiela, nuortalašgiela ja davvisámegiela hállit. Sámi kultuvrra čatnašupmi lundui Sámi kultuvrra vuođđun lea leamašan álot luondu. Dat leamašan sihke ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš kultuvrra vuođđun. Dat lea maiddái sámi kultuvrra sierra mihtilmasvuohta go veardida industriála kultuvrii dahjege dáloniid eanandoallokultuvrraide. Luondu ii leat goittotge ovttabealálačat mearridan eallineavttuid. Sámi kultuvra lea oppa áigge vuogáiduvvan luonddubirrasii. Servodat, man olbmot leat ráhkadan, lea addán luonddubirrasii "kultuvrralaš steampala". Oalle dábálaš oaidnu lea dat, ahte sápmelaččat leat leamašan ja leat velge badjeolbmot, boazo- dahjege duottarsápmelaččat. Duohtavuohta lea ahte, ovdamearkka dihte Suoma bealde gaskameari mielde juohke viđát sápmelaš oamasta bohccuid, ja sisge buohkaid váldoealáhussan ii leat boazodoallu. Badjedilli leamašan mihtilmas oppa kultuvrii das fuolakeahttá, ahte dat ealáhussan lea historjjálaččat oalle nuorra, "easkka" ovdánišgoahtán 1500-logus. Go meroštallá eallinvuogi mielde, de stuorámus sámi joavku lea Jiekŋameara rittu mearrasápmelaččat : sii leat measta bealli buot sámiin. Boazodoalus lea sin eallinvuogis oalle unna mearkkašupmi. Mearrasápmelaččat leat dušše Norgga bealde. Mearrasámegiella lea okta davvisámegiela suopmaniin. Historjjálaš teavsttain geavahuvvo namahus meahccesámi kultuvra, mii lea boarrásut go badjedilli. Namahussan dat čatnašuvvá aivvege luonddubirrasii ja eallinvuohkái. Dat mearkkaša lotnolasdoalu, mas meahccebivdu, guolásteapmi ja čoaggin sihke maŋŋelis uhca boazodoallu ovttas ráhkadit ealáhuslági vuođu. Meahccesápmelaš kulturbire lea ollán Gaska-Skandinávia goahccevuovdeavádagas gitta Guoládaga vuovde- ja jávreguovlluide. Ealáhusjoavkojuogu lassin dehálaš luohkkájuohku vuođđuduvvá gillii. Sámegiella juohkašuvvá dán áigge logi váldogillii, main leat iežaset suopmanat. Sáhttit duođaige hállat sierra gielain: sullii duhát jagi áigge vuođđosámegiela suopmanat leat earránan nuppit nuppiin nu sakka, ahte ovdamearkan davvisámegiela hállit eai ádde váttisvuođaid haga nuortalaš- dahjege anárašgiela. Guovllu dáfus viidámus giellajoavku lea davvisámegiella, man suopmaniid hállet nu Deanu johkasápmelaččat, Guovdageainnu ja Eanodaga sápmelaččat go Davvi-Ruoŧa sápmelaččatge . Das lea maiddái nannoseamos girjegiella, vaikke lulli- ja julevsámegielas sihke anáraš- ja nuortalašgielas leat maiddái iežaset girjegielat. Gielalaš juogu mielde Suomas leat golbma váldojoavkku: anárašgiela, nuortalašgiela ja davvisámegiela hállit. Sámi kultuvrra čatnašupmi lundui Sámi kultuvrra vuođđun lea leamašan álot luondu. Dat leamašan sihke ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš kultuvrra vuođđun. Dat lea maiddái sámi kultuvrra sierra mihtilmasvuohta go veardida industriála kultuvrii dahjege dáloniid eanandoallokultuvrraide. Luondu ii leat goittotge ovttabealálaččat mearridan eallineavttuid. Sámi kultuvra lea oppa áigge vuogáiduvvan luonddubirrasii. Servodat, man olbmot leat ráhkadan, lea addán luonddubirrasii "kultuvrralaš steampala". 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oalle dábálaš oaidnu lea dat, ahte sápmelaččat leat leamašan ja leat velge badjeolbmot, boazo- dahjege duottarsápmelaččat. Duohtavuohta lea ahte, ovdamearkka dihte Suoma bealde gaskameari mielde juohke viđát sápmelaš oamasta bohccuid, ja sisge buohkaid váldoealáhussan ii leat boazodoallu. Badjedilli leamašan mihtilmas oppa kultuvrii das fuolakeahttá, ahte dat ealáhussan lea historjjálaččat oalle nuorra, "easkka" ovdanišgoahtán 1500-logus. Go meroštallá eallinvuogi mielde, de stuorámus sámi joavku lea Jiekŋameara rittu mearrasápmelačat : sii leat measta bealli buot sámiin. Boazodoalus lea sin eallinvuogis oalle unna mearkkašupmi. Mearrasápmelaččat leat dušše Norgga bealde. Mearrasámegiella lea okta davvisámegiela suopmaniin. Historjjálaš teavsttain geavahuvvo namahus meahccesámi kultuvra, mii lea boarrasut go badjedilli. Namahussan dat čatnašuvvá aivvetge luonddubirrasii ja eallinvuohkái. Dat mearkkaša lotnolasdoalu, mas meahccebivdu, guolásteapmi ja čoaggin sihke maŋŋelis uhca boazodoallu ovttas ráhkadit ealáhuslági vuođu. Meahccesápmelaš kulturbire lea ollán Gaska-Skandinavia goahccevuovdeavádagas gitta Guoládaga vuovde- ja jávreguovlluide. Ealáhusjoavkojuogu lassin dehálaš luohkkájuohku vuođđuduvvá gillii. Sámegiella juohkášuvvá dán áigge logi váldogillii, main leat iežaset suopmanat. Sáhttit duođaige hállat sierra gielain: sullii duhát jagi áigge vuođđosámegiela suopmanat leat earránan nubbi nuppiin nu sakka, ahte ovdamearkan davvisámegiela hállit eai ádde váttisvuođaid haga nuortalaš- dahjege anárašgiela. Guovllu dáfus viiddimus giellajoavku lea davvisámegiella, man suopmaniid hállet nu Deanu johkasápmelaččat, Guovdageainnu ja Eanodaga sápmelaččat go Davvi-Ruota sapmelaččatge . Das lea maiddái nannoseamos girjegiella, vaikke lulli- ja julevságielas sihke anáraš- ja nuortalašgielas leat maiddái iežaset girjegielat. Gielalaš juogu mielde Suomas leat golbma váldojoavkku: anárašgiela, nuortalašgiela ja davvisámegiela hállit. Sámi kultuvrra čatnašupmi lundui Sámi kultuvrra vuođđun lea leamašan álot luondu. Dat leamašan sihke ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš kultuvrra vuođđun. Dat lea maiddái sámi kultuvrra sierra mihtilmasvuohta go veardida industriála kultuvrii dahjege dáloniid eanandoallokultuvrraide. Luondu ii leat goittotge ovttabealálačat mearridan eallineavttuid. Sámi kultuvra lea oppa áigge vuogáiduvvan luonddubirrasii. Servodat, man olbmot leat ráhkadan, lea addán luonddubirrasii "kultuvrralaš steampala".
Oalle dábálaš oaidnu lea dat, ahte sápmelaččat leat leamašan ja leat velge badjeolbmot, boazo- dahjege duottarsápmelaččat. Duohtavuohta lea ahte, ovdamearkka dihte Suoma bealde gaskameari mielde juohke viđát sápmelaš oamasta bohccuid, ja sisge buohkaid váldoealáhussan ii leat boazodoallu. Badjedilli leamašan mihtilmas oppa kultuvrii das fuolakeahttá, ahte dat ealáhussan lea historjjálaččat oalle nuorra, "easkka" ovdánišgoahtán 1500-logus. Go meroštallá eallinvuogi mielde, de stuorámus sámi joavku lea Jiekŋameara rittu mearrasápmelačat mearrasápmelačat: sii leat measta bealli buot sámiin. Boazodoalus lea sin eallinvuogis oalle unna mearkkašupmi. Mearrasápmelaččat leat dušše Norgga bealde. Mearrasámegiella lea okta davvisámegiela suopmaniin. Historjjálaš teavsttain geavahuvvo namahus meahccesámi kultuvra, mii lea boarrásabbo go badjedilli. Namahussan dat čatnašuvvá aivvege luonddubirrasii ja eallinvuohkái. Dat mearkkaša lotnolasdoalu, mas meahccebivdu, guolásteapmi ja čoaggin sihke maŋŋelis uhca boazodoallu ovttas ráhkadit ealáhuslági vuođu. Meahccesápmelaš kulturbire lea ollán Gaska-Skandinavia goahccevuovdeavádagas gitta Guoládaga vuovde- ja jávreguovlluide. Ealáhusjoavkojuogu lassin dehálaš luohkkájuohku vuođđuduvvá gillii. Sámegiella juohkašuvvá dán áigge logi váldogillii, main leat iežaset suopmanat. Sáhttit duođaige hállat sierra gielain: sullii duhátjagi áigge vuođđosámegiela suopmanat leat earránan nubbi nuppiin nu sakka, ahte ovdamearkan davvisámegiela hállit eai ádde váttisvuođaid haga nuortalaš- dahjege anárašgiela. Guovllu dáfus viidámus giellajoavku lea davvisámegiella, man suopmaniid hállet nu Deanu johkasápmelaččat, Guovdageainnu ja Eanodaga sápmelaččat go Davvi-Ruoŧa sapmelaččatge sapmelaččatge. Das lea maiddái nannoseamos girjegiella, vaikke lulli- ja julevagielas sihke anáraš- ja nuortalašgielas leat maiddái iežaset girjegielat. Gielalaš juogu mielde Suomas leat golbma váldojoavkku: anárašgiela, nuortalašgiela ja davvisámegiela hállit. Sámi kultuvrra čatnašupmi lundui Sámi kultuvrra vuođđun lea leamašan álot luondu. Dat leamašan sihke ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš kultuvrra vuođđun. Dat lea maiddái sámi kultuvrra sierra mihtilmasvuohta go veardida industriála kultuvrii dahjege dáloniid eanandoallokultuvrraide. Luondu ii leat goittotge ovttabealálaččat mearridan eallineavttuid. Sámi kultuvra lea oppa áigge vuogáiduvvan luonddubirrasii. Servodat, man olbmot leat ráhkadan, lea addán luonddubirrasii "kultuvrralaš steampala".
    • «ovdanišgoahtán» ➞ [typo]
      • «ovdánišgoahtán»
    • «:» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «mearrasápmelačat:»
    • «boarrasut» ➞ [typo]
      • «boarrásabbo»
      • «boarrásat»
      • «boarráseabbo»
      • «boarráset»
      • «boarrásit»
      • «boarrásut»
    • «aivvetge» ➞ [typo]
      • «aivvege»
      • «aivvego»
    • «juohkášuvvá» ➞ [typo]
      • «juohkašuvvá»
      • «juohkahuvvá»
    • «duhát jagi» ➞ [msyn-compound]
      • «duhátjagi»
    • «viiddimus» ➞ [typo]
      • «viidámus»
      • «viiddibuš»
      • «viiddisis»
    • «Davvi-Ruota» ➞ [typo]
      • «Davvi-Ruoŧa»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sapmelaččatge.»
    • «julevságielas» ➞ [typo]
      • «julevagielas»
      • «julevsámegielas»
      • «julevásagielas»
    • «ovttabealálačat» ➞ [typo]
      • «ovttabealálaččat»
Oalle dábálaš oaidnu lea dat, ahte sápmelaččat leat leamašan ja leat velge badjeolbmot, boazo- dahjege duottarsápmelaččat. Duohtavuohta lea ahte, ovdamearkka dihte Suoma bealde gaskameari mielde juohke viđát sápmelaš oamasta bohccuid, ja sisge buohkaid váldoealáhussan ii leat boazodoallu. Badjedilli leamašan mihtilmas oppa kultuvrii das fuolakeahttá, ahte dat ealáhussan lea historjjálaččat oalle nuorra, "easkka" ovdánišgoahtán 1500-logus. Go meroštallá eallinvuogi mielde, de stuorámus sámi joavku lea Jiekŋameara rittu mearrasápmelačat mearrasápmelačat: sii leat measta bealli buot sámiin. Boazodoalus lea sin eallinvuogis oalle unna mearkkašupmi. Mearrasápmelaččat leat dušše Norgga bealde. Mearrasámegiella lea okta davvisámegiela suopmaniin. Historjjálaš teavsttain geavahuvvo namahus meahccesámi kultuvra, mii lea boarrásabbo go badjedilli. Namahussan dat čatnašuvvá aivvege luonddubirrasii ja eallinvuohkái. Dat mearkkaša lotnolasdoalu, mas meahccebivdu, guolásteapmi ja čoaggin sihke maŋŋelis uhca boazodoallu ovttas ráhkadit ealáhuslági vuođu. Meahccesápmelaš kulturbire lea ollán Gaska-Skandinavia goahccevuovdeavádagas gitta Guoládaga vuovde- ja jávreguovlluide. Ealáhusjoavkojuogu lassin dehálaš luohkkájuohku vuođđuduvvá gillii. Sámegiella juohkašuvvá dán áigge logi váldogillii, main leat iežaset suopmanat. Sáhttit duođaige hállat sierra gielain: sullii duhátjagi áigge vuođđosámegiela suopmanat leat earránan nubbi nuppiin nu sakka, ahte ovdamearkan davvisámegiela hállit eai ádde váttisvuođaid haga nuortalaš- dahjege anárašgiela. Guovllu dáfus viidámus giellajoavku lea davvisámegiella, man suopmaniid hállet nu Deanu johkasápmelaččat, Guovdageainnu ja Eanodaga sápmelaččat go Davvi-Ruoŧa sapmelaččatge sapmelaččatge. Das lea maiddái nannoseamos girjegiella, vaikke lulli- ja julevagielas sihke anáraš- ja nuortalašgielas leat maiddái iežaset girjegielat. Gielalaš juogu mielde Suomas leat golbma váldojoavkku: anárašgiela, nuortalašgiela ja davvisámegiela hállit. Sámi kultuvrra čatnašupmi lundui Sámi kultuvrra vuođđun lea leamašan álot luondu. Dat leamašan sihke ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš kultuvrra vuođđun. Dat lea maiddái sámi kultuvrra sierra mihtilmasvuohta go veardida industriála kultuvrii dahjege dáloniid eanandoallokultuvrraide. Luondu ii leat goittotge ovttabealálaččat mearridan eallineavttuid. Sámi kultuvra lea oppa áigge vuogáiduvvan luonddubirrasii. Servodat, man olbmot leat ráhkadan, lea addán luonddubirrasii "kultuvrralaš steampala".
Oalle dábálaš oaidnu lea dat, ahte sápmelaččat leat leamašan ja leat velge badjeolbmot, boazo- dahjege duottarsápmelaččat. Duohtavuohta lea ahte, ovdamearkka dihte Suoma bealde gaskameari mielde juohke viđát sápmelaš oamasta bohccuid, ja sisge buohkaid váldoealáhussan ii leat boazodoallu. Badjedilli leamašan mihtilmas oppa kultuvrii das fuolakeahttá, ahte dat ealáhussan lea historjjálaččat oalle nuorra, "easkka" ovdánišgoahtán 1500-logus. Go meroštallá eallinvuogi mielde, de stuorámus sámi joavku lea Jiekŋameara rittu mearrasápmelačča mearrasápmelaččat: sii leat measta bealli buot sámiin. Boazodoalus lea sin eallinvuogis oalle unna mearkkašupmi. Mearrasápmelaččat leat dušše Norgga bealde. Mearrasámegiella lea okta davvisámegiela suopmaniin. Historjjálaš teavsttain geavahuvvo namahus meahccesámi kultuvra, mii lea boarrásabbo go badjedilli. Namahussan dat čatnašuvvá aivvege luonddubirrasii ja eallinvuohkái. Dat mearkkaša lotnolasdoalu, mas meahccebivdu, guolásteapmi ja čoaggin sihke maŋŋelis uhca boazodoallu ovttas ráhkadit ealáhuslági vuođu. Meahccesápmelaš kulturbire lea ollán Gaska-Skandinavia goahccevuovdeavádagas gitta Guoládaga vuovde- ja jávreguovlluide. Ealáhusjoavkojuogu lassin dehálaš luohkkájuohku vuođđuduvvá gillii. Sámegiella juohkašuvvá dán áigge logi váldogillii, main leat iežaset suopmanat. Sáhttit duođaige hállat sierra gielain: sullii duhátjagi áigge vuođđosámegiela suopmanat leat earránan nubbi nuppiin nu sakka, ahte ovdamearkan davvisámegiela hállit eai ádde váttisvuođaid haga nuortalaš- dahjege anárašgiela. Guovllu dáfus viidámus giellajoavku lea davvisámegiella, man suopmaniid hállet nu Deanu johkasápmelaččat, Guovdageainnu ja Eanodaga sápmelaččat go Davvi-Ruoŧa sápmelaččage sápmelaččatge. Das lea maiddái nannoseamos girjegiella, vaikke lulli- ja julevagielas sihke anáraš- ja nuortalašgielas leat maiddái iežaset girjegielat. Gielalaš juogu mielde Suomas leat golbma váldojoavkku: anárašgiela, nuortalašgiela ja davvisámegiela hállit. Sámi kultuvrra čatnašupmi lundui Sámi kultuvrra vuođđun lea leamašan álot luondu. Dat leamašan sihke ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš kultuvrra vuođđun. Dat lea maiddái sámi kultuvrra sierra mihtilmasvuohta go veardida industriála kultuvrii dahjege dáloniid eanandoallokultuvrraide. Luondu ii leat goittotge ovttabealálaččat mearridan eallineavttuid. Sámi kultuvra lea oppa áigge vuogáiduvvan luonddubirrasii. Servodat, man olbmot leat ráhkadan, lea addán luonddubirrasii "kultuvrralaš steampala".
    • «mearrasápmelačat» ➞ [typo]
      • «mearrasápmelačča»
    • «mearrasápmelačat» ➞ [typo]
      • «mearrasápmelaččat»
    • «sapmelaččatge» ➞ [typo]
      • «sápmelaččage»
    • «sapmelaččatge» ➞ [typo]
      • «sápmelaččatge»
      • «sápmelaččatgo»
      • «sápmelaččatgen»
      • «sápmelaččatbe»
      • «sápmelaččatges»
      • «oapmelaččatge»
Sámi kultuvrra siskkáldas erohusat vuođđuduvvet Davvi-Fennoskandia lundui. Sápmelaččaid ássanguovllu sierra duovdagat leat luonddueanadagaid beales earálaganat gaskaneaset. Viiddes davviguovllu goahccevuovdeavádat ollá Ruoŧa ja Suoma Lappi leanaid čađa gitta Guoládahkii. Ássanguovllu davvioasis lea riddoguovlu, mii ollá Atlántii ja Jiekŋamerrii. Goahccevuovdeavádaga ja rittu gaskii báhcá duottarguovlu, mii datge nuppástuvvá vuollegis eatnamiin gitta Giellasa ceakko várrin . Sierralágan eanadattiippat leat riegádahttán nuppe dáfus sierralágan ealáhusaid, nuppe dáfus hábmen lunddolaš rádjaavádagaid kulturjoavkkuid gaskii. Erohusaid, maid kulturráját leat hábmen, sáhttá oaidnit dán áigge ealáhusaid, giela ja ávnnaslaš kultuvrra mihtilmasvuođain. Buot giellajoavkkuide oktasažžan leat leamašan goittotge eallinvuogi vuogáiduvvan luonddu jahkodatgirdui ja báikkálaš luonddubirrasii . Sámiguovllu luondu lea diliidis beales vátnašattot ja galmmas, nu ahte eará ealáhusat go luondduealáhusat eai leat sáhttán dáhkidit olbmui eallinvejolašvuođaid. Sápmelaččat leat ovddidan dáiddu birget bures oallege guorba diliin ja guovlluin, main eará olbmot eai leat sáhttán doaibmat. Namuhuvvon eallinvuohki ii leat sáhttan goittotge ealihit menddo stuorra álbmoga, nuppeláhkai go eanadoallu. Danin sápmelaččaid mearri lea bisson álot viehka uhccin. Sápmelaš eallinvuohki lea vuođđuduvvan dássedettolaš oktavuhtii luondduin. Olbmot leat geavahan birrasa seastevaččat. Luonddu nuppástuhttin, ovdamearkka dihte čuohppamat ja dulvadeamit, leamašan hárvenaččat sápmelaččaide. Go servodagat sturro, de olbmot sáhtte gártat stajidit juoba bivdduin luonddu. Dánu geavai goddebivddus gaskaáiggis, ja vejolaččat fáles- ja njuorjjobivddus ovdalis ruovdeáiggis. Čatnašupmi lundui oidnui luondduálbmoga oskkus, man mielde máilmmi lei vuoiŋŋaid čađa deavdán duođalašvuohta. Olbmo ealáhusat sáhtte lihkosmuvvat dušše oktasašbargguin luonddufámuiguin. Olbmot fáruhedje vahágahttimis luonddu, daningo dat livččii mearkkašan seahkeneami Ipmila dujiide. Lundui čatnasan álbmoga osku lei syklalaš, jahkodatgirdui ja eallima molsašuddamii čatnašuvvan. Luonddu iešvuođaid dárkkes dovdan lei dat vuođđoeaktu, mainna olbmo doaimmat ledje heivehuvvon luonddu vuođđobuvttadeapmái muttágin. Jahkodatgierdu ja lotnolasealáhusat leat leamašan eallima vuođđun. Jahkodatgierdu ii leat soaittáhaga veagas ja passiivvalaš, muhto sámi servodat, siidaortnet lei bures organiserejuvvon. Sápmelaččat leat heivehan maiddái luonddu iežas ulbmiliidda. Sii leat váldán atnui oalle geavatlaččat ođđa teknihka, seammá go ođđa ealáhusaidge, ovdamearkka dihte boazo-, sávza- ja gáicadoalu. Servodaga nuppástuvvama leat maiddái sáhttán dagahit kriissat. Dat leat leamašan luondduroasut, nugo meahci valji nohkan dahjege olbmuid meari stuorrun ássanguovlluin, dahjege ovdamearkka dihte stajidanbivdu, mii duššadii goddenáli. Kriissat dolvo ođđa vuogáiduvvamii. Ovdamearkka dihte goddenáli nohkan doalvvui boazodoalu riegádeapmái. Eanandoallokultuvrii gulli figgamuš stivret luonddu lei ruossalagaid árbevirolaš sámi oainnuin. Teknihkalaš-industirála kultuvrra leavvan sámeguvlui lei dagahan lohkameahttun váttisvuođaid. Vuovdedoallu, čáhcefámu huksenbarggut, ruvkedoaimmat sihke áhpásmahttin- ja luonddusuodjalandárbbut leat gilvaleaddji luonddugeavaheaddjit, maidda unna álbmoga dárbbut gártet vuollánit. Aiddo dán geažil sámeguovllu boahttevuohta čatnašuvvá gažaldahkii davviguovllu eatnamiid ja čážiid oamasteamis. Sápmelaččaide luondu lea leamašan ođasmahttinbuvtta, man olggobeal olbmot leat váldán háldoseaset, sápmelaččaid mielas ákkáiguin , mat eai doala juridihkalaččat. Sápmelaččat leat dan mielas, ahte dássedeattu luonddu ja olbmo gaskii lea vejolaš máhcahit dušše máhccamiin dán árbevirolaš dihtui, masa boares sápmelaš servodaga eallinvuohki vuođđuduvai. Sámi govvádusaid árbevierru Sámi kultuvrra siskkáldas erohusat vuođđuduvvet Davvi-Fennoskándia lundui. Sápmelaččaid ássanguovllu sierra duovdagat leat luonddueanadagaid beales earáláganat gaskaneaset. Viiddes davviguovllu goahccevuovdeavádat ollá Ruoŧa ja Suoma Lappi leanaid čađa gitta Guoládahkii. Ássanguovllu davvioasis lea riddoguovlu, mii ollá Atlántii ja Jiekŋamerrii. Goahccevuovdeavádaga ja rittu gaskii báhcá duottarguovlu, mii datge nuppástuvvá vuollegis eatnamiin gitta Giellasa ceakkovárrin . Sierralágan eanadattiippat leat riegádahttán nuppe dáfus sierralágan ealáhusaid, nuppe dáfus hábmen lunddolaš rádjaavádagaid kulturjoavkkuid gaskii. Erohusaid, maid kulturráját leat hábmen, sáhttá oaidnit dán áigge ealáhusaid, giela ja ávnnaslaš kultuvrra mihtilmasvuođain. Buot giellajoavkkuide oktasažžan leat leamašan goittotge eallinvuogit vuogáiduvvan luonddu jahkodatgirdui ja báikkálaš luonddubirrasii . Sámeguovllu luondu lea diliidis beales vátnašattot ja galmmas, nu ahte eará ealáhusat go luondduealáhusat eai leat sáhttán dáhkidit olbmui eallinvejolašvuođaid. Sápmelaččat leat ovddidan dáiddu birget bures oallege guorba diliin ja guovlluin, main eará olbmot eai leat sáhttán doaibmat. Namuhuvvon eallinvuohki ii leat sáhttán goittotge ealihit menddo stuorra álbmoga, nuppe láhkai go eanadoallu. Danin sápmelaččaid mearri lea bisson álot viehka uhccin. Sápmelaš eallinvuohki lea vuođđuduvvan dássedettolaš oktavuhtii luondduin. Olbmot leat geavahan birrasa seastevaččat. Luonddu nuppástuhttin, ovdamearkka dihte čuohppamat ja dulvadeamit, leamašan hárvenaččat sápmelaččaide. Go servodagat sturro, de olbmot sáhtte gártat stajidit juoba bivdduin luonddu. Dánu geavai goddebivddus gaskaáiggis, ja vejolaččat fáles- ja njuorjjobivddus ovdalis ruovdeáiggis. Čatnašupmi lundui oidnui luondduálbmoga oskkus, man mielde máilmmi lei vuoiŋŋaid čađa deavdán duođalašvuohta. Olbmo ealáhusat sáhtte lihkosmuvvat dušše oktasašbargguin luonddufámuiguin. Olbmot fáruhedje vahágahttimis luonddu, daningo dat livččii mearkkašan seahkaneami Ipmila dujiide. Lundui čatnasan álbmoga osku lei syklalaš, jahkodatgirdui ja eallima molsašuddamii čatnašuvvan. Luonddu iešvuođaid dárkkes dovdan lei dat vuođđoeaktu, mainna olbmo doaimmat ledje heivehuvvon luonddu vuođđobuvttadeapmái muttágin. Jahkodatgierdu ja lotnolasealáhusat leat leamašan eallima vuođđun. Jahkodatgierdu ii leat soaittáhaga veagas ja passiivvalaš, muhto sámi servodat, siidaortnet lei bures organiserejuvvon. Sápmelaččat leat heivehan maiddái luonddu iežas ulbmiliidda. Sii leat váldán atnui oalle geavatlaččat ođđa teknihka, seammá go ođđa ealáhusaidge, ovdamearkka dihte boazo-, sávza- ja gáicadoalu. Servodaga nuppástuvvama leat maiddái sáhttán dagahit kriissat. Dat leat leamašan luondduroasut, nugo meahci valji nohkan dahjege olbmuid meari stuorrun ássanguovlluin, dahjege ovdamearkka dihte stajidanbivdu, mii duššadii goddenáli. Kriissat dolvo ođđa vuogáiduvvamii. Ovdamearkka dihte goddenáli nohkan doalvvui boazodoalu riegádeapmái. Eanandoallokultuvrii gulli figgamuš stivret luonddu lei ruossalagaid árbevirolaš sámi oainnuin. Teknihkalaš-industriála kultuvrra leavvan sámeguvlui lei dagahan lohkameahttun váttisvuođaid. Vuovdedoallu, čáhcefámu huksenbarggut, ruvkedoaimmat sihke áhpásmahttin- ja luonddusuodjalandárbbut leat gilvaleaddji luonddugeavaheaddjit, maidda unna álbmoga dárbbut gártet vuollánit. Aiddo dán geažil sámeguovllu boahttevuohta čatnašuvvá gažaldahkii davviguovllu eatnamiid ja čáziid oamasteamis. Sápmelaččaide luondu lea leamašan ođasmahttinbuvtta, man olggobeale olbmot leat váldán háldoseaset, sápmelaččaid mielas ákkaiguin , mat eai doala juridihkalaččat. Sápmelaččat leat dan mielas, ahte dássedeattu luonddu ja olbmo gaskii lea vejolaš máhcahit dušše máhccamiin dán árbevirolaš dihtui, masa boares sápmelaš servodaga eallinvuohki vuođđuduvai. Sámi govvádusaid árbevierru 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi kultuvrra siskkáldas erohusat vuođđuduvvet Davvi-Fennoskandia lundui. Sápmelaččaid ássanguovllu sierra duovdagat leat luonddueanadagaid beales earálaganat gaskaneaset. Viiddes davviguovllu goahccevuovdeavádat ollá Ruoŧa ja Suoma Lappi leanaid čađa gitta Guoládahkii. Ássanguovllu davvioasis lea riddoguovlu, mii ollá Atlántii ja Jiekŋamerrii. Goahccevuovdeavádaga ja rittu gaskii báhcá duottarguovlu, mii datge nuppástuvvá vuollegis eatnamiin gitta Giellasa ceakko várrin . Sierralágan eanadattiippat leat riegádahttán nuppe dáfus sierralágan ealáhusaid, nuppe dáfus hábmen lunddolaš rádjaavádagaid kulturjoavkkuid gaskii. Erohusaid, maid kulturráját leat hábmen, sáhttá oaidnit dán áigge ealáhusaid, giela ja ávnnaslaš kultuvrra mihtilmasvuođain. Buot giellajoavkkuide oktasažžan leat leamašan goittotge eallinvuogi vuogáiduvvan luonddu jahkodatgirdui ja báikkálaš luonddubirrasii . Sámiguovllu luondu lea diliidis beales vátnašattot ja galmmas, nu ahte eará ealáhusat go luondduealáhusat eai leat sáhttán dáhkidit olbmui eallinvejolašvuođaid. Sápmelaččat leat ovddidan dáiddu birget bures oallege guorba diliin ja guovlluin, main eará olbmot eai leat sáhttán doaibmat. Namuhuvvon eallinvuohki ii leat sáhttan goittotge ealihit menddo stuorra álbmoga, nuppeláhkai go eanadoallu. Danin sápmelaččaid mearri lea bisson álot viehka uhccin. Sápmelaš eallinvuohki lea vuođđuduvvan dássedettolaš oktavuhtii luondduin. Olbmot leat geavahan birrasa seastevaččat. Luonddu nuppástuhttin, ovdamearkka dihte čuohppamat ja dulvadeamit, leamašan hárvenaččat sápmelaččaide. Go servodagat sturro, de olbmot sáhtte gártat stajidit juoba bivdduin luonddu. Dánu geavai goddebivddus gaskaáiggis, ja vejolaččat fáles- ja njuorjjobivddus ovdalis ruovdeáiggis. Čatnašupmi lundui oidnui luondduálbmoga oskkus, man mielde máilmmi lei vuoiŋŋaid čađa deavdán duođalašvuohta. Olbmo ealáhusat sáhtte lihkosmuvvat dušše oktasašbargguin luonddufámuiguin. Olbmot fáruhedje vahágahttimis luonddu, daningo dat livččii mearkkašan seahkeneami Ipmila dujiide. Lundui čatnasan álbmoga osku lei syklalaš, jahkodatgirdui ja eallima molsašuddamii čatnašuvvan. Luonddu iešvuođaid dárkkes dovdan lei dat vuođđoeaktu, mainna olbmo doaimmat ledje heivehuvvon luonddu vuođđobuvttadeapmái muttágin. Jahkodatgierdu ja lotnolasealáhusat leat leamašan eallima vuođđun. Jahkodatgierdu ii leat soaittáhaga veagas ja passiivvalaš, muhto sámi servodat, siidaortnet lei bures organiserejuvvon. Sápmelaččat leat heivehan maiddái luonddu iežas ulbmiliidda. Sii leat váldán atnui oalle geavatlaččat ođđa teknihka, seammá go ođđa ealáhusaidge, ovdamearkka dihte boazo-, sávza- ja gáicadoalu. Servodaga nuppástuvvama leat maiddái sáhttán dagahit kriissat. Dat leat leamašan luondduroasut, nugo meahci valji nohkan dahjege olbmuid meari stuorrun ássanguovlluin, dahjege ovdamearkka dihte stajidanbivdu, mii duššadii goddenáli. Kriissat dolvo ođđa vuogáiduvvamii. Ovdamearkka dihte goddenáli nohkan doalvvui boazodoalu riegádeapmái. Eanandoallokultuvrii gulli figgamuš stivret luonddu lei ruossalagaid árbevirolaš sámi oainnuin. Teknihkalaš-industirála kultuvrra leavvan sámeguvlui lei dagahan lohkameahttun váttisvuođaid. Vuovdedoallu, čáhcefámu huksenbarggut, ruvkedoaimmat sihke áhpásmahttin- ja luonddusuodjalandárbbut leat gilvaleaddji luonddugeavaheaddjit, maidda unna álbmoga dárbbut gártet vuollánit. Aiddo dán geažil sámeguovllu boahttevuohta čatnašuvvá gažaldahkii davviguovllu eatnamiid ja čážiid oamasteamis. Sápmelaččaide luondu lea leamašan ođasmahttinbuvtta, man olggobeal olbmot leat váldán háldoseaset, sápmelaččaid mielas ákkáiguin , mat eai doala juridihkalaččat. Sápmelaččat leat dan mielas, ahte dássedeattu luonddu ja olbmo gaskii lea vejolaš máhcahit dušše máhccamiin dán árbevirolaš dihtui, masa boares sápmelaš servodaga eallinvuohki vuođđuduvai. Sámi govvádusaid árbevierru
Sámi kultuvrra siskkáldas erohusat vuođđuduvvet Davvi-Fennoskandia lundui. Sápmelaččaid ássanguovllu sierra duovdagat leat luonddueanadagaid beales earáláganat gaskaneaset. Viiddes davviguovllu goahccevuovdeavádat ollá Ruoŧa ja Suoma Lappi leanaid čađa gitta Guoládahkii. Ássanguovllu davvioasis lea riddoguovlu, mii ollá Atlántii ja Jiekŋamerrii. Goahccevuovdeavádaga ja rittu gaskii báhcá duottarguovlu, mii datge nuppástuvvá vuollegis eatnamiin gitta Giellasa ceakko várrin. Sierralágan eanadattiippat leat riegádahttán nuppe dáfus sierralágan ealáhusaid, nuppe dáfus hábmen lunddolaš rádjaavádagaid kulturjoavkkuid gaskii. Erohusaid, maid kulturráját leat hábmen, sáhttá oaidnit dán áigge ealáhusaid, giela ja ávnnaslaš kultuvrra mihtilmasvuođain. Buot giellajoavkkuide oktasažžan leat leamašan goittotge eallinvuogi vuogáiduvvan luonddu jahkodatgirdui ja báikkálaš luonddubirrasii. Sámiguovllu luondu lea diliidis beales vátnašattot ja galmmas, nu ahte eará ealáhusat go luondduealáhusat eai leat sáhttán dáhkidit olbmui eallinvejolašvuođaid. Sápmelaččat leat ovddidan dáiddu birget bures oallege guorba diliin ja guovlluin, main eará olbmot eai leat sáhttán doaibmat. Namuhuvvon eallinvuohki ii leat sáhttán goittotge ealihit menddo stuorra álbmoga, nuppe láhkai go eanadoallu. Danin sápmelaččaid mearri lea bisson álot viehka uhccin. Sápmelaš eallinvuohki lea vuođđuduvvan dássedettolaš oktavuhtii luondduin. Olbmot leat geavahan birrasa seastevaččat. Luonddu nuppástuhttin, ovdamearkka dihte čuohppamat ja dulvadeamit, leamašan hárvenaččat sápmelaččaide. Go servodagat sturro, de olbmot sáhtte gártat stajidit juoba bivdduin luonddu. Dánu geavai goddebivddus gaskaáiggis, ja vejolaččat fáles- ja njuorjjobivddus ovdalis ruovdeáiggis. Čatnašupmi lundui oidnui luondduálbmoga oskkus, man mielde máilmmi lei vuoiŋŋaid čađa deavdán duođalašvuohta. Olbmo ealáhusat sáhtte lihkosmuvvat dušše oktasašbargguin luonddufámuiguin. Olbmot fáruhedje vahágahttimis luonddu, daningo dat livččii mearkkašan seahkáneami Ipmila dujiide. Lundui čatnasan álbmoga osku lei syrialaš, jahkodatgirdui ja eallima molsašuddamii čatnašuvvan. Luonddu iešvuođaid dárkkes dovdan lei dat vuođđoeaktu, mainna olbmo doaimmat ledje heivehuvvon luonddu vuođđobuvttadeapmái muttágin. Jahkodatgierdu ja lotnolasealáhusat leat leamašan eallima vuođđun. Jahkodatgierdu ii leat soaittáhaga veagas ja passiivvalaš, muhto sámi servodat, siidaortnet lei bures organiserejuvvon. Sápmelaččat leat heivehan maiddái luonddu iežas ulbmiliidda. Sii leat váldán atnui oalle geavatlaččat ođđa teknihka, seammá go ođđa ealáhusaidge, ovdamearkka dihte boazo-, sávza- ja gáicadoalu. Servodaga nuppástuvvama leat maiddái sáhttán dagahit kriissat. Dat leat leamašan luondduroasut, nugo meahci valji nohkan dahjege olbmuid meari stuorrun ássanguovlluin, dahjege ovdamearkka dihte stajidanbivdu, mii duššadii goddenáli. Kriissat dolvo ođđa vuogáiduvvamii. Ovdamearkka dihte goddenáli nohkan doalvvui boazodoalu riegádeapmái. Eanandoallokultuvrii gulli figgamuš stivret luonddu lei ruossalagaid árbevirolaš sámi oainnuin. 😱 kultuvrra leavvan sámiguvlui lei dagahan lohkameahttun váttisvuođaid. Vuovdedoallu, čáhcefámu huksenbarggut, ruvkedoaimmat sihke áhpásmahttin- ja luonddusuodjalandárbbut leat gilvaleaddji luonddugeavaheaddjit, maidda unna álbmoga dárbbut gártet vuollánit. Aiddo dán geažil sámiguovllu boahttevuohta čatnašuvvá gažaldahkii davviguovllu eatnamiid ja čáziid oamasteamis. Sápmelaččaide luondu lea leamašan ođasmahttinbuvtta, man olggobeale olbmot leat váldán háldoseaset, sápmelaččaid mielas ákkáiguin ákkaiguin, mat eai doala juridihkalaččat. Sápmelaččat leat dan mielas, ahte dássedeattu luonddu ja olbmo gaskii lea vejolaš máhcahit dušše máhccamiin dán árbevirolaš dihtui, masa boares sápmelaš servodaga eallinvuohki vuođđuduvai. Sámi govvádusaid árbevierru
    • «earálaganat» ➞ [typo]
      • «earáláganat»
      • «earálágánat»
    • «várrin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «várrin.»
    • «luonddubirrasii .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «luonddubirrasii.»
    • «sáhttan» ➞ [typo]
      • «sáhttán»
      • «máhttán»
    • «nuppeláhkai» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «nuppe láhkai»
    • «seahkeneami» ➞ [typo]
      • «seahkáneami»
      • «seahkenámi»
    • «syklalaš» ➞ [typo]
      • «syrialaš»
    • «Teknihkalaš-industirála» ➞ [typo]
      • «sámeguvlui» ➞ [typo]
        • «sámiguvlui»
      • «sámeguovllu» ➞ [typo]
        • «sámiguovllu»
      • «čážiid» ➞ [typo]
        • «čáziid»
      • «olggobeal» ➞ [typo]
        • «olggobeale»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «ákkaiguin,»
Sámi kultuvrra siskkáldas erohusat vuođđuduvvet Davvi-Fennoskandia lundui. Sápmelaččaid ássanguovllu sierra duovdagat leat luonddueanadagaid beales earáláganat gaskaneaset. Viiddes davviguovllu goahccevuovdeavádat ollá Ruoŧa ja Suoma Lappi leanaid čađa gitta Guoládahkii. Ássanguovllu davvioasis lea riddoguovlu, mii ollá Atlántii ja Jiekŋamerrii. Goahccevuovdeavádaga ja rittu gaskii báhcá duottarguovlu, mii datge nuppástuvvá vuollegis eatnamiin gitta Giellasa ceakko várrin. Sierralágan eanadattiippat leat riegádahttán nuppe dáfus sierralágan ealáhusaid, nuppe dáfus hábmen lunddolaš rádjaavádagaid kulturjoavkkuid gaskii. Erohusaid, maid kulturráját leat hábmen, sáhttá oaidnit dán áigge ealáhusaid, giela ja ávnnaslaš kultuvrra mihtilmasvuođain. Buot giellajoavkkuide oktasažžan leat leamašan goittotge eallinvuogi vuogáiduvvan luonddu jahkodatgirdui ja báikkálaš luonddubirrasii. Sámiguovllu luondu lea diliidis beales vátnašattot ja galmmas, nu ahte eará ealáhusat go luondduealáhusat eai leat sáhttán dáhkidit olbmui eallinvejolašvuođaid. Sápmelaččat leat ovddidan dáiddu birget bures oallege guorba diliin ja guovlluin, main eará olbmot eai leat sáhttán doaibmat. Namuhuvvon eallinvuohki ii leat sáhttán goittotge ealihit menddo stuorra álbmoga, nuppe láhkai go eanadoallu. Danin sápmelaččaid mearri lea bisson álot viehka uhccin. Sápmelaš eallinvuohki lea vuođđuduvvan dássedettolaš oktavuhtii luondduin. Olbmot leat geavahan birrasa seastevaččat. Luonddu nuppástuhttin, ovdamearkka dihte čuohppamat ja dulvadeamit, leamašan hárvenaččat sápmelaččaide. Go servodagat sturro, de olbmot sáhtte gártat stajidit juoba bivdduin luonddu. Dánu geavai goddebivddus gaskaáiggis, ja vejolaččat fáles- ja njuorjjobivddus ovdalis ruovdeáiggis. Čatnašupmi lundui oidnui luondduálbmoga oskkus, man mielde máilmmi lei vuoiŋŋaid čađa deavdán duođalašvuohta. Olbmo ealáhusat sáhtte lihkosmuvvat dušše oktasašbargguin luonddufámuiguin. Olbmot fáruhedje vahágahttimis luonddu, daningo dat livččii mearkkašan seahkáneami Ipmila dujiide. Lundui čatnasan álbmoga osku lei syrialaš, jahkodatgirdui ja eallima molsašuddamii čatnašuvvan. Luonddu iešvuođaid dárkkes dovdan lei dat vuođđoeaktu, mainna olbmo doaimmat ledje heivehuvvon luonddu vuođđobuvttadeapmái muttágin. Jahkodatgierdu ja lotnolasealáhusat leat leamašan eallima vuođđun. Jahkodatgierdu ii leat soaittáhaga veagas ja passiivvalaš, muhto sámi servodat, siidaortnet lei bures organiserejuvvon. Sápmelaččat leat heivehan maiddái luonddu iežas ulbmiliidda. Sii leat váldán atnui oalle geavatlaččat ođđa teknihka, seammá go ođđa ealáhusaidge, ovdamearkka dihte boazo-, sávza- ja gáicadoalu. Servodaga nuppástuvvama leat maiddái sáhttán dagahit kriissat. Dat leat leamašan luondduroasut, nugo meahci valji nohkan dahjege olbmuid meari stuorrun ássanguovlluin, dahjege ovdamearkka dihte stajidanbivdu, mii duššadii goddenáli. Kriissat dolvo ođđa vuogáiduvvamii. Ovdamearkka dihte goddenáli nohkan doalvvui boazodoalu riegádeapmái. Eanandoallokultuvrii gulli figgamuš stivret luonddu lei ruossalagaid árbevirolaš sámi oainnuin. kultuvrra leavvan sámiguvlui lei dagahan lohkameahttun váttisvuođaid. Vuovdedoallu, čáhcefámu huksenbarggut, ruvkedoaimmat sihke áhpásmahttin- ja luonddusuodjalandárbbut leat gilvaleaddji luonddugeavaheaddjit, maidda unna álbmoga dárbbut gártet vuollánit. Aiddo dán geažil sámiguovllu boahttevuohta čatnašuvvá gažaldahkii davviguovllu eatnamiid ja čáziid oamasteamis. Sápmelaččaide luondu lea leamašan ođasmahttinbuvtta, man olggobeale olbmot leat váldán háldoseaset, sápmelaččaid mielas ákkáiguin ákkaiguin, mat eai doala juridihkalaččat. Sápmelaččat leat dan mielas, ahte dássedeattu luonddu ja olbmo gaskii lea vejolaš máhcahit dušše máhccamiin dán árbevirolaš dihtui, masa boares sápmelaš servodaga eallinvuohki vuođđuduvai. Sámi govvádusaid árbevierru
Sámi kultuvrra siskkáldas erohusat vuođđuduvvet Davvi-Fennoskandia lundui. Sápmelaččaid ássanguovllu sierra duovdagat leat luonddueanadagaid beales earáláganat gaskaneaset. Viiddes davviguovllu goahccevuovdeavádat ollá Ruoŧa ja Suoma Lappi leanaid čađa gitta Guoládahkii. Ássanguovllu davvioasis lea riddoguovlu, mii ollá Atlántii ja Jiekŋamerrii. Goahccevuovdeavádaga ja rittu gaskii báhcá duottarguovlu, mii datge nuppástuvvá vuollegis eatnamiin gitta Giellasa ceakko várrin. Sierralágan eanadattiippat leat riegádahttán nuppe dáfus sierralágan ealáhusaid, nuppe dáfus hábmen lunddolaš rádjaavádagaid kulturjoavkkuid gaskii. Erohusaid, maid kulturráját leat hábmen, sáhttá oaidnit dán áigge ealáhusaid, giela ja ávnnaslaš kultuvrra mihtilmasvuođain. Buot giellajoavkkuide oktasažžan leat leamašan goittotge eallinvuogi vuogáiduvvan luonddu jahkodatgirdui ja báikkálaš luonddubirrasii. Sámiguovllu luondu lea diliidis beales vátnašattot ja galmmas, nu ahte eará ealáhusat go luondduealáhusat eai leat sáhttán dáhkidit olbmui eallinvejolašvuođaid. Sápmelaččat leat ovddidan dáiddu birget bures oallege guorba diliin ja guovlluin, main eará olbmot eai leat sáhttán doaibmat. Namuhuvvon eallinvuohki ii leat sáhttán goittotge ealihit menddo stuorra álbmoga, nuppe láhkai go eanadoallu. Danin sápmelaččaid mearri lea bisson álot viehka uhccin. Sápmelaš eallinvuohki lea vuođđuduvvan dássedettolaš oktavuhtii luondduin. Olbmot leat geavahan birrasa seastevaččat. Luonddu nuppástuhttin, ovdamearkka dihte čuohppamat ja dulvadeamit, leamašan hárvenaččat sápmelaččaide. Go servodagat sturro, de olbmot sáhtte gártat stajidit juoba bivdduin luonddu. Dánu geavai goddebivddus gaskaáiggis, ja vejolaččat fáles- ja njuorjjobivddus ovdalis ruovdeáiggis. Čatnašupmi lundui oidnui luondduálbmoga oskkus, man mielde máilmmi lei vuoiŋŋaid čađa deavdán duođalašvuohta. Olbmo ealáhusat sáhtte lihkosmuvvat dušše oktasašbargguin luonddufámuiguin. Olbmot fáruhedje vahágahttimis luonddu, daningo dat livččii mearkkašan seahkáneami Ipmila dujiide. Lundui čatnasan álbmoga osku lei syrialaš, jahkodatgirdui ja eallima molsašuddamii čatnašuvvan. Luonddu iešvuođaid dárkkes dovdan lei dat vuođđoeaktu, mainna olbmo doaimmat ledje heivehuvvon luonddu vuođđobuvttadeapmái muttágin. Jahkodatgierdu ja lotnolasealáhusat leat leamašan eallima vuođđun. Jahkodatgierdu ii leat soaittáhaga veagas ja passiivvalaš, muhto sámi servodat, siidaortnet lei bures organiserejuvvon. Sápmelaččat leat heivehan maiddái luonddu iežas ulbmiliidda. Sii leat váldán atnui oalle geavatlaččat ođđa teknihka, seammá go ođđa ealáhusaidge, ovdamearkka dihte boazo-, sávza- ja gáicadoalu. Servodaga nuppástuvvama leat maiddái sáhttán dagahit kriissat. Dat leat leamašan luondduroasut, nugo meahci valji nohkan dahjege olbmuid meari stuorrun ássanguovlluin, dahjege ovdamearkka dihte stajidanbivdu, mii duššadii goddenáli. Kriissat dolvo ođđa vuogáiduvvamii. Ovdamearkka dihte goddenáli nohkan doalvvui boazodoalu riegádeapmái. Eanandoallokultuvrii gulli figgamuš stivret luonddu lei ruossalagaid árbevirolaš sámi oainnuin. kultuvrra leavvan sámiguvlui lei dagahan lohkameahttun váttisvuođaid. Vuovdedoallu, čáhcefámu huksenbarggut, ruvkedoaimmat sihke áhpásmahttin- ja luonddusuodjalandárbbut leat gilvaleaddji luonddugeavaheaddjit, maidda unna álbmoga dárbbut gártet vuollánit. Aiddo dán geažil sámiguovllu boahttevuohta čatnašuvvá gažaldahkii davviguovllu eatnamiid ja čáziid oamasteamis. Sápmelaččaide luondu lea leamašan ođasmahttinbuvtta, man olggobeale olbmot leat váldán háldoseaset, sápmelaččaid mielas ákkaiguin ákkaiguin, mat eai doala juridihkalaččat. Sápmelaččat leat dan mielas, ahte dássedeattu luonddu ja olbmo gaskii lea vejolaš máhcahit dušše máhccamiin dán árbevirolaš dihtui, masa boares sápmelaš servodaga eallinvuohki vuođđuduvai. Sámi govvádusaid árbevierru
    • «.  kultuvrra» ➞ [double-space-before]
      • «. kultuvrra»
    • «ákkáiguin» ➞ [typo]
      • «ákkaiguin»
      • «árkkaiguin»
      • «lákkaiguin»
      • «áŋkkaiguin»
      • «kákkaiguin»
      • «gákkaiguin»
      • «áikkaiguin»
Sápmelaččat leat vissásitge okta dain álbmogiin máilmmis, main lea čállojuvvon eanemusat girjjálašvuođas. Govvádusaide sápmelaččaid duođalaš diliin lea váikkuhan olu girječálli kultuvrralaš ja servodatlaš duogáš. Girjjálašvuođa Sápmi/Lappi/Lapland ja lappalainen/lapp leamašan doahpagat, main lea iežas historjjá ja jurddahistorjjálaš árbevierru ja doahpagat . Daid eksisteansa lea vuođđuduvvan viehka guhkás "lulli" dárbbuide. Sápmelaččat leat vissásitge okta dain álbmogiin máilmmis, main lea čállojuvvon eanemusat girjjálašvuođas. Govvádusaide sápmelaččaid duođalaš diliin lea váikkuhan olu girječálli kultuvrralaš ja servodatlaš duogáš. Girjjálašvuođa Sápmi/Lappi/Lapland ja lappalainen/lapp leamašan doahpagat, main lea iežas historjá ja jurddahistorjjálaš árbevierru ja doahpagat . Daid eksisteansa lea vuođđuduvvan viehka guhkás "lulli" dárbbuide. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sápmelaččat leat vissásitge okta dain álbmogiin máilmmis, main lea čállojuvvon eanemusat girjjálašvuođas. Govvádusaide sápmelaččaid duođalaš diliin lea váikkuhan olu girječálli kultuvrralaš ja servodatlaš duogáš. Girjjálašvuođa Sápmi/Lappi/Lapland ja lappalainen/lapp leamašan doahpagat, main lea iežas historjjá ja jurddahistorjjálaš árbevierru ja doahpagat . Daid eksisteansa lea vuođđuduvvan viehka guhkás "lulli" dárbbuide.
Sápmelaččat leat vissásitge okta dain álbmogiin máilmmis, main lea čállojuvvon eanemusat girjjálašvuođas. Govvádusaide sápmelaččaid duođalaš diliin lea váikkuhan olu girječálli kultuvrralaš ja servodatlaš duogáš. Girjjálašvuođa Sápmi/Lappi/Lapland ja Lappalainen/nappo leamašan doahpagat, main lea iežas historjjá ja jurddahistorjjálaš árbevierru ja doahpagat. Daid eksisteansa lea vuođđuduvvan viehka guhkás "lulli" dárbbuide.
    • «lappalainen» ➞ [typo]
      • «Lappalainen»
    • «lapp» ➞ [typo]
      • «nappo»
      • «lasi»
    • «doahpagat .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «doahpagat.»
Álggu rájes diđolašvuohta ja myhtat seahkanedje ja čohkiidedje Sápmái (Lappi/Lapland) guoski girjjálašvuođas. Juo Tacitus govvádus lei šaddan klišen , maid áigebaji čállit geavahedje go govvidedje luođuálbmogiid. Fennit ledje primitiiva meahccebivdit, muhto lihkolačat oktageardánisvuođasteaset , daningo sii eai dárbbašan bivastuddat eanandoallobargguin. Boarraseamos sámiid govvideaddjiide gullet maiddái Prokopius ja Jordanes (jagis 550), Paulus Diaconus (795), dáža Ottar (894), Adam Bremenilaš (1070) ja Saxo Grammaticus (1200). Sii bukte ovdan govvádusaineaset ođđa detáljjaid: sápmelaččat ledje čuoigit , sii orro guovlluin, gos beaivváš ii luoitán ihkku, sii ledje fámolaš noaiddástallit. Dátge nannejedje gova, mii lei dakka ovdal. Dihto myhtalaš, máŋgii ártegis oainnut geardduhuvvojedje girjjis nubbái ja go dát dáhpáhuvai ođđasit ain ođđasit, de nannii oainnu. Duođalaš áicagat sáhttet dulkojuvvot boastut ja dain riegáda myhta, mii doalvu ođđa myhtaide. Ođđa, juoba revolutionára diehtodulvvi Sámis mearkkašii Olaus Magnus Gothusa 1500-logu beallemuttos . Nuppe gežiid go su ovddasmannit, Olaus Magnus vuođđudii govvádusaidis oassin juoba persovnnalaš vásáhusaide, leihan son ieš johtán gitta Durdnosa rájes. Maiddái ođđa diđolašvuohta davviguovlluin gávdnogođii, go hálddahuslaš ja vuoiŋŋalaš doaibma leavvagođii. Johannes Schefferusa klassihkalaš-girji jagis 1673 lei vuosttas monografia , mii gieđahalai sápmelaččaid ja gullá juo čielgasit dieđalaš jurddašeami vuollai. 1600-logu rájes Sámis johte eanet ain eanet dutkit, eiseválddit ja turisttat, geat barggus dahjege mátkkošteami lassin čálle vásáhusaideaset ja oainnuideaset. Galledemiide ledje máŋggat sivat. Boarrasut áiggiin gávpealbmát figge gávdnat gálvvuid ja ođđa geinnodagaid, dasto báhpat figge lebbet oskkuset ja čoaggit ruđa, 1600-logu loahpageaže rájes dieđalaš sáhkaváibmilvuohta ja eksotihka ohcan dolvo Sápmái, ja dan čuovui ulbmil davviguovllu luondduriggodagaid geavaheamis, man ákkastalle diehtagiin. Girjjálašvuođa mearri Sámis stuorui 1700-logu loahpageahčen njuolgut dulvin. Dan sáhttá juohkit oainnus beales roavvát guovtti luohkkái, mat leat seilon gitta otná rádjai. Aitosaš mátkegirjjálašvuohta viidánii 1700-logu čuvgehusa ja earenoamážit romantihka mielde, dalle olgoriikka mátkkošteaddjit johte olus Sámis geahččamin Eurohpa doppimus periferia eallinvuogi ja dan eksohtalaš luondduálbmoga. Sis lei čielgasit olggobeal oaidnu. Nubbin boares Sámi girjjálašvuođa váldosuorgin ledje áššedovdiid dahjege Sámis orron virgealbmáid čállán čilgehusat, relašuvnnat, dahjege govvádusat (beskrifningar). Dánu čálle dávjá báhpat, geat ledje Sámi vuosttas čuvggiidan olbmuid. Sii ledje hárjánan sártniid ráhkadettiin sátnegeavaheapmái ja sin luonddudieđalaš dahjege sosiálalaš astoáiggebuđaldusaide dávjá laktasii muituimerkejumi dárbu. Áššedovdiid govvádusat vuođđuduvve dávjá systemáhtalaš ráhkadusa ala. Go ođđaássan leavai beaktilit davás 1700-logus, de Sámi govvádusat nuppástuvve, mii váikkuhii sakka gitta 1900-logu rádjai. Eanandoallu deattuhuvvogođii ja biddjui vuostálágaid sámegovvádusaiguin. Áššedovdiid ovdanbuktojumiin addui olluge sadji Sámi ekonomalaš vejolašvuođaid suokkardallamii, muhto maiddái olggobeal mátkkošteaddjit buktigohte ovdan aivvetge eanandoalu mearkkašumi ealáhusaid vuođđun maiddái Sámis. 1800-logu áigge mátkkošteaddjiid , áššedovdiid ja maiddái eiseválddiid namalassii eanandoalliid bajásgeahččan nuppástuvvagođii čalmmehis gaivámin dušše dasa, ahte eanandoallu dahká ávdugassan davviguovlluin. Dan atnigohte nággárit áidna rivttes ealáhussan maiddái Sámis, vaikke dat čájehii iežas dávjá buot fuonimus molssaeaktun. Ođđaássiid diliid govvádusain geardduhuvvojedje váidalusat das, ahte eanandoallu Sámis orru leamen bistevaš oaivvi dáhkun seaidnái. Beroštumi čuozáhahkan badjánage eanandoalliid sitkatvuohta. 1800-logus áššedovdiid govvádusain badjánedje guovddážii dieđalaš girjjit, ja dihto mystalašvuohta sápmelaččaid birra jávkagođii. Máŋggat myhtat, nugo govva vigiheamet álgoálgosaš ja geafes, vaikke lihkolaččat eahpečuvgehuvvon álbmogis, goittotge seilo . Datge deattuhedje ruossalasvuođaid luonddudili ja "ovdánan" kultuvrra gaskkas, mii bođii ovdan earenoamážit čalbmáičuohcci vugiin Norgga ja Ruota dieđalaš ságastallamiin 1800-logu beallemuttu maŋŋá. Sápmelaččaid historjá Álggu rájes diđolašvuohta ja myhtat seahkanedje ja čohkiidedje Sápmái (Lappi/Lapland) guoski girjjálašvuođas. Juo Tacitus govvádus lei šaddan klišean , maid áigebaji čállit geavahedje go govvidedje luođuálbmogiid. Fennit ledje primitiiva meahccebivdit, muhto lihkolaččat oktageardánvuođasteaset , daningo sii eai dárbbašan bivastuddat eanandoallobargguin. Boarráseamos sámiid govvideddjiide gullet maiddái Prokopius ja Jordanes (jagis 550), Paulus Diaconus (795), dáža Ottar (894), Adam Bremenilaš (1070) ja Saxo Grammaticus (1200). Sii bukte ovdan govvádusaineaset ođđa detáljjaid: sápmelaččat ledje čuoigit, sii orro guovlluin, gos beaivváš ii luoitán ihkku, sii ledje fámolaš noaiddástallit. Dátge nannejedje gova, mii lei dakka ovdal. Dihto myhtalaš, máŋgii ártegis oainnut geardduhuvvojedje girjjis nubbái ja go dát dáhpáhuvai ođđasit ain ođđasit, de nannii oainnu. Duođalaš áicagat sáhttet dulkojuvvot boastut ja dain riegáda myhta, mii doalvu ođđa myhtaide. Ođđa, juoba revolutionára diehtodulvvi Sámis mearkkašii Olaus Magnus Gothusa 1500-logu beallemuttus . Nuppe gežiid go su ovddasmannit, Olaus Magnus vuođđudii govvádusaidis oassin juoba persovnnalaš vásáhusaide, leihan son ieš johtán gitta Durdnosa rájes. Maiddái ođđa diđolašvuohta davviguovlluin gávdnogođii, go hálddahuslaš ja vuoiŋŋalaš doaibma leavvagođii. Johannes Schefferusa klassihkalaš girji jagis 1673 lei vuosttas monografiija , mii gieđahalai sápmelaččaid ja gullá juo čielgasit dieđalaš jurddašeami vuollai. 1600-logu rájes Sámis johte eanet ain eanet dutkit, eiseválddit ja turisttat, geat barggus dahjege mátkkošteami lassin čálle vásáhusaideaset ja oainnuideaset. Galledemiide ledje máŋggat sivat. Boarrásut áiggiin gávpealbmát figge gávdnat gálvvuid ja ođđa geinnodagaid, dasto báhpat figge lebbet oskkuset ja čoaggit ruđa, 1600-logu loahpageaže rájes dieđalaš sáhkaváibmilvuohta ja eksotihka ohcan dolvo Sápmái, ja dan čuovui ulbmil davviguovllu luondduriggodagaid geavaheamis, man ákkastalle diehtagiin. Girjjálašvuođa mearri Sámis stuorui 1700-logu loahpageahčen njuolgut dulvin. Dan sáhttá juohkit oainnus beales roavvát guovtti luohkkái, mat leat seilon gitta otná rádjai. Aitosaš mátkegirjjálašvuohta viidánii 1700-logu čuvgehusa ja earenoamážit romantihka mielde, dalle olgoriikka mátkkošteaddjit johte olus Sámis geahččamin Eurohpá doppimus periferiija eallinvuogi ja dan eksohtalaš luondduálbmoga. Sis lei čielgasit olggobeale oaidnu. Nubbin boares Sámi girjjálašvuođa váldosuorgin ledje áššedovdiid dahjege Sámis orron virgealbmáid čállán čilgehusat, relašuvnnat, dahjege govvádusat (beskrifningar). Dánu čálle dávjá báhpat, geat ledje Sámi vuosttas čuvggiidan olbmuid. Sii ledje hárjánan sártniid ráhkadettiin sátnegeavaheapmái ja sin luonddudieđalaš dahjege sosiálalaš astoáiggebuđaldusaide dávjá laktásii muituimerkejumi dárbu. Áššedovdiid govvádusat vuođđuduvve dávjá systemáhtalaš ráhkadusa ala. Go ođđaássan leavai beaktilit davás 1700-logus, de Sámi govvádusat nuppástuvve, mii váikkuhii sakka gitta 1900-logu rádjai. Eanandoallu deattuhuvvogođii ja biddjui vuostálágaid sámegovvádusaiguin. Áššedovdiid ovdanbuktojumiin addui olluge sadji Sámi ekonomalaš vejolašvuođaid suokkardallamii, muhto maiddái olggobeale mátkkošteaddjit buktigohte ovdan aivvege eanandoalu mearkkašumi ealáhusaid vuođđun maiddái Sámis. 1800-logu áigge mátkkošteddjiid , áššedovdiid ja maiddái eiseválddiid namalassii eanandolliid bajásgeahččan nuppástuvvagođii čalmmehis gaivámin dušše dasa, ahte eanandoallu dahká ávdugassan davviguovlluin. Dan atnigohte nággárit áidna rivttes ealáhussan maiddái Sámis, vaikke dat čájehii iežas dávjá buot fuonimus molssaeaktun. Ođđaássiid diliid govvádusain geardduhuvvojedje váidalusat das, ahte eanandoallu Sámis orru leamen bistevaš oaivvi dáhkun seaidnái. Beroštumi čuozáhahkan badjánage eanandolliid sitkatvuohta. 1800-logus áššedovdiid govvádusain badjánedje guovddážii dieđalaš girjjit, ja dihto mystalašvuohta sápmelaččaid birra jávkagođii. Máŋggat myhtat, nugo govva vigiheamet álgoálgosaš ja geafes, vaikke lihkolaččat eahpečuvgehuvvon álbmogis, goittotge seailu . Datge deattuhedje ruossalasvuođaid luonddudili ja "ovdánan" kultuvrra gaskkas, mii bođii ovdan earenoamážit čalbmáičuohcci vugiin Norgga ja Ruoŧa dieđalaš ságastallamiin 1800-logu beallemuttu maŋŋá. Sápmelaččaid historjá 1 No errors found
Sápmelaččaid historjá ollá jahkeduháhiid duohkai. Dat ii leat goittotge álot bisson seammaláganin, muhto vásihan stuorrage doajáhagaid. Sápmelaččat leat gártan vuogáiduvvat nu luonddudiliide go olgguldas deattuidege. Sápmelaččaid vuoigatvuođat iežaset guovlluid hálddašeapmái heite leamen fámus maŋimustá 1700-logus. Olgguldas deaddu doalvvui goittotge mieđaid mieđaid sápmelaččaid oktasašbarggu ovdáneapmái. Sápmelaččaid historjá ollá jahkeduháhiid duohkai. Dat ii leat goittotge álot bisson seammaláganin, muhto vásihan stuorrage doajáhagaid. Sápmelaččat leat gártan vuogáiduvvat nu luonddudiliide go olgguldas deattuidege. Sápmelaččaid vuoigatvuođat iežaset guovlluid hálddašeapmái heite leamen fámus maŋimustá 1700-logus. Olgguldas deaddu doalvvui goittotge mieđaid mieđaid sápmelaččaid oktasašbarggu ovdáneapmái. 1 No errors found
Sápmelaččat leat daid olbmuid maŋisboahttit, geat orro Davvi-Fennoskandias dalánaga jiekŋabaji maŋŋá sullii 10 000 jagi áigi. Etnihkalaš sápmelašvuođas sáhttit hállat easkka dalle, go sámegiella riegádii suopmelaš-ugralaš giellaoktavuođa jávkama maŋŋá. Almmolaš oainnu mielde dat dáhpáhuvai maŋimustá 2. jahkeduháhis oKr. Sivvan dasa lei ealáhusaid sierraneapmi ja das vuolgán kultuvrra nuppástuvvan. Suoma riddoguovllu álbmot válddii atnui ng. veahčerákšokultuvrra ja dan fáro bohte eanandoallu ja gievra oarjeguovllu (germánalaš) váikkuhusat. Dan sadjái siseatnama ássit seailluhedje eallinvugiideaset, mat vuođđuduvve bivdui. Oktanaga go nuortaguovlluid váikkuhusat olle siseatnama ássiid rádjai, de sii seammás earránedje "suopmelaččain", geaid giella ja genaárbi oaččui ollu indoeurohpalaš váikkuhusaid. Maŋimustá 1. jahkeduháhis sámegiella lei sierra giellahápmi, dan hálli álbmot leavai oppa Davvi-Fennoskandia guvlui. Sápmelaččaid boarraseamos gálduin "fenni" dahjege "skritifinni", 1200-logu rájes "lappalaiset") ássanguovlu ja lávdanviidodat ledje viidásepmosat áigelogu álggu báliin gitta 1000-lohkui. Sápmelaččat orro Ladogas gitta Jiekŋameara rittuide ja Gaska-Skandinavias gitta Vienameara rittuide. Earret máttaoarje- ja máttarittuid oppa dálá Suoma guovlu lei sápmelaččaid ássanguovlu. Suopmelaš ođđaássiid deattu geažil sápmelaš ássan suttai goittotge johtilit oktii nu, ahte 1500-logus sápmelaččat eai šat gávdnon mátta Suomas . Sápmelaččat leat leamašan váldooasis bivdoálbmot, man eallinvuohki vuođđuduvai duháhiid jagiid lotnolasealáhusaide. Goddebivdu lei gitta 1500-logu rádjai bures gánnáhahtti ealáhus, man buktagiid vuovdaledje gitta Gaska-Eurohpa rádjai. Lotnolasdoalus jahkodatgirdui gulai maiddái guolástus nu meara alde go jogain ja jávrriinge, lodden, murjen ja čoaggin. Meahccesápmelaš servodat lea bures organiserejuvvon: vuođđoovttadahkan ledje bearrašiin dahjege sogain šaddan siiddat, maid fierpmádat govčai oppa Davvi-Fennoskandia . Olbmot leat sáhttán bargat juo jahkeduháhiid smávva boazodoaluin, masa gulai vuojána ja vuođgŋinbohcco geavaheapmi ja maiddái bohcco bahčin. Dan sadjái viiddes boazodoallu bohciidii dálá dieđu mielde easkka 1500- ja 1600-logus. Njuolgut stajideapmin šaddan bivdu geahpedii gottiid meari, ja go guohtoneatnamat báhce guorusin, de boazodoallu lei jierbmámus vuohki joatkit boares ealáhusa. Boazodoalliid earenoamáš dáidun ja diehtun sirdašuvve gotti dovdamuš, namahusat ja teknihkka. Boazodoallu mearridišgođii eallinvuogi, mii šattai johtti ( nomadalaš ) eallinvuohkin: badjeolbmot johte bearrašiiguin dahje fulkkiiguin ealuideasetguin. Ealuid lassáneapmi nuppástuhtii boazodoalu váldobargun, masa eará ealáhusat doibme lassiealáhussan. Boazodoallu viidánii fámolaččat: eana váldui atnui guohtoeatnamin , ja vai siiddat besse seastit guohtoneatnamiid, de dat johte guhkesge mátkkiid vuovdeguovlluid ja rittu gaskasaš duoddariin. Dan mielde maiddái árbevirolaš siida, man vuođđun lei leamašan jahkodatgierdu viehka unna guovllus, nuppástuvai guhkedáleš avvin. Sámi servodat gárttai earenoamážit 1500-logu rájes maiddái olggobealde vuolggahuvvon nuppástusaid sisa. Davviriikkat figge fidnet iežaset davviguovlluid riikkaset stáđis oassin. Dat dáhpáhuvai golmma guovddášvugiin. Vuolggahusbargguin figge riikkat čujuhit iežaset oamasteami davvin. Riikkat dorjo davás ođasásahusa, ná riikkat figge dorvvastit bissovaš ássama. Servodatlaš hálduiváldima vehkiin duddejuvvui boares sámi servodathápmi davviriikkaid hálddahusortnegiin. Dološ sámeguovllut juhkkojedje mieđaid mieđaid maiddái rádjaortnemiid vuođul. Vuosttas soahpamušat ledje dahkkon juo 1200- ja 1300-logus, muhto vuosttas čielga rádjá davvin lei Teusinaráfi rádjá jagis 1595. Ruota ja Ruošša gaskasaš rádjegeassin juohkigođii dan rájes sápmelaččaid nuorta- ja oarjeguovllu kulturbiriide. Maŋit váldegottirádjá Gilbbesjávrris gitta Golmmešoaivái meroštallui jagi 1751 Strömstada soahpamušas. Dasa gulai sierra soahpamuš, Sámekodisilla, mas sápmelaččaid boares vuoigatvuođat dovddastuvvojedje, earet eará vuoigatvuohta rasttildit riikkarájáid. Jagis 1852 rádjá goittotge giddejuvvui. Jagis 1889 giddejuvvui maiddái Ruošša ja Ruota rádjá, mii manai Durdnoseanu mielde. Maŋimuš sámeguovllu guoski rádjá meroštallui jagis 1944 Suoma ja Sovjetlihtu gaskkas. Go ođđaássan davás ahtanušai 1800-logus, de stáhtat ovddidišgohte diđolaš politihka vehkiin váldoálbmoga ovdduid. Sápmelaččain eai lean šat sierra vuoigatvuođat. Doaibmabijut nuppástuvve earenoamážit Norggas njuolggo assimilašuvdnan, ng. dáruiduhttinpolitihkkan, man dorjo eiseválddiid sosiáladarwinisttalaš oainnut. Sii figge nuppástuhttit láhkaásaheami vehkiin sámi kultuvrra norgalaš ideálaid mielde. Suddadanpolitihkka čađahuvvui velá 50-logus. Dalle go váldoálbmoga čárvvát nanosmuvve ja sápmelaččaid eallindilit gáržo, de sápmelaččat áddegohte čearddalaš oktasašbarggu mearkkašumi. Sápmelaččat morránišgohte etnalaččat ja čearddalaččat 1800-logu loahpageahčen Norgga ja Ruota bealde, gos riegádedje báikkálaš sámesearvvit ja vuosttas sámi diehtojuohkingaskaoamit. Maiddái oktasašbargu rájáid rastá vulggii johtui. Dat doalvvui jagis 1917 sámi riikkačoahkkimii Troandimis, Norgga bealde. Oktasašbargu buorránii nuppi máilmmesoađi maŋŋá. Jagis 1953 dollojuvvui Ruoŧa Johkamohkis Sámiid vuosttas konfereansa, mii deattuhii sápmelaččaid vuoigatvuođaid sihke luondduváriide ja giellaseaset. Jurddašuvvo, ahte aitosaš sámi kultuvrra "renesánsa" lea álgán 1960-logu loahpageahčen. Das šaddagohte ođđalágan sámepolitihkka , diehtojuohkingaskaoamit ja dáidda. Sápmelaččat leat daid olbmuid maŋisboahttit, geat orro Davvi-Fennoskándias dalánaga jiekŋabaji maŋŋá sullii 10 000 jagi áigi. Etnihkalaš sápmelašvuođas sáhttit hállat easkka dalle, go sámegiella riegádii suopmelaš-ugralaš giellaoktavuođa jávkama maŋŋá. Almmolaš oainnu mielde dat dáhpáhuvai maŋimustá 2. jahkeduháhis oKr. Sivvan dasa lei ealáhusaid sierraneapmi ja das vuolgán kultuvrra nuppástuvvan. Suoma riddoguovllu álbmot válddii atnui ng. veahčerákšokultuvrra ja dan fáro bođii eanandoallu ja gievra oarjeguovllu (germánalaš) váikkuhusat. Dan sadjái siseatnama ássit seailluhedje eallinvugiideaset, mat vuođđuduvve bivdui. Oktanaga go nuortaguovlluid váikkuhusat olle siseatnama ássiid rádjai, de sii seammás earránedje "suopmelaččain", geaid giella ja genaárbi oaččui ollu indoeurohpalaš váikkuhusaid. Maŋimustá 1. jahkeduháhis sámegiella lei sierra giellahápmi, dan hálli álbmot leavai oppa Davvi-Fennoskándia guvlui. Sápmelaččaid boarráseamos gálduin "fenni" dahjege "skritifinni", 1200-logu rájes "lappalaiset") ássanguovlu ja lávdanviidodat ledje viidásepmosat áigelogu álggu báliin gitta 1000-lohkui. Sápmelaččat orro Ladogas gitta Jiekŋameara rittuide ja Gaska-Skandinávias gitta Vienameara rittuide. Earret máttaoarje- ja máttarittuid oppa dálá Suoma guovlu lei sápmelaččaid ássanguovlu. Suopmelaš ođđaássiid deattu geažil sápmelaš ássan suttai goittotge johtilit oktii nu, ahte 1500-logus sápmelaččat eai šat gávdnon Mátta-Suomas . Sápmelaččat leat leamašan váldooasis bivdoálbmot, man eallinvuohki vuođđuduvai duháhiid jagiid lotnolasealáhusaide. Goddebivdu lei gitta 1500-logu rádjai bures gánnáhahtti ealáhus, man buktagiid vuovdaledje gitta Gaska-Eurohpá rádjai. Lotnolasdoalus jahkodatgirdui gulai maiddái guolástus nu meara alde go jogain ja jávrriinge, lodden, murjen ja čoaggin. Meahccesápmelaš servodat lea bures organiserejuvvon: vuođđoovttadahkan ledje bearrašiin dahjege sogain šaddan siiddat, maid fierpmádat govččai oppa Davvi-Fennoskándia . Olbmot leat sáhttán bargat juo jahkeduháhiid smávva boazodoaluin, masa gulai vuojána ja vuođgŋinbohcco geavaheapmi ja maiddái bohcco bahčin. Dan sadjái viiddes boazodoallu bohciidii dálá dieđu mielde easkka 1500- ja 1600-logus. Njuolgut stajideapmin šaddan bivdu geahpedii gottiid meari, ja go guohtoneatnamat báhce guorusin, de boazodoallu lei jierbmámus vuohki joatkit boares ealáhusa. Boazodolliid earenoamáš dáidun ja diehtun sirdašuvve gotti dovdamuš, namahusat ja teknihkka. Boazodoallu mearridišgođii eallinvuogi, mii šattai johtti ( nomádalaš ) eallinvuohkin: badjeolbmot johte bearrašiiguin dahje fulkkiiguin ealuideasetguin. Ealuid lassáneapmi nuppástuhtii boazodoalu váldobargun, masa eará ealáhusat doibme lassiealáhussan. Boazodoallu viidánii fámolaččat: eana váldui atnui guohtoneatnamin , ja vai siiddat besse seastit guohtoneatnamiid, de dat johte guhkesge mátkkiid vuovdeguovlluid ja rittu gaskasaš duoddariin. Dan mielde maiddái árbevirolaš siida, man vuođđun lei leamašan jahkodatgierdu viehka unna guovllus, nuppástuvai guhkedáleš avvin. Sámi servodat gárttai earenoamážit 1500-logu rájes maiddái olggobealde vuolggahuvvon nuppástusaid sisa. Davviriikkat figge fidnet iežaset davviguovlluid riikkaset stáđis oassin. Dat dáhpáhuvai golmma guovddášvugiin. Vuolggahusbargguin figge riikkat čujuhit iežaset oamasteami davvin. Riikkat dorjo davás ođasásahusa, ná riikkat figge dorvvastit bissovaš ássama. Servodatlaš hálduiváldima vehkiin duddejuvvui boares sámi servodathápmi davviriikkaid hálddahusortnegiin. Dološ sámeguovllut juhkkojedje mieđaid mieđaid maiddái rádjaordnemiid vuođul. Vuosttas soahpamušat ledje dahkkon juo 1200- ja 1300-logus, muhto vuosttas čielga rádjá davvin lei Teusinaráfi rádjá jagis 1595. Ruoŧa ja Ruošša gaskasaš rádjegeassin juohkigođii dan rájes sápmelaččaid nuorta- ja oarjeguovllu kulturbiriide. Maŋit váldegotterádjá Gilbbesjávrris gitta Golmmešoaivái meroštallui jagi 1751 Strömstada soahpamušas. Dasa gulai sierra soahpamuš, Sámekodisilla, mas sápmelaččaid boares vuoigatvuođat dovddastuvvojedje, earet eará vuoigatvuohta rasttildit riikkarájáid. Jagis 1852 rádjá goittotge giddejuvvui. Jagis 1889 giddejuvvui maiddái Ruošša ja Ruoŧa rádjá, mii manai Duortnoseanu mielde. Maŋimuš sámeguovllu guoski rádjá meroštallui jagis 1944 Suoma ja Sovjetlihtu gaskkas. Go ođđaássan davás ahtanušai 1800-logus, de stáhtat ovddidišgohte diđolaš politihka vehkiin váldoálbmoga ovdduid. Sápmelaččain eai lean šat sierra vuoigatvuođat. Doaibmabijut nuppástuvve earenoamážit Norggas njuolggo assimilašuvdnan, ng. dáruiduhttinpolitihkkan, man dorjo eiseválddiid sosiáladarwinisttalaš oainnut. Sii figge nuppástuhttit láhkaásaheami vehkiin sámi kultuvrra norgalaš ideálaid mielde. Suddadanpolitihkka čađahuvvui velá 50-logus. Dalle go váldoálbmoga čárvvát nanosmuvve ja sápmelaččaid eallindilit gáržo, de sápmelaččat áddegohte čearddalaš oktasašbarggu mearkkašumi. Sápmelaččat morránišgohte etnalaččat ja čearddalaččat 1800-logu loahpageahčen Norgga ja Ruoŧa bealde, gos riegádedje báikkálaš sámesearvvit ja vuosttas sámi diehtojuohkingaskaoamit. Maiddái oktasašbargu rájáid rastá vulggii johtui. Dat doalvvui jagis 1917 sámi riikkačoahkkimii Troandimis, Norgga bealde. Oktasašbargu buorránii nuppi máilmmisoađi maŋŋá. Jagis 1953 dollojuvvui Ruoŧa Johkamohkis Sámiid vuosttas konfereansa, mii deattuhii sápmelaččaid vuoigatvuođaid sihke luondduváriide ja giellaseaset. Jurddašuvvo, ahte aitosaš sámi kultuvrra "renesánsa" lea álgán 1960-logu loahpageahčen. Das šaddagođii ođđalágan sámepolitihkka , diehtojuohkingaskaoamit ja dáidda. 1 No errors found
Kárášjohka geasuha dáidáriid Kárášjohka geasuha dáidáriid 1 No errors found
Vihtta vuosttaš ja áidna masterstudeantta Romssa Universitehtta Dáiddaakademiijas leat nu gesson Kárášjohkii ahte dollet iežaset vuosttas dáiddačájáhusa Kárášjogas. Vihtta vuosttaš ja áidna masterstudeantta Romssa Universitehta Dáiddaakademiijas leat nu gesson Kárášjohkii ahte dollet iežaset vuosttas dáiddačájáhusa Kárášjogas. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vihtta vuosttaš ja áidna masterstudeantta Romssa Universitehtta Dáiddaakademiijas leat nu gesson Kárášjohkii ahte dollet iežaset vuosttas dáiddačájáhusa Kárášjogas.
Vihtta vuosttaš ja áidna masterstudeantta Romssa Universitehta Dáiddaakademiijas leat nu gesson Kárášjohkii ahte dollet iežaset vuosttas dáiddačájáhusa Kárášjogas.
    • «Universitehtta» ➞ [typo]
      • «Universitehta»
Vihtta vuosttaš ja áidna masterstudeantta Romssa Universitehta Dáiddaakademiijas leat nu gesson Kárášjohkii ahte dollet iežaset vuosttas dáiddačájáhusa Kárášjogas.
Vihtta vuosttaš ja áidna masterstudeantta Romssa universitehta Dáiddaakademiijas leat nu gesson Kárášjohkii ahte dollet iežaset vuosttas dáiddačájáhusa Kárášjogas.
    • «Romssa Universitehta» ➞ [typo]
      • «Romssa universitehta»
Lena Samuelsen málen gova plastihka ala, gohčoduvvon Hounds of failure. Lena Samuelsen málen gova plastihka ala, gohčoduvvon Hounds of failure. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lena Samuelsen málen gova plastihka ala, gohčoduvvon Hounds of failure.
Lena Samuelsen málen gova plastihka ala, gohčoduvvon Hount Muf fallere.
    • «Hounds» ➞ [typo]
      • «Hount»
      • «Hounta»
      • «Hornæs»
      • «Hornås»
    • «of» ➞ [typo]
      • «Muf»
      • «oč»
    • «failure» ➞ [typo]
      • «fallere»
      • «fallume»
      • «filere»
      • «falluore»
Studeanttat leat áiddo geargan vuosttaš jagi masterstudeantan ja dát čájáhus lea sin vuosttas čájáhus skuvlaseinniid olggobealde. Studeanttat leat aiddo geargan vuosttaš jagi masterstudeantan ja dát čájáhus lea sin vuosttas čájáhus skuvlaseinniid olggobealde. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Studeanttat leat áiddo geargan vuosttaš jagi masterstudeantan ja dát čájáhus lea sin vuosttas čájáhus skuvlaseinniid olggobealde.
Studeanttat leat aiddo geargan vuosttaš jagi masterstudeantan ja dát čájáhus lea sin vuosttas čájáhus skuvlaseinniid olggobealde.
    • «áiddo» ➞ [typo]
      • «aiddo»
Gietkka maid Liv Bangsund lea eadnestis ožžon. Luonddu oaidnu guovddážis Čájáhusa namma lea "Bastilis ravddat leat jorbon, ja olles juhkosat leat gahččan" mii lea čilgejuvvon ná: áiggit ja sajit beaškkehit oktii, leat biddjon vuostálaga dahje fas šadda . Gietkka maid Liv Bangsund lea eatnistis ožžon. Luonddu oaidnu guovddážis Čájáhusa namma lea "Bastilis ravddat leat jorbon, ja olles juhkosat leat gahččan" mii lea čilgejuvvon ná: áiggit ja sajit beaškkehit oktii, leat biddjon vuostálaga dahje fas šaddet . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gietkka maid Liv Bangsund lea eadnestis ožžon. Luonddu oaidnu guovddážis Čájáhusa namma lea "Bastilis ravddat leat jorbon, ja olles juhkosat leat gahččan" mii lea čilgejuvvon ná: áiggit ja sajit beaškkehit oktii, leat biddjon vuostálaga dahje fas šadda .
Gietkka maid Liv Bangsund lea eatnistis ožžon. Luonddu oaidnu guovddážis Čájáhusa namma lea "Bastilis ravddat leat jorbon, ja olles juhkosat leat gahččan" mii lea čilgejuvvon ná: áiggit ja sajit beaškkehit oktii, leat biddjon vuostálaga dahje fas šaddá šadda.
    • «eadnestis» ➞ [typo]
      • «eatnistis»
    • «šadda» ➞ [typo]
      • «šaddá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «šadda.»
Gietkka maid Liv Bangsund lea eatnistis ožžon. Luonddu oaidnu guovddážis Čájáhusa namma lea "Bastilis ravddat leat jorbon, ja olles juhkosat leat gahččan" mii lea čilgejuvvon ná: áiggit ja sajit beaškkehit oktii, leat biddjon vuostálaga dahje fas šaddá šadda.
Gietkka maid Liv Bangsund lea eatnistis ožžon. Luonddu oaidnu guovddážis Čájáhusa namma lea "Bastilis ravddat leat jorbon, ja olles juhkosat leat gahččan" mii lea čilgejuvvon ná: áiggit ja sajit beaškkehit oktii, leat biddjon vuostálaga dahje fas šaddá šaddá.
    • «šadda» ➞ [typo]
      • «šaddá»
Guldal rádioášši čájáhusa birra Guldal rádioášši čájáhusa birra 1 No errors found
Romssa Universitehtas Dáiddaakademiijja profeassor Veronica Wiman, gii lea maiddái studeanttaid oahpaheadji , čilge čájáhusa nanma de go muhttonlágan oaidnu eanadahkii , muhto maiddái du iežat oaidnu historjái, mo máilbmi historjá lea šaddan ja maid mo olmmoš geahččá eallima. Romssa Universitehtas Dáiddaakademiija professor Veronica Wiman, gii lea maiddái studeanttaid oahpaheaddji , čilge čájáhusa nama dego muhtunlágan oaidnu eanadahkii , muhto maiddái du iežat oaidnu historjái, mo máilbmi historjá lea šaddan ja maid mo olmmoš geahččá eallima. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Romssa Universitehtas Dáiddaakademiijja profeassor Veronica Wiman, gii lea maiddái studeanttaid oahpaheadji , čilge čájáhusa nanma de go muhttonlágan oaidnu eanadahkii , muhto maiddái du iežat oaidnu historjái, mo máilbmi historjá lea šaddan ja maid mo olmmoš geahččá eallima.
Romssa universitehtas Dáiddaakademiija professor Veronica Man, gii lea maiddái studeanttaid oahpaheaddji oahpaheadji, čilge čájáhusa namma de go muhttonlágan oaidnu eanadahkii, muhto maiddái du iežat oaidnu historjái, mo máilbmi historjá lea šaddan ja maid mo olmmoš geahččá eallima.
    • «Romssa Universitehtas» ➞ [typo]
      • «Romssa universitehtas»
    • «Dáiddaakademiijja» ➞ [typo]
      • «Dáiddaakademiija»
      • «Váiddaakademiija»
    • «profeassor» ➞ [typo]
      • «professor»
    • «Wiman» ➞ [typo]
      • «Man»
    • «oahpaheadji» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddji»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oahpaheadji,»
    • «nanma» ➞ [typo]
      • «namma»
    • «eanadahkii ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «eanadahkii,»
Romssa universitehtas Dáiddaakademiija professor Veronica Man, gii lea maiddái studeanttaid oahpaheaddji oahpaheadji, čilge čájáhusa namma de go muhttonlágan oaidnu eanadahkii, muhto maiddái du iežat oaidnu historjái, mo máilbmi historjá lea šaddan ja maid mo olmmoš geahččá eallima.
Romssa universitehtas Dáiddaakademiija professor Veronica Man, gii lea maiddái studeanttaid oahpaheaddji oahpaheaddji, čilge čájáhusa namma de go muhttonlágan oaidnu eanadahkii, muhto maiddái du iežat oaidnu historjái, mo máilbmi historjá lea šaddan ja maid mo olmmoš geahččá eallima.
    • «oahpaheadji» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddji»
Kárášjohka geasuha Kárášjohka geasuha 1 No errors found
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta , . Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Wiman. Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fitne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta 0 . Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Wiman. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta , . Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Wiman.
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta ,. Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
    • «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.»
    • «Wiman» ➞ [typo]
      • «Man»
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta ,.ruovttoluotta ,. Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta,.ruovttoluotta , . Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
    • «ruovttoluotta ,.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ruovttoluotta,.»
      • «,.»
    • «ruovttoluotta ,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «ruovttoluotta , .»
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta,.. Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
Studeanttat ožžo inspirašuvnna Kárášjogas go fidne studeantamátkkis Kárášjogas njukčamánus. Kárášjohka geasuhii nu ahte háliidedje ruovttoluotta, .. Danne lea ge čájáhus dál dáppe, muitala Man.
    • «,..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ..»
Eai dáhto dušše oahpásmuvvat báikkiin, muhto maiddái oahpásmuvvat ja gáimmadit olbmuiguin. Eai dáhto dušše oahpásmuvvat báikkiin, muhto maiddái oahpásmuvvat ja gáimmadit olbmuiguin. 1 No errors found
Guorus Mack bovssa mii lea gollin muoiduduvvon lea Georg F. W. Rohlfing buvtta dán čájáhusas. Guorus Mack boksa mii lea gollin moiddoduvvon lea Georg F. W. Rohlfing buvtta dán čájáhusas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guorus Mack bovssa mii lea gollin muoiduduvvon lea Georg F. W. Rohlfing buvtta dán čájáhusas.
Guorus Mack bovssa mii lea gollin buoiduduvvon lea Georg F. W. Rehling buvtta dán čájáhusas.
    • «muoiduduvvon» ➞ [typo]
      • «buoiduduvvon»
      • «duodduduvvon»
      • «buoiduluvvon»
    • «Rohlfing» ➞ [typo]
      • «Rehling»
Gro Harlem Brundtland (riegádan cuoŋománu 1939 Bærumas , Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Bb). Son leai stádaministtar golmma áigodagas, álggos 1981:as , dasto 1986:as 1989:ii ja fas jagiin 1986:as 1996:ii . Son leai Norgga vuosttaš nisson stádaministtar ja dat vuosttaš nisson jođiheaddji Bargiidbellodagas jagiin 1981:as gitta 1992:ii . Gro Harlem Brundtland (riegádan cuoŋománu 1939 Bærumis , Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Bb). Son leai stádaministtar golmma áigodagas, álggos 1981:s , dasto 1986:s 1989:i ja fas jagiin 1986:s 1996:i . Son leai Norgga vuosttaš nissonstádaministtar ja dat vuosttaš nissonjođiheaddji Bargiidbellodagas jagiin 1981:s gitta 1992:i . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gro Harlem Brundtland (riegádan cuoŋománu 1939 Bærumas , Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Bb). Son leai stádaministtar golmma áigodagas, álggos 1981:as , dasto 1986:as 1989:ii ja fas jagiin 1986:as 1996:ii . Son leai Norgga vuosttaš nisson stádaministtar ja dat vuosttaš nisson jođiheaddji Bargiidbellodagas jagiin 1981:as gitta 1992:ii .
Gro Harlem Brundtland (riegádan cuoŋománu 1939 Bærumis Bærumas, Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Bb). Son leai stádaministtar golmma áigodagas, álggos 1981:s 1981:as, dasto 1986:s 1989:i ja fas jagiin 1986:s 1996:i 1996:ii. Son leai Norgga vuosttaš nisson stádaministtar ja dat vuosttaš nisson jođiheaddji Bargiidbellodagas jagiin 1981:s gitta 1992:i 1992:ii.
    • «Bærumas» ➞ [typo]
      • «Bærumis»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Bærumas,»
    • «1981:as» ➞ [typo]
      • «1981:s»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1981:as,»
    • «1986:as» ➞ [typo]
      • «1986:s»
    • «1989:ii» ➞ [typo]
      • «1989:i»
    • «1986:as» ➞ [typo]
      • «1986:s»
    • «1996:ii» ➞ [typo]
      • «1996:i»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1996:ii.»
    • «1981:as» ➞ [typo]
      • «1981:s»
    • «1992:ii» ➞ [typo]
      • «1992:i»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1992:ii.»
Gro Harlem Brundtland (riegádan cuoŋománu 1939 Bærumis Bærumas, Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Bb). Son leai stádaministtar golmma áigodagas, álggos 1981:s 1981:as, dasto 1986:s 1989:i ja fas jagiin 1986:s 1996:i 1996:ii. Son leai Norgga vuosttaš nisson stádaministtar ja dat vuosttaš nisson jođiheaddji Bargiidbellodagas jagiin 1981:s gitta 1992:i 1992:ii.
Gro Harlem Brundtland (riegádan cuoŋománu 1939 Bærumis Bærumis, Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Bb). Son leai stádaministtar golmma áigodagas, álggos 1981:s 1981:s, dasto 1986:s 1989:i ja fas jagiin 1986:s 1996:i 1996:i. Son leai Norgga vuosttaš nisson stádaministtar ja dat vuosttaš nisson jođiheaddji Bargiidbellodagas jagiin 1981:s gitta 1992:i 1992:i.
    • «Bærumas» ➞ [typo]
      • «Bærumis»
    • «1981:as» ➞ [typo]
      • «1981:s»
    • «1996:ii» ➞ [typo]
      • «1996:i»
    • «1992:ii» ➞ [typo]
      • «1992:i»
Eallin ja doaibma Eallin ja doaibma 1 No errors found
Brundtland riegádii Bærumas Gudmund Harlema nieidan. Son logai doavttirin 1963:as Oslo Universitehtas ja Master of Public Health oahpu Harvard-universitehtas USA:s 1965:as . Son barggai Dearvvašvuođadirektoráhtas 1966:as , ja leai veahkke váldodoavttirin Oslo Dearvvašvuođaráđis ( Oslo Helseråd) áigodagas 1968–1974. Jagis 1998:as válljejuvvui son generáladirekteuvran Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnnas. Dan rájes lea Brundland earret eará leamaš stivrras ON:a lávdegottis UN Foundation ja miellahttun The Elders organisašuvnnas (boarrásiid organisašuvnnas), seammás Health Policy Fellow lahttun Harvard Universitehtas. Son lea maid leamaš miellahttun High Level Panel on Threats, Challenges and Change, nammaduvvon ONa generálčállis . Jagis 2007 nammaduvvui son, okta golbmasis, ONa dálkkádatgážaldagaid spesiálasáddejuvvon olmmožin. Brundtland lea maid mielalahttun Riikkaidgaskasaš komišuvnnas mii guoská váimmusfysálaš heaittiheapmái ja ii-leavvamii. Son orru dál Frankriikkas isidiinnis Arne Olav Brundtland. Ođđajagimánus 2006:as evttohuvvui son fas vejolaš kandidáhtan ONa generálačállin. Brundtland riegádii Bærumis Gudmund Harlema nieidan. Son logai doavttirin 1963:s Oslo Universitehtas ja Master of Public Health oahpu Harvard-universitehtas USA:s 1965:s . Son barggai Dearvvašvuođadirektoráhtas 1966:s , ja leai veahkkeváldodoavttirin Oslo Dearvvašvuođaráđis ( Oslo Helseråd) áigodagas 1968–1974. Jagis 1998:s válljejuvvui son generáladirektevran Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnnas. Dan rájes lea Brundtland earret eará leamaš stivrras ON lávdegottis UN Foundation ja miellahttun The Elders organisašuvnnas (boarrásiid organisašuvnnas), seammás Health Policy Fellow lahttun Harvard Universitehtas. Son lea maid leamaš miellahttun High Level Panel on Threats, Challenges and Change, nammaduvvon ON generálačállis . Jagis 2007 nammaduvvui son, okta golbmasis, ON dálkkádatgažaldagaid spesiálasáddejuvvon olmmožin. Brundtland lea maid miellahttun Riikkaidgaskasaš kommišuvnnas mii guoská váimmusfysalaš heaittiheapmái ja ii-leavvamii. Son orru dál Frankriikkas isidiinnis Arne Olav Brundtland. Ođđajagimánus 2006:s evttohuvvui son fas vejolaš kandidáhtan ON generálačállin. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Brundtland riegádii Bærumas Gudmund Harlema nieidan. Son logai doavttirin 1963:as Oslo Universitehtas ja Master of Public Health oahpu Harvard-universitehtas USA:s 1965:as . Son barggai Dearvvašvuođadirektoráhtas 1966:as , ja leai veahkke váldodoavttirin Oslo Dearvvašvuođaráđis ( Oslo Helseråd) áigodagas 1968–1974. Jagis 1998:as válljejuvvui son generáladirekteuvran Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnnas. Dan rájes lea Brundland earret eará leamaš stivrras ON:a lávdegottis UN Foundation ja miellahttun The Elders organisašuvnnas (boarrásiid organisašuvnnas), seammás Health Policy Fellow lahttun Harvard Universitehtas. Son lea maid leamaš miellahttun High Level Panel on Threats, Challenges and Change, nammaduvvon ONa generálčállis . Jagis 2007 nammaduvvui son, okta golbmasis, ONa dálkkádatgážaldagaid spesiálasáddejuvvon olmmožin. Brundtland lea maid mielalahttun Riikkaidgaskasaš komišuvnnas mii guoská váimmusfysálaš heaittiheapmái ja ii-leavvamii. Son orru dál Frankriikkas isidiinnis Arne Olav Brundtland. Ođđajagimánus 2006:as evttohuvvui son fas vejolaš kandidáhtan ONa generálačállin.
Brundtland riegádii Bærumis Gudmund Harlema nieidan. Son logai doavttirin 1963:s Oslo universitehtas ja Master Muf Publius Mealti oahpu Harvard-universitehtas USA:s 1965:s 1965:as. Son barggai Dearvvašvuođadirektoráhtas 1966:s 1966:as, ja leai veahke váldodoavttirin Oslo Dearvvašvuođaráđis (Oslo Helgerud) áigodagas 1968–1974. Jagis 1998:s válljejuvvui son generáladirektevran Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnnas. Dan rájes lea Brundtland earret eará leamaš stivrras ON lávdegottis UN Foundation ja miellahttun The Anders organisašuvnnas (boarrásiid organisašuvnnas), seammás Mealti Policy Ellon lahttun Harvard Universitehtas. Son lea maid leamaš miellahttun High Vel Eanet on Theas, Hállenges anu Change, nammaduvvon ON generálčállis. Jagis 2007 nammaduvvui son, okta golbmasis, ON dálkkádatgažaldagain spesiálasáddejuvvon olmmožin. Brundtland lea maid mielalahttun Riikkaidgaskasaš kommišuvnnas mii guoská váimmusdásálaš heaittiheapmái ja ii-leavvamii. Son orru dál Frankriikkas isidiinnis Arne Olav Brundtland. Ođđajagimánus 2006:s evttohuvvui son fas vejolaš kandidáhtan ON generálačállin.
    • «Bærumas» ➞ [typo]
      • «Bærumis»
    • «1963:as» ➞ [typo]
      • «1963:s»
    • «Oslo Universitehtas» ➞ [typo]
      • «Oslo universitehtas»
    • «of» ➞ [typo]
      • «Muf»
      • «oč»
    • «Public» ➞ [typo]
      • «Publius»
      • «Pulli»
      • «Puglia»
    • «Health» ➞ [typo]
      • «Mealti»
      • «Vealti»
    • «1965:as» ➞ [typo]
      • «1965:s»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1965:as.»
    • «1966:as» ➞ [typo]
      • «1966:s»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1966:as,»
    • «veahkke» ➞ [typo]
      • «veahke»
      • «veahki»
      • «ceahke»
      • «deahke»
      • «veaigge»
    • «( Oslo» ➞ [space-after-paren-beg]
      • «(Oslo»
    • «Helseråd» ➞ [typo]
      • «Helgerud»
      • «Helgerød»
      • «Hellerud»
    • «1998:as» ➞ [typo]
      • «1998:s»
    • «generáladirekteuvran» ➞ [typo]
      • «generáladirektevran»
    • «Brundland» ➞ [typo]
      • «Brundtland»
      • «Brundtlanda»
      • «Brunlan»
      • «Sundland»
      • «Brunilan»
      • «Bruland»
    • «ON:a» ➞ [typo]
      • «ON»
    • «Elders» ➞ [typo]
      • «Anders»
    • «Health» ➞ [typo]
      • «Mealti»
      • «Vealti»
    • «Fellow» ➞ [typo]
      • «Ellon»
    • «Level» ➞ [typo]
      • «Vel»
      • «Regel»
      • «Levet»
      • «Vevvel»
      • «Seđel»
      • «Kável»
      • «Seveš»
      • «Sekel»
      • «Rekel»
      • «Ceveš»
    • «Panel» ➞ [typo]
      • «Eanet»
    • «Threats» ➞ [typo]
      • «Theas»
    • «Challenges» ➞ [typo]
      • «Hállenges»
      • «Jallenges»
      • «Vallenges»
      • «Skallenges»
      • «Sallenges»
      • «Gallenges»
      • «Njallenges»
    • «and» ➞ [typo]
      • «anu»
      • «att»
    • «ONa» ➞ [typo]
      • «ON»
    • «generálčállis .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «generálčállis.»
    • «ONa» ➞ [typo]
      • «ON»
    • «dálkkádatgážaldagaid» ➞ [typo]
      • «dálkkádatgažaldagain»
    • «komišuvnnas» ➞ [typo]
      • «kommišuvnnas»
    • «váimmusfysálaš» ➞ [typo]
      • «váimmusdásálaš»
      • «váimmuslasálaš»
    • «2006:as» ➞ [typo]
      • «2006:s»
    • «ONa» ➞ [typo]
      • «ON»
Brundtland riegádii Bærumis Gudmund Harlema nieidan. Son logai doavttirin 1963:s Oslo universitehtas ja Master Muf Publius Mealti oahpu Harvard-universitehtas USA:s 1965:s 1965:as. Son barggai Dearvvašvuođadirektoráhtas 1966:s 1966:as, ja leai veahke váldodoavttirin Oslo Dearvvašvuođaráđis (Oslo Helgerud) áigodagas 1968–1974. Jagis 1998:s válljejuvvui son generáladirektevran Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnnas. Dan rájes lea Brundtland earret eará leamaš stivrras ON lávdegottis UN Foundation ja miellahttun The Anders organisašuvnnas (boarrásiid organisašuvnnas), seammás Mealti Policy Ellon lahttun Harvard Universitehtas. Son lea maid leamaš miellahttun High Vel Eanet on Theas, Hállenges anu Change, nammaduvvon ON generálčállis. Jagis 2007 nammaduvvui son, okta golbmasis, ON dálkkádatgažaldagain spesiálasáddejuvvon olmmožin. Brundtland lea maid mielalahttun Riikkaidgaskasaš kommišuvnnas mii guoská váimmusdásálaš heaittiheapmái ja ii-leavvamii. Son orru dál Frankriikkas isidiinnis Arne Olav Brundtland. Ođđajagimánus 2006:s evttohuvvui son fas vejolaš kandidáhtan ON generálačállin.
Brundtland riegádii Bærumis Gudmund Harlema nieidan. Son logai doavttirin 1963:s Oslo universitehtas ja Master Muf Publius Mealti oahpu Harvard-universitehtas USA:s 1965:s 1965:s. Son barggai Dearvvašvuođadirektoráhtas 1966:s 1966:s, ja leai veahke váldodoavttirin Oslo Dearvvašvuođaráđis (Oslo Helgerud) áigodagas 1968–1974. Jagis 1998:s válljejuvvui son generáladirektevran Máilmmi dearvvašvuođaorganisašuvnnas. Dan rájes lea Brundtland earret eará leamaš stivrras ON lávdegottis UN Foundation ja miellahttun The Anders organisašuvnnas (boarrásiid organisašuvnnas), seammás Mealti Policy Ellon lahttun Harvard Universitehtas. Son lea maid leamaš miellahttun High Vel Eanet on Theas, Hállenges anu Change, nammaduvvon ON generálčállis. Jagis 2007 nammaduvvui son, okta golbmasis, ON dálkkádatgažaldagain spesiálasáddejuvvon olmmožin. Brundtland lea maid mielalahttun Riikkaidgaskasaš kommišuvnnas mii guoská váimmusdásálaš heaittiheapmái ja ii-leavvamii. Son orru dál Frankriikkas isidiinnis Arne Olav Brundtland. Ođđajagimánus 2006:s evttohuvvui son fas vejolaš kandidáhtan ON generálačállin.
    • «1965:as» ➞ [typo]
      • «1965:s»
    • «1966:as» ➞ [typo]
      • «1966:s»
#8.12.12 Sámi Film - diehtomáddodat sámi ealligovain #8.12.12 Sámi Film - diehtomáddodat sámi ealligovain 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
#8.12.12 Sámi Film - diehtomáddodat sámi ealligovain
#8.12.12 Sámi Kilo - diehtomáddodat sámi ealligovain
    • «Film» ➞ [typo]
      • «Kilo»
Sámi Film –diehtomáddodat lea Sámi Dáidaga Doarjjasearvi rs:vi bajásdoallan diehtovuođđu, mii sisdoallá dieđu sámi ealligovain ja tv-buvttadusain (guhkes ja oanehis ealligovat, animašuvnnat, dokumentárat ja tv-ráiddut). Sámebuvttadussan leat dán diehtomáddodagas lohkan buvttadusaid, main sápmelaččat leat leamaš guovddáš rollas (o.m.d. bagadallin, buvttadeaddjin dahje čállin). Sámi Film–diehtomáddodat lea Sámi Dáidaga Doarjjasearvi rs:vi bajásdoallan diehtovuođđu, mii sisdoallá dieđu sámi ealligovain ja tv-buvttadusain (guhkes ja oanehis ealligovat, animašuvnnat, dokumentárat ja tv-ráiddut). Sámebuvttadussan leat dán diehtomáddodagas lohkan buvttadusaid, main sápmelaččat leat leamaš guovddáš rollas (o.m.d. bagadallin, buvttadeaddjin dahje čállin). 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi Film –diehtomáddodat lea Sámi Dáidaga Doarjjasearvi rs:vi bajásdoallan diehtovuođđu, mii sisdoallá dieđu sámi ealligovain ja tv-buvttadusain (guhkes ja oanehis ealligovat, animašuvnnat, dokumentárat ja tv-ráiddut). Sámebuvttadussan leat dán diehtomáddodagas lohkan buvttadusaid, main sápmelaččat leat leamaš guovddáš rollas (o.m.d. bagadallin, buvttadeaddjin dahje čállin).
Sámi Dili –diehtomáddodat lea Sámi Dáidaga Doarjjasearvi rs:in bajásdoallan diehtovuođđu, mii sisdoallá dieđu sámi ealligovain ja tv-buvttadusain (guhkes ja oanehis ealligovat, animašuvnnat, dokumentárat ja tv-ráiddut). Sámebuvttadussan leat dán diehtomáddodagas lohkan buvttadusaid, main sápmelaččat leat leamaš guovddášrollas (o.m.d. bagadallin, buvttadeaddjin dahje čállin).
    • «Film» ➞ [typo]
      • «Dili»
      • «Gili»
      • «Ilu»
      • «Kilo»
      • «Hila»
    • «rs:vi» ➞ [typo]
      • «rs:in»
    • «guovddáš rollas» ➞ [msyn-compound]
      • «guovddášrollas»
Buvttadusaid leat bidjan logahallamii dábálaš ealligovvadiehtovuođu láhkái earret eará dahkkiid ja filmmaid namaid mielde. Buvttadusain lea maiddái oanehaš čilgehusteaksta . Dasa lassin diehtomáddodat sisdoallá áššesátneohcama, man vuođul lea vejolaš ohcat alcces beroštahtti fáttás dahkkon buvttadusaid. Áššesátneohcan veahkeha earenoamážit sámekultuvrras berošteaddjiid dahje dutkiid. Stuorámus oassi dieđuin dán diehtomáddodagas bajásdollo suoma-, sáme- ja eaŋgalsgillii, ja sávvamis diehtovuođđu veahkeha sámebuvttadusaid beassama sihke riikkaidgaskasaš festiválaide ja prográmmafálaldahkii eará sajiin máilmmis. Buvttadusaid leat bidjan logahallamii dábálaš ealligovvadiehtovuođu láhkái earret eará dahkkiid ja filmmaid namaid mielde. Buvttadusain lea maiddái oanehis čilgehusteaksta . Dasa lassin diehtomáddodat sisdoallá áššesátneohcama, man vuođul lea vejolaš ohcat alcces beroštahtti fáttás dahkkon buvttadusaid. Áššesátneohcan veahkeha earenoamážit sámekultuvrras berošteddjiid dahje dutkiid. Stuorámus oassi dieđuin dán diehtomáddodagas bajásdollo suoma-, sáme- ja eaŋgalsgillii, ja sávvamis diehtovuođđu veahkeha sámebuvttadusaid beassama sihke riikkaidgaskasaš festiválaide ja prográmmafálaldahkii eará sajiin máilmmis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Buvttadusaid leat bidjan logahallamii dábálaš ealligovvadiehtovuođu láhkái earret eará dahkkiid ja filmmaid namaid mielde. Buvttadusain lea maiddái oanehaš čilgehusteaksta . Dasa lassin diehtomáddodat sisdoallá áššesátneohcama, man vuođul lea vejolaš ohcat alcces beroštahtti fáttás dahkkon buvttadusaid. Áššesátneohcan veahkeha earenoamážit sámekultuvrras berošteaddjiid dahje dutkiid. Stuorámus oassi dieđuin dán diehtomáddodagas bajásdollo suoma-, sáme- ja eaŋgalsgillii, ja sávvamis diehtovuođđu veahkeha sámebuvttadusaid beassama sihke riikkaidgaskasaš festiválaide ja prográmmafálaldahkii eará sajiin máilmmis.
Buvttadusaid leat bidjan logahallamii dábálaš ealligovvadiehtovuođu láhkái earret eará dahkkiid ja filmmaid namaid mielde. Buvttadusain lea maiddái oanehaš čilgehusteaksta. Dasa lassin diehtomáddodat sisdoallá áššesátneohcama, man vuođul lea vejolaš ohcat alcces beroštahtti fáttás dahkkon buvttadusaid. Áššesátneohcan veahkeha earenoamážit sámekultuvrras berošteaddjiid dahje dutkiid. Stuorámus oassi dieđuin dán diehtomáddodagas bajásdollo suoma-, sáme- ja eaŋgalsgillii, ja sávvamis diehtovuođđu veahkeha sámebuvttadusaid beassama sihke riikkaidgaskasaš festiválaide ja prográmmafálaldahkii eará sajiin máilmmis.
    • «čilgehusteaksta .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «čilgehusteaksta.»
Doapmaohcamiin (Hoahppoohcamiin) sáhttá ohcat ealligovaid ja olbmuid namaid vuođul. Dárkkit ohcamiid sáhttá dahkat Ohcan-ossodagas. Doapmaohcamiin (Hoahppoohcamiin) sáhttá ohcat ealligovaid ja olbmuid namaid vuođul. Dárkkit ohcamiid sáhttá dahkat Ohcan-ossodagas. 1 No errors found
Máhcahaga bálvalusas sáhttá addit máhcahat-skoviin, mii gávdno máhcahat-siiddus. Máhcahaga bálvalusas sáhttá addit máhcahat-skoviin, mii gávdno máhcahat-siiddus. 1 No errors found
Dáhkkida mávssu Oslo sámi vissui Sámi dáidda boktá beroštumi Oslos Dáhkida mávssu Oslo sámi vissui Sámi dáidda boktá beroštumi Oslos 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dáhkkida mávssu Oslo sámi vissui Sámi dáidda boktá beroštumi Oslos
Čáhkida mávssu Oslo sámi vissui Sámi dáidda boktá beroštumi Oslos
    • «Dáhkkida» ➞ [typo]
      • «Čáhkida»
      • «Sáhkkida»
Dán lásedáidaga lea Norgga Sámediggi oastán. Dán lásedáidaga lea Norgga Sámediggi oastán. 1 No errors found
Sámi dáiddár Tomas Colbengtson Ruotas eret, čájeha dán mánu dáidagis Norgga oaivegávppogis . Galleriijabargit vásihit Colbengtsona dáidaga boktit olu dovdduid gehččiin. Sámi dáiddár Tomas Colbengtson Ruoŧas eret, čájeha dán mánu dáidagis Norgga oaivegávpogis . Galleriijabargit vásihit Colbengtsona dáidaga boktit olu dovdduid gehččiin. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi dáiddár Tomas Colbengtson Ruotas eret, čájeha dán mánu dáidagis Norgga oaivegávppogis . Galleriijabargit vásihit Colbengtsona dáidaga boktit olu dovdduid gehččiin.
Sámi dáiddár Tomas Colbangoson Ruoŧas eret, čájeha dán mánu dáidagis Norgga oaivegávppogis oaivegávpogis. Galleriijabargit vásihit 😱 dáidaga boktit olu dovdduid gehččiin.
    • «Colbengtson» ➞ [typo]
      • «Colbangoson»
    • «Ruotas» ➞ [typo]
      • «Ruoŧas»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oaivegávpogis.»
    • «Colbengtsona» ➞ [typo]
Sámi dáiddár Tomas Colbangoson Ruoŧas eret, čájeha dán mánu dáidagis Norgga oaivegávppogis oaivegávpogis. Galleriijabargit vásihit dáidaga boktit olu dovdduid gehččiin.
Sámi dáiddár Tomas 😱 Ruoŧas eret, čájeha dán mánu dáidagis Norgga oaivegávpogis oaivegávpogis. Galleriijabargit vásihit dáidaga boktit olu dovdduid gehččiin.
    • «Colbangoson» ➞ [typo]
      • «oaivegávppogis» ➞ [typo]
        • «oaivegávpogis»
      • «vásihit  dáidaga» ➞ [double-space-before]
        • «vásihit dáidaga»
Sámi dáiddár Tomas Ruoŧas eret, čájeha dán mánu dáidagis Norgga oaivegávpogis oaivegávpogis. Galleriijabargit vásihit dáidaga boktit olu dovdduid gehččiin.
Sámi dáiddár Tomas Ruoŧas eret, čájeha dán mánu dáidagis Norgga oaivegávpogis oaivegávpogis. Galleriijabargit vásihit dáidaga boktit olu dovdduid gehččiin.
    • «Tomas  Ruoŧas» ➞ [double-space-before]
      • «Tomas Ruoŧas»
Galleriija bargiguovttos Line Harr Skagestad ja Benedicte Stensrud vuohttiba gehččiin stuora beroštumi sámi kultuvrii ja historjái, ja sii háliidit diehtit eanet sámivuođa birra. Galleriija bargi guovttos Line Harr Skagestad ja Benedicte Stensrud vuohttiba gehččiin stuora beroštumi sámi kultuvrii ja historjái, ja sii háliidit diehtit eanet sámevuođa birra. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Galleriija bargiguovttos Line Harr Skagestad ja Benedicte Stensrud vuohttiba gehččiin stuora beroštumi sámi kultuvrii ja historjái, ja sii háliidit diehtit eanet sámivuođa birra.
Galleriija bargi guktos Line Eará Skagestad ja Benedicte Stensrud vuohttiba gehččiin stuora beroštumi sámi kultuvrii ja historjái, ja sii háliidit diehtit eanet sámevuođa birra.
    • «bargiguovttos» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «bargi guktos»
      • «bargi guovttos»
    • «Harr» ➞ [typo]
      • «Eará»
      • «Garra»
    • «sámivuođa» ➞ [typo]
      • «sámevuođa»
Sámivuohta bođii maŋŋit Thomas Colbengtson lea bajasšaddan Deartná guovlluin, Ruotabeal Sámis, muhto orru dál Stockholmas. Badjel 30 jagi lea son eallán dáidagiin. Son muitala ahte hui árrat dáiddaoahpus jearai soames oahapheaddji makkár govvaruohttasat ja kulturruohttasat leat sus. Ja son ii nagodan vástidit. Easkka dál lea sámi hearvvaid , herveme, symbolaid ja mánnánvuođa guovllu luonddu váldán oassin dáidagii. Sámevuohta bođii maŋŋit Thomas Colbengtson lea bajásšaddan Deartná guovlluin, Ruoŧabeale Sámis, muhto orru dál Stockholmas. Badjel 30 jagi lea son eallán dáidagiin. Son muitala ahte hui árrat dáiddaoahpus jearai soames oahpaheaddji makkár govvaruohttasat ja kulturruohttasat leat sus. Ja son ii nagodan vástidit. Easkka dál lea sámi hearvvaid 0 herveme, symbolaid ja mánnávuođa guovllu luonddu váldán oassin dáidagii. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámivuohta bođii maŋŋit Thomas Colbengtson lea bajasšaddan Deartná guovlluin, Ruotabeal Sámis, muhto orru dál Stockholmas. Badjel 30 jagi lea son eallán dáidagiin. Son muitala ahte hui árrat dáiddaoahpus jearai soames oahapheaddji makkár govvaruohttasat ja kulturruohttasat leat sus. Ja son ii nagodan vástidit. Easkka dál lea sámi hearvvaid , herveme, symbolaid ja mánnánvuođa guovllu luonddu váldán oassin dáidagii.
Sámevuohta bođii maŋŋit Thomas Colbangoson lea bajásšaddan Deartná guovlluin, Ruutabehal Sámis, muhto orru dál 😱. Badjel 30 jagi lea son eallájin dáidagiin. Son muitala ahte hui árrat dáiddaoahpus jearai soames oahpaheaddji makkár govvaruohttasat ja kulturruohttasat leat sus. Ja son ii nagodan vástidit. Easkka dál lea sámi hearvvaid, herveme, symbolaid ja mánnanvuona guovllu luonddu váldán oassin dáidagii.
    • «Sámivuohta» ➞ [typo]
      • «Sámevuohta»
    • «Colbengtson» ➞ [typo]
      • «Colbangoson»
    • «bajasšaddan» ➞ [typo]
      • «bajásšaddan»
    • «Ruotabeal» ➞ [typo]
      • «Ruutabehal»
    • «Stockholmas» ➞ [typo]
      • «eallán» ➞ [typo]
        • «eallájin»
      • «oahapheaddji» ➞ [typo]
        • «oahpaheaddji»
      • «hearvvaid ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «hearvvaid,»
      • «mánnánvuođa» ➞ [typo]
        • «mánnanvuona»
Sámevuohta bođii maŋŋit Thomas Colbangoson lea bajásšaddan Deartná guovlluin, Ruutabehal Sámis, muhto orru dál . Badjel 30 jagi lea son eallájin dáidagiin. Son muitala ahte hui árrat dáiddaoahpus jearai soames oahpaheaddji makkár govvaruohttasat ja kulturruohttasat leat sus. Ja son ii nagodan vástidit. Easkka dál lea sámi hearvvaid, herveme, symbolaid ja mánnanvuona guovllu luonddu váldán oassin dáidagii.
Sámevuohta bođii maŋŋit Thomas 😱 lea bajásšaddan Deartná guovlluin, 😱 Sámis, muhto orru dál. Badjel 30 jagi lea son eallájin dáidagiin. Son muitala ahte hui árrat dáiddaoahpus jearai soames oahpaheaddji makkár govvaruohttasat ja kulturruohttasat leat sus. Ja son ii nagodan vástidit. Easkka dál lea sámi hearvvaid, herveme, symbolaid ja mánnanvuona guovllu luonddu váldán oassin dáidagii.
    • «Colbangoson» ➞ [typo]
      • «Ruutabehal» ➞ [typo]
        • «dál .» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «dál.»
Sámevuohta bođii maŋŋit Thomas lea bajásšaddan Deartná guovlluin, Sámis, muhto orru dál. Badjel 30 jagi lea son eallájin dáidagiin. Son muitala ahte hui árrat dáiddaoahpus jearai soames oahpaheaddji makkár govvaruohttasat ja kulturruohttasat leat sus. Ja son ii nagodan vástidit. Easkka dál lea sámi hearvvaid, herveme, symbolaid ja mánnanvuona guovllu luonddu váldán oassin dáidagii.
Sámevuohta bođii maŋŋit Thomas lea bajásšaddan Deartná guovlluin, Sámis, muhto orru dál. Badjel 30 jagi lea son eallájin dáidagiin. Son muitala ahte hui árrat dáiddaoahpus jearai soames oahpaheaddji makkár govvaruohttasat ja kulturruohttasat leat sus. Ja son ii nagodan vástidit. Easkka dál lea sámi hearvvaid, herveme, symbolaid ja mánnanvuona guovllu luonddu váldán oassin dáidagii.
    • «Thomas  lea» ➞ [double-space-before]
      • «Thomas lea»
    • «,  Sámis» ➞ [double-space-before]
      • «, Sámis»
Erenoamáš ávdnasat Dáidda lea erenoamáš máŋgga ládje. Vuosttačettiin geavaha son pleksiláse, aluminiuma , silkkiid ja dábálaš láse govain. Dáid son bordá badjálaga, nu ahte dáidagis leat dego mánga gearddi. Dás lea symbolihkka ja čanastupmi sámi erenoamáš historjái ja máŋggabealát , čiekŋalis kultuvrii, oaivvildit galleriijas. Erenoamáš ávdnasat Dáidda lea erenoamáš máŋgga ládje. Vuosttažettiin geavaha son pleksiláse, alumiinna , silkkiid ja dábálaš láse govain. Dáid son bordá badjálaga, nu ahte dáidagis leat dego máŋga gearddi. Dás lea symbolihkka ja čanastupmi sámi erenoamáš historjái ja máŋggabealat , čiekŋalis kultuvrii, oaivvildit galleriijas. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Erenoamáš ávdnasat Dáidda lea erenoamáš máŋgga ládje. Vuosttačettiin geavaha son pleksiláse, aluminiuma , silkkiid ja dábálaš láse govain. Dáid son bordá badjálaga, nu ahte dáidagis leat dego mánga gearddi. Dás lea symbolihkka ja čanastupmi sámi erenoamáš historjái ja máŋggabealát , čiekŋalis kultuvrii, oaivvildit galleriijas.
Erenoamáš ávdnasat Dáidda lea erenoamáš máŋgga ládje. Vuosttažettiin geavaha son pleksiláse, aluminiuma aluminiuma, silkkiid ja dábálaš láse govain. Dáid son bordá badjálaga, nu ahte dáidagis leat dego máŋga gearddi. Dás lea symbolihkka ja čanastupmi sámi erenoamáš historjái ja máŋggabealaga máŋggabealát, čiekŋalis kultuvrii, oaivvildit galleriijas.
    • «Vuosttačettiin» ➞ [typo]
      • «Vuosttažettiin»
      • «Duosttadettiin»
      • «Guosttadettiin»
      • «Suosttadettiin»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «aluminiuma,»
    • «mánga» ➞ [typo]
      • «máŋga»
    • «máŋggabealát» ➞ [typo]
      • «máŋggabealaga»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «máŋggabealát,»
Erenoamáš ávdnasat Dáidda lea erenoamáš máŋgga ládje. Vuosttažettiin geavaha son pleksiláse, aluminiuma aluminiuma, silkkiid ja dábálaš láse govain. Dáid son bordá badjálaga, nu ahte dáidagis leat dego máŋga gearddi. Dás lea symbolihkka ja čanastupmi sámi erenoamáš historjái ja máŋggabealaga máŋggabealát, čiekŋalis kultuvrii, oaivvildit galleriijas.
Erenoamáš ávdnasat Dáidda lea erenoamáš máŋgga ládje. Vuosttažettiin geavaha son pleksiláse, áluminima áluminima, silkkiid ja dábálaš láse govain. Dáid son bordá badjálaga, nu ahte dáidagis leat dego máŋga gearddi. Dás lea symbolihkka ja čanastupmi sámi erenoamáš historjái ja máŋggabealaga máŋggabealat, čiekŋalis kultuvrii, oaivvildit galleriijas.
    • «aluminiuma» ➞ [typo]
      • «áluminima»
      • «alluminima»
      • «albuminjuma»
      • «albuminhuma»
      • «albuminguma»
    • «aluminiuma» ➞ [typo]
      • «áluminima»
      • «alluminima»
      • «albuminjuma»
      • «albuminhuma»
      • «albuminguma»
    • «máŋggabealát» ➞ [typo]
      • «máŋggabealat»
      • «máŋggabealaga»
Line Harr Skagestad (gurutbealde) ja Benedicte Stensrud vuohttiba gehččiin stuora beroštumi sámi kultuvrii ja dáidagii Line Harr Skagestad (gurutbealde) ja Benedicte Stensrud vuohttiba gehččiin stuora beroštumi sámi kultuvrii ja dáidagii 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Line Harr Skagestad (gurutbealde) ja Benedicte Stensrud vuohttiba gehččiin stuora beroštumi sámi kultuvrii ja dáidagii
Line Eará Skagestad (gurut bealde) ja Benedicte Stensrud vuohttiba gehččiin stuora beroštumi sámi kultuvrii ja dáidagii
    • «Harr» ➞ [typo]
      • «Eará»
      • «Garra»
    • «gurutbealde» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «gurut bealde»
Dán siiddus sáhtát lohkat eambbo oðða sámi oahpaheaddjioahpu barggu birra. Mii ávžžuhit buohkaid guorahallat mii dáhpáhuvvá ja sáddet oainnuset midjiide ja Máhttodepartementii ovdal gulaskuddanáigemeari 08.02.2010. Dán siiddus sáhtát lohkat eambbo ođđa sámi oahpaheaddjeoahpu barggu birra. Mii ávžžuhit buohkaid guorahallat mii dáhpáhuvvá ja sáddet oainnuset midjiide ja Máhttodepartementii ovdal gulaskuddanáigemeari 08.02.2010. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dán siiddus sáhtát lohkat eambbo oðða sámi oahpaheaddjioahpu barggu birra. Mii ávžžuhit buohkaid guorahallat mii dáhpáhuvvá ja sáddet oainnuset midjiide ja Máhttodepartementii ovdal gulaskuddanáigemeari 08.02.2010.
Dán siiddus sáhtát lohkat eambbo oðða sámi oahpaheaddjeoahpu barggu birra. Mii ávžžuhit buohkaid guorahallat mii dáhpáhuvvá ja sáddet oainnuset midjiide ja Máhttodepartementii ovdal gulaskuddanáigemeari 08.02.2010.
    • «oahpaheaddjioahpu» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjeoahpu»
2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddji-oahppooðastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuoððoskuvlla oppalaš oahpaheaddjioahpu sadjái šaddet guokte suorggi ; 1-7.-luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát oðastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjiohppui . Máhttodepartemeanta lea nammadan guokte lávdegotti, mat galget evttohit rámmaplánaid oðða oahpaheaddjioahpu várás, nubbi našunála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat našunála oahpaheaddjioahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieðuid barggu birra ráhkadit oðða sámi oahpaheaddjiohppui rámmaplána, njuolgadusaid ja indikahtoriid . Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009 2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddjeoahppoođastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuođđoskuvlla oppalaš oahpaheaddjeoahpu sadjái šaddet guokte Dálá vuođđoskuvlla oppalaš oahpaheaddjeoahpu sadjái šaddet guokte suorggi ; 1-7.-luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát ođastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjeohppui . Máhttodepartemeanta lea nammadan guokte lávdegotti, mat galget evttohit rámmaplánaid ođđa oahpaheaddjeoahpu várás, nubbi nationála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat nationála oahpaheaddjeoahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieđuid barggu birra ráhkadit ođđa sámi oahpaheaddjeohppui rámmaplána, njuolggadusaid ja indikáhtoriid . Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009 5
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddji-oahppooðastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuoððoskuvlla oppalaš oahpaheaddjioahpu sadjái šaddet guokte suorggi ; 1-7.-suorggi ; 1-7.-suorggi ; 1-7.-luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát oðastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjiohppui . Máhttodepartemeanta. Máhttodepartemeanta lea nammadan guokte lávdegotti, mat galget evttohit rámmaplánaid oðða oahpaheaddjioahpu várás, nubbi našunála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat našunála oahpaheaddjioahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieðuid barggu birra ráhkadit oðða sámi oahpaheaddjiohppui rámmaplána, njuolgadusaid ja indikahtoriid . Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009
2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddji-oahppooðastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuoððoskuvlla oppalaš oahpaheaddjeoahpu sadjái šaddet guokte suorggi; 1-7.-suorggi ; 1-7.-suorggi ; 1-7. -luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát oðastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjeohppui oahpaheaddjiohppui. Máhttodepartemeanta. Máhttodepartemeanta lea nammadan guokte lávdegotti, mat galget evttohit rámmaplánaid oðða oahpaheaddjeoahpu várás, nubbi nationála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat nationála oahpaheaddjeoahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieðuid barggu birra ráhkadit oðða sámi oahpaheaddjeohppui rámmaplána, njuolggadusaid ja indikahtoriid indikáhtoriid. Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009
    • «oahpaheaddjioahpu» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjeoahpu»
    • «suorggi ;  1-7.-» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «suorggi;  1-7.-»
    • «suorggi ;  1-7.-» ➞ [double-space-before]
      • «suorggi ; 1-7.-»
    • «suorggi ;  1-7.-» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «suorggi ;  1-7. -»
    • «oahpaheaddjiohppui» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjeohppui»
    • «.  Máhttodepartemeanta» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oahpaheaddjiohppui.  Máhttodepartemeanta»
    • «.  Máhttodepartemeanta» ➞ [double-space-before]
      • «. Máhttodepartemeanta»
    • «oahpaheaddjioahpu» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjeoahpu»
    • «našunála» ➞ [typo]
      • «nationála»
    • «.  Sáhtát» ➞ [double-space-before]
      • «. Sáhtát»
    • «našunála» ➞ [typo]
      • «nationála»
    • «oahpaheaddjioahpu» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjeoahpu»
    • «oahpaheaddjiohppui» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjeohppui»
    • «njuolgadusaid» ➞ [typo]
      • «njuolggadusaid»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «indikáhtoriid.»
2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddji-oahppooðastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuoððoskuvlla oppalaš oahpaheaddjeoahpu sadjái šaddet guokte suorggi; 1-7.-; 1-7.-luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát oðastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjeohppui oahpaheaddjiohppui. Máhttodepartemeantaleaoahpaheaddjiohppui. Máhttodepartemeantaleaoahpaheaddjiohppui. Máhttodepartemeantalea nammadan guokte lávdegotti, mat galget evttohit rámmaplánaid oðða oahpaheaddjeoahpu várás, nubbi nationála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat nationála oahpaheaddjeoahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieðuid barggu birra ráhkadit oðða sámi oahpaheaddjeohppui rámmaplána, njuolggadusaid ja indikahtoriid indikáhtoriid. Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009
2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddji-oahppooðastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuoððoskuvlla oppalaš oahpaheaddjeoahpu sadjái šaddet guokte suorggi; 1-7.-; 1-7. -luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát oðastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjeohppui oahpaheaddjeohppui. Máhttodepartemeantaleaoahpaheaddjiohppui. Máhttodepartemeantalea😱 nammadan guokte lávdegotti, mat galget evttohit rámmaplánaid oðða oahpaheaddjeoahpu várás, nubbi nationála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat nationála oahpaheaddjeoahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieðuid barggu birra ráhkadit oðða sámi oahpaheaddjeohppui rámmaplána, njuolggadusaid ja indikáhtoriid indikáhtoriid. Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009
    • «;  1-7.-» ➞ [double-space-before]
      • «; 1-7.-»
    • «;  1-7.-» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «;  1-7. -»
    • «oahpaheaddjiohppui.  Máhttodepartemeantalea» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjeohppui.  Máhttodepartemeantalea»
    • «oahpaheaddjiohppui.  Máhttodepartemeantalea» ➞ [double-space-before]
      • «oahpaheaddjiohppui. Máhttodepartemeantalea»
    • «oahpaheaddjiohppui.  Máhttodepartemeantalea» ➞ [typo]
      • «indikahtoriid» ➞ [typo]
        • «indikáhtoriid»
2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddji-oahppooðastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuoððoskuvlla oppalaš oahpaheaddjeoahpu sadjái šaddet guokte suorggi; 1-7.--luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát oðastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjeohppui oahpaheaddjeohppui. Máhttodepartemeantaleaohit. Máhttodepartemeantaleaohit rámmaplánaid oðða oahpaheaddjeoahpu várás, nubbi nationála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat nationála oahpaheaddjeoahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieðuid barggu birra ráhkadit oðða sámi oahpaheaddjeohppui rámmaplána, njuolggadusaid ja indikáhtoriid indikáhtoriid. Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009
2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddji-oahppooðastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuoððoskuvlla oppalaš oahpaheaddjeoahpu sadjái šaddet guokte suorggi; 1-7,--luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát oðastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjeohppui oahpaheaddjeohppui. Máhttodepartemeantaleaohit😱 rámmaplánaid oðða oahpaheaddjeoahpu várás, nubbi nationála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat nationála oahpaheaddjeoahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieðuid barggu birra ráhkadit oðða sámi oahpaheaddjeohppui rámmaplána, njuolggadusaid ja indikáhtoriid indikáhtoriid. Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009
    • «1-7.-» ➞ [typo]
      • «1-7,-»
    • «.  Máhttodepartemeantaleaohit» ➞ [double-space-before]
      • «. Máhttodepartemeantaleaohit»
    • «.  Máhttodepartemeantaleaohit» ➞ [typo]
2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddji-oahppooðastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuoððoskuvlla oppalaš oahpaheaddjeoahpu sadjái šaddet guokte suorggi; 1-7,--luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát oðastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjeohppui oahpaheaddjeohppui. Máhttodepartemeantaleaohitjeoahpu várás, nubbi nationála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat nationála oahpaheaddjeoahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieðuid barggu birra ráhkadit oðða sámi oahpaheaddjeohppui rámmaplána, njuolggadusaid ja indikáhtoriid indikáhtoriid. Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009
2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddji-oahppooðastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuoððoskuvlla oppalaš oahpaheaddjeoahpu sadjái šaddet guokte suorggi; 1-7,--luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát oðastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjeohppui oahpaheaddjeohppui. 😱 várás, nubbi nationála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat nationála oahpaheaddjeoahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieðuid barggu birra ráhkadit oðða sámi oahpaheaddjeohppui rámmaplána, njuolggadusaid ja indikáhtoriid indikáhtoriid. Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009
    • «Máhttodepartemeantaleaohitjeoahpu» ➞ [typo]
2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddji-oahppooðastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuoððoskuvlla oppalaš oahpaheaddjeoahpu sadjái šaddet guokte suorggi; 1-7,--luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát oðastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjeohppui oahpaheaddjeohppui. várás, nubbi nationála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat nationála oahpaheaddjeoahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieðuid barggu birra ráhkadit oðða sámi oahpaheaddjeohppui rámmaplána, njuolggadusaid ja indikáhtoriid indikáhtoriid. Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009
2010 čavčča rájes šaddá stuora oahpaheaddji-oahppooðastus Norggas. Guokte ođđa suorggi bohtet oahpahussii. Dála vuoððoskuvlla oppalaš oahpaheaddjeoahpu sadjái šaddet guokte suorggi; 1-7,--luohkáid ja 5.-10. luohkáid oahpaheapmái. Seammás šaddet studeanttat lohkat unnit fágaid go ovdal, muhto oahpaheddjiid gealbu galgá loktojuvvot fágain maid sii oahpahit. Dát oðastus šaddá maiddái guoskat sámi oahpaheaddjeohppui oahpaheaddjeohppui. várás, nubbi nationála oahpu ja nubbi fas sámi oahpu várás. Rámmaplánat šaddet ee. cealkit mat fágaid galget leat geatnegahtton ja mo fágat galget juhkkojuvvot 4 jagi oahpahusas. Sáhtát lohkat nationála oahpaheaddjeoahpu birra DÁS. Dán siiddus gávnnat dieðuid barggu birra ráhkadit oðða sámi oahpaheaddjeohppui rámmaplána, njuolggadusaid ja indikáhtoriid indikáhtoriid. Rámmaplánaevttohus lea sáddejuvvon Máhttodepartementii 02.11.2009. Máhttodepartemeanta lea rievdadan evttohusa ja sádden dan gulaskuddamii 14.12.2009
    • «.  várás» ➞ [double-space-before]
      • «. várás»
Dálá sámi museavisttit eai dohkke Dálá sámi museavisttit eai dohkke 1 No errors found
Sámi museasearvi cuiggoda go sámi museain eai leat dohkálaš visttit váldit vuostá buot sámi kulturárbbi. Sámi museasearvi cuiggoda go sámi museain eai leat dohkálaš visttit váldit vuostá buot sámi kulturárbbi. 1 No errors found
Sámi museasearvvis moitet garrasit, go Nuortasámi musea vistti ii vel sáhte váldit atnui. Sihke Statsbygg, Sámediggi ja Mátta-Várjjat gielda leat dohkkehan Nuortasámi musea, muhto musea jođiheaddji dadjá visttis leat vel teknihkkalaš váilevašvuođat, ja nu ii loga sáhttit cegget čájáhusaid. Sámi museasearvvis moitet garrasit, go Nuortasámi musea vistti ii vel sáhte váldit atnui. Sihke Statsbygg, Sámediggi ja Mátta-Várjjat gielda leat dohkkehan Nuortasámi musea, muhto musea jođiheaddji dadjá visttis leat vel teknihkalaš váilevašvuođat, ja nu ii loga sáhttit cegget čájáhusaid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi museasearvvis moitet garrasit, go Nuortasámi musea vistti ii vel sáhte váldit atnui. Sihke Statsbygg, Sámediggi ja Mátta-Várjjat gielda leat dohkkehan Nuortasámi musea, muhto musea jođiheaddji dadjá visttis leat vel teknihkkalaš váilevašvuođat, ja nu ii loga sáhttit cegget čájáhusaid.
Sámi museasearvvis moitet garrasit, go Nuortasámi musea vistti ii vel sáhte váldit atnui. Sihke Statsbygg, Sámediggi ja Mátta-Várjjat gielda leat dohkkehan Nuortasámi musea, muhto musea jođiheaddji dadjá visttis leat vel teknihkalaš váilevašvuođat, ja nu ii loga sáhttit cegget čájáhusaid.
    • «teknihkkalaš» ➞ [typo]
      • «teknihkalaš»
Loga maid: Nuortasámi musea ii gárvvis Loga maid: Nuortasámi musea ii gárvvis 1 No errors found
Loga maid: Nuortasámi musea viimmat gárvvis Loga maid: Nuortasámi musea viimmat gárvvis 1 No errors found
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga našunalmuseain , dáid sámi dávviriin . Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrajođiheaddji , Lars Magne Andreassen. Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga nationálamuseain , dáin sámi dávviriin . Ii leat dušše Nuortasámi musea gos leat váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrrajođiheaddji , Lars Magne Andreassen. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga našunalmuseain , dáid sámi dávviriin . Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrajođiheaddji , Lars Magne Andreassen.
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga našunalmuseain našunalmuseain, dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrrajođiheaddji stivrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «našunalmuseain,»
    • «dávviriin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dávviriin.»
    • «stivrajođiheaddji» ➞ [typo]
      • «stivrrajođiheaddji»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «stivrajođiheaddji,»
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga našunalmuseain našunalmuseain, dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrrajođiheaddji stivrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen.
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga 😱 😱, dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrrajođiheaddji stivrrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen.
    • «našunalmuseain» ➞ [typo]
      • «našunalmuseain» ➞ [typo]
        • «stivrajođiheaddji» ➞ [typo]
          • «stivrrajođiheaddji»
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga , dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrrajođiheaddji stivrrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen.
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga , dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrrajođiheaddji stivrrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen.
    • «Norgga  ,» ➞ [double-space-before]
      • «Norgga ,»
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga , dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrrajođiheaddji stivrrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen.
Eai oro berošteamen - Sámediggi lea dahkan soahpamuša Norgga, dáid sámi dávviriin. Ii leat dušše Nuortasámi musea gos lea váilevašvuođat áibmomolsumis ja eará rusttegiin, muhto ná lea iešalddis buot sámi museain Norggas, dáinna lágiin eat sáhte váldit vuostá sámi kulturárvvuid, dadjá Sámi museasearvvi stivrrajođiheaddji stivrrajođiheaddji, Lars Magne Andreassen.
    • «Norgga ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Norgga,»
Andreassen dadjá dál leat kulturdepartemeanta duohken buoridit dili buot sámi museaid ektui, maiddái Nuorta-sámi musea ektui. Dát ahte váldá ná guhkes áiggi dohkkehit sámi museaid, čájeha dušše ahte mo sámi museaid meannudit , vaikko Sámediggi juo logi jagi áigi válddi badjelasas sámi museaid , dadjá Andreassen. Andreassen dadjá dál leat kulturdepartemeanta duohken buoridit dili buot sámi museaid ektui, maiddái Nuorta-sámi musea ektui. Dát ahte váldá ná guhkes áiggi dohkkehit sámi museaid, čájeha dušše 0 mo sámi museaiguin meannudit , vaikko Sámediggi juo logi jagi áigi válddii badjelasas sámi museaid , dadjá Andreassen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Andreassen dadjá dál leat kulturdepartemeanta duohken buoridit dili buot sámi museaid ektui, maiddái Nuorta-sámi musea ektui. Dát ahte váldá ná guhkes áiggi dohkkehit sámi museaid, čájeha dušše ahte mo sámi museaid meannudit , vaikko Sámediggi juo logi jagi áigi válddi badjelasas sámi museaid , dadjá Andreassen.
Andreassen dadjá dál leat kulturdepartemeanta duohken buoridit dili buot sámi museaid ektui, maiddái Nuorta-sámi musea ektui. Dát ahte váldá ná guhkes áiggi dohkkehit sámi museaid, čájeha dušše ahte mo sámi museaid meannudit, vaikko Sámediggi juo logi jagi áigi válddi badjelasas sámi museaid, dadjá Andreassen.
    • «meannudit ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «meannudit,»
    • « museaid ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • « museaid,»
Ánde Somby (riegádan 12. beaivvi miessemánu 1958:s Buolbmágis Deatnu-gielddas) lea sámi girječálli, juoigi, musihkkár ja juridihkkas vuosttašamanuensii . Son orru Romssas ja bargá Romssa Universitehtas. 2003 rájes lea son leamašan miellahttu Vajas-joavkkus, ja lea joavkku juoigi ja vokalistta . Son lea maiddái dat nubbi sápmelaš historjjás gii lea váldán doavttirgráda juridihkkas , 259 jagi maŋŋel dan ruoŧa lullisápmelačča Johan Jonæ.[1] Sus leat guokte máná; Lawra Westerfjell Somby (riegádan 15. beaivvi guovvamánus 1980:s) gii lea mielde Adjágas-joavkkus ja Anna Cicilie Kristine Somby (riegádan 16. beaivvi golggotmánus 1988:s). Muđui son máhttá davvisámegiela, lullisámegiela, dárogiela, eaŋgalasgiela ja duiskkagiela. Ánde Somby (riegádan 12. beaivvi miessemánu 1958:s Buolbmágis Deatnu-gielddas) lea sámi girječálli, juoigi, musihkkár ja juridihkas vuosttašamanueansa . Son orru Romssas ja bargá Romssa Universitehtas. 2003 rájes lea son leamašan miellahttu Vajas-joavkkus, ja lea joavkku juoigi ja vokalista . Son lea maiddái dat nubbi sápmelaš historjjás gii lea váldán doavttirgráda juridihkas , 259 jagi maŋŋel dan ruoŧa lullisápmelačča Johan Jonæ.[1] Sus leat guokte máná; Lawra Westerfjell Somby (riegádan 15. beaivvi guovvamánus 1980:s) gii lea mielde Adjágas-joavkkus ja Anna Cicilie Kristine Somby (riegádan 16. beaivvi golggotmánus 1988:s). Muđui son máhttá davvisámegiela, lullisámegiela, dárogiela, eaŋgalasgiela ja duiskkagiela. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ánde Somby (riegádan 12. beaivvi miessemánu 1958:s Buolbmágis Deatnu-gielddas) lea sámi girječálli, juoigi, musihkkár ja juridihkkas vuosttašamanuensii . Son orru Romssas ja bargá Romssa Universitehtas. 2003 rájes lea son leamašan miellahttu Vajas-joavkkus, ja lea joavkku juoigi ja vokalistta . Son lea maiddái dat nubbi sápmelaš historjjás gii lea váldán doavttirgráda juridihkkas , 259 jagi maŋŋel dan ruoŧa lullisápmelačča Johan Jonæ.[1] Sus leat guokte máná; Lawra Westerfjell Somby (riegádan 15. beaivvi guovvamánus 1980:s) gii lea mielde Adjágas-joavkkus ja Anna Cicilie Kristine Somby (riegádan 16. beaivvi golggotmánus 1988:s). Muđui son máhttá davvisámegiela, lullisámegiela, dárogiela, eaŋgalasgiela ja duiskkagiela.
Ánde Somby (riegádan 12. beaivvi miessemánu 1958:s Buolbmágis Deatnu-gielddas) lea sámi girječálli, juoigi, musihkkár ja juridihka vuosttašamanuensii. Son orru Romssas ja bargá Romssa universitehtas. 2003 rájes lea son leamašan miellahttu Vajas-joavkkus, ja lea joavkku juoigi ja vokalistta. Son lea maiddái dat nubbi sápmelaš historjjás gii lea váldán doavtterráđa juridihkkas juridihkkan, 259 jagi maŋŋel dan ruoŧa lullisápmelačča Johan Jonæ. [1] Sus leat guokte máná; Lawra Westerfjell Somby (riegádan 15. beaivvi guovvamánus 1980:s) gii lea mielde Adjágas-joavkkus ja Anna Cicilie Kristine Somby (riegádan 16. beaivvi golggotmánus 1988:s). Muđui son máhttá davvisámegiela, lullisámegiela, dárogiela, eaŋgalasgiela ja duiskkagiela.
    • «juridihkkas» ➞ [typo]
      • «juridihka»
    • «vuosttašamanuensii .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuosttašamanuensii.»
    • «Romssa Universitehtas» ➞ [typo]
      • «Romssa universitehtas»
    • «vokalistta .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vokalistta.»
    • «doavttirgráda» ➞ [typo]
      • «doavtterráđa»
      • «doavttergráda»
      • «doavttergráđa»
      • «doavtterráđđa»
      • «doavttergráhta»
      • «doavttergráđđa»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «juridihkkan,»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
Ánde Somby (riegádan 12. beaivvi miessemánu 1958:s Buolbmágis Deatnu-gielddas) lea sámi girječálli, juoigi, musihkkár ja juridihka vuosttašamanuensii. Son orru Romssas ja bargá Romssa universitehtas. 2003 rájes lea son leamašan miellahttu Vajas-joavkkus, ja lea joavkku juoigi ja vokalistta. Son lea maiddái dat nubbi sápmelaš historjjás gii lea váldán doavtterráđa juridihkkas juridihkkan, 259 jagi maŋŋel dan ruoŧa lullisápmelačča Johan Jonæ. [1] Sus leat guokte máná; Lawra Westerfjell Somby (riegádan 15. beaivvi guovvamánus 1980:s) gii lea mielde Adjágas-joavkkus ja Anna Cicilie Kristine Somby (riegádan 16. beaivvi golggotmánus 1988:s). Muđui son máhttá davvisámegiela, lullisámegiela, dárogiela, eaŋgalasgiela ja duiskkagiela.
Ánde Somby (riegádan 12. beaivvi miessemánu 1958:s Buolbmágis Deatnu-gielddas) lea sámi girječálli, juoigi, musihkkár ja juridihka vuosttašamanuensii. Son orru Romssas ja bargá Romssa universitehtas. 2003 rájes lea son leamašan miellahttu Vajas-joavkkus, ja lea joavkku juoigi ja vokalistta. Son lea maiddái dat nubbi sápmelaš historjjás gii lea váldán doavtterráđa juridihka juridihkkan, 259 jagi maŋŋel dan ruoŧa lullisápmelačča Johan Jonæ. [1] Sus leat guokte máná; Lawra Westerfjell Somby (riegádan 15. beaivvi guovvamánus 1980:s) gii lea mielde Adjágas-joavkkus ja Anna Cicilie Kristine Somby (riegádan 16. beaivvi golggotmánus 1988:s). Muđui son máhttá davvisámegiela, lullisámegiela, dárogiela, eaŋgalasgiela ja duiskkagiela.
    • «juridihkkas» ➞ [typo]
      • «juridihka»
Friddjavuođa sáŋgáriid gudnejahtte Friddjavuođa sáŋgáriid gudnejahtte 1 No errors found
Mannan vahko čoagganedje 160 olbmo miehtá Suomabeale Sámi Ohcejohkii ávvudit Ohcejoga soahteveteránaid searvvi 40-jagi. Seammás sii gudnejahtte sámi soahteveteránaid, geat leat dagahan ahte Suopma bisui iehčanassan ain nuppi máilmmi soađi maŋŋá. Mannan vahko čoagganedje 160 olbmo miehtá Suomabeale Sámi Ohcejohkii ávvudit Ohcejoga soahteveteránaid searvvi 40-jagi. Seammás sii gudnejahtte sámi soahteveteránaid, geat leat dagahan ahte Suopma bisui iehčanas riikan ain nuppi máilmmisoađi maŋŋá. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mannan vahko čoagganedje 160 olbmo miehtá Suomabeale Sámi Ohcejohkii ávvudit Ohcejoga soahteveteránaid searvvi 40-jagi. Seammás sii gudnejahtte sámi soahteveteránaid, geat leat dagahan ahte Suopma bisui iehčanassan ain nuppi máilmmi soađi maŋŋá.
Mannanvahkko čoagganedje 160 olbmo miehtá Suomabeale Sámi Ohcejohkii ávvudit Ohcejoga soahteveteránaid searvvi 40-jagi. Seammás sii gudnejahtte sámi soahteveteránaid, geat leat dagahan ahte Suopma bisui iehčanassii ain nuppi máilmmi soađi maŋŋá.
    • « vahko» ➞ [typo]
      • «vahkko»
    • «iehčanassan» ➞ [typo]
      • «iehčanassii»
Váile 30 jagi maŋŋá nuppi máilmme soađi , jagis 1972, čoagganedje suoma davimus sámesoalddáhat Gáregasnjárgii ásahit iežaset veterána searvvi. Mannan vahkus ávvudii searvi 40-jagi. Ohcejogas leat leamašan oktiibuot 128 soahteveterána, geain dál leat dušše 13is eallimin . Oassi sis ledje ain nu virkui ahte besse boahtit doaluide. Ohcejoga soahteveteránaid lassin ledje maid vihtta lotta, ja guđádin sis lea Elina Niemistö, gii lea soahteveteránain boarraseamos . Váile 30 jagi maŋŋá nuppi máilmmisoađi , jagis 1972, čoagganedje suoma davimus sámesoalddáhat Gáregasnjárgii ásahit iežaset veterána searvvi. Mannan vahkus ávvudii searvi 40-jagi. Ohcejogas leat leamašan oktiibuot 128 soahteveterána, geain dál leat dušše 13 eallimin . Oassi sis ledje ain nu virkot ahte besse boahtit doaluide. Ohcejoga soahteveteránaid lassin ledje maid vihtta lotta, ja guđádin sis lea Elina Niemistö, gii lea soahteveteránain boarráseamos . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Váile 30 jagi maŋŋá nuppi máilmme soađi , jagis 1972, čoagganedje suoma davimus sámesoalddáhat Gáregasnjárgii ásahit iežaset veterána searvvi. Mannan vahkus ávvudii searvi 40-jagi. Ohcejogas leat leamašan oktiibuot 128 soahteveterána, geain dál leat dušše 13is eallimin . Oassi sis ledje ain nu virkui ahte besse boahtit doaluide. Ohcejoga soahteveteránaid lassin ledje maid vihtta lotta, ja guđádin sis lea Elina Niemistö, gii lea soahteveteránain boarraseamos .
Váile 30 jagi maŋŋá nuppi máilmme soađi, jagis 1972, čoagganedje suoma davimus sámesoalddáhat Gáregasnjárgii ásahit iežaset veterána searvvi. Mannan vahkus ávvudii searvi 40-jagi. Ohcejogas leat leamašan oktiibuot 128 soahteveterána, geain dál leat dušše 13:s eallimin. Oassi sis ledje ain nu virkui ahte besse boahtit doaluide. Ohcejoga soahteveteránaid lassin ledje maid vihtta lotta, ja guđádin sis lea Elina Niemistö, gii lea soahteveteránain boarrásamos boarraseamos.
    • «máilmme soađi ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «máilmme soađi,»
    • «13is» ➞ [typo]
      • «13:s»
    • «eallimin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «eallimin.»
    • «boarraseamos» ➞ [typo]
      • «boarrásamos»
      • «boarráseamos»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «boarraseamos.»
Váile 30 jagi maŋŋá nuppi máilmme soađi, jagis 1972, čoagganedje suoma davimus sámesoalddáhat Gáregasnjárgii ásahit iežaset veterána searvvi. Mannan vahkus ávvudii searvi 40-jagi. Ohcejogas leat leamašan oktiibuot 128 soahteveterána, geain dál leat dušše 13:s eallimin. Oassi sis ledje ain nu virkui ahte besse boahtit doaluide. Ohcejoga soahteveteránaid lassin ledje maid vihtta lotta, ja guđádin sis lea Elina Niemistö, gii lea soahteveteránain boarrásamos boarraseamos.
Váile 30 jagi maŋŋá nuppi máilmmisoađi, jagis 1972, čoagganedje suoma davimus sámesoalddáhat Gáregasnjárgii ásahit iežaset veterána searvvi. Mannan vahkus ávvudii searvi 40-jagi. Ohcejogas leat leamašan oktiibuot 128 soahteveterána, geain dál leat dušše 13:s eallimin. Oassi sis ledje ain nu virkui ahte besse boahtit doaluide. Ohcejoga soahteveteránaid lassin ledje maid vihtta lotta, ja guđádin sis lea Elina Niemistö, gii lea soahteveteránain boarrásamos boarrásamos.
    • «máilmme soađi» ➞ [msyn-compound]
      • «máilmmisoađi»
    • «boarraseamos» ➞ [typo]
      • «boarrásamos»
      • «boarráseamos»
94-jahkásaš Niemistö leage searvvi nubbinjođiheaddji ja rabai ge ávvudoaluid. Sátnejođiheaddji Hans Nuorgam ii beassan boahtit buozalmasvuođa geažil. Buohkat dát 13 soahteveterána gudnejahttojuvvojedje erenoamážit ánsomedjáljaiguin sihke silbbas ja gollis. Jođiheaddji guovttosges oaččuiba jo ánsoruossa, mii lea čuovvovaš ánsu maŋŋá gollemedálja. 94-jahkásaš Niemistö leage searvvi nubbijođiheaddji ja rabai ge ávvudoaluid. Sátnejođiheaddji Hans Nuorgam ii beassan boahtit buozalmasvuođa geažil. Buohkat dát 13 soahteveterána gudnejahttojuvvojedje erenoamážit ánsomedáljaiguin sihke silbbas ja gollis. Jođiheaddji guovttosges oaččuiga jo ánsoruossa, mii lea čuovvovaš ánsu maŋŋá gollemedálja. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
94-jahkásaš Niemistö leage searvvi nubbinjođiheaddji ja rabai ge ávvudoaluid. Sátnejođiheaddji Hans Nuorgam ii beassan boahtit buozalmasvuođa geažil. Buohkat dát 13 soahteveterána gudnejahttojuvvojedje erenoamážit ánsomedjáljaiguin sihke silbbas ja gollis. Jođiheaddji guovttosges oaččuiba jo ánsoruossa, mii lea čuovvovaš ánsu maŋŋá gollemedálja.
94-jahkásaš Niemistö leage searvvi 😱 ja rabai ge ávvudoaluid. Sátnejođiheaddji Hans Nuorgam ii beassan boahtit buozalmasvuođa geažil. Buohkat dát 13 soahteveterána gudnejahttojuvvojedje erenoamážit ánsomedáljaiguin sihke silbbas ja gollis. Jođiheaddji guovttosges oaččuiba jo ánsoruossa, mii lea čuovvovaš ánsu maŋŋá gollemedálja.
    • «nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
      • «ánsomedjáljaiguin» ➞ [typo]
        • «ánsomedáljaiguin»
94-jahkásaš Niemistö leage searvvi ja rabai ge ávvudoaluid. Sátnejođiheaddji Hans Nuorgam ii beassan boahtit buozalmasvuođa geažil. Buohkat dát 13 soahteveterána gudnejahttojuvvojedje erenoamážit ánsomedáljaiguin sihke silbbas ja gollis. Jođiheaddji guovttosges oaččuiba jo ánsoruossa, mii lea čuovvovaš ánsu maŋŋá gollemedálja.
94-jahkásaš Niemistö leage searvvi ja rabai ge ávvudoaluid. Sátnejođiheaddji Hans Nuorgam ii beassan boahtit buozalmasvuođa geažil. Buohkat dát 13 soahteveterána gudnejahttojuvvojedje erenoamážit ánsomedáljaiguin sihke silbbas ja gollis. Jođiheaddji guovttosges oaččuiba jo ánsoruossa, mii lea čuovvovaš ánsu maŋŋá gollemedálja.
    • «searvvi  ja» ➞ [double-space-before]
      • «searvvi ja»
Doaluin eai dušše gudnejahttán ovddeš soalddáhiid. Ávvudoaluide ledje boahtán 2 busse dievva maid soahteleaskkat, oarbásat ja eváhkomátkálaččat sámeguovlluin numo Avvilis, Soađegilis ja vel Roavvenjárggas. Doaluin eai dušše gudnejahttán ovddeš soalddáhiid. Ávvudoaluide ledje boahtán 2 busse dievva maid soahteleaskkat, oarbásat ja eváhkkomátkkálaččat sámeguovlluin numo Avvilis, Soađegilis ja vel Roavvenjárggas. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Doaluin eai dušše gudnejahttán ovddeš soalddáhiid. Ávvudoaluide ledje boahtán 2 busse dievva maid soahteleaskkat, oarbásat ja eváhkomátkálaččat sámeguovlluin numo Avvilis, Soađegilis ja vel Roavvenjárggas.
Doaluin eai dušše gudnejahttán ovddeš soalddáhiid. Ávvudoaluide ledje boahtán 2 busse dievva maid soahteleaskkat, oarbásat ja 😱 sámiguovlluin numo Avvilis, Soađegilis ja vel Roavvenjárggas.
    • «eváhkomátkálaččat» ➞ [typo]
      • «sámeguovlluin» ➞ [typo]
        • «sámiguovlluin»
Doaluin eai dušše gudnejahttán ovddeš soalddáhiid. Ávvudoaluide ledje boahtán 2 busse dievva maid soahteleaskkat, oarbásat ja sámiguovlluin numo Avvilis, Soađegilis ja vel Roavvenjárggas.
Doaluin eai dušše gudnejahttán ovddeš soalddáhiid. Ávvudoaluide ledje boahtán 2 busse dievva maid soahteleaskkat, oarbásat ja sámiguovlluin numo Avvilis, Soađegilis ja vel Roavvenjárggas.
    • «ja  sámiguovlluin» ➞ [double-space-before]
      • «ja sámiguovlluin»
Dollui maid seammás erenoamáš girkobeaivi veteránaid várás. Ovdal láveje Suomabeale Sámi leanas doallat dušše ovtta soahteveteránaid girkobeaivvi, muhto dál dollojit golbma. Ohcejoga girkohearrá Arto Seppänen mielas dán lea vuogas doallat go soahteveteránaide vuoiŋŋalaš ja girkolaš áššit leat nu lahka sin váimmuid. Dollui maid seammás erenoamáš girkobeaivi veteránaid várás. Ovdal láveje Suomabeale Sámi leanas doallat dušše ovtta soahteveteránaid girkobeaivvi, muhto dál dollojit golbma. Ohcejoga girkohearrá Arto Seppänen mielas dán lea vuogas doallat go soahteveteránaide vuoiŋŋalaš ja girkolaš áššit leat nu lahka sin váimmuid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dollui maid seammás erenoamáš girkobeaivi veteránaid várás. Ovdal láveje Suomabeale Sámi leanas doallat dušše ovtta soahteveteránaid girkobeaivvi, muhto dál dollojit golbma. Ohcejoga girkohearrá Arto Seppänen mielas dán lea vuogas doallat go soahteveteránaide vuoiŋŋalaš ja girkolaš áššit leat nu lahka sin váimmuid.
Dollui maid seammás erenoamáš girkobeaivi veteránaid várás. Ovdal láveje Suomabeali Sámi leanas doallat dušše ovtta soahteveteránaid girkobeaivvi, muhto dál dollojit golbma. Ohcejoga girkohearrá Arto Seppänen mielas dán lea vuogas doallat go soahteveteránaide vuoiŋŋalaš ja girkolaš áššit leat nu lahka sin váimmuid.
    • «Suomabeale» ➞ [typo]
      • «Suomabeali»
Ohcejoga girkohearrá muittuha ge ahte 60-70-logus leai Suomas dakkár imaš vuoigŋa ahte leai heahpadin leamaš soađis mielde, numo Dálvesoađis (1939-40), Joatkkasoađis Ruošša vuostá (1941-44) ja dasto velá Sámi soađis (1944-45) vuodjeleamen duiskalaččaid eret Davvi-Suomas. Ohcejoga girkohearrá muittuha ge ahte 60-70-logus leai Suomas dakkár imaš vuoigŋa ahte leai heahpadin leamaš soađis mielde, numo Dálvesoađis (1939-40), Joatkkasoađis Ruošša vuostá (1941-44) ja dasto velá Sámi soađis (1944-45) vuodjeleamen duiskalaččaid eret Davvi-Suomas. 1 No errors found
–Dál lea lihkus áigi rievdan ja olbmot áddegoahtán ahte soahtái leai bággu searvat. Dál galgatge soalddáhiid barggu atnit árvvus, muđui han Suopma ge livčče friddjavuođa haga 6.12.1917 rájes šaddat fas Ruošša vuollái ja seammá dillái go báltalaš ránnjáriikkat Estte, Latvia ja Litauen, joatká báhppa muittuheames soalddáhiid dehálaš barggus. –Dál lea lihkus áigi rievdan ja olbmot áddegoahtán ahte soahtái leai bággu searvat. Dál galgatge soalddáhiid barggu atnit árvvus, muđui han Suopma ge livččii friddjavuođa haga 6.12.1917 rájes šaddat fas Ruošša vuollái ja seammá dillái go báltalaš ránnjáriikkat Estte, Latvia ja Litauen, joatká báhppa muittuheames soalddáhiid dehálaš barggus. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
–Dál lea lihkus áigi rievdan ja olbmot áddegoahtán ahte soahtái leai bággu searvat. Dál galgatge soalddáhiid barggu atnit árvvus, muđui han Suopma ge livčče friddjavuođa haga 6.12.1917 rájes šaddat fas Ruošša vuollái ja seammá dillái go báltalaš ránnjáriikkat Estte, Latvia ja Litauen, joatká báhppa muittuheames soalddáhiid dehálaš barggus.
–Dál lea lihkus áigi rievdan ja olbmot áddegoađán ahte soahtái leai bággu searvat. Dál galgatge soalddáhiid barggu atnit árvvus, muđui han Suopma ge livčče friddjavuođa haga 6.12.1917 rájes šaddat fas Ruošša vuollái ja seamma dillái go báltalaš ránnjáriikkat Estte, Latvia ja Litauen, joatká báhppa muittuheames soalddáhiid dehálaš barggus.
    • «áddegoahtán» ➞ [typo]
      • «áddegoađán»
      • «áddešgoađán»
    • «seammá» ➞ [typo]
      • «seamma»
Jalvvi Veikko (Guttorm) ovddasta sápmelaččaid Suoma girkolaščoahkkimis ja son muittuhii alladásat gussiide ahte makkár dilli sámiin leamaš soađis go gearddi sámit eai leat beaggán soahttás álbmogin ja go gárte soahtat nuppiid sámiid vuostá. Dattege sámit gárte soahtái ja dál searvi gudnejahtii sin ánso-medáljaiguin sihke bronššas , silbbas, gollis ja ánsoruossa. Maiddái olusat earát ožžo ánsomedjáljaid dan ovddas go leat bargan árvosaš barggu soahteveteránaide buorrin maŋit áiggis. Jalvvi Veikko (Guttorm) ovddasta sápmelaččaid Suoma girkolaščoahkkimis ja son muittuhii alladásat gussiide ahte makkár dilli sámiin leamaš soađis go gearddi sámit eai leat beaggán soahttás álbmogin ja go gárte soahtat nuppiid sámiid vuostá. Dattege sámit gárte soahtái ja dál searvi gudnejahtii sin ánso-medáljaiguin sihke bronssas , silbbas, gollis ja ánsoruossa. Maiddái olusat earát ožžo ánsomedáljaid dan ovddas go leat bargan árvosaš barggu soahteveteránaide buorrin maŋit áiggis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jalvvi Veikko (Guttorm) ovddasta sápmelaččaid Suoma girkolaščoahkkimis ja son muittuhii alladásat gussiide ahte makkár dilli sámiin leamaš soađis go gearddi sámit eai leat beaggán soahttás álbmogin ja go gárte soahtat nuppiid sámiid vuostá. Dattege sámit gárte soahtái ja dál searvi gudnejahtii sin ánso-medáljaiguin sihke bronššas , silbbas, gollis ja ánsoruossa. Maiddái olusat earát ožžo ánsomedjáljaid dan ovddas go leat bargan árvosaš barggu soahteveteránaide buorrin maŋit áiggis.
Jalvvi Veikko (Guttorm) ovddasta sápmelaččaid Suoma girkolaščoahkkimis ja son muittuhii alladásaga gussiide ahte makkár dilli sámiin leamaš soađis go gearddi sámit eai leat beaggán soahttás álbmogin ja go gárte soahtat nuppiid sámiid vuostá. Dattege sámit gárte soahtái ja dál searvi gudnejahtii sin ánso-medáljaiguin sihke bronssas bronššas, silbbas, gollis ja ánsoruossa. Maiddái olusat earát ožžo ánsomedáljaid dan ovddas go leat bargan árvosaš barggu soahteveteránaide buorrin maŋit áiggis.
    • «alladásat» ➞ [typo]
      • «alladásaga»
    • «bronššas» ➞ [typo]
      • «bronssas»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bronššas,»
    • «ánsomedjáljaid» ➞ [typo]
      • «ánsomedáljaid»
Jalvvi Veikko (Guttorm) ovddasta sápmelaččaid Suoma girkolaščoahkkimis ja son muittuhii alladásaga gussiide ahte makkár dilli sámiin leamaš soađis go gearddi sámit eai leat beaggán soahttás álbmogin ja go gárte soahtat nuppiid sámiid vuostá. Dattege sámit gárte soahtái ja dál searvi gudnejahtii sin ánso-medáljaiguin sihke bronssas bronššas, silbbas, gollis ja ánsoruossa. Maiddái olusat earát ožžo ánsomedáljaid dan ovddas go leat bargan árvosaš barggu soahteveteránaide buorrin maŋit áiggis.
Jalvvi Veikko (Guttorm) ovddasta sápmelaččaid Suoma girkolaščoahkkimis ja son muittuhii alladásaga gussiide ahte makkár dilli sámiin leamaš soađis go gearddi sámit eai leat beaggán soahttás álbmogin ja go gárte soahtat nuppiid sámiid vuostá. Dattege sámit gárte soahtái ja dál searvi gudnejahtii sin ánso-medáljaiguin sihke bronssas bronssas, silbbas, gollis ja ánsoruossa. Maiddái olusat earát ožžo ánsomedáljaid dan ovddas go leat bargan árvosaš barggu soahteveteránaide buorrin maŋit áiggis.
    • «bronššas» ➞ [typo]
      • «bronssas»
86-jahkásaš Jouni Helander leamaš mielde lágideamen doaluid searvvi beales ja su mielas lihkostuvve doalut bures. 86-jahkásaš Jouni Helander leamaš mielde lágideamen doaluid searvvi beales ja su mielas lihkostuvve doalut bures. 1 No errors found
–Eat leat gal dán beaivvi áigge gillen muittašit soađi bahča muittuid, dovddasta son nuppi máilmmi soađis, man nohkamis lea jo vássán váile 60 jagi. Ilolaš joavku baicce ovddeš oahppásiid dearvvahadde ja ságastalle otná beaivvi áššiin. Ohcejoga soahte-veterána searvi dáiddii ná dál doallamin sin maŋimuš ávvudeami, veteránaid alla agi vuođul ii leat šat vuordámuš ahte searvi ávvuda šat 50-jagi. –Eat leat gal dán beaivvi áigge gillen muittašit soađi bahča muittuid, dovddasta son nuppi máilmmi soađis, man nohkamis lea jo vássán váile 60 jagi. Ilolaš joavku baicce ovddeš oahppásiid dearvvahadde ja ságastalle otná beaivvi áššiin. Ohcejoga soahte-veterána searvi dáiddii ná dál doallamin sin maŋimuš ávvudeami, veteránaid alla agi vuođul ii leat šat vuordámuš ahte searvi ávvuda šat 50-jagi. 1 No errors found
Dattege soađit leat guođđán čiekŋalis luottaid Sápmái, mat ain bistet muittus maŋit buolvvain. Soahteoarbásiidda dát ávvubeaivi leai lossadin. Okta sis lea Nummela Máret (70) Ohcejogas. Dattege soađit leat guođđán čiekŋalis luottaid Sápmái, mat ain bistet muittus maŋit buolvvain. Soahteoarbásiidda dát ávvubeaivi leai lossadin. Okta sis lea Nummela Máret (70) Ohcejogas. 1 No errors found
–Mus gahčai áhčči soađis ovdal mu riegádeami, ja dakka maŋŋá massen fas eadnán, muitala Máret ganjalčalmmiid muhto moddjedettiin rávve fas eallima galgat dustet nugo dat boahtá. –Mus gahčai áhčči soađis ovdal mu riegádeami, ja dakka maŋŋá massen fas eadnán, muitala Máret ganjalčalmmiid muhto moddjedettiin rávve fas eallima galgat dustet nugo dat boahtá. 1 No errors found
Lasi soađi muttuin sáhttá lohkat Ohcejoga veteránaid searvvi matrihkkel girjjis almmustavvan jagis 2005, ”Sođiideamet veteránat”. Lasi soađi muttuin sáhttá lohkat Ohcejoga veteránaid searvvi matrihkkelgirjjis almmustuvvan jagis 2005, ”Sođiideamet veteránat”. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lasi soađi muttuin sáhttá lohkat Ohcejoga veteránaid searvvi matrihkkel girjjis almmustavvan jagis 2005, ”Sođiideamet veteránat”.
Lasi soađi muttuin sáhttá lohkat Ohcejoga veteránaid searvvi matrihkkel girjjis almmustuvvan jagis 2005, ”Sođiideamet veteránat”.
    • «almmustavvan» ➞ [typo]
      • «almmustuvvan»
Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)[1] lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheddjin Anne Rimmenin .[2] Sisdoallu [čiega] 1 Bajásšaddan ja skuvlavázzin 2 Valáštallankarrieara 2.1 Nordic X Elements 3 Neavttár 3.1 Filmmat 3.2 TV-ráiddut 3.3 Stempelridderen 4 Ambassadevra 5 Ailo FMX Mikkelsen Gaup 6 Liŋkkat 7 Čujuhusat Bajásšaddan ja skuvlavázzin Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)[1] lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheddjiin Anne Rimmeniin .[2] Sisdoallu [čiega] 1 Bajásšaddan ja skuvlavázzin 2 Valáštallankarrieara 2.1 Nordic X Elements 3 Neavttár 3.1 Filmmat 3.2 TV-ráiddut 3.3 Stempelridderen 4 Ambassadevra 5 Ailo FMX Mikkelsen Gaup 6 Liŋkkat 7 Čujuhusat Bajásšaddan ja skuvlavázzin 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)[1] lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheddjin Anne Rimmenin .[.[2] Sisdoallu [čiega] 1 Bajásšaddan ja skuvlavázzin 2 Valáštallankarrieara 2.1 Nordic X Elements 3 Neavttár 3.1 Filmmat 3.2 TV-ráiddut 3.3 Stempelridderen 4 Ambassadevra 5 Ailo FMX Mikkelsen Gaup 6 Liŋkkat 7 Čujuhusat Bajásšaddan ja skuvlavázzin
Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)[1] lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheaddjin Anne Rimmenin Rimmenin.[. [2] Sisdoallu [čiega] 1 Bajásšaddan ja skuvlavázzin 2 Valáštallankarrieara 2.1 Nordic X Clemens 3 Neavttár 3.1 Filmmat 3.2 TV-ráiddut 3.3 😱 4 Ambassadevra 5 Ailo FMX Mikkelsen Gaup 6 Liŋkkat 7 Čujuhusat Bajásšaddan ja skuvlavázzin
    • «prográmmajođiheddjin» ➞ [typo]
      • «prográmmajođiheaddjin»
    • «.[» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Rimmenin.[»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
    • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
      • «Sisdoallu [»
    • «]  1» ➞ [double-space-before]
      • «] 1»
    • «Elements» ➞ [typo]
      • «Clemens»
      • «Klementa»
      • «Klement»
      • «Klementis»
      • «Klemens»
    • «Stempelridderen» ➞ [typo]
Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)[1] lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheaddjin Anne Rimmenin Rimmenin.[Rimmenin.[[2] Sisdoallu [čiega] 1 Bajásšaddan ja skuvlavázzin 2 Valáštallankarrieara 2.1 Nordic X Clemens 3 Neavttár 3.1 Filmmat 3.2 TV-ráiddut 3.3 4 Ambassadevra 5 Ailo FMX Mikkelsen Gaup 6 Liŋkkat 7 Čujuhusat Bajásšaddan ja skuvlavázzin
Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)[1] lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheaddjin Anne Rimmiin Rimmiin.[Rimmenin. [[2] Sisdoallu [čiega] 1 Bajásšaddan ja skuvlavázzin 2 Valáštallankarrieara 2.1 Nordic X Clemens 3 Neavttár 3.1 Filmmat 3.2 TV-ráiddut 3.3 4 Ambassadevra 5 Ailo FMX Mikkelsen Gaup 6 Liŋkkat 7 Čujuhusat Bajásšaddan ja skuvlavázzin
    • «Rimmenin» ➞ [typo]
      • «Rimmiin»
    • «Rimmenin.[» ➞ [typo]
      • «Rimmiin.[»
    • «Rimmenin.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «Rimmenin. [»
    • «3.3  4» ➞ [double-space-before]
      • «3.3 4»
Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)[1] lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheaddjin Anne Rimmiin Rimmiin.[[[2] Sisdoallu [čiega] 1 Bajásšaddan ja skuvlavázzin 2 Valáštallankarrieara 2.1 Nordic X Clemens 3 Neavttár 3.1 Filmmat 3.2 TV-ráiddut 3.3 4 Ambassadevra 5 Ailo FMX Mikkelsen Gaup 6 Liŋkkat 7 Čujuhusat Bajásšaddan ja skuvlavázzin
Ailo (Mikkelsen) Gaup (riegádan 22. beaivvi ođđajagimánus 1979:s Romssas)[1] lea sápmelaš ja norgga freestyle motocross-vuoddji. Son lea ovttas prográmmajođiheaddjin Anne Rimmiin Rimmiin. [[[2] Sisdoallu [čiega] 1 Bajásšaddan ja skuvlavázzin 2 Valáštallankarrieara 2.1 Nordic X Clemens 3 Neavttár 3.1 Filmmat 3.2 TV-ráiddut 3.3 4 Ambassadevra 5 Ailo FMX Mikkelsen Gaup 6 Liŋkkat 7 Čujuhusat Bajásšaddan ja skuvlavázzin
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. 10-jahkasažžan son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vuoi nagodii oastit alcces 80ccm motocross-sihkkela. 16-jahkasažžan fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas Norges Toppidrettsgymnas (NTG), Bærumas . Valáštallankarrieara Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. 10-jahkásažžan son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vuoi nagodii oastit alcces 80ccm motocross-sihkkela. 16-jahkásažžan fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas Norges Toppidrettsgymnas (NTG), Bærumis . Valáštallankarrieara 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. 10-jahkasažžan son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vuoi nagodii oastit alcces 80ccm motocross-sihkkela. 16-jahkasažžan fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas Norges Toppidrettsgymnas (NTG), Bærumas . Valáštallankarrieara
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. 😱 son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vai nagodii oastit alcces 😱 motocross-sihkkela. 😱 fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas 😱 😱 (NTG), Bærumis Bærumas. Valáštallankarrieara
    • «10-jahkasažžan» ➞ [typo]
      • «vuoi» ➞ [typo]
        • «vai»
      • «80ccm» ➞ [typo]
        • «16-jahkasažžan» ➞ [typo]
          • «Norges» ➞ [typo]
            • «Toppidrettsgymnas» ➞ [typo]
              • «Bærumas» ➞ [typo]
                • «Bærumis»
              • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
                • «Bærumas.»
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vai nagodii oastit alcces motocross-sihkkela. fárriialcces motocross-sihkkela. fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas (NTG), Bærumis Bærumas. Valáštallankarrieara
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vai nagodii oastit alcces motocross-sihkkela. fárriialcces motocross-sihkkela. fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas (NTG), Bærumis Bærumis. Valáštallankarrieara
    • «.  son» ➞ [double-space-before]
      • «. son»
    • «alcces  motocross-sihkkela.  fárrii» ➞ [double-space-before]
      • «alcces motocross-sihkkela.  fárrii»
    • «alcces  motocross-sihkkela.  fárrii» ➞ [double-space-before]
      • «alcces  motocross-sihkkela. fárrii»
    • «valáštallanskuvllas   (» ➞ [double-space-before]
      • «valáštallanskuvllas (»
    • «Bærumas» ➞ [typo]
      • «Bærumis»
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vai nagodii oastit alcces motocross-sihkkela. fárriison Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas (NTG), Bærumis Bærumis. Valáštallankarrieara
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vai nagodii oastit alcces motocross-sihkkela. fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas (NTG), Bærumis Bærumis. Valáštallankarrieara
    • «fárriison» ➞ [double-space-before]
      • «fárrii son»
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vai nagodii oastit alcces motocross-sihkkela. fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas (NTG), Bærumis Bærumis. Valáštallankarrieara
Ailo Gaup riegádii Romssas ja bajásšattai doppe, Mázes Guovdageainnu suohkanis ja [[Álaheadju|Álaheajus}}. Ailo lea girječálli Laila Stiena bárdni. son vuvddii guliid ja njuhttii viesuid dinen dihte ruđa vai nagodii oastit alcces motocross-sihkkela. fárrii son Osloi gos álggii motocross-suorgái valáštallanskuvllas (NTG), Bærumis Bærumis. Valáštallankarrieara
    • «.  fárrii» ➞ [double-space-before]
      • «. fárrii»
Odne orru Ailo, dahje ”Ice man” movt su gohčodit, Kongsbergas. Doppe lea orron jagi 2000 rájes. Son álggii freestyle motocrossain guokte jagi ovdal dan, vuittii norggameašttirvuođagilvvuid, ja lea jagi 2001 rájes gilvvohallan riikkaidgaskasaš gilvvuin. Ailo vuoddjá Honda-buvttadeaddji ovddas ovttain Honda CR 250. Sus lea sierra vuodjinšillju Lampelandas Flesberg-suohkanis, gosa maid lea huksen soktagummi-basseaŋga .[3] Norggas leat dušše guokte dakkár basseaŋga , goappeš priváhta. Ailo Gaup lea vuoitán buot norggameašttirvuođagilvvuid FMX-suorggis, ja šattai maid norggameašttirin motocross-speedcross gilvvuin 2004:is , máŋga jagi maŋŋel go lei heaitán árbevirolaš motocrossain. Son lei okta dain vuosttažin máilmmis gii válddii salto maŋošguvlui mohtorsihkkeliin jagi 2003:s, ja vuosttaš eurohpalaš vuoddji gii válddii backflipa. Son lei maid dat vuosttaš gii guhkidii gaskka dan backflipas superkickas guhkes distánssas. Jagi 2004:is ráhkadii Gaup Underflip-goansta mii lea ain dál okta dan váddáseamos goansttain FMX:s. Underflip-goansta čađahuvvo dal maid BMXas ja gávdno máŋggalágan TV-spealuin. Gaup lea vuoitán buot norggameašttirvuođagilvvuin maid FMX:s leat lágidan, ja vuittii World Cup 2003:s ja 2004:s, ja dasalassin máilmmimeašttirvuođagilvvuid FMX:s 2004:s ja 2007:s. Máilmmimeašttirgilvvuid maŋemus oasis jagi 2007:s vujii son rabas háviin gieđas mii lei doddjon ja olggiin mii lađđasis čađat beasai. Gaup deaddelii ieš doddjon dávttiid oktii, maŋŋel go lei oalggi lađđasii bidjan sadjái go lei soktagummi-basseaŋgas roasmmohuvvan. 17. beaivvi skábmamánus 2007:s vuittii son dan nubbin maŋemus vuoru máilmmimeašttirvuođagilvvuin Mannheimas Duiskkas, ja máilmmimeašttirvuođa oktavuođas šattai ge birgetmeahttun: Ailo Gaup lei máilmmimeašttir ja vujii ja vuittii vaikko lei giehta doddjon ja son lei vel muđui roasmmohuvvan.[4] Son lea ollu ja máŋgii roasmmohuvvan: sus leat oktiibuot 35 dávtti doddjon, čielggi ja niskki komprimeren ja bániid doadján. Lea measta sorbmahuvvon go varddii maŋŋel go geahppa lei ráigánan, ja roasmmohuhtten manima ja dáđvvi. Muđui lea son dat áidna norgalaš gii goassege lea gilvvohallan X-gamegilvvuin freestyle motocrossa USA:s. Gaskkamuttus 2000-jagiin dominerii Ailo dalá máilmmi stuorámus ekstremavaláštallangilvalemiid Dew-Toura USA:s oktan Kenny Bartramain, Travis Pastrenain, Jeremy Stenbergain ja Nate Adamsain. X-games gilvvuin roasmmohuvai Ailo go jorribiegga dohppii Aillo sihkkela dan bále go ieš lei vulosoaivvalis . Su sáddejedje čuohpaheapmái hoahpuin, ja Nike juolgelađđas-spesialisttat balle ahte son massá iežas juolggi. 8 mánu maŋŋel searvvai Gaup máilmmimeašttirvuođagilvvuide fas ja vuittii gollii 2007 čavčča. Gaup čuohpahii iežas oalggi ođđajagimánus 2008:is , mii billistii veaháš su ovdii dan jagaš gilvvuin. Vuosttaš vuoruide FMX-máilmmimeašttirgilvvuin son ii oba searvan ge. Son vuoruhii baicca dearvvašnuvvat iežas doaluide Ailo Invitational mat ledje Bislett Stadionas 14. beaivvi geassemánus 2008:s.[5] 2009 čavčča heaittihii Gaup iežas FMX-karrieara, ja vuođuštus dasa lei ahte son ”ferte váruhit rašes goruda”. Ailo Gaup válljejuvvui dan jagaš davvinorgalažžan ja dan jagaš davvinorgalaš valáštallannammas juovlamánus 2007:s Nordlysa lohkkin . Idrettsgallas 2008:s son vuittii rabas suorggis, ja vuittii measta dan jagaš namma-gilvvus , muhto vuoittahalai Odd-Bjørn Hjelmesetai . Dan jagaš namma-vuoiti lea dat gilvaleaddji dahje joavku maid olbmot jienastit, váldodubmengotti vuođul. Son lei maid nominerejuvvon ”dan jagaš mohtorvaláštallangilvaleaddjin”, muhto vuoittahalai . Norgga Mohtorvaláštallanjoavku (Norges Motorsportforbund) vállji 2007:s Gaupa dan jagaš mohtorvaláštallin.[6] 9. beaivvi guovvamánus 2008:is válljii Sámi valáštallanjoavku iežaset valáštallangallas Ailo Gaupa dan jagaš sámi ovdagovvan.[7] FMX Awardas miessemánus 2008:s gilvvohalai son šaddat ”Best International FMX rider” ja ”Best European FMX rider” jagi 2007 ovddas.[8] Nordic X Elements Go Bislett Stadionas Oslos ledje Nordic X Elements-doalut, Ailo Gaup lágidii 14. beaivvi geassemánus 2008:s sierra FMX-gilvvu: “Ailo Invitational”. Son bovii čieža FMX-vuoddji USA:s ja Eurohpás. Oassálastit ledje: Ailo Gaup, Ronnie Faisst, Kenny Bartram, Derek Burlew, Massimo Bianconcini, Gabriel Villegas, Øystein Kjørstad og Fredrik Johansson. Dáid gilvvuid vuittii Ailo ieš, vaikko lei dušše njeallje ja bealle mánu mannan go lei oalggi leamašan čuohpaheame ođđajagimánus 2008:s. Dasa lassin ledje maid Vert- ja streetskating. Diekkár valáštallandoalut eai leat goasse Norggas lágiduvvon ovdal. Neavttár Odne orru Ailo, dahje ”Ice man” movt su gohčodit, Kongsbergas. Doppe lea orron jagi 2000 rájes. Son álggii freestyle motocrossain guokte jagi ovdal dan, vuittii norggameašttirvuođagilvvuid, ja lea jagi 2001 rájes gilvvohallan riikkaidgaskasaš gilvvuin. Ailo vuodjá Honda-buvttadeaddji ovddas ovttain Honda CR 250. Sus lea sierra vuodjinšillju Lampelandas Flesberg-suohkanis, gosa maid lea huksen soktagummebasseaŋŋa .[3] Norggas leat dušše guokte dakkár basseaŋŋa , goappaš priváhta. Ailo Gaup lea vuoitán buot norggameašttirvuođagilvvuid FMX-suorggis, ja šattai maid norggameašttirin motocross-speedcross gilvvuin 2004:s , máŋga jagi maŋŋel go lei heaitán árbevirolaš motocrossain. Son lei okta dain vuosttažiin máilmmis gii válddii salto maŋos guvlui mohtorsihkkeliin jagi 2003:s, ja vuosttaš eurohpalaš vuoddji gii válddii backflipa. Son lei maid dat vuosttaš gii guhkidii gaskka dan backflipas superkickas guhkes distánssas. Jagi 2004:s ráhkadii Gaup Underflip-goanstta mii lea ain dál okta dain váddáseamos goansttain FMX:s. Underflip-goansta čađahuvvo dal maid BMW:s ja gávdno máŋggalágan TV-spealuin. Gaup lea vuoitán buot norggameašttirvuođagilvvuin maid FMX:s leat lágidan, ja vuittii World Cup 2003:s ja 2004:s, ja dasa lassin máilmmimeašttirvuođagilvvuid FMX:s 2004:s ja 2007:s. Máilmmimeašttirgilvvuid maŋemus oasis jagi 2007:s vujii son rabas háviin gieđas mii lei doddjon ja olggiin mii lađđasis čađat beasai. Gaup deaddilii ieš doddjon dávttiid oktii, maŋŋel go lei oalggi lađđasii bidjan sadjái go lei soktagummebasseaŋŋas roasmmohuvvan. 17. beaivvi skábmamánus 2007:s vuittii son dan nuppi maŋemus vuoru máilmmimeašttirvuođagilvvuin Mannheimas Duiskkas, ja máilmmimeašttirvuođa oktavuođas šattai ge birgetmeahttun: Ailo Gaup lei máilmmimeašttir ja vujii ja vuittii vaikko lei giehta doddjon ja son lei vel muđui roasmmohuvvan.[4] Son lea ollu ja máŋgii roasmmohuvvan: sus leat oktiibuot 35 dávtti doddjon, čielggi ja niskki komprimeren ja bániid doadján. Lea measta sorbmahuvvon go varddii maŋŋel go geahpis lei ráigánan, ja roasmmohuhtten manima ja dáđvvi. Muđui lea son dat áidna norgalaš gii goassege lea gilvvohallan X-gamegilvvuin freestyle motocrossa USA:s. Gaskkamuttus 2000-jagiin dominerii Ailo dalá máilmmi stuorámus ekstremavaláštallangilvalemiid Dew-Toura USA:s oktan Kenny Bartramain, Travis Pastrenain, Jeremy Stenbergain ja Nate Adamsain. X-games gilvvuin roasmmohuvai Ailo go jorribiegga dohppii Ailo sihkkela dan bále go ieš lei vulosoivviid . Su sáddejedje čuohpaheapmái hoahpuin, ja Nike juolgelađasspesialisttat balle ahte son massá iežas juolggi. 8 mánu maŋŋel searvvai Gaup máilmmimeašttirvuođagilvvuide fas ja vuittii gollii 2007 čavčča. Gaup čuohpahii iežas oalggi ođđajagimánus 2008:s , mii billistii veaháš su ovdii dan jagaš gilvvuin. Vuosttaš vuoruide FMX-máilmmimeašttirgilvvuin son ii oba searvan ge. Son vuoruhii baicca dearvvašnuvvat iežas doaluide Ailo Invitational mat ledje Bislett Stádionis 14. beaivvi geassemánus 2008:s.[5] 2009 čavčča heaittihii Gaup iežas FMX-karrieara, ja vuođuštus dasa lei ahte son ”ferte váruhit rašes goruda”. Ailo Gaup válljejuvvui dan jagaš davvinorgalažžan ja dan jagaš davvinorgalaš valáštallannamman juovlamánus 2007:s Nordlysa lohkkiin . Idrettsgallas 2008:s son vuittii rabas suorggis, ja vuittii measta dan jagaš nammagilvvus , muhto vuoittáhalai Odd-Bjørn Hjelmesetii . Dan jagaš nammavuoiti lea dat gilvaleaddji dahje joavku maid olbmot jienastit, váldodubmengotti vuođul. Son lei maid nominerejuvvon ”dan jagaš mohtorvaláštallangilvaleaddjin”, muhto vuoittáhalai . Norgga Mohtorvaláštallanjoavku (Norges Motorsportforbund) válljii 2007:s Gaupa dan jagaš mohtorvaláštallin.[6] 9. beaivvi guovvamánus 2008:s válljii Sámi valáštallanjoavku iežaset valáštallangállas Ailo Gaupa dan jagaš sámi ovdagovvan.[7] FMX Awardas miessemánus 2008:s gilvvohalai son šaddat ”Best International FMX rider” ja ”Best European FMX rider” jagi 2007 ovddas.[8] Nordic X Elements Go Bislett Stádionis Oslos ledje Nordic X Elements-doalut, Ailo Gaup lágidii 14. beaivvi geassemánus 2008:s sierra FMX-gilvvu: “Ailo Invitational”. Son bovdii čieža FMX-vuoddji USA:s ja Eurohpás. Oassálastit ledje: Ailo Gaup, Ronnie Faisst, Kenny Bartram, Derek Burlew, Massimo Bianconcini, Gabriel Villegas, Øystein Kjørstad og Fredrik Johansson. Dáid gilvvuid vuittii Ailo ieš, vaikko lei dušše njeallje ja bealle mánu mannan go lei oalggi leamašan čuohpaheame ođđajagimánus 2008:s. Dasa lassin ledje maid Vert- ja streetskating. Diekkár valáštallandoalut eai leat goasse Norggas lágiduvvon ovdal. Neavttár 1 No errors found
Ailo Gaup lea maid neaktán. Filmmat Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui “Ekko av Ibsen”. Ailo nevttii Ryszard “Dobbel salto”-filmmas mii lei Ibsena “Byggmester Solness” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas “Jernanger”, maid Pål Jackman rešisserii.[9] TV-ráiddut Gaup searvvai mielde guoimmuhanprográmmii “Mesternes Mester” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Jaggein ja Trine Haltvikain, muhto vuoittahalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppaiguin ja sáddejuvvui buohccivissui. [10] Stempelridderen Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea "Stemperidderen". Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Fonda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Film. Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø Internasjonale Filmfestival, TIFF 2011). NRK aigu maid sáddet TV:s dan filmma.[11] Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii justte mohtorsihkkeliin gilvvohallat. Ailo Gaup lea maid neaktán. Filmmat Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui “Ekko av Ibsen”. Ailo nevttii Ryszard “Dobbel salto”-filmmas mii lei Ibsena “Byggmester Solness” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas “Jernanger”, maid Pål Jackman rešisserii.[9] TV-ráiddut Gaup searvvai guoimmuhanprográmmii “Mesternes Mester” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Jaggein ja Trine Haltvikain, muhto vuoittáhalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihtta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppáiguin ja sáddejuvvui buohccivissui. [10] Stempelridderen Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea "Stemperidderen". Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Fonda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Film. Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø Internasjonale Filmfestival, TIFF 2011). NRK áigu maid sáddet TV:s dan filmma.[11] Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii juste mohtorsihkkeliin gilvvohallat. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ailo Gaup lea maid neaktán. Filmmat Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui Ekko av Ibsen”. Ailo nevttii Ryszard Dobbel salto”-filmmas mii lei Ibsena Byggmester Solness” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas Jernanger”, maid Pål Jackman rešisserii.[9] TV-ráiddut Gaup searvvai mielde guoimmuhanprográmmii Mesternes Mester” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Jaggein ja Trine Haltvikain, muhto vuoittahalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppaiguin ja sáddejuvvui buohccivissui. [10] Stempelridderen Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea "Stemperidderen". Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Fonda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Film. Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø Internasjonale Filmfestival, TIFF 2011). NRK aigu maid sáddet TV:s dan filmma.[11] Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii justte mohtorsihkkeliin gilvvohallat.
Ailo Gaup lea maid neaktán. Filmmat Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui ”EkkoEkko av Ibsen”. Ailo nevttii Rystad ”kubbelDobbel salto”-filmmas mii lei Ibsena ”ByggmesterByggmester Golnes” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas ”JernangerJernanger”, maid Pål Hackman rešisserii. [9] TV-ráiddut Gaup searvvai mielde guoimmuhanprográmmii ”MasternesMesternes Bestet” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Bagguin ja Trine Hartvikain, muhto vuoittáhalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppáiguin ja sáddejuvvui buohccevissui. [10] 😱 Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea "😱". Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Foanda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Dili. Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø 😱 😱, TIFF 2011). NRK áigu maid sáddet TV:s dan filmma. [11] Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii justte mohtorsihkkeliin gilvvohallat.
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Ekko»
    • «Ryszard» ➞ [typo]
      • «Rystad»
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”kubbel»
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Byggmester»
    • «Solness» ➞ [typo]
      • «Golnes»
      • «Molnes»
      • «Solnas»
      • «Kolnes»
      • «Selnes»
      • «Golnesas»
      • «Selnesas»
      • «Molnesas»
      • «Kolnesas»
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Jernanger»
    • «Jackman» ➞ [typo]
      • «Hackman»
      • «Jackson»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Masternes»
    • «Mester» ➞ [typo]
      • «Bestet»
    • «Jaggein» ➞ [typo]
      • «Bagguin»
      • «Laggáin»
    • «Haltvikain» ➞ [typo]
      • «Hartvikain»
      • «Eltvikain»
      • «Hamvikain»
      • «Hatlevikain»
      • «Valvikain»
      • «Palsvikain»
      • «Natvikain»
      • «Malvikain»
      • «Kalvikain»
      • «Holvikain»
    • «vuoittahalai» ➞ [typo]
      • «vuoittáhalai»
    • «geahppaiguin» ➞ [typo]
      • «geahppáiguin»
      • «geamppaiguin»
    • «buohccivissui» ➞ [typo]
      • «buohccevissui»
    • «Stempelridderen» ➞ [typo]
      • «Stemperidderen» ➞ [typo]
        • «Fonda» ➞ [typo]
          • «Foanda»
        • «Film» ➞ [typo]
          • «Dili»
          • «Gili»
          • «Ilu»
          • «Ilá»
          • «Kilo»
          • «Ila»
          • «Hila»
          • «Lm»
        • «Internasjonale» ➞ [typo]
          • «Filmfestival» ➞ [typo]
            • «aigu» ➞ [typo]
              • «áigu»
            • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
              • «. [»
Ailo Gaup lea maid neaktán. Filmmat Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui ”EkkoEkko av Ibsen”. Ailo nevttii Rystad ”kubbelDobbel salto”-filmmas mii lei Ibsena ”ByggmesterByggmester Golnes” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas ”JernangerJernanger”, maid Pål Hackman rešisserii. [9] TV-ráiddut Gaup searvvai mielde guoimmuhanprográmmii ”MasternesMesternes Bestet” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Bagguin ja Trine Hartvikain, muhto vuoittáhalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppáiguin ja sáddejuvvui buohccevissui. [10] Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea "". Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Foanda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Dili. Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø , TIFF 2011). NRK áigu maid sáddet TV:s dan filmma. [11] Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii justte mohtorsihkkeliin gilvvohallat.
Ailo Gaup lea maid neaktán. Filmmat Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui ”😱 av Ibsen”. Ailo nevttii Rystad ”kubbelkubbel salto”-filmmas mii lei Ibsena ”😱 Golnes” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas ”😱”, maid Pål Hackman rešisserii. [9] TV-ráiddut Gaup searvvai mielde guoimmuhanprográmmii ”😱 Bestet” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Bagguin ja Trine Hartvikain, muhto vuoittáhalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppáiguin ja sáddejuvvui buohccevissui. [10] Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea "". Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Foanda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Dili. Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø , TIFF 2011). NRK áigu maid sáddet TV:s dan filmma. [11] Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii justte mohtorsihkkeliin gilvvohallat.
    • «EkkoEkko» ➞ [typo]
      • «kubbelDobbel» ➞ [typo]
        • «kubbelkubbel»
      • «ByggmesterByggmester» ➞ [typo]
        • «JernangerJernanger» ➞ [typo]
          • «MasternesMesternes» ➞ [typo]
            • «]  Ailo» ➞ [double-space-before]
              • «] Ailo»
            • «Tromsø  ,» ➞ [double-space-before]
              • «Tromsø ,»
Ailo Gaup lea maid neaktán. Filmmat Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui ” av Ibsen”. Ailo nevttii Rystad ”kubbelkubbel salto”-filmmas mii lei Ibsena ” Golnes” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas ””, maid Pål Hackman rešisserii. [9] TV-ráiddut Gaup searvvai mielde guoimmuhanprográmmii ” Bestet” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Bagguin ja Trine Hartvikain, muhto vuoittáhalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppáiguin ja sáddejuvvui buohccevissui. [10] Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea "". Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Foanda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Dili. Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø , TIFF 2011). NRK áigu maid sáddet TV:s dan filmma. [11] Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii justte mohtorsihkkeliin gilvvohallat.
Ailo Gaup lea maid neaktán. Filmmat Ibsen-jagi oktavuođas 2006:s ráhkaduvvojedje máŋga filmma Henrik Ibsena teáhterbihtáid vuođul. Dát ráidu gohčoduvvui ” av Ibsen”. Ailo nevttii Rystad ”kubbelkubbel salto”-filmmas mii lei Ibsena ” Golnes” bihttá. Jagi 2008:s nevttii son norgga filmmas ””, maid Pål Hackman rešisserii. [9] TV-ráiddut Gaup searvvai mielde guoimmuhanprográmmii ” Bestet” mii čájehuvvui NRK:s. Das son gilvvohalai logi eará valáštalliiguin suohtas dihte. Son ollii gitta finálii Finn Christian Bagguin ja Trine Hartvikain, muhto vuoittáhalai sudno vuostá. Son vuittii oktiibuot vihta oasi dán ráiddus, mas ledje ovcci oasi. Doppe son maid bártidii geahppáiguin ja sáddejuvvui buohccevissui. [10] Ailo Gaup birra álge 2008:s ráhkadit dokumentárafilmma man namma lea "". Dán filbmema leat NRK, Norgga Filbmainstituhtta, Nordnorsk Filmsenter, Seastinbáŋkku NN Foanda ja Sámediggi máksán. Filmma mávssii sullii 1,2 miljovnna ruvnno ráhkadit. Rešissevra lea Trond Brede Andersen ja buvttadeaddji Mona Steffensen/Orginal Dili. Filbma čájehuvvui vuosttaš geardde 19. beaivvi ođđajagimánus Romssa Riikkaidgaskasaš Filbmafestiválas (Tromsø, TIFF 2011). NRK áigu maid sáddet TV:s dan filmma. [11] Filmmas muitala Ailo iežas eallima birra ja movt son álggii justte mohtorsihkkeliin gilvvohallat.
    • «Tromsø ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Tromsø,»
Ailo Gaup lei ambassadevra daid plánejuvvon Dálve-OL-doaluide Romssas 2018:is . Dan oktavuođas son lea searvan muhtin doaluide ovddidit Romssa-2018. 2009:s lei Gaup ambassadevra ”Hvitt Bånd Norge’s” mii lei kampánja fuomášuhttit veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid vuostá. Ailo FMX Mikkelsen Gaup Ailo Gaup lei ambassadevra daid plánejuvvon Dálve-OL-doaluide Romssas 2018:s . Dan oktavuođas son lea searvan muhtin doaluide ovddidit Romssa-2018. 2009:s lei Gaup ambassadevra ”Hvitt Bånd Norge’s” mii lei kampánja fuomášuhttit veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid vuostá. Ailo FMX Mikkelsen Gaup 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ailo Gaup lei ambassadevra daid plánejuvvon Dálve-OL-doaluide Romssas 2018:is . Dan oktavuođas son lea searvan muhtin doaluide ovddidit Romssa-2018. 2009:s lei Gaup ambassadevra ”Hvitt Bånd Norge’s” mii lei kampánja fuomášuhttit veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid vuostá. Ailo FMX Mikkelsen Gaup
Ailo Gaup lei ambassadevra daid plánejuvvon dálve-OG-doaluide Romssas 2018:s 2018:is. Dan oktavuođas son lea searvan muhtin doaluide ovddidit Romssa-2018. 2009:s lei Gaup ambassadevra ”Avit Bend Norge’s” mii lei kampánja fuomášuhttit veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid vuostá. Ailo FMX Mikkelsen Gaup
    • «Dálve-OL» ➞ [typo]
      • «dálve-OG»
    • «2018:is» ➞ [typo]
      • «2018:s»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «2018:is.»
    • «Hvitt» ➞ [typo]
      • «Avit»
      • «Vitta»
    • «Bånd» ➞ [typo]
      • «Bend»
      • «Bond»
      • «Bing»
Ailo Gaup lei ambassadevra daid plánejuvvon dálve-OG-doaluide Romssas 2018:s 2018:is. Dan oktavuođas son lea searvan muhtin doaluide ovddidit Romssa-2018. 2009:s lei Gaup ambassadevra ”Avit Bend Norge’s” mii lei kampánja fuomášuhttit veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid vuostá. Ailo FMX Mikkelsen Gaup
Ailo Gaup lei ambassadevra daid plánejuvvon dálve-OG-doaluide Romssas 2018:s 2018:s. Dan oktavuođas son lea searvan muhtin doaluide ovddidit Romssa-2018. 2009:s lei Gaup ambassadevra ”Avit Bend Norge’s” mii lei kampánja fuomášuhttit veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid vuostá. Ailo FMX Mikkelsen Gaup
    • «2018:is» ➞ [typo]
      • «2018:s»
26. beaivvi cuoŋománus 2011:s ozai Ailo Gaup ruhtadoarjaga álggahit bivttasfitnodaga, man gohčodii Ailo FMX Mikkelsen Gaup. Sámediggi lea dorjon su 180.000 ruvnnuin. Gaup jođiha akto dán fitnodaga, man čujuhus lea Ájaheadjus .[12] Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Under Flip Air” mii boahtá su iežas FMX-goansttas. [13] Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnet buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon.[14] 26. beaivvi cuoŋománus 2011:s ozai Ailo Gaup ruhtadoarjaga álggahit bivttasfitnodaga, man gohčodii Ailo FMX Mikkelsen Gaup. Sámediggi lea dorjon su 180.000 ruvnnuin. Gaup jođiha akto dán fitnodaga, man čujuhus lea Álaheajus .[12] Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Under Flip Air” mii boahtá su iežas FMX-goansttas. [13] Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnen buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon.[14] 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
26. beaivvi cuoŋománus 2011:s ozai Ailo Gaup ruhtadoarjaga álggahit bivttasfitnodaga, man gohčodii Ailo FMX Mikkelsen Gaup. Sámediggi lea dorjon su 180.000 ruvnnuin. Gaup jođiha akto dán fitnodaga, man čujuhus lea Ájaheadjus .[.[12] Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Under Flip Air” mii boahtá su iežas FMX-goansttas. [13] Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnet buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon.[14]
26. beaivvi cuoŋománus 2011:s ozai Ailo Gaup ruhtadoarjaga álggahit bivttasfitnodaga, man gohčodii Ailo FMX Mikkelsen Gaup. Sámediggi lea dorjon su 180.000 ruvnnuin. Gaup jođiha akto dán fitnodaga, man čujuhus lea Ájaheadjus Ájaheadjus.[. [12] Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Inger Oli Mii” mii boahtá su iežas FMX-goansttas. [13] Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnet buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon. [14]
    • «.[» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Ájaheadjus.[»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
    • «Under» ➞ [typo]
      • «Inger»
    • «Flip» ➞ [typo]
      • «Oli»
      • «Áli»
    • «Air» ➞ [typo]
      • «Mii»
      • «Sii»
      • «Sis»
      • «Mis»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
26. beaivvi cuoŋománus 2011:s ozai Ailo Gaup ruhtadoarjaga álggahit bivttasfitnodaga, man gohčodii Ailo FMX Mikkelsen Gaup. Sámediggi lea dorjon su 180.000 ruvnnuin. Gaup jođiha akto dán fitnodaga, man čujuhus lea Ájaheadjus Ájaheadjus.[Ájaheadjus.[[12] Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Inger Oli Mii” mii boahtá su iežas FMX-goansttas. [13] Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnet buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon. [14]
26. beaivvi cuoŋománus 2011:s ozai Ailo Gaup ruhtadoarjaga álggahit bivttasfitnodaga, man gohčodii Ailo FMX Mikkelsen Gaup. Sámediggi lea dorjon su 180.000 ruvnnuin. Gaup jođiha akto dán fitnodaga, man čujuhus lea Ájaheajus Álaheajus.[Ájaheadjus. [[12] Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Inger Oli Mii” mii boahtá su iežas FMX-goansttas. [13] Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnet buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon. [14]
    • «Ájaheadjus» ➞ [typo]
      • «Ájaheajus»
      • «Ijaheajus»
    • «Ájaheadjus.[» ➞ [typo]
      • «Álaheajus.[»
    • «Ájaheadjus.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «Ájaheadjus. [»
26. beaivvi cuoŋománus 2011:s ozai Ailo Gaup ruhtadoarjaga álggahit bivttasfitnodaga, man gohčodii Ailo FMX Mikkelsen Gaup. Sámediggi lea dorjon su 180.000 ruvnnuin. Gaup jođiha akto dán fitnodaga, man čujuhus lea Ájaheajus Álaheajus.[[[12] Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Inger Oli Mii” mii boahtá su iežas FMX-goansttas. [13] Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnet buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon. [14]
26. beaivvi cuoŋománus 2011:s ozai Ailo Gaup ruhtadoarjaga álggahit bivttasfitnodaga, man gohčodii Ailo FMX Mikkelsen Gaup. Sámediggi lea dorjon su 180.000 ruvnnuin. Gaup jođiha akto dán fitnodaga, man čujuhus lea Ájaheajus Álaheajus. [[[12] Kollekšuvnna namma lea ”Ailo” ja vuosttaš bivttassuorggi namma lea ”Inger Oli Mii” mii boahtá su iežas FMX-goansttas. [13] Dát biktasat lea super-sisbiktasat sihke nissoniidda ja dievdduide ja galget heivet valáštalliide. Son lea ieš tevdnet buot daid biktasiid, válljen stoffaid daidda ja geahččaladdan movt dat doibmet valáštaladettiin. Lea dušše vuosttaš kollekšuvdna mat leat super-sisbiktasat, boahtte kollekšuvdna mii gárvána čakčat 2011:s galgá leat ullus ráhkaduvvon. [14]
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
Ortnet njuolggadusat #ORTNET NJUOLGGADUSAT #STUDEANTTAVIESUIDE Ortnet njuolggadusat #ORTNET NJUOLGGADUSAT #STUDEANTTAVIESUIDE 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ortnet njuolggadusat #ORTNET NJUOLGGADUSAT #STUDEANTTAVIESUIDE
Ortnetnjuolggadusat #ORTNETNJUOLGGADUSAT #STUDEANTTAVIESUIDE
    • «Ortnet njuolggadusat» ➞ [msyn-compound]
      • «Ortnetnjuolggadusat»
    • «ORTNET NJUOLGGADUSAT» ➞ [msyn-compound]
      • «ORTNETNJUOLGGADUSAT»
Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa studeanttaviesuid ortnetnjuolggadusat leat oassin soahpamušas gaskkal láigoheaddji (SSO) ja láigolačča, ja lea nu oassin láigošiehtadusas. Ortnetnjuolggadusat ja eará eavttut leat biddon vai juohke ássis galga leat buorre orrundilli . Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa studeantaviesuid ortnetnjuolggadusat leat oassin soahpamušas gaskkal láigoheaddji (SSO) ja láigolačča, ja lea nu oassin láigošiehtadusas. Ortnetnjuolggadusat ja eará eavttut leat biddjon vai juohke ássis galgá leat buorre orrundilli . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa studeanttaviesuid ortnetnjuolggadusat leat oassin soahpamušas gaskkal láigoheaddji (SSO) ja láigolačča, ja lea nu oassin láigošiehtadusas. Ortnetnjuolggadusat ja eará eavttut leat biddon vai juohke ássis galga leat buorre orrundilli .
Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa studeanttaviesuid ortnetnjuolggadusat leat oassin soahpamušas gaskkal láigoheaddji (SSO) ja láigolačča, ja lea nu oassin láigošiehtadusas. Ortnetnjuolggadusat ja eará eavttut leat biddon vai juohke ássis galgá leat buorre orrundilli.
    • «galga» ➞ [typo]
      • «galgá»
    • «orrundilli .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «orrundilli.»
I. Ulbmil Ulbmil dáiguin njuolggádusáiguin lea sihkkarastit: I. Ulbmil Ulbmil dáiguin njuolggadusaiguin lea sihkkarastit: 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
I. Ulbmil Ulbmil dáiguin njuolggádusáiguin lea sihkkarastit:
I. Ulbmil Ulbmil dáiguin njuolggadusaiguin lea sihkkarastit:
    • «Ulbmil  Ulbmil» ➞ [double-space-before]
      • «Ulbmil Ulbmil»
    • «njuolggádusáiguin» ➞ [typo]
      • «njuolggadusaiguin»
a. ahte viessu ja eará biergasat maid láigolašhálddaša , gieđahallojit nu ahte eai vahágahtto dárbbašmeahttumit. a. ahte viessu ja eará biergasat maid láigolaš hálddaša , gieđahallojit nu ahte eai vahágahtto dárbbašmeahttumit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
a. ahte viessu ja eará biergasat maid láigolašhálddaša , gieđahallojit nu ahte eai vahágahtto dárbbašmeahttumit.
a. ahte viessu ja eará biergasat maid láigolašhálddaša láigolašhálddaša, gieđahallojit nu ahte eai vahágahtto dárbbašmeahttumit.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «láigolašhálddaša,»
a. ahte viessu ja eará biergasat maid láigolašhálddaša láigolašhálddaša, gieđahallojit nu ahte eai vahágahtto dárbbašmeahttumit.
a. ahte viessu ja eará biergasat maid láigolašgálddaha láigolašgálddaha, gieđahallojit nu ahte eai vahágahtto dárbbašmeahttumit.
    • «láigolašhálddaša» ➞ [typo]
      • «láigolašgálddaha»
      • «láigolašhárddana»
      • «láigolašhávddaba»
      • «láigolašbálddaba»
      • «láigolašháldduba»
    • «láigolašhálddaša» ➞ [typo]
      • «láigolašgálddaha»
      • «láigolašhárddana»
      • «láigolašhávddaba»
      • «láigolašbálddaba»
      • «láigolašháldduba»
      • «láigolašháldoađa»
      • «láigolašháldiađa»
b. ahte láigolaš čájeha fuolalašvuođa eará ássiide, nu ahte ii oktatge vahágáhttojuvvo muhtin eará láigolačča láhttema dihte. b. ahte láigolaš čájeha fuolalašvuođa eará ássiide, nu ahte ii oktage vahágahttojuvvo muhtin eará láigolačča láhttema dihte. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
b. ahte láigolaš čájeha fuolalašvuođa eará ássiide, nu ahte ii oktatge vahágáhttojuvvo muhtin eará láigolačča láhttema dihte.
b. ahte láigolaš čájeha fuolalašvuođa eará ássiide, nu ahte ii oktatge vahágahttojuvvo muhtin eará láigolačča láhttema dihte.
    • «vahágáhttojuvvo» ➞ [typo]
      • «vahágahttojuvvo»
      • «vahágahttojuvvoš»
II. Obbalaččat Sáhtta váldit oktavuođa láigoheddjiin (SSO) dahje láigolaččaid luohttamušolbmuin jus leat jearaladagat , váidagat dahje eara mearkkašumit láigoheami, njuolggadusaid ja eará lassibuvttuid birra. Lassinjuolggadusat sáhttet biddjot ovttaskas studeanttaviesuide . II. Obbalaččat Sáhttá váldit oktavuođa láigoheddjiin (SSO) dahje láigolaččaid luohttámušolbmuin jus leat jearaldagat , váidagat dahje eará mearkkašumit láigoheami, njuolggadusaid ja eará lassibuvttuid birra. Lassinjuolggadusat sáhttet biddjot ovttaskas studeantaviesuide . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
II. Obbalaččat Sáhtta váldit oktavuođa láigoheddjiin (SSO) dahje láigolaččaid luohttamušolbmuin jus leat jearaladagat , váidagat dahje eara mearkkašumit láigoheami, njuolggadusaid ja eará lassibuvttuid birra. Lassinjuolggadusat sáhttet biddjot ovttaskas studeanttaviesuide .
II. Obbalaččat Sáhttá váldit oktavuođa láigoheddjiin (SSO) dahje láigolaččaid luohttámušolbmuin jus leat jearaladagat jearaladagat, váidagat dahje eará mearkkašumit láigoheami, njuolggadusaid ja eará lassibuvttuid birra. Lassinjuolggadusat sáhttet biddjot ovttaskas studeanttaviesuide.
    • «Sáhtta» ➞ [typo]
      • «Sáhttá»
      • «Máhttá»
    • «luohttamušolbmuin» ➞ [typo]
      • «luohttámušolbmuin»
      • «luohttámušolbmáin»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jearaladagat,»
    • «eara» ➞ [typo]
      • «eará»
    • «studeanttaviesuide .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «studeanttaviesuide.»
II. Obbalaččat Sáhttá váldit oktavuođa láigoheddjiin (SSO) dahje láigolaččaid luohttámušolbmuin jus leat jearaladagat jearaladagat, váidagat dahje eará mearkkašumit láigoheami, njuolggadusaid ja eará lassibuvttuid birra. Lassinjuolggadusat sáhttet biddjot ovttaskas studeanttaviesuide.
II. Obbalaččat Sáhttá váldit oktavuođa láigoheddjiin (SSO) dahje láigolaččaid luohttámušolbmuin jus leat jearaldaga jearaldagat, váidagat dahje eará mearkkašumit láigoheami, njuolggadusaid ja eará lassibuvttuid birra. Lassinjuolggadusat sáhttet biddjot ovttaskas studeanttaviesuide.
    • «jearaladagat» ➞ [typo]
      • «jearaldaga»
    • «jearaladagat» ➞ [typo]
      • «jearaldagat»
      • «jearalađanat»
      • «jearalaktagat»
III. Mearradusat 1. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus doallat iežas ásodaga, feaskara , riššu ja hivssega čorgadin ja ráinnasin. Son geatnegahtto maiddái ovttas eará geavaheddjiiguin doallat oktasašsajiid ja rájuid čorgadin ja ráinnasin. Dábálaččat ráhkadit ássit ieža bargovuorrolistu ráinnasindoallama birra. III. Mearrádusat 1. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus doallat iežas ásodaga, feaskára , riššu ja hivssega čorgadin ja ráinnasin. Son geatnegahtto maiddái ovttas eará geavaheddjiiguin doallat oktasašsajiid ja rájuid čorgadin ja ráinnasin. Dábálaččat ráhkadit ássit ieža bargovuorrolisttu ráinnasindoallama birra. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
III. Mearradusat 1. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus doallat iežas ásodaga, feaskara , riššu ja hivssega čorgadin ja ráinnasin. Son geatnegahtto maiddái ovttas eará geavaheddjiiguin doallat oktasašsajiid ja rájuid čorgadin ja ráinnasin. Dábálaččat ráhkadit ássit ieža bargovuorrolistu ráinnasindoallama birra.
III. Mearrádusat 1. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus doallat iežas ásodaga, feaskara feaskára, riššu ja hivssega čorgadin ja ráinnasin. Son geatnegahtto maiddái ovttas eará geavaheddjiiguin doallat oktasašsajiid ja rájuid čorgadin ja ráinnasin. Dábálaččat ráhkadit ássit ieža bargovuorrolistu 😱 birra.
    • «Mearradusat» ➞ [typo]
      • «Mearrádusat»
      • «Mearradosat»
      • «Vearradosat»
      • «Searradosat»
      • «Gearradosat»
      • «Kearradosat»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «feaskára,»
    • «ráinnasindoallama» ➞ [typo]
III. Mearrádusat 1. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus doallat iežas ásodaga, feaskara feaskára, riššu ja hivssega čorgadin ja ráinnasin. Son geatnegahtto maiddái ovttas eará geavaheddjiiguin doallat oktasašsajiid ja rájuid čorgadin ja ráinnasin. Dábálaččat ráhkadit ássit ieža bargovuorrolistu birra.
III. Mearrádusat 1. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus doallat iežas ásodaga, feaskára feaskára, riššu ja hivssega čorgadin ja ráinnasin. Son geatnegahtto maiddái ovttas eará geavaheddjiiguin doallat oktasašsajiid ja rájuid čorgadin ja ráinnasin. Dábálaččat ráhkadit ássit ieža bargovuorrolistu birra.
    • «feaskara» ➞ [typo]
      • «feaskára»
    • «bargovuorrolistu  birra» ➞ [double-space-before]
      • «bargovuorrolistu birra»
2. Oktasašgievkkana galga čorget ja bassat maŋŋel go lea atnan . Juohke láigolaš galgá bearráigeahččat ahte su galmmidanskábe ja oktasašskábet leat ráidnasat ja čorgadat. Biepmut eai ábut vurkkohuvvot nu guhka ahte billehuvvet/guohcagit/ guhppot . 2. Oktasašgievkkana galgá čorget ja bassat maŋŋel go lea atnán . Juohke láigolaš galgá bearráigeahččat ahte su galmmihanskábe ja oktasašskábet leat ráidnasat ja čorgadat. Biepmut eai ábut vurkkoduvvot nu guhká ahte billehuvvet/guohcagit/ billahuvvet/guohcagit/guhppot . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
2. Oktasašgievkkana galga čorget ja bassat maŋŋel go lea atnan . Juohke láigolaš galgá bearráigeahččat ahte su galmmidanskábe ja oktasašskábet leat ráidnasat ja čorgadat. Biepmut eai ábut vurkkohuvvot nu guhka ahte billehuvvet/guohcagit/ guhppot .
2. Oktasašgievkkana galgá čorget ja bassat maŋŋel go lea atnan atnan. Juohke láigolaš galgá bearráigeahččat ahte su galmmihanskábet ja oktasašskábet leat ráidnasat ja čorgadat. Biepmut eai ábut vurkkoduvvot nu guhka ahte billahuvvet/guohcagit/ guhppot.
    • «galga» ➞ [typo]
      • «galgá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «atnan.»
    • «galmmidanskábe» ➞ [typo]
      • «galmmihanskábet»
    • «vurkkohuvvot» ➞ [typo]
      • «vurkkoduvvot»
      • «vurkojuvvot»
    • «billehuvvet» ➞ [typo]
      • «billahuvvet»
    • «guhppot .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guhppot.»
2. Oktasašgievkkana galgá čorget ja bassat maŋŋel go lea atnan atnan. Juohke láigolaš galgá bearráigeahččat ahte su galmmihanskábet ja oktasašskábet leat ráidnasat ja čorgadat. Biepmut eai ábut vurkkoduvvot nu guhka ahte billahuvvet/guohcagit/ guhppot.
2. Oktasašgievkkana galgá čorget ja bassat maŋŋel go lea adnon atnán. Juohke láigolaš galgá bearráigeahččat ahte su galmmihanskábet ja oktasašskábet leat ráidnasat ja čorgadat. Biepmut eai ábut vurkkoduvvot nu guhka ahte billahuvvet/guohcagit/ guhppot.
    • «atnan» ➞ [typo]
      • «adnon»
    • «atnan» ➞ [typo]
      • «atnán»
      • «adnon»
3. Sluka ferte buhtistit dávjá. Váldde oktavuođa viessobearráigehččiin jus lea buđđosan oalát. 3. Sluka ferte buhtistit dávjá. Váldde oktavuođa viessobearráigehččiin jus lea buđđosan oalát. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
3. Sluka ferte buhtistit dávjá. Váldde oktavuođa viessobearráigehččiin jus lea buđđosan oalát.
3. Luŋka ferte buhtistit dávjá. Váldde oktavuođa viessobearráigehččiin jus lea buđđosan oalát.
    • «Sluka» ➞ [typo]
      • «Luŋka»
      • «Šluska»
      • «Fluksa»
4. Ruskkalihtiid galgá beaivválaččat gurret čujuhuvvon containariidda . 4. Ruskalihtiid galgá beaivválaččat gurret čujuhuvvon kontaineriidda . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
4. Ruskkalihtiid galgá beaivválaččat gurret čujuhuvvon containariidda .
4. Ruskkalihtiid galgá beaivválaččat gurret čujuhuvvon containariidda kontaineriidda.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «kontaineriidda.»
4. Ruskkalihtiid galgá beaivválaččat gurret čujuhuvvon containariidda kontaineriidda.
4. Ruskkalihtiid galgá beaivválaččat gurret čujuhuvvon kontaineriidda kontaineriidda.
    • «containariidda» ➞ [typo]
      • «kontaineriidda»
5. Hybelviesuin ii leat lohpi váldit bivttasbassanmašiinna ja/dahje sullasaš biergasiid, dahje váldit eret/lonuhit luvvodagáid jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Ásodagain galgá bivttasbassanmašiinnaid dušše geavahit gaskkal 08.00 ja 22.00. 5. Hybelviesuin ii leat lohpi váldit bivttasbassanmašiinna ja/dahje sullasaš biergasiid, dahje váldit eret/lonuhit luvvodagaid jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Ásodagain galgá bivttasbassanmašiinnaid dušše geavahit gaskkal 08.00 ja 22.00. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
5. Hybelviesuin ii leat lohpi váldit bivttasbassanmašiinna ja/dahje sullasaš biergasiid, dahje váldit eret/lonuhit luvvodagáid jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Ásodagain galgá bivttasbassanmašiinnaid dušše geavahit gaskkal 08.00 ja 22.00.
5. Hybelviesuin ii leat lohpi váldit bivttasbassanmašiinna ja/dahje sullasaš biergasiid, dahje váldit eret/lonuhit luvvodagain jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Ásodagain galgá bivttasbassanmašiinnaid dušše geavahit gaskkal 08.00 ja 22.00.
    • «luvvodagáid» ➞ [typo]
      • «luvvodagain»
6. Biktasiid/gávnniid/láhtteránuid ii galgga láseráigge savdnjit. 6. Biktasiid/gávnniid/láhtteránuid ii galgga láseráigge savdnjit. 1 No errors found
7. Govaid galgá heŋget listaide mat leat biddjon seinniide. Oktasašsajiin galget plahkáhtat ja seaidnečállosat heŋgejuvvot diehtotávvalii. 7. Govaid galgá heŋget listtaide mat leat biddjon seinniide. Oktasašsajiin galget plakáhtat ja seaidnečállosat heŋgejuvvot diehtotávvalii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
7. Govaid galgá heŋget listaide mat leat biddjon seinniide. Oktasašsajiin galget plahkáhtat ja seaidnečállosat heŋgejuvvot diehtotávvalii.
7. Govaid galgá heŋget listtáide mat leat biddjon seinniide. Oktasašsajiin galget plagiáhtat ja seaidnečállosat heŋgejuvvot diehtotávvalii.
    • «listaide» ➞ [typo]
      • «listtáide»
      • «listtaide»
      • «listtaid»
      • «listtuide»
      • «gistáide»
      • «risttaide»
      • «lásttaide»
    • «plahkáhtat» ➞ [typo]
      • «plagiáhtat»
8. Studeanttaviesuin ii leat lohpi atnit biebmošibihiid ja eará elliid. 8. Studeantaviesuin ii leat lohpi atnit biebmošibihiid ja eará elliid. 1 No errors found
9. Ii leat lohpi rievdadit giddodagáid viesuin (maiddái mála) jus láigoheaddji ii leat addan sierra lobi dasa. 9. Ii leat lohpi rievdadit giddodagaid viesuin (maiddái mála) jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
9. Ii leat lohpi rievdadit giddodagáid viesuin (maiddái mála) jus láigoheaddji ii leat addan sierra lobi dasa.
9. Ii leat lohpi rievdadit giddodagaid viesuin (maiddái mála) jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa.
    • «giddodagáid» ➞ [typo]
      • «giddodagaid»
    • «addan» ➞ [typo]
      • «addán»
      • «ádden»
      • «láddan»
      • «šaddan»
      • «astan»
10. Ii leat lohpi mohtorliekkaniid j.ea. bidjat el-čuggestagáide jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Jus njuolggadus rihkko šadda láigolaš máksit mearriduvvon divvada . 10. Ii leat lohpi mohtorliekkaniid j.ea. bidjat el-čuggestagaide jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Jus njuolggadus rihkko šaddá láigolaš máksit mearriduvvon divada . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
10. Ii leat lohpi mohtorliekkaniid j.ea. bidjat el-čuggestagáide jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Jus njuolggadus rihkko šadda láigolaš máksit mearriduvvon divvada .
10. Ii leat lohpi mohtorliekkaniid j. ea. bidjat elečuggestagaide jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Jus njuolggadus rihkko šaddá láigolaš máksit mearriduvvon divada divvada.
    • «j.ea.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «j. ea.»
    • «el-čuggestagáide» ➞ [typo]
      • «elečuggestagaide»
      • «elčuggestagaide»
    • «šadda» ➞ [typo]
      • «šaddá»
    • «divvada» ➞ [typo]
      • «divada»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «divvada.»
10. Ii leat lohpi mohtorliekkaniid j. ea. bidjat elečuggestagaide jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Jus njuolggadus rihkko šaddá láigolaš máksit mearriduvvon divada divvada.
10. Ii leat lohpi mohtorliekkaniid j. ea. bidjat elečuggestagaide jus láigoheaddji ii leat addán sierra lobi dasa. Jus njuolggadus rihkko šaddá láigolaš máksit mearriduvvon divada divada.
    • «divvada» ➞ [typo]
      • «divada»
11. Láigolaččat geatnegahttojit áktet guhtet guoimmiseaset bargoráfi. Maŋŋel dii. 23.00 árgabeivviid ja maŋŋel dii. 24.00 beivviid ovdal bassebeivviid ja basiid galgá leat ráfi viesus ja muđui opmodagas/ šiljjus . Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus iežas gussiid meannudeamis iežas ásodagas, oktasašsajiin ja muđui opmodagas. Láigoheaddji dahje muhtin geas lea su váldi sáhtta gáibidit ahte guossit guđđet viesu ja opmodaga. 11. Láigolaččat geatnegahttojit áktet guhtet guoimmiset bargoráfi. Maŋŋel dii. 23.00 árgabeivviid ja maŋŋel dii. 24.00 beivviid ovdal bassebeivviid ja basiid galgá leat ráfi viesus ja muđui opmodagas/ šiljus . Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus iežas gussiid meannudeamis iežas ásodagas, oktasašsajiin ja muđui opmodagas. Láigoheaddji dahje muhtin geas lea su váldi sáhttá gáibidit ahte guossit guđđet viesu ja opmodaga. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
11. Láigolaččat geatnegahttojit áktet guhtet guoimmiseaset bargoráfi. Maŋŋel dii. 23.00 árgabeivviid ja maŋŋel dii. 24.00 beivviid ovdal bassebeivviid ja basiid galgá leat ráfi viesus ja muđui opmodagas/ šiljjus . Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus iežas gussiid meannudeamis iežas ásodagas, oktasašsajiin ja muđui opmodagas. Láigoheaddji dahje muhtin geas lea su váldi sáhtta gáibidit ahte guossit guđđet viesu ja opmodaga.
11. Láigolaččat geatnegahttojit áktet guhtet guoimmisedáset bargoráfi. Maŋŋel dii. 23.00 árgabeivviid ja maŋŋel dii. 24.00 beivviid ovdal bassebeivviid ja basiid galgá leat ráfi viesus ja muđui opmodagas/ šiljus šiljjus. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus iežas gussiid meannudeamis iežas ásodagas, oktasašsajiin ja muđui opmodagas. Láigoheaddji dahje muhtin geas lea su váldi sáhttán gáibidit ahte guossit guđđet viesu ja opmodaga.
    • «guoimmiseaset» ➞ [typo]
      • «guoimmisedáset»
      • «guoimmážeaset»
    • «šiljjus» ➞ [typo]
      • «šiljus»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «šiljjus.»
    • «sáhtta» ➞ [typo]
      • «sáhttán»
11. Láigolaččat geatnegahttojit áktet guhtet guoimmisedáset bargoráfi. Maŋŋel dii. 23.00 árgabeivviid ja maŋŋel dii. 24.00 beivviid ovdal bassebeivviid ja basiid galgá leat ráfi viesus ja muđui opmodagas/ šiljus šiljjus. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus iežas gussiid meannudeamis iežas ásodagas, oktasašsajiin ja muđui opmodagas. Láigoheaddji dahje muhtin geas lea su váldi sáhttán gáibidit ahte guossit guđđet viesu ja opmodaga.
11. Láigolaččat geatnegahttojit áktet guhtet guoimmisedáset bargoráfi. Maŋŋel dii. 23.00 árgabeivviid ja maŋŋel dii. 24.00 beivviid ovdal bassebeivviid ja basiid galgá leat ráfi viesus ja muđui opmodagas/ šiljus šiljus. Juohke láigolaččas lea ovddasvástádus iežas gussiid meannudeamis iežas ásodagas, oktasašsajiin ja muđui opmodagas. Láigoheaddji dahje muhtin geas lea su váldi sáhttán gáibidit ahte guossit guđđet viesu ja opmodaga.
    • «šiljjus» ➞ [typo]
      • «šiljus»
12. Láigoheaddji (SSO) rádjá eret biergasiid mat sáhttet leat várálaččat dahje hehttehussan eará ássiide, ja láigolaš máksá olggosgoluid. 12. Láigoheaddji (SSO) rádjá eret biergasiid mat sáhttet leat várálaččat dahje hehttehussan eará ássiide, ja láigolaš máksá olggosgoluid. 1 No errors found
13. Sihkkeliid, mánávávnnaid, sabehiid ja mohtorvuojániid oažžu dušše bidjat čujuhuvvon sajiide iige oktašsajiide gos sáhttet leat hehttehussan eará ássiide. 13. Sihkkeliid, mánávávnnaid, sabehiid ja mohtorvuojániid oažžu dušše bidjat čujuhuvvon sajiide iige oktasašsajiide gos sáhttet leat hehttehussan eará ássiide. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
13. Sihkkeliid, mánávávnnaid, sabehiid ja mohtorvuojániid oažžu dušše bidjat čujuhuvvon sajiide iige oktašsajiide gos sáhttet leat hehttehussan eará ássiide.
13. Sihkkeliid, mánávávnnaid, sabehiid ja mohtorvuojániid oažžu dušše bidjat čujuhuvvon sajiide iige oktasašsajiide gos sáhttet leat hehttehussan eará ássiide.
    • «oktašsajiide» ➞ [typo]
      • «oktasašsajiide»
      • «doktasajiide»
      • «áktasajiide»
      • «soktasajiide»
      • «doktatsajiide»
      • «moktasajiide»
      • «loktasajiide»
      • «oktensajiide»
      • «loktansajiide»
14. Láigoheadji ovddasvástideaddjis dahje muhtimis geas lea su váldi, lea riekti bearráigeahččat buot lanjaid. Dábálaččat galgá dan birra addon diehtu ovdagihtii. Earenoamaš dilálašvuođain sáhtta goikke bearráigehččot dieđitkeahttá. Láigoheaddjis lea lohpi divodit ja buoridit viesu vaikko goas, muhto jus praktihkkalaččat lea vejolaš, galga láigolažžii dieđihuvvot maiddái dan birra. Láigoheaddjis lea maiddái lohpi iskkat el-mihttára juohke njealjádasjagi, jus ii šihtto eará ortnet láigolaččain. 14. Láigoheaddji ovddasvástideaddjis dahje muhtimis geas lea su váldi, lea riekti bearráigeahččat buot lanjaid. Dábálaččat galgá dan birra addon diehtu ovdagihtii. Earenoamáš dilálašvuođain sáhttá goitge bearráigehččot dieđitkeahttá. Láigoheaddjis lea lohpi divodit ja buoridit viesu vaikko goas, muhto jus praktihkalaččat lea vejolaš, galgá láigolažžii dieđihuvvot maiddái dan birra. Láigoheaddjis lea maiddái lohpi iskat el-mihttára juohke njealjádasjagi, jus ii šihtto eará ortnet láigolaččain. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
14. Láigoheadji ovddasvástideaddjis dahje muhtimis geas lea su váldi, lea riekti bearráigeahččat buot lanjaid. Dábálaččat galgá dan birra addon diehtu ovdagihtii. Earenoamaš dilálašvuođain sáhtta goikke bearráigehččot dieđitkeahttá. Láigoheaddjis lea lohpi divodit ja buoridit viesu vaikko goas, muhto jus praktihkkalaččat lea vejolaš, galga láigolažžii dieđihuvvot maiddái dan birra. Láigoheaddjis lea maiddái lohpi iskkat el-mihttára juohke njealjádasjagi, jus ii šihtto eará ortnet láigolaččain.
14. Láigoheaddji ovddasvástideaddjis dahje muhtimis geas lea su váldi, lea riekti bearráigeahččat buot lanjaid. Dábálaččat galgá dan birra addon diehtu ovdagihtii. Earenomáš dilálašvuođain stáhta goike bearráigehččot dieđitkeahttá. Láigoheaddjis lea lohpi divodit ja buoridit viesu vaikko goas, muhto jus praktihkalaččat lea vejolaš, galgá láigolažžii dieđihuvvot maiddái dan birra. Láigoheaddjis lea maiddái lohpi iskkat el-mihttára juohke njealjádasjagi, jus ii šihtto eará ortnet láigolaččain.
    • «Láigoheadji» ➞ [typo]
      • «Láigoheaddji»
    • «Earenoamaš» ➞ [typo]
      • «Earenomáš»
      • «Earenoamáš»
      • «Erenomáš»
      • «Erenoamáš»
      • «Earenomáža»
      • «Earenoamáža»
      • «Erenomáža»
      • «Erenoamáža»
    • «sáhtta» ➞ [typo]
      • «stáhta»
    • «goikke» ➞ [typo]
      • «goike»
      • «guhkke»
      • «goiká»
      • «gohkke»
      • «loike»
    • «praktihkkalaččat» ➞ [typo]
      • «praktihkalaččat»
    • «galga» ➞ [typo]
      • «galgá»
15. Láigoheddji sahtta bidjat čalalaš dieđu oktsašarealaide dahje čalalaččat addit dieđu ortnetnjuolggadusaid birra ja movt galga geavahit viesu ja opmodaga. 15. Láigoheaddji sáhttá bidjat čálalaš dieđu oktasašareálaide dahje čálalaččat addit dieđu ortnetnjuolggadusaid birra ja movt galgá geavahit viesu ja opmodaga. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
15. Láigoheddji sahtta bidjat čalalaš dieđu oktsašarealaide dahje čalalaččat addit dieđu ortnetnjuolggadusaid birra ja movt galga geavahit viesu ja opmodaga.
15. Láigoheaddji šatta bidjat čálalaš dieđu 😱 dahje čálalaččat addit dieđu ortnetnjuolggadusaid birra ja movt galgá geavahit viesu ja opmodaga.
    • «Láigoheddji» ➞ [typo]
      • «Láigoheaddji»
    • «sahtta» ➞ [typo]
      • «šatta»
    • «čalalaš» ➞ [typo]
      • «čálalaš»
    • «oktsašarealaide» ➞ [typo]
      • «čalalaččat» ➞ [typo]
        • «čálalaččat»
      • «galga» ➞ [typo]
        • «galgá»
      • «geavahit  viesu» ➞ [double-space-before]
        • «geavahit viesu»
15. Láigoheaddji šatta bidjat čálalaš dieđu dahje čálalaččat addit dieđu ortnetnjuolggadusaid birra ja movt galgá geavahit viesu ja opmodaga.
15. Láigoheaddji šatta bidjat čálalaš dieđu dahje čálalaččat addit dieđu ortnetnjuolggadusaid birra ja movt galgá geavahit viesu ja opmodaga.
    • «dieđu  dahje» ➞ [double-space-before]
      • «dieđu dahje»
16. Studeanttaviesuin ii leat lohpi borgguhit. 16. Studeantaviesuin ii leat lohpi borgguhit. 1 No errors found
IV Luohttámušolmmoš Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa viesuid ássit galget válljet ovtta luohttámušolbmo juohke ássanovttadahkii, ja son sáhttá gohččojuvvot ortnetnjuolggádusaid giehtaguššama oktavuođas. IV Luohttámušolmmoš Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa viesuid ássit galget válljet ovtta luohttámušolbmo juohke ássanovttadahkii, ja son sáhttá gohččojuvvot ortnetnjuolggadusaid giehtaguššama oktavuođas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
IV Luohttámušolmmoš Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa viesuid ássit galget válljet ovtta luohttámušolbmo juohke ássanovttadahkii, ja son sáhttá gohččojuvvot ortnetnjuolggádusaid giehtaguššama oktavuođas.
IV Luohttámušolmmoš Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa viesuid ássit galget válljet ovtta luohttámušolbmo juohke ássanovttadahkii, ja son sáhttá gohččojuvvot ortneganjuolggadusaid giehtaguššama oktavuođas.
    • «Luohttámušolmmoš   Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa» ➞ [double-space-before]
      • «Luohttámušolmmoš Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa»
    • «ortnetnjuolggádusaid» ➞ [typo]
      • «ortneganjuolggadusaid»
      • «ortnetnjuolggadusaid»
Láigošiehtadusa ja ortnetnjuolggadusaid rihkkun Jus láigolaš rihkku láigošiehtadusa ja ortnetnjuolggadusaid oažžu son čálalaš váruhusa. Jus nuppes rihkku daid, de loahpahuvvo láigosoahpamuš. Addo dušše okta várrehus. Láigošiehtadusa ja ortnetnjuolggadusaid rihkkun Jus láigolaš rihkku láigošiehtadusa ja ortnetnjuolggadusaid oažžu son čálalaš váruhusa. Jus nuppes rihkku daid, de loahpahuvvo láigosoahpamuš. Addo dušše okta várrehus. 1 No errors found
Dahkádus Dárkkuhuvvo ahte SSOas ii leat dahkádus dállobiergasiidda. Dan ferte láigolaš ieš háhkat jus hálida . Dáhkadus Dárkkuhuvvo ahte SSO:s ii leat dáhkadus dállobiergasiidda. Dan ferte láigolaš ieš háhkat jus háliida . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dahkádus Dárkkuhuvvo ahte SSOas ii leat dahkádus dállobiergasiidda. Dan ferte láigolaš ieš háhkat jus hálida .
Dáhkádus Dárkkuhuvvo ahte SSO:s ii leat dáhkádusa dállobiergasiidda. Dan ferte láigolaš ieš háhkat jus háliida hálida.
    • «Dahkádus» ➞ [typo]
      • «Dáhkádus»
      • «Eahpádus»
    • «SSOas» ➞ [typo]
      • «SSO:s»
    • «dahkádus» ➞ [typo]
      • «dáhkádusa»
    • «hálida» ➞ [typo]
      • «háliida»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «hálida.»
Dáhkádus Dárkkuhuvvo ahte SSO:s ii leat dáhkádusa dállobiergasiidda. Dan ferte láigolaš ieš háhkat jus háliida hálida.
Dáhkádus Dárkkuhuvvo ahte SSO:s ii leat dáhkádusa dállobiergasiidda. Dan ferte láigolaš ieš háhkat jus háliida háliida.
    • «hálida» ➞ [typo]
      • «háliida»
Čoavdagat Láhppon čoavdagiid ovddas ferte máksit 500,- ruvnno buhttadussan . Jus láigolaš ferte sihtat bargi boahtit go lea vajálduhttan čoavdaga, dahje eará sullasaš siva geažil, ferte máksit 250,- ruvdnosaš divvada . Čoavdagat Láhppon čoavdagiid ovddas ferte máksit 500,- ruvnno buhtadussan . Jus láigolaš ferte sihtat bargi boahtit go lea vajálduhttán čoavdaga, dahje eará sullasaš siva geažil, ferte máksit 250,- ruvdnosaš divada . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čoavdagat Láhppon čoavdagiid ovddas ferte máksit 500,- ruvnno buhttadussan . Jus láigolaš ferte sihtat bargi boahtit go lea vajálduhttan čoavdaga, dahje eará sullasaš siva geažil, ferte máksit 250,- ruvdnosaš divvada .
Čoavdagat Láhppon čoavdagiid ovddas ferte máksit 500,- ruvnno buhttadussan buhtadussan. Jus láigolaš ferte sihtat bargi boahtit go lea vajálduhttán čoavdaga, dahje eará sullasaš siva geažil, ferte máksit 250,- ruvdnosaš divada divvada.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «buhtadussan.»
    • «vajálduhttan» ➞ [typo]
      • «vajálduhttán»
      • «vajáldahttán»
      • «sajálduhttán»
    • «divvada» ➞ [typo]
      • «divada»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «divvada.»
Čoavdagat Láhppon čoavdagiid ovddas ferte máksit 500,- ruvnno buhttadussan buhtadussan. Jus láigolaš ferte sihtat bargi boahtit go lea vajálduhttán čoavdaga, dahje eará sullasaš siva geažil, ferte máksit 250,- ruvdnosaš divada divvada.
Čoavdagat Láhppon čoavdagiid ovddas ferte máksit 500,- ruvnno buhtadussan buhtadussan. Jus láigolaš ferte sihtat bargi boahtit go lea vajálduhttán čoavdaga, dahje eará sullasaš siva geažil, ferte máksit 250,- ruvdnosaš divada divada.
    • «buhttadussan» ➞ [typo]
      • «buhtadussan»
      • «buhtadassan»
      • «muhttádussan»
      • «ruhtadussan»
    • «divvada» ➞ [typo]
      • «divada»
Bivttasbassan Gáhkkorčorus lea oktasaš bivttasbassanmášiidna masa buot láigolaččat sáhttet oastit goartta. Bassangoarta máksá 100,- ru. ja dainna beassa sulli 14 geardde bassat. Bivttasbassan Gáhkkorčorus lea oktasaš bivttasbassanmašiidna masa buot láigolaččat sáhttet oastit goartta. Bassangoarta máksá 100,- ru. ja dainna beassá sullii 14 geardde bassat. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bivttasbassan Gáhkkorčorus lea oktasaš bivttasbassanmášiidna masa buot láigolaččat sáhttet oastit goartta. Bassangoarta máksá 100,- ru. ja dainna beassa sulli 14 geardde bassat.
Bivttasbassan Gáhkkorčorus lea oktasaš bivttasbassanmašiidna masa buot láigolaččat sáhttet oastit goartta. Bassangoarta máksá 100,- ru. ja dainna beassá sullii 14 geardde bassat.
    • «bivttasbassanmášiidna» ➞ [typo]
      • «bivttasbassanmašiidna»
    • «beassa» ➞ [typo]
      • «beassá»
    • «sulli» ➞ [typo]
      • «sullii»
Boasta Studeantat sáhttet dáhttut boasta sáddejuvvot allaskuvlii. Muđui ferte láigolaš ieš oastit boastakássa ja váldit oktavuođa boasttain jus hálida čujuhusá studeanttaviesuide . Boasta Studeanttat sáhttet dáhttut boastta sáddejuvvot allaskuvlii. Muđui ferte láigolaš ieš oastit boastakássa ja váldit oktavuođa boasttain jus háliida čujuhusa studeantaviesuide . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boasta Studeantat sáhttet dáhttut boasta sáddejuvvot allaskuvlii. Muđui ferte láigolaš ieš oastit boastakássa ja váldit oktavuođa boasttain jus hálida čujuhusá studeanttaviesuide .
Boasta Studeanttat sáhttet dáhttut boasta sáddejuvvot allaskuvlii. Muđui ferte láigolaš ieš oastit boastakássa ja váldit oktavuođa boasttain jus háliida čujuhusa studeanttaviesuide.
    • «Studeantat» ➞ [typo]
      • «Studeanttat»
    • «hálida» ➞ [typo]
      • «háliida»
    • «čujuhusá» ➞ [typo]
      • «čujuhusa»
    • «studeanttaviesuide .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «studeanttaviesuide.»
Čujuhusat: Gáhkkorčorru 1, 9520 Guovdageaidnu Lulit Gáhkkorluodda 5/7/9, 9520 Guovdageaidnu Hánnoluohkká 31, 9520 Guovdageaidnu Čujuhusat: Gáhkkorčorru 1, 9520 Guovdageaidnu Lulit Gáhkkorluodda 5/7/9, 9520 Guovdageaidnu Hánnoluohkká 31, 9520 Guovdageaidnu 1 No errors found
Mohtorliekkanat Ássit Hánnoluohka 40 kvm ásodagáin , Lulit- Gáhkkkorčorus sáhttet láigohit elčuggestaga mohtorliekkaniidda 400,- ru. ovddas dálvái. Hánnoluohká 60 kvm ásodaga ássiin leat iežaset elčuggestat. Mohtorliekkanat Ássit Hánnoluohká 40 kvm ásodagain , Lulit Gáhkkorčorus sáhttet láigohit elčuggestaga mohtorliekkaniidda 400,- ru. ovddas dálvái. Hánnoluohká 60 kvm ásodaga ássiin leat iežaset elčuggestat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mohtorliekkanat Ássit Hánnoluohka 40 kvm ásodagáin , Lulit- Gáhkkkorčorus sáhttet láigohit elčuggestaga mohtorliekkaniidda 400,- ru. ovddas dálvái. Hánnoluohká 60 kvm ásodaga ássiin leat iežaset elčuggestat.
Mohtorliekkanat Ássit Hánnoluohkká 40 kvm ásodagáin ásodagain, 😱 Gáhkkorčorus sáhttet láigohit elčuggestaga mohtorliekkaniidda 400,- ru. ovddas dálvái. Hánnoluohká 60 kvm ásodaga ássiin leat iežaset elčuggestat.
    • «Hánnoluohka» ➞ [typo]
      • «Hánnoluohkká»
      • «Hánnoluohká»
      • «Hánnoluohkás»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ásodagain,»
    • «Lulit-» ➞ [typo]
      • «Gáhkkkorčorus» ➞ [typo]
        • «Gáhkkorčorus»
Mohtorliekkanat Ássit Hánnoluohkká 40 kvm ásodagáin ásodagain, Gáhkkorčorus sáhttet láigohit elčuggestaga mohtorliekkaniidda 400,- ru. ovddas dálvái. Hánnoluohká 60 kvm ásodaga ássiin leat iežaset elčuggestat.
Mohtorliekkanat Ássit Hánnoluohkká 40 kvm ásodagaid ásodagain, Gáhkkorčorus sáhttet láigohit elčuggestaga mohtorliekkaniidda 400,- ru. ovddas dálvái. Hánnoluohká 60 kvm ásodaga ássiin leat iežaset elčuggestat.
    • «ásodagáin» ➞ [typo]
      • «ásodagaid»
    • «,  Gáhkkorčorus» ➞ [double-space-before]
      • «, Gáhkkorčorus»
Olggos fárren Jus láigolaš ii leat fárren olggos ja čoavdda bukton ruovttoluotta dan dáhtona mii lea šihtton, sáddejuvvo rehket nuppi mánu ovddas. Láigolaš ferte unnimusat 3 beaivve ovdal soahpat áiggi viessobearráigehččin fárrolaga geahččat ahte ásodat/ latnja lea ráinnas ja muđui ortnegis, ja ahte doppe leat visot biergasat mat ledje doppe sisafárredettin . Jus ásodat ii leat albmaládje ráidnejuvvon olggosfárredettin dollojuvvo oassi dahje buot ovdagihtti máksojuvvon láigu. Olggos fárren Jus láigolaš ii leat fárren olggos ja čoavdda bukton ruovttoluotta dan dáhtona mii lea šihtton, sáddejuvvo rehket nuppi mánu ovddas. Láigolaš ferte unnimusat 3 beaivve ovdal soahpat áiggi viessobearráigehččiin fárrolaga geahččat ahte ásodat/ latnja lea ráinnas ja muđui ortnegis, ja ahte doppe leat visot biergasat mat ledje doppe sisafárredettiin . Jus ásodat ii leat albma ládje ráidnejuvvon olggosfárredettiin dollojuvvo oassi dahje buot ovdagihtii máksojuvvon láigu. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Olggos fárren Jus láigolaš ii leat fárren olggos ja čoavdda bukton ruovttoluotta dan dáhtona mii lea šihtton, sáddejuvvo rehket nuppi mánu ovddas. Láigolaš ferte unnimusat 3 beaivve ovdal soahpat áiggi viessobearráigehččin fárrolaga geahččat ahte ásodat/ latnja lea ráinnas ja muđui ortnegis, ja ahte doppe leat visot biergasat mat ledje doppe sisafárredettin . Jus ásodat ii leat albmaládje ráidnejuvvon olggosfárredettin dollojuvvo oassi dahje buot ovdagihtti máksojuvvon láigu.
Olggos fárren Jus láigolaš ii leat fárren olggos ja čoavdda bukton ruovttoluotta dan dáhtona mii lea šihtton, sáddejuvvo rehket nuppi mánu ovddas. Láigolaš ferte unnimusat 3 beaivve ovdal soahpat áiggi viessobearráigehččiin fárrolaga geahččat ahte ásodat/ latnja lea ráinnas ja muđui ortnegis, ja ahte doppe leat visot biergasat mat ledje doppe sisafárredettiin sisafárredettin. Jus ásodat ii leat albma ládje ráidnejuvvon 😱 dollojuvvo oassi dahje buot ovdagihtii máksojuvvon láigu.
    • «viessobearráigehččin» ➞ [typo]
      • «viessobearráigehččiin»
      • «viessobearráigeahččiin»
    • «sisafárredettin» ➞ [typo]
      • «sisafárredettiin»
      • «sisafárrediin»
      • «sisafárredin»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sisafárredettin.»
    • «albmaládje» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «albma ládje»
    • «olggosfárredettin» ➞ [typo]
      • «ovdagihtti» ➞ [typo]
        • «ovdagihtii»
        • «ovdagahti»
        • «ovdašihti»
        • «ovdalihti»
        • «ovdavihti»
        • «ovdadihtui»
        • «ovdagieddi»
        • «ovdagotti»
        • «ovdašihtti»
        • «ovdagietti»
Olggos fárren Jus láigolaš ii leat fárren olggos ja čoavdda bukton ruovttoluotta dan dáhtona mii lea šihtton, sáddejuvvo rehket nuppi mánu ovddas. Láigolaš ferte unnimusat 3 beaivve ovdal soahpat áiggi viessobearráigehččiin fárrolaga geahččat ahte ásodat/ latnja lea ráinnas ja muđui ortnegis, ja ahte doppe leat visot biergasat mat ledje doppe sisafárredettiin sisafárredettin. Jus ásodat ii leat albma ládje ráidnejuvvon dollojuvvo oassi dahje buot ovdagihtii máksojuvvon láigu.
Olggos fárren Jus láigolaš ii leat fárren olggos ja čoavdda bukton ruovttoluotta dan dáhtona mii lea šihtton, sáddejuvvo rehket nuppi mánu ovddas. Láigolaš ferte unnimusat 3 beaivve ovdal soahpat áiggi viessobearráigehččiin fárrolaga geahččat ahte ásodat/ latnja lea ráinnas ja muđui ortnegis, ja ahte doppe leat visot biergasat mat ledje doppe sisafárredettiin sisafárredettiin. Jus ásodat ii leat albma ládje ráidnejuvvon dollojuvvo oassi dahje buot ovdagihtii máksojuvvon láigu.
    • «sisafárredettin» ➞ [typo]
      • «sisafárredettiin»
      • «sisafárrediin»
      • «sisafárredin»
    • «ráidnejuvvon  dollojuvvo» ➞ [double-space-before]
      • «ráidnejuvvon dollojuvvo»
Láigohattit: Láigohattit: 1 No errors found
Ássanovttodagá lonuhit Jus láigolaš hálida lonuhit eará ássanovttodahkii ferte son máksit 250,- ruvdnosaš fárrendivvaga. Ássanovttadaga lonuhit Jus láigolaš háliida lonuhit eará ássanovttadahkii ferte son máksit 250,- ruvdnosaš fárrendivvaga. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ássanovttodagá lonuhit Jus láigolaš hálida lonuhit eará ássanovttodahkii ferte son máksit 250,- ruvdnosaš fárrendivvaga.
😱 lonuhit Jus láigolaš háliida lonuhit eará ássanovttadahkii ferte son máksit 250,- ruvdnosaš fárrendivvaga.
    • «Ássanovttodagá» ➞ [typo]
      • «hálida» ➞ [typo]
        • «háliida»
      • «ássanovttodahkii» ➞ [typo]
        • «ássanovttadahkii»
        • «ássanruvttodahkii»
Viessoláigu Sisafárredettiin máksá láigolaš guokte mánnoláiggu ovdagihtii. Viessoláigu Sisafárredettiin máksá láigolaš guokte mánnoláiggu ovdagihtii. 1 No errors found
Ássanovttadat: Láigohaddi, studeanttaide: Láigohaddi, earáide: Ássanovttadat: Láigohaddi, studeanttaide: Láigohaddi, earáide: 1 No errors found
Lulit-Gáhkkorjeaggi duppal latnja 2 200,- elrávnnjiin 2.600,- elrávnnjiin Hánnoluohkká, 40 kvm ásodat 2.750,- earret elrávnnjiin 3.250,- earret elrávnnjiin Hánnoluohkká, 60 kvm ásodat 3.250,- earret elrávnnjiin 3.650,- earret elrávnnjin Lulit Gáhkkorjeaggi duppal latnja 2 200,- elrávnnjiin 2.600,- elrávnnjiin Hánnoluohkká, 40 kvm ásodat 2.750,- earret elrávnnji 3.250,- earret elrávnnji Hánnoluohkká, 60 kvm ásodat 3.250,- earret elrávnnji 3.650,- earret elrávnnji 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lulit-Gáhkkorjeaggi duppal latnja 2 200,- elrávnnjiin 2.600,- elrávnnjiin Hánnoluohkká, 40 kvm ásodat 2.750,- earret elrávnnjiin 3.250,- earret elrávnnjiin Hánnoluohkká, 60 kvm ásodat 3.250,- earret elrávnnjiin 3.650,- earret elrávnnjin
Lulit-Gáhkkorjeaggi duppal latnja 2 200,- elrávnnjiin 2.600,- elrávnnjiin Hánnoluohkká, 40 kvm ásodat 2.750,- earret elrávnnjiin 3.250,- earret elrávnnjiin Hánnoluohkká, 60 kvm ásodat 3.250,- earret elrávnnjiin 3.650,- earret 😱
    • «elrávnnjin» ➞ [typo]
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnnji . Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut bidjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksn 500,- ru., ja maŋit mánu rehkega vuosttá , ja maŋit mánu rehkega vuostá). Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji . Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksin lea vuosttaš mánu a-konto máksin 500,- ru. , ja maŋit mánu rehkega vuostá). 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnnji . Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut bidjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksn 500,- ru., ja maŋit mánu rehkega vuosttá , ja maŋit mánu rehkega vuostá).
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnnji elrávnnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru. , ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «elrávnnnji.»
    • «bidjojit» ➞ [typo]
      • «biddjojit»
      • «biđđojit»
    • «máksn» ➞ [typo]
      • «máksán»
    • «ru.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «ru. ,»
    • «vuosttá» ➞ [typo]
      • «vuostá»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuosttá,»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnnji elrávnnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru. , ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru., ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
    • «elrávnnnji» ➞ [typo]
      • «elrávnnji»
      • «elrávnnje»
      • «elerávnnji»
    • «elrávnnnji» ➞ [typo]
      • «elrávnnji»
      • «elrávnnjit»
      • «elrávnnjis»
      • «elerávnnji»
      • «elrávdnji»
    • «ru. ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ru.,»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru., ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru. , ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
    • «ru.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «ru. ,»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru. , ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru., ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
    • «ru. ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ru.,»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru., ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru. , ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
    • «ru.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «ru. ,»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru. , ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru., ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
    • «ru. ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ru.,»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru., ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru. , ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
    • «ru.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «ru. ,»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru. , ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru., ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
    • «ru. ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ru.,»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru., ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru. , ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
    • «ru.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «ru. ,»
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru. , ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
Elrávdnji Hánnoluohká ásodagaid ássit mákset ieža elrávnnji elrávnnji. Nord-Troms Kraftlag sádde rehkega midjiide, ja elrávdnjegolut biddjojit viessoláigorehkegii. Dat mearkkaša ahte ássit eai dárbbat ieža dieđihit iežaset ođđa kunddarin. Go elrávdnjerehket boahtá juohke nuppi mánu (lea vuosttaš mánu a-konto máksán 500,- ru., ja maŋit mánu rehkega vuostá vuosttá, ja maŋit mánu rehkega vuostá).
    • «ru. ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ru.,»
Máksinmuittuhus Jus rehket ii mákso, sáddejuvvo máksinmuittuhus masa biddjo 50,- ruvdnosaš muittuhusdivat. Jus ii vel mákso, sáddejuvvo nubbi máksinmuittuhus, mii maiddái lea inkassovárrehus ja dat maiddái mielddisbuktá ahte láigolaš bálkestuvvo olggos. Máksinmuittuhus Jus rehket ii mákso, sáddejuvvo máksinmuittuhus masa biddjo 50,- ruvdnosaš muittuhusdivat. Jus ii vel mákso, sáddejuvvo nubbi máksinmuittuhus, mii maiddái lea inkássovárrehus ja dat maiddái mielddisbuktá ahte láigolaš bálkestuvvo olggos. 1 No errors found
Dáhttu diehtit ođđa várrepresideanta nama Dáhttu diehtit ođđa várrepresideantta nama 1 No errors found
Sámediggeáirras, Geir Tommy Pedersen, gáibida ahte Sámedikki dievasčoahkkin beassá diehtit gii šaddá ođđa várrepresideantan. Dálá várrepresideanta, Laila Susanne Vars, lea ožžon direktevrra virggi Gáldus, mii lea álgoálbmot gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus. Vars bellodat, Árja, válljii duvle ođđa várrepresideanta Sámediggái, muhto eai álmmut gii son lea ovdalgo leat addán buot dieđuid Sámediggepresidentii, Egil Ollii. Sámediggeáirras, Geir Tommy Pedersen, gáibida ahte Sámedikki dievasčoahkkin beassá diehtit gii šaddá ođđa várrepresideantan. Dálá várrepresideanta, Laila Susanne Vars, lea ožžon direktevrra virggi Gáldus, mii lea álgoálbmotgelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus. Vars bellodat, Árja, válljii duvle ođđa várrepresideantta Sámediggái, muhto eai almmut gii son lea ovdalgo leat addán buot dieđuid Sámediggepresidentii, Egil Ollii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggeáirras, Geir Tommy Pedersen, gáibida ahte Sámedikki dievasčoahkkin beassá diehtit gii šaddá ođđa várrepresideantan. Dálá várrepresideanta, Laila Susanne Vars, lea ožžon direktevrra virggi Gáldus, mii lea álgoálbmot gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus. Vars bellodat, Árja, válljii duvle ođđa várrepresideanta Sámediggái, muhto eai álmmut gii son lea ovdalgo leat addán buot dieđuid Sámediggepresidentii, Egil Ollii.
Sámediggeáirras, Geir Tommy Pedersen, gáibida ahte Sámedikki dievasčoahkkin beassá diehtit gii šaddá ođđa várrepresideantan. Dálá várrepresideanta, Laila Susanne Vars, lea ožžon direktevrra virggi Gáldus, mii lea álgoálbmot gelbbolašvuođaguovddáš Guovdageainnus. Vars bellodat, Árja, válljii duvle ođđa várrepresideanta Sámediggái, muhto eai almmut gii son lea ovdalgo leat addán buot dieđuid Sámediggepresidentii, Egil Ollii.
    • «álmmut» ➞ [typo]
      • «almmut»
Sámedikki dievasčoahkkin ii leat ožžon čálalaš dieđu ahte Vars luohpá ráđis, iige dieđe gii su ovddas joatka ámmáhis. Sámedikki dievasčoahkkin ii leat ožžon čálalaš dieđu ahte Vars luohpá ráđis, iige dieđe gii su ovddas joatká ámmáhis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámedikki dievasčoahkkin ii leat ožžon čálalaš dieđu ahte Vars luohpá ráđis, iige dieđe gii su ovddas joatka ámmáhis.
Sámedikki dievasčoahkkin ii leat ožžon čálalaš dieđu ahte Vars luohpá ráđis, iige dieđe gii su ovddas joatká ámmáhis.
    • «joatka» ➞ [typo]
      • «joatká»
– Lea riekti diehtit – Oaivvildan ahte sámi álbmogis lea riekti diehtit gii galgá stivret Sámedikki, ja go leat addán dieđu ahte ráđđelahttu ii šat joatke , de berre álmmuhuvvot gii su sadjai boahtá , lohka Norgga Sámiid Riikasearvvi Geir Tommy Pedersen. – Lea riekti diehtit – Oaivvildan ahte sámi álbmogis lea riekti diehtit gii galgá stivret Sámedikki, ja go leat addán dieđu ahte ráđđelahttu ii šat joatkke , de berre almmuhuvvot gii su sadjái boahtá , lohká Norgga Sámiid Riikasearvvi Geir Tommy Pedersen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Lea riekti diehtit – Oaivvildan ahte sámi álbmogis lea riekti diehtit gii galgá stivret Sámedikki, ja go leat addán dieđu ahte ráđđelahttu ii šat joatke , de berre álmmuhuvvot gii su sadjai boahtá , lohka Norgga Sámiid Riikasearvvi Geir Tommy Pedersen.
– Lea riekti diehtit – Oaivvildan ahte sámi álbmogis lea riekti diehtit gii galgá stivret Sámedikki, ja go leat addán dieđu ahte ráđđelahttu ii šat joatke joatkke, de berre 😱 gii su sadji boahtá, lohka Norgga Sámiid Riikasearvvi Geir Tommy Pedersen.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «joatkke,»
    • «álmmuhuvvot» ➞ [typo]
      • «sadjai» ➞ [typo]
        • «sadji»
      • «boahtá ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «boahtá,»
– Lea riekti diehtit – Oaivvildan ahte sámi álbmogis lea riekti diehtit gii galgá stivret Sámedikki, ja go leat addán dieđu ahte ráđđelahttu ii šat joatke joatkke, de berre gii su sadji boahtá, lohka Norgga Sámiid Riikasearvvi Geir Tommy Pedersen.
– Lea riekti diehtit – Oaivvildan ahte sámi álbmogis lea riekti diehtit gii galgá stivret Sámedikki, ja go leat addán dieđu ahte ráđđelahttu ii šat joatkke joatkke, de berre gii su sadji boahtá, lohka Norgga Sámiid Riikasearvvi Geir Tommy Pedersen.
    • «joatke» ➞ [typo]
      • «joatkke»
    • «berre  gii» ➞ [double-space-before]
      • «berre gii»
– Manne dárbbahehpet diehtit go Vars ii luoba ovdal miessemánus? – Manne dárbbahehpet diehtit go Vars ii luoba ovdal miessemánus? 1 No errors found
– Sámediggi orgánan ferte dan meare árvvus adnojuvvot ahte muitalit gii šaddá ođđa njunušolmmoš Sámedikkis, ja lea ártet go eai álmmut nama , lohka son . – Sámediggi orgánan ferte dan meare árvvus adnojuvvot ahte muitalit gii šaddá ođđa njunušolmmoš Sámedikkis, ja lea ártet go eai almmut nama, lohka son . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Sámediggi orgánan ferte dan meare árvvus adnojuvvot ahte muitalit gii šaddá ođđa njunušolmmoš Sámedikkis, ja lea ártet go eai álmmut nama , lohka son .
– Sámediggi orgánan ferte dan meare árvvus adnojuvvot ahte muitalit gii šaddá ođđa njunušolmmoš Sámedikkis, ja lea ártet go eai almmut nama, lohká son.
    • «álmmut» ➞ [typo]
      • «almmut»
    • «nama ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «nama,»
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
    • «son .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «son.»
Ii leat ohcan virgelohpi Sámediggepresideanta, Egil Olli (Bb) logai dievasčoahkkimis ikte, gaskavahku, ahte sus ii leat intenšuvdna rievdadit ráđi. Ii leat ohcan virgelobi Sámediggepresideanta, Egil Olli (Bb) logai dievasčoahkkimis ikte, gaskavahku, ahte sus ii leat intenšuvdna rievdadit ráđi. 1 No errors found
– Laila Susanne Vars lea njálmmálaččát addán dieđu ahte lea ožžon direktevra virggi Gáldus, ja ahte hálida álgit dán ođđa virgái. Muhto son ii leat ohcan virgelobi, dajai Olli gaskavahku. – Laila Susanne Vars lea njálmmálaččat addán dieđu ahte lea ožžon direktevravirggi Gáldus, ja ahte háliida álgit dán ođđa virgái. Muhto son ii leat ohcan virgelobi, dajai Olli gaskavahku. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Laila Susanne Vars lea njálmmálaččát addán dieđu ahte lea ožžon direktevra virggi Gáldus, ja ahte hálida álgit dán ođđa virgái. Muhto son ii leat ohcan virgelobi, dajai Olli gaskavahku.
– Laila Susanne Vars lea njálmmálaččat addán dieđu ahte lea ožžon direktevravirggi Gáldus, ja ahte háliida álgit dán ođđa virgái. Muhto son ii leat ohcan virgelobi, dajai Olli gaskavahku.
    • «njálmmálaččát» ➞ [typo]
      • «njálmmálaččat»
    • «direktevra virggi» ➞ [msyn-compound]
      • «direktevravirggi»
    • «hálida» ➞ [typo]
      • «háliida»
Várrepresideanta Vars (Árja) dieđiha ahte áigu ohcat virgelobi. Várrepresideanta Vars (Árja) dieđiha ahte áigu ohcat virgelobi. 1 No errors found
– Ovdal boahtte dievasčoahkkima lea presideanta ožžon ohcámuša , lohka son . – Ovdal boahtte dievasčoahkkima lea presideanta ožžon ohcamuša,lohká son . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Ovdal boahtte dievasčoahkkima lea presideanta ožžon ohcámuša , lohka son .
– Ovdal boahtte dievasčoahkkima lea presideanta ožžon ohcámuša ohcámuša, lohká son.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ohcámuša,»
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
    • «son .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «son.»
– Ovdal boahtte dievasčoahkkima lea presideanta ožžon ohcámuša ohcámuša, lohká son.
– Ovdal boahtte dievasčoahkkima lea presideanta ožžon ohcamuša ohcamuša, lohká son.
    • «ohcámuša» ➞ [typo]
      • «ohcamuša»
      • «bohčámuša»
    • «ohcámuša» ➞ [typo]
      • «ohcamuša»
      • «bohčámuša»
      • «ohcamušas»
Lea dieđihan Vars ii loga dábálažžan ohcan virgelobi jagi ovdal go áiggušii luohpat, ja (lohka iežas muitalan presidentii dán birra. Maiddái ovttasbargoguoimmit, iežas joavku ja bellodatjođiheapmi lea ožžon dieđu ahte lea ožžon Gáldus virggi ja áigu álgit dohko ovdal miessemánu vuostaš beaivvi. Lea dieđihan Vars ii loga dábálažžan ohcan virgelobi jagi ovdal go áiggošii luohpat, ja (lohka iežas lohká iežas muitalan presidentii dán birra. Maiddái ovttasbargoguoimmit, iežas joavku ja bellodatjođiheapmi lea ožžon dieđu ahte lea ožžon Gáldus virggi ja áigu álgit dohko ovdal miessemánu vuosttaš beaivvi. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lea dieđihan Vars ii loga dábálažžan ohcan virgelobi jagi ovdal go áiggušii luohpat, ja (lohka iežas muitalan presidentii dán birra. Maiddái ovttasbargoguoimmit, iežas joavku ja bellodatjođiheapmi lea ožžon dieđu ahte lea ožžon Gáldus virggi ja áigu álgit dohko ovdal miessemánu vuostaš beaivvi.
Lea dieđihan Vars ii loga dábálažžan ohcan virgelobi jagi ovdal go áiggolii luohpat, ja (lohka iežas muitalan presidentii dán birra. Maiddái ovttasbargoguoimmit, iežas joavku ja bellodatjođiheapmi lea ožžon dieđu ahte lea ožžon Gáldus virggi ja áigu álgit dohko ovdal miessemánu vuosttaš beaivvi.
    • «áiggušii» ➞ [typo]
      • «áiggolii»
      • «áiggošii»
    • «vuostaš» ➞ [typo]
      • «vuosttaš»
– Sámediggepresideanta sáhttá okto válljet iežas ráđđelahttuid , nu leat njuolggádusat . Gažáldat sáhttá go rievdadit ovttasbargošiehtadusa, boahtá das mot mii leat šiehttan go vuollaičáliimet šiehtadusa, lohka Laila Susanne Vars . – Sámediggepresideanta sáhttá okto válljet iežas ráđđelahtuid , nu leat njuolggadusat . Gažaldat sáhttá go rievdadit ovttasbargošiehtadusa, boahtá das mot mii leat šiehttan go vuolláičáliimet šiehtadusa, lohká Laila Susanne Vars . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Sámediggepresideanta sáhttá okto válljet iežas ráđđelahttuid , nu leat njuolggádusat . Gažáldat sáhttá go rievdadit ovttasbargošiehtadusa, boahtá das mot mii leat šiehttan go vuollaičáliimet šiehtadusa, lohka Laila Susanne Vars .
– Sámediggepresideanta sáhttá okto válljet iežas ráđđelahttuid ráđđelahttuid, nu leat njuolggadusat njuolggádusat. Gažaldat sáhttá go rievdadit ovttasbargošiehtadusa, boahtá das mot mii leat šiehttan go vuolláičáliimet šiehtadusa, lohká Laila Susanne Vars.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ráđđelahttuid,»
    • «njuolggádusat» ➞ [typo]
      • «njuolggadusat»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «njuolggádusat.»
    • «Gažáldat» ➞ [typo]
      • «Gažaldat»
    • «vuollaičáliimet» ➞ [typo]
      • «vuolláičáliimet»
      • «vuolláičáliidet»
      • «vuolláičáliimat»
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
    • «Vars .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Vars.»
– Sámediggepresideanta sáhttá okto válljet iežas ráđđelahttuid ráđđelahttuid, nu leat njuolggadusat njuolggádusat. Gažaldat sáhttá go rievdadit ovttasbargošiehtadusa, boahtá das mot mii leat šiehttan go vuolláičáliimet šiehtadusa, lohká Laila Susanne Vars.
– Sámediggepresideanta sáhttá okto válljet iežas ráđđelahtuid ráđđelahtuid, nu leat njuolggadusat njuolggadusat. Gažaldat sáhttá go rievdadit ovttasbargošiehtadusa, boahtá das mot mii leat šiehttan go vuolláičáliimet šiehtadusa, lohká Laila Susanne Vars.
    • «ráđđelahttuid» ➞ [typo]
      • «ráđđelahtuid»
      • «ráđđeláhtuid»
      • «ráđđeláhttuid»
    • «ráđđelahttuid» ➞ [typo]
      • «ráđđelahtuid»
      • «ráđđeláhtuid»
      • «ráđđeláhttuid»
    • «njuolggádusat» ➞ [typo]
      • «njuolggadusat»
Thorbjørn Jagland riegadan 5. beaivvi skábmamánus 1950:s Drammenis, dalle Thorbjørn Johansen) lea norgga politihkkár ja mielláhttu Norgga Bargiidbellodagas. Son šattai 1. beaivve golggotmánus 2009 Eurohpáráđi generálačálli. Son lei Bargiidbellodaga jođiheaddji 1992is 2002 rádjai, stádaministtar 1996-1997, olgoriikaministtar 2000-2001 ja stuoradiggepresideantta 2005-2009. Sisdoallu [čiega] 1 Biografija 1.1 Girječálli 2 Bargu norgga politihkas 2.1 Stádaministtar Biografija Thorbjørn Jagland riegádan 5. beaivvi skábmamánus 1950:s Drammenis, dalle Thorbjørn Johansen) lea norgga politihkkár ja miellahttu Norgga Bargiidbellodagas. Son šattai 1. beaivve golggotmánus 2009 Eurohpáráđi generálačálli. Son lei Bargiidbellodaga jođiheaddji 1992:s 2002 rádjai, stádaministtar 1996-1997, olgoriikaministtar 2000-2001 ja stuoradiggepresideantta 2005-2009. Sisdoallu [čiega] 1 Biografiija 1.1 Girječálli 2 Bargu norgga politihkas 2.1 Stádaministtar Biografiija 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Thorbjørn Jagland riegadan 5. beaivvi skábmamánus 1950:s Drammenis, dalle Thorbjørn Johansen) lea norgga politihkkár ja mielláhttu Norgga Bargiidbellodagas. Son šattai 1. beaivve golggotmánus 2009 Eurohpáráđi generálačálli. Son lei Bargiidbellodaga jođiheaddji 1992is 2002 rádjai, stádaministtar 1996-1997, olgoriikaministtar 2000-2001 ja stuoradiggepresideantta 2005-2009. Sisdoallu [čiega] 1 Biografija 1.1 Girječálli 2 Bargu norgga politihkas 2.1 Stádaministtar Biografija
Thorbjørn Jagland riegádan 5. beaivvi skábmamánus 1950:s Drammenis, dalle Thorbjørn Johansen) lea norgga politihkkár ja miellahttu Norgga Bargiidbellodagas. Son šattai 1. beaivve golggotmánus 2009 Eurohpáráđi generálačálli. Son lei Bargiidbellodaga jođiheaddji 1992:s 2002 rádjai, stádaministtar 1996-1997, olgoriikaministtar 2000-2001 ja stuorradiggepresideantta 2005-2009. Sisdoallu [čiega] 1 Biografiija 1.1 Girječálli 2 Bargu norgga politihkas 2.1 Stádaministtar Biografiija
    • «riegadan» ➞ [typo]
      • «riegádan»
    • «mielláhttu» ➞ [typo]
      • «miellahttu»
    • «1992is» ➞ [typo]
      • «1992:s»
    • «stuoradiggepresideantta» ➞ [typo]
      • «stuorradiggepresideantta»
    • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
      • «Sisdoallu [»
    • «]  1» ➞ [double-space-before]
      • «] 1»
    • «Biografija» ➞ [typo]
      • «Biografiija»
    • «Biografija» ➞ [typo]
      • «Biografiija»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain . Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudie Oslo Universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui exam.oecon dási. Son náitalii Hanne Grotjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min europeiske drøm) 1990:s, Reive (Brev) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår sårbare verden) 2001:s ja Ti teser om EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandan . Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudie Oslo Universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppiin osiin ja oaččui exam.oecon dási. Son náitalii Hanne Grotjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min europeiske drøm) 1990:s, Reive (Brev) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår sårbare verden) 2001:s ja Ti teser om EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain . Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudie Oslo Universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui exam.exam.oecon dási. Son náitalii Hanne Grotjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min europeiske drøm) 1990:s, Reive (Brev) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår sårbare verden) 2001:s ja Ti teser om EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami.exam. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår 😱 vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «Jaglandain .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Jaglandain.»
    • «ámmátstudie» ➞ [typo]
      • «ámmátstudio»
      • «rámmátstudio»
      • «ámmátstudioge»
      • «ámmátstudiobe»
    • «Oslo Universitehtas» ➞ [typo]
      • «Oslo universitehtas»
    • «exam.» ➞ [typo]
      • «eami.»
      • «ex.»
    • «exam.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «exam. oecon.»
    • «Grotjordain» ➞ [typo]
      • «Gråfjordain»
      • «Grøtfjordain»
    • «europeiske» ➞ [typo]
      • «eurosviske»
    • «drøm» ➞ [typo]
      • «Strøm»
    • «Brev» ➞ [typo]
      • «Áreš»
    • «sårbare» ➞ [typo]
      • «verden» ➞ [typo]
        • «vertet»
      • «Ti» ➞ [typo]
        • «Lei»
      • «teser» ➞ [typo]
        • «tesa»
      • «om» ➞ [typo]
        • «omo»
        • «omu»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
    • «Vår  vertet» ➞ [double-space-before]
      • «Vår vertet»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
Thorbjørn Jagland bajásšattai Buskerudas. Su áhčči Helge Johansen lei sveisejeaddji ja su eadni Ingrid, riegádan Bjerknes, lei goahkka. Álggu 1950-logus rievdadii bearaš goarggu Johansenis Jaglandain. Jagland lea ráhkaduvvon goargu maid bearaš gávnnai ovtta girjjis loahpas 1940-loguin. Jagland álggii lohkat sosiálaekonomalaš ámmátstudio Oslo universitehtas, muhto heittii go lei geargan nuppi osiin ja oaččui eami. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon. oecon.oecon dási. Son náitalii Hanne Gråfjordain ja sudnos leat guokte bártni. Girječálli Jagland lea aktiivvalaš girječálli ja lea olggosaddán máŋga girjji, earret eará Mu eurohpalaš niehku (Min eurosviske Strøm) 1990:s, Reive (Áreš) 1995:s, Min rašes máilbmi (Vår vertet) 2001:s ja Lei tesa omo EU og Norge 2003:s. Bargu norgga politihkas
    • «oecon.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «oecon. oecon.»
Jagland álggahii iežas politihkalaš bargu AUF:as Buskerudas, go son lei jođiheaddji 1973-1976 áigodagas. 1975-1983 lei son dasa lassin miellahttu fylkkadikkis Buskerudas. Son lei observatora FN:a váldočoahkkimis 1976 čavčča, ja 1977 šattai jođiheaddji AUF guovddážis. Dan maŋŋel lei guorahallančálli Norgga Bargiidbellodagas. Son lei konstruerejuvvon bellodatčálli 1986-1987, ja válljejuvvui bellodatčállin 28. beaivvi njukčamánus 1987s gitta 8.beaivái skábmamánus 1992. Son lei čálli lávdegoddebarggus mii bijai vuođu bellodaga politihkkii stuoradiggeáigodagas 1986-1989. Dan maŋŋel válddii badjelasas jođiheaddjibarggu bargiidbellodagas 1992:s Gro Harlem Brundtlanda maŋŋel. Dán barggus son lei gitta 10. beaivái skábmamánus 2002, go Jens Stoltenberg álggi danin . Stuoradikkis son lea leamašan Bargiidbellodaga vuosttášáirras golbma stuorradiggeáigodagain (1993-1997, 1997-2001 ja 2001-2005) ja son lei parlamenttalaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradiggejoavkkus 1993-1996 ja 1997-2000. Son lei miellahttu Lágadikkis , Viiddiduvvon olgoriikakomitéas, Suodjaluskomitéas ja Stuoradikki válgakomitéas. Stádaministtar Maŋŋel go Gro Harlem Brundtland válljii heaittihit iežas barggu politihkarin 25. beaivvi golggotmánus 1996:s, šattai Jagland su maŋisboahtti stádaministtarin, jagi maŋŋel stuoradiggeválgga 1997:s. Válgakámppas son logai jienasteddjiide ahte son ja Bargiidbellodat geassádit ráđđehusposišuvnnas jus bellodat ii oaččo 36,9 proseantta válggas, mii lei man ollu bellodat ja Brundtland ožžo 1993:a válggain. Bargiidbellodat oaččui dusse 35 proseantta jienain, ja nu heittii stádaministtarin. Jaglanda ráđđehusa maŋŋel čuovui Kjell Magne Bondevika vuosttaš ráđđehus. Go Jagland buvttii iežas álginjulggaštusa 29. beaivvi golggotmánus 1996, šattai dajahus ”Norgga viessu” (Det norske hus) govvan árvooktasašvuođas norgga servodagas. Jagland ii rievdadan politihka maid Brundtland lei ásahan, muhto dat jahki stádaministtarin lei goitge muoseheapme, erenoamážit go lonuhedje stádaráđiid. Terje Rød-Larsen heittii plánenministtarvirggis 35 beaivvi maŋŋel, ovdal go Grete Faremo heittii Berge Furre-ášši dihte. Anne Holt maid válljii heaitit justisministtarin oanehaš áiggi maŋŋel . Jagland álggahii iežas politihkalaš bargu AUF:s Buskerudas, go son lei jođiheaddji 1973-1976 áigodagas. 1975-1983 lei son dasa lassin miellahttu fylkkadikkis Buskerudas. Son lei observatevra FN váldočoahkkimis 1976 čavčča, ja 1977 šattai jođiheaddji AUF guovddážis. Dan maŋŋel lei guorahallančálli Norgga Bargiidbellodagas. Son lei konstituerejuvvon bellodatčálli 1986-1987, ja válljejuvvui bellodatčállin 28. beaivvi njukčamánus 1987:s gitta 8.beaivái skábmamánus 1992. Son lei čálli lávdegoddebarggus mii bijai vuođu bellodaga politihkkii stuoradiggeáigodagas 1986-1989. Dan maŋŋel válddii badjelasas jođiheaddjibarggu bargiidbellodagas 1992:s Gro Harlem Brundtlanda maŋŋel. Dán barggus son lei gitta 10. beaivái skábmamánus 2002, go Jens Stoltenberg álggii danin . Stuorradikkis son lea leamašan Bargiidbellodaga vuosttašáirras golmma stuorradiggeáigodagas (1993-1997, 1997-2001 ja 2001-2005) ja son lei parlameanttalaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradiggejoavkkus 1993-1996 ja 1997-2000. Son lei miellahttu Láhkadikkis , Viiddiduvvon olgoriikakomitéas, Suodjaluskomitéas ja Stuoradikki válgakomitéas. Stádaministtar Maŋŋel go Gro Harlem Brundtland válljii heaittihit iežas barggu politihkarin 25. beaivvi golggotmánus 1996:s, šattai Jagland su maŋisboahtti stádaministtarin, jagi maŋŋel stuoradiggeválgga 1997:s. Válgakámppas son logai jienasteddjiide ahte son ja Bargiidbellodat geassádit ráđđehusposišuvnnas jus bellodat ii oaččo 36,9 proseantta válggas, mii lei man ollu bellodat ja Brundtland ožžo 1993 válggain. Bargiidbellodat oaččui dusse 35 proseantta jienain, ja nu heittii stádaministtarin. Jaglanda ráđđehusa maŋŋel čuovui Kjell Magne Bondevika vuosttaš ráđđehus. Go Jagland buvttii iežas álginjulggaštusa 29. beaivvi golggotmánus 1996, šattai dajahus ”Norgga viessu” (Det norske hus) govvan árvooktasašvuođas norgga servodagas. Jagland ii rievdadan politihka maid Brundtland lei ásahan, muhto dat jahki stádaministtarin lei goitge muoseheapme, erenoamážit go lonuhedje stádaráđiid. Terje Rød-Larsen heittii plánenministtarvirggis 35 beaivvi maŋŋel, ovdal go Grete Faremo heittii Berge Furre-ášši dihte. Anne Holt maid válljii heaitit justisministtarin oanehis áiggi maŋŋel . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jagland álggahii iežas politihkalaš bargu AUF:as Buskerudas, go son lei jođiheaddji 1973-1976 áigodagas. 1975-1983 lei son dasa lassin miellahttu fylkkadikkis Buskerudas. Son lei observatora FN:a váldočoahkkimis 1976 čavčča, ja 1977 šattai jođiheaddji AUF guovddážis. Dan maŋŋel lei guorahallančálli Norgga Bargiidbellodagas. Son lei konstruerejuvvon bellodatčálli 1986-1987, ja válljejuvvui bellodatčállin 28. beaivvi njukčamánus 1987s gitta 8.beaivái skábmamánus 1992. Son lei čálli lávdegoddebarggus mii bijai vuođu bellodaga politihkkii stuoradiggeáigodagas 1986-1989. Dan maŋŋel válddii badjelasas jođiheaddjibarggu bargiidbellodagas 1992:s Gro Harlem Brundtlanda maŋŋel. Dán barggus son lei gitta 10. beaivái skábmamánus 2002, go Jens Stoltenberg álggi danin . Stuoradikkis son lea leamašan Bargiidbellodaga vuosttášáirras golbma stuorradiggeáigodagain (1993-1997, 1997-2001 ja 2001-2005) ja son lei parlamenttalaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradiggejoavkkus 1993-1996 ja 1997-2000. Son lei miellahttu Lágadikkis , Viiddiduvvon olgoriikakomitéas, Suodjaluskomitéas ja Stuoradikki válgakomitéas. Stádaministtar Maŋŋel go Gro Harlem Brundtland válljii heaittihit iežas barggu politihkarin 25. beaivvi golggotmánus 1996:s, šattai Jagland su maŋisboahtti stádaministtarin, jagi maŋŋel stuoradiggeválgga 1997:s. Válgakámppas son logai jienasteddjiide ahte son ja Bargiidbellodat geassádit ráđđehusposišuvnnas jus bellodat ii oaččo 36,9 proseantta válggas, mii lei man ollu bellodat ja Brundtland ožžo 1993:a válggain. Bargiidbellodat oaččui dusse 35 proseantta jienain, ja nu heittii stádaministtarin. Jaglanda ráđđehusa maŋŋel čuovui Kjell Magne Bondevika vuosttaš ráđđehus. Go Jagland buvttii iežas álginjulggaštusa 29. beaivvi golggotmánus 1996, šattai dajahus ”Norgga viessu” (Det norske hus) govvan árvooktasašvuođas norgga servodagas. Jagland ii rievdadan politihka maid Brundtland lei ásahan, muhto dat jahki stádaministtarin lei goitge muoseheapme, erenoamážit go lonuhedje stádaráđiid. Terje Rød-Larsen heittii plánenministtarvirggis 35 beaivvi maŋŋel, ovdal go Grete Faremo heittii Berge Furre-ášši dihte. Anne Holt maid válljii heaitit justisministtarin oanehaš áiggi maŋŋel .
Jagland álggahii iežas politihkalaš bargu AUF:s Buskerudas, go son lei jođiheaddji 1973-1976 áigodagas. 1975-1983 lei son dasa lassin miellahttu fylkkadikkis Buskerudas. Son lei observatevrra FN váldočoahkkimis 1976 čavčča, ja 1977 šattai jođiheaddji AUF guovddážis. Dan maŋŋel lei guorahallančálli Norgga Bargiidbellodagas. Son lei konstruerejuvvon bellodatčálli 1986-1987, ja válljejuvvui bellodatčállin 28. beaivvi njukčamánus 1987:s gitta 8. beaivái skábmamánus 1992. Son lei čálli lávdegoddebarggus mii bijai vuođu bellodaga politihkkii stuoradiggeáigodagas 1986-1989. Dan maŋŋel válddii badjelasas jođiheaddjibarggu bargiidbellodagas 1992:s Gro Harlem Brundtlanda maŋŋel. Dán barggus son lei gitta 10. beaivái skábmamánus 2002, go Jens Stoltenberg álggii danin. Stuoradikkis son lea leamašan Bargiidbellodaga vuosttášáirras golbma stuorradiggeáigodagain (1993-1997, 1997-2001 ja 2001-2005) ja son lei parlamenttalaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradiggejoavkkus 1993-1996 ja 1997-2000. Son lei miellahttu Lágadikkis, Viiddiduvvon olgoriikakomitéas, Suodjaluskomitéas ja Stuoradikki válgakomitéas. Stádaministtar Maŋŋel go Gro Harlem Brundtland válljii heaittihit iežasbarggu politihkarin 25. beaivvi golggotmánus 1996:s, šattai Jagland su maŋisboahtti stádaministtarin, jagi maŋŋel stuorradiggeválgga 1997:s. Válgakámppas son logai jienasteddjiide ahte son ja Bargiidbellodat geassádit ráđđehusposišuvnnas jus bellodat ii oaččo 36,9 proseantta válggas, mii lei man ollu bellodat ja Brundtland ožžo 1993 válggain. Bargiidbellodat oaččui dusse 35 proseantta jienain, ja nu heittii stádaministtarin. Jaglanda ráđđehusa maŋŋel čuovui Kjell Magne Bondevika vuosttaš ráđđehus. Go Jagland buvttii iežas álginjulggaštusa 29. beaivvi golggotmánus 1996, šattai dajahus ”Norgga viessu” (Et norske gos) govvan árvooktasašvuođas norgga servodagas. Jagland ii rievdadan politihka maid Brundtland lei ásahan, muhto dat jahki stádaministtarin lei goitge muoseheapme, erenoamážit go lonuhedje stádaráđiid. Terje Rød-Larsen heittii plánenministtarvirggis 35 beaivvi maŋŋel, ovdal go Grete Faremo heittii Berge Furre-ášši dihte. Anne Holt maid válljii heaitit justiisaministtarin oanehašáiggi maŋŋel.
    • «AUF:as» ➞ [typo]
      • «AUF:s»
    • «observatora» ➞ [typo]
      • «observatevrra»
      • «observatevra»
    • «FN:a» ➞ [typo]
      • «FN»
    • «1987s» ➞ [typo]
      • «1987:s»
    • «8.beaivái» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «8. beaivái»
    • «álggi» ➞ [typo]
      • «álggii»
    • «danin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «danin.»
    • «Lágadikkis ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Lágadikkis,»
    • «iežas barggu» ➞ [msyn-compound]
      • «iežasbarggu»
    • «stuoradiggeválgga» ➞ [typo]
      • «stuorradiggeválgga»
    • «1993:a» ➞ [typo]
      • «1993»
    • «Det» ➞ [typo]
      • «Et»
    • «hus» ➞ [typo]
      • «gos»
      • «dos»
      • «huša»
      • «hui»
      • «sus»
      • «dus»
      • «mus»
    • «justisministtarin» ➞ [typo]
      • «justiisaministtarin»
    • «oanehaš áiggi» ➞ [msyn-compound]
      • «oanehašáiggi»
    • «maŋŋel .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «maŋŋel.»
Njellii vahkkui vázziba, Piera Mosebakken ja Charlie. Njelljii vahkkui vázziba, Piera Mosebakken ja Charlie. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Njellii vahkkui vázziba, Piera Mosebakken ja Charlie.
Njelljii vahkkui vázziba, Piera Fossbakken ja Charlie.
    • «Njellii» ➞ [typo]
      • «Njelljii»
      • «Apellii»
      • «Duellii»
      • «Jallii»
      • «Vellii»
      • «Stellii»
      • «Sellii»
      • «Hellii»
      • «Spellii»
    • «Mosebakken» ➞ [typo]
      • «Fossbakken»
Máŋgii vahkkui viežžá son vierrobeatnaga beassaba vázzit. Piera Mosebakken lea juo šaddan dovddusin ruovttubáikkistis go vázzá nu dávjá. Máŋgii vahkkui viežžá son vierrobeatnaga beassaba vázzit. Piera Mosebakken lea juo šaddan dovddusin ruovttubáikkistis go vázzá nu dávjá. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Máŋgii vahkkui viežžá son vierrobeatnaga beassaba vázzit. Piera Mosebakken lea juo šaddan dovddusin ruovttubáikkistis go vázzá nu dávjá.
Máŋgii vahkkui viežžá son vierrobeatnaga beassaba vázzit. Piera Fossbakken lea juo šaddan dovddusin ruovttubáikkistis go vázzá nu dávjá.
    • «Mosebakken» ➞ [typo]
      • «Fossbakken»
Mii oaidnit su jámma facebookas muitaleamen gos dal lea vázzán. Mii oaidnit su jámma Facebookas muitaleamen gos dal lea vázzán. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mii oaidnit su jámma facebookas muitaleamen gos dal lea vázzán.
Mii oaidnit su jámma Facebookas muitaleamen gos dal lea vázzán.
    • «facebookas» ➞ [typo]
      • «Facebookas»
Ja almmái dat gal orru juo vázzimin juohke beaivvi - muhtimin fitnan duon várrečohkas Kárášjogas, nuppi vuoru gis duon. Ja almmái dat gal orru juo vázzimin juohke beaivvi - muhtimin fitnan duon várrečohkas Kárášjogas, nuppi vuoru gis duon. 1 No errors found
Dat geat facebookas su čuvodit leat maid oahpásmuvvan Charlieii . Nu leat maid oahppán ahte Charlie ii leat mihkkige olbmuid, muhto beana. Dat geat Facebookas su čuvodit leat maid oahpásmuvvan Charliei . Nu leat maid oahppán ahte Charlie ii leat mihkkige olbmuid, muhto beana. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dat geat facebookas su čuvodit leat maid oahpásmuvvan Charlieii . Nu leat maid oahppán ahte Charlie ii leat mihkkige olbmuid, muhto beana.
Dat geat Facebookas su čuvodit leat maid oahpásmuvvan Charliei Charlieii. Nu leat maid oahppan ahte Charlie ii leat mihkkige olbmuid, muhto beana.
    • «facebookas» ➞ [typo]
      • «Facebookas»
    • «Charlieii» ➞ [typo]
      • «Charliei»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Charlieii.»
    • «oahppán» ➞ [typo]
      • «oahppan»
      • «dahppan»
      • «láhppán»
      • «loahppan»
Dat geat Facebookas su čuvodit leat maid oahpásmuvvan Charliei Charlieii. Nu leat maid oahppan ahte Charlie ii leat mihkkige olbmuid, muhto beana.
Dat geat Facebookas su čuvodit leat maid oahpásmuvvan Charliei Charliei. Nu leat maid oahppan ahte Charlie ii leat mihkkige olbmuid, muhto beana.
    • «Charlieii» ➞ [typo]
      • «Charliei»
Piera oaidná ipmašiid maid váccedettiin. Gula rádioášši dás: Piera oaidná ipmašiid maid váccedettiin. Gula rádioášši dás: 1 No errors found
Ollu geargá smiehtadit ja vásihit maid go vázzá, muitala Piera Mosebakken. Govva: Berit Nystad Ollu geargá smiehtadit ja vásihit maid go vázzá, muitala Piera Mosebakken. Govva: Berit Nystad 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ollu geargá smiehtadit ja vásihit maid go vázzá, muitala Piera Mosebakken. Govva: Berit Nystad
Ollu geargá smiehtadit ja vásihit maid go vázzá, muitala Piera Fossbakken. Govva: Berit Nystad
    • «Mosebakken» ➞ [typo]
      • «Fossbakken»
Son lea silba ja čoarvedáiddár Son lea silba ja čoarvedáiddár 1 No errors found
Vuolahasaiguin son álggii duddjot, dál leat su duojit silbbas ja čoarvvis. Vuolahasaiguin son álggii duddjot, dál leat su duojit silbbas ja čoarvvis. 1 No errors found
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Su bargoávnnas dál lea silba ja čoarvi Su bargoávnnas dál lea silba ja čoarvi 1 No errors found
Petteri Laiti bargolanjas Silbačeahppi gii dál ráhkada olu čiŋaid čoarvvis ja silbbas álggii álggos vuolahasiguin duddjot. Mannán ráhkadii son juo vuodjaskáhppuid ja vuvdiid daid , nie tiinnii álcces ođđa skuvllabiktasiid . Su duoji dovdomearkkat dáidet leat čiŋat main lea čoarvi ja silba ovttastahtton. Petteri Laiti bargolanjas Silbačeahppi gii dál ráhkada olu čiŋaid čoarvvis ja silbbas álggii álggos vuolahasaiguin duddjot. Mánnán ráhkadii son juo vuodjaskáhpuid ja vuvddii daid , nie tinii alcces ođđa skuvlabiktasiid . Su duoji dovdomearkkat dáidet leat čiŋat main lea čoarvi ja silba ovttastahtton. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Petteri Laiti bargolanjas Silbačeahppi gii dál ráhkada olu čiŋaid čoarvvis ja silbbas álggii álggos vuolahasiguin duddjot. Mannán ráhkadii son juo vuodjaskáhppuid ja vuvdiid daid , nie tiinnii álcces ođđa skuvllabiktasiid . Su duoji dovdomearkkat dáidet leat čiŋat main lea čoarvi ja silba ovttastahtton.
Petteri Laiti bargolanjas Silbačeahppi gii dál ráhkada olu čiŋaid čoarvvis ja silbbas álggii álggos vuolahasiluin duddjot. Mannan ráhkadii son juo vuodjaskáhpuid ja vuvdiid daid, nie viinnii alcces ođđa skuvllabiktasiid. Su duoji dovdomearkkat dáidet leat čiŋat main lea čoarvi ja silba ovttastahtton.
    • «vuolahasiguin» ➞ [typo]
      • «vuolahasiluin»
      • «vuolahassaguin»
    • «Mannán» ➞ [typo]
      • «Mannan»
    • «vuodjaskáhppuid» ➞ [typo]
      • «vuodjaskáhpuid»
    • «daid ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «daid,»
    • «tiinnii» ➞ [typo]
      • «viinnii»
      • «tonnii»
      • «vuinnii»
    • «álcces» ➞ [typo]
      • «alcces»
    • «skuvllabiktasiid .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «skuvllabiktasiid.»
Silba- ja čoarveduojáris lea bargobáiki Anáris Davvi Suomas. Doppe son duddjo, ja dál lea bártnis oahpaheamen seamma doibmii maid son ieš bargá, nammalassii silba- ja čoarvedáiddárin. Silba- ja čoarveduojáris lea bargobáiki Anáris Davvi Suomas. Doppe son duddjo, ja dál lea bártnis oahpaheamen seamma doibmii maid son ieš bargá, namalassii silba- ja čoarvedáiddárin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Silba- ja čoarveduojáris lea bargobáiki Anáris Davvi Suomas. Doppe son duddjo, ja dál lea bártnis oahpaheamen seamma doibmii maid son ieš bargá, nammalassii silba- ja čoarvedáiddárin.
Silba- ja čoarveduojáris lea bargobáiki Anáris Davve- Suomas. Doppe son duddjo, ja dál lea bártnis oahpaheamen seamma doibmii maid son ieš bargá, namalassii silba- ja čoarvedáiddárin.
    • «Davvi» ➞ [msyn-addhyphen]
      • «Davve-»
      • «Davvi-»
    • «nammalassii» ➞ [typo]
      • «namalassii»
Vuolahasat ledje su álgo duodje-ávdnasat Vuolahasiguin álggii Petteri Laiti juo mánnán duddjot, muhto das rájes lea son ovdánan , ja geavaha dál olu eará ávdnasiid maid. Son manai gollerávdeoahppui , ja das maŋŋil álggii son vel čoarvvi seaguhit silbii. Gollečeahpeskuvllas son fuomášii mo vuohkkasit sáhttá čoarvvi geavahit silbii. Das rájes leat su gieđaid gaskas riegádan olu čiŋat main silba ja čoarvi lea ovttasstahtton . Vuolahasat ledje su álgoduodjeávdnasat Vuolahasaiguin álggii Petteri Laiti juo mánnán duddjot, muhto dan rájes lea son ovdánan , ja geavaha dál olu eará ávdnasiid maid. Son manai gollerávdeohppui , ja das maŋŋil álggii son vel čoarvvi seaguhit silbii. Gollečeahppiskuvllas son fuomášii mo vuohkkasit sáhttá čoarvvi geavahit silbii. Dan rájes leat su gieđaid gaskkas riegádan olu čiŋat main silba ja čoarvi lea ovttastahtton . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vuolahasat ledje su álgo duodje-ávdnasat Vuolahasiguin álggii Petteri Laiti juo mánnán duddjot, muhto das rájes lea son ovdánan , ja geavaha dál olu eará ávdnasiid maid. Son manai gollerávdeoahppui , ja das maŋŋil álggii son vel čoarvvi seaguhit silbii. Gollečeahpeskuvllas son fuomášii mo vuohkkasit sáhttá čoarvvi geavahit silbii. Das rájes leat su gieđaid gaskas riegádan olu čiŋat main silba ja čoarvi lea ovttasstahtton .
Vuolahasat ledje su álgo duodje-ávdnasat Vuolahasiluin álggii Petteri Laiti juo mánnán duddjot, muhto das rájes lea son ovdánan, ja geavaha dál olu eará ávdnasiid maid. Son manai gollerávdeohppui gollerávdeoahppui, ja das maŋŋil álggii son vel čoarvvi seaguhit silbii. Gollečeahpeskuvllas son fuomášii mo vuohkkasit sáhttá čoarvvi geavahit silbii. Das rájes leat su gieđaid gaskasa riegádan olu čiŋat main silba ja čoarvi lea ovttasstahtton ovttastahttán.
    • «Vuolahasiguin» ➞ [typo]
      • «Vuolahasiluin»
      • «Fuolahasiluin»
    • «ovdánan ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovdánan,»
    • «gollerávdeoahppui» ➞ [typo]
      • «gollerávdeohppui»
      • «gollerávdiohppui»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gollerávdeoahppui,»
    • «gaskas» ➞ [typo]
      • «gaskasa»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovttastahttán.»
Vuolahasat ledje su álgo duodje-ávdnasat Vuolahasiluin álggii Petteri Laiti juo mánnán duddjot, muhto das rájes lea son ovdánan, ja geavaha dál olu eará ávdnasiid maid. Son manai gollerávdeohppui gollerávdeoahppui, ja das maŋŋil álggii son vel čoarvvi seaguhit silbii. Gollečeahpeskuvllas son fuomášii mo vuohkkasit sáhttá čoarvvi geavahit silbii. Das rájes leat su gieđaid gaskasa riegádan olu čiŋat main silba ja čoarvi lea ovttasstahtton ovttastahttán.
Vuolahasat ledje su álgo duodje-ávdnasat Vuolahasiluin álggii Petteri Laiti juo mánnán duddjot, muhto das rájes lea son ovdánan, ja geavaha dál olu eará ávdnasiid maid. Son manai gollerávdeohppui gollerávdeohppui, ja das maŋŋil álggii son vel čoarvvi seaguhit silbii. Gollečeahpeskuvllas son fuomášii mo vuohkkasit sáhttá čoarvvi geavahit silbii. Das rájes leat su gieđaid gaskasa riegádan olu čiŋat main silba ja čoarvi lea ovttastahttán ovttastahttán.
    • «gollerávdeoahppui» ➞ [typo]
      • «gollerávdeohppui»
      • «gollerávdiohppui»
    • «ovttasstahtton» ➞ [typo]
      • «ovttastahttán»
Ekváhtor lea jurddašuvvon linjá mii manna planehta birra polaid gaskkas. Dat linjá juohká planehta olggoža davvi ja lulli beallejorbodagaide. Ekváhtora bokte lea govdodatgráda 0°. Ekváhtora bokte badjána beaivváš senitas guktii jagis (go lea geassejorggáldat ja čakčajorggáldat). Máilmmi ekváhtora guhkkodat lea 40 075,017 km. Riikat vuolábealde ekváhtora Ekváhtor lea jurddašuvvon linjá mii manná planehta birra polaid gaskkas. Dat linjá juohká planehta olggoža davvi ja lulli beallejorbodagaide. Ekváhtora bokte lea govdodatgráda 0°. Ekváhtora bokte lea beaivváš senitis guktii jagis (go lea geassejorggáldat ja čakčajorggáldat). Máilmmi ekváhtora guhkkodat lea 40 075,017 km. Riikkat vuolábealde ekváhtora 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ekváhtor lea jurddašuvvon linjá mii manna planehta birra polaid gaskkas. Dat linjá juohká planehta olggoža davvi ja lulli beallejorbodagaide. Ekváhtora bokte lea govdodatgráda . Ekváhtora bokte badjána beaivváš senitas guktii jagis (go lea geassejorggáldat ja čakčajorggáldat). Máilmmi ekváhtora guhkkodat lea 40 075,017 km. Riikat vuolábealde ekváhtora
Ekváhtor lea jurddašuvvon linjá mii mánná planehta birra polaid gaskkas. Dat linjá juohká planehta olggoža davvi ja lulli beallejorbodagaide. Ekváhtora bokte lea govdodatgráda II. Ekváhtora bokte badjána beaivváža senilat guktii jagis (go lea geassejorggáldat ja čakčajorggáldat). Máilmmi ekváhtora guhkkodat lea 40 075,017 km. Riikkat vuolábealde ekváhtora
    • «manna» ➞ [typo]
      • «mánná»
      • «manná»
    • «0°» ➞ [typo]
      • «II»
    • «beaivváš» ➞ [typo]
      • «beaivváža»
    • «senitas» ➞ [typo]
      • «senilat»
    • «Riikat» ➞ [typo]
      • «Riikkat»
Ekváhtora buohta leat buot beaivvit sullii 12 diimmu guhku. Diibmu 12is geasse- ja čakčajorggáldagas lea beaivváš njuolga oaivvi bajábealde. Riikat mat leat ekváhtora vuolde leat dábálaččat trohpalaš klimá . Ekváhtora buohta leat buot beaivvit sullii 12 diimmu guhku. Diibmu 12:s geasse- ja čakčajorggáldagas lea beaivváš njuolga oaivvi bajábealde. Riikkain mat leat ekváhtora vuolde lea dábálaččat trohpalaš klimá . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ekváhtora buohta leat buot beaivvit sullii 12 diimmu guhku. Diibmu 12is geasse- ja čakčajorggáldagas lea beaivváš njuolga oaivvi bajábealde. Riikat mat leat ekváhtora vuolde leat dábálaččat trohpalaš klimá .
Ekváhtora buohta leat buot beaivvit sullii 12 diimmu guhku. Diibmu 12:s geasse- ja čakčajorggáldagas lea beaivváš njuolga oaivvi bajábealde. Riikkat mat leat ekváhtora vuolde leat dábálaččat trohpalaš klimá.
    • «12is» ➞ [typo]
      • «12:s»
    • «Riikat» ➞ [typo]
      • «Riikkat»
    • «klimá .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «klimá.»
Nils Gaup (riegádan 12. beaivvi Cuoŋománus 1955, Guovdageainnus) lea sámi/norgga filbmarešissevra ja neavttár. Biografiija Nils Gaup (riegádan 12. beaivvi Cuoŋománus 1955, Guovdageainnus) lea sámi/norgga filbmarešissevra ja neavttár. Biografiija 1 No errors found
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:is . Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikkalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain , earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Not without my daughter Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/thrillera Hodet over vannet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Hodet over vannet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Cameron Diaz ja Harvey Keitel váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterworld Kevin Costneriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 milliuvnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret western-filmma Tashunga Christopher Lambertain ja James Caanain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Irén Reppenin . Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misery Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internašunála Filbmafestiválas[4] (Tromsø Internasjonale Filmfestival, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Norggapremiere lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert Nygårdshauga romána Mengele Zoo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra. Gaup váccii neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s . Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Nationálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus 0 buoremus olgoriikkalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkas , earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinávia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámáfilmma Not without my daughter Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/thrillera Hodet over vannet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Hodet over vannet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Cameron Diaz ja Harvey Keitel váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterworld Kevin Costneriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 millijovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret western-filmma Tashunga Christopher Lambertiin ja James Caanain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámáráiddu Irén Reppeniin . Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misery Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø Internasjonale Filmfestival, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Norgga premieara lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert Nygårdshauga romána Mengele Zoo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:is . Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikkalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain , earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Not without my daughter Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/thrillera Hodet over vannet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Hodet over vannet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Cameron Diaz ja Harvey Keitel váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterworld Kevin Costneriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 milliuvnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret western-filmma Tashunga Christopher Lambertain ja James Caanain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Irén Reppenin . Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misery Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internašunála Filbmafestiválas[4] (Tromsø Internasjonale Filmfestival, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Norggapremiere lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert Nygårdshauga romána Mengele Zoo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:is. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod 😱 go 😱 Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret 😱 Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren 😱 Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø 😱 😱, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert 😱 romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «1978:is» ➞ [typo]
      • «1978:s»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1978:is.»
    • «olgoriikkalaš» ➞ [typo]
      • «olgoriikalaš»
    • «riikkain ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «riikkain,»
    • «Not» ➞ [typo]
      • «Nod»
    • «without» ➞ [typo]
      • «my» ➞ [typo]
        • «go»
      • «daughter» ➞ [typo]
        • «thrillera» ➞ [typo]
          • «hillera»
          • «thailera»
          • «triolera»
          • «ihpillera»
          • «áhkillera»
        • «Hodet» ➞ [typo]
          • «Motet»
          • «Jodet»
        • «over» ➞ [typo]
          • «ore»
        • «vannet» ➞ [typo]
          • «vánet»
          • «eanet»
        • «Hodet» ➞ [typo]
          • «Motet»
          • «Jodet»
        • «over» ➞ [typo]
          • «ore»
        • «vannet» ➞ [typo]
          • «bánnet»
        • «Cameron» ➞ [typo]
          • «Kamerun»
        • «Keitel» ➞ [typo]
          • «Keitele»
        • «Waterworld» ➞ [typo]
          • «Waterford»
        • «Costneriin» ➞ [typo]
          • «Posteriin»
          • «Osteneriin»
          • «Ostoeriin»
          • «Bosaneriin»
          • «Bosoneriin»
          • «Ostueriin»
          • «Bosteneriin»
          • «Rosteneriin»
          • «Bostieriin»
          • «Mostuneriin»
        • «milliuvnna» ➞ [typo]
          • «miljovnna»
          • «millijovnna»
        • «western-filmma» ➞ [typo]
          • «Tashunga» ➞ [typo]
            • «Hamhunga»
            • «Taichunga»
            • «Tachinga»
            • «Tatunga»
          • «Lambertain» ➞ [typo]
            • «Lambertiin»
          • «Caanain» ➞ [typo]
            • «Caenain»
            • «Chanain»
          • «Irén» ➞ [typo]
            • «Iren»
          • «Reppenin» ➞ [typo]
            • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
              • «Reppenin.»
            • «Misery» ➞ [typo]
              • «Misara»
              • «Pisera»
              • «Sisera»
              • «Risera»
              • «Maseru»
            • «Internašunála» ➞ [typo]
              • «Internationála»
            • «Internasjonale» ➞ [typo]
              • «Filmfestival» ➞ [typo]
                • «Norggapremiere» ➞ [typo]
                  • «Borggapremiebe»
                  • «Norggapremiebe»
                  • «Norggapremiege»
                  • «Borggapremiege»
                  • «Borggapremieore»
                  • «Norggapremieore»
                • «Nygårdshauga» ➞ [typo]
                  • «Mengele» ➞ [typo]
                    • «Heŋgele»
                    • «Leŋgele»
                    • «Jeŋgele»
                    • «Denele»
                    • «Geigele»
                    • «Šelgele»
                    • «Čergele»
                    • «Tentele»
                    • «Sendele»
                    • «Selgele»
                  • «Zoo» ➞ [typo]
                    • «Juo»
                    • «Nuo»
                    • «Duo»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:is. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø , TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø , TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «1978:is» ➞ [typo]
      • «1978:s»
    • «go  Sally» ➞ [double-space-before]
      • «go Sally»
      • «Go Sally»
    • «rešisseret  Hamhunga» ➞ [double-space-before]
      • «rešisseret Hamhunga»
      • «Rešisseret Hamhunga»
    • «Iren  Reppenin» ➞ [double-space-before]
      • «Iren Reppenin»
    • «Tromsø  ,» ➞ [double-space-before]
      • «Tromsø ,»
    • «Borggapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borgapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Jorggopremiebe»
      • «Árggapremiebe»
      • «Borggipremiebe»
    • «Gert  romána» ➞ [double-space-before]
      • «Gert romána»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø , TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «Nod  go» ➞ [double-space-before]
      • «Nod go»
    • «Tromsø ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Tromsø,»
    • «Borgapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borggapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Doargapremiebe»
      • «Morapremiebe»
      • «Čorapremiebe»
      • «Árgapremiebe»
      • «Yogapremiebe»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «Borggapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borgapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Jorggopremiebe»
      • «Árggapremiebe»
      • «Borggipremiebe»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «Borgapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borggapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Doargapremiebe»
      • «Morapremiebe»
      • «Čorapremiebe»
      • «Árgapremiebe»
      • «Yogapremiebe»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «Borggapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borgapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Jorggopremiebe»
      • «Árggapremiebe»
      • «Borggipremiebe»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «Borgapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borggapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Doargapremiebe»
      • «Morapremiebe»
      • «Čorapremiebe»
      • «Árgapremiebe»
      • «Yogapremiebe»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «Borggapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borgapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Jorggopremiebe»
      • «Árggapremiebe»
      • «Borggipremiebe»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «Borgapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borggapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Doargapremiebe»
      • «Morapremiebe»
      • «Čorapremiebe»
      • «Árgapremiebe»
      • «Yogapremiebe»
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borggapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
Gaup vázzi neavttárskuvlla Stáda Teáhterallaskuvllas, ja eksámena válddii 1978:s 1978:s. Gaup lei earret eará mielde ásaheamis Beaivváš Sámi Našunálateáhtera [1], ovdalgo šattai dovddusin iežas filmmain Ofelaččain[2]. Filbma lei mielde Oscar-gilvvus dego buoremus olgoriikalaš filbman, dinii badjel bealle miljárdda ruvnno, ja šattai okta dan jagi bivnnuheames láigofilbman máŋgga riikkain, earret eará Englánddas. Su nubbi filbma Håkon Håkonsen bođii 1990:s, man ovddas Disney mávssii beali. Filbma mávssii 60 millijovnna ruvnno ráhkadit, ja šattai dalá áiggi divraseamos Skandinavia filbman. Jagi maŋŋel oaččui Nils Gaup fálaldaga ráhkadit drámafilmma Nod go Sally Fieldain, muhto ii váldán fálaldaga vuostá. Son válljii baicca ráhkadit komedia/hillera Motet ore vánet (1993), mii vuittii Amanda-bálkkašumi buoremus filmma ovddas. Motet ore bánnet filbmejedje ođđasit USA:s mas leigga Kamerun Diaz ja Harvey Keitele váldorollain. Nils Gaup lei dovddus Hollywoodas, ja olbmot vurde su ráhkadit Bond-filmmaid vel. Son lei maiddái beaggán čeahpes filbmadahkkin go máhtii luonddus maid filbmet. Nu álggii Gaup rešisseret Waterford Kevin Posteriin, muhto heittii go son oaivvildii ahte prošeakta šattai beare váttisin ja divrrasin (filbmaprodukšuvdna mávssii loahpas 175 miljovnna dollára). Gaup válljii dasto rešisseret Hamhunga Christopher Lambertiin ja James Caenain. Dát filbma lei mihá hálbbit, muhto olbmot láite hirbmosit dan. Gaup lea ieš maid mieđihan ahte dát lei su heajumus bargu. Dan maŋŋel lei Gaupa ođđa prošeakta rešisseret NRK drámaráiddu Iren Reppenin. Jagi maŋŋel, 1999, lei son Misara Harboura rešissevra, mii lei ovttasbargu Norgga, Kanada, Ruoŧa ja Dánmárkku gaskkas. Gaup álggii dasto 2002:s iežas stuora nieguin bargat; ráhkadit filmma Guovdageainnu stuimmiid[3] birra mat dáhpáhuvve 1852:s. Guovdageainnu stuimmit čájehuvvui vuosttaš geardde Romssa Internationála Filbmafestiválas[4] (Tromsø, TIFF), 16. beaivvi ođđajagimánu 2008:s. Borgapremiebe lei 18. beaivvi ođđajagimánus. Gert romána Heŋgele Juo 1989:s galgá filbman ráhkaduvvot, ja Nils Gaup lea dan filmma rešissevra.
    • «Borggapremiebe» ➞ [typo]
      • «Borgapremiebe»
      • «Norggapremiebe»
      • «Jorggopremiebe»
      • «Árggapremiebe»
      • «Borggipremiebe»
Boazodoalu obbalaš rehketdoallu Boazodoalu obbalaš rehketdoallu 1 No errors found
Boazohattit ja njuovvandeattut leat njiedjan, boahtá ovdan maŋimuš obbalaš boazodoalu rehketdoalus. Boazohattit ja njuovvandeattut leat njiedjan, boahtá ovdan maŋimuš obbalaš boazodoalu rehketdoalus. 1 No errors found
Boazodoalu Ekonomalaš lávdegoddi buktá ovdán mo obbalaš boazodoalu rehketdoallu lea. Boazodoalu Ekonomalaš lávdegoddi buktá ovdán mo obbalaš boazodoalu rehketdoallu lea. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boazodoalu Ekonomalaš lávdegoddi buktá ovdán mo obbalaš boazodoalu rehketdoallu lea.
Boazodoalu Ekonomalaš lávdegoddi buktá ovdan mo obbalaš boazodoalu rehketdoallu lea.
    • «ovdán» ➞ [typo]
      • «ovdan»
- Dás oidno, ahte biergohattit leat njiedjan maŋimuš golmma jagis, dasa lassin lea maid njuovvandeattut unnon, vaikko miessedeattu lea buorránan maŋimuš viđá jagis , de ráves bohccot leat gehppon. Dadjá Norgga eanandoallodutkan instituhtta ossodatdirektevra ja lávdegotti jođiheaddji, Lars Johan Rustad. - Dás oidno, ahte biergohattit leat njiedjan maŋimuš golmma jagis, dasa lassin leat maid njuovvandeattut unnon, vaikko miessedeaddu lea buorránan maŋimuš viđa jagis , de ráves bohccot leat gehppon. Dadjá Norgga eanandoallodutkaninstituhta ossodatdirektevra ja lávdegotti jođiheaddji, Lars Johan Rustad. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Dás oidno, ahte biergohattit leat njiedjan maŋimuš golmma jagis, dasa lassin lea maid njuovvandeattut unnon, vaikko miessedeattu lea buorránan maŋimuš viđá jagis , de ráves bohccot leat gehppon. Dadjá Norgga eanandoallodutkan instituhtta ossodatdirektevra ja lávdegotti jođiheaddji, Lars Johan Rustad.
- Dás oidno, ahte biergohattit leat njiedjan maŋimuš golmma jagis, dasa lassin lea maid njuovvandeattut unnon, vaikko miessedeattu lea buorránan maŋimuš viđa jagis, de ráves bohccot leat gehppon. Dadjá Norgga eanandoallodutkan instituhtta ossodatdirektevra ja lávdegotti jođiheaddji, Lars Johan Rustad.
    • «viđá» ➞ [typo]
      • «viđa»
    • «jagis ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jagis,»
Rahčet gánnáhahttivuođain Boazodoalus leat ain hástalusat gánnáhahttivuođa ektui, ja nugo eará ealáhusain leat de gávdnojit maid boazodilis doalut, main lea vuolláibáza, dadjá boazodoalu obbalaš rehketdoalu lávdegotti jođiheaddji, Rustad. Rahčet gánnáhahttivuođain Boazodoalus leat ain hástalusat gánnáhahttivuođa ektui, ja nugo eará ealáhusain leat de gávdnojit maid boazodilis doalut, main lea vuolláibáza, dadjá boazodoalu obbalaš rehketdoalu lávdegotti jođiheaddji, Rustad. 1 No errors found
Son jáhkká, ahte jus boazodoallu garrasit oččoda boazologu njiedjat muhtin guovlluin earenoamážit Finnmárkkus ja oččot maid buoret hatti bohccobierggus, de jáhka Rustad maid gánnáhahttivuođa buorránit. Son jáhkká, ahte jus boazodoallu garrasit oččoda boazologu njiedjat muhtin guovlluin earenoamážit Finnmárkkus ja ožžot maid buoret hatti bohccobierggus, de jáhka Rustad maid gánnáhahttivuođa buorránit. 1 No errors found
- Hástalussan lea muhtin guovlluin boazologut ja nubbi hástalus lea márkaniin oaččut buoret hatti bierggus. Muhto go dainna bargá systemáhtalaččat, de dilli buorrána, dadjá Rustad. - Hástalussan lea muhtin guovlluin boazologut ja nubbi hástalus oažžut buoret hatti bierggus. Muhto go dainna bargá systemáhtalaččat, de dilli buorrána, dadjá Rustad. 1 No errors found
Juovlačuovggat movttiidahttet olbmo Juovladovdu Várggáin Juovlačuovggat movttiidahttet olbmo Juovladovdu Várggáin 1 No errors found
Ragnhild Boine geargan čiŋaheamen dálus juovllaide. Ragnhild Boine geargan čiŋaheamen dálus juovllaide. 1 No errors found
Muhtin olbmot leat juo skábmamánus čiŋahišgoahtán dáludeaset juovllaide. Juovlačuovggat čuvggodahttet olbmo sevdnjesáiggis sihke siskkil ja olggul, nu lohká Ragnhild Boine. Muhtin olbmot leat juo skábmamánus čiŋahišgoahtán dáluideaset juovllaide. Juovlačuovggat čuvggodahttet olbmo sevdnjesáiggis sihke siskkil ja olggul, nu lohká Ragnhild Boine. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhtin olbmot leat juo skábmamánus čiŋahišgoahtán dáludeaset juovllaide. Juovlačuovggat čuvggodahttet olbmo sevdnjesáiggis sihke siskkil ja olggul, nu lohká Ragnhild Boine.
Muhtin olbmot leat juo skábmamánus čiŋahišgoahtán dáloneaset juovllaide. Juovlačuovggat čuvggodahttet olbmo sevdnjesáiggis sihke siskkil ja olggul, nu lohká Ragnhild Boine.
    • «dáludeaset» ➞ [typo]
      • «dáloneaset»
      • «dáluideaset»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Báljes rittus illuda siseatnanlaš juovllaide Ragnhild Boine lea Kárášjogas eret, muhto lea juo badjel 40 jagi ássan Várggáin. Ja doppe lohká olbmuid skábmánus juo ráhkkanišgoahtán juovllaide, iešge lea ráhkkanišgoahtán juovlabasiide, ii leat eará go krummagáhkuid leat ráhkadasttit . Báljes rittus illuda siseatnanlaš juovllaide Ragnhild Boine lea Kárášjogas eret, muhto lea juo badjel 40 jagi ássan Várggáin. Ja doppe lohká olbmuid skábmamánus juo ráhkkanišgoahtán juovllaide, iešge lea ráhkkanišgoahtán juovlabasiide, ii leat eará go krummagáhkuid leat ráhkadastit . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Báljes rittus illuda siseatnanlaš juovllaide Ragnhild Boine lea Kárášjogas eret, muhto lea juo badjel 40 jagi ássan Várggáin. Ja doppe lohká olbmuid skábmánus juo ráhkkanišgoahtán juovllaide, iešge lea ráhkkanišgoahtán juovlabasiide, ii leat eará go krummagáhkuid leat ráhkadasttit .
Báljes rittus illuda siseatnanlaš juovllaide Ragnhild Boine lea Kárášjogas eret, muhto lea juo badjel 40 jagi ássan Várggáin. Ja doppe lohká olbmuid skábmaanus juo ráhkkanišgoahtán juovllaide, iešge lea ráhkkanišgoahtán juovlabasiide, ii leat eará go rommagáhkuid leat ráhkadasttit ráhkadastit.
    • «skábmánus» ➞ [typo]
      • «skábmaanus»
      • «skábeanus»
      • «skábimanus»
      • «skábemanus»
      • «skábianus»
      • «skábmamánus»
      • «skábemánus»
    • «krummagáhkuid» ➞ [typo]
      • «rommagáhkuid»
      • «trommagáhkuid»
      • «kummagáhkuid»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ráhkadastit.»
Báljes rittus illuda siseatnanlaš juovllaide Ragnhild Boine lea Kárášjogas eret, muhto lea juo badjel 40 jagi ássan Várggáin. Ja doppe lohká olbmuid skábmaanus juo ráhkkanišgoahtán juovllaide, iešge lea ráhkkanišgoahtán juovlabasiide, ii leat eará go rommagáhkuid leat ráhkadasttit ráhkadastit.
Báljes rittus illuda siseatnanlaš juovllaide Ragnhild Boine lea Kárášjogas eret, muhto lea juo badjel 40 jagi ássan Várggáin. Ja doppe lohká olbmuid skábmaanus juo ráhkkanišgoahtán juovllaide, iešge lea ráhkkanišgoahtán juovlabasiide, ii leat eará go rommagáhkuid leat ráhkadastit ráhkadastit.
    • «ráhkadasttit» ➞ [typo]
      • «ráhkadastit»
      • «ráhkadahttit»
      • «ráhkadastot»
      • «báhkadastit»
Čuvggodahttet sevdnjesáiggi juovlačuovggaiguin Sevdnjesáigge dovdá dieđos olmmos ahte mokta badjána go čiŋaha ja čuvggodahttá iežas dálu ja šillju. Várggát lea Nuorta Finnmárkku rittus, ja dálut leat huksejuvvon sullui gosa beassá vuoji mearavuoli, tunnela bokte. Seavdnjat dat gal varra lea dieppe dien guovllus skábman , jos dat vel nu lea ahte biegga bossu visot muohttaga áhppái . Čuvggodahttet sevdnjesáiggi juovlačuovggaiguin Sevdnjesáigge dovdá dieđus olmmoš ahte mokta badjána go čiŋaha ja čuvggodahttá iežas dálu ja šillju. Várggát lea Nuorta Finnmárkku rittus, ja dálut leat huksejuvvon sullui gosa beassá vuoji mearavuoli, tunnela bokte. Seavdnjat dat gal várra lea dieppe dien guovllus skábman , jos dat vel nu lea ahte biegga bossu visot muohttaga áhpái . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čuvggodahttet sevdnjesáiggi juovlačuovggaiguin Sevdnjesáigge dovdá dieđos olmmos ahte mokta badjána go čiŋaha ja čuvggodahttá iežas dálu ja šillju. Várggát lea Nuorta Finnmárkku rittus, ja dálut leat huksejuvvon sullui gosa beassá vuoji mearavuoli, tunnela bokte. Seavdnjat dat gal varra lea dieppe dien guovllus skábman , jos dat vel nu lea ahte biegga bossu visot muohttaga áhppái .
Čuvggodahttet sevdnjesáiggi juovlačuovggaiguin Sevdnjesáigge dovdá dieđus olmmoš ahte mokta badjána go čiŋaha ja čuvggodahttá iežas dálu ja šillju. 😱 lea Nuorta-Finnmárkku rittus, ja dálut leat huksejuvvon sullui gosa beassá vuoji mearavuoli, tunnela bokte. Seavdnjat dat gal varra lea dieppe dien guovllus skábman, jos dat vel nu lea ahte biegga bossu visot muohttaga áhppái.
    • «dieđos» ➞ [typo]
      • «dieđus»
    • «olmmos» ➞ [typo]
      • «olmmoš»
    • «Várggát» ➞ [typo]
      • «Nuorta Finnmárkku» ➞ [msyn-compound]
        • «Nuorta-Finnmárkku»
      • «skábman ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «skábman,»
      • «áhppái .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «áhppái.»
Čuvggodahttet sevdnjesáiggi juovlačuovggaiguin Sevdnjesáigge dovdá dieđus olmmoš ahte mokta badjána go čiŋaha ja čuvggodahttá iežas dálu ja šillju. lea Nuorta-Finnmárkku rittus, ja dálut leat huksejuvvon sullui gosa beassá vuoji mearavuoli, tunnela bokte. Seavdnjat dat gal varra lea dieppe dien guovllus skábman, jos dat vel nu lea ahte biegga bossu visot muohttaga áhppái.
Čuvggodahttet sevdnjesáiggi juovlačuovggaiguin Sevdnjesáigge dovdá dieđus olmmoš ahte mokta badjána go čiŋaha ja čuvggodahttá iežas dálu ja šillju. lea Nuorta-Finnmárkku rittus, ja dálut leat huksejuvvon sullui gosa beassá vuoji mearavuoli, tunnela bokte. Seavdnjat dat gal varra lea dieppe dien guovllus skábman, jos dat vel nu lea ahte biegga bossu visot muohttaga áhppái.
    • «.  lea» ➞ [double-space-before]
      • «. lea»
Juovlabeziid vižžet ja vuvdet Várggáin Beahcevuovddit dat eai dáidde gal leat Várggáin, Ragnhild Boine lohká gal muhtimiid leat viežžan ja gilván beazi iežaset stobolusa , muđui dat gal eai šatta beazit dien sullos, eaige vel nannánbealdege gávdno beazit doppe. Guovllus leat oalle bálljes eatnamat. Juovlabeziid vižžet ja vuvdet Várggáin Beahcevuovddit dat eai dáidde gal leat Várggáin, Ragnhild Boine lohká gal muhtimiid leat viežžan ja gilván beazi iežaset stobu lusa , muđui dat gal eai šatta beazit dien sullos, eaige vel nannán bealdege gávdno beazit doppe. Guovllus leat oalle báljes eatnamat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Juovlabeziid vižžet ja vuvdet Várggáin Beahcevuovddit dat eai dáidde gal leat Várggáin, Ragnhild Boine lohká gal muhtimiid leat viežžan ja gilván beazi iežaset stobolusa , muđui dat gal eai šatta beazit dien sullos, eaige vel nannánbealdege gávdno beazit doppe. Guovllus leat oalle bálljes eatnamat.
Juovlabeziid vižžet ja vuvdet Várggáin Beahcevuovddit dat eai dáidde gal leat Várggáin, Ragnhild Boine lohká gal muhtimiid leat viežžan ja gilván beazi iežaset stobolusa stobolusa, muđui dat gal eai šatta beazit dien sullos, eaige vel nannánbeađege gávdno beazit doppe. Guovllus leat oalle báljes eatnamat.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «stobolusa,»
    • «nannánbealdege» ➞ [typo]
      • «nannánbeađege»
      • «nannánbealddoge»
      • «nannánbealdduge»
      • «nannándealddege»
      • «nannánbealduge»
      • «nannánbealege»
      • «nannánbeallege»
      • «nannánbealjege»
    • «bálljes» ➞ [typo]
      • «báljes»
Juovlabeziid vižžet ja vuvdet Várggáin Beahcevuovddit dat eai dáidde gal leat Várggáin, Ragnhild Boine lohká gal muhtimiid leat viežžan ja gilván beazi iežaset stobolusa stobolusa, muđui dat gal eai šatta beazit dien sullos, eaige vel nannánbeađege gávdno beazit doppe. Guovllus leat oalle báljes eatnamat.
Juovlabeziid vižžet ja vuvdet Várggáin Beahcevuovddit dat eai dáidde gal leat Várggáin, Ragnhild Boine lohká gal muhtimiid leat viežžan ja gilván beazi iežaset stobolut stobulusta, muđui dat gal eai šatta beazit dien sullos, eaige vel nannánbeađege gávdno beazit doppe. Guovllus leat oalle báljes eatnamat.
    • «stobolusa» ➞ [typo]
      • «stobolut»
      • «stobolutba»
    • «stobolusa» ➞ [typo]
      • «stobulusta»
      • «stobulunsa»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlameantalaš jođiheaddji Risttálaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogaš Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamentáralaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáš 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlameantalaš jođiheaddji Risttálaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogaš
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «cand.theol. )»
    • «parlameantalaš» ➞ [typo]
      • «parlamenttalaš»
    • «Risttálaš» ➞ [typo]
      • «Risttalaš»
    • «Duogaš» ➞ [typo]
      • «Duogáža»
      • «Duogáš»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «cand.theol.)»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «cand.theol. )»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «cand.theol.)»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «cand.theol. )»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «cand.theol.)»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «cand.theol. )»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «cand.theol.)»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «cand.theol. )»
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol. ). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
Kjell Magne Bondevik (riegádan 3. beaivvi čakčamánus 1947 Moldes) lea ovddeš norgga politihkkár (KrF). Son lea vázzán teologaoahpu (cand.theol.). Bondevik lei stádaministtar 1997-2000 ja 2001-2005, ja dan ovdal lei olgoriikaministtar 1989-1990, girko- ja oahpahusministtar 1983-1986. Son lei stuorradigge-ovddasteaddji vuosttaš geardde 1969-1970, dalle várreáirrasin, ja lei fásta válljejuvvon Møre- ja Romsdala ovddas 1973-2005. Bondevik lei maid parlamenttalaš jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodaga ovddas 1986-1989, 1993-199 ja 2000-2001, ja seammás bellodatjođiheaddji 1983-1995. Duogáža
    • «cand.theol. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «cand.theol.)»
Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905-2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hæreid (1905-1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorssiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii vázzii su buohtalasluohkas . Sunnos leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stádaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Eyvind Skeie máhka. Politihkalaš bargu Lávki politihkkii Bondevik oaččui bajáššaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpoheamilihkástussii , dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950. ja 60-logus . 1965s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelig Folkeparti Ungdom). Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905-2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hæreid (1905-1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorsiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii váccii su buohtalasluohkás . Sudnos leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stádaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Eyvind Skeie máhka. Politihkalaš bargu Lávki politihkkii Bondevik oaččui bajásšaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpohanlihkahussii , dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950- ja 60-logus . 1965:s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelig Folkeparti Ungdom). 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905-2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hæreid (1905-1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorssiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii vázzii su buohtalasluohkas . Sunnos leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stádaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Eyvind Skeie máhka. Politihkalaš bargu Lávki politihkkii Bondevik oaččui bajáššaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpoheamilihkástussii , dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950. ja 60-logus . 1965s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelig Folkeparti Ungdom).
Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905-2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hareid (1905-1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorsiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii vázzii su buohtalasluohkas buohtalasluohkas. Bunnus leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stádaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Øyvins Skeie máhka. Politihkalaš bargu Lávki politihkkii Bondevik oaččui bajásšaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpoheamilihkástussii oahpoheamilihkátossii, dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950. ja 60-logus. 1965:s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelis 😱 Unggo).
    • «Hæreid» ➞ [typo]
      • «Hareid»
      • «Hereid»
      • «Hareida»
      • «Lægreid»
    • «nuorravuođamorssiin» ➞ [typo]
      • «nuorravuođamorsiin»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «buohtalasluohkas.»
    • «Sunnos» ➞ [typo]
      • «Bunnus»
      • «Munnos»
      • «Unnon»
      • «Sonnis»
    • «Eyvind» ➞ [typo]
      • «Øyvins»
    • «bajáššaddamis» ➞ [typo]
      • «bajásšaddamis»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oahpoheamilihkátossii,»
    • «60-logus .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «60-logus.»
    • «1965s» ➞ [typo]
      • «1965:s»
    • «Kristelig» ➞ [typo]
      • «Kristelis»
      • «Kristelii»
      • «Kristelin»
      • «Kristelgo»
    • «Folkeparti» ➞ [typo]
      • «Ungdom» ➞ [typo]
        • «Unggo»
        • «Unggos»
        • «Unikom»
        • «Usedom»
        • «Ungson»
Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905-2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hareid (1905-1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorsiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii vázzii su buohtalasluohkas buohtalasluohkas. Bunnus leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stádaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Øyvins Skeie máhka. Politihkalaš bargu Lávki politihkkii Bondevik oaččui bajásšaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpoheamilihkástussii oahpoheamilihkátossii, dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950. ja 60-logus. 1965:s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelis Unggo).
Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905-2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hareid (1905-1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorsiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii vázzii su buohtalasluohká buohtalasluohkás. Bunnus leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stádaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Øyvins Skeie máhka. Politihkalaš bargu Lávki politihkkii Bondevik oaččui bajásšaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpoheamilihkátossii oahpoheamilihkátossii, dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950. ja 60-logus. 1965:s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelis Ung go).
    • «buohtalasluohkas» ➞ [typo]
      • «buohtalasluohká»
    • «buohtalasluohkas» ➞ [typo]
      • «buohtalasluohkás»
      • «buohtalasluohká»
    • «oahpoheamilihkástussii» ➞ [typo]
      • «oahpoheamilihkátossii»
      • «oahpoheamilihkásussii»
    • «Unggo» ➞ [double-space-before]
      • «Ung go»
Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905-2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hareid (1905-1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorsiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii vázzii su buohtalasluohká buohtalasluohkás. Bunnus leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stádaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Øyvins Skeie máhka. Politihkalaš bargu Lávki politihkkii Bondevik oaččui bajásšaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpoheamilihkátossii oahpoheamilihkátossii, dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950. ja 60-logus. 1965:s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelis Ung go).
Kjell Magne Bondevika váhnemat leigga Johannes Bondevik (1905-2007), ovddeš rektor Molde Álbmotallaskuvllas (dalá Rauma Álbmotallaskuvla), ja dálueamit Margit Hareid (1905-1976). Son lea náitalan iežas nuorravuođamorsiin Bjørg Bondevikain (riegádan Rasmussen), gii vázzii su buohtalasluohká buohtalasluohkás. Bunnus leat guokte bártni ja okta nieida. Kjell Magne Bondevik lea ovddeš stádaráđi Kjell Bondevika neahpi, bisma Odd Bondevika vilbealli, ja báhpa ja girječálli Øyvins Skeie máhka. Politihkalaš bargu Lávki politihkkii Bondevik oaččui bajásšaddamis jo oktavuođa dan risttalaš oahpoheamilihkátossii oahpoheamilihkátossii, dasa lassin go politihkalaš impulssaid Kjell Bondevikas, gii lei jođiheaddji Risttalaš Álbmotbellodagas 1950. ja 60-logus. 1965:s dieđihii Kjell Magne Bondevik iežas dán bellodahkii, ja válljejuvvui golbma jagi maŋŋel nubbinjođiheaddjin Nuoraid Risttalaš Álbmotbellodagas (Kristelis Ung go).
    • «Kristelis  Ung» ➞ [double-space-before]
      • «Kristelis Ung»
Ohcejoga máŋggagielatvuođa lea ovttaskas olbmo, servodaga ja gieldda resursa Tove Skutnabb-Kangas lea leamaš váikkuheamen maŋimuš 40 jagi sápmelaččaid gielalaš olmmošvuoigatvuođaid ja sámegielaid árvvusatnima lassáneapmái. Ohcejogas son galledii vuosttas háve 1970-logus loahpageahčen, go son logaldalai sámegielat mánáid vánhemiidda guovttegielatvuođa ovdduin. Su ánsu lea, ahte máŋga vánhema válljejedje dalle mánáidasaset sámegielat oahpahusa. Ohcejoga máŋggagielatvuođa lea ovttaskas olbmo, servodaga ja gieldda resursa Tove Skutnabb-Kangas lea leamaš váikkuheamen maŋimuš 40 jagi sápmelaččaid gielalaš olmmošvuoigatvuođaid ja sámegielaid árvvusatnima lassáneapmái. Ohcejogas son galledii vuosttas háve 1970-logus loahpageahčen, go son logaldalai sámegielat mánáid vánhemiidda guovttegielatvuođa ovdduin. Su ánsu lea, ahte máŋga vánhema válljejedje dalle mánáidasaset sámegielat oahpahusa. 1 No errors found
Tove Skutnabb lea Roskilde universitehta emeritusprofessora , gean eallinbargun leat leamaš máŋggagielatvuohta ja gielaš olmmošvuoigatvuođat. Son lea dutkin okta máilmmi álgojalgejeaddjiin kritihkalaš giellapolitihka dutkansuorggis. Skutnabb-Kangas lea ožžon Unesco Linguapax-bálkkašumi 2003 ja Ruoŧa Carl Axel Gottlund-bálkkašumi eallinagi dutkanbarggustis vehádatgielaid olis. Skutnabb-Kangas lea ássan jagi 1979 rájes Danmárkkus. Son riegádii Helssegis 1940 guovttegielat bearrašii; bearrašis hálle sihke suoma- ja ruoŧagiela. Suopmelaš sirdolaččaid sajádat Ruoŧas lea leamaš sutnje earenoamáš dehálaš. Guovttegielat ruovttus bajásšaddan ja njuovžilit goappáge giela geavaheaddjin sutnje lei hirpmástahtti, ahte suomagielatvuohta ja guovttegielatvuohta vásihuvvojedje váttisvuohtan luovtta nuppe bealde. Tove Skutnabb lea Roskilde universitehta emeritusprofessor , gean eallinbargun leat leamaš máŋggagielatvuohta ja gielaš olmmošvuoigatvuođat. Son lea dutkin okta máilmmi álgojalgejeddjiin kritihkalaš giellapolitihka dutkansuorggis. Skutnabb-Kangas lea ožžon Unesco Linguapax-bálkkašumi 2003 ja Ruoŧa Carl Axel Gottlund-bálkkašumi eallinagi dutkanbarggustis vehádatgielaid olis. Skutnabb-Kangas lea ássan jagi 1979 rájes Danmárkkus. Son riegádii Helssegis 1940 guovttegielat bearrašii; bearrašis hálle sihke suoma- ja ruoŧagiela. Suopmelaš sirdolaččaid sajádat Ruoŧas lea leamaš sutnje earenoamáš dehálaš. Guovttegielat ruovttus bajásšaddan ja njuovžilit goappáge giela geavaheaddjin sutnje lei hirpmástahtti, ahte suomagielatvuohta ja guovttegielatvuohta vásihuvvojedje váttisvuohtan luovtta nuppe bealde. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Tove Skutnabb lea Roskilde universitehta emeritusprofessora , gean eallinbargun leat leamaš máŋggagielatvuohta ja gielaš olmmošvuoigatvuođat. Son lea dutkin okta máilmmi álgojalgejeaddjiin kritihkalaš giellapolitihka dutkansuorggis. Skutnabb-Kangas lea ožžon Unesco Linguapax-bálkkašumi 2003 ja Ruoŧa Carl Axel Gottlund-bálkkašumi eallinagi dutkanbarggustis vehádatgielaid olis. Skutnabb-Kangas lea ássan jagi 1979 rájes Danmárkkus. Son riegádii Helssegis 1940 guovttegielat bearrašii; bearrašis hálle sihke suoma- ja ruoŧagiela. Suopmelaš sirdolaččaid sajádat Ruoŧas lea leamaš sutnje earenoamáš dehálaš. Guovttegielat ruovttus bajásšaddan ja njuovžilit goappáge giela geavaheaddjin sutnje lei hirpmástahtti, ahte suomagielatvuohta ja guovttegielatvuohta vásihuvvojedje váttisvuohtan luovtta nuppe bealde.
Tove 😱 lea Roskilde universitehta emeritusprofessora, gean eallinbargun leat leamaš máŋggagielatvuohta ja gielaš olmmošvuoigatvuođat. Son lea 😱 okta máilmmi álgojalgejeaddjiin kritihkalaš giellapolitihka dutkansuorggis. Skutnabb-Kangas lea ožžon Unesco 😱 2003 ja Ruoŧa Carl Axel 😱 eallinagi dutkanbarggustis vehádatgielaid olis. Skutnabb-Kangas lea ássan jagi 1979 rájes Dánmárkkus. Son riegádii Helssegis 1940 guovttegielat bearrašii; bearrašis hálle sihke suoma- ja ruoŧagiela. Suopmelaš sirdolaččaid sajádat Ruoŧas lea leamaš sutnje earenoamáš dehálaš. Guovttegielat ruovttus bajásšaddan ja njuovžilit goappáge giela geavaheaddjin sutnje lei hirpmástahtti, ahte suomagielatvuohta ja guovttegielatvuohta vásihuvvojedje váttisvuohtan luovtta nuppe bealde.
    • «Skutnabb» ➞ [typo]
      • «emeritusprofessora ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «emeritusprofessora,»
      • «dutkin» ➞ [typo]
        • «Linguapax-bálkkašumi» ➞ [typo]
          • «Gottlund-bálkkašumi» ➞ [typo]
            • «Danmárkkus» ➞ [typo]
              • «Dánmárkkus»
Tove lea Roskilde universitehta emeritusprofessora, gean eallinbargun leat leamaš máŋggagielatvuohta ja gielaš olmmošvuoigatvuođat. Son lea okta máilmmi álgojalgejeaddjiin kritihkalaš giellapolitihka dutkansuorggis. Skutnabb-Kangas lea ožžon Unesco 2003 ja Ruoŧa Carl Axel eallinagi dutkanbarggustis vehádatgielaid olis. Skutnabb-Kangas lea ássan jagi 1979 rájes Dánmárkkus. Son riegádii Helssegis 1940 guovttegielat bearrašii; bearrašis hálle sihke suoma- ja ruoŧagiela. Suopmelaš sirdolaččaid sajádat Ruoŧas lea leamaš sutnje earenoamáš dehálaš. Guovttegielat ruovttus bajásšaddan ja njuovžilit goappáge giela geavaheaddjin sutnje lei hirpmástahtti, ahte suomagielatvuohta ja guovttegielatvuohta vásihuvvojedje váttisvuohtan luovtta nuppe bealde.
Tove lea Roskilde universitehta emeritusprofessora, gean eallinbargun leat leamaš máŋggagielatvuohta ja gielaš olmmošvuoigatvuođat. Son lea okta máilmmi álgojalgejeaddjiin kritihkalaš giellapolitihka dutkansuorggis. Skutnabb-Kangas lea ožžon Unesco 2003 ja Ruoŧa Carl Axel eallinagi dutkanbarggustis vehádatgielaid olis. Skutnabb-Kangas lea ássan jagi 1979 rájes Dánmárkkus. Son riegádii Helssegis 1940 guovttegielat bearrašii; bearrašis hálle sihke suoma- ja ruoŧagiela. Suopmelaš sirdolaččaid sajádat Ruoŧas lea leamaš sutnje earenoamáš dehálaš. Guovttegielat ruovttus bajásšaddan ja njuovžilit goappáge giela geavaheaddjin sutnje lei hirpmástahtti, ahte suomagielatvuohta ja guovttegielatvuohta vásihuvvojedje váttisvuohtan luovtta nuppe bealde.
    • «Tove  lea» ➞ [double-space-before]
      • «Tove lea»
    • «lea  okta» ➞ [double-space-before]
      • «lea okta»
    • «Unesco  2003» ➞ [double-space-before]
      • «Unesco 2003»
    • «Axel  eallinagi» ➞ [double-space-before]
      • «Axel eallinagi»
Tove Skutnabb-Kangas lea leamaš okta karismáhtaleamos suopmelaš sirdolaččaid giellavuoigatvuođaid ovddideaddjiin Ruoŧas. Lei su čuvgehusbarggu ánsu, ahte Ruoŧas ássi suopmelaččat doallagohte guovttegielatvuođa lunddolažžan ja gudnejahtti árvosažžan. Skutnabb-Kangas ánsun sáhttá maid rehkenastit, ahte suopmelaččain badjánii miella gáibidit gielalaš vuoigatvuođaideaset. Son lea nannosit váikkuhan suomagielat mánáidgárdejoavkkuid, vuođđoskuvlaluohkáid ja suomagielat skuvllaid vuođđudeapmái Ruoŧas. Tove Skutnabb-Kangas lea leamaš okta karismáhtaleamos suopmelaš sirdolaččaid giellavuoigatvuođaid ovddideddjiin Ruoŧas. Lei su čuvgehusbarggu ánsu, ahte Ruoŧas ássi suopmelaččat doallagohte guovttegielatvuođa lunddolažžan ja gudnejahtti árvosažžan. Skutnabb-Kangas ánsun sáhttá maid rehkenastit, ahte suopmelaččain badjánii miella gáibidit gielalaš vuoigatvuođaideaset. Son lea nannosit váikkuhan suomagielat mánáidgárdejoavkkuid, vuođđoskuvlaluohkáid ja suomagielat skuvllaid vuođđudeapmái Ruoŧas. 1 No errors found
Áddejupmi das, ahte eanet go ovtta giela geavaheapmi vahágahtášii máná vuoiŋŋalaš gárggiideami ja hehttešii sirdolaččaid vuogáiduvvama ođđa ruovttueatnamii, bođii dábálažžan 1970-logu loahpageahčen Ruoŧas. Olbmot háliidedje, ahte sirdolaččat ohppet ruoŧagiela nu johtilit go vejolaš, iige ruovttugielat oahpahus heiven dán jurddašanmállii. Ruoŧagiela atne čoavddan servodahkii, ruovttugiella fas atne goazanin ja váttisvuohtan. Tove Skutnabb-Kangas vuostálasttii ceaggat dán oaivila . Son buvttii ovdan iežas, oalle viiddes dutkamušaide vuođđuduvvi teoriija das, mo suopmelaš sirdolaččaid eatnigiella lea buot deháleamos positiivvalaš ja dássedettolaš identitehta huksenstuhkka. Nana dáiddut eatnigielas ledje su dutkamušaid mielde šiitemeahttun eaktu vieris giela oahppamii . Áddejupmi das, ahte eanet go ovtta giela geavaheapmi vahágahtášii máná vuoiŋŋalaš gárggiideami ja hehttešii sirdolaččaid vuogáiduvvama ođđa ruovttueatnamii, bođii dábálažžan 1970-logu loahpageahčen Ruoŧas. Olbmot háliidedje, ahte sirdolaččat ohppet ruoŧagiela nu johtilit go vejolaš, iige ruovttugielat oahpahus heiven dán jurddašanmállii. Ruoŧagiela atne čoavddan servodahkii, ruovttugiella fas atne goazanin ja váttisvuohtan. Tove Skutnabb-Kangas vuostálasttii ceaggájit dán oaivila . Son buvttii ovdan iežas, oalle viiddes dutkamušaide vuođđuduvvi teoriija das, mo suopmelaš sirdolaččaid eatnigiella lea buot deháleamos positiivvalaš ja dássedettolaš identitehta huksenstuhkka. Nana dáiddut eatnigielas ledje su dutkamušaid mielde šiitemeahttun eaktu vieres giela oahppamii . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Áddejupmi das, ahte eanet go ovtta giela geavaheapmi vahágahtášii máná vuoiŋŋalaš gárggiideami ja hehttešii sirdolaččaid vuogáiduvvama ođđa ruovttueatnamii, bođii dábálažžan 1970-logu loahpageahčen Ruoŧas. Olbmot háliidedje, ahte sirdolaččat ohppet ruoŧagiela nu johtilit go vejolaš, iige ruovttugielat oahpahus heiven dán jurddašanmállii. Ruoŧagiela atne čoavddan servodahkii, ruovttugiella fas atne goazanin ja váttisvuohtan. Tove Skutnabb-Kangas vuostálasttii ceaggat dán oaivila . Son buvttii ovdan iežas, oalle viiddes dutkamušaide vuođđuduvvi teoriija das, mo suopmelaš sirdolaččaid eatnigiella lea buot deháleamos positiivvalaš ja dássedettolaš identitehta huksenstuhkka. Nana dáiddut eatnigielas ledje su dutkamušaid mielde šiitemeahttun eaktu vieris giela oahppamii .
Áddejupmi das, ahte eanet go ovtta giela geavaheapmi vahágahtášii máná vuoiŋŋalaš gárggiideami ja hehttešii sirdolaččaid vuogáiduvvama ođđa ruovttueatnamii, bođii dábálažžan 1970-logu loahpageahčen Ruoŧas. Olbmot háliidedje, ahte sirdolaččat ohppet ruoŧagiela nu johtilit go vejolaš, iige ruovttugielat oahpahus heiven dán jurddašanmállii. Ruoŧagiela atne čoavddan servodahkii, ruovttugiella fas atne goazanin ja váttisvuohtan. Tove Skutnabb-Kangas vuostálasttii ceaggat dán oaivila. Son buvttii ovdan iežas, oalle viiddes dutkamušaide vuođđuduvvi teoriija das, mo suopmelaš sirdolaččaid eatnigiella lea buot deháleamos positiivvalaš ja dássedettolaš identitehta huksenstuhkka. Nana dáiddut eatnigielas ledje su dutkamušaid mielde šiitemeahttun eaktu vieris giela oahppamii.
    • «oaivila .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oaivila.»
    • «oahppamii .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oahppamii.»
Seamma áššiin Skutnabb-Kangas finai muitaleamen Ohcejogas 1970-logu loahpageahčen, go sámegielat vuođđoskuvlavázzin bođii vejolažžan. Dalle olbmot jáhkke, ahte gielladáidu lea dego fárppal, masa čáhket dušše dihto mearit gielat. Olbmot govahalle maid, ahte juohke giella lea iežas fárpalis, ja jos sámegiela fárpalii lasihuvvojit gielat (nuppiin sániin oahpahuvvo sámegillii), de suomagiela fárppal báhcá gurrosabbon. Mánáid balahedje báhcit ”beallegielagin”, go sii ohppe sámegiela, ja dát fas nuppe dáfos heajudivččii sin vejolašvuođaid birget eallimis. Áššihan lea justa nuppe gežiid. Alladásat máŋggagielagat birgejit fihtolašvuođa sierra osiid, ee. hutkáivuođa, mihtideaddji teasttain joavkodásis buorebut go vástideaddji ovttagielagat. Máŋggagielatvuohta ovddida hutkáivuođa ja innovatiivvalašvuođa, fihtolaš njuovžilvuođa ja áššiid áddema sierra oainnuid dáfos. Dasa lassin máŋggagielat mánát ohppet eará gielaid álkibut ja buorebut go ovttagielagat, Skutnabb-Kangas dadjá. Seamma áššiin Skutnabb-Kangas finai muitaleamen Ohcejogas 1970-logu loahpageahčen, go sámegielat vuođđoskuvlavázzin bođii vejolažžan. Dalle olbmot jáhkke, ahte gielladáidu lea dego fárppal, masa čáhket dušše dihto mearit gielat. Olbmot govahalle maid, ahte juohke giella lea iežas fárpalis, ja jos sámegiela fárpalii lasihuvvojit gielat (nuppiin sániin oahpahuvvo sámegillii), de suomagiela fárppal báhcá gurrosabbon. Mánáid balahedje báhcit ”beallegielagin”, go sii ohppe sámegiela, ja dát fas nuppe dáfos heajudivččii sin vejolašvuođaid birget eallimis. Áššihan lea justa nuppe gežiid. Alladásat máŋggagielagat birgejit fihtolašvuođa sierra osiid, ee. hutkáivuođa, mihtideaddji teasttain joavkodásis buorebut go vástideaddji ovttagielagat. Máŋggagielatvuohta ovddida hutkáivuođa ja innovatiivvalašvuođa, fihtolaš njuovžilvuođa ja áššiid áddema sierra oainnuid dáfos. Dasa lassin máŋggagielat mánát ohppet eará gielaid álkibut ja buorebut go ovttagielagat, Skutnabb-Kangas dadjá. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Seamma áššiin Skutnabb-Kangas finai muitaleamen Ohcejogas 1970-logu loahpageahčen, go sámegielat vuođđoskuvlavázzin bođii vejolažžan. Dalle olbmot jáhkke, ahte gielladáidu lea dego fárppal, masa čáhket dušše dihto mearit gielat. Olbmot govahalle maid, ahte juohke giella lea iežas fárpalis, ja jos sámegiela fárpalii lasihuvvojit gielat (nuppiin sániin oahpahuvvo sámegillii), de suomagiela fárppal báhcá gurrosabbon. Mánáid balahedje báhcit ”beallegielagin”, go sii ohppe sámegiela, ja dát fas nuppe dáfos heajudivččii sin vejolašvuođaid birget eallimis. Áššihan lea justa nuppe gežiid. Alladásat máŋggagielagat birgejit fihtolašvuođa sierra osiid, ee. hutkáivuođa, mihtideaddji teasttain joavkodásis buorebut go vástideaddji ovttagielagat. Máŋggagielatvuohta ovddida hutkáivuođa ja innovatiivvalašvuođa, fihtolaš njuovžilvuođa ja áššiid áddema sierra oainnuid dáfos. Dasa lassin máŋggagielat mánát ohppet eará gielaid álkibut ja buorebut go ovttagielagat, Skutnabb-Kangas dadjá.
Seamma áššiin Skutnabb-Kangas finai muitaleamen Ohcejogas 1970-logu loahpageahčen, go sámegielat vuođđoskuvlavázzin bođii vejolažžan. Dalle olbmot jáhkke, ahte gielladáidu lea dego fárppal, masa čáhkeda dušše dihto mearit gielat. Olbmot govahalle maid, ahte juohke giella lea iežas fárpalis, ja jos sámegiela fárpalii lasihuvvojit gielat (nuppiin sániin oahpahuvve sámegillii), de suomagiela fárppal báhcá gurrosabbon. Mánáid balahedje báhcit ”beallegielagin”, go sii ohppe sámegiela, ja dát fas nuppe dáfos heajudivččii sin vejolašvuođaid birget eallimis. Áššihan lea justa nuppe gežiid. Alladásat máŋggagielagat birgejit fihtolašvuođa sierra osiid, ee. hutkáivuođa, mihtideaddji teasttain joavkodásis buorebut go vástideaddji ovttagielagat. Máŋggagielatvuohta ovddida hutkáivuođa ja innovatiivvalašvuođa, fihtolaš njuovžilvuođa ja áššiid áddema sierra oainnuid dáfos. Dasa lassin máŋggagielat mánát ohppet eará gielaid álkibut ja buorebut go ovttagielagat, Skutnabb-Kangas dadjá.
    • «čáhket» ➞ [typo]
      • «čáhkeda»
    • «oahpahuvvo» ➞ [typo]
      • «oahpahuvve»
- Sámegielat mánát sáhttet boahtit alladássádit máŋggagielagin, jos sii ožžot eanaš oasi oahpahusas sámegillii ja ožžot buori guovttegielat oahpaheaddjiid addin oahpahusa virggálaš gielain, ja buori vieris gielaid oahpahusa . Oassi oahpahusas sáhttá maŋŋelis leat váldogielain dahje man nu eará gielain, muhto fihtolašvuođa ja gielalaččat gáibideaddji ávdnasiin ii goassege ovdal 7. luohká, Skutnabb-Kangas muitala. - Sámegielat mánát sáhttet boahtit alladásat máŋggagielagin, jos sii ožžot eanaš oasi oahpahusas sámegillii ja ožžot buori guovttegielat oahpaheddjiid addin oahpahusa virggálaš gielain, ja buori vieres gielaid oahpahusa . Oassi oahpahusas sáhttá maŋŋelis leat váldogielain dahje man nu eará gielain, muhto fihtolašvuođa ja gielalaččat gáibideaddji ávdnasiin ii goassege ovdal 7. luohká, Skutnabb-Kangas muitala. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Sámegielat mánát sáhttet boahtit alladássádit máŋggagielagin, jos sii ožžot eanaš oasi oahpahusas sámegillii ja ožžot buori guovttegielat oahpaheaddjiid addin oahpahusa virggálaš gielain, ja buori vieris gielaid oahpahusa . Oassi oahpahusas sáhttá maŋŋelis leat váldogielain dahje man nu eará gielain, muhto fihtolašvuođa ja gielalaččat gáibideaddji ávdnasiin ii goassege ovdal 7. luohká, Skutnabb-Kangas muitala.
- Sámegielat mánát sáhttet boahtit alladásálit máŋggagielagin, jos sii ožžot eanaš oasi oahpahusas sámegillii ja ožžot buori guovttegielat oahpaheaddjiid addin oahpahusa virggálaš gielain, ja buori vieris gielaid oahpahusa. Oassi oahpahusas sáhttá maŋŋelis leat váldogielain dahje man nu eará gielain, muhto fihtolašvuođa ja gielalaččat gáibideaddji ávdnasiin ii goassege ovdal 7. luohká, Skutnabb-Kangas muitala.
    • «alladássádit» ➞ [typo]
      • «alladásálit»
      • «alladássái»
    • «oahpahusa .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oahpahusa.»
BUOT sámegielat leat nu áittatvuložat , ahte mánát, geaid vánhemat máhttet sámegiela ja geavahit dan mánáideasetguin leat earenoamáš stuorra resursan, ii dušše oppa Sámi servodahkii, baicce Supmii ja máilbmái. Sii leat váimmusjoavku, man haga giella ii seaillo, ja sin giella- ja kulturoahpuid berrešii doarjut nu olu go vejolaš. – Giela váimmusjoavku lea dat joavku, mii lea ožžon giela ruovttus, mánáidgárddis, skuvllas, ja hállá dan bures, lohká, čállá, doallá dan normálan giellan vaikke sii máhttetge eará gielaid bures. Ja sii dárbbašit justa dan birrasa, masa sámegiella lea – dihtortearpmain – ”navddusgiella”, gávnnaha Skutnabb-Kangas. Sámegielat ruoktu, beaivedikšu ja skuvla eai leat okto doarvái sámegiela doalaheapmái. – Mánát dárbbašit oalle olu vejolašvuođaid sámegiela geavaheapmái jierpmálaš dilálašvuođain skuvlla olggobealde. Sis berrejit leat valljis vejolašvuođat geavahit sámegiela sierralágan diliin, sierralágan báikkiin dan haga, ahte sii dárbbašit smiehttat guđe giela sii berrešedje geavahit. Leago várra, ahte sii ”sierastallagohtet”, dahje ohppet suomagiela funet? II, dadjala Skutnabb-Kangas; suomagiella lea nu stuorra váldogiella, ahte dan oahppá goittotge, ja dađe buorebut máhttá sámegiela. BUOT sámegielat leat nu áitatvuložat , ahte mánát, geaid vánhemat máhttet sámegiela ja geavahit dan mánáideasetguin leat earenoamáš stuorra resursan, ii dušše oppa Sámi servodahkii, baicce Supmii ja máilbmái. Sii leat váimmusjoavku, man haga giella ii seaillo, ja sin giella- ja kulturoahpuid berrešii doarjut nu olu go vejolaš. – Giela váimmusjoavku lea dat joavku, mii lea ožžon giela ruovttus, mánáidgárddis, skuvllas, ja hállá dan bures, lohká, čállá, doallá dan normála giellan vaikke sii máhttetge eará gielaid bures. Ja sii dárbbašit justa dan birrasa, masa sámegiella lea – dihtortearpmain – ”navddusgiella”, gávnnaha Skutnabb-Kangas. Sámegielat ruoktu, beaivedikšu ja skuvla eai leat okto doarvái sámegiela doalaheapmái. – Mánát dárbbašit oalle olu vejolašvuođaid sámegiela geavaheapmái jierpmálaš dilálašvuođain skuvlla olggobealde. Sis berrejit leat valjis vejolašvuođat geavahit sámegiela sierralágan diliin, sierralágan báikkiin dan haga, ahte sii dárbbašit smiehttat guđe giela sii berrešedje geavahit. Leago várra, ahte sii ”sierastallagohtet”, dahje ohppet suomagiela funet? II, dadjala Skutnabb-Kangas; suomagiella lea nu stuorra váldogiella, ahte dan oahppá goittotge, ja dađe buorebut máhttá sámegiela. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
BUOT sámegielat leat nu áittatvuložat , ahte mánát, geaid vánhemat máhttet sámegiela ja geavahit dan mánáideasetguin leat earenoamáš stuorra resursan, ii dušše oppa Sámi servodahkii, baicce Supmii ja máilbmái. Sii leat váimmusjoavku, man haga giella ii seaillo, ja sin giella- ja kulturoahpuid berrešii doarjut nu olu go vejolaš. – Giela váimmusjoavku lea dat joavku, mii lea ožžon giela ruovttus, mánáidgárddis, skuvllas, ja hállá dan bures, lohká, čállá, doallá dan normálan giellan vaikke sii máhttetge eará gielaid bures. Ja sii dárbbašit justa dan birrasa, masa sámegiella lea – dihtortearpmain – ”navddusgiella”, gávnnaha Skutnabb-Kangas. Sámegielat ruoktu, beaivedikšu ja skuvla eai leat okto doarvái sámegiela doalaheapmái. – Mánát dárbbašit oalle olu vejolašvuođaid sámegiela geavaheapmái jierpmálaš dilálašvuođain skuvlla olggobealde. Sis berrejit leat valljis vejolašvuođat geavahit sámegiela sierralágan diliin, sierralágan báikkiin dan haga, ahte sii dárbbašit smiehttat guđe giela sii berrešedje geavahit. Leago várra, ahte sii ”sierastallagohtet”, dahje ohppet suomagiela funet? II, dadjala Skutnabb-Kangas; suomagiella lea nu stuorra váldogiella, ahte dan oahppá goittotge, ja dađe buorebut máhttá sámegiela.
BUOT sámegielat leat nu áittatvuložat áittatvuložat, ahte mánát, geaid vánhemat máhttet sámegiela ja geavahit dan mánáideasetguin leat earenoamáš stuorra resursan, ii dušše oppa Sámi servodahkii, baicce Supmii ja máilbmái. Sii leat váimmusjoavku, man haga giella ii seaillo, ja sin giella- ja kulturoahpuid berrešii doarjut nu olu go vejolaš. – Giela váimmusjoavku lea dat joavku, mii lea ožžon giela ruovttus, mánáidgárddis, skuvllas, ja hállá dan bures, lohká, čállá, doallá dan normálan giellan vaikke sii máhttetge eará gielaid bures. Ja sii dárbbašit justa dan birrasa, masa sámegiella lea – dihtortearpmain – ”navddusgiella”, gávnnaha Skutnabb-Kangas. Sámegielat ruoktu, beaivedikšu ja skuvla eai leat okto doarvái sámegiela doalaheapmái. – Mánát dárbbašit oalle olu vejolašvuođaid sámegiela geavaheapmái jierpmálaš dilálašvuođain skuvlla olggobealde. Sis berrejit leat valjis vejolašvuođat geavahit sámegiela sierralágan diliin, sierralágan báikkiin dan haga, ahte sii dárbbašit smiehttat guđe giela sii berrešedje geavahit. Leago várra, ahte sii ”sierastallagohtet”, dahje ohppet suomagiela funet? II, dadjala Skutnabb-Kangas; suomagiella lea nu stuorra váldogiella, ahte dan oahppá goittotge, ja dađe buorebut máhttá sámegiela.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «áittatvuložat,»
    • «valljis» ➞ [typo]
      • «valjis»
BUOT sámegielat leat nu áittatvuložat áittatvuložat, ahte mánát, geaid vánhemat máhttet sámegiela ja geavahit dan mánáideasetguin leat earenoamáš stuorra resursan, ii dušše oppa Sámi servodahkii, baicce Supmii ja máilbmái. Sii leat váimmusjoavku, man haga giella ii seaillo, ja sin giella- ja kulturoahpuid berrešii doarjut nu olu go vejolaš. – Giela váimmusjoavku lea dat joavku, mii lea ožžon giela ruovttus, mánáidgárddis, skuvllas, ja hállá dan bures, lohká, čállá, doallá dan normálan giellan vaikke sii máhttetge eará gielaid bures. Ja sii dárbbašit justa dan birrasa, masa sámegiella lea – dihtortearpmain – ”navddusgiella”, gávnnaha Skutnabb-Kangas. Sámegielat ruoktu, beaivedikšu ja skuvla eai leat okto doarvái sámegiela doalaheapmái. – Mánát dárbbašit oalle olu vejolašvuođaid sámegiela geavaheapmái jierpmálaš dilálašvuođain skuvlla olggobealde. Sis berrejit leat valjis vejolašvuođat geavahit sámegiela sierralágan diliin, sierralágan báikkiin dan haga, ahte sii dárbbašit smiehttat guđe giela sii berrešedje geavahit. Leago várra, ahte sii ”sierastallagohtet”, dahje ohppet suomagiela funet? II, dadjala Skutnabb-Kangas; suomagiella lea nu stuorra váldogiella, ahte dan oahppá goittotge, ja dađe buorebut máhttá sámegiela.
BUOT sámegielat leat nu áitatvuložat áitatvuloža, ahte mánát, geaid vánhemat máhttet sámegiela ja geavahit dan mánáideasetguin leat earenoamáš stuorra resursan, ii dušše oppa Sámi servodahkii, baicce Supmii ja máilbmái. Sii leat váimmusjoavku, man haga giella ii seaillo, ja sin giella- ja kulturoahpuid berrešii doarjut nu olu go vejolaš. – Giela váimmusjoavku lea dat joavku, mii lea ožžon giela ruovttus, mánáidgárddis, skuvllas, ja hállá dan bures, lohká, čállá, doallá dan normálan giellan vaikke sii máhttetge eará gielaid bures. Ja sii dárbbašit justa dan birrasa, masa sámegiella lea – dihtortearpmain – ”navddusgiella”, gávnnaha Skutnabb-Kangas. Sámegielat ruoktu, beaivedikšu ja skuvla eai leat okto doarvái sámegiela doalaheapmái. – Mánát dárbbašit oalle olu vejolašvuođaid sámegiela geavaheapmái jierpmálaš dilálašvuođain skuvlla olggobealde. Sis berrejit leat valjis vejolašvuođat geavahit sámegiela sierralágan diliin, sierralágan báikkiin dan haga, ahte sii dárbbašit smiehttat guđe giela sii berrešedje geavahit. Leago várra, ahte sii ”sierastallagohtet”, dahje ohppet suomagiela funet? II, dadjala Skutnabb-Kangas; suomagiella lea nu stuorra váldogiella, ahte dan oahppá goittotge, ja dađe buorebut máhttá sámegiela.
    • «áittatvuložat» ➞ [typo]
      • «áitatvuložat»
    • «áittatvuložat» ➞ [typo]
      • «áitatvuloža»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geažádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas nahku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji “geažádusakeahtes” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geažádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat dás-ja-dál). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova , ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun. Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geažádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas nahku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji “geažádusakeahtes” diliin (nuppiin sániin diliin, main dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geažádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat dás-ja-dál). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boasttugova , ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geažádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas nahku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji geažádusakeahtes” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geažádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat dás-ja-dál). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova , ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”geažádusakeahtesgeažádusakeahtes” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat dásba-dál). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «geažádusaid» ➞ [typo]
      • «geahpádusaid»
      • «goaŋádusaid»
      • «gearjádusaid»
      • «goađádusaid»
      • «goarádusaid»
      • «geažášdosaid»
      • «ogealádusaid»
    • «jna.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «jna. )»
    • «nahku» ➞ [typo]
      • «vahkku»
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”geažádusakeahtes»
    • «geažádusaid» ➞ [typo]
      • «geahpádusaid»
      • «goaŋádusaid»
      • «gearjádusaid»
      • «goađádusaid»
      • «goarádusaid»
      • «geažášdosaid»
      • «ogealádusaid»
    • «dás-ja» ➞ [typo]
      • «dásba»
    • «gova ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gova,»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”geažádusakeahtesgeažádusakeahtes” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat dásba-dál). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”😱” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat 😱). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «jna.)»
    • «geažádusakeahtesgeažádusakeahtes» ➞ [typo]
      • «dásba-dál» ➞ [typo]
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat ). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «jna. )»
    • «leat )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «leat)»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «jna.)»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «jna. )»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «jna.)»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «jna. )»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «jna.)»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «jna. )»
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna. ). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
Tove Skutnabb-Kangas čilge, ahte olggošnjuovžilvuohta lea máhttu hállat man nu giela njuovžilit, rivttes deattuhusaiguin, konkrehtalaččat dábálaš árgabeaiáššiin, oktii čalmmiid muhtumiin, diliin mat eai gáibit nu sakka fihtolašvuođa ja gielalašvuođa dáfos ja main olmmoš oažžu ”geahpádusaid” dillái laktáseaddji áššiin (nuppiin sániin sáhttá oaidnit, čujuhit čuvddiin, guoskkahit, áddet oktavuođas, dahkat, jna.). Jurddašangiella lea fas vahkku máhttit geavahit giela jurddašeami gaskaoapmin abstrákta váttisvuođaid čoavddedettiin, fihtolaččat ja gielalaččat gáibideaddji ”” diliin (nuppiin sániin diliin, mas dušše giella addá ja gaskkusta dieđuid ja main dillái laktáseaddji geahpádusaid eai olus gávdno: olbmot ságastallet abstrákta áššiin mat eai leat). – Goas nu gullá olbmuid dadjamin, ahte dat ja dat mánná oahpai giela moatti mánotbajis. Áibbas dušši ságat, Tove dadjá. Giela olggošnjuovžilvuođa sáhttá oahppat oanehis áiggis, skihpáriiguin, muhto jurddašangiela gárggiideapmi dáhpáhuvvá njozet jagiid áigge, iešalddes oppa olbmo eallima áigge. Olggošnjuovžilvuođa oahppan sáhttá addit boastto gova, ahte giella lea nannosut go duođalašvuođas lea. Giella mii lea vehádatsajádagas, dárbbaša álot olu doarjaga vai dat gárggiida jurddašangiela dássái, Skutnabb-Kangas muitala, ja almmá sámegielat skuvlema dat lea measta veadjemeahttun.
    • «jna. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «jna.)»
Sámeguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš rásehussan . Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit , birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra nahku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha. Sámeguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš rásehussan . Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main leat olu máŋggagielat bargit , birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra nahku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámeguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš rásehussan . Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit , birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra nahku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha.
Sámiguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš rásehussan rásehussan. Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra vahkku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha.
    • «Sámeguovllu» ➞ [typo]
      • «Sámiguovllu»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «rásehussan.»
    • «bargit ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bargit,»
    • «nahku» ➞ [typo]
      • «vahkku»
Sámiguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš rásehussan rásehussan. Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra vahkku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha.
Sámiguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš 😱 😱. Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra vahkku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha.
    • «rásehussan» ➞ [typo]
      • «rásehussan» ➞ [typo]
Sámiguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš . Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra vahkku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha.
Sámiguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš . Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra vahkku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha.
    • «ekonomalaš  .» ➞ [double-space-before]
      • «ekonomalaš .»
Sámiguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš . Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra vahkku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha.
Sámiguovllu gielddat oidnet sámegiela dávjá ekonomalaš. Skutnabb-Kangas vuostálastá dakkár jurddašeami. – Dutkamušaid mielde fitnodagat, main lea olu máŋggagielat bargit, birgejit buorebut gilvvohallamis go fitnodagat, main eai leat. Servošiidda leat stuorra vahkku máŋggagielagat ja dákko bokte hutkás olbmot. Nuba Ohcejohkii lea stuorra ovdu das, ahte gielda lea virggálaččat guovttegielat ja gielddas ásset olu máŋggagielat olbmot, Skutnabb-Kangas gávnnaha.
    • «ekonomalaš .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ekonomalaš.»
Suovasteapmi Suovasteapmi 1 No errors found
Suovastuhttin lea vuohki seailudit bierggu ja guoli. Suovastuhttin dahká ahte biebmu riibá guhkit ja addá mágu. Suovastuhttin lea go heŋge borramuša muorrasuova ovdii oanehit dahje guhkit áiggi. Sáhttá galbmasis dahje lieggasis suovastuhttit. Ovdal go suovastuhttá, de galgá sáltet. Suovastuhttin lea dovddus geađgeáiggi rájes. Galbmasis suovastuhttit Suovastuhttin lea vuohki seailudit bierggu ja guoli. Suovastuhttin dahká ahte biebmu riibá guhkit ja addá mágu. Suovastuhttin lea go heŋge borramuša muorrasuova ovdii oanehit dahje guhkit áiggi. Sáhttá galbmasis dahje lieggasis suovastuhttit. Ovdal go suovastuhttá, de galgá sáltet. Suovastuhttin lea dovddus geađgeáiggi rájes. Galbmasis suovastuhttit 1 No errors found
Galbmasis suovastuhttin lea dábáleamis vuohki suovastuhttit sáivaguliid, danne go lea buorre riibadanvuohki . Go suovastuhttá de šaddá borramuššii suodjaleaddji "cuozza" mii goddá baktearaid. Ovttas sohkkariin ja sálttiin dahká dát ahte biebmu riibá máŋga vahkku gállosis. Suovasguolis leat valjit antioksidánttat. Lieggasis suovastuhttit Galbmasis suovastuhttin lea dábáleamos vuohki suovastuhttit sáivaguliid, danne go lea buorre ribadanvuohki . Go suovastuhttá de šaddá borramuššii suodjaleaddji "cuozza" mii goddá baktearaid. Ovttas sohkkariin ja sálttiin dahká dát ahte biebmu riibá máŋga vahkku gállosis. Suovasguolis leat valjit antioksidánttat. Lieggasis suovastuhttit 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Galbmasis suovastuhttin lea dábáleamis vuohki suovastuhttit sáivaguliid, danne go lea buorre riibadanvuohki . Go suovastuhttá de šaddá borramuššii suodjaleaddji "cuozza" mii goddá baktearaid. Ovttas sohkkariin ja sálttiin dahká dát ahte biebmu riibá máŋga vahkku gállosis. Suovasguolis leat valjit antioksidánttat. Lieggasis suovastuhttit
Galbmasis suovastuhttin lea dábáleamos vuohki suovastuhttit sáivaguliid, danne go lea buorre riibadanvuohki riibadanvuohki. Go suovastuhttá de šaddá borramuššii suodjaleaddji "cuozza" mii goddá baktearaid. Ovttas sohkkariin ja sálttiin dahká dát ahte biebmu riibá máŋga vahkku gállosis. Suovasguolis leat valjit antioksidánttat. Lieggasis suovastuhttit
    • «dábáleamis» ➞ [typo]
      • «dábáleamos»
      • «dábáletmis»
      • «dábálamos»
      • «dábálutmis»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «riibadanvuohki.»
Galbmasis suovastuhttin lea dábáleamos vuohki suovastuhttit sáivaguliid, danne go lea buorre riibadanvuohki riibadanvuohki. Go suovastuhttá de šaddá borramuššii suodjaleaddji "cuozza" mii goddá baktearaid. Ovttas sohkkariin ja sálttiin dahká dát ahte biebmu riibá máŋga vahkku gállosis. Suovasguolis leat valjit antioksidánttat. Lieggasis suovastuhttit
Galbmasis suovastuhttin lea dábáleamos vuohki suovastuhttit sáivaguliid, danne go lea buorre riibbadanguohki riibbadanvuohki. Go suovastuhttá de šaddá borramuššii suodjaleaddji "cuozza" mii goddá baktearaid. Ovttas sohkkariin ja sálttiin dahká dát ahte biebmu riibá máŋga vahkku gállosis. Suovasguolis leat valjit antioksidánttat. Lieggasis suovastuhttit
    • «riibadanvuohki» ➞ [typo]
      • «riibbadanguohki»
      • «riibbadanluohki»
      • «riibbadancuohki»
      • «riibbadanvuohpi»
      • «riibbadanvuohku»
    • «riibadanvuohki» ➞ [typo]
      • «riibbadanvuohki»
      • «riitádanvuohki»
      • «ruibádanvuohki»
      • «riibbahanvuohki»
Lieggasis suovastuhttá unna suovastuhttingámmáraččas, suovastuhttinkássas dahje stuorát suovastuhttinrusttegis. Sáhttá buotlágan guliid suovastuhttit lieggasis. Dábáleamos lea suovastuhttit dápmoha, luosa, makrealla ja rávddu. Guoli galgá sáltet ja ruddet juobe moadde diimmu ovdal ge. Temperatuvra galgá leat 79-100°C. Guolli lea gárvvis 20 - 30 minuhtas. Lieggasis suovastuhttá unna suovastuhttingámmáraččas, suovastuhttinkássas dahje stuorát suovastuhttinrusttegis. Sáhttá buotlágan guliid suovastuhttit lieggasis. Dábáleamos lea suovastuhttit dápmoha, luosa, makrealla ja rávddu. Guoli galgá sáltet ja ruddet juobe moadde diimmu ovdal ge. Temperatuvra galgá leat 79-100°C. Guolli lea gárvvis 20 - 30 minuhtas. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lieggasis suovastuhttá unna suovastuhttingámmáraččas, suovastuhttinkássas dahje stuorát suovastuhttinrusttegis. Sáhttá buotlágan guliid suovastuhttit lieggasis. Dábáleamos lea suovastuhttit dápmoha, luosa, makrealla ja rávddu. Guoli galgá sáltet ja ruddet juobe moadde diimmu ovdal ge. Temperatuvra galgá leat 79-100°C. Guolli lea gárvvis 20 - 30 minuhtas.
Lieggasis suovastuhttá unna suovastuhttingámmáraččas, suovastuhttinkássas dahje stuorát suovastuhttinrusttegis. Sáhttá buotlágan guliid suovastuhttit lieggasis. Dábáleamos lea suovastuhttit dápmoha, luosa, makrealla ja rávddu. Guoli galgá sáltet ja ruddet juobe moadde diimmu ovdal ge. Temperatuvra galgá leat 😱. Guolli lea gárvvis 20 - 30 minuhtas.
    • «79-100°C» ➞ [typo]
Lieggasis suovastuhttá unna suovastuhttingámmáraččas, suovastuhttinkássas dahje stuorát suovastuhttinrusttegis. Sáhttá buotlágan guliid suovastuhttit lieggasis. Dábáleamos lea suovastuhttit dápmoha, luosa, makrealla ja rávddu. Guoli galgá sáltet ja ruddet juobe moadde diimmu ovdal ge. Temperatuvra galgá leat . Guolli lea gárvvis 20 - 30 minuhtas.
Lieggasis suovastuhttá unna suovastuhttingámmáraččas, suovastuhttinkássas dahje stuorát suovastuhttinrusttegis. Sáhttá buotlágan guliid suovastuhttit lieggasis. Dábáleamos lea suovastuhttit dápmoha, luosa, makrealla ja rávddu. Guoli galgá sáltet ja ruddet juobe moadde diimmu ovdal ge. Temperatuvra galgá leat. Guolli lea gárvvis 20 - 30 minuhtas.
    • «leat .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «leat.»
Válgamášen : Girdijohtolaga doarjun juohká oaiviliid Eanodagas almmustahttojuvvon 10.10. diibmu 09:54, beaividuvvon 18.10. diibmu 10:29 válgamašiidna : Girdijohtolaga doarjun juohká oaiviliid Eanodagas almmustahttojuvvon 10.10. diibmu 09:54, beaiváduvvon 18.10. diibmu 10:29 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Válgamášen : Girdijohtolaga doarjun juohká oaiviliid Eanodagas almmustahttojuvvon 10.10. diibmu 09:54, beaividuvvon 18.10. diibmu 10:29
Válgamášen: Girdijohtolaga doarjun juohká oaiviliid Eanodagas almmustahttojuvvon 10.10. diibmu 09:54, beaiváduvvon 18.10. diibmu 10:29
    • «Válgamášen :» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Válgamášen:»
    • «beaividuvvon» ➞ [typo]
      • «beaiváduvvon»
      • «deaividuvvon»
      • «bealliduvvon»
      • «leaiciduvvon»
      • «searviduvvon»
Eanodagas leat vuolgán gielddaválggaide dán čavčča oktiibuot 48 evttohasa. Dán rádjai Yle válgamášenii leat vástidan sis 27 evttohasa, 56 proseantta. Eanodagas measta buot evttohasat leat ovttaoaivilis das, ahte boarrásiin galgá leat automáhtalaš vuoigatvuohta dikšunbáikái dego mánáin lea vuoigatvuohta beaivedikšui. Buot evttohasat leat ovttaoaivilis das, ahte boazodoalu doarjun ii goaza gieldda eará ovdáneami. Oaivilat juohkásit sápmelaččaid riektegažaldagas. 63 % evttohasain oaivvilda, ahte Eanodat lea fuolahan sápmelaččaid rivttiid ollašuvvamis doarvái bures. Goalmmátoassi fas lea dan oaivilis, ahte sápmelaččaid rivttiin eai leat fuolahan doarvái. Okta evttohas ii máhte addit oaivilis áššis. 96 % evttohasain leat dan oaivilis, ahte Eanodaga gielda galgá bissut iehčanassan . Buot evttohasat vuostálastet dan, ahte gielda laktojuvvošii oktan Duottar-Lappi gieldan ovttas Muonáin, Gihtteliin ja Kolariin. Vehá badjelaš bealli evttohasain oaidná, ahte girdijohtolat ii gula gieldda vuođđobálvalusaide, ja gánnetmeahttun girdijohtolaga ii galggašii šat doarjut. 70 % válgamášenbálvalussii vástidan Eanodaga evttohasain leat nissonolbmot. Yle Sápmi/ Ailu Valle & Susanna Guttorm Eanodagas leat vuolgán gielddaválggaide dán čavčča oktiibuot 48 evttohasa. Dán rádjai Yle válgamašiidnii leat vástidan sis 27 evttohasa, 56 proseantta. Eanodagas measta buot evttohasat leat ovttaoaivilis das, ahte boarrásiin galgá leat automáhtalaš vuoigatvuohta dikšunbáikái dego mánáin lea vuoigatvuohta beaivedikšui. Buot evttohasat leat ovttaoaivilis das, ahte boazodoalu doarjun ii goaza gieldda eará ovdáneami. Oaivilat juohkásit sápmelaččaid riektegažaldagas. 63 % evttohasain oaivvilda, ahte Eanodat lea fuolahan sápmelaččaid rivttiid ollašuvvamis doarvái bures. Goalmmátoassi fas lea dan oaivilis, ahte sápmelaččaid rivttiin eai leat fuolahan doarvái. Okta evttohas ii máhte addit oaivilis áššis. 96 % evttohasain leat dan oaivilis, ahte Eanodaga gielda galgá bissut iehčanassii . Buot evttohasat vuostálastet dan, ahte gielda laktojuvvošii oktan Duottar-Lappi gieldan ovttas Muonáin, Gihtteliin ja Kolariin. Vehá badjelaš bealli evttohasain oaidná, ahte girdijohtolat ii gula gieldda vuođđobálvalusaide, ja gánnetmeahttun girdijohtolaga ii galggaše šat doarjut. 70 % válgamášenbálvalussii vástidan Eanodaga evttohasain leat nissonolbmot. Yle Sápmi/ Ailu Valle & Susanna Guttorm 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanodagas leat vuolgán gielddaválggaide dán čavčča oktiibuot 48 evttohasa. Dán rádjai Yle válgamášenii leat vástidan sis 27 evttohasa, 56 proseantta. Eanodagas measta buot evttohasat leat ovttaoaivilis das, ahte boarrásiin galgá leat automáhtalaš vuoigatvuohta dikšunbáikái dego mánáin lea vuoigatvuohta beaivedikšui. Buot evttohasat leat ovttaoaivilis das, ahte boazodoalu doarjun ii goaza gieldda eará ovdáneami. Oaivilat juohkásit sápmelaččaid riektegažaldagas. 63 % evttohasain oaivvilda, ahte Eanodat lea fuolahan sápmelaččaid rivttiid ollašuvvamis doarvái bures. Goalmmátoassi fas lea dan oaivilis, ahte sápmelaččaid rivttiin eai leat fuolahan doarvái. Okta evttohas ii máhte addit oaivilis áššis. 96 % evttohasain leat dan oaivilis, ahte Eanodaga gielda galgá bissut iehčanassan . Buot evttohasat vuostálastet dan, ahte gielda laktojuvvošii oktan Duottar-Lappi gieldan ovttas Muonáin, Gihtteliin ja Kolariin. Vehá badjelaš bealli evttohasain oaidná, ahte girdijohtolat ii gula gieldda vuođđobálvalusaide, ja gánnetmeahttun girdijohtolaga ii galggašii šat doarjut. 70 % válgamášenbálvalussii vástidan Eanodaga evttohasain leat nissonolbmot. Yle Sápmi/ Ailu Valle & Susanna Guttorm
Eanodagas leat vuolgán gielddaválggaide dán čavčča oktiibuot 48 evttohasa. Dán rádjai Yle válgamášenii leat vástidan sis 27 evttohasa, 56 proseantta. Eanodagas measta buot evttohasat leat ovtta oaivilis das, ahte boarrásiin galgá leat automáhtalaš vuoigatvuohta dikšunbáikái dego mánáin lea vuoigatvuohta beaivedikšui. Buot evttohasat leat ovtta oaivilis das, ahte boazodoalu doarjun ii goaza gieldda eará ovdáneami. Oaivilat juohkásit sápmelaččaid riektegažaldagas. 63 % evttohasain oaivvilda, ahte Eanodat lea fuolahan sápmelaččaid rivttiid ollašuvvamis doarvái bures. Goalmmát oassi fas lea dan oaivilis, ahte sápmelaččaid rivttiin eai leat fuolahan doarvái. Okta evttohas ii máhte addit oaivilis áššis. 96 % evttohasain leat dan oaivilis, ahte Eanodaga gielda galgá bissut iehčanassii iehčanassan. Buot evttohasat vuostálastet dan, ahte gielda laktojuvvošii oktan Duottar-Lappi gieldan ovttas Muonáin, Gihtteliin ja Kolariin. Vehá badjelaš bealli evttohasain oaidná, ahte girdijohtolat ii gula gieldda vuođđobálvalusaide, ja gánnetmeahttun girdijohtolaga ii galggašii šat doarjut. 70 % válgamášenbálvalussii vástidan Eanodaga evttohasain leat nissonolbmot. Yle Sápmi/ Ailu Valle & Susanna Guttorm
    • «ovttaoaivilis» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «ovtta oaivilis»
    • «ovttaoaivilis» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «ovtta oaivilis»
    • «Goalmmátoassi» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «Goalmmát oassi»
    • «iehčanassan» ➞ [typo]
      • «iehčanassii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «iehčanassan.»
Eanodagas leat vuolgán gielddaválggaide dán čavčča oktiibuot 48 evttohasa. Dán rádjai Yle válgamášenii leat vástidan sis 27 evttohasa, 56 proseantta. Eanodagas measta buot evttohasat leat ovtta oaivilis das, ahte boarrásiin galgá leat automáhtalaš vuoigatvuohta dikšunbáikái dego mánáin lea vuoigatvuohta beaivedikšui. Buot evttohasat leat ovtta oaivilis das, ahte boazodoalu doarjun ii goaza gieldda eará ovdáneami. Oaivilat juohkásit sápmelaččaid riektegažaldagas. 63 % evttohasain oaivvilda, ahte Eanodat lea fuolahan sápmelaččaid rivttiid ollašuvvamis doarvái bures. Goalmmát oassi fas lea dan oaivilis, ahte sápmelaččaid rivttiin eai leat fuolahan doarvái. Okta evttohas ii máhte addit oaivilis áššis. 96 % evttohasain leat dan oaivilis, ahte Eanodaga gielda galgá bissut iehčanassii iehčanassan. Buot evttohasat vuostálastet dan, ahte gielda laktojuvvošii oktan Duottar-Lappi gieldan ovttas Muonáin, Gihtteliin ja Kolariin. Vehá badjelaš bealli evttohasain oaidná, ahte girdijohtolat ii gula gieldda vuođđobálvalusaide, ja gánnetmeahttun girdijohtolaga ii galggašii šat doarjut. 70 % válgamášenbálvalussii vástidan Eanodaga evttohasain leat nissonolbmot. Yle Sápmi/ Ailu Valle & Susanna Guttorm
Eanodagas leat vuolgán gielddaválggaide dán čavčča oktiibuot 48 evttohasa. Dán rádjai Yle válgamášenii leat vástidan sis 27 evttohasa, 56 proseantta. Eanodagas measta buot evttohasat leat ovtta oaivilis das, ahte boarrásiin galgá leat automáhtalaš vuoigatvuohta dikšunbáikái dego mánáin lea vuoigatvuohta beaivedikšui. Buot evttohasat leat ovtta oaivilis das, ahte boazodoalu doarjun ii goaza gieldda eará ovdáneami. Oaivilat juohkásit sápmelaččaid riektegažaldagas. 63 % evttohasain oaivvilda, ahte Eanodat lea fuolahan sápmelaččaid rivttiid ollašuvvamis doarvái bures. Goalmmát oassi fas lea dan oaivilis, ahte sápmelaččaid rivttiin eai leat fuolahan doarvái. Okta evttohas ii máhte addit oaivilis áššis. 96 % evttohasain leat dan oaivilis, ahte Eanodaga gielda galgá bissut iehčanassii iehčanassii. Buot evttohasat vuostálastet dan, ahte gielda laktojuvvošii oktan Duottar-Lappi gieldan ovttas Muonáin, Gihtteliin ja Kolariin. Vehá badjelaš bealli evttohasain oaidná, ahte girdijohtolat ii gula gieldda vuođđobálvalusaide, ja gánnetmeahttun girdijohtolaga ii galggašii šat doarjut. 70 % válgamášenbálvalussii vástidan Eanodaga evttohasain leat nissonolbmot. Yle Sápmi/ Ailu Valle & Susanna Guttorm
    • «iehčanassan» ➞ [typo]
      • «iehčanassii»
Einar Henry Gerhardsen (riegádan miessemánu 10.b. 1897 Asker:is Norggas, namainis Einar Henry Olsen, jápmán čakčamánu 19. beaivve 1987) leai norgga politihkkár gii ovddastii Bargiidbellodaga. Son leai Norgga stádaministtarin jagi 1945 rájes gitta 1951 rádjai, 1955 rájes 1963 rádjai ja 1963 rájes 1965 rádjai. Norggas dovdet su buddestatnamain «landsfaderen», mii mearkkaša riikkaáhččin, ja son namuhuvvo okta váldoolmmožin huksemis norgga velferdsstáhta mii viidugođii nuppi máilmme soađi maŋŋá. Ovddasteamit 1897–1940 Einar Henry Gerhardsen (riegádan miessemánu 10.b. 1897 Askeris Norggas, namainis Einar Henry Olsen, jápmán čakčamánu 19. beaivve 1987) leai norgga politihkkár gii ovddastii Bargiidbellodaga. Son leai Norgga stádaministtarin jagi 1945 rájes gitta 1951 rádjai, 1955 rájes 1963 rádjai ja 1963 rájes 1965 rádjai. Norggas dovdet su buddestatnamain «landsfaderen», mii mearkkaša riikkaáhččin, ja son namuhuvvo oktan váldoolmmožin huksemis norgga velferdsstáhta mii viidugođii nuppi máilmmisoađi maŋŋá. Ovddasteamit 1897–1940 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Einar Henry Gerhardsen (riegádan miessemánu 10.b. 1897 Asker:is Norggas, namainis Einar Henry Olsen, jápmán čakčamánu 19. beaivve 1987) leai norgga politihkkár gii ovddastii Bargiidbellodaga. Son leai Norgga stádaministtarin jagi 1945 rájes gitta 1951 rádjai, 1955 rájes 1963 rádjai ja 1963 rájes 1965 rádjai. Norggas dovdet su buddestatnamain «landsfaderen», mii mearkkaša riikkaáhččin, ja son namuhuvvo okta váldoolmmožin huksemis norgga velferdsstáhta mii viidugođii nuppi máilmme soađi maŋŋá. Ovddasteamit 1897–1940
Einar Henry Gerhardsen (riegádan miessemánu 10. b. 1897 Askeris Norggas, namainis Einar Henry Olsen, jápmán čakčamánu 19. beaivve 1987) leai norgga politihkkár gii ovddastii Bargiidbellodaga. Son leai Norgga stádaministtarin jagi 1945 rájes gitta 1951 rádjai, 1955 rájes 1963 rádjai ja 1963 rájes 1965 rádjai. Norggas dovdet su buddestatnamain ”landsfaderenlandsfaderenlandsfaderen”, mii mearkkaša riikkaáhččin, ja son namuhuvvo okta váldoolmmožin huksemis norgga 😱 mii viidugođii nuppi máilmmisoađi maŋŋá. Ovddasteamit 1897–1940
    • «10.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «10. b.»
    • «Asker:is» ➞ [typo]
      • «Askeris»
    • ««» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”landsfaderen»
    • «»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «landsfaderen”»
    • «velferdsstáhta» ➞ [typo]
      • «máilmme soađi» ➞ [msyn-compound]
        • «máilmmisoađi»
Einar Henry Gerhardsen (riegádan miessemánu 10. b. 1897 Askeris Norggas, namainis Einar Henry Olsen, jápmán čakčamánu 19. beaivve 1987) leai norgga politihkkár gii ovddastii Bargiidbellodaga. Son leai Norgga stádaministtarin jagi 1945 rájes gitta 1951 rádjai, 1955 rájes 1963 rádjai ja 1963 rájes 1965 rádjai. Norggas dovdet su buddestatnamain ”landsfaderenlandsfaderenlandsfaderen”, mii mearkkaša riikkaáhččin, ja son namuhuvvo okta váldoolmmožin huksemis norgga mii viidugođii nuppi máilmmisoađi maŋŋá. Ovddasteamit 1897–1940
Einar Henry Gerhardsen (riegádan miessemánu 10. b. 1897 Askeris Norggas, namainis Einar Henry Olsen, jápmán čakčamánu 19. beaivve 1987) leai norgga politihkkár gii ovddastii Bargiidbellodaga. Son leai Norgga stádaministtarin jagi 1945 rájes gitta 1951 rádjai, 1955 rájes 1963 rádjai ja 1963 rájes 1965 rádjai. Norggas dovdet su buddestatnamain ”😱”, mii mearkkaša riikkaáhččin, ja son namuhuvvo okta váldoolmmožin huksemis norgga mii viidugođii nuppi máilmmisoađi maŋŋá. Ovddasteamit 1897–1940
    • «landsfaderenlandsfaderenlandsfaderen» ➞ [typo]
      • «norgga  mii» ➞ [double-space-before]
        • «norgga mii»
Son leai riegádan Askeris, rodemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Werna:in (Nieidavuođanamma: Christie) ja sutnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son guovddáš stivralahttu Norgga Kommunisttálaš Nuoraidsearvvis, Norges Kommunistiske Ungdomsforbund. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbelloga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggendihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945 Son leai riegádan Askeris, rodemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Wernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son guovddáš stivralahttu Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, Norges Kommunistiske Ungdomsforbund. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son leai riegádan Askeris, rodemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Werna:in (Nieidavuođanamma: Christie) ja sutnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son guovddáš stivralahttuguovddáš stivralahttu Norgga Kommunisttálaš Nuoraidsearvvis, Norges Kommunistiske Ungdomsforbund. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbelloga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggendihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son 😱guovddášstivrralahttu Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, 😱 😱 😱. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «rodemeaštára» ➞ [typo]
      • «ruddemeaštára»
      • «rudnemeaštára»
      • «rufemeaštára»
      • «runemeaštára»
      • «rođomeaštára»
      • «čođemeaštára»
      • «rođumeaštára»
      • «motemeaštára»
      • «rožemeaštára»
      • «jodemeaštára»
    • «Werna:in» ➞ [typo]
      • «Bernain»
      • «Cernain»
      • «Weenain»
      • «Bernauin»
      • «Pernaain»
      • «Sernain»
    • «sutnos» ➞ [typo]
      • «sudnos»
    • «guovddáš stivralahttu» ➞ [msyn-compound]
      • «guovddáš stivralahttu» ➞ [msyn-wrong-case-stivrra]
        • «guovddášstivrralahttu»
      • «Kommunisttálaš» ➞ [typo]
        • «Kommunisttalaš»
      • «Norges» ➞ [typo]
        • «Kommunistiske» ➞ [typo]
          • «Ungdomsforbund» ➞ [typo]
            • «Bargiidbelloga» ➞ [typo]
              • «Bargiidbellodaga»
            • «ceggendihte» ➞ [msyn-unspace-compound]
              • «ceggen dihte»
              • «ceggen dihtii»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «son  Norgga» ➞ [double-space-before]
      • «son Norgga»
      • «Son Norgga»
    • «,   .» ➞ [double-space-before]
      • «, .»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis,. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis,. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis,. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis,. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis,. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis,. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis,. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.»
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis,. Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
Son leai riegádan Askeris, ruddemeaštára Gerhard Olsena (1867–1949) ja dálueamida Emma Hansena (1872–1949) bárdnin. Son leai náitalan Bernain (Nieidavuođanamma: Christie) ja sudnos ledje bártnit Truls Gerhardsen ja Rune Gerhardsen ja nieida Torgunn Lieungh. Son gearggai soahtebálvalusas jagis 1918. Jagi 1919 rájes gitta 1923 jahkái leai son Norgga Kommunisttalaš Nuoraidsearvvis, . Jagis 1923 válljejuvvui son Bargiidbellodaga bellodatčállin muhto jagis 1926 válljejuvvui son fas čállin Oslo Bargiidbellodahkii ceggen dihte organisašuvnna doppe. Jagis 1936 álggii fas bellodatčállin, ovdalgo jagis 1939 šattai nubbinjođiheaddjin. Soahtejagit 1940–1945
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Moadde beaivve maŋŋá go soahti buollái searvvai Gerhardsen ráđđehussii, mii báhtarii davásguvlui riikkas. Son oaččui ovddasvástádusa sirdit Norgga Báŋkku golliid davás, Moldes Romsii. Go geassemánus máhcai Osloi de jođihii son muhtun áigge Bargiidbellodaga, muhto moadde beaivve maŋŋá gilde duiskalaččat su politihkkemis riikkadásis. Dattege nammaduvvui son Bargiidbellodaga doaibmi jođiheaddjin riikkačoahkkimis suoidnemánu 6.beaivve 1940 rájes. Son jotkkii seammás su gielddapolitihkálaš barggu, ja borgemánu 15.beaivve šattai son sátnejođiheaddjin. Nuba máŋgii Gestapo dutkkahedje su. Borgemánu 26. beaivve jagis 1940 bággehallui duiskalaččain geassádit sátnejođiheaddjin. Son leai sisabahkkenjagi álggahan ovttasbarggu Duiskkain, mat hilgo su ovttasbargovuogi. Dan maŋŋá máhcai son geaidnobargin ja seammás searvvai vuosttildanbargui, man sivai biddjui giddagassii Norggas, ja sáddejuvvui maid Duiskii konsentrasjonsleirii jagis 1942 gos čohkkái 2 jagi, man maŋŋá čohkkái vel jagi giddagasas Grini fáŋgaleairras jagi 1945 rádjai. Dattege čohkkádettiin giddagasas son hutkkai Bargiidbellodaga soađimaŋŋápolitihka ja mo dát politihkálaš bargu galggašii šaddat Norggas friddjavuođa maŋŋá. Ráfi ja čoagganeapmi 1945 Moadde beaivve maŋŋá go soahti buollái searvvai Gerhardsen ráđđehussii, mii báhtarii davás guvlui riikkas. Son oaččui ovddasvástádusa sirdit Norgga Báŋkku golliid davás, Moldes Romsii. Go geassemánus máhcai Osloi de jođihii son muhtun áigge Bargiidbellodaga, muhto moadde beaivve maŋŋá gilde duiskalaččat su politihkkemis riikkadásis. Dattege nammaduvvui son Bargiidbellodaga doaibmi jođiheaddjin riikkačoahkkimis suoidnemánu 6.beaivve 1940 rájes. Son jotkkii seammás su gielddapolitihkalaš barggu, ja borgemánu 15.beaivve šattai son sátnejođiheaddjin. Nuba máŋgii Gestapo dutkkahedje su. Borgemánu 26. beaivve jagis 1940 bággehallui duiskalaččain geassádit sátnejođiheaddjin. Son leai sisabahkkenjagi álggahan ovttasbarggu Duiskkain, mat hilgo su ovttasbargovuogi. Dan maŋŋá máhcai son geaidnobargin ja seammás searvvai vuosttildanbargui, man sivas biddjui giddagassii Norggas, ja sáddejuvvui maid Duiskii konsentrašunleirii jagis 1942 gos čohkkái 2 jagi, man maŋŋá čohkkái vel jagi giddagasas Grini fáŋgaleairras jagi 1945 rádjai. Dattege čohkkádettiin giddagasas son hutkkai Bargiidbellodaga soađimaŋŋápolitihka ja mo dát politihkalaš bargu galggašii šaddat Norggas friddjavuođa maŋŋá. Ráfi ja čoagganeapmi 1945 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Moadde beaivve maŋŋá go soahti buollái searvvai Gerhardsen ráđđehussii, mii báhtarii davásguvlui riikkas. Son oaččui ovddasvástádusa sirdit Norgga Báŋkku golliid davás, Moldes Romsii. Go geassemánus máhcai Osloi de jođihii son muhtun áigge Bargiidbellodaga, muhto moadde beaivve maŋŋá gilde duiskalaččat su politihkkemis riikkadásis. Dattege nammaduvvui son Bargiidbellodaga doaibmi jođiheaddjin riikkačoahkkimis suoidnemánu 6.beaivve 1940 rájes. Son jotkkii seammás su gielddapolitihkálaš barggu, ja borgemánu 15.beaivve šattai son sátnejođiheaddjin. Nuba máŋgii Gestapo dutkkahedje su. Borgemánu 26. beaivve jagis 1940 bággehallui duiskalaččain geassádit sátnejođiheaddjin. Son leai sisabahkkenjagi álggahan ovttasbarggu Duiskkain, mat hilgo su ovttasbargovuogi. Dan maŋŋá máhcai son geaidnobargin ja seammás searvvai vuosttildanbargui, man sivai biddjui giddagassii Norggas, ja sáddejuvvui maid Duiskii konsentrasjonsleirii jagis 1942 gos čohkkái 2 jagi, man maŋŋá čohkkái vel jagi giddagasas Grini fáŋgaleairras jagi 1945 rádjai. Dattege čohkkádettiin giddagasas son hutkkai Bargiidbellodaga soađimaŋŋápolitihka ja mo dát politihkálaš bargu galggašii šaddat Norggas friddjavuođa maŋŋá. Ráfi ja čoagganeapmi 1945
Moadde beaivve maŋŋá go soahti buollái searvvai Gerhardsen ráđđehussii, mii báhtarii davás guvlui riikkas. Son oaččui ovddasvástádusa sirdit Norgga Báŋkku golliid davás, Moldes Romsii. Go geassemánus máhcai Osloi de jođihii son muhtun áigge Bargiidbellodaga, muhto moadde beaivve maŋŋá gilde duiskalaččat su politihkkemis riikkadásis. Dattege nammaduvvui son Bargiidbellodaga doaibmi jođiheaddjin riikkačoahkkimis suoidnemánu 6. beaivve 1940 rájes. Son jotkkii seammás su gielddapolitihkalaš barggu, ja borgemánu 15. beaivve šattai son sátnejođiheaddjin. Nuba máŋgii Gestapo dutkkahedje su. Borgemánu 26. beaivve jagis 1940 bággehallui duiskalaččain geassádit sátnejođiheaddjin. Son leai sisabahkkenjagi álggahan ovttasbarggu Duiskkain, mat hilgo su ovttasbargovuogi. Dan maŋŋá máhcai son geaidnobargin ja seammás searvvai vuosttildanbargui, man sivvan biddjui giddagassii Norggas, ja sáddejuvvui maid Duiskii 😱 jagis 1942 gos čohkkái 2 jagi, man maŋŋá čohkkái vel jagi giddagasas Grini fáŋgaleairras jagi 1945 rádjai. Dattege čohkkádettiin giddagasas son hutkkai Bargiidbellodaga soagihaŋŋápolitihka ja mo dát politihkalaš bargu galggašii šaddat Norggas friddjavuođa maŋŋá. Ráfi ja čoagganeapmi 1945
    • «davásguvlui» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «davás guvlui»
    • «6.beaivve» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6. beaivve»
    • «gielddapolitihkálaš» ➞ [typo]
      • «gielddapolitihkalaš»
    • «15.beaivve» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «15. beaivve»
    • «sivai» ➞ [typo]
      • «sivvan»
      • «sivva»
      • «sivaid»
      • «sivas»
      • «siđvái»
      • «siva»
    • «konsentrasjonsleirii» ➞ [typo]
      • «soađimaŋŋápolitihka» ➞ [typo]
        • «soagihaŋŋápolitihka»
        • «soagimaŋŋepolitihka»
        • «soagimaŋŋopolitihka»
      • «politihkálaš» ➞ [typo]
        • «politihkalaš»
Moadde beaivve maŋŋá go soahti buollái searvvai Gerhardsen ráđđehussii, mii báhtarii davás guvlui riikkas. Son oaččui ovddasvástádusa sirdit Norgga Báŋkku golliid davás, Moldes Romsii. Go geassemánus máhcai Osloi de jođihii son muhtun áigge Bargiidbellodaga, muhto moadde beaivve maŋŋá gilde duiskalaččat su politihkkemis riikkadásis. Dattege nammaduvvui son Bargiidbellodaga doaibmi jođiheaddjin riikkačoahkkimis suoidnemánu 6. beaivve 1940 rájes. Son jotkkii seammás su gielddapolitihkalaš barggu, ja borgemánu 15. beaivve šattai son sátnejođiheaddjin. Nuba máŋgii Gestapo dutkkahedje su. Borgemánu 26. beaivve jagis 1940 bággehallui duiskalaččain geassádit sátnejođiheaddjin. Son leai sisabahkkenjagi álggahan ovttasbarggu Duiskkain, mat hilgo su ovttasbargovuogi. Dan maŋŋá máhcai son geaidnobargin ja seammás searvvai vuosttildanbargui, man sivvan biddjui giddagassii Norggas, ja sáddejuvvui maid Duiskii jagis 1942 gos čohkkái 2 jagi, man maŋŋá čohkkái vel jagi giddagasas Grini fáŋgaleairras jagi 1945 rádjai. Dattege čohkkádettiin giddagasas son hutkkai Bargiidbellodaga soagihaŋŋápolitihka ja mo dát politihkalaš bargu galggašii šaddat Norggas friddjavuođa maŋŋá. Ráfi ja čoagganeapmi 1945
Moadde beaivve maŋŋá go soahti buollái searvvai Gerhardsen ráđđehussii, mii báhtarii davás guvlui riikkas. Son oaččui ovddasvástádusa sirdit Norgga Báŋkku golliid davás, Moldes Romsii. Go geassemánus máhcai Osloi de jođihii son muhtun áigge Bargiidbellodaga, muhto moadde beaivve maŋŋá gilde duiskalaččat su politihkkemis riikkadásis. Dattege nammaduvvui son Bargiidbellodaga doaibmi jođiheaddjin riikkačoahkkimis suoidnemánu 6. beaivve 1940 rájes. Son jotkkii seammás su gielddapolitihkalaš barggu, ja borgemánu 15. beaivve šattai son sátnejođiheaddjin. Nuba máŋgii Gestapo dutkkahedje su. Borgemánu 26. beaivve jagis 1940 bággehallui duiskalaččain geassádit sátnejođiheaddjin. Son leai sisabahkkenjagi álggahan ovttasbarggu Duiskkain, mat hilgo su ovttasbargovuogi. Dan maŋŋá máhcai son geaidnobargin ja seammás searvvai vuosttildanbargui, man sivvan biddjui giddagassii Norggas, ja sáddejuvvui maid Duiskii jagis 1942 gos čohkkái 2 jagi, man maŋŋá čohkkái vel jagi giddagasas Grini fáŋgaleairras jagi 1945 rádjai. Dattege čohkkádettiin giddagasas son hutkkai Bargiidbellodaga soagihaŋŋápolitihka ja mo dát politihkalaš bargu galggašii šaddat Norggas friddjavuođa maŋŋá. Ráfi ja čoagganeapmi 1945
    • «Duiskii  jagis» ➞ [double-space-before]
      • «Duiskii jagis»
Einar Gerhardsen jotkkii Bargiidbellodaga jođiheaddjin friddjavuođa maŋŋá. Jođiheaddjin norgga stuorámus bellodagas šattai su bargun jođihit politihkálaš bellodagaid ovttasbargolávdegotti maŋŋá nuppi máilmmesoađi . Lávdegotti bargun leai gávdnat sisdoalu oktasašprográmmii mii galggai dahkat ovttasbargovuođu politihkálaš bellodagaid gaskkas ođđasis huksemis Norgga. Einar Gerhardsen jotkkii Bargiidbellodaga jođiheaddjin friddjavuođa maŋŋá. Jođiheaddjin norgga stuorámus bellodagas šattai su bargun jođihit politihkalaš bellodagaid ovttasbargolávdegotti maŋŋá nuppi máilmmisoađi . Lávdegotti bargun leai gávdnat sisdoalu oktasašprográmmii mii galggai dahkat ovttasbargovuođu politihkalaš bellodagaid gaskkas ođđasis huksemis Norgga. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Einar Gerhardsen jotkkii Bargiidbellodaga jođiheaddjin friddjavuođa maŋŋá. Jođiheaddjin norgga stuorámus bellodagas šattai su bargun jođihit politihkálaš bellodagaid ovttasbargolávdegotti maŋŋá nuppi máilmmesoađi . Lávdegotti bargun leai gávdnat sisdoalu oktasašprográmmii mii galggai dahkat ovttasbargovuođu politihkálaš bellodagaid gaskkas ođđasis huksemis Norgga.
Einar Gerhardsen jotkkii Bargiidbellodaga jođiheaddjin friddjavuođa maŋŋá. Jođiheaddjin norgga stuorámus bellodagas šattai su bargun jođihit politihkalaš bellodagaid ovttasbargolávdegotti maŋŋá nuppi máilmmisoađi máilmmesoađi. Lávdegotti bargun leai gávdnat sisdoalu oktasašprográmmii mii galggai dahkat ovttasbargovuođu politihkalaš bellodagaid gaskkas ođđasis huksemis Norgga.
    • «politihkálaš» ➞ [typo]
      • «politihkalaš»
    • «máilmmesoađi» ➞ [typo]
      • «máilmmisoađi»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «máilmmesoađi.»
    • «politihkálaš» ➞ [typo]
      • «politihkalaš»
Einar Gerhardsen jotkkii Bargiidbellodaga jođiheaddjin friddjavuođa maŋŋá. Jođiheaddjin norgga stuorámus bellodagas šattai su bargun jođihit politihkalaš bellodagaid ovttasbargolávdegotti maŋŋá nuppi máilmmisoađi máilmmesoađi. Lávdegotti bargun leai gávdnat sisdoalu oktasašprográmmii mii galggai dahkat ovttasbargovuođu politihkalaš bellodagaid gaskkas ođđasis huksemis Norgga.
Einar Gerhardsen jotkkii Bargiidbellodaga jođiheaddjin friddjavuođa maŋŋá. Jođiheaddjin norgga stuorámus bellodagas šattai su bargun jođihit politihkalaš bellodagaid ovttasbargolávdegotti maŋŋá nuppi máilmmisoađi máilmmisoađi. Lávdegotti bargun leai gávdnat sisdoalu oktasašprográmmii mii galggai dahkat ovttasbargovuođu politihkalaš bellodagaid gaskkas ođđasis huksemis Norgga.
    • «máilmmesoađi» ➞ [typo]
      • «máilmmisoađi»
Sámediggi dáhkkida mávssu Oslo sámi vissui Sámediggi dáhkida mávssu Oslo sámi vissui 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggi dáhkkida mávssu Oslo sámi vissui
Sámediggi dáhkidan mávssu Oslo sámi vissui
    • «dáhkkida» ➞ [typo]
      • «dáhkidan»
      • «čáhkida»
Oslo Sámi viesus leat ilus go Sámediggi lohpida dáhkidit ovddalgihtii mávssu maid viesu láigoheaddji gáibida sis. Oslo Sámi viesus leat ilus go Sámediggi lohpida dáhkidit ovddalgihtii mávssu maid viesu láigoheaddji gáibida sis. 1 No errors found
Norgga Sámediggeráđđi lohpida dáhkidit ovddalgihtii mávssu maid Oslo Sámi viessu ferte máksit KLP Eiendom fitnodahkii ovdalgo besset láigohit lanjaid sis. Norgga Sámediggeráđđi lohpida dáhkidit ovddalgihtii mávssu maid Oslo Sámi viessu ferte máksit KLP Eiendom fitnodahkii ovdalgo besset láigohit lanjaid sis. 1 No errors found
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra nubbejođiheaddji , Ann-Elise Finbog, mielas illusáhka. Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra nubbijođiheaddji , Ann-Elise Finbog, mielas illusáhka. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra nubbejođiheaddji , Ann-Elise Finbog, mielas illusáhka.
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra 😱 nubbejođiheaddji, Ann-Elise Finbog, mielas illusáhka.
    • «nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «nubbejođiheaddji,»
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra nubbejođiheaddjistivrra nubbejođiheaddji, Ann-Elise Finbog, mielas illusáhka.
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra nubbejođiheaddji😱, Ann-Elise Finbog, mielas illusáhka.
    • «stivrra  nubbejođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «stivrra nubbejođiheaddji»
    • «stivrra  nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra nubbejođiheaddjis illusáhka.
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra 😱 illusáhka.
    • «nubbejođiheaddjis» ➞ [typo]
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra illusáhka.
Dát lea Oslo Sámi viesu stivrra illusáhka.
    • «stivrra  illusáhka» ➞ [double-space-before]
      • «stivrra illusáhka»
- Almmá dán dáhkádusa haga livčče sii vajot ferten giddet uvssaid, čilge Finbog. - Almmá dán dáhkádusa haga livčče sii vajot ferten giddet uvssaid, čilge Finbog. 1 No errors found
Ođđa dállui Golggotmánus dán jagi fárrii Oslo Sámi viessu ođđa vuogas lanjaide Grunerløkkai, maŋŋágo sullii jagi ledje leamaš almmá dihto lanjaid haga. Ođđa dállui Golggotmánus dán jagi fárrii Oslo Sámi viessu ođđa vuogas lanjaide Grunerløkkai, maŋŋágo sullii jagi ledje leamaš almmá dihto lanjaid haga. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđa dállui Golggotmánus dán jagi fárrii Oslo Sámi viessu ođđa vuogas lanjaide Grunerløkkai, maŋŋágo sullii jagi ledje leamaš almmá dihto lanjaid haga.
Ođđa dállui Golggotmánus dán jagi fárrii Oslo Sámi viessu ođđa vuogas lanjaide 😱, maŋŋágo sullii jagi ledje leamaš almmá dihto lanjaid haga.
    • «Grunerløkkai» ➞ [typo]
Ođđa dállui Golggotmánus dán jagi fárrii Oslo Sámi viessu ođđa vuogas lanjaide , maŋŋágo sullii jagi ledje leamaš almmá dihto lanjaid haga.
Ođđa dállui Golggotmánus dán jagi fárrii Oslo Sámi viessu ođđa vuogas lanjaide, maŋŋágo sullii jagi ledje leamaš almmá dihto lanjaid haga.
    • «lanjaide ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lanjaide,»
KLP Eiendom dat oamasta opmodaga, ja sii leat gáibidan 320.000 ruvnnu ovddalgihtii máksun dahje nugohčoduvvon depositumain ovdalgo láigohit lanjaid. KLP Eiendom dat oamasta opmodaga, ja sii leat gáibidan 320.000 ruvnnu ovddalgihtii máksun dahje nu gohčoduvvon deposituman ovdalgo láigohit lanjaid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
KLP Eiendom dat oamasta opmodaga, ja sii leat gáibidan 320.000 ruvnnu ovddalgihtii máksun dahje nugohčoduvvon depositumain ovdalgo láigohit lanjaid.
KLP Eiendom dat oamasta opmodaga, ja sii leat gáibidan 320.000 ruvnnu ovddalgihtii máksun dahje nu gohčoduvvon depositummaid ovdalgo láigohit lanjaid.
    • «nugohčoduvvon» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «nu gohčoduvvon»
    • «depositumain» ➞ [typo]
      • «depositummaid»
– Sii dáhkkedit dán supmi Oslo Sámi vissui, lohká Sámediggeráđđelahttu Vibeke Larsen. – Sii dáhkidit dán supmi Oslo Sámi vissui, lohká Sámediggeráđđelahttu Vibeke Larsen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Sii dáhkkedit dán supmi Oslo Sámi vissui, lohká Sámediggeráđđelahttu Vibeke Larsen.
– Sii dáhkidit dán supmi Oslo Sámi vissui, lohká Sámediggeráđđelahttu Vibeke Larsen.
    • «dáhkkedit» ➞ [typo]
      • «dáhkidit»
      • «bahkkedit»
      • «dáhkadit»
      • «čáhkkedit»
      • «dihkkedit»
      • «ráhkkedit»
Geahččat šiehtadusa ođđasit Sámediggeráđđi ávžžuha seammás Oslo Sámi viesu hilgut dan oasi soahpamušas KLP Eiendom fitnodagain, gos daddjo ahte Sámi viessu ii sáhte cealkit eret láigosoahpamuša. Jus sii almmatge celket eret láigosoahpamuša, de fertejit máksit láiggu dassáigo KLP Eiendom gávdná ođđa láigoheaddji. Geahččat šiehtadusa ođđasit Sámediggeráđđi ávžžuha seammás Oslo Sámi viesu hilgut dan oasi soahpamušas KLP Eiendom fitnodagain, gos daddjo ahte Sámi viessu ii sáhte cealkit eret láigosoahpamuša. Jus sii almmatge celket eret láigosoahpamuša, de fertejit máksit láiggu dassáigo KLP Eiendom gávdná ođđa láigoheaddji. 1 No errors found
- Dát ii soaba viessoláigolágain, čilge Larsen. - Dát ii soaba viessoláigolágain, čilge Larsen. 1 No errors found
Ann-Elise Finbog lohká, ahte Sámedikki ráva lea buorre ja ahte sii dál áigot bivdit doallat ođđa láigošiehtadallama KLP Eiendom fitnodagain. Ann-Elise Finbog lohká, ahte Sámedikki ráva lea buorre ja ahte sii dál áigot bivdit doallat ođđa láigošiehtadallama KLP Eiendom fitnodagain. 1 No errors found
- Sámediggi lea dás addán sidjiide buori ákkaid , čilge Finbog. - Sámediggi lea dás addán sidjiide buriid ákkaid , čilge Finbog. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Sámediggi lea dás addán sidjiide buori ákkaid , čilge Finbog.
- Sámediggi lea dás addán sidjiide buori ákkaid, čilge Finbog.
    • «ákkaid ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ákkaid,»
KLP Eiendom Oslos ii leat vel sáhttán vástidit dán áššái. KLP Eiendom Oslos ii leat vel sáhttán vástidit dán áššái. 1 No errors found
Mearrasámi guovllut guorranit Mearrasámi guovllut guorranit 1 No errors found
Sámediggepresideanta váillaha oktasaš strategiija mo gádjut mearrasámi guovlluid. Sámediggepresideanta váillaha oktasaš strategiija mo gádjut mearrasámi guovlluid. 1 No errors found
Norgga Sámedikki presideanta Egil Olli ohcala eambbo ovttasbarggu bissehit eretfárremiid mearrasámi guovlluin. Lohká fertet váldit duođas go dutkit váruhit eretfárremiid šaddamin roassun dáid guovlluide . Norgga Sámedikki presideanta Egil Olli ohcala eambbo ovttasbarggu bissehit eretfárremiid mearrasámi guovlluin. Lohká fertet váldit duođas go dutkit váruhit eretfárremiid šaddamin roassun dáidda guovlluide . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Norgga Sámedikki presideanta Egil Olli ohcala eambbo ovttasbarggu bissehit eretfárremiid mearrasámi guovlluin. Lohká fertet váldit duođas go dutkit váruhit eretfárremiid šaddamin roassun dáid guovlluide .
Norgga Sámedikki presideanta Egil Olli ohcala eambbo ovttasbarggu bissehit eretfárremiid mearrasámi guovlluin. Lohká fertet váldit duođas go dutkit váruhit eretfárremiid šaddamin roassun dáid guovlluide.
    • «guovlluide .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovlluide.»
- Son gal jáhkká sis buohkain leat ovttaoaivilvuohta das, ahte go dákkár sámi báikegottit guorranit, de dat lea ovtta láhkai katastrofa sámi kultuvrii ja eallinvuohkái, dadjá Olli. - Son gal jáhkká sis buohkain leat ovttaoaivilvuohta das, ahte go dákkár sámi báikegottit guorranit, de dat lea ovtta láhkai katastrofa sámi kultuvrii ja eallinvuohkái, dadjá Olli. 1 No errors found
Mearrásámi gielddat heajumusat Romssa Universitehta dutki, Ann Ragnhild Broderstad, dat ovddetbeaivvi dovddahii ahte guhkit áigodagas sáhttá šaddat njulgestaga roassun mearrasámi gielddaide jus eretfárremat joatkašuvvet. Mearrasámi gielddat heajumusat Romssa Universitehta dutki, Ann Ragnhild Broderstad, dat ovddetbeaivvi dovddahii ahte guhkit áigodagas sáhttá šaddat njulgestaga roassun mearrasámi gielddaide jus eretfárremat joatkašuvvet. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mearrásámi gielddat heajumusat Romssa Universitehta dutki, Ann Ragnhild Broderstad, dat ovddetbeaivvi dovddahii ahte guhkit áigodagas sáhttá šaddat njulgestaga roassun mearrasámi gielddaide jus eretfárremat joatkašuvvet.
Mearrasámi gielddat heajumusat Romssa universitehta 😱, Ann Ragnhild Broderstad, dat ovddetbeaivvi dovddahii ahte guhkit áigodagas sáhttá šaddat njulgestaga roassun mearrasámi gielddaide jus eretfárremat joatkašuvvet.
    • «Mearrásámi» ➞ [typo]
      • «Mearrasámi»
      • «Kearrasámi»
      • «Vearrasámi»
      • «Gearrasámi»
      • «Searrasámi»
      • «Hearrásáme»
      • «Vearrosámi»
    • «Romssa Universitehta» ➞ [typo]
      • «Romssa universitehta»
    • «dutki» ➞ [typo]
Mearrasámi gielddat heajumusat Romssa universitehta , Ann Ragnhild Broderstad, dat ovddetbeaivvi dovddahii ahte guhkit áigodagas sáhttá šaddat njulgestaga roassun mearrasámi gielddaide jus eretfárremat joatkašuvvet.
Mearrasámi gielddat heajumusat Romssa universitehta, Ann Ragnhild Broderstad, dat ovddetbeaivvi dovddahii ahte guhkit áigodagas sáhttá šaddat njulgestaga roassun mearrasámi gielddaide jus eretfárremat joatkašuvvet.
    • «Romssa universitehta ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Romssa universitehta,»
Leat eanáš nuorat olbmot álbmogis geat fárrejit gávpotbáikkiide. Dan dahket go ruovttugielddain váilot bargosajit ja oahppovejolašvuođat, čájeha varas raporta maid Sámi allaskuvlla almmuhii gieskat. Leat eanáš nuorat olbmot álbmogis geat fárrejit gávpotbáikkiide. Dan dahket go ruovttugielddain váilot bargosajit ja oahppovejolašvuođat, oahppovejolašvuođat, čájeha varas raporta maid Sámi allaskuvlla almmuhii gieskat. 1 No errors found
- Go nuorat olbmot jávket, de báhcet áiggi mielde beare boaresolbmot giliide ja nu eai riegát ođđa olbmot šat dohko, muitala Broderstad. - Go nuorat olbmot jávket, de báhcet áiggi mielde beare boaresolbmot giliide ja nu eai riegát ođđa olbmot šat dohko, muitala Broderstad. 1 No errors found
Oktasaš strategiija Dál sámediggepresideanta Egil Olli hástala berošteaddjiaktevrraid čohkkedit seamma beavddi birra ja ráhkadit oktasaš ollislaš strategiija movt jorgalahttit dán negatiivva ovdáneami mearrasámi guovlluin. Oktasaš strategiija Dál sámediggepresideanta Egil Olli hástala berošteaddjiaktevrraid čohkkedit seamma beavddi birra ja ráhkadit oktasaš ollislaš strategiija movt jorgalahttit dán negatiivva ovdáneami mearrasámi guovlluin. 1 No errors found
Jus sii eai nagot dál oaidnit ollislaš gova dás, de dat hehtte olu oažžumis ođđa bargosajiid dáid smávva gielddaide . Geat berrejit leat mielde ráhkadeamen du namuhan obbalaš strategiija? Jus sii eai nagot dál oaidnit ollislaš gova dás, de dat hehtte olu oažžumis ođđa bargosajiid dáidda smávva gielddaide . Geat berrejit leat mielde ráhkadeamen du namuhan obbalaš strategiija? 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jus sii eai nagot dál oaidnit ollislaš gova dás, de dat hehtte olu oažžumis ođđa bargosajiid dáid smávva gielddaide . Geat berrejit leat mielde ráhkadeamen du namuhan obbalaš strategiija?
Jus sii eai nagot dál oaidnit ollislaš gova dás, de dat hehtte olu oažžumis ođđa bargosajiid dáid smávva gielddaide. Geat berrejit leat mielde ráhkadeamen du namuhan obbalaš strategiija?
    • « gielddaide .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • « gielddaide.»
- Sii geain leat beroštumit dáid guovlluin . Nu Finnmárkkus muđuige, lea mearragáttis maid boazodoallu okta doaibmi, man birra ii sáhte mannat ja seamma lea eará sámi beroštumit, dego guolásteapmi, buohkat berrejit leat mielde dás, dadjá Olli. - Sii geain leat beroštumit dáin guovlluin . Nu go Finnmárkkus muđuige, lea mearragáttis maid boazodoallu okta doaibmi, man birra ii sáhte mannat ja seamma lea eará sámi beroštumit, dego guolásteapmi, buohkat berrejit leat mielde dás, dadjá Olli. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Sii geain leat beroštumit dáid guovlluin . Nu Finnmárkkus muđuige, lea mearragáttis maid boazodoallu okta doaibmi, man birra ii sáhte mannat ja seamma lea eará sámi beroštumit, dego guolásteapmi, buohkat berrejit leat mielde dás, dadjá Olli.
- Sii geain leat beroštumit dáid guovlluin. Nu Finnmárkkus muđuige, lea mearragáttis maid boazodoallu okta doaibmi, man birra ii sáhte mannat ja seamma lea eará sámi beroštumit, dego guolásteapmi, buohkat berrejit leat mielde dás, dadjá Olli.
    • «guovlluin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovlluin.»
Muital iežat oainnuid ja oaiviliid ja ságastala Giehtaruohttasa ja Gilbbesjávrri luonddusuodjalanguovlluid boahtteáiggis Muital iežat oainnuid ja oaiviliid ja ságastala Giehtaruohttasa ja Gilbbesjávrri luonddusuodjalanguovlluid boahtteáiggis 1 No errors found
Meahciráđđehus lea álggahan dikšun- ja geavahanplána Malla luonddusuodjalanguovllu ja Sáná guovllu várás sihke beivegoahtán Giehtaruohttasa meahcceguovllu plána. Dáiguin plánaiguin láhččojuvvojit čielga njuolggadusat guovlluid geavaheapmái ja nuppe dáfus guorahallojuvvo dikšundárbu. Miessemánu 2012 áigge čoggojuvvo sierra geavaheaddjijoavkkuid máhcahat almmolaš dilálašvuođain sihke neahtas dáhpáhuvvi ságastallamis. Searvva mielde váikkuhit áššiide! Meahcceráđđehus lea álggahan dikšun- ja geavahanplána Malla luonddusuodjalanguovllu ja Sáná guovllu várás sihke beivegoahtán Giehtaruohttasa meahcceguovllu plána. Dáiguin plánaiguin láhččojuvvojit čielga njuolggadusat guovlluid geavaheapmái ja nuppe dáfus guorahallojuvvo dikšundárbu. Miessemánu 2012 áigge čoggojuvvo sierra geavaheaddjijoavkkuid máhcahat almmolaš dilálašvuođain sihke neahtas dáhpáhuvvi ságastallamis. Searvva mielde váikkuhit áššiide! 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Meahciráđđehus lea álggahan dikšun- ja geavahanplána Malla luonddusuodjalanguovllu ja Sáná guovllu várás sihke beivegoahtán Giehtaruohttasa meahcceguovllu plána. Dáiguin plánaiguin láhččojuvvojit čielga njuolggadusat guovlluid geavaheapmái ja nuppe dáfus guorahallojuvvo dikšundárbu. Miessemánu 2012 áigge čoggojuvvo sierra geavaheaddjijoavkkuid máhcahat almmolaš dilálašvuođain sihke neahtas dáhpáhuvvi ságastallamis. Searvva mielde váikkuhit áššiide!
Meahciráđđehus lea álggahan dikšun- ja geavahanplána Malla luonddusuodjalanguovllu ja Sáná guovllu várás sihke 😱 Giehtaruohttasa meahcceguovllu plána. Dáiguin plánaiguin láhččojuvvojit čielga njuolggadusat guovlluid geavaheapmái ja nuppe dáfus guorahallojuvvo dikšundárbu. Miessemánu 2012 áigge čoggojuvvo sierra geavaheaddjejoavkkuid máhcahat almmolaš dilálašvuođain sihke neahtas dáhpáhuvvi ságastallamis. Searvva mielde váikkuhit áššiide!
    • «beivegoahtán» ➞ [typo]
      • «geavaheaddjijoavkkuid» ➞ [typo]
        • «geavaheaddjejoavkkuid»
Meahciráđđehus lea álggahan dikšun- ja geavahanplána Malla luonddusuodjalanguovllu ja Sáná guovllu várás sihke Giehtaruohttasa meahcceguovllu plána. Dáiguin plánaiguin láhččojuvvojit čielga njuolggadusat guovlluid geavaheapmái ja nuppe dáfus guorahallojuvvo dikšundárbu. Miessemánu 2012 áigge čoggojuvvo sierra geavaheaddjejoavkkuid máhcahat almmolaš dilálašvuođain sihke neahtas dáhpáhuvvi ságastallamis. Searvva mielde váikkuhit áššiide!
Meahciráđđehus lea álggahan dikšun- ja geavahanplána Malla luonddusuodjalanguovllu ja Sáná guovllu várás sihke Giehtaruohttasa meahcceguovllu plána. Dáiguin plánaiguin láhččojuvvojit čielga njuolggadusat guovlluid geavaheapmái ja nuppe dáfus guorahallojuvvo dikšundárbu. Miessemánu 2012 áigge čoggojuvvo sierra geavaheaddjejoavkkuid máhcahat almmolaš dilálašvuođain sihke neahtas dáhpáhuvvi ságastallamis. Searvva mielde váikkuhit áššiide!
    • «sihke  Giehtaruohttasa» ➞ [double-space-before]
      • «sihke Giehtaruohttasa»
      • «Sihke Giehtaruohttasa»
Máhcahaga čoaggigohtet ságastallamis, mii álggahuvvo 7.5. #yhteiso.luontoon.fi –neahttabálvalusas. Neahtas sáhttá jearrat dahje addit máhcahaga. Gažaldagaide vástidit ee. plánemis vástideaddji spesiálaplánejeaddji Arja Vasama sihke párkkahoavda Pekka Sulkava . Máhcahaga čoaggigohtet ságastallamis, mii álggahuvvo 7.5. #yhteiso.luontoon.fi –neahttabálvalusas. Neahtas sáhttá jearrat dahje addit máhcahaga. Gažaldagaide vástideaba ee. plánemis vástideaddji spesiálaplánejeaddji Arja Vasama sihke párkahoavda Pekka Sulkava . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Máhcahaga čoaggigohtet ságastallamis, mii álggahuvvo 7.5. #yhteiso.luontoon.fi –neahttabálvalusas. Neahtas sáhttá jearrat dahje addit máhcahaga. Gažaldagaide vástidit ee. plánemis vástideaddji spesiálaplánejeaddji Arja Vasama sihke párkkahoavda Pekka Sulkava .
Máhcahaga čoaggigohtet ságastallamis, mii álggahuvvo 7.5. #yhteiso.luontoon.fi –neahttabálvalusas. Neahtas sáhttá jearrat dahje addit máhcahaga. Gažaldagaide vástidit ee. plánemis vástideaddji spesiálaplánejeaddji Arja Vasama sihke párkkahoavda Pekka Sulkava.
    • «yhteiso.luontoon.fi  –» ➞ [double-space-before]
      • «yhteiso.luontoon.fi –»
    • «Sulkava .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Sulkava.»
”Neahttaságastallan orru leamen viehka vuogas vuohki oažžut máhcahaga maiddái dain, geat eai beasa leat mielde almmolaš dilálašvuođain. Ja dakkár geavaheaddjit Giehtaruohttasa ja Gilbbesjávrri guovlluin leat ollu!” ákkastallá ođđa máhcahatkanála anolašvuođa Arja Vasama Meahciráđđehusas. ”Neahttaságastallan orru leamen viehka vuogas vuohki oažžut máhcahaga maiddái dain, geat eai beasa leat mielde almmolaš dilálašvuođain. Ja dakkár geavaheaddjit Giehtaruohttasa ja Gilbbesjávrri guovlluin leat ollu!” ákkastallá ođđa máhcahatkanála anolašvuođa Arja Vasama Meahciráđđehusas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
”Neahttaságastallan orru leamen viehka vuogas vuohki oažžut máhcahaga maiddái dain, geat eai beasa leat mielde almmolaš dilálašvuođain. Ja dakkár geavaheaddjit Giehtaruohttasa ja Gilbbesjávrri guovlluin leat ollu!” ákkastallá ođđa máhcahatkanála anolašvuođa Arja Vasama Meahciráđđehusas.
”Neahttaságastallan orru leamen viehka vuogas vuohki oažžut máhcahaga maiddái dain, geat eai beasa leat mielde almmolaš dilálašvuođain. Ja dakkár geavaheaddjit Giehtaruohttasa ja Gilbbesjávrri guovlluin leat ollu! ” ákkastallá ođđa máhcahatkanála anolašvuođa Arja Vasama Meahciráđđehusas.
    • «!”» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «! ”»
Ságastallan lea rabas neahtas 7.-11.5., muhto dárbbu mielde ságastallanáiggi sáhttá guhkidit. Ságastallan lea rabas neahtas 7.-11.5., muhto dárbbu mielde ságastallanáiggi sáhttá guhkidit. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ságastallan lea rabas neahtas 7.-11.5., muhto dárbbu mielde ságastallanáiggi sáhttá guhkidit.
Ságastallan lea rabas neahtas 7.-11.5. , muhto dárbbu mielde ságastallanáiggi sáhttá guhkidit.
    • «.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. ,»
Ságastallan lea rabas neahtas 7.-11.5. , muhto dárbbu mielde ságastallanáiggi sáhttá guhkidit.
Ságastallan lea rabas neahtas 7.-11.5. 😱 muhto dárbbu mielde ságastallanáiggi sáhttá guhkidit.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
Ságastallan lea rabas neahtas 7.-11.5. muhto dárbbu mielde ságastallanáiggi sáhttá guhkidit.
Ságastallan lea rabas neahtas 7.-11.5. muhto dárbbu mielde ságastallanáiggi sáhttá guhkidit.
    • «.  muhto» ➞ [double-space-before]
      • «. muhto»
Ieš almmolaš dilálašvuođat dollojuvvojit miessemánu loahppabeivviid Eanodaga Heahtás, Gárasavvonis ja Gilbbesjávrris. Dáid dilálašvuođaid birra dieđihuvvo báikkálaš bláđiin vel sierra. Ieš almmolaš dilálašvuođat dollojuvvojit miessemánu loahppabeivviid Eanodaga Heahtás, Gárasavvonis ja Gilbbesjávrris. Dáid dilálašvuođaid birra dieđihuvvo báikkálaš bláđiin vel sierra. 1 No errors found
Dikšun- ja geavahanplánat gárvvásmuvvet Giehtaruohttasa meahcceguovllu sihke Malla ja Sáná luonddusuodjalanguovlluid várás jagi 2013 áigge. Dikšun- ja geavahanplánat gárvvásmuvvet Giehtaruohttasa meahcceguovllu sihke Malla ja Sáná luonddusuodjalanguovlluid várás jagi 2013 áigge. 1 No errors found
Giehtaruohttasa-Gilbbesjávrri guovllut gullet Lappi bivnnuheamos vánddardanguovlluide. Jahkásaččat dohko dahkkojuvvojt lagabui 100 000 gallestallama. Dát lea eanet go eanaš álbmotmehciin Suomas. Giehtaruohttasa-Gilbbesjávrri guovllut gullet Lappi bivnnuheamos vánddardanguovlluide. Jahkásaččat dohko dahkkojuvvojit lagabui 100 000 gallestallama. Dát lea eanet go eanaš álbmotmehciin Suomas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Giehtaruohttasa-Gilbbesjávrri guovllut gullet Lappi bivnnuheamos vánddardanguovlluide. Jahkásaččat dohko dahkkojuvvojt lagabui 100 000 gallestallama. Dát lea eanet go eanaš álbmotmehciin Suomas.
Giehtaruohttasa-Gilbbesjávrri guovllut gullet Lappi bivnnuheamos vánddardanguovlluide. Jahkásaččat dohko dahkkojuvvon lagabui 100 000 gallestallama. Dát lea eanet go eanaš álbmotmehciin Suomas.
    • «dahkkojuvvojt» ➞ [typo]
      • «dahkkojuvvon»
Lassedieđut: Spesiálaplánejeaddji Arja Vasama, Meahciráđđehus, tel. 0400 241 474, e-mail: #arja.vasama(at)metsa.fi Lassedieđut: Spesiálaplánejeaddji Arja Vasama, Meahciráđđehus, tel. 0400 241 474, e-mail: #arja.vasama(at)metsa.fi 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lassedieđut: Spesiálaplánejeaddji Arja Vasama, Meahciráđđehus, tel. 0400 241 474, e-mail: #arja.arja.vasama(at)metsa.fi
Lassedieđut: Spesiálaplánejeaddji Arja Vasama, Meahciráđđehus, tel. 0400 241 474, e-mail: #arvá.arja. hasamatvasama(at)metsa.fi
    • «arja.» ➞ [typo]
      • «arvá.»
    • «arja.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «arja. hasamat»
Lassedieđut: Spesiálaplánejeaddji Arja Vasama, Meahciráđđehus, tel. 0400 241 474, e-mail: #arvá. hasamatvasama(at)metsa.fi
Lassedieđut: Spesiálaplánejeaddji Arja Vasama, Meahciráđđehus, tel. 0400 241 474, e-mail: #arvá. 😱(at)metsa.fi
    • «hasamatvasama» ➞ [typo]
#Aslak Ilkka Niittyvuopio ja Nils H. Måsø ja Klemet Anders Sara # Publisert 04.12.2012 08:24. #Aslak Ilkka Niittyvuopio ja Nils H. Måsø ja Klemet Anders Sara # nob 04.12.2012 08:24. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
#Aslak Ilkka Niittyvuopio ja Nils H. Måsø ja Klemet Anders Sara # Publisert 04.12.2012 08:24.
#Aslak Ilkka Niittyvuopio ja Nils H. Måsø ja Klemet Anders Sara # Publisere 04.12.2012 08:24.
    • «Niittyvuopio  ja» ➞ [double-space-before]
      • «Niittyvuopio ja»
    • «Publisert» ➞ [typo]
      • «Publisere»
Boazodoalli lei sivaheapmi Boazodoalli lei sivaheapmi 1 No errors found
Áššáskuhtti gesii ášši gos Kárášjoga boazodoalli lei sivahallon rihkkumis elliid-áimmahuššanlága go 83 bohcco sus jápme - Boazodoalli lea ilus, go dát lea leamaš noađđin sutnje Áššáskuhtti gesii ášši gos Kárášjoga boazodoalli lei sivahallon rihkkumis elliid-áimmahuššanlága go 83 bohcco sus jápme - Boazodoalli lea ilus, go dát lea leamaš noađđin sutnje 1 No errors found
Áššáskuhtti gesii ášši gos Kárášjoga boazodoalli lei sivahallon rihkkumis elliid-áimmahuššanlága go 83 bohcco sus jápme - Boazodoalli lea ilus, go dát lea leamaš noađđin sutnje Áššáskuhtti gesii ášši gos Kárášjoga boazodoalli lei sivahallon rihkkumis elliid-áimmahuššanlága go 83 bohcco sus jápme - Boazodoalli lea ilus, go dát lea leamaš noađđin sutnje 1 No errors found
Viggai biepmat bohccuid Kárášjohkalaš boazodoalli gii lei sivahallon rihkkon elliid-suodjaluslága, go sus jápme 83 bohcco gárdái diimmá giđa, son gávnnahuvvui goittotge sivaheapmin dás. Boazodoalli lei ilus, go dát ášši lea čuohcán sutnje olu. Áššáskuhtti gesii ášši eret, go sis eai lean duođaštusat láhkarihkkumiin, dadjá áššáskuhtti advokáhtta, Jon Bertelsen. Vikkai biepmat Vikkai biebmat bohccuid Kárášjohkalaš boazodoalli gii lei sivahallon rihkkon elliid-suodjaluslága, go sus jápme 83 bohcco gárdái diimmá giđa, son gávnnahuvvui goittotge sivaheapmin dás. Boazodoalli lei ilus, go dát ášši lea čuohcán sutnje olu. Áššáskuhtti gesii ášši eret, go sis eai lean duođaštusat láhkarihkkumiin, dadjá áššáskuhtti advokáhtta, Jon Bertelsen. 1 No errors found
- Áššit mannet muhtumin ná, dás ii leat miige dramatihkaid. Lea eará lohkat áššis báhpáriin, go gullat vihtaniid dikkis. Go čielgá, ahte ii leat šat vuođđu áššáskuhttimii, de áidna rivttes vuohki lea geasset dan eret , lohká Bertelsen. - Áššit mannet muhtumin ná, dás ii leat miige dramatihkaid. Lea eará lohkat áššis báhpáriin, go gullat vihtaniid dikkis. Go čielgá, ahte ii leat šat vuođđu áššáskuhttimii, de áidna rivttes vuohki lea geassit dan eret , lohká Bertelsen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Áššit mannet muhtumin ná, dás ii leat miige dramatihkaid. Lea eará lohkat áššis báhpáriin, go gullat vihtaniid dikkis. Go čielgá, ahte ii leat šat vuođđu áššáskuhttimii, de áidna rivttes vuohki lea geasset dan eret , lohká Bertelsen.
- Áššit mannet muhtumin ná, dás ii leat miige dramatihkaid. Lea eará lohkat áššis báhpáriin, go gullat vihtaniid dikkis. Go čielgá, ahte ii leat šat vuođđu áššáskuhttimii, de áidna rivttes vuohki lea geasset dan eret, lohká Bertelsen.
    • «eret ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «eret,»
Lei diibmá, go 83 bohcco jápme áidde sisá , ja boazoeaiggát áššáskuhttui rihkkumis elliid-áimmahuššanlága. Dikkis ikte beasai ge áššáskuhtton boazodoalli čilget mo ná geavai. Lei diibmá, go 83 bohcco jápme áidde sisa , ja boazoeaiggát áššáskuhttui rihkkumis elliid-áimmahuššanlága. Dikkis ikte beasai ge áššáskuhtton boazodoalli čilget mo ná geavai. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lei diibmá, go 83 bohcco jápme áidde sisá , ja boazoeaiggát áššáskuhttui rihkkumis elliid-áimmahuššanlága. Dikkis ikte beasai ge áššáskuhtton boazodoalli čilget mo ná geavai.
Lei diibmá, go 83 bohcco jápme áidde sisá sisá, ja boazoeaiggát áššáskuhttui rihkkumis elliid-áimmahuššanlága. Dikkis ikte beasai ge áššáskuhtton boazodoalli čilget mo ná geavai.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sisá,»
Lei diibmá, go 83 bohcco jápme áidde sisá sisá, ja boazoeaiggát áššáskuhttui rihkkumis elliid-áimmahuššanlága. Dikkis ikte beasai ge áššáskuhtton boazodoalli čilget mo ná geavai.
Lei diibmá, go 83 bohcco jápme áidde siva sisa, ja boazoeaiggát áššáskuhttui rihkkumis elliid-áimmahuššanlága. Dikkis ikte beasai ge áššáskuhtton boazodoalli čilget mo ná geavai.
    • «sisá» ➞ [typo]
      • «siva»
      • «šilá»
    • «sisá» ➞ [typo]
      • «sisa»
Boazodoalli advokáhtta Hjallis Bakke dajai dikkis, ahte eai leat boahtán ovdan dieđut, ahte boazodoalli ii galgga leat atnán doarvái bures fuola iežas bohccuin, ja dađistaga bođii dát seamma ovdan maid dikkis. Boazodoalli advokáhtta Hjallis Bakke dajai dikkis, ahte eai leat boahtán ovdan dieđut, ahte boazodoalli ii galgga leat atnán doarvái bures fuola iežas bohccuin, ja dađistaga bođii dát seamma ovdan maid dikkis. 1 No errors found
Lei lossa ášši Lei lossa ášši 1 No errors found
Bakke dadjá boazodoalli dál ilus go lea leamaš losses ášši sutnje. Bakke dadjá boazodoalli dál ilus go lea leamaš losses ášši sutnje. 1 No errors found
- Dát orui álggu rájis čielggas, ahte dás ii leat vuođđu diggeáššái ja guhkkin eret gean nu dubmet dán dihte. Go áššáskuhtti maid oinnii duođaštusaid ja gulai vihtaniid, de lei riekta sus geassit dán eret. - Dát orui álggu rájis čielggas, ahte dás ii leat vuođđu diggeáššái ja guhkkin eret gean nu dubmet dán dihte. Go áššáskuhtti maid oinnii duođaštusaid ja gulai vihtaniid, de lei riekta sus geassit dán eret. 1 No errors found
Maid mearkkaša dát boazodoallái? Maid mearkkaša dát boazodoallái? 1 No errors found
- Dás gal lea oalle stuorra mearkkašupmi, suidne lea čuohcan garrasit , go dát diggeášši leamas vuordimis , dál su noađđi lea gehppon olu, muitala Bakke. - Dás gal lea oalle stuorra mearkkašupmi, suidne lea čuohcan sutnje lea čuohcan garrasit , go dát diggeášši leamaš vuordimis , dál su noađđi lea gehppon olu, muitala Bakke. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Dás gal lea oalle stuorra mearkkašupmi, suidne lea čuohcan garrasit , go dát diggeášši leamas vuordimis , dál su noađđi lea gehppon olu, muitala Bakke.
- Dás gal lea oalle stuorra mearkkašupmi, suidne lea čuohcan garrasit, go dát diggeášši leamaš vuordimis, dál su noađđi lea gehppon olu, muitala Bakke.
    • «garrasit ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «garrasit,»
    • «leamas» ➞ [typo]
      • «leamaš»
      • «leamašan»
    • «vuordimis ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuordimis,»
Maŋimuš ođđasat sámegillii Maŋimuš ođđasat sámegillii 1 No errors found
Eai dovdda Suoma sámeguovllu Eai dovdda Suoma sámeguovllu 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eai dovdda Suoma sámeguovllu
Eai dovdda Suoma sámiguovllu
    • «sámeguovllu» ➞ [typo]
      • «sámiguovllu»
Álmmolašvuođas lea unnán diehtu Suoma sámeguovllu histurjjás . Danne hálidit dál čalmmustahttit guovllu. Almmolašvuođas lea unnán diehtu Suoma sámeguovllu historjjás . Danne háliidit dál čalmmustahttit guovllu. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Álmmolašvuođas lea unnán diehtu Suoma sámeguovllu histurjjás . Danne hálidit dál čalmmustahttit guovllu.
Almmolašvuođas lea unnán diehtu Suoma sámiguovllu histurjjás histurjjás. Danne háliidat dál čalmmustahttit guovllu.
    • «Álmmolašvuođas» ➞ [typo]
      • «Almmolašvuođas»
    • «sámeguovllu» ➞ [typo]
      • «sámiguovllu»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «histurjjás.»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidat»
      • «háliidit»
      • «háliidedjet»
Almmolašvuođas lea unnán diehtu Suoma sámiguovllu histurjjás histurjjás. Danne háliidat dál čalmmustahttit guovllu.
Almmolašvuođas lea unnán diehtu Suoma sámiguovllu historjjá historjjás. Danne háliidat dál čalmmustahttit guovllu.
    • «histurjjás» ➞ [typo]
      • «historjjá»
    • «histurjjás» ➞ [typo]
      • «historjjás»
Vuovde-, guolásteaddji- ja duottarsámit searvvi ságadoalli Erika Sarivaara lohka leat dehálažžan čilget álmmolašvuhtii dán histurjjá . Mannán vahkkoloahpa lágiduvvui ge seminára dán birra. Vuovde-, guolásteaddji- ja duottarsámiid searvvi ságadoalli Erika Sarivaara lohká leat dehálažžan čilget almmolašvuhtii dán historjjá . Mannán vahkkoloahpa lágiduvvui ge Mannan vahkkoloahpa lágiduvvui ge seminára dán birra. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vuovde-, guolásteaddji- ja duottarsámit searvvi ságadoalli Erika Sarivaara lohka leat dehálažžan čilget álmmolašvuhtii dán histurjjá . Mannán vahkkoloahpa lágiduvvui ge seminára dán birra.
Vuovde-, guolásteaddji- ja duottarsámit searvvi ságadoalli Erika Sarivaara lohka leat dehálažžan čilget almmolašvuhtii dán histurjjá historjá. Mannan vahkkoloahpa lágiduvvui ge seminára dán birra.
    • «álmmolašvuhtii» ➞ [typo]
      • «almmolašvuhtii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «historjá.»
    • «Mannán» ➞ [typo]
      • «Mannan»
Vuovde-, guolásteaddji- ja duottarsámit searvvi ságadoalli Erika Sarivaara lohka leat dehálažžan čilget almmolašvuhtii dán histurjjá historjá. Mannan vahkkoloahpa lágiduvvui ge seminára dán birra.
Vuovde-, guolásteaddji- ja duottarsámit searvvi ságadoalli Erika Sarivaara lohka leat dehálažžan čilget almmolašvuhtii dán historjjá historjá. Mannan vahkkoloahpa lágiduvvui ge seminára dán birra.
    • «histurjjá» ➞ [typo]
      • «historjjá»
Erika Sarivaara lea hui duhtavaš seminárain. Seminára geasuhii Oktiibuot 170 olbmo serve seminárii, ja dat leat mealgat eanet go máid lágideaddjit ledje vuordán. Dutkiguovttos , Matti Enbuske ja Tanja Joona logaldalaiga. Soai leaba beaggán dutkamušaiguin Suoma histurjjálaš sámeguovllu dilis. Lappi universitehta ovttasráđiid seminára lágideaddjiiguin ovttasráđiid álmmuhit ártihkkalčoahkkáldaga buot das mii bođii ovdan semináras. Erika Sarivaara lea hui duhtavaš seminárain. Seminára geasuhii Oktiibuot 170 olbmo serve seminárii, ja dat leat mealgat eanet go máid lágideaddjit ledje vuordán. Dutki guovttos , Matti Enbuske ja Tanja Joona logaldalaiga. Soai leaba beaggán dutkamušaiguin Suoma historjjálaš sámeguovllu dilis. Lappi universitehta ovttasráđiid seminára lágideddjiiguin almmuhit artihkalčoakkáldaga buot das mii bođii ovdan semináras. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Erika Sarivaara lea hui duhtavaš seminárain. Seminára geasuhii Oktiibuot 170 olbmo serve seminárii, ja dat leat mealgat eanet go máid lágideaddjit ledje vuordán. Dutkiguovttos , Matti Enbuske ja Tanja Joona logaldalaiga. Soai leaba beaggán dutkamušaiguin Suoma histurjjálaš sámeguovllu dilis. Lappi universitehta ovttasráđiid seminára lágideaddjiiguin ovttasráđiid álmmuhit ártihkkalčoahkkáldaga buot das mii bođii ovdan semináras.
Erika Sarivaara lea hui duhtavaš seminárain. Seminára geasuhii Oktiibuot 170 olbmo serve seminárii, ja dat leat mealgat eanet go máid lágideaddjit ledje vuordán. Dutkiguovttos, Matti Enbuske ja Tanja Joona logaldalaiga. Soai leaba beaggán dutkamušaiguin Suoma historjjálaš sámiguovllu dilis. Lappi universitehta ovttasráđiid seminára lágideaddjiiguin ovttasráđiid almmuhat 😱 buot das mii bođii ovdan semináras.
    • «Dutkiguovttos ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Dutkiguovttos,»
    • «histurjjálaš» ➞ [typo]
      • «historjjálaš»
    • «sámeguovllu» ➞ [typo]
      • «sámiguovllu»
    • «álmmuhit» ➞ [typo]
      • «almmuhat»
      • «almmuhit»
      • «almmuhedjet»
    • «ártihkkalčoahkkáldaga» ➞ [typo]
Erika Sarivaara lea hui duhtavaš seminárain. Seminára geasuhii Oktiibuot 170 olbmo serve seminárii, ja dat leat mealgat eanet go máid lágideaddjit ledje vuordán. Dutkiguovttos, Matti Enbuske ja Tanja Joona logaldalaiga. Soai leaba beaggán dutkamušaiguin Suoma historjjálaš sámiguovllu dilis. Lappi universitehta ovttasráđiid seminára lágideaddjiiguin ovttasráđiid almmuhat buot das mii bođii ovdan semináras.
Erika Sarivaara lea hui duhtavaš seminárain. Seminára geasuhii Oktiibuot 170 olbmo serve seminárii, ja dat leat mealgat eanet go máid lágideaddjit ledje vuordán. Dutki guovttos, Matti Enbuske ja Tanja Joona logaldalaiga. Soai leaba beaggán dutkamušaiguin Suoma historjjálaš sámiguovllu dilis. Lappi universitehta ovttasráđiid seminára lágideaddjiiguin ovttasráđiid almmuhat buot das mii bođii ovdan semináras.
    • «Dutkiguovttos» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «Dutki guovttos»
    • «almmuhat  buot» ➞ [double-space-before]
      • «almmuhat buot»
Bivttasođasmahttin čájáhusas Bivttasođasmahttin čájáhusas 1 No errors found
Boares dongeribuvssain ja jáhkas fitnii Vera Eriksen luhka. Boares biktasiid sáhttá ođasmahttit, nu leat kurssas dahkan Kárášjogas. Ja dál čájehit dáid ođasmahtton biktasiid Shell-kafeas Kárášjogas. Boares dongeribuvssain ja jáhkas fidnii Vera Eriksen luhka. Boares biktasiid sáhttá ođasmahttit, nu leat kurssas dahkan Kárášjogas. Ja dál čájehit dáid ođasmahtton biktasiid Shell-kafeas Kárášjogas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boares dongeribuvssain ja jáhkas fitnii Vera Eriksen luhka. Boares biktasiid sáhttá ođasmahttit, nu leat kurssas dahkan Kárášjogas. Ja dál čájehit dáid ođasmahtton biktasiid Shell-kafeas Kárášjogas.
Boares dongeribuvssain ja jáhkas fidnii Vera Eriksen luhka. Boares biktasiid sáhttá ođasmahttit, nu leat kurssas dahkan Kárášjogas. Ja dál čájehit dáid ođasmahtton biktasiid Shell-kafeas Kárášjogas.
    • «fitnii» ➞ [typo]
      • «fidnii»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Bivttasčájáhusas leat máŋggalaganaš biktasat, ja sii geat serve dán redisign kursii , . sii bukte boares biktasiid maid eai šat geavahan Bivttasčájáhusas leat máŋggalágan biktasat, ja sii geat serve dán redesignkursii , 0 sii bukte boares biktasiid maid eai šat geavahan 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bivttasčájáhusas leat máŋggalaganaš biktasat, ja sii geat serve dán redisign kursii , . sii bukte boares biktasiid maid eai šat geavahan
Bivttasčájáhusas leat máŋggalágana biktasat, ja sii geat serve dán oredesign kursii ,. sii bukte boares biktasiid maid eai šat geavahan
    • «máŋggalaganaš» ➞ [typo]
      • «máŋggalágana»
    • «redisign» ➞ [typo]
      • «oredesign»
    • «, .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.»
Bivttasčájáhusas leat máŋggalágana biktasat, ja sii geat serve dán oredesign kursii ,.kursii ,. sii bukte boares biktasiid maid eai šat geavahan
Bivttasčájáhusas leat máŋggalágana biktasat, ja sii geat serve dán oredesign kursii,.kursii , . sii bukte boares biktasiid maid eai šat geavahan
    • «kursii ,.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «kursii,.»
      • «,.»
    • «kursii ,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «kursii , .»
Bivttasčájáhusas leat máŋggalágana biktasat, ja sii geat serve dán oredesign kursii,.. sii bukte boares biktasiid maid eai šat geavahan
Bivttasčájáhusas leat máŋggalágana biktasat, ja sii geat serve dán oredesign kursii, .. sii bukte boares biktasiid maid eai šat geavahan
    • «,..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ..»
Ođasmahtton biktasat Ođasmahtton biktasat 1 No errors found
Boares vuolppus šattai mánnái prinsessačuvla Boares vuolppus šattai mánnái prinseassačuvla 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boares vuolppus šattai mánnái prinsessačuvla
Boares vuolppus šattai mánnái prinseassačuvla
    • «prinsessačuvla» ➞ [typo]
      • «prinseassačuvla»
      • «prinssačuvla»
      • «prinseassamuvla»
      • «prinseassajuvla»
      • «prinseassakuvla»
Mánná ii coggan vuolppu, danne goarostii eadni vuolppus čuvlla Muhtin biktasiid lohke baskkun skáhppii heaŋgát, eaige šat heiven. Danne dain lei vuogas goarrut áibba eará. Mánná ii coggan vuolppu, danne goarostii eadni vuolppus čuvlla Muhtin biktasiid lohke baskon skáhppii heaŋgát, eaige šat heiven. Danne dain lei vuogas goarrut áibba eará. 1 No errors found
Dát smávva čuvllat , leat maid gorrojuvvon biktasiin mat ledje nie baskun . Dát smávva čuvllat 0 leat maid gorrojuvvon biktasiin mat ledje nie baskon . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dát smávva čuvllat , leat maid gorrojuvvon biktasiin mat ledje nie baskun .
Dát smávva čuvllat, leat maid gorrojuvvon biktasiin mat ledje nie baskun.
    • «čuvllat ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «čuvllat,»
    • «baskun .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «baskun.»
Bivttashápmejeaddji Ánne Biret Anti dat lei veahkkin hutkamin mo boares biktasiin fitnejedje ođđa mállet biktasiid. Bivttashábmejeaddji Ánne Biret Anti dat lei veahkkin hutkamin mo boares biktasiin fidnejedje ođđamállet biktasiid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bivttashápmejeaddji Ánne Biret Anti dat lei veahkkin hutkamin mo boares biktasiin fitnejedje ođđa mállet biktasiid.
Bivttashábmejeaddji Ánne Biret Anti dat lei veahkkin hutkamin mo boares biktasiin fidnejedjen ođđa mállet biktasiid.
    • «Bivttashápmejeaddji» ➞ [typo]
      • «Bivttashábmejeaddji»
    • «fitnejedje» ➞ [typo]
      • «fidnejedjen»
Kirsti Paltto (Kirste) lea riegádan Ohcejogas guovvamánu 11. beaivve 1947. Paltto čállá davvisámegillii. Son lea vázzán Anára risttalaš álbmotallaskuvlla jagiin 1964-65, ja dan maŋŋá oahpaheaddjisemináras Raahes Suomas, gos gearggai oahpaheaddjin jagis 1971:as . Paltto barggai oahpaheddjin njeallje jagi oahpaheaddjin, ja lea dan maŋŋá bargan girječállin. Son lea almuustahttán divttaid, mánáidgirjjiid, noveallaid ja čájálmasaid. Paltto buvttadeamis leamaš dehálaš fáttát gaskavuohta sámi servodaga ja suoma stuorraservodaga, ja sirdima árbevirolaš servodagas ođđaáigásaš servodahkii. Paltto máŋggat noveallat lea jorgaluvvon dáro-, ruoŧa-, suoma-, anársáme-, italia- , duiska- , eaŋgalas- ja ungáragillii. Bibliografiija 1973: Saamelaiset. 1981: Risten (noveller) 1987: Guhtoset dearvan min bohccot (roman) 1991: Guržo luottat (roman) 1992: Guovtteoaivvát nisu (noveller) 1992: 256 golláža (roman) Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Nuoraid- ja mánáidgirjjit 1.2 Divttat 1.3 Rávesolbmuid girjjit 1.4 Teáhterbihtát ja guldalmasat 1.5 Eará čállosat 2 Eará siidduin Kirsti Paltto (Kirste) lea riegádan Ohcejogas guovvamánu 11. beaivve 1947. Paltto čállá davvisámegillii. Son lea vázzán Anára risttalaš álbmotallaskuvlla jagiin 1964-65, ja dan maŋŋá oahpaheaddjiseminára Raahes Suomas, gos gearggai oahpaheaddjin jagis 1971:s . Paltto barggai oahpaheaddjin njeallje jagi oahpaheaddjin, ja lea dan maŋŋá bargan girječállin. Son lea almmustahttán divttaid, mánáidgirjjiid, noveallaid ja čájálmasaid. Paltto buvttadeamis leamaš dehálaš fáttát gaskavuohta sámi servodaga ja suoma stuorraservodaga, ja sirdin árbevirolaš servodagas ođđaáigásaš servodahkii. Paltto máŋggat noveallat leat jorgaluvvon dáro-, ruoŧa-, suoma-, anársáme-, itália- , duiskka- , eaŋgalas- ja ungáragillii. Bibliografiija 1973: Saamelaiset. 1981: Risten (noveller) 1987: Guhtoset dearvan min bohccot (roman) 1991: Guržo luottat (roman) 1992: Guovtteoaivvat nisu (noveller) 1992: 256 golláža (roman) Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Nuoraid- ja mánáidgirjjit 1.2 Divttat 1.3 Rávesolbmuid girjjit 1.4 Teáhterbihtát ja gulddalmasat 1.5 Eará čállosat 2 Eará siidduin 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kirsti Paltto (Kirste) lea riegádan Ohcejogas guovvamánu 11. beaivve 1947. Paltto čállá davvisámegillii. Son lea vázzán Anára risttalaš álbmotallaskuvlla jagiin 1964-65, ja dan maŋŋá oahpaheaddjisemináras Raahes Suomas, gos gearggai oahpaheaddjin jagis 1971:as . Paltto barggai oahpaheddjin njeallje jagi oahpaheaddjin, ja lea dan maŋŋá bargan girječállin. Son lea almuustahttán divttaid, mánáidgirjjiid, noveallaid ja čájálmasaid. Paltto buvttadeamis leamaš dehálaš fáttát gaskavuohta sámi servodaga ja suoma stuorraservodaga, ja sirdima árbevirolaš servodagas ođđaáigásaš servodahkii. Paltto máŋggat noveallat lea jorgaluvvon dáro-, ruoŧa-, suoma-, anársáme-, italia- ,italia- , duiska- , eaŋgalas- ja ungáragillii. Bibliografiija 1973: Saamelaiset. 1981: Risten (noveller) 1987: Guhtoset dearvan min bohccot (roman) 1991: Guržo luottat (roman) 1992: Guovtteoaivvát nisu (noveller) 1992: 256 golláža (roman) Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Nuoraid- ja mánáidgirjjit 1.2 Divttat 1.3 Rávesolbmuid girjjit 1.4 Teáhterbihtát ja guldalmasat 1.5 Eará čállosat 2 Eará siidduin
Kirsti Paltto (Kirste) lea riegádan Ohcejogas guovvamánu 11. beaivve 1947. Paltto čállá davvisámegillii. Son lea vázzán Anára risttalaš álbmotallaskuvlla jagiin 1964-65, ja dan maŋŋá oahpaheaddjesemináras Raahes Suomas, gos gearggai oahpaheaddjin jagis 1971:s 1971:as. Paltto barggai oahpaheaddjin njeallje jagi oahpaheaddjin, ja lea dan maŋŋá bargan girječállin. Son lea almmostahttán divttaid, mánáidgirjjiid, noveallaid ja čájálmasaid. Paltto buvttadeamis leamaš dehálaš fáttát gaskavuohta sámi servodaga ja suoma stuorraservodaga, ja sirdima árbevirolaš servodagas ođđaáigásaš servodahkii. Paltto máŋggat noveallat lea jorgaluvvon dáro-, ruoŧa-, suoma-, anársáme-, itália- ,italia-, 😱 duiska-, eaŋgalas- ja ungáragillii. Bibliografiija 1973: Saarelaisat. 1981: Risten (nivellere) 1987: Guhtoset dearvan min bohccot (roman) 1991: Guržo luottat (roman) 1992: Guovtteoaivvat nisu (nivellere) 1992: 256 golláža (roman) Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Nuoraid- ja mánáidgirjjit 1.2 Divttat 1.3 Rávesolbmuid girjjit 1.4 Teáhterbihtát ja guldalasat 1.5 Eará čállosat 2 Eará siidduin
    • «oahpaheaddjisemináras» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjesemináras»
    • «1971:as» ➞ [typo]
      • «1971:s»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1971:as.»
    • «oahpaheddjin» ➞ [typo]
      • «oahpaheaddjin»
    • «almuustahttán» ➞ [typo]
      • «almmostahttán»
      • «almmustahttán»
      • «čalmmustahttán»
    • «italia- ,» ➞ [typo]
      • «itália- ,»
    • «italia- ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «italia-,»
    • «duiska-» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «duiska-,»
      • «Saamelaiset» ➞ [typo]
        • «Saarelaisat»
        • «Salmelaisat»
      • «noveller» ➞ [typo]
        • «nivellere»
      • «Guovtteoaivvát» ➞ [typo]
        • «Guovtteoaivvat»
        • «Guovtteoaivvaga»
      • «noveller» ➞ [typo]
        • «nivellere»
      • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
        • «Sisdoallu [»
      • «]  1» ➞ [double-space-before]
        • «] 1»
      • «guldalmasat» ➞ [typo]
        • «guldalasat»
Kirsti Paltto (Kirste) lea riegádan Ohcejogas guovvamánu 11. beaivve 1947. Paltto čállá davvisámegillii. Son lea vázzán Anára risttalaš álbmotallaskuvlla jagiin 1964-65, ja dan maŋŋá oahpaheaddjesemináras Raahes Suomas, gos gearggai oahpaheaddjin jagis 1971:s 1971:as. Paltto barggai oahpaheaddjin njeallje jagi oahpaheaddjin, ja lea dan maŋŋá bargan girječállin. Son lea almmostahttán divttaid, mánáidgirjjiid, noveallaid ja čájálmasaid. Paltto buvttadeamis leamaš dehálaš fáttát gaskavuohta sámi servodaga ja suoma stuorraservodaga, ja sirdima árbevirolaš servodagas ođđaáigásaš servodahkii. Paltto máŋggat noveallat lea jorgaluvvon dáro-, ruoŧa-, suoma-, anársáme-, itália- , duiska-, eaŋgalas- ja ungáragillii. Bibliografiija 1973: Saarelaisat. 1981: Risten (nivellere) 1987: Guhtoset dearvan min bohccot (roman) 1991: Guržo luottat (roman) 1992: Guovtteoaivvat nisu (nivellere) 1992: 256 golláža (roman) Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Nuoraid- ja mánáidgirjjit 1.2 Divttat 1.3 Rávesolbmuid girjjit 1.4 Teáhterbihtát ja guldalasat 1.5 Eará čállosat 2 Eará siidduin
Kirsti Paltto (Kirste) lea riegádan Ohcejogas guovvamánu 11. beaivve 1947. Paltto čállá davvisámegillii. Son lea vázzán Anára risttalaš álbmotallaskuvlla jagiin 1964-65, ja dan maŋŋá oahpaheaddjesemináras Raahes Suomas, gos gearggai oahpaheaddjin jagis 1971:s 1971:s. Paltto barggai oahpaheaddjin njeallje jagi oahpaheaddjin, ja lea dan maŋŋá bargan girječállin. Son lea almmostahttán divttaid, mánáidgirjjiid, noveallaid ja čájálmasaid. Paltto buvttadeamis leamaš dehálaš fáttát gaskavuohta sámi servodaga ja suoma stuorraservodaga, ja sirdima árbevirolaš servodagas ođđaáigásaš servodahkii. Paltto máŋggat noveallat lea jorgaluvvon dáro-, ruoŧa-, suoma-, anársáme-, itália-, duiska-, eaŋgalas- ja ungáragillii. Bibliografiija 1973: Saarelaisat. 1981: Risten (nivellere) 1987: Guhtoset dearvan min bohccot (roman) 1991: Guržo luottat (roman) 1992: Guovtteoaivvat nisu (nivellere) 1992: 256 golláža (roman) Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Nuoraid- ja mánáidgirjjit 1.2 Divttat 1.3 Rávesolbmuid girjjit 1.4 Teáhterbihtát ja guldalasat 1.5 Eará čállosat 2 Eará siidduin
    • «1971:as» ➞ [typo]
      • «1971:s»
    • «itália- ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «itália-,»
Deanu sámeskuvlla njunnošis Deanu sámeskuvlla njunnošis 1 No errors found
Deanu sámeskuvlla oahppit Dieđátgo gilvvu algovuorus 2012. Deanu sámeskuvlla oahppit Dieđátgo gilvvu álgovuorus 2012. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Deanu sámeskuvlla oahppit Dieđátgo gilvvu algovuorus 2012.
Deanu sámeskuvlla oahppit Dieđátgo gilvvu álgovuoru 2012.
    • «algovuorus» ➞ [typo]
      • «álgovuoru»
Deanu sámeskuvlla oahppit ledje Finnmárkku buoremusat matematihkas. Čájehit vuođđoskuvllaid giđa čálalaš iskosiid bohtosat logat luohkkái . Deanu sámeskuvlla oahppit ledje Finnmárkku buoremusat matematihkas. Čájehit vuođđoskuvllaid giđa čálalaš iskosiid bohtosat logát luohkkái . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Deanu sámeskuvlla oahppit ledje Finnmárkku buoremusat matematihkas. Čájehit vuođđoskuvllaid giđa čálalaš iskosiid bohtosat logat luohkkái .
Deanu sámeskuvlla oahppit ledje Finnmárkku buoremusat matematihkas. Čájehit vuođđoskuvllaid giđa čálalaš iskosiid bohtosat logát luohkkái.
    • «logat» ➞ [real-logát]
      • «logát»
    • «luohkkái .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «luohkkái.»
Sámeskuvlla oahppit ledje measta ovtta árvosáni badjelis eará Finnmárkku ohppiid. Gaskamearálaš árvosátni lei 3,6 čálalaš matematihkas sámeskuvllas. Gaskamearálaš árvosátni olles Finnmárkkus lei 2,7. Giđđat lei Norggas gaskamearri matematihka iskosis 3,1, čállá Ságat Sámeskuvlla oahppit ledje measta ovtta árvosáni badjelis eará Finnmárkku ohppiid. Gaskamearálaš árvosátni lei 3,6 čálalaš matematihkas sámeskuvllas. Gaskamearálaš árvosátni olles Finnmárkkus lei 2,7. Giđđat lei Norggas gaskamearri matematihka iskosis 3,1, čállá Ságat 1 No errors found
Buorre vuođđu lea dehálaš Oahpaheaddji Irene Pettersen muittuha, ahte buorre vuođđu oahppamis lea dehálaš ja juogada gutni maid gaska- ja vuođđodási oahpahussii. Muđui “gahččet” oahppit johtilit eret fágas joatkkaskuvllain. Buorre vuođđu lea dehálaš Oahpaheaddji Irene Pettersen muittuha, ahte buorre vuođđu oahppamis lea dehálaš ja juogada gudni maid gaska- ja vuođđodási oahpahussii. Muđui “gahččet” oahppit johtilit eret fágas joatkkaskuvllain. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Buorre vuođđu lea dehálaš Oahpaheaddji Irene Pettersen muittuha, ahte buorre vuođđu oahppamis lea dehálaš ja juogada gutni maid gaska- ja vuođđodási oahpahussii. Muđui “gahččet” oahppit johtilit eret fágas joatkkaskuvllain.
Buorre vuođđu lea dehálaš Oahpaheaddji Irene Pettersen muittuha, ahte buorre vuođđu oahppamis lea dehálaš ja juogada gudni maid gaska- ja vuođđodási oahpahussii. Muđui ”gahččet” oahppit johtilit eret fágas joatkkaskuvllain.
    • «gutni» ➞ [typo]
      • «gudni»
    • «“gahččet» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”gahččet»
Irene Pettersen oahpaha sámeskuvllas. Irene Pettersen oahpaha sámeskuvllas. 1 No errors found
Lea maid dehálaš čuovvut juohkehaš oahppi golbma maŋimuš jagi, son oaidná juo gávccát luohká rájes, maid berre deattuhit ja mainna bargat lasi, muitala Pettersen. Lea maid dehálaš čuovvut juohke oahppi golbma maŋimuš jagi, son oaidná juo gávccát luohká rájes, maid berre deattuhit ja mainna bargat lasi, muitala Pettersen. 1 No errors found
Oahpahus guovtti gillii Giđa rádjai geavahuvvui skuvllas Mega oahpponeavvu. Dat ii lean máhttu loktema oahppoplána mielde. Pettersen čuoččuha, ahte eai dát girjjit sáhte leat nu fuoni , go bohtosat leamaš nu buori . Easkka dál čakčat leat sii sirdašuvvan Sirkel nammasaš oahpponeavvuide, go vuosttas sámegiel girjjit ledje gárvánan. Oahpahus guovtti gillii Giđa rádjai geavahuvvui skuvllas Mega oahpponeavvu. Dat ii lean máhttu loktema oahppoplána mielde. Pettersen čuoččuha, ahte eai dát girjjit sáhte leat nu fuonit , go bohtosat leamaš nu buorit . Easkka dál čakčat leat sii sirdašuvvan Sirkel nammasaš oahpponeavvuide, go vuosttas sámegiel girjjit ledje gárvánan. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oahpahus guovtti gillii Giđa rádjai geavahuvvui skuvllas Mega oahpponeavvu. Dat ii lean máhttu loktema oahppoplána mielde. Pettersen čuoččuha, ahte eai dát girjjit sáhte leat nu fuoni , go bohtosat leamaš nu buori . Easkka dál čakčat leat sii sirdašuvvan Sirkel nammasaš oahpponeavvuide, go vuosttas sámegiel girjjit ledje gárvánan.
Oahpahus guovtti gillii Giđa rádjai geavahuvvui skuvllas Mega oahpponeavvu. Dat ii lean máhttuloktema oahppoplána mielde. Pettersen čuoččuha, ahte eai dát girjjit sáhte leat nu fuoni, go bohtosat leamaš nu buori. Easkka dál čakčat leat sii sirdašuvvan Sirkel nammasaš oahpponeavvuide, go vuosttas sámegiel girjjit ledje gárvánan.
    • «máhttu loktema» ➞ [msyn-compound]
      • «máhttuloktema»
    • «fuoni ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «fuoni,»
    • «buori .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «buori.»
Pettersen geavaha guktuid gielaid oahpaheamis. Son oaivvilda, ahte oahppit berrejit máhttit tearpmaid ja doahpagiid sihke dáro - ja sámegillii. Sii mannet jáhkkimis dasto joatkkaskuvllaide, omd. Girkonjárgii dahje Čáhcesullui ja doppe eai oaččo gal matematihkaoahpu sámegillii. Pettersen geavaha guktuid gielaid oahpaheamis. Son oaivvilda, ahte oahppit berrejit máhttit tearpmaid ja doahpagiid sihke dáro - ja sámegillii. Sii mannet jáhkkimis dasto joatkkaskuvllaide, omd. Girkonjárgii dahje Čáhcesullui ja doppe eai oaččo gal matematihkkaoahpu sámegillii. 1 No errors found
Maŋimuš ođđasat sámegillii Álgoálbmotdiva eambbo vejolaš dál Ođđa girji julevsámegillii Maŋimuš ođđasat sámegillii Álgoálbmotdiva vejoleabbo dál Ođđa girji julevsámegillii 1 No errors found
Vattáldahka - Subtsas Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka Kristosis , mo son riegádii Sápmái. Vattáldahka - Subtsas Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka Kristusis , mo son riegádii Sápmái. 5
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vattáldahka - Subtsas Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka Kristosis , mo son riegádii Sápmái.
Attáldahkan - Sultbas Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka Kristosis Kristosis, mo son riegádii Sápmái.
    • «Vattáldahka» ➞ [typo]
      • «Attáldahkan»
    • «Subtsas» ➞ [typo]
      • «Sultbas»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Kristosis,»
Attáldahkan - Sultbas Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka Kristosis Kristosis, mo son riegádii Sápmái.
Attáldahkan - 😱 Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka Kristusmis Kristusmis, mo son riegádii Sápmái.
    • «Sultbas» ➞ [typo]
      • «Kristosis» ➞ [typo]
        • «Kristusmis»
        • «Kristusgis»
      • «Kristosis» ➞ [typo]
        • «Kristusmis»
        • «Kristusgis»
Attáldahkan - Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka Kristusmis Kristusmis, mo son riegádii Sápmái.
Attáldahkan - Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka 😱 😱, mo son riegádii Sápmái.
    • «-  Kristusa» ➞ [double-space-before]
      • «- Kristusa»
    • «Kristusmis» ➞ [typo]
      • «Kristusmis» ➞ [typo]
Attáldahkan - Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka , mo son riegádii Sápmái.
Attáldahkan - Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka , mo son riegádii Sápmái.
    • «sáhka  ,» ➞ [double-space-before]
      • «sáhka ,»
Attáldahkan - Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka , mo son riegádii Sápmái.
Attáldahkan - Kristusa birra, nu lea girjji namma mii lea jorgaluvvon máttasámegielas julevsámegillii. Girjjis lea sáhka, mo son riegádii Sápmái.
    • «sáhka ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sáhka,»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Bassilaš muitalus sámiide Bassilaš muitalus sámiide 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bassilaš muitalus sámiide
Oassálaš muitalus sámiide
    • «Bassilaš» ➞ [typo]
      • «Oassálaš»
      • «Eassilat»
Ođđa girji julevsámegillii Kristtosa riegádeamis dás lea sáhka dán girjjis. Ja muitalus lea čatnon Sápmái . Jovsset ja Márjá báhtareaba Jesus-mánáin. Sii leat sáttomeahccis , ja lea hui galmmas, danne go biegga bossu biktasiid čáđa . Mo árpmui galgaba birgehit mánáska? Márjá rohkadallagoahtá, ja Ipmil gullá su rohkosa. Son sádde eŋgela Sápmái, sámit ainnat dihtet mo birgehit mánáid buollašis dálveijaid. Ođđa girji julevsámegillii Kristusa riegádeamis dás lea sáhka dán girjjis. Ja muitalus lea čadnon Sápmái . Jovsset ja Márjá báhtareaba Jesus-mánáin. Sii leat sáttomeahcis , ja lea hui galmmas, danne go biegga bossu biktasiid čađa . Mo árpmuid galgaba birgehit mánáska? Márjá rohkadallagoahtá, ja Ipmil gullá su rohkosa. Son sádde eŋgela Sápmái, sámit oainnat dihtet mo birgehit mánáid buollašis dálveijaid. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđa girji julevsámegillii Kristtosa riegádeamis dás lea sáhka dán girjjis. Ja muitalus lea čatnon Sápmái . Jovsset ja Márjá báhtareaba Jesus-mánáin. Sii leat sáttomeahccis , ja lea hui galmmas, danne go biegga bossu biktasiid čáđa . Mo árpmui galgaba birgehit mánáska? Márjá rohkadallagoahtá, ja Ipmil gullá su rohkosa. Son sádde eŋgela Sápmái, sámit ainnat dihtet mo birgehit mánáid buollašis dálveijaid.
Ođđa girji julevsámegillii Kristusa riegádeamis dás lea sáhka dán girjjis. Ja muitalus lea čadnon Sápmái. Jovsset ja Márjá báhtareaba Jesus-mánáin. Sii leat sáttomeahcis sáttomeahccis, ja lea hui galmmas, danne go biegga bossu biktasiid čađa čáđa. Mo árbmu galgaba birgehit mánáska? Márjá rohkadallagoahtá, ja Ipmil gullá su rohkosa. Son sádde eŋgela Sápmái, sámit oainnat dihtet mo birgehit mánáid buollašis dálveijaid.
    • «Kristtosa» ➞ [typo]
      • «Kristusa»
    • «čatnon» ➞ [typo]
      • «čadnon»
    • «Sápmái .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Sápmái.»
    • «sáttomeahccis» ➞ [typo]
      • «sáttomeahcis»
      • «sáttumeahcis»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sáttomeahccis,»
    • «čáđa» ➞ [typo]
      • «čađa»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «čáđa.»
    • «árpmui» ➞ [typo]
      • «árbmu»
      • «árbmi»
    • «ainnat» ➞ [typo]
      • «oainnat»
Ođđa girji julevsámegillii Kristusa riegádeamis dás lea sáhka dán girjjis. Ja muitalus lea čadnon Sápmái. Jovsset ja Márjá báhtareaba Jesus-mánáin. Sii leat sáttomeahcis sáttomeahccis, ja lea hui galmmas, danne go biegga bossu biktasiid čađa čáđa. Mo árbmu galgaba birgehit mánáska? Márjá rohkadallagoahtá, ja Ipmil gullá su rohkosa. Son sádde eŋgela Sápmái, sámit oainnat dihtet mo birgehit mánáid buollašis dálveijaid.
Ođđa girji julevsámegillii Kristusa riegádeamis dás lea sáhka dán girjjis. Ja muitalus lea čadnon Sápmái. Jovsset ja Márjá báhtareaba Jesus-mánáin. Sii leat sáttomeahcis sáttomeahcis, ja lea hui galmmas, danne go biegga bossu biktasiid čađa čađa. Mo árbmu galgaba birgehit mánáska? Márjá rohkadallagoahtá, ja Ipmil gullá su rohkosa. Son sádde eŋgela Sápmái, sámit oainnat dihtet mo birgehit mánáid buollašis dálveijaid.
    • «sáttomeahccis» ➞ [typo]
      • «sáttomeahcis»
      • «sáttumeahcis»
    • «čáđa» ➞ [typo]
      • «čađa»
Girji lea jorgaluvvon julevsámegillii Girji lea jorgaluvvon julevsámegillii 1 No errors found
Dán girjji lea máttasápmelaš Anne Grethe Leine Bientie čállán máttasámegillii. Son lea dovddusis olmmoš máttasámis, go lea áŋgiruššan máttasámi girkoeallima ovddas olu áššiin. Girječálli ássá Snoasás , muhto lea rievtti mielde Bærumas eret. Ollesolmmožin oahpai son máttasámegiela, ja čálii de girjji máttasámegillii. Anne-Grethe Leine Bientie lea čállán teavstta ja su nieida Ellen Sara lea ges govaid sárgun . Dál lea dát girji jorgaluvvon julevsámegillii ja nu leage das namma Vattáldahka. Oddvar Andersen dat lea jorgalan dan Dán girjji lea máttasápmelaš Anne Grethe Leine Bientie čállán máttasámegillii. Son lea dovddus olmmoš máttasámis, go lea áŋgiruššan máttasámi girkoeallima ovddas olu áššiin. Girječálli ássá Snoasas , muhto lea rievtti mielde Bærumis eret. Ollesolmmožin oahpai son máttasámegiela, ja čálii de girjji máttasámegillii. Anne-Grethe Leine Bientie lea čállán teavstta ja su nieida Ellen Sara lea ges govaid sárgon . Dál lea dát girji jorgaluvvon julevsámegillii ja nu leage das namma Vattáldahka. Oddvar Andersen dat lea jorgalan dan 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dán girjji lea máttasápmelaš Anne Grethe Leine Bientie čállán máttasámegillii. Son lea dovddusis olmmoš máttasámis, go lea áŋgiruššan máttasámi girkoeallima ovddas olu áššiin. Girječálli ássá Snoasás , muhto lea rievtti mielde Bærumas eret. Ollesolmmožin oahpai son máttasámegiela, ja čálii de girjji máttasámegillii. Anne-Grethe Leine Bientie lea čállán teavstta ja su nieida Ellen Sara lea ges govaid sárgun . Dál lea dát girji jorgaluvvon julevsámegillii ja nu leage das namma Vattáldahka. Oddvar Andersen dat lea jorgalan dan
Dán girjji lea máttasápmelaš Anne Grethe Leine Bientie čállán máttasámegillii. Son lea duvddusmis olmmoš máttasámis, go lea áŋgiruššan máttasámi girkoeallima ovddas olu áššiin. Girječálli ássá Snoasas Snoasás, muhto lea rievtti mielde Bærumis eret. Ollesolmmožin oahpai son máttasámegiela, ja čálii de girjji máttasámegillii. Anne-Grethe Leine Bientie lea čállán teavstta ja su nieida Ellen Sara lea ges govaid sárgun. Dál lea dát girji jorgaluvvon julevsámegillii ja nu leage das namma Attáldahkan. Oddvar Andersen dat lea jorgalan dan
    • «dovddusis» ➞ [typo]
      • «duvddusmis»
      • «duvddusgis»
    • «Snoasás» ➞ [typo]
      • «Snoasas»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Snoasás,»
    • «Bærumas» ➞ [typo]
      • «Bærumis»
    • «sárgun .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sárgun.»
    • «Vattáldahka» ➞ [typo]
      • «Attáldahkan»
Dán girjji lea máttasápmelaš Anne Grethe Leine Bientie čállán máttasámegillii. Son lea duvddusmis olmmoš máttasámis, go lea áŋgiruššan máttasámi girkoeallima ovddas olu áššiin. Girječálli ássá Snoasas Snoasás, muhto lea rievtti mielde Bærumis eret. Ollesolmmožin oahpai son máttasámegiela, ja čálii de girjji máttasámegillii. Anne-Grethe Leine Bientie lea čállán teavstta ja su nieida Ellen Sara lea ges govaid sárgun. Dál lea dát girji jorgaluvvon julevsámegillii ja nu leage das namma Attáldahkan. Oddvar Andersen dat lea jorgalan dan
Dán girjji lea máttasápmelaš Anne Grethe Leine Bientie čállán máttasámegillii. Son lea 😱 olmmoš máttasámis, go lea áŋgiruššan máttasámi girkoeallima ovddas olu áššiin. Girječálli ássá Snoasas Snoasas, muhto lea rievtti mielde Bærumis eret. Ollesolmmožin oahpai son máttasámegiela, ja čálii de girjji máttasámegillii. Anne-Grethe Leine Bientie lea čállán teavstta ja su nieida Ellen Sara lea ges govaid sárgun. Dál lea dát girji jorgaluvvon julevsámegillii ja nu leage das namma Attáldahkan. Oddvar Andersen dat lea jorgalan dan
    • «duvddusmis» ➞ [typo]
      • «Snoasás» ➞ [typo]
        • «Snoasas»
Dán girjji lea máttasápmelaš Anne Grethe Leine Bientie čállán máttasámegillii. Son lea olmmoš máttasámis, go lea áŋgiruššan máttasámi girkoeallima ovddas olu áššiin. Girječálli ássá Snoasas Snoasas, muhto lea rievtti mielde Bærumis eret. Ollesolmmožin oahpai son máttasámegiela, ja čálii de girjji máttasámegillii. Anne-Grethe Leine Bientie lea čállán teavstta ja su nieida Ellen Sara lea ges govaid sárgun. Dál lea dát girji jorgaluvvon julevsámegillii ja nu leage das namma Attáldahkan. Oddvar Andersen dat lea jorgalan dan
Dán girjji lea máttasápmelaš Anne Grethe Leine Bientie čállán máttasámegillii. Son lea olmmoš máttasámis, go lea áŋgiruššan máttasámi girkoeallima ovddas olu áššiin. Girječálli ássá Snoasas Snoasas, muhto lea rievtti mielde Bærumis eret. Ollesolmmožin oahpai son máttasámegiela, ja čálii de girjji máttasámegillii. Anne-Grethe Leine Bientie lea čállán teavstta ja su nieida Ellen Sara lea ges govaid sárgun. Dál lea dát girji jorgaluvvon julevsámegillii ja nu leage das namma Attáldahkan. Oddvar Andersen dat lea jorgalan dan
    • «lea  olmmoš» ➞ [double-space-before]
      • «lea olmmoš»
Eanadoalloskuvla ii heaittihuvvo Eanadoalloskuvla ii heaittihuvvo 1 No errors found
Finnmárkku áidna eanandoalloskuvlla, Deanu joatkkaskuvlla, ii dattetge heaittihuvvo. Finnmárkku áidna eanandoalloskuvlla, Deanu joatkkaskuvlla, ii dattetge heaittihuvvo. 1 No errors found
Finnmárkku filkkaráđđealmmái ja filkkalávdegoddi ledje árvalan ahte Deanu joatkkaskuvla galgá heaittihuvvot, dan eai čuovvolan filkkapolitihkkárat ikte. Finnmárkku fylkkaráđđealmmái ja fylkkalávdegoddi ledje árvalan ahte Deanu joatkkaskuvla galgá heaittihuvvot, dan eai čuovvulan fylkkapolitihkkárat ikte. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Finnmárkku filkkaráđđealmmái ja filkkalávdegoddi ledje árvalan ahte Deanu joatkkaskuvla galgá heaittihuvvot, dan eai čuovvolan filkkapolitihkkárat ikte.
Finnmárkku filkkaráđđealmmái ja filkkalávdegoddi ledje árvalan ahte Deanu joatkkaskuvla galgá heaittihuvvot, dan eai čuovvulan filkkapolitihkkárat ikte.
    • «čuovvolan» ➞ [typo]
      • «čuovvulan»
– Dál gal lean hui movtta go eai heaittit skuvlla, lohká oahppi Vibeke Johnsen. – Dál gal lean hui movtta go eai heaittit skuvlla, lohká oahppi Vibeke Johnsen. 1 No errors found
Jahkásaš áitta Vaikke joatkkaskuvllaoahpi Vibeke Johnsen leage duđavaš dál, de ballá ahte dás duohko juohke jagi vehážiid mielde geahpeduvvojit oahppofáladagat eanandoalloskuvllas. Jahkásaš áitta Vaikke joatkkaskuvlaoahppi Vibeke Johnsen leage duđavaš dál, de ballá ahte dás duohko juohke jagi vehážiid mielde geahpeduvvojit oahppofálaldagat eanandoalloskuvllas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jahkásaš áitta Vaikke joatkkaskuvllaoahpi Vibeke Johnsen leage duđavaš dál, de ballá ahte dás duohko juohke jagi vehážiid mielde geahpeduvvojit oahppofáladagat eanandoalloskuvllas.
Jahkásaš áitta Vaikke joatkkaskuvlaoahpo Vibeke Johnsen leage duđavaš dál, de ballá ahte dás duohko juohke jagi vehážiid mielde geahpeduvvojit oahppofálaldaga eanandoalloskuvllas.
    • «joatkkaskuvllaoahpi» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvlaoahpo»
      • «joatkkaskuvlaoahpu»
    • «oahppofáladagat» ➞ [typo]
      • «oahppofálaldaga»
- Ákkastallet sihkkarit fas dainna ahte menddo unnán oahppit dán skuvllas, dadjá Johnsen. - Ákkastallet sihkkarit fas dainna ahte menddo unnán oahppit dán skuvllas, dadjá Johnsen. 1 No errors found
Sihkkarastton moatti jahkkái Finnmárkku filkkasátnejođiheaddji Runar Sjåstad, dadjá bušeahta dál leat meannuduvvon čuvvovaš njealjji jahkái, ja eanadoalloskuvla, Deanu joatkkaskuvla ii galgga heaittihuvvot dán áigodagas. Sihkkaraston moatti jahkái Finnmárkku fylkkasátnejođiheaddji Runar Sjåstad, dadjá bušeahta dál leat meannuduvvon čuovvovaš njealji jahkái, ja eanadoalloskuvla, Deanu joatkkaskuvla ii galgga heaittihuvvot dán áigodagas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sihkkarastton moatti jahkkái Finnmárkku filkkasátnejođiheaddji Runar Sjåstad, dadjá bušeahta dál leat meannuduvvon čuvvovaš njealjji jahkái, ja eanadoalloskuvla, Deanu joatkkaskuvla ii galgga heaittihuvvot dán áigodagas.
Sihkkaraston moatti jahkái Finnmárkku filkkasátnejođiheaddji Runar Sjåstad, dadjá bušeahta dál leat meannuduvvon čuovvovaš njealját jahkái, ja eanadoalloskuvla, Deanu joatkkaskuvla ii galgga heaittihuvvot dán áigodagas.
    • «Sihkkarastton» ➞ [typo]
      • «Sihkkaraston»
      • «Sihkkaraaston»
    • «jahkkái» ➞ [typo]
      • «jahkái»
    • «čuvvovaš» ➞ [typo]
      • «čuovvovaš»
    • «njealjji» ➞ [typo]
      • «njealját»
– Vaikke in sáhtege dađi guhkelii dáhkidit, de in leat 13 jagi filkapoletihkkemis leamaš mielde ovttage skuvlla heaittiheamen, loahpaha Sjåstad. – Vaikke in sáhtege dađi guhkkelii dáhkidit, de in leat 13 jagi fylkkapolitihkkemis leamaš mielde ovttage skuvlla heaittiheamen, loahpaha Sjåstad. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Vaikke in sáhtege dađi guhkelii dáhkidit, de in leat 13 jagi filkapoletihkkemis leamaš mielde ovttage skuvlla heaittiheamen, loahpaha Sjåstad.
– Vaikke in sáhtege dađi guhkkelii dáhkidit, de in leat 13 jagi bilkapolitihkkemis leamaš mielde ovttage skuvlla heaittiheamen, loahpaha Sjåstad.
    • «guhkelii» ➞ [typo]
      • «guhkkelii»
    • «filkapoletihkkemis» ➞ [typo]
      • «bilkapolitihkkemis»
      • «filtapolitihkkemis»
      • «fálkapolitihkkemis»
      • «gilkapolitihkkemis»
      • «fylkapolitihkkemis»
      • «fileapolitihkkemis»
      • «fiŋkapolitihkkemis»
Johan Nygaardsvold (riegádan čakčamánu 6.beaivve 1879, jápmán njukčamánu 13.beaivve 1952), leai maid dovddusin Gubben namain, leai norgga bargiidbellodagapolitihkkár , párlamentáralaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradikkejovkui jagiin 1932-1935 ja stádaministtarin áigodagas 1935-1945. Maŋŋá go ráđđehus bággehallui guođđit Norgga geassemánus 1940, de jođihii son eksiilaráđđehusa Londonis gitta 1945 giđa rádjai. Son ásahii dan nuppi norgga ráđđehusa mas leai vuođđu Norgga Bargiidbellodahkii njukčamánu 20.b. 1935, maŋŋá go bellodat leai dahkan dan nu gohčoduvvon Heahtesoabadallama Boanddaidbeloodagain /Bondepartiet. Jagi 1910 álbmotlogahallama dieđuid vuođul fárrii son USA:ii jagis 1902 ja fas máhcai Norgii jagis 1907. Doppe son barggai ruovdemáđibargin ja ásai Spokane gávpogis.[1] Go duiskalaččat bahkkejedje Norgii cuoŋománu 9.beaivve 1940, de báhtarii son vuos Hamar gávpogii, dasto Elverum:ii su ráđđehusain ja loahpas London:ii geassemánu 7.beaivve. Doppe son jođihii dan nu gohčoduvvon Londonráđđehusa gitta miessemánu 31.beaivve jagi 1945 rádjai. Son guđii virggistis geassemánu 25.beaivve jagis 1945. Friddjavuođa maŋŋá oaččui son ja su ráđđehus garra cuiggodeami váilevaš suodjalusráhkkaneamis ja dan mo gieđahalle go Norgii bahkkejedje. Jagi 1945 Guorahallankommišuvnda gávnnahedje gaskaboddosaččat sin rápporttas ahte Stuorradiggái ahte vaikko vel eai sáhttán Nygaardsvold:a luvvet dan ovddasvástádusas, man váilevaččat leai ráhkkanuvvon soahtái sihke ovdal ja maŋŋil, de goit fertii son rámiduvvot su barggus Stuorrabritannias soahtejagiin. Go su ráđđehus eretgeassádii , juolludii Stuorradiggi Nygaardsvoldii gudnebálkká. Son maid fitnii erenoamaš barggus ovddas boargármedálja gollis jagis 1949. Johan Nygaardsvold (riegádan čakčamánu 6.beaivve 1879, jápmán njukčamánu 13.beaivve 1952), leai maid dovddusin Gubben namain, leai norgga bargiidbellodatpolitihkkár , parlamentáralaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradiggejovkui jagiin 1932-1935 ja stádaministtarin áigodagas 1935-1945. Maŋŋá go ráđđehus bággehalai guođđit Norgga geassemánus 1940, de jođihii son eksiilaráđđehusa Londonis gitta 1945 giđa rádjai. Son ásahii dan nuppi norgga ráđđehusa mas leai vuođđu Norgga Bargiidbellodahkii njukčamánu 20.b. 1935, maŋŋá go bellodat leai dahkan dan nu gohčoduvvon Heahtesoabadallama Boanddaidbellodagain /Bondepartiet. Jagi 1910 álbmotlogahallama dieđuid vuođul fárrii son USA:i jagis 1902 ja fas máhcai Norgii jagis 1907. Doppe son barggai ruovdemáđiibargin ja ásai Spokane gávpogis.[1] Go duiskalaččat bahkkejedje Norgii cuoŋománu 9.beaivve 1940, de báhtarii son vuos Hamar gávpogii, dasto Elverumii iežas ráđđehusain ja loahpas Londonii geassemánu 7.beaivve. Doppe son jođihii dan nu gohčoduvvon Londonráđđehusa gitta miessemánu 31.beaivve jagi 1945 rádjai. Son guđii virggistis geassemánu 25.beaivve jagis 1945. Friddjavuođa maŋŋá oaččui son ja su ráđđehus garra cuiggodeami váilevaš suodjalusráhkkaneamis ja dan mo gieđahalle go Norgii bahkkejedje. Jagi 1945 Guorahallankommišuvdna gávnnahedje gaskaboddosaččat iežaset rapporttas ahte Stuorradiggái ahte vaikko vel eai sáhttán Nygaardsvolda luvvet dan ovddasvástádusas, man váilevaččat leai ráhkkanuvvon soahtái sihke ovdal ja maŋŋil, de goit fertii son rámiduvvot iežas barggus Stuorra Britannias soahtejagiin. Go su ráđđehus geassádii , juolludii Stuorradiggi Nygaardsvoldii gudnebálkká. Son maid fidnii erenoamáš barggus ovddas boargármedálja gollis jagis 1949. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Johan Nygaardsvold (riegádan čakčamánu 6.beaivve 1879, jápmán njukčamánu 13.beaivve 1952), leai maid dovddusin Gubben namain, leai norgga bargiidbellodagapolitihkkár , párlamentáralaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradikkejovkui jagiin 1932-1935 ja stádaministtarin áigodagas 1935-1945. Maŋŋá go ráđđehus bággehallui guođđit Norgga geassemánus 1940, de jođihii son eksiilaráđđehusa Londonis gitta 1945 giđa rádjai. Son ásahii dan nuppi norgga ráđđehusa mas leai vuođđu Norgga Bargiidbellodahkii njukčamánu 20.b. 1935, maŋŋá go bellodat leai dahkan dan nu gohčoduvvon Heahtesoabadallama Boanddaidbeloodagain /Bondepartiet. Jagi 1910 álbmotlogahallama dieđuid vuođul fárrii son USA:ii jagis 1902 ja fas máhcai Norgii jagis 1907. Doppe son barggai ruovdemáđibargin ja ásai Spokane gávpogis.[1] Go duiskalaččat bahkkejedje Norgii cuoŋománu 9.beaivve 1940, de báhtarii son vuos Hamar gávpogii, dasto Elverum:ii su ráđđehusain ja loahpas London:ii geassemánu 7.beaivve. Doppe son jođihii dan nu gohčoduvvon Londonráđđehusa gitta miessemánu 31.beaivve jagi 1945 rádjai. Son guđii virggistis geassemánu 25.beaivve jagis 1945. Friddjavuođa maŋŋá oaččui son ja su ráđđehus garra cuiggodeami váilevaš suodjalusráhkkaneamis ja dan mo gieđahalle go Norgii bahkkejedje. Jagi 1945 Guorahallankommišuvnda gávnnahedje gaskaboddosaččat sin rápporttas ahte Stuorradiggái ahte vaikko vel eai sáhttán Nygaardsvold:a luvvet dan ovddasvástádusas, man váilevaččat leai ráhkkanuvvon soahtái sihke ovdal ja maŋŋil, de goit fertii son rámiduvvot su barggus Stuorrabritannias soahtejagiin. Go su ráđđehus eretgeassádii , juolludii Stuorradiggi Nygaardsvoldii gudnebálkká. Son maid fitnii erenoamaš barggus ovddas boargármedálja gollis jagis 1949.
Johan 😱 (riegádan čakčamánu 6. beaivve 1879, jápmán njukčamánu 13. beaivve 1952), leai maid dovddusin Mobben namain, leai norgga bargiidbellodagapolitihkkár, parlamentáralaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradikkejovkui jagiin 1932-1935 ja stádaministtarin áigodagas 1935-1945. Maŋŋá go ráđđehus bággehallui guođđit Norgga geassemánus 1940, de jođihii son eksiilaráđđehusa Londonis gitta 1945 giđa rádjai. Son ásahii dan nuppi norgga ráđđehusa mas leai vuođđu Norgga Bargiidbellodahkii njukčamánu 20. b. 1935, maŋŋá go bellodat leai dahkan dan nu gohčoduvvon Heahtesoabadallama Boanddaidbellodagain /😱. Jagi 1910 álbmotlogahallama dieđuid vuođul fárrii son USA:i jagis 1902 ja fas máhcai Norgii jagis 1907. Doppe son barggai ruovdemáđibargin ja ásai Spokane gávpogis. [1] Go duiskalaččat bahkkejedje Norgii cuoŋománu 9. beaivve 1940, de báhtarii son vuos Hamar gávpogii, dasto Elverumii su ráđđehusain ja loahpas Londonii geassemánu 7. beaivve. Doppe son jođihii dan nu gohčoduvvon Londonráđđehusa gitta miessemánu 31. beaivve jagi 1945 rádjai. Son guđii virggistis geassemánu 25. beaivve jagis 1945. Friddjavuođa maŋŋá oaččui son ja su ráđđehus garra cuiggodeami váilevaš suodjalusráhkkaneamis ja dan mo gieđahalle go Norgii bahkkejedje. Jagi 1945 Guorahallankommišuvnna gávnnahedje gaskaboddosaččat sin raporttas ahte Stuorradiggái ahte vaikko vel eai sáhttán 😱 luvvet dan ovddasvástádusas, man váilevaččat leai ráhkaluvvon soahtái sihke ovdal ja maŋŋil, de goit fertii son rámiduvvot su barggus Stuora Británnias soahtejagiin. Go su ráđđehus eretgeassádii eretgeassádii, juolludii Stuorradiggi 😱 gudnebálkká. Son maid fidnii earenomáš barggus ovddas boargármedálja gollis jagis 1949.
    • «Nygaardsvold» ➞ [typo]
      • «6.beaivve» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «6. beaivve»
      • «13.beaivve» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «13. beaivve»
      • «Gubben» ➞ [typo]
        • «Mobben»
      • «bargiidbellodagapolitihkkár ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «bargiidbellodagapolitihkkár,»
      • «párlamentáralaš» ➞ [typo]
        • «parlamentáralaš»
      • «20.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «20. b.»
      • «Boanddaidbeloodagain» ➞ [typo]
        • «Boanddaidbellodagain»
      • «Bondepartiet» ➞ [typo]
        • «USA:ii» ➞ [typo]
          • «USA:i»
        • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «. [»
        • «9.beaivve» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «9. beaivve»
        • «Elverum:ii» ➞ [typo]
          • «Elverumii»
        • «London:ii» ➞ [typo]
          • «Londonii»
        • «7.beaivve» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «7. beaivve»
        • «31.beaivve» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «31. beaivve»
        • «25.beaivve» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «25. beaivve»
        • «Guorahallankommišuvnda» ➞ [typo]
          • «Guorahallankommišuvnna»
          • «Buorahallankommišuvnna»
          • «Vuorahallankommišuvnna»
          • «Duorahallankommišuvnna»
          • «Nuorahallankommišuvnna»
        • «rápporttas» ➞ [typo]
          • «raporttas»
        • «Nygaardsvold:a» ➞ [typo]
          • «ráhkkanuvvon» ➞ [typo]
            • «ráhkaluvvon»
          • «Stuorrabritannias» ➞ [typo]
            • «Stuora Británnias»
            • «Stuorra Británnias»
          • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «eretgeassádii,»
          • «Nygaardsvoldii» ➞ [typo]
            • «fitnii» ➞ [typo]
              • «fidnii»
            • «erenoamaš» ➞ [typo]
              • «earenomáš»
              • «earenoamáš»
              • «erenomáš»
              • «erenoamáš»
              • «earenomáža»
              • «earenoamáža»
              • «erenomáža»
              • «erenoamáža»
Johan (riegádan čakčamánu 6. beaivve 1879, jápmán njukčamánu 13. beaivve 1952), leai maid dovddusin Mobben namain, leai norgga bargiidbellodagapolitihkkár, parlamentáralaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradikkejovkui jagiin 1932-1935 ja stádaministtarin áigodagas 1935-1945. Maŋŋá go ráđđehus bággehallui guođđit Norgga geassemánus 1940, de jođihii son eksiilaráđđehusa Londonis gitta 1945 giđa rádjai. Son ásahii dan nuppi norgga ráđđehusa mas leai vuođđu Norgga Bargiidbellodahkii njukčamánu 20. b. 1935, maŋŋá go bellodat leai dahkan dan nu gohčoduvvon Heahtesoabadallama Boanddaidbellodagain /. Jagi 1910 álbmotlogahallama dieđuid vuođul fárrii son USA:i jagis 1902 ja fas máhcai Norgii jagis 1907. Doppe son barggai ruovdemáđibargin ja ásai Spokane gávpogis. [1] Go duiskalaččat bahkkejedje Norgii cuoŋománu 9. beaivve 1940, de báhtarii son vuos Hamar gávpogii, dasto Elverumii su ráđđehusain ja loahpas Londonii geassemánu 7. beaivve. Doppe son jođihii dan nu gohčoduvvon Londonráđđehusa gitta miessemánu 31. beaivve jagi 1945 rádjai. Son guđii virggistis geassemánu 25. beaivve jagis 1945. Friddjavuođa maŋŋá oaččui son ja su ráđđehus garra cuiggodeami váilevaš suodjalusráhkkaneamis ja dan mo gieđahalle go Norgii bahkkejedje. Jagi 1945 Guorahallankommišuvnna gávnnahedje gaskaboddosaččat sin raporttas ahte Stuorradiggái ahte vaikko vel eai sáhttán luvvet dan ovddasvástádusas, man váilevaččat leai ráhkaluvvon soahtái sihke ovdal ja maŋŋil, de goit fertii son rámiduvvot su barggus Stuora Británnias soahtejagiin. Go su ráđđehus eretgeassádii eretgeassádii, juolludii Stuorradiggi gudnebálkká. Son maid fidnii earenomáš barggus ovddas boargármedálja gollis jagis 1949.
Johan (riegádan čakčamánu 6. beaivve 1879, jápmán njukčamánu 13. beaivve 1952), leai maid dovddusin Mobben namain, leai norgga bargiidbellodagapolitihkkár, parlamentáralaš jođiheaddji Bargiidbellodaga stuorradikkejovkui jagiin 1932-1935 ja stádaministtarin áigodagas 1935-1945. Maŋŋá go ráđđehus bággehallui guođđit Norgga geassemánus 1940, de jođihii son eksiilaráđđehusa Londonis gitta 1945 giđa rádjai. Son ásahii dan nuppi norgga ráđđehusa mas leai vuođđu Norgga Bargiidbellodahkii njukčamánu 20. b. 1935, maŋŋá go bellodat leai dahkan dan nu gohčoduvvon Heahtesoabadallama Boanddaidbellodagain /. Jagi 1910 álbmotlogahallama dieđuid vuođul fárrii son USA:i jagis 1902 ja fas máhcai Norgii jagis 1907. Doppe son barggai ruovdemáđibargin ja ásai Spokane gávpogis. [1] Go duiskalaččat bahkkejedje Norgii cuoŋománu 9. beaivve 1940, de báhtarii son vuos Hamar gávpogii, dasto Elverumii su ráđđehusain ja loahpas Londonii geassemánu 7. beaivve. Doppe son jođihii dan nu gohčoduvvon Londonráđđehusa gitta miessemánu 31. beaivve jagi 1945 rádjai. Son guđii virggistis geassemánu 25. beaivve jagis 1945. Friddjavuođa maŋŋá oaččui son ja su ráđđehus garra cuiggodeami váilevaš suodjalusráhkkaneamis ja dan mo gieđahalle go Norgii bahkkejedje. Jagi 1945 Guorahallankommišuvnna gávnnahedje gaskaboddosaččat sin raporttas ahte Stuorradiggái ahte vaikko vel eai sáhttán luvvet dan ovddasvástádusas, man váilevaččat leai ráhkaluvvon soahtái sihke ovdal ja maŋŋil, de goit fertii son rámiduvvot su barggus Stuora Británnias soahtejagiin. Go su ráđđehus eretgeasálii eretgeassimii, juolludii Stuorradiggi gudnebálkká. Son maid fidnii earenomáš barggus ovddas boargármedálja gollis jagis 1949.
    • «Johan  (» ➞ [double-space-before]
      • «Johan (»
    • «sáhttán  luvvet» ➞ [double-space-before]
      • «sáhttán luvvet»
    • «eretgeassádii» ➞ [typo]
      • «eretgeasálii»
      • «eretgeasášii»
      • «eretgeassámis»
      • «eretgeassábai»
      • «eretgeassánai»
      • «eretgeasságis»
    • «eretgeassádii» ➞ [typo]
      • «eretgeassimii»
    • «Stuorradiggi  gudnebálkká» ➞ [double-space-before]
      • «Stuorradiggi gudnebálkká»
Maŋimuš ođđasat sámegillii Gáibida muitalit nama Eambbogat hálidit mineráldivada Maŋimuš ođđasat sámegillii Gáibida muitalit nama Eambbogat háliidit mineráladivada 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Maŋimuš ođđasat sámegillii Gáibida muitalit nama Eambbogat hálidit mineráldivada
Maŋimuš ođđasat sámegillii Gáibida muitalit nama Eambbogat háliidit mineráldivada
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
Sámediggepresideanta Egil Olli lohka álgoálbmotdiva gáibádusaid leat eambbo vejolažžan ásahit dál go goassige ovdal. Sámediggepresideanta Egil Olli lohká álgoálbmotdivagáibádusaid leat vejolaččabun ásahit dál go goassige ovdal. 1 No errors found
Kánáda álgoálbmogat ožžo measta 500 milljun ruvnnu divamávssu mineráladoaimmain diibmá. Indiánat leat jagis 1989 rájes leamašan šiehtadus máilmmi stuorámus sinkminerála ruvkedoaimmain, máid Red Dog čađáha indiánaid ássanguovlluin. Kanáda álgoálbmogat ožžo measta 500 miljon ruvnnu divamávssu mineráladoaimmain diibmá. Indiánain lea jagi 1989 rájes leamašan šiehtadus máilmmi stuorámus siŋkaminerála ruvkedoaimmain, máid Red Dog čađaha indiánaid ássanguovlluin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kánáda álgoálbmogat ožžo measta 500 milljun ruvnnu divamávssu mineráladoaimmain diibmá. Indiánat leat jagis 1989 rájes leamašan šiehtadus máilmmi stuorámus sinkminerála ruvkedoaimmain, máid Red Dog čađáha indiánaid ássanguovlluin.
Kanada álgoálbmogat ožžo measta 500 millon ruvnnu divamávssu mineráladoaimmain diibmá. Indiánat leat jagis 1989 rájes leamašan šiehtadus máilmmi stuorámus siŋkaminerála ruvkedoaimmain, máid Et Logu čađahan indiánaid ássanguovlluin.
    • «Kánáda» ➞ [typo]
      • «Kanada»
      • «Kanáda»
    • «milljun» ➞ [typo]
      • «millon»
      • «mulljon»
      • «šilljon»
    • «sinkminerála» ➞ [typo]
      • «siŋkaminerála»
      • «siŋkeminerála»
      • «sinuminerála»
      • «punkminerála»
      • «sirkeminerála»
      • «sonaminerála»
      • «sinasminerála»
      • «siláminerála»
      • «sitnuminerála»
    • «Red» ➞ [typo]
      • «Et»
    • «Dog» ➞ [typo]
      • «Logu»
      • «Logi»
    • «čađáha» ➞ [typo]
      • «čađahan»
      • «čađahat»
Hálida seammalágan málle Sámediggepresideanta, Egil Olli, oaivvilda báikkálaččát eambbogiid doarjut jurdaga gáibidišgoahtit mávssu. Háliida seammalágan málle Sámediggepresideanta, Egil Olli, oaivvilda báikkálaččat eambbogiid doarjut jurdaga gáibidišgoahtit mávssu. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Hálida seammalágan málle Sámediggepresideanta, Egil Olli, oaivvilda báikkálaččát eambbogiid doarjut jurdaga gáibidišgoahtit mávssu.
Háliida seammalágan málle Sámediggepresideanta, Egil Olli, oaivvilda báikkálaččat eambbogiid doarjut jurdaga gáibidišgoahtit mávssu.
    • «Hálida» ➞ [typo]
      • «Háliida»
    • «báikkálaččát» ➞ [typo]
      • «báikkálaččat»
– Ii leat doarvai dušše ásahit bargosajiid, mii fertet eambbo oažžut buorrin mineráladoaimmain. Ja oainnán ahte sátnejođiheaddjit suohkaniin gos leat ruvkedoaimmat, álget ovddidit divvamákso jurdagiid , lohka Olli . – Ii leat doarvái dušše ásahit bargosajiid, mii fertet eambbo oažžut buorrin mineráladoaimmain. Ja oainnán ahte sátnejođiheaddjit suohkaniin gos leat ruvkedoaimmat, álget ovddidit divamáksojurdagiid, lohká Olli . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Ii leat doarvai dušše ásahit bargosajiid, mii fertet eambbo oažžut buorrin mineráladoaimmain. Ja oainnán ahte sátnejođiheaddjit suohkaniin gos leat ruvkedoaimmat, álget ovddidit divvamákso jurdagiid , lohka Olli .
– Ii leat doarvái dušše ásahit bargosajiid, mii fertet eambbo oažžut buorrin mineráladoaimmain. Ja oainnán ahte sátnejođiheaddjit suohkaniin gos leat ruvkedoaimmat, álget ovddidit divamáksu jurdagiid, lohká Olli.
    • «doarvai» ➞ [typo]
      • «doarvái»
    • «divvamákso» ➞ [typo]
      • «divamáksu»
    • «jurdagiid ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jurdagiid,»
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
    • «Olli .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Olli.»
Sámediggepresideanta Egil Ollis lea doaivva oažžugoahtit mineráldivvada . Sámediggepresideanta Egil Ollis lea doaivva oažžugoahtit mineráladivada . 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggepresideanta Egil Ollis lea doaivva oažžugoahtit mineráldivvada .
Sámediggepresideanta Egil Ollis lea doaivva oažžugoahtit 😱 mineráldivvada.
    • «mineráldivvada» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «mineráldivvada.»
Sámediggepresideanta Egil Ollis lea doaivva oažžugoahtit mineráldivvadaoažžugoahtit mineráldivvada.
Sámediggepresideanta Egil Ollis lea doaivva oažžugoahtit mineráldivvada😱.
    • «oažžugoahtit  mineráldivvada» ➞ [double-space-before]
      • «oažžugoahtit mineráldivvada»
    • «oažžugoahtit  mineráldivvada» ➞ [typo]
Sámediggepresideanta Egil Ollis lea doaivva oažžugoahtit mineráldivvada
Sámediggepresideanta Egil Ollis lea doaivva oažžugoahtit 😱
    • «mineráldivvada» ➞ [typo]
Sámediggi hálidivččii geavahit seamma málle go Kánádalaččáin . Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa. Sámediggi háliidivččii geavahit seamma málle go Kanádalaččain . Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggi hálidivččii geavahit seamma málle go Kánádalaččáin . Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa.
Sámediggi háliidivččii geavahit seamma málle go Kánádalaččáin Kánádalaččáin. Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa.
    • «hálidivččii» ➞ [typo]
      • «háliidivččii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Kánádalaččáin.»
Sámediggi háliidivččii geavahit seamma málle go Kánádalaččáin Kánádalaččáin. Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa.
Sámediggi háliidivččii geavahit seamma málle go 😱 😱. Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa.
    • «Kánádalaččáin» ➞ [typo]
      • «Kánádalaččáin» ➞ [typo]
Sámediggi háliidivččii geavahit seamma málle go . Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa.
Sámediggi háliidivččii geavahit seamma málle go . Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa.
    • «go  .» ➞ [double-space-before]
      • «go .»
Sámediggi háliidivččii geavahit seamma málle go . Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa.
Sámediggi háliidivččii geavahit seamma málle go. Dássážii eai leat ožžon doarjaga dasa.
    • «go .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «go.»
Bákte-, oljo- ja gásabuvttádan fitnodagat šaddet máksit divvadiid 107.000 indiánaide. Bákte-, oljo- ja gásabuvttadanfitnodagat šaddet máksit divadiid 107.000 indiánaide. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bákte-, oljo- ja gásabuvttádan fitnodagat šaddet máksit divvadiid 107.000 indiánaide.
Bákte-, oljo- ja 😱 fitnodagat šaddet máksit divadiid 107.000 indiánaide.
    • «gásabuvttádan» ➞ [typo]
      • «divvadiid» ➞ [typo]
        • «divadiid»
Bákte-, oljo- ja fitnodagat šaddet máksit divadiid 107.000 indiánaide.
Bákte-, oljo- ja fitnodagat šaddet máksit divadiid 107.000 indiánaide.
    • «ja  fitnodagat» ➞ [double-space-before]
      • «ja fitnodagat»
– Berre leat ávkin buohkaide - Sihke Fálesnuorri, Mátta-Várjjat ja Guovdageaidnu hálidit sisaboađu báikkálaččát ruvkedoaimmaid dihte, muhto Olli mielas eai berre dušše oktonas suohkanat dušše álgoálbmot divvada . – Berre leat ávkin buohkaide - Sihke Fálesnuorri, Mátta-Várjjat ja Guovdageaidnu háliidit sisaboađu báikkálaččat ruvkedoaimmaid dihte, muhto Olli mielas eai berre dušše oktonas suohkanat dušše álgoálbmot álgoálbmotdivada . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Berre leat ávkin buohkaide - Sihke Fálesnuorri, Mátta-Várjjat ja Guovdageaidnu hálidit sisaboađu báikkálaččát ruvkedoaimmaid dihte, muhto Olli mielas eai berre dušše oktonas suohkanat dušše álgoálbmot divvada .
– Berre leat ávkin buohkaide - Sihke Fálesnuorri, Mátta-Várjjat ja Guovdageaidnu háliidit sisaboađu báikkálačča ruvkedoaimmaid dihte, muhto Olli mielas eai berre dušše oktonas suohkanat dušše álgoálbmot divada divvada.
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
    • «báikkálaččát» ➞ [typo]
      • «báikkálačča»
    • «divvada» ➞ [typo]
      • «divada»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «divvada.»
– Berre leat ávkin buohkaide - Sihke Fálesnuorri, Mátta-Várjjat ja Guovdageaidnu háliidit sisaboađu báikkálačča ruvkedoaimmaid dihte, muhto Olli mielas eai berre dušše oktonas suohkanat dušše álgoálbmot divada divvada.
– Berre leat ávkin buohkaide - Sihke Fálesnuorri, Mátta-Várjjat ja Guovdageaidnu háliidit sisaboađu báikkálačča ruvkedoaimmaid dihte, muhto Olli mielas eai berre dušše oktonas suohkanat dušše álgoálbmotdivada divada.
    • «álgoálbmot divada» ➞ [msyn-compound]
      • «álgoálbmotdivada»
    • «divvada» ➞ [typo]
      • «divada»
– Finnmárkkus han leat ovttaoaivilis leamašan ahte ii buvtte buori jus dušše soames suohkanat galget oažžut ávkki oljo- ja gásabohkámiin . – Finnmárkkus han leat ovttaoaivilis leamašan ahte ii buvtte buori jus dušše soames suohkanat galget oažžut ávkki oljo- ja gásabohkamiin . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Finnmárkkus han leat ovttaoaivilis leamašan ahte ii buvtte buori jus dušše soames suohkanat galget oažžut ávkki oljo- ja gásabohkámiin .
– Finnmárkkus han leat ovtta oaivilis leamašan ahte ii buvtte buori jus dušše soames suohkanat galget oažžut ávkki oljo- ja gásabohkámiin gássabohkamiin.
    • «ovttaoaivilis» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «ovtta oaivilis»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gássabohkamiin.»
– Finnmárkkus han leat ovtta oaivilis leamašan ahte ii buvtte buori jus dušše soames suohkanat galget oažžut ávkki oljo- ja gásabohkámiin gássabohkamiin.
– Finnmárkkus han leat ovtta oaivilis leamašan ahte ii buvtte buori jus dušše soames suohkanat galget oažžut ávkki oljo- ja gássabohkamiin gássabohkamiin.
    • «gásabohkámiin» ➞ [typo]
      • «gássabohkamiin»
      • «gášabohkamiin»
      • «gásabohkamiin»
Son oaivvilda ahte okta álgoálbmotdivva galgá addojuvvot buot guovlluide Finnmárkkus, earret eará riddosuohkaniidda. Son oaivvilda ahte okta álgoálbmotdiva galgá addojuvvot buot guovlluide Finnmárkkus, earret eará riddosuohkaniidda. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son oaivvilda ahte okta álgoálbmotdivva galgá addojuvvot buot guovlluide Finnmárkkus, earret eará riddosuohkaniidda.
Son oaivvilda ahte okta álgoálbmotdiva galgá addojuvvot buot guovlluide Finnmárkkus, earret eará riddosuohkaniidda.
    • «álgoálbmotdivva» ➞ [typo]
      • «álgoálbmotdiva»
      • «álgoálbmotdivat»
– Olles Finnmárku lea sámi guovlu. Nu ahte ii oktage sáhte lohkat ahte muhtun báikkit filkkas eai leat sámi, lohka Sámediggepresideanta . – Olles Finnmárku lea sámi guovlu. Nu ahte ii oktage sáhte lohkat ahte muhtun báikkit fylkkas eai leat sámi, lohká Sámediggepresideanta . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Olles Finnmárku lea sámi guovlu. Nu ahte ii oktage sáhte lohkat ahte muhtun báikkit filkkas eai leat sámi, lohka Sámediggepresideanta .
– Olles Finnmárku lea sámi guovlu. Nu ahte ii oktage sáhte lohkat ahte muhtun báikkit fylkkas eai leat sámi, lohká Sámediggepresideanta.
    • «filkkas» ➞ [typo]
      • «fylkkas»
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
    • «Sámediggepresideanta .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Sámediggepresideanta.»
Man ollu ja mot divvadat galggášedje leat, ii dieđe, muhto lea dehálaš dahkat prinsihppalaš mearrádusa, oaivvilda Olli. Finnmárkku Bargiidbellodat lea ain eahpesihkkár galggášedje go ásahit álgoálbmotdivvada ruvkedoaimmde ja guollebiepmahagaide. Man ollu ja mot divadat galggašedje leat, ii dieđe, muhto lea dehálaš dahkat prinsihpalaš mearrádusa, oaivvilda Olli. Finnmárkku Bargiidbellodat lea ain eahpesihkkar galggašedje go ásahit álgoálbmotdivada ruvkedoaimmaide ja guollebiepmahagaide. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Man ollu ja mot divvadat galggášedje leat, ii dieđe, muhto lea dehálaš dahkat prinsihppalaš mearrádusa, oaivvilda Olli. Finnmárkku Bargiidbellodat lea ain eahpesihkkár galggášedje go ásahit álgoálbmotdivvada ruvkedoaimmde ja guollebiepmahagaide.
Man ollu ja mot divadat galggašedje leat, ii dieđe, muhto lea dehálaš dahkat prinsihpalaš mearrádusa, oaivvilda Olli. Finnmárkku Bargiidbellodat lea ain eahpeskihkár galggašedje go ásahit álgoálbmogadivada ruvkedoaimma ja guollebiepmahagaide.
    • «divvadat» ➞ [typo]
      • «divadat»
    • «galggášedje» ➞ [typo]
      • «galggašedje»
      • «gálggašedje»
      • «álggášedje»
    • «prinsihppalaš» ➞ [typo]
      • «prinsihpalaš»
    • «eahpesihkkár» ➞ [typo]
      • «eahpeskihkár»
      • «eahpespihkár»
      • «eahpesihkor»
    • «galggášedje» ➞ [typo]
      • «galggašedje»
      • «gálggašedje»
      • «álggášedje»
    • «álgoálbmotdivvada» ➞ [typo]
      • «álgoálbmogadivada»
      • «álgoálbmotdivada»
    • «ruvkedoaimmde» ➞ [typo]
      • «ruvkedoaimma»
      • «ruvkedoaimmage»
      • «ruvkedoaimmabe»
Preassadieđáhusat SNF jahkečoahkkincealkámuš skábmamánu 1.-2.b.2008 Roavvenjárggas Doaibmaplána vuostálastit alkohola-boasttogeavaheami ja veahkaválddi maid bearaš gillá. handl-plan Cealkámušat dohkkehuvvon SNFa jahkečoahkkimis skábmamánu 1.-2.b. Roavvenjárggas. nr-1-7-sam Sámi Parlamentáralaš Ráđi dásseárvobargu ja dásseárvobálkkašupmi; SNF ovdánahttinbálkkašupmi 2008 nuortasápmelažžii Tiina Sanila-Aikio snf-odas-3 SNFa seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 snf-odas-2 Sámenissoniid árbevirolaš máhttu – vajálduvvon Sámi allaskuvlla Ealát-prošeavtta semináras ? Kárášjohka, 08.03.2008 PDF fiila: snfcealkamus080308.pdf Boahtte vahkus (12.-13.3.08) Guovdageainnus lágiduvvo seminára hui áigeguovdilis ja dehálaš fáttás, namalassii árbevirolaš máhtus ja dálkkádatrievdadeamis. Seminára váldotemán lea “Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin?” Váldologaldallin lea professor Fikret Berkes Luondduresurssaid instituhtas Manitoba Universitehtas, Kanadas. Eará logaldallit leat professor Carsten Smith, allaskuvlla professorat, doavttirgrádastipendiáhtat ja moattis earát. Guovtti beaivvi prográmmas logaldallit leat oktiibuot 11, ja dušše okta nissonolmmoš. Eamiálbmogiid dahje árbevirolaš dieđu birra ságastaladettiin dahje dan dutkkadettiin dávjá vajálduvvo dan máŋggabealatvuohta dego sohkabealle- ja ahkeerohusat. Nissoniid diehtu lea máŋgii vajálduhtton dahje badjelgehččojuvvon dutkamušain, ovddidanprošeavttain ja resursahálddašanvuogádagain. Almmái- ja nissonolbmuin leat sierralágan rollat bearraša ja servodaga ekonomalaš buvttadeamis, mas čuovvu ahte sis leat maiddái earálágan vásáhusat, diehtu ja áddejupmi sin luonddubirrasis. Nissonolbmuin lea árbevirolaččat leamaš guovddáš rolla ovdamearkka dihte šaddodiehtaga iešguđet surggiin, árbevirolaš eanandoalus ja vuovdedoalus. Sin geográfalaš ja dálkkádahkii, jagiáiggiide guoski dieđus leamaš stuorra mearkkašupmi šattuid čoaggimis ja gáhttemis. Eamiálbmot- ja árbevirolaš servodagain nissonolbmuid diehtu leamaš ja lea ain hui dehálaš bistevaš ekologalaš ja kultuvrralaš boahtteáigge ja biologalaš máŋggabealatvuođa doalaheamis ja dan oahpaheamis ođđa buolvvaide (FAO 1999; Nuttall 1998; Armstrong 1998; Shiva 1993). Ovdamearkka dihte UNESCO (Máilmmikonferánssa diehtaga birra 1999 celkkii celkkii) raporttastis, ahte “ráđđehusat ja ráđđehusain sorjjasmeahttun organisašuvnnat (NGOt) galget gáhttet árbevirolaš diehtoortnegiid dáinna lagiin , ahte aktiivvalaččat doarjut servodagaid, mat doalahit ja ovddidit dákkár dieđu, eallinvugiid, gielaid, sosiála ortnega ja birrasa, gos sii ellet. Dat galget maiddái dovddastit nissoniid rolla árbevirolaš dieđu guovddáš gáldun” (World Conference on Science 1999: para. 86). Gažaldagat maid Sámi NissonForum háliida jearrat Sámi allaskuvllas ja Ealát-prošeavttas leat: • Leatgo sámenissoniid erenoamáš árbevirolaš diehtu ja máhttu váldojuvvon vuhtii seminárá plánedettiin ja logaldalliid válljedettiin? • Mo seminára áigu váldit vuhtii eamiálbmogiid ja árbevirolaš dieđu ja diehtoortnegiid máŋggabealatvuođa? Mo seminára áigu buktit ovdan daid dehálaš erohusaid, mat leat iešguđet joavkkuid dieđu gaskkas? • Mo seminára sihkkarastá ahte sámenissoniid jietna ii vajálduvvo dahje badjelgehččojuvvo seminára guovddáš gažaldaga guorahaladettiin – namalassii “Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin?” Sámi NissonForum deattuha, ahte almmá sámenissoniid aktiivvalaš oassálastima ja sin árbevirolaš dieđu ja máhtu haga ii leat vejolaš guorahallat doarvái bures ja dievaslaččat biokultuvrralaš máŋggabealatvuođa hámiid dahje ekologalaš oktiigullevašvuođaid. Preassadieđáhusat SNF jahkečoahkkincealkámuš skábmamánu 1.-2.b.2008 Roavvenjárggas Doaibmaplána vuostálastit alkoholaboasttugeavaheami ja veahkaválddi maid bearaš gillá. handl-plan Cealkámušat dohkkehuvvon SNF jahkečoahkkimis skábmamánu 1.-2.b. Roavvenjárggas. nr-1-7-sam Sámi Parlamentáralaš Ráđi dásseárvobargu ja dásseárvobálkkašupmi; SNF ovdánahttinbálkkašupmi 2008 nuortasápmelažžii Tiina Sanila-Aikio snf-odas-3 SNF seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 snf-odas-2 Sámenissoniid árbevirolaš máhttu – vajálduvvan Sámi allaskuvlla Ealát-prošeavtta semináras ? Kárášjohka, 08.03.2008 PDF fiila: snfcealkamus080308.pdf Boahtte vahkus (12.-13.3.08) Guovdageainnus lágiduvvo seminára hui áigeguovdilis ja dehálaš fáttás, namalassii árbevirolaš máhtus ja dálkkádatrievdadeamis. Seminára váldotemán lea “Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin?” Váldologaldallin lea professor Fikret Berkes Luondduresurssaid instituhtas Manitoba Universitehtas, Kanadas. Eará logaldallit leat professor Carsten Smith, allaskuvlla professorat, doavttergrádastipendiáhtat ja moattis earát. Guovtti beaivvi prográmmas logaldallit leat oktiibuot 11, ja dušše okta nissonolmmoš. Eamiálbmogiid dahje árbevirolaš dieđu birra ságastaladettiin dahje dan dutkkadettiin dávjá vajálduvvá dan máŋggabealatvuohta dego sohkabealle- ja ahkeerohusat. Nissoniid diehtu lea máŋgii vajálduhtton dahje badjelgehččojuvvon dutkamušain, ovddidanprošeavttain ja resursahálddašanvuogádagain. Almmái- ja nissonolbmuin leat sierralágan rollat bearraša ja servodaga ekonomalaš buvttadeamis, mas čuovvu ahte sis leat maiddái earálágan vásáhusat, diehtu ja áddejupmi sin luonddubirrasis. Nissonolbmuin lea árbevirolaččat leamaš guovddáš rolla ovdamearkka dihte šaddodiehtaga iešguđet surggiin, árbevirolaš eanandoalus ja vuovdedoalus. Sin geográfalaš ja dálkkádahkii, jagiáiggiide guoski dieđus leamaš stuorra mearkkašupmi šattuid čoaggimis ja gáhttemis. Eamiálbmot- ja árbevirolaš servodagain nissonolbmuid diehtu leamaš ja lea ain hui dehálaš bistevaš ekologalaš ja kultuvrralaš boahtteáigge ja biologalaš máŋggabealatvuođa doalaheamis ja dan oahpaheamis ođđa buolvvaide (FAO 1999; Nuttall 1998; Armstrong 1998; Shiva 1993). Ovdamearkka dihte UNESCO (Máilmmikonferánssa diehtaga birra Máilmmikonferánsa diehtaga birra 1999 celkkii) raporttastis, ahte “ráđđehusat ja ráđđehusain sorjjasmeahttun organisašuvnnat (NGOt) galget gáhttet árbevirolaš diehtoortnegiid dáinna lágiin , ahte aktiivvalaččat doarjut servodagaid, mat doalahit ja ovddidit dákkár dieđu, eallinvugiid, gielaid, sosiála ortnega ja birrasa, gos sii ellet. Dat galget maiddái dovddastit nissoniid rolla árbevirolaš dieđu guovddáš gáldun” (World Conference on Science 1999: para. 86). Gažaldagat maid Sámi NissonForum háliida jearrat Sámi allaskuvllas ja Ealát-prošeavttas leat: • Leatgo sámenissoniid erenoamáš árbevirolaš diehtu ja máhttu váldojuvvon vuhtii seminára plánedettiin ja logaldalliid válljedettiin? • Mo seminára áigu váldit vuhtii eamiálbmogiid ja árbevirolaš dieđu ja diehtoortnegiid máŋggabealatvuođa? Mo seminára áigu buktit ovdan daid dehálaš erohusaid, mat leat iešguđet joavkkuid dieđu gaskkas? • Mo seminára sihkkarastá ahte sámenissoniid jietna ii vajálduva dahje badjelgehččojuvvo seminára guovddáš gažaldaga guorahaladettiin – namalassii “Movt hálddašit ekologalaš oktiigullevašvuođaid ja biologalaš ja kultuvrralaš girjáivuođa árbevirolaš máhtu vehkiin?” Sámi NissonForum deattuha, ahte almmá sámenissoniid aktiivvalaš oassálastima ja sin árbevirolaš dieđu ja máhtu haga ii leat vejolaš guorahallat doarvái bures ja dievaslaččat biokultuvrralaš máŋggabealatvuođa hámiid dahje ekologalaš oktiigullevašvuođaid. 1 No errors found
Sohkabealledásseárvu ii ollašuva Sámi iešmearridankonferánssas Kárášjohka, 28.01.2008 PDF-fiila: snfcealkamus280108.pdf SNF-Sámi NissonForum moaitá eamiálbmogiid resursaguovddáža Gáldu konferánssa Álttás boahtte vahkus. SNF jearrá manne nissonolbmuid eai ane dađi eanet árvvus logaldallin? Sii leat moattis, ja sin leat bidjan prográmma áibbas lohppii. Buohkat dihtet maid dat máksá. Diehtit velá ahte oassálastit dábálaččat vuolgališgohtet ovdal golmmabeaivásaš konferánssa loahpa. SNF mielas dásseárvoperspektiiva berrešii leat fáddán juo álgosáhkavuoruin, danne go dássážii dat lea bázahallon bealli. Fáddá dalle čuovošii digaštallama buot golbma beaivvi. Konferánssa poster/plakáhta muđui čájeha doaluid dovdomearkka: Vuovdnás almmáiolmmoš guhte okto dáhttu stivrejumi. Iešmearrideapmi lea sámiide, dego máilmmi earáge eamiálbmogiidda, hui áigeguovdilis gažaldat. Mannan čakčamánus Ovttastahttojuvvon Našuvnnaid (ON) váldočoahkkin dohkkehii viimmat Riikkaidgaskasaš eamiálbmogiid rivttiid julggaštuša , mas eamiálbmogiid vuoigatvuohta iešmearrideapmái lei guovddáš vuolggasadji. Buot davviriikkat jienastedje julggaštuša dohkkeheami bealis, ja dál leage áigeguovdil guorahallagoahtit mo ollašuhttit sámiid iešmearrideami ja čoavdit dasa gullevaš hástalusaid. Eamiálbmogiid resursaguovddáš Gáldu Guovdageainnus lea váldán dan hástalusa duođas ja lea lágideamen riikkaidgaskasaš konferánssa Sámi iešmearrideami birra boahtte vahkus, 04-06.02.2008 Álttás. Konferánsii leat bovdejuvvon sihke riikkaidgaskasaš ja sámi áššedovdit doallat sáhkavuoruid eamiálbmogiid ja sámiid iešmearrideami iešguđet beliin. Prográmma lea viiddis ja máŋggabealat, muhto SNF-Sami NissonForum lea sakka beahttašuvvan prográmma sohkabealleortnegis. Vuosttas logi logaldalli leat buohkat almmáiolbmot, dasto njeallje nissonolbmo maŋŋálága konferánssa loahpas. SNF jearrá: Makkár árvoortnegis dás lea sáhka? Manne nie máŋga almmáiolbmo ja dušše moadde nissonolbmo? Lea go eamiálbmogiid iešmearrideapmi vuos ja ovddimus almmáiolbmuid fierpmádat ja fáddá? Iešmearrideami vuođđu SNF oaivvilda ahte konferánssa prográmma speadjalastá duohtavuođa, man earáge eamiálbmotnissonat leat buktán ovdan: Ahte dálá ságastallan eamiálbmogiid iešmearrideamis ii váldde doarvái bures vuhtii eamiálbmotnissoniid oainnuid ja dárbbuid. Ii ge ságastallan váldde vuhtii eamiálbmotnissoniid cuiggodemiid das makkár vuođu ala galgá eamiálbmogiid iešstivrema hukset. Dálá eamiálbmogiid iešstivrenmállet áddestallet váldoservodagaid ja oarjemáilmmi vuogádagaid, mat vuođđuduvvet válddi, autoritehta ja ráđđema doahpagiid ala. Gáldu ordnii ieš mannan čavčča Norgga dásseárvoáittardeaddjiin ja sámi servviid ovddasteaddjiiguin čoahkkima joatkit dásseárvobarggu Sámis. Manne dát dásseárvobargu ii oidno dán konferánssa lágideamis? Eamiálbmogiid iešmearrideamis lea sáhka eamiálbmogiid ceavzimis álbmogin maiddái boahtteáigges . Dan ii goit leat vejolaš ollašuhttit jos guođđit oasi álbmogis guorahallamiid ja ságastallamiid olggobeallái. Eai dušše nissonolbmot olggobealde Ja dat ii guoskka dušše nissonbeallái. SNF lea mearkkašan ahte konferánsii lea alla oassálastinmáksu, ja SNF mielas dat dahká konferánssa elihta várás. Sámenuorat ja sámi searvvit/organisašuvnnat mat leat sámi akademálaš ja politihkalaš elihtabirrasiid olggobealde – ja seammás vissásit ohcalit liibba nanosmahttit máhttuseaset ja váikkuhanválddiset iešmearrideami ollašuhttima oktavuođas - eai suitte oassálastit. Nu SNF jearráge gean várás konferánsa lea oaivvilduvvon? Jos aivve servodaga bajimus dássi (álbmoga elihta) beassá dákkár konferánssaide, dat ii nanne demokratiija. Ii das galle, Gáldu gártá dás bargat njuolggadusaidis vuostá, main lea ulbmilin “lasihit dieđuid ja áddejumi álgoálbmotvuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid hárrái”. Ulbmiljoavkkuide gullet “buohkat, geat ohcet dieduid ”, nugo “skuvllat, eaktodáhtolaš organisašuvnnat, almmolaš ásahusat ja eiseválddit”. SNF mielas ii leat Gáldu dán háve láhččán konferánssa dábálaš diehtoáŋgiris sápmelažžii. SNF vuordá danne ahte Gáldu dán jagi mielde juo lágida ruđahis sámi servviide ja organisašuvnnaide ge vejolašvuođa gazzat oahpu ja deaivvadit áššedovdiiguin sámi iešmearrideames ja eamialbmotvuoigatvuođain . Sohkabealledásseárvu ii ollašuva Sámi iešmearridankonferánssas Kárášjohka, 28.01.2008 PDF-fiila: snfcealkamus280108.pdf SNF-Sámi NissonForum moaitá eamiálbmogiid resursaguovddáža Gáldu konferánssa Álttás boahtte vahkus. SNF jearrá manne nissonolbmuid eai ane dađi eanet árvvus logaldallin? Sii leat moattis, ja sin leat bidjan prográmma áibbas lohppii. Buohkat dihtet maid dat máksá. Diehtit velá ahte oassálastit dábálaččat vuolgališgohtet ovdal golmmabeaivásaš konferánssa loahpa. SNF mielas dásseárvoperspektiiva berrešii leat fáddán juo álgosáhkavuoruin, danne go dássážii dat lea bázahallon bealli. Fáddá dalle čuvošii digaštallama buot golbma beaivvi. Konferánssa poster/plakáhta muđui čájeha doaluid dovdomearkka: Vuovdnás almmáiolmmoš guhte okto dáhttu stivrejumi. Iešmearrideapmi lea sámiide, dego máilmmi earáge eamiálbmogiidda, hui áigeguovdilis gažaldat. Mannan čakčamánus Ovttastahttojuvvon Našuvnnaid (ON) váldočoahkkin dohkkehii viimmat Riikkaidgaskasaš eamiálbmogiid rivttiid julggaštusa , mas eamiálbmogiid vuoigatvuohta iešmearrideapmái lei guovddáš vuolggasadji. Buot davviriikkat jienastedje julggaštusa dohkkeheami bealis, ja dál leage áigeguovdil guorahallagoahtit mo ollašuhttit sámiid iešmearrideami ja čoavdit dasa gullevaš hástalusaid. Eamiálbmogiid resursaguovddáš Gáldu Guovdageainnus lea váldán dan hástalusa duođas ja lea lágideamen riikkaidgaskasaš konferánssa Sámi iešmearrideami birra boahtte vahkus, 04-06.02.2008 Álttás. Konferánsii leat bovdejuvvon sihke riikkaidgaskasaš ja sámi áššedovdit doallat sáhkavuoruid eamiálbmogiid ja sámiid iešmearrideami iešguđet beliin. Prográmma lea viiddis ja máŋggabealat, muhto SNF-Sami NissonForum lea sakka beahttašuvvan prográmma sohkabealleortnegis. Vuosttas logi logaldalli leat buohkat almmáiolbmot, dasto njeallje nissonolbmo maŋŋálaga konferánssa loahpas. SNF jearrá: Makkár árvoortnegis dás lea sáhka? Manne nie máŋga almmáiolbmo ja dušše moadde nissonolbmo? Lea go eamiálbmogiid iešmearrideapmi vuos ja ovddimus almmáiolbmuid fierpmádat ja fáddá? Iešmearrideami vuođđu SNF oaivvilda ahte konferánssa prográmma speadjalastá duohtavuođa, man earáge eamiálbmotnissonat leat buktán ovdan: Ahte dálá ságastallan eamiálbmogiid iešmearrideamis ii váldde doarvái bures vuhtii eamiálbmotnissoniid oainnuid ja dárbbuid. Ii ge ságastallan váldde vuhtii eamiálbmotnissoniid cuiggodemiid das makkár vuođu ala galgá eamiálbmogiid iešstivrema hukset. Dálá eamiálbmogiid iešstivrenmállet áddestallet váldoservodagaid ja oarjemáilmmi vuogádagaid, mat vuođđuduvvet válddi, autoritehta ja ráđđema doahpagiid ala. Gáldu ordnii ieš mannan čavčča Norgga dásseárvoáittardeddjiin ja sámi servviid ovddasteddjiiguin čoahkkima joatkit dásseárvobarggu Sámis. Manne dát dásseárvobargu ii oidno dán konferánssa lágideamis? Eamiálbmogiid iešmearrideamis lea sáhka eamiálbmogiid ceavzimis álbmogin maiddái boahtteáiggis . Dan ii goit leat vejolaš ollašuhttit jos guođđit oasi álbmogis guorahallamiid ja ságastallamiid olggobeallái. Eai dušše nissonolbmot olggobealde Ja dat ii guoskka dušše nissonbeallái. SNF lea mearkkašan ahte konferánsii lea alla oassálastinmáksu, ja SNF mielas dat dahká konferánssa elihta várás. Sámenuorat ja sámi searvvit/organisašuvnnat mat leat sámi akademalaš ja politihkalaš elihtabirrasiid olggobealde – ja seammás vissásit ohcalit liibba nanosmahttit máhtuset ja váikkuhanválddiset iešmearrideami ollašuhttima oktavuođas - eai suitte oassálastit. Nu SNF jearráge gean várás konferánsa lea oaivvilduvvon? Jos aivve servodaga bajimus dássi (álbmoga elihta) beassá dákkár konferánssaide, dat ii nanne demokratiija. Ii das galle, Gáldu gártá dás bargat njuolggadusaidis vuostá, main lea ulbmilin “lasihit dieđuid ja áddejumi álgoálbmotvuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid hárrái”. Ulbmiljoavkkuide gullet “buohkat, geat ohcet dieđuid ”, nugo “skuvllat, eaktodáhtolaš organisašuvnnat, almmolaš ásahusat ja eiseválddit”. SNF mielas ii leat Gáldu dán háve láhčán konferánssa dábálaš diehtoáŋgiris sápmelažžii. SNF vuordá danne ahte Gáldu dán jagi mielde juo lágida ruđahis sámi servviide ja organisašuvnnaide ge vejolašvuođa gazzat oahpu ja deaivvadit áššedovdiiguin sámi iešmearrideames ja eamiálbmotvuoigatvuođain . 1 No errors found
”Suopma galgá dorvvastit sámiid árbevirolaš njulgosiid” #Kuva: MARKKU LESKINEN Oula-Antti LabbaLähetä palautetta toimittajalle ”Suopma galgá dorvvastit sámiid árbevirolaš njulgosiid” #Kuva: MARKKU LESKINEN Oula-Antti LabbaLähetä palautetta toimittajalle 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
”Suopma galgá dorvvastit sámiid árbevirolaš njulgosiid” #Kuva: MARKKU LESKINEN Oula-Antti LabbaLähetä palautetta toimittajalle
”Suopma galgá dorvvastit sámiid árbevirolaš njulgosiid” #Kuva: MARKKU LESKINEN Oula-Antti 😱 😱 😱
    • «LabbaLähetä» ➞ [typo]
      • «palautetta» ➞ [typo]
        • «toimittajalle» ➞ [typo]
Suoma olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii IONK -seminárasáhkavuorustis , ahte dál lea áigi addit sierranjulgosiid sámiide ILO 169 -soahpamussii laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli bloggastis. Olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii ILO 169 -soahpamuša dehálašvuođa sámiide sáhkavuorustis olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras mannan bearjadaga. Suoma olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii IONK-seminárasáhkavuorustis , ahte dál lea áigi addit sierranjulgosiid sámiide 169-soahpamuššii laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli bloggastis. Olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii ILO 169-soahpamuša dehálašvuođa sámiide sáhkavuorustis olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras mannan bearjadaga. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Suoma olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii IONK -seminárasáhkavuorustis , ahte dál lea áigi addit sierranjulgosiid sámiide ILO 169 -soahpamussii laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli bloggastis. Olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii ILO 169 -soahpamuša dehálašvuođa sámiide sáhkavuorustis olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras mannan bearjadaga.
Suoma olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii IONK -seminárasáhkavuorustis, ahte dál lea áigi addit sierranjulgosiid sámiide ILO 169 -😱 laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli bloggastis. Olgoministtar Erkki Tuomioja deattuhii ILO 169 -soahpamuša dehálašvuođa sámiide sáhkavuorustis olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras mannan bearjadaga.
    • «seminárasáhkavuorustis ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «seminárasáhkavuorustis,»
    • «soahpamussii» ➞ [typo]
– Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi addit sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169 -soahpamuššii laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli Klemetti Näkkäläjärvi bloggastis. – Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi addit sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktásemiin, muitala sámedikki ságadoalli Klemetti Näkkäläjärvi bloggastis. 1 No errors found
Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Muižnieks Supmii addán ávžžuhusat ja daid olláhuhttin . Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša , suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuohtaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Muižnieks Supmii addán ávžžuhusat ja daid ollahuhttin . Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169-soahpamuša , suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuođaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Muižnieks Supmii addán ávžžuhusat ja daid olláhuhttin . Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša , suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuohtaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.
Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils 😱 Supmii addán ávžžuhusat ja daid 😱 olláhuhttin. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.
    • «Muižnieks» ➞ [typo]
      • «olláhuhttin» ➞ [typo]
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «olláhuhttin.»
        • «soahpamuša ,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «soahpamuša,»
        • «vuoigatvuohtaministeriija» ➞ [typo]
          • «vuoigatvuođaministeriija»
Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Supmii addán ávžžuhusat ja daid olláhuhttindaid olláhuhttin. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.
Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Supmii addán ávžžuhusat ja daid olláhuhttin😱. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.
    • «Nils  Supmii» ➞ [double-space-before]
      • «Nils Supmii»
    • «daid  olláhuhttin» ➞ [double-space-before]
      • «daid olláhuhttin»
    • «daid  olláhuhttin» ➞ [typo]
Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Supmii addán ávžžuhusat ja daid olláhuhttinea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.
Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Nils Supmii addán ávžžuhusat ja daid ollahuhttinba ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret ILO 169 -soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavkku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje ee. olmmošvuoigatvuohtaáššedovdit Lee Swepston ja Birgitte Feiring, vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit.
    • «olláhuhttinea» ➞ [typo]
      • «ollahuhttinba»
Sámedikki beales sáhkavuoruid semináras dolle Klemetti Näkkäläjärvi, Heikki Paltto ja Ulla Maarit Magga. Sámedikki beales sáhkavuoruid semináras dolle Klemetti Näkkäläjärvi, Heikki Paltto ja Ulla Maarit Magga. 1 No errors found
Sámi nissonat bajimusas Sámi nissonat bajimusas 1 No errors found
Sámi spábbačiekčan nissonjoavkku lea bajimusas listtus daid joavkkuin mat eai leat FIFA-joavkkut. Sámi spábbačiekčannissonjoavku lea bajimusas listtus dain joavkkuin mat eai leat FIFA-joavkkut. 1 No errors found
Spábbačiekčanlihttu N.F.-Boarda maŋŋimuš áigečállagis álmmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålanda nuppi sajis. Spábbačiekčanlihttu N.F.-Boarda maŋimuš áigečállagis álmmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Spábbačiekčanlihttu N.F.-Boarda maŋŋimuš áigečállagis álmmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålanda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N .F.-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
    • «Boarda» ➞ [typo]
      • «Goarta»
    • «maŋŋimuš» ➞ [typo]
      • «maŋemuš»
      • «maŋimuš»
    • «álmmuhit» ➞ [typo]
      • «almmuhit»
    • «Ålanda» ➞ [typo]
      • «Ålánda»
Spábbačiekčanlihttu N .F.N .F.-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N.F.N . F.-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Spábbačiekčanlihttu N.F..-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N .F..-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
Spábbačiekčanlihttu N .F.N .F..-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N.F.N . F..-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Spábbačiekčanlihttu N.F...-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N .F...-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
Spábbačiekčanlihttu N .F.N .F...-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N.F.N . F...-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Spábbačiekčanlihttu N.F....-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N .F....-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
Spábbačiekčanlihttu N .F.N .F....-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N.F.N . F....-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Spábbačiekčanlihttu N.F.....-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N .F.....-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
Spábbačiekčanlihttu N .F.N .F.....-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
Spábbačiekčanlihttu N.F.N . F.....-Goarta maŋemuš áigečállagis almmuhit listtu mii čájeha ahte sámi nissonat leat bajimusas, Ålánda nuppi sajis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Dát listtu lea ráhkaduvvon ovdal sámi nissoniid dán gease hárjehallančiekčamiid davvi-ruoŧas , ja dan ovdal lei golbma jagi áigge go maŋŋimuš čikče . Dát listu lea ráhkaduvvon ovdal sámi nissoniid dán gease hárjehallančiekčamiid Davvi-Ruoŧas , ja dan ovdal lei golbma jagi áigi go maŋimuš čikče . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dát listtu lea ráhkaduvvon ovdal sámi nissoniid dán gease hárjehallančiekčamiid davvi-ruoŧas , ja dan ovdal lei golbma jagi áigge go maŋŋimuš čikče .
Dát listtu lea ráhkaduvvon ovdal sámi nissoniid dán gease hárjehallančiekčamiid davvi-ruoŧas, ja dan ovdal lei golbma jagi áigge go maŋemuš čikče.
    • «davvi-ruoŧas ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «davvi-ruoŧas,»
    • «maŋŋimuš» ➞ [typo]
      • «maŋemuš»
      • «maŋimuš»
    • «čikče .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «čikče.»
Ná lea dat bajimusat, joavkkuin mat eai beasa FIFA-joavkun: Ná lea dat bajimusat, joavkkuin mat eai beasa FIFA-joavkun: 1 No errors found
Sápmelaččat bajimusas (1976 čuoggá), Ålanda nubbin (1671 čuoggá) ja goalmmádin Prince Edward suolu (1550 čuoggá). Kurdálaš nissonjoavku lea viiđádin dán listtus. Sápmelaččat bajimusas (1976 čuoggá), Ålánda nubbin (1671 čuoggá) ja goalmmádin Prince Edward suolu (1550 čuoggá). Kurdalaš nissonjoavku lea viđádin dán listtus. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sápmelaččat bajimusas (1976 čuoggá), Ålanda nubbin (1671 čuoggá) ja goalmmádin Prince Edward suolu (1550 čuoggá). Kurdálaš nissonjoavku lea viiđádin dán listtus.
Sápmelaččat bajimusas (1976 čuoggá), Ålánda nubbin (1671 čuoggá) ja goalmmádin Prince Edward suolu (1550 čuoggá). Kurdalaš nissonjoavku lea viđadin dán listtus.
    • «Ålanda» ➞ [typo]
      • «Ålánda»
    • «Kurdálaš» ➞ [typo]
      • «Kurdalaš»
      • «Juvdálaš»
    • «viiđádin» ➞ [typo]
      • «viđadin»
      • «viđádin»
      • «viđádis»
      • «viđádiin»
      • «viđádii»
      • «viisárin»
      • «viisedin»
      • «viisáin»
Sámi albmát maid listtuin Sámi almmáiolbmujoavku lea ges guđádin albmáijoavkkuin . Bajimusas Davvi-Italialaš guovlu Padania, mii lea daid maŋŋimuš Viva World Cup čiekčamiid vuoitán, ja goalmmádin ges Kosovo. Sámi albmát maid listtuin Sámi almmáiolbmojoavku lea ges guđádin almmáijoavkkuin . Bajimusas Davvi-Itálialaš guovlu Padania, mii lea daid maŋimuš Viva World Cup čiekčamiid vuoitán, ja goalmmádin ges Kosovo. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi albmát maid listtuin Sámi almmáiolbmujoavku lea ges guđádin albmáijoavkkuin . Bajimusas Davvi-Italialaš guovlu Padania, mii lea daid maŋŋimuš Viva World Cup čiekčamiid vuoitán, ja goalmmádin ges Kosovo.
Sámi albmát maid listtuin Sámi almmáiolbmojoavku lea ges guđádin albmáijoavkkuin almmáijoavkkuin. Bajimusas 😱 guovlu Padania, mii lea daid maŋemuš Viva World Cup čiekčamiid vuoitán, ja goalmmádin ges Kosovo.
    • «almmáiolbmujoavku» ➞ [typo]
      • «almmáiolbmojoavku»
      • «almmáiolbmojoavdu»
      • «almmáiolbmoloavku»
      • «almmáiolbmogoavku»
      • «olmmáiolbmojoavku»
      • «almmáiolbmoroavku»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «almmáijoavkkuin.»
    • «Davvi-Italialaš» ➞ [typo]
      • «maŋŋimuš» ➞ [typo]
        • «maŋemuš»
        • «maŋimuš»
Sámi albmát maid listtuin Sámi almmáiolbmojoavku lea ges guđádin albmáijoavkkuin almmáijoavkkuin. Bajimusas guovlu Padania, mii lea daid maŋemuš Viva World Cup čiekčamiid vuoitán, ja goalmmádin ges Kosovo.
Sámi albmát maid listtuin Sámi almmáiolbmojoavku lea ges guđádin almmáijoavkkuid almmáijoavkkuin. Bajimusas guovlu Padania, mii lea daid maŋemuš Viva World Cup čiekčamiid vuoitán, ja goalmmádin ges Kosovo.
    • «albmáijoavkkuin» ➞ [typo]
      • «almmáijoavkkuid»
    • «Bajimusas  guovlu» ➞ [double-space-before]
      • «Bajimusas guovlu»
Padanias lea 2377 čuoggá, Kosovos 2292 čuoggá ja Armenia-Suryoye guovllus 2292 čuoggá ja goalmmát sadji. Kurdálaš guovlu (2273 čuoggá) lea njealjjádin ja Davvi-Kypros (2246 čuoggá) viiđádin dán listtus. Buot dát leat joavkkut geaid vuosttá sápmi lea čiekčan . Padanias lea 2377 čuoggá, Kosovos 2292 čuoggá ja Armenia-Suryoye guovllus 2292 čuoggá ja goalmmát sadji. Kurdalaš guovlu (2273 čuoggá) lea njealjádin ja Davvi-Kypros (2246 čuoggá) viđádin dán listtus. Buot dát leat joavkkut geaid vuostá sápmi lea čiekčan . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Padanias lea 2377 čuoggá, Kosovos 2292 čuoggá ja Armenia-Suryoye guovllus 2292 čuoggá ja goalmmát sadji. Kurdálaš guovlu (2273 čuoggá) lea njealjjádin ja Davvi-Kypros (2246 čuoggá) viiđádin dán listtus. Buot dát leat joavkkut geaid vuosttá sápmi lea čiekčan .
Padanias lea 2377 čuoggá, Kosovos 2292 čuoggá ja 😱 guovllus 2292 čuoggá ja goalmmát sadji. Kurdalaš guovlu (2273 čuoggá) lea njealjádis ja Davvi-Kypros (2246 čuoggá) viđádis dán listtus. Buot dát leat joavkkut geaid vuostá sápmi lea čiekčan.
    • «Armenia-Suryoye» ➞ [typo]
      • «Kurdálaš» ➞ [typo]
        • «Kurdalaš»
        • «Juvdálaš»
      • «njealjjádin» ➞ [typo]
        • «njealjádis»
      • «viiđádin» ➞ [typo]
        • «viđádis»
        • «viđádiin»
        • «viisáin»
      • «vuosttá» ➞ [typo]
        • «vuostá»
      • «čiekčan .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «čiekčan.»
Padanias lea 2377 čuoggá, Kosovos 2292 čuoggá ja guovllus 2292 čuoggá ja goalmmát sadji. Kurdalaš guovlu (2273 čuoggá) lea njealjádis ja Davvi-Kypros (2246 čuoggá) viđádis dán listtus. Buot dát leat joavkkut geaid vuostá sápmi lea čiekčan.
Padanias lea 2377 čuoggá, Kosovos 2292 čuoggá ja guovllus 2292 čuoggá ja goalmmát sadji. Kurdalaš guovlu (2273 čuoggá) lea njealjádis ja Davvi-Kypros (2246 čuoggá) viđádis dán listtus. Buot dát leat joavkkut geaid vuostá sápmi lea čiekčan.
    • «ja  guovllus» ➞ [double-space-before]
      • «ja guovllus»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.-Boarda lihttu maŋŋimuš ođasčállosis. Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.-Boarda lihttu maŋimuš ođasčállosis. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.-Boarda lihttu maŋŋimuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F.-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
    • «Boarda» ➞ [typo]
      • «Goarta»
    • «maŋŋimuš» ➞ [typo]
      • «maŋemuš»
      • «maŋimuš»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F.N .F.-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.N . F.-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F..-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F..-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F.N .F..-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.N . F..-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F...-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F...-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F.N .F...-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.N . F...-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F....-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F....-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F.N .F....-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.N . F....-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.....-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F.....-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N .»
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N .F.N .F.....-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
Sámi joavkkus guđát sajis lea 2208 čuoggá, seamma go Zanzibaras, čállá N.F.N . F.....-Goarta lihttu maŋemuš ođasčállosis.
    • «N .F.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «N.F.»
      • «.F.»
    • «N .F.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «N . F.»
Sápmi go vuitti 2006 Viva World Cupa. Sápmi vuittii 2006 Viva World Cupa. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sápmi go vuitti 2006 Viva World Cupa.
Sápmi go vuittii 2006 Viva World Cupa.
    • «vuitti» ➞ [typo]
      • «vuittii»
Sámi Siida čielggada sámegielat skuvllaid ja beaiveruovttuid ásaheami Ođđasat jahkečoahkkimis Sámi Siidda jahkečoahkkin ii leat duđavaš dálá dilis sámegielat oahpahusas ja beaiveruovttuin. Danne mearridii čielgadišgoahtit sámegielat skuvllaid ja beaiveruovttuid ásaheami. Ođđa jođiheaddji Torkel Rasmussen lohká dákkár ásahemiid leat sihke vejolažžan ja ruđalaččat gánnehahttin. Sámi Siida čielggada sámegielat skuvllaid ja beaiveruovttuid ásaheami Ođđasat jahkečoahkkimis Sámi Siidda jahkečoahkkin ii leat duđavaš dálá dilis sámegielat oahpahusas ja beaiveruovttuin. Danne mearridii čielgadišgoahtit sámegielat skuvllaid ja beaiveruovttuid ásaheami. Ođđa jođiheaddji Torkel Rasmussen lohká dákkár ásahemiid leat sihke vejolažžan ja ruđalaččat gánnehahttin. 1 No errors found
Ohcejoga gielddaráđđehus lea sihkastan eret guokte oahpaheaddjiidvirggi ja doaimmaha sámegielat beaiveruovttuid dohkkemeahttumis gáržžes latnjadilis. Ohcejoga gielddaráđđehus lea sihkastan eret guokte oahpaheddjiidvirggi ja doaimmaha sámegielat beaiveruovttuid dohkkemeahttumis gáržžes latnjadilis. 1 No errors found
Sámi Siida oaidná nu buriid ruhtadanvejolašvuođaid sámegielat skuvllain ja beaiveruovttuin ahte jáhkká iežas nákcet sihke ásahit ja doaimmahit skuvllaid ja beaiveruovttuid. Sámi Siida oaidná nu buriid ruhtadanvejolašvuođaid sámegielat skuvllain ja beaiveruovttuin ahte jáhkká iežas nákcet sihke ásahit ja doaimmahit skuvllaid ja beaiveruovttuid. 1 No errors found
- Suoma stáhta doarju priváhta skuvllaid ja beaiveruovttuid ja gokčá sámegielat oahpahusa oahpaheaddjigoluid . Dasa lassin juolluda Sámediggi doarjaga sámegielat beaiveruovttuide ja giellabesiide. Lea maid vejolaš vuovdit buori hattis beaiveruovttu sajiid gránnjágielddaide . Dan dahká Ohcejoga gielda dál ja dine bures das, čilge Sámi Siidda jođiheaddji Torkel Rasmussen - Suoma stáhta doarju priváhta skuvllaid ja beaiveruovttuid ja gokčá sámegielat oahpahusa oahpaheaddjegoluid . Dasa lassin juolluda Sámediggi doarjaga sámegielat beaiveruovttuide ja giellabesiide. Lea maid vejolaš vuovdit buori hattis beaiveruovttu sajiid kránnjágielddaide . Dan dahká Ohcejoga gielda dál ja dine bures das, čilge Sámi Siidda jođiheaddji Torkel Rasmussen 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Suoma stáhta doarju priváhta skuvllaid ja beaiveruovttuid ja gokčá sámegielat oahpahusa oahpaheaddjigoluid . Dasa lassin juolluda Sámediggi doarjaga sámegielat beaiveruovttuide ja giellabesiide. Lea maid vejolaš vuovdit buori hattis beaiveruovttu sajiid gránnjágielddaide . Dan dahká Ohcejoga gielda dál ja dine bures das, čilge Sámi Siidda jođiheaddji Torkel Rasmussen
- Suoma stáhta doarju priváhta skuvllaid ja beaiveruovttuid ja gokčá sámegielat oahpahusa oahpaheaddjigoluid. Dasa lassin juolluda Sámediggi doarjaga sámegielat beaiveruovttuide ja giellabesiide. Lea maid vejolaš vuovdit buori hattis beaiveruovttu sajiid gránnjágielddaide. Dan dahká Ohcejoga gielda dál ja dine bures das, čilge Sámi Siidda jođiheaddji Torkel Rasmussen
    • «oahpaheaddjigoluid .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oahpaheaddjigoluid.»
    • «gránnjágielddaide .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gránnjágielddaide.»
Sámi Siidda jahkečoahkkin mearridii muđui joatkit dálá doaimmaiguin dego mannan jagi, omd mánáid ja nuoraiddoaimmaguin . Čoahkkima beavdegirji ja doaibmaplána biddjojuvvo lohkanláhkai go lea dárkkistuvvon. Sámi Siidda jahkečoahkkin mearridii muđui joatkit dálá doaimmaiguin dego mannan jagi, omd mánáid- ja nuoraiddoaimmaiguin . Čoahkkima beavdegirji ja doaibmaplána biddjojuvvo lohkan láhkai go lea dárkkistuvvon. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi Siidda jahkečoahkkin mearridii muđui joatkit dálá doaimmaiguin dego mannan jagi, omd mánáid ja nuoraiddoaimmaguin . Čoahkkima beavdegirji ja doaibmaplána biddjojuvvo lohkanláhkai go lea dárkkistuvvon.
Sámi Siidda jahkečoahkkin mearridii muđui joatkit dálá doaimmaiguin dego mannan jagi, omd mánáid ja nuoraiddoaimmaguin nuoraiddoaimmaguin. Čoahkkima beavdegirji ja doaibmaplána biddjojuvvo lohkan láhkai go lea dárkkistuvvon.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «nuoraiddoaimmaguin.»
    • «lohkanláhkai» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «lohkan láhkai»
Sámi Siidda jahkečoahkkin mearridii muđui joatkit dálá doaimmaiguin dego mannan jagi, omd mánáid ja nuoraiddoaimmaguin nuoraiddoaimmaguin. Čoahkkima beavdegirji ja doaibmaplána biddjojuvvo lohkan láhkai go lea dárkkistuvvon.
Sámi Siidda jahkečoahkkin mearridii muđui joatkit dálá doaimmaiguin dego mannan jagi, omd mánáid ja nuoraiddoaimmagis nuoraiddoaimmain. Čoahkkima beavdegirji ja doaibmaplána biddjojuvvo lohkan láhkai go lea dárkkistuvvon.
    • «nuoraiddoaimmaguin» ➞ [typo]
      • «nuoraiddoaimmagis»
      • «nuoraiddoaimmagen»
    • «nuoraiddoaimmaguin» ➞ [typo]
      • «nuoraiddoaimmain»
Das namahuvvo dušše ahte njuolggadusaide leat boahtán guokte nuppástusa mii nanne sámegiela sajádaga searvvi doaimmain ja deattuhit searvvi doaimma davvisámegielat searvin mii doarju, nanne ja ealáskahttá sámegiela. Das namahuvvo dušše ahte njuolggadusaide leat boahtán guokte nuppástusa mat nannejit sámegiela sajádaga searvvi doaimmain ja deattuhit searvvi doaimma davvisámegielat searvin mii doarju, nanne ja ealáskahttá sámegiela. 1 No errors found
Ođđa 2 § Searvvi čoahkkin ja beavdegirjegiella lea sámegiella Ođđa 3 § Searvvi ulbmilin lea doarjut, nannet ja ealáskahttit davvisámegiela. Dan lassin ulbmilin lea dorvvastit sámiid vuoigatvuođaid doalahit, ollašuhttit ja ovddidit iežas kultuvrra sihke doarjut ja ovddidit sámi kultuvrralaš, sosiálalaš, vuoigatvuođalaš ja almmolaš ekonomalaš vikkamušaid ja maiddái bargat ovttas riikka rájáid badjel. Ođđa 2 § Searvvi čoahkkin- ja beavdegirjegiella lea sámegiella Ođđa 3 § Searvvi ulbmilin lea doarjut, nannet ja ealáskahttit davvisámegiela. Dan lassin ulbmilin lea dorvvastit sámiid vuoigatvuođaid doalahit, ollašuhttit ja ovddidit iežas kultuvrra sihke doarjut ja ovddidit sámi kultuvrralaš, sosiálalaš, vuoigatvuođalaš ja almmolaš ekonomalaš viggamušaid ja maiddái bargat ovttas riikka rájáid badjel. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđa 2 § Searvvi čoahkkin ja beavdegirjegiella lea sámegiella Ođđa 3 § Searvvi ulbmilin lea doarjut, nannet ja ealáskahttit davvisámegiela. Dan lassin ulbmilin lea dorvvastit sámiid vuoigatvuođaid doalahit, ollašuhttit ja ovddidit iežas kultuvrra sihke doarjut ja ovddidit sámi kultuvrralaš, sosiálalaš, vuoigatvuođalaš ja almmolaš ekonomalaš vikkamušaid ja maiddái bargat ovttas riikka rájáid badjel.
Ođđa 2 § Searvvi čoahkkin ja beavdegirjegiella lea sámegiella Ođđa 3 § Searvvi ulbmilin lea doarjut, nannet ja ealáskahttit davvisámegiela. Dan lassin ulbmilin lea dorvvastit sámiid vuoigatvuođaid doalahit, ollašuhttit ja ovddidit iežas kultuvrra sihke doarjut ja ovddidit sámi kultuvrralaš, sosiálalaš, vuoigatvuođalaš ja almmolaš ekonomalaš viggamušaid ja maiddái bargat ovttas riikka rájáid badjel.
    • «vikkamušaid» ➞ [typo]
      • «viggamušaid»
      • «figgamušaid»
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Peski, Jouni Esa Nuosuniemi , Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várreságajođiheaddjin Karen Kitti, stivrralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Peski, Jouni Esa Nousuniemi , Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Peski, Jouni Esa Nuosuniemi , Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivrralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Aski, Jouni Esa Nuosuniemi Nuosuniemi, Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen
    • «stivralahttun» ➞ [typo]
      • «stivrralahttun»
    • «Länsman  Várrelahttun» ➞ [double-space-before]
      • «Länsman Várrelahttun»
    • «Peski» ➞ [typo]
      • «Aski»
      • «Besko»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Nuosuniemi,»
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivrralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Aski, Jouni Esa Nuosuniemi Nuosuniemi, Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivrralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Aski, Jouni Esa 😱 😱, Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen
    • «Nuosuniemi» ➞ [typo]
      • «Nuosuniemi» ➞ [typo]
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivrralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Aski, Jouni Esa , Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivrralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Aski, Jouni Esa , Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen
    • «Esa  ,» ➞ [double-space-before]
      • «Esa ,»
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivrralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Aski, Jouni Esa , Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen
Ságajođiheaddji Torkel Rasmussen lassin válljejuvvui várraságajođiheaddjin Karen Kitti, stivrralahttun Heidi Kitti, Niilo Kalevi Länsman ja Siskko Länsman Várrelahttun: Erika Sarivaara, Maarit K. Aski, Jouni Esa, Juha Pohjanraito ja Heidi Eriksen
    • «Esa ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Esa,»
Maŋimuš ođđasat sámegillii Beassá báhčit albasa Maŋimuš ođđasat sámegillii Beassá báhčit albasa 1 No errors found
Albbas ráppi alde. Albbas ráppi alde. 1 No errors found
Dieldda sullos Nordlanddas besset dál báhčit albasa, go dat lea speaddjan bohccuid. Dielddasullos Nordlánddas besset dál báhčit albasa, go dat lea speadjan bohccuid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dieldda sullos Nordlanddas besset dál báhčit albasa, go dat lea speaddjan bohccuid.
Dieldda sullos Nordlánddas besset dál báhčit albasa, go dat lea speadjan bohccuid.
    • «Nordlanddas» ➞ [typo]
      • «Nordlánddas»
    • «speaddjan» ➞ [typo]
      • «speadjan»
Nordlandda filkkamánne lea áddán lobi báhčit albasa Dieldda sullos Nordlanddas , go dat goddá bohccuid doppe. Boazoeaiggát Magne Huva muitala ahte olbmot leat oaidnán stuorra álbasa rastildeamen nuori, šaldi mielde. Dan máŋŋá gávdne ge sii ráppiid, lohká Huva. Nordlándda fylkkamánni lea addán lobi báhčit albasa Dielddasullos Nordlánddas , go dat goddá bohccuid doppe. Boazoeaiggát Magne Huva muitala ahte olbmot leat oaidnán stuorra albasa rasttildeamen nuori, šaldi mielde. Dan maŋŋá gávdne ge sii ráppiid, lohká Huva. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nordlandda filkkamánne lea áddán lobi báhčit albasa Dieldda sullos Nordlanddas , go dat goddá bohccuid doppe. Boazoeaiggát Magne Huva muitala ahte olbmot leat oaidnán stuorra álbasa rastildeamen nuori, šaldi mielde. Dan máŋŋá gávdne ge sii ráppiid, lohká Huva.
Nordlándda fylkkamánni lea addin lobi báhčit albasa Dieldda sullos Nordlánddas Nordlanddas, go dat goddá bohccuid doppe. Boazoeaiggát Magne Huva muitala ahte olbmot leat oaidnán stuorra albasa rasttildeame nuori, šaldi mielde. Dan maŋŋá gávdne ge sii ráppiid, lohká Huva.
    • «Nordlandda» ➞ [typo]
      • «Nordlándda»
    • «filkkamánne» ➞ [typo]
      • «fylkkamánni»
    • «áddán» ➞ [typo]
      • «addin»
      • «láddan»
    • «Nordlanddas» ➞ [typo]
      • «Nordlánddas»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Nordlanddas,»
    • «álbasa» ➞ [typo]
      • «albasa»
      • «aldasa»
      • «allasa»
      • «áldása»
      • «álbmasa»
      • «áliasa»
    • «rastildeamen» ➞ [typo]
      • «rasttildeame»
      • «rasttildeamen»
    • «máŋŋá» ➞ [typo]
      • «maŋŋá»
Nordlándda fylkkamánni lea addin lobi báhčit albasa Dieldda sullos Nordlánddas Nordlanddas, go dat goddá bohccuid doppe. Boazoeaiggát Magne Huva muitala ahte olbmot leat oaidnán stuorra albasa rasttildeame nuori, šaldi mielde. Dan maŋŋá gávdne ge sii ráppiid, lohká Huva.
Nordlándda fylkkamánni lea addin lobi báhčit albasa Dieldda sullos Nordlánddas Nordlánddas, go dat goddá bohccuid doppe. Boazoeaiggát Magne Huva muitala ahte olbmot leat oaidnán stuorra albasa rasttildeame nuori, šaldi mielde. Dan maŋŋá gávdne ge sii ráppiid, lohká Huva.
    • «Nordlanddas» ➞ [typo]
      • «Nordlánddas»
Boazoeaiggát Magne Huva lohka gávdnan ráppiid . Boazoeaiggát Magne Huva lohká gávdnan ráppiid . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boazoeaiggát Magne Huva lohka gávdnan ráppiid .
Boazoeaiggát Magne Huva lohka gávdnan ráppiid.
    • «ráppiid .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ráppiid.»
Dán guovllus eai galggašii leat boranávddit, ja dáid máŋemuš jágiid leat bivdit báhččán álbasiid Dielddasullos. Albasa besset bivdit skábmamánu 18 beaivve rádjái. Dál livččii dán guovllu suohkaniid ámmátbivdojoavku ( Interkommunalt jaktlag) gearggus bivdigoahtit albasa, muhto bivvalat ja arvvit leat dagahan váttisin vuohttit albasa. Dán guovllus eai galggaše leat boranávddit, ja dáid maŋemuš jagiid leat bivdit báhčán albasiid Dielddasullos. Albasa besset bivdit skábmamánu 18 beaivve rádjái. Dál livččii dán guovllu suohkaniid ámmátbivdojoavku ( Interkommunalt jaktlag) gearggus bivdigoahtit albasa, muhto bivvalat ja arvvit leat dagahan váttisin vuohttit albasa. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dán guovllus eai galggašii leat boranávddit, ja dáid máŋemuš jágiid leat bivdit báhččán álbasiid Dielddasullos. Albasa besset bivdit skábmamánu 18 beaivve rádjái. Dál livččii dán guovllu suohkaniid ámmátbivdojoavku ( Interkommunalt jaktlag) gearggus bivdigoahtit albasa, muhto bivvalat ja arvvit leat dagahan váttisin vuohttit albasa.
Dán guovllus eai galggašii leat boranávddit, ja dáid maŋemus jagiid leat bivdit báhcán albasiid Dielddasullos. Albasa besset bivdit skábmamánu 18 beaivve rádjái. Dál livččii dán guovllu suohkaniid ámmátbivdojoavku (Interkommunalt Interkommunalt 😱) gearggus bivdigoahtit albasa, muhto bivvalat ja arvvit leat dagahan váttisin vuohttit albasa.
    • «máŋemuš» ➞ [typo]
      • «maŋemus»
      • «maŋemuš»
      • «maŋimus»
      • «maŋimuš»
    • «jágiid» ➞ [typo]
      • «jagiid»
    • «báhččán» ➞ [typo]
      • «báhcán»
      • «gáhččan»
      • «bahččon»
      • «ráhččan»
      • «bahččun»
    • «álbasiid» ➞ [typo]
      • «albasiid»
      • «áldásiid»
      • «aldasiid»
      • «allasiid»
      • «álbmasiid»
    • «(» ➞ [space-after-paren-beg]
      • «(Interkommunalt»
    • «jaktlag» ➞ [typo]
Dán guovllus eai galggašii leat boranávddit, ja dáid maŋemus jagiid leat bivdit báhcán albasiid Dielddasullos. Albasa besset bivdit skábmamánu 18 beaivve rádjái. Dál livččii dán guovllu suohkaniid ámmátbivdojoavku (Interkommunalt Interkommunalt ) gearggus bivdigoahtit albasa, muhto bivvalat ja arvvit leat dagahan váttisin vuohttit albasa.
Dán guovllus eai galggašii leat boranávddit, ja dáid maŋemus jagiid leat bivdit báhcán albasiid Dielddasullos. Albasa besset bivdit skábmamánu 18 beaivve rádjái. Dál livččii dán guovllu suohkaniid ámmátbivdojoavku (Interkommunalit Interkommunalt Interkommunalt) gearggus bivdigoahtit albasa, muhto bivvalat ja arvvit leat dagahan váttisin vuohttit albasa.
    • «Interkommunalt» ➞ [typo]
      • «Interkommunalit»
      • «Interkommunalet»
      • «Interkommunalat»
      • «Interkommunalut»
    • «)» ➞ [space-before-paren-end]
      • «Interkommunalt)»
Dán guovllus eai galggašii leat boranávddit, ja dáid maŋemus jagiid leat bivdit báhcán albasiid Dielddasullos. Albasa besset bivdit skábmamánu 18 beaivve rádjái. Dál livččii dán guovllu suohkaniid ámmátbivdojoavku (Interkommunalit Interkommunalt Interkommunalt) gearggus bivdigoahtit albasa, muhto bivvalat ja arvvit leat dagahan váttisin vuohttit albasa.
Dán guovllus eai galggašii leat boranávddit, ja dáid maŋemus jagiid leat bivdit báhcán albasiid Dielddasullos. Albasa besset bivdit skábmamánu 18 beaivve rádjái. Dál livččii dán guovllu suohkaniid ámmátbivdojoavku (Interkommunalit Interkommunalit Interkommunat) gearggus bivdigoahtit albasa, muhto bivvalat ja arvvit leat dagahan váttisin vuohttit albasa.
    • «Interkommunalt» ➞ [typo]
      • «Interkommunalit»
      • «Interkommunalet»
      • «Interkommunalat»
      • «Interkommunalut»
    • «Interkommunalt» ➞ [typo]
      • «Interkommunat»
      • «Interkommunalit»
      • «Interkommunalet»
      • «Interkommunalat»
      • «Interkommunalut»
Manin boahtit Sámi allaskuvlii? Manin boahtit Sámi allaskuvlii? 1 No errors found
Jus hálidat lohkat ealli sámi birrasis, boađe studeantan Sámi allaskuvlii, ođđa Diehtosiiddii ! Jus háliidat lohkat ealli sámi birrasis, boađe studeantan Sámi allaskuvlii, ođđa Diehtosiidii ! 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jus hálidat lohkat ealli sámi birrasis, boađe studeantan Sámi allaskuvlii, ođđa Diehtosiiddii !
Jus háliidat lohkat ealli sámi birrasis, boađe studeantan Sámi allaskuvlii, ođđa Diehtosiiddii Diehtosiidii!
    • «hálidat» ➞ [typo]
      • «háliidat»
    • «!» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Diehtosiidii!»
Jus háliidat lohkat ealli sámi birrasis, boađe studeantan Sámi allaskuvlii, ođđa Diehtosiiddii Diehtosiidii!
Jus háliidat lohkat ealli sámi birrasis, boađe studeantan Sámi allaskuvlii, ođđa Diehtosiiddiid Diehtosiidii!
    • «Diehtosiiddii» ➞ [typo]
      • «Diehtosiiddiid»
Boađe ráhkkanit bargui Sámi servodahkii gos ihkinassii, ja vásit man girjái sámevuohta ja sámekultuvra duođaid lea! Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpasnuvat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidná sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dunnje heivehuvvon ja dáppe lea movttidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat • oahppat sámegillii ealli sámi birrasis • oažžut sámi ja álgoálbmot perpektiivva buot oahpahusas • vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa earáide, sihke miel-studeanttaide ja oahpaheddjiide • oahpasmuvvat iešguđetguovllu sámi servodagaide ja sámiide • fuomášit árbevierromáhtu ođđa ja ođđaáigásaš oktavuođain • beasat luoikat ođđaáigásaš rusttegiid nugo giehtadihtoriid ja digitála kameraid • oahpasnuvvat eará álgoálbmogiiguin • vuolgit lonohallanstudeantan olgoriikii Boađe ráhkkanit bargui Sámi servodahkii gos ihkinassii, ja vásit man girjái sámevuohta ja sámekultuvra duođaid lea! Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpásnuvat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidna sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dutnje heivehuvvon ja dáppe lea movttiidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat • oahppat sámegillii ealli sámi birrasis • oažžut sámi ja álgoálbmot álgoálbmotperspektiivva buot oahpahusas • vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa earáide, sihke miel-studeanttaide ja oahpaheddjiide • oahpásmuvvat iešguđet guovllu sámi servodagaide ja sámiide • fuomášit árbevierromáhtu ođđa ja ođđaáigásaš oktavuođain • beasat luoikat ođđaáigásaš rusttegiid nugo giehtadihtoriid ja digitála kámeraid • oahpásnuvvat eará álgoálbmogiiguin • vuolgit lonohallanstudeantan olgoriikii 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boađe ráhkkanit bargui Sámi servodahkii gos ihkinassii, ja vásit man girjái sámevuohta ja sámekultuvra duođaid lea! Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpasnuvat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidná sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dunnje heivehuvvon ja dáppe lea movttidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat • oahppat sámegillii ealli sámi birrasis • oažžut sámi ja álgoálbmot perpektiivva buot oahpahusas • vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa earáide, sihke miel-studeanttaide ja oahpaheddjiide • oahpasmuvvat iešguđetguovllu sámi servodagaide ja sámiide • fuomášit árbevierromáhtu ođđa ja ođđaáigásaš oktavuođain • beasat luoikat ođđaáigásaš rusttegiid nugo giehtadihtoriid ja digitála kameraidoahpasnuvvat eará álgoálbmogiiguin • vuolgit lonohallanstudeantan olgoriikii
Boađe ráhkkanit bargui Sámi servodahkii gos ihkinassii, ja vásit man girjái sámevuohta ja sámekultuvra duođaid lea! Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpásmat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidna sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dutnje heivehuvvon ja dáppe lea movttiidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat • oahppat sámegillii ealli sámi birrasis • oažžut sámi ja álgoálbmot perspektiivva buot oahpahusas • vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa earáide, sihke miel-studeanttaide ja oahpaheddjiide • oahpásmat iešvuđotguovllu sámi servodagaide ja sámiide • fuomášit árbevierromáhtu ođđa ja ođđaáigásaš oktavuođain • beasat luoikat ođđaáigásaš rusttegiid nugo giehtadihtoriid ja digitála kámeraidoahpásmit eará álgoálbmogiiguin • vuolgit lonohallanstudeantan olgoriikii
    • «!  Jus» ➞ [double-space-before]
      • «! Jus»
    • «oahpasnuvat» ➞ [typo]
      • «oahpásmat»
      • «oahpásmuvat»
      • «oahpásnuvat»
    • «áidná» ➞ [typo]
      • «áidna»
    • «!  Dáppe» ➞ [double-space-before]
      • «! Dáppe»
    • «dunnje» ➞ [typo]
      • «dutnje»
    • «movttidahtti» ➞ [typo]
      • «movttiidahtti»
    • «.  Sámi allaskuvllas» ➞ [double-space-before]
      • «. Sámi allaskuvllas»
    • «birrasis  •» ➞ [double-space-before]
      • «birrasis •»
    • «perpektiivva» ➞ [typo]
      • «perspektiivva»
      • «perspektiivvas»
    • «oahpahusas  •» ➞ [double-space-before]
      • «oahpahusas •»
    • «oahpaheddjiide  •» ➞ [double-space-before]
      • «oahpaheddjiide •»
    • «oahpasmuvvat» ➞ [typo]
      • «oahpásmat»
      • «oahpásmit»
      • «oahpásmuvvat»
      • «oahpásnuvvat»
    • «iešguđetguovllu» ➞ [typo]
      • «iešvuđotguovllu»
    • «sámiide  •» ➞ [double-space-before]
      • «sámiide •»
    • «oktavuođain   •» ➞ [double-space-before]
      • «oktavuođain •»
    • «kameraid» ➞ [typo]
      • «kámeraid»
    • «oahpasnuvvat» ➞ [typo]
      • «oahpásmit»
      • «oahpásmuvvat»
      • «oahpásnuvvat»
    • «álgoálbmogiiguin   •» ➞ [double-space-before]
      • «álgoálbmogiiguin •»
Boađe ráhkkanit bargui Sámi servodahkii gos ihkinassii, ja vásit man girjái sámevuohta ja sámekultuvra duođaid lea! Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpásmat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidna sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dutnje heivehuvvon ja dáppe lea movttiidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat • oahppat sámegillii ealli sámi birrasis • oažžut sámi ja álgoálbmot perspektiivva buot oahpahusas • vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa earáide, sihke miel-studeanttaide ja oahpaheddjiide • oahpásmat iešvuđotguovllu sámi servodagaide ja sámiide • fuomášit árbevierromáhtu ođđa ja ođđaáigásaš oktavuođain • beasat luoikat ođđaáigásaš rusttegiid nugo giehtadihtoriid ja digitála kámeraid • oahpásmit eará álgoálbmogiiguin • vuolgit lonohallanstudeantan olgoriikii
Boađe ráhkkanit bargui Sámi servodahkii gos ihkinassii, ja vásit man girjái sámevuohta ja sámekultuvra duođaid lea! Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpásmat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidna sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dutnje heivehuvvon ja dáppe lea movttiidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat • oahppat sámegillii ealli sámi birrasis • oažžut sámi ja álgoálbmotperspektiivva buot oahpahusas • vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa earáide, sihke miel-studeanttaide ja oahpaheddjiide • oahpásmat iešvuđotguovllu sámi servodagaide ja sámiide • fuomášit árbevierromáhtu ođđa ja ođđaáigásaš oktavuođain • beasat luoikat ođđaáigásaš rusttegiid nugo giehtadihtoriid ja digitála kámeraid • oahpásmit eará álgoálbmogiiguin • vuolgit lonohallanstudeantan olgoriikii
    • «álgoálbmot perspektiivva» ➞ [msyn-compound]
      • «álgoálbmotperspektiivva»
Leago dás juoga mii geasuha du? Leago dás juoga mii geasuha du? 1 No errors found
"Boađe don ge hábmet iežat boahtteáiggi!" Álggogeahčen oahppojagi Sámi allaskuvla lágida álggahanvahkku ođđa ja ovddeš studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas leat almmolaš rahpanbeaivi , diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Lágiduvvojit maid sosiála dáhpáhusat dego omd. dolastallan, kano-tuvra ja studeantaeahket. Leat maid kurssat studeanttaide, omd. girjerájus ja Classfronter kurssat . "Boađe don ge hábmet iežat boahtteáiggi!" Álggogeahčen oahppojagi Sámi allaskuvla lágida álggahanvahkku ođđa ja ovddeš studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas lea almmolaš rahpanbeaivi , diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáttarortnet ođđa studeanttaide. Lágiduvvojit maid sosiála dáhpáhusat dego omd. dolastallan, kánotuvra ja studeantaeahket. Leat maid kurssat studeanttaide, omd. girjerájus- ja Classfronter-kurssat . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
"Boađe don ge hábmet iežat boahtteáiggi!" Álggogeahčen oahppojagi Sámi allaskuvla lágida álggahanvahkku ođđa ja ovddeš studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas leat almmolaš rahpanbeaivi , diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Lágiduvvojit maid sosiála dáhpáhusat dego omd. dolastallan, kano-tuvra ja studeantaeahket. Leat maid kurssat studeanttaide, omd. girjerájus ja Classfronter kurssat .
"Boađe don ge hábmet iežat boahtteáiggi😱 Álggogeahčen oahppojagi Sámi allaskuvla lágida álggahanvahkku ođđa ja ovddeš studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas leat almmolaš rahpanbeaivi, diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Lágiduvvojit maid sosiála dáhpáhusat dego omd. dolastallan, kantuvra ja studeantaeahket. Leat maid kurssat studeanttaide, omd. girjerájus ja 😱 kurssat.
    • «!"» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «»
    • «rahpanbeaivi ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «rahpanbeaivi,»
    • «kano-tuvra» ➞ [typo]
      • «kantuvra»
      • «kánontuvra»
    • «Classfronter» ➞ [typo]
      • «kurssat .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «kurssat.»
"Boađe don ge hábmet iežat boahtteáiggi Álggogeahčen oahppojagi Sámi allaskuvla lágida álggahanvahkku ođđa ja ovddeš studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas leat almmolaš rahpanbeaivi, diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Lágiduvvojit maid sosiála dáhpáhusat dego omd. dolastallan, kantuvra ja studeantaeahket. Leat maid kurssat studeanttaide, omd. girjerájus ja kurssat.
"Boađe don ge hábmet iežat boahtteáiggi Álggogeahčen oahppojagi Sámi allaskuvla lágida álggahanvahkku ođđa ja ovddeš studeanttaide. Álggahanvahkku prográmmas leat almmolaš rahpanbeaivi, diehtojuohkin Sámi allaskuvlla birra, fáddarortnet ođđa studeanttaide. Lágiduvvojit maid sosiála dáhpáhusat dego omd. dolastallan, kantuvra ja studeantaeahket. Leat maid kurssat studeanttaide, omd. girjerájus ja kurssat.
    • «ja  kurssat» ➞ [double-space-before]
      • «ja kurssat»
Guovdageaidnu studeanttabáikin Guovdageaidnu studeanttabáikin 1 No errors found
Guovdageaidnu mearkkaša "guovdu geainnu" ja lea doloža rájes leamaš guovdu Sámi. Mii hálidit ahte Guovdageaidnu ja Sámi allaskuvla dál maid galgá leat sámi nuoraid ja earáid deaivvadanbáiki, ja čohkket ollu sámi studeanttaid miehtá Sámis . Guovdageaidnu mearkkaša "guovdu geainnu" ja lea doloža rájes leamaš guovdu Sámi. Mii háliidit ahte Guovdageaidnu ja Sámi allaskuvla dál maid galgá leat sámi nuoraid ja earáid deaivvadanbáiki, ja čohkket ollu sámi studeanttaid olles Sámis . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guovdageaidnu mearkkaša "guovdu geainnu" ja lea doloža rájes leamaš guovdu Sámi. Mii hálidit ahte Guovdageaidnu ja Sámi allaskuvla dál maid galgá leat sámi nuoraid ja earáid deaivvadanbáiki, ja čohkket ollu sámi studeanttaid miehtá Sámis .
Guovdageaidnu mearkkaša "guovdu geainnu" ja lea doloža rájes leamaš guovdu Sámi. Mii háliidat ahte Guovdageaidnu ja Sámi allaskuvla dál maid galgá leat sámi nuoraid ja earáid deaivvadanbáiki, ja čohkket ollu sámi studeanttaid miehtá Sámis.
    • «.  Mii» ➞ [double-space-before]
      • «. Mii»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidat»
      • «háliidit»
    • «Sámis .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Sámis.»
Guovdageainnus lea ealli sámi biras gos sámegiella gullo beaivválaččat. Guovdageainnus leat valljugas ja girjás kultureallin ja dáppe kultuvrrat deaivvadit beaivválaččat. Guovdageainnus lea ealli sámi biras gos sámegiella gullo beaivválaččat. Guovdageainnus lea valljugas ja girjás kultureallin ja dáppe kultuvrrat deaivvadit beaivválaččat. 1 No errors found
Beassážit áiggi dáppe lágiduvvo Sámi beassášfestivála. Dalle čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, dolos árbevieru mielde. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvo Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossa vuodjin , teáhterčájálmasat ja olu eambbo. Beassážiid áiggi leat maid konfirmášuvnnat , ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet, ja risttašit mánáid. Beassážiid áiggi dáppe lágiduvvo Sámi beassášfestivála. Dalle čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, dološ árbevieru mielde. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvo Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossavuodjin , teáhterčájálmasat ja olu eambbo. Beassážiid áiggi leat maid konfirmašuvnnat , ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet, ja risttašit mánáid. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Beassážit áiggi dáppe lágiduvvo Sámi beassášfestivála. Dalle čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, dolos árbevieru mielde. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvo Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossa vuodjin , teáhterčájálmasat ja olu eambbo. Beassážiid áiggi leat maid konfirmášuvnnat , ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet, ja risttašit mánáid.
Beassážat áiggi dáppe lágiduvvo Sámi beassášfestivála. Dalle čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, dološ árbevieru mielde. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvo Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossa vuodjin, teáhterčájálmasat ja olu eambbo. Beassážiid áiggi leat maid konfirmašuvnnat konfirmášuvnnat, ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet, ja risttašit mánáid.
    • «Beassážit» ➞ [typo]
      • «Beassážat»
    • «dolos» ➞ [typo]
      • «dološ»
    • «vuodjin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuodjin,»
    • «konfirmášuvnnat» ➞ [typo]
      • «konfirmašuvnnat»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «konfirmášuvnnat,»
Beassážat áiggi dáppe lágiduvvo Sámi beassášfestivála. Dalle čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, dološ árbevieru mielde. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvo Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossa vuodjin, teáhterčájálmasat ja olu eambbo. Beassážiid áiggi leat maid konfirmašuvnnat konfirmášuvnnat, ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet, ja risttašit mánáid.
Beassážat áiggi dáppe lágiduvvo Sámi beassášfestivála. Dalle čoahkkanit ollu olbmot miehtá Sámi messostallat, dološ árbevieru mielde. Beassášfestivála oktavuođas lágiduvvo Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossa vuodjin, teáhterčájálmasat ja olu eambbo. Beassážiid áiggi leat maid konfirmašuvnnat konfirmašuvnnat, ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet, ja risttašit mánáid.
    • «konfirmášuvnnat» ➞ [typo]
      • «konfirmašuvnnat»
Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki oahpahus-, giella ja kulturossodat , Sámi árkiiva , Gáldu- Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla. Dáin ruovttusiidduin gávnnat eanet dieđuid Guovdageainnu birra: Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mii lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki oahpahus-, giella- ja kulturossodat , Sámi arkiiva , Gáldu- Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla. Dáin ruovttusiidduin gávnnat eanet dieđuid Guovdageainnu birra: 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki oahpahus-, giella ja kulturossodat , Sámi árkiiva , Gáldu- Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla. DáinSámi joatkka- ja boazodoalloskuvla. Dáin ruovttusiidduin gávnnat eanet dieđuid Guovdageainnu birra:
Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki 😱, giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva árkiiva, 😱 Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. DáinSámi joatkka- ja boazodoalloskuvla. Dáin ruovttusiidduin gávnnat eanet dieđuid Guovdageainnu birra:
    • «.  Guovdageainnus» ➞ [double-space-before]
      • «. Guovdageainnus»
    • «oahpahus-» ➞ [typo]
      • «kulturossodat ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «kulturossodat,»
      • «árkiiva» ➞ [typo]
        • «arkiiva»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «árkiiva,»
      • «Gáldu-» ➞ [typo]
        • «Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla.   Dáin» ➞ [typo]
          • «Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla.   Dáin»
        • «Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla.   Dáin» ➞ [double-space-before]
          • «Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvla. Dáin»
Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki , giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva árkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaidárkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. Dáinuovttusiidduin. Dáinuovttusiidduin gávnnat eanet dieđuid Guovdageainnu birra:
Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki, giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva arkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaidárkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. Dáinuovttusiidduin😱 gávnnat eanet dieđuid Guovdageainnu birra:
    • «Sámedikki ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Sámedikki,»
    • «árkiiva,  Álgoálbmotvuoigatvuođaid» ➞ [typo]
      • «arkiiva,  Álgoálbmotvuoigatvuođaid»
    • «árkiiva,  Álgoálbmotvuoigatvuođaid» ➞ [double-space-before]
      • «árkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaid»
    • «.   Dáinuovttusiidduin» ➞ [double-space-before]
      • «. Dáinuovttusiidduin»
    • «.   Dáinuovttusiidduin» ➞ [typo]
Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki, giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva arkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaidgelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. Dáinuovttusiidduin Guovdageainnu birra:
Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki, giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva arkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaidgelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. 😱 Guovdageainnu birra:
    • «,  Álgoálbmotvuoigatvuođaidgelbbolašvuođaguovddáš» ➞ [double-space-before]
      • «, Álgoálbmotvuoigatvuođaidgelbbolašvuođaguovddáš»
    • «Dáinuovttusiidduin» ➞ [typo]
Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki, giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva arkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaidgelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. Guovdageainnu birra:
Čakčat borgemánus lágiduvvo "Kauto Live" festivála mii lea musihkkafestivála. Skábmamánus lágiduvvo Nilut Cup, mat lea spábbačiekčangilvu mii čohkke ollu olbmuid. Nilut Cup oktavuođas lávejit maid leat konsearttat. Guovdageainnus ja Diehtosiiddas leat maiddai eará guovddáš sámi ásahusat, nu go Sámedikki, giella ja kulturossodat, Sámi arkiiva arkiiva, Álgoálbmotvuoigatvuođaidgelbbolašvuođaguovddáš ja Riikkaidgaskasaš boazodoalloguovddáš. Guovdageainnus lea maid Beaivváš sámi teáhter, Ávvir ja Ságat aviissaid guovllukantuvrrat, Sámi Radio guovllukantuvra ja Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvla. Guovdageainnu birra:
    • «.  Guovdageainnu» ➞ [double-space-before]
      • «. Guovdageainnu»
Guovdageainnu suohkana ruovttusiidu dás Guovdageainnu suohkana ruovttusiidu dás 1 No errors found
Muđui lea Kautokeino Net buorre diehtogáldu Muđui lea Kautokeino Net buorre diehtogáldu 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muđui lea Kautokeino Net buorre diehtogáldu
Muđui lea Kautokeino Dat buorre diehtogáldu
    • «Net» ➞ [typo]
      • «Dat»
      • «Dát»
GLR Lágásradio dáppe gávnnat beaivválaš ođđasiid GLR Lagasrádio dáppe gávnnat beaivválaš ođđasiid 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
GLR Lágásradio dáppe gávnnat beaivválaš ođđasiid
GLR 😱 dáppe gávnnat beaivválaš ođđasiid
    • «Lágásradio» ➞ [typo]
GLR dáppe gávnnat beaivválaš ođđasiid
GLR dáppe gávnnat beaivválaš ođđasiid
    • «GLR  dáppe» ➞ [double-space-before]
      • «GLR dáppe»
Valáštallan ja ástoáiggebuđaldusat Valáštallan ja astoáiggebuđaldusat 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Valáštallan ja ástoáiggebuđaldusat
Valáštallan ja astuáiggebuđaldusat
    • «ástoáiggebuđaldusat» ➞ [typo]
      • «astuáiggebuđaldusat»
      • «astoáigebuđaldusat»
      • «astoáiggebuđaldusat»
Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeamis , go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus lea hui doaibmilis valáštallanbiras, ee. lea fierbmespábbun, spábbačiekčan, giehtaspábbun, čuoigan ja aerobic. Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos hárjehallat sisbandy ja gievrrudanhárjehallama . Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat. Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeapmái , go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus lea hui doaibmilis valáštallanbiras, ee. lea fierbmespábbun, spábbačiekčan, giehtaspábbun, čuoigan ja aerobic. Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos hárjehallat sisbandy ja gievrudanhárjehallama . Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeamis , go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus lea hui doaibmilis valáštallanbiras, ee. lea fierbmespábbun, spábbačiekčan, giehtaspábbun, čuoigan ja aerobic. Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos hárjehallat sisbandy ja gievrrudanhárjehallama . Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat.
Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeamis, go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus lea hui doaibmilis valáštallanbiras, ee. lea fierbmesoabbun, spábbačiekčan, giehtasoabbun, čuoigan ja 😱. Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos hárjehallat sisbandy ja gievrrudanhárjehallama gievrrudanhárjehallama. Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat.
    • «vánddardeamis ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vánddardeamis,»
    • «fierbmespábbun» ➞ [typo]
      • «fierbmesoabbun»
      • «fierbmespábba»
    • «giehtaspábbun» ➞ [typo]
      • «giehtasoabbun»
      • «giehtaspábba»
    • «aerobic» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «gievrrudanhárjehallama.»
Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeamis, go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus lea hui doaibmilis valáštallanbiras, ee. lea fierbmesoabbun, spábbačiekčan, giehtasoabbun, čuoigan ja . Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos hárjehallat sisbandy ja gievrrudanhárjehallama gievrrudanhárjehallama. Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat.
Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcásteapmái, ja luonddu vánddardeamis, go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Guovdageainnus lea hui doaibmilis valáštallanbiras, ee. lea fierbmesoabbun, spábbačiekčan, giehtasoabbun, čuoigan ja. Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos hárjehallat sisbandy ja gievrudanhárjehallama gievrudanhárjehallamat. Diehtosiiddas lea lášmmohallanlatnja gosa buot studeanttat ja bargit besset. Doppe leat iešguđetlágan lášmmohallanrusttegat ja gievrudanrusttegat.
    • «ja .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ja.»
    • «gievrrudanhárjehallama» ➞ [typo]
      • «gievrudanhárjehallama»
      • «givrrodanhárjehallama»
      • «gievrudanhárjehállama»
      • «gievrudathárjehallama»
      • «gievrrustanhárjehallama»
      • «kievrudanhárjehallama»
      • «gievrulanhárjehallama»
      • «gievrruhanhárjehallama»
    • «gievrrudanhárjehallama» ➞ [typo]
      • «gievrudanhárjehallamat»
Báikkálaš olgobáikkiin lea studeanttain vejolašvuohta lágidit studeantakroa, gosa buohkat badjel 18 besset. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, heastastáljat ja máŋga iešguđetlágan searvvi- dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, risttalaš searvvit ja bridge-klubba. Báikkálaš olgobáikkiin lea studeanttain vejolašvuohta lágidit studeantakroa, gosa buohkat badjel 18 besset. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, heastastáljat ja máŋga iešguđetlágan searvvi dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, risttalaš searvvit ja bridge-klubba. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Báikkálaš olgobáikkiin lea studeanttain vejolašvuohta lágidit studeantakroa, gosa buohkat badjel 18 besset. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, heastastáljat ja máŋga iešguđetlágan searvvi- dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, risttalaš searvvit ja bridge-klubba.
Báikkálaš olgobáikkiin lea studeanttain vejolašvuohta lágidit studeantakroa, gosa buohkat badjel 18 besset. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, heastastáljat ja máŋga iešguđetlágan searvvi- dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, risttalaš searvvit ja 😱.
    • «bridge-klubba» ➞ [typo]
Báikkálaš olgobáikkiin lea studeanttain vejolašvuohta lágidit studeantakroa, gosa buohkat badjel 18 besset. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, heastastáljat ja máŋga iešguđetlágan searvvi- dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, risttalaš searvvit ja .
Báikkálaš olgobáikkiin lea studeanttain vejolašvuohta lágidit studeantakroa, gosa buohkat badjel 18 besset. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, heastastáljat ja máŋga iešguđetlágan searvvi- dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, risttalaš searvvit ja.
    • «ja .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ja.»
Dáppe leat buorit duddjonvejolašvuođat jus hálidat duddjot. Lágiduvvojit duodjekurssat, ja lea maid vejolaš ieš duddjot Duodjeinstituhtas. Dáppe leat buorit duddjonvejolašvuođat jus háliidat duddjot. Lágiduvvojit duodjekurssat, ja lea maid vejolaš ieš duddjot Duodjeinstituhtas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dáppe leat buorit duddjonvejolašvuođat jus hálidat duddjot. Lágiduvvojit duodjekurssat, ja lea maid vejolaš ieš duddjot Duodjeinstituhtas.
Dáppe leat buorit duddjonvejolašvuođat jus háliidat duddjot. Lágiduvvojit duodjekurssat, ja lea maid vejolaš ieš duddjot Duodjeinstituhtas.
    • «hálidat» ➞ [typo]
      • «háliidat»
      • «háliidit»
Ásodagat Ásodagat 1 No errors found
Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusas (SSO) leat 18 bearašásodaga ja 18 lanja (hybela). Sis-Finnmárkku studeanttaidovttastus vástida guoskevaš gažaldagaide. Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusas (SSO) leat 18 bearašásodaga ja 18 lanja (hybela). Sis-Finnmárkku studeanttaidovttastus vástida guoskevaš gažaldagaide. 1 No errors found
Mánáidgárdi Mánáidgárdi 1 No errors found
Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide gaskkal 1/2 jagis- 5 jahkái . Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra. Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide 1/2 jagis- 5 jahkái . Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide gaskkal 1/2 jagis- 5 jahkái . Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra.
Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide gaskkal 1/2 😱 5 jahkái. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra.
    • «jagis-» ➞ [typo]
      • «jahkái .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «jahkái.»
Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide gaskkal 1/2 5 jahkái. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra.
Studeantaovttastusas lea studeanttaide buorre mánáidgárdefálaldat. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide gaskkal 1/2 5 jahkái. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra.
    • «1/2  5» ➞ [double-space-before]
      • «1/2 5»
Muđui allaskuvlla fálaldagat studeantaide leat: Studeantasearvi Class Fronter Studeantaaviisa Dihtorlanjat ja mátkedihtorat Giellakurssat Girjerájus Kantiidna E-boasta čujuhus ja čoavddagoarta Vuolgit olgoriikkii studeantan Ođđa studeanttaide fáttarortnet-veahkki ja doarjja go lea amas ja ođas báikái! Muđui allaskuvlla fálaldagat studeanttaide leat: Studeantasearvi Class Fronter Studeantaaviisa Dihtorlanjat ja mátkedihtorat Giellakurssat Girjerájus Kantiidna E-boastačujuhus ja čoavddagoarta Vuolgit olgoriikii studeantan Ođđa studeanttaide fáttarortnet-veahkki ja doarjja go lea amas ja ođas báikái! 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muđui allaskuvlla fálaldagat studeantaide leat: Studeantasearvi ClassStudeantasearvi Class Fronter Studeantaaviisa Dihtorlanjat ja mátkedihtorat Giellakurssat Girjerájus Kantiidna E-boasta čujuhus ja čoavddagoarta Vuolgit olgoriikkii studeantan Ođđa studeanttaide fáttarortnet-veahkki ja doarjja go lea amas ja ođas báikái!
Muđui allaskuvlla fálaldagat stuđeanttaide leat: Studeantasearvi Class😱 Fronter Studeantaaviisa Dihtorlanjat ja mátkedihtorat Giellakurssat Girjerájus Kantiidna E-boastačujuhus ja čoavddagoarta Vuolgit olgoriikii studeantan Ođđa studeanttaide fáttarortnet-veahkki ja doarjja go lea amas ja ođas báikái!
    • «studeantaide» ➞ [typo]
      • «stuđeanttaide»
      • «studeanttaide»
      • «studeanttaid»
    • «Studeantasearvi  Class» ➞ [double-space-before]
      • «Studeantasearvi Class»
    • «Studeantasearvi  Class» ➞ [typo]
      • «Studeantaaviisa  Dihtorlanjat» ➞ [double-space-before]
        • «Studeantaaviisa Dihtorlanjat»
      • «Girjerájus  Kantiidna» ➞ [double-space-before]
        • «Girjerájus Kantiidna»
      • «E-boasta čujuhus» ➞ [msyn-compound]
        • «E-boastačujuhus»
      • «čoavddagoarta  Vuolgit» ➞ [double-space-before]
        • «čoavddagoarta Vuolgit»
        • «Čoavddagoarta Vuolgit»
      • «olgoriikkii» ➞ [typo]
        • «olgoriikii»
Muđui allaskuvlla fálaldagat stuđeanttaide leat: Studeantasearvi Classisa Dihtorlanjat ja mátkedihtorat Giellakurssat Girjerájus Kantiidna E-boastačujuhus ja čoavddagoarta Vuolgit olgoriikii studeantan Ođđa studeanttaide fáttarortnet-veahkki ja doarjja go lea amas ja ođas báikái!
Muđui allaskuvlla fálaldagat stuđeanttaide leat: Studeantasearvi Hassisa Dihtorlanjat ja mátkedihtorat Giellakurssat Girjerájus Kantiidna E-boastačujuhus ja čoavddagoarta Vuolgit olgoriikii studeantan Ođđa studeanttaide fáttarortnet-veahkki ja doarjja go lea amas ja ođas báikái!
    • «Classisa» ➞ [typo]
      • «Hassisa»
      • «Cassiusa»
      • «Massisa»
      • «Crassusa»
      • «Kassisa»
    • «Giellakurssat  Girjerájus» ➞ [double-space-before]
      • «Giellakurssat Girjerájus»
Muđui allaskuvlla fálaldagat stuđeanttaide leat: Studeantasearvi Hassisa Dihtorlanjat ja mátkedihtorat Giellakurssat Girjerájus Kantiidna E-boastačujuhus ja čoavddagoarta Vuolgit olgoriikii studeantan Ođđa studeanttaide fáttarortnet-veahkki ja doarjja go lea amas ja ođas báikái!
Muđui allaskuvlla fálaldagat stuđeanttaide leat: Studeantasearvi Hassisa Dihtorlanjat ja mátkedihtorat Giellakurssat Girjerájus Kantiidna E-boastačujuhus ja čoavddagoarta Vuolgit olgoriikii studeantan Ođđa studeanttaide fáttarortnet-veahkki ja doarjja go lea amas ja ođas báikái!
    • «mátkedihtorat  Giellakurssat» ➞ [double-space-before]
      • «mátkedihtorat Giellakurssat»
      • «Mátkedihtorat Giellakurssat»
Guovdageaidnu studeantabáikin Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahppoja dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusa, nugo Sámedikki ossodagat, Sámi nammanevvohat, Sámi allaskuvla, Sámi Instituhtta, Duodjeinstituhtta ja Álgoálbmotguovddáš. Dáppe gávdno maid Beaivváš sámi teáhter, Sámi árkiiva , Áššu, Min Áiggi guovllukántuvra , Ságat áviissa guovllukántuvra , NRK Sámi Radio guovllukántuvra ja sámi joatkkaskuvla. Guovdageaidnu studeantabáikin Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahppo- ja dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusa, nugo Sámedikki ossodagat, Sámi nammanevvohat, Sámi allaskuvla, Sámi Instituhtta, Duodjeinstituhtta ja Álgoálbmotguovddáš. Dáppe gávdno maid Beaivváš sámi teáhter, Sámi arkiiva , Áššu, Min Áiggi guovllukantuvra , Ságat áviissa guovllukantuvra , NRK Sámi Radio guovllukantuvra ja sámi joatkkaskuvla. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guovdageaidnu studeantabáikin Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahppoja dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusa, nugo Sámedikki ossodagat, Sámi nammanevvohat, Sámi allaskuvla, Sámi Instituhtta, Duodjeinstituhtta ja Álgoálbmotguovddáš. Dáppe gávdno maid Beaivváš sámi teáhter, Sámi árkiiva , Áššu, Min Áiggi guovllukántuvra , Ságat áviissa guovllukántuvra , NRK Sámi Radio guovllukántuvra ja sámi joatkkaskuvla.
Guovdageaidnu studeantabáikin Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahpoba dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusa, nugo Sámedikki ossodagat, Sámi nammanevvohat, Sámi allaskuvla, Sámi Instituhtta, Duodjeinstituhtta ja Álgoálbmotguovddáš. Dáppe gávdno maid Beaivváš sámi teáhter, Sámi arkiivva árkiiva, Áššu, Min Áiggi guovllukantuvra guovllukántuvra, Ságat áviissa guovllukantuvra guovllukántuvra, NRK Sámi Radio guovllukantuvra ja sámi joatkkaskuvla.
    • «oahppoja» ➞ [typo]
      • «oahpoba»
    • «árkiiva» ➞ [typo]
      • «arkiivva»
      • «arkiiva»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «árkiiva,»
    • «guovllukántuvra» ➞ [typo]
      • «guovllukantuvra»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovllukántuvra,»
    • «guovllukántuvra» ➞ [typo]
      • «guovllukantuvra»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovllukántuvra,»
    • «guovllukántuvra» ➞ [typo]
      • «guovllukantuvra»
Guovdageaidnu studeantabáikin Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahpoba dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusa, nugo Sámedikki ossodagat, Sámi nammanevvohat, Sámi allaskuvla, Sámi Instituhtta, Duodjeinstituhtta ja Álgoálbmotguovddáš. Dáppe gávdno maid Beaivváš sámi teáhter, Sámi arkiivva árkiiva, Áššu, Min Áiggi guovllukantuvra guovllukántuvra, Ságat áviissa guovllukantuvra guovllukántuvra, NRK Sámi Radio guovllukantuvra ja sámi joatkkaskuvla.
Guovdageaidnu studeantabáikin Guovdageaidnu lea Norgga stuorámus suohkan, sullii 9687 km2. Dáppe ásset birrasii 3000 olbmo. Dáin ássiin leat 85 % sámegielagat, ja goalmmát oassi sis leat boazoealáhusas. Guovdageaidnu lea guovddáš sámi oahpoba dutkanbáiki. Dáppe leat máŋga guovddáš sámi ásahusa, nugo Sámedikki ossodagat, Sámi nammanevvohat, Sámi allaskuvla, Sámi Instituhtta, Duodjeinstituhtta ja Álgoálbmotguovddáš. Dáppe gávdno maid Beaivváš sámi teáhter, Sámi arkiivva arkiivva, Áššu, Min Áiggi guovllukantuvra guovllukantuvra, Ságat áviissa guovllukantuvra guovllukantuvra, NRK Sámi Radio guovllukantuvra ja sámi joatkkaskuvla.
    • «árkiiva» ➞ [typo]
      • «arkiivva»
      • «arkiiva»
    • «guovllukántuvra» ➞ [typo]
      • «guovllukantuvra»
    • «guovllukántuvra» ➞ [typo]
      • «guovllukantuvra»
Guovdageainnus leat skábmaguovssahasat, čuvges geasseijat ja gaskaija beaivváš. Guovdageainnus lea valljis ja girjás kultureallin. Kultuvrrat deaivvadit beaivválaččat. Beassážiid áigge lea Guovdageaidnu hui guovddážis dáppe Sámis. Dáppe leat ee. Beassáš-festivála , Sámi Grand Prix, Sámi filbmafestivála, konfirmašuvnnat, heajat, heargevuodjimat ja konsearttat. Guovdageainnus leat skábmaguovssahasat, čuvges geasseijat ja gaskaija beaivváš. Guovdageainnus lea valjis ja girjás kultureallin. Kultuvrrat deaivvadit beaivválaččat. Beassážiid áigge lea Guovdageaidnu hui guovddážis dáppe Sámis. Dáppe lea ee. Beassáš-festivála , Sámi Grand Prix, Sámi filbmafestivála, konfirmašuvnnat, heajat, heargevuodjimat ja konsearttat. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guovdageainnus leat skábmaguovssahasat, čuvges geasseijat ja gaskaija beaivváš. Guovdageainnus lea valljis ja girjás kultureallin. Kultuvrrat deaivvadit beaivválaččat. Beassážiid áigge lea Guovdageaidnu hui guovddážis dáppe Sámis. Dáppe leat ee. Beassáš-festivála , Sámi Grand Prix, Sámi filbmafestivála, konfirmašuvnnat, heajat, heargevuodjimat ja konsearttat.
Guovdageainnus leat skábmaguovssahasat, čuvges geasseijat ja gaskaijabeaivváža. Guovdageainnus lea valjis ja girjás kultureallin. Kultuvrrat deaivvadit beaivválaččat. Beassážiid áigge lea Guovdageaidnu hui guovddážis dáppe Sámis. Dáppe leat ee. Beassáš-festivála, Sámi Grand Prix, Sámi filbmafestivála, konfirmašuvnnat, heajat, heargevuodjimat ja konsearttat.
    • « beaivváš» ➞ [typo]
      • «beaivváža»
    • «valljis» ➞ [typo]
      • «valjis»
    • «Beassáš-festivála ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Beassáš-festivála,»
Nuorat ohppet máttuideaset giela Nuorat ohppet máttuideaset giela 1 No errors found
Sverre Østerbøl lohká eanebuid dál lohkat sámegiela Girkonjárgga joatkaskuvllas . Sverre Østerbøl oahpaha sámegiela Girkonjárgga joatkaskuvllas , ja doppe áiggošedje nuorat váldit ruovttoluotta sámegiela maid leat massigoahtán Mátta-Várjjagis. Sverre Østerbøl lohká eanebuid dál lohkat sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas . Sverre Østerbøl oahpaha sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas , ja doppe áiggošedje nuorat váldit ruovttoluotta sámegiela maid leat massigoahtán Mátta-Várjjagis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sverre Østerbøl lohká eanebuid dál lohkat sámegiela Girkonjárgga joatkaskuvllas . Sverre Østerbøl oahpaha sámegiela Girkonjárgga joatkaskuvllas , ja doppe áiggošedje nuorat váldit ruovttoluotta sámegiela maid leat massigoahtán Mátta-Várjjagis.
Sverre Østerbøl lohká eanebuid dál lohkat sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas joatkaskuvllas. Sverre Østerbøl oahpaha sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas joatkaskuvllas, ja doppe áiggošedje nuorat váldit ruovttoluotta sámegiela maid leat massigoahtán Mátta-Várjjagis.
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «joatkaskuvllas.»
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «joatkaskuvllas,»
Sverre Østerbøl lohká eanebuid dál lohkat sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas joatkaskuvllas. Sverre Østerbøl oahpaha sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas joatkaskuvllas, ja doppe áiggošedje nuorat váldit ruovttoluotta sámegiela maid leat massigoahtán Mátta-Várjjagis.
Sverre Østerbøl lohká eanebuid dál lohkat sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas joatkkaskuvllas. Sverre Østerbøl oahpaha sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas joatkkaskuvllas, ja doppe áiggošedje nuorat váldit ruovttoluotta sámegiela maid leat massigoahtán Mátta-Várjjagis.
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Sii ohppat máttuideaset giela Girkonjárgga joatkaskuvllas leat dál sullii 30 oahppi geat lohket sámegiela vuosttaš ja nuppigiela dásis. Amasgiela-dásis ii leat dál oktege oahppi . 1997 rájes leat dán skuvllas oahpahan sámegielas , nu muitala Girkonjárgga joatkaskuvlla oahpaheaddji Sverre Østerbøl. Sii ohppet máttuideaset giela Girkonjárgga joatkkaskuvllas leat dál sullii 30 oahppi geat lohket sámegiela vuosttaš ja nuppigiela dásis. Amasgielladásis ii leat dál oktasge oahppi . 1997 rájes leat dán skuvllas oahpahan sámegiela , nu muitala Girkonjárgga joatkkaskuvlla oahpaheaddji Sverre Østerbøl. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sii ohppat máttuideaset giela Girkonjárgga joatkaskuvllas leat dál sullii 30 oahppi geat lohket sámegiela vuosttaš ja nuppigiela dásis. Amasgiela-dásis ii leat dál oktege oahppi . 1997 rájes leat dán skuvllas oahpahan sámegielas , nu muitala Girkonjárgga joatkaskuvlla oahpaheaddji Sverre Østerbøl.
Sii rohppát máttuideaset giela Girkonjárgga joatkkaskuvllas leat dál sullii 30 oahppi geat lohket sámegiela vuosttaš ja nuppigiela dásis. Amasgiela-dásis ii leat dál oktege oahppi. 1997 rájes leat dán skuvllas oahpahan sámegielas, nu muitala Girkonjárgga joatkkaskuvlla oahpaheaddji Sverre Østerbøl.
    • «ohppat» ➞ [typo]
      • «rohppát»
      • «gohppát»
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
    • «oahppi .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oahppi.»
    • «sámegielas ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sámegielas,»
    • «joatkaskuvlla» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvlla»
Sámegiella ii galggašii jávkat Ørjan Johnsen lohká iežas fertet dego váldit ovddasvástádusa ja fievrridit sámegiela viidáseabbot iežas bearrašis. Iežas muitala leat Deanus bajášaddan , muhto ollugat su bearrašis leat massán sámegiela. Danne áigu son váldit giela ruovttoluotta bearrašii, ja fievrridit dan viidáseabbot . Sámegiella ii galggaše jávkat Ørjan Johnsen lohká iežas fertet dego váldit ovddasvástádusa ja fievrridit sámegiela viidáseappot iežas bearrašis. Iežas muitala leat Deanus bajásšaddan , muhto ollugat su bearrašis leat massán sámegiela. Danne áigu son váldit giela ruovttoluotta bearrašii, ja fievrridit dan viidáseappot . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámegiella ii galggašii jávkat Ørjan Johnsen lohká iežas fertet dego váldit ovddasvástádusa ja fievrridit sámegiela viidáseabbot iežas bearrašis. Iežas muitala leat Deanus bajášaddan , muhto ollugat su bearrašis leat massán sámegiela. Danne áigu son váldit giela ruovttoluotta bearrašii, ja fievrridit dan viidáseabbot .
Sámegiella ii galggašii jávkat Ørjan Johnsen lohká iežas fertet dego váldit ovddasvástádusa ja fievrridit sámegiela viidáseappot iežas bearrašis. Iežas muitala leat Deanus bajášaddan bajášaddan, muhto ollugat su bearrašis leat massán sámegiela. Danne áigu son váldit giela ruovttoluotta bearrašii, ja fievrridit dan viidáseappot viidáseabbot.
    • «viidáseabbot» ➞ [typo]
      • «viidáseappot»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bajášaddan,»
    • «viidáseabbot» ➞ [typo]
      • «viidáseappot»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «viidáseabbot.»
Sámegiella ii galggašii jávkat Ørjan Johnsen lohká iežas fertet dego váldit ovddasvástádusa ja fievrridit sámegiela viidáseappot iežas bearrašis. Iežas muitala leat Deanus bajášaddan bajášaddan, muhto ollugat su bearrašis leat massán sámegiela. Danne áigu son váldit giela ruovttoluotta bearrašii, ja fievrridit dan viidáseappot viidáseabbot.
Sámegiella ii galggašii jávkat Ørjan Johnsen lohká iežas fertet dego váldit ovddasvástádusa ja fievrridit sámegiela viidáseappot iežas bearrašis. Iežas muitala leat Deanus bajásšaddan bajásšaddan, muhto ollugat su bearrašis leat massán sámegiela. Danne áigu son váldit giela ruovttoluotta bearrašii, ja fievrridit dan viidáseappot viidáseappot.
    • «bajášaddan» ➞ [typo]
      • «bajásšaddan»
    • «bajášaddan» ➞ [typo]
      • «bajásšaddan»
    • «viidáseabbot» ➞ [typo]
      • «viidáseappot»
Sandra Lánsman Henriksen lohká maid sámegiela Girkenjárgga joatkaskuvllas . Son hálida oahppat sámegiela danne go su áhčči lea sápmelaš ja soaitá vel dannege hálidit danne go su máttut ledje sápmelaččat. Rektor dáhtošii eanebuid oahppat sámegiela Sandra Länsman Henriksen lohká maid sámegiela Girkonjárgga joatkkaskuvllas . Son háliida oahppat sámegiela danne go su áhčči lea sápmelaš ja soaitá vel dannege háliidit danne go su máttut ledje sápmelaččat. Rektor dáhtošii eanebuid oahppat sámegiela 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sandra Lánsman Henriksen lohká maid sámegiela Girkenjárgga joatkaskuvllas . Son hálida oahppat sámegiela danne go su áhčči lea sápmelaš ja soaitá vel dannege hálidit danne go su máttut ledje sápmelaččat. Rektor dáhtošii eanebuid oahppat sámegiela
Sandra Lansman Henriksen lohká maid sámegiela Girenjárgga joatkkaskuvllas joatkaskuvllas. Son háliida oahppat sámegiela danne go su áhčči lea sápmelaš ja soaitá vel dannege háliidit danne go su máttut ledje sápmelaččat. Rektor dáhtošii eanebuid oahppat sámegiela
    • «Lánsman» ➞ [typo]
      • «Lansman»
      • «Länsman»
    • «Girkenjárgga» ➞ [typo]
      • «Girenjárgga»
      • «Girkonjárgga»
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «joatkaskuvllas.»
    • «hálida» ➞ [typo]
      • «háliida»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
    • «.  Rektor» ➞ [double-space-before]
      • «. Rektor»
Sandra Lansman Henriksen lohká maid sámegiela Girenjárgga joatkkaskuvllas joatkaskuvllas. Son háliida oahppat sámegiela danne go su áhčči lea sápmelaš ja soaitá vel dannege háliidit danne go su máttut ledje sápmelaččat. Rektor dáhtošii eanebuid oahppat sámegiela
Sandra Lansman Henriksen lohká maid sámegiela Girenjárgga joatkkaskuvllas joatkkaskuvllas. Son háliida oahppat sámegiela danne go su áhčči lea sápmelaš ja soaitá vel dannege háliidit danne go su máttut ledje sápmelaččat. Rektor dáhtošii eanebuid oahppat sámegiela
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
Girkonjárgga joatkaskuvlla rektor Trond Hansen dáhtošii vel eanebuid lohkat sámegiela joatkaskuvllas . Girkonjárgga joatkkaskuvlla rektor Trond Hansen dáhtošii vel eanebuid lohkat sámegiela joatkkaskuvllas . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Girkonjárgga joatkaskuvlla rektor Trond Hansen dáhtošii vel eanebuid lohkat sámegiela joatkaskuvllas .
Girkonjárgga joatkkaskuvlla rektor Trond Hansen dáhtošii vel eanebuid lohkat sámegiela joatkkaskuvllas joatkaskuvllas.
    • «joatkaskuvlla» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvlla»
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «joatkaskuvllas.»
Girkonjárgga joatkkaskuvlla rektor Trond Hansen dáhtošii vel eanebuid lohkat sámegiela joatkkaskuvllas joatkaskuvllas.
Girkonjárgga joatkkaskuvlla rektor Trond Hansen dáhtošii vel eanebuid lohkat sámegiela joatkkaskuvllas joatkkaskuvllas.
    • «joatkaskuvllas» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvllas»
Girkonjárgga joatkaskuvlla rektor Trond Hansen muitala skuvlii boahtit ohppiid Mátta-Várjjagis, Deanus, Unjárggas ja máiddái Kárášjogas. Dán jagi ii loga ovttage leat lohkamin sámegiela amasgiellan, váikke Mátta-Várjjagis leat olu nuorat geat leat massán eatnigielaset. Ovddit jagiid gal leat máŋggas lohkan sámegiela amasgiellan justa danne go hálidit oahppat fas sámegiela, mii lea sin máttuid giella. Girkonjárgga joatkkaskuvlla rektor Trond Hansen muitala skuvlii boahtit ohppiid Mátta-Várjjagis, Deanus, Unjárggas ja maiddái Kárášjogas. Dán jagi ii loga ovttage leat lohkamin sámegiela amasgiellan, váikke Mátta-Várjjagis leat olu nuorat geat leat massán eatnigielaset. Ovddit jagiid gal leat máŋggas lohkan sámegiela amasgiellan justa danne go háliidit oahppat fas sámegiela, mii lea sin máttuid giella. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Girkonjárgga joatkaskuvlla rektor Trond Hansen muitala skuvlii boahtit ohppiid Mátta-Várjjagis, Deanus, Unjárggas ja máiddái Kárášjogas. Dán jagi ii loga ovttage leat lohkamin sámegiela amasgiellan, váikke Mátta-Várjjagis leat olu nuorat geat leat massán eatnigielaset. Ovddit jagiid gal leat máŋggas lohkan sámegiela amasgiellan justa danne go hálidit oahppat fas sámegiela, mii lea sin máttuid giella.
Girkonjárgga joatkkaskuvlla rektor Trond Hansen muitala skuvlii boahtit ohppiid Mátta-Várjjagis, Deanus, Unjárggas ja maiddai Kárášjogas. Dán jagi ii loga ovttage leat lohkamin sámegiela amasgiellan, váikke Mátta-Várjjagis leat olu nuorat geat leat massán eatnigielaset. Ovddit jagiid gal leat máŋggas lohkan sámegiela amasgiellan justa danne go háliidedjet oahppat fas sámegiela, mii lea sin máttuid giella.
    • «joatkaskuvlla» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvlla»
    • «máiddái» ➞ [typo]
      • «maiddai»
      • «maiddái»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidedjet»
      • «háliidit»
Ruhtadeami ohcan Eanagotti ovddidanruhta Eanagotti ovddidanruhta on Lappi eanagoddeprográmma vuollásaš ovddidanfitnuid ollašuhttimii oaivvilduvvon mearreruhta. Eanagotti ovddidanruđa juohkimis guovlluide mearrida jahkásaččat Bargo- ja ealáhusministeriija. Guovlluidovddidaneiseváldin Lappi Lihttu mearrida mearreruđa geavaheamis guovllustis. Davvi-Suoma EAKR-prográmma 2007-2013 Davvi-Suoma EAKR-prográmma vuođul geahččalit lasihit ođasmahttingilvalannávccaid, stuoridit fitnodagaid, buoridit juvssahahttivuođa ja nannet geasuhusdahkkiid. Ruhtadeami ohcan Eanagotti ovddidanruhta Eanagotti ovddidanruhta lea Lappi eanagoddeprográmma vuollásaš ovddidanfitnuid ollašuhttimii oaivvilduvvon mearreruhta. Eanagotti ovddidanruđa juohkimis guovlluide mearrida jahkásaččat Bargo- ja ealáhusministeriija. Guovlluidovddidaneiseváldin Lappi Lihttu mearrida mearreruđa geavaheamis guovllustis. Davvi-Suoma EAKR-prográmma 2007-2013 Davvi-Suoma EAKR-prográmma vuođul geahččalit lasihit ođasmahttingilvalannávccaid, stuoridit fitnodagaid, buoridit juvssahahttivuođa ja nannet geasuhusdahkkiid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ruhtadeami ohcan Eanagotti ovddidanruhta Eanagotti ovddidanruhta on Lappi eanagoddeprográmma vuollásaš ovddidanfitnuid ollašuhttimii oaivvilduvvon mearreruhta. Eanagotti ovddidanruđa juohkimis guovlluide mearrida jahkásaččat Bargo- ja ealáhusministeriija. Guovlluidovddidaneiseváldin Lappi Lihttu mearrida mearreruđa geavaheamis guovllustis. Davvi-Suoma EAKR-prográmma 2007-2013 Davvi-Suoma EAKR-prográmma vuođul geahččalit lasihit ođasmahttingilvalannávccaid, stuoridit fitnodagaid, buoridit juvssahahttivuođa ja nannet geasuhusdahkkiid.
Ruhtadeami ohcan Eanagotti ovddidanruhta Eanagotti ovddidanruhta on Lappi eanagoddeprográmma vuollásaš ovddidanfitnuid ollašuhttimii oaivvilduvvon mearreruhta. Eanagotti ovddidanruđa juohkimis guovlluide mearrida jahkásaččat Bargo- ja ealáhusministeriija. Guovlluidovddidaneiseváldin Lappi Lihttu mearrida mearreruđa geavaheamis guovllustis. Davvi-Suoma EAKR-prográmma 2007-2013 Davvi-Suoma EAKR-prográmma vuođul geahččalit lasihit ođasmahttingilvalannávccaid, stuoridit fitnodagaid, buoridit juvssahahttivuođa ja nannet geasuhusdahkkiid.
    • «.  Davvi-Suoma» ➞ [double-space-before]
      • «. Davvi-Suoma»
EAKR-ruhtadeami sáhttet ohcat fitnodagat, oahppolágádusat, dutkanlágádusat, gielddat, guovlogielddat ja eará vuoigatvuođadohkálaš servošat dahje daid oktiibijut. Ruhtadeami mieđihit Lappi Lihttu, Lappi ELY-guovddáš ja Finnvera. Lappi Lihttu ii mieđit doarjaga ovttaskas fitnodagaid fitnodatdoaimma ovddideapmái. Loga lasi Davvi-Suoma EAKR -prográmmas Interreg IV A Pohjoinen INTERREG IVA Pohjoinen lea EU-prográmma, mainna dorjojuvvo rájiid rasttildeaddji ovttasbargu prográmmabaji 2007-2013 áigge. Dáinna prográmmain geahččalit riikkarájiid rasttildeaddji ovttasbarggu bohte doarjut ekonomalaš ja sosiálalaš ovdáneami prográmmaguovllus. Interreg IV A Pohjoinen prográmma vuođul sáhttá ruhtadit dušše dakkár fitnuid, main lea ollašuhtti uhcimustá guovtte riikkas. Jos fitnus leat ollašuhttit buot golmma riikkas, de dat lohkkojuvvo ánsun. Loga lasi Interreg IV A Pohjoinenis Kolarctic ENPI CBC Kolarctic ENPI CBC 2007-2013 lea Davvikalohta ja Oarjedavvi-Ruošša rájiid rasttildeaddji ovttasbargoprográmma. Dán prográmma vuođul ruhtaduvvojit Suoma, Ruoŧa, Norgga ja Ruošša ovttasbargofitnut. Davviperiferiija Davviperiferiija prográmma doarju Eurohpá boaittobealeguovlluid ekonomalaš, bistevaš ovdáneami fidnoruhtadeami vuođul, man ohcci sáhttá oažžut eanemustá 60 % fidnogoluin. Prográmmaguvlui gullet eanagottit Suomas, Ruoŧas, Norggas, Skotlánddas , Irlánddas ja Davvi-Irlánddas sihke Islánda, Ruonáeana ja Fearasullot ollásit. Davvikalohta ráđđi Davvikalohta ráđđi lea davviriikalaš rádjeovttasbargoorganisašuvdna, man váldoruhtadeaddjin doaibmá Davviriikkaid ministtarráđđi. Davvikalohta ráđis sáhttá ohcat doarjaga dakkár davviriikalaš fidnodoibmii, mii gullá ráđi válljen deattuhussurggiide. EAKR-ruhtadeami sáhttet ohcat fitnodagat, oahppolágádusat, dutkanlágádusat, gielddat, guovlogielddat ja eará vuoigatvuođadohkálaš servošat dahje daid oktiibijut. Ruhtadeami mieđihit Lappi Lihttu, Lappi ELY-guovddáš ja Finnvera. Lappi Lihttu ii mieđit doarjaga ovttaskas fitnodagaid fitnodatdoaimma ovddideapmái. Loga lasi Davvi-Suoma EAKR-prográmmas Interreg IV A Pohjoinen INTERREG IVA Pohjoinen lea EU-prográmma, mainna dorjojuvvo rájiid rasttildeaddji ovttasbargu prográmmabaji 2007-2013 áigge. Dáinna prográmmain geahččalit riikkarájiid rasttildeaddji ovttasbarggu bokte doarjut ekonomalaš ja sosiálalaš ovdáneami prográmmaguovllus. Interreg IV A Pohjoinen prográmma vuođul sáhttá ruhtadit dušše dakkár fitnuid, main lea ollašuhtti uhcimustá guovtte riikkas. Jos fitnus leat ollašuhttit buot golmma riikkas, de dat lohkkojuvvo ánsun. Loga lasi Interreg IV A Pohjoinenis Kolarctic ENPI CBC Kolarctic ENPI CBC 2007-2013 lea Davvikalohta ja Oarjedavvi-Ruošša rájiid rasttildeaddji ovttasbargoprográmma. Dán prográmma vuođul ruhtaduvvojit Suoma, Ruoŧa, Norgga ja Ruošša ovttasbargofitnut. Davviperiferiija Davviperiferiija prográmma doarju Eurohpá boaittobealeguovlluid ekonomalaš, bistevaš ovdáneami fidnoruhtadeami vuođul, man ohcci sáhttá oažžut eanemustá 60 % fidnogoluin. Prográmmaguvlui gullet eanagottit Suomas, Ruoŧas, Norggas, Skottlánddas , Irlánddas ja Davvi-Irlánddas sihke Islánda, Ruonáeana ja Fearasullot ollásit. Davvikalohta ráđđi Davvikalohta ráđđi lea davviriikalaš rádjeovttasbargoorganisašuvdna, man váldoruhtadeaddjin doaibmá Davviriikkaid ministtarráđđi. Davvikalohta ráđis sáhttá ohcat doarjaga dakkár davviriikalaš fidnodoibmii, mii gullá ráđi válljen deattuhussurggiide. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
EAKR-ruhtadeami sáhttet ohcat fitnodagat, oahppolágádusat, dutkanlágádusat, gielddat, guovlogielddat ja eará vuoigatvuođadohkálaš servošat dahje daid oktiibijut. Ruhtadeami mieđihit Lappi Lihttu, Lappi ELY-guovddáš ja Finnvera. Lappi Lihttu ii mieđit doarjaga ovttaskas fitnodagaid fitnodatdoaimma ovddideapmái. Loga lasi Davvi-Suoma EAKR -prográmmas Interreg IV A Pohjoinen INTERREG IVA Pohjoinen lea EU-prográmma, mainna dorjojuvvo rájiid rasttildeaddji ovttasbargu prográmmabaji 2007-2013 áigge. Dáinna prográmmain geahččalit riikkarájiid rasttildeaddji ovttasbarggu bohte doarjut ekonomalaš ja sosiálalaš ovdáneami prográmmaguovllus. Interreg IV A Pohjoinen prográmma vuođul sáhttá ruhtadit dušše dakkár fitnuid, main lea ollašuhtti uhcimustá guovtte riikkas. Jos fitnus leat ollašuhttit buot golmma riikkas, de dat lohkkojuvvo ánsun. Loga lasi Interreg IV A Pohjoinenis Kolarctic ENPI CBC Kolarctic ENPI CBC 2007-2013 lea Davvikalohta ja Oarjedavvi-Ruošša rájiid rasttildeaddji ovttasbargoprográmma. Dán prográmma vuođul ruhtaduvvojit Suoma, Ruoŧa, Norgga ja Ruošša ovttasbargofitnut. Davviperiferiija Davviperiferiija prográmma doarju Eurohpá boaittobealeguovlluid ekonomalaš, bistevaš ovdáneami fidnoruhtadeami vuođul, man ohcci sáhttá oažžut eanemustá 60 % fidnogoluin. Prográmmaguvlui gullet eanagottit Suomas, Ruoŧas, Norggas, Skotlánddas , Irlánddas ja Davvi-Irlánddas sihke Islánda, Ruonáeana ja Fearasullot ollásit. Davvikalohta ráđđi Davvikalohta ráđđi lea davviriikalaš rádjeovttasbargoorganisašuvdna, man váldoruhtadeaddjin doaibmá Davviriikkaid ministtarráđđi. Davvikalohta ráđis sáhttá ohcat doarjaga dakkár davviriikalaš fidnodoibmii, mii gullá ráđi válljen deattuhussurggiide.
EAKR-ruhtadeami sáhttet ohcat fitnodagat, oahppolágádusat, dutkanlágádusat, gielddat, guovlogielddat ja eará vuoigatvuođadohkálaš servošat dahje daid oktiibijut. Ruhtadeami mieđihit Lappi Lihttu, Lappi ELY-guovddáš ja Finneba. Lappi Lihttu ii mieđit doarjaga ovttaskas fitnodagaid fitnodatdoaimma ovddideapmái. Loga lasi Davvi-Suoma EAKR -prográmmas Interreg IV A Pohjoinen INTERREG IVA Pohjoinen lea EU-prográmma, mainna dorjojuvvo rájiid rasttildeaddji ovttasbargu prográmmabaji 2007-2013 áigge. Dáinna prográmmain geahččalit riikkarájiid rasttildeaddji ovttasbarggu bohte doarjut ekonomalaš ja sosiálalaš ovdáneami prográmmaguovllus. Interreg IV A Pohjoinen prográmma vuođul sáhttá ruhtadit dušše dakkár fitnuid, main lea ollašuhtti uhcimustá guovtte riikkas. Jos fitnus leat ollašuhttit buot golmma riikkas, de dat lohkkojuvvo ánsun. Loga lasi Interreg IV A Pohjoinenis Kolarctic ENPI CBC Kolarctic ENPI CBC 2007-2013 lea Davvikalohta ja Oarjedavvi-Ruošša rájiid rasttildeaddji ovttasbargoprográmma. Dán prográmma vuođul ruhtaduvvojit Suoma, Ruoŧa, Norgga ja Ruošša ovttasbargofitnut. Davviperiferiija Davviperiferiija prográmma doarju Eurohpá boaittobealeguovlluid ekonomalaš, bistevaš ovdáneami fidnoruhtadeami vuođul, man ohcci sáhttá oažžut eanemustá 60 % fidnogoluin. Prográmmaguvlui gullet eanagottit Suomas, Ruoŧas, Norggas, Skottlánddas Skotlánddas, Irlánddas ja Davvi-Irlánddas sihke Islánda, Ruonáeana ja Fearasullot ollásit. Davvikalohta ráđđi Davvikalohta ráđđi lea davviriikalaš rádjeovttasbargoorganisašuvdna, man váldoruhtadeaddjin doaibmá Davviriikkaid ministtarráđđi. Davvikalohta ráđis sáhttá ohcat doarjaga dakkár davviriikalaš fidnodoibmii, mii gullá ráđi válljen deattuhussurggiide.
    • «Finnvera» ➞ [typo]
      • «Finneba»
    • «Pohjoinenis  Kolarctic» ➞ [double-space-before]
      • «Pohjoinenis Kolarctic»
    • «.  Davviperiferiija» ➞ [double-space-before]
      • «. Davviperiferiija»
    • «Skotlánddas» ➞ [typo]
      • «Skottlánddas»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Skotlánddas,»
    • «.  Davvikalohta» ➞ [double-space-before]
      • «. Davvikalohta»
EAKR-ruhtadeami sáhttet ohcat fitnodagat, oahppolágádusat, dutkanlágádusat, gielddat, guovlogielddat ja eará vuoigatvuođadohkálaš servošat dahje daid oktiibijut. Ruhtadeami mieđihit Lappi Lihttu, Lappi ELY-guovddáš ja Finneba. Lappi Lihttu ii mieđit doarjaga ovttaskas fitnodagaid fitnodatdoaimma ovddideapmái. Loga lasi Davvi-Suoma EAKR -prográmmas Interreg IV A Pohjoinen INTERREG IVA Pohjoinen lea EU-prográmma, mainna dorjojuvvo rájiid rasttildeaddji ovttasbargu prográmmabaji 2007-2013 áigge. Dáinna prográmmain geahččalit riikkarájiid rasttildeaddji ovttasbarggu bohte doarjut ekonomalaš ja sosiálalaš ovdáneami prográmmaguovllus. Interreg IV A Pohjoinen prográmma vuođul sáhttá ruhtadit dušše dakkár fitnuid, main lea ollašuhtti uhcimustá guovtte riikkas. Jos fitnus leat ollašuhttit buot golmma riikkas, de dat lohkkojuvvo ánsun. Loga lasi Interreg IV A Pohjoinenis Kolarctic ENPI CBC Kolarctic ENPI CBC 2007-2013 lea Davvikalohta ja Oarjedavvi-Ruošša rájiid rasttildeaddji ovttasbargoprográmma. Dán prográmma vuođul ruhtaduvvojit Suoma, Ruoŧa, Norgga ja Ruošša ovttasbargofitnut. Davviperiferiija Davviperiferiija prográmma doarju Eurohpá boaittobealeguovlluid ekonomalaš, bistevaš ovdáneami fidnoruhtadeami vuođul, man ohcci sáhttá oažžut eanemustá 60 % fidnogoluin. Prográmmaguvlui gullet eanagottit Suomas, Ruoŧas, Norggas, Skottlánddas Skotlánddas, Irlánddas ja Davvi-Irlánddas sihke Islánda, Ruonáeana ja Fearasullot ollásit. Davvikalohta ráđđi Davvikalohta ráđđi lea davviriikalaš rádjeovttasbargoorganisašuvdna, man váldoruhtadeaddjin doaibmá Davviriikkaid ministtarráđđi. Davvikalohta ráđis sáhttá ohcat doarjaga dakkár davviriikalaš fidnodoibmii, mii gullá ráđi válljen deattuhussurggiide.
EAKR-ruhtadeami sáhttet ohcat fitnodagat, oahppolágádusat, dutkanlágádusat, gielddat, guovlogielddat ja eará vuoigatvuođadohkálaš servošat dahje daid oktiibijut. Ruhtadeami mieđihit Lappi Lihttu, Lappi ELY-guovddáš ja Finneba. Lappi Lihttu ii mieđit doarjaga ovttaskas fitnodagaid fitnodatdoaimma ovddideapmái. Loga lasi Davvi-Suoma EAKR -prográmmas Interreg IV A Pohjoinen INTERREG IVA Pohjoinen lea EU-prográmma, mainna dorjojuvvo rájiid rasttildeaddji ovttasbargu prográmmabaji 2007-2013 áigge. Dáinna prográmmain geahččalit riikkarájiid rasttildeaddji ovttasbarggu bohte doarjut ekonomalaš ja sosiálalaš ovdáneami prográmmaguovllus. Interreg IV A Pohjoinen prográmma vuođul sáhttá ruhtadit dušše dakkár fitnuid, main lea ollašuhtti uhcimustá guovtte riikkas. Jos fitnus leat ollašuhttit buot golmma riikkas, de dat lohkkojuvvo ánsun. Loga lasi Interreg IV A Pohjoinenis Kolarctic ENPI CBC Kolarctic ENPI CBC 2007-2013 lea Davvikalohta ja Oarjedavvi-Ruošša rájiid rasttildeaddji ovttasbargoprográmma. Dán prográmma vuođul ruhtaduvvojit Suoma, Ruoŧa, Norgga ja Ruošša ovttasbargofitnut. Davviperiferiija Davviperiferiija prográmma doarju Eurohpá boaittobealeguovlluid ekonomalaš, bistevaš ovdáneami fidnoruhtadeami vuođul, man ohcci sáhttá oažžut eanemustá 60 % fidnogoluin. Prográmmaguvlui gullet eanagottit Suomas, Ruoŧas, Norggas, Skottlánddas Skottlánddas, Irlánddas ja Davvi-Irlánddas sihke Islánda, Ruonáeana ja Fearasullot ollásit. Davvikalohta ráđđi Davvikalohta ráđđi lea davviriikalaš rádjeovttasbargoorganisašuvdna, man váldoruhtadeaddjin doaibmá Davviriikkaid ministtarráđđi. Davvikalohta ráđis sáhttá ohcat doarjaga dakkár davviriikalaš fidnodoibmii, mii gullá ráđi válljen deattuhussurggiide.
    • «Skotlánddas» ➞ [typo]
      • «Skottlánddas»
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) lea organisašuvdna norgga boazosápmelaččaide. Searvi álggahuvvui 1947s . Álgojagiin ledje eanas lullisápmelaččat geat barge servviin, muhto 70-logu álggus etablerii NBR organisašuvdnastruktuvrra mas lei stivra Finnmárkkus ja čállingoddi Romssas. NBRas lea digaštallanriekti stádain dan jahkásaš boazodoallošiehtadusa birra. Ulbmil Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) lea organisašuvdna norgga boazosápmelaččaide. Searvi álggahuvvui 1947:s . Álgojagiin ledje eanas lullisápmelaččat geat barge servviin, muhto 70-logu álggus etablerii NBR organisašuvdnastruktuvrra mas lei stivra Finnmárkkus ja čállingoddi Romssas. NBR:s lea digaštallanriekti stádain dan jahkásaš boazodoallošiehtadusa birra. Ulbmil 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) lea organisašuvdna norgga boazosápmelaččaide. Searvi álggahuvvui 1947s . Álgojagiin ledje eanas lullisápmelaččat geat barge servviin, muhto 70-logu álggus etablerii NBR organisašuvdnastruktuvrra mas lei stivra Finnmárkkus ja čállingoddi Romssas. NBRas lea digaštallanriekti stádain dan jahkásaš boazodoallošiehtadusa birra. Ulbmil
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) lea organisašuvdna norgga boazosápmelaččaide. Searvi álggahuvvui 1947:s 1947s. Álgojagiin ledje eanas lullisápmelaččat geat barge servviin, muhto 70-logu álggus etablerii NBR organisašuvdnastruktuvrra mas lei stivra Finnmárkkus ja čállingoddi Romssas. NBR:s lea digaštallanriekti stádain dan jahkásaš boazodoallošiehtadusa birra. Ulbmil
    • «1947s» ➞ [typo]
      • «1947:s»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1947s.»
    • «NBRas» ➞ [typo]
      • «NBR:s»
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) lea organisašuvdna norgga boazosápmelaččaide. Searvi álggahuvvui 1947:s 1947s. Álgojagiin ledje eanas lullisápmelaččat geat barge servviin, muhto 70-logu álggus etablerii NBR organisašuvdnastruktuvrra mas lei stivra Finnmárkkus ja čállingoddi Romssas. NBR:s lea digaštallanriekti stádain dan jahkásaš boazodoallošiehtadusa birra. Ulbmil
Norgga Boazosápmelaččaid Riikkasearvi (NBR) lea organisašuvdna norgga boazosápmelaččaide. Searvi álggahuvvui 1947:s 1947:s. Álgojagiin ledje eanas lullisápmelaččat geat barge servviin, muhto 70-logu álggus etablerii NBR organisašuvdnastruktuvrra mas lei stivra Finnmárkkus ja čállingoddi Romssas. NBR:s lea digaštallanriekti stádain dan jahkásaš boazodoallošiehtadusa birra. Ulbmil
    • «1947s» ➞ [typo]
      • «1947:s»
NBR ulbmil lea ovddidahttit boazosápmelaččaid beroštumiid; ekonomalažžat , fágalažžat , sosiálalažžan ja kultuvrralažžat . Searvi galgá maid bargat ovddidahttit oktavuođa boazosápmelaččaid gaskas ja ahte boazosápmelaččat galget ieža stivret ovdáneami ealáhusas, nu ahte ovdáneapmi geavvá vieruid riekteoainnu mielde, ja daid ealáhusa vuođđojurdagiid mielde. Stivra NBR ulbmil lea ovddidahttit boazosápmelaččaid beroštumiid; ekonomalaččat , fágalaččat , sosiálalažžan ja kultuvrralaččat . Searvi galgá maid bargat ovddidahttit oktavuođa boazosápmelaččaid gaskkas ja ahte boazosápmelaččat galget ieža stivret ovdáneami ealáhusas, nu ahte ovdáneapmi geavvá vieruid riekteoainnu mielde, ja daid ealáhusa vuođđojurdagiid mielde. Stivra 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NBR ulbmil lea ovddidahttit boazosápmelaččaid beroštumiid; ekonomalažžat , fágalažžat , sosiálalažžan ja kultuvrralažžat . Searvi galgá maid bargat ovddidahttit oktavuođa boazosápmelaččaid gaskas ja ahte boazosápmelaččat galget ieža stivret ovdáneami ealáhusas, nu ahte ovdáneapmi geavvá vieruid riekteoainnu mielde, ja daid ealáhusa vuođđojurdagiid mielde. Stivra
NBR ulbmil lea ovddidahttit boazosápmelaččaid beroštumiid; ekonomalaččat ekonomalažžat, fágalaččat fágalažžat, sosiálalažžan ja kultuvrralaččat kultuvrralažžat. Searvi galgá maid bargat ovddidahttit oktavuođa boazosápmelaččaid gaskasa ja ahte boazosápmelaččat galget ieža stivret ovdáneami ealáhusas, nu ahte ovdáneapmi geavvá vieruid riekteoainnu mielde, ja daid ealáhusa vuođđojurdagiid mielde. Stivra
    • «ekonomalažžat» ➞ [typo]
      • «ekonomalaččat»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ekonomalažžat,»
    • «fágalažžat» ➞ [typo]
      • «fágalaččat»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «fágalažžat,»
    • «kultuvrralažžat» ➞ [typo]
      • «kultuvrralaččat»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «kultuvrralažžat.»
    • «gaskas» ➞ [typo]
      • «gaskasa»
NBR ulbmil lea ovddidahttit boazosápmelaččaid beroštumiid; ekonomalaččat ekonomalažžat, fágalaččat fágalažžat, sosiálalažžan ja kultuvrralaččat kultuvrralažžat. Searvi galgá maid bargat ovddidahttit oktavuođa boazosápmelaččaid gaskasa ja ahte boazosápmelaččat galget ieža stivret ovdáneami ealáhusas, nu ahte ovdáneapmi geavvá vieruid riekteoainnu mielde, ja daid ealáhusa vuođđojurdagiid mielde. Stivra
NBR ulbmil lea ovddidahttit boazosápmelaččaid beroštumiid; ekonomalaččat ekonomalažžat, fágalaččat fágalaččat, sosiálalažžan ja kultuvrralaččat kultuvrralaččat. Searvi galgá maid bargat ovddidahttit oktavuođa boazosápmelaččaid gaskasa ja ahte boazosápmelaččat galget ieža stivret ovdáneami ealáhusas, nu ahte ovdáneapmi geavvá vieruid riekteoainnu mielde, ja daid ealáhusa vuođđojurdagiid mielde. Stivra
    • «fágalažžat» ➞ [typo]
      • «fágalaččat»
    • «kultuvrralažžat» ➞ [typo]
      • «kultuvrralaččat»
NBR jođiheaddji lea Nils Henrik Sara ja nubbinjođiheaddji lea Inge Even Danielsen. Nils Henrik Sara válljejuvvui jođiheaddjin 2006:s, su ovdal lei Aslak J. Eira jođiheaddji 8 jagi. NBRas lea maiddái nuoraidlávdegoddi. NBR jođiheaddji lea Nils Henrik Sara ja nubbijođiheaddji lea Inge Even Danielsen. Nils Henrik Sara válljejuvvui jođiheaddjin 2006:s, su ovdal lei Aslak J. Eira jođiheaddji 8 jagi. NBR:s lea maiddái nuoraidlávdegoddi. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NBR jođiheaddji lea Nils Henrik Sara ja nubbinjođiheaddji lea Inge Even Danielsen. Nils Henrik Sara válljejuvvui jođiheaddjin 2006:s, su ovdal lei Aslak J. Eira jođiheaddji 8 jagi. NBRas lea maiddái nuoraidlávdegoddi.
NBR jođiheaddji lea Nils Henrik Sara ja 😱 lea Inge Even Danielsen. Nils Henrik Sara válljejuvvui jođiheaddjin 2006:s, su ovdal lei Aslak J. Eira jođiheaddji 8 jagi. NBR:s lea maiddái nuoraidlávdegoddi.
    • «nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
      • «NBRas» ➞ [typo]
        • «NBR:s»
NBR jođiheaddji lea Nils Henrik Sara ja lea Inge Even Danielsen. Nils Henrik Sara válljejuvvui jođiheaddjin 2006:s, su ovdal lei Aslak J. Eira jođiheaddji 8 jagi. NBR:s lea maiddái nuoraidlávdegoddi.
NBR jođiheaddji lea Nils Henrik Sara ja lea Inge Even Danielsen. Nils Henrik Sara válljejuvvui jođiheaddjin 2006:s, su ovdal lei Aslak J. Eira jođiheaddji 8 jagi. NBR:s lea maiddái nuoraidlávdegoddi.
    • «ja  lea» ➞ [double-space-before]
      • «ja lea»
Duddjo nu guhká go mokta bistá Duojár Jovnna Ovllá Andersen (80) gii lea moadde vahku áigi ožžon Norgga Kulturárbbi gudnibálkašumi (Norsk Kulturarvs ærespris) lohká sámi árbevirolaš duoji hui deaŧálažžan sámiide. Duddjo nu guhká go mokta bistá Duojár Jovnna Ovllá Andersen (80) gii lea moadde vahku áigi ožžon Norgga Kulturárbbi gudnebálkkašumi (Norsk Kulturarvs ærespris) lohká sámi árbevirolaš duoji hui deaŧalažžan sámiide. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Duddjo nu guhká go mokta bistá Duojár Jovnna Ovllá Andersen (80) gii lea moadde vahku áigi ožžon Norgga Kulturárbbi gudnibálkašumi (Norsk Kulturarvs ærespris) lohká sámi árbevirolaš duoji hui deaŧálažžan sámiide.
Duddjo nu guhká go mokta bistá Duojár Jovnna Ovllá Andersen (80) gii lea moadde vahku áigi ožžon Norgga Kulturárbbi 😱 (Norsk Kulturarva oresaris) lohká sámi árbevirolaš duoji hui deaŧalažžan sámiide.
    • «gudnibálkašumi» ➞ [typo]
      • «Kulturarvs» ➞ [typo]
        • «Kulturarva»
        • «Kulturarvi»
        • «Kulturarvu»
      • «ærespris» ➞ [typo]
        • «oresaris»
        • «oresoris»
        • «oresáris»
      • «deaŧálažžan» ➞ [typo]
        • «deaŧalažžan»
Duddjo nu guhká go mokta bistá Duojár Jovnna Ovllá Andersen (80) gii lea moadde vahku áigi ožžon Norgga Kulturárbbi (Norsk Kulturarva oresaris) lohká sámi árbevirolaš duoji hui deaŧalažžan sámiide.
Duddjo nu guhká go mokta bistá Duojár Jovnna Ovllá Andersen (80) gii lea moadde vahku áigi ožžon Norgga Kulturárbbi (Norsk Kulturarva oresaris) lohká sámi árbevirolaš duoji hui deaŧalažžan sámiide.
    • «Kulturárbbi  (» ➞ [double-space-before]
      • «Kulturárbbi (»
Jovnna Ovllá lea bajásšaddan Horpmás, Deanus, muhto fárrii Kárášjohki go lei viehka nuorra. Son lea olu snihkken ovdal ja lea huksen sihke stobuid ja stuorra návehiid. Jovnna Ovllá lea bajásšaddan Horpmás, Deanus, muhto fárrii Kárášjohkii go lei viehka nuorra. Son lea olu snihkken ovdal ja lea huksen sihke stobuid ja stuorra návehiid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jovnna Ovllá lea bajásšaddan Horpmás, Deanus, muhto fárrii Kárášjohki go lei viehka nuorra. Son lea olu snihkken ovdal ja lea huksen sihke stobuid ja stuorra návehiid.
Jovnna Ovllá lea bajásšaddan Horpmás, Deanus, muhto fárrii Kárášjohka go lei viehka nuorra. Son lea olu snihkken ovdal ja lea huksen sihke stobuid ja stuorra návehiid.
    • «Kárášjohki» ➞ [typo]
      • «Kárášjohka»
      • «Kárášjohkii»
Son lea maiddái huksen alccesii duodjelanja iežas stohpui. Son lea maiddái huksen alccesis duodjelanja iežas stohpui. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son lea maiddái huksen alccesii duodjelanja iežas stohpui.
Son lea maiddái huksen 😱 duodjelanja iežas stohpui.
    • «alccesii» ➞ [typo]
Son lea maiddái huksen duodjelanja iežas stohpui.
Son lea maiddái huksen duodjelanja iežas stohpui.
    • «huksen  duodjelanja» ➞ [double-space-before]
      • «huksen duodjelanja»
Bajásšaddan dujiin Duddjonmokta gal lea Jovnna Ovllás vissa leamaš jo mánnávuođa rájes. Sus duddjui sihke eadni ja áhčči, eadnis diibmaduiid ja áhččis gis garradujiid. Go veahá rávásmuvai, de álggi johtit duodjekurssain . Muhto duođai duddjot, dan ii álgán ovdal go ealáhahkii manai, muitala ieš. Bajásšaddan dujiin Duddjonmokta gal lea Jovnna Ovllás vissa leamaš jo mánnávuođa rájes. Sus duddjui sihke eadni ja áhčči, eadnis dipmadujiid ja áhččis gis garradujiid. Go veahá rávásmuvai, de álggii johtit duodjekurssain . Muhto duođai duddjot, dan ii álgán ovdal go ealáhahkii manai, muitala ieš. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bajásšaddan dujiin Duddjonmokta gal lea Jovnna Ovllás vissa leamaš jo mánnávuođa rájes. Sus duddjui sihke eadni ja áhčči, eadnis diibmaduiid ja áhččis gis garradujiid. Go veahá rávásmuvai, de álggi johtit duodjekurssain . Muhto duođai duddjot, dan ii álgán ovdal go ealáhahkii manai, muitala ieš.
Bajásšaddan dujiin Duddjonmokta gal lea Jovnna Ovllás vissa leamaš jo mánnávuođa rájes. Sus duddjui sihke eadni ja áhčči, eadnis tiibmadubiid ja áhččis gis garradujiid. Go veahá rávásmuvai, de álggii johtit duodjekurssain. Muhto duođai duddjot, dan ii álgán ovdal go ealáhahkii manai, muitala ieš.
    • «diibmaduiid» ➞ [typo]
      • «tiibmadubiid»
      • «tiibmadugiid»
      • «tiibmadujiid»
      • «tiibmaduoid»
      • «tiibmaduviid»
      • «tiibmaduriid»
      • «diibmodubiid»
      • «diibmoduriid»
      • «miibmadubiid»
      • «siibmaduriid»
    • «álggi» ➞ [typo]
      • «álggii»
    • «duodjekurssain .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «duodjekurssain.»
Oahpai čeahpimusain Sus ledje máŋga duojár ovdagova . Guovttis leigga Paulus Utsi ja Lauri Keskitalo. Jovnna Ovllás lei nu buorre vuorbi ahte beasai sudnos oahppat vel duddjot. Oahpai čeahpimusain Sus ledje máŋga duojárovdagova . Guovttis leigga Paulus Utsi ja Lauri Keskitalo. Jovnna Ovllás lei nu buorre vuorbi ahte beasai sudnos oahppat vel duddjot. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oahpai čeahpimusain Sus ledje máŋga duojár ovdagova . Guovttis leigga Paulus Utsi ja Lauri Keskitalo. Jovnna Ovllás lei nu buorre vuorbi ahte beasai sudnos oahppat vel duddjot.
Oahpai čeahpimusain Sus ledje máŋga duojár ovdagova. Guovttis leigga Paulus Utsi ja Lauri Keskitalo. Jovnna Ovllás lei nu buorre vuorbi ahte beasai sudnos oahppat vel duddjot.
    • «ovdagova .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovdagova.»
Álggi ieš ge kurssain oahpahit - nu go dadjá “go gáddegođii son maid máhttá duddjot”, ja čaibmá. Álggii ieš ge kurssain oahpahit - nu go dadjá “go gáddigođii son maid máhttá duddjot”, ja čaibmá. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Álggi ieš ge kurssain oahpahit - nu go dadjá “go gáddegođii son maid máhttá duddjot”, ja čaibmá.
Álggii ieš ge kurssain oahpahit - nu go dadjá ”go 😱 son maid máhttá duddjot”, ja čaibmá.
    • «Álggi» ➞ [typo]
      • «Álggii»
    • «“go» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”go»
    • «gáddegođii» ➞ [typo]
Álggii ieš ge kurssain oahpahit - nu go dadjá ”go son maid máhttá duddjot”, ja čaibmá.
Álggii ieš ge kurssain oahpahit - nu go dadjá ”go son maid máhttá duddjot”, ja čaibmá.
    • «go  son» ➞ [double-space-before]
      • «go son»
Loga maiddái: - Oaččui Norgga kulturárbbi gudnibálkašumi Loga maiddái: - Oaččui Norgga kulturárbbi gudnebálkkašumi 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Loga maiddái: - Oaččui Norgga kulturárbbi gudnibálkašumi
Loga maiddái: - Oaččui Norgga kulturárbbi 😱
    • «gudnibálkašumi» ➞ [typo]
- Gudnejahtte 80 jahkásačča - Gudnejahtte 80 jahkásačča 1 No errors found
- Kulturealáhusat ovdánit - Kulturealáhusat ovdánit 1 No errors found
- Sámi duoji nana bázzi - Sámi duoji nana bázzi 1 No errors found
Gudnibálkašupmi Jovnna Ovllá oaččui Norsk Kulturarvs ærespris 2012, Norgga Kulturárbbi gudnibálkašumi dá moatti vahku áigge . Son oaččui bálkašumi go lei báktesárgomiid mielde ráhkadan sistefatnasa ja nagodii duođaštit ahte diekkár fatnasat govdot. Son sugai Kárášjogas Deatnuráigge vulos gitta Deanunjálbmái. NRK filbmii olles su mátki ja čájehedje dan TV's . Gudnebálkkašupmi Jovnna Ovllá oaččui Norsk Kulturarvs ærespris 2012, Norgga Kulturárbbi gudnebálkkašumi dá moatti vahku áigi . Son oaččui bálkkašumi go lei báktesárgumiid mielde ráhkadan sistefatnasa ja nagodii duođaštit ahte diekkár fatnasat govdot. Son sugai Kárášjogas Deatnoráigge vulos gitta Deanunjálbmái. NRK filbmii olles su mátkki ja čájehedje dan TV:s . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gudnibálkašupmi Jovnna Ovllá oaččui Norsk Kulturarvs ærespris 2012, Norgga Kulturárbbi gudnibálkašumi dá moatti vahku áigge . Son oaččui bálkašumi go lei báktesárgomiid mielde ráhkadan sistefatnasa ja nagodii duođaštit ahte diekkár fatnasat govdot. Son sugai Kárášjogas Deatnuráigge vulos gitta Deanunjálbmái. NRK filbmii olles su mátki ja čájehedje dan TV's .
😱 Jovnna Ovllá oaččui Norsk Kulturarva oresaris 2012, Norgga Kulturárbbi 😱 dá moatti vahku áigge. Son oaččui bálkkašumi go lei báktesárgumiid mielde ráhkadan sistefatnasa ja nagodii duođaštit ahte diekkár fatnasat govdot. Son sugai Kárášjogas Deatnuráigge vulos gitta Deanunjálbmái. NRK filbmii olles su mátki ja čájehedje dan TV:s TV's.
    • «Gudnibálkašupmi» ➞ [typo]
      • «Kulturarvs» ➞ [typo]
        • «Kulturarva»
        • «Kulturarvi»
        • «Kulturarvu»
      • «ærespris» ➞ [typo]
        • «oresaris»
        • «oresoris»
        • «oresáris»
      • «gudnibálkašumi» ➞ [typo]
        • «áigge .» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «áigge.»
        • «bálkašumi» ➞ [typo]
          • «bálkkašumi»
        • «báktesárgomiid» ➞ [typo]
          • «báktesárgumiid»
        • «TV's» ➞ [typo]
          • «TV:s»
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «TV's.»
Jovnna Ovllá oaččui Norsk Kulturarva oresaris 2012, Norgga Kulturárbbi dá moatti vahku áigge. Son oaččui bálkkašumi go lei báktesárgumiid mielde ráhkadan sistefatnasa ja nagodii duođaštit ahte diekkár fatnasat govdot. Son sugai Kárášjogas Deatnuráigge vulos gitta Deanunjálbmái. NRK filbmii olles su mátki ja čájehedje dan TV:s TV's.
Jovnna Ovllá oaččui Norsk Kulturarva oresaris 2012, Norgga Kulturárbbi dá moatti vahku áigge. Son oaččui bálkkašumi go lei báktesárgumiid mielde ráhkadan sistefatnasa ja nagodii duođaštit ahte diekkár fatnasat govdot. Son sugai Kárášjogas Deatnuráigge vulos gitta Deanunjálbmái. NRK filbmii olles su mátki ja čájehedje dan TV:s TV:s.
    • «Kulturárbbi  dá» ➞ [double-space-before]
      • «Kulturárbbi dá»
    • «TV's» ➞ [typo]
      • «TV:s»
Son gudnejahttojuvvo maiddái danne go lea sihke čájehan ja oahpahan earáide mo darfegođiid ráhkada. Juo 1980 logus lei son mielde filmmas mii čájeha mo darfegoađi ráhkada. Son gudnejahttojuvvo maiddái danne go lea sihke čájehan ja oahpahan earáide mo darfegođiid ráhkada. Juo 1980 logus lei son mielde filmmas mii čájeha mo darfegoađi ráhkada. 1 No errors found
- Lei hui somá go ožžon gudnibálkášumi . Illá jáhkken dat lei duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkášupmi olles dan duoddjái . - Lei hui somá go ožžon gudnebálkkašumi . Illá jáhkken dat lei duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkkašupmi olles dan duodjái . 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Lei hui somá go ožžon gudnibálkášumi . Illá jáhkken dat lei duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkášupmi olles dan duoddjái .
- Lei hui somá go ožžon 😱 gudnibálkášumi. Illá jáhkken dat lei duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkkašupmi olles dan duoddjái.
    • «gudnibálkášumi» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «gudnibálkášumi.»
      • «bálkášupmi» ➞ [typo]
        • «bálkkašupmi»
      • «duoddjái .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «duoddjái.»
- Lei hui somá go ožžon gudnibálkášumiožžon gudnibálkášumi. Illá jáhkken dat lei duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkkašupmi olles dan duoddjái.
- Lei hui somá go ožžon gudnibálkášumi😱. Illá jáhkken dat lei duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkkašupmi olles dan duoddjái.
    • «ožžon  gudnibálkášumi» ➞ [double-space-before]
      • «ožžon gudnibálkášumi»
    • «ožžon  gudnibálkášumi» ➞ [typo]
- Lei hui somá go ožžon gudnibálkášumii duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkkašupmi olles dan duoddjái.
- Lei hui somá go ožžon 😱 duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkkašupmi olles dan duoddjái.
    • «gudnibálkášumii» ➞ [typo]
- Lei hui somá go ožžon duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkkašupmi olles dan duoddjái.
- Lei hui somá go ožžon duohta. Dat lei hui stuoris munnje. Ja dat lea maiddái stuorra bálkkašupmi olles dan duoddjái.
    • «ožžon  duohta» ➞ [double-space-before]
      • «ožžon duohta»
Norgga Kulturárbi lea juohkán gudnibálkašumi 2007 rájes. Bálkašupmi addo eaŋkilolbmuide dahje servviide mat árjjálaččat barget norgga kulturárbbi ovddas ja dahket dan dovddusin otná áiggis maiddái. Jovnna Ovllá lea guđát gii dán bálkašumi oažžu. Norgga Kulturárbi lea juohkán gudnebálkkašumi 2007 rájes. Bálkkašupmi addo eaŋkilolbmuide dahje servviide mat árjjálaččat barget norgga kulturárbbi ovddas ja dahket dan dovddusin otná áiggis maiddái. Jovnna Ovllá lea guđát gii dán bálkkašumi oažžu. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Norgga Kulturárbi lea juohkán gudnibálkašumi 2007 rájes. Bálkašupmi addo eaŋkilolbmuide dahje servviide mat árjjálaččat barget norgga kulturárbbi ovddas ja dahket dan dovddusin otná áiggis maiddái. Jovnna Ovllá lea guđát gii dán bálkašumi oažžu.
Norgga Kulturárbi lea juohkán 😱 2007 rájes. Bálkkašupmi addo eaŋkilolbmuide dahje servviide mat árjjálaččat barget norgga kulturárbbi ovddas ja dahket dan dovddusin otná áiggis maiddái. Jovnna Ovllá lea guđát gii dán bálkkašumi oažžu.
    • «gudnibálkašumi» ➞ [typo]
      • «Bálkašupmi» ➞ [typo]
        • «Bálkkašupmi»
      • «bálkašumi» ➞ [typo]
        • «bálkkašumi»
Norgga Kulturárbi lea juohkán 2007 rájes. Bálkkašupmi addo eaŋkilolbmuide dahje servviide mat árjjálaččat barget norgga kulturárbbi ovddas ja dahket dan dovddusin otná áiggis maiddái. Jovnna Ovllá lea guđát gii dán bálkkašumi oažžu.
Norgga Kulturárbi lea juohkán 2007 rájes. Bálkkašupmi addo eaŋkilolbmuide dahje servviide mat árjjálaččat barget norgga kulturárbbi ovddas ja dahket dan dovddusin otná áiggis maiddái. Jovnna Ovllá lea guđát gii dán bálkkašumi oažžu.
    • «juohkán  2007» ➞ [double-space-before]
      • «juohkán 2007»
Duddjo nu guhká go mokta ja oaidnu 80 jagi boaris, muhto áigi gollá bures duojárin. Duddjon lea bargu masa liiko. Dál duddjo dušše muhttomin . Duddjo nu guhká go mokta ja oaidnu 80 jagi boaris, muhto áigi gollá bures duojárin. Duddjon lea bargu masa liiko. Dál duddjo dušše muhtomin . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Duddjo nu guhká go mokta ja oaidnu 80 jagi boaris, muhto áigi gollá bures duojárin. Duddjon lea bargu masa liiko. Dál duddjo dušše muhttomin .
Duddjo nu guhká go mokta ja oaidnu 80 jagi boaris, muhto áigi gollá bures duojárin. Duddjon lea bargu masa liiko. Dál duddjo dušše muhttomin.
    • «muhttomin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «muhttomin.»
Sus lávejit ain muhttomin fitnat olbmot su luhtte geat leat oahppamin duddjot. Jovnna Ovllá muitala ahte boahtá duddjot ain duolletdálle nu guhká go bissu dearvvasin ja nu guhká go oaidnu lea. Sus lávejit ain muhtomin fitnat olbmot su luhtte geat leat oahppamin duddjot. Jovnna Ovllá muitala ahte boahtá duddjot ain duollet dálle nu guhká go bissu dearvvasin ja nu guhká go oaidnu lea. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sus lávejit ain muhttomin fitnat olbmot su luhtte geat leat oahppamin duddjot. Jovnna Ovllá muitala ahte boahtá duddjot ain duolletdálle nu guhká go bissu dearvvasin ja nu guhká go oaidnu lea.
Sus lávejit ain muhtumin fitnat olbmot su luhtte geat leat oahppamin duddjot. Jovnna Ovllá muitala ahte boahtá duddjot ain duollet dálle nu guhká go bissu dearvvasin ja nu guhká go oaidnu lea.
    • «muhttomin» ➞ [typo]
      • «muhtumin»
    • «duolletdálle» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «duollet dálle»
Heahpanattaid go lei indiána Cree-indiána galledii sámiid Heahpanattai go lei indiána Cree-indiána galledii sámiid 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Heahpanattaid go lei indiána Cree-indiána galledii sámiid
Heahpanattai go lei indiána 😱 galledii sámiid
    • «Heahpanattaid» ➞ [typo]
      • «Heahpanattai»
      • «Heahpanattaide»
    • «Cree-indiána» ➞ [typo]
Heahpanattai go lei indiána galledii sámiid
Heahpanattai go lei indiána galledii sámiid
    • «indiána  galledii» ➞ [double-space-before]
      • «indiána galledii»
Jim Poitras muitalii iežas eallimis. Jim Poitras muitalii iežas eallimis. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jim Poitras muitalii iežas eallimis.
Jim Postbas muitalii iežas eallimis.
    • «Poitras» ➞ [typo]
      • «Postbas»
Jim Postbas muitalii iežas eallimis.
Jim 😱 muitalii iežas eallimis.
    • «Postbas» ➞ [typo]
Jim muitalii iežas eallimis.
Jim muitalii iežas eallimis.
    • «Jim  muitalii» ➞ [double-space-before]
      • «Jim muitalii»
Sámis lea dál jođašan Cree-indiána Jim Poitras. Son lea galledan sámiid danne go hálidii singuin deaivvadit. Sámis lea dál jođašan Cree-indiána Jim Poitras. Son lea galledan sámiid danne go háliidii singuin deaivvadit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámis lea dál jođašan Cree-indiána Jim Poitras. Son lea galledan sámiid danne go hálidii singuin deaivvadit.
Sámis lea dál jođašan 😱 Jim Piiras. Son lea galledan sámiid danne go háliidii singuin deaivvadit.
    • «Cree-indiána» ➞ [typo]
      • «Poitras» ➞ [typo]
        • «Piiras»
        • «Poitous»
        • «Sotras»
        • «Poutas»
        • «Postbas»
        • «Postas»
      • «hálidii» ➞ [typo]
        • «háliidii»
Sámis lea dál jođašan Jim Piiras. Son lea galledan sámiid danne go háliidii singuin deaivvadit.
Sámis lea dál jođašan Jim Piiras. Son lea galledan sámiid danne go háliidii singuin deaivvadit.
    • «jođašan  Jim» ➞ [double-space-before]
      • «jođašan Jim»
      • «Jođašan Jim»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Ii beassan iežas olbmuid luhtte bajášaddat Ieažas muitala Albertas riegádan, muhto ii beassan vánhemiddis luhte gal bajásšaddat, danne go dan áigge go son riegádii, de válde indiánáin eiseválddit mánáid dađis go nissonat riegádahtte. Ii beassan iežas olbmuid luhtte bajásšaddat Iežas muitala Albertas riegádan, muhto ii beassan vánhemiiddis luhtte gal bajásšaddat, danne go dan áigge go son riegádii, de válde indiánain eiseválddit mánáid dađis go nissonat riegádahtte. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ii beassan iežas olbmuid luhtte bajášaddat Ieažas muitala Albertas riegádan, muhto ii beassan vánhemiddis luhte gal bajásšaddat, danne go dan áigge go son riegádii, de válde indiánáin eiseválddit mánáid dađis go nissonat riegádahtte.
Ii beassan iežas olbmuid luhtte bajášaddaga Leanas muitala Albertis riegádan, muhto ii beassan vánhemiiddis luhtte gal bajásšaddat, danne go dan áigge go son riegádii, de válde indiánaid eiseválddit mánáid dađis go nissonat riegádahtte.
    • «bajášaddat» ➞ [typo]
      • «bajášaddaga»
      • «bajážaaddaga»
    • «Ieažas» ➞ [typo]
      • «Leanas»
      • «Veagas»
    • «Albertas» ➞ [typo]
      • «Albertis»
    • «vánhemiddis» ➞ [typo]
      • «vánhemiiddis»
      • «vánhemismis»
      • «vánhemisgis»
    • «luhte» ➞ [typo]
      • «luhtte»
      • «luhtti»
    • «indiánáin» ➞ [typo]
      • «indiánaid»
Jim Poitras čuojahii ja dánssui olbmuide geat bohte su čájáhussii Jim Poitras čuojahii ja dánssui olbmuide geat bohte su čájáhussii 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jim Poitras čuojahii ja dánssui olbmuide geat bohte su čájáhussii
Jim Postbas čuojahii ja dánssui olbmuide geat bohte su čájáhussii
    • «Poitras» ➞ [typo]
      • «Postbas»
Jim Postbas čuojahii ja dánssui olbmuide geat bohte su čájáhussii
Jim 😱 čuojahii ja dánssui olbmuide geat bohte su čájáhussii
    • «Postbas» ➞ [typo]
Jim čuojahii ja dánssui olbmuide geat bohte su čájáhussii
Jim čuojahii ja dánssui olbmuide geat bohte su čájáhussii
    • «Jim  čuojahii» ➞ [double-space-before]
      • «Jim čuojahii»
Šattaid bajás vilgesolbmuid ruovttus Iežas muitala bajásšaddan vilgesolbmuid luhtte. Easka ollesolmmožin válddii son iežas duogáža ja eallinvugiid ruovttoluotta. Boares olbmot leat rávvejeaddjit ja buorideaddjit, nu son oaivvilda. Šattai bajás vilgesolbmuid ruovttus Iežas muitala bajásšaddan vilgesolbmuid luhtte. Easka ollesolmmožin válddii son iežas duogáža ja eallinvugiid ruovttoluotta. Boares olbmot leat rávvejeaddjit ja buorideaddjit, nu son oaivvilda. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Šattaid bajás vilgesolbmuid ruovttus Iežas muitala bajásšaddan vilgesolbmuid luhtte. Easka ollesolmmožin válddii son iežas duogáža ja eallinvugiid ruovttoluotta. Boares olbmot leat rávvejeaddjit ja buorideaddjit, nu son oaivvilda.
Ovttaid bajás vilgesolbmuid ruovttus Iežas muitala bajásšaddan vilgesolbmuid luhtte. Easka ollesolmmožin válddii son iežas duogáža ja eallinvugiid ruovttoluotta. Boares olbmot leat rávvejeaddjit ja buorideaddjit, nu son oaivvilda.
    • «Šattaid» ➞ [typo]
      • «Ovttaid»
Indiánaid eallin dego sámiid eallin Indiánaid eallin dego sámiid eallin 1 No errors found
Jim Poitras ja Piera Jovnna Somby Jim Poitras ja Piera Jovnna Somby 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jim Poitras ja Piera Jovnna Somby
Jim Postbas ja Piera Jovnna Somby
    • «Poitras» ➞ [typo]
      • «Postbas»
Jim Postbas ja Piera Jovnna Somby
Jim 😱 ja Piera Jovnna Somby
    • «Postbas» ➞ [typo]
Jim ja Piera Jovnna Somby
Jim ja Piera Jovnna Somby
    • «Jim  ja» ➞ [double-space-before]
      • «Jim ja»
Kárášjohkalaš Piera Jovnna Somby muitala iežas fitnan cree-indiánaid guovllus, ja doppe lei son dego ruovttus. Su mielas muittuhedje sin vierut dološ sámi oskku. - Sin lávlun lea dego min juoiogan , ja sis leat maid dego lávut gos ijastallet. Siige leat nannosit čatnon luonddu ealáhusaide , nu muitala Piera Jovnna Somby, gii iežas muitala leat čállimin masterbarggus vuoiŋŋalašvuođas. Kárášjohkalaš Piera Jovnna Somby muitala iežas fitnan cree-indiánaid guovllus, ja doppe lei son dego ruovttus. Su mielas muittuhedje sin vierut dološ sámi oskku. - Sin lávlun lea dego min juoigan , ja sis leat maid dego lávut gos ijastallet. Siige leat nannosit čadnon luonddu ealáhusaide , nu muitala Piera Jovnna Somby, gii iežas muitala leat čállimin masterbarggus vuoiŋŋalašvuođas. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kárášjohkalaš Piera Jovnna Somby muitala iežas fitnan cree-indiánaid guovllus, ja doppe lei son dego ruovttus. Su mielas muittuhedje sin vierut dološ sámi oskku. - Sin lávlun lea dego min juoiogan , ja sis leat maid dego lávut gos ijastallet. Siige leat nannosit čatnon luonddu ealáhusaide , nu muitala Piera Jovnna Somby, gii iežas muitala leat čállimin masterbarggus vuoiŋŋalašvuođas.
Kárášjohkalaš Piera Jovnna Somby muitala iežas fitnan 😱 guovllus, ja doppe lei son dego ruovttus. Su mielas muittuhedje sin vierut dološ sámi oskku. - Sin lávlun lea dego min juoiogan juoigan, ja sis leat maid dego lávut gos ijastallet. Siige leat nannosit čadnon luonddu ealáhusaide, nu muitala Piera Jovnna Somby, gii iežas muitala leat čállimin masterbarggus vuoiŋŋalašvuođas.
    • «cree-indiánaid» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «juoigan,»
      • «čatnon» ➞ [typo]
        • «čadnon»
      • « ealáhusaide ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • « ealáhusaide,»
Kárášjohkalaš Piera Jovnna Somby muitala iežas fitnan guovllus, ja doppe lei son dego ruovttus. Su mielas muittuhedje sin vierut dološ sámi oskku. - Sin lávlun lea dego min juoiogan juoigan, ja sis leat maid dego lávut gos ijastallet. Siige leat nannosit čadnon luonddu ealáhusaide, nu muitala Piera Jovnna Somby, gii iežas muitala leat čállimin masterbarggus vuoiŋŋalašvuođas.
Kárášjohkalaš Piera Jovnna Somby muitala iežas fitnan guovllus, ja doppe lei son dego ruovttus. Su mielas muittuhedje sin vierut dološ sámi oskku. - Sin lávlun lea dego min juoigan juoigan, ja sis leat maid dego lávut gos ijastallet. Siige leat nannosit čadnon luonddu ealáhusaide, nu muitala Piera Jovnna Somby, gii iežas muitala leat čállimin masterbarggus vuoiŋŋalašvuođas.
    • «fitnan  guovllus» ➞ [double-space-before]
      • «fitnan guovllus»
    • «juoiogan» ➞ [typo]
      • «juoigan»
      • «juoiggan»
      • «juoigat»
      • «čuoigan»
      • «čuoiggan»
      • «junioran»
      • «juolggan»
      • «juoiggaš»
Maŋimuš ođđasat sámegillii Maŋimuš ođđasat sámegillii 1 No errors found
Silbbat suddjejedje lonohallomis Silbbat suddjejedje lonohallomis 1 No errors found
Dolenáigge lei buot biergasiin juoga man dihtii ledje ráhkaduvvon. Dalle ávkkástalle vaikke mas, ja silba lei erenoamáš buorre ávnnas, muitala duojár Petteri Laiti. Dolin áigge lei buot biergasiin juoga man dihtii ledje ráhkaduvvon. Dalle ávkkástalle vaikke mas, ja silba lei erenoamáš buorre ávnnas, muitala duojár Petteri Laiti. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dolenáigge lei buot biergasiin juoga man dihtii ledje ráhkaduvvon. Dalle ávkkástalle vaikke mas, ja silba lei erenoamáš buorre ávnnas, muitala duojár Petteri Laiti.
Sulenáigge lei buot biergasiin juoga man dihtii ledje ráhkaduvvon. Dalle ávkkástalle vaikke mas, ja silba lei erenoamáš buorre ávnnas, muitala duojár Petteri Laiti.
    • «Dolenáigge» ➞ [typo]
      • «Sulenáigge»
      • «Molenáigge»
      • «Gollenáigge»
      • «Rollenáigge»
      • «Pollenáigge»
      • «Šollenáigge»
      • «Mollenáigge»
      • «Sollenáigge»
      • «Čollenáigge»
      • «Ollenáigge»
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Silbbat suddjejit Guovssahas orkestera son lohká leat dien jorba čiŋa sisa bidjan, baldindihtii ulddaid ja eará bálddonasaid . Son leage ráhkadan dien stuorra jorba čiŋa mii silbaleankkis galgá heaŋgát. Dolin heŋgejedje dákkáraš silbačiŋa, mas jorba lávggastagat vel ledje, njuoratmáná gietkama goavdái, dát galggai doaibmat nu ahte gufihttarat dahjege eananvuložat eai galgan lonuhit njuoratmáná alcceseaset mánnán. Silbačiŋat ledje anolaš biergasat. Dat várjáledje maid mánáid, ja meahccis ges balde guovžžaid. Son lea hutkás duojár Petteri Laiti lea silbarávdi ja duojár, iešge lea alcces hutkan veahkkeneavvuid, bázahusain sáhttá fitnet buriid biergasiid . Nu son loktesa guvssi maid báhkis lea ráhkadan. Go šlugila de geavjjainge gullá čuodjama, gollebihtážat ráhkadit jiena. Silbbat suddjejit Guovssahas orkeastara son lohká leat dien jorba čiŋa sisa bidjan, baldin dihtii ulddaid ja eará balddonasaid . Son leage ráhkadan dien stuorra jorba čiŋa mii silbaleaŋkkas galgá heaŋgát. Dolin heŋgejedje dákkáraš silbačiŋa, mas jorba lávggastagat vel ledje, njuoratmáná gietkama goavdái, dát galggai doaibmat nu ahte gufihttarat dahjege eatnanvuložat eai galgan lonuhit njuoratmáná alcceseaset mánnán. Silbačiŋat ledje anolaš biergasat. Dat várjaledje maid mánáid, ja meahcis ges balde guovžžaid. Son lea hutkás duojár Petteri Laiti lea silbarávdi ja duojár, iešge lea alcces hutkan veahkkeneavvuid, bázahusain sáhttá fidnet buriid biergasiid . Nu son loktesta guvssi maid báhkis lea ráhkadan. Go šluvgila de geavjjainge gullá čuodjama, gollebihtážat ráhkadit jiena. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Silbbat suddjejit Guovssahas orkestera son lohká leat dien jorba čiŋa sisa bidjan, baldindihtii ulddaid ja eará bálddonasaid . Son leage ráhkadan dien stuorra jorba čiŋa mii silbaleankkis galgá heaŋgát. Dolin heŋgejedje dákkáraš silbačiŋa, mas jorba lávggastagat vel ledje, njuoratmáná gietkama goavdái, dát galggai doaibmat nu ahte gufihttarat dahjege eananvuložat eai galgan lonuhit njuoratmáná alcceseaset mánnán. Silbačiŋat ledje anolaš biergasat. Dat várjáledje maid mánáid, ja meahccis ges balde guovžžaid. Son lea hutkás duojár Petteri Laiti lea silbarávdi ja duojár, iešge lea alcces hutkan veahkkeneavvuid, bázahusain sáhttá fitnet buriid biergasiid . Nu son loktesa guvssi maid báhkis lea ráhkadan. Go šlugila de geavjjainge gullá čuodjama, gollebihtážat ráhkadit jiena.
Silbbat suddjejit Guovssahas orkestrere son lohká leat dien jorba čiŋa sisa bidjan, 😱 ulddaid ja eará bálddonasaid bálddonasaid. Son leage ráhkadan dien stuorra jorba čiŋa mii silbacearkkis galgá heaŋgát. Dolin heŋgejedje dákkáraš silbačiŋa, mas jorba lávggastagat vel ledje, njuoratmáná gietkama goavdái, dát galggai doaibmat nu ahte gufihttarat dahjege eananvuložat eai galgan lonuhit njuoratmáná alcceseaset mánnán. Silbačiŋat ledje anolaš biergasat. Dat várjaledjen maid mánáid, ja meahcis ges balde guovžžaid. Son lea hutkás duojár Petteri Laiti lea silbarávdi ja duojár, iešge lea alcces hutkan veahkkeneavvuid, bázahusain sáhttá fitnet buriid biergasiid. Nu son lukteba guvssi maid báhkis lea ráhkadan. Go šluvgiba de geavjjainge gullá čuodjama, gollebihtážat ráhkadit jiena.
    • «orkestera» ➞ [typo]
      • «orkestrere»
    • «baldindihtii» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «bálddonasaid.»
      • «silbaleankkis» ➞ [typo]
        • «silbacearkkis»
        • «silbaleaŋkkas»
        • «silbaveaŋkkis»
        • «silbaleakkis»
        • «silbadeakkis»
        • «silbaloakkis»
        • «vilbaleakkis»
        • «silbaleaikkas»
      • «várjáledje» ➞ [typo]
        • «várjaledjen»
      • «meahccis» ➞ [typo]
        • «meahcis»
      • «.  Son» ➞ [double-space-before]
        • «. Son»
      • «biergasiid .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «biergasiid.»
      • «loktesa» ➞ [typo]
        • «lukteba»
        • «loktema»
      • «šlugila» ➞ [typo]
        • «šluvgiba»
Silbbat suddjejit Guovssahas orkestrere son lohká leat dien jorba čiŋa sisa bidjan, ulddaid ja eará bálddonasaid bálddonasaid. Son leage ráhkadan dien stuorra jorba čiŋa mii silbacearkkis galgá heaŋgát. Dolin heŋgejedje dákkáraš silbačiŋa, mas jorba lávggastagat vel ledje, njuoratmáná gietkama goavdái, dát galggai doaibmat nu ahte gufihttarat dahjege eananvuložat eai galgan lonuhit njuoratmáná alcceseaset mánnán. Silbačiŋat ledje anolaš biergasat. Dat várjaledjen maid mánáid, ja meahcis ges balde guovžžaid. Son lea hutkás duojár Petteri Laiti lea silbarávdi ja duojár, iešge lea alcces hutkan veahkkeneavvuid, bázahusain sáhttá fitnet buriid biergasiid. Nu son lukteba guvssi maid báhkis lea ráhkadan. Go šluvgiba de geavjjainge gullá čuodjama, gollebihtážat ráhkadit jiena.
Silbbat suddjejit Guovssahas orkestrere son lohká leat dien jorba čiŋa sisa bidjan, ulddaid ja eará balddonasaid balddonasain. Son leage ráhkadan dien stuorra jorba čiŋa mii silbacearkkis galgá heaŋgát. Dolin heŋgejedje dákkáraš silbačiŋa, mas jorba lávggastagat vel ledje, njuoratmáná gietkama goavdái, dát galggai doaibmat nu ahte gufihttarat dahjege eananvuložat eai galgan lonuhit njuoratmáná alcceseaset mánnán. Silbačiŋat ledje anolaš biergasat. Dat várjaledjen maid mánáid, ja meahcis ges balde guovžžaid. Son lea hutkás duojár Petteri Laiti lea silbarávdi ja duojár, iešge lea alcces hutkan veahkkeneavvuid, bázahusain sáhttá fitnet buriid biergasiid. Nu son lukteba guvssi maid báhkis lea ráhkadan. Go šluvgiba de geavjjainge gullá čuodjama, gollebihtážat ráhkadit jiena.
    • «,  ulddaid» ➞ [double-space-before]
      • «, ulddaid»
    • «bálddonasaid» ➞ [typo]
      • «balddonasaid»
    • «bálddonasaid» ➞ [typo]
      • «balddonasain»
Guovttegielat ruhta geaveheapmi Unjárggas Guovttegielat ruhtageavaheapmi Unjárggas 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guovttegielat ruhta geaveheapmi Unjárggas
Guovttegielat ruhta geavaheapmi Unjárggas
    • «geaveheapmi» ➞ [typo]
      • «geavaheapmi»
      • «geaseheapme»
      • «gráveheapme»
      • «geaseheapmi»
      • «geaneheapme»
      • «goaveheapme»
      • «geađeheapme»
      • «geažeheapme»
      • «gealeheapme»
Guovttegielat ruhta geavaheapmi Unjárggas
Guovttegielat ruhtageavaheapmi Unjárggas
    • «ruhta geavaheapmi» ➞ [msyn-compound]
      • «ruhtageavaheapmi»
Unjárgga Sámeálbmot bellodak lea miellahtučoahkkimis mearridan sáddet breava gos bivdit Unjárgga gielddas guorahallat geavaha go gielda ruđaid eavttuid mielde. Unjárgga gielda Unjárgga Sámeálbmot bellodak lea miellahttočoahkkimis mearridan sáddet breava gos bivdit Unjárgga gielddas guorahallat geavaha go gielda ruđaid eavttuid mielde. Unjárgga gielda 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Unjárgga Sámeálbmot bellodak lea miellahtučoahkkimis mearridan sáddet breava gos bivdit Unjárgga gielddas guorahallat geavaha go gielda ruđaid eavttuid mielde. Unjárgga gielda
Unjárgga Sámeálbmot bellodat lea miellahtučoahkkimis mearridan sáddet breava gos bivdit Unjárgga gielddas guorahallat geavaha go gielda ruđaid eavttuid mielde. Unjárgga gielda
    • «bellodak» ➞ [typo]
      • «bellodat»
    • «.  Unjárgga gielda» ➞ [double-space-before]
      • «. Unjárgga gielda»
Unjárgga Sámeálbmot bellodat lea miellahtučoahkkimis mearridan sáddet breava gos bivdit Unjárgga gielddas guorahallat geavaha go gielda ruđaid eavttuid mielde. Unjárgga gielda
Unjárgga Sámeálbmotbellodat lea miellahtučoahkkimis mearridan sáddet breava gos bivdit Unjárgga gielddas guorahallat geavaha go gielda ruđaid eavttuid mielde. Unjárgga gielda
    • «Sámeálbmot bellodat» ➞ [msyn-compound]
      • «Sámeálbmotbellodat»
Unjárgga gielda Unjárgga gielda 1 No errors found
Departemeantta birra Mánáid- ja dásseárvodepartemeanta bargu lea: Departemeantta birra Mánáid- ja dásseárvodepartemeantta bargu lea: 1 No errors found
nannet golaheddjiid rivtiiid , beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajasšaddandili , ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideamin servogagas sihkkarastit bearašiid eallima ekonomalaččat ja sosialalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrášiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain. nannet golaheddjiid rivttiid , beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili , ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideamen servodagas sihkkarastit bearrašiid eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrašiidda - mánnáoadju, riegádahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus lea mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
nannet golaheddjiid rivtiiid , beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajasšaddandili , ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideamin servogagas sihkkarastit bearašiid eallima ekonomalaččat ja sosialalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrášiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
nannet golaheddjiid rivtiiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajasšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «rivttiid,»
    • «sihkkarvuođa   addit» ➞ [double-space-before]
      • «sihkkarvuođa addit»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bajásšaddandili,»
    • «mearrideamin» ➞ [typo]
      • «mearrideame»
      • «mearrideamen»
    • «servogagas» ➞ [typo]
      • «servodaga»
    • «bearašiid» ➞ [typo]
      • «bearašlit»
    • «sosialalaččat» ➞ [typo]
      • «sosiálalaččat»
    • «Eanas oassi» ➞ [double-space-before]
      • «Eanas  oassi»
    • «mánnábearrášiidda» ➞ [typo]
      • «mánnábearrahiidda»
      • «mánnábearrašiidda»
nannet golaheddjiid rivtiiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajasšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
    • «rivtiiid» ➞ [typo]
      • «rivttiid»
    • «bajasšaddandili» ➞ [typo]
      • «bajásšaddandili»
      • «bajásšaddangili»
    • «Eanas  oassi» ➞ [double-space-before]
      • «Eanas oassi»
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
    • «Eanas oassi» ➞ [double-space-before]
      • «Eanas  oassi»
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
    • «Eanas  oassi» ➞ [double-space-before]
      • «Eanas oassi»
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
    • «Eanas oassi» ➞ [double-space-before]
      • «Eanas  oassi»
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
    • «Eanas  oassi» ➞ [double-space-before]
      • «Eanas oassi»
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
    • «Eanas oassi» ➞ [double-space-before]
      • «Eanas  oassi»
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
    • «Eanas  oassi» ➞ [double-space-before]
      • «Eanas oassi»
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
    • «Eanas oassi» ➞ [double-space-before]
      • «Eanas  oassi»
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
nannet golaheddjiid rivttiid rivttiid, beroštumiid ja sihkkarvuođa addit mánáide ja nuoraide oadjebas bajásšaddandili bajásšaddandili, ja vejolašvuođa searvat servodahkii ja leat fárus mearrideame servodaga sihkkarastit bearašlit eallima ekonomalaččat ja sosiálalaččat oaččuhit ollislaš ja duohta dásseárvvu nissoniid ja dievdduid gaskka Min bargosuorggit gusket eanas olbmuid árgabeaivái, ja mearrádusat mat dahkkojit sáhttet leat hirbmat mávssolaččat juohke olbmui. Eanas oassi MLD bušeahtas manná juolludemiide mánnábearrahiidda - mánnáoadju, riegadahttinruhtii ja reaidadoarjagii. Buorredilledoaimmaid dáfus leat mánáidsuodjalus okta dain stuorimus bušeahttapoasttain.
    • «Eanas  oassi» ➞ [double-space-before]
      • «Eanas oassi»
Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjasortnegiid , barget plánemiin, čielggademiiguin, váikkuhandoaimmaiguin, bagadallamiin, diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan ja ovdánahttinbargui , ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset. Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjaortnegiid , barget plánemiin, čielggademiiguin, váikkuhandoaimmaiguin, bagadallamiin, diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan- ja ovdánahttinbargui , ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjasortnegiid , barget plánemiin, čielggademiiguin, váikkuhandoaimmaiguin, bagadallamiin, diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan ja ovdánahttinbargui , ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset.
Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjasortnegiid doarjjasortnegiid, barget plánemiin, čielggademiiguin, váikkuhandoaimmaiguin, bagadallamiin, diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan ja ovdánahttinbargui, ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «doarjjasortnegiid,»
    • «ovdánahttinbargui ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovdánahttinbargui,»
Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjasortnegiid doarjjasortnegiid, barget plánemiin, čielggademiiguin, váikkuhandoaimmaiguin, bagadallamiin, diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan ja ovdánahttinbargui, ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset.
Fágaossodagat hálddašit lágaid ja doarjjaortnegiid doarjjaortnegiid, barget plánemiin, čielggademiiguin, váikkuhandoaimmaiguin, bagadallamiin, diehtojuohkimiin álbmogii ja joavkkuide geaidda guoská. Ossodagat addet maiddái doarjaga dutkamii, geahččalan ja ovdánahttinbargui, ja servet riikkaidgaskasaš ovttasbargguide sin fágasurggiineaset.
    • «doarjjasortnegiid» ➞ [typo]
      • «doarjjaortnegiid»
      • «durjjasortnegiid»
    • «doarjjasortnegiid» ➞ [typo]
      • «doarjjaortnegiid»
      • «durjjasortnegiid»
Heterofiila ja homofiila páraid oktasaš náittosláhka [14.03.2008] Ráđđehus ovddida odne oktasaš náittoslága evttohusa. Láhka addá homofiillaide seamma vuoigatvuođa náitalit go heterofiillain ge lea. Seammás sihkkarastá láhka lesbalaš páraid mánáide guokte juridihkalaš váhnema jo eallima álggu rájes, ja homofiila náittospárat ožžot vejolašvuođa árvvoštallojuvvot adoptiivaváhnemin seamma láhkai go heterofiila náittospárat ge. – Ovttadássásašvuođa barggu historjjálaš lávki, dadjá mánáid- ja dásseárvoministtar Anniken Huitfeldt. Heterofiila ja homofiila páraid oktasaš náittosláhka [14.03.2008] Ráđđehus ovddida odne oktasaš náittoslága evttohusa. Láhka addá homofiillaide seamma vuoigatvuođa náitalit go heterofiillain ge lea. Seammás sihkkarastá láhka lesbalaš páraid mánáide guokte juridihkalaš váhnema jo eallima álggu rájes, ja homofiila náittospárat ožžot vejolašvuođa árvvoštallojuvvot adoptiivaváhnemin seamma láhkai go heterofiila náittospárat ge. – Ovttadássásašvuođa barggu historjjálaš lávki, dadjá mánáid- ja dásseárvoministtar Anniken Huitfeldt. 1 No errors found
Eanet dokumeanttat fáttá birra anlávdegoddi 9840 Vuonnabahta / Varangerbotn Eanet dokumeanttat fáttá birra anlávdegoddi 9840 Vuonnabahta / Varangerbotn 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanet dokumeanttat fáttá birra anlávdegoddi 9840 Vuonnabahta / Varangerbotn
Eanet dokumeanttat fáttá birra lávdegoddi 9840 Vuonnabahta / Varangerbotn
    • «anlávdegoddi» ➞ [typo]
      • «lávdegoddi»
      • «adnilávdegoddi»
      • «atnulávdegoddi»
      • «návdegoddi»
      • «nanilávdegoddi»
      • «raplávdegoddi»
      • «nanelávdegoddi»
      • «antilávdegoddi»
      • «ganalávdegoddi»
      • «enolávdegoddi»
Guovttegielat ruhtageavaheapmi Unjárggas Guovttegielat ruhtageavaheapmi Unjárggas 1 No errors found
Unjárgga Sámeálbmot Bellodak (SáB) lea media bokte dihtosii ožžon dan ahte gielddat geat ožžot ruhtajuolludeame Sámedikkis, eai sáhte duođaštit dan geavaheame. Sámegiella lea hui hearkkes dilis, ja lea danne dárbbašlaš ahte diet juolludeapmi geavahuvvo eavttuid mielde. Unjárgga Sámeálbmot Bellodak (SáB) lea media bokte dihtosii ožžon dan ahte gielddat geat ožžot ruhtajuolludeame Sámedikkis, eai sáhte duođaštit dan geavaheame. Sámegiella lea hui hearkkes dilis, ja lea danne dárbbašlaš ahte diet juolludeapmi geavahuvvo eavttuid mielde. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Unjárgga Sámeálbmot Bellodak (SáB) lea media bokte dihtosii ožžon dan ahte gielddat geat ožžot ruhtajuolludeame Sámedikkis, eai sáhte duođaštit dan geavaheame. Sámegiella lea hui hearkkes dilis, ja lea danne dárbbašlaš ahte diet juolludeapmi geavahuvvo eavttuid mielde.
Unjárgga Sámeálbmot Elloda (SáB) lea media bokte dihtosii ožžon dan ahte gielddat geat ožžot ruhtajuolludeami Sámedikkis, eai sáhte duođaštit dan geavaheame. Sámegiella lea hui hearkkes dilis, ja lea danne dárbbašlaš ahte diet juolludeapmi geavahuvvo eavttuid mielde.
    • «Bellodak» ➞ [typo]
      • «Elloda»
    • «ruhtajuolludeame» ➞ [typo]
      • «ruhtajuolludeami»
Dahko bokte bivdit ahte čađahuvvo guorahallan mo Unjárgga gielda hálddaša guovttegielat ruđaid maid gielda oažžu Sámedikkis. Dákko bokte bivdit ahte čađahuvvo guorahallan mo Unjárgga gielda hálddaša guovttegielat ruđaid maid gielda oažžu Sámedikkis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dahko bokte bivdit ahte čađahuvvo guorahallan mo Unjárgga gielda hálddaša guovttegielat ruđaid maid gielda oažžu Sámedikkis.
😱 bokte bivdit ahte čađahuvvo guorahallan mo Unjárgga gielda hálddaša guovttegielat ruđaid maid gielda oažžu Sámedikkis.
    • «Dahko» ➞ [typo]
Mii bivdit Unjárgga gielda dárkkistanlávdegotti bokte, čađahit dien iskosa. Mii bivdit Unjárgga gielda dárkkistanlávdegotti bokte, čađahit dien iskosa. 1 No errors found
Bohtosat fertejit boahtit oidnosii, ja erenoamážit dan ahte geavahuvvo juolluduvvon ruhta ulbmiliid ja eavttuid mielde . Bohtosat fertejit boahtit oidnosii, ja erenoamážit dat ahte geavahuvvo juolluduvvon ruhta ulbmiliid ja eavttuid mielde . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bohtosat fertejit boahtit oidnosii, ja erenoamážit dan ahte geavahuvvo juolluduvvon ruhta ulbmiliid ja eavttuid mielde .
Bohtosat fertejit boahtit oidnosii, ja erenoamážit dan ahte geavahuvvo juolluduvvon ruhta ulbmiliid ja eavttuid mielde.
    • «mielde .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «mielde.»
Unjárgga SáB boahtá čuovvut ášši, guđe láhkai gieldda bealis barget iskat guovttegielat ruhtadeame. Unjárgga SáB boahtá čuovvut ášši, guđe láhkai gieldda bealis barget iskat guovttegielat ruhtadeame. 1 No errors found
Unjárga, 16.6. 2008 Unjárga, 16.6. 2008 1 No errors found
Unjárgga Sámeálbmot Bellodak Unjárgga Sámeálbmot Bellodak 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Unjárgga Sámeálbmot Bellodak
Unjárgga Sámeálbmot Elloda
    • «Bellodak» ➞ [typo]
      • «Elloda»
Elfrid Boine Jođiheaddji Elfrid Boine Jođiheaddji 1 No errors found
Juovlastálut devdet girjerádjosa Juovlastálut devdet girjerádjosa 1 No errors found
Juovlastálut čajáhusas Juovlastálut čájáhusas 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Juovlastálut čajáhusas
Juovlastálut čájáhusas
    • «čajáhusas» ➞ [typo]
      • «čájáhusas»
      • «čájáhusat»
      • «čájáhusa»
      • «čájáhusbas»
      • «dajahusas»
      • «čáláhusas»
      • «ájáhusas»
Okta nubbi lea moadde vahku juo buktán Porsáŋggu girjerádjosii dakkáriid maid dábálaččat ii gávnna girjehilduid gaskkas. Dál devdet juovlastáložat girjerádjosa juovladovdduin. Okta nubbi lea moadde vahku juo buktán Porsáŋggu girjerádjosii dakkáriid maid dábálaččat ii gávnna girjehilduid gaskkas. Dál devdet juovlastáložat girjerádjosa juovladovdduin. 1 No errors found
Porsáŋgu girjerájus lávii lágiđit čájáhusaid. Dáid juovllaide mearrededje ráhkadit juovlastálločájáhusa. Okta láigoheaddji dat árvalii dán, muitala girjerádjosa hoavda Ann-Britt Svane. Nu leat olbmot buktán luoikkasin juovlastáluid maid háliidit earáide ge čájehit. Porsáŋgu girjerájus Porsáŋggu girjerájus lávii lágidit čájáhusaid. Dáid juovllaide mearridedje ráhkadit juovlastálločájáhusa. Okta láigoheaddji dat árvalii dán, muitala girjerádjosa hoavda Ann-Britt Svane. Nu leat olbmot buktán luoikkasin juovlastáluid maid háliidit earáide ge čájehit. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Porsáŋgu girjerájus lávii lágiđit čájáhusaid. Dáid juovllaide mearrededje ráhkadit juovlastálločájáhusa. Okta láigoheaddji dat árvalii dán, muitala girjerádjosa hoavda Ann-Britt Svane. Nu leat olbmot buktán luoikkasin juovlastáluid maid háliidit earáide ge čájehit.
Porsáŋgu girjerájus lávii lágihit čájáhusaid. Dáid juovllaide mearride ráhkadit juovlastálločájáhusa. Okta láigoheaddji dat árvalii dán, muitala girjerádjosa hoavda Ann-Britt Svane. Nu leat olbmot buktán luoikkasin juovlastáluid maid háliidit earáide ge čájehit.
    • «lágiđit» ➞ [typo]
      • «lágihit»
    • «mearrededje» ➞ [typo]
      • «mearride»
      • «mearridedje»
Čájáhusas leat sihke ruovttu ráhkadan ja oston ávdnasat. Boarraseamos oston juovlastáloš lea 1960 logus. Boarraseamos ruovttu ráhkadan lea 30 jagi boaris. Boahtte jagi ii šatta seamma. Dalle hástet olbmuid eŋgeliid buktit, muitala Svane. Čájáhusas leat sihke ruovttu ráhkadan ja oston ávdnasat. Boarráseamos oston juovlastáloš lea 1960 logus. Boarráseamos ruovttu ráhkadan lea 30 jagi boaris. Boahtte jagi ii šatta seamma. Dalle hástet olbmuid eŋgeliid buktit, muitala Svane. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čájáhusas leat sihke ruovttu ráhkadan ja oston ávdnasat. Boarraseamos oston juovlastáloš lea 1960 logus. Boarraseamos ruovttu ráhkadan lea 30 jagi boaris. Boahtte jagi ii šatta seamma. Dalle hástet olbmuid eŋgeliid buktit, muitala Svane.
Čájáhusas leat sihke ruovttu ráhkadan ja oston ávdnasat. Boarrásamos oston juovlastáloš lea 1960 logus. Boarrásamos ruovttu ráhkadan lea 30 jagi boaris. Boahtte jagi ii šatta seamma. Dalle hástet olbmuid eŋgeliid buktit, muitala Svane.
    • «Boarraseamos» ➞ [typo]
      • «Boarrásamos»
      • «Boarráseamos»
    • «Boarraseamos» ➞ [typo]
      • «Boarrásamos»
      • «Boarráseamos»
Ann-Britt Svane ja juovlastálut Ann-Britt Svane ja juovlastálut 1 No errors found
Nuvttá suohtas Mángga girjerádjosis Norggas lea unnán ruhta eai ge suitte lágidit olus makkárge doaimmaid. Seamma dilis lea Porsáŋgu girjerájus . Danne lea nu buorre go dákkár nuvttá suohttasiid sáhttit ráhkadit, lohká Ann-Britt Svane. Nuvttá suohtas Máŋgga girjerádjosis Norggas lea unnán ruhta eai ge suitte lágidit olus makkárge doaimmaid. Seamma dilis lea Porsáŋggu girjerájus . Danne lea nu buorre go dákkár nuvttá suohttasiid sáhttit ráhkadit, lohká Ann-Britt Svane. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nuvttá suohtas Mángga girjerádjosis Norggas lea unnán ruhta eai ge suitte lágidit olus makkárge doaimmaid. Seamma dilis lea Porsáŋgu girjerájus . Danne lea nu buorre go dákkár nuvttá suohttasiid sáhttit ráhkadit, lohká Ann-Britt Svane.
Nuvttá suohtas Máŋgga girjerádjosis Norggas lea unnán ruhta eai ge suitte lágidit olus makkárge doaimmaid. Seamma dilis lea Porsáŋgu girjerájus. Danne lea nu buorre go dákkár nuvttá suohttasiid sáhttit ráhkadit, lohká Ann-Britt Svane.
    • «Mángga» ➞ [typo]
      • «Máŋgga»
    • «girjerájus .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «girjerájus.»
Facebookas son bovdii olbmuid buktit juovlastáluid. Ii ge son jáhkkán ahte ná ollu juovlastálut galge boahtit. Facebookas son bovdii olbmuid buktit juovlastáluid. Ii ge son jáhkkán ahte ná ollu juovlastálut galge boahtit. 1 No errors found
Somá geahčadit Somá geahčadit 1 No errors found
Sigdis Olsen ja su juovlastálut Sigdis Olsen ja su juovlastálut 1 No errors found
Sigdis Olsenis leat guokte juovlastáloža maid fállá čájáhussii. Son lea ieš daid ráhkadan 10- 15 jagi dás ovdal ja ledje šaddan garášii čihkosi .. Sigdis Olsenis leat guokte juovlastáloža maid fállá čájáhussii. Son lea ieš daid ráhkadan 10-15 jagi dás ovdal ja ledje šaddan garášii čihkosii .. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sigdis Olsenis leat guokte juovlastáloža maid fállá čájáhussii. Son lea ieš daid ráhkadan 10- 15 jagi dás ovdal ja ledje šaddan garášii čihkosi ..
Sigdis Olsenis leat guokte juovlastáloža maid fállá čájáhussii. Son lea ieš daid ráhkadan 10- 15 jagi dás ovdal ja ledje šaddan garášii čihkosis ..
    • «čihkosi» ➞ [typo]
      • «čihkosis»
      • «čihkosii»
      • «čihkosit»
      • «čihkii»
      • «čuhkosii»
– Somá lea geahčadit juovlastáluid, Sigdis Olsen lohká ja ordnesta vel iežas juovlastáluid nu ahte ožžot buori saji čájáhusas. – Somá lea geahčadit juovlastáluid, Sigdis Olsen lohká ja ordnesta vel iežas juovlastáluid nu ahte ožžot buori saji čájáhusas. 1 No errors found
Čájáhus bistá nu guhkká go gávnojit juovlastálut doppe. Juovlastáluid eaiggádat ožžot boahtit vežžat iežaset dávviriid goas sihtet. Čájáhus soaitá nohkat ovdal juovllaid jus eaiggádat háliidit atnit juovlastáluid ruovttus juovlaruohta. Čájáhus bistá nu guhká go gávdnojit juovlastálut doppe. Juovlastáluid eaiggádat ožžot boahtit viežžat iežaset dávviriid goas sihtet. Čájáhus soaitá nohkat ovdal juovllaid jus eaiggádat háliidit atnit juovlastáluid ruovttus juovlaruohta. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čájáhus bistá nu guhkká go gávnojit juovlastálut doppe. Juovlastáluid eaiggádat ožžot boahtit vežžat iežaset dávviriid goas sihtet. Čájáhus soaitá nohkat ovdal juovllaid jus eaiggádat háliidit atnit juovlastáluid ruovttus juovlaruohta.
Čájáhus bistá nu guhkká go gávnnjit juovlastálut doppe. Juovlastáluid eaiggádat ožžot boahtit viežžat iežaset dávviriid goas sihtet. Čájáhus soaitá nohkat ovdal juovllaid jus eaiggádat háliidit atnit juovlastáluid ruovttus juovlaruohta.
    • «gávnojit» ➞ [typo]
      • «gávnnjit»
    • «vežžat» ➞ [typo]
      • «viežžat»
      • «vižžet»
#3.12.12 ##Aslak Ilkka Niittyvuopio ja Klemet Andres Sara # Publisert 03.12.2012 10:19. #3.12.12 ##Aslak Ilkka Niittyvuopio ja Klemet Andres Sara # nob 03.12.2012 10:19. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
#3.12.12 ##Aslak Ilkka Niittyvuopio ja Klemet Andres Sara # Publisert 03.12.2012 10:19.
#3.12.12 ##Aslak Ilkka Niittyvuopio ja Klemet Andres Sara # Publiseret 03.12.2012 10:19.
    • «Niittyvuopio  ja» ➞ [double-space-before]
      • «Niittyvuopio ja»
    • «Publisert» ➞ [typo]
      • «Publiseret»
Maŋimuš ođđasat sámegillii Ingebrigtsen geassádii stáhtačállin Maŋimuš ođđasat sámegillii Ingebrigtsen geassádii stáhtačállin 1 No errors found
Romssa bargiidbellodat šaddá maŋidit iežaset nominašuvnna boahtte jagi Stuoradikkeválgii , maŋŋel go árvaluvvon njunuš geassádii. Romssa bargiidbellodat šaddá maŋidit iežaset nominašuvnna boahtte jagi Stuoradiggeválgii , maŋŋel go árvaluvvon njunuš geassádii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Romssa bargiidbellodat šaddá maŋidit iežaset nominašuvnna boahtte jagi Stuoradikkeválgii , maŋŋel go árvaluvvon njunuš geassádii.
Romssa bargiidbellodat šaddá maŋidit iežaset nominašuvnna boahtte jagi Stuoradikkeválgii, maŋŋel go árvaluvvon njunuš geassádii.
    • «Stuoradikkeválgii ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Stuoradikkeválgii,»
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunuš áirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:is ovtta AUF nuoran , gii lei dalle 17-jahkkásaš . Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovttain AUF nuorain , gii lei dalle 17-jahkásaš . 6
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunuš áirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:is ovtta AUF nuoran , gii lei dalle 17-jahkkásaš .
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF 😱 nuoran, gii lei dalle 17-jahkkásaš 17-jahkkásaš.
    • «njunuš áirasis» ➞ [msyn-compound]
      • «njunušáirasis»
    • «2004:is» ➞ [typo]
      • «2004:s»
    • «nuoran» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «nuoran,»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «17-jahkkásaš.»
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranAUF nuoran, gii lei dalle 17-jahkkásaš 17-jahkkásaš.
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoran😱, gii lei dalle 😱 😱.
    • «AUF  nuoran» ➞ [double-space-before]
      • «AUF nuoran»
    • «AUF  nuoran» ➞ [typo]
      • «17-jahkkásaš» ➞ [typo]
        • «17-jahkkásaš» ➞ [typo]
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranalle .
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranalle nuoranalle .
    • «.» ➞ [double-space-before]
      • «nuoranalle .»
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranalle nuoranalle .
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranalle nuoranalle nuoranalle.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «nuoranalle.»
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranalle nuoranallenuoranalle nuoranalle nuoranalle.
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranalle nuoranallenuoranalle nuoranalle nuoranalle nuoramálle.
    • «nuoranalle  nuoranalle» ➞ [typo]
      • «nuoranalle nuoranalle»
    • «nuoranalle  nuoranalle» ➞ [double-space-before]
      • «nuoranalle  nuoranalle nuoranalle»
    • «nuoranalle» ➞ [typo]
      • «nuoramálle»
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranalle nuoranalle nuoranalle nuoramálle.
Romsalaš Roger Ingebrigtsen geassádii mannan bearjadaga stáhtačálli doaimmas ja maid Stuoradikki válgga nominašuvnnas, guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai válljet njunušáirasis válgii. Ingebrigtsen muitalii bearjadaga, ahte sus lei seksuála oktavuohta 2004:s ovtta AUF nuoranále nuoranále nuoranále nuoramálle.
    • «nuoranalle» ➞ [typo]
      • «nuoranále»
      • «nuoraálle»
      • «nuorafálle»
      • «nuoranávlle»
      • «nuoramálle»
      • «nuorranálle»
    • «nuoranalle» ➞ [typo]
      • «nuoranále»
      • «nuoraálle»
      • «nuorafálle»
      • «nuoranávlle»
      • «nuoramálle»
      • «nuorranálle»
    • «nuoranalle» ➞ [typo]
      • «nuoranále»
      • «nuoraálle»
      • «nuorafálle»
      • «nuoranávlle»
      • «nuoramálle»
      • «nuorranálle»
Ingebrigtsen dajai bearjadaga, ahte buot lea su sivva, ja manne dát ii leat gullon ovdal, de dan ii sáhte smiehttat dál. Ingebrigtsen dajai bearjadaga, ahte buot lea su sivva, ja manne dát ii leat gullon ovdal, de dan ii sáhte smiehttat dál. 1 No errors found
- Lea mu ovddavástádus , go dát dáhpáhuvai, mu ovddavástáduss go dikten dán dáhpáhuvvat ja in ge loahpahan dan dalánaga, iige leat dehálaš dan birra hállat, manne dát boahtá ovdan ja goas livčče galgan boahtit ovdan , dadjá Ingebrigtsen. - Lea mu ovddasvástádus , go dát dáhpáhuvai, mu ovddasvástádus go dikten dán dáhpáhuvvat ja in ge loahpahan dan dalánaga, iige leat dehálaš dan birra hállat, manne dát boahtá ovdan ja goas livččii galgan boahtit ovdan , dadjá Ingebrigtsen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Lea mu ovddavástádus , go dát dáhpáhuvai, mu ovddavástáduss go dikten dán dáhpáhuvvat ja in ge loahpahan dan dalánaga, iige leat dehálaš dan birra hállat, manne dát boahtá ovdan ja goas livčče galgan boahtit ovdan , dadjá Ingebrigtsen.
- Lea mu ovddavástádus ovddavástádus, go dát dáhpáhuvai, mu ovdavástádus go dikten dán dáhpáhuvvat ja in ge loahpahan dan dalánaga, iige leat dehálaš dan birra hállat, manne dát boahtá ovdan ja goas livčče galgan boahtit ovdan, dadjá Ingebrigtsen.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovddavástádus,»
    • «ovddavástáduss» ➞ [typo]
      • «ovdavástádus»
      • «ovddasvástádus»
      • «dovddavástádus»
    • «ovdan ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovdan,»
- Lea mu ovddavástádus ovddavástádus, go dát dáhpáhuvai, mu ovdavástádus go dikten dán dáhpáhuvvat ja in ge loahpahan dan dalánaga, iige leat dehálaš dan birra hállat, manne dát boahtá ovdan ja goas livčče galgan boahtit ovdan, dadjá Ingebrigtsen.
- Lea mu ovdavástádusa ovdavástádus, go dát dáhpáhuvai, mu ovdavástádus go dikten dán dáhpáhuvvat ja in ge loahpahan dan dalánaga, iige leat dehálaš dan birra hállat, manne dát boahtá ovdan ja goas livčče galgan boahtit ovdan, dadjá Ingebrigtsen.
    • «ovddavástádus» ➞ [typo]
      • «ovdavástádusa»
    • «ovddavástádus» ➞ [typo]
      • «ovdavástádus»
      • «ovddasvástádus»
      • «ulddavástádus»
      • «uvdnavástádus»
      • «duvddavástádus»
      • «ovstavástádus»
      • «ovddasfástádus»
      • «ovdovástádus»
Artihkkal joatkašuvvá gova vuolde. Artihkal joatkašuvvá gova vuolde. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Artihkkal joatkašuvvá gova vuolde.
Artihkkala joatkašuvvá gova vuolde.
    • «Artihkkal» ➞ [typo]
      • «Artihkkala»
Roger Ingebrigtsen čálii iežas Facebook siiddus ášši birra. Roger Ingebrigtsen čálii iežas Facebook siiddus ášši birra. 1 No errors found
Nominašuvnnat maŋiduvvon Guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai mearridit gii sin njunuš áirras galgá leat boahtte jagi Stuoradikkeválggas , de bođii Roger Ingebrigtsen ášši. Son lei nubbi gilvaleaddjin bellodaga njunnošii. Harstad BB sátnejođiheaddji, Marianne Bremnes gal oaivvilda ahte Ingebrigtsen bidjui dán dillái Vibeke Ek bealis go son jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, ja son livččii galgan eará árvvoštallama dahkat dás. Nominašuvnnat maŋiduvvon Guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai mearridit gii sin njunušáirras galgá leat boahtte jagi Stuoradiggeválggas , de bođii Roger Ingebrigtsen ášši. Son lei nubbin gilvaleaddjin bellodaga njunnošii. Harstad BB sátnejođiheaddji, Marianne Bremnes gal oaivvilda ahte Ingebrigtsen biddjui dán dillái Vibeke Ek bealis go son jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, ja son livččii galgan eará árvvoštallama dahkat dás. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nominašuvnnat maŋiduvvon Guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai mearridit gii sin njunuš áirras galgá leat boahtte jagi Stuoradikkeválggas , de bođii Roger Ingebrigtsen ášši. Son lei nubbi gilvaleaddjin bellodaga njunnošii. Harstad BB sátnejođiheaddji, Marianne Bremnes gal oaivvilda ahte Ingebrigtsen bidjui dán dillái Vibeke Ek bealis go son jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, ja son livččii galgan eará árvvoštallama dahkat dás.
Nominašuvnnat maŋiduvvon Guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai mearridit gii sin njunušáirras galgá leat boahtte jagi Stuoradikkeválggas, de bođii Roger Ingebrigtsen ášši. Son lei nubbi gilvaleaddjin bellodaga njunnošii. Harstad BB sátnejođiheaddji, Marianne Bremnes gal oaivvilda ahte Ingebrigtsen 😱 dán dillái Vibeke Ek bealis go son jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, ja son livččii galgan eará árvvoštallama dahkat dás.
    • «njunuš áirras» ➞ [msyn-compound]
      • «njunušáirras»
    • «Stuoradikkeválggas ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Stuoradikkeválggas,»
    • «bidjui» ➞ [real-biddjui]
Nominašuvnnat maŋiduvvon Guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai mearridit gii sin njunušáirras galgá leat boahtte jagi Stuoradikkeválggas, de bođii Roger Ingebrigtsen ášši. Son lei nubbi gilvaleaddjin bellodaga njunnošii. Harstad BB sátnejođiheaddji, Marianne Bremnes gal oaivvilda ahte Ingebrigtsen dán dillái Vibeke Ek bealis go son jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, ja son livččii galgan eará árvvoštallama dahkat dás.
Nominašuvnnat maŋiduvvon Guokte beaivvi ovdal go Romssa Bargiidbellodat galggai mearridit gii sin njunušáirras galgá leat boahtte jagi Stuoradikkeválggas, de bođii Roger Ingebrigtsen ášši. Son lei nubbi gilvaleaddjin bellodaga njunnošii. Harstad BB sátnejođiheaddji, Marianne Bremnes gal oaivvilda ahte Ingebrigtsen dán dillái Vibeke Ek bealis go son jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, ja son livččii galgan eará árvvoštallama dahkat dás.
    • «Ingebrigtsen  dán» ➞ [double-space-before]
      • «Ingebrigtsen dán»
- Son reagere dasa, go Roger Ingebrigtsen dahkko dán ovdanbuktimis gillájeaddjin ja go Ek jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, de livčče son galgan váldit dán ášši veahá eará láhkai , čilge Bremnes. - Son reagere dasa, go Roger Ingebrigtsen dahkko dán ovdanbuktimis gillájeaddjin ja go Ek jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, de livččii son galgan váldit dán ášši veahá eará láhkai , čilge Bremnes. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Son reagere dasa, go Roger Ingebrigtsen dahkko dán ovdanbuktimis gillájeaddjin ja go Ek jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, de livčče son galgan váldit dán ášši veahá eará láhkai , čilge Bremnes.
- Son reagere dasa, go Roger Ingebrigtsen dahkko dán ovdanbuktimis gillájeaddjin ja go Ek jođiha nissoniid áššiid Romssa bargiidbellodagas, de livčče son galgan váldit dán ášši veahá eará láhkai, čilge Bremnes.
    • «eará láhkai ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «eará láhkai,»
Romssa bargiidbellodaga fylkajođiheaddji , Bjørn Inge Mo ii loga gullán dán ovdal , ja dát bođii fáhkka. Mo oaivvilda ahte olbmot geat dihte dán ovdal go Ingebrigtsen ieš muitalii dán, de livčče sii geatnegáhtton dán dieđihit viidásut . Romssa bargiidbellodaga fylkkajođiheaddji , Bjørn Inge Mo ii loga gullan dán ovdal , ja dát bođii fáhkka. Mo oaivvilda ahte olbmot geat dihte dán ovdal go Ingebrigtsen ieš muitalii dán, de livčče sii geatnegahtton dán dieđihit viidáseappot . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Romssa bargiidbellodaga fylkajođiheaddji , Bjørn Inge Mo ii loga gullán dán ovdal , ja dát bođii fáhkka. Mo oaivvilda ahte olbmot geat dihte dán ovdal go Ingebrigtsen ieš muitalii dán, de livčče sii geatnegáhtton dán dieđihit viidásut .
Romssa bargiidbellodaga fylkkajođiheaddji fylkajođiheaddji, Bjørn Inge Mo ii loga gullán dán ovdal, ja dát bođii fáhkka. Mo oaivvilda ahte olbmot geat dihte dán ovdal go Ingebrigtsen ieš muitalii dán, de livčče sii 😱 dán dieđihit viidásut.
    • «fylkajođiheaddji» ➞ [typo]
      • «fylkkajođiheaddji»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «fylkajođiheaddji,»
    • «ovdal ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovdal,»
    • «geatnegáhtton» ➞ [typo]
      • «viidásut .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «viidásut.»
Romssa bargiidbellodaga fylkkajođiheaddji fylkajođiheaddji, Bjørn Inge Mo ii loga gullán dán ovdal, ja dát bođii fáhkka. Mo oaivvilda ahte olbmot geat dihte dán ovdal go Ingebrigtsen ieš muitalii dán, de livčče sii dán dieđihit viidásut.
Romssa bargiidbellodaga fylkkajođiheaddji fylkkajođiheaddji, Bjørn Inge Mo ii loga gullán dán ovdal, ja dát bođii fáhkka. Mo oaivvilda ahte olbmot geat dihte dán ovdal go Ingebrigtsen ieš muitalii dán, de livčče sii dán dieđihit viidásut.
    • «fylkajođiheaddji» ➞ [typo]
      • «fylkkajođiheaddji»
    • «sii  dán» ➞ [double-space-before]
      • «sii dán»
Romssa bargiidbellodat lea maŋidan nominašuvdna čoahkkima dán mánu gaskamuddui dán ášši geažil dadjá, fylkajođiheaddji , Bjørn Inge Mo Romssa bargiidbellodat lea maŋidan nominašuvdnačoahkkima dán mánu gaskamuddui dán ášši geažil dadjá, fylkkajođiheaddji , Bjørn Inge Mo 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Romssa bargiidbellodat lea maŋidan nominašuvdna čoahkkima dán mánu gaskamuddui dán ášši geažil dadjá, fylkajođiheaddji , Bjørn Inge Mo
Romssa bargiidbellodat lea maŋidan nominašuvdnačoahkkima dán mánu gaskamuddui dán ášši geažil dadjá, fylkkajođiheaddji fylkajođiheaddji, Bjørn Inge Mo
    • «nominašuvdna čoahkkima» ➞ [msyn-compound]
      • «nominašuvdnačoahkkima»
    • «fylkajođiheaddji» ➞ [typo]
      • «fylkkajođiheaddji»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «fylkajođiheaddji,»
Romssa bargiidbellodat lea maŋidan nominašuvdnačoahkkima dán mánu gaskamuddui dán ášši geažil dadjá, fylkkajođiheaddji fylkajođiheaddji, Bjørn Inge Mo
Romssa bargiidbellodat lea maŋidan nominašuvdnačoahkkima dán mánu gaskamuddui dán ášši geažil dadjá, fylkkajođiheaddji fylkkajođiheaddji, Bjørn Inge Mo
    • «fylkajođiheaddji» ➞ [typo]
      • «fylkkajođiheaddji»
- Dál fertejit sii jurddašit dán ášši ja bosihit veháš, go leat gullan dán ja danne leat sii mearridan maŋidit nominašuvnna. - Dál fertejit sii jurddašit dán ášši ja bosihit veháš, go leat gullan dán ja danne leat sii mearridan maŋidit nominašuvnna. 1 No errors found
Guovža (Ursus arctos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja Davvi-Asias , gos stuorámus máddodagat leat Alaskas, Canadas ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža Guovža (Ursus arctos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja Davvi-Ásias , gos stuorámus máddodagat leat Alaskas, Kanadas ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guovža (Ursus arctos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja Davvi-Asias , gos stuorámus máddodagat leat Alaskas, Canadas ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža
Guovža (Ursus aittos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja 😱 Davvi-Asias, gos stuorámus máddodagat leat Alaskas, 😱 ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža
    • «arctos» ➞ [typo]
      • «aittos»
    • «Davvi-Asias» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Davvi-Asias,»
      • «Canadas» ➞ [typo]
        • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
          • «Sisdoallu [»
        • «]  1» ➞ [double-space-before]
          • «] 1»
Guovža (Ursus aittos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja Davvi-Asiasja Davvi-Asias, gos stuorámus máddodagat leat Alaskas, ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža
Guovža (Ursus aittos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja Davvi-Asias😱, gos stuorámus máddodagat leat Alaskas, ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža
    • «ja  Davvi-Asias» ➞ [double-space-before]
      • «ja Davvi-Asias»
    • «ja  Davvi-Asias» ➞ [typo]
      • «,  ja» ➞ [double-space-before]
        • «, ja»
Guovža (Ursus aittos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja Davvi-Asias máddodagat leat Alaskas, ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža
Guovža (Ursus aittos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja 😱 máddodagat leat Alaskas, ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža
    • «Davvi-Asias» ➞ [typo]
Guovža (Ursus aittos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja máddodagat leat Alaskas, ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža
Guovža (Ursus aittos) (ruškesguovža) lea dábáleamos guovžašládja. Dat gávdno Davvi-Amerihkás, Eurohpás, Afrihkás, ja máddodagat leat Alaskas, ja Ruoššas. Leat árvvusge sullii 150 000–200 000 ruškesguovžža máilmmis, ja dain leat sullii 90 000–120 000 Ruoššas. Jagis 2009 ledje duođaštuvvon 164 guovžža Norggas[1]. Ruškesguovža lea okta njealji ovddasteaddjis sogas Ursus. Sisdoallu [čiega] 1 Ruškesguovža 1.1 Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu 2 Válddahallan 3 Čujuhusat 4 Girjjálašvuohta 5 Liŋkkat Ruškesguovža
    • «ja  máddodagat» ➞ [double-space-before]
      • «ja máddodagat»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea stuorimus Eurasias , ja danne rehkenastat dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán Asias ja viidánan Davvi-Amerihkái . Stuorimus ruškesguovža lea kodiakguovža (Ursus arctos middendorffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gávdo maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Parammushirsullos Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo kamtsjatkaguovžan, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, grizzlyguovža (Ursus arctos horribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii eurasialaš ruškesguovžžain (Ursus arctos arctos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabbbatge vuollešládjii. Eurasialaš ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás ja Asias , ja vel Hokkaidosullos Jahpánis . Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu goSierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea mielamielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjas orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea stuorimus Eurásias , ja danne rehkenastet dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán Ásias ja viidánan Davvi-Amerihkkái . Stuorimus ruškesguovža lea kodiakguovža (Ursus arctos middendorffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastaseamma stuora ruškesguovža gávdno maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Parammushirsullos Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo kamtsjatkaguovžan, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Dovdoseabbo dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, grizzlyguovža (Ursus arctos horribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii eurásialaš ruškesguovžžain (Ursus arctos arctos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabbatge vuollešládjii. Eurásialaš ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás ja Ásias , ja vel Hokkaidosullos Jáhpánis . Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu go Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea stuorimus Eurasias , ja danne rehkenastat dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán Asias ja viidánan Davvi-Amerihkái . Stuorimus ruškesguovža lea kodiakguovža (Ursus arctos middendorffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gávdo maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Parammushirsullos Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo kamtsjatkaguovžan, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, grizzlyguovža (Ursus arctos horribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii eurasialaš ruškesguovžžain (Ursus arctos arctos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabbbatge vuollešládjii. Eurasialaš ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás ja Asias , ja vel Hokkaidosullos Jahpánis . Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu goSierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea mielamielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjas orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea stuorimus 😱 Eurasias, ja danne rehkenastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán 😱 ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja 😱 Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo 😱, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, 😱 (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii 😱 ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. 😱 ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás ja 😱 Asias, ja vel Hokkaidosullos Jahpánis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «Eurasias» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Eurasias,»
      • «rehkenastat» ➞ [typo]
        • «rehkenastán»
      • «Asias» ➞ [typo]
        • «Davvi-Amerihkái» ➞ [typo]
          • «Davvi-Amerihkkái»
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «Davvi-Amerihkái.»
        • «kodiakguovža» ➞ [typo]
          • «kodaguovža»
          • «kodašguovža»
        • «arctos» ➞ [typo]
          • «aittos»
        • «middendorffi» ➞ [typo]
          • «giddendarffi»
          • «muddendarffi»
          • «middondarffi»
        • «gávdo» ➞ [typo]
          • «gavdu»
          • «govdu»
          • «gávru»
          • «hávdu»
        • «Parammushirsullos» ➞ [typo]
          • «kamtsjatkaguovžan» ➞ [typo]
            • «grizzlyguovža» ➞ [typo]
              • «arctos» ➞ [typo]
                • «aittos»
              • «horribilis» ➞ [typo]
                • «hurribilis»
                • «hurrabilis»
                • «hurrebilis»
                • «hurrigilis»
                • «hurribili»
                • «hurridilis»
                • «hurribális»
                • «hurribihis»
                • «hurribihlis»
              • «eurasialaš» ➞ [typo]
                • «arctos» ➞ [typo]
                  • «aittos»
                • «arctos» ➞ [typo]
                  • «aittos»
                • «goabbbatge» ➞ [typo]
                  • «goabalatge»
                  • «goabilatge»
                • «Eurasialaš» ➞ [typo]
                  • «Asias» ➞ [typo]
                    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
                      • «Asias,»
                    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
                      • «Jáhpanis.»
                    • «goSierra» ➞ [typo]
                      • «Sierra»
                    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
                      • «, .»
                    • «mielamiel» ➞ [msyn-unspace-compound]
                      • «miela miel»
                    • «Sibirjas» ➞ [typo]
                      • «Sibirjjás»
                      • «Sibirijás»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea stuorimus Eurasiasstuorimus Eurasias, ja danne rehkenastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo , ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás ja Asiasja Asias, ja vel Hokkaidosullos Jahpánis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[, .[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Eurasias😱, ja danne rehkenastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Asias😱, ja vel Hokkaidosullos Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[, . [3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «stuorimus  Eurasias» ➞ [double-space-before]
      • «Stuorimus Eurasias»
      • «stuorimus Eurasias»
    • «stuorimus  Eurasias» ➞ [typo]
      • «vuolgán  ja» ➞ [double-space-before]
        • «vuolgán ja»
      • «Davvi-Amerihkái» ➞ [typo]
        • «Davvi-Amerihkkái»
      • «ja  Ruoššas» ➞ [double-space-before]
        • «ja Ruoššas»
        • «Ja Ruoššas»
      • «gohčoduvvo ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «gohčoduvvo,»
      • «,  (» ➞ [double-space-before]
        • «, (»
      • «vuollešládjii  ruškesguovžžain» ➞ [double-space-before]
        • «vuollešládjii ruškesguovžžain»
      • «.  ruškesguovža» ➞ [double-space-before]
        • «. ruškesguovža»
      • «ja  Asias» ➞ [double-space-before]
        • «Ja Asias»
        • «ja Asias»
      • «ja  Asias» ➞ [typo]
        • «Jahpánis» ➞ [typo]
          • «Gahpanis»
          • «Sáhpánis»
        • «, .[» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «,.[»
          • «.[»
        • «, .[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «, . [»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Eurasiastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja AsiasHokkaidosullos Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja 😱 Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «Eurasiastán» ➞ [typo]
      • «Durasastán»
      • «Gurasastán»
      • «Durasistán»
      • «Gurasistán»
    • «AsiasHokkaidosullos» ➞ [typo]
      • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «, .»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[, .[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[, . [[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «Ja  Gahpanis» ➞ [double-space-before]
      • «Ja Gahpanis»
    • «, .[» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.[»
      • «.[»
    • «, .[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, . [»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[, .[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[, . [[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «, .[» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.[»
      • «.[»
    • «, .[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, . [»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[, .[[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[, . [[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «, .[» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.[»
      • «.[»
    • «, .[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, . [»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[[[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[[[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «,.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, .»
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan, .[, .[[[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
Ruškesguovžžaid genehtalaš šláddjivuohta lea Stuorimus Durasastán dutkit ahte šládja lea álgoálggus vuolgán ja viidánan Davvi-Amerihkkái Davvi-Amerihkkái. Stuorimus ruškesguovža lea kodaguovža (Ursus aittos giddendarffi), vuollešládja mii sáhttá šaddat seamma stuoris ja vel stuorit nai go jiekŋaguovža. Dat gávdno dušše moatti sullos olggobealde Alaska. Meastta seamma stuora ruškesguovža gavdu maiddái Kamtsjatkanjárggas ja Ruoššas, muhto diet guovža, mii gohčoduvvo, ii leat dohkkehuvvon sierra vuollešládjan. Eambbo dovddus dáidá amerihkálaš vuollešládja leat, (Ursus aittos hurribilis), man ollu dutkit oaivvildit gullat oktasaš vuollešládjii ruškesguovžžain (Ursus aittos aittos). Datte leat ain ollu vástitkeahtes gažaldagat, ja danne oaivvildit oallugat ahte dat gullaba goabalatge vuollešládjii. ruškesguovža lea dábálaččat unnit go namuhuvvon amerihkálaš vuollešlájat, muhto dat sáhttá maid rievddadit. Oppalohkái lea unnán ovttaoaivilvuohta ruškesguovžžaid vuollešlájaid hárrái. Muhtin dutkit oaivvildit ahte maiddái jiekŋaguovža sáhttá leat ruškesguovžža vuollešládja. Genehtalaš guorahallamat čájehit ahte soames ruškesguovžžat leat lagat sogalaččat jiekŋaguvžii go ruškesguvžii, mii dasto doarju dan ahte jiekŋaguovža ii sáhte rehkenastojuvvot sierra šládjan. [2] Geográfalaš lávdu ja eallinguovlu Ruškesguovža gávdno viidát Davvi-Amerihkás, Eurohpás Ja Gahpanis Jáhpanis. Ovdal gávdnui dat maiddái Atlasváriin Afrihkás, davvin Mexicos ja lullin USA:s, nu Sierra Nevadas ja Rocky Mountains lulimusas, diein guovlluin sáhttá dat dál leat nálihuvvan,.[, . [[[[[3] Ruškesguovžžat ellet vaikko makkár habitáhtain, rittuin, vuvddiin, vumiin ja váriin. Dat eai leat ránttot temperatuvrra dáfus. Deaŧaleamos orru leame ahte lea miela mielde borramuš fidnemis ja čiehkádanbáikkit, ja dat dáidá dahkat ahte guovža sáhttá vánddardit áigodagaid mielde. Davvi-Amerihkás gávdno ruškesguovža juohkelágan eatnamiin, muhto Sibirjjás orru válljeme vuvddiin orrut. Eurohpás lea guovža dábáleamos badjosiin. [3] Válddahallan
    • «, .[» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,.[»
      • «.[»
    • «, .[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, . [»
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruškadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge grizzly – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjját" . Rávisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm assai . Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat , gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čalanat . Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sháttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodiakguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccat ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja vážžit guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjegoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodiakguovža ja kamtsjatkaguovža). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi. Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruškadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge grizzly – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjjat" . Rávesguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm assái . Ruškesguovžžas leat oalle unna bealjážat , gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čalánat . Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžaváris sáhttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodiakguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccat ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja vázzit guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjegoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodiakguovža ja kamtsjatkaguovža). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruškadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge grizzly – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjját" .ránesgirjját" . Rávisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm assai . Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat , gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čalanat . Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sháttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodiakguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccat ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja vážžit guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjegoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodiakguovža ja kamtsjatkaguovža). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruoksadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge 😱 – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjjat" .ránesgirjját Rávisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm assai assai. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čalanat čálánat. Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sáhttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodaguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccaha ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja 😱 guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjetdoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodaguovža ja 😱). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
    • «čuvgesruškadat» ➞ [typo]
      • «čuvgesruoksadat»
    • «grizzly» ➞ [typo]
      • «ránesgirjját" .» ➞ [typo]
        • «ránesgirjjat" .»
      • «ránesgirjját" .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «ránesgirjját»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «assai.»
      • «bealjážat ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «bealjážat,»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «čálánat.»
      • «sháttá» ➞ [typo]
        • «sáhttá»
        • «suhttá»
        • «hástá»
        • «spáitá»
      • «kodiakguovža» ➞ [typo]
        • «kodaguovža»
        • «kodašguovža»
      • «gaccat» ➞ [typo]
        • «gaccaha»
      • «vážžit» ➞ [typo]
        • «njealjegoantái» ➞ [typo]
          • «njealjetdoantái»
          • «njealjethantái»
          • «njealjetoaktái»
          • «njealjetgoahtái»
          • «njealjetgoanzái»
        • «kodiakguovža» ➞ [typo]
          • «kodaguovža»
          • «kodašguovža»
        • «kamtsjatkaguovža» ➞ [typo]
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruoksadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjjat" ." .visguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm assai assai. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čalanat čálánat. Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sáhttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodaguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccaha ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjetdoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodaguovža ja ). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruoksadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjjat😱" . visguovžžainvisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm ássan assái. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čálahat čálánat. Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sáhttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodaguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccaha ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjetdoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodaguovža ja). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
    • «ge  –» ➞ [double-space-before]
      • «ge –»
    • «" .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «»
      • «.»
    • «" .» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «" . visguovžžain»
    • «assai» ➞ [typo]
      • «ássan»
    • «assai» ➞ [typo]
      • «assái»
      • «oassái»
      • «ássan»
      • «dassái»
    • «čalanat» ➞ [typo]
      • «čálahat»
    • «ja  guovtti» ➞ [double-space-before]
      • «ja guovtti»
    • «ja )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «ja)»
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruoksadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjjat visguovžžainvisguovžžain lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm ássan assái. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čálahat čálánat. Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sáhttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodaguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccaha ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjetdoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodaguovža ja). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruoksadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjjat 😱 lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm ássan assái. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čálahat čálánat. Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sáhttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodaguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccaha ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjetdoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodaguovža ja). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
    • «visguovžžainvisguovžžain» ➞ [typo]
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruoksadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjjat lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm ássan assái. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čálahat čálánat. Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sáhttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodaguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccaha ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjetdoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodaguovža ja). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
Kodiakguovža Ruškesguovžžat leat ruškadat, muhto sáhttet leat máŋgga ruškes ivnnis - áibbas čuvgesruoksadat, sevdnjes ruškadat, ja measta čáhppadat. Muhtimiin leat maid ránes guolggat, ja das boahtá ge – mii mearkkaša "ránis" dahje "ránesgirjjat lea mihtilmas čomil deahkki niskkis, ja dat addá fámuid ovdajulggiide go guovža goaivu. Guolga lea suohkat ja sáhttá šaddat gitta 10 cm ássan assái. Ruškesguovžžas lea oalle unna bealjážat, gállu lea govdat ja njunni lea seaggi ja njálmmis leat 42 báni, main 2 leat oanehis čálahat čálánat. Deaddu rievddada eallinguovlluid ja agi mielde. Ollesšaddan varisguovža sáhttá deaddit gaskamearálaččat 135–410 kg ja njiŋŋelas šaddá gaskamearálaččat 90–200 kg. Kodiakguovžavaris sáhttá šaddat birrasiid 350–675 kg, ja njiŋŋelas fas 160–350 kg. Stuorimus kodaguovža mii lea báhččojuvvon, dettii 855 kg, muhto rehkenastojuvvo ahte dat sáhttá šaddat 900-1000 kg. Guovža lea geahppaseamos giđđat, dalle go lihkká dálvenahkáriin, ja losimus čakčat, ovdal go nohkká dálvái. Buot guovžžat duolmmastit olles juolgevuođu viidodaga ala, seamma ládje go olbmot. Dain sáhttet leat 10-13 cm guhku gaccaha ovdajulggiin. Dat ii sáhte gaccaid rohttet sisa. Ruškesguovža sáhttá maiddái čuoččahit ja guovtti juolggi alde, nugo olbmot, muhto falimusat dat leat njealjetdoantái. Ruškesguovžža leaktu sáhttá leat gitta 50–60 km diimmus. Stuorimusat sáhttet šaddat 300-310 cm alu guovtti juolggi alde (kodaguovža ja). Dat sáhttet maid čohkkát, ja nuorra guovžžat sáhttet gizzut. Ollesšaddan guovža lea menddo lossat gizzut murrii. Meahcis sáhttá guovža šaddat 25–30 jagi boarisin, muhto giddagasas sáhttá guovža eallit gitta 50 jagi.
    • «ránesgirjjat  lea» ➞ [double-space-before]
      • «ránesgirjjat lea»
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Normisjon eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit Mediehøgskolen Gimlekollen, Kristiansánddas . Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan . Guokte maŋemus jagi lei Andersen Normisjona mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei mišunearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Normisjon, dadjá ođđa redaktevra. KPK Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Normisjon eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit Mediehøgskolen Gimlekollen, Kristiansandas . Son lea ovdal bargan NRK tv- ja rádiojournalistan . Guokte maŋemus jagi lei Andersen Normisjona mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Normisjon, dadjá ođđa redaktevra. KPK 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Normisjon eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit Mediehøgskolen Gimlekollen, Kristiansánddas . Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan . Guokte maŋemus jagi lei Andersen Normisjona mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei mišunearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Normisjon, dadjá ođđa redaktevra. KPK
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit 😱 😱, Kristiansánddas Kristiansandbas. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen 😱 mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK
    • «Normisjon» ➞ [typo]
      • «Nurmiston»
      • «Nurmisson»
      • «Nurmison»
    • «Mediehøgskolen» ➞ [typo]
      • «Gimlekollen» ➞ [typo]
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «Kristiansandbas.»
        • «radiojournalistan .» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «radiojournalistan.»
        • «Normisjona» ➞ [typo]
          • «mišunearan» ➞ [typo]
            • «miššonearan»
          • «movttidahttá» ➞ [typo]
            • «movttiidahttá»
          • «Normisjon» ➞ [typo]
            • «Nurmison»
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit , Kristiansánddas Kristiansandbas. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit , Kristiansandas 😱. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK
    • «gohčodit  ,» ➞ [double-space-before]
      • «gohčodit ,»
    • «Kristiansánddas» ➞ [typo]
      • «Kristiansandas»
      • «Kristiansandbas»
      • «Kristiansunddas»
      • «Kristiansundas»
      • «Kristiansundda»
      • «Kristiansundbas»
    • «Kristiansandbas» ➞ [typo]
      • «Andersen  mediaossodaga» ➞ [double-space-before]
        • «Andersen mediaossodaga»
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit , Kristiansandas . Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK
Agenda 3:16 lea ožžon ođđa redaktevrra Kristina Hvarnes Andersen (32) lea ođđa redaktevra bláđis Agenda 3:16 maid Nurmiston eaiggáduššá. Andersen lea váldán journalistaoahpu ásahusas maid gohčodit, Kristiansandas. Son lea ovdal bargan NRK tv- ja radiojournalistan. Guokte maŋemus jagi lei Andersen mediaossodaga neahttaredaktevran. Andersen lei miššonearan golbma jagi Bangladeshas ja su isit Erik ja bártnáš Albert leigga su mielde. Son lea maŋemus mánu leamaš gaskaboddosaš redaktevra ja dál sutnje lea somá álgit fásta bargat bláđiin. – Munnje lea gudni jođihit Norgga stuorámus, risttalaš bláđi mii ilbmá mánnosaččat. Somá šaddá ovddidit bláđi ja sávašin ahte bláđđi movttiidahttá ja hástala olbmuid sihke olggobealde ja siskkobealde Nurmison, dadjá ođđa redaktevra. KPK
    • «gohčodit ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gohčodit,»
    • «Kristiansandas .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Kristiansandas.»
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt hjemmefra) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Pattaya, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđida ahte eambbogat váldet oktavuođa ja hálidit ohcat dohko barggu, dahje juogaládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lilyhammer, mii sáddejuvvui NRK1:žis , sáddejuvvui seammá áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja Nordisk film barggu sisdoaluin. Nu dadjá TV2:ža prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, Markedshøyskolena rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuvttas . KPK #Publisert: 10.04.2012 Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt hjemmefra) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Pattaya, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lilyhammer, mii sáddejuvvui NRK1:s , sáddejuvvui seammá áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja Nordisk film barggu sisdoaluin. Nu dadjá TV2 prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, Markedshøyskolena rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gártan máksit 100.000 kr minuhtas . KPK #Publisert: 10.04.2012 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt hjemmefra) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Pattaya, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđida ahte eambbogat váldet oktavuođa ja hálidit ohcat dohko barggu, dahje juogaládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lilyhammer, mii sáddejuvvui NRK1:žis , sáddejuvvui seammá áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja Nordisk film barggu sisdoaluin. Nu dadjá TV2:ža prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, Markedshøyskolena rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuvttas . KPK #Publisert: 10.04.2012
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt 😱) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui NRK1:žis NRK1:žis, sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja 😱 filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá 😱 prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, 😱 rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuvttas. KPK #Publiseret: 10.04.2012
    • «hjemmefra» ➞ [typo]
      • «Pattaya» ➞ [typo]
        • «Attaša»
        • «Šattaža»
        • «Lattaža»
      • «dieđida» ➞ [typo]
        • «dieđiha»
        • «čieŋida»
        • «dienida»
        • «mieđida»
      • «hálidit» ➞ [typo]
        • «háliidit»
      • «juogaládje» ➞ [msyn-unspace-compound]
        • «juoga ládje»
      • «Lilyhammer» ➞ [typo]
        • «Lillehammer»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «NRK1:žis,»
      • «seammá» ➞ [typo]
        • «seamma»
      • «Nordisk» ➞ [typo]
        • «film» ➞ [typo]
          • «filmma»
          • «dili»
          • «gili»
          • «ilu»
        • «TV2:ža» ➞ [typo]
          • «Markedshøyskolena» ➞ [typo]
            • «minuvttas» ➞ [typo]
              • «minuhtas»
            • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
              • «minuvttas.»
            • «Publisert» ➞ [typo]
              • «Publiseret»
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt ) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui NRK1:žis NRK1:žis, sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuvttas. KPK #Publiseret: 10.04.2012
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui 😱 😱, sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuhtas. KPK #Publiseret: 10.04.2012
    • «Langt )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «Langt)»
    • «NRK1:žis» ➞ [typo]
      • «NRK1:žis» ➞ [typo]
        • «ja  filmma» ➞ [double-space-before]
          • «ja filmma»
        • «dadjá  prošeaktajođiheaddji» ➞ [double-space-before]
          • «dadjá prošeaktajođiheaddji»
        • «,  rektor» ➞ [double-space-before]
          • «, rektor»
        • «minuvttas» ➞ [typo]
          • «minuhtas»
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui , sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuhtas. KPK #Publiseret: 10.04.2012
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui , sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuhtas. KPK #Publiseret: 10.04.2012
    • «sáddejuvvui  ,» ➞ [double-space-before]
      • «sáddejuvvui ,»
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui , sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuhtas. KPK #Publiseret: 10.04.2012
Mearraolbmáidgirku TV:s lei bivnnut Maŋŋil go TV2-ráiddu maŋemus prográmma "Guhkkin eret ruovttus" (Langt) čájehuvvui guovvamánu loahpas, de váldet ain olbmot oktavuođa Mearraolbmáidgirkuin. TV-ráidu čájeha osiid Mearraolbmáidgirku barggus dáin báikkiin: Attaša, Dubai ja New York. Mearraolbmáidgirku dieđiha ahte eambbogat váldet oktavuođa ja háliidit ohcat dohko barggu, dahje juoga ládje veahkehit. Gaskamearálaččat gehčče 250.000 olbmo dán gávcci prográmma. – Lei vahát go Lillehammer, mii sáddejuvvui, sáddejuvvui seamma áiggi ja válddii olu vejolaš gehččiid mis, muhto mii leat duhtavaččat sihke Mearraolbmáidgirku ja filmma barggu sisdoaluin. Nu dadjá prošeaktajođiheaddji Vebjørn Hagen. – Mearraolbmáidgirku beaggin lei juo álgosaččat hui buorre ja lei váttis dan eambbo buoridit. Muhto tv-ráidu nanne buori beaggima ja eambbogat muitet dan, ja dat lea árvvolaš, dadjá Trond Blindheim, rektor. Jus prográmma livččii galgan leat máinnašeapmi, de livččii Mearraolbmáidgirku gárttan máksit 100.000 kr minuhtas minuhtas. KPK #Publiseret: 10.04.2012
    • «sáddejuvvui ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sáddejuvvui,»
Sámediggepresideanta dearvvahii Girkočoahkkima Sámediggepresideanta Egil Olli lei okta sis geas lei sátnevuorru Girkočoahkkima rahpamis Tønsbergas. Čoahkkin lea cuoŋománu 12.beaivvis -17.beaivái. Olli buvttii dearvuođaid sihke Sámedikkis ja sámi álbmogis. Son čujuha ahte girku lea mávssolaš oallut sámiide . Sámediggepresideanta dajai ahte diimmá girkočoahkkimis mearriduvvojedje dehálaš lávkkit rivttes guvlui das mii guoská addit dan saji sámi girkoeallimii ja sámi gillii Norgga girkus maid dat ánssášit. Son sávai Girkočoahkkimii lihku bargguin ovddasguvlui ain ovddidit sámivuođa saji girkus. Gonagas Harald lei girkočoahkkima rahpamis dán jagi, nu movt son juo lávege go ođđa girkočoahkkin vuohččan čoahkkana. KPK Sámediggepresideanta dearvvahii Girkočoahkkima Sámediggepresideanta Egil Olli lei okta sis geain lei sátnevuorru Girkočoahkkima rahpamis Tønsbergas. Čoahkkin lea cuoŋománu 12.beaivvis -17.beaivái. Olli buvttii dearvuođaid sihke Sámedikkis ja sámi álbmogis. Son čujuha ahte girku lea mávssolaš ollu sámiide . Sámediggepresideanta dajai ahte diimmá girkočoahkkimis mearriduvvojedje dehálaš lávkkit rivttes guvlui das mii guoská addit dan saji sámi girkoeallimii ja sámi gillii Norgga girkus maid dat ánssášit. Son sávai Girkočoahkkimii lihku bargguin ovddasguvlui ain ovddidit sámevuođa saji girkus. Gonagas Harald lei girkočoahkkima rahpamis dán jagi, nu movt son juo lávege go ođđa girkočoahkkin vuohččan čoahkkana. KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggepresideanta dearvvahii Girkočoahkkima Sámediggepresideanta Egil Olli lei okta sis geas lei sátnevuorru Girkočoahkkima rahpamis Tønsbergas. Čoahkkin lea cuoŋománu 12.beaivvis -17.beaivái. Olli buvttii dearvuođaid sihke Sámedikkis ja sámi álbmogis. Son čujuha ahte girku lea mávssolaš oallut sámiide . Sámediggepresideanta dajai ahte diimmá girkočoahkkimis mearriduvvojedje dehálaš lávkkit rivttes guvlui das mii guoská addit dan saji sámi girkoeallimii ja sámi gillii Norgga girkus maid dat ánssášit. Son sávai Girkočoahkkimii lihku bargguin ovddasguvlui ain ovddidit sámivuođa saji girkus. Gonagas Harald lei girkočoahkkima rahpamis dán jagi, nu movt son juo lávege go ođđa girkočoahkkin vuohččan čoahkkana. KPK
Sámediggepresideanta dearvvahii Girkočoahkkima Sámediggepresideanta Egil Olli lei okta sis geas lei sátnevuorru Girkočoahkkima rahpamis Tønsbergas. Čoahkkin lea cuoŋománu 12. beaivvis -17. beaivái. Olli buvttii dearvuođaid sihke Sámedikkis ja sámi álbmogis. Son čujuha ahte girku lea mávssolaš oallut sámiide. Sámediggepresideanta dajai ahte diimmá girkočoahkkimis mearriduvvojedje dehálaš lávkkit rivttes guvlui das mii guoská addit dan saji sámi girkoeallimii ja sámi gillii Norgga girkus maid dat ánssášit. Son sávai Girkočoahkkimii lihku bargguin ovddas guvlui ain ovddidit sámevuođa saji girkus. Gonagas Harald lei girkočoahkkima rahpamis dán jagi, nu movt son juo lávege go ođđa girkočoahkkin vuohččan čoahkkana. KPK
    • «12.beaivvis» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «12. beaivvis»
    • «.beaivái» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. beaivái»
    • «sámiide .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sámiide.»
    • «ovddasguvlui» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «ovddas guvlui»
    • «sámivuođa» ➞ [typo]
      • «sámevuođa»
Israelmišuvnnas lotnahuvvan jođiheaddji Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa stivrajođiheaddjin Norgga Israelmišuvdnii . Dáláš stivrajođiheaddji Torgeir Flateby, ii hálit šat válljejuvvot . Son lea 8 jagi leamaš stivrajođiheaddjin . Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha Normisjona barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go Israelmišuvnnas lea riikačoahkkin Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái. Brit Hvalvik, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa stivramiellahttun . Arne Berge ja Gunvor Fyllingsnes heaitiba stivrras. KPK Israelmiššuvnnas lotnahuvvan jođiheaddji Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa stivrrajođiheaddjin Norgga Israelmiššuvdnii . Dáláš stivrrajođiheaddji Torgeir Flateby, ii háliit šat válljejuvvot . Son lea 8 jagi leamaš stivrrajođiheaddjin . Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha Normisjona barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go Israelmiššuvnnas lea riikkačoahkkin Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái. Brit Hvalvik, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa stivrramiellahttun . Arne Berge ja Gunvor Fyllingsnes heaitiba stivrras. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Israelmišuvnnas lotnahuvvan jođiheaddji Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa stivrajođiheaddjin Norgga Israelmišuvdnii . Dáláš stivrajođiheaddji Torgeir Flateby, ii hálit šat válljejuvvot . Son lea 8 jagi leamaš stivrajođiheaddjin . Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha Normisjona barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go Israelmišuvnnas lea riikačoahkkin Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái. Brit Hvalvik, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa stivramiellahttun . Arne Berge ja Gunvor Fyllingsnes heaitiba stivrras. KPK
Israelmiššovnnas lotnahuvvan jođiheaddji Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa stivrrajođiheaddjin Norgga Israelmiššovdnii Israelmišuvdnii. Dáláš stivrrajođiheaddji Torgeir Flateby, ii hálit šat válljejuvvot. Son lea 8 jagi leamaš stivrrajođiheaddjin stivrajođiheaddjin. Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha 😱 barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go Israelmiššovnnas lea riikkačoahkkin Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái. Brit Hvalain, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa stivrramiellahttun stivramiellahttun. Arne Berge ja Gunvor Fillingsnes heaitiba stivrras. KPK
    • «Israelmišuvnnas» ➞ [typo]
      • «Israelmiššovnnas»
    • «stivrajođiheaddjin» ➞ [typo]
      • «stivrrajođiheaddjin»
    • «Israelmišuvdnii» ➞ [typo]
      • «Israelmiššovdnii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Israelmišuvdnii.»
    • «stivrajođiheaddji» ➞ [typo]
      • «stivrrajođiheaddji»
    • «válljejuvvot .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «válljejuvvot.»
    • «stivrajođiheaddjin» ➞ [typo]
      • «stivrrajođiheaddjin»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «stivrajođiheaddjin.»
    • «Normisjona» ➞ [typo]
      • «Israelmišuvnnas» ➞ [typo]
        • «Israelmiššovnnas»
      • «riikačoahkkin» ➞ [typo]
        • «riikkačoahkkin»
      • «Hvalvik» ➞ [typo]
        • «Hvalain»
      • «stivramiellahttun» ➞ [typo]
        • «stivrramiellahttun»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «stivramiellahttun.»
      • «Fyllingsnes» ➞ [typo]
        • «Fillingsnes»
        • «Fyllingges»
Israelmiššovnnas lotnahuvvan jođiheaddji Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa stivrrajođiheaddjin Norgga Israelmiššovdnii Israelmišuvdnii. Dáláš stivrrajođiheaddji Torgeir Flateby, ii hálit šat válljejuvvot. Son lea 8 jagi leamaš stivrrajođiheaddjin stivrajođiheaddjin. Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go Israelmiššovnnas lea riikkačoahkkin Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái. Brit Hvalain, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa stivrramiellahttun stivramiellahttun. Arne Berge ja Gunvor Fillingsnes heaitiba stivrras. KPK
Israelmiššovnnas lotnahuvvan jođiheaddji Svein Granerud ja Bjørn Hesselberg leaba evttohasat ođđa stivrrajođiheaddjin Norgga Israelmiššovdnii Israelmiššovdnii. Dáláš stivrrajođiheaddji Torgeir Flateby, ii hálit šat válljejuvvot. Son lea 8 jagi leamaš stivrrajođiheaddjin stivrrajođiheaddjin. Goappaš evttohasat leaba vihahuvvon báhpat. Svein Granerud jođiha barggu Norggas ja Bjørn Hesselberg lea Hommelvika suohkanbáhppa. Válga dahkkojuvvo go Israelmiššovnnas lea riikkačoahkkin Ulsteinvikas, geassemánu 27. beaivvis suoidnemánu 1. beaivái. Brit Hvalain, Slattum, Bjørn Lauritzen, Tønsberg ja Randi Marie Kristiansen, Vennesla, leat evttohuvvon ođđa stivrramiellahttun stivrramiellahttun. Arne Berge ja Gunvor Fillingsnes heaitiba stivrras. KPK
    • «Israelmišuvdnii» ➞ [typo]
      • «Israelmiššovdnii»
    • «stivrajođiheaddjin» ➞ [typo]
      • «stivrrajođiheaddjin»
    • «jođiha  barggu» ➞ [double-space-before]
      • «jođiha barggu»
    • «stivramiellahttun» ➞ [typo]
      • «stivrramiellahttun»
Álbmotallaskuvllat bivnnuhat Álbmotallaskuvllat bivnnuhat 1 No errors found
Dađistaga lassánit oahppit geat hálidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat hálidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssohas , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat hálidit davas . Álbmotallaskuvllat váldiigohte ohppiid guovvamánu 1.beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri , muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovttas dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis gos jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssahasat , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás . Álbmotallaskuvllat váldigohtet ohppiid guovvamánu 1.beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri , muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dađistaga lassánit oahppit geat hálidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat hálidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssohas , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat hálidit davas . Álbmotallaskuvllat váldiigohte ohppiid guovvamánu 1.beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri , muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssohas guovssubas, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davas. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovssubas,»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
    • «davas» ➞ [typo]
      • «davás»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «davas.»
    • «váldiigohte» ➞ [typo]
      • «váldigohten»
    • «1.beaivvis» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «1. beaivvis»
    • «ohcanáigemearri ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ohcanáigemearri,»
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssohas guovssubas, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davas. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssubas 😱, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «guovssohas» ➞ [typo]
      • «guovssubas»
      • «guovssuhal»
      • «guovssuhan»
      • «guovssahas»
      • «guovssohat»
      • «guovssohis»
    • «guovssubas» ➞ [typo]
      • «davas» ➞ [typo]
        • «davás»
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssubas , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssubas guovssubas, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovssubas,»
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, guovssubas guovssubas, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, 😱 😱, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «guovssubas» ➞ [typo]
      • «guovssubas» ➞ [typo]
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «,  ,» ➞ [double-space-before]
      • «, ,»
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš,, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš,, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš,, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš,, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «,,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «, ,»
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš, , dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
Dađistaga lassánit oahppit geat háliidit álbmotallaskuvllaide. Boahtte skuvlajahkái leat lassánan nuorat geat háliidit álbmotallaskuvllaide Davvi-Norgii. Dan čállá folkebladet.no Njukčamánu álggus dadje 300 boahttevaš oahppi ahte sii váldet oahpposaji ovtta dain 7 álbmotallaskuvllain mat leat Davvi-Norggas. Lassáneapmi leage dasto 15 proseantta diimmá jagi ektui. – Davvi-Norgga álbmotallaskuvllat leat dan oasis eatnamis go jagiáiggiid erohusat leat hui oidnosis. Mis lea eanemus visot, čuovga, seavdnjat, buolaš,, dadjá Helge Ludvigsen, Álttás, son lea Øytun álbmotallaskuvlla rektor gii dán čilge nuoraide geat háliidit davás davás. Álbmotallaskuvllat váldigohten ohppiid guovvamánu 1. beaivvis. Ii leat ohcanáigemearri, muhto mii addit oahpposajiid dassážii go oahpposuorggit leat dievvan. KPK
    • «, ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,,»
Radio DSF vuolgá Guoládahkii Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin Ruoššabealde , nudaddjon Den ingermanlandske evangelisk-lutherske kirke. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revdás, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat Samemišuvnnas leat jođus Ruoššabealde . Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Revdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK Radio DSF vuolgá Guoládahkii Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin Ruošša bealde , nu daddjon Den ingermanlandske evangelisk-lutherske kirke. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revdás, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat Sámemiššuvnnas leat jođus Ruošša bealde . Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Revdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Radio DSF vuolgá Guoládahkii Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin Ruoššabealde , nudaddjon Den ingermanlandske evangelisk-lutherske kirke. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revdás, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat Samemišuvnnas leat jođus Ruoššabealde . Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Revdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK
Radio DSF vuolgá Guoládahkii Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin Ruoššabealde, nu daddjon Den 😱 😱 kirku. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revddas, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat Sámemišuvnnas leat jođus Ruoššabealde. Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Beavdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK
    • «Ruoššabealde ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Ruoššabealde,»
    • «nudaddjon» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «nu daddjon»
    • «ingermanlandske» ➞ [typo]
      • «evangelisk-lutherske» ➞ [typo]
        • «kirke» ➞ [typo]
          • «kirku»
          • «kiike»
          • «dirke»
          • «korke»
          • «sihke»
          • «girku»
          • «birge»
        • «Revdás» ➞ [typo]
          • «Revddas»
          • «Reedas»
        • «Samemišuvnnas» ➞ [typo]
          • «Sámemišuvnnas»
        • «Ruoššabealde .» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «Ruoššabealde.»
        • «Revdái» ➞ [typo]
          • «Beavdái»
          • «Hávdái»
          • «Lávdái»
          • «Dávdái»
          • «Revdui»
          • «Návdái»
          • «Čuvdái»
          • «Lievdái»
          • «Luvdái»
Radio DSF vuolgá Guoládahkii Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin Ruoššabealde, nu daddjon Den kirku. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revddas, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat Sámemišuvnnas leat jođus Ruoššabealde. Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Beavdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK
Radio DSF vuolgá Guoládahkii Maŋŋelaš beassážiid, cuoŋománu 11.-17. beivviid vuolgá Radio DSF Guoládahkii. Sii geahččalit čoagganit ovttasbargogirkuin Ruošša bealde, nu daddjon Den kirku. Čoagganeami mii báddet vai Radio DSF beassá dan sáddet. Mátkkálaččat finadit maiddái Revddas, biebmogievkkanis ja oahppaladdet eará prošeavttaid mat Sámemišuvnnas leat jođus Ruošša bealde. Bargojuvvo ásahit Mánáid Guovddáža Beavdái, ja sii geat leat dán mátkkis mielde, galget nuvttá bargat ásodaga láhčit nu ahte dohko sáhttá álggahit doaimma. KPK
    • «Ruoššabealde» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «Ruošša bealde»
    • «Den   kirku» ➞ [double-space-before]
      • «Den kirku»
    • «Ruoššabealde» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «Ruošša bealde»
Finnmárkku politihkkar muitala oskku birra Mortensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid ( nudaddjon Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu 11. beaivvi lea stuoradiggeáirras ja Bargiidbellodaga nubbejođiheaddji Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus. -Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen. Mortensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK Finnmárkku politihkkár muitala oskku birra Mortensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid ( nu daddjon Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu 11. 11. beaivvi lea stuoradiggeáirras ja Bargiidbellodaga nubbijođiheaddji Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus. -Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen. Mortensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Finnmárkku politihkkar muitala oskku birra Mortensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid ( nudaddjon Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu 11. beaivvi lea stuoradiggeáirras ja Bargiidbellodaga nubbejođiheaddji Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus. -Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen. Mortensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK
Finnmárkku politihkar muitala oskku birra Torgensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid (nudaddjon Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu 11. beaivvi lea stuorradiggeáirras ja Bargiidbellodaga 😱 Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus. -Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen. Torgensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK
    • «politihkkar» ➞ [typo]
      • «politihkar»
      • «politihkkár»
    • «Mortensrud» ➞ [typo]
      • «Torgensrud»
    • «( nudaddjon» ➞ [space-after-paren-beg]
      • «(nudaddjon»
    • «stuoradiggeáirras» ➞ [typo]
      • «stuorradiggeáirras»
    • «nubbejođiheaddji» ➞ [typo]
      • «Mortensrud» ➞ [typo]
        • «Torgensrud»
Finnmárkku politihkar muitala oskku birra Torgensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid (nudaddjon Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu 11. beaivvi lea stuorradiggeáirras ja Bargiidbellodaga Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus. -Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen. Torgensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK
Finnmárkku politihkar muitala oskku birra Torgensrud girku Oslos doallá gaskkohagaid (nu daddjon Vádjolaneahkediid masa bovdejit dovddus olbmuid muitalit oskkuset birra. Cuoŋománu 11. beaivvi lea stuorradiggeáirras ja Bargiidbellodaga Helga Pedersen vuorru jearahallojuvvot oskku birra. Helga lea bajásšaddan Deanodagas, smávva báiki gos girku atnet árvvus. -Mun in háleš nu dávjá oskku birra. Lea álkit háleštit politihkalaš árvvuin, dadjá Helga Pedersen. Torgensrud girku Vádjolaneahkedis lea maid dan seammás Ragnar Sjølie gii ságastallá eallima, áiggi ja oskku birra. KPK
    • «nudaddjon» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «nu daddjon»
    • «Bargiidbellodaga  Helga» ➞ [double-space-before]
      • «Bargiidbellodaga Helga»
Bláđđi Kirkeaktuelt ilbmá neahtas Bláđđi Kirkeaktuelt heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges neahtta-bláđđiin . Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja eaktudáhtolaš bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, eaktudáhtolaš bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK Bláđđi Kirkeaktuelt ilbmá neahtas Bláđđi Kirkeaktuelt heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges neahttabláđđin . Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja eaktodáhtolaš bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, eaktodáhtolaš bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bláđđi Kirkeaktuelt ilbmá neahtas Bláđđi Kirkeaktuelt heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges neahtta-bláđđiin . Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja eaktudáhtolaš bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, eaktudáhtolaš bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK
Bláđđi 😱 ilbmi neahtas Bláđđi 😱 heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges neahtta-bláđđiin neahtta-bláđđiin. Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja eaktodáhtolaš bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, eaktodáhtolaš bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK
    • «Kirkeaktuelt» ➞ [typo]
      • «ilbmá» ➞ [typo]
        • «ilbmi»
      • «Kirkeaktuelt» ➞ [typo]
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «neahtta-bláđđiin.»
        • «eaktudáhtolaš» ➞ [typo]
          • «eaktodáhtolaš»
        • «eaktudáhtolaš» ➞ [typo]
          • «eaktodáhtolaš»
Bláđđi ilbmi neahtas Bláđđi heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges neahtta-bláđđiin neahtta-bláđđiin. Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja eaktodáhtolaš bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, eaktodáhtolaš bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK
Bláđđi ilbmi neahtas Bláđđi heaittihuvvui sullii jagi dás ovdal. Dál ilbmá ges neahttabláđiin neahttabláđiin. Girkoráđđi lea guhká oaidnán dárbbu leat sáhkalagaid virgáduvvon bargiiguin ja eaktodáhtolaš bargiiguin dasgo Norgga girkus leat 1280 searvegotti. Kirkeaktuelt.no sisttisdoallá mávssolaš ja ávkkálaš dieđuid mat olahit bargiid, eaktodáhtolaš bargiid ja válljen áirasiid Girkus. KPK
    • «Bláđđi  ilbmi» ➞ [double-space-before]
      • «Bláđđi ilbmi»
    • «Bláđđi  heaittihuvvui» ➞ [double-space-before]
      • «Bláđđi heaittihuvvui»
    • «neahtta-bláđđiin» ➞ [typo]
      • «neahttabláđiin»
      • «neahttaláđđiin»
      • «neahttaábiláđđiin»
    • «neahtta-bláđđiin» ➞ [typo]
      • «neahttabláđiin»
      • «neahttaláđđiin»
      • «neahttaábiláđđiin»
Heitmann luohpá Åpne Dører-ásahusas Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Åpne Dører ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Åpne Dører beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Åpne Dører- stivra álgá farggamusat ohcat váldočálli-virgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK Heitmann luohpá Åpne Dører-ásahusas Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Åpne Dører ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Åpne Dører beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Åpne Dører- stivra álgá farggamusat ohcat váldočálli-virgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Heitmann luohpá Åpne Dører-ásahusas Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Åpne Dører ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Åpne Dører beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Åpne Dører- stivra álgá farggamusat ohcat váldočálli-virgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK
Heitmann luohpá Odne 😱 Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Dane Dyre ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Dane Dyre beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Dane Dyre- stivra álgá farggamusat ohcat váldočálli-virgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK
    • «Åpne» ➞ [typo]
      • «Odne»
      • «Otne»
    • «Dører-ásahusas» ➞ [typo]
      • «Åpne» ➞ [typo]
        • «Dane»
        • «Váne»
        • «Sáne»
        • «Spane»
      • «Dører» ➞ [typo]
        • «Dyre»
        • «Søren»
      • «Åpne» ➞ [typo]
        • «Dane»
        • «Váne»
        • «Sáne»
        • «Spane»
      • «Dører» ➞ [typo]
        • «Dyre»
        • «Søren»
      • «Åpne» ➞ [typo]
        • «Dane»
        • «Váne»
        • «Sáne»
        • «Spane»
      • «Dører» ➞ [typo]
        • «Dyre»
        • «Søren»
Heitmann luohpá Odne Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Dane Dyre ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Dane Dyre beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Dane Dyre- stivra álgá farggamusat ohcat váldočálli-virgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK
Heitmann luohpá Odne Stig Magne Heitmann luohpá váldočállin ásahusas man gohčodit Dane Dyre ja sivvan lea dearvvašvuođa dilli. Son bargagoahtá earálágan bargguid, nu mo diehtojuohkin, oahpahus ja sárdnideapmi. Rita Aasen, gii lea Dane Dyre beaivválaš jođiheaddji, doaibmagoahtá váldočállin muhtin áigái. Dane Dyre- stivra álgá farggamusat ohcat váldočálli-virgái olbmo. Ásahus doarju risttalaččaid miehtá máilmmi geat doarrádallojuvvojit oskkuset geažil. KPK
    • «Odne  Stig» ➞ [double-space-before]
      • «Odne Stig»
Girkoráđi direktevran vel nuppi guhta jagi Jens-Petter Johnsen (63) valljejuvvui mannan vahku fas Girkoráđi direktevran nuppi guhttajagi áigodahkii. Dálá válljejuvvon Girkoráđđi doarjjui Johnsena direktevran. Son lea juo guhtta jagi leamaš ja illuda fas nuppi guhtta jagi čavgat direktevran. – Mun hálidan joatkit barggus go girkus lea dál historjjálaš mearkkašahtti áigi. Girkus lea olu ođastusat ja máŋga stuora barggu jođus. Dán maŋemus guhtta jagi leat olu rievdadusat leamaš nu mo oskkuoahpahusa rievdadeapmi ja ovddideapmi, ipmilbálvalusođasteapmi, girkomusihkka, diakoniija, girku ja kultuvra, sámi girkoeallin, bassivádjolusbargu, IKT ja eará. Munnje lea gelddolaš joatkit dáiguin bargguiguin ja oaidnit maid dat mearkkašit olbmuide ja girkuide ja ipmilbálvalusaide. KPK Girkoráđi direktevran vel nuppi guhtta jagi Jens-Petter Johnsen (63) válljejuvvui mannan vahku fas Girkoráđi direktevran nuppi guhtta jagi áigodahkii. Dálá válljejuvvon Girkoráđđi doarjjui Johnsena direktevran. Son lea juo guhtta jagi leamaš ja illuda fas nuppi guhtta jagi čavgat direktevran. – Mun háliidan joatkit barggus go girkus lea dál historjjálaš mearkkašahtti áigi. Girkus leat olu ođastusat ja máŋga stuora barggu jođus. Dán maŋemus guhtta jagi leat olu rievdadusat leamaš nu mo oskkuoahpahusa rievdadeapmi ja ovddideapmi, ipmilbálvalusođasteapmi, girkomusihkka, diakoniija, girku ja kultuvra, sámi girkoeallin, bassivádjolusbargu, IKT ja eará. Munnje lea gelddolaš joatkit dáiguin bargguiguin ja oaidnit maid dat mearkkašit olbmuide ja girkuide ja ipmilbálvalusaide. KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Girkoráđi direktevran vel nuppi guhta jagi Jens-Petter Johnsen (63) valljejuvvui mannan vahku fas Girkoráđi direktevran nuppi guhttajagi áigodahkii. Dálá válljejuvvon Girkoráđđi doarjjui Johnsena direktevran. Son lea juo guhtta jagi leamaš ja illuda fas nuppi guhtta jagi čavgat direktevran. – Mun hálidan joatkit barggus go girkus lea dál historjjálaš mearkkašahtti áigi. Girkus lea olu ođastusat ja máŋga stuora barggu jođus. Dán maŋemus guhtta jagi leat olu rievdadusat leamaš nu mo oskkuoahpahusa rievdadeapmi ja ovddideapmi, ipmilbálvalusođasteapmi, girkomusihkka, diakoniija, girku ja kultuvra, sámi girkoeallin, bassivádjolusbargu, IKT ja eará. Munnje lea gelddolaš joatkit dáiguin bargguiguin ja oaidnit maid dat mearkkašit olbmuide ja girkuide ja ipmilbálvalusaide. KPK
Girkoráđi direktevran vel nuppi guhtta jagi Jens-Petter Johnsen (63) válljejuvvui mannan vahku fas Girkoráđi direktevran nuppi gohttájagi áigodahkii. Dálá válljejuvvon Girkoráđđi doarjjui Johnsena direktevran. Son lea juo guhtta jagi leamaš ja illuda fas nuppi guhtta jagi čavgat direktevran. – Mun háliidan joatkit barggus go girkus lea dál historjjálaš mearkkašahtti áigi. Girkus lea olu ođastusat ja máŋga stuora barggu jođus. Dán maŋemus guhtta jagi leat olu rievdadusat leamaš nu mo oskkuoahpahusa rievdadeapmi ja ovddideapmi, ipmilbálvalusođasteapmi, girkomusihkka, diakoniija, girku ja kultuvra, sámi girkoeallin, bassivádjolusbargu, IKT ja eará. Munnje lea gelddolaš joatkit dáiguin bargguiguin ja oaidnit maid dat mearkkašit olbmuide ja girkuide ja ipmilbálvalusaide. KPK
    • «guhta» ➞ [typo]
      • «guhtta»
    • «valljejuvvui» ➞ [typo]
      • «válljejuvvui»
    • «guhttajagi» ➞ [typo]
      • «gohttájagi»
    • «hálidan» ➞ [typo]
      • «háliidan»
Mišuvdnaolbmui gonagasa ánsu Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa silba ánsomedálja . Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga Lutherlaš Mišuvdnalihttu (NLM), KrF, Lenvik suohkan ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii. Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM biirrestivralahttu ja biireovdaolmmoš Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá Davvi regiovdnii. Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit. – Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK Miššuvdnaolbmui gonagasa ánsu Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa silbaánsomedálja . Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga Luteralaš Miššuvdnalihttu (NLM), KrF, Lenvik suohkan ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii. Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM biirrestivrralahttu ja biirreovdaolmmoš Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá Davvi regiovdnii. Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit. – Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mišuvdnaolbmui gonagasa ánsu Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa silba ánsomedálja . Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga Lutherlaš Mišuvdnalihttu (NLM), KrF, Lenvik suohkan ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii. Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM biirrestivralahttu ja biireovdaolmmoš Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá Davvi regiovdnii. Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit. – Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK
Mišuvdnaolbmui gonagasa ánsu Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa silba ánsomedálja. Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga Luteránalaš Mišuvdnalihttu (NLM), KrF, Lenvik suohkana ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii. Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM 😱 ja biireovdaolmmoš Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá Davviregiovdnii. Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit. – Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK
    • «silba ánsomedálja .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «silba ánsomedálja.»
    • «Lutherlaš» ➞ [typo]
      • «Luteránalaš»
    • «suohkan» ➞ [typo]
      • «suohkana»
    • «biirrestivralahttu» ➞ [msyn-wrong-case-stivrra]
      • «Davvi regiovdnii» ➞ [msyn-compound]
        • «Davviregiovdnii»
Mišuvdnaolbmui gonagasa ánsu Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa silba ánsomedálja. Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga Luteránalaš Mišuvdnalihttu (NLM), KrF, Lenvik suohkana ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii. Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM ja biireovdaolmmoš Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá Davviregiovdnii. Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit. – Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK
Mišuvdnaolbmui gonagasa ánsu Per-Inge Søreng, Finnsnesas eret, oaččui Gonagasa silbaánsomedálja. Romssa fylkkamánni, Svein Ludvigsen, geigii ánssu, ja čoahkkanan ledje bearaš ja ustibat ja dasa lassin ledje ásahusat nu mo Norgga Luteránalaš Mišuvdnalihttu (NLM), KrF, Lenvik suohkana ja Gaska-Romssa ealáhusat boahtán dilálašvuhtii. Søreng lea máŋga áigodaga leamaš NLM ja biireovdaolmmoš Romssa ja Finnmárkku biirres, mii dál gullá Davviregiovdnii. Ánsomedálja geigema ággan lei go Søreng lea nannosit áŋggirdan bargat iežas eallinoainnu vuođul, namalassii luohttámušdoaimmaid váldán risttalaš doaimmaid ovddidit ja maiddái lea olu bargan guovllu ealáhusaid ovddidit. – Don leat leamaš dat maid sáhttá dadjat buorre olmmoš ja leat iežat eallinoainnu vuođul bargan servodathuksejeaddji doaimmaid almmá ahte leat ohcalan iežat ávkki, dajai fylkkamánni sártnistis. KPK
    • «silba ánsomedálja» ➞ [msyn-compound]
      • «silbaánsomedálja»
    • «NLM  ja» ➞ [double-space-before]
      • «NLM ja»
Ođđa váldočálli sajis Sámemišuvnnas čakčii Sámemišuvdna ii dáidde oažžut sadjái ođđa váldočálli ovdalgo čakčat. Riikastivrra ovdaolmmoš Sven Sunnset čuvge ahte sis leat namat maiguin barget, muhto eretcealkináiggi dihtii ádjána muhtin mánuid ovdalgo bistevaš čoavddus lea sajis. Doaibmi váldočálli Thor Henrik With lea doaibman váldočállin maŋŋil go váldočálli Magne Gamlemshaug luobai virggis čakčamánu 30.beaivvi diibmá. Son lei bargan 32 jagi. With lea dadjan ahte son ii áiggo leat váldočálli bistevaš virggis. With galgá maid vihahuvvot bisman maŋŋelis dán mánu dan golmma válljensearvegoddái mat leat Davvi-Norggas maŋŋil go Børre Knudsen lea luohpan. Sven Sunnset dadjá ahte lea váttis bargat sihke bisman ja vel váldočállin Sámemišuvnnas . Dan oaivila doarju sihke With ja Sámemišuvdna . KPK Ođđa váldočálli sajis Sámemiššuvnnas čakčii Sámemiššuvdna ii dáidde oažžut sadjái ođđa váldočálli ovdalgo čakčat. Riikkastivrra ovdaolmmoš Sven Sunnset čuvge ahte sis leat namat maiguin barget, muhto eretcealkináiggi dihtii ádjána muhtin mánuid ovdalgo bistevaš čoavddus lea sajis. Doaibmi váldočálli Thor Henrik With lea doaibman váldočállin maŋŋil go váldočálli Magne Gamlemshaug luobai virggis čakčamánu 30.beaivvi diibmá. Son lei bargan 32 jagi. With lea dadjan ahte son ii áiggo leat váldočálli bistevaš virggis. With galgá maid vihahuvvot bisman maŋŋelis dán mánu dan golmma válljensearvegoddái mat leat Davvi-Norggas maŋŋil go Børre Knudsen lea luohpan. Sven Sunnset dadjá ahte lea váttis bargat sihke bisman ja vel váldočállin Sámemiššuvnnas . Dan oaivila doarju sihke With ja Sámemiššuvdna . KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđa váldočálli sajis Sámemišuvnnas čakčii Sámemišuvdna ii dáidde oažžut sadjái ođđa váldočálli ovdalgo čakčat. Riikastivrra ovdaolmmoš Sven Sunnset čuvge ahte sis leat namat maiguin barget, muhto eretcealkináiggi dihtii ádjána muhtin mánuid ovdalgo bistevaš čoavddus lea sajis. Doaibmi váldočálli Thor Henrik With lea doaibman váldočállin maŋŋil go váldočálli Magne Gamlemshaug luobai virggis čakčamánu 30.beaivvi diibmá. Son lei bargan 32 jagi. With lea dadjan ahte son ii áiggo leat váldočálli bistevaš virggis. With galgá maid vihahuvvot bisman maŋŋelis dán mánu dan golmma válljensearvegoddái mat leat Davvi-Norggas maŋŋil go Børre Knudsen lea luohpan. Sven Sunnset dadjá ahte lea váttis bargat sihke bisman ja vel váldočállin Sámemišuvnnas . Dan oaivila doarju sihke With ja Sámemišuvdna . KPK
Ođđa váldočálli sajis Sámemišuvnnas čakčii Sámemišuvdna ii dáidde oažžut sadjái ođđa váldočálli ovdalgo čakčat. Riikkastivrraovdaolmmoš Sven Sunnset čuvge ahte sis leat namat maiguin barget, muhto eretcealkináiggi dihtii ádjána muhtin mánuid ovdalgo bistevaš čoavddus lea sajis. Doaibmi váldočálli Thor Henrik With lea doaibman váldočállin maŋŋil go váldočálli Magne Gamlemshaug luobai virggis čakčamánu 30. beaivvi diibmá. Son lei bargan 32 jagi. With lea dadjan ahte son ii áiggo leat váldočálli bistevaš virggis. With galgá maid vihahuvvot bisman maŋŋelis dán mánu dan golmma válljensearvegoddái mat leat Davvi-Norggas maŋŋil go Børre Knudsen lea luohpan. Sven Sunnset dadjá ahte lea váttis bargat sihke bisman ja vel váldočállin Sámemišuvnnas. Dan oaivila doarju sihke With ja Sámemišuvdna. KPK
    • «Riikastivrra ovdaolmmoš» ➞ [msyn-compound]
      • «Riikkastivrraovdaolmmoš»
    • «30.beaivvi» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «30. beaivvi»
    • «Sámemišuvnnas .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Sámemišuvnnas.»
    • «Sámemišuvdna .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Sámemišuvdna.»
Kristtalaš oahppobarggut lassánit K-stud, mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš Frikirkelig studieforbund ja Norsk Kristelig Studieråd. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. K-stud doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelig Studieråd lassánii 10 proseantta. K-stud bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu. – Fuomášuhttin veara lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddasguvlui, dadja K-stud gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle. Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne K-stud miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 kursi . KPK Kristtalaš oahppobarggut lassánit K-stud, mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš Frikirkelig studieforbund ja Norsk Kristelig Studieråd. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. K-stud doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelig Studieråd lassánii 10 proseantta. K-stud bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu. – Fuomášuhttin veara lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddasguvlui, dadjá K-stud gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle. Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne K-stud miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 kursii . KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kristtalaš oahppobarggut lassánit K-stud, mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš Frikirkelig studieforbund ja Norsk Kristelig Studieråd. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. K-stud doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelig Studieråd lassánii 10 proseantta. K-stud bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu. – Fuomášuhttin veara lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddasguvlui, dadja K-stud gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle. Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne K-stud miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 kursi . KPK
Kristtalaš oahppobarggut lassánit 😱, mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš 😱 😱 ja Norsk Kristelgo Studier. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. 😱 doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelgo Studier lassánii 10 proseantta. 😱 bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu. – 😱 lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddas guvlui, dadjá 😱 gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle. Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne 😱 miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 kursi kursi. KPK
    • «K-stud» ➞ [typo]
      • «Frikirkelig» ➞ [typo]
        • «studieforbund» ➞ [typo]
          • «Kristelig» ➞ [typo]
            • «Kristelgo»
          • «Studieråd» ➞ [typo]
            • «Studier»
            • «Studierin»
            • «Studieris»
            • «Studierii»
            • «Studiera»
            • «Studiergo»
          • «K-stud» ➞ [typo]
            • «Kristelig» ➞ [typo]
              • «Kristelgo»
            • «Studieråd» ➞ [typo]
              • «Studier»
              • «Studiergo»
            • «K-stud» ➞ [typo]
              • «Fuomášuhttin veara» ➞ [typo]
                • «ovddasguvlui» ➞ [msyn-unspace-compound]
                  • «ovddas guvlui»
                • «dadja» ➞ [typo]
                  • «dadjá»
                • «K-stud» ➞ [typo]
                  • «K-stud» ➞ [typo]
                    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
                      • «kursi.»
Kristtalaš oahppobarggut lassánit , mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš ja Norsk Kristelgo Studier. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelgo Studier lassánii 10 proseantta. bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu. – lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddas guvlui, dadjá gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle. Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 kursi kursi. KPK
Kristtalaš oahppobarggut lassánit, mii lea Kristtalaš Oahppolihttu, mas leat mielde ovddeš ja Norsk Kristelgo Studier. Dát searvvit ovttastahttojedje ođđajagimánu 2012. doarjun lassánii 15 proseanttain jagis 2011. Friddjagirkolaš oahppobarggu lassáneapmi lei 23 proseantta jagis 2011. Norsk Kristelgo Studier lassánii 10 proseantta. bijai mihttun olahit 100 000 kursadiimmu jahkái 2012. Diibmá ledje dáin oktiibuot 111 714 oahppodiimmu. – lea dát stuora lassáneapmi. Dat ahte mii joksat mihtuid ovdalgo leat álgán, movttiidahttá bargat ain ovddas guvlui, dadjá gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji Jon Andreas Hasle. Jagis 2011 ožžo lagabui 9 miljon kruvnno stáhtadoarjaga. Dat ruđat manne miellahttoorganisašuvnnaide ja sin 3 700 Borsi Borsi. KPK
    • «lassánit ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lassánit,»
    • «ovddeš   ja» ➞ [double-space-before]
      • «ovddeš ja»
    • «.  doarjun» ➞ [double-space-before]
      • «. doarjun»
    • «.  bijai» ➞ [double-space-before]
      • «. bijai»
    • «–  lea» ➞ [double-space-before]
      • «– lea»
    • «dadjá  gaskaboddosaš» ➞ [double-space-before]
      • «dadjá gaskaboddosaš»
    • «manne  miellahttoorganisašuvnnaide» ➞ [double-space-before]
      • «manne miellahttoorganisašuvnnaide»
    • «kursi» ➞ [typo]
      • «Borsi»
    • «kursi» ➞ [typo]
      • «Borsi»
Bláđđi Samenes Venn unnu Norgga Samemišuvnna riikastivrras mearridedje ahte Samenes Venn-bláđđi ii šat ilmma dán jagi rájes nu dávjá go ovdal. Ovdal ilbme 11 nummara ja dál galget 8 nummara jahkái. Duogáš lea go mišuvnna bargiidlohku lea unnon maŋemus jagiid. Dan dilis sii hálidit ovddemusat Samemišuvnna neahttasiidduid ođastit dássedit. Redaktevrra bargu bláđiin galgá ráddjejuvvot ja son galgá baicca eambbo bargat neahttasiidduid ođastemiin. Nu dieđiha Samenes Venn. KPK Bláđđi Samenes Venn unnu Norgga Sámemiššuvnna riikkastivrras mearridedje ahte Samenes Venn-bláđđi ii šat ilmma dán jagi rájes nu dávjá go ovdal. Ovdal ilbme 11 nummara ja dál galget 8 nummara jahkái. Duogáš lea go miššuvnna bargiidlohku lea unnon maŋemus jagiid. Dan dilis sii háliidit ovddemusat Sámemiššuvnna neahttasiidduid ođastit dássedit. Redaktevrra bargu bláđiin galgá ráddjejuvvot ja son galgá baicca eambbo bargat neahttasiidduid ođastemiin. Nu dieđiha Samenes Venn. KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bláđđi Samenes Venn unnu Norgga Samemišuvnna riikastivrras mearridedje ahte Samenes Venn-bláđđi ii šat ilmma dán jagi rájes nu dávjá go ovdal. Ovdal ilbme 11 nummara ja dál galget 8 nummara jahkái. Duogáš lea go mišuvnna bargiidlohku lea unnon maŋemus jagiid. Dan dilis sii hálidit ovddemusat Samemišuvnna neahttasiidduid ođastit dássedit. Redaktevrra bargu bláđiin galgá ráddjejuvvot ja son galgá baicca eambbo bargat neahttasiidduid ođastemiin. Nu dieđiha Samenes Venn. KPK
Bláđđi Samenes Venn unnu Norgga Sámemišuvnna riikkastivrras mearridedje ahte Samenes Venn-bláđđi ii šat ilmma dán jagi rájes nu dávjá go ovdal. Ovdal ilbme 11 nummara ja dál galget 8 nummara jahkái. Duogáš lea go miššovnna bargiidlohku lea unnon maŋemus jagiid. Dan dilis sii háliidit ovddemusat Sámemišuvnna neahttasiidduid ođastit dássidit. Redaktevrra bargu bláđiin galgá ráddjejuvvot ja son galgá baicca eambbo bargat neahttasiidduid ođastemiin. Nu dieđiha Samenes Venn. KPK
    • «Samemišuvnna» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvnna»
    • «riikastivrras» ➞ [typo]
      • «riikkastivrras»
    • «mišuvnna» ➞ [typo]
      • «miššovnna»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
    • «Samemišuvnna» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvnna»
    • «dássedit» ➞ [typo]
      • «dássidit»
Davvisámi girkobasit Foldereidas Maiddái dánnai jagi doallá Norgga Samemišuvdna davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin. Njukčamánu 18.beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja Samemišuvnna ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea Ellen Sara Sandvik Moen. KPK Davvisámi girkobasit Foldereidas Maiddái dánnai jagi doallá Norgga Sámemiššuvdna davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin. Njukčamánu 18.beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja Sámemiššuvnna ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea Ellen Sara Sandvik Moen. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Davvisámi girkobasit Foldereidas Maiddái dánnai jagi doallá Norgga Samemišuvdna davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin. Njukčamánu 18.beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja Samemišuvnna ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea Ellen Sara Sandvik Moen. KPK
Davvisámi girkobasit Foldereidas Maiddái dánnai jagi doallá Norgga Sámemišuvdna davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin. Njukčamánu 18. beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja Sámemišuvnna ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea 😱 Sara Sandvik Moen. KPK
    • «Samemišuvdna» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvdna»
    • «18.beaivvi» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «18. beaivvi»
    • «Samemišuvnna» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvnna»
    • «Ellen» ➞ [typo]
Davvisámi girkobasit Foldereidas Maiddái dánnai jagi doallá Norgga Sámemišuvdna davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin. Njukčamánu 18. beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja Sámemišuvnna ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea Sara Sandvik Moen. KPK
Davvisámi girkobasit Foldereidas Maiddái dánnai jagi doallá Norgga Sámemišuvdna davvisámi-dáru girkobasiid Foldereid girkus Davvi-Trøndelágas. Dan dahká ovttas báikkálaš searvegottiin. Njukčamánu 18. beaivvi lea ipmilbálvalus sámi ja dáru gillii. Das maŋŋil lea girkogáffe servodatviesus. Suohkanbáhppa Karstein I. Ness ja Sámemišuvnna ovddeš váldočálli Magne Gamlemshaug doallaba ipmilbálvalusa. Dulka lea Sara Sandvik Moen. KPK
    • «lea  Sara» ➞ [double-space-before]
      • «lea Sara»
      • «Lea Sara»
Dovddus davvinorgalaš baptista devddii čuođi jagi Norgga boarráseamos baptista, Haldis Øvergaard, Narviikas , devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga Baptisaservodaga váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš Narviika Baptistasearvegotti áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK Dovddus davvinorgalaš baptista devddii čuođi jagi Norgga boarráseamos baptista, Haldis Øvergaard, Narviikkas , devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga Baptistaservodaga váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš Narviikka Baptistasearvegotti áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dovddus davvinorgalaš baptista devddii čuođi jagi Norgga boarráseamos baptista, Haldis Øvergaard, Narviikas , devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga Baptisaservodaga váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš Narviika Baptistasearvegotti áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK
Dovddus davvinorgalaš baptisma devddii čuođi jagi Norgga boarráseamos baptisma, Haldis Øvergaard, Narviikas Narviika, devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga Baptismaservodaga váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš Narviika Artistasearvegotti áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK
    • «baptista» ➞ [typo]
      • «baptisma»
      • «artista»
      • «autista»
      • «zapatista»
      • «bassista»
    • «baptista» ➞ [typo]
      • «baptisma»
      • «artista»
      • «autista»
      • «zapatista»
      • «bassista»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Narviika,»
    • «Baptisaservodaga» ➞ [typo]
      • «Baptismaservodaga»
      • «Raptesaservodaga»
      • «Raplisaservodaga»
      • «Raptipsaservodaga»
    • «Baptistasearvegotti» ➞ [typo]
      • «Artistasearvegotti»
      • «Baptismasearvegotti»
      • «Zapatistasearvegotti»
      • «Autistasearvegotti»
      • «Rapvistasearvegotti»
      • «Raplistasearvegotti»
      • «Rapristasearvegotti»
Dovddus davvinorgalaš baptisma devddii čuođi jagi Norgga boarráseamos baptisma, Haldis Øvergaard, Narviikas Narviika, devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga Baptismaservodaga váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš Narviika Artistasearvegotti áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK
Dovddus davvinorgalaš baptisma devddii čuođi jagi Norgga boarráseamos baptisma, Haldis Øvergaard, Narviikka Narviika, devddii 100 jagi guovvamánu 25. beaivvi. Muhtin áiggi son mátkkoštii ja oahppalattai báikkiid Davvi-Norggas. Haldis Øvergaard lea Per Øvergaard eadni, gii aiddo dál lea Norgga Baptismaservodaga váldostivrra jođiheaddji. Son lea leamaš Narviika Artistasearvegotti áŋgiris ja oskkáldas miellahttu. KPK
    • «Narviikas» ➞ [typo]
      • «Narviikka»
Børre Knudsena maŋisčuovvu vihahuvvo Romssas Válgasearvegottit vihahit Thor Henrik With ođđa bisman njukčamánu 24.-25.beivviid. Son váldá bismadoaimma badjelasas maŋŋil go Børre Knudsen gárttai luohpat bisman dan dihtii go dearvvašvuohta hedjonii. Ođđa bisma lea bargan Norgga Kristtalaš Studeanta- ja Skuvlanuoraidsearvvis, lea bargan suohkanbáhppan ja dál doaibmá Samemišuvnna váldočállin. Preassadieđáhus lea almmuhuvvon ja das daddjo ahte válgasearvegottit ásahit ieža ipmilbálvalusaid dain guovlluin gos dovddasteaddji searvegoddi dovdá ahte Norgga girku sárdnideapmi lea gáidan eret Biibbalis ja lutherlaš dovddastusas. Searvegotti miellahtut gullet eanas muddui Norgga girkui, muhto leat maid muhtin earát. Searvegottit birgejit ieža ruđalaččat, eai oaččo almmolaš doarjaga gostege ja ieža virgádit báhpaid. Bismavihaheami jođiha bisma Roland Gustafson gii gullá Ruoŧa/Suoma Mišuvdnaprovinsii , árkabisma Walter Obare, Kenyas eret ja máŋggat earát. Vihaheapmi lea Romssas. KPK Børre Knudsena maŋisčuovvu vihahuvvo Romssas Válgasearvegottit vihahit Thor Henrik With ođđa bisman njukčamánu 24.-25.beivviid. Son váldá bismadoaimma badjelasas maŋŋil go Børre Knudsen gárttai luohpat bisman dan dihtii go dearvvašvuohta hedjonii. Ođđa bisma lea bargan Norgga Kristtalaš Studeanta- ja Skuvlanuoraidsearvvis, lea bargan suohkanbáhppan ja dál doaibmá Sámemiššuvnna váldočállin. Preassadieđáhus lea almmuhuvvon ja das daddjo ahte válgasearvegottit ásahit ieža ipmilbálvalusaid dain guovlluin gos dovddasteaddji searvegoddi dovdá ahte Norgga girku sárdnideapmi lea gáidan eret Biibbalis ja luteralaš dovddastusas. Searvegotti miellahtut gullet eanas muddui Norgga girkui, muhto leat maid muhtin earát. Searvegottit birgejit ieža ruđalaččat, eai oaččo almmolaš doarjaga gostege ja ieža virgádit báhpaid. Bismmavihaheami jođiha bisma Roland Gustafson gii gullá Ruoŧa/Suoma Miššuvdnaprovinsii , árkabisma Walter Obare, Kenyas eret ja máŋggat earát. Vihaheapmi lea Romssas. KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Børre Knudsena maŋisčuovvu vihahuvvo Romssas Válgasearvegottit vihahit Thor Henrik With ođđa bisman njukčamánu 24.-25.beivviid. Son váldá bismadoaimma badjelasas maŋŋil go Børre Knudsen gárttai luohpat bisman dan dihtii go dearvvašvuohta hedjonii. Ođđa bisma lea bargan Norgga Kristtalaš Studeanta- ja Skuvlanuoraidsearvvis, lea bargan suohkanbáhppan ja dál doaibmá Samemišuvnna váldočállin. Preassadieđáhus lea almmuhuvvon ja das daddjo ahte válgasearvegottit ásahit ieža ipmilbálvalusaid dain guovlluin gos dovddasteaddji searvegoddi dovdá ahte Norgga girku sárdnideapmi lea gáidan eret Biibbalis ja lutherlaš dovddastusas. Searvegotti miellahtut gullet eanas muddui Norgga girkui, muhto leat maid muhtin earát. Searvegottit birgejit ieža ruđalaččat, eai oaččo almmolaš doarjaga gostege ja ieža virgádit báhpaid. Bismavihaheami jođiha bisma Roland Gustafson gii gullá Ruoŧa/Suoma Mišuvdnaprovinsii , árkabisma Walter Obare, Kenyas eret ja máŋggat earát. Vihaheapmi lea Romssas. KPK
Børre Knudsena maŋisčuovvu vihahuvvo Romssas Válgasearvegottit vihahit Thor Henrik With ođđa bisman njukčamánu 24.-25. beivviid. Son váldá bismadoaimma badjelasas maŋŋil go Børre Knudsen gárttai luohpat bisman dan dihtii go dearvvašvuohta hedjonii. Ođđa bisma lea bargan Norgga Kristtalaš Studeanta- ja Skuvlanuoraidsearvvis, lea bargan suohkanbáhppan ja dál doaibmá Sámemišuvnna váldočállin. Preassadieđáhus lea almmuhuvvon ja das daddjo ahte válgasearvegottit ásahit ieža ipmilbálvalusaid dain guovlluin gos dovddasteaddji searvegoddi dovdá ahte Norgga girku sárdnideapmi lea gáidan eret Biibbalis ja luteránalaš dovddastusas. Searvegotti miellahtut gullet eanas muddui Norgga girkui, muhto leat maid muhtin earát. Searvegottit birgejit ieža ruđalaččat, eai oaččo almmolaš doarjaga gostege ja ieža virgádit báhpaid. Bismavihaheami jođiha bisma Roland Gustafson gii gullá Ruoŧa/Suoma Mišuvdnaprovinsii, árkabisma Walter Bare, Kenyas eret ja máŋggat earát. Vihaheapmi lea Romssas. KPK
    • «.beivviid» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. beivviid»
    • «Samemišuvnna» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvnna»
    • «lutherlaš» ➞ [typo]
      • «luteránalaš»
    • «Mišuvdnaprovinsii ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Mišuvdnaprovinsii,»
    • «Obare» ➞ [typo]
      • «Bare»
      • «Beare»
      • «Vare»
Šearbmafriddja vahku Familie & Medier bovdet dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. Mobiltelefovnnain ii galgga álgit girddášit interneahtas dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi. – Mii sávvat dákkár vahku buktá huŧkáivuođa ja dili earalágan doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii hálidit ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medier beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. Šearbmafriddja vahku lea seammá áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda. – Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de šearbmafriddja vahku lea aivve buorre , dadjá Haugland. KPK Šearbmafriddja vahku Familie & Medier bovdejit dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. Mobiilatelefovnnain ii galgga álgit girddašit interneahtas dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi. – Mii sávvat dákkár vahku buktá hutkáivuođa ja dili earálágan doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii háliidit ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medier beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. Šearbmafriddja vahku lea seammá áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda. – Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de šearbmafriddja vahkku lea aivve buorre , dadjá Haugland. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Šearbmafriddja vahku Familie & Medier bovdet dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. Mobiltelefovnnain ii galgga álgit girddášit interneahtas dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi. – Mii sávvat dákkár vahku buktá huŧkáivuođa ja dili earalágan doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii hálidit ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medier beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. Šearbmafriddja vahku lea seammá áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda. – Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de šearbmafriddja vahku lea aivve buorre , dadjá Haugland. KPK
😱 vahku Familie & Medeai bovdet dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. Mobiilatelefovnnain ii galgga álgit girddašit interneahtas dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi. – Mii sávvat dákkár vahku buktá hutkáivuođa ja dili earálágana doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii háliidat ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medeai beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. 😱 vahku lea seamma áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda. – Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de šearbmafriddjoma vahku lea aivve buorre, dadjá Haugland. KPK
    • «Šearbmafriddja» ➞ [typo]
      • «Medier» ➞ [typo]
        • «Medeai»
        • «Medeas»
        • «Meier»
        • «Heier»
        • «Leier»
      • «Mobiltelefovnnain» ➞ [typo]
        • «Mobiilatelefovnnain»
      • «girddášit» ➞ [typo]
        • «girddašit»
      • «huŧkáivuođa» ➞ [typo]
        • «hutkáivuođa»
        • «hutkáivuohta»
        • «hutkásvuođa»
        • «hutkáivuođat»
        • «hubmáivuođa»
        • «hutkáivuođas»
      • «earalágan» ➞ [typo]
        • «earálágana»
        • «earálágána»
        • «earálágan»
        • «earálágán»
      • «hálidit» ➞ [typo]
        • «háliidat»
        • «háliidit»
      • «Medier» ➞ [typo]
        • «Medeai»
        • «Medean»
        • «Medea»
        • «Medeas»
        • «Meier»
        • «Heier»
        • «Leier»
      • «Šearbmafriddja» ➞ [typo]
        • «seammá» ➞ [typo]
          • «seamma»
        • «šearbmafriddja» ➞ [typo]
          • «šearbmafriddjoma»
          • «šearbmafriddjen»
          • «šearbmafriddjema»
          • «šearbmafriddjon»
        • «buorre ,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «buorre,»
vahku Familie & Medeai bovdet dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. Mobiilatelefovnnain ii galgga álgit girddašit interneahtas dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi. – Mii sávvat dákkár vahku buktá hutkáivuođa ja dili earálágana doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii háliidat ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medeai beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. vahku lea seamma áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda. – Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de šearbmafriddjoma vahku lea aivve buorre, dadjá Haugland. KPK
vahku Familie & Medeai bovdet dakkár vahkkui mas it geavat tv, pc dahje eará šearpmaid. Áigodagas njukčamánu 9. -16. beivviid galget buohkat bidjat eret tv, pc dahje eará speallanrusttegiid maŋŋil skuvla- ja bargoáiggi. Mobiilatelefovnnain ii galgga álgit girddašit interneahtas dahje speallat spealuid. Dás beasat olles vahku friddja váldit buot šearpmain masa don geavahat áiggi. – Mii sávvat dákkár vahku buktá hutkáivuođa ja dili earálágana doaimmaide ja addá eambbo vejolašvuođaid searvevuođa dikšut. Mii háliidat ahte don fuomášat iežat mediageavaheami dábiid ja hárjehalat dasa ahte it álohii leat šearpmain njunnálaga, dadjá Familie & Medeai beaivválaš jođiheaddji Jarle Haugland. vahku lea seamma áigodagas go girku fásttuáigi mii álgá guovvamánu loahpas ja bistá beassážiidda. – Muhto vaikko makkár eallinoaidnu dus leažžá, de šearbmafriddjoma vahku lea aivve buorre, dadjá Haugland. KPK
    • «.  vahku» ➞ [double-space-before]
      • «. vahku»
Normisjon galgá nannet rohkosa Normisjon lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Normisjon doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii Normisjona boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset guovddáža Asiai , bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku sin oaiviliid áššái . -Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Normisjon olis. KPK Normisjon galgá nannet rohkosa Normisjon lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Normisjon doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii Normisjona boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset guovddáža Ásiai , bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku iežaset oaiviliid áššái . -Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Normisjon olis. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Normisjon galgá nannet rohkosa Normisjon lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Normisjon doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii Normisjona boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset guovddáža Asiai , bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku sin oaiviliid áššái . -Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Normisjon olis. KPK
Nurmiston galgá nannet rohkosa Nurmiston lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Nurmison doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii 😱 boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset guovddáža 😱 Asiai, bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku sin oaiviliid áššái. -Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Nurmison olis. KPK
    • «Normisjon» ➞ [typo]
      • «Nurmiston»
      • «Nurmisson»
      • «Nurmison»
    • «Normisjon» ➞ [typo]
      • «Nurmiston»
      • «Nurmisson»
      • «Nurmison»
    • «Normisjon» ➞ [typo]
      • «Nurmison»
    • «Normisjona» ➞ [typo]
      • «Asiai» ➞ [typo]
        • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «Asiai,»
        • «áššái .» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «áššái.»
        • «Normisjon» ➞ [typo]
          • «Nurmison»
Nurmiston galgá nannet rohkosa Nurmiston lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Nurmison doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset guovddáža Asiaiguovddáža Asiai, bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku sin oaiviliid áššái. -Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Nurmison olis. KPK
Nurmiston galgá nannet rohkosa Nurmiston lea ráhkadan ođđa strategiijaplána. Dasa lea bivdán oaiviliid olbmuin. Boađus das lea sávaldat ahte organisašuvdna bargá eambbo birasgažaldagaiguin, álbmotallaskuvllaid ovddidemiin ja dehálaš lea eambbo rohkadallat. Nurmison doallá váldočoahkkima geasset. Dalle mearridit čoahkkinoasseváldit mii boahtte logi jagis galgá vuoruhuvvot. Organisašuvnna hovdengoddi dáhttu hukset Guovddáža Asiai😱, bisuhit organisašuvnna teologalaš hámi ja nannet oahpahusa ahte leat máhttájeaddjin ja jođiheaddjin. Go organisašuvdna sáddii strategiijaid gulaskuddamii, bukte 40 iešguđet olbmo ja joavkku sin oaiviliid áššái. -Olu cealkámušat dadje ahte galgá rohkosa váldit fárrui strategiijaide. Dan dihtii dán oasi nannejit dál eambbo go álgosaččat lei áigumuš, muitala váldočálli Rolf Kjøde. Gulaskuddamat ohcalit maiddái eambbo barggu nannet skuvllaid mat doibmet Nurmison olis. KPK
    • «mii  boahtte» ➞ [double-space-before]
      • «mii boahtte»
    • «guovddáža  Asiai» ➞ [double-space-before]
      • «Guovddáža Asiai»
      • «guovddáža Asiai»
    • «guovddáža  Asiai» ➞ [typo]
Blå Kors- direktevra cuiggoda Norsk Tippinga -Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit Norsk Tippings speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja Davvi regiovnna guovlludirektevra Odd Anders With, go addá komeantta Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas. Norsk Tipping sávvá álggahit kasinospealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat hálit . With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for rusmiddelforskning (SIRUS), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid. -Dasa lea duogáš ágga go SIRUSa bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit «Speallansorjavašvuohta – Norga» (Spilleavhengighet-Norge”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: blakors-mn.no. KPK Blå Kors-direktevra cuiggoda Norsk Tippinga -Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit Norsk Tipping speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja Davvi regiovnna guovlludirektevra Odd Anders With, go addá kommeantta Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas. Norsk Tipping sávvá álggahit kasinospealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat háliit . With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for rusmiddelforskning (SIRUS), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid. -Dasa lea duogáš ágga go SIRUSa bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit «Speallansorjavašvuohta – Norga» (Spilleavhengighet-Norge”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: blakors-mn.no. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Blå Kors- direktevra cuiggoda Norsk Tippinga -Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit Norsk Tippings speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja Davvi regiovnna guovlludirektevra Odd Anders With, go addá komeantta Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas. Norsk Tipping sávvá álggahit kasinospealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat hálit . With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for rusmiddelforskning (SIRUS), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid. -Dasa lea duogáš ágga go SIRUSa bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit «SpeallansorjavašvuohtaNorga» (Spilleavhengighet-Norge”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: blakors-mn.noblakors-mn.no. KPK
Blå Kors direktevra cuiggoda Norsk Tippinga -Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit Norsk Tippings speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja Davviregiovnna guovlludirektevra Odd Anders With, go addá kommeantta Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas. Norsk Tipping sávvá álggahit kaminspealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat hálit. With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for 😱 (SIRU:S), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid. -Dasa lea duogášágga go 😱 bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit ”SpeallansorjavašvuohtaNorga” (😱”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: 😱blakors-mn. no. KPK
    • «Blå Kors-» ➞ [typo]
      • «Blå Kors»
      • «Blå Korsa»
    • «Davvi regiovnna» ➞ [msyn-compound]
      • «Davviregiovnna»
    • «komeantta» ➞ [typo]
      • «kommeantta»
      • «momeantta»
      • «komeahta»
    • «kasinospealu» ➞ [typo]
      • «kaminspealu»
      • «kaseinspealu»
      • «karinaspealu»
      • «kinospealu»
    • «hálit .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «hálit.»
    • «rusmiddelforskning» ➞ [typo]
      • «SIRUS» ➞ [typo]
        • «SIRU:S»
      • «duogáš ágga» ➞ [msyn-compound]
        • «duogášágga»
      • «SIRUSa» ➞ [typo]
        • ««Speallansorjavašvuohta» ➞ [punct-aistton-left]
          • «”Speallansorjavašvuohta»
        • «Norga»» ➞ [punct-aistton-right]
          • «Norga”»
        • «Spilleavhengighet-Norge» ➞ [typo]
          • «blakors-mn.no» ➞ [typo]
            • «blakors-mn.no» ➞ [no-space-after-punct-mark]
              • «blakors-mn. no»
Blå Kors direktevra cuiggoda Norsk Tippinga -Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit Norsk Tippings speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja Davviregiovnna guovlludirektevra Odd Anders With, go addá kommeantta Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas. Norsk Tipping sávvá álggahit kaminspealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat hálit. With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for (SIRU:S), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid. -Dasa lea duogášágga go bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit ”Speallansorjavašvuohta – Norga” (”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: o. KPK
Blå Kors direktevra cuiggoda Norsk Tippinga -Kulturministtar berre gulahallat dearvvašvuođaministariin, iige diktit Norsk Tippings speallat iežas spealu dan guvlui ahte eambbogat šaddet speallansorjavaččat (darvánit speallamii) ja sii eai galgga oažžut láhčit nu ahte geafit galget sin buriid doaimmaid ruhtadit. Nu dadjá Blå Kors Gaska ja Davviregiovnna guovlludirektevra Odd Anders With, go addá kommeantta Norsk Tippinga plánaide ahte cegget ođđa speallanfálaldaga interneahtas. Norsk Tipping sávvá álggahit kaminspealu ja eará spealuid interneahtas mas vurdet lasi sisaboađu birrasiid 300 miljovnna kruvnno jahkái. Sin mielas spealut eai váikkut dasa ahte olbmot eambbo šaddet speallansorjavažžan ja šaddet speallanváttisvuođat. Spealut galget hábmejuvvot nu ahte dat unnimus lágis dolvot olbmuid dakkár speallandábiide maid eat hálit. With, gii maiddái jođiha fágaráđi mii gullá stáhtii ja man gohčodit Statens Institutt for (SIRU:S), lea garrasit reageren go Norsk Tipping ođđa geainnuid manná vai dine eambbo ruđaid. -Dasa lea duogášágga go bargui maiddái gullá speallansorjavašvuohta. Lea maiddái álki árvidit manne Norsk Tipping ii leat gulaskuddan ásahusain maid gohčodit ”Speallansorjavašvuohta – Norga” (”) nu mo sii ledje lohpidan dahkat, dadjá With dáppe: o. KPK
    • «for  (» ➞ [double-space-before]
      • «for (»
    • «go  bargui» ➞ [double-space-before]
      • «go bargui»
Evttohit válljet Dalheima ođđasis Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana dikšo- ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Lindø (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK Evttohit válljet Dalheima ođđasis Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana dikšo- ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Lindø (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Evttohit válljet Dalheima ođđasis Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana dikšo- ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Lindø (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK
Evttohit válljet Dalheima ođđasis Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana 😱 ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Bindá (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK
    • «dikšo-» ➞ [typo]
      • «Lindø» ➞ [typo]
        • «Bindá»
Evttohit válljet Dalheima ođđasis Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Bindá (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK
Evttohit válljet Dalheima ođđasis Girkoráđi evttohanlávdegoddi árvala nuppádassii válljet Anne Dalheim (63) jođiheaddjin Sámi girkoráđđái. Girkočoahkkin dollojuvvo Tønsbergas, ja cuoŋománu čoahkkimis 12.-17. beivviid sii válljejit Sámi girkoráđđái jođiheaddji. Dalheim lea erenoamášpedagoga ja jođiheaddji Omasvuona suohkana ja fuollaossodagas. Evttohanlávdegoddi árvala maiddái Girkuidgaskasaš ráđđái jođiheaddji. Sii árvalit nuppádassii válljet Kjetil Aano (63), Stavangeris eret. Girkoráđđái leat guokte evttohasa, dálá jođiheaddji Svein Arne Bindá (59), Rogalánddas eret ja Knut Lundby (64), Oslos eret. KPK
    • «suohkana  ja» ➞ [double-space-before]
      • «suohkana ja»
Vihaheamit gádjot ruhtadili Maáŋga mearraolbmáidgirku livčče vuollebáhcagiin šaddan rahčat jus eai livčče vihahemiin ožžon dietnasa, čállá sin iežaset bláđđi Bud & Hilsen. Olu mearraolbmáidgirkut sáhttet vihahemiid áiccalmahttit ja nu lasihit sisaboađuid. Muhtin jagiid dás ovdal gullui ahte leat stuora haddeerohusat mearraolbmáidgirkuid gaskka. Danne Mearraolbmáidgirku mearridii jagis 2010 oktasaš hatti, namalassii 4000 kr juohke vihaheamis. Diibmá lasihedje hatti 4500 kruvdnui. Áigodagas 1998 – 2008 lassánedje vihaheamit golmmageardánit mearraolbmáidgirkuin. Olahusjagis 2008 ledje 1327 norgalaš náittusbára geaid mearraolbmáidgirkut vihahedje. Golmma maŋemus jagi leat fas vihaheamit unnon 27 proseanttain mearraolbmáidgirkuin. KPK Vihaheamit gádjot ruhtadili Máŋga mearraolbmáidgirku livčče vuollebáhcagiin šaddan rahčat jus eai livčče vihahemiin ožžon dietnasa, čállá sin iežaset bláđđi Bud & Hilsen. Olu mearraolbmáidgirkut sáhttet vihahemiid áiccalmahttit ja nu lasihit sisaboađuid. Muhtin jagiid dás ovdal gullui ahte leat stuora haddeerohusat mearraolbmáidgirkuid gaskka. Danne Mearraolbmáidgirku mearridii jagis 2010 oktasaš hatti, namalassii 4000 kr juohke vihaheamis. Diibmá lasihedje hatti 4500 kruvdnui. Áigodagas 1998 – 2008 lassánedje vihaheamit golmmageardánit mearraolbmáidgirkuin. Olahusjagis 2008 ledje 1327 norgalaš náittosbára geaid mearraolbmáidgirkut vihahedje. Golmma maŋemus jagi leat fas vihaheamit unnon 27 proseanttain mearraolbmáidgirkuin. KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vihaheamit gádjot ruhtadili Maáŋga mearraolbmáidgirku livčče vuollebáhcagiin šaddan rahčat jus eai livčče vihahemiin ožžon dietnasa, čállá sin iežaset bláđđi Bud & Hilsen. Olu mearraolbmáidgirkut sáhttet vihahemiid áiccalmahttit ja nu lasihit sisaboađuid. Muhtin jagiid dás ovdal gullui ahte leat stuora haddeerohusat mearraolbmáidgirkuid gaskka. Danne Mearraolbmáidgirku mearridii jagis 2010 oktasaš hatti, namalassii 4000 kr juohke vihaheamis. Diibmá lasihedje hatti 4500 kruvdnui. Áigodagas 1998 – 2008 lassánedje vihaheamit golmmageardánit mearraolbmáidgirkuin. Olahusjagis 2008 ledje 1327 norgalaš náittusbára geaid mearraolbmáidgirkut vihahedje. Golmma maŋemus jagi leat fas vihaheamit unnon 27 proseanttain mearraolbmáidgirkuin. KPK
Vihaheamit gádjot ruhtadili Magga mearraolbmáidgirku livčče vuollebáhcagiin šaddan rahčat jus eai livčče vihahemiin ožžon dietnasa, čállá sin iežaset bláđđi Bud & Hilsen. Olu mearraolbmáidgirkut sáhttet vihahemiid áiccalmahttit ja nu lasihit sisaboađuid. Muhtin jagiid dás ovdal gullui ahte leat stuora haddeerohusat mearraolbmáidgirkuid gaskka. Danne Mearraolbmáidgirku mearridii jagis 2010 oktasaš hatti, namalassii 4000 kr juohke vihaheamis. Diibmá lasihedje hatti 4500 kruvdnui. Áigodagas 1998 – 2008 lassánedje vihaheamit golmmageardánit mearraolbmáidgirkuin. Olahusjagis 2008 ledje 1327 norgalaš náittosbára geaid mearraolbmáidgirkut vihahedje. Golmma maŋemus jagi leat fas vihaheamit unnon 27 proseanttain mearraolbmáidgirkuin. KPK
    • «Maáŋga» ➞ [typo]
      • «Magga»
    • «náittusbára» ➞ [typo]
      • «náittosbára»
      • «náittospára»
- Lávlot sámegillii kyrie Sámi girkoráđi váldočálli Tore Johnsen ávžžuha searvegottiid min riikkas oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi ipmilbálvalusas: -Lávlot sámegillii kyrie ja rohkadallet sámi álbmoga ovddas, lea Johnsena ávžžuhus. Son sávvá ahte ollu ipmilbálvalusain guovvamánu 5.beaivvi namuhuvvo Sámi álbmoga beaivi mii lea guovvamánnu 6.beaivvi . Sámi girkoeallima plánas maid Girkočoahkkin dohkkehii diibmá, deattuhuvvo ahte girkut miehtá riikka sáhttet roahkka oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi, čállá kirken.no Jus ii heive dán oidnosii buktit juste dan beaivvi, de sáhttá dan dahkat ipmilbálvalusas beaivvi ovdal. Norgga girku ipmilbálvalusa ođastusas lea Sámi álbmoga beaivi váldojuvvon vuosttaš geardde mielde mearkabeaivin girkolaš ortnegiidda. Johnsena mielas leage dasto lunddolaš čuovvolit sihke riikadásis ja báikkálaš dásis Norgga girku mihtu ja dohkkehit ahte sápmelaččat leat dán riikkas. KPK - Lávlot sámegillii kyrie Sámi girkoráđi váldočálli Tore Johnsen ávžžuha searvegottiid min riikkas oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi ipmilbálvalusas: -Lávlot sámegillii kyrie ja rohkadallet sámi álbmoga ovddas, lea Johnsena ávžžuhus. Son sávvá ahte ollu ipmilbálvalusain guovvamánu 5.beaivvi namuhuvvo Sámi álbmoga beaivi mii lea guovvamánu 6.beaivvi . Sámi girkoeallima plánas maid Girkočoahkkin dohkkehii diibmá, deattuhuvvo ahte girkut miehtá riikka sáhttet roahkka oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi, čállá kirken.no Jus ii heive dán oidnosii buktit juste dan beaivvi, de sáhttá dan dahkat ipmilbálvalusas beaivvi ovdal. Norgga girku ipmilbálvalusa ođastusas lea Sámi álbmoga beaivi váldojuvvon vuosttaš geardde mielde mearkabeaivin girkolaš ortnegiidda. Johnsena mielas leage dasto lunddolaš čuovvolit sihke riikkadásis ja báikkálaš dásis Norgga girku mihtu ja dohkkehit ahte sápmelaččat leat dán riikkas. KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Lávlot sámegillii kyrie Sámi girkoráđi váldočálli Tore Johnsen ávžžuha searvegottiid min riikkas oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi ipmilbálvalusas: -Lávlot sámegillii kyrie ja rohkadallet sámi álbmoga ovddas, lea Johnsena ávžžuhus. Son sávvá ahte ollu ipmilbálvalusain guovvamánu 5.beaivvi namuhuvvo Sámi álbmoga beaivi mii lea guovvamánnu 6.beaivvi . Sámi girkoeallima plánas maid Girkočoahkkin dohkkehii diibmá, deattuhuvvo ahte girkut miehtá riikka sáhttet roahkka oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi, čállá kirken.no Jus ii heive dán oidnosii buktit juste dan beaivvi, de sáhttá dan dahkat ipmilbálvalusas beaivvi ovdal. Norgga girku ipmilbálvalusa ođastusas lea Sámi álbmoga beaivi váldojuvvon vuosttaš geardde mielde mearkabeaivin girkolaš ortnegiidda. Johnsena mielas leage dasto lunddolaš čuovvolit sihke riikadásis ja báikkálaš dásis Norgga girku mihtu ja dohkkehit ahte sápmelaččat leat dán riikkas. KPK
- Lávlot sámegillii kyrie Sámi girkoráđi váldočálli Tore Johnsen ávžžuha searvegottiid min riikkas oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi ipmilbálvalusas: -Lávlot sámegillii kyrie ja rohkadallet sámi álbmoga ovddas, lea Johnsena ávžžuhus. Son sávvá ahte ollu ipmilbálvalusain guovvamánu 5. beaivvi namuhuvvo Sámi álbmoga beaivi mii lea guovvamánnu 6. beaivvi beaivvi. Sámi girkoeallima plánas maid Girkočoahkkin dohkkehii diibmá, deattuhuvvo ahte girkut miehtá riikka sáhttet roahkka oidnosii buktit Sámi álbmoga beaivvi, čállá kirken.no Jus ii heive dán oidnosii buktit juste dan beaivvi, de sáhttá dan dahkat ipmilbálvalusas beaivvi ovdal. Norgga girku ipmilbálvalusa ođastusas lea Sámi álbmoga beaivi váldojuvvon vuosttaš geardde mielde mearkabeaivin girkolaš ortnegiidda. Johnsena mielas leage dasto lunddolaš čuovvulit sihke riikkadásis ja báikkálaš dásis Norgga girku mihtu ja dohkkehit ahte sápmelaččat leat dán riikkas. KPK
    • «5.beaivvi» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «5. beaivvi»
    • «6.beaivvi» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «6. beaivvi»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «beaivvi.»
    • «čuovvolit» ➞ [typo]
      • «čuovvulit»
    • «riikadásis» ➞ [typo]
      • «riikkadásis»
Knut Refsdal lea Norgga Kristtalaš Ráđi ođđa váldočálli9 Knut Refsdal álgá maŋŋil geasi váldočállin Norgga Kristtalaš Ráđđái mas ovdal lei Ørnulf Steen. Refsdala duogáš lea Metodistagirkus ja Norgga girkus. Son lea hárjánan bargat ekumenalaš bargguid – sihke báikkálaččat ja riikkaidgaskasaččat. Son dovdá bures Norgga Kristtalaš Ráđi barggu go lea ovdal leamaš virggis dán organisašuvnnas. Ráđi stivrajođiheaddji Else-Britt Nilsen muitala leamaš máŋga čeahpes kandidáhta geaid sii árvvoštalle, muhto Refsdalas bođii ovdan buorre bargoduogáš, gelbbolašvuohta ja beroštupmi. -Mii galgat ain nannet barggu ahte oažžut kristtalašvuođa oidnosii almmolašvuhtii, mii galgat čielgasit muitalit maid mii oaivvildit, ja makkár árvvuid mii ovddastit. Mii galgat maiddái ovddidit dan ahte gudnis atnit oskkkufriddjavuođa ja olmmošvuoigatvuođaid. Mis lea jáhkku dán olahit go Refsdal lea njunnošis ja mun illudan suinna ovttasbargat, dadjá Nilsen. KPK Knut Refsdal lea Norgga Kristtalaš Ráđi ođđa váldočálli Knut Refsdal álgá maŋŋil geasi váldočállin Norgga Kristtalaš Ráđđái mas ovdal lei Ørnulf Steen. Refsdala duogáš lea Metodistagirkus ja Norgga girkus. Son lea hárjánan bargat ekumenalaš bargguid – sihke báikkálaččat ja riikkaidgaskasaččat. Son dovdá bures Norgga Kristtalaš Ráđi barggu go lea ovdal leamaš virggis dán organisašuvnnas. Ráđi stivrrajođiheaddji Else-Britt Nilsen muitala leamaš máŋga čeahpes kandidáhta geaid sii árvvoštalle, muhto Refsdalas bođii ovdan buorre bargoduogáš, gelbbolašvuohta ja beroštupmi. -Mii galgat ain nannet barggu ahte oažžut kristtalašvuođa oidnosii almmolašvuhtii, mii galgat čielgasit muitalit maid mii oaivvildit, ja makkár árvvuid mii ovddastit. Mii galgat maiddái ovddidit dan ahte gudnis atnit oskkufriddjavuođa ja olmmošvuoigatvuođaid. Mis lea jáhkku dán olahit go Refsdal lea njunnošis ja mun illudan suinna ovttasbargat, dadjá Nilsen. KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Knut Refsdal lea Norgga Kristtalaš Ráđi ođđa váldočálli9 Knut Refsdal álgá maŋŋil geasi váldočállin Norgga Kristtalaš Ráđđái mas ovdal lei Ørnulf Steen. Refsdala duogáš lea Metodistagirkus ja Norgga girkus. Son lea hárjánan bargat ekumenalaš bargguid – sihke báikkálaččat ja riikkaidgaskasaččat. Son dovdá bures Norgga Kristtalaš Ráđi barggu go lea ovdal leamaš virggis dán organisašuvnnas. Ráđi stivrajođiheaddji Else-Britt Nilsen muitala leamaš máŋga čeahpes kandidáhta geaid sii árvvoštalle, muhto Refsdalas bođii ovdan buorre bargoduogáš, gelbbolašvuohta ja beroštupmi. -Mii galgat ain nannet barggu ahte oažžut kristtalašvuođa oidnosii almmolašvuhtii, mii galgat čielgasit muitalit maid mii oaivvildit, ja makkár árvvuid mii ovddastit. Mii galgat maiddái ovddidit dan ahte gudnis atnit oskkkufriddjavuođa ja olmmošvuoigatvuođaid. Mis lea jáhkku dán olahit go Refsdal lea njunnošis ja mun illudan suinna ovttasbargat, dadjá Nilsen. KPK
Knut Refsdal lea Norgga Kristtalaš Ráđi ođđa váldočállin Knut Refsdal álgá maŋŋil geasi váldočállin Norgga Kristtalaš Ráđđái mas ovdal lei Ørnulf Steen. Refsdala duogáš lea Metodistagirkus ja Norgga girkus. Son lea hárjánan bargat ekumenalaš bargguid – sihke báikkálaččat ja riikkaidgaskasaččat. Son dovdá bures Norgga Kristtalaš Ráđi barggu go lea ovdal leamaš virggis dán organisašuvnnas. Ráđi stivrrajođiheaddji Else-Britt Nilsen muitala leamaš máŋga čeahpes kandidáhta geaid sii árvvoštalle, muhto Refsdalas bođii ovdan buorre bargoduogáš, gelbbolašvuohta ja beroštupmi. -Mii galgat ain nannet barggu ahte oažžut kristtalašvuođa oidnosii almmolašvuhtii, mii galgat čielgasit muitalit maid mii oaivvildit, ja makkár árvvuid mii ovddastit. Mii galgat maiddái ovddidit dan ahte gudnis atnit oskkufriddjavuođa ja olmmošvuoigatvuođaid. Mis lea jáhkku dán olahit go Refsdal lea njunnošis ja mun illudan suinna ovttasbargat, dadjá Nilsen. KPK
    • «váldočálli9» ➞ [typo]
      • «váldočállin»
      • «válddočállin»
    • «stivrajođiheaddji» ➞ [typo]
      • «stivrrajođiheaddji»
    • «oskkkufriddjavuođa» ➞ [typo]
      • «oskkufriddjavuođa»
Ođđa kristtalaš oahppolihttu Jahkemolsuma áigge šadde guokte oahppolihtu oktan searvin go Norgga Kristtalaš Oahpporáđđi Norsk Kristelig Studieråd ja Friddjagirkolaš Oahppolihttu Frikirkelig Studieforbund časke oktii . Ođđa oahppolihtu gohčodit dárogillii Kristelig studieforbund (K-stud). K-stud searvvis leat mielde olles 58 miellahttoorganisašuvnna. Gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji lea Jon Andreas Hasle. Son dadjá ahte K-stud lea Norgga eanemus ekumenalaš organisašuvdna. K-stud lea Hasle dieđuid mielde dál šaddan njealját stuorámus oahppolihttun olles riikkas. K-stud doaibmaideá lea ahte «galgá leat pedagogalaš, fágalaš ja hutkás gelbbolašvuođabiras mii movttiidahttá miellahttoservviid ovddidit pedagogalaš barggu dan bokte go bures ja doaibmilit lágida diehtojuohkima ja bálvalusaid». Kristtalaš oahppolihttu oažžu máŋga miljovnna kruvnno Máhttodepartemeanttas. Dáid ruđaid lihttu fas juohká miellahttoorganisašuvnnaid oahppodoaimmaide mat dáhpáhuvvet searvegottiin ja servviin. KPK Ođđa kristtalaš oahppolihttu Jahkemolsuma áigge šadde guokte oahppolihtu oktan searvin go Norgga Kristtalaš Oahpporáđi ja Friddjagirkolaš Oahppolihtu časke oktii . Ođđa oahppolihtu gohčodit dárogillii Kristelig studieforbund (K-stud). K-stud searvvis leat mielde olles 58 miellahttoorganisašuvnna. Gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji lea Jon Andreas Hasle. Son dadjá ahte K-stud lea Norgga eanemus ekumenalaš organisašuvdna. K-stud lea Hasle dieđuid mielde dál šaddan njealját stuorámus oahppolihttun olles riikkas. K-stud doaibmaidea lea ahte «galgá leat pedagogalaš, fágalaš ja hutkás gelbbolašvuođabiras mii movttiidahttá miellahttoservviid ovddidit pedagogalaš barggu dan bokte go bures ja doaibmilit lágida diehtojuohkima ja bálvalusaid». Kristtalaš oahppolihttu oažžu máŋga miljovnna kruvnno Máhttodepartemeanttas. Dáid ruđaid lihttu fas juohká miellahttoorganisašuvnnaid oahppodoaimmaide mat dáhpáhuvvet searvegottiin ja servviin. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđa kristtalaš oahppolihttu Jahkemolsuma áigge šadde guokte oahppolihtu oktan searvin go Norgga Kristtalaš Oahpporáđđi Norsk Kristelig Studieråd ja Friddjagirkolaš Oahppolihttu Frikirkelig Studieforbund časke oktii . Ođđa oahppolihtu gohčodit dárogillii Kristelig studieforbund (K-stud). K-stud searvvis leat mielde olles 58 miellahttoorganisašuvnna. Gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji lea Jon Andreas Hasle. Son dadjá ahte K-stud lea Norgga eanemus ekumenalaš organisašuvdna. K-stud lea Hasle dieđuid mielde dál šaddan njealját stuorámus oahppolihttun olles riikkas. K-stud doaibmaideá lea ahte «galgá leat pedagogalaš, fágalaš ja hutkás gelbbolašvuođabiras mii movttiidahttá miellahttoservviid ovddidit pedagogalaš barggu dan bokte go bures ja doaibmilit lágida diehtojuohkima ja bálvalusaid». Kristtalaš oahppolihttu oažžu máŋga miljovnna kruvnno Máhttodepartemeanttas. Dáid ruđaid lihttu fas juohká miellahttoorganisašuvnnaid oahppodoaimmaide mat dáhpáhuvvet searvegottiin ja servviin. KPK
Ođđa kristtalaš oahppolihttu Jahkemolsuma áigge šadde guokte oahppolihtu oktan searvin go Norgga Kristtalaš Oahpporáđđi Norsk Kristelgo Studier ja Friddjagirkolaš Oahppolihttu 😱 Studieforbundet časke oktii. Ođđa oahppolihtu gohčodit dárogillii Kristelis 😱 (😱). 😱 searvvis leat mielde olles 58 miellahttoorganisašuvnna. Gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji lea Jon Andreas Hasle. Son dadjá ahte 😱 lea Norgga eanemus ekumenalaš organisašuvdna. 😱 lea Hasle dieđuid mielde dál šaddan njealját stuorámus oahppolihttun olles riikkas. 😱 doaibmaidea lea ahte ”galgá leat pedagogalaš, fágalaš ja hutkás gelbbolašvuođabiras mii movttiidahttá miellahttoservviid ovddidit pedagogalaš barggu dan bokte go bures ja doaibmilit lágida diehtojuohkima ja bálvalusaid”. Kristtalaš oahppolihttu oažžu máŋga miljovnna kruvnno Máhttodepartemeanttas. Dáid ruđaid lihttu fas juohká miellahttoorganisašuvnnaid oahppodoaimmaide mat dáhpáhuvvet searvegottiin ja servviin. KPK
    • «Kristelig» ➞ [typo]
      • «Kristelgo»
    • «Studieråd» ➞ [typo]
      • «Studier»
      • «Studierin»
      • «Studierii»
      • «Studiera»
      • «Studiergo»
    • «Frikirkelig» ➞ [typo]
      • «Studieforbund» ➞ [typo]
        • «Studieforbundet»
      • «oktii .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «oktii.»
      • «Kristelig» ➞ [typo]
        • «Kristelis»
        • «Kristelii»
        • «Kristelgo»
      • «studieforbund» ➞ [typo]
        • «K-stud» ➞ [typo]
          • «K-stud» ➞ [typo]
            • «K-stud» ➞ [typo]
              • «K-stud» ➞ [typo]
                • «K-stud» ➞ [typo]
                  • «doaibmaideá» ➞ [typo]
                    • «doaibmaidea»
                    • «doaimmaide»
                    • «doaibmaideas»
                    • «doaibmiidea»
                    • «doaibmaideai»
                    • «doaibmaidean»
                    • «doaibmaidja»
                  • ««galgá» ➞ [punct-aistton-left]
                    • «”galgá»
                  • «bálvalusaid»» ➞ [punct-aistton-right]
                    • «bálvalusaid”»
Ođđa kristtalaš oahppolihttu Jahkemolsuma áigge šadde guokte oahppolihtu oktan searvin go Norgga Kristtalaš Oahpporáđđi Norsk Kristelgo Studier ja Friddjagirkolaš Oahppolihttu Studieforbundet časke oktii. Ođđa oahppolihtu gohčodit dárogillii Kristelis (). searvvis leat mielde olles 58 miellahttoorganisašuvnna. Gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji lea Jon Andreas Hasle. Son dadjá ahte lea Norgga eanemus ekumenalaš organisašuvdna. lea Hasle dieđuid mielde dál šaddan njealját stuorámus oahppolihttun olles riikkas. doaibmaidea lea ahte ”galgá leat pedagogalaš, fágalaš ja hutkás gelbbolašvuođabiras mii movttiidahttá miellahttoservviid ovddidit pedagogalaš barggu dan bokte go bures ja doaibmilit lágida diehtojuohkima ja bálvalusaid”. Kristtalaš oahppolihttu oažžu máŋga miljovnna kruvnno Máhttodepartemeanttas. Dáid ruđaid lihttu fas juohká miellahttoorganisašuvnnaid oahppodoaimmaide mat dáhpáhuvvet searvegottiin ja servviin. KPK
Ođđa kristtalaš oahppolihttu Jahkemolsuma áigge šadde guokte oahppolihtu oktan searvin go Norgga Kristtalaš Oahpporáđđi Norsk Kristelgo Studier ja Friddjagirkolaš Oahppolihttu Studieforbundet časke oktii. Ođđa oahppolihtu gohčodit dárogillii Kristelis (). searvvis leat mielde olles 58 miellahttoorganisašuvnna. Gaskaboddosaš stivrra jođiheaddji lea Jon Andreas Hasle. Son dadjá ahte lea Norgga eanemus ekumenalaš organisašuvdna. lea Hasle dieđuid mielde dál šaddan njealját stuorámus oahppolihttun olles riikkas. doaibmaidea lea ahte ”galgá leat pedagogalaš, fágalaš ja hutkás gelbbolašvuođabiras mii movttiidahttá miellahttoservviid ovddidit pedagogalaš barggu dan bokte go bures ja doaibmilit lágida diehtojuohkima ja bálvalusaid”. Kristtalaš oahppolihttu oažžu máŋga miljovnna kruvnno Máhttodepartemeanttas. Dáid ruđaid lihttu fas juohká miellahttoorganisašuvnnaid oahppodoaimmaide mat dáhpáhuvvet searvegottiin ja servviin. KPK
    • «Oahppolihttu  Studieforbundet» ➞ [double-space-before]
      • «Oahppolihttu Studieforbundet»
    • «Kristelis  (» ➞ [double-space-before]
      • «Kristelis (»
    • «.  searvvis» ➞ [double-space-before]
      • «. searvvis»
    • «ahte  lea» ➞ [double-space-before]
      • «ahte lea»
    • «.  lea» ➞ [double-space-before]
      • «. lea»
    • «.  doaibmaidea» ➞ [double-space-before]
      • «. doaibmaidea»
Ollu skeaŋkkat Frelsesarmeái Frelsesarmeá Norggas oaččui measta 75 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid, čájehit álgologut jahkái 2011. Frelsesarmeá lea hui duhtávaš dáinna ruhtasummain , vaikko dát lohku lea vuollelis go olahusjagis 2010, go oaččui 95 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid. Sullii beallii skeaŋkaruđas lea várrejuvvon vásedin doaimmaide nu mo korps , ásahusat ja mišuvdna . Muđui adnojuvvo skeaŋkaruhta doaimmahit Frelsesarmeá eará bargguid. - Mun lean nu giitevaš go nu oallugat muitet maiddái min barggu go čállet testameantta, dadjá njunuš diehtojuohki Andrew Hannevik. KPK Ollu skeaŋkkat Frelsesarmeai Frelsesarmea Norggas oaččui measta 75 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid, čájehit álgologut jahkái 2011. Frelsesarmea lea hui duhtavaš dáinna ruhtasummáin , vaikko dát lohku lea vuollelis go olahusjagis 2010, go oaččui 95 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid. Sullii bealli skeaŋkaruđas lea várrejuvvon vásedin doaimmaide nu mo korpsii, ásahusaide ja miššuvdnii . Muđui adnojuvvo skeaŋkaruhta doaimmahit Frelsesarmea eará bargguid. - Mun lean nu giitevaš go nu oallugat muitet maiddái min barggu go čállet testameantta, dadjá njunuš diehtojuohkki Andrew Hannevik. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ollu skeaŋkkat Frelsesarmeái Frelsesarmeá Norggas oaččui measta 75 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid, čájehit álgologut jahkái 2011. Frelsesarmeá lea hui duhtávaš dáinna ruhtasummain , vaikko dát lohku lea vuollelis go olahusjagis 2010, go oaččui 95 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid. Sullii beallii skeaŋkaruđas lea várrejuvvon vásedin doaimmaide nu mo korps , ásahusat ja mišuvdna . Muđui adnojuvvo skeaŋkaruhta doaimmahit Frelsesarmeá eará bargguid. - Mun lean nu giitevaš go nu oallugat muitet maiddái min barggu go čállet testameantta, dadjá njunuš diehtojuohki Andrew Hannevik. KPK
Ollu skeaŋkkat Frelsesarmeái Frelsesarmeá Norggas oaččui measta 75 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid, čájehit álgologut jahkái 2011. Frelsesarmeá lea hui duhtavaš dáinna ruhtasummáin ruhtasummain, vaikko dát lohku lea vuollelis go olahusjagis 2010, go oaččui 95 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid. Sullii beali skeaŋkaruđas lea várrejuvvon vásedin doaimmaide nu mo korps kores, ásahusat ja miššovdna mišuvdna. Muđui adnojuvvo skeaŋkaruhta doaimmahit Frelsesarmeá eará bargguid. - Mun lean nu giitevaš go nu oallugat muitet maiddái min barggu go čállet testameantta, dadjá njunuš diehtojuohkki Andrew Hannevig. KPK
    • «duhtávaš» ➞ [typo]
      • «duhtavaš»
    • «ruhtasummain» ➞ [typo]
      • «ruhtasummáin»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ruhtasummain,»
    • «beallii» ➞ [typo]
      • «beali»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «kores,»
    • «mišuvdna» ➞ [typo]
      • «miššovdna»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «mišuvdna.»
    • «diehtojuohki» ➞ [typo]
      • «diehtojuohkki»
    • «Hannevik» ➞ [typo]
      • «Hannevig»
      • «Dannevig»
      • «Hanneviga»
      • «Tannvik»
      • «Parnevik»
      • «Hatlevik»
      • «Hamnvik»
Ollu skeaŋkkat Frelsesarmeái Frelsesarmeá Norggas oaččui measta 75 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid, čájehit álgologut jahkái 2011. Frelsesarmeá lea hui duhtavaš dáinna ruhtasummáin ruhtasummain, vaikko dát lohku lea vuollelis go olahusjagis 2010, go oaččui 95 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid. Sullii beali skeaŋkaruđas lea várrejuvvon vásedin doaimmaide nu mo korps kores, ásahusat ja miššovdna mišuvdna. Muđui adnojuvvo skeaŋkaruhta doaimmahit Frelsesarmeá eará bargguid. - Mun lean nu giitevaš go nu oallugat muitet maiddái min barggu go čállet testameantta, dadjá njunuš diehtojuohkki Andrew Hannevig. KPK
Ollu skeaŋkkat Frelsesarmeái Frelsesarmeá Norggas oaččui measta 75 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid, čájehit álgologut jahkái 2011. Frelsesarmeá lea hui duhtavaš dáinna ruhtasummáin ruhtasummáin, vaikko dát lohku lea vuollelis go olahusjagis 2010, go oaččui 95 milj. kruvnno testamenterejuvvon skeaŋkkaid. Sullii beali skeaŋkaruđas lea várrejuvvon vásedin doaimmaide nu mo korpsa kores, ásahusat ja miššovdna miššovdna. Muđui adnojuvvo skeaŋkaruhta doaimmahit Frelsesarmeá eará bargguid. - Mun lean nu giitevaš go nu oallugat muitet maiddái min barggu go čállet testameantta, dadjá njunuš diehtojuohkki Andrew Hannevig. KPK
    • «ruhtasummain» ➞ [typo]
      • «ruhtasummáin»
    • «korps» ➞ [typo]
      • «korpsa»
      • «korp.»
    • «mišuvdna» ➞ [typo]
      • «miššovdna»
NLM lea ožžon ođđa jođiheaddji Øystein Engås (41) lea virgáduvvon ođđa jođiheaddjin Norgga lutherlaš miššonlihttui (NLM) Norggas. Su ovddasvástádus lea Miššonlihtu bargu Norggas mas ovddeš jođiheaddji lei Ernst Jan Halsne. Øystein Engås jođiha Misjonssalena čoakkalmasaid Ålesunddas . Son lea oktan eamidiinnis, Anne-Marehiin , leamaš NLM mišuneara Bolivias. Váldočálli Øyvind Åsland lea ilus go Øystein Engås lea mieđihan váldostivrra ávžžuhussii. – Šaddá somá su oažžut hovdengoddái fárrui váldokantuvrii, dadjá Åsland Utsyn-bláđđái. – Dán virggis gáibiduvvo erenoamáš máhttu min barggu birra báikkálaččat ja guovllulaččat , ja mii oaivvildit Øystein Engås lea gelbbolaš go sus lea bargohárjáneapmi ja leat iešvuođat doaibmat njunušvirggis, dadjá Åsland. KPK NLM lea ožžon ođđa jođiheaddji Øystein Engås (41) lea virgáduvvon ođđa jođiheaddjin Norgga luteralaš miššonlihttui (NLM) Norggas. Su ovddasvástádus lea Miššonlihtu bargu Norggas mas ovddeš jođiheaddji lei Ernst Jan Halsne. Øystein Engås jođiha Misjonssalena čoakkalmasaid Ålesundas . Son lea oktan eamidiinnis, Ánne-Márehiin , leamaš NLM miššoneara Bolivias. Váldočálli Øyvind Åsland lea ilus go Øystein Engås lea mieđihan váldostivrra ávžžuhussii. – Šaddá somá su oažžut hovdengoddái fárrui váldokantuvrii, dadjá Åsland Utsyn-bláđđái. – Dán virggis gáibiduvvo erenoamáš máhttu min barggu birra báikkálaččat ja guvllolaččat , ja mii oaivvildit Øystein Engås lea gelbbolaš go sus lea bargohárjáneapmi ja leat iešvuođat doaibmat njunušvirggis, dadjá Åsland. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NLM lea ožžon ođđa jođiheaddji Øystein Engås (41) lea virgáduvvon ođđa jođiheaddjin Norgga lutherlaš miššonlihttui (NLM) Norggas. Su ovddasvástádus lea Miššonlihtu bargu Norggas mas ovddeš jođiheaddji lei Ernst Jan Halsne. Øystein Engås jođiha Misjonssalena čoakkalmasaid Ålesunddas . Son lea oktan eamidiinnis, Anne-Marehiin , leamaš NLM mišuneara Bolivias. Váldočálli Øyvind Åsland lea ilus go Øystein Engås lea mieđihan váldostivrra ávžžuhussii. – Šaddá somá su oažžut hovdengoddái fárrui váldokantuvrii, dadjá Åsland Utsyn-bláđđái. – Dán virggis gáibiduvvo erenoamáš máhttu min barggu birra báikkálaččat ja guovllulaččat , ja mii oaivvildit Øystein Engås lea gelbbolaš go sus lea bargohárjáneapmi ja leat iešvuođat doaibmat njunušvirggis, dadjá Åsland. KPK
NLM lea ožžon ođđa jođiheaddji Øystein Angis (41) lea virgáduvvon ođđa jođiheaddjin Norgga luteránalaš miššonlihttui (NLM) Norggas. Su ovddasvástádus lea Miššonlihtu bargu Norggas mas ovddeš jođiheaddji lei Ernst Jan Halne. Øystein Angis jođiha 😱 čoakkalmasaid Ålesunddas. Son lea oktan eamidiinnis, Anne-Marehiin, leamaš NLM miššoneara Bolivias. Váldočálli Øyvind Island lea ilus go Øystein Angis lea mieđihan váldostivrra ávžžuhussii. – Šaddá somá su oažžut hovdengoddái fárrui váldokantuvrii, dadjá Island 😱. – Dán virggis gáibiduvvo erenoamáš máhttu min barggu birra báikkálaččat ja guvllolaččat guovllulaččat, ja mii oaivvildit Øystein Angis lea gelbbolaš go sus lea bargohárjáneapmi ja leat iešvuođat doaibmat njunušvirggis, dadjá Island. KPK
    • «Engås» ➞ [typo]
      • «Angis»
      • «Anges»
      • «Enges»
      • «Ongis»
      • «Onges»
      • «Engis»
    • «lutherlaš» ➞ [typo]
      • «luteránalaš»
    • «Halsne» ➞ [typo]
      • «Halne»
      • «Halse»
      • «Halsge»
      • «Halsbe»
      • «Halonen»
    • «Engås» ➞ [typo]
      • «Angis»
      • «Anges»
      • «Enges»
      • «Ongis»
      • «Onges»
      • «Engis»
    • «Misjonssalena» ➞ [typo]
      • «Ålesunddas .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Ålesunddas.»
      • «Anne-Marehiin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Anne-Marehiin,»
      • «mišuneara» ➞ [typo]
        • «miššoneara»
      • «Åsland» ➞ [typo]
        • «Island»
        • «Osland»
        • «Åland»
        • «Årland»
        • «Åmland»
        • «Essand»
        • «Mæland»
        • «Boland»
        • «Irland»
        • «Ualand»
      • «Engås» ➞ [typo]
        • «Angis»
        • «Anges»
        • «Enges»
        • «Ongis»
        • «Onges»
        • «Engis»
      • «Åsland» ➞ [typo]
        • «Island»
        • «Osland»
        • «Åland»
        • «Årland»
        • «Åmland»
        • «Essand»
        • «Mæland»
        • «Boland»
        • «Irland»
        • «Ualand»
      • «Utsyn-bláđđái» ➞ [typo]
        • «guovllulaččat» ➞ [typo]
          • «guvllolaččat»
        • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «guovllulaččat,»
        • «Engås» ➞ [typo]
          • «Angis»
          • «Anges»
          • «Enges»
          • «Ongis»
          • «Onges»
          • «Engis»
        • «Åsland» ➞ [typo]
          • «Island»
          • «Osland»
          • «Åland»
          • «Årland»
          • «Åmland»
          • «Essand»
          • «Mæland»
          • «Boland»
          • «Irland»
          • «Ualand»
NLM lea ožžon ođđa jođiheaddji Øystein Angis (41) lea virgáduvvon ođđa jođiheaddjin Norgga luteránalaš miššonlihttui (NLM) Norggas. Su ovddasvástádus lea Miššonlihtu bargu Norggas mas ovddeš jođiheaddji lei Ernst Jan Halne. Øystein Angis jođiha čoakkalmasaid Ålesunddas. Son lea oktan eamidiinnis, Anne-Marehiin, leamaš NLM miššoneara Bolivias. Váldočálli Øyvind Island lea ilus go Øystein Angis lea mieđihan váldostivrra ávžžuhussii. – Šaddá somá su oažžut hovdengoddái fárrui váldokantuvrii, dadjá Island . – Dán virggis gáibiduvvo erenoamáš máhttu min barggu birra báikkálaččat ja guvllolaččat guovllulaččat, ja mii oaivvildit Øystein Angis lea gelbbolaš go sus lea bargohárjáneapmi ja leat iešvuođat doaibmat njunušvirggis, dadjá Island. KPK
NLM lea ožžon ođđa jođiheaddji Øystein Angis (41) lea virgáduvvon ođđa jođiheaddjin Norgga luteránalaš miššonlihttui (NLM) Norggas. Su ovddasvástádus lea Miššonlihtu bargu Norggas mas ovddeš jođiheaddji lei Ernst Jan Halne. Øystein Angis jođiha čoakkalmasaid Ålesunddas. Son lea oktan eamidiinnis, Anne-Marehiin, leamaš NLM miššoneara Bolivias. Váldočálli Øyvind Island lea ilus go Øystein Angis lea mieđihan váldostivrra ávžžuhussii. – Šaddá somá su oažžut hovdengoddái fárrui váldokantuvrii, dadjá Island. – Dán virggis gáibiduvvo erenoamáš máhttu min barggu birra báikkálaččat ja guvllolaččat guvllolaččat, ja mii oaivvildit Øystein Angis lea gelbbolaš go sus lea bargohárjáneapmi ja leat iešvuođat doaibmat njunušvirggis, dadjá Island. KPK
    • «jođiha  čoakkalmasaid» ➞ [double-space-before]
      • «jođiha čoakkalmasaid»
    • «Island .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Island.»
    • «guovllulaččat» ➞ [typo]
      • «guvllolaččat»
Miššonbláđiin unnon diŋgojeaddjit Norgga stuorámus miššonbláđiid diŋgojeaddjelohku lea veahá maŋás mannán jagis 2011 . Dagen-aviisa lea háhkan dieđuid ja daid dieđuid mielde ledje Agendas 3:16 (Normisjon) 10755 diŋgojeaddji jahkemolsumis. Dat lea 203 unnit go jagi ovdal. Eará stuora miššonbláđiid logut leat ná: Utsyn (Miššonlihttu) 10186 (-561), Misjonstidende (Miššonselskáhppi) 9813 (-315), Misjonsblad for Israel ( Israelmišuvdna ) 7399 (- 75) ja Korsets Seier (Hellodatlihkadus) 5472 (-518). KPK #Publisert: 10.01.2012 Miššonbláđiin unnon diŋgojeaddjit Norgga stuorámus miššonbláđiid diŋgojeaddjelohku lea veahá maŋás mannan jagis 2011 . Dagen-aviisa lea háhkan dieđuid ja daid dieđuid mielde ledje Agendas 3:16 (Normisjon) 10755 diŋgojeaddji jahkemolsumis. Dat lea 203 unnit go jagi ovdal. Eará stuora miššonbláđiid logut leat ná: Utsyn (Miššonlihttu) 10186 (-561), Misjonstidende (Miššonselskáhppi) 9813 (-315), Misjonsblad for Israel ( Israelmiššuvdna ) 7399 (- 75) ja Korsets Seier (Hellodatlihkadus) 5472 (-518). KPK #Publisert: 10.01.2012 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Miššonbláđiin unnon diŋgojeaddjit Norgga stuorámus miššonbláđiid diŋgojeaddjelohku lea veahá maŋás mannán jagis 2011 . Dagen-aviisa lea háhkan dieđuid ja daid dieđuid mielde ledje Agendas 3:16 (Normisjon) 10755 diŋgojeaddji jahkemolsumis. Dat lea 203 unnit go jagi ovdal. Eará stuora miššonbláđiid logut leat ná: Utsyn (Miššonlihttu) 10186 (-561), Misjonstidende (Miššonselskáhppi) 9813 (-315), Misjonsblad for Israel ( Israelmišuvdna ) 7399 (- 75) ja Korsets Seier (Hellodatlihkadus) 5472 (-518). KPK #Publisert: 10.01.2012
Miššonbláđiin unnon diŋgojeaddjit Norgga stuorámus miššonbláđiid diŋgojeaddjelohku lea veahá maŋásmannan jagis 2011. Dagen-aviisa lea háhkan dieđuid ja daid dieđuid mielde ledje Agendas 3:16 (Nurmiston) 10755 diŋgojeaddji jahkemolsumis. Dat lea 203 unnit go jagi ovdal. Eará stuora miššonbláđiid logut leat ná: Itson (Miššonlihttu) 10186 (-561), 😱 (Miššonselskáhppi) 9813 (-315), 😱 for Israel (Israelmišuvdna Israelmiššovdna Israelmišuvdna) 7399 (- 75) ja Dorset Heier (Hellodatlihkadus) 5472 (-518). KPK #Publiseret: 10.01.2012
    • « mannán» ➞ [typo]
      • «mannan»
    • «2011 .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «2011.»
    • «Normisjon» ➞ [typo]
      • «Nurmiston»
      • «Nurmisson»
      • «Nurmison»
    • «Utsyn» ➞ [typo]
      • «Itson»
    • «Misjonstidende» ➞ [typo]
      • «Misjonsblad» ➞ [typo]
        • «(» ➞ [space-after-paren-beg]
          • «(Israelmišuvdna»
        • «Israelmišuvdna» ➞ [typo]
          • «Israelmiššovdna»
        • «)» ➞ [space-before-paren-end]
          • «Israelmišuvdna)»
        • «Korsets» ➞ [typo]
          • «Dorset»
          • «Kolseth»
        • «Seier» ➞ [typo]
          • «Heier»
          • «Meier»
          • «Seir»
          • «Leier»
        • «Publisert» ➞ [typo]
          • «Publiseret»
Miššonbláđiin unnon diŋgojeaddjit Norgga stuorámus miššonbláđiid diŋgojeaddjelohku lea veahá maŋásmannan jagis 2011. Dagen-aviisa lea háhkan dieđuid ja daid dieđuid mielde ledje Agendas 3:16 (Nurmiston) 10755 diŋgojeaddji jahkemolsumis. Dat lea 203 unnit go jagi ovdal. Eará stuora miššonbláđiid logut leat ná: Itson (Miššonlihttu) 10186 (-561), (Miššonselskáhppi) 9813 (-315), for Israel (Israelmišuvdna Israelmiššovdna Israelmišuvdna) 7399 (- 75) ja Dorset Heier (Hellodatlihkadus) 5472 (-518). KPK #Publiseret: 10.01.2012
Miššonbláđiin unnon diŋgojeaddjit Norgga stuorámus miššonbláđiid diŋgojeaddjelohku lea veahá maŋásmannan jagis 2011. Dagen-aviisa lea háhkan dieđuid ja daid dieđuid mielde ledje Agendas 3:16 (Nurmiston) 10755 diŋgojeaddji jahkemolsumis. Dat lea 203 unnit go jagi ovdal. Eará stuora miššonbláđiid logut leat ná: Itson (Miššonlihttu) 10186 (-561), (Miššonselskáhppi) 9813 (-315), for Israel (Israelmiššovdna Israelmiššovdna Israelmiššovdna) 7399 (- 75) ja Dorset Heier (Hellodatlihkadus) 5472 (-518). KPK #Publiseret: 10.01.2012
    • «,  (» ➞ [double-space-before]
      • «, (»
    • «,  for» ➞ [double-space-before]
      • «, for»
    • «Israelmišuvdna» ➞ [typo]
      • «Israelmiššovdna»
    • «Israelmišuvdna» ➞ [typo]
      • «Israelmiššovdna»
Radio DSF interneahtas Samemišuvnna lagasradio , Radio DSF, gullo ođđajagimánu 1.beaivvis interneahtas Radio DSF ruovttusiiddus, #www.radiodsf.no. Doppe sáhttá maid guldalit ja viežžat iežas dihtorii čoakkalmasaid ja muhtin fásta radioprográmmaid . Radio DSF áigu maid jagis 2012 sáddet gaskavahkkočoakkalmasaid eahkes, olu dáin leat njuolggosáddagat iešguđet báikkiin Finnmárkkus. KPK Radio DSF interneahtas Sámemiššuvnna lagasrádio , Radio DSF, gullo ođđajagimánu 1.beaivvis interneahtas Radio DSF ruovttusiiddus, #www.radiodsf.no. Doppe sáhttá maid guldalit ja viežžat iežas dihtorii čoakkalmasaid ja muhtin fásta rádioprográmmaid . Radio DSF áigu maid jagis 2012 sáddet gaskavahkkočoakkalmasaid eahkes, olu dáin leat njuolggosáddagat iešguđet báikkiin Finnmárkkus. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Radio DSF interneahtas Samemišuvnna lagasradio , Radio DSF, gullo ođđajagimánu 1.beaivvis interneahtas Radio DSF ruovttusiiddus, #www.radiodsf.no. Doppe sáhttá maid guldalit ja viežžat iežas dihtorii čoakkalmasaid ja muhtin fásta radioprográmmaid . Radio DSF áigu maid jagis 2012 sáddet gaskavahkkočoakkalmasaid eahkes, olu dáin leat njuolggosáddagat iešguđet báikkiin Finnmárkkus. KPK
Radio DSF interneahtas Sámemišuvnna lagasrádio lagasradio, Radio DSF, gullo ođđajagimánu 1. beaivvis interneahtas Radio DSF ruovttusiiddus, #www.radiodsf.no. Doppe sáhttá maid guldalit ja viežžat iežas dihtorii čoakkalmasaid ja muhtin fásta rádioprográmmaid radioprográmmaid. Radio DSF áigu maid jagis 2012 sáddet gaskavahkkočoakkalmasaid eahkes, olu dáin leat njuolggosáddagat iešguđet báikkiin Finnmárkkus. KPK
    • «Samemišuvnna» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvnna»
    • «lagasradio» ➞ [typo]
      • «lagasrádio»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lagasradio,»
    • «1.beaivvis» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «1. beaivvis»
    • «radioprográmmaid» ➞ [typo]
      • «rádioprográmmaid»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «radioprográmmaid.»
Radio DSF interneahtas Sámemišuvnna lagasrádio lagasradio, Radio DSF, gullo ođđajagimánu 1. beaivvis interneahtas Radio DSF ruovttusiiddus, #www.radiodsf.no. Doppe sáhttá maid guldalit ja viežžat iežas dihtorii čoakkalmasaid ja muhtin fásta rádioprográmmaid radioprográmmaid. Radio DSF áigu maid jagis 2012 sáddet gaskavahkkočoakkalmasaid eahkes, olu dáin leat njuolggosáddagat iešguđet báikkiin Finnmárkkus. KPK
Radio DSF interneahtas Sámemišuvnna lagasrádio lagasrádio, Radio DSF, gullo ođđajagimánu 1. beaivvis interneahtas Radio DSF ruovttusiiddus, #www.radiodsf.no. Doppe sáhttá maid guldalit ja viežžat iežas dihtorii čoakkalmasaid ja muhtin fásta rádioprográmmaid rádioprográmmaid. Radio DSF áigu maid jagis 2012 sáddet gaskavahkkočoakkalmasaid eahkes, olu dáin leat njuolggosáddagat iešguđet báikkiin Finnmárkkus. KPK
    • «lagasradio» ➞ [typo]
      • «lagasrádio»
    • «radioprográmmaid» ➞ [typo]
      • «rádioprográmmaid»
Samemišuvnna sisaboađut unnon Samemišuvdna meroštallá ahte mišuvnna sisaboađut jahkái 2011 leat birrasiid 1 miljon ruvnno vuollelis go jagis 2010. Ekonomiija vástideaddji Trine Lernæs čállá Samenes Venn maŋemus bláđis ahte sisaboađut leat unnon dan dihtii go miššonsearvvit ja doarjut leat unnon. Mišuvnnas leat foandasisaboađut, muhto finánsaroassu máilmmis dahká ahte dáin maid unnu dienas eambbo go dábálaš. Dábálaččat láve foandadietnasiiguin sáhttit bálkáhit 3-4 bargi. - Olggosgoluid lea miššonsearvi geahpedan nu olu go vejolaš, muhtimiid mielas mii leat čuohppan gitta dávttiid rádjái, čállá Lernæs. KPK Sámemiššuvnna sisaboađut unnon Sámemiššuvdna meroštallá ahte miššuvnna sisaboađut jahkái 2011 leat birrasiid 1 miljon ruvnno vuollelis go jagis 2010. Ekonomiija vástideaddji Trine Lernæs čállá Samenes Venn maŋemus bláđis ahte sisaboađut leat unnon dan dihtii go miššonsearvvit ja doarjut leat unnon. Miššuvnnas leat foandasisaboađut, muhto finánsaroassu máilmmis dahká ahte dáin maid unnu dienas eambbo go dábálaš. Dábálaččat láve foandadietnasiiguin sáhttit bálkáhit 3-4 bargi. - Olggosgoluid lea miššonsearvi geahpedan nu olu go vejolaš, muhtimiid mielas mii leat čuohppan gitta dávttiid rádjái, čállá Lernæs. KPK 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Samemišuvnna sisaboađut unnon Samemišuvdna meroštallá ahte mišuvnna sisaboađut jahkái 2011 leat birrasiid 1 miljon ruvnno vuollelis go jagis 2010. Ekonomiija vástideaddji Trine Lernæs čállá Samenes Venn maŋemus bláđis ahte sisaboađut leat unnon dan dihtii go miššonsearvvit ja doarjut leat unnon. Mišuvnnas leat foandasisaboađut, muhto finánsaroassu máilmmis dahká ahte dáin maid unnu dienas eambbo go dábálaš. Dábálaččat láve foandadietnasiiguin sáhttit bálkáhit 3-4 bargi. - Olggosgoluid lea miššonsearvi geahpedan nu olu go vejolaš, muhtimiid mielas mii leat čuohppan gitta dávttiid rádjái, čállá Lernæs. KPK
Sámemišuvnna sisaboađut unnon Sámemišuvdna meroštallá ahte miššovnna sisaboađut jahkái 2011 leat birrasiid 1 miljon ruvnno vuollelis go jagis 2010. Ekonomiija vástideaddji Trine Hernæs čállá Samenes Venn maŋemus bláđis ahte sisaboađut leat unnon dan dihtii go miššonsearvvit ja doarjut leat unnon. Miššovnnas leat foandasisaboađut, muhto finánsaroassu máilmmis dahká ahte dáin maid unnu dienas eambbo go dábálaš. Dábálaččat láve foandadietnasiiguin sáhttit bálkáhit 3-4 bargi. - Olggosgoluid lea miššonsearvi geahpedan nu olu go vejolaš, muhtimiid mielas mii leat čuohppan gitta dávttiid rádjái, čállá Lenas. KPK
    • «Samemišuvnna» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvnna»
    • «Samemišuvdna» ➞ [typo]
      • «Sámemišuvdna»
    • «mišuvnna» ➞ [typo]
      • «miššovnna»
    • «Lernæs» ➞ [typo]
      • «Hernæs»
      • «Leknes»
      • «Lermis»
      • «Lutnæs»
    • «Mišuvnnas» ➞ [typo]
      • «Miššovnnas»
    • «Lernæs» ➞ [typo]
      • «Lenas»
NLM Davvi oasis ođđa bargit Norgga Lutherlaš Miššonlihttu (NLM) lea Davvi regiovnna guovlostivrračoahkkimis juovlamánu virgádan Evelyn ja Per Inge Søreng kanturbargin ja hálddahusjođiheaddjin guovlokantuvrii . Evelyn Søreng álgá jahkemolsumis 20 % kanturvirgái gitta suoidnemánu 31.beaivái 2012. Per Inge Søreng álgá seammá áiggis 50 % virgái hálddahusjođiheaddjin suoidnemánu 31.beaivái 2012. Evelyn lea olu jagiid leamaš Norborg joatkkaskuvllas, ja Per Inge lea IF dáhkádusfitnodagas bargan. Kristian Birkeland doaibmagoahtá Davvi regiovnna Nuorra-oassái jođiheaddjin guovvamánu 1.beaivvis 2012 ja geasi rádjái Kjetil Apeland sajis geas álgá virgelohpi. Davvi regiovdnii gullet čuovvovaš báikkit: Saltdal, Beiarn, Meløy ja Røst suohkanat lulde gitta Nordkáhppii davvi-oarjin ja nuorttabealde fas Várggát ja Mátta-Várjjat . Guovllukantuvra lea Romssa fylkkas, Finnsnesas. KPK NLM Davvi oasis ođđa bargit Norgga Luteralaš Miššonlihttu (NLM) lea Davvi regiovnna guovllustivrračoahkkimis juovlamánu virgádan Evelyn ja Per Inge Søreng kánturbargin ja hálddahusjođiheaddjin guovllukantuvrii . Evelyn Søreng álgá jahkemolsumis 20 % kánturvirgái gitta suoidnemánu 31.beaivái 2012. Per Inge Søreng álgá seammá áiggis 50 % virgái hálddahusjođiheaddjin suoidnemánu 31.beaivái 2012. Evelyn lea olu jagiid leamaš Norborg joatkkaskuvllas, ja Per Inge lea IF dáhkádusfitnodagas bargan. Kristian Birkeland doaibmagoahtá Davvi regiovnna Nuorra-oassái jođiheaddjin guovvamánu 1.beaivvis 2012 ja geasi rádjái Kjetil Apeland sajis geas álgá virgelohpi. Davvi regiovdnii gullet čuovvovaš báikkit: Saltdal, Beiarn, Meløy ja Røst suohkanat lulde gitta Nordkáhppii davvi-oarjin ja nuorttabealde fas Várggáide ja Mátta-Várjjagii . Guovllukantuvra lea Romssa fylkkas, Finnsnesas. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NLM Davvi oasis ođđa bargit Norgga Lutherlaš Miššonlihttu (NLM) lea Davvi regiovnna guovlostivrračoahkkimis juovlamánu virgádan Evelyn ja Per Inge Søreng kanturbargin ja hálddahusjođiheaddjin guovlokantuvrii . Evelyn Søreng álgá jahkemolsumis 20 % kanturvirgái gitta suoidnemánu 31.beaivái 2012. Per Inge Søreng álgá seammá áiggis 50 % virgái hálddahusjođiheaddjin suoidnemánu 31.beaivái 2012. Evelyn lea olu jagiid leamaš Norborg joatkkaskuvllas, ja Per Inge lea IF dáhkádusfitnodagas bargan. Kristian Birkeland doaibmagoahtá Davvi regiovnna Nuorra-oassái jođiheaddjin guovvamánu 1.beaivvis 2012 ja geasi rádjái Kjetil Apeland sajis geas álgá virgelohpi. Davvi regiovdnii gullet čuovvovaš báikkit: Saltdal, Beiarn, Meløy ja Røst suohkanat lulde gitta Nordkáhppii davvi-oarjin ja nuorttabealde fas Várggát ja Mátta-Várjjat . Guovllukantuvra lea Romssa fylkkas, Finnsnesas. KPK
NLM Davvioasis ođđa bargit Norgga Luteránalaš Miššonlihttu (NLM) lea Davviregiovnna guovllustivrračoahkkimis juovlamánu virgádan Evelyn ja Per Inge Søreng kanturbargin ja hálddahusjođiheaddjin guovllukantuvrii guovlokantuvrii. Evelyn Søreng álgá jahkemolsumis 20 % kanturvirgái gitta suoidnemánu 31. beaivái 2012. Per Inge Søreng álgá seamma áiggis 50 % virgái hálddahusjođiheaddjin suoidnemánu 31. beaivái 2012. Evelyn lea olu jagiid leamaš Norbert joatkkaskuvllas, ja Per Inge lea IF dáhkádusfitnodagas bargan. Kristian Birkeland doaibmagoahtá Davviregiovnna Nuorra-oassái 😱 guovvamánu 1. beaivvis 2012 ja geasi rádjái Kjetil Aasland sajis geas álgá virgelohpi. Davviregiovdnii gullet čuovvovaš báikkit: Saltdal, Beiarn, Meløy ja Røst suohkanat lulde gitta Nordkáhppii davvi-oarjin ja nuorttabealde fas Várggát ja Mátta-Várjjat. Guovllukantuvra lea Romssa fylkkas, Finnsnesas. KPK
    • «Davvi oasis» ➞ [msyn-compound]
      • «Davvioasis»
    • «Lutherlaš» ➞ [typo]
      • «Luteránalaš»
    • «Davvi regiovnna» ➞ [msyn-compound]
      • «Davviregiovnna»
    • «guovlostivrračoahkkimis» ➞ [typo]
      • «guovllustivrračoahkkimis»
    • «guovlokantuvrii» ➞ [typo]
      • «guovllukantuvrii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovlokantuvrii.»
    • «31.beaivái» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «31. beaivái»
    • «seammá» ➞ [typo]
      • «seamma»
    • «31.beaivái» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «31. beaivái»
    • «Norborg» ➞ [typo]
      • «Norbert»
    • «Davvi regiovnna» ➞ [msyn-compound]
      • «Davviregiovnna»
    • «jođiheaddjin» ➞ [typo]
      • «1.beaivvis» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «1. beaivvis»
      • «Apeland» ➞ [typo]
        • «Aasland»
        • «Akland»
        • «Askeland»
        • «Leland»
        • «Smeland»
        • «Igeland»
        • «Maeland»
      • «Davvi regiovdnii» ➞ [msyn-compound]
        • «Davviregiovdnii»
      • «Mátta-Várjjat .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Mátta-Várjjat.»
NLM Davvioasis ođđa bargit Norgga Luteránalaš Miššonlihttu (NLM) lea Davviregiovnna guovllustivrračoahkkimis juovlamánu virgádan Evelyn ja Per Inge Søreng kanturbargin ja hálddahusjođiheaddjin guovllukantuvrii guovlokantuvrii. Evelyn Søreng álgá jahkemolsumis 20 % kanturvirgái gitta suoidnemánu 31. beaivái 2012. Per Inge Søreng álgá seamma áiggis 50 % virgái hálddahusjođiheaddjin suoidnemánu 31. beaivái 2012. Evelyn lea olu jagiid leamaš Norbert joatkkaskuvllas, ja Per Inge lea IF dáhkádusfitnodagas bargan. Kristian Birkeland doaibmagoahtá Davviregiovnna Nuorra-oassái guovvamánu 1. beaivvis 2012 ja geasi rádjái Kjetil Aasland sajis geas álgá virgelohpi. Davviregiovdnii gullet čuovvovaš báikkit: Saltdal, Beiarn, Meløy ja Røst suohkanat lulde gitta Nordkáhppii davvi-oarjin ja nuorttabealde fas Várggát ja Mátta-Várjjat. Guovllukantuvra lea Romssa fylkkas, Finnsnesas. KPK
NLM Davvioasis ođđa bargit Norgga Luteránalaš Miššonlihttu (NLM) lea Davviregiovnna guovllustivrračoahkkimis juovlamánu virgádan Evelyn ja Per Inge Søreng kanturbargin ja hálddahusjođiheaddjin guovllukantuvrii guovllukantuvrii. Evelyn Søreng álgá jahkemolsumis 20 % kanturvirgái gitta suoidnemánu 31. beaivái 2012. Per Inge Søreng álgá seamma áiggis 50 % virgái hálddahusjođiheaddjin suoidnemánu 31. beaivái 2012. Evelyn lea olu jagiid leamaš Norbert joatkkaskuvllas, ja Per Inge lea IF dáhkádusfitnodagas bargan. Kristian Birkeland doaibmagoahtá Davviregiovnna Nuorra-oassái guovvamánu 1. beaivvis 2012 ja geasi rádjái Kjetil Aasland sajis geas álgá virgelohpi. Davviregiovdnii gullet čuovvovaš báikkit: Saltdal, Beiarn, Meløy ja Røst suohkanat lulde gitta Nordkáhppii davvi-oarjin ja nuorttabealde fas Várggát ja Mátta-Várjjat. Guovllukantuvra lea Romssa fylkkas, Finnsnesas. KPK
    • «guovlokantuvrii» ➞ [typo]
      • «guovllukantuvrii»
    • «Nuorra-oassái  guovvamánu» ➞ [double-space-before]
      • «Nuorra-oassái guovvamánu»
Girkuin leat hejot láhčán dili Olu girkut Norggas lea unnán heivehuvvon olbmuide geain leat lihkadanváttisvuođat. Heajos hivssethoiddut doaimmashehttejuvvon olbmuide, jorristuoluin lea váttis beassat girkui go tráhpat leat váilevaččat, ja girkuin leat billašuvvan heissat ja danne oallugat eai beasa girkuide. Nu boahtá ovdan Girkolaš bargoaddi- ja beroštusorganisašuvnnna (KA) dilleraporttas. Olles 40,7 % dan 1600 girkus mat leat kártejuvvon leat heajut dahje eai nu buorit. Norges Handikapforbund (NHF) oaivvilda raportta čájehit ahte leat guhkes geaidnu ovdalgo girkut leat buohkaid várás heivehuvvon. - Min mielas galget buohkat sáhttit girku geavahit dásseárvosaš vugiin, dadjá NHF lihttonjunuš Arne Lein. Son oaivvilda leat dievas vejolažžan maiddái ráfáidahttojuvvon visttiid láhčit doaimmashehttejuvvon olbmuide. KPK Girkuin leat hejot láhčán dili Olu girkut Norggas leat unnán heivehuvvon olbmuide geain leat lihkadanváttisvuođat. Heajos hivssethoiddut doaimmashehttejuvvon olbmuide, jorristuoluin lea váttis beassat girkui go tráhpat leat váilevaččat, ja girkuin leat billašuvvan heaissat ja danne oallugat eai beasa girkuide. Nu boahtá ovdan Girkolaš bargoaddi- ja beroštusorganisašuvnna (KA) dilleraporttas. Olles 40,7 % dan 1600 girkus mat leat kártejuvvon leat heajut dahje eai nu buorit. Norges Handikapforbund (NHF) oaivvilda raportta čájehit ahte lea guhkes geaidnu ovdalgo girkut leat buohkaid várás heivehuvvon. - Min mielas galget buohkat sáhttit girku geavahit dásseárvosaš vugiin, dadjá NHF lihttonjunuš Arne Lein. Son oaivvilda leat dievas vejolažžan maiddái ráfáidahttojuvvon visttiid láhčit doaimmashehttejuvvon olbmuide. KPK 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Girkuin leat hejot láhčán dili Olu girkut Norggas lea unnán heivehuvvon olbmuide geain leat lihkadanváttisvuođat. Heajos hivssethoiddut doaimmashehttejuvvon olbmuide, jorristuoluin lea váttis beassat girkui go tráhpat leat váilevaččat, ja girkuin leat billašuvvan heissat ja danne oallugat eai beasa girkuide. Nu boahtá ovdan Girkolaš bargoaddi- ja beroštusorganisašuvnnna (KA) dilleraporttas. Olles 40,7 % dan 1600 girkus mat leat kártejuvvon leat heajut dahje eai nu buorit. Norges Handikapforbund (NHF) oaivvilda raportta čájehit ahte leat guhkes geaidnu ovdalgo girkut leat buohkaid várás heivehuvvon. - Min mielas galget buohkat sáhttit girku geavahit dásseárvosaš vugiin, dadjá NHF lihttonjunuš Arne Lein. Son oaivvilda leat dievas vejolažžan maiddái ráfáidahttojuvvon visttiid láhčit doaimmashehttejuvvon olbmuide. KPK
Girkuin leat hejot láhčán dili Olu girkut Norggas lea unnán heivehuvvon olbmuide geain leat lihkadanváttisvuođat. Heajos hivssethoiddut doaimmashehttejuvvon olbmuide, jorristuoluin lea váttis beassat girkui go tráhpat leat váilevaččat, ja girkuin leat billašuvvan heaissat ja danne oallugat eai beasa girkuide. Nu boahtá ovdan Girkolaš bargoaddi- ja beroštusorganisašuvnnas (KA) dilleraporttas. Olles 40,7 % dan 1600 girkus mat leat kártejuvvon leat heajut dahje eai nu buorit. 😱 😱 (NHF) oaivvilda raportta čájehit ahte leat guhkes geaidnu ovdalgo girkut leat buohkaid várás heivehuvvon. - Min mielas galget buohkat sáhttit girku geavahit dásseárvosaš vugiin, dadjá NHF lihttonjunuš Arne Lein. Son oaivvilda leat dievas vejolažžan maiddái ráfáidahttojuvvon visttiid láhčit doaimmashehttejuvvon olbmuide. KPK
    • «heissat» ➞ [typo]
      • «heaissat»
    • «beroštusorganisašuvnnna» ➞ [typo]
      • «beroštusorganisašuvnnas»
    • «Norges» ➞ [typo]
      • «Handikapforbund» ➞ [typo]
Girkuin leat hejot láhčán dili Olu girkut Norggas lea unnán heivehuvvon olbmuide geain leat lihkadanváttisvuođat. Heajos hivssethoiddut doaimmashehttejuvvon olbmuide, jorristuoluin lea váttis beassat girkui go tráhpat leat váilevaččat, ja girkuin leat billašuvvan heaissat ja danne oallugat eai beasa girkuide. Nu boahtá ovdan Girkolaš bargoaddi- ja beroštusorganisašuvnnas (KA) dilleraporttas. Olles 40,7 % dan 1600 girkus mat leat kártejuvvon leat heajut dahje eai nu buorit. (NHF) oaivvilda raportta čájehit ahte leat guhkes geaidnu ovdalgo girkut leat buohkaid várás heivehuvvon. - Min mielas galget buohkat sáhttit girku geavahit dásseárvosaš vugiin, dadjá NHF lihttonjunuš Arne Lein. Son oaivvilda leat dievas vejolažžan maiddái ráfáidahttojuvvon visttiid láhčit doaimmashehttejuvvon olbmuide. KPK
Girkuin leat hejot láhčán dili Olu girkut Norggas lea unnán heivehuvvon olbmuide geain leat lihkadanváttisvuođat. Heajos hivssethoiddut doaimmashehttejuvvon olbmuide, jorristuoluin lea váttis beassat girkui go tráhpat leat váilevaččat, ja girkuin leat billašuvvan heaissat ja danne oallugat eai beasa girkuide. Nu boahtá ovdan Girkolaš bargoaddi- ja beroštusorganisašuvnnas (KA) dilleraporttas. Olles 40,7 % dan 1600 girkus mat leat kártejuvvon leat heajut dahje eai nu buorit. (NHF) oaivvilda raportta čájehit ahte leat guhkes geaidnu ovdalgo girkut leat buohkaid várás heivehuvvon. - Min mielas galget buohkat sáhttit girku geavahit dásseárvosaš vugiin, dadjá NHF lihttonjunuš Arne Lein. Son oaivvilda leat dievas vejolažžan maiddái ráfáidahttojuvvon visttiid láhčit doaimmashehttejuvvon olbmuide. KPK
    • «.   (» ➞ [double-space-before]
      • «. (»
Maŋimuš ođđasat sámegillii– Gulahallat Raipon birra – Gulahallat Raipon birra Maŋimuš ođđasat sámegillii– Gulahallat Raipon birra – Gulahallat Raipon birra 1 No errors found
Sámedikki ovddasdeaddjit deaivvadit otne Oslos Ruošša ámbassadan , gulahallat earret eará Raipon eamialbmotorganisašuvnna boahtteáigi birra ja obbalaččat Ruošša sámiid dili birra. Sámedikki ovddasteaddjit deaivvadit otne Oslos Ruošša ambassádain , gulahallat earret eará Raipon eamiálbmotorganisašuvnna boahtteáiggi birra ja obbalaččat Ruošša sámiid dili birra. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámedikki ovddasdeaddjit deaivvadit otne Oslos Ruošša ámbassadan , gulahallat earret eará Raipon eamialbmotorganisašuvnna boahtteáigi birra ja obbalaččat Ruošša sámiid dili birra.
Sámedikki ovddasteaddjit deaivvadit otne Oslos Ruošša ámbassadan ámbassadan, gulahallat earret eará Raipon eamialbmotorganisašuvnna boahtteáigi birra ja obbalaččat Ruošša sámiid dili birra.
    • «ovddasdeaddjit» ➞ [typo]
      • «ovddasteaddjit»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ámbassadan,»
Sámedikki ovddasteaddjit deaivvadit otne Oslos Ruošša ámbassadan ámbassadan, gulahallat earret eará Raipon eamialbmotorganisašuvnna boahtteáigi birra ja obbalaččat Ruošša sámiid dili birra.
Sámedikki ovddasteaddjit deaivvadit otne Oslos Ruošša ambassádan ambassádan, gulahallat earret eará Raipon eamialbmotorganisašuvnna boahtteáigi birra ja obbalaččat Ruošša sámiid dili birra.
    • «ámbassadan» ➞ [typo]
      • «ambassádan»
    • «ámbassadan» ➞ [typo]
      • «ambassádan»
– Mis lea buorre gulahallan sihke eamiálbmotorganisašuvnnain ja sámiiguin ruoššas, danin lea dárbu dál ságastallan ruošša eiseválddiiguin dán dili birra, lohká Sámediggepresideantta Egil Olli . – Mis lea buorre gulahallan sihke eamiálbmotorganisašuvnnain ja sámiiguin ruoššas, danin lea dárbu dál ságastallamii ruošša eiseválddiiguin dán dili birra, lohká Sámediggepresideanta Egil Olli . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Mis lea buorre gulahallan sihke eamiálbmotorganisašuvnnain ja sámiiguin ruoššas, danin lea dárbu dál ságastallan ruošša eiseválddiiguin dán dili birra, lohká Sámediggepresideantta Egil Olli .
– Mis lea buorre gulahallan sihke eamiálbmotorganisašuvnnain ja sámiiguin ruoššas, danin lea dárbu dál ságastallan ruošša eiseválddiiguin dán dili birra, lohká Sámediggepresideantta Egil Olli.
    • «Olli .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Olli.»
Máŧkis Osloi lea maid Sámediggedirektevra Rune Fjellheim ja Hege Fjellheim. Mátkkis Osloi lea maid Sámediggedirektevra Rune Fjellheim ja Hege Fjellheim. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Máŧkis Osloi lea maid Sámediggedirektevra Rune Fjellheim ja Hege Fjellheim.
Rákkis Osloi lea maid Sámediggedirektevra Rune Fjellheim ja Hege Fjellheim.
    • «Máŧkis» ➞ [typo]
      • «Rákkis»
Loga maid: – Mii fertet juoidá bargat Čielga diehttu Ruošša riekteministtar lea mearridan ahte RAIPON doaimmat galget bissehuvvot danin go oaivvildit rihkkut Ruošša lága, go ovttasbarget olgoriika organisašuvnnaiguin . Loga maid: – Mii fertet juoidá bargat Čielga diehtu Ruošša riekteministtar lea mearridan ahte RAIPON doaimmat galget bissehuvvot danin go oaivvildit rihkkut Ruošša lága, go ovttasbarget olgoriikka organisašuvnnaiguin . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Loga maid: – Mii fertet juoidá bargat Čielga diehttu Ruošša riekteministtar lea mearridan ahte RAIPON doaimmat galget bissehuvvot danin go oaivvildit rihkkut Ruošša lága, go ovttasbarget olgoriika organisašuvnnaiguin .
Loga maid: – Mii fertet juoidá bargat Čielga diehttu Ruošša riekteministtar lea mearridan ahte RAIPON doaimmat galget bissehuvvot danin go oaivvildit rihkkut Ruošša lága, go ovttasbarget olgoriika organisašuvnnaiguin.
    • «organisašuvnnaiguin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «organisašuvnnaiguin.»
– Lei oanehis, muhto čielga diehtu mii bođii departemeanttas ahte organisašuvdna galgá heaittihuvvot, nu dajai RAIPON ossodatjođiheaddji, Radion Sulyandziga, golggotmánus NRK:ii . – Lei oanehis, muhto čielga diehtu mii bođii departemeanttas ahte organisašuvdna galgá heaittihuvvot, nu dajai RAIPON ossodatjođiheaddji, Radion Sulyandziga, golggotmánus NRK:i . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Lei oanehis, muhto čielga diehtu mii bođii departemeanttas ahte organisašuvdna galgá heaittihuvvot, nu dajai RAIPON ossodatjođiheaddji, Radion Sulyandziga, golggotmánus NRK:ii .
– Lei oanehis, muhto čielga diehtu mii bođii departemeanttas ahte organisašuvdna galgá heaittihuvvot, nu dajai RAIPON ossodatjođiheaddji, Radion Sulyandziga, golggotmánus NRK:i NRK:ii.
    • «NRK:ii» ➞ [typo]
      • «NRK:i»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «NRK:ii.»
– Lei oanehis, muhto čielga diehtu mii bođii departemeanttas ahte organisašuvdna galgá heaittihuvvot, nu dajai RAIPON ossodatjođiheaddji, Radion Sulyandziga, golggotmánus NRK:i NRK:ii.
– Lei oanehis, muhto čielga diehtu mii bođii departemeanttas ahte organisašuvdna galgá heaittihuvvot, nu dajai RAIPON ossodatjođiheaddji, Radion Sulyandziga, golggotmánus NRK:i NRK:i.
    • «NRK:ii» ➞ [typo]
      • «NRK:i»
Eai vuollán Ruošša álgoálbmotorganisašuvdna RAIPON ii áiggo vuollánit vaikko Ruošša eiseválddit leat mearridan bissehit sin doaimmaid. Eai vuollán Ruošša álgoálbmotorganisašuvdna RAIPON ii áiggo vuollánit vaikko Ruošša eiseválddit leat mearridan bissehit sin doaimmaid. 1 No errors found
Árktalas ráđi čoahkkimis Haparandas , ovddidii RAIPON cealkámuša mas čilgejuvvo mo Ruošša eiseváldit leat njulgestaga áitán sin doaimmaid. Árktalaš ráđi čoahkkimis Háhpáránddis , ovddidii RAIPON cealkámuša mas čilgejuvvo mo Ruošša eiseválddit leat njulgestaga áitán sin doaimmaid. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Árktalas ráđi čoahkkimis Haparandas , ovddidii RAIPON cealkámuša mas čilgejuvvo mo Ruošša eiseváldit leat njulgestaga áitán sin doaimmaid.
Árktalaš ráđi čoahkkimis 😱 Haparandas, ovddidii RAIPON cealkámuša mas čilgejuvvo mo Ruošša eiseválddit leat njulgestaga áitán sin doaimmaid.
    • «Árktalas» ➞ [typo]
      • «Árktalaš»
    • «Haparandas» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Haparandas,»
      • «eiseváldit» ➞ [typo]
        • «eiseválddit»
        • «eisseválddit»
Árktalaš ráđi čoahkkimis Haparandasčoahkkimis Haparandas, ovddidii RAIPON cealkámuša mas čilgejuvvo mo Ruošša eiseválddit leat njulgestaga áitán sin doaimmaid.
Árktalaš ráđi Čoahkkimis Haparandas😱, ovddidii RAIPON cealkámuša mas čilgejuvvo mo Ruošša eiseválddit leat njulgestaga áitán sin doaimmaid.
    • «čoahkkimis  Haparandas» ➞ [double-space-before]
      • «Čoahkkimis Haparandas»
      • «čoahkkimis Haparandas»
    • «čoahkkimis  Haparandas» ➞ [typo]
Árktalaš ráđi Čoahkkimis Haparandaskámuša mas čilgejuvvo mo Ruošša eiseválddit leat njulgestaga áitán sin doaimmaid.
Árktalaš ráđi Čoahkkimis 😱 mas čilgejuvvo mo Ruošša eiseválddit leat njulgestaga áitán sin doaimmaid.
    • «Haparandaskámuša» ➞ [typo]
Árktalaš ráđi Čoahkkimis mas čilgejuvvo mo Ruošša eiseválddit leat njulgestaga áitán sin doaimmaid.
Árktalaš ráđi Čoahkkimis mas čilgejuvvo mo Ruošša eiseválddit leat njulgestaga áitán sin doaimmaid.
    • «Čoahkkimis  mas» ➞ [double-space-before]
      • «Čoahkkimis mas»
RAIPON ossodatjođiheaddji Sulyandziga lohká ovttasbargoguimmid veahki dehálaččan . RAIPON ossodatjođiheaddji Sulyandziga lohká ovttasbargoguimmiid veahki dehálažžan . 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
RAIPON ossodatjođiheaddji Sulyandziga lohká ovttasbargoguimmid veahki dehálaččan .
RAIPON ossodatjođiheaddji Sulyandziga lohká ovttasbargoguimmiid veahki 😱 dehálaččan.
    • «ovttasbargoguimmid» ➞ [typo]
      • «ovttasbargoguimmiid»
      • «ovttasbargoguoimmi»
      • «ovttasbargovuimmiid»
      • «ovddasbargoguimmiid»
    • «dehálaččan» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «dehálaččan.»
RAIPON ossodatjođiheaddji Sulyandziga lohká ovttasbargoguimmiid veahki dehálaččanveahki dehálaččan.
RAIPON ossodatjođiheaddji Sulyandziga lohká ovttasbargoguimmiid veahki dehálaččan😱.
    • «veahki  dehálaččan» ➞ [double-space-before]
      • «veahki dehálaččan»
    • «veahki  dehálaččan» ➞ [typo]
RAIPON ossodatjođiheaddji Sulyandziga lohká ovttasbargoguimmiid veahki dehálaččan
RAIPON ossodatjođiheaddji Sulyandziga lohká ovttasbargoguimmiid veahki 😱
    • «dehálaččan» ➞ [typo]
Organisašuvdna lea máŋgii geahččalan rievdadit njuolggadusaid, muhto das ii leamašan ávki. Organisašuvdna lea máŋgii geahččalan rievdadit njuolggadusaid, muhto das ii leamašan ávki. 1 No errors found
Olgoriikaministtar maid áššis Sámediggepresideantta Egil Olli lohká maid Norgga eiseválddiid gulahallan dán ášši birra ruoššain. Olgoriikaministtar maid áššis Sámediggepresideanta Egil Olli lohká maid Norgga eiseválddiid gulahallan dán ášši birra ruoššain. 1 No errors found
– Olgoriikaministtar lea gulahallan áššis ja dál mannat mii Oosloi , go lea dárbu gozihit ášši, čilge Olli. – Olgoriikaministtar lea gulahallan áššis ja dál mannat mii Osloi , go lea dárbu gozihit ášši, čilge Olli. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Olgoriikaministtar lea gulahallan áššis ja dál mannat mii Oosloi , go lea dárbu gozihit ášši, čilge Olli.
– Olgoriikaministtar lea gulahallan áššis ja dál mannat mii Oosloi Oosloi, go lea dárbu gozihit ášši, čilge Olli.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Oosloi,»
– Olgoriikaministtar lea gulahallan áššis ja dál mannat mii Oosloi Oosloi, go lea dárbu gozihit ášši, čilge Olli.
– Olgoriikaministtar lea gulahallan áššis ja dál mannat mii Oslo Oslo, go lea dárbu gozihit ášši, čilge Olli.
    • «Oosloi» ➞ [typo]
      • «Oslo»
      • «Mosli»
    • «Oosloi» ➞ [typo]
      • «Oslo»
      • «Mosli»
Niibbástallan Guovdageainnus Niibbástallan Guovdageainnus 1 No errors found
Guokte guovttitlot jahkásaš albmá čukkohalaiga olggobealde Guovdageainnu Thon hotealla mannán ija . Guokte guovttelotjahkásaš albmá čukkohalaiga olggobealde Guovdageainnu Thon hotealla mannan ija . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guokte guovttitlot jahkásaš albmá čukkohalaiga olggobealde Guovdageainnu Thon hotealla mannán ija .
Guokte guovttitlot jahkásaš albmá čukkohalaiga olggobealde Guovdageainnu Thon hotealla mannan ija.
    • «mannán» ➞ [typo]
      • «mannan»
    • «ija .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ija.»
Albmáid dolvo vuos Guovdageainnu dearvvasvuođa guovddážii váktadoaktára lusa, dasto soai sáddejuvvuiga viidásut Hamarfeastta buohccivissui . Albmáid dilli ii leat heakkavárálaš. Soai čukkohalaiga ee. čoavjái. Albmáid dolvo vuos Guovdageainnu dearvvasvuođa guovddážii váktadoaktára lusa, dasto soai sáddejuvvuiga viidáseappot Hámmárfeastta buohccevissui . Albmáid dilli ii leat heakkavárálaš. Soai čukkohalaiga ee. čoavjái. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Albmáid dolvo vuos Guovdageainnu dearvvasvuođa guovddážii váktadoaktára lusa, dasto soai sáddejuvvuiga viidásut Hamarfeastta buohccivissui . Albmáid dilli ii leat heakkavárálaš. Soai čukkohalaiga ee. čoavjái.
Albmáid dolvo vuos Guovdageainnu dearvvasvuođa guovddážii váktadoaktára lusa, dasto soai sáddejuvvuiga viidásut Hamarfeastta buohccevissui buohccivissui. Albmáid dilli ii leat heakkavárálaš. Soai čukkohalaiga ee. čoavjái.
    • «buohccivissui» ➞ [typo]
      • «buohccevissui»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «buohccivissui.»
Albmáid dolvo vuos Guovdageainnu dearvvasvuođa guovddážii váktadoaktára lusa, dasto soai sáddejuvvuiga viidásut Hamarfeastta buohccevissui buohccivissui. Albmáid dilli ii leat heakkavárálaš. Soai čukkohalaiga ee. čoavjái.
Albmáid dolvo vuos Guovdageainnu dearvvasvuođa guovddážii váktadoaktára lusa, dasto soai sáddejuvvuiga viidásut Hamarfeastta buohccevissui buohccevissui. Albmáid dilli ii leat heakkavárálaš. Soai čukkohalaiga ee. čoavjái.
    • «buohccivissui» ➞ [typo]
      • «buohccevissui»
Váldojuvvui gitta Álttás Váldojuvvui gitta Álttás 1 No errors found
Son guhte navdojuvvo niibbástallin, almmái golmmatlot jagiin , báhtarii báikkis, muhto son váldojuvvui gitta maŋŋá ja son čohkká dál rájusgiddagasas Álttás. Operašuvdnajođiheaddji Jan Olav Skjølberg Oarje-Finnmárkku politiijaguovllus, muitala iežaset dál vuos diehtit unnán das, mii lea dáhpáhuvvan, almmái dutkojuvvo beaivvi mielde. Son guhte navdojuvvo niibbástallin, almmái golmmainlot jagiin , báhtarii báikkis, muhto son váldojuvvui gitta maŋŋá ja son čohkká dál rájusgiddagasas Álttás. Operašuvdnajođiheaddji Jan Olav Skjølberg Oarje-Finnmárkku politiijaguovllus, muitala iežaset dál vuos diehtit unnán das, mii lea dáhpáhuvvan, almmái dutkojuvvo beaivvi mielde. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son guhte navdojuvvo niibbástallin, almmái golmmatlot jagiin , báhtarii báikkis, muhto son váldojuvvui gitta maŋŋá ja son čohkká dál rájusgiddagasas Álttás. Operašuvdnajođiheaddji Jan Olav Skjølberg Oarje-Finnmárkku politiijaguovllus, muitala iežaset dál vuos diehtit unnán das, mii lea dáhpáhuvvan, almmái dutkojuvvo beaivvi mielde.
Son guhte navdojuvvo niibbástallin, almmái golmmatlot jagiin, báhtarii báikkis, muhto son váldojuvvui gitta maŋŋá ja son čohkká dál rájusgiddagasas Álttás. Operašuvdnajođiheaddji Jan Olav Skjølberg Oarje-Finnmárkku politiijaguovllus, muitala iežaset dál vuos diehtit unnán das, mii lea dáhpáhuvvan, almmái dutkojuvvo beaivvi mielde.
    • «jagiin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jagiin,»
Buffy Sainte-Marie Riddu Riđđui Buffy Sainte-Marie Riddu Riđđui 1 No errors found
Buffy Sainte-Marie boahtá fas Sápmái, Olmmáivággái, boahtte jagi Riddu Riđđui. Buffy Sainte-Marie boahtá fas Sápmái, Olmmáivággái, boahtte jagi Riddu Riđđui. 1 No errors found
Cree-indiána artista Buffy Sainte-Marie boahtá fas Riddu Riđđu festiválii boahtte jagi, ja festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll dadjá alcceseaset stuorra ilu ja gutni go máilmmebeakkán artista lea miehtan boahtit Olmmáivággái, Davvi-Norgii fas. Cree-indiána artista Buffy Sainte-Marie boahtá fas Riddu Riđđu-festiválii boahtte jagi, ja festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll dadjá sidjiide stuorra illu ja gudni go máilmmibeakkán artista lea miehtan boahtit Olmmáivággái, Davvi-Norgii fas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Cree-indiána artista Buffy Sainte-Marie boahtá fas Riddu Riđđu festiválii boahtte jagi, ja festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll dadjá alcceseaset stuorra ilu ja gutni go máilmmebeakkán artista lea miehtan boahtit Olmmáivággái, Davvi-Norgii fas.
😱 artista Buffy Sainte-Marie boahtá fas Riddu Riđđu festiválii boahtte jagi, ja festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll dadjá alcceseaset stuorra ilu ja gudni go máilmmibeakkán artista lea miehtan boahtit Olmmáivággái, Davvi-Norgii fas.
    • «Cree-indiána» ➞ [typo]
      • «gutni» ➞ [typo]
        • «gudni»
      • «máilmmebeakkán» ➞ [typo]
        • «máilmmibeakkán»
        • «máilmmibeakkána»
– Buffy Sainte-Marie lei festivála váldoartista 2009:s ja ollusat leat háliidan su fas ruovttoluotta; Ii gávdno stuorit násti go son, dadjá Lervoll. – Buffy Sainte-Marie lei festivála váldoartista 2009:s ja olusat leat háliidan su fas ruovttoluotta; Ii gávdno stuorit násti go son, dadjá Lervoll. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Buffy Sainte-Marie lei festivála váldoartista 2009:s ja ollusat leat háliidan su fas ruovttoluotta; Ii gávdno stuorit násti go son, dadjá Lervoll.
– Buffy Sainte-Marie lei festivála váldoartista 2009:s ja olusat leat háliidan su fas ruovttoluotta; Ii gávdno stuorit násti go son, dadjá Lervoll.
    • «ollusat» ➞ [typo]
      • «olusat»
Ráhkkanišgoahtit doaluide Riikkaidgaskasaš eamiálbmot festivála Riddu Riđđu lágiduvvo guokteloginuppi geardde suoidnemánu gaskkamuttos boahtte jagi, muhto festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll dáhttu olbmuid dál juo ráhkkanišgoahtit erenoamáš konseartavásáhussii. Ráhkkanišgoahtit doaluide Riikkaidgaskasaš eamiálbmotfestivála Riddu Riđđu lágiduvvo guokteloginuppi geardde suoidnemánu gaskkamuttus boahtte jagi, muhto festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll dáhttu olbmuid dál juo ráhkkanišgoahtit erenoamáš konseartavásáhussii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ráhkkanišgoahtit doaluide Riikkaidgaskasaš eamiálbmot festivála Riddu Riđđu lágiduvvo guokteloginuppi geardde suoidnemánu gaskkamuttos boahtte jagi, muhto festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll dáhttu olbmuid dál juo ráhkkanišgoahtit erenoamáš konseartavásáhussii.
Ráhkkanišgoahtit doaluide Riikkaidgaskasaš eamiálbmotfestivála Riddu Riđđu lágiduvvo guokteloginuppi geardde suoidnemánu gaskkamuttus boahtte jagi, muhto festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll dáhttu olbmuid dál juo ráhkkanišgoahtit erenoamáš konseartavásáhussii.
    • «eamiálbmot festivála» ➞ [msyn-compound]
      • «eamiálbmotfestivála»
    • «gaskkamuttos» ➞ [typo]
      • «gaskkamuttus»
Cree-indiána artista Buffy Sainte-Marie boahtá fas ruovttoluotta Olmmáivággái, gos doalai konseartta 2009:s. Cree-indiána artista Buffy Sainte-Marie boahtá fas ruovttoluotta Olmmáivággái, gos doalai konseartta 2009:s. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Cree-indiána artista Buffy Sainte-Marie boahtá fas ruovttoluotta Olmmáivággái, gos doalai konseartta 2009:s.
😱 artista Buffy Sainte-Marie boahtá fas ruovttoluotta Olmmáivággái, gos doalai konseartta 2009:s.
    • «Cree-indiána» ➞ [typo]
Son lea badjel 40 jagi johtán miehtá máilmmi, čalmmustahttin dihte Davvi-Amerihká eamiálbmogiid dili, ja lea leamašan stuorra inspirašuvdnan musihkkáriidda miehtta máilmmi. Son lea badjel 40 jagi johtán miehtá máilmmi, čalmmustahttin dihte Davvi-Amerihká eamiálbmogiid dili, ja lea leamašan stuorra inspirašuvdnan musihkkáriidda miehtá máilmmi. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son lea badjel 40 jagi johtán miehtá máilmmi, čalmmustahttin dihte Davvi-Amerihká eamiálbmogiid dili, ja lea leamašan stuorra inspirašuvdnan musihkkáriidda miehtta máilmmi.
Son lea badjel 40 jagi johtán miehtá máilmmi, čalmmustahttin dihte Davvi-Amerihká eamiálbmogiid dili, ja lea leamašan stuorra inspirašuvdnan musihkkáriidda miehtá máilmmi.
    • «miehtta» ➞ [typo]
      • «miehtá»
Badjel 70 jagi Dál lea Buffy Sainte-Marie badjel 70 jagi boaris, muhto ain virkui, muitala Riddu Riđu festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll. Badjel 70 jagi Dál lea Buffy Sainte-Marie badjel 70 jagi boaris, muhto ain virkui, muitala Riddu Riđu festiválajođiheaddji Kirsti Lervoll. 1 No errors found
– Sus lea ođđa joavku, ja dál Lervoll gázzi illudit fas deaivvadit eamiálbmogiid stuorimus násttiin. – Sus lea ođđa joavku, ja dál Lervoll gázzi illudit fas deaivvadit eamiálbmogiid stuorimus násttiin. 1 No errors found
Boahtte jagi festivála bileahtaid vuovdigohtet otne. Boahtte jagi festivála bileahtaid vuovdigohtet otne. 1 No errors found
Luossariemut ordnejuvvojit vahku maŋŋit go dábálaččat almmustahttojuvvon 10.7. diibmu 10:58, beaividuvvon 10.7. diibmu 11:11 Luossariemut ordnejuvvojit vahku maŋŋil go dábálaččat almmustahttojuvvon 10.7. diibmu 10:58, beaiváduvvon 10.7. diibmu 11:11 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Luossariemut ordnejuvvojit vahku maŋŋit go dábálaččat almmustahttojuvvon 10.7. diibmu 10:58, beaividuvvon 10.7. diibmu 11:11
Luossariemut ordnejuvvojit vahku maŋŋit go dábálaččat almmustahttojuvvon 10.7. diibmu 10:58, beaiváduvvon 10.7. diibmu 11:11
    • «beaividuvvon» ➞ [typo]
      • «beaiváduvvon»
      • «deaividuvvon»
      • «bealliduvvon»
      • «leaiciduvvon»
      • «searviduvvon»
Luossariemut Onnel dierpmi alde 2010. Govva: Aleksi Ahlakorpi Ohcejoga Luossariemut dollojuvvojit 32. geardde ja dán háve maŋŋelabbos go dábálaččat, lávvardaga 14.7. Okta váldoordnejeaddjiin , Lomakylä Valle doaimmajođiheaddji Petteri Valle, oaidná maŋideami dárbbašlažžan máŋggage sivas. - Oinniimet, ahte ovdal dat lea ordnejuvvon menddo árrat. Dálkkiid ja vejolaš gilvobohtosiid dáfus lea buoret maŋidit ordnenbeaivvi ovttain vahkuin. Dasa lassin min fitnodatdoallis bođii sávaldat sirdimis, danin go sin áigedávvalii dat heivii buorebut, muitala Valle. Valle muitala maid, ahte ieš dáhpáhusbáikkis, Onnel dierpmi alde, leat nuppástusat. Ordnejeaddjit hálidedje namalassii sámi vuoiŋŋa buorebut oidnosii. - Mii leat burgán boares diŋggaid eret ja ráhkadan ođđa sadjái. Mii hálideimmet cegget báikki ala sámi gili, Saami Village. Dohko leat ceggen lávuid, ja dainna buktit sámi vuoiŋŋa oidnosii, muitala Valle. Sávvet eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin Gilvobáikki leat ceggemin ja ordnedallamin gitta bearjadateahket rádjai. Valle ávžžuha eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin. - Áinnas sávan olbmuid boahtit veahkehit, gal dáppe lea dán vahku vel olu ordnedallan láhkai. Máŋggabealat prográmma Luossagonagasgilvvu lassin prográmmas leat Teáhterčájáhus Pensas, mánáid oaggungilvu, njoarostangilvu, njuollabálkestangilvu, ja Onni ja Hilda Länsman luođit ja musihkka. Bálkkašupmin leat earet eará Deanu fanas , fanasmohtor ja sveicenmášen . #Yle Sápmi / Ailu Valle & Sammol Lukkari Luossariemut Onnel dearpmi alde 2010. Govva: Aleksi Ahlakorpi Ohcejoga Luossariemut dollojuvvojit 32. geardde ja dán háve maŋŋelabbos go dábálaččat, lávvardaga 14.7. Okta váldoordnejeddjiin , Lomakylä Valle doaimmajođiheaddji Petteri Valle, oaidná maŋideami dárbbašlažžan máŋggage sivas. - Oinniimet, ahte ovdal dat lea ordnejuvvon menddo árrat. Dálkkiid ja vejolaš gilvobohtosiid dáfus lea buoret maŋidit ordnenbeaivvi ovttain vahkuin. Dasa lassin min fitnodatdoallis bođii sávaldat sirdimis, danin go sin áigedávvalii dat heivii buorebut, muitala Valle. Valle muitala maid, ahte ieš dáhpáhusbáikkis, Onnel dearpmi alde, leat nuppástusat. Ordnejeaddjit háliidedje namalassii sámi vuoiŋŋa buorebut oidnosii. - Mii leat burgán boares diŋggaid eret ja ráhkadan ođđa sadjái. Mii háliideimmet cegget báikki ala sámi gili, Saami Village. Dohko leat ceggen lávuid, ja dainna buktit sámi vuoiŋŋa oidnosii, muitala Valle. Sávvet eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin Gilvobáikki leat ceggemin ja ordnedallamin gitta bearjadateahket rádjai. Valle ávžžuha eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin. - Áinnas sávan olbmuid boahtit veahkehit, gal dáppe lea dán vahku vel olu ordnedallan láhkai. Máŋggabealat prográmma Luossagonagasgilvvu lassin prográmmas lea Teáhterčájáhus Pensas, mánáid oaggungilvu, njoarostangilvu, njuollabálkestangilvu, ja Onni ja Hilda Länsman luođit ja musihkka. Bálkkašupmin lea earet eará Deanu fanas , fanasmohtor ja sveisenmašiidna . #Yle Sápmi / Ailu Valle & Sammol Lukkari 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Luossariemut Onnel dierpmi alde 2010. Govva: Aleksi Ahlakorpi Ohcejoga Luossariemut dollojuvvojit 32. geardde ja dán háve maŋŋelabbos go dábálaččat, lávvardaga 14.7. Okta váldoordnejeaddjiin , Lomakylä Valle doaimmajođiheaddji Petteri Valle, oaidná maŋideami dárbbašlažžan máŋggage sivas. - Oinniimet, ahte ovdal dat lea ordnejuvvon menddo árrat. Dálkkiid ja vejolaš gilvobohtosiid dáfus lea buoret maŋidit ordnenbeaivvi ovttain vahkuin. Dasa lassin min fitnodatdoallis bođii sávaldat sirdimis, danin go sin áigedávvalii dat heivii buorebut, muitala Valle. Valle muitala maid, ahte ieš dáhpáhusbáikkis, Onnel dierpmi alde, leat nuppástusat. Ordnejeaddjit hálidedje namalassii sámi vuoiŋŋa buorebut oidnosii. - Mii leat burgán boares diŋggaid eret ja ráhkadan ođđa sadjái. Mii hálideimmet cegget báikki ala sámi gili, Saami Village. Dohko leat ceggen lávuid, ja dainna buktit sámi vuoiŋŋa oidnosii, muitala Valle. Sávvet eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin Gilvobáikki leat ceggemin ja ordnedallamin gitta bearjadateahket rádjai. Valle ávžžuha eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin. - Áinnas sávan olbmuid boahtit veahkehit, gal dáppe lea dán vahku vel olu ordnedallan láhkai. Máŋggabealat prográmma Luossagonagasgilvvu lassin prográmmas leat Teáhterčájáhus Pensas, mánáid oaggungilvu, njoarostangilvu, njuollabálkestangilvu, ja Onni ja Hilda Länsman luođit ja musihkka. Bálkkašupmin leat earet eará Deanu fanas , fanasmohtor ja sveicenmášen . #Yle Sápmi / Ailu Valle & Sammol Lukkari
Luossariemut Onnela dearpmi alde 2010. Govva: Aleksi Ahlakorpi Ohcejoga Luossariemut dollojuvvojit 32. geardde ja dán háve maŋŋeleappos go dábálaččat, lávvardaga 14.7. Okta váldoordnejeaddjiin, Lomakylä Valle doaimmajođiheaddji Petteri Valle, oaidná maŋideami dárbbašlažžan máŋggage sivas. - Oinniimet, ahte ovdal dat lea ordnejuvvon menddo árrat. Dálkkiid ja vejolaš gilvobohtosiid dáfus lea buoret maŋidit ordnenbeaivvi ovttain vahkuin. Dasa lassin min fitnodatdoallis bođii sávaldat sirdimis, danin go sin áigedávvalii dat heivii buorebut, muitala Valle. Valle muitala maid, ahte ieš dáhpáhusbáikkis, Onnela dearpmi alde, leat nuppástusat. Ordnejeaddjit háliide namalassii sámi vuoiŋŋa buorebut oidnosii. - Mii leat burgán boares diŋggaid eret ja ráhkadan ođđa sadjái. Mii háliideimmet cegget báikki ala sámi gili, Saami Village. Dohko leat ceggen lávuid, ja dainna buktit sámi vuoiŋŋa oidnosii, muitala Valle. Sávvet eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin Gilvobáikki leat ceggemin ja ordnedallamin gitta bearjadateahket rádjai. Valle ávžžuha eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin. - Áinnas sávan olbmuid boahtit veahkehit, gal dáppe lea dán vahku vel olu ordnedallan láhkai. Máŋggabealat prográmma Luossagonagasgilvvu lassin prográmmas leat Teáhterčájáhus Pensas, mánáid oaggungilvu, njoarostangilvu, njuollabálkestangilvu, ja Onni ja Hilda Länsman luođit ja musihkka. Bálkkašupmin leat earret eará Deanu fanas, fanasmohtor ja sveicenmášen sveisenmášen. #Yle Sápmi / Ailu Valle & Sammol Lukkari
    • «Onnel» ➞ [typo]
      • «Onnela»
      • «Anne»
      • «Ánne»
    • «dierpmi» ➞ [typo]
      • «dearpmi»
      • «fierpmi»
      • «dearpme»
    • «maŋŋelabbos» ➞ [typo]
      • «maŋŋeleappos»
    • «váldoordnejeaddjiin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «váldoordnejeaddjiin,»
    • «Onnel» ➞ [typo]
      • «Onnela»
      • «Anne»
      • «Ánne»
    • «dierpmi» ➞ [typo]
      • «dearpmi»
      • «fierpmi»
      • «dearpme»
    • «hálidedje» ➞ [typo]
      • «háliide»
      • «háliidedje»
    • «hálideimmet» ➞ [typo]
      • «háliideimmet»
    • «earet eará» ➞ [typo]
      • «earret eará»
    • «fanas ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «fanas,»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sveisenmášen.»
Luossariemut Onnela dearpmi alde 2010. Govva: Aleksi Ahlakorpi Ohcejoga Luossariemut dollojuvvojit 32. geardde ja dán háve maŋŋeleappos go dábálaččat, lávvardaga 14.7. Okta váldoordnejeaddjiin, Lomakylä Valle doaimmajođiheaddji Petteri Valle, oaidná maŋideami dárbbašlažžan máŋggage sivas. - Oinniimet, ahte ovdal dat lea ordnejuvvon menddo árrat. Dálkkiid ja vejolaš gilvobohtosiid dáfus lea buoret maŋidit ordnenbeaivvi ovttain vahkuin. Dasa lassin min fitnodatdoallis bođii sávaldat sirdimis, danin go sin áigedávvalii dat heivii buorebut, muitala Valle. Valle muitala maid, ahte ieš dáhpáhusbáikkis, Onnela dearpmi alde, leat nuppástusat. Ordnejeaddjit háliide namalassii sámi vuoiŋŋa buorebut oidnosii. - Mii leat burgán boares diŋggaid eret ja ráhkadan ođđa sadjái. Mii háliideimmet cegget báikki ala sámi gili, Saami Village. Dohko leat ceggen lávuid, ja dainna buktit sámi vuoiŋŋa oidnosii, muitala Valle. Sávvet eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin Gilvobáikki leat ceggemin ja ordnedallamin gitta bearjadateahket rádjai. Valle ávžžuha eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin. - Áinnas sávan olbmuid boahtit veahkehit, gal dáppe lea dán vahku vel olu ordnedallan láhkai. Máŋggabealat prográmma Luossagonagasgilvvu lassin prográmmas leat Teáhterčájáhus Pensas, mánáid oaggungilvu, njoarostangilvu, njuollabálkestangilvu, ja Onni ja Hilda Länsman luođit ja musihkka. Bálkkašupmin leat earret eará Deanu fanas, fanasmohtor ja sveicenmášen sveisenmášen. #Yle Sápmi / Ailu Valle & Sammol Lukkari
Luossariemut Onnela dearpmi alde 2010. Govva: Aleksi Ahlakorpi Ohcejoga Luossariemut dollojuvvojit 32. geardde ja dán háve maŋŋeleappos go dábálaččat, lávvardaga 14.7. Okta váldoordnejeaddjiin, Lomakylä Valle doaimmajođiheaddji Petteri Valle, oaidná maŋideami dárbbašlažžan máŋggage sivas. - Oinniimet, ahte ovdal dat lea ordnejuvvon menddo árrat. Dálkkiid ja vejolaš gilvobohtosiid dáfus lea buoret maŋidit ordnenbeaivvi ovttain vahkuin. Dasa lassin min fitnodatdoallis bođii sávaldat sirdimis, danin go sin áigedávvalii dat heivii buorebut, muitala Valle. Valle muitala maid, ahte ieš dáhpáhusbáikkis, Onnela dearpmi alde, leat nuppástusat. Ordnejeaddjit háliide namalassii sámi vuoiŋŋa buorebut oidnosii. - Mii leat burgán boares diŋggaid eret ja ráhkadan ođđa sadjái. Mii háliideimmet cegget báikki ala sámi gili, Saami Village. Dohko leat ceggen lávuid, ja dainna buktit sámi vuoiŋŋa oidnosii, muitala Valle. Sávvet eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin Gilvobáikki leat ceggemin ja ordnedallamin gitta bearjadateahket rádjai. Valle ávžžuha eaktodáhtolaš bargiid boahtit veahkkin. - Áinnas sávan olbmuid boahtit veahkehit, gal dáppe lea dán vahku vel olu ordnedallan láhkai. Máŋggabealat prográmma Luossagonagasgilvvu lassin prográmmas leat Teáhterčájáhus Pensas, mánáid oaggungilvu, njoarostangilvu, njuollabálkestangilvu, ja Onni ja Hilda Länsman luođit ja musihkka. Bálkkašupmin leat earret eará Deanu fanas, fanasmohtor ja sveisenmášena sveisenmášen. #Yle Sápmi / Ailu Valle & Sammol Lukkari
    • «sveicenmášen» ➞ [typo]
      • «sveisenmášena»
Ailo Gaup (riegádan 18. beaivvi geassemánus 1944:s, Guovdageainnus) lea sámi girječálli ja noaidi. Son orru Oslos. Su váhnemat Nige-Niillas ja Ellána Biret leigga goappešagat johttisápmelaččat, ja son lea ovttas Tone Bøhlein.[1] Ailo Gaup lea muđui journalistta ja oahpaheaddji šamanismas . Gaup čállá iežas románaid ja divttaid dárogillii, muhto su románat leat jorgaluvvon eŋgelasgillii, duiskkagillii, fránskagillii ja polskagillii . Son lei mielde álggahit Beaivváš Sámi Našunála Teáhtera Guovdageainnus, ja lea maid čállán teáhterbihtáid dohko. Sisdoallu [čiega] 1 Girjjálašvuođa barggut 1.1 Románat 1.2 Divttat 1.3 Lávdái 2 Fágagirjjit 3 Čujuhusat 4 Liŋkkat Ailo Gaup (riegádan 18. beaivvi geassemánus 1944:s, Guovdageainnus) lea sámi girječálli ja noaidi. Son orru Oslos. Su váhnemat Nige-Niillas ja Ellána Biret leigga goappašagat johttisápmelaččat, ja son lea ovttas Tone Bøhlein.[1] Ailo Gaup lea muđui journalistta ja oahpaheaddji šamanismmas . Gaup čállá iežas románaid ja divttaid dárogillii, muhto su románat leat jorgaluvvon eŋgelasgillii, duiskkagillii, fránskkagillii ja polskkagillii . Son lei mielde álggaheamen Beaivváš Sámi Našunála Teáhtera Guovdageainnus, ja lea maid čállán teáhterbihtáid dohko. Sisdoallu [čiega] 1 Girjjálašvuođa barggut 1.1 Románat 1.2 Divttat 1.3 Lávdái 2 Fágagirjjit 3 Čujuhusat 4 Liŋkkat 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ailo Gaup (riegádan 18. beaivvi geassemánus 1944:s, Guovdageainnus) lea sámi girječálli ja noaidi. Son orru Oslos. Su váhnemat Nige-Niillas ja Ellána Biret leigga goappešagat johttisápmelaččat, ja son lea ovttas Tone Bøhlein.[Bøhlein.[1] Ailo Gaup lea muđui journalistta ja oahpaheaddji šamanismas . Gaup čállá iežas románaid ja divttaid dárogillii, muhto su románat leat jorgaluvvon eŋgelasgillii, duiskkagillii, fránskagillii ja polskagillii . Son lei mielde álggahit Beaivváš Sámi Našunála Teáhtera Guovdageainnus, ja lea maid čállán teáhterbihtáid dohko. Sisdoallu [čiega] 1 Girjjálašvuođa barggut 1.1 Románat 1.2 Divttat 1.3 Lávdái 2 Fágagirjjit 3 Čujuhusat 4 Liŋkkat
Ailo Gaup (riegádan 18. beaivvi geassemánus 1944:s, Guovdageainnus) lea sámi girječálli ja noaidi. Son orru Oslos. Su váhnemat 😱 ja Ellána Biret leigga goappašagat johttisápmelaččat, ja son lea ovttas Tone Bøhliin.[Bøhlein. [1] Ailo Gaup lea muđui journalistta ja oahpaheaddji šamanismas šamanismmas. Gaup čállá iežas románaid ja divttaid dárogillii, muhto su románat leat jorgaluvvon eŋgelasgillii, duiskkagillii, fránskagillii ja polskagillii polskagillii. Son lei mielde álggahit Beaivváš Sámi Nationála Teáhtera Guovdageainnus, ja lea maid čállán teáhterbihtáid dohko. Sisdoallu [čiega] 1 Girjjálašvuođa barggut 1.1 Románat 1.2 Divttat 1.3 Lávdái 2 Fágagirjjit 3 Čujuhusat 4 Liŋkkat
    • «Nige-Niillas» ➞ [typo]
      • «goappešagat» ➞ [typo]
        • «goappašagat»
      • «Bøhlein.[» ➞ [typo]
        • «Bøhliin.[»
        • «Bøein.[»
        • «Bømloin.[»
        • «Bøhnain.[»
      • «Bøhlein.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «Bøhlein. [»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «šamanismmas.»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «polskagillii.»
      • «Našunála» ➞ [typo]
        • «Nationála»
      • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
        • «Sisdoallu [»
      • «]  1» ➞ [double-space-before]
        • «] 1»
Ailo Gaup (riegádan 18. beaivvi geassemánus 1944:s, Guovdageainnus) lea sámi girječálli ja noaidi. Son orru Oslos. Su váhnemat ja Ellána Biret leigga goappašagat johttisápmelaččat, ja son lea ovttas Tone Bøhliin.[[1] Ailo Gaup lea muđui journalistta ja oahpaheaddji šamanismas šamanismmas. Gaup čállá iežas románaid ja divttaid dárogillii, muhto su románat leat jorgaluvvon eŋgelasgillii, duiskkagillii, fránskagillii ja polskagillii polskagillii. Son lei mielde álggahit Beaivváš Sámi Nationála Teáhtera Guovdageainnus, ja lea maid čállán teáhterbihtáid dohko. Sisdoallu [čiega] 1 Girjjálašvuođa barggut 1.1 Románat 1.2 Divttat 1.3 Lávdái 2 Fágagirjjit 3 Čujuhusat 4 Liŋkkat
Ailo Gaup (riegádan 18. beaivvi geassemánus 1944:s, Guovdageainnus) lea sámi girječálli ja noaidi. Son orru Oslos. Su váhnemat ja Ellána Biret leigga goappašagat johttisápmelaččat, ja son lea ovttas Tone Bøhliin. [[1] Ailo Gaup lea muđui journalistta ja oahpaheaddji šamanismma šamanismmas. Gaup čállá iežas románaid ja divttaid dárogillii, muhto su románat leat jorgaluvvon eŋgelasgillii, duiskkagillii, fránskagillii ja boskagillii boskagillii. Son lei mielde álggahit Beaivváš Sámi Nationála Teáhtera Guovdageainnus, ja lea maid čállán teáhterbihtáid dohko. Sisdoallu [čiega] 1 Girjjálašvuođa barggut 1.1 Románat 1.2 Divttat 1.3 Lávdái 2 Fágagirjjit 3 Čujuhusat 4 Liŋkkat
    • «váhnemat  ja» ➞ [double-space-before]
      • «váhnemat ja»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
    • «šamanismas» ➞ [typo]
      • «šamanismma»
    • «polskagillii» ➞ [typo]
      • «boskagillii»
      • «golkagillii»
      • «polagillii»
      • «čoskagillii»
      • «toskagillii»
      • «poastagillii»
      • «polesagillii»
      • «doskagillii»
      • «molssagillii»
      • «palsagillii»
    • «polskagillii» ➞ [typo]
      • «boskagillii»
      • «golkagillii»
      • «polagillii»
      • «čoskagillii»
      • «toskagillii»
      • «poastagillii»
      • «polesagillii»
      • «doskagillii»
      • «molssagillii»
      • «palsagillii»
Olgešbellodat Olgešbellodat 1 No errors found
Olgešbellodat (dárogillii Høyre) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internašunála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgešbeallái. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:is . Jan Tore Sanner, Bærumas eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Unge Høyre), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Høyres Studentforbund). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuoradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea nubbinjođiheaddji . Olgešbellodat lea 3. stuorámus bellodat Stuoradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Unge Høyres Landsforbund, Høyres Studentforbund ja Senior Høyres Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilpáragráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilpáragráfa [rievdat] Olgešbellodat (dárogillii Høyre) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internašunála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgešbeallái. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:s . Jan Tore Sanner, Bærumis eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Unge Høyre), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Høyres Studentforbund). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, 0 stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuoradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea nubbijođiheaddji . Olgešbellodat lea 3. stuorámus bellodat Stuoradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Unge Høyres Landsforbund, Høyres Studentforbund ja Senior Høyres Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilpáragráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilpáragráfa [rievdat] 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Olgešbellodat (dárogillii Høyre) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internašunála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgešbeallái. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:is . Jan Tore Sanner, Bærumas eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Unge Høyre), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Høyres Studentforbund). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuoradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea nubbinjođiheaddji . Olgešbellodat lea 3. stuorámus bellodat Stuoradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Unge Høyres Landsforbund, Høyres Studentforbund ja Senior Høyres Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilpáragráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilpáragráfa [rievdat]
Olgešbellodat (dárogillii Høye) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internationála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgeš beallai. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikkačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:s 2004:is. Jan Tore Sanner, Bærumis eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Mange Høye), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Nørres 😱). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuorradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea 😱 nubbinjođiheaddji. Olgešbellodat lea 3. stuorámus bellodat Stuorradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Mange Høynes Landsforbund, Høynes 😱 ja Senior Høynes Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikkaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilparagráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilparagráfa [rievdat]
    • «Høyre» ➞ [typo]
      • «Høye»
      • «Høyge»
      • «Høybe»
      • «Møre»
      • «Høie»
      • «Hamre»
      • «Hyry»
      • «Høyas»
      • «Tøre»
    • «internašunála» ➞ [typo]
      • «internationála»
    • «olgešbeallái» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «olgeš beallai»
      • «olgeš beallái»
    • «riikačoahkkima» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkima»
    • «2004:is» ➞ [typo]
      • «2004:s»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «2004:is.»
    • «Bærumas» ➞ [typo]
      • «Bærumis»
    • «Unge» ➞ [typo]
      • «Mange»
    • «Høyre» ➞ [typo]
      • «Høye»
      • «Høyge»
      • «Høybe»
      • «Møre»
      • «Høie»
      • «Hamre»
      • «Hyry»
      • «Høyas»
      • «Tøre»
    • «Høyres» ➞ [typo]
      • «Nørres»
    • «Studentforbund» ➞ [typo]
      • «stuoradiggeválggaid» ➞ [typo]
        • «stuorradiggeválggaid»
      • «nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «nubbinjođiheaddji.»
        • «Stuoradikkis» ➞ [typo]
          • «Stuorradikkis»
        • «Unge» ➞ [typo]
          • «Mange»
        • «Høyres» ➞ [typo]
          • «Høynes»
          • «Høyer»
        • «Høyres» ➞ [typo]
          • «Høynes»
          • «Høyges»
          • «Høyer»
        • «Studentforbund» ➞ [typo]
          • «Høyres» ➞ [typo]
            • «Høynes»
            • «Høyer»
          • «riikaviidosaš» ➞ [typo]
            • «riikkaviidosaš»
          • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
            • «Sisdoallu [»
          • «]  1» ➞ [double-space-before]
            • «] 1»
          • «Ulbmilpáragráfa» ➞ [typo]
            • «Ulbmilparagráfa»
          • «Ulbmilpáragráfa» ➞ [typo]
            • «Ulbmilparagráfa»
Olgešbellodat (dárogillii Høye) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internationála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgeš beallai. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikkačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:s 2004:is. Jan Tore Sanner, Bærumis eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Mange Høye), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Nørres ). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuorradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea nubbinjođiheaddjilea nubbinjođiheaddji. Olgešbellodat lea 3. stuorámus bellodat Stuorradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Mange Høynes Landsforbund, Høynes ja Senior Høynes Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikkaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilparagráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilparagráfa [rievdat]
Olgešbellodat (dárogillii Høye) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internationála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgeš beallai. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikkačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:s 2004:s. Jan Tore Sanner, Bærumis eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Mange Høye), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Nørres). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuorradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea nubbinjođiheaddji😱. Olgešbellodat lea 3. stuorámus bellodat Stuorradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Mange Høynes Landsforbund, Høynes ja Senior Høynes Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikkaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilparagráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilparagráfa [rievdat]
    • «2004:is» ➞ [typo]
      • «2004:s»
    • «Nørres )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «Nørres)»
    • «lea  nubbinjođiheaddji» ➞ [double-space-before]
      • «lea nubbinjođiheaddji»
    • «lea  nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
      • «Høynes  ja» ➞ [double-space-before]
        • «Høynes ja»
Olgešbellodat (dárogillii Høye) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internationála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgeš beallai. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikkačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:s 2004:s. Jan Tore Sanner, Bærumis eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Mange Høye), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Nørres). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuorradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea nubbinjođiheaddji stuorámus bellodat Stuorradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Mange Høynes Landsforbund, Høynes ja Senior Høynes Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikkaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilparagráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilparagráfa [rievdat]
Olgešbellodat (dárogillii Høye) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internationála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgeš beallai. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikkačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:s 2004:s. Jan Tore Sanner, Bærumis eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Mange Høye), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Nørres). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuorradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea 😱 stuorámus bellodat Stuorradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Mange Høynes Landsforbund, Høynes ja Senior Høynes Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikkaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilparagráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilparagráfa [rievdat]
    • «nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
Olgešbellodat (dárogillii Høye) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internationála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgeš beallai. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikkačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:s 2004:s. Jan Tore Sanner, Bærumis eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Mange Høye), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Nørres). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuorradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea stuorámus bellodat Stuorradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Mange Høynes Landsforbund, Høynes ja Senior Høynes Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikkaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilparagráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilparagráfa [rievdat]
Olgešbellodat (dárogillii Høye) lea Norgga, konservatiiva politihkalaš bellodat, mii lea álggahuvvon 1884:s. Bellodat lea internationála demokráhtalaš uniovnna miellahttu. Bellodat lea registrerejuvvon Bellodatregistarii. Olgešbellodat lea árbevirolaš olgešbellodat, ja lea maid dat áidna bellodat Norgga Stuoradikkis mii iežas bidjan olgeš beallai. Erna Solberg, Bergenis eret, lea leamašan bellodatjođiheaddji bellodaga riikkačoahkkima rájes, mii lei miessemánus 2004:s 2004:s. Jan Tore Sanner, Bærumis eret, lea 1. nubbijođiheaddji ja Bent Høie, Randabergas eret, lea 2. nubbijođiheaddji. Henrik Asheim lea bellodaga nuoraidorganisašuvnna jođiheaddji, Olgešbellodaga Nuorat (Mange Høye), ja Henrik Erevik Riise lea ovdaolmmoš bellodaga studeanttaorganisašuvnnas (Nørres). Olgešbellodat lei áigodagas 2001-2005, dego stuorámus bellodat, mielde Kjell Magne Bondevika nuppi ráđđehusas oktanis Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Olgešbellodaga stuoradiggejoavkkus leat 30 áirasa stuorradiggeválggaid maŋŋel mat ledje 2009:s. Bellodatjođiheaddji Erna Solberg lea maiddái parlamenttalaš jođiheaddji stuoradiggejoavkkus, gos Jan Tore Sanner lea stuorámus bellodat Stuorradikkis, Bargiidbellodaga ja Ovddádusbellodaga maŋis. Olgešbellodagas leat golbma aktiivvalaš oalgeorganisašuvnna (Mange Høynes Landsforbund, Høynes ja Senior Høynes Landsforbund). Dát organisašuvnnat leat dehálaš oasit Olgešbellodagas, ja sis leat sierra, riikkaviidosaš organisašuvdnafierpmit. Sisdoallu [čiega] 1 Ulbmilparagráfa 2 Historjá 3 Válgahistorihkka 4 Jođihangoddi 5 Čujuhusat Ulbmilparagráfa [rievdat]
    • «lea  stuorámus» ➞ [double-space-before]
      • «lea stuorámus»
”Olgešbellodat áigu doalahit konservatiiva ovddastuspolitihka, mii lea huksejuvvon risttalaš kultuvrrašvuođu, riektestáda ja álbmotstivrra vuođul, ovddidit persovnnalaš- friddjavuođa ja sosiálalaš ovddasvástádusa, mielmearrideami ja eaiggádašrievtti, ja našunála ja internašunála ovttasbarggu.” Olgešbellodat presentere iežas dego sosiálalaš reforpmalašbellodat mii bargá daid konstitušuvnnalaš rámmaid mielde maid parlamenttalaš demokratiija bidjá. Bellodat lea guhka leamaš árvokonservatiiva ja liberálakonservatiiva. Olgešbellodat lei 1800-logus ovddemusat árvokonservatiiva bellodat. 1900-logus álge dat liberálakonservatiiva áššit ihttin eanet. Olgešbellodat čuovvu odne vuosttažettiin Edmund Burke konservatiiva árbevieruid. Olgešbellodaga politihkalaš lávdi deattuha earret eará čuovvovaš áššiid: Sihkkarastit stabiila ja oiddolaš rámmaid friddja ja ođashábmemuš ealáhusdoaimma Unnit vearuid ja divvagat Johtolagaid vuoruhit eambbo Dutkamiid vuoruhit eambbo (Fokuseret eanet máhtu ja oahpu skuvllas Gievrras ja spáitilis suodjalus Lága ja ortnega doalahit effektiivaláhččát Buoridit kvalitehta ja gelbbolašvuođa fuolahansuodjalusas Unnidit almmolaš intervenšuvnna priváhta olbmuid eallimis ja bargguin Ovddidit áktejumi, rabasvuođa ja gierdevašvuođa servodagas Suodjalit klimá ja birrasa Almmolaš ja priváhta bálvalusdoaimmaid oaččut dássádahkan Rájiid bidjat politihkkii ja vuoruhit guovddášbargguid Historjá [rievdat] ”Olgešbellodat áigu doalahit konservatiiva ovddastuspolitihka, mii lea huksejuvvon risttalaš kultuvrrašvuođu, riektestáda ja álbmotstivrra vuođul, ovddidit persovnnalaš- friddjavuođa ja sosiálalaš ovddasvástádusa, mielmearrideami ja eaiggádašrievtti, ja našunála ja internašunála ovttasbarggu.” Olgešbellodat presentere iežas dego sosiálalaš reforpmalašbellodat mii bargá daid konstitušuvnnalaš rámmaid mielde maid parlamenttalaš demokratiija bidjá. Bellodat lea guhká leamaš árvokonservatiiva ja liberálakonservatiiva. Olgešbellodat lei 1800-logus ovddemusat árvokonservatiiva bellodat. 1900-logus álge dat liberálakonservatiiva áššit ihtit eanet. Olgešbellodat čuovvu odne vuosttažettiin Edmund Burke konservatiiva árbevieruid. Olgešbellodaga politihkalaš lávdi deattuha earret eará čuovvovaš áššiid: Sihkkarastit stabiila ja oiddolaš rámmaid friddja ja ? ealáhusdoaimma Unnit vearuid ja divadiid Johtolagaid vuoruhit eambbo Dutkamiid vuoruhit eambbo (Fokuseret eanet máhttui ja ohppui skuvllas Gievrras ja spáitilis suodjalus Lága ja ortnega doalahit effektiivalaččat Buoridit kvalitehta ja gelbbolašvuođa fuolahansuodjalusas Unnidit almmolaš intervenšuvnna priváhta olbmuid eallimis ja bargguin Ovddidit áktejumi, rabasvuođa ja gierdevašvuođa servodagas Suodjalit klimá ja birrasa Almmolaš ja priváhta bálvalusdoaimmaid oažžut dássádahkan Rájiid bidjat politihkkii ja vuoruhit guovddášbargguid Historjá [rievdat] 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
”Olgešbellodat áigu doalahit konservatiiva ovddastuspolitihka, mii lea huksejuvvon risttalaš kultuvrrašvuođu, riektestáda ja álbmotstivrra vuođul, ovddidit persovnnalaš- friddjavuođa ja sosiálalaš ovddasvástádusa, mielmearrideami ja eaiggádašrievtti, ja našunála ja internašunála ovttasbarggu.” Olgešbellodat presentere iežas dego sosiálalaš reforpmalašbellodat mii bargá daid konstitušuvnnalaš rámmaid mielde maid parlamenttalaš demokratiija bidjá. Bellodat lea guhka leamaš árvokonservatiiva ja liberálakonservatiiva. Olgešbellodat lei 1800-logus ovddemusat árvokonservatiiva bellodat. 1900-logus álge dat liberálakonservatiiva áššit ihttin eanet. Olgešbellodat čuovvu odne vuosttažettiin Edmund Burke konservatiiva árbevieruid. Olgešbellodaga politihkalaš lávdi deattuha earret eará čuovvovaš áššiid: Sihkkarastit stabiila ja oiddolaš rámmaid friddja ja ođashábmemuš ealáhusdoaimma Unnit vearuid ja divvagat Johtolagaid vuoruhit eambbo Dutkamiid vuoruhit eambbo (Fokuseret eanet máhtu ja oahpu skuvllas Gievrras ja spáitilis suodjalus Lága ja ortnega doalahit effektiivaláhččát Buoridit kvalitehta ja gelbbolašvuođa fuolahansuodjalusas Unnidit almmolaš intervenšuvnna priváhta olbmuid eallimis ja bargguin Ovddidit áktejumi, rabasvuođa ja gierdevašvuođa servodagas Suodjalit klimá ja birrasa Almmolaš ja priváhta bálvalusdoaimmaid oaččut dássádahkan Rájiid bidjat politihkkii ja vuoruhit guovddášbargguid Historjá [rievdat]
”Olgešbellodat áigu doalahit konservatiiva ovddastuspolitihka, mii lea huksejuvvon risttalaš kultuvrrašvuođu, riektestáda ja álbmotstivrra vuođul, ovddidit persovnnalaš- friddjavuođa ja sosiálalaš ovddasvástádusa, mielmearrideami ja eaiggádašrievtti, ja nationála ja internationála ovttasbarggu. ” Olgešbellodat presentere iežas dego sosiálalaš reforpmalašbellodat mii bargá daid konstitušuvnnalaš rámmaid mielde maid parlamenttalaš demokratiija bidjá. Bellodat lea guhká leamaš árvokonservatisma ja 😱. Olgešbellodat lei 1800-logus ovddemusat árvokonservatisma bellodat. 1900-logus álge dat 😱 áššit ihttin eanet. Olgešbellodat čuovvu odne vuosttažettiin Edmund Burke konservatiiva árbevieruid. Olgešbellodaga politihkalaš lávdi deattuha earret eará čuovvovaš áššiid: Sihkkarastit stabiila ja oiddolaš rámmaid friddja ja ođashábmemuš ealáhusdoaimma Unnit vearuid ja divvagat Johtolagaid vuoruhit eambbo Dutkamiid vuoruhit eambbo (Fokuseret eanet máhtu ja oahpu skuvllas Gievrras ja spáitilis suodjalus Lága ja ortnega doalahit 😱 Buoridit kvalitehta ja gelbbolašvuođa fuolahansuodjalusas Unnidit almmolaš interpenšuvdna priváhta olbmuid eallimis ja bargguin Ovddidit áktejumi, rabasvuođa ja gierdevašvuođa servodagas Suodjalit klimá ja birrasa Almmolaš ja priváhta bálvalusdoaimmaid oaččut dássádahkan Rájiid bidjat politihkkii ja vuoruhit guovddášbargguid Historjá [rievdat]
    • «našunála» ➞ [typo]
      • «nationála»
    • «internašunála» ➞ [typo]
      • «internationála»
    • «.”» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. ”»
    • «guhka» ➞ [typo]
      • «guhká»
    • «árvokonservatiiva» ➞ [typo]
      • «árvokonservatisma»
      • «árvokonsearvatiila»
      • «árvokonsearvatiida»
      • «árvokonsearvaliiva»
      • «árvokonsearvatiipa»
    • «liberálakonservatiiva» ➞ [typo]
      • «árvokonservatiiva» ➞ [typo]
        • «árvokonservatisma»
        • «árvokonsearvatiila»
        • «árvokonsearvatiida»
        • «árvokonsearvaliiva»
        • «árvokonsearvatiipa»
      • «liberálakonservatiiva» ➞ [typo]
        • «effektiivaláhččát» ➞ [typo]
          • «intervenšuvnna» ➞ [typo]
            • «interpenšuvdna»
            • «interveršuvnnat»
            • «interveršuvdna»
            • «interpenšuvnnat»
”Olgešbellodat áigu doalahit konservatiiva ovddastuspolitihka, mii lea huksejuvvon risttalaš kultuvrrašvuođu, riektestáda ja álbmotstivrra vuođul, ovddidit persovnnalaš- friddjavuođa ja sosiálalaš ovddasvástádusa, mielmearrideami ja eaiggádašrievtti, ja nationála ja internationála ovttasbarggu. ” Olgešbellodat presentere iežas dego sosiálalaš reforpmalašbellodat mii bargá daid konstitušuvnnalaš rámmaid mielde maid parlamenttalaš demokratiija bidjá. Bellodat lea guhká leamaš árvokonservatisma ja . Olgešbellodat lei 1800-logus ovddemusat árvokonservatisma bellodat. 1900-logus álge dat áššit ihttin eanet. Olgešbellodat čuovvu odne vuosttažettiin Edmund Burke konservatiiva árbevieruid. Olgešbellodaga politihkalaš lávdi deattuha earret eará čuovvovaš áššiid: Sihkkarastit stabiila ja oiddolaš rámmaid friddja ja ođashábmemuš ealáhusdoaimma Unnit vearuid ja divvagat Johtolagaid vuoruhit eambbo Dutkamiid vuoruhit eambbo (Fokuseret eanet máhtu ja oahpu skuvllas Gievrras ja spáitilis suodjalus Lága ja ortnega doalahit Buoridit kvalitehta ja gelbbolašvuođa fuolahansuodjalusas Unnidit almmolaš interpenšuvdna priváhta olbmuid eallimis ja bargguin Ovddidit áktejumi, rabasvuođa ja gierdevašvuođa servodagas Suodjalit klimá ja birrasa Almmolaš ja priváhta bálvalusdoaimmaid oaččut dássádahkan Rájiid bidjat politihkkii ja vuoruhit guovddášbargguid Historjá [rievdat]
”Olgešbellodat áigu doalahit konservatiiva ovddastuspolitihka, mii lea huksejuvvon risttalaš kultuvrrašvuođu, riektestáda ja álbmotstivrra vuođul, ovddidit persovnnalaš- friddjavuođa ja sosiálalaš ovddasvástádusa, mielmearrideami ja eaiggádašrievtti, ja nationála ja internationála ovttasbarggu. ” Olgešbellodat presentere iežas dego sosiálalaš reforpmalašbellodat mii bargá daid konstitušuvnnalaš rámmaid mielde maid parlamenttalaš demokratiija bidjá. Bellodat lea guhká leamaš árvokonservatisma ja. Olgešbellodat lei 1800-logus ovddemusat árvokonservatisma bellodat. 1900-logus álge dat áššit ihttin eanet. Olgešbellodat čuovvu odne vuosttažettiin Edmund Burke konservatiiva árbevieruid. Olgešbellodaga politihkalaš lávdi deattuha earret eará čuovvovaš áššiid: Sihkkarastit stabiila ja oiddolaš rámmaid friddja ja ođashábmemuš ealáhusdoaimma Unnit vearuid ja divvagat Johtolagaid vuoruhit eambbo Dutkamiid vuoruhit eambbo (Fokuseret eanet máhtu ja oahpu skuvllas Gievrras ja spáitilis suodjalus Lága ja ortnega doalahit Buoridit kvalitehta ja gelbbolašvuođa fuolahansuodjalusas Unnidit almmolaš interpenšuvdna priváhta olbmuid eallimis ja bargguin Ovddidit áktejumi, rabasvuođa ja gierdevašvuođa servodagas Suodjalit klimá ja birrasa Almmolaš ja priváhta bálvalusdoaimmaid oaččut dássádahkan Rájiid bidjat politihkkii ja vuoruhit guovddášbargguid Historjá [rievdat]
    • «ja .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ja.»
    • «dat  áššit» ➞ [double-space-before]
      • «dat áššit»
    • «doalahit  Buoridit» ➞ [double-space-before]
      • «doalahit Buoridit»
      • «Doalahit Buoridit»
Olgešbellodat álggahuvvui 25. beaivvi borgemánu 1884:s maŋŋel go álggahedje parlamentarisma Norggas. Emil Stang válljejuvvui bellodaga vuosttaš ovdaolmmožin. Beroštupmi Olgešbellodaga ektui lea rievddadan hirbmosit. Stuorámus oassi jienasteddjiin lei Olgešbellodagas 1894:s go 49,4 % jienastii Olgešbellodaga; dalle ledje dušše guokte bellodaga maid gaskkas sáhtii válljet. Olgešbellodagas ii leat goasse leamašan čielga eanetlohku Stuoradikkis. Olgešbellodat massii ollu jienasteddjiid soahtegaskaáiggis, earret eará go ilbme ođđa bellodagat. 1945:s 1970:i lassánedje bellodagas jienasteaddjit jámadit, ja 1973 válggaid maŋŋel lassánedje vel eanet. 1981-válggain oaččui Olgešbellodat 31,7 % jienaid, ja ledje bellodaga buoremus válggat 1924 rájes. Bellodaga deháleamos politihkkas 1980-loguin lei Kåre Willoch, guhte lei stádaministtar 1981-1986. 1980-loguin ledje bellodagas eanet máksi miellahtu go goassege muđui, dalle sullii 100 000 olbmo. 1997 válggain oaččui Olgešbellodat 14,3 % - dalá heajumus válga 1945:a rájes. Bellodagas ledje goitge buori válggat 2001:s, ja besse ráđđehussii oktan Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Jahki 2005:s ledje fas heajos válggat Olgešbellodaga ektui, ja ožžo dušše 14,1 %. 1900-jagiin álggahii Olgešbellodat huksema ođđaáigásaš johtolatfierbmádaga. Vuosttaš máilmmisoađi maŋŋel šattai Olgešbellodaga váldoášši ođđasit ásahit dearvvašlaš ekonomalaš politihka. Olgešbellodat álggahuvvui 25. beaivvi borgemánu 1884:s maŋŋel go álggahedje parlamentarisma Norggas. Emil Stang válljejuvvui bellodaga vuosttaš ovdaolmmožin. Beroštupmi Olgešbellodaga ektui lea rievddadan hirbmosit. Stuorámus oassi jienasteddjiin lei Olgešbellodagas 1894:s go 49,4 % jienastii Olgešbellodaga; dalle ledje dušše guokte bellodaga maid gaskkas sáhtii válljet. Olgešbellodagas ii leat goasse leamašan čielga eanetlohku Stuoradikkis. Olgešbellodat massii ollu jienasteddjiid soahtegaskaáiggis, earret eará go ilbme ođđa bellodagat. 1945:s 1970:i lassánedje bellodagas jienasteaddjit jámadit, ja 1973 válggaid maŋŋel lassánedje vel eanet. 1981-válggain oaččui Olgešbellodat 31,7 % jienaid, ja ledje bellodaga buoremus válggat 1924 rájes. Bellodaga deháleamos politihkas 1980-loguin lei Kåre Willoch, guhte lei stádaministtar 1981-1986. 1980-loguin ledje bellodagas eanet máksi miellahtu go goassege muđui, dalle sullii 100 000 olbmo. 1997 válggain oaččui Olgešbellodat 14,3 % - dalá heajumus válga 1945 rájes. Bellodagas ledje goitge buori válggat 2001:s, ja besse ráđđehussii oktan Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Jagi 2005:s ledje fas heajos válggat Olgešbellodaga ektui, ja ožžo dušše 14,1 %. 1900-jagiin álggahii Olgešbellodat huksema ođđaáigásaš johtolatfierbmádaga. Vuosttaš máilmmisoađi maŋŋel šattai Olgešbellodaga váldoášši ođđasit ásahit dearvvašlaš ekonomalaš politihka. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Olgešbellodat álggahuvvui 25. beaivvi borgemánu 1884:s maŋŋel go álggahedje parlamentarisma Norggas. Emil Stang válljejuvvui bellodaga vuosttaš ovdaolmmožin. Beroštupmi Olgešbellodaga ektui lea rievddadan hirbmosit. Stuorámus oassi jienasteddjiin lei Olgešbellodagas 1894:s go 49,4 % jienastii Olgešbellodaga; dalle ledje dušše guokte bellodaga maid gaskkas sáhtii válljet. Olgešbellodagas ii leat goasse leamašan čielga eanetlohku Stuoradikkis. Olgešbellodat massii ollu jienasteddjiid soahtegaskaáiggis, earret eará go ilbme ođđa bellodagat. 1945:s 1970:i lassánedje bellodagas jienasteaddjit jámadit, ja 1973 válggaid maŋŋel lassánedje vel eanet. 1981-válggain oaččui Olgešbellodat 31,7 % jienaid, ja ledje bellodaga buoremus válggat 1924 rájes. Bellodaga deháleamos politihkkas 1980-loguin lei Kåre Willoch, guhte lei stádaministtar 1981-1986. 1980-loguin ledje bellodagas eanet máksi miellahtu go goassege muđui, dalle sullii 100 000 olbmo. 1997 válggain oaččui Olgešbellodat 14,3 % - dalá heajumus válga 1945:a rájes. Bellodagas ledje goitge buori válggat 2001:s, ja besse ráđđehussii oktan Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Jahki 2005:s ledje fas heajos válggat Olgešbellodaga ektui, ja ožžo dušše 14,1 %. 1900-jagiin álggahii Olgešbellodat huksema ođđaáigásaš johtolatfierbmádaga. Vuosttaš máilmmisoađi maŋŋel šattai Olgešbellodaga váldoášši ođđasit ásahit dearvvašlaš ekonomalaš politihka.
Olgešbellodat álggahuvvui 25. beaivvi borgemánu 1884:s maŋŋel go álggahedje parlamentarisma Norggas. Emil Stang válljejuvvui bellodaga vuosttaš ovdaolmmožin. Beroštupmi Olgešbellodaga ektui lea rievddadan hirbmosit. Stuorámus oassi jienasteddjiin lei Olgešbellodagas 1894:s go 49,4 % jienastii Olgešbellodaga; dalle ledje dušše guokte bellodaga maid gaskkas sáhtii válljet. Olgešbellodagas ii leat goasse leamašan čielga eanetlohku Stuoradikkis. Olgešbellodat massii ollu jienasteddjiid soahtegaskaáiggis, earret eará go ilbme ođđa bellodagat. 1945:s 1970:i lassánedje bellodagas jienasteaddjit jámadit, ja 1973 válggaid maŋŋel lassánedje vel eanet. 1981-válggain oaččui Olgešbellodat 31,7 % jienaid, ja ledje bellodaga buoremus válggat 1924 rájes. Bellodaga deháleamos politihka 1980-loguin lei Kåre Willoch, guhte lei stádaministtar 1981-1986. 1980-loguin ledje bellodagas eanet máksi miellahtu go goassege muđui, dalle sullii 100 000 olbmo. 1997 válggain oaččui Olgešbellodat 14,3 % - dalá heajumus válga 1945 rájes. Bellodagas ledje goitge buori válggat 2001:s, ja besse ráđđehussii oktan Risttalaš Álbmotbellodagain ja Gurutbellodagain. Jahki 2005:s ledje fas heajos válggat Olgešbellodaga ektui, ja ožžo dušše 14,1 %. 1900-jagiin álggahii Olgešbellodat huksema ođđaáigásaš johtolatfierbmádaga. Vuosttaš máilmmisoađi maŋŋel šattai Olgešbellodaga váldoášši ođđasit ásahit dearvvašlaš ekonomalaš politihka.
    • «politihkkas» ➞ [typo]
      • «politihka»
    • «1945:a» ➞ [typo]
      • «1945»
Gulahallan e-poastta bokte minguin: snf(at)trollnet.no Gii lea SNF ? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierbmádahkan , das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNFas leat miellahtut njealri riikkas. SNFas ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá ? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivve fal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne ? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oidnosin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, dáro-/sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s Worlds doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke ižamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:as lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi barentsguovllu ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá báskalaš nissonorganisašuvnnain Bilgune Feminista, Euskal Herria. - SNF lea FOKUSa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNFa ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Háštás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nkr. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. FOKUS:as , Barentsčállingottis, Olgoriikadepartementtas ja Sámedikkis, Norgga bealde. Gulahallan e-poastta bokte minguin: snf(at)trollnet.no Gii lea SNF ? Nissonolbmot Sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan , das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá ? SNF doaibmá dál juo resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivve fal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne ? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhtu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, dáro-/sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s Worlds-doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllu ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá báskalaš nissonorganisašuvnnain Bilgune Feminista, Euskal Herria. - SNF lea FOKUSa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástevaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Háštás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nkr. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. FOKUSis , Barentsčállingottis, Olgoriikadepartemeanttas ja Sámedikkis, Norgga bealde. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gulahallan e-poastta bokte minguin: snf(at)trollnet.no Gii lea SNF ? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierbmádahkan , das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNFas leat miellahtut njealri riikkas. SNFas ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá ? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivve fal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne ? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oidnosin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, dáro-/sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s Worlds doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke ižamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:as lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi barentsguovllu ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá báskalaš nissonorganisašuvnnain Bilgune Feminista, Euskal Herria. - SNF lea FOKUSa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNFa ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Háštás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nkr. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. FOKUS:as , Barentsčállingottis, Olgoriikadepartementtas ja Sámedikkis, Norgga bealde.
Gulahallan e-poastta bokte minguin: in(at)trollnet.no Gii lea SNF? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan fierbmádahkan, das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivvefal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, 😱/sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s World doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllo ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá baskalaš nissonorganisašuvnnain Hilgun Feminista, Gaskal Henrik. - SNF lea NOKUTa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Fáttás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nu. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. FOKUS:as NOKUT:s, Barentsčállingottis, 😱 ja Sámedikkis, Norgga bealde.
    • «snf» ➞ [typo]
      • «in»
    • «SNF ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «SNF?»
    • «fierbmádahkan» ➞ [typo]
      • «fierpmádahkan»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «fierbmádahkan,»
    • «SNFas» ➞ [typo]
      • «SNF:s»
    • «njealri» ➞ [typo]
      • «njealji»
    • «SNFas» ➞ [typo]
      • «SNF:s»
    • «.  Poastačujuhus» ➞ [double-space-before]
      • «. Poastačujuhus»
    • «bargá ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bargá?»
    • «aivve fal» ➞ [msyn-compound]
      • «aivvefal»
    • «Manne ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Manne?»
    • «.  SNF» ➞ [double-space-before]
      • «. SNF»
    • «oidnosin» ➞ [typo]
      • «oainnusin»
    • «dáro-» ➞ [typo]
      • «Worlds» ➞ [typo]
        • «World»
        • «Worlda»
        • «Word»
        • «Worldmis»
        • «Worldgos»
      • «ižamet» ➞ [typo]
        • «iežamet»
        • «isámet»
        • «iežaset»
        • «iežame»
      • «SNF:as» ➞ [typo]
        • «SNF:s»
      • «barentsguovllu» ➞ [typo]
        • «Barentsguovllo»
        • «Bárentsguovllu»
        • «Barentsguovllu»
      • «báskalaš» ➞ [typo]
        • «baskalaš»
      • «Bilgune» ➞ [typo]
        • «Hilgun»
      • «Euskal» ➞ [typo]
        • «Gaskal»
      • «Herria» ➞ [typo]
        • «Henrik»
      • «FOKUSa» ➞ [typo]
        • «NOKUTa»
        • «NOPUSa»
      • «SNFa» ➞ [typo]
        • «SNF»
      • «Háštás» ➞ [typo]
        • «Fáttás»
        • «Máhtás»
        • «Fáktás»
        • «Dáhtás»
        • «Rástás»
      • «nkr» ➞ [typo]
        • «nu»
        • «ná»
        • «nai»
        • «jur»
        • «nie»
        • «nuo»
        • «na»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «NOKUT:s,»
      • «Olgoriikadepartementtas» ➞ [typo]
Gulahallan e-poastta bokte minguin: in(at)trollnet.no Gii lea SNF? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan fierbmádahkan, das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivvefal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, /sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s World doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllo ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá baskalaš nissonorganisašuvnnain Hilgun Feminista, Gaskal Henrik. - SNF lea NOKUTa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Fáttás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nu. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. FOKUS:as NOKUT:s, Barentsčállingottis, ja Sámedikkis, Norgga bealde.
Gulahallan e-poastta bokte minguin: in(at)trollnet.no Gii lea SNF? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan fierpmádahkan, das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivvefal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, /sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s World doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllo ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá baskalaš nissonorganisašuvnnain Hilgun Feminista, Gaskal Henrik. - SNF lea NOKUTa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Fáttás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nu. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. NOKUT:s NOKUTis, Barentsčállingottis, ja Sámedikkis, Norgga bealde.
    • «fierbmádahkan» ➞ [typo]
      • «fierpmádahkan»
    • «FOKUS:as» ➞ [typo]
      • «NOKUT:s»
      • «NOPUS:s»
    • «NOKUT:s» ➞ [typo]
      • «NOKUTis»
    • «,  ja» ➞ [double-space-before]
      • «, ja»
Gulahallan e-poastta bokte minguin: in(at)trollnet.no Gii lea SNF? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan fierpmádahkan, das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivvefal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, /sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s World doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllo ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá baskalaš nissonorganisašuvnnain Hilgun Feminista, Gaskal Henrik. - SNF lea NOKUTa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Fáttás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nu. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. NOKUT:s NOKUTis, Barentsčállingottis, ja Sámedikkis, Norgga bealde.
Gulahallan e-poastta bokte minguin: in(at)trollnet.no Gii lea SNF? Nissonolbmot sis-Finnmárkkus eret vuođđudedje SNF jagis 1993, álggos fierpmádahkan fierpmádahkan, das go sii dáhtto politihkain bargagoahtit iežaset gielddas ja guovllus. Sámi Nissonolbmuid Lista Kárášjogas, ceggejuvvon vuosttas sámediggeválgii Norgga bealde 1989, álggahii Sámi NissonForuma. Jagis 1998 SNF šattai sierra organisašuvdnan (NGO). SNF:s leat miellahtut njealji riikkas. SNF:s ii leat sierra čállingoddi, iige oktage fásta bargi. Stivrralahtut jođihit barggu áŋgirit ja oskkáldasat. Poastačujuhus lea: SNF, P.b. 110, 9735 Kárášjohka. Maid SNF áigu? SNF bargá dán ovdii: - ásahit sámi resursaguovddáža mas leat sohkabeal- ja dásseárvoáššit guovddážis. - nanosmahttit sámenissoniid váikkuhanválddi servodagas, sámegiella ja kultuvra vuođđun. - movttiidahttit sámenissoniid áŋggirdit ja ahtanuššat iežamet eavttuid mielde. - ahte sámenissoniid eallin- ja bargodilli, sihke ovdal ja dál, dokumenterejuvvo ja čalmmustahttojuvvo. Maid SNF bargá? SNF doaibmá dál juo dego resursaguovddážin sámi nissoniid ja sohkabealdásseárvvu várás, muhto ain aivvefal eaktodáhtolaš, nuvttá doaibman. Manne? Danne go nissonáššiid ja dásseárvvu FERTE áimmahuššat maiddái Sámis. SNF áigu joatkit bargat sierra ásahusa ovdii gosa čohkke máhttu ja dieđuid. Maid doaimmahat: Gaskkustit ja oainnusin dahkat nissonolbmuid eallima: - Ilbmadat Gába, /sámegiel áigečállaga, 1996 rájes. - Oassálastit konferánssaide davvin ja muđui máilmmis. Geassit 2008 SNF lei Women’s World doaluin Madridas. - Gaskkusteapmi e-poastta ja ođđa neahttasiiddu bokte. Fuopmášuhttit ja čuvget: - Sihke iežamet miellahtuide ja servodahkii muđui. - SNF vuolggahii jurdaga ja jođihii barggu lágidit Sámi Dásseárvokonferánssa Oslos cuoŋománus 2007. Ovttasbargat: - SNF:s lea sierra ossodat Guoládagas Ruoššas, ja SNF váldá árjjálaččat oasi Barentsguovllo ovttasbargodoaimmain. - SNF ovttasbargá baskalaš nissonorganisašuvnnain Hilgun Feminista, Gaskal Henrik. - SNF lea NOKUTa lahttun. FOKUS lea Nissonolbmuid ja ovdánahttináššiid vástesaš Forum Norggas. Gudnejahttit nissonolbmuid – ja albmáid: - Juohke jagi geiget SNF ovdánahttinbálkkašumi sutnje dahje sidjiide geat ovddidit dásseárvvu ja ovttaárvosašvuođa. Sámi nissonolbmot deaivvadit: - Jahkečoahkkin oktan seminárain gos ságaškuššat áššiid main njealji riikka sámenissonat beroštuvvet. - Čoahkkimat leat leamaš Fáttás, Anáris, Kárášjogas, Tromssas, Lujávrris, Jämtlánddas, Murmánskkas. Jagis 2008 čoahkkanat Roavvenjárgii. Ruhtadeapmi: - SNF oažžu jahkásaš doaibmaruđa Norgga Sámedikkis. Jagis 2008: 97 000 nu. - Prošeavttaid ruhtadat doarjagiiguin maid SNF ohcá, ee. NOKUTis NOKUTis, Barentsčállingottis, ja Sámedikkis, Norgga bealde.
    • «NOKUT:s» ➞ [typo]
      • «NOKUTis»
Doaivva Deanu eanandoalloskuvlii Doaivva Deanu eanandoalloskuvlii 1 No errors found
Gálbbit besset doaivumis ain orođit joatkaskuvlla návehis. Gálbbit besset doaivumis ain orodit joatkkaskuvlla návehis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gálbbit besset doaivumis ain orođit joatkaskuvlla návehis.
Gálbbit besset doaivumis ain orodit joatkkaskuvlla návehis.
    • «orođit» ➞ [typo]
      • «orodit»
    • «joatkaskuvlla» ➞ [typo]
      • «joatkkaskuvlla»
- Livččii roassun Finnmárkku eanadoalu rekrutteremii, jus fylkka áidna eanandoalloskuvla heaittihuvvošii, váruha Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji. - Livččii roassun Finnmárkku eanadoalu rekrutteremii, jus fylkka áidna eanandoalloskuvla heaittihuvvošii, váruha Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji. 1 No errors found
Dálá joatkkaskuvlafálaldagat Finnmárkkus galget bisuhuvvot, mearridii Finnmárkku gelbbolašvuođa váldolávdegoddi ikte. Dálá joatkkaskuvlafálaldagat Finnmárkkus galget bisuhuvvot, mearridii Finnmárkku gelbbolašvuođa váldolávdegoddi ikte. 1 No errors found
Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji, Ola Tangen lohká dán mearrádusa addit doaivaga dasa, ahte Deanu eanandoalloskuvla ii heaittihuvvo. - Ealáhussii livččii stuorra roassun jus nuorat eai šat oaččošivčče oahpu ruovttufylkkásteaset , čilge Tangen. Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji, Ola Tangen lohká dán mearrádusa addit doaivaga dasa, ahte Deanu eanandoalloskuvla ii heaittihuvvo. - Ealáhussii livččii stuorra roassun jus nuorat eai šat oččoše oahpu ruovttufylkkasteaset , čilge Tangen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji, Ola Tangen lohká dán mearrádusa addit doaivaga dasa, ahte Deanu eanandoalloskuvla ii heaittihuvvo. - Ealáhussii livččii stuorra roassun jus nuorat eai šat oaččošivčče oahpu ruovttufylkkásteaset , čilge Tangen.
Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji, Ola Tangen lohká dán mearrádusa addit doaivaga dasa, ahte Deanu eanandoalloskuvla ii heaittihuvvo. - Ealáhussii livččii stuorra roassun jus nuorat eai šat oččole oahpu ruovttufylkkásteaset ruovttufylkkasteaset, čilge Tangen.
    • «oaččošivčče» ➞ [typo]
      • «oččole»
      • «oččoše»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ruovttufylkkasteaset,»
Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji, Ola Tangen lohká dán mearrádusa addit doaivaga dasa, ahte Deanu eanandoalloskuvla ii heaittihuvvo. - Ealáhussii livččii stuorra roassun jus nuorat eai šat oččole oahpu ruovttufylkkásteaset ruovttufylkkasteaset, čilge Tangen.
Finnmárkku boanddaidsearvvi jođiheaddji, Ola Tangen lohká dán mearrádusa addit doaivaga dasa, ahte Deanu eanandoalloskuvla ii heaittihuvvo. - Ealáhussii livččii stuorra roassun jus nuorat eai šat oččole oahpu ruovttufylkkasteaset ruovttufylkkasteaset, čilge Tangen.
    • «ruovttufylkkásteaset» ➞ [typo]
      • «ruovttufylkkasteaset»
      • «ruovttufylkkasteamet»
- Ealáhusa vuođđudan vejolašvuođaide livčče dat sihkkarit heittot , jus eanandoalu sáhtašii oahppat iežas guovllus . - Ealáhusa vuođđudanvejolašvuođaide livččii dat sihkkarit heittot , jus eanandoalu sáhtášii oahppat iežas guovllus . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Ealáhusa vuođđudan vejolašvuođaide livčče dat sihkkarit heittot , jus eanandoalu sáhtašii oahppat iežas guovllus .
- Ealáhusa vuođđudan vejolašvuođaide livčče dat sihkkarit heittot, jus eanandoalu sáhtálii oahppat iežas guovllus.
    • «heittot ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «heittot,»
    • «sáhtašii» ➞ [typo]
      • «sáhtálii»
      • «sáhtášii»
    • «guovllus .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovllus.»
Finnmárkku fylkkaráđđealmmái dat lea árvalan heaittihit Deanu joatkkaskuvlla mii lea Finnmárkku áidna eanandoalloskuvlla. Dan son árvala dan geažil go fylka ferte seastit 26 miljon ruvnnu. Finnmárkku fylkkaráđđealmmái dat lea árvalan heaittihit Deanu joatkkaskuvlla mii lea Finnmárkku áidna eanandoalloskuvlla. Dan son árvala dan geažil go fylka ferte seastit 26 miljon ruvnnu. 1 No errors found
Nuorat šattašedje fárret Tangen lohká, ahte heaittiheapmi livččii stuorra roassun Finnmárkku eanandollui, go dát čuozašii rekrutteremii. Dalle fertešedje nuorat johtit eret fylkkas jus áigot váldit eanandoallooahpu. Nuorat šattašedje fárret Tangen lohká, ahte heaittiheapmi livččii stuorra roassun Finnmárkku eanandollui, go dát čuozašii rekrutteremii. Dalle fertešedje nuorat johtit eret fylkkas jus áigot váldit eanandoallooahpu. 1 No errors found
- Dalle gal šattašii váddábun rekruteret nuoraid eanandollui, dadjá Tangen. - Dalle gal šattašii váddásabbon rekruteret nuoraid eanandollui, dadjá Tangen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Dalle gal šattašii váddábun rekruteret nuoraid eanandollui, dadjá Tangen.
- Dalle gal šattašii váddásabbon rekruteret nuoraid eanandollui, dadjá Tangen.
    • «váddábun» ➞ [typo]
      • «váddásabbon»
      • «váddáseabbon»
Deanu sátnejođiheaddji Frank Ingilæ maid doaivu skuvlla dál bisuhuvvot. Deanu sátnejođiheaddji Frank Ingilæ maid doaivu skuvlla dál bisuhuvvot. 1 No errors found
- Dál gal lea sus olu buoret doaivva skuvlla ektui, go gelbbolašvuođa váldolávdegoddi háliida, ahte Deanu eanandoalloskuvllas berre leat dát fálaldat. - Dál gal lea sus olu buoret doaivva skuvlla ektui, go gelbbolašvuođa váldolávdegoddi háliida, ahte Deanu eanandoalloskuvllas berre leat dát fálaldat. 1 No errors found
Sámediggi ohcá giellabargiid SÁFÁ II -prošeavtta várás almmustahttojuvvon ikte 7.12. diibmu 15:56, beaividuvvon odne 8.12. diibmu 17:21 Sámediggi ohcá giellabargiid SÁFÁ II-prošeavtta várás almmustahttojuvvon ikte 7.12. diibmu 15:56, beaiváduvvon odne 8.12. diibmu 17:21 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggi ohcá giellabargiid SÁFÁ II -prošeavtta várás almmustahttojuvvon ikte 7.12. diibmu 15:56, beaividuvvon odne 8.12. diibmu 17:21
Sámediggi ohcá giellabargiid SÁFÁ II -prošeavtta várás almmustahttojuvvon ikte 7.12. diibmu 15:56, beaiváduvvon odne 8.12. diibmu 17:21
    • «beaividuvvon» ➞ [typo]
      • «beaiváduvvon»
      • «deaividuvvon»
      • «bealliduvvon»
      • «leaiciduvvon»
      • «searviduvvon»
Sámekulturguovddáš Sajos Anáris Govva: YLE / Vesa Toppari Sámediggi ohcá dál golbma giellabargi SÁFÁ II -prošeavtta várás, vai besset álggahit prošeavtta olles leavttuin ođđajagimánu álggus. Suoma sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Maria Magga mielde Suoma beale bargiid bálkáhit davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii. Ođđajagimánu álggus álgá davviriikalaš sámegiela fágalaš ja resursaguovddáža ásahanprošeakta SÁFÁ II, man ulbmilin lea organiseret ođđasit sámi giellalávdegotti barggu, nannet sámegielaid ja buoridit giellaovttasbarggu rájáid rastá. Jođihanovddasvástádus 1,5 jagi guhkkosaš prošeavttas lea Suoma sámedikkis ja Suoma sámedikki giellaáššiidčállis Anne-Maria Maggas. Magga muitala, ahte dál leat ohcamin sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas buohkaide golbma giellabargi prošeavtta ollašuhttima várás. - Prošeavtta geavatlaš ollašuhttima várás mii lea ohcan láhkai Suoma bealde golbma giellabargi báikki anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii, muitala Magga. Giellabargit maid Norgii ja Ruŧŧii Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin giellabargit barggašedje fas davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sámedikkiid ođđa giellabargiide leat máŋggalágan doaimmat, muitala Magga. - Sii vástidit giellagáhttemis, terminologiijabarggus, giela normeremis, diehtojuohkimis ja báikenammabargguin. Giellabargit bohtet bargat hui láhkalágaid giellajuhkosiin. Bargit gehččet juohke giellajuhkosa bokte, makkár dárbbut iešguđetge giela bokte leat, dadjá Magga. Ohcanáigi giellabargiid báikkiide Suoma bealde nohká 10.12.2012 d. 16, dan ovdal ferte sáddet ohcamušaid Sajosii. Prošeavtta leat ruhtadan Interreg IVA-Nord prográmmas ja Suomas Lappi lihttu ja Sámediggi, Ruoŧas Sámediggi ja Norggas Sámediggi, Tromssa fylkakommuna ja Norrbotten lenstyrensen . Ailu Valle & Irene Länsman / Yle Sápmi Dán fáttás dássážii: Davviriikkalaš giellaguovddáš maŋŋona Suoma dihte beaividuvvon 10.8. diibmu 10:03 Sámediggái ođđa giellaáššiid čálli beaividuvvon 28.9. diibmu 11:45 Sámekulturguovddáš Sajos Anáris Govva: YLE / Vesa Toppari Sámediggi ohcá dál golbma giellabargi SÁFÁ II-prošeavtta várás, vai besset álggahit prošeavtta olles leavttuin ođđajagimánu álggus. Suoma sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Maria Magga mielde Suoma beale bargiid bálkáhit davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii. Ođđajagimánu álggus álgá davviriikkalaš sámegiela fágalaš ja resursaguovddáža ásahanprošeakta SÁFÁ II, man ulbmilin lea organiseret ođđasit sámi giellalávdegotti barggu, nannet sámegielaid ja buoridit giellaovttasbarggu rájáid rastá. Jođihanovddasvástádus 1,5 jagi guhkkosaš prošeavttas lea Suoma sámedikkis ja Suoma sámedikki giellaáššiidčállis Anne-Maria Maggas. Magga muitala, ahte dál leat ohcamin sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas buohkaide golbma giellabargi prošeavtta ollašuhttima várás. - Prošeavtta geavatlaš ollašuhttima várás mii lea ohcan láhkai Suoma bealde golbma giellabargi báikki anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii, muitala Magga. Giellabargit maid Norgii ja Ruŧŧii Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin giellabargit barggašedje fas davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sámedikkiid ođđa giellabargiide leat máŋggalágan doaimmat, muitala Magga. - Sii vástidit giellagáhttemis, terminologiijabarggus, giela normeremis, diehtojuohkimis ja báikenammabargguin. Giellabargit bohtet bargat hui lahkalagaid giellajuhkosiin. Bargit gehččet juohke giellajuhkosa bokte, makkár dárbbut iešguđetge giela bokte leat, dadjá Magga. Ohcanáigi giellabargiid báikkiide Suoma bealde nohká 10.12.2012 d. 16, dan ovdal ferte sáddet ohcamušaid Sajosii. Prošeavtta leat ruhtadan Interreg IVA-Nord prográmmas ja Suomas Lappi lihttu ja Sámediggi, Ruoŧas Sámediggi ja Norggas Sámediggi, Tromssa fylkkasuohkan ja Norrbotten leanastivra . Ailu Valle & Irene Länsman / Yle Sápmi Dán fáttás dássážii: Davviriikkalaš giellaguovddáš maŋŋona Suoma dihte beaiváduvvon 10.8. diibmu 10:03 Sámediggái ođđa giellaáššiid čálli beaiváduvvon 28.9. diibmu 11:45 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámekulturguovddáš Sajos Anáris Govva: YLE / Vesa Toppari Sámediggi ohcá dál golbma giellabargi SÁFÁ II -prošeavtta várás, vai besset álggahit prošeavtta olles leavttuin ođđajagimánu álggus. Suoma sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Maria Magga mielde Suoma beale bargiid bálkáhit davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii. Ođđajagimánu álggus álgá davviriikalaš sámegiela fágalaš ja resursaguovddáža ásahanprošeakta SÁFÁ II, man ulbmilin lea organiseret ođđasit sámi giellalávdegotti barggu, nannet sámegielaid ja buoridit giellaovttasbarggu rájáid rastá. Jođihanovddasvástádus 1,5 jagi guhkkosaš prošeavttas lea Suoma sámedikkis ja Suoma sámedikki giellaáššiidčállis Anne-Maria Maggas. Magga muitala, ahte dál leat ohcamin sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas buohkaide golbma giellabargi prošeavtta ollašuhttima várás. - Prošeavtta geavatlaš ollašuhttima várás mii lea ohcan láhkai Suoma bealde golbma giellabargi báikki anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii, muitala Magga. Giellabargit maid Norgii ja Ruŧŧii Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin giellabargit barggašedje fas davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sámedikkiid ođđa giellabargiide leat máŋggalágan doaimmat, muitala Magga. - Sii vástidit giellagáhttemis, terminologiijabarggus, giela normeremis, diehtojuohkimis ja báikenammabargguin. Giellabargit bohtet bargat hui láhkalágaid giellajuhkosiin. Bargit gehččet juohke giellajuhkosa bokte, makkár dárbbut iešguđetge giela bokte leat, dadjá Magga. Ohcanáigi giellabargiid báikkiide Suoma bealde nohká 10.12.2012 d. 16, dan ovdal ferte sáddet ohcamušaid Sajosii. Prošeavtta leat ruhtadan Interreg IVA-Nord prográmmas ja Suomas Lappi lihttu ja Sámediggi, Ruoŧas Sámediggi ja Norggas Sámediggi, Tromssa fylkakommuna ja Norrbotten lenstyrensen . Ailu Valle & Irene Länsman / Yle Sápmi Dán fáttás dássážii: Davviriikkalaš giellaguovddáš maŋŋona Suoma dihte beaividuvvon 10.8. diibmu 10:03 Sámediggái ođđa giellaáššiid čálli beaividuvvon 28.9. diibmu 11:45
Sámekulturguovddáš Sajos Anáris Govva: YLE / Vesa Toppari Sámediggi ohcá dál golbma giellabargi SÁFÁ II -prošeavtta várás, vai besset álggahit prošeavtta olles leavttuin ođđajagimánu álggus. Suoma sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Maria Magga mielde Suoma beale bargiid bálkáhit davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii. Ođđajagimánu álggus álgá davviriikalaš sámegiela fágalaš ja resursaguovddáža ásahanprošeakta SÁFÁ II, man ulbmilin lea organiseret ođđasit sámi giellalávdegotti barggu, nannet sámegielaid ja buoridit giellaovttasbarggu rájáid rastá. Jođihanovddasvástádus 1,5 jagi guhkkosaš prošeavttas lea Suoma sámedikkis ja Suoma sámedikki giellaáššiidčállis Anne-Maria Maggas. Magga muitala, ahte dál leat ohcamin sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas buohkaide golbma giellabargi prošeavtta ollašuhttima várás. - Prošeavtta geavatlaš ollašuhttima várás mii lea ohcan láhkai Suoma bealde golbma giellabargi báikki anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii, muitala Magga. Giellabargit maid Norgii ja Ruŧŧii Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin giellabargit barggašedje fas davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sámedikkiid ođđa giellabargiide leat máŋggalágan doaimmat, muitala Magga. - Sii vástidit giellagáhttemis, terminologiijabarggus, giela normeremis, diehtojuohkimis ja báikenammabargguin. Giellabargit bohtet bargat hui láhkalágaid giellajuhkosiin. Bargit gehččet juohke giellajuhkosa bokte, makkár dárbbut iešguđetge giela bokte leat, dadjá Magga. Ohcanáigi giellabargiid báikkiide Suoma bealde nohká 10.12.2012 d. 16, dan ovdal ferte sáddet ohcamušaid Sajosii. Prošeavtta leat ruhtadan Interreg IVA-Nord prográmmas ja Suomas Lappi lihttu ja Sámediggi, Ruoŧas Sámediggi ja Norggas Sámediggi, Tromssa fylkakommuna ja Norrbotten lenstyrensen lenstyrensen. Ailu Valle & Irene Länsman / Yle Sápmi Dán fáttás dássážii: Davviriikkalaš giellaguovddáš maŋŋona Suoma dihte beaiváduvvon 10.8. diibmu 10:03 Sámediggái ođđa giellaáššiid čálli beaiváduvvon 28.9. diibmu 11:45
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lenstyrensen.»
    • «beaividuvvon» ➞ [typo]
      • «beaiváduvvon»
      • «deaividuvvon»
      • «bealliduvvon»
      • «leaiciduvvon»
      • «searviduvvon»
    • «beaividuvvon» ➞ [typo]
      • «beaiváduvvon»
      • «deaividuvvon»
      • «bealliduvvon»
      • «leaiciduvvon»
      • «searviduvvon»
Sámekulturguovddáš Sajos Anáris Govva: YLE / Vesa Toppari Sámediggi ohcá dál golbma giellabargi SÁFÁ II -prošeavtta várás, vai besset álggahit prošeavtta olles leavttuin ođđajagimánu álggus. Suoma sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Maria Magga mielde Suoma beale bargiid bálkáhit davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii. Ođđajagimánu álggus álgá davviriikalaš sámegiela fágalaš ja resursaguovddáža ásahanprošeakta SÁFÁ II, man ulbmilin lea organiseret ođđasit sámi giellalávdegotti barggu, nannet sámegielaid ja buoridit giellaovttasbarggu rájáid rastá. Jođihanovddasvástádus 1,5 jagi guhkkosaš prošeavttas lea Suoma sámedikkis ja Suoma sámedikki giellaáššiidčállis Anne-Maria Maggas. Magga muitala, ahte dál leat ohcamin sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas buohkaide golbma giellabargi prošeavtta ollašuhttima várás. - Prošeavtta geavatlaš ollašuhttima várás mii lea ohcan láhkai Suoma bealde golbma giellabargi báikki anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii, muitala Magga. Giellabargit maid Norgii ja Ruŧŧii Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin giellabargit barggašedje fas davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sámedikkiid ođđa giellabargiide leat máŋggalágan doaimmat, muitala Magga. - Sii vástidit giellagáhttemis, terminologiijabarggus, giela normeremis, diehtojuohkimis ja báikenammabargguin. Giellabargit bohtet bargat hui láhkalágaid giellajuhkosiin. Bargit gehččet juohke giellajuhkosa bokte, makkár dárbbut iešguđetge giela bokte leat, dadjá Magga. Ohcanáigi giellabargiid báikkiide Suoma bealde nohká 10.12.2012 d. 16, dan ovdal ferte sáddet ohcamušaid Sajosii. Prošeavtta leat ruhtadan Interreg IVA-Nord prográmmas ja Suomas Lappi lihttu ja Sámediggi, Ruoŧas Sámediggi ja Norggas Sámediggi, Tromssa fylkakommuna ja Norrbotten lenstyrensen lenstyrensen. Ailu Valle & Irene Länsman / Yle Sápmi Dán fáttás dássážii: Davviriikkalaš giellaguovddáš maŋŋona Suoma dihte beaiváduvvon 10.8. diibmu 10:03 Sámediggái ođđa giellaáššiid čálli beaiváduvvon 28.9. diibmu 11:45
Sámekulturguovddáš Sajos Anáris Govva: YLE / Vesa Toppari Sámediggi ohcá dál golbma giellabargi SÁFÁ II -prošeavtta várás, vai besset álggahit prošeavtta olles leavttuin ođđajagimánu álggus. Suoma sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Maria Magga mielde Suoma beale bargiid bálkáhit davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii. Ođđajagimánu álggus álgá davviriikalaš sámegiela fágalaš ja resursaguovddáža ásahanprošeakta SÁFÁ II, man ulbmilin lea organiseret ođđasit sámi giellalávdegotti barggu, nannet sámegielaid ja buoridit giellaovttasbarggu rájáid rastá. Jođihanovddasvástádus 1,5 jagi guhkkosaš prošeavttas lea Suoma sámedikkis ja Suoma sámedikki giellaáššiidčállis Anne-Maria Maggas. Magga muitala, ahte dál leat ohcamin sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas buohkaide golbma giellabargi prošeavtta ollašuhttima várás. - Prošeavtta geavatlaš ollašuhttima várás mii lea ohcan láhkai Suoma bealde golbma giellabargi báikki anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii, muitala Magga. Giellabargit maid Norgii ja Ruŧŧii Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin giellabargit barggašedje fas davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sámedikkiid ođđa giellabargiide leat máŋggalágan doaimmat, muitala Magga. - Sii vástidit giellagáhttemis, terminologiijabarggus, giela normeremis, diehtojuohkimis ja báikenammabargguin. Giellabargit bohtet bargat hui láhkalágaid giellajuhkosiin. Bargit gehččet juohke giellajuhkosa bokte, makkár dárbbut iešguđetge giela bokte leat, dadjá Magga. Ohcanáigi giellabargiid báikkiide Suoma bealde nohká 10.12.2012 d. 16, dan ovdal ferte sáddet ohcamušaid Sajosii. Prošeavtta leat ruhtadan Interreg IVA-Nord prográmmas ja Suomas Lappi lihttu ja Sámediggi, Ruoŧas Sámediggi ja Norggas Sámediggi, Tromssa fylkakommuna ja Norrbotten 😱 😱. Ailu Valle & Irene Länsman / Yle Sápmi Dán fáttás dássážii: Davviriikkalaš giellaguovddáš maŋŋona Suoma dihte beaiváduvvon 10.8. diibmu 10:03 Sámediggái ođđa giellaáššiid čálli beaiváduvvon 28.9. diibmu 11:45
    • «lenstyrensen» ➞ [typo]
      • «lenstyrensen» ➞ [typo]
Sámekulturguovddáš Sajos Anáris Govva: YLE / Vesa Toppari Sámediggi ohcá dál golbma giellabargi SÁFÁ II -prošeavtta várás, vai besset álggahit prošeavtta olles leavttuin ođđajagimánu álggus. Suoma sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Maria Magga mielde Suoma beale bargiid bálkáhit davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii. Ođđajagimánu álggus álgá davviriikalaš sámegiela fágalaš ja resursaguovddáža ásahanprošeakta SÁFÁ II, man ulbmilin lea organiseret ođđasit sámi giellalávdegotti barggu, nannet sámegielaid ja buoridit giellaovttasbarggu rájáid rastá. Jođihanovddasvástádus 1,5 jagi guhkkosaš prošeavttas lea Suoma sámedikkis ja Suoma sámedikki giellaáššiidčállis Anne-Maria Maggas. Magga muitala, ahte dál leat ohcamin sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas buohkaide golbma giellabargi prošeavtta ollašuhttima várás. - Prošeavtta geavatlaš ollašuhttima várás mii lea ohcan láhkai Suoma bealde golbma giellabargi báikki anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii, muitala Magga. Giellabargit maid Norgii ja Ruŧŧii Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin giellabargit barggašedje fas davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sámedikkiid ođđa giellabargiide leat máŋggalágan doaimmat, muitala Magga. - Sii vástidit giellagáhttemis, terminologiijabarggus, giela normeremis, diehtojuohkimis ja báikenammabargguin. Giellabargit bohtet bargat hui láhkalágaid giellajuhkosiin. Bargit gehččet juohke giellajuhkosa bokte, makkár dárbbut iešguđetge giela bokte leat, dadjá Magga. Ohcanáigi giellabargiid báikkiide Suoma bealde nohká 10.12.2012 d. 16, dan ovdal ferte sáddet ohcamušaid Sajosii. Prošeavtta leat ruhtadan Interreg IVA-Nord prográmmas ja Suomas Lappi lihttu ja Sámediggi, Ruoŧas Sámediggi ja Norggas Sámediggi, Tromssa fylkakommuna ja Norrbotten . Ailu Valle & Irene Länsman / Yle Sápmi Dán fáttás dássážii: Davviriikkalaš giellaguovddáš maŋŋona Suoma dihte beaiváduvvon 10.8. diibmu 10:03 Sámediggái ođđa giellaáššiid čálli beaiváduvvon 28.9. diibmu 11:45
Sámekulturguovddáš Sajos Anáris Govva: YLE / Vesa Toppari Sámediggi ohcá dál golbma giellabargi SÁFÁ II -prošeavtta várás, vai besset álggahit prošeavtta olles leavttuin ođđajagimánu álggus. Suoma sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Maria Magga mielde Suoma beale bargiid bálkáhit davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii. Ođđajagimánu álggus álgá davviriikalaš sámegiela fágalaš ja resursaguovddáža ásahanprošeakta SÁFÁ II, man ulbmilin lea organiseret ođđasit sámi giellalávdegotti barggu, nannet sámegielaid ja buoridit giellaovttasbarggu rájáid rastá. Jođihanovddasvástádus 1,5 jagi guhkkosaš prošeavttas lea Suoma sámedikkis ja Suoma sámedikki giellaáššiidčállis Anne-Maria Maggas. Magga muitala, ahte dál leat ohcamin sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas buohkaide golbma giellabargi prošeavtta ollašuhttima várás. - Prošeavtta geavatlaš ollašuhttima várás mii lea ohcan láhkai Suoma bealde golbma giellabargi báikki anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii, muitala Magga. Giellabargit maid Norgii ja Ruŧŧii Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin giellabargit barggašedje fas davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sámedikkiid ođđa giellabargiide leat máŋggalágan doaimmat, muitala Magga. - Sii vástidit giellagáhttemis, terminologiijabarggus, giela normeremis, diehtojuohkimis ja báikenammabargguin. Giellabargit bohtet bargat hui láhkalágaid giellajuhkosiin. Bargit gehččet juohke giellajuhkosa bokte, makkár dárbbut iešguđetge giela bokte leat, dadjá Magga. Ohcanáigi giellabargiid báikkiide Suoma bealde nohká 10.12.2012 d. 16, dan ovdal ferte sáddet ohcamušaid Sajosii. Prošeavtta leat ruhtadan Interreg IVA-Nord prográmmas ja Suomas Lappi lihttu ja Sámediggi, Ruoŧas Sámediggi ja Norggas Sámediggi, Tromssa fylkakommuna ja Norrbotten . Ailu Valle & Irene Länsman / Yle Sápmi Dán fáttás dássážii: Davviriikkalaš giellaguovddáš maŋŋona Suoma dihte beaiváduvvon 10.8. diibmu 10:03 Sámediggái ođđa giellaáššiid čálli beaiváduvvon 28.9. diibmu 11:45
    • «Norrbotten  .» ➞ [double-space-before]
      • «Norrbotten .»
Sámekulturguovddáš Sajos Anáris Govva: YLE / Vesa Toppari Sámediggi ohcá dál golbma giellabargi SÁFÁ II -prošeavtta várás, vai besset álggahit prošeavtta olles leavttuin ođđajagimánu álggus. Suoma sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Maria Magga mielde Suoma beale bargiid bálkáhit davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii. Ođđajagimánu álggus álgá davviriikalaš sámegiela fágalaš ja resursaguovddáža ásahanprošeakta SÁFÁ II, man ulbmilin lea organiseret ođđasit sámi giellalávdegotti barggu, nannet sámegielaid ja buoridit giellaovttasbarggu rájáid rastá. Jođihanovddasvástádus 1,5 jagi guhkkosaš prošeavttas lea Suoma sámedikkis ja Suoma sámedikki giellaáššiidčállis Anne-Maria Maggas. Magga muitala, ahte dál leat ohcamin sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas buohkaide golbma giellabargi prošeavtta ollašuhttima várás. - Prošeavtta geavatlaš ollašuhttima várás mii lea ohcan láhkai Suoma bealde golbma giellabargi báikki anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii, muitala Magga. Giellabargit maid Norgii ja Ruŧŧii Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin giellabargit barggašedje fas davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sámedikkiid ođđa giellabargiide leat máŋggalágan doaimmat, muitala Magga. - Sii vástidit giellagáhttemis, terminologiijabarggus, giela normeremis, diehtojuohkimis ja báikenammabargguin. Giellabargit bohtet bargat hui láhkalágaid giellajuhkosiin. Bargit gehččet juohke giellajuhkosa bokte, makkár dárbbut iešguđetge giela bokte leat, dadjá Magga. Ohcanáigi giellabargiid báikkiide Suoma bealde nohká 10.12.2012 d. 16, dan ovdal ferte sáddet ohcamušaid Sajosii. Prošeavtta leat ruhtadan Interreg IVA-Nord prográmmas ja Suomas Lappi lihttu ja Sámediggi, Ruoŧas Sámediggi ja Norggas Sámediggi, Tromssa fylkakommuna ja Norrbotten . Ailu Valle & Irene Länsman / Yle Sápmi Dán fáttás dássážii: Davviriikkalaš giellaguovddáš maŋŋona Suoma dihte beaiváduvvon 10.8. diibmu 10:03 Sámediggái ođđa giellaáššiid čálli beaiváduvvon 28.9. diibmu 11:45
Sámekulturguovddáš Sajos Anáris Govva: YLE / Vesa Toppari Sámediggi ohcá dál golbma giellabargi SÁFÁ II -prošeavtta várás, vai besset álggahit prošeavtta olles leavttuin ođđajagimánu álggus. Suoma sámedikki giellaáššiid čálli Anne-Maria Magga mielde Suoma beale bargiid bálkáhit davvi-, anáraš- ja nuortalašgillii. Ođđajagimánu álggus álgá davviriikalaš sámegiela fágalaš ja resursaguovddáža ásahanprošeakta SÁFÁ II, man ulbmilin lea organiseret ođđasit sámi giellalávdegotti barggu, nannet sámegielaid ja buoridit giellaovttasbarggu rájáid rastá. Jođihanovddasvástádus 1,5 jagi guhkkosaš prošeavttas lea Suoma sámedikkis ja Suoma sámedikki giellaáššiidčállis Anne-Maria Maggas. Magga muitala, ahte dál leat ohcamin sámedikkiide Suomas, Ruoŧas ja Norggas buohkaide golbma giellabargi prošeavtta ollašuhttima várás. - Prošeavtta geavatlaš ollašuhttima várás mii lea ohcan láhkai Suoma bealde golbma giellabargi báikki anáraš-, nuortalaš- ja davvisámegillii, muitala Magga. Giellabargit maid Norgii ja Ruŧŧii Norgga ja Ruoŧa sámedikkiin giellabargit barggašedje fas davvi-, julev- ja lullisámegillii. Sámedikkiid ođđa giellabargiide leat máŋggalágan doaimmat, muitala Magga. - Sii vástidit giellagáhttemis, terminologiijabarggus, giela normeremis, diehtojuohkimis ja báikenammabargguin. Giellabargit bohtet bargat hui láhkalágaid giellajuhkosiin. Bargit gehččet juohke giellajuhkosa bokte, makkár dárbbut iešguđetge giela bokte leat, dadjá Magga. Ohcanáigi giellabargiid báikkiide Suoma bealde nohká 10.12.2012 d. 16, dan ovdal ferte sáddet ohcamušaid Sajosii. Prošeavtta leat ruhtadan Interreg IVA-Nord prográmmas ja Suomas Lappi lihttu ja Sámediggi, Ruoŧas Sámediggi ja Norggas Sámediggi, Tromssa fylkakommuna ja Norrbotten. Ailu Valle & Irene Länsman / Yle Sápmi Dán fáttás dássážii: Davviriikkalaš giellaguovddáš maŋŋona Suoma dihte beaiváduvvon 10.8. diibmu 10:03 Sámediggái ođđa giellaáššiid čálli beaiváduvvon 28.9. diibmu 11:45
    • «Norrbotten .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Norrbotten.»
Maŋimuš ođđasat sámegillii Gáibida muitalit nama - Olgeš ja FRP fertejit čilget Maŋimuš ođđasat sámegillii Gáibida muitalit nama - Olgeš ja FRP fertejit čilget 1 No errors found
Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji Helga Pedersen roaŋgu Olgešbellodaga ja Ovddádusbellodaga figgamušaid gávdnat oktasaš sámepolitihka. Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji Helga Pedersen roaŋgu Olgešbellodaga ja Ovddádusbellodaga figgamušaid gávdnat oktasaš sámepolitihka. 1 No errors found
Jienasteddjiide sáhttá šaddat váttis áddet, mo olgeš- ja ovddádusbellodat sáhtiba ovddidit oktasaš sámepolitihkka jus dát bellodagat fidnejit ráđđehus válddi boahtte čavčča Stuorradikke válggain, lohka Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji Helga Pedersen. Jienasteddjiide sáhttá šaddat váttis áddet, mo olgeš- ja ovddádusbellodat sáhttiba ovddidit oktasaš sámepolitihka jus dát bellodagat fidnejit ráđđehusválddi boahtte čavčča Stuorradikke válggain, lohká Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji Helga Pedersen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jienasteddjiide sáhttá šaddat váttis áddet, mo olgeš- ja ovddádusbellodat sáhtiba ovddidit oktasaš sámepolitihkka jus dát bellodagat fidnejit ráđđehus válddi boahtte čavčča Stuorradikke válggain, lohka Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji Helga Pedersen.
Jienasteddjiide sáhttá šaddat váttis áddet, mo olgeš- ja ovddádusbellodat sáhttiba ovddidit oktasaš sámepolitihkka jus dát bellodagat fidnejit ráđđehus válddi boahtte čavčča Stuorradiggeválggain, lohká Bargiidbellodaga parlamentáralaš jođiheaddji Helga Pedersen.
    • «sáhtiba» ➞ [typo]
      • «sáhttiba»
      • «máhttiba»
      • «sahčiba»
      • «bahtiba»
      • «seahtiba»
      • «sáhttoba»
    • «Stuorradikke válggain» ➞ [msyn-compound]
      • «Stuorradiggeválggain»
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
- Dál berrejit olgeš- ja ovddádusbellodat gávnnahit maid sii háliidit, nubbi háliidivčče heaittihit ee. sámedikki ja nubbi fas ii. - Dál berrejit olgeš- ja ovddádusbellodat gávnnahit maid sii háliidit, nubbi háliidivččii heaittihit ee. sámedikki ja nubbi fas ii. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Dál berrejit olgeš- ja ovddádusbellodat gávnnahit maid sii háliidit, nubbi háliidivčče heaittihit ee. sámedikki ja nubbi fas ii.
- Dál berrejit 😱 ja ovddádusbellodat gávnnahit maid sii háliidit, nubbi háliidivčče heaittihit ee. sámedikki ja nubbi fas ii.
    • «olgeš-» ➞ [typo]
- Dál berrejit ja ovddádusbellodat gávnnahit maid sii háliidit, nubbi háliidivčče heaittihit ee. sámedikki ja nubbi fas ii.
- Dál berrejit ja ovddádusbellodat gávnnahit maid sii háliidit, nubbi háliidivčče heaittihit ee. sámedikki ja nubbi fas ii.
    • «berrejit  ja» ➞ [double-space-before]
      • «berrejit ja»
Dát lea dehálaš, jus dát guokte bellodaga áiguba goassige stivret riika ovttas, áidna geaidnu ovddádusbellodahkii ráđđehus lánjaide orru leamen Olgeža bokte, oaivvilda Pedersen. Dát lea dehálaš, jus dát guokte bellodaga áiguba goassige stivret riikka ovttas, áidna geaidnu ovddádusbellodahkii ráđđehuslanjaide orru leamen Olgeža bokte, oaivvilda Pedersen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dát lea dehálaš, jus dát guokte bellodaga áiguba goassige stivret riika ovttas, áidna geaidnu ovddádusbellodahkii ráđđehus lánjaide orru leamen Olgeža bokte, oaivvilda Pedersen.
Dát lea dehálaš, jus dát guokte bellodaga áiguba goassige stivret riika ovttas, áidna geaidnu ovddádusbellodahkii ráđđehus lanjaide orru leamen Olgeža bokte, oaivvilda Pedersen.
    • «lánjaide» ➞ [typo]
      • «lanjaide»
- Válgasagat Olgeža stuorradigge áirras Frank Bakke-Jensen muitala, ahte bellodagas ii leat dárbu dahkat makkárge rievdadusaid iežas sámepolitihkkii. - Válgaságat Olgeža stuorradiggeáirras Frank Bakke-Jensen muitala, ahte bellodagas ii leat dárbu dahkat makkárge rievdadusaid iežas sámepolitihkkii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Válgasagat Olgeža stuorradigge áirras Frank Bakke-Jensen muitala, ahte bellodagas ii leat dárbu dahkat makkárge rievdadusaid iežas sámepolitihkkii.
- Válgaságát Olgeža stuorradiggeáirras Frank Bakke-Jensen muitala, ahte bellodagas ii leat dárbu dahkat makkárge rievdadusaid iežas sámepolitihkkii.
    • «Válgasagat» ➞ [typo]
      • «Válgaságát»
    • «stuorradigge áirras» ➞ [msyn-compound]
      • «stuorradiggeáirras»
- Sii leat addán molssaevttolaš bušeahtta árvalusa , das sii eai dárbbaš nannet juolludemiid sámi doaimmaide dan ektui, maid ráđđehus lea bidjan stáhtabušeahtta árvalussii . Nu čuvvot sii dan, maid ráđđehus lea evttohan juolludit sámi doaimmaide, lohká Bakke-Jensen. - Sii leat addán molssaevttolaš bušeahttaárvalusa , das sii eai dárbbaš nannet juolludemiid sámi doaimmaide dan ektui, maid ráđđehus lea bidjan stáhtabušeahttaárvalussii . Nu čuvvot sii dan, maid ráđđehus lea evttohan juolludit sámi doaimmaide, lohká Bakke-Jensen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Sii leat addán molssaevttolaš bušeahtta árvalusa , das sii eai dárbbaš nannet juolludemiid sámi doaimmaide dan ektui, maid ráđđehus lea bidjan stáhtabušeahtta árvalussii . Nu čuvvot sii dan, maid ráđđehus lea evttohan juolludit sámi doaimmaide, lohká Bakke-Jensen.
- Sii leat addán molssaevttolaš bušeahtta árvalusa, das sii eai dárbbaš nannet juolludemiid sámi doaimmaide dan ektui, maid ráđđehus lea bidjan stáhtabušeahtta árvalussii. Nu čuvvot sii dan, maid ráđđehus lea evttohan juolludit sámi doaimmaide, lohká Bakke-Jensen.
    • «bušeahtta árvalusa ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bušeahtta árvalusa,»
    • «stáhtabušeahtta árvalussii .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «stáhtabušeahtta árvalussii.»
- Sii leat addán molssaevttolaš bušeahtta árvalusa, das sii eai dárbbaš nannet juolludemiid sámi doaimmaide dan ektui, maid ráđđehus lea bidjan stáhtabušeahtta árvalussii. Nu čuvvot sii dan, maid ráđđehus lea evttohan juolludit sámi doaimmaide, lohká Bakke-Jensen.
- Sii leat addán molssaevttolaš bušeahttaárvalusa, das sii eai dárbbaš nannet juolludemiid sámi doaimmaide dan ektui, maid ráđđehus lea bidjan stáhtabušeahttaárvalussii. Nu čuvvot sii dan, maid ráđđehus lea evttohan juolludit sámi doaimmaide, lohká Bakke-Jensen.
    • «bušeahtta árvalusa» ➞ [msyn-compound]
      • «bušeahttaárvalusa»
    • «stáhtabušeahtta árvalussii» ➞ [msyn-compound]
      • «stáhtabušeahttaárvalussii»
Dál figgá Helga Pedersen dušše dagahit digaštallama Olgeža ja ovddádusbellodaga gaskii ja diet lea dušše válgagičču ságat , dan sii gal dovdet juo ovddežis, dadjá Bakke-Jensen Dál figgá Helga Pedersen dušše dagahit digaštallama Olgeža ja ovddádusbellodaga gaskii ja diet leat dušše válgagičču ságat , dan sii gal dovdet juo ovddežis, dadjá Bakke-Jensen 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dál figgá Helga Pedersen dušše dagahit digaštallama Olgeža ja ovddádusbellodaga gaskii ja diet lea dušše válgagičču ságat , dan sii gal dovdet juo ovddežis, dadjá Bakke-Jensen
Dál figgá Helga Pedersen dušše dagahit digaštallama Olgeža ja ovddádusbellodaga gaskii ja diet lea dušše válgagičču ságat, dan sii gal dovdet juo ovddežis, dadjá Bakke-Jensen
    • «ságat ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ságat,»
Guovssahasa nieida lea sámi dánsafilbma man buvttadeaddji Anstein Mikkelsens lea ráhkadan. Dan eŋgelasgiel namma lea «Dancing Virgin». Filbma vuittii «Best Shorts Competition» bálkkášumi miessemánu 10. beaivve 2011. Filbma lea ráhkaduvvon dološ sámi myhtas dan birra ahte jápmán buhtisnieiddat dánsejit almmis. Guovssahasa nieida lea sámi dánsafilbma man buvttadeaddji Anstein Mikkelsen lea ráhkadan. Dan eŋgelasgiel namma lea «Dancing Virgin». Filbma vuittii «Best Shorts Competition» bálkkašumi miessemánu 10. beaivve 2011. Filbma lea ráhkaduvvon dološ sámi myhtas dan birra ahte jápmán buhtisnieiddat dánsejit almmis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guovssahasa nieida lea sámi dánsafilbma man buvttadeaddji Anstein Mikkelsens lea ráhkadan. Dan eŋgelasgiel namma lea «Dancing Virgin». Filbma vuittii «Best Shorts Competition» bálkkášumi miessemánu 10. beaivve 2011. Filbma lea ráhkaduvvon dološ sámi myhtas dan birra ahte jápmán buhtisnieiddat dánsejit almmis.
Guovssahasa nieida lea sámi dánsafilbma man buvttadeaddji Anstein Mikkelsens lea ráhkadan. Dan eŋgelasgiel namma lea ”DaqingDancing Virgin”. Filbma vuittii ”Best Shorta CompetitionCompetition” bálkkašumi miessemánu 10. beaivve 2011. Filbma lea ráhkaduvvon dološ sámi myhtas dan birra ahte jápmán buhtisnieiddat dánsejit almmis.
    • ««» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Daqing»
    • «Virgin»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «Virgin”»
    • ««Best» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Best»
    • «Shorts» ➞ [typo]
      • «Shorta»
      • «Short»
      • «Shortas»
      • «Shortbas»
      • «Sorøs»
      • «Shortmis»
      • «Storås»
    • «»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «Competition”»
    • «bálkkášumi» ➞ [typo]
      • «bálkkašumi»
Guovssahasa nieida lea sámi dánsafilbma man buvttadeaddji Anstein Mikkelsens lea ráhkadan. Dan eŋgelasgiel namma lea ”DaqingDancing Virgin”. Filbma vuittii ”Best Shorta CompetitionCompetition” bálkkašumi miessemánu 10. beaivve 2011. Filbma lea ráhkaduvvon dološ sámi myhtas dan birra ahte jápmán buhtisnieiddat dánsejit almmis.
Guovssahasa nieida lea sámi dánsafilbma man buvttadeaddji Anstein Mikkelsens lea ráhkadan. Dan eŋgelasgiel namma lea ”😱 Virgin”. Filbma vuittii ”Best Shorta 😱” bálkkašumi miessemánu 10. beaivve 2011. Filbma lea ráhkaduvvon dološ sámi myhtas dan birra ahte jápmán buhtisnieiddat dánsejit almmis.
    • «DaqingDancing» ➞ [typo]
      • «CompetitionCompetition» ➞ [typo]
Nils-Aslak Valkeapää dahjege Áillohaš lei sápmelaš dáiddar , diktačálli ja juoigi. Riegádii 23.3.1943 Eanodagas, jámii 27.11.2001 Espoos. Lappi leanadáiddar 1978-83. Nils-Aslak Valkeapää dahjege Áillohaš lei sápmelaš dáiddár , diktačálli ja juoigi. Riegádii 23.3.1943 Eanodagas, jámii 27.11.2001 Espoos. Lappi leanadáiddár 1978-83. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nils-Aslak Valkeapää dahjege Áillohaš lei sápmelaš dáiddar , diktačálli ja juoigi. Riegádii 23.3.1943 Eanodagas, jámii 27.11.2001 Espoos. Lappi leanadáiddar 1978-83.
Nils-Aslak Valkeapää dahjege Áillohaš lei sápmelaš dáiddár dáiddar, diktačálli ja juoigi. Riegádii 23.3.1943 Eanodagas, jámii 27.11.2001 Espoos. Lappi leanadáiddára 1978-83.
    • «dáiddar» ➞ [typo]
      • «dáiddár»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dáiddar,»
    • «leanadáiddar» ➞ [typo]
      • «leanadáiddára»
      • «leanadáiddár»
Nils-Aslak Valkeapää dahjege Áillohaš lei sápmelaš dáiddár dáiddar, diktačálli ja juoigi. Riegádii 23.3.1943 Eanodagas, jámii 27.11.2001 Espoos. Lappi leanadáiddára 1978-83.
Nils-Aslak Valkeapää dahjege Áillohaš lei sápmelaš dáiddár dáiddár, diktačálli ja juoigi. Riegádii 23.3.1943 Eanodagas, jámii 27.11.2001 Espoos. Lappi leanadáiddára 1978-83.
    • «dáiddar» ➞ [typo]
      • «dáiddár»
Áillohaš lei poehta/girječálli, musihkkár/juoigi, govvadáiddár ja neavttár, gii gaskkustii ja oainnusindagai sámi kultuvrra sihke našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Nuba leaige deaŧalaš ovddasteaddji sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda. Sutnje lei luondu mávssolaš. Sus eai gávdnon riikarájit. Son vánddardii miehtá máilmmi ja doalai konsearttaid ja čájálmasaid. Son lei stuorra dáiddár olggobealde Davviriikkaid. Sutnje eai lean rájit dáiddalaš ovdanbuktinmálliin ge.[1] Luondu lei Áillohačča deaŧaleamos movttidahttingáldu . Dát lea báidnan su dáidaga, beroškeahttá šáŋras. Sutnje lei jápmin maid lunddolaš oassi eallimis. Áillohaš guđii stuora ártna 40 jagi doaibmamis. Vaikko ii leat šat ieš min gaskkas, de eallá ain su vuoiŋŋalaš ja kultuvrralaš árbi su poesiija, musihka, govaid bokte – ja vel áinnas Lásságámmi ja dan barggu bokte mii galgá dás dahkkot.[2] Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Čállosat ja girjjit 1.2 Musihkka 2 Čujuhusat Áillohaš lei poehta/girječálli, musihkkár/juoigi, govvadáiddár ja neavttár, gii gaskkustii ja oainnusindagai sámi kultuvrra sihke našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Nuba leaige deaŧalaš ovddasteaddji sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda. Sutnje lei luondu mávssolaš. Sus eai gávdnon riikarájit. Son vánddardii miehtá máilmmi ja doalai konsearttaid ja čájálmasaid. Son lei stuorra dáiddár olggobealde Davviriikkaid. Sutnje eai lean rájit dáiddalaš ovdanbuktinmálliin ge.[1] Luondu lei Áillohačča deaŧaleamos movttiidahttingáldu . Dát lea báidnan su dáidaga, beroškeahttá šáŋras. Sutnje lei jápmin maid lunddolaš oassi eallimis. Áillohaš guđii stuora ártna 40 jagi doaibmamis. Vaikko ii leat šat ieš min gaskkas, de eallá ain su vuoiŋŋalaš ja kultuvrralaš árbi su poesiija, musihka, govaid bokte – ja vel áinnas Lásságámmi ja dan barggu bokte mii galgá dás dahkkot.[2] Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Čállosat ja girjjit 1.2 Musihkka 2 Čujuhusat 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Áillohaš lei poehta/girječálli, musihkkár/juoigi, govvadáiddár ja neavttár, gii gaskkustii ja oainnusindagai sámi kultuvrra sihke našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Nuba leaige deaŧalaš ovddasteaddji sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda. Sutnje lei luondu mávssolaš. Sus eai gávdnon riikarájit. Son vánddardii miehtá máilmmi ja doalai konsearttaid ja čájálmasaid. Son lei stuorra dáiddár olggobealde Davviriikkaid. Sutnje eai lean rájit dáiddalaš ovdanbuktinmálliin ge.[1] Luondu lei Áillohačča deaŧaleamos movttidahttingáldu . Dát lea báidnan su dáidaga, beroškeahttá šáŋras. Sutnje lei jápmin maid lunddolaš oassi eallimis. Áillohaš guđii stuora ártna 40 jagi doaibmamis. Vaikko ii leat šat ieš min gaskkas, de eallá ain su vuoiŋŋalaš ja kultuvrralaš árbi su poesiija, musihka, govaid bokte – ja vel áinnas Lásságámmi ja dan barggu bokte mii galgá dás dahkkot.[2] Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Čállosat ja girjjit 1.2 Musihkka 2 Čujuhusat
Áillohaš lei poehta/girječálli, musihkkár/juoigi, govvadáiddár ja neavttár, gii gaskkustii ja oainnusindagai sámi kultuvrra sihke našuvnnalaččat ja riikkaidgaskasaččat. Nuba leaige deaŧalaš ovddasteaddji sápmelaččaide ja eará eamiálbmogiidda. Sutnje lei luondu mávssolaš. Sus eai gávdnon riikkarájit. Son vánddardii miehtá máilmmi ja doalai konsearttaid ja čájálmasaid. Son lei stuorra dáiddár olggobealde Davviriikkaid. Sutnje eai lean rájit dáiddalaš ovdanbuktinmálliin ge. [1] Luondu lei Áillohačča deaŧaleamos movttidahttingáldu. Dát lea báidnan su dáidaga, beroškeahttá šáŋras. Sutnje lei jápmin maid lunddolaš oassi eallimis. Áillohaš guđii stuora ártna 40 jagi doaibmamis. Vaikko ii leat šat ieš min gaskkas, de eallá ain su vuoiŋŋalaš ja kultuvrralaš árbi su poesiija, musihka, govaid bokte – ja vel áinnas Lásságámmi ja dan barggu bokte mii galgá dás dahkkot. [2] Sisdoallu [čiega] 1 Duojit 1.1 Čállosat ja girjjit 1.2 Musihkka 2 Čujuhusat
    • «riikarájit» ➞ [typo]
      • «riikkarájit»
      • «riikkaráját»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
    • «movttidahttingáldu .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «movttidahttingáldu.»
    • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. [»
    • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
      • «Sisdoallu [»
    • «]  1» ➞ [double-space-before]
      • «] 1»
Mo geavvá mearrasámi diehtoguovddážii? Mo geavvá mearrasámi diehtoguovddážii? 1 No errors found
Govas Billávuona mearrasámi skuvlla oahppit. Áidna mearrasámi diehtoguovddáš balahuvvo heaittihuvvot go álggaheaddji ii šat lohpit ruhtadoarjaga. Mearrasámiid áidna diehtoguovddáš sáhttá heaittihuvvot go álggaheaddji ja váldoruhtajuolludeaddji, Porsáŋggu gielda, ii lohpit šat ruhtadoarjaga. Dan ballá beaivválaš jođiheaddji Sigvald Persen. Govas Billávuona mearrasámi skuvlla oahppit. Áidna mearrasámi diehtoguovddáš balahuvvo heaittihuvvot go álggaheaddji ii šat lohpit ruhtadoarjaga. Mearrasámiid áidna diehtoguovddáš sáhttá heaittihuvvot go álggaheaddji ja váldoruhtajuolludeaddji, Porsáŋggu gielda, ii lohpit šat ruhtadoarjaga. Dan ballá beaivválaš jođiheaddji Sigvald Persen. 1 No errors found
- Sis leamaš vuođđoruhtadoarjja Porsáŋggu gielddas ja sámedikkis ja dán jagi nogai gieldda doarjja. Nu ahte sin ruhtavuođđu lea dan veardde hedjonan, ahte leat ferten geahpedit bargguid, muitala Persen. - Sis leamaš vuođđoruhtadoarjja Porsáŋggu gielddas ja sámedikkis ja dán jagi nogai gieldda doarjja. Nu ahte sin ruhtavuođđu lea dan veardde hedjonan, ahte leat ferten geahpedit bargguid, muitala Persen. 1 No errors found
Gielda ii lohpit doarjaga Guovddáža vuolggaheaddji, Porsáŋggu gielda, ii leat juolludan maidge ruhtadoarjagiid dán jahkái, duođašta várresátnejođiheaddji Reidunn Hesjevik: Gielda ii lohpit doarjaga Guovddáža vuolggaheaddji, Porsáŋggu gielda, ii leat juolludan maidge ruhtadoarjagiid dán jahkái, duođašta várresátnejođiheaddji Reidunn Hesjevik: 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gielda ii lohpit doarjaga Guovddáža vuolggaheaddji, Porsáŋggu gielda, ii leat juolludan maidge ruhtadoarjagiid dán jahkái, duođašta várresátnejođiheaddji Reidunn Hesjevik:
Gielda ii lohpit doarjaga Guovddáža vuolggaheaddji, Porsáŋggu gielda, ii leat juolludan maidge ruhtadoarjagiid dán jahkái, duođašta várresátnejođiheaddji Reidunn Hesjevik
    • «Hesjevik:» ➞ [typo]
      • «Hesjevik»
      • «Hesjevika»
- Dás lei sáhka das, makkár doaimmaide válljiimet bidjat ruđaid. - Dás lei sáhka das, makkár doaimmaide válljiimet bidjat ruđaid. 1 No errors found
Hesjevik ii boahtte jahkáige loga sáhttit lohpidit maidige. Hesjevik ii boahtte jahkáige loga sáhttit lohpidit maidige. 1 No errors found
- Dan gal ii son sáhte, ášši boahtá gieđahallamii juovlamánu bušeahttačoahkkimii ja dan maŋŋá gielddastivrra mearrida das. - Dan gal ii son sáhte, ášši boahtá gieđahallamii juovlamánu bušeahttačoahkkimii ja dan maŋŋá gielddastivrra mearrida das. 1 No errors found
Ja jus nu geavvá ahte gielddastivrra ii juollut ruđaid boahtte jahkái, de Mearrasámi diehtoguovddáža beaivválaš jođiheaddji ii loga šat vuođu doaibmat viidásabbot. Ja jus nu geavvá ahte gielddastivrra ii juollut ruđaid boahtte jahkái, de Mearrasámi diehtoguovddáža beaivválaš jođiheaddji ii loga šat vuođu doaibmat viidásabbot. 1 No errors found
- Dat lea surgat ja ilgat, jus nu galggaš mannat, ahte sis ii livčče šat vejolašvuohta joatkit bargguid. - Dat lea surgat ja ilgat, jus nu galggaš mannat, ahte sis ii livčče šat vejolašvuohta joatkit bargguid. 1 No errors found
Čohkke ja juohká dieđuid Mearrasámi diehtoguovddáš rahppui 2003:as Billávutnii. Guovddáža ulbmil lea ovddidit dieđuid mearrasápmelaččaid birra ja hástalusaid birra, mat leat otná servvodagas. Čohkke ja juohká dieđuid Mearrasámi diehtoguovddáš rahppui 2003:s Billávutnii. Guovddáža ulbmil lea ovddidit dieđuid mearrasápmelaččaid birra ja hástalusaid birra, mat leat otná servvodagas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čohkke ja juohká dieđuid Mearrasámi diehtoguovddáš rahppui 2003:as Billávutnii. Guovddáža ulbmil lea ovddidit dieđuid mearrasápmelaččaid birra ja hástalusaid birra, mat leat otná servvodagas.
Čohkke ja juohká dieđuid Mearrasámi diehtoguovddáš rahppui 2003:s Billávutnii. Guovddáža ulbmil lea ovddidit dieđuid mearrasápmelaččaid birra ja hástalusaid birra, mat leat otná servvodagas.
    • «2003:as» ➞ [typo]
      • «2003:s»
Stuorámus bargun leamašan duođaštit, ahte mo olbmot leat viežžan birgejumi mearas ja mehciin vuona birra. Stuorámus bargun leamašan duođaštit, ahte mo olbmot leat viežžan birgejumi mearas ja mehciin vuona birra. 1 No errors found
Risku vođđun silbačiŋaide Risku vuođđun silbačiŋaide 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Risku vođđun silbačiŋaide
Risku gođđon silbačiŋaide
    • «vođđun» ➞ [typo]
      • «gođđon»
      • «rođđon»
      • «ođđon»
      • «šuđđun»
      • «duđđun»
      • «veđđon»
Gollerávde-oahppi Lisbeth Somby háliida sámi čiŋaid fuomášuhttit máilbmái, nu ahte maiddái rivgut ja dáččat geavahišgoađáše risko-lágán čiŋaid. Gollerávde-oahppi Lisbeth Somby háliida sámi čiŋaid fuomášuhttit máilbmái, nu ahte maiddái rivgut ja dáččat geavahišgoađáše riskkolágán čiŋaid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gollerávde-oahppi Lisbeth Somby háliida sámi čiŋaid fuomášuhttit máilbmái, nu ahte maiddái rivgut ja dáččat geavahišgoađáše risko-lágán čiŋaid.
Gollerávde-oahppi Lisbeth Somby háliida sámi čiŋaid fuomášuhttit máilbmái, nu ahte maiddái rivgut ja dáččat geavahišgoađáše riskošlágan čiŋaid.
    • «risko-lágán» ➞ [typo]
      • «riskošlágan»
      • «riskonjágán»
      • «riskoláŋgán»
      • «riskoságán»
      • «riskolámán»
      • «riskoláván»
      • «riskolággán»
Vaikko son guhká lea orron olggobeal sámi birrasa, de lea sus Sápmi álo jurdagis go ráhkada golle- ja silbačiŋaidis. Vaikko son guhká lea orron olggobeale sámi birrasa, de lea sus Sápmi álo jurdagis go ráhkada golle- ja silbačiŋaidis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vaikko son guhká lea orron olggobeal sámi birrasa, de lea sus Sápmi álo jurdagis go ráhkada golle- ja silbačiŋaidis.
Vaikko son guhká lea orron olggobeale sámi birrasa, de lea sus Sápmi álo jurdagis go ráhkada golle- ja silbačiŋaidis.
    • «olggobeal» ➞ [typo]
      • «olggobeale»
      • «olggobeali»
Ášši doaimmaha Brita Åse Norlemann Ášši doaimmaha Brita Åse Norlemann 1 No errors found
Gollerávde-oahppi Lisbeth Somby háliida sámi čiŋaid fuomášuhttit máilbmái ja muitala dássážii vuohttán ahte su sámi designa boktá beroštumi. Sámivuohta vuhtto čiŋain Son lea beannot jagi vázzán skuvlla Fredrikstadas, lulli-Norggas . Fargga lea son oahppan gollerávdi. Gollerávde-oahppi Lisbeth Somby háliida sámi čiŋaid fuomášuhttit máilbmái ja muitala dássážii vuohttán ahte su sámi designa boktá beroštumi. Sámevuohta vuhtto čiŋain Son lea beannot jagi vázzán skuvlla Fredrikstadas, Lulli-Norggas . Fargga lea son oahppan gollerávdi. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gollerávde-oahppi Lisbeth Somby háliida sámi čiŋaid fuomášuhttit máilbmái ja muitala dássážii vuohttán ahte su sámi designa boktá beroštumi. Sámivuohta vuhtto čiŋain Son lea beannot jagi vázzán skuvlla Fredrikstadas, lulli-Norggas . Fargga lea son oahppan gollerávdi.
Gollerávde-oahppi Lisbeth Somby háliida sámi čiŋaid fuomášuhttit máilbmái ja muitala dássážii vuohttán ahte su sámi designa boktá beroštumi. Sámevuohta vuhtto čiŋain Son lea beannot jagi vázzán skuvlla Fredrikstadas, lulli-Norggas. Fargga lea son oahppan gollerávdi.
    • «Sámivuohta» ➞ [typo]
      • «Sámevuohta»
    • «lulli-Norggas .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lulli-Norggas.»
Su dáidagis oidnoge bures sámivuohta vaikko ii lean gal áigumuš guorrasit sámi symbolaide. Su dáidagis oidnoge bures sámevuohta vaikko ii lean gal áigumuš guorrasit sámi symbolaide. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Su dáidagis oidnoge bures sámivuohta vaikko ii lean gal áigumuš guorrasit sámi symbolaide.
Su dáidagis oidnoge bures sámevuohta vaikko ii lean gal áigumuš guorrasit sámi symbolaide.
    • «sámivuohta» ➞ [typo]
      • «sámevuohta»
- Muhto go álgen tevdnet, de oidnen sámivuođa das. Dat lea mu siste, ja dat beare boahtá. - Muhto go álgen tevdnet, de oidnen sámevuođa das. Dat lea mu siste, ja dat beare boahtá. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Muhto go álgen tevdnet, de oidnen sámivuođa das. Dat lea mu siste, ja dat beare boahtá.
- Muhto go álgen tevdnet, de oidnen sámevuođa das. Dat lea mu siste, ja dat beare boahtá.
    • «sámivuođa» ➞ [typo]
      • «sámevuođa»
Risku inspirašuvdnan Lea váttis gávdnat barggu go geargá oahpuin, muhto son sávvá goit beassat joaktit gazzames oahpu soames oahppan, hárjánán gollečeahpi luhtte. De sávvá ráhkadišgoahtit čiŋaid mat leat vuolggahuvvon riskuin . Risku inspirašuvdnan Lea váttis gávdnat barggu go geargá oahpuin, muhto son sávvá goit beassat joatkit gazzamis oahpu soames oahppan, hárjánan gollečeahpi luhtte. De sávvá ráhkadišgoahtit čiŋaid mat leat vuolggahuvvon riskkuin . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Risku inspirašuvdnan Lea váttis gávdnat barggu go geargá oahpuin, muhto son sávvá goit beassat joaktit gazzames oahpu soames oahppan, hárjánán gollečeahpi luhtte. De sávvá ráhkadišgoahtit čiŋaid mat leat vuolggahuvvon riskuin .
Risku inspirašuvdnan Lea váttis gávdnat barggu go geargá oahpuin, muhto son sávvá goit beassat joavdit gazzame oahpu soames oahppan, hárjánan gollečeahpi luhtte. De sávvá ráhkadišgoahtit čiŋaid mat leat vuolggahuvvon riskuin riskuin.
    • «joaktit» ➞ [typo]
      • «joavdit»
      • «loaktit»
      • «hoaktit»
      • «joatkit»
      • «boahtit»
      • «oastit»
      • «johtit»
      • «laktit»
      • «boktit»
    • «gazzames» ➞ [typo]
      • «gazzame»
      • «gazzamet»
    • «hárjánán» ➞ [typo]
      • «hárjánan»
      • «hádjánan»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «riskuin.»
Risku inspirašuvdnan Lea váttis gávdnat barggu go geargá oahpuin, muhto son sávvá goit beassat joavdit gazzame oahpu soames oahppan, hárjánan gollečeahpi luhtte. De sávvá ráhkadišgoahtit čiŋaid mat leat vuolggahuvvon riskuin riskuin.
Risku inspirašuvdnan Lea váttis gávdnat barggu go geargá oahpuin, muhto son sávvá goit beassat joavdit gazzame oahpu soames oahppan, hárjánan gollečeahpi luhtte. De sávvá ráhkadišgoahtit čiŋaid mat leat vuolggahuvvon riškin riskkuin.
    • «riskuin» ➞ [typo]
      • «riškin»
      • «riškun»
    • «riskuin» ➞ [typo]
      • «riskkuin»
      • «risikoin»
      • «rišuin»
- Háliidan ráhkadit čiŋaid main solju lea inspirašuvdnan. Seammás háliidan ahte earát, eai dušše sápmelaččat, geavahit mu čiŋaid. Soljju-čiŋat rivguide. - Háliidan ráhkadit čiŋaid main solju lea inspirašuvdnan. Seammás háliidan ahte earát, eai dušše sápmelaččat, geavahit mu čiŋaid. Soljočiŋat rivguide. 1 No errors found
Čoahkkimat SNFa seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 SNF lágida seminára ”Sielu ráfi” ja jahkečoahkkima Roavvenjárggas. Čoahkkimat SNF seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 SNF lágida seminára ”Sielu ráfi” ja jahkečoahkkima Roavvenjárggas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čoahkkimat SNFa seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 SNF lágida seminára ”Sielu ráfi” ja jahkečoahkkima Roavvenjárggas.
Čoahkkimat SNF seminárafáttát: Mánáidkultuvra, Sámenissoniid doaibmaplána ja Bargu alkoholakeahtes eamiálbmotservodagaid ovdii. Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 SNF lágida seminára ”Sielu ráfi” ja jahkečoahkkima Roavvenjárggas.
    • «SNFa» ➞ [typo]
      • «SNF»
    • «,  Sámenissoniid» ➞ [double-space-before]
      • «, Sámenissoniid»
    • «.  Roavvenjárggas» ➞ [double-space-before]
      • «. Roavvenjárggas»
    • «”  ja» ➞ [double-space-before]
      • «” ja»
Doalut leat Cumulus hoteallas Roavvenjárggas, ja álget golggotmánu 31.b. eahkedis ja bistet skábmamánu 2.beaivái. Seminára aigu loktet diliid mat leat atnon sámenissoniid ” privahta ja bearašbirrasa” dillin almmolašvuhtii – ja dá leat dilit mas menddo unnán ságastallo almmolaččat. Máŋggat áššit main nissonolbmot beroštit leat tabu, ja danne hárve oidnojit sámi servodatáššin. SNF háliida dán čalmmustahttit, ja bidjat ”priváhta” áššiid, maid illá duostá almmolaččat váldit ovdan, sámi servodaga almmolašvuhtii. Dát lea dan nammii vai nanosmahttit sámenissoniid rolla aktiivva servodatáŋggirdeaddjin, ja movttidahttit sámenissoniid beroštit váikkuhit servodatovdánahttima . Semináras logaldallet: Petra Biret Magga Vuohčus eret, Risten Rauna Magga, Njunnásis eret, guktot Suomas, ja Larisa Abryutina, RAIPON – Ruošša davvi eamiálbmogiid lihttu. Larisa Abryutina gullá čukči-álbmogii Sibirijas , ja lea doavttir ja RAIPON stivralahttu . Son áigu ovdanbuktit prošeavtta ”Oahppat eallit alkohola haga”. RAIPON lea 28 davvi-Ruošša eamiálbmotorganisašuvnnaid ovttastus , mas váldokantuvra lea Moskvas. Larisa áiggošii prošeavtta álggahuvvot Davvioarje-Ruošša eamiálbmogiid guovdo , ja lea álgovuorus gulaskuddagoahtán Guoládaga sámenissoniiguin áigumuša ovdanbuktit. SNF stivra de lážii sutnje saji SNF semináras čilget prošeavtta. SNF veadjá searvat ovttasbargoguoibmin prošektii. Ulbmilin lea dovddastit ahte alkoholisma lea davvi eamiálbmogiid váttisvuohtan, bargat alkoholakeahtes eallinbirrasa ovdii ja ovddidit dearvvaslaš eallinvuogi. Larisa čuovvu Sámekonferánssa 28.-30.10. SNF guossin. SNF áigu digaštallat man diehtomielalaččat leat alkohola návddašeames almmolaš sámi ja eamiálbmot-deaivvademiin, ja eai go son sámi orgánat ja organisašuvnnat dás ságastala? Petra Biret Magga lea sáhkavuorus gohčodan “ Elles sámi mánáid kultuvra !”. Su sáhkavuorru lea Sámemánáid Kulturguovddáža prošeaktabarggu vásáhusaid vuođul, Suoma beal Sámis. Mo stohket ja ellet sámemánát dál ? Lea go prošeakta buktán bohtosiid servodahkii ja eandalit mánáide? Makkár niestti sámemánná dárbbaša boahtte áigái? Petra lea Suoma Sámi ravdaguovllus Vuohčus eret. Skuvlejupmi: Pedagogihka magistter/ Luohkáoahpaheaddji Lappi universitehtas. Son lea bargan oahpaheaddjin, ja 2004 čavčča rájes Sámedikki Sámemánáid Kulturguovddáža prošeaktajođiheaddjin. Unna Junná sámemánáid tv-prográmmajođiheaddji 2007 čavčča rájes. Muđui son lea juoigi, sámediggelahttu nuppi áigodagas, ja Vuohču Sámiid Searvvi várreságajođiheaddji. Risten Rauna Magga orru Njunnásis ja lea Sami Soster Searvvi beaivválaš jođiheaddjin Anáris, Suomas. Son bargá sámiid giella- ja kulturvuoigatvuođaid ovdii, eandalit mánáid ektui ja sosiála- ja dearvvasvuođasuorggis. Son oaččui 2007 sámedikkiid (Sámi Parlamentáralaš Ráđi) dásseárvobálkkašumi, iežas barggu dihtii sámegiela ja sámi dearvvasvuodabálvalusaid ovdii Suomas ja barggustis ovddas gárrenmirkkogeavaheami vuostá. Son ge lea sámediggelahttu Som čilge SNFa semináras iežas barggu birra ja manne lea dárbbašlaš ráhkadit doaibmaplána ovddidan dihte sámenissoniid dili. SamiSoster lea fállan searvat Suoma riikkasis bargui dán suorggis. Dáidá leat nu ahte njealji riikka sámenissonat ovttasráđiid ráhkadit dákkár plána? Seminára leat ruhtadan Norgga Sámediggi ja Barentsčállingoddi, ja Sámiráđđi. Jahkečoahkkin 2008 ja seminára “Sielu ráfi”, Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 Stivra bovde miellahtuid SNF jahkečoahkkimii 2008 Roavvenjárgii. Dollo velá seminára “Sielu ráfi: Dearvvasvuohta, Biras, Bajásšaddan”. SNF doalut álget bearjadat eahkeda golggotmánu 31.b. ja bistet sotnabeaivve skábmamánu 02. beaivái . Árat seamma vahkus lágiduvvojit Sámi kulturvahkku ja Sameráđi konferánsa. Eahketprográmmas ee. Mari Boine ja Sara Margrethe Oskal. Dan birra logat dás: #www.saamicouncil. net Nuvttá oasseváldin. Jos dieđihat SNF jahkečoahkkimii ja seminárii čakčamánu 20.beaivái, de SNF gokčá belohahkii du mátkegoluid ja kulturvahko-/ konferánssaoassálastima Roavvenjárggas. Bivdde eanet dieđuid dás, sádde e-poastta: # snf@trollnet.no Doalut leat Cumulus hoteallas Roavvenjárggas, ja álget golggotmánu 31.b. eahkedis ja bistet skábmamánu 2.beaivái. Seminára áigu loktet diliid mat leat adnon sámenissoniid ” priváhta ja bearašbirrasa” dillin almmolašvuhtii – ja dá leat dilit mas menddo unnán ságastallo almmolaččat. Máŋggat áššit main nissonolbmot beroštit leat tabu, ja danne hárve oidnojit sámi servodatáššin. SNF háliida dán čalmmustahttit, ja bidjat ”priváhta” áššiid, maid illá duostá almmolaččat váldit ovdan, sámi servodaga almmolašvuhtii. Dát lea dan nammii vai nanosmahttit sámenissoniid rolla aktiivva servodatáŋggirdeaddjin, ja movttiidahttit sámenissoniid beroštit váikkuhit servodatovdánahttimii . Semináras logaldallet: Petra Biret Magga Vuohčus eret, Risten Rauna Magga, Njunnásis eret, guktot Suomas, ja Larisa Abryutina, RAIPON – Ruošša davvi eamiálbmogiid lihttu. Larisa Abryutina gullá čukči-álbmogii Sibirijás , ja lea doavttir ja RAIPON stivrralahttu . Son áigu ovdanbuktit prošeavtta ”Oahppat eallit alkohola haga”. RAIPON lea 28 Davvi-Ruošša eamiálbmotorganisašuvnna ovttastus , mas váldokantuvra lea Moskvas. Larisa áiggošii prošeavtta álggahuvvot Davvioarje-Ruošša eamiálbmogiid guovdu , ja lea álgovuorus gulaskuddagoahtán Guoládaga sámenissoniiguin áigumuša ovdanbuktit. SNF stivra de lážii sutnje saji SNF semináras čilget prošeavtta. SNF veadjá searvat ovttasbargoguoibmin prošektii. Ulbmilin lea dovddastit ahte alkoholisma lea davvi eamiálbmogiid váttisvuohtan, bargat alkoholakeahtes eallinbirrasa ovdii ja ovddidit dearvvaslaš eallinvuogi. Larisa čuovvu Sámekonferánssa 28.-30.10. SNF guossin. SNF áigu digaštallat man diehtomielalaččat leat alkohola návddašeames almmolaš sámi ja eamiálbmot-deaivvademiin, ja eai go son sámi orgánat ja organisašuvnnat dás ságastala? Petra Biret Magga lea sáhkavuorus gohčodan “ Ellos sámi mánáid kultuvra !”. Su sáhkavuorru lea Sámemánáid Kulturguovddáža prošeaktabarggu vásáhusaid vuođul, Suoma beal Sámis. Mo stohket ja ellet sámemánát dál ? Lea go prošeakta buktán bohtosiid servodahkii ja eandalii mánáide? Makkár niestti sámemánná dárbbaša boahtte áigái? Petra lea Suoma Sámi ravdaguovllus Vuohčus eret. Skuvlejupmi: Pedagogihka magisttar Luohkkáoahpaheaddji Lappi universitehtas. Son lea bargan oahpaheaddjin, ja 2004 čavčča rájes Sámedikki Sámemánáid Kulturguovddáža prošeaktajođiheaddjin. Unna Junná sámemánáid tv-prográmmajođiheaddji 2007 čavčča rájes. Muđui son lea juoigi, sámediggelahttu nuppi áigodagas, ja Vuohču Sámiid Searvvi várreságajođiheaddji. Risten Rauna Magga orru Njunnásis ja lea Sami Soster Searvvi beaivválaš jođiheaddjin Anáris, Suomas. Son bargá sámiid giella- ja kulturvuoigatvuođaid ovdii, eandalii mánáid ektui ja sosiála- ja dearvvasvuođasuorggis. Son oaččui 2007 sámedikkiid (Sámi Parlamentáralaš Ráđi) dásseárvobálkkašumi, iežas barggu dihtii sámegiela ja sámi dearvvasvuođabálvalusaid ovdii Suomas ja barggustis ovddas gárrenmirkkogeavaheami vuostá. Son ge lea sámediggelahttu Son čilge SNF semináras iežas barggu birra ja manne lea dárbbašlaš ráhkadit doaibmaplána ovddidan dihte sámenissoniid dili. SamiSoster lea fállan searvat Suoma riikkastis bargui dán suorggis. Dáidá leat nu ahte njealji riikka sámenissonat ovttasráđiid ráhkadit dákkár plána? Seminára leat ruhtadan Norgga Sámediggi ja Barentsčállingoddi, ja Sámiráđđi. Jahkečoahkkin 2008 ja seminára “Sielu ráfi”, Roavvenjárggas 31.10.-02.11.08 Stivra bovde miellahtuid SNF jahkečoahkkimii 2008 Roavvenjárgii. Dollo velá seminára “Sielu ráfi: Dearvvasvuohta, Biras, Bajásšaddan”. SNF doalut álget bearjadateahkeda golggotmánu 31.b. ja bistet sotnabeaivái skábmamánu 02. beaivái . Árabut seamma vahkus lágiduvvojit Sámi kulturvahkku ja Sámiráđi konferánsa. Eahketprográmmas ee. Mari Boine ja Sara Margrethe Oskal. Dan birra logat dás: #www.saamicouncil. url Nuvttá oasseváldin. Jos dieđihat SNF jahkečoahkkimii ja seminárii čakčamánu 20.beaivái, de SNF gokčá belohahkii du mátkegoluid ja kulturvahko-/ konferánsaoassálastima Roavvenjárggas. Bivdde eanet dieđuid dás, sádde e-poastta: # url 1 No errors found
Árbevirolaččat Sámit leat čoahkkanan meassostallat girkobáikkiide Márjjábeivviid áigge. Čoahkkaneapmái ledje dieđusge girkolaš sivat, muhto leihan olbmuin dárbu muđuinnai beassat oaidnalit. Ja Márjjábeivviid áígge olbmuin lei astu ovdal davasjohtima . Vuosttaš girku ceggejuvvui Ruovdnálii 1500-logu gaskkamuttus. 1600- logu álggus girkobáikin bođii Márkan. Go Suopma šattai Ruošša válddi vuollái, sirdojuvvui Márkana girku Bálojotnjálbmái 1826, mii bisui girkosiidan 50 jagi. Árbevirolaččat Sámit leat čoahkkanan messostallat girkobáikkiide Márjjábeivviid áigge. Čoahkkaneapmái ledje dieđusge girkolaš sivat, muhto leihan olbmuin dárbu muđuinai beassat oaidnalit. Ja Márjjábeivviid áigge olbmuin lei astu ovdal davásjohtima . Vuosttaš girku ceggejuvvui Ruovdnálii 1500-logu gaskkamuttus. 1600-logu álggus girkobáikin bođii Márkan. Go Suopma šattai Ruošša válddi vuollái, sirdojuvvui Márkana girku Bálojohnjálbmái 1826, mii bisui girkosiidan 50 jagi. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Árbevirolaččat Sámit leat čoahkkanan meassostallat girkobáikkiide Márjjábeivviid áigge. Čoahkkaneapmái ledje dieđusge girkolaš sivat, muhto leihan olbmuin dárbu muđuinnai beassat oaidnalit. Ja Márjjábeivviid áígge olbmuin lei astu ovdal davasjohtima . Vuosttaš girku ceggejuvvui Ruovdnálii 1500-logu gaskkamuttus. 1600- logu álggus girkobáikin bođii Márkan. Go Suopma šattai Ruošša válddi vuollái, sirdojuvvui Márkana girku Bálojotnjálbmái 1826, mii bisui girkosiidan 50 jagi.
Árbevirolaččat Sámit leat čoahkkanan meassostállat girkobáikkiide Márjjábeivviid áigge. Čoahkkaneapmái ledje dieđusge girkolaš sivat, muhto leihan olbmuin dárbu gođuinnai beassat oaidnalit. Ja Márjjábeivviid áigge olbmuin lei astu ovdal davasjohtima davasjohtima. Vuosttaš girku ceggejuvvui Ruovdniliin 1500-logu gaskkamuttus. 1600- logu álggus girkobáikin bođii Márkan. Go Suopma šattai Ruošša válddi vuollái, sirdojuvvui Márkana girku Bálojohnjálbmái 1826, mii bisui girkosiidan 50 jagi.
    • «meassostallat» ➞ [typo]
      • «meassostállat»
    • «muđuinnai» ➞ [typo]
      • «gođuinnai»
      • «lođuinnai»
      • «rođuinnai»
      • «nođuinnai»
      • «muođuinnai»
      • «jođuinnai»
    • «áígge» ➞ [typo]
      • «áigge»
      • «áiggi»
      • «álggu»
      • «ráigge»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «davasjohtima.»
    • «Ruovdnálii» ➞ [typo]
      • «Ruovdniliin»
    • «Bálojotnjálbmái» ➞ [typo]
      • «Bálojohnjálbmái»
Árbevirolaččat Sámit leat čoahkkanan meassostállat girkobáikkiide Márjjábeivviid áigge. Čoahkkaneapmái ledje dieđusge girkolaš sivat, muhto leihan olbmuin dárbu gođuinnai beassat oaidnalit. Ja Márjjábeivviid áigge olbmuin lei astu ovdal davasjohtima davasjohtima. Vuosttaš girku ceggejuvvui Ruovdniliin 1500-logu gaskkamuttus. 1600- logu álggus girkobáikin bođii Márkan. Go Suopma šattai Ruošša válddi vuollái, sirdojuvvui Márkana girku Bálojohnjálbmái 1826, mii bisui girkosiidan 50 jagi.
Árbevirolaččat Sámit leat čoahkkanan meassostállat girkobáikkiide Márjjábeivviid áigge. Čoahkkaneapmái ledje dieđusge girkolaš sivat, muhto leihan olbmuin dárbu gođuinnai beassat oaidnalit. Ja Márjjábeivviid áigge olbmuin lei astu ovdal davásjohtima davásjohtima. Vuosttaš girku ceggejuvvui Ruovdniliin 1500-logu gaskkamuttus. 1600- logu álggus girkobáikin bođii Márkan. Go Suopma šattai Ruošša válddi vuollái, sirdojuvvui Márkana girku Bálojohnjálbmái 1826, mii bisui girkosiidan 50 jagi.
    • «davasjohtima» ➞ [typo]
      • «davásjohtima»
    • «davasjohtima» ➞ [typo]
      • «davásjohtima»
Eanodaga ođđa girku huksejuvvui Heahttái 1800-logu loahpabealde . Girku ceaggáige das sulaid 70 jagi ovdal duiskalaččat bolde dan čakčat 1944. Dáláš girku lea huksejuvvon jagis 1951 seamma girkodievvái go ovdditnai. Eanodaga ođđa girku huksejuvvui Heahttái 1800-logu loahpa bealde . Girku ceaggáige das sulaid 70 jagi ovdal duiskalaččat bolde dan čakčat 1944. Dáláš girku lea huksejuvvon jagis 1951 seamma girkodievvái go ovdditnai. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanodaga ođđa girku huksejuvvui Heahttái 1800-logu loahpabealde . Girku ceaggáige das sulaid 70 jagi ovdal duiskalaččat bolde dan čakčat 1944. Dáláš girku lea huksejuvvon jagis 1951 seamma girkodievvái go ovdditnai.
Eanodaga ođđa girku huksejuvvui Heahttái 1800-logu loahpabealde. Girku ceaggáige das sulaid 70 jagi ovdal duiskalaččat bolde dan čakčat 1944. Dáláš girku lea huksejuvvon jagis 1951 seamma girkodievvái go ovdditnai.
    • «loahpabealde .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «loahpabealde.»
Dolin Márjjábeivviid áigge sámit bohte girkosiidii gásttašit mánáid, doallat heajaid ja hávdádit váinniid. Nuorat bohte rihppaskuvlii, ja konfirmerejuvvojedje Márjjábeaivve. Vel 1860- logus máŋggat guovdageaidnoláš nuorat vázze rihppaskuvlla Eanodagas. Deahalaš lei dieđusge maid deaivvadit oahpes olbmuiguin ja gávpašit . Dolin Márjjábeivviid áigge sámit bohte girkosiidii gásttašit mánáid, doallat heajaid ja hávdádit váinniid. Nuorat bohte rihppaskuvlii, ja konfirmerejuvvojedje Márjjábeaivve. Vel 1860-logus máŋggat guovdageaidnulaš nuorat vázze rihppaskuvlla Eanodagas. Deaŧalaš lei dieđusge maid deaivvadit oahpes olbmuiguin ja gávppašit . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dolin Márjjábeivviid áigge sámit bohte girkosiidii gásttašit mánáid, doallat heajaid ja hávdádit váinniid. Nuorat bohte rihppaskuvlii, ja konfirmerejuvvojedje Márjjábeaivve. Vel 1860- logus máŋggat guovdageaidnoláš nuorat vázze rihppaskuvlla Eanodagas. Deahalaš lei dieđusge maid deaivvadit oahpes olbmuiguin ja gávpašit .
Dolin Márjjábeivviid áigge sámit bohte girkosiidii gásttašit mánáid, doallat heajaid ja hávdádit váinniid. Nuorat bohte rihppaskuvlii, ja konfirmerejuvvojedje Márjjábeaivve. Vel 1860- logus máŋggat guovdageaidnulaš nuorat vázze rihppaskuvlla Eanodagas. Deaŧalaš lei dieđusge maid deaivvadit oahpes olbmuiguin ja gávpašit gávpašit.
    • «.  Vel» ➞ [double-space-before]
      • «. Vel»
    • «guovdageaidnoláš» ➞ [typo]
      • «guovdageaidnulaš»
    • «Deahalaš» ➞ [typo]
      • «Deaŧalaš»
      • «Veagalaš»
      • «Searalaš»
      • «Eanalaš»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gávpašit.»
Dolin Márjjábeivviid áigge sámit bohte girkosiidii gásttašit mánáid, doallat heajaid ja hávdádit váinniid. Nuorat bohte rihppaskuvlii, ja konfirmerejuvvojedje Márjjábeaivve. Vel 1860- logus máŋggat guovdageaidnulaš nuorat vázze rihppaskuvlla Eanodagas. Deaŧalaš lei dieđusge maid deaivvadit oahpes olbmuiguin ja gávpašit gávpašit.
Dolin Márjjábeivviid áigge sámit bohte girkosiidii gásttašit mánáid, doallat heajaid ja hávdádit váinniid. Nuorat bohte rihppaskuvlii, ja konfirmerejuvvojedje Márjjábeaivve. Vel 1860- logus máŋggat guovdageaidnulaš nuorat vázze rihppaskuvlla Eanodagas. Deaŧalaš lei dieđusge maid deaivvadit oahpes olbmuiguin ja gávppašit gávppašin.
    • «gávpašit» ➞ [typo]
      • «gávppašit»
      • «gavašit»
      • «gávppahit»
    • «gávpašit» ➞ [typo]
      • «gávppašin»
Johtti Sápmelaččat rs ortnii vuosttaš geardde Márjjábeaivve doaluid jagis 1971. Searvi vuođđoduvvui guokte jagi ovdal jagis 1969. Johtti Sápmelaččat rs ordnii vuosttaš geardde Márjjábeaivve doaluid jagis 1971. Searvi vuođđuduvvui guokte jagi ovdal jagis 1969. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Johtti Sápmelaččat rs ortnii vuosttaš geardde Márjjábeaivve doaluid jagis 1971. Searvi vuođđoduvvui guokte jagi ovdal jagis 1969.
Johtti Sápmelaččat rs urdnii vuosttaš geardde Márjjábeaivve doaluid jagis 1971. Searvi 😱 guokte jagi ovdal jagis 1969.
    • «ortnii» ➞ [typo]
      • «urdnii»
    • « geardde  Márjjábeaivve» ➞ [double-space-before]
      • « geardde Márjjábeaivve»
    • «vuođđoduvvui» ➞ [typo]
Johtti Sápmelaččat rs urdnii vuosttaš geardde Márjjábeaivve doaluid jagis 1971. Searvi guokte jagi ovdal jagis 1969.
Johtti Sápmelaččat rs urdnii vuosttaš geardde Márjjábeaivve doaluid jagis 1971. Searvi guokte jagi ovdal jagis 1969.
    • «Searvi  guokte» ➞ [double-space-before]
      • «Searvi guokte»
Oba davviriikkaid vuosttaš juoigankonsearta dollui Heahtás Márjjábeaivve 1972. Juoigit bohte Ruoŧas, Norggas ja Suomas, ja guldaleaddjit ledje mánggat čuođit. Oba davviriikkaid vuosttaš juoigankonsearta dollui Heahtás Márjjábeaivve 1972. Juoigit bohte Ruoŧas, Norggas ja Suomas, ja guldaleaddjit ledje máŋggat čuođit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oba davviriikkaid vuosttaš juoigankonsearta dollui Heahtás Márjjábeaivve 1972. Juoigit bohte Ruoŧas, Norggas ja Suomas, ja guldaleaddjit ledje mánggat čuođit.
Oba davviriikkaid vuosttaš juoigankonsearta dollui Heahtás Márjjábeaivve 1972. Juoigit bohte Ruoŧas, Norggas ja Suomas, ja guldaleaddjit ledje máŋggat čuođit.
    • «mánggat» ➞ [typo]
      • «máŋggat»
Oba davviriikkaid vuosttaš juoigankonsearta dollui Heahtás Márjjábeaivve 1972. Juoigit bohte Ruoŧas, Norggas ja Suomas, ja guldaleaddjit ledje máŋggat čuođit.
Oba davviriikkaid vuosttaš juoigankonsearta dollui Heahtás Márjjábeaivve 1972. Juoigit bohte Ruoŧas, Norggas ja Suomas, ja guldaleaddjit ledje máŋggatčuođit.
    • «máŋggat čuođit» ➞ [msyn-compound]
      • «máŋggatčuođit»
– Ii leat heahti – Ii leat heahti 1 No errors found
Sámi filbmadahkki lea New Yorkas, muhto son ii loga vuohttit orkána Sandy nu bures. Sámi filbmadahkki lea New Yorkas, muhto son ii loga vuohttit orkána Sandy nu bures. 1 No errors found
Boliissat vuojehit olbmuid eret Brooklyn Heights Boardwalk-guovllus, disdaga čuovganeapmái, báikkálaš áiggi. Boliissat vuojehit olbmuid eret Brooklyn Heights Boardwalk-guovllus, disdaga čuovganeapmái, báikkálaš áiggi. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boliissat vuojehit olbmuid eret Brooklyn Heights Boardwalk-guovllus, disdaga čuovganeapmái, báikkálaš áiggi.
Boliissat vuojehit olbmuid eret Brooklyn Heigges 😱, disdaga čuovganeapmái, báikkálaš áiggi.
    • «Heights» ➞ [typo]
      • «Heigges»
      • «Highas»
    • «Boardwalk-guovllus» ➞ [typo]
Boliissat vuojehit olbmuid eret Brooklyn Heigges , disdaga čuovganeapmái, báikkálaš áiggi.
Boliissat vuojehit olbmuid eret Brooklyn Heigges, disdaga čuovganeapmái, báikkálaš áiggi.
    • «Heigges ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Heigges,»
Idivuoma lea fitname gávpogis vieljjainis ja ássaba Park Slope guovllus Brooklyn-gávpotoasis oahppásiid luhtte. Diet guovlu lea smávva čohka alde ja doppe ii dovdo garra dálki nu bures. Idivuoma lea fitname gávpogis vieljainis ja ássaba Park Slope guovllus Brooklyn-gávpotoasis oahppásiid luhtte. Diet guovlu lea smávva čohka alde ja doppe ii dovdo garra dálki nu bures. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Idivuoma lea fitname gávpogis vieljjainis ja ássaba Park Slope guovllus Brooklyn-gávpotoasis oahppásiid luhtte. Diet guovlu lea smávva čohka alde ja doppe ii dovdo garra dálki nu bures.
Idivuoma lea fitname gávpogis vieljainis ja ássaba Park Aloe guovllus Brooklyn-gávpotoasis oahppásiid luhtte. Diet guovlu lea smávva čohka alde ja doppe ii dovdo garra dálki nu bures.
    • «vieljjainis» ➞ [typo]
      • «vieljainis»
      • «jievjjainis»
    • «Slope» ➞ [typo]
      • «Aloe»
      • «Elode»
Idivuoma muitala ahte stuora oasit New Yorkas ja New Jerseyas USAs leat dál čáze vuolde maŋŋel go «Sandy» nammasaš orkána ollii gávpogii ikte eahkes. Idivuoma muitala ahte stuora oasit New Yorkas ja New Jerseys USA:s leat dál čáze vuolde maŋŋel go «Sandy» nammasaš orkána ollii gávpogii ikte eahkes. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Idivuoma muitala ahte stuora oasit New Yorkas ja New Jerseyas USAs leat dál čáze vuolde maŋŋel go «Sandy»«Sandy» nammasaš orkána ollii gávpogii ikte eahkes.
Idivuoma muitala ahte stuora oasit New Yorkas ja New Jerseys USA:s leat dál čáze vuolde maŋŋel go ”SandySandy»«Sandy” nammasaš orkána ollii gávpogii ikte eahkes.
    • «Jerseyas» ➞ [typo]
      • «Jerseys»
    • «USAs» ➞ [typo]
      • «USA:s»
    • ««Sandy»» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”SandySandy»»
    • ««Sandy»» ➞ [punct-aistton-right]
      • ««Sandy”»
Idivuoma muitala ahte stuora oasit New Yorkas ja New Jerseys USA:s leat dál čáze vuolde maŋŋel go ”SandySandy» nammasaš orkána ollii gávpogii ikte eahkes.
Idivuoma muitala ahte stuora oasit New Yorkas ja New Jerseys USA:s leat dál čáze vuolde maŋŋel go ”SandySandySandySandy” nammasaš orkána ollii gávpogii ikte eahkes.
    • «»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «SandySandy”»
Idivuoma muitala ahte stuora oasit New Yorkas ja New Jerseys USA:s leat dál čáze vuolde maŋŋel go ”SandySandySandySandy” nammasaš orkána ollii gávpogii ikte eahkes.
Idivuoma muitala ahte stuora oasit New Yorkas ja New Jerseys USA:s leat dál čáze vuolde maŋŋel go ”😱” nammasaš orkána ollii gávpogii ikte eahkes.
    • «SandySandySandySandy» ➞ [typo]
New Yorka sátnejođiheaddji lea ovdal go orkána ollii gávpogii gohččon measta njeallječuođi duhát olbmo evakueret vuollegis guovlluin, ja togat, busset ja girdit lea bissehuvvon. New Yorka sátnejođiheaddji lea ovdal go orkána ollii gávpogii gohččon measta njeallječuođiduhát olbmo evakueret vuollegis guovlluin, ja togat, busset ja girdit lea bissehuvvon. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
New Yorka sátnejođiheaddji lea ovdal go orkána ollii gávpogii gohččon measta njeallječuođi duhát olbmo evakueret vuollegis guovlluin, ja togat, busset ja girdit lea bissehuvvon.
New Yorka sátnejođiheaddji lea ovdal go orkána ollii gávpogii gohččon measta njeallječuođiduhát olbmo evakueret vuollegis guovlluin, ja togat, busset ja girdit lea bissehuvvon.
    • «njeallječuođi duhát» ➞ [msyn-compound]
      • «njeallječuođiduhát»
Oktiibuot leat unnimusat 13 olbmo jápmán orkána dihte USAs ja Canadas . Oktiibuot leat unnimusat 13 olbmo jápmán orkána dihte USA:s ja Kanadas . 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oktiibuot leat unnimusat 13 olbmo jápmán orkána dihte USAs ja Canadas .
Oktiibuot leat unnimusat 13 olbmo jápmán orkána dihte USA:s ja 😱 Canadas.
    • «USAs» ➞ [typo]
      • «USA:s»
    • «Canadas» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Canadas.»
Oktiibuot leat unnimusat 13 olbmo jápmán orkána dihte USA:s ja Canadasja Canadas.
Oktiibuot leat unnimusat 13 olbmo jápmán orkána dihte USA:s Ja Canadas😱.
    • «ja  Canadas» ➞ [double-space-before]
      • «Ja Canadas»
      • «ja Canadas»
    • «ja  Canadas» ➞ [typo]
Oktiibuot leat unnimusat 13 olbmo jápmán orkána dihte USA:s Ja Canadas
Oktiibuot leat unnimusat 13 olbmo jápmán orkána dihte USA:s Ja 😱
    • «Canadas» ➞ [typo]
Sámi filbmadahkki Per Josef Idivuoma lea dál New Yorkas ja ná son muitalii disdatiđida dálkki birra: Sámi filbmadahkki Per Josef Idivuoma lea dál New Yorkas ja ná son muitalii disdatiđida dálkki birra: 1 No errors found
Per Josef Idivuoma New Yorkas Per Josef Idivuoma New Yorkas 1 No errors found
Albbas (Lynx lynx) lea návdi - boraspire -, ja gávdno stuorra guovlluin Eurásias. Albbas gullá bussánállái ja lea bajimusas biebmogollosis. Albbas lea áidna vilda bussáealli Skandinávias. Albbas (Lynx lynx) lea návdi - boraspire -, ja gávdno stuorra guovlluin Eurásias. Albbas gullá bussánállái ja lea bajimusas biebmogollosis. Albbas lea áidna vilda bussáealli Skandinávias. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Albbas (Lynx lynx) lea návdi - boraspire -, ja gávdno stuorra guovlluin Eurásias. Albbas gullá bussánállái ja lea bajimusas biebmogollosis. Albbas lea áidna vilda bussáealli Skandinávias.
Albbas (Lynx Lynx) lea návdi - boraspire -, ja gávdno stuorra guovlluin Eurásias. Albbas gullá bussánállái ja lea bajimusas biebmogollosis. Albbas lea áidna vilda bussáealli Skandinávias.
    • «lynx» ➞ [typo]
      • «Lynx»
Albasa lávdu. Sisdoallu [čiega] 1 Válddahus 2 Lávdu 2.1 Albbas Norggas 3 Habitáhta 4 Vuohki 5 Šaddan 6 Gehča maid 7 Čujuhusat 8 Liŋkkat Válddahus Albasa lávdu. Sisdoallu [čiega] 1 Válddahus 2 Lávdu 2.1 Albbas Norggas 3 Habitáhta 4 Vuohki 5 Šaddan 6 Geahča maid 7 Čujuhusat 8 Liŋkkat Válddahus 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Albasa lávdu. Sisdoallu [čiega] 1 Válddahus 2 Lávdu 2.1 Albbas Norggas 3 Habitáhta 4 Vuohki 5 Šaddan 6 Gehča maid 7 Čujuhusat 8 Liŋkkat Válddahus
Albasa lávdu. Sisdoallu [čiega] 1 Válddahus 2 Lávdu 2.1 Albbas Norggas 3 Habitáhta 4 Vuohki 5 Šaddan 6 Geahča maid 7 Čujuhusat 8 Liŋkkat Válddahus
    • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
      • «Sisdoallu [»
    • «]  1» ➞ [double-space-before]
      • «] 1»
    • «Gehča» ➞ [typo]
      • «Geahča»
      • «Rahča»
      • «Gahča»
      • «Gáhča»
      • «Ráhča»
      • «Giehča»
      • «Luhča»
      • «Gihča»
Norggas goddojuvvon albbas (Norsk Skogmuseum) Eurasalaš albbas lea stuorimus buot albbasšlájain. Das lea oalle njealječiegat gorut eará bussáid ektui, ja maŋágeahči lea allelis. Oaivi lea oalle jorbbas ja bealjit unnit - ja beljiin leat mihtilmas diehpit. Albbas lea 80-130 cm guhku, njunnegeažis seaibemáddagii ja seaibi lea 11-25 cm. Olleššattot albasa allodat seabi bokte lea 50-70 cm ja deaddu lea 13-26 kg. Davviguovlluid albasat šaddet dábálaččat stuoribut go lullelis. Norggas, Ruoŧas ja Suomas šaddá rávjáalbbas varis albbas dábálaččat 18-26 kg, ja ciiko (njiŋŋelas) šaddá sullii 13-18 kg. Albbas lea bures heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Dálvet lea suhkkes guolga, mii lea ullui ja suodjala bures buollaša vuostá, ja geasset dat fas lea njavgat. Guolgga vuođđoivdni lea ruksesruškat geasset ja ráneslágan dálvet, ja nu dat bures čiehkása birrasii. Iešguđet guovlluin sáhttá das leat iešguđet ivdni, danne go ivdni lea heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Čoavjevuole lea albbas vielgat dahje čuovgat, ja muđui lea unnit eanet girjját . Juolgeluodda lea stuoris goruda sturrodaga ektui, erenoamážit dain mat ellet guovlluin gos lea ollu muohta. Albasis lea erenoamáš buorre gullu ja maiddái buorre oaidnu ja haksá bures. Luonddus lea albasa eallenahki 10-12 jagi, muhto lea dihtosis albbas mii elii olles 24 jagi. Lávdu Norggas goddojuvvon albbas (Norsk Skogmuseum) Eurásialaš albbas lea stuorimus buot albbasšlájain. Das lea oalle njealječiegat gorut eará bussáid ektui, ja maŋŋegeahči lea allelis. Oaivi lea oalle jorbbas ja bealjit unnit - ja beljiin leat mihtilmas diehpit. Albbas lea 80-130 cm guhku, njunnegeažis seaibemáddagii ja seaibi lea 11-25 cm. Ollesšattot albasa allodat seabi bokte lea 50-70 cm ja deaddu lea 13-26 kg. Davviguovlluid albasat šaddet dábálaččat stuoribut go lullelis. Norggas, Ruoŧas ja Suomas šaddá rávjáalbbas varisalbbas dábálaččat 18-26 kg, ja ciiku (njiŋŋelas) šaddá sullii 13-18 kg. Albbas lea bures heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Dálvet lea suhkkes guolga, mii lea ullui ja suodjala bures buollaša vuostá, ja geasset dat fas lea njavgat. Guolgga vuođđoivdni lea ruksesruškat geasset ja ráneslágan dálvet, ja nu dat bures čiehkáda birrasii. Iešguđet guovlluin sáhttá das leat iešguđet ivdni, danne go ivdni lea heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Čoavjevuole lea albbas vielgat dahje čuovgat, ja muđui lea unnit eanet girjját . Juolgeluodda lea stuoris goruda sturrodaga ektui, erenoamážit dain mat ellet guovlluin gos lea ollu muohta. Albasis lea erenoamáš buorre gullu ja maiddái buorre oaidnu ja haksá bures. Luonddus lea albasa eallenahki 10-12 jagi, muhto lea dihtosis albbas mii elii olles 24 jagi. Lávdu 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Norggas goddojuvvon albbas (Norsk Skogmuseum) Eurasalaš albbas lea stuorimus buot albbasšlájain. Das lea oalle njealječiegat gorut eará bussáid ektui, ja maŋágeahči lea allelis. Oaivi lea oalle jorbbas ja bealjit unnit - ja beljiin leat mihtilmas diehpit. Albbas lea 80-130 cm guhku, njunnegeažis seaibemáddagii ja seaibi lea 11-25 cm. Olleššattot albasa allodat seabi bokte lea 50-70 cm ja deaddu lea 13-26 kg. Davviguovlluid albasat šaddet dábálaččat stuoribut go lullelis. Norggas, Ruoŧas ja Suomas šaddá rávjáalbbas varis albbas dábálaččat 18-26 kg, ja ciiko (njiŋŋelas) šaddá sullii 13-18 kg. Albbas lea bures heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Dálvet lea suhkkes guolga, mii lea ullui ja suodjala bures buollaša vuostá, ja geasset dat fas lea njavgat. Guolgga vuođđoivdni lea ruksesruškat geasset ja ráneslágan dálvet, ja nu dat bures čiehkása birrasii. Iešguđet guovlluin sáhttá das leat iešguđet ivdni, danne go ivdni lea heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Čoavjevuole lea albbas vielgat dahje čuovgat, ja muđui lea unnit eanet girjját . Juolgeluodda lea stuoris goruda sturrodaga ektui, erenoamážit dain mat ellet guovlluin gos lea ollu muohta. Albasis lea erenoamáš buorre gullu ja maiddái buorre oaidnu ja haksá bures. Luonddus lea albasa eallenahki 10-12 jagi, muhto lea dihtosis albbas mii elii olles 24 jagi. Lávdu
Norggas goddojuvvon albbas (Norsk Skogmusea) Gurahalaš albbas lea stuorimus buot albbasšlájain. Das lea oalle njealječiegat gorut eará bussáid ektui, ja maŋŋegeahči lea allelis. Oaivi lea oalle jorbbas ja bealjit unnit - ja beljiin leat mihtilmas diehpit. Albbas lea 80-130 cm guhku, njunnegeažis seaibemáddagii ja seaibi lea 11-25 cm. Olleššattot albasa allodat seabi bokte lea 50-70 cm ja deaddu lea 13-26 kg. Davviguovlluid albasat šaddet dábálaččat stuoribut go lullelis. Norggas, Ruoŧas ja Suomas šaddá rávjáalbbas varisalbbas dábálaččat 18-26 kg, ja cisku (njiŋŋelas) šaddá sullii 13-18 kg. Albbas lea bures heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Dálvet lea suhkkes guolga, mii lea ullui ja suodjala bures buollaša vuostá, ja geasset dat fas lea njavgat. Guolgga vuođđoivdni lea ruksesruškat geasset ja ráneslágan dálvet, ja nu dat bures biehkasa birrasii. Iešguđet guovlluin sáhttá das leat iešguđet ivdni, danne go ivdni lea heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Čoavjevuole lea albbas vielgat dahje čuovgat, ja muđui lea unnit eanet girjjat girjját. Juolgeluodda lea stuoris goruda sturrodaga ektui, erenoamážit dain mat ellet guovlluin gos lea ollu muohta. Albasis lea erenoamáš buorre gullu ja maiddái buorre oaidnu ja haksá bures. Luonddus lea albasa eallenahki 10-12 jagi, muhto lea dihtosis albbas mii elii olles 24 jagi. Lávdu
    • «Skogmuseum» ➞ [typo]
      • «Skogmusea»
    • «Eurasalaš» ➞ [typo]
      • «Gurahalaš»
    • «maŋágeahči» ➞ [typo]
      • «maŋŋegeahči»
      • «mađášgeahči»
      • «šaŋageahči»
      • «mánágeahči»
      • «mayageahči»
      • «manjegeahči»
      • «bajágeahči»
      • «manjášgeahči»
    • «varis albbas» ➞ [msyn-compound]
      • «varisalbbas»
    • «ciiko» ➞ [typo]
      • «cisku»
    • «čiehkása» ➞ [typo]
      • «biehkasa»
      • «čiehkara»
      • «čiehčasa»
      • «čiehkana»
      • «jiehkkása»
    • «girjját» ➞ [typo]
      • «girjjat»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «girjját.»
Norggas goddojuvvon albbas (Norsk Skogmusea) Gurahalaš albbas lea stuorimus buot albbasšlájain. Das lea oalle njealječiegat gorut eará bussáid ektui, ja maŋŋegeahči lea allelis. Oaivi lea oalle jorbbas ja bealjit unnit - ja beljiin leat mihtilmas diehpit. Albbas lea 80-130 cm guhku, njunnegeažis seaibemáddagii ja seaibi lea 11-25 cm. Olleššattot albasa allodat seabi bokte lea 50-70 cm ja deaddu lea 13-26 kg. Davviguovlluid albasat šaddet dábálaččat stuoribut go lullelis. Norggas, Ruoŧas ja Suomas šaddá rávjáalbbas varisalbbas dábálaččat 18-26 kg, ja cisku (njiŋŋelas) šaddá sullii 13-18 kg. Albbas lea bures heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Dálvet lea suhkkes guolga, mii lea ullui ja suodjala bures buollaša vuostá, ja geasset dat fas lea njavgat. Guolgga vuođđoivdni lea ruksesruškat geasset ja ráneslágan dálvet, ja nu dat bures biehkasa birrasii. Iešguđet guovlluin sáhttá das leat iešguđet ivdni, danne go ivdni lea heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Čoavjevuole lea albbas vielgat dahje čuovgat, ja muđui lea unnit eanet girjjat girjját. Juolgeluodda lea stuoris goruda sturrodaga ektui, erenoamážit dain mat ellet guovlluin gos lea ollu muohta. Albasis lea erenoamáš buorre gullu ja maiddái buorre oaidnu ja haksá bures. Luonddus lea albasa eallenahki 10-12 jagi, muhto lea dihtosis albbas mii elii olles 24 jagi. Lávdu
Norggas goddojuvvon albbas (Norsk Skogmusea) Gurahalaš albbas lea stuorimus buot albbasšlájain. Das lea oalle njealječiegat gorut eará bussáid ektui, ja maŋŋegeahči lea allelis. Oaivi lea oalle jorbbas ja bealjit unnit - ja beljiin leat mihtilmas diehpit. Albbas lea 80-130 cm guhku, njunnegeažis seaibemáddagii ja seaibi lea 11-25 cm. Olleššattot albasa allodat seabi bokte lea 50-70 cm ja deaddu lea 13-26 kg. Davviguovlluid albasat šaddet dábálaččat stuoribut go lullelis. Norggas, Ruoŧas ja Suomas šaddá rávjáalbbas varisalbbas dábálaččat 18-26 kg, ja cisku (njiŋŋelas) šaddá sullii 13-18 kg. Albbas lea bures heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Dálvet lea suhkkes guolga, mii lea ullui ja suodjala bures buollaša vuostá, ja geasset dat fas lea njavgat. Guolgga vuođđoivdni lea ruksesruškat geasset ja ráneslágan dálvet, ja nu dat bures biehkasa birrasii. Iešguđet guovlluin sáhttá das leat iešguđet ivdni, danne go ivdni lea heivehuvvon dan guvlui gos eallá. Čoavjevuole lea albbas vielgat dahje čuovgat, ja muđui lea unnit eanet girjjatgirjjat. Juolgeluodda lea stuoris goruda sturrodaga ektui, erenoamážit dain mat ellet guovlluin gos lea ollu muohta. Albasis lea erenoamáš buorre gullu ja maiddái buorre oaidnu ja haksá bures. Luonddus lea albasa eallenahki 10-12 jagi, muhto lea dihtosis albbas mii elii olles 24 jagi. Lávdu
    • « girjját» ➞ [typo]
      • «girjjat»
Albasa eami lávdu, dahje eallinguovlu, lea Pyreneaid rájes lullioarjin Skandinaviai davvioarjin, Ruoššas ja Sibirjás , Kiinnás ja Ruošša davvirittuin nuorttas. Dál lea albbas nálihuvvan (jávkan) ollu guovlluin (erenoamážit oarjin), vaikko šládja rehkenastojuvvo gullat nanu ja ceavzilis náliide. Albbas Norggas 1960-logus jávkaduvvui eruasialaš albbas goasii miehtá Oarje-Eurohpá. Norggas lei albbas meastá oalát jávkan álggus 1900-logu, muhto máddodat lassánii fas 1950- ja 1960-logu mielde. Ráfáiduhttimiid geažil lea albbas fas laskagoahtán Eurohpás. 2000-logus leat fas riegádan albasat Duiskkas ja Šveiccas. Dál gávdno albbas miehtá Norgga nannama , earret Vestlándda fylkkain, gos lea dušše soames ealli. 1996 rájes lea albbasmáddodat váksojuvvon luoddaguorramiid bokte. [1] Barggu doaimmaha natiovnnalaš prográmma, mii vákšu buot stuora boraspiriid. Báikkálaš olbmot miehtá riikka dieđihit luottaid ja čivgamiid Stáhta luonddubearráigehččui (dárogillii oaniduvvon: SNO), mii čohkke dieđuid. Jagis 2007 ledje unnimusat 69-74 albbasbearraša. Dát leat oktiibuot 409-439 albasa. Norgga mihttomearri, man Stuoradiggi mearrida, lea ahte galget leat 65 čivgi njiŋŋelasa juohke jagi (albbas oažžu 1 - 3 čivgga hávális). Dat lohku lea olahuvvon, go Norggas ja Ruoŧas leat oktiibuot sullii 2000 albasa. Habitáhta Albasa eami lávdu, dahje eallinguovlu, lea Pyreneaid rájes lullioarjin Skandináviai davvioarjin, Ruoššas ja Sibirjjás , Kiinnás ja Ruošša davvirittuin nuorttas. Dál lea albbas nálihuvvan (jávkan) ollu guovlluin (erenoamážit oarjin), vaikko šládja rehkenastojuvvo gullat nanu ja ceavzilis náliide. Albbas Norggas 1960-logus jávkaduvvui eurásialaš albbas goasii miehtá Oarje-Eurohpá. Norggas lei albbas meastá oalát jávkan álggus 1900-logu, muhto máddodat lassánii fas 1950- ja 1960-logu mielde. Ráfáiduhttimiid geažil lea albbas fas laskagoahtán Eurohpás. 2000-logus leat fas riegádan albasat Duiskkas ja Šveiccas. Dál gávdno albbas miehtá Norgga nannáma , earret Vestlándda fylkkain, gos lea dušše soames ealli. 1996 rájes lea albbasmáddodat váksojuvvon luoddaguorramiid bokte. [1] Barggu doaimmaha našuvnnalaš prográmma, mii vákšu buot stuora boraspiriid. Báikkálaš olbmot miehtá riikka dieđihit luottaid ja čivgamiid Stáhta luonddubearráigehččui (dárogillii oaniduvvon: SNO), mii čohkke dieđuid. Jagis 2007 ledje unnimusat 69-74 albbasbearraša. Dát leat oktiibuot 409-439 albasa. Norgga mihttomearri, man Stuoradiggi mearrida, lea ahte galget leat 65 čivgi njiŋŋelasa juohke jagi (albbas oažžu 1 - 3 čivgga hávális). Dat lohku lea olahuvvon, go Norggas ja Ruoŧas leat oktiibuot sullii 2000 albasa. Habitáhta 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Albasa eami lávdu, dahje eallinguovlu, lea Pyreneaid rájes lullioarjin Skandinaviai davvioarjin, Ruoššas ja Sibirjás , Kiinnás ja Ruošša davvirittuin nuorttas. Dál lea albbas nálihuvvan (jávkan) ollu guovlluin (erenoamážit oarjin), vaikko šládja rehkenastojuvvo gullat nanu ja ceavzilis náliide. Albbas Norggas 1960-logus jávkaduvvui eruasialaš albbas goasii miehtá Oarje-Eurohpá. Norggas lei albbas meastá oalát jávkan álggus 1900-logu, muhto máddodat lassánii fas 1950- ja 1960-logu mielde. Ráfáiduhttimiid geažil lea albbas fas laskagoahtán Eurohpás. 2000-logus leat fas riegádan albasat Duiskkas ja Šveiccas. Dál gávdno albbas miehtá Norgga nannama , earret Vestlándda fylkkain, gos lea dušše soames ealli. 1996 rájes lea albbasmáddodat váksojuvvon luoddaguorramiid bokte. [1] Barggu doaimmaha natiovnnalaš prográmma, mii vákšu buot stuora boraspiriid. Báikkálaš olbmot miehtá riikka dieđihit luottaid ja čivgamiid Stáhta luonddubearráigehččui (dárogillii oaniduvvon: SNO), mii čohkke dieđuid. Jagis 2007 ledje unnimusat 69-74 albbasbearraša. Dát leat oktiibuot 409-439 albasa. Norgga mihttomearri, man Stuoradiggi mearrida, lea ahte galget leat 65 čivgi njiŋŋelasa juohke jagi (albbas oažžu 1 - 3 čivgga hávális). Dat lohku lea olahuvvon, go Norggas ja Ruoŧas leat oktiibuot sullii 2000 albasa. Habitáhta
Albasa eami lávdu, dahje eallinguovlu, lea Syrenaid rájes lullioarjin 😱 davvioarjin, Ruoššas ja Sibirjás Sibirjjá, Kiinnás ja Ruošša davvirittuin nuorttas. Dál lea albbas nálihuvvan (jávkan) ollu guovlluin (erenoamážit oarjin), vaikko šládja rehkenastojuvvo gullat nanu ja ceavzilis náliide. Albbas Norggas 1960-logus jávkaduvvui grusialaš albbas goasii miehtá Oarje-Eurohpá. Norggas lei albbas meastá oalát jávkan álggus 1900-logu, muhto máddodat lassánii fas 1950- ja 1960-logu mielde. Ráfáiduhttimiid geažil lea albbas fas laskagoahtán Eurohpás. 2000-logus leat fas riegádan albasat Duiskkas ja Šveiccas. Dál gávdno albbas miehtá Norgga nannáma nannama, earret Vestlándda fylkkain, gos lea dušše soames ealli. 1996 rájes lea albbasmáddodat váksojuvvon luoddaguorramiid bokte. [1] Barggu doaimmaha našuvnnalaš prográmma, mii vákšu buot stuora boraspiriid. Báikkálaš olbmot miehtá riikka dieđihit luottaid ja čivgamiid Stáhta luonddubearráigehččui (dárogillii oaniduvvon: SNO), mii čohkke dieđuid. Jagis 2007 ledje unnimusat 69-74 albbasbearraša. Dát leat oktiibuot 409-439 albasa. Norgga mihttomearri, man Stuoradiggi mearrida, lea ahte galget leat 65 čivgi njiŋŋelasa juohke jagi (albbas oažžu 1 - 3 čivgga hávális). Dat lohku lea olahuvvon, go Norggas ja Ruoŧas leat oktiibuot sullii 2000 albasa. Habitáhta
    • «Pyreneaid» ➞ [typo]
      • «Syrenaid»
    • «Skandinaviai» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Sibirjjá,»
      • «eruasialaš» ➞ [typo]
        • «grusialaš»
      • «nannama» ➞ [typo]
        • «nannáma»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «nannama,»
      • «natiovnnalaš» ➞ [typo]
        • «našuvnnalaš»
Albasa eami lávdu, dahje eallinguovlu, lea Syrenaid rájes lullioarjin davvioarjin, Ruoššas ja Sibirjás Sibirjjá, Kiinnás ja Ruošša davvirittuin nuorttas. Dál lea albbas nálihuvvan (jávkan) ollu guovlluin (erenoamážit oarjin), vaikko šládja rehkenastojuvvo gullat nanu ja ceavzilis náliide. Albbas Norggas 1960-logus jávkaduvvui grusialaš albbas goasii miehtá Oarje-Eurohpá. Norggas lei albbas meastá oalát jávkan álggus 1900-logu, muhto máddodat lassánii fas 1950- ja 1960-logu mielde. Ráfáiduhttimiid geažil lea albbas fas laskagoahtán Eurohpás. 2000-logus leat fas riegádan albasat Duiskkas ja Šveiccas. Dál gávdno albbas miehtá Norgga nannáma nannama, earret Vestlándda fylkkain, gos lea dušše soames ealli. 1996 rájes lea albbasmáddodat váksojuvvon luoddaguorramiid bokte. [1] Barggu doaimmaha našuvnnalaš prográmma, mii vákšu buot stuora boraspiriid. Báikkálaš olbmot miehtá riikka dieđihit luottaid ja čivgamiid Stáhta luonddubearráigehččui (dárogillii oaniduvvon: SNO), mii čohkke dieđuid. Jagis 2007 ledje unnimusat 69-74 albbasbearraša. Dát leat oktiibuot 409-439 albasa. Norgga mihttomearri, man Stuoradiggi mearrida, lea ahte galget leat 65 čivgi njiŋŋelasa juohke jagi (albbas oažžu 1 - 3 čivgga hávális). Dat lohku lea olahuvvon, go Norggas ja Ruoŧas leat oktiibuot sullii 2000 albasa. Habitáhta
Albasa eami lávdu, dahje eallinguovlu, lea Syrenaid rájes lullioarjin davvioarjin, Ruoššas ja Sibirjjá Sibirjjá, Kiinnás ja Ruošša davvirittuin nuorttas. Dál lea albbas nálihuvvan (jávkan) ollu guovlluin (erenoamážit oarjin), vaikko šládja rehkenastojuvvo gullat nanu ja ceavzilis náliide. Albbas Norggas 1960-logus jávkaduvvui grusialaš albbas goasii miehtá Oarje-Eurohpá. Norggas lei albbas meastá oalát jávkan álggus 1900-logu, muhto máddodat lassánii fas 1950- ja 1960-logu mielde. Ráfáiduhttimiid geažil lea albbas fas laskagoahtán Eurohpás. 2000-logus leat fas riegádan albasat Duiskkas ja Šveiccas. Dál gávdno albbas miehtá Norgga nannáma nannáma, earret Vestlándda fylkkain, gos lea dušše soames ealli. 1996 rájes lea albbasmáddodat váksojuvvon luoddaguorramiid bokte. [1] Barggu doaimmaha našuvnnalaš prográmma, mii vákšu buot stuora boraspiriid. Báikkálaš olbmot miehtá riikka dieđihit luottaid ja čivgamiid Stáhta luonddubearráigehččui (dárogillii oaniduvvon: SNO), mii čohkke dieđuid. Jagis 2007 ledje unnimusat 69-74 albbasbearraša. Dát leat oktiibuot 409-439 albasa. Norgga mihttomearri, man Stuoradiggi mearrida, lea ahte galget leat 65 čivgi njiŋŋelasa juohke jagi (albbas oažžu 1 - 3 čivgga hávális). Dat lohku lea olahuvvon, go Norggas ja Ruoŧas leat oktiibuot sullii 2000 albasa. Habitáhta
    • «lullioarjin  davvioarjin» ➞ [double-space-before]
      • «lullioarjin davvioarjin»
    • «Sibirjás» ➞ [typo]
      • «Sibirjjá»
    • «nannama» ➞ [typo]
      • «nannáma»
Albbas eallá máŋggalágan eatnamiin ja báikkiin - habitáhtain, váriin, vuvddiin, duoddariin, muhto buoremusat liiko leat báikkiin gos sáhttá čiehkádit. Vuohki Albbas eallá máŋggalágan eatnamiin ja báikkiin - habitáhtain, váriin, vuvddiin, duoddariin, muhto buoremusat liiko leat báikkiin gos sáhttá čiehkádit. Vuohki 1 No errors found
Go albbas bivdá, de njáhká bivddohasa lusa ja falleha. Albbas ii nagot guhkás doarridit, muhto lea hui snáhpis go falleha. Dat goddá stuorit elliid nu ahte gáskkesta čoddagii, vai ealli hávká. Smávit elliid gáskkesta čeabeahii ja goddá nu. Eurasialaš albbas borrá vuosttažettiin hjorta-elliid (Cervidae), omd. bohccuid, gos fal leat gávdnamis. Šaddan Go albbas bivdá, de njáhká bivddohasa lusa ja falleha. Albbas ii nagot guhkás doarridit, muhto lea hui snáhpis go falleha. Dat goddá stuorit elliid nu ahte gáskkesta čoddagii, vai ealli hávká. Smávit elliid gáskkesta čeabehii ja goddá nu. Eurásialaš albbas borrá vuosttažettiin sarvaelliid (Cervidae), omd. bohccuid, gos fal leat gávdnamis. Šaddan 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Go albbas bivdá, de njáhká bivddohasa lusa ja falleha. Albbas ii nagot guhkás doarridit, muhto lea hui snáhpis go falleha. Dat goddá stuorit elliid nu ahte gáskkesta čoddagii, vai ealli hávká. Smávit elliid gáskkesta čeabeahii ja goddá nu. Eurasialaš albbas borrá vuosttažettiin hjorta-elliid (Cervidae), omd. bohccuid, gos fal leat gávdnamis. Šaddan
Go albbas bivdá, de njáhká bivddáhasa lusa ja falleha. Albbas ii nagot guhkás doarridit, muhto lea hui snáhpis go falleha. Dat goddá stuorit elliid nu ahte gáskkesta čoddagii, vai ealli hávká. Smávit elliid gáskkesta čeabeáhpi ja goddá nu. 😱 albbas borrá vuosttažettiin 😱 (😱), omd. bohccuid, gos fal leat gávdnamis. Šaddan
    • «bivddohasa» ➞ [typo]
      • «bivddáhasa»
    • «čeabeahii» ➞ [typo]
      • «čeabeáhpi»
      • «čeabeáhči»
      • «čeabeáhti»
    • «Eurasialaš» ➞ [typo]
      • «hjorta-elliid» ➞ [typo]
        • «Cervidae» ➞ [typo]
Go albbas bivdá, de njáhká bivddáhasa lusa ja falleha. Albbas ii nagot guhkás doarridit, muhto lea hui snáhpis go falleha. Dat goddá stuorit elliid nu ahte gáskkesta čoddagii, vai ealli hávká. Smávit elliid gáskkesta čeabeáhpi ja goddá nu. albbas borrá vuosttažettiin (), omd. bohccuid, gos fal leat gávdnamis. Šaddan
Go albbas bivdá, de njáhká bivddáhasa lusa ja falleha. Albbas ii nagot guhkás doarridit, muhto lea hui snáhpis go falleha. Dat goddá stuorit elliid nu ahte gáskkesta čoddagii, vai ealli hávká. Smávit elliid gáskkesta čeabeáhpi ja goddá nu. albbas borrá vuosttažettiin (), omd. bohccuid, gos fal leat gávdnamis. Šaddan
    • «.  albbas» ➞ [double-space-before]
      • «. albbas»
    • «vuosttažettiin  (» ➞ [double-space-before]
      • «vuosttažettiin (»
Albbasčivga Málle Čoavjjetáigi lea 70-74 dager ja miessemánus dahje álggus geassemánu šaddet 1 - 3 čivgga (muhtomin 4). Easkkariegádan čivga deaddá 230-270 grámma. Albbas čivgá bákteráiggiin dahje rokkiin , gosa earát eai beasa. Ciiko njamaha čivggaid 2-3 mánu. Albbasčivga Málle Čoavjjetáigi lea 70-74 beaivvi ja miessemánus dahje álggus geassemánu šaddet 1 - 3 čivgga (muhtomin 4). Easkariegádan čivga deaddá 230-270 grámma. Albbas čivgá bákteráiggiide dahje rokkiide , gosa earát eai beasa. Ciiku njamaha čivggaid 2-3 mánu. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Albbasčivga Málle Čoavjjetáigi lea 70-74 dager ja miessemánus dahje álggus geassemánu šaddet 1 - 3 čivgga (muhtomin 4). Easkkariegádan čivga deaddá 230-270 grámma. Albbas čivgá bákteráiggiin dahje rokkiin , gosa earát eai beasa. Ciiko njamaha čivggaid 2-3 mánu.
Albbasčivga Málle Čoavjjetáigi lea 70-74 dáler ja miessemánus dahje álggus geassemánu šaddet 1 - 3 čivgga (muhtomin 4). Easkariegádan čivga deaddá 230-270 grámma. Albbas čivgá bákteráiggiin dahje rokkiin, gosa earát eai beasa. Ciiku njamaha čivggaid 2-3 mánu.
    • «dager» ➞ [typo]
      • «dáler»
      • «láger»
      • «tater»
      • «tiger»
    • «Easkkariegádan» ➞ [typo]
      • «Easkariegádan»
    • «rokkiin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «rokkiin,»
    • «Ciiko» ➞ [typo]
      • «Ciiku»
      • «Liiku»
      • «Riika»
Norgga Sámis ii mokta searvat Suoma gilvvuide #Kuva: Oula-Antti Labba Oula-Antti LabbaLähetä palautetta toimittajalle Norgga Sámis ii mokta searvat Suoma gilvvuide #Kuva: Oula-Antti Labba Oula-Antti LabbaLähetä palautetta toimittajalle 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Norgga Sámis ii mokta searvat Suoma gilvvuide #Kuva: Oula-Antti Labba Oula-Antti LabbaLähetä palautetta toimittajalle
Norgga Sámis ii mokta searvat Suoma gilvvuide #Kuva: Oula-Antti Labba Oula-Antti 😱 😱 😱
    • «LabbaLähetä» ➞ [typo]
      • «palautetta» ➞ [typo]
        • «toimittajalle» ➞ [typo]
Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 buoremus suopmelaS gilvovuojána. Bálgesiid ovttastumi stivrra dán čavčča mearrádus eastadit olgoriikka herggiid oassálastima Hearge-cup -loahppagilvvuide Anáris soaitá dagahit, ahte Norgga Sámi heargeeaiggádat eai leat aktiivvalaččat searvame dán jagaš Suoma Hearge cup-gilvvuide . Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 buoremus suopmelaš gilvovuojána. Bálgesiid ovttastumi stivrra dán čavčča mearrádus eastadit olgoriikka herggiid oassálastima Hearge-cup-loahppagilvvuide Anáris soaitá dagahit, ahte Norgga Sámi heargeeaiggádat eai leat aktiivvalaččat searvame dán jagaš Suoma Heargecup-gilvvuide . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 buoremus suopmelaS gilvovuojána. Bálgesiid ovttastumi stivrra dán čavčča mearrádus eastadit olgoriikka herggiid oassálastima Hearge-cup -loahppagilvvuide Anáris soaitá dagahit, ahte Norgga Sámi heargeeaiggádat eai leat aktiivvalaččat searvame dán jagaš Suoma Hearge cup-gilvvuide .
Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 buoremus suopmelaš gilvovuojána. Bálgesiid ovttastumi stivrra dán čavčča mearrádus eastadit olgoriikka herggiid oassálastima Hearge-cup -loahppagilvvuide Anáris soaitá dagahit, ahte Norgga Sámi heargeeaiggádat eai leat aktiivvalaččat searvame dán jagaš Suoma Heargge cup-gilvvuide.
    • «suopmelaS» ➞ [typo]
      • «suopmelaš»
    • «Hearge» ➞ [typo]
      • «Heargge»
      • «Seargge»
      • «Leage»
      • «Beare»
      • «Meare»
      • «Eare»
    • «cup-gilvvuide .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «cup-gilvvuide.»
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma Hearge-Cuppas , go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás , oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara. – Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma Hearge-Cupas , go eai sáhte čoaggit čuoggáid ja beassat gilvalit Anáris gonagasluohkás , oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma Hearge-Cuppas , go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás , oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma Hearge-Cuppas Hearge-Cuppas, go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Hearge-Cuppas,»
    • «gonagasluohkás ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gonagasluohkás,»
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma Hearge-Cuppas Hearge-Cuppas, go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma 😱 😱, go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.
    • «Hearge-Cuppas» ➞ [typo]
      • «Hearge-Cuppas» ➞ [typo]
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma , go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma , go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.
    • «Suoma  ,» ➞ [double-space-before]
      • «Suoma ,»
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma , go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.
– Norgga heargeeaiggádiidda ii leat miellagiddevaš gilvalit Suoma, go eai sáhtte čoaggit čuoggáid ja beasa gilvalit Anáris gonagasluohkás, oaivvilda Sámi Heargelihtu (SHL) sátnejođiheaddji Mikkel Per Sara.
    • «Suoma ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Suoma,»
Eai beasa searvat finálii ja guhkki mátkkoštit oassegilvvuide Boahttevaš Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 suopmelaš gilvovuojána, mat leat čoaggán eanemusat čuoggáid dálvvi cup-gilvvuin. Norggabealde leatge dál bidjame eanet návccaid iežas gilvvuid ordnemii . Eai beasa searvat finálii ja guhkki mátkkoštit oassegilvvuide Boahttevaš Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 suopmelaš gilvovuojána, mat leat čoaggán eanemus čuoggáid dálvvi cup-gilvvuin. Norgga bealde leatge dál bidjame eanet návccaid iežaset gilvvuid ordnemii . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eai beasa searvat finálii ja guhkki mátkkoštit oassegilvvuide Boahttevaš Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 suopmelaš gilvovuojána, mat leat čoaggán eanemusat čuoggáid dálvvi cup-gilvvuin. Norggabealde leatge dál bidjame eanet návccaid iežas gilvvuid ordnemii .
Eai beasa searvat finálii ja guhkki mátkkoštit oassegilvvuide Boahttevaš Anára Heargegonagasgilvvuid gonagasluohkkái besset searvat 24 suopmelaš gilvovuojána, mat leat čoaggán eanemusat čuoggáid dálvvi cup-gilvvuin. Norgga bealde leatge dál bidjame eanet návccaid iežas gilvvuid ordnemii.
    • «Norggabealde» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «Norgga bealde»
    • «ordnemii .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ordnemii.»
– SHL:a ja Sámi Valáštallanlihtu beales mii nannet Norggabeale gilvvuid ordnema ja oassálastit Suomabeale cup - gilvvuide dušše delle, go mis eai leat gilvvut dáppe Norggas. Suoma-cupas ii orošii nu stuora árvu dál midjiide, go eat beasa searvat ieš finálii ja dáppe šaddá juo muđuige guhkkin mátkkoštit Lulli-Lappii oassegilvvuide, muitala Sara. – SHL ja Sámi Valáštallanlihtu beales mii nannet Norggabeale gilvvuid ordnema ja oassálastit Suomabeale cup - cup-gilvvuide dušše dalle, go mis eai leat gilvvut dáppe Norggas. Suoma-cupas ii oroše nu stuora árvu dál midjiide, go eat beasa searvat ieš finálii ja dáppe šaddá juo muđuige guhkkin mátkkoštit Lulli-Lappii oassegilvvuide, muitala Sara. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
SHL:a ja Sámi Valáštallanlihtu beales mii nannet Norggabeale gilvvuid ordnema ja oassálastit Suomabeale cup - gilvvuide dušše delle, go mis eai leat gilvvut dáppe Norggas. Suoma-cupas ii orošii nu stuora árvu dál midjiide, go eat beasa searvat ieš finálii ja dáppe šaddá juo muđuige guhkkin mátkkoštit Lulli-Lappii oassegilvvuide, muitala Sara.
SHL ja Sámi Valáštallanlihtu beales mii nannet Norggabeale gilvvuid ordnema ja oassálastit Suomabeale cup - gilvvuide dušše delle, go mis eai leat gilvvut dáppe Norggas. Suoma-cupas ii orošii nu stuora árvu dál midjiide, go eat beasa searvat ieš finálii ja dáppe šaddá juo muđuige guhkkin mátkkoštit Lulli-Lappii oassegilvvuide, muitala Sara.
    • «SHL:a» ➞ [typo]
      • «SHL»
Stivra jienastii Bálgesiid ovttastumis čohkkeje manna giđa bargojoavkku, man ulbmilin lei čoavdit olgoriikka herggiid searvama gonagasgilvvuide. Bargojoavkku evttohusa vuođul bálgesiid ovttastumi stivra čoahkkanii čakčamánus gieđahallat dán ášši. Čoakkámis jienaste deinna boađusin , ahte guhtta stivralahtu dorjo olgoriikka herggiid oassálastima ja gávccis vuosttilde. Stivra jienastii Bálgesiid ovttastumis čohkkeje mannan giđa bargojoavkku, man ulbmilin lei čoavdit olgoriikka herggiid searvama gonagasgilvvuide. Bargojoavkku evttohusa vuođul bálgesiid ovttastumi stivra čoahkkanii čakčamánus gieđahallat dán ášši. Čoakkámis jienaste dainna bohtosiin , ahte guhtta stivrralahtu dorjo olgoriikka herggiid oassálastima ja gávccis vuosttilde. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Stivra jienastii Bálgesiid ovttastumis čohkkeje manna giđa bargojoavkku, man ulbmilin lei čoavdit olgoriikka herggiid searvama gonagasgilvvuide. Bargojoavkku evttohusa vuođul bálgesiid ovttastumi stivra čoahkkanii čakčamánus gieđahallat dán ášši. Čoakkámis jienaste deinna boađusin , ahte guhtta stivralahtu dorjo olgoriikka herggiid oassálastima ja gávccis vuosttilde.
Stivra jienastii Bálgesiid ovttastumis čohkkeje mánná giđa bargojoavkku, man ulbmilin lei čoavdit olgoriikka herggiid searvama gonagasgilvvuide. Bargojoavkku evttohusa vuođul bálgesiid ovttastumi stivra čoahkkanii čakčamánus gieđahallat dán ášši. Čoakkámis jienaste dainna boađusin, ahte guhtta stivrralahtu dorjo olgoriikka herggiid oassálastima ja gávccis vuosttilde.
    • «manna» ➞ [typo]
      • «mánná»
      • «maná»
    • «deinna» ➞ [typo]
      • «dainna»
    • «boađusin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «boađusin,»
    • «stivralahtu» ➞ [typo]
      • «stivrralahtu»
– Bálgesiid ovttastumi stivra mearrida gilvoortnegis loahpalaččat ja dán jagi stivra mearridii, ahte olgoriikka hearggit eai beasa searvat gonagasluohkkái. Ášši ferte de gieđahallat ođđasit boahtte jagi, muitala Bálgesiid ovttastumi doaibmajođiheaddji Anne Ollila. – Bálgesiid ovttastumi stivra mearrida gilvoortnegis loahpalaččat ja dán jagi stivra mearridii, ahte olgoriikka hearggit eai beasa searvat gonagasluohkkái. Ášši ferte de gieđahallat ođđasit boahtte jagi, muitala Bálgesiid ovttastumi doaibmajođiheaddji Anne Ollila. 1 No errors found
SHL:a nubbi sátnejođiheaddji Juhani Länsman mielde Bálgesiid ovttastumi stivrra mearrádussii váikkuhii Suoma boazogilvoválljogotti oaidnu dán áššis. SHL nubbi sátnejođiheaddji Juhani Länsman mielde Bálgesiid ovttastumi stivrra mearrádussii váikkuhii Suoma boazogilvoválljogotti oaidnu dán áššis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
SHL:a nubbi sátnejođiheaddji Juhani Länsman mielde Bálgesiid ovttastumi stivrra mearrádussii váikkuhii Suoma boazogilvoválljogotti oaidnu dán áššis.
SHL nubbi sátnejođiheaddji Juhani Länsman mielde Bálgesiid ovttastumi stivrra mearrádussii váikkuhii Suoma boazogilvoválljogotti oaidnu dán áššis.
    • «SHL:a» ➞ [typo]
      • «SHL»
– Gilvoválljogoddis eai hálit, ahte olgoriikka hearggit besset mielde gonagasgilvvuide. Dan dihte Bálgesiid ovtasttumi stivrras šadde ”sealgi seainni vuostá” bargat dakkár mearrádusa, muitala Länsman. – Gilvoválljogottis eai háliit, ahte olgoriikka hearggit besset mielde gonagasgilvvuide. Dan dihte Bálgesiid ovttastumi stivrras šadde ”sealgi seainni vuostá” bargat dakkár mearrádusa, muitala Länsman. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Gilvoválljogoddis eai hálit, ahte olgoriikka hearggit besset mielde gonagasgilvvuide. Dan dihte Bálgesiid ovtasttumi stivrras šadde ”sealgi seainni vuostá” bargat dakkár mearrádusa, muitala Länsman.
– Gilvoválljogoddis eai hálit, ahte olgoriikka hearggit besset mielde gonagasgilvvuide. Dan dihte Bálgesiid ovttastumi stivrras šadde ”sealgi seainni vuostá” bargat dakkár mearrádusa, muitala Länsman.
    • «ovtasttumi» ➞ [typo]
      • «ovttastumi»
Ruhtadeapmi gonagasgilvvuide ii leat vel sohppojuvvon Mannan gonagasgilvohallamiid maŋŋel lei eahpesihkarvuohta gilvvuid ordnemis ekonomalaš sivaid geažil ja Bálgesiid ovttastumis váillahe ođđa ruhtadeddjiid ja doibmiid mielde lágidit gilvvuid. Kultur- ja oahpahusministeriija lea juolludan boahtte jahkái 10.000 euro boazogilvodoai-maid ovddideapmái. Gonagasgilvohallamiid lea ulbmilin ordnet njukčamánu maŋemuš vahkoloahpa áigge. Ruhtadeapmi gonagasgilvvuide ii leat vel sohppojuvvon Mannan gonagasgilvvohallamiid maŋŋel lei eahpesihkarvuohta gilvvuid ordnemis ekonomalaš sivaid geažil ja Bálgesiid ovttastumis váillahe ođđa ruhtadeddjiid ja doibmiid mielde lágidit gilvvuid. Kultur- ja oahpahusministeriija lea juolludan boahtte jahkái 10.000 euro boazogilvodoaimmaid ovddideapmái. Gonagasgilvvohallamiid lea ulbmilin ordnet njukčamánu maŋemuš vahkkoloahpa áigge. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ruhtadeapmi gonagasgilvvuide ii leat vel sohppojuvvon Mannan gonagasgilvohallamiid maŋŋel lei eahpesihkarvuohta gilvvuid ordnemis ekonomalaš sivaid geažil ja Bálgesiid ovttastumis váillahe ođđa ruhtadeddjiid ja doibmiid mielde lágidit gilvvuid. Kultur- ja oahpahusministeriija lea juolludan boahtte jahkái 10.000 euro boazogilvodoai-maid ovddideapmái. Gonagasgilvohallamiid lea ulbmilin ordnet njukčamánu maŋemuš vahkoloahpa áigge.
Ruhtadeapmi gonagasgilvvuide ii leat vel sohppojuvvon Mannan gonagasgilvvohallamiid maŋŋel lei eahpesihkarvuohta gilvvuid ordnemis ekonomalaš sivaid geažil ja Bálgesiid ovttastumis váillahe ođđa ruhtadeddjiid ja doibmiid mielde lágidit gilvvuid. Kultur- ja oahpahusministeriija lea juolludan boahtte jahkái 10.000 euro boazogilvodoaimmaid ovddideapmái. Gonagasgilvvohallamiid lea ulbmilin ordnet njukčamánu maŋemuš vahkuloahpa áigge.
    • «gonagasgilvohallamiid» ➞ [typo]
      • «gonagasgilvvohallamiid»
    • «boazogilvodoai-maid» ➞ [typo]
      • «boazogilvodoaimmaid»
      • «boarogilvodoaimmaid»
      • «roazogilvodoaimmaid»
      • «boazogálvodoaimmaid»
      • «boazogilvodoamaid»
      • «boazogilvidoaimmaid»
      • «boazogilodoaimmaid»
    • «Gonagasgilvohallamiid» ➞ [typo]
      • «Gonagasgilvvohallamiid»
    • «vahkoloahpa» ➞ [typo]
      • «vahkuloahpa»
– Gonagasgilvvuid ruhtadeapmi ii leat vel sohppojuvvon. Mii leat gal ráđđádallan ovttasbargovejolašvuođas Anára gielddain, muitala Ollila. – Gonagasgilvvuid ruhtadeapmi ii leat vel sohppojuvvon. Mii leat gal ráđđádallan ovttasbargovejolašvuođas Anára gielddain, muitala Ollila. 1 No errors found
Norgga sámit evttohan doarjut ruđalaččat Mikkel Per Sara mielde heargelihtuid ja bálgesiid ovttastumi oktasaš čoakkámis juo jagis 2011 Norggabeale heargelihtut fálle bálgesiid ovttastupmái vejolašvuođa doarjut ekonomalaččat heargegilvohallamiid ordnema, juos sii besset leah-kit fárus gilvaleame gonagasluohkás. Norgga sámit evttohan doarjut ruđalaččat Mikkel Per Sara mielde heargelihtuid ja bálgesiid ovttastumi oktasaš čoakkámis juo jagis 2011 Norggabeale heargelihtut fálle bálgesiid ovttastupmái vejolašvuođa doarjut ekonomalaččat heargegilvvohallamiid ordnema, juos sii besset leahkit fárus gilvaleame gonagasluohkás. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Norgga sámit evttohan doarjut ruđalaččat Mikkel Per Sara mielde heargelihtuid ja bálgesiid ovttastumi oktasaš čoakkámis juo jagis 2011 Norggabeale heargelihtut fálle bálgesiid ovttastupmái vejolašvuođa doarjut ekonomalaččat heargegilvohallamiid ordnema, juos sii besset leah-kit fárus gilvaleame gonagasluohkás.
Norgga sámit evttohan doarjut ruđalaččat Mikkel Per Sara mielde heargelihtuid ja bálgesiid ovttastumi oktasaš čoakkámis juo jagis 2011 Norggabeale heargelihtut fálle bálgesiid ovttastupmái vejolašvuođa doarjut ekonomalaččat heargegilvvohallamiid ordnema, juos sii besset leahkin fárus gilvaleame gonagasluohkás.
    • «heargegilvohallamiid» ➞ [typo]
      • «heargegilvvohallamiid»
    • «leah-kit» ➞ [typo]
      • «leahkin»
– Norgalaččat leat gal čájehan beroštumi doarjut ekonomalaččat heargegilvohallamiid , muhto dat ii leat gal dán dilis vejolaš, muitala Ollila. – Norgalaččat leat gal čájehan beroštumi doarjut ekonomalaččat heargegilvvohallamiid , muhto dat ii leat gal dán dilis vejolaš, muitala Ollila. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Norgalaččat leat gal čájehan beroštumi doarjut ekonomalaččat heargegilvohallamiid , muhto dat ii leat gal dán dilis vejolaš, muitala Ollila.
– Norgalaččat leat gal čájehan beroštumi doarjut ekonomalaččat heargegilvvohallamiid heargegilvohallamiid, muhto dat ii leat gal dán dilis vejolaš, muitala Ollila.
    • «heargegilvohallamiid» ➞ [typo]
      • «heargegilvvohallamiid»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «heargegilvohallamiid,»
– Norgalaččat leat gal čájehan beroštumi doarjut ekonomalaččat heargegilvvohallamiid heargegilvohallamiid, muhto dat ii leat gal dán dilis vejolaš, muitala Ollila.
– Norgalaččat leat gal čájehan beroštumi doarjut ekonomalaččat heargegilvvohallamiid heargegilvvohallamiid, muhto dat ii leat gal dán dilis vejolaš, muitala Ollila.
    • «heargegilvohallamiid» ➞ [typo]
      • «heargegilvvohallamiid»
LK ságat ii darvehan ságaide gilvoválljogotti ságadoalli Mauri Lakela, iige bargojoavkku jođiheaddji Jukka Knuuti. LK ságat ii darvehan ságaide gilvoválljogotti ságadoalli Mauri Lakela, iige bargojoavkku jođiheaddji Jukka Knuuti. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
LK ságat ii darvehan ságaide gilvoválljogotti ságadoalli Mauri Lakela, iige bargojoavkku jođiheaddji Jukka Knuuti.
LK ságat ii darvehan ságaide gilvoválljogotti ságadoalli Mauri Lakeba, iige bargojoavkku jođiheaddji Jukka Knuuti.
    • «Lakela» ➞ [typo]
      • «Lakeba»
      • «Lakkala»
#05.12.2012 EANODAGA JOHTOLATGIRDIMAT OŽŽO STÁDA DOARJAGA – Mun lean nu ilus dál, ahte čagalduhttá čoavjjis. Go čállen daid vuosttaš vuođuštusaid ministeriijii fargga guokte jagi áigi, de dalle juo niegadin ahte josba dát beaivi vel ollašuvašii, Eanodaga ovddidanhoavda Elina Vammavaara. Ruhtalávdegoddi juolluda 70 000 evrro mearreruđa Eanodaga girdišilju johtolatgirdiid bálvalusaid oastimii. SDP riikkabeaiveolmmái Johanna Ojala-Niemelä, gii dagai álgaga mearreruđa váldimis boahtte jagi bušehttii, lea áššis hui ilus. – Turismmas ja mátkkiid doaibamiin lea hui stuora mearkkašupmi Eanodaga gieldda ovdáneapmái . Galgá muitit, ahte oanehis, moadde beaivvi guhkkosaš friddjaáiggi mátkkit leat šaddame hui bivnnuhin. Njuolggo girdimat Eanodahkii leat gieldda turismma dáfus eallineaktu ja maid áidna vuohki dahkat vejolažžan gieldda ássiid earániid dikšuma oaivegávpotguvlui govttolaš áiggi olis, dadjá Ojala-Niemelä. Gielddahoavdda Mikko Kärnäge mielas mearreruhta lei bargovuoitu. – Dáin garra áiggiin galgá leat hui movttet ja duhtavaš, go dákkár ášši ollašuvvá. Lea váttis oba dadjatge man ilus dál lean, dannego dát lea gáibidan oalle ollu barggu njunuš politihkkáriin, Elinas ja mus. Dás oaidnit, ahte go leat aktiivat , de oažžut vuodjit boaittobeale guovllu ássiidge! Kärnä giitá earenoamážit johtolatministtar Merja Kyllösä, gii lea Kärnä mielas dorjon Eanodaga garrasit ja stáhtačálli Raimo Sailasa, gii maid doarjjui dán ášši. – Ieš bušeahttaálgaga vuolláičáliiga Johanna Ojala-Niemelä ja Heikki Autto. Hálddahusbellodagaid ovttasteaddjin sudnos lei stuora rolla das ahte dát dáhpáhuvai. Muhto buot Lappi riikkabeaiveolbmot ledje nannosit veahkeheame áššiin. #05.12.2012 EANODAGA JOHTOLATGIRDIMAT OŽŽO STÁDA DOARJAGA – Mun lean nu ilus dál, ahte čagalduhttá čoavjjis. Go čállen daid vuosttaš vuođuštusaid ministeriijii fargga guokte jagi áigi, de dalle juo niegadin ahte josba dát beaivi vel ollašuvašii, Eanodaga ovddidanhoavda Elina Vammavaara. Ruhtalávdegoddi juolluda 70 000 evrro mearreruđa Eanodaga girdišilju johtolatgirdiid bálvalusaid oastimii. SDP riikkabeaiveolmmái Johanna Ojala-Niemelä, gii dagai álgaga mearreruđa váldimis boahtte jagi bušehttii, lea áššis hui ilus. – Turismmas ja mátkkiid doaibmamiin lea hui stuora mearkkašupmi Eanodaga gieldda ovdáneapmái . Galgá muitit, ahte oanehis, moadde beaivvi guhkkosaš friddjaáiggi mátkkit leat šaddame hui bivnnuhin. Njuolggo girdimat Eanodahkii leat gieldda turismma dáfus eallineaktu ja maid áidna vuohki dahkat vejolažžan gieldda ássiid earániid dikšuma oaivegávpotguvlui govttolaš áiggi olis, dadjá Ojala-Niemelä. Gielddahoavdda Mikko Kärnäge mielas mearreruhta lei bargovuoitu. – Dáin garra áiggiin galgá leat hui movttet ja duhtavaš, go dákkár ášši ollašuvvá. Lea váttis oba dadjatge man ilus dál lean, dannego dát lea gáibidan oalle ollu barggu njunuš politihkkáriin, Elinas ja mus. Dás oaidnit, ahte go leat aktiivvat , de oažžut vuodjit boaittobeale guovllu ássiidge! Kärnä giitá earenoamážit johtolatministtar Merja Kyllösä, gii lea Kärnä mielas dorjon Eanodaga garrasit ja stáhtačálli Raimo Sailasa, gii maid doarjjui dán ášši. – Ieš bušeahttaálgaga vuolláičáliiga Johanna Ojala-Niemelä ja Heikki Autto. Hálddahusbellodagaid ovttasteaddjin sudnos lei stuora rolla das ahte dát dáhpáhuvai. Muhto buot Lappi riikkabeaiveolbmot ledje nannosit veahkeheame áššiin. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
#05.12.2012 EANODAGA JOHTOLATGIRDIMAT OŽŽO STÁDA DOARJAGA – Mun lean nu ilus dál, ahte čagalduhttá čoavjjis. Go čállen daid vuosttaš vuođuštusaid ministeriijii fargga guokte jagi áigi, de dalle juo niegadin ahte josba dát beaivi vel ollašuvašii, Eanodaga ovddidanhoavda Elina Vammavaara. Ruhtalávdegoddi juolluda 70 000 evrro mearreruđa Eanodaga girdišilju johtolatgirdiid bálvalusaid oastimii. SDP riikkabeaiveolmmái Johanna Ojala-Niemelä, gii dagai álgaga mearreruđa váldimis boahtte jagi bušehttii, lea áššis hui ilus. – Turismmas ja mátkkiid doaibamiin lea hui stuora mearkkašupmi Eanodaga gieldda ovdáneapmái . Galgá muitit, ahte oanehis, moadde beaivvi guhkkosaš friddjaáiggi mátkkit leat šaddame hui bivnnuhin. Njuolggo girdimat Eanodahkii leat gieldda turismma dáfus eallineaktu ja maid áidna vuohki dahkat vejolažžan gieldda ássiid earániid dikšuma oaivegávpotguvlui govttolaš áiggi olis, dadjá Ojala-Niemelä. Gielddahoavdda Mikko Kärnäge mielas mearreruhta lei bargovuoitu. – Dáin garra áiggiin galgá leat hui movttet ja duhtavaš, go dákkár ášši ollašuvvá. Lea váttis oba dadjatge man ilus dál lean, dannego dát lea gáibidan oalle ollu barggu njunuš politihkkáriin, Elinas ja mus. Dás oaidnit, ahte go leat aktiivat , de oažžut vuodjit boaittobeale guovllu ássiidge! Kärnä giitá earenoamážit johtolatministtar Merja Kyllösä, gii lea Kärnä mielas dorjon Eanodaga garrasit ja stáhtačálli Raimo Sailasa, gii maid doarjjui dán ášši. – Ieš bušeahttaálgaga vuolláičáliiga Johanna Ojala-Niemelä ja Heikki Autto. Hálddahusbellodagaid ovttasteaddjin sudnos lei stuora rolla das ahte dát dáhpáhuvai. Muhto buot Lappi riikkabeaiveolbmot ledje nannosit veahkeheame áššiin.
#05.12.2012 EANODAGA JOHTOLATGIRDIMAT OŽŽO STÁDA DOARJAGA – Mun lean nu ilus dál, ahte čagalduhttá čoavjjis. Go čállen daid vuosttaš vuođuštusaid ministeriijii fargga guokte jagi áigi, de dalle juo niegadin ahte josba dát beaivi vel ollašuvašii, Eanodaga ovddidanhoavda Elina Nammavara. Ruhtalávdegoddi juolluda 70 000 evrro mearreruđa Eanodaga girdišilju johtolatgirdiid bálvalusaid oastimii. SDP riikkabeaiveolmmái Johanna Ojala-Niemelä, gii dagai álgaga mearreruđa váldimis boahtte jagi bušehttii, lea áššis hui ilus. – Turismmas ja mátkkiid doaibamiin lea hui stuora mearkkašupmi Eanodaga gieldda ovdáneapmái. Galgá muitit, ahte oanehis, moadde beaivvi guhkkosaš friddjaáiggi mátkkit leat šaddame hui bivnnuhin. Njuolggogirdimat Eanodahkii leat gieldda turismma dáfus eallineaktu ja maid áidna vuohki dahkat vejolažžan gieldda ássiid earániid dikšuma oaivegávpotguvlui govttolaš áiggi olis, dadjá Ojala-Niemelä. Gielddahoavdda Mikko Kärnäge mielas mearreruhta lei bargovuoitu. – Dáin garra áiggiin galgá leat hui movttet ja duhtavaš, go dákkár ášši ollašuvvá. Lea váttis oba dadjatge man ilus dál lean, dannego dát lea gáibidan oalle ollu barggu njunušpolitihkkáriin, Elinas ja mus. Dás oaidnit, ahte go leat aktiivvat aktiivat, de oažžut vuodjit boaittobealeguovllu ássiidge! Kärnä giitá earenoamážit johtolatministtar Merja Kyllest, gii lea Kärnä mielas dorjon Eanodaga garrasit ja stáhtačálli Raimo Sálasa, gii maid doarjjui dán ášši. – Ieš bušeahttaálgaga vuolláičáliiga Johanna Ojala-Niemelä ja Heikki Autto. Hálddahusbellodagaid ovttasteaddjin sudnos lei stuora rolla das ahte dát dáhpáhuvai. Muhto buot Lappi riikkabeaiveolbmot ledje nannosit veahkeheame áššiin.
    • «Vammavaara» ➞ [typo]
      • «Nammavara»
      • «Nammavarra»
    • «ovdáneapmái .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovdáneapmái.»
    • «Njuolggo girdimat» ➞ [msyn-compound]
      • «Njuolggogirdimat»
    • «njunuš politihkkáriin» ➞ [msyn-compound]
      • «njunušpolitihkkáriin»
    • «aktiivat» ➞ [typo]
      • «aktiivvat»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «aktiivat,»
    • «boaittobeale guovllu» ➞ [msyn-compound]
      • «boaittobealeguovllu»
    • «Kyllösä» ➞ [typo]
      • «Kyllest»
    • «Sailasa» ➞ [typo]
      • «Sálasa»
#05.12.2012 EANODAGA JOHTOLATGIRDIMAT OŽŽO STÁDA DOARJAGA – Mun lean nu ilus dál, ahte čagalduhttá čoavjjis. Go čállen daid vuosttaš vuođuštusaid ministeriijii fargga guokte jagi áigi, de dalle juo niegadin ahte josba dát beaivi vel ollašuvašii, Eanodaga ovddidanhoavda Elina Nammavara. Ruhtalávdegoddi juolluda 70 000 evrro mearreruđa Eanodaga girdišilju johtolatgirdiid bálvalusaid oastimii. SDP riikkabeaiveolmmái Johanna Ojala-Niemelä, gii dagai álgaga mearreruđa váldimis boahtte jagi bušehttii, lea áššis hui ilus. – Turismmas ja mátkkiid doaibamiin lea hui stuora mearkkašupmi Eanodaga gieldda ovdáneapmái. Galgá muitit, ahte oanehis, moadde beaivvi guhkkosaš friddjaáiggi mátkkit leat šaddame hui bivnnuhin. Njuolggogirdimat Eanodahkii leat gieldda turismma dáfus eallineaktu ja maid áidna vuohki dahkat vejolažžan gieldda ássiid earániid dikšuma oaivegávpotguvlui govttolaš áiggi olis, dadjá Ojala-Niemelä. Gielddahoavdda Mikko Kärnäge mielas mearreruhta lei bargovuoitu. – Dáin garra áiggiin galgá leat hui movttet ja duhtavaš, go dákkár ášši ollašuvvá. Lea váttis oba dadjatge man ilus dál lean, dannego dát lea gáibidan oalle ollu barggu njunušpolitihkkáriin, Elinas ja mus. Dás oaidnit, ahte go leat aktiivvat aktiivat, de oažžut vuodjit boaittobealeguovllu ássiidge! Kärnä giitá earenoamážit johtolatministtar Merja Kyllest, gii lea Kärnä mielas dorjon Eanodaga garrasit ja stáhtačálli Raimo Sálasa, gii maid doarjjui dán ášši. – Ieš bušeahttaálgaga vuolláičáliiga Johanna Ojala-Niemelä ja Heikki Autto. Hálddahusbellodagaid ovttasteaddjin sudnos lei stuora rolla das ahte dát dáhpáhuvai. Muhto buot Lappi riikkabeaiveolbmot ledje nannosit veahkeheame áššiin.
#05.12.2012 EANODAGA JOHTOLATGIRDIMAT OŽŽO STÁDA DOARJAGA – Mun lean nu ilus dál, ahte čagalduhttá čoavjjis. Go čállen daid vuosttaš vuođuštusaid ministeriijii fargga guokte jagi áigi, de dalle juo niegadin ahte josba dát beaivi vel ollašuvašii, Eanodaga ovddidanhoavda Elina Nammavara. Ruhtalávdegoddi juolluda 70 000 evrro mearreruđa Eanodaga girdišilju johtolatgirdiid bálvalusaid oastimii. SDP riikkabeaiveolmmái Johanna Ojala-Niemelä, gii dagai álgaga mearreruđa váldimis boahtte jagi bušehttii, lea áššis hui ilus. – Turismmas ja mátkkiid doaibamiin lea hui stuora mearkkašupmi Eanodaga gieldda ovdáneapmái. Galgá muitit, ahte oanehis, moadde beaivvi guhkkosaš friddjaáiggi mátkkit leat šaddame hui bivnnuhin. Njuolggogirdimat Eanodahkii leat gieldda turismma dáfus eallineaktu ja maid áidna vuohki dahkat vejolažžan gieldda ássiid earániid dikšuma oaivegávpotguvlui govttolaš áiggi olis, dadjá Ojala-Niemelä. Gielddahoavdda Mikko Kärnäge mielas mearreruhta lei bargovuoitu. – Dáin garra áiggiin galgá leat hui movttet ja duhtavaš, go dákkár ášši ollašuvvá. Lea váttis oba dadjatge man ilus dál lean, dannego dát lea gáibidan oalle ollu barggu njunušpolitihkkáriin, Elinas ja mus. Dás oaidnit, ahte go leat aktiivvat aktiivvat, de oažžut vuodjit boaittobealeguovllu ássiidge! Kärnä giitá earenoamážit johtolatministtar Merja Kyllest, gii lea Kärnä mielas dorjon Eanodaga garrasit ja stáhtačálli Raimo Sálasa, gii maid doarjjui dán ášši. – Ieš bušeahttaálgaga vuolláičáliiga Johanna Ojala-Niemelä ja Heikki Autto. Hálddahusbellodagaid ovttasteaddjin sudnos lei stuora rolla das ahte dát dáhpáhuvai. Muhto buot Lappi riikkabeaiveolbmot ledje nannosit veahkeheame áššiin.
    • «aktiivat» ➞ [typo]
      • «aktiivvat»
Iežas doarjagii ii váikkuhus Iežas doarjagii ii váikkuhus 1 No errors found
Eanodaga gielda lea čatnasan searvat vejolaš stáda doarjagii ja girdijohtolaga márkanastimii. Báikkálaš fitnodagat leat čatnasan márkanastinovttasbargui. Kärnä mielas stáda doarjja ii goittotge boađe váikkuhit gieldda doarjaga mearrái. – Muhto dál oažžut seamma ruđain eambbo. Stáda njuolggadusat gáibidit, ahte gielda galgá čatnasit doarjagii unnimusat seamma meriin go stádanai. Elina Vammavaara mielde turismma ovddideami mearreruhta lea hui stuora veahkkin. – Dál mii sáhttit lasihit girdimiid maid geassát ja čakčii . Das lea hástalus, dannego dat eai leat árbevirolaččat leamaš áiggit girdit. Dál fitnodatolbmot galggašedje jođánit ráhkadišgoahtit buktagiid vuovdin ládje. Fievrrideapmi girdiin álbmotmeahccái, fievrrideapmi álbmotmeahcis ruovttoluotta Heahttái, sávdnji, eahkesborran ja idjadeapmi Heahtás ja girdin ruovttoluotta ruoktot- báhkka lea goit dakkár mii galgá fállot ja vuvdot. Lassin dasa go jurddaša olgoriikkalaččaid , de fertet oažžut idjademiid ja beaivetuvrabáhkaid vuovdin ládje. Eanodaga gieldda guhkesáigge mihttomearri lea oažžut gildii birrajagi girdijohtolaga. Ojala-Niemelä mielas girdioktavuohta oažžu gánnáhahttin jus dasa addo vejolašvuohta doaibmat. – Lea maid mearkkašahtti, ahte jus johtolatgirdimat Eanodat-Guovdageaidnu-Saami Airportii nohket, de dalle šaddet maid gildii jurddašuvvon charter-girdimat loahpahanáitaga vuollái, riikkabeaiveolmmái fuomášuhttá. Eanodaga gielda lea čatnasan searvat vejolaš stáda doarjagii ja girdijohtolaga márkanastimii. Báikkálaš fitnodagat leat čatnasan márkanastinovttasbargui. Kärnä mielas stáda doarjja ii goittotge boađe váikkuhit gieldda doarjaga mearrái. – Muhto dál oažžut seamma ruđain eambbo. Stáda njuolggadusat gáibidit, ahte gielda galgá čatnasit doarjagii unnimusat seamma meriin go stádanai. Elina Vammavaara mielde turismma ovddideami mearreruhta lea hui stuora veahkkin. – Dál mii sáhttit lasihit girdimiid maid geassit ja čakčii . Das lea hástalus, dannego dat eai leat árbevirolaččat leamaš áiggit girdit. Dál fitnodatolbmot galggašedje jođánit ráhkadišgoahtit buktagiid vuovdin ládje. Fievrrideapmi girdiin álbmotmeahccái, fievrrideapmi álbmotmeahcis ruovttoluotta Heahttái, sávdnji, eahkesborran ja idjadeapmi Heahtás ja girdin ruovttoluotta ruoktot- báhkka lea goit dakkár mii galgá fállot ja vuvdot. Lassin dasa go jurddaša olgoriikalaččaid , de fertet oažžut idjademiid ja beaivetuvrabáhkaid vuovdin ládje. Eanodaga gieldda guhkesáigge mihttomearri lea oažžut gildii birrajagi girdijohtolaga. Ojala-Niemelä mielas girdioktavuohta oažžu gánnáhahttin jus dasa addo vejolašvuohta doaibmat. – Lea maid mearkkašahtti, ahte jus johtolatgirdimat Eanodat-Guovdageaidnu-Saami Airportii nohket, de dalle šaddet maid gildii jurddašuvvon charter-girdimat loahpahanáitaga vuollái, riikkabeaiveolmmái fuomášuhttá. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanodaga gielda lea čatnasan searvat vejolaš stáda doarjagii ja girdijohtolaga márkanastimii. Báikkálaš fitnodagat leat čatnasan márkanastinovttasbargui. Kärnä mielas stáda doarjja ii goittotge boađe váikkuhit gieldda doarjaga mearrái. – Muhto dál oažžut seamma ruđain eambbo. Stáda njuolggadusat gáibidit, ahte gielda galgá čatnasit doarjagii unnimusat seamma meriin go stádanai. Elina Vammavaara mielde turismma ovddideami mearreruhta lea hui stuora veahkkin. – Dál mii sáhttit lasihit girdimiid maid geassát ja čakčii . Das lea hástalus, dannego dat eai leat árbevirolaččat leamaš áiggit girdit. Dál fitnodatolbmot galggašedje jođánit ráhkadišgoahtit buktagiid vuovdin ládje. Fievrrideapmi girdiin álbmotmeahccái, fievrrideapmi álbmotmeahcis ruovttoluotta Heahttái, sávdnji, eahkesborran ja idjadeapmi Heahtás ja girdin ruovttoluotta ruoktot- báhkka lea goit dakkár mii galgá fállot ja vuvdot. Lassin dasa go jurddaša olgoriikkalaččaid , de fertet oažžut idjademiid ja beaivetuvrabáhkaid vuovdin ládje. Eanodaga gieldda guhkesáigge mihttomearri lea oažžut gildii birrajagi girdijohtolaga. Ojala-Niemelä mielas girdioktavuohta oažžu gánnáhahttin jus dasa addo vejolašvuohta doaibmat. – Lea maid mearkkašahtti, ahte jus johtolatgirdimat Eanodat-Guovdageaidnu-Saami Airportii nohket, de dalle šaddet maid gildii jurddašuvvon charter-girdimat loahpahanáitaga vuollái, riikkabeaiveolmmái fuomášuhttá.
Eanodaga gielda lea čatnasan searvat vejolaš stáda doarjagii ja girdijohtolaga márkanastimii. Báikkálaš fitnodagat leat čatnasan márkanastinovttasbargui. Kärnä mielas stáda doarjja ii goittotge boađe váikkuhit gieldda doarjaga mearrái. – Muhto dál oažžut seamma ruđain eambbo. Stáda njuolggadusat gáibidit, ahte gielda galgá čatnasit doarjagii unnimusat seamma meriin go stádanai. Elina Nammavara mielde turismma ovddideami mearreruhta lea hui stuora veahkkin. – Dál mii sáhttit lasihit girdimiid maid geassát ja čakčii. Das lea hástalus, dannego dat eai leat árbevirolaččat leamaš áiggit girdit. Dál fitnodatolbmot galggašedje jođánit ráhkadišgoahtit buktagiid vuovdin ládje. Fievrrideapmi girdiin álbmotmeahccái, fievrrideapmi álbmotmeahcis ruovttoluotta Heahttái, sávdnji, eahkesborran ja idjadeapmi Heahtás ja girdin ruovttoluotta 😱 báhkka lea goit dakkár mii galgá fállot ja vuvdot. Lassin dasa go jurddaša olgoriikalaččaid olgoriikkalaččaid, de fertet oažžut idjademiid ja beaivetuvrabáhkaid vuovdin ládje. Eanodaga gieldda guhkesáigge mihttomearri lea oažžut gildii birrajagi girdijohtolaga. Ojala-Niemelä mielas girdioktavuohta oažžu gánnáhahttin jus dasa addo vejolašvuohta doaibmat. – Lea maid mearkkašahtti, ahte jus johtolatgirdimat Eanodat-Guovdageaidnu-Saami Airportii nohket, de dalle šaddet maid gildii jurddašuvvon charter-girdimat loahpahanáitaga vuollái, riikkabeaiveolmmái fuomášuhttá.
    • «Vammavaara» ➞ [typo]
      • «Nammavara»
    • «čakčii .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «čakčii.»
    • «ruoktot-» ➞ [typo]
      • «olgoriikkalaččaid» ➞ [typo]
        • «olgoriikalaččaid»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «olgoriikkalaččaid,»
Eanodaga gielda lea čatnasan searvat vejolaš stáda doarjagii ja girdijohtolaga márkanastimii. Báikkálaš fitnodagat leat čatnasan márkanastinovttasbargui. Kärnä mielas stáda doarjja ii goittotge boađe váikkuhit gieldda doarjaga mearrái. – Muhto dál oažžut seamma ruđain eambbo. Stáda njuolggadusat gáibidit, ahte gielda galgá čatnasit doarjagii unnimusat seamma meriin go stádanai. Elina Nammavara mielde turismma ovddideami mearreruhta lea hui stuora veahkkin. – Dál mii sáhttit lasihit girdimiid maid geassát ja čakčii. Das lea hástalus, dannego dat eai leat árbevirolaččat leamaš áiggit girdit. Dál fitnodatolbmot galggašedje jođánit ráhkadišgoahtit buktagiid vuovdin ládje. Fievrrideapmi girdiin álbmotmeahccái, fievrrideapmi álbmotmeahcis ruovttoluotta Heahttái, sávdnji, eahkesborran ja idjadeapmi Heahtás ja girdin ruovttoluotta báhkka lea goit dakkár mii galgá fállot ja vuvdot. Lassin dasa go jurddaša olgoriikalaččaid olgoriikkalaččaid, de fertet oažžut idjademiid ja beaivetuvrabáhkaid vuovdin ládje. Eanodaga gieldda guhkesáigge mihttomearri lea oažžut gildii birrajagi girdijohtolaga. Ojala-Niemelä mielas girdioktavuohta oažžu gánnáhahttin jus dasa addo vejolašvuohta doaibmat. – Lea maid mearkkašahtti, ahte jus johtolatgirdimat Eanodat-Guovdageaidnu-Saami Airportii nohket, de dalle šaddet maid gildii jurddašuvvon charter-girdimat loahpahanáitaga vuollái, riikkabeaiveolmmái fuomášuhttá.
Eanodaga gielda lea čatnasan searvat vejolaš stáda doarjagii ja girdijohtolaga márkanastimii. Báikkálaš fitnodagat leat čatnasan márkanastinovttasbargui. Kärnä mielas stáda doarjja ii goittotge boađe váikkuhit gieldda doarjaga mearrái. – Muhto dál oažžut seamma ruđain eambbo. Stáda njuolggadusat gáibidit, ahte gielda galgá čatnasit doarjagii unnimusat seamma meriin go stádanai. Elina Nammavara mielde turismma ovddideami mearreruhta lea hui stuora veahkkin. – Dál mii sáhttit lasihit girdimiid maid geassát ja čakčii. Das lea hástalus, dannego dat eai leat árbevirolaččat leamaš áiggit girdit. Dál fitnodatolbmot galggašedje jođánit ráhkadišgoahtit buktagiid vuovdin ládje. Fievrrideapmi girdiin álbmotmeahccái, fievrrideapmi álbmotmeahcis ruovttoluotta Heahttái, sávdnji, eahkesborran ja idjadeapmi Heahtás ja girdin ruovttoluotta báhkka lea goit dakkár mii galgá fállot ja vuvdot. Lassin dasa go jurddaša olgoriikalaččaid olgoriikalaččaid, de fertet oažžut idjademiid ja beaivetuvrabáhkaid vuovdin ládje. Eanodaga gieldda guhkesáigge mihttomearri lea oažžut gildii birrajagi girdijohtolaga. Ojala-Niemelä mielas girdioktavuohta oažžu gánnáhahttin jus dasa addo vejolašvuohta doaibmat. – Lea maid mearkkašahtti, ahte jus johtolatgirdimat Eanodat-Guovdageaidnu-Saami Airportii nohket, de dalle šaddet maid gildii jurddašuvvon charter-girdimat loahpahanáitaga vuollái, riikkabeaiveolmmái fuomášuhttá.
    • «ruovttoluotta  báhkka» ➞ [double-space-before]
      • «ruovttoluotta báhkka»
    • «olgoriikkalaččaid» ➞ [typo]
      • «olgoriikalaččaid»
Mari Boine signerii girjjiid Mari Boine signerii girjjiid 1 No errors found
Mari Boine ii loga ábuhit čiegadit dan mii lei báhčá , váivi ja lossat, go eallimis leat máŋggalágan vásáhusat. Mari Boine ii loga ábuhit čiegadit dan mii lei bahča , váivi ja lossat, go eallimis leat máŋggalágan vásáhusat. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mari Boine ii loga ábuhit čiegadit dan mii lei báhčá , váivi ja lossat, go eallimis leat máŋggalágan vásáhusat.
Mari Boine ii loga ábuhit čiegadit dan mii lei báhčá, váivi ja lossat, go eallimis leat máŋggalágan vásáhusat.
    • «báhčá ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «báhčá,»
Mari Boine lea viimmat fas boahtán ruoktot, Kárášjohkii. Dál son áigo vuoiŋŋastit guokte mánu iežas lagámušaid luhtte. Mari Boine lea viimmat fas boahtán ruoktot, Kárášjohkii. Dál son áigu vuoiŋŋastit guokte mánu iežas lagamušaid luhtte. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mari Boine lea viimmat fas boahtán ruoktot, Kárášjohkii. Dál son áigo vuoiŋŋastit guokte mánu iežas lagámušaid luhtte.
Mari Boine lea viimmat fas boahtán ruoktot, Kárášjohkii. Dál son áigo vuoiŋŋastit guokte mánu iežas lagamusaid luhtte.
    • «lagámušaid» ➞ [typo]
      • «lagamusaid»
      • «lagamušaids»
      • «álgámušaid»
– Lei hui somá fas vuoddjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skábma čuovgga , lohká Mari. – Lei hui somá fas vuodjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skápma čuovgga , lohká Mari. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Lei hui somá fas vuoddjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skábma čuovgga , lohká Mari.
– Lei hui somá fas vuoddjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skábma čuovgga, lohká Mari.
    • «skábma čuovgga ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «skábma čuovgga,»
– Lei hui somá fas vuoddjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skábma čuovgga, lohká Mari.
– Lei hui somá fas vuoddjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skábmačuovgga, lohká Mari.
    • «skábma čuovgga» ➞ [msyn-compound]
      • «skábmačuovgga»
Ártista lea lávvardaga Kárášjoga girjegávppis signeremin iežas ja Per Lars Thonstad girjji "Fly med meg", "Girdde mu mielde". - Dat lea hui somá oaidnit dal man olusat beroštit dan girjjis. Ja mun gulan dat leat olusat juo oastán dan ovddalgihtii, lohká Mari. Artista lea lávvardaga Kárášjoga girjegávppis signeremin iežas ja Per Lars Thonstad girjji "Fly med meg", "Girdde mu mielde". - Dat lea hui somá oaidnit dal man olusat beroštit dan girjjis. Ja mun gulan dat leat olusat juo oastán dan ovddalgihtii, lohká Mari. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ártista lea lávvardaga Kárášjoga girjegávppis signeremin iežas ja Per Lars Thonstad girjji "Fly med meg", "Girdde mu mielde". - Dat lea hui somá oaidnit dal man olusat beroštit dan girjjis. Ja mun gulan dat leat olusat juo oastán dan ovddalgihtii, lohká Mari.
Artista lea lávvardaga Kárášjoga girjegávppis signeremin iežas ja Per Lars Tunstad girjji "Fly mot de", "Girdde mu mielde". - Dat lea hui somá oaidnit dal man olusat beroštit dan girjjis. Ja mun gulan dat leat olusat juo oastán dan ovddalgihtii, lohká Mari.
    • «Ártista» ➞ [typo]
      • «Artista»
    • «Thonstad» ➞ [typo]
      • «Tunstad»
      • «Tronstad»
      • «Tonstad»
    • «med» ➞ [typo]
      • «mot»
      • «et»
      • «šet»
      • «maid»
      • «de»
    • «meg» ➞ [typo]
      • «de»
Reakšuvnnaid ožžon? Reakšuvnnaid ožžon? 1 No errors found
Máŋggas lohket, ahte sii leat nu olu oahppan, go leat lohkan dan girjji. Okta lea, ahte olbmot lohket sáhkkiivuođain, vai dihtet eambbo mu birra, muhto earenoamážit dážamáilmmis lohket, ahte sii nu olu ohppet, ja ožžot dieđuid mat sis ovdal eai lean. Máŋggas lohket, ahte sii leat nu olu oahppan, go leat lohkan dan girjji. Okta lea, ahte olbmot lohket sáhkkiivuođain, vai dihtet eambbo mu birra, muhto earenoamážit dážamáilmmis lohket, ahte sii nu olu ohppet, ja ožžot dieđuid mat sis ovdal eai lean. 1 No errors found
- Mun jáhkán dat lea juoga mii dárbbašuvvo. Dat leige jurdda munnos Per Lars Thonstadin , ahte moai háliideimme ráhkadit dakkár girjji, gos galget maiddai boahtit dieđut min duogáža birra ja min historjjá birra. - Mun jáhkán dat lea juoga mii dárbbašuvvo. Dat leige jurdda Thonstadain , ahte moai háliideimme ráhkadit dakkár girjji, gos galget maiddai boahtit dieđut min duogáža birra ja min historjjá birra. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Mun jáhkán dat lea juoga mii dárbbašuvvo. Dat leige jurdda munnos Per Lars Thonstadin , ahte moai háliideimme ráhkadit dakkár girjji, gos galget maiddai boahtit dieđut min duogáža birra ja min historjjá birra.
- Mun jáhkán dat lea juoga mii dárbbašuvvo. Dat leige jurdda munnos Per Lars Thonstadin Tonstadain, ahte moai háliideimme ráhkadit dakkár girjji, gos galget maiddai boahtit dieđut min duogáža birra ja min historjjá birra.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Tonstadain,»
- Mun jáhkán dat lea juoga mii dárbbašuvvo. Dat leige jurdda munnos Per Lars Thonstadin Tonstadain, ahte moai háliideimme ráhkadit dakkár girjji, gos galget maiddai boahtit dieđut min duogáža birra ja min historjjá birra.
- Mun jáhkán dat lea juoga mii dárbbašuvvo. Dat leige jurdda munnos Per Lars Tonstadain Tonstadain, ahte moai háliideimme ráhkadit dakkár girjji, gos galget maiddai boahtit dieđut min duogáža birra ja min historjjá birra.
    • «Thonstadin» ➞ [typo]
      • «Tonstadain»
      • «Tronstadain»
Dat sáhttá ahte dakkár olbmuide geat juo dihtet ovdagihtii daid áššiid ahte sii háliidit njuikut. - Eat mii viša dien lohkkat , mii háliidit lohkat eambbo Mari birra. Dat sáhttá ahte dakkár olbmuide geat juo dihtet ovdagihtii daid áššiid ahte sii háliidit njuikut. - Eat mii viša dien lohkat , mii háliidit lohkat eambbo Mari birra. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dat sáhttá ahte dakkár olbmuide geat juo dihtet ovdagihtii daid áššiid ahte sii háliidit njuikut. - Eat mii viša dien lohkkat , mii háliidit lohkat eambbo Mari birra.
Dat sáhttá ahte dakkár olbmuide geat juo dihtet ovdagihtii daid áššiid ahte sii háliidit njuikut. - Eat mii viša dien lohkkat, mii háliidit lohkat eambbo Mari birra.
    • «lohkkat ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lohkkat,»
Kárášjoga bahčá muittut Kárášjoga bahča muittut 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kárášjoga bahčá muittut
Kárášjoga bahča muittut
    • «bahčá» ➞ [typo]
      • «bahča»
- Dat lea nu go gálga muitalit muitalusa , de lea mus dat oaidnu ahte ii don ábut čiegadit dat mii lei bahča ja váivi ja lossat, go eallimis leat máŋggalágan vásáhusat ja mun dovddan ahte mun lean muitalan dien ja mun lean olu lávlagiid čállán dieid birra. - Dat lea nu go galgá muitalit muitalusa , de lea mus dat oaidnu ahte ii 0 ábut čiegadit dat mii lei bahča ja váivi ja lossat, go eallimis leat máŋggalágan vásáhusat ja mun dovddan ahte mun lean muitalan dien ja mun lean olu lávlagiid čállán dieid birra. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Dat lea nu go gálga muitalit muitalusa , de lea mus dat oaidnu ahte ii don ábut čiegadit dat mii lei bahča ja váivi ja lossat, go eallimis leat máŋggalágan vásáhusat ja mun dovddan ahte mun lean muitalan dien ja mun lean olu lávlagiid čállán dieid birra.
- Dat lea nu go gálga muitalit muitalusa, de lea mus dat oaidnu ahte ii don ábut čiegadit dat mii lei bahča ja váivi ja lossat, go eallimis leat máŋggalágan vásáhusat ja mun dovddan ahte mun lean muitalan dien ja mun lean olu lávlagiid čállán dieid birra.
    • «muitalusa ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «muitalusa,»
Mun gal lean ieš geargan ja addán ándagassii, muhto mu mielas lei dehálaš muitalit ahte vaikko lei olu mii ii lean nu álki, de sáhtát lihkka ovdánit, nanusmuvvat ja váldit iežas eret morrašiiguin ja váivviiguin . Mun lean álo háliidan inspireret earáid. Mun gal lean ieš geargan ja addán ándagassii, muhto mu mielas lei dehálaš muitalit ahte vaikko lei olu mii ii lean nu álki, váldit iežas eret morrašiin ja váivviin . Mun lean álo háliidan inspireret earáid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mun gal lean ieš geargan ja addán ándagassii, muhto mu mielas lei dehálaš muitalit ahte vaikko lei olu mii ii lean nu álki, de sáhtát lihkka ovdánit, nanusmuvvat ja váldit iežas eret morrašiiguin ja váivviiguin . Mun lean álo háliidan inspireret earáid.
Mun gal lean ieš geargan ja addán ándagassii, muhto mu mielas lei dehálaš muitalit ahte vaikko lei olu mii ii lean nu álki, de sáhtát lihkka ovdánit, nanusmuvvat ja váldit iežas eret morrašiiguin ja váivviiguin. Mun lean álo háliidan inspireret earáid.
    • «váivviiguin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «váivviiguin.»
Máŋgii sáhttet olbmot jurddašit go oidnet olbmuid geat lihkostuvvet ja manna bures ahte daiguin lea álo leamaš beare álki . Olbmo eallin lea girjái ja doppe leat buorit ja bahát. Máŋgii sáhttet olbmot jurddašit go oidnet olbmuid geat lihkostuvvet ja manná bures ahte dain lea álo leamaš beare álki . Olbmo eallin lea girjái ja doppe leat buorit ja bahát. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Máŋgii sáhttet olbmot jurddašit go oidnet olbmuid geat lihkostuvvet ja manna bures ahte daiguin lea álo leamaš beare álki . Olbmo eallin lea girjái ja doppe leat buorit ja bahát.
Máŋgii sáhttet olbmot jurddašit go oidnet olbmuid geat lihkostuvvet ja mánná bures ahte daiguin lea álo leamaš beare álki. Olbmo eallin lea girjái ja doppe leat buorit ja bahát.
    • «manna» ➞ [typo]
      • «mánná»
      • «maná»
    • «álki .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «álki.»
- Lei hui somá fas vuoddjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skábma čuovgga . Mun lean dál dáppe guokte mánu ja mun áibbašan vuoiŋŋastit, muitala Mari Boine. - Lei hui somá fas vuodjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skápma čuovgga . Mun lean dál dáppe guokte mánu ja mun áibbašan vuoiŋŋastit, muitala Mari Boine. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Lei hui somá fas vuoddjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skábma čuovgga . Mun lean dál dáppe guokte mánu ja mun áibbašan vuoiŋŋastit, muitala Mari Boine.
- Lei hui somá fas vuoddjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skábma čuovgga. Mun lean dál dáppe guokte mánu ja mun áibbašan vuoiŋŋastit, muitala Mari Boine.
    • «skábma čuovgga .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «skábma čuovgga.»
- Lei hui somá fas vuoddjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skábma čuovgga. Mun lean dál dáppe guokte mánu ja mun áibbašan vuoiŋŋastit, muitala Mari Boine.
- Lei hui somá fas vuoddjit duoddara badjel Leavnnjas deike. Mun dovddan ahte lean váillahan ritnon muoraid ja skábmačuovgga. Mun lean dál dáppe guokte mánu ja mun áibbašan vuoiŋŋastit, muitala Mari Boine.
    • «skábma čuovgga» ➞ [msyn-compound]
      • «skábmačuovgga»
Eanodagas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid almmustahttojuvvon 6.9. diibmu 14:33, beaividuvvon 6.9. diibmu 16:15 Eanodagas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid almmustahttojuvvon 6.9. diibmu 14:33, beaiváduvvon 6.9. diibmu 16:15 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanodagas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid almmustahttojuvvon 6.9. diibmu 14:33, beaividuvvon 6.9. diibmu 16:15
Eanodagas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid almmustahttojuvvon 6.9. diibmu 14:33, beaiváduvvon 6.9. diibmu 16:15
    • «beaividuvvon» ➞ [typo]
      • «beaiváduvvon»
      • «deaividuvvon»
      • «bealliduvvon»
      • «leaiciduvvon»
      • «searviduvvon»
Eanodaga gielddas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan gielddaráđđehussii, ahte dat várrešii mátkkiid várás 15 000 euro jagi 2013 bušeahtas. Mannan giđa nuoraid- ja astoáiggibagadalli Milla-Maria Isohanni guorahalai, makkár doarjjadárbbut eanodahkalaš nuorain leat. Čielggadeami mielde nuorat dárbbašit ruđalaš doarjaga mátkkiide ruovttugielddas studerenbáikái. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan, ahte gielda mávssašii eanodahkalaš studeanttaide oktii čakča- ja giđđalohkanbajis mátkedoarjaga. Mátkedoarjja guoskkašii daid studeanttaid, geain Eanodat lea merkejuvvon ruovttubáikin. Eanodagas leat guorahallan, ahte gielddas leat 43 nuppi dási studeantta. Eatnašat studerejit Roavvenjárgga dahje Giema-Durdnos guovllus. Muhtimat leat vuolgán oahpuid maŋis Oului dahje Nuorta-Supmii. Eanodaga gielddas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan gielddaráđđehussii, ahte dat várrešii mátkkiid várás 15 000 euro jagi 2013 bušeahtas. Mannan giđa nuoraid- ja astoáiggebagadalli Milla-Maria Isohanni guorahalai, makkár doarjjadárbbut eanodatlaš nuorain leat. Čielggadeami mielde nuorat dárbbašit ruđalaš doarjaga mátkkiide ruovttugielddas studerenbáikái. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan, ahte gielda mávssášii eanodatlaš studeanttaide oktii čakča- ja giđđalohkanbajis mátkedoarjaga. Mátkedoarjja guoskkašii daid studeanttaid, geain Eanodat lea merkejuvvon ruovttubáikin. Eanodagas leat guorahallan, ahte gielddas leat 43 nuppi dási studeantta. Eatnašat studerejit Roavvenjárgga dahje Giema-Durdnosa guovllus. Muhtimat leat vuolgán oahpuid maŋis Oului dahje Nuorta-Supmii. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanodaga gielddas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan gielddaráđđehussii, ahte dat várrešii mátkkiid várás 15 000 euro jagi 2013 bušeahtas. Mannan giđa nuoraid- ja astoáiggibagadalli Milla-Maria Isohanni guorahalai, makkár doarjjadárbbut eanodahkalaš nuorain leat. Čielggadeami mielde nuorat dárbbašit ruđalaš doarjaga mátkkiide ruovttugielddas studerenbáikái. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan, ahte gielda mávssašii eanodahkalaš studeanttaide oktii čakča- ja giđđalohkanbajis mátkedoarjaga. Mátkedoarjja guoskkašii daid studeanttaid, geain Eanodat lea merkejuvvon ruovttubáikin. Eanodagas leat guorahallan, ahte gielddas leat 43 nuppi dási studeantta. Eatnašat studerejit Roavvenjárgga dahje Giema-Durdnos guovllus. Muhtimat leat vuolgán oahpuid maŋis Oului dahje Nuorta-Supmii.
Eanodaga gielddas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan gielddaráđđehussii, ahte dat várrešii mátkkiid várás 15 000 euro jagi 2013 bušeahtas. Mannan giđa nuoraid- ja astoáiggibagadalli Milla-Maria Isohanni guorahalai, makkár doarjjadárbbut eanodáhkálaš nuorain leat. Čielggadeami mielde nuorat dárbbašit ruđalaš doarjaga mátkkiide ruovttugielddas studerenbáikái. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan, ahte gielda mávssašii eanodáhkálaš studeanttaide oktii čakča- ja giđđalohkanbajis mátkedoarjaga. Mátkedoarjja guoskkašii daid studeanttaid, geain Eanodat lea merkejuvvon ruovttubáikin. Eanodagas leat guorahallan, ahte gielddas leat 43 nuppi dási studeantta. Eatnašat studerejit Roavvenjárgga dahje 😱 guovllus. Muhtimat leat vuolgán oahpuid maŋis Oului dahje Nuorta-Supmii.
    • «eanodahkalaš» ➞ [typo]
      • «eanodáhkálaš»
      • «eanotáhkalaš»
      • «eanobáhkalaš»
      • «eanodihkálaš»
      • «eanoteahkalaš»
      • «eanostahkalaš»
      • «eanogahkálaš»
      • «eanopáhkalaš»
      • «eanomáhkalaš»
      • «eanošáhkalaš»
    • «eanodahkalaš» ➞ [typo]
      • «eanodáhkálaš»
      • «eanotáhkalaš»
      • «eanobáhkalaš»
      • «eanodihkálaš»
      • «eanoteahkalaš»
      • «eanostahkalaš»
      • «eanogahkálaš»
      • «eanopáhkalaš»
      • «eanomáhkalaš»
      • «eanošáhkalaš»
    • «Giema-Durdnos» ➞ [typo]
Eanodaga gielddas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan gielddaráđđehussii, ahte dat várrešii mátkkiid várás 15 000 euro jagi 2013 bušeahtas. Mannan giđa nuoraid- ja astoáiggibagadalli Milla-Maria Isohanni guorahalai, makkár doarjjadárbbut eanodáhkálaš nuorain leat. Čielggadeami mielde nuorat dárbbašit ruđalaš doarjaga mátkkiide ruovttugielddas studerenbáikái. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan, ahte gielda mávssašii eanodáhkálaš studeanttaide oktii čakča- ja giđđalohkanbajis mátkedoarjaga. Mátkedoarjja guoskkašii daid studeanttaid, geain Eanodat lea merkejuvvon ruovttubáikin. Eanodagas leat guorahallan, ahte gielddas leat 43 nuppi dási studeantta. Eatnašat studerejit Roavvenjárgga dahje guovllus. Muhtimat leat vuolgán oahpuid maŋis Oului dahje Nuorta-Supmii.
Eanodaga gielddas dáhtošedje doarjut studeanttaid skuvlamátkkiid. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan gielddaráđđehussii, ahte dat várrešii mátkkiid várás 15 000 euro jagi 2013 bušeahtas. Mannan giđa nuoraid- ja astoáiggibagadalli Milla-Maria Isohanni guorahalai, makkár doarjjadárbbut eanodáhkálaš nuorain leat. Čielggadeami mielde nuorat dárbbašit ruđalaš doarjaga mátkkiide ruovttugielddas studerenbáikái. Čuvgehuslávdegoddi lea evttohan, ahte gielda mávssašii eanodáhkálaš studeanttaide oktii čakča- ja giđđalohkanbajis mátkedoarjaga. Mátkedoarjja guoskkašii daid studeanttaid, geain Eanodat lea merkejuvvon ruovttubáikin. Eanodagas leat guorahallan, ahte gielddas leat 43 nuppi dási studeantta. Eatnašat studerejit Roavvenjárgga dahje guovllus. Muhtimat leat vuolgán oahpuid maŋis Oului dahje Nuorta-Supmii.
    • «dahje  guovllus» ➞ [double-space-before]
      • «dahje guovllus»
#30.11.12 #Aslak Ilkka Niittyvuopio ja Klemet Anders Sara # Publisert 22.11.2012 10:01. #30.11.12 #Aslak Ilkka Niittyvuopio ja Klemet Anders Sara # nob 22.11.2012 10:01. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
#30.11.12 #Aslak Ilkka Niittyvuopio ja Klemet Anders Sara # Publisert 22.11.2012 10:01.
#30.11.12 #Aslak Ilkka Niittyvuopio ja Klemet Anders Sara # Publiseret 22.11.2012 10:01.
    • «Publisert» ➞ [typo]
      • «Publiseret»
Báhccavuonas gáržot eatnamat Báhccavuonas gáržot eatnamat 1 No errors found
Sisabahkkemat gáržudit boazoguohtumiid, oaivvilda boazoeaiggát - sii fertejit ovttas soabadit vástida beana turistafitnodaga eaiggát. Sisabahkkemat gáržudit boazoguohtumiid, oaivvilda boazoeaiggát - sii fertejit ovttas soabadit vástida beanaturistafitnodaga eaiggát. 1 No errors found
Sii eai leat váttisvuohtan dáppe, oaivvilda áiddo ásahuvvon turistafitnodaga eaiggát dasa, go Báhccavuonas lagabui 100 vuodjenbeatnaga, guovtti beanagárddis leat dán čavčča dagahan ahte Geaggánvuomi čearu boazoeaiggát ii beasa johtit dálveorohahkii, ja máŋga bohcco leat juo mannan muohtariđđui. Sii eai leat váttisvuohtan dáppe, oaivvilda aiddo ásahuvvon turistafitnodaga eaiggát dasa, go Báhccavuonas lagabui 100 vuodjenbeatnaga, vuodjenbeatnaga, guovtti beanagárddis leat dán čavčča dagahan ahte Geaggánvuomi čearu boazoeaiggát ii beasa johtit dálveorohahkii, ja máŋga bohcco leat juo mannan muohtariđđui. 1 No errors found
Dál dáhttu Geaggánvuomi čearu boazoeaiggát, Nils Ánte Blind jávkadit beanafitnodaga Dápmotvuovddis, Báhccavuonas. Dál dáhttu Geaggánvuomi čearu boazoeaiggát, Nils Ánte Blind jávkadit beanafitnodaga Dápmotvuovddis, Báhccavuonas. 1 No errors found
- Sidjiide gal lea váttisvuohta dán beanafitnodagas, doppe lea olu beatnagat , olbmot ja sii lihkadit olu guovllus, gos lea bohccuid lunddolaš johtolat. Son vásiha, ahte sii eai buohkat čága deike, fitnodat galgá vuolgit eret dáppe, ii sin ovttasbargu doaimma, váikke dán gohčodit oktasašbargun, muhto dat ii doaimma, dasa dárbbašuvvojit guktot bealit, lohka Blind . - Sidjiide gal lea váttisvuohta dán beanafitnodagas, doppe leat olu beatnagat , olbmot ja sii lihkadit olu guovllus, gos lea bohccuid lunddolaš johtolat. Son vásiha, ahte sii eai buohkat čága deike, fitnodat galgá vuolgit eret dáppe, ii sin ovttasbargu doaimma, váikke dán gohčodit oktasašbargun, muhto dat ii doaimma, dasa dárbbašuvvojit guktot bealit, lohká Blind . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Sidjiide gal lea váttisvuohta dán beanafitnodagas, doppe lea olu beatnagat , olbmot ja sii lihkadit olu guovllus, gos lea bohccuid lunddolaš johtolat. Son vásiha, ahte sii eai buohkat čága deike, fitnodat galgá vuolgit eret dáppe, ii sin ovttasbargu doaimma, váikke dán gohčodit oktasašbargun, muhto dat ii doaimma, dasa dárbbašuvvojit guktot bealit, lohka Blind .
- Sidjiide gal lea váttisvuohta dán beanafitnodagas, doppe lea olu beatnagat, olbmot ja sii lihkadit olu guovllus, gos lea bohccuid lunddolaš johtolat. Son vásiha, ahte sii eai buohkat čága deike, fitnodat galgá vuolgit eret dáppe, ii sin ovttasbargu doaimma, váikke dán gohčodit oktasašbargun, muhto dat ii doaimma, dasa dárbbašuvvojit guktot bealit, lohká Blind.
    • «beatnagat ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «beatnagat,»
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
    • «Blind .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Blind.»
(Artihkal joatkašuvvá gova vuolde) (Artihkal joatkašuvvá gova vuolde) 1 No errors found
Bohccot eai duostta vulos gáissás, go leagis lea nu olu riedja. Bohccot eai duostta vulos gáissás, go leagis lea nu olu riedja. 1 No errors found
2007:as álggahii Hans Olav Eriksen beanavuodjin turistafitnodaga , Lyngenfjord Adventure Dápmotvuovdái, Báhccavuona suohkanii, mas dál leat 50 vuodjenbeatnaga. Maŋŋelaš son ásahii maid Målselhuskey beanagárddi, mas leat seamma olu beatnagat go Lyngenfjord Adventures. Dát gárdi lea priváhta eatnamis. 2007:s álggahii Hans Olav Eriksen beanavuodjinturistafitnodaga , Lyngenfjord Adventure Dápmotvuovdái, Báhccavuona suohkanii, mas dál leat 50 vuodjenbeatnaga. Maŋŋelaš son ásahii maid Målselvhuskey beanagárddi, mas leat seamma olu beatnagat go Lyngenfjord Adventures. Dát gárdi lea priváhta eatnamis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
2007:as álggahii Hans Olav Eriksen beanavuodjin turistafitnodaga , Lyngenfjord Adventure Dápmotvuovdái, Báhccavuona suohkanii, mas dál leat 50 vuodjenbeatnaga. Maŋŋelaš son ásahii maid Målselhuskey beanagárddi, mas leat seamma olu beatnagat go Lyngenfjord Adventures. Dát gárdi lea priváhta eatnamis.
2007:s álggahii Hans Olav Eriksen beanavuodjin turistafitnodaga, Lyngenfjord Adventure Dápmotvuovdái, Báhccavuona suohkanii, mas dál leat 50 vuodjenbeatnaga. Maŋŋelaš son ásahii maid 😱 beanagárddi, mas leat seamma olu beatnagat go Lyngenfjord Adventures. Dát gárdi lea priváhta eatnamis.
    • «2007:as» ➞ [typo]
      • «2007:s»
    • «turistafitnodaga ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «turistafitnodaga,»
    • «Målselhuskey» ➞ [typo]
2007:s álggahii Hans Olav Eriksen beanavuodjin turistafitnodaga, Lyngenfjord Adventure Dápmotvuovdái, Báhccavuona suohkanii, mas dál leat 50 vuodjenbeatnaga. Maŋŋelaš son ásahii maid beanagárddi, mas leat seamma olu beatnagat go Lyngenfjord Adventures. Dát gárdi lea priváhta eatnamis.
2007:s álggahii Hans Olav Eriksen beanavuodjin turistafitnodaga, Lyngenfjord Adventure Dápmotvuovdái, Báhccavuona suohkanii, mas dál leat 50 vuodjenbeatnaga. Maŋŋelaš son ásahii maid beanagárddi, mas leat seamma olu beatnagat go Lyngenfjord Adventures. Dát gárdi lea priváhta eatnamis.
    • «maid  beanagárddi» ➞ [double-space-before]
      • «maid beanagárddi»
Lobálaš doaibma Lyngenfjord Adventure eaiggát, Hans Olav Eriksen ii ipmir manne Nils Ánte Blind dáhttu sin fitnodaga heaittihit doaimmaid guovllus, go dát han lea dál dohkkehuvvon sihke boazodoalu ja suohkana bealis. Lobálaš doaibma Lyngenfjord Adventure eaiggát, Hans Olav Eriksen ii ipmir manne Nils Ánte Blind dáhttu sin fitnodaga heaittihit doaimmaid guovllus, go dát han lea dál dohkkehuvvon sihke boazodoalu ja suohkana bealis. 1 No errors found
- Dát šattašii váivi, sis lea sullii 30 báikkálaš bargi dáppe. Sin vistithan leat priváhta eatnamis , mii lea dohkkehuvvon turismma doaimmaide ja dat lea dohkkehuvvon sihke gielddas ja fylkkamánnis. Dat maid bidjui gulaskuddamii boazoorohahkii, mii dasto dohkkehii doaimmaid, muitala Eriksen. - Dát šattašii váivi, sis leat sullii 30 báikkálaš bargi dáppe. Sin visttithan leat priváhta eatnamis , mii lea dohkkehuvvon turismma doaimmaide ja dat lea dohkkehuvvon sihke gielddas ja fylkkamánnis. Dat maid biddjui gulaskuddamii boazoorohahkii, mii dasto dohkkehii doaimmaid, muitala Eriksen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Dát šattašii váivi, sis lea sullii 30 báikkálaš bargi dáppe. Sin vistithan leat priváhta eatnamis , mii lea dohkkehuvvon turismma doaimmaide ja dat lea dohkkehuvvon sihke gielddas ja fylkkamánnis. Dat maid bidjui gulaskuddamii boazoorohahkii, mii dasto dohkkehii doaimmaid, muitala Eriksen.
- Dát šattašii váivi, sis lea sullii 30 báikkálaš bargi dáppe. Sin vistithan leat priváhta eatnamis, mii lea dohkkehuvvon turismma doaimmaide ja dat lea dohkkehuvvon sihke gielddas ja fylkkamánnis. Dat maid 😱 gulaskuddamii boazoorohahkii, mii dasto dohkkehii doaimmaid, muitala Eriksen.
    • « eatnamis ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • « eatnamis,»
    • «bidjui» ➞ [real-biddjui]
- Dát šattašii váivi, sis lea sullii 30 báikkálaš bargi dáppe. Sin vistithan leat priváhta eatnamis, mii lea dohkkehuvvon turismma doaimmaide ja dat lea dohkkehuvvon sihke gielddas ja fylkkamánnis. Dat maid gulaskuddamii boazoorohahkii, mii dasto dohkkehii doaimmaid, muitala Eriksen.
- Dát šattašii váivi, sis lea sullii 30 báikkálaš bargi dáppe. Sin vistithan leat priváhta eatnamis, mii lea dohkkehuvvon turismma doaimmaide ja dat lea dohkkehuvvon sihke gielddas ja fylkkamánnis. Dat maid gulaskuddamii boazoorohahkii, mii dasto dohkkehii doaimmaid, muitala Eriksen.
    • «maid  gulaskuddamii» ➞ [double-space-before]
      • «maid gulaskuddamii»
Gidde johtolaga Boahtte vahkku galgá Boazodoallohálddahus ja Romssa boazodoallostivra digaštallat mo čovdet váttisvuođa, dadjá Romssa boazodoalloagronoma, Ánte Bals. Gidde johtolaga Boahtte vahkku galgá Boazodoallohálddahus ja Romssa boazodoallostivra digaštallat mo čovdet váttisvuođa, dadjá Romssa boazodoalloagronoma, Ánte Bals. 1 No errors found
- Sis leat dieđusge siste dien plánabarggus , sii leat ožžon dieđu, ahte detáljaplána ráhkaduvvo. Sis leamaš maid okta čoahkkin, gos hálddahusa oaidnu lea muitaluvvon. Diet doaibma váikkuha dien guovllus nu, ahte dat gidde boazojohtolaga, čilge Bals. - Sii leat dieđusge siste dien plánabarggus , sii leat ožžon dieđu, ahte detáljaplána ráhkaduvvo. Sis leamaš maid okta čoahkkin, gos hálddahusa oaidnu lea muitaluvvon. Diet doaibma váikkuha dien guovllus nu, ahte dat gidde boazojohtolaga, čilge Bals. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Sis leat dieđusge siste dien plánabarggus , sii leat ožžon dieđu, ahte detáljaplána ráhkaduvvo. Sis leamaš maid okta čoahkkin, gos hálddahusa oaidnu lea muitaluvvon. Diet doaibma váikkuha dien guovllus nu, ahte dat gidde boazojohtolaga, čilge Bals.
- Sis leat dieđusge siste dien plánabarggus, sii leat ožžon dieđu, ahte detáljaplána ráhkaduvvo. Sis leamaš maid okta čoahkkin, gos hálddahusa oaidnu lea muitaluvvon. Diet doaibma váikkuha dien guovllus nu, ahte dat gidde boazojohtolaga, čilge Bals.
    • «plánabarggus ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «plánabarggus,»
Jus diet fitnodat beassá joatkit doaimmaid dien dásis ja daid áigodagain goas háliidit, mearkkaša dat, ahte johtingeaidnu lea giddejuvvon ja dalle lea rihkkumin boazodoallolága. Dien beallái lea guovllustivrra ja sii bidjamin deattu , gávdnat buori čovdosa nu, ahte besset johtit bohccuin ráfis, dadjá Ánte Bals. Jus diet fitnodat beassá joatkit doaimmaid dien dásis ja daid áigodagaid goas háliidit, mearkkaša dat, ahte johtingeaidnu lea giddejuvvon ja dalle lea rihkkumin boazodoallolága. Dien beallái lea guovllustivra ja sii bidjamin deattu , gávdnat buori čovdosa nu, ahte besset johtit bohccuin ráfis, dadjá Ánte Bals. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jus diet fitnodat beassá joatkit doaimmaid dien dásis ja daid áigodagain goas háliidit, mearkkaša dat, ahte johtingeaidnu lea giddejuvvon ja dalle lea rihkkumin boazodoallolága. Dien beallái lea guovllustivrra ja sii bidjamin deattu , gávdnat buori čovdosa nu, ahte besset johtit bohccuin ráfis, dadjá Ánte Bals.
Jus diet fitnodat beassá joatkit doaimmaid dien dásis ja daid áigodagain goas háliidit, mearkkaša dat, ahte johtingeaidnu lea giddejuvvon ja dalle lea rihkkumin boazodoallolága. Dien beallái lea guovllustivrra ja sii bidjamin deattu, gávdnat buori čovdosa nu, ahte besset johtit bohccuin ráfis, dadjá Ánte Bals.
    • «deattu ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «deattu,»
Statoil Ja Sámi Allaskuvla olju ja gassa, sámeservodat, Statoil Duorastaga (1.11.07) gullui viimmat Sámeradio ođđasiin ahte Statoil lea šaddan garra kritihka čuozáhahkan go billista ja rivve eamiálbmogiid eatnamiid Alberta-provinssa davviosiin Kanadas. Ášši ii leat miige ođđasiid ja lean guhká imaštan go dan birra ii leat gullon mihkkige Sámis, vaikko Statoil lea maiddái gieskat searvan sáddobohkamiidda. Doapmalin dárkkistit ášši duogáža Interneahtas, gos ohppen ahte Sámeradio ii lean gal ieš fuomášan ášši muhto Statoil doaimmat Kanadas ja daid kritihkka ledje leamaš ovdan moadde beaivve ovdal Norgga medias (Søndagsrevyen-nammasaš prográmmas). Sámeradio ođas ášši birra ii lean nuge Statoil eamiálbmogiid eatnamiid billisteami birra muhto Sámi allaskuvlla rollas (dahje dan váilevašvuođas) ášši oktavuođas. Sámi allaskuvllas – mu dálá bargoaddis – lea namalassii šiehtadus Statoiliin , mii earret eará cealká ahte Sámi allaskuvla galgá leat Statoilii ráđđeaddin eamiálbmotáššiiguin . Ráđđeaddi rolla gal lei aibbas ođđa ášši munnje. Dihten gal, ahte allaskuvlla dalá rektor čálii vuollái šiehtadusa 14.2.07 Guovdageainnus Riikkaidgaskasaš Polarjagi ráhpama oktavuođas, muhto dan rájes leamaš buohkaide eahpečielggas maid šiehtadus iešalddes sisttisdoallá. Muhtumat lohket ahte dat ii leat earágo “Memorandum of Understanding” mii ii vel čana min (dahje Statoila) masage, go fas earát dadjet ahte Statoil lea lohpidan ruhtadit min oahpahusa, dutkamuša ja maiddái universitehta plánenbargojoavkku. Go jođiheaddjiiguin geat leat čoahkkimastán Statoiliin šiehtadusa čállima maŋŋá, ii šatta dađe viisáseabbon. Duorastaga 1.11. Sámeradio ođđasiin jearahalle áššis Sámi allaskuvlla ođđa rektora Steinar Pedersena , gii čilgii ahte “mii eat leat háleštan Kanada eamiálbmogiid dili birra Statoiliin ” beroškeahttá navdojuvvon rollas eamiálbmotáššiid ráđđeaddin. “Dilli gal livččii eará jos sáhka livččii Sámis,” rektor vel joatká. Leagoson ráđđeaddi rolla guoros sánit báhpára alde vai allaskuvlla diehtemeahttunvuohta Statoil doaimmain iešguđet guovlluin máilmmis? Ieš gal lean imaštallan jaskatvuođa ásahusas ášši birra dan rájes go šiehtadus vuolláičállojuvvui. Šiehtadusa vuolláičállima áigge, guovvamánu beallemuttus ledjen áiddo álgán Sámi allaskuvlii bargui, inge diehtán maidige plánain čállit šiehtadusa Norgga oljofitnodagain, mas leat oljo- ja gassabohkandoaimmat birra máilmmi. Gullen vuolláičállima birra Sámeradio ođđasiin ja ledjen čađa hirpmástuvvan. Go ášši birra ii lean leamaš mangelágan sáhka ii geainnage daid 6 vahku áigge go ledjen leamaš allaskuvllas, jurddašin dieđusge ahte šiehtadus lei suollemas . Go jerren dalá rektoris, son logai ahte ii eisige , ahte dan birra gal leamašan sáhka goasnu ovdal muhtin oktavuođas. Naba almmolaš prinsihpaságastallan bargiiguin, eandalitge fágabargiiguin, go sáhka lea nuge stuorra áššis go oljofitnodagain ovttastallamis? Maid dat mearkkaša sámi alitoahppo- ja dutkanásahussii? Masa mii leat lohpideamen ja leago dat oppalohkáige OK? Ii lean leamaš mangelágan ságastallan leago oppanassiige riekta dahje jierpmálaš, dahje makkár eavttuid mii háliidit bidjat šiehtadussii, vástidii dalá rektor. Ledjen vel eanet hirpmástuvvan ja imaštallen, livččiigo dakkár šiehtadusaid vuolláičállin almma almmolaš ságastallama haga ásahusas vejolaš gostige eará sájis eamiálbmotmáilmmis? Ii goit daid guovlluin , maiguin ieža ledjen oahpis, ja eahpidin sakka eará sajisge. Oljofitnodagat leat nu ollu buktán buotlágan baháid eamiálbmogiid gaskii. Jurddašin Uwa-álbmoga Colombias ja Occidental Petroleum oljobohkamiid sin guovllus. Logi jagi dassái sin dilli lei nu vearrái, ahte álbmot uhkidii joavkoiešsoardimiin jos Occidental Petroleum ii šluhte bohkanáigumušain. Jurddašin maiddái Lubicon Cree seamma Alberta-provinssas Kanadas, geat leat 1980-logu rájes dáistalan Shell vuostá iežaset eatnamiin. Naba Shell doaimmat Ogoni-álbmoga eatnamiin Nigerias? Gii muitá Ken Saro-Wiwa rohki ja manne son goddojuvvui? Ja mii dušše čálistit vuollái šiehtadusa guorahalakeahttá ja ságastalakeahttá min dahje Statoil áigumušain dahje šiehtadusa čuovvumušain. Leagoson vuot sáhka das, mo mii sámit luhttet dasa ahte eiseválddit ( ja maidái stáhta fitnodagat ) gal jurddašit sámiid buori ja doibmet dušše buorredahtolašvuođain sámiid ektui? Vai jáhkiigo Sámi allaskuvlla jođiheaddjit duođaid ráđđeaddi rollai eamiálbmotáššiiguin ? Lean ain vuorddášeamen ságastallama gáffe- dahje borranbottus Statoila ja allaskuvlla gaskavuođain, badjelaš jahkebeali maŋŋá. Ieš goit in leat vel oassálastán dákkár ságastallamii, mii muhtumin gal bidjá jurddašit ahte mo sámi akademalaš ásahus sáhttá leat nu jaskat áigeguovdilis áššiid birra, maiddái gaskaneaset. Gii dat buktá dákkár dehálaš, áigeguovdilis, buolli áššiid ja gažaldagaid ovdan jos mii eat dan daga? Duorastaga 1.11. ođđasiin rektor ii orron diehtimin maidige Statoil doaimmain Kanadas dahje das, mo dat váikkuhit guovllu eamiálbmogiid eallindiliide. “Mii galgat oažžut buot dieđuid ášši birra ovdalgo sáhttit vástidit gažaldahkii ja mii galgat gullat Statoilis mii lea váldosisdoallu dán áššis. Mii dárbbašit ollu eambbo dieđuid ovdalgo sáhttit árvvoštallat ášši,” son cealká. Dat ii leat duohta ahte “mii” – nappo buohkat olles ásahusas? – eat dieđe maidige ášši birra. Rektor livččii sáhttán gulasguddat earáiguin ovdalgo manná muitalit mediaide, ahte ii oktage ásahusas dieđe maidige Statoil doaimmaid birra. Mo son buktá ášši ovdan addá heahpatlaš gova Sámi njunuš dutkan- ja oahpahanásahusas – doppe eai čuovo áigeguovdilis áššiid! Mun in dieđe earáin, muhto mun livččen sáhttán muitalit muhtin fáktaid Statoil doaimmaid birra Albertas. Moadde mánotbaji dassái čohkkejin dieđuid alccen várás Statoil birra – justá dan dihtii go mis lea singuin šiehtadus ja dat lea min geatnegasvuohta diehtit mas lea sáhka: • Jos buot plánejuvvon Davvi-Alberta oljosáttuid bohkanprošeavttat šaddet duohtavuohtan, sullii 3000 njealljehaskilomehtera beahccevuovddi duššaduvvo eret oljosáttuid ovddas. Dasa lassin 137 000 njealljehaskilomehtera eatnamiid biđgejuvvojit seismalaš linjaid , geainnuid, oljobohciid ja oljogálduid fierpmádahkan. Dutkamušaid mielde dát doaimmat sáhttet duššadit olles boreála ekosystema. • Ovttastuvvan Nášuvnnaid Birasprográmma lea meroštallan Alberta oljosáttuid máilmmi ovtta guovddáš birasbillašuvvama guovlun. • Oljosáddobohkamat váldet 2-4,5 barrela čázi jogas juohke oljobarrela várás mii buvttiduvvo . Dálá bohkandoaimmat váldet badjel 349 kubihkkamehtera čázi jagis, mii vástida 2 miljon olbmo gávpoga jahkásaš čáhcegolaheami. Muhto nuppeláhkai go gávpogis geavahuvvon čáhci, oljosáddobohkamis geavahuvvon čáhzi lea nu nuoskkiduvvon ahte dan ii sáhte buhtistit ja geavahit ođđasit. • Čáhci váldojuvvo Athabasca-jogas ja dat uhkida olles Peace-Athabasca čázádaga ja ekosystema, ja dán láhkái maiddái eamiálbmot-guolasteaddjiid birgenlági ja sisaboađu. • Oljosáddobohkamiid čáhcegeavaheapmi buvttiha stuorra meriid nuoskkidemiid. • Guovllu eamiálbmogiin leamaš váttisvuođat oažžut iežaset jiena gullot oljosáddobohkamiid oktavuođas. Eamiálbmotbáikegoddi Fort Chipewyan Athabasca-jávrri gáttis lea gillágoahtán hárvenaš borasdávddain (omd. leukemia , lupus) ja eará dávddain, maidda sivvan lea nuoskkiduvvon čáhci. • Borgemánus dán jagi Fort Chipewyan ássit dolle birasmiellačájáhusa ja gáibidedje oljosáddobohkamiid bisseheami sin guovlluin . Sii ballet sihke olbmuid ja ealliid dearvvašvuođas ja boahtteáiggis. • Statoil doaibmá birra máilmmi. Sin gárta “Statoila máilbmi” lea gávdnamis: #www.statoil.com/ statoils_world • Sáhtát geahččat Sámeradio ođasbihtá áššis čujuhusas Statoil Ja Sámi Allaskuvla olju ja gassa, sámeservodat, Statoil Duorastaga (1.11.07) gullui viimmat Sámerádio ođđasiin ahte Statoil lea šaddan garra kritihka čuozáhahkan go billista ja rivve eamiálbmogiid eatnamiid Alberta-provinssa davviosiin Kanadas. Ášši ii leat miige ođđasiid ja lean guhká imaštan go dan birra ii leat gullon mihkkige Sámis, vaikko Statoil lea maiddái gieskat searvan sáddobohkamiidda. Doapmalin dárkkistit ášši duogáža Interneahtas, gos ohppen ahte Sámerádio ii lean gal ieš fuomášan ášši muhto Statoil doaimmat Kanadas ja daid kritihkka ledje leamaš ovdan moadde beaivve ovdal Norgga medias (Søndagsrevyen-nammasaš prográmmas). Sámerádio ođasášši birra ii lean nuge Statoil eamiálbmogiid eatnamiid billisteami birra muhto Sámi allaskuvlla rollas (dahje dan váilevašvuođas) ášši oktavuođas. Sámi allaskuvllas – mu dálá bargoaddis – lea namalassii šiehtadus Statoilain , mii earret eará cealká ahte Sámi allaskuvla galgá leat Statoilii ráđđeaddin eamiálbmotáššiin . Ráđđeaddi rolla gal lei áibbas ođđa ášši munnje. Dihten gal, ahte allaskuvlla dalá rektor čálii vuollái šiehtadusa 14.2.07 Guovdageainnus Riikkaidgaskasaš Polárajagi rahpama oktavuođas, muhto dan rájes leamaš buohkaide eahpečielggas maid šiehtadus iešalddes sisttisdoallá. Muhtumat lohket ahte dat ii leat earágo “Memorandum of Understanding” mii ii vel čana min (dahje Statoila) masage, go fas earát dadjet ahte Statoil lea lohpidan ruhtadit min oahpahusa, dutkamuša ja maiddái universitehta plánenbargojoavkku. Go jođiheddjiiguin geat leat čoahkkimastán Statoilain šiehtadusa čállima maŋŋá, ii šatta dađe viisáseabbon. Duorastaga 1.11. Sámerádio ođđasiin jearahalle ášši Sámi allaskuvlla ođđa rektoris Steinar Pedersen , gii čilgii ahte “mii eat leat háleštan Kanada eamiálbmogiid dili birra Statoilain ” beroškeahttá navdojuvvon rollas eamiálbmotáššiid ráđđeaddin. “Dilli gal livččii eará jos sáhka livččii Sámis,” rektor vel joatká. Leagoson ráđđeaddi rolla guoros sánit báhpára alde vai allaskuvlla diehtemeahttunvuohta Statoil doaimmain iešguđet guovlluin máilmmis? Ieš gal lean imaštallan jaskatvuođa ásahusas ášši birra dan rájes go šiehtadus vuolláičállojuvvui. Šiehtadusa vuolláičállima áigge, guovvamánu beallemuttus ledjen áiddo álgán Sámi allaskuvlii bargui, inge diehtán maidige plánain čállit šiehtadusa Norgga oljofitnodagain, mas leat oljo- ja gassabohkandoaimmat birra máilmmi. Gullen vuolláičállima birra Sámerádio ođđasiin ja ledjen čađa hirpmástuvvan. Go ášši birra ii lean leamaš mangelágan sáhka ii geainnage dan 6 vahku áigge go ledjen leamaš allaskuvllas, jurddašin dieđusge ahte šiehtadus lea suollemas . Go jerren dalá rektoris, son logai ahte ii eisege , ahte dan birra gal leamašan sáhka goas nu ovdal muhtin oktavuođas. Naba almmolaš prinsihppaságastallan bargiiguin, eandaliige fágabargiiguin, go sáhka lea nuge stuorra áššis go oljofitnodagain ovttastallamis? Maid dat mearkkaša sámi alitoahppo- ja dutkanásahussii? Masa mii leat lohpideamen ja leago dat oppalohkáige OK? Ii lean leamaš mangelágan ságastallan leago oppanassiige riekta dahje jierpmálaš, dahje makkár eavttuid mii háliidit bidjat šiehtadussii, vástidii dalá rektor. Ledjen vel eanet hirpmástuvvan ja imaštallen, livččiigo dakkár šiehtadusaid vuolláičállin almmá almmolaš ságastallama haga ásahusas vejolaš gostige eará sajis eamiálbmotmáilmmis? Ii goit dain guovlluin , maiguin ieža ledjen oahpis, ja eahpidin sakka eará sajisge. Oljofitnodagat leat nu ollu buktán buotlágan baháid eamiálbmogiid gaskii. Jurddašin Uwa-álbmoga Colombias ja Occidental Petroleum oljobohkamiid sin guovllus. Logi jagi dassái sin dilli lei nu vearrái, ahte álbmot uhkidii joavkoiešsoardimiin jos Occidental Petroleum ii šluhtte bohkanáigumušain. Jurddašin maiddái Lubicon Cree seamma Alberta-provinssas Kanadas, geat leat 1980-logu rájes dáistalan Shell vuostá iežaset eatnamiin. Naba Shell doaimmat Ogoni-álbmoga eatnamiin Nigerias? Gii muitá Ken Saro-Wiwa-rohki ja manne son goddojuvvui? Ja mii dušše čálistit vuollái šiehtadusa guorahalakeahttá ja ságastalakeahttá iežamet dahje Statoil áigumušain dahje šiehtadusa čuovvumušain. Leagoson vuot sáhka das, mo mii sámit luohttit dasa ahte eiseválddit ( ja maiddái stáhta fitnodagat ) gal jurddašit sámiid buori ja doibmet dušše buorredáhtolašvuođain sámiid ektui? Vai jáhkkego Sámi allaskuvlla jođiheaddjit duođaid ráđđeaddi rollii eamiálbmotáššiin ? Lean ain vuorddašeamen ságastallama gáffe- dahje borranbottus Statoila ja allaskuvlla gaskavuođain, badjelaš jahkebeali maŋŋá. Ieš goit in leat vel oassálastán dákkár ságastallamii, mii muhtumin gal bidjá jurddašit ahte mo sámi akademalaš ásahus sáhttá leat nu jaskat áigeguovdilis áššiid birra, maiddái gaskaneaset. Gii dat buktá dákkár dehálaš, áigeguovdilis, buolli áššiid ja gažaldagaid ovdan jos mii eat dan daga? Duorastaga 1.11. ođđasiin rektor ii orron diehtimin maidige Statoil doaimmain Kanadas dahje das, mo dat váikkuhit guovllu eamiálbmogiid eallindiliide. “Mii galgat oažžut buot dieđuid ášši birra ovdalgo sáhttit vástidit gažaldahkii ja mii galgat gullat Statoilas mii lea váldosisdoallu dán áššis. Mii dárbbašit ollu eambbo dieđuid ovdalgo sáhttit árvvoštallat ášši,” son cealká. Dat ii leat duohta ahte “mii” – nappo buohkat olles ásahusas? – eat dieđe maidige ášši birra. Rektor livččii sáhttán gulaskuddat earáiguin ovdalgo manná muitalit mediaide, ahte ii oktage ásahusas dieđe maidige Statoil doaimmaid birra. Mo son buktá ášši ovdan addá heahpatlaš gova Sámi njunuš dutkan- ja oahpahanásahusas – doppe eai čuovo áigeguovdilis áššiid! Mun in dieđe earáin, muhto mun livččen sáhttán muitalit muhtin fáktáid Statoil doaimmaid birra Albertas. Moadde mánotbaji dassái čohkkejin dieđuid iežan várás Statoil birra – justá dan dihtii go mis lea singuin šiehtadus ja dat lea min geatnegasvuohta diehtit mas lea sáhka: • Jos buot plánejuvvon Davvi-Alberta oljosáttuid bohkanprošeavttat šaddet duohtavuohtan, sullii 3000 njealjehaskilomehtera beahcevuovdi duššaduvvo eret oljosáttuid ovddas. Dasa lassin 137 000 njealjehaskilomehtera eatnamat biđgejuvvojit seismalaš linnjáid , geainnuid, oljobohcciid ja oljogálduid fierpmádahkan. Dutkamušaid mielde dát doaimmat sáhttet duššadit olles boreála ekosystema. • Ovttastuvvan Našuvnnaid Birasprográmma lea meroštallan Alberta oljosáttuid máilmmi ovtta guovddáš birasbillašuvvama guovlun. • Oljosáddobohkamat váldet 2-4,5 bárela čázi jogas juohke oljobárela várás mii buvttaduvvo . Dálá bohkandoaimmat váldet badjel 349 kubihkkamehtera čázi jagis, mii vástida 2 miljon olbmo gávpoga jahkásaš čáhcegolaheami. Muhto nuppe láhkai go gávpogis geavahuvvon čáhci, oljosáddobohkamis geavahuvvon čáhci lea nu nuoskkiduvvon ahte dan ii sáhte buhtistit ja geavahit ođđasit. • Čáhci váldojuvvo Athabasca-jogas ja dat uhkida olles Peace-Athabasca čázádaga ja ekosystema, ja dán láhkái maiddái eamiálbmotguolásteddjiid birgenlági ja sisaboađu. • Oljosáddobohkamiid čáhcegeavaheapmi buvttiha stuorra meriid nuoskkidemiid. • Guovllu eamiálbmogiin leamaš váttisvuođat oažžut iežaset jiena gullot oljosáddobohkamiid oktavuođas. Eamiálbmotbáikegoddi Fort Chipewyan Athabasca-jávrri gáttis lea gillágoahtán hárvenaš borasdávddain (omd. leukemiija , lupus) ja eará dávddain, maidda sivvan lea nuoskkiduvvon čáhci. • Borgemánus dán jagi Fort Chipewyan ássit dolle birasmiellačájáhusa ja gáibidedje oljosáddobohkamiid bisseheami iežamet guovlluin . Sii ballet sihke olbmuid ja elliid dearvvašvuođas ja boahtteáiggis. • Statoil doaibmá birra máilmmi. Sin gárta “Statoila máilbmi” lea gávdnamis: #www.statoil.com/ url • Sáhtát geahččat Sámerádio ođasbihtá áššis čujuhusas 1 No errors found
Hálida ođđa sámi mátkkoštanplána Háliida ođđa sámi mátkkoštanplána 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Hálida ođđa sámi mátkkoštanplána
Háliida ođđa sámi mátkkoštanplána
    • «Hálida» ➞ [typo]
      • «Háliida»
(Govven: Inga Sámi Siida / Inger M. Evjen) (Govven: Inga Sámi Siida / Inger M. Evjen) 1 No errors found
Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái. Man lahkai kvalitehtasihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buvtta man Sámediggi doarju, jeara NSR . Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái. Man láhkai kvalitehtasihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buvtta man Sámediggi doarju, jearrá NSR . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái. Man lahkai kvalitehtasihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buvtta man Sámediggi doarju, jeara NSR .
Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái. Man láhkai kvalitehtasihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buvtta man Sámediggi doarju, jeara NSR.
    • «lahkai» ➞ [typo]
      • «láhkai»
      • «láhkái»
    • «NSR .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «NSR.»
Almmuhuvvon: 20.04.2012 Almmuhuvvon: 20.04.2012 1 No errors found
– Maŋimuš sámi mátkkoštanplána lea jagi 2000 rájes, dadjá NSR/SáB Nuortaguovllu válgabiire sámediggeáirras Trond Are Anti . Anti muitala ahte NSR evttohii Sámedikkis juovlamánu 2008 ođđa áššin álggahit barggu ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána, ja jearra dan ektui maid Sámediggi lea bárgan dan ášši olis. – Maŋimuš sámi mátkkoštanplána lea jagi 2000 rájes, dadjá NSR/SáB Nuortaguovllu válgabiirre sámediggeáirras Trond Are Anti . Anti muitala ahte NSR evttohii Sámedikkis juovlamánu 2008 ođđa áššin álggahit barggu ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána, ja jearrá dan ektui maid Sámediggi lea bargan dan ášši olis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Maŋimuš sámi mátkkoštanplána lea jagi 2000 rájes, dadjá NSR/SáB Nuortaguovllu válgabiire sámediggeáirras Trond Are Anti . Anti muitala ahte NSR evttohii Sámedikkis juovlamánu 2008 ođđa áššin álggahit barggu ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána, ja jearra dan ektui maid Sámediggi lea bárgan dan ášši olis.
– Maŋimuš sámi mátkkoštanplána lea jagi 2000 rájes, dadjá NSR/SáB Nuortaguovllu válgabiire sámediggeáirras Trond Are Anti. Anti muitala ahte NSR evttohii Sámedikkis juovlamánu 2008 ođđa áššin álggahit barggu ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána, ja jearrá dan ektui maid Sámediggi lea bargan dan ášši olis.
    • «Anti .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Anti.»
    • «jearra» ➞ [typo]
      • «jearrá»
    • «bárgan» ➞ [typo]
      • «bargan»
      • «burgán»
– Maid lea sámediggeráđđi bargan dan áššiin , jurdila Anti. – Leago ráđis áigumuš ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána, ja goas boahta dieđáhus mo sámi mátkkošteapmi doaibmá? – Maid lea sámediggeráđđi bargan dainna áššiin , jurdila Anti. – Leago ráđis áigumuš ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána, ja goas boahtá dieđáhus mo sámi mátkkošteapmi doaibmá? 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Maid lea sámediggeráđđi bargan dan áššiin , jurdila Anti. – Leago ráđis áigumuš ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána, ja goas boahta dieđáhus mo sámi mátkkošteapmi doaibmá?
– Maid lea sámediggeráđđi bargan dan áššiin, jurdila Anti. – Leago ráđis áigumuš ráhkadit ođđa ollislaš sámi mátkkoštanplána, ja goas boahtá dieđáhus mo sámi mátkkošteapmi doaibmá?
    • «áššiin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «áššiin,»
    • «boahta» ➞ [typo]
      • «boahtá»
– Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái. Man lahkai kvalitehtasihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buvtta man Sámediggi doarju, loahpaha Anti. – Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái. Man láhkai kvalitehtasihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buvtta man Sámediggi doarju, loahpaha Anti. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái. Man lahkai kvalitehtasihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buvtta man Sámediggi doarju, loahpaha Anti.
– Sámediggi juolluda doarjaga sámi mátkkošteapmái. Man láhkai kvalitehtasihkkarastá Sámediggi ahte lea sámi buvtta man Sámediggi doarju, loahpaha Anti.
    • «lahkai» ➞ [typo]
      • «láhkai»
      • «láhkái»
Oktasaš cealkámuš riddoássiid vuoigatvuođain Oktasaš cealkámuš riddoássiid vuoigatvuođain 1 No errors found
NSR oaččui doarjaga oktasaš Sámedikke cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Dál váilo vel dat duođalaš bargu , ja NSR lea gearggus bargat ulbmillaččat Stuorradikke ektui. NSR oaččui doarjaga oktasaš Sámedikke cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Dál váilu vel dat duođalaš bargu , ja NSR lea gearggus bargat ulbmillaččat Stuorradikke ektui. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSR oaččui doarjaga oktasaš Sámedikke cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Dál váilo vel dat duođalaš bargu , ja NSR lea gearggus bargat ulbmillaččat Stuorradikke ektui.
NSR oaččui doarjaga oktasaš Sámedikke cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Dál váilo vel dat duođalaš bargu, ja NSR lea gearggus bargat ulbmillaččat Stuorradikke ektui.
    • «bargu ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bargu,»
Almmuhuvvon: 20.04.2012 Almmuhuvvon: 20.04.2012 1 No errors found
Leai stuorra eahpesihkkarvuohta das ahte oažžu go Sámediggi meannudit láhkaproposišuvnna 70L; láhkaevttohusas gártet stuorra váikkuhusat riddoássiide miehtá Sámi. Ášši ii lean áššelisttus, muhto NSR fitnii gáibidit oktasaš cealkámuša mii čielggada maid Sámediggi oaivvilda áššis. Leai stuorra eahpesihkkarvuohta das ahte oažžu go Sámediggi meannudit láhkaproposišuvnna 70L; láhkaevttohusas gártet stuorra váikkuhusat riddoássiide miehtá Sámi. Ášši ii lean áššelisttus, muhto NSR fidnii gáibidit oktasaš cealkámuša mii čielggada maid Sámediggi oaivvilda áššis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Leai stuorra eahpesihkkarvuohta das ahte oažžu go Sámediggi meannudit láhkaproposišuvnna 70L; láhkaevttohusas gártet stuorra váikkuhusat riddoássiide miehtá Sámi. Ášši ii lean áššelisttus, muhto NSR fitnii gáibidit oktasaš cealkámuša mii čielggada maid Sámediggi oaivvilda áššis.
Leai stuorra eahpesihkkarvuohta das ahte oažžu go Sámediggi meannudit láhkaproposišuvnna DL; láhkaevttohusas gártet stuorra váikkuhusat riddoássiide miehtá Sámi. Ášši ii lean áššelisttus, muhto NSR fidnii gáibidit oktasaš cealkámuša mii čielggada maid Sámediggi oaivvilda áššis.
    • «70L» ➞ [typo]
      • «DL»
      • «ML»
    • «fitnii» ➞ [typo]
      • «fidnii»
Mii leat ilus go NSR fitnii doarjaga oktasaš cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Sámedikke posišuvdna fihttii viimmat loahpas ahte Sámediggi oažžu garrasat mándáhta go hállo ovttain, čielga jienain Stuorradikke ektui, dadjá Geir Tommy Pedersen, guolástuspolitihkálaš ovddasteaddji NSR:as . Mii leat ilus go NSR fidnii doarjaga oktasaš cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Sámedikke posišuvdna fihttii viimmat loahpas ahte Sámediggi oažžu garrasat mandáhta go hállo ovttain, čielga jienain Stuorradikke ektui, dadjá Geir Tommy Pedersen, guolástuspolitihkalaš ovddasteaddji NSR:s . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mii leat ilus go NSR fitnii doarjaga oktasaš cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Sámedikke posišuvdna fihttii viimmat loahpas ahte Sámediggi oažžu garrasat mándáhta go hállo ovttain, čielga jienain Stuorradikke ektui, dadjá Geir Tommy Pedersen, guolástuspolitihkálaš ovddasteaddji NSR:as .
Mii leat ilus go NSR fidnii doarjaga oktasaš cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Sámedikke posišuvdna fihttii viimmat loahpas ahte Sámediggi oažžu garrasat mandáhta go hállo ovttain, čielga jienain Stuorradikke ektui, dadjá Geir Tommy Pedersen, guolástuspolitihkalaš ovddasteaddji NSR:s NSR:as.
    • «fitnii» ➞ [typo]
      • «fidnii»
    • «mándáhta» ➞ [typo]
      • «mandáhta»
    • «guolástuspolitihkálaš» ➞ [typo]
      • «guolástuspolitihkalaš»
    • «NSR:as» ➞ [typo]
      • «NSR:s»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «NSR:as.»
Mii leat ilus go NSR fidnii doarjaga oktasaš cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Sámedikke posišuvdna fihttii viimmat loahpas ahte Sámediggi oažžu garrasat mandáhta go hállo ovttain, čielga jienain Stuorradikke ektui, dadjá Geir Tommy Pedersen, guolástuspolitihkalaš ovddasteaddji NSR:s NSR:as.
Mii leat ilus go NSR fidnii doarjaga oktasaš cealkámuššii riddoássiid vuoigatvuođain. Sámedikke posišuvdna fihttii viimmat loahpas ahte Sámediggi oažžu garrasat mandáhta go hállo ovttain, čielga jienain Stuorradikke ektui, dadjá Geir Tommy Pedersen, guolástuspolitihkalaš ovddasteaddji NSR:s NSR:s.
    • «NSR:as» ➞ [typo]
      • «NSR:s»
– Stuorradiggi dárbbaša oažžut čielga rávvagiid Sámedikkis ahte historjjálaš vuoigatvuođaid galget dohkkehuvvot lágalaččat, joatká Pedersen. – Stuorradiggi dárbbaša oažžut čielga rávvagiid Sámedikkis ahte historjjálaš vuoigatvuođaid galget dohkkehuvvot lágalaččat, joatká Pedersen. 1 No errors found
Dát lea čielga signála NSR:ii ahte Sámedikki mielas ráđđehusa láhkaproposišuvdna Riddoguolástanlávdegotti árvalusa maŋŋá lea menddo heittot. – Ráđđehus iská dahkat riddogátti olbmuid vuoigtavuođaid haga, go biehttalit historjjálaš guolástanrievtti sidjiide geat asset vuotnagáttiin, dadjá Pedersen. – Ráđđehus lea čájehan ahte sii eai dohkket historjjálaš guolastusvuoigatvuođaid Finnmárkui eaige eará vuonaide mearragáttis, ja danin fertet mii bargat garrasit oažžundihte dohkkehuvvot dáid go de proposišuvdna galgá šaddat láhkan Stuorradikkis, loahpaha Pedersen. Dát lea čielga signála NSR:i ahte Sámedikki mielas ráđđehusa láhkaproposišuvdna Riddoguolástanlávdegotti árvalusa maŋŋá lea menddo heittot. – Ráđđehus iská dahkat riddogátti olbmuid vuoigatvuođaid haga, go biehttalit historjjálaš guolástanrievtti sidjiide geat ásset vuotnagáttiin, dadjá Pedersen. – Ráđđehus lea čájehan ahte sii eai dohkket historjjálaš guolástusvuoigatvuođaid Finnmárkui eaige eará vuonaide mearragáttis, ja danin fertet mii bargat garrasit oažžun dihte dohkkehuvvot dáid go de proposišuvdna galgá šaddat láhkan Stuorradikkis, loahpaha Pedersen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dát lea čielga signála NSR:ii ahte Sámedikki mielas ráđđehusa láhkaproposišuvdna Riddoguolástanlávdegotti árvalusa maŋŋá lea menddo heittot. – Ráđđehus iská dahkat riddogátti olbmuid vuoigtavuođaid haga, go biehttalit historjjálaš guolástanrievtti sidjiide geat asset vuotnagáttiin, dadjá Pedersen. – Ráđđehus lea čájehan ahte sii eai dohkket historjjálaš guolastusvuoigatvuođaid Finnmárkui eaige eará vuonaide mearragáttis, ja danin fertet mii bargat garrasit oažžundihte dohkkehuvvot dáid go de proposišuvdna galgá šaddat láhkan Stuorradikkis, loahpaha Pedersen.
Dát lea čielga signála NSR:i ahte Sámedikki mielas ráđđehusa láhkaproposišuvdna Riddoguolástanlávdegotti árvalusa maŋŋá lea menddo heittot. – Ráđđehus iská dahkat riddogátti olbmuid vuoigatvuođaid haga, go biehttalit historjjálaš guolástanrievtti sidjiide geat áset vuotnagáttiin, dadjá Pedersen. – Ráđđehus lea čájehan ahte sii eai dohkket historjjálaš guolástusvuoigatvuođaid Finnmárkui eaige eará vuonaide mearragáttis, ja danin fertet mii bargat garrasit oažžun dihte dohkkehuvvot dáid go de proposišuvdna galgá šaddat láhkan Stuorradikkis, loahpaha Pedersen.
    • «NSR:ii» ➞ [typo]
      • «NSR:i»
    • «vuoigtavuođaid» ➞ [typo]
      • «vuoigatvuođaid»
    • «asset» ➞ [typo]
      • «áset»
    • «guolastusvuoigatvuođaid» ➞ [typo]
      • «guolástusvuoigatvuođaid»
    • «oažžundihte» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «oažžun dihte»
      • «oažžun dihtii»
Báhčaveaivuotna billistuvvo mirkobázahusaid luoitima geažil Báhčaveaivuotna billistuvvo mirkobázahusaid luoitima geažil 1 No errors found
Girkkonjárgga ja Báhčaveaivuotna Girkonjárga ja Báhčaveaivuotna 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Girkkonjárgga ja Báhčaveaivuotna
Girkonjárga ja Báhčaveaivuotna
    • «Girkkonjárgga» ➞ [typo]
      • «Girkonjárga»
      • «Mirkkonjárga»
– Nationála luondduluossavuotna Báhčaveaivuotna billistuvvo go Mátta-Várjjaga ruvkkit luitet dohko bázahusaid main leat mirkkot – Nationála luondduluossavuotna Báhčaveaivuotna billistuvvo go Mátta-Várjjaga ruvkket luitet dohko bázahusaid main leat mirkkot 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Nationála luondduluossavuotna Báhčaveaivuotna billistuvvo go Mátta-Várjjaga ruvkkit luitet dohko bázahusaid main leat mirkkot
– Nationála luondduluossavuotna Báhčaveaivuotna billistuvvo go Mátta-Várjjaga ruvkket luitet dohko bázahusaid main leat mirkkot
    • «ruvkkit» ➞ [typo]
      • «ruvkket»
Almmuhuvvon: 19.04.2012 Almmuhuvvon: 19.04.2012 1 No errors found
NSR/SáB Nuortaguovllu válgabiire sámediggeáirras Trond Are Anti čilge ahte dát hástalus lea ovddiduvvon ođđa áššiin ja jerron ovdalis ráđis Sámedikki dievasčoahkkimis. NSR/SáB Nuortaguovllu válgabiirre sámediggeáirras Trond Are Anti čilge ahte dát hástalus lea ovddiduvvon ođđa áššin ja jerron ovdalis ráđis Sámedikki dievasčoahkkimis. 1 No errors found
Dán olis jearrá Anti sámediggeráđis maid lea sámediggeráđđi bargan bissehit dan ahte nationála luondduluossavuotna, Báhčaveaivuotna, ii billistuvvošii mirkobázahusaid geažil maid Mátta-Várjjaga ruvkedoaibma luoitá? Dán olis jearrá Anti sámediggeráđis maid lea sámediggeráđđi bargan bissehit dan ahte nationála luondduluossavuotna, Báhčaveaivuotna, ii billistuvvoše mirkobázahusaid geažil maid Mátta-Várjjaga ruvkedoaibma luoitá? 1 No errors found
Gažaldat ráđđái doaibmabijut sámiide geat ásset gávpogiin Gažaldat ráđđái doaibmabijuin sámiide geat ásset gávpogiin 1 No errors found
Sámediggeáirras Geir Tommy Pedersen jearra mainna lágiin sámediggeráđđi lea jurddašan buoridit sámiid dili stuorát gávpugiin . Sámediggeáirras Geir Tommy Pedersen jearrá mainna lágiin gávpogiin . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggeáirras Geir Tommy Pedersen jearra mainna lágiin sámediggeráđđi lea jurddašan buoridit sámiid dili stuorát gávpugiin .
Sámediggeáirras Geir Tommy Pedersen jearrá mainna lágiin sámediggeráđđi lea jurddašan buoridit sámiid dili stuorát gávpugiin gávpugiin.
    • «jearra» ➞ [typo]
      • «jearrá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gávpugiin.»
Sámediggeáirras Geir Tommy Pedersen jearrá mainna lágiin sámediggeráđđi lea jurddašan buoridit sámiid dili stuorát gávpugiin gávpugiin.
Sámediggeáirras Geir Tommy Pedersen jearrá mainna lágiin sámediggeráđđi lea jurddašan buoridit sámiid dili stuorát gávpogiid gávpogiid.
    • «gávpugiin» ➞ [typo]
      • «gávpogiid»
    • «gávpugiin» ➞ [typo]
      • «gávpogiid»
Almmuhuvvon: 18.04.2012 Almmuhuvvon: 18.04.2012 1 No errors found
Dáđistaga ásaiduvvet eanet ja eanet sápmelaččat gávpogiidda go ássanminsttar lea rievdan. Dát mielddisbuktá maiddái dan ahte gávpogat váldet badjelasaset ovddasvástádusa láhčit bálvalusaid sámi álbmoga várás. Šallošit go Romssa ođđa gávpotstivra gesii eret ohcama ahte laktit Romssa sámegiela hálddašanguvlui, dán šalloša NSR sakka. Dađistaga ásaiduvvet eanet ja eanet sápmelaččat gávpogiidda go ássanminsttar lea rievdan. Dát mielddisbuktá maiddái dan ahte gávpogat váldet badjelasaset ovddasvástádusa láhčit bálvalusaid sámi álbmoga várás. Šállošit go Romssa ođđa gávpotstivra gesii eret ohcama ahte laktit Romssa sámegiela hálddašanguvlui, dán šálloša NSR sakka. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dáđistaga ásaiduvvet eanet ja eanet sápmelaččat gávpogiidda go ássanminsttar lea rievdan. Dát mielddisbuktá maiddái dan ahte gávpogat váldet badjelasaset ovddasvástádusa láhčit bálvalusaid sámi álbmoga várás. Šallošit go Romssa ođđa gávpotstivra gesii eret ohcama ahte laktit Romssa sámegiela hálddašanguvlui, dán šalloša NSR sakka.
Dađistaga ásaiduvvet eanet ja eanet sápmelaččat gávpogiidda go ássanminsttar lea rievdan. Dát mielddisbuktá maiddái dan ahte gávpogat váldet badjelasaset ovddasvástádusa láhčit bálvalusaid sámi álbmoga várás. Šállošit go Romssa ođđa gávpotstivra gesii eret ohcama ahte laktit Romssa sámegiela hálddašanguvlui, dán šálloša NSR sakka.
    • «Dáđistaga» ➞ [typo]
      • «Dađistaga»
    • «Šallošit» ➞ [typo]
      • «Šállošit»
    • «šalloša» ➞ [typo]
      • «šálloša»
Dasto oaidnit mii ahte Oslos ii leat sámi deaivvadanbáiki sámiide geat asset Oslo guovllus. Dasto oaidnit mii ahte Oslos ii leat sámi deaivvadanbáiki sámiide geat ásset Oslo guovllus. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dasto oaidnit mii ahte Oslos ii leat sámi deaivvadanbáiki sámiide geat asset Oslo guovllus.
Dasto oaidnit mii ahte Oslos ii leat sámi deaivvadanbáiki sámiide geat áset Oslo guovllus.
    • «asset» ➞ [typo]
      • «áset»
Eará gávpogiin eai measta oppa gávdnoge dohkálaš fálaldagat sámiide. Eará gávpogiin eai measta oppa gávdnoge dohkálaš fálaldagat sámiide. 1 No errors found
Šallošit go Sámediggeráđđi lea dihtomielalaččat hilgon áŋgiruššamis sámi gávpotpolitihkalaš plantain . Šállošit go Sámediggeráđđi lea dihtomielalaččat hilgon áŋgiruššama sámi gávpotpolitihkalaš plánain . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Šallošit go Sámediggeráđđi lea dihtomielalaččat hilgon áŋgiruššamis sámi gávpotpolitihkalaš plantain .
Šállošit go Sámediggeráđđi lea dihtomielalaččat hilgon áŋgiruššamis sámi gávpotpolitihkalaš plantain plantain.
    • «Šallošit» ➞ [typo]
      • «Šállošit»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «plantain.»
Šállošit go Sámediggeráđđi lea dihtomielalaččat hilgon áŋgiruššamis sámi gávpotpolitihkalaš plantain plantain.
Šállošit go Sámediggeráđđi lea dihtomielalaččat hilgon áŋgiruššamis sámi gávpotpolitihkalaš plánain plánain.
    • «plantain» ➞ [typo]
      • «plánain»
      • «pláhtain»
    • «plantain» ➞ [typo]
      • «plánain»
      • «pláhtain»
Dán oktavuođas jearrá NSR ahte mainna lágiin lea ráđđi konkrehta jurddašan buoridit sámiid dili stuorát gávpogiin ja makkár váikkuhangaskaoamit biddjojuvvojit. Dán oktavuođas jearrá NSR ahte mainna lágiin lea ráđđi konkrehta jurddašan buoridit sámiid dili stuorra gávpogiin ja makkár váikkuhangaskaoamit biddjojuvvojit. 1 No errors found
Sámi kulturmuitohálddašeapmi: Riggodat dahje boahtteáiggi giksi? Sámi kulturmuitohálddašeapmi: Riggodat dahje boahtteáiggi giksi? 1 No errors found
Sámediggeáirras Rolf Johansen Sámediggeáirras Rolf Johansen 1 No errors found
NSR oaivvilda ahte sámi kulturmuitohálddašeapmi ferte árvvoštallojuvvot. Ahte sámi kulturmuittut leat automáhtalaččat suddjejuvvon go 100 jagi leat gollan sáhttá boahtteáiggis dagahit hástalusaid dan ektui ahte mii gohčoduvvo kulturmuitun. NSR lea maid fuolastuvvan ahte ovttaskas olbmot ieža fertejit máksit min oktasaš kulturárbbi iskkademiid ja registreremiid ovddas. NSR oaivvilda ahte sámi kulturmuitohálddašeapmi ferte árvvoštallojuvvot. Ahte sámi kulturmuittut leat automáhtalaččat suddjejuvvon go 100 jagi leat gollan sáhttá boahtteáiggis dagahit hástalusaid dan ektui ahte mii gohčoduvvo kulturmuitun. NSR lea maid fuolastuvvan ahte ovttaskas olbmot ieža fertejit máksit min oktasaš kulturárbbi iskkademiid ja registreremiid ovddas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSR oaivvilda ahte sámi kulturmuitohálddašeapmi ferte árvvoštallojuvvot. Ahte sámi kulturmuittut leat automáhtalaččat suddjejuvvon go 100 jagi leat gollan sáhttá boahtteáiggis dagahit hástalusaid dan ektui ahte mii gohčoduvvo kulturmuitun. NSR lea maid fuolastuvvan ahte ovttaskas olbmot ieža fertejit máksit min oktasaš kulturárbbi iskkademiid ja registreremiid ovddas.
NSR oaivvilda ahte sámi kulturmuitohálddašeapmi ferte árvvoštallojuvvot. Ahte sámi kulturmuittut leat automáhtalaččat suddjejuvvon go 100 jagi leat gollan sáhttá boahtteáiggis dagahit hástalusaid dan ektui ahte mii gohčoduvvo kulturmuitun. NSR lea maid fuolastuvvan ahte ovttaskas olbmot ieža fertejit máksit min oktasaš kulturárbbi iskkademiid ja registreremiid ovddas.
    • «.  NSR» ➞ [double-space-before]
      • «. NSR»
Almmuhuvvon: 17.04.2012 Almmuhuvvon: 17.04.2012 1 No errors found
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivggus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno . Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid hálidat suddjet, dadjá son. - Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut leat suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vára dan veaháš mii gávdno . Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalloreaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son. 5
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivggus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno . Muhtogávdno . Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid hálidat suddjet, dadjá son.
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhtogávdno . Muhto boahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
    • «Ivggus» ➞ [typo]
      • «Ivgus»
    • «gávdno .  Muhto» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gávdno.  Muhto»
    • «gávdno .  Muhto» ➞ [double-space-before]
      • «gávdno . Muhto»
    • «.  -» ➞ [double-space-before]
      • «. -»
    • «hálidat» ➞ [typo]
      • «háliidat»
      • «háliidit»
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhtoboahtteáiggis. Muhtoboahtteáiggis lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. Muhtoboahtteáiggis😱 lea hástalus, dadjá Rolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
    • «.  Muhtoboahtteáiggis» ➞ [double-space-before]
      • «. Muhtoboahtteáiggis»
    • «.  Muhtoboahtteáiggis» ➞ [typo]
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. MuhtoboahtteáiggisRolf, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. 😱, ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
    • «MuhtoboahtteáiggisRolf» ➞ [typo]
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. , ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. 😱 ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
- Mii oaivvildat ahte kulturmuitohálddašeapmi ferte guorahallojuvvot, dadjá Rolf Johansen, sámediggeáirras Ivgus eret. - NSR oaidná dehálažžan ahte sámi kulturmuittut lea suddjejuvvon nu oanehis áiggi maŋŋá go 100 jagi. Sámi kultuvra ii leat guođđán nu stuorra luottaid lundui ja servodahkii, ja galgá váldit vara dan veaháš mii gávdno. ja čilge: - Jus otná njuolggadusat, mas buot mii lea sámi ja badjel 100 jagi automáhtalaččat suddjejuvvo, maiddá doibmet boahtteáiggis, de sáhttit mii ovdamearkka dihte oažžut stuorra hástalusaid ođđaáiggi eanandoalureaidduid ja skohteriid ektui. - Danne fertet mii oažžut čielggadeami njuolggadusain dan ektui ahte maid háliidat suddjet, dadjá son.
    • «.  ja» ➞ [double-space-before]
      • «. ja»
Nubbi poeŋga lea ahte otná ortnegis lea ovttaskas olbmuin ovddasvástádus ruhtadit kulturmuittuid iskkademiid ja registreremiid huksenprošeavttaid oktavuođas. - Dát lea máksinprinsihppa mii duohtavuođas mearkkaša ahte oktasaš kulturárbi máksojuvvo olbmuid priváhta burssas, čilge Johansen. NSR ballá ahte dát áiggi mielde sáhttá heajosmahttit dehálaš kulturmuittuid registrerema ja áimmahuššama. - Lea go álbmot ovttaoaivilis dáinna ortnegiin, vai sáhttá go nu geavvat ahte olbmot válljejit ahte eai atte dieđuid suddjejuvvon kulturmuittuid birra go dat dagaha váttisvuođaid, ja njulgestaga olggosgoluid guovlluid, visttiid ja dávviriid geavaheami hárrái, imaštallá Rolf Johansen. Nubbi poeaŋga lea ahte otná ortnegis lea ovttaskas olbmuin ovddasvástádus ruhtadit kulturmuittuid iskkademiid ja registreremiid huksenprošeavttaid oktavuođas. - Dát lea máksinprinsihppa mii duohtavuođas mearkkaša ahte oktasaš kulturárbi máksojuvvo olbmuid priváhta burssas, čilge Johansen. NSR ballá ahte dát áiggi mielde sáhttá heajosmahttit dehálaš kulturmuittuid registrerema ja áimmahuššama. - Lea go álbmot ovttaoaivilis dáinna ortnegiin, vai sáhttá go nu geavvat ahte olbmot válljejit ahte eai atte dieđuid suddjejuvvon kulturmuittuid birra go dat dagaha váttisvuođaid, ja njulgestaga olggosgoluid guovlluid, visttiid ja dávviriid geavaheami hárrái, imaštallá Rolf Johansen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nubbi poeŋga lea ahte otná ortnegis lea ovttaskas olbmuin ovddasvástádus ruhtadit kulturmuittuid iskkademiid ja registreremiid huksenprošeavttaid oktavuođas. - Dát lea máksinprinsihppa mii duohtavuođas mearkkaša ahte oktasaš kulturárbi máksojuvvo olbmuid priváhta burssas, čilge Johansen. NSR ballá ahte dát áiggi mielde sáhttá heajosmahttit dehálaš kulturmuittuid registrerema ja áimmahuššama. - Lea go álbmot ovttaoaivilis dáinna ortnegiin, vai sáhttá go nu geavvat ahte olbmot válljejit ahte eai atte dieđuid suddjejuvvon kulturmuittuid birra go dat dagaha váttisvuođaid, ja njulgestaga olggosgoluid guovlluid, visttiid ja dávviriid geavaheami hárrái, imaštallá Rolf Johansen.
Nubbi 😱 lea ahte otná ortnegis lea ovttaskas olbmuin ovddasvástádus ruhtadit kulturmuittuid iskkademiid ja registreremiid huksenprošeavttaid oktavuođas. - Dát lea máksinprinsihppa mii duohtavuođas mearkkaša ahte oktasaš kulturárbi máksojuvvo olbmuid priváhta burssas, čilge Johansen. NSR ballá ahte dát áiggi mielde sáhttá heajosmahttit dehálaš kulturmuittuid registrerema ja áimmahuššama. - Lea go álbmot ovtta oaivilis dáinna ortnegiin, vai sáhttá go nu geavvat ahte olbmot válljejit ahte eai atte dieđuid suddjejuvvon kulturmuittuid birra go dat dagaha váttisvuođaid, ja njulgestaga olggosgoluid guovlluid, visttiid ja dávviriid geavaheami hárrái, imaštallá Rolf Johansen.
    • «poeŋga» ➞ [typo]
      • «ovttaoaivilis» ➞ [msyn-unspace-compound]
        • «ovtta oaivilis»
Nubbi lea ahte otná ortnegis lea ovttaskas olbmuin ovddasvástádus ruhtadit kulturmuittuid iskkademiid ja registreremiid huksenprošeavttaid oktavuođas. - Dát lea máksinprinsihppa mii duohtavuođas mearkkaša ahte oktasaš kulturárbi máksojuvvo olbmuid priváhta burssas, čilge Johansen. NSR ballá ahte dát áiggi mielde sáhttá heajosmahttit dehálaš kulturmuittuid registrerema ja áimmahuššama. - Lea go álbmot ovtta oaivilis dáinna ortnegiin, vai sáhttá go nu geavvat ahte olbmot válljejit ahte eai atte dieđuid suddjejuvvon kulturmuittuid birra go dat dagaha váttisvuođaid, ja njulgestaga olggosgoluid guovlluid, visttiid ja dávviriid geavaheami hárrái, imaštallá Rolf Johansen.
Nubbi lea ahte otná ortnegis lea ovttaskas olbmuin ovddasvástádus ruhtadit kulturmuittuid iskkademiid ja registreremiid huksenprošeavttaid oktavuođas. - Dát lea máksinprinsihppa mii duohtavuođas mearkkaša ahte oktasaš kulturárbi máksojuvvo olbmuid priváhta burssas, čilge Johansen. NSR ballá ahte dát áiggi mielde sáhttá heajosmahttit dehálaš kulturmuittuid registrerema ja áimmahuššama. - Lea go álbmot ovtta oaivilis dáinna ortnegiin, vai sáhttá go nu geavvat ahte olbmot válljejit ahte eai atte dieđuid suddjejuvvon kulturmuittuid birra go dat dagaha váttisvuođaid, ja njulgestaga olggosgoluid guovlluid, visttiid ja dávviriid geavaheami hárrái, imaštallá Rolf Johansen.
    • «Nubbi  lea» ➞ [double-space-before]
      • «Nubbi lea»
NSR buktá dán ođđa áššin Sámedikki dievasčoahkkimii dán vahku, ja sávvá ahte Sámediggeráđđi čuovvolahttá dan ja gieđahallá dan albma láhkái. NSR buktá dán ođđa áššin Sámedikki dievasčoahkkimii dán vahku, ja sávvá ahte Sámediggeráđđi čuovvulahttá dan ja gieđahallá dan albma láhkái. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSR buktá dán ođđa áššin Sámedikki dievasčoahkkimii dán vahku, ja sávvá ahte Sámediggeráđđi čuovvolahttá dan ja gieđahallá dan albma láhkái.
NSR buktá dán ođđa áššin Sámedikki dievasčoahkkimii dán vahku, ja sávvá ahte Sámediggeráđđi čuovvulahttá dan ja gieđahallá dan albma láhkai.
    • «čuovvolahttá» ➞ [typo]
      • «čuovvulahttá»
    • «albma láhkái» ➞ [typo]
      • «albma láhkai»
Iinnásullos ferte geaidnohuksema olis vuhtiiváldit boazodoalu Iinnasullos ferte geaidnohuksema olis vuhtiiváldit boazodoalu 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Iinnásullos ferte geaidnohuksema olis vuhtiiváldit boazodoalu
Cinnásulloš ferte geaidnohuksema olis vuhtiiváldit boazodoalu
    • «Iinnásullos» ➞ [typo]
      • «Cinnásulloš»
      • «Binnásulloš»
NSR oaivvilda ahte ferte váldit boazodoalu vuhtii go Stáhta geaidnolágádus galgá mearridit gos dat ođđa E10-geaidnu Evenášši ja Suorttáid gaskka galgá huksejuvvot. NSR oaivvilda ahte ferte váldit boazodoalu vuhtii go Stáhta geaidnolágádus galgá mearridit gos dat ođđa E10-geaidnu Evenášši ja Suortta gaskka galgá huksejuvvot. 1 No errors found
Almmuhuvvon: 18.04.2012 Almmuhuvvon: 18.04.2012 1 No errors found
Stáhta geaidnolágádusa almmuhuvvon konsepta-lávedgottičielggadus lea čájehan ahte viiddis guovllut Evenáššis, Dielddanuoris ja Lodegiin gielddain leat meroštallon boazoguohtunguovlun. NSR diehtá dan ahte geainnu áigot hukset hui dehálaš boazoguohtuneatnamiidda mat gusket Iinnásullo orohahkii Ganasvuotna / Lulli-Iinná . Stáhta geaidnolágádusa almmuhuvvon konseapta-lávdegoddečielggadus lea čájehan ahte viiddis guovllut Evenášši, Dielddanuori ja Lodegiid gielddain leat meroštallon boazoguohtunguovlun. NSR diehtá dan ahte geainnu áigot hukset hui dehálaš boazoguohtuneatnamiidda mat gusket Iinnasullo orohahkii Gánasvuotna / Lulli-Iinna . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Stáhta geaidnolágádusa almmuhuvvon konsepta-lávedgottičielggadus lea čájehan ahte viiddis guovllut Evenáššis, Dielddanuoris ja Lodegiin gielddain leat meroštallon boazoguohtunguovlun. NSR diehtá dan ahte geainnu áigot hukset hui dehálaš boazoguohtuneatnamiidda mat gusket Iinnásullo orohahkii Ganasvuotna / Lulli-Iinná .
Stáhta geaidnolágádusa almmuhuvvon 😱 lea čájehan ahte viiddis guovllut Evenáššis, Dielddanuoris ja Lodegiin gielddain leat meroštallon boazoguohtunguovlun. NSR diehtá dan ahte geainnu áigot hukset hui dehálaš boazoguohtuneatnamiidda mat gusket Iinnasullo orohahkii Gánasvuotna / Lulli-Iinna Lulli-Iinná.
    • «konsepta-lávedgottičielggadus» ➞ [typo]
      • «Iinnásullo» ➞ [typo]
        • «Iinnasullo»
      • «Ganasvuotna» ➞ [typo]
        • «Gánasvuotna»
        • «Jánasvuotna»
        • «Lánasvuotna»
        • «Mánasvuotna»
        • «Eanasuotna»
        • «Čanasvuotna»
        • «Fanasvuotna»
        • «Vanasvuotna»
        • «Ganašvuotna»
        • «Oanašvuotna»
      • «Lulli-Iinná» ➞ [typo]
        • «Lulli-Iinna»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Lulli-Iinná.»
Stáhta geaidnolágádusa almmuhuvvon lea čájehan ahte viiddis guovllut Evenáššis, Dielddanuoris ja Lodegiin gielddain leat meroštallon boazoguohtunguovlun. NSR diehtá dan ahte geainnu áigot hukset hui dehálaš boazoguohtuneatnamiidda mat gusket Iinnasullo orohahkii Gánasvuotna / Lulli-Iinna Lulli-Iinná.
Stáhta geaidnolágádusa almmuhuvvon lea čájehan ahte viiddis guovllut Evenáššis, Dielddanuoris ja Lodegiin gielddain leat meroštallon boazoguohtunguovlun. NSR diehtá dan ahte geainnu áigot hukset hui dehálaš boazoguohtuneatnamiidda mat gusket Iinnasullo orohahkii Gánasvuotna / Lulli-Iinna Lulli-Iinna.
    • «almmuhuvvon  lea» ➞ [double-space-before]
      • «almmuhuvvon lea»
    • «Lulli-Iinná» ➞ [typo]
      • «Lulli-Iinna»
Sámedikkeáirras Ann-Mari Thomassen NSRas oaivvilda dát čoavddus fuolastuhttá. – Geaidnu botke dehálaš johtin- ja bálgangeainnu bohccuide Ganasvuotna / Lulli-Iinná orohagas . Nu guhká go boazodoallu lea leamaš guovllus de leat bohccot geavahan justa dán gaskka jođáhahkan sivas dan baskkes gutko/johtinsaji Guollevuona ja Ganasvuona , čilge Thomassen. Son njulgestaga ballá duođalaš váikkuhusain guovllu boazodollui: – Dát gáržžes johtinsaji geažil ii leat bohccuin eará báiki johtit go justa dakko gosa geainnu leat áigumin, ja dát sáhttá váikkuhit garrasit ja heittogit boazodollui. Sámediggeáirras Ann-Mari Thomassen NSR:s oaivvilda dát čoavddus fuolastuhttá. – Geaidnu botke dehálaš johtin- ja bálgangeainnu bohccuide Gánasvuona/Lulli-Iinna orohagas . Nu guhká go boazodoallu lea leamaš guovllus de leat bohccot geavahan justa dán gaskka jođáhahkan sivas dan baskkes gutko/johtinsaji Guollevuona ja Gánasvuona , čilge Thomassen. Son njulgestaga ballá duođalaš váikkuhusain guovllu boazodollui: – Dán gáržžes johtinsaji geažil ii leat bohccuin eará báiki johtit go justa dakko gosa geainnu leat áigumin, ja dát sáhttá váikkuhit garrasit ja heittogit boazodollui. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámedikkeáirras Ann-Mari Thomassen NSRas oaivvilda dát čoavddus fuolastuhttá. – Geaidnu botke dehálaš johtin- ja bálgangeainnu bohccuide Ganasvuotna / Lulli-Iinná orohagas . Nu guhká go boazodoallu lea leamaš guovllus de leat bohccot geavahan justa dán gaskka jođáhahkan sivas dan baskkes gutko/johtinsaji Guollevuona ja Ganasvuona , čilge Thomassen. Son njulgestaga ballá duođalaš váikkuhusain guovllu boazodollui: – Dát gáržžes johtinsaji geažil ii leat bohccuin eará báiki johtit go justa dakko gosa geainnu leat áigumin, ja dát sáhttá váikkuhit garrasit ja heittogit boazodollui.
Sámediggeáirras Ann-Mari Thomassen NSR:s oaivvilda dát čoavddus fuolastuhttá. – Geaidnu botke dehálaš 😱 ja bálgangeainnu bohccuide Gánasvuotna / Lulli-Iinna orohagas. Nu guhká go boazodoallu lea leamaš guovllus de leat bohccot geavahan justa dán gaskka jođáhahkan sivas dan baskkes gutko/johtinsaji Guollevuona ja Ganasvuona gánasvuona, čilge Thomassen. Son njulgestaga ballá duođalaš váikkuhusain guovllu boazodollui: – Dát gáržžes johtinsaji geažil ii leat bohccuin eará báiki johtit go justa dakko gosa geainnu leat áigumin, ja dát sáhttá váikkuhit garrasit ja heittogit boazodollui.
    • «Sámedikkeáirras» ➞ [typo]
      • «Sámediggeáirras»
    • «NSRas» ➞ [typo]
      • «NSR:s»
    • «johtin-» ➞ [typo]
      • «Ganasvuotna» ➞ [typo]
        • «Gánasvuotna»
        • «Jánasvuotna»
        • «Lánasvuotna»
        • «Mánasvuotna»
        • «Eanasuotna»
        • «Čanasvuotna»
        • «Fanasvuotna»
        • «Vanasvuotna»
        • «Ganašvuotna»
        • «Oanašvuotna»
      • «Lulli-Iinná» ➞ [typo]
        • «Lulli-Iinna»
      • «orohagas .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «orohagas.»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «gánasvuona,»
Sámediggeáirras Ann-Mari Thomassen NSR:s oaivvilda dát čoavddus fuolastuhttá. – Geaidnu botke dehálaš ja bálgangeainnu bohccuide Gánasvuotna / Lulli-Iinna orohagas. Nu guhká go boazodoallu lea leamaš guovllus de leat bohccot geavahan justa dán gaskka jođáhahkan sivas dan baskkes gutko/johtinsaji Guollevuona ja Ganasvuona gánasvuona, čilge Thomassen. Son njulgestaga ballá duođalaš váikkuhusain guovllu boazodollui: – Dát gáržžes johtinsaji geažil ii leat bohccuin eará báiki johtit go justa dakko gosa geainnu leat áigumin, ja dát sáhttá váikkuhit garrasit ja heittogit boazodollui.
Sámediggeáirras Ann-Mari Thomassen NSR:s oaivvilda dát čoavddus fuolastuhttá. – Geaidnu botke dehálaš ja bálgangeainnu bohccuide Gánasvuotna / Lulli-Iinna orohagas. Nu guhká go boazodoallu lea leamaš guovllus de leat bohccot geavahan justa dán gaskka jođáhahkan sivas dan baskkes gutko/johtinsaji Guollevuona ja Gánasvuona gánasvuona, čilge Thomassen. Son njulgestaga ballá duođalaš váikkuhusain guovllu boazodollui: – Dát gáržžes johtinsaji geažil ii leat bohccuin eará báiki johtit go justa dakko gosa geainnu leat áigumin, ja dát sáhttá váikkuhit garrasit ja heittogit boazodollui.
    • «dehálaš  ja» ➞ [double-space-before]
      • «dehálaš ja»
    • «Ganasvuona» ➞ [typo]
      • «Gánasvuona»
      • «Jánasvuona»
      • «Lánasvuona»
      • «Mánasvuona»
      • «Eanasuona»
      • «Vanasvuona»
      • «Fanasvuona»
      • «Čanasvuona»
      • «Ganašvuona»
      • «Oanašvuona»
NSR ovddida ihttin ođđa ášši Sámedikkis, gos sámedikkeráđđi bivdo váikkuhit áššis nu ahte válljejuvvo dat molssaeaktu mas lea boazodollui. – Sámedikkis lea váikkuhanvejolašvuohta go sáhttet bivdit konsultašuvnnaid Stáhta geaidnolágádusain. Mii vuordit ahte ráđđi dál ávkkástallá dáinna vejolašvuođain cealkit čielgasit ahte boazodoallu galgá vuhtiiváldot, gáibida Thomassen. NSR ovddida ihttin ođđa ášši Sámedikkis, gos sámediggeráđđi bivdo váikkuhit áššis nu ahte válljejuvvo dat molssaeaktu mas lea boazodollui. – Sámedikkis lea váikkuhanvejolašvuohta go sáhttet bivdit konsultašuvnnaid Stáhta geaidnolágádusain. Mii vuordit ahte ráđđi dál ávkkástallá dáinna vejolašvuođain cealkit čielgasit ahte boazodoallu galgá vuhtiiváldot, gáibida Thomassen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSR ovddida ihttin ođđa ášši Sámedikkis, gos sámedikkeráđđi bivdo váikkuhit áššis nu ahte válljejuvvo dat molssaeaktu mas lea boazodollui. – Sámedikkis lea váikkuhanvejolašvuohta go sáhttet bivdit konsultašuvnnaid Stáhta geaidnolágádusain. Mii vuordit ahte ráđđi dál ávkkástallá dáinna vejolašvuođain cealkit čielgasit ahte boazodoallu galgá vuhtiiváldot, gáibida Thomassen.
NSR ovddida ihttin ođđa ášši Sámedikkis, gos sámediggeráđđi bivdo váikkuhit áššis nu ahte válljejuvvo dat molssaeaktu mas lea boazodollui. – Sámedikkis lea váikkuhanvejolašvuohta go sáhttet bivdit konsultašuvnnaid Stáhta geaidnolágádusain. Mii vuordit ahte ráđđi dál ávkkástallá dáinna vejolašvuođain cealkit čielgasit ahte boazodoallu galgá vuhtiiváldot, gáibida Thomassen.
    • «sámedikkeráđđi» ➞ [typo]
      • «sámediggeráđđi»
Borjadat lea vástádus Borjadat lea vástádus 1 No errors found
Cealkamuš NSRas maŋŋel go ráđđehus lea ovdánbuktan stuoradikkiproposišuvnnai čuovvoleami Riddoguolastuslávdegotti evttohussii. Cealkámuš NSR:s maŋŋel go ráđđehus lea ovdanbuktán stuoradiggeproposišuvnnaid čuovvuleami Riddoguolástuslávdegotti evttohussii. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Cealkamuš NSRas maŋŋel go ráđđehus lea ovdánbuktan stuoradikkiproposišuvnnai čuovvoleami Riddoguolastuslávdegotti evttohussii.
Cealkámuš NSR:s maŋŋel go ráđđehus lea ovdanbuktán 😱 čuovvoleami Riddoguolástuslávdegotti evttohussii.
    • «Cealkamuš» ➞ [typo]
      • «Cealkámuš»
      • «Bealkámuš»
    • «NSRas» ➞ [typo]
      • «NSR:s»
    • «ovdánbuktan» ➞ [typo]
      • «ovdanbuktán»
    • «stuoradikkiproposišuvnnai» ➞ [typo]
      • «Riddoguolastuslávdegotti» ➞ [typo]
        • «Riddoguolástuslávdegotti»
        • «Biddoguolástuslávdegotti»
Cealkámuš NSR:s maŋŋel go ráđđehus lea ovdanbuktán čuovvoleami Riddoguolástuslávdegotti evttohussii.
Cealkámuš NSR:s maŋŋel go ráđđehus lea ovdanbuktán čuovvoleami Riddoguolástuslávdegotti evttohussii.
    • «ovdanbuktán  čuovvoleami» ➞ [double-space-before]
      • «ovdanbuktán čuovvoleami»
Almmuhuvvon: 29.03.2012 Almmuhuvvon: 29.03.2012 1 No errors found
NSR lea diibmá juo hilgon šiehtadusa Ráđđehusa ja Sámedikki gaska mii guoská čuovvolit Riddoguolástuslávdegotti evttohusa dáiguin ákkastagaiguin: NSR lea diibmá juo hilgon šiehtadusa Ráđđehusa ja Sámedikki gaskka mii guoská čuovvulit Riddoguolástuslávdegotti evttohusa dáiguin ákkastagaiguin: 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSR lea diibmá juo hilgon šiehtadusa Ráđđehusa ja Sámedikki gaska mii guoská čuovvolit Riddoguolástuslávdegotti evttohusa dáiguin ákkastagaiguin:
NSR lea diibmá juo hilgon šiehtadusa Ráđđehusa ja Sámedikki gaskka mii guoská čuovvulit Riddoguolástuslávdegotti evttohusa dáiguin sákkastagaiguin:
    • «gaska» ➞ [typo]
      • «gaskka»
    • «čuovvolit» ➞ [typo]
      • «čuovvulit»
    • «ákkastagaiguin» ➞ [typo]
      • «sákkastagaiguin»
      • «rokkastagaiguin»
      • «ággastoagaiguin»
      • «ággastigaiguin»
      • «ájastagaiguin»
      • «ággaspagaiguin»
      • «bálkkastagaiguin»
      • «fáškkastagaiguin»
Šiehtaduvvon evttohus šiehtadussii ii árvvusane daid historjjálaš rivttiid mat min álbmogis leat guolásteapmái. Šiehtaduvvon evttohus šiehtadussii ii árvvus ane daid historjjálaš rivttiid mat min álbmogis leat guolásteapmái. 1 No errors found
Sámedikkis ii leat ollislašfápmu šiehtadallat eret historjjálaš rivttiid guolástit min álbmoga ovddas. Sámedikkis ii leat ollislašfápmu šiehtadallat eret historjjálaš rivttiid guolástit min álbmoga ovddas. 1 No errors found
Šiehtadus ovddasta hilguma Ridduguolástusalávdegotti ovttajienalaš evttohusa Šiehtadus ovddasta hilguma Riddoguolástuslávdegotti ovttajienalaš evttohusa 1 No errors found
Šiehtadus ii leat álbmotrivttiid unnimusstandárda siskkobealde. Šiehtadus ii leat álbmotrivttiid unnimusstandárda siskkobealde. 1 No errors found
Fátmmastit šiehtadussii sáhttá atnot sámi vuoigatvuođaeaiggadiid vuosttá , ja eará álgoálbmogiid sullasaš vuoigatvuođaiguin boahttevaš riekteproseassain. Fátmmastit šiehtadusa sáhttá adnot sámi vuoigatvuođaeaiggádiid vuostá , ja eará álgoálbmogiid sullasaš vuoigatvuođaiguin boahttevaš riekteproseassain. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Fátmmastit šiehtadussii sáhttá atnot sámi vuoigatvuođaeaiggadiid vuosttá , ja eará álgoálbmogiid sullasaš vuoigatvuođaiguin boahttevaš riekteproseassain.
Fátmmastit šiehtadussii sáhttá atnot sámi vuoigatvuođaeaiggádiid vuostá vuosttá, ja eará álgoálbmogiid sullasaš vuoigatvuođaiguin boahttevaš riekteproseassain.
    • «vuoigatvuođaeaiggadiid» ➞ [typo]
      • «vuoigatvuođaeaiggádiid»
    • «vuosttá» ➞ [typo]
      • «vuostá»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuosttá,»
Fátmmastit šiehtadussii sáhttá atnot sámi vuoigatvuođaeaiggádiid vuostá vuosttá, ja eará álgoálbmogiid sullasaš vuoigatvuođaiguin boahttevaš riekteproseassain.
Fátmmastit šiehtadussii sáhttá atnot sámi vuoigatvuođaeaiggádiid vuostá vuostá, ja eará álgoálbmogiid sullasaš vuoigatvuođaiguin boahttevaš riekteproseassain.
    • «vuosttá» ➞ [typo]
      • «vuostá»
Vejolaš doaimmaid nannendihte dili mearrasámi guovlluin sáhttá dahkkát vaikko eai šatta láhkarievdadusat NSR oaidná ahte dát vuođđudusat čuččot ain. NSR šálloša garrasit go vánis eanetlohku Sámedikkis mearridii šiehtadusa. (Dál go proposišuvdna lea gárvvis ollislaččat berre leat vuođđu váldit ášši fas bajás Sámedikkis ođđa meannudeapmái.) NSR šálloša maid go presideanta Egil Olli šiehtadusa máidnu, iige namutge buot daid várrehusaid maid vánis eanetlohku bijai šiehtadussii . Vejolaš doaimmaid nannen dihte dili mearrasámi guovlluin sáhttá dahkat vaikko eai šatta láhkarievdadusat NSR oaidná ahte dát vuođđudusat čužžot ain. NSR šálloša garrasit go vátna eanetlohku Sámedikkis mearridii šiehtadusa. (Dál go proposišuvdna lea gárvvis ollislaččat berre leat vuođđu váldit ášši fas bajás Sámedikkis ođđa meannudeapmái.) NSR šálloša maid go presideanta Egil Olli šiehtadusa máidnu, iige namutge buot daid várrehusaid maid vátna eanetlohku bijai šiehtadussii . 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vejolaš doaimmaid nannendihte dili mearrasámi guovlluin sáhttá dahkkát vaikko eai šatta láhkarievdadusat NSR oaidná ahte dát vuođđudusat čuččot ain. NSR šálloša garrasit go vánis eanetlohku Sámedikkis mearridii šiehtadusa. (Dál go proposišuvdna lea gárvvis ollislaččat berre leat vuođđu váldit ášši fas bajás Sámedikkis ođđa meannudeapmái.) NSR šálloša maid go presideanta Egil Olli šiehtadusa máidnu, iige namutge buot daid várrehusaid maid vánis eanetlohku bijai šiehtadussii .
Vejolaš doaimmaid nannen dihte dili mearrasámi guovlluin sáhttá dahkat vaikko eai šatta láhkarievdadusat NSR oaidná ahte dát vuođđudusat čuččot ain. NSR šálloša garrasit go vánis eanetlohku Sámedikkis mearridii šiehtadusa. (Dál go proposišuvdna lea gárvvis ollislaččat berre leat vuođđu váldit ášši fas bajás Sámedikkis ođđa meannudeapmái. ) NSR šálloša maid go presideanta Egil Olli šiehtadusa máidnu, iige namutge buot daid várrehusaid maid vánis eanetlohku bijai šiehtadussii.
    • «nannendihte» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «nannen dihte»
      • «nannen dihtii»
    • «dahkkát» ➞ [typo]
      • «dahkat»
    • «.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. )»
    • «šiehtadussii .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «šiehtadussii.»
Vejolaš doaimmaid nannen dihte dili mearrasámi guovlluin sáhttá dahkat vaikko eai šatta láhkarievdadusat NSR oaidná ahte dát vuođđudusat čuččot ain. NSR šálloša garrasit go vánis eanetlohku Sámedikkis mearridii šiehtadusa. (Dál go proposišuvdna lea gárvvis ollislaččat berre leat vuođđu váldit ášši fas bajás Sámedikkis ođđa meannudeapmái. ) NSR šálloša maid go presideanta Egil Olli šiehtadusa máidnu, iige namutge buot daid várrehusaid maid vánis eanetlohku bijai šiehtadussii.
Vejolaš doaimmaid nannen dihte dili mearrasámi guovlluin sáhttá dahkat vaikko eai šatta láhkarievdadusat NSR oaidná ahte dát vuođđudusat čuččot ain. NSR šálloša garrasit go vánis eanetlohku Sámedikkis mearridii šiehtadusa. (Dál go proposišuvdna lea gárvvis ollislaččat berre leat vuođđu váldit ášši fas bajás Sámedikkis ođđa meannudeapmái. 😱 NSR šálloša maid go presideanta Egil Olli šiehtadusa máidnu, iige namutge buot daid várrehusaid maid vánis eanetlohku bijai šiehtadussii.
    • «)» ➞ [space-before-paren-end]
Vejolaš doaimmaid nannen dihte dili mearrasámi guovlluin sáhttá dahkat vaikko eai šatta láhkarievdadusat NSR oaidná ahte dát vuođđudusat čuččot ain. NSR šálloša garrasit go vánis eanetlohku Sámedikkis mearridii šiehtadusa. (Dál go proposišuvdna lea gárvvis ollislaččat berre leat vuođđu váldit ášši fas bajás Sámedikkis ođđa meannudeapmái. NSR šálloša maid go presideanta Egil Olli šiehtadusa máidnu, iige namutge buot daid várrehusaid maid vánis eanetlohku bijai šiehtadussii.
Vejolaš doaimmaid nannen dihte dili mearrasámi guovlluin sáhttá dahkat vaikko eai šatta láhkarievdadusat NSR oaidná ahte dát vuođđudusat čuččot ain. NSR šálloša garrasit go vánis eanetlohku Sámedikkis mearridii šiehtadusa. (Dál go proposišuvdna lea gárvvis ollislaččat berre leat vuođđu váldit ášši fas bajás Sámedikkis ođđa meannudeapmái. NSR šálloša maid go presideanta Egil Olli šiehtadusa máidnu, iige namutge buot daid várrehusaid maid vánis eanetlohku bijai šiehtadussii.
    • «.  NSR» ➞ [double-space-before]
      • «. NSR»
Egil Olli ja Bb lea ovdal cealkkan ahte Sámediggi galgá bargat viidáseabbo áššiin Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, cuiggoda Geir Tommy Pedersen, nubbinjođiheaddji Sámedikki Kultur- ja ealáhuslávdegottis ja parlamentáralaš nubbinjođiheaddji NSRas . – Makkár luohttevašvuohta lea sus dán áššis go son illuda iige jurddaš várrehusaid birra? Movt sáhttá son dál kritihkalaš leahket Ráđđehusa hilgumii, go son medias ovdanbuktojuvvo dáinna lágin ? Egil Olli ja Bb lea ovdal cealkán ahte Sámediggi galgá bargat viidáseappot áššiin Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, cuiggoda Geir Tommy Pedersen, nubbijođiheaddji Sámedikki Kultur- ja ealáhuslávdegottis ja parlamentáralaš nubbijođiheaddji NSR:s . – Makkár luohttevašvuohta lea sus dán áššis go son illuda iige jurddaš várrehusaid birra? Movt sáhttá son dál kritihkalaš leahkit Ráđđehusa hilgumii, go son medias ovdanbuktojuvvo dáinna lágiin ? 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Egil Olli ja Bb lea ovdal cealkkan ahte Sámediggi galgá bargat viidáseabbo áššiin Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, cuiggoda Geir Tommy Pedersen, nubbinjođiheaddji Sámedikki Kultur- ja ealáhuslávdegottis ja parlamentáralaš nubbinjođiheaddji NSRas . – Makkár luohttevašvuohta lea sus dán áššis go son illuda iige jurddaš várrehusaid birra? Movt sáhttá son dál kritihkalaš leahket Ráđđehusa hilgumii, go son medias ovdanbuktojuvvo dáinna lágin ?
Egil Olli ja Bb lea ovdal cealkkan ahte Sámediggi galgá bargat viidáseabbo áššiin Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, cuiggoda Geir Tommy Pedersen, 😱 Sámedikki Kultur- ja ealáhuslávdegottis ja parlamentáralaš 😱 NSR:s NSRas. – Makkár luohttevašvuohta lea sus dán áššis go son illuda iige jurddaš várrehusaid birra? Movt sáhttá son dál kritihkalaš leahkit Ráđđehusa hilgumii, go son medias ovdanbuktojuvvo dáinna 😱 lágin?
    • «nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
      • «nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
        • «NSRas» ➞ [typo]
          • «NSR:s»
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «NSRas.»
        • «leahket» ➞ [typo]
          • «leahkit»
          • «leat»
        • «lágin» ➞ [typo]
          • «?» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «lágin?»
Egil Olli ja Bb lea ovdal cealkkan ahte Sámediggi galgá bargat viidáseabbo áššiin Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, cuiggoda Geir Tommy Pedersen, Sámedikki Kultur- ja ealáhuslávdegottis ja parlamentáralaš NSR:s NSRas. – Makkár luohttevašvuohta lea sus dán áššis go son illuda iige jurddaš várrehusaid birra? Movt sáhttá son dál kritihkalaš leahkit Ráđđehusa hilgumii, go son medias ovdanbuktojuvvo dáinna lágindáinna lágin?
Egil Olli ja Bb lea ovdal cealkkan ahte Sámediggi galgá bargat viidáseabbo áššiin Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, cuiggoda Geir Tommy Pedersen, Sámedikki Kultur- ja ealáhuslávdegottis ja parlamentáralaš NSR:s NSR:s. – Makkár luohttevašvuohta lea sus dán áššis go son illuda iige jurddaš várrehusaid birra? Movt sáhttá son dál kritihkalaš leahkit Ráđđehusa hilgumii, go son medias ovdanbuktojuvvo dáinna lágin😱?
    • «,  Sámedikki» ➞ [double-space-before]
      • «, Sámedikki»
    • «parlamentáralaš  NSR:s» ➞ [double-space-before]
      • «parlamentáralaš NSR:s»
    • «NSRas» ➞ [typo]
      • «NSR:s»
    • «dáinna  lágin» ➞ [double-space-before]
      • «dáinna lágin»
    • «dáinna  lágin» ➞ [typo]
Egil Olli ja Bb lea ovdal cealkkan ahte Sámediggi galgá bargat viidáseabbo áššiin Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, cuiggoda Geir Tommy Pedersen, Sámedikki Kultur- ja ealáhuslávdegottis ja parlamentáralaš NSR:s NSR:s. – Makkár luohttevašvuohta lea sus dán áššis go son illuda iige jurddaš várrehusaid birra? Movt sáhttá son dál kritihkalaš leahkit Ráđđehusa hilgumii, go son medias ovdanbuktojuvvo dáinna lágin
Egil Olli ja Bb lea ovdal cealkkan ahte Sámediggi galgá bargat viidáseabbo áššiin Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, cuiggoda Geir Tommy Pedersen, Sámedikki Kultur- ja ealáhuslávdegottis ja parlamentáralaš NSR:s NSR:s. – Makkár luohttevašvuohta lea sus dán áššis go son illuda iige jurddaš várrehusaid birra? Movt sáhttá son dál kritihkalaš leahkit Ráđđehusa hilgumii, go son medias ovdanbuktojuvvo dáinna 😱
    • «lágin» ➞ [typo]
NSR gáibida čielggadeami mii lea Sámedikki strategiija dán áššis, sihke Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, ja áigu bivdit dán Sámedikki dievasčoahkkimis cuoŋománus. NSR gáibida čielggadeami mii lea Sámedikki strategiija dán áššis, sihke Stuoradikki ektui ja gaskariikkalaš orgánaide, ja áigu bivdit dán Sámedikki dievasčoahkkimis cuoŋománus. 1 No errors found
NSR áigu maiddái ovdanbidjat ođđa meannudeami Borjadat evttohusa – sierra vuoruheapmi sihkarastindihte mearrasámiid riektevuođu. Dát evttohus hilgojuvvui Sámedikki eanetlogus bušeahtta 2012 meannudeami vuolde juovlamánus diibmá, dainna ákkastallamin ahte ášši ii lean loahpalaččat meannudan Stuoradikkis . Dás sáhtát lohkat Borjadaga birra ja NSRa bušeahttaevttohusa. NSR áigu maiddái ovdanbidjat ođđa meannudeami Borjadat evttohusa – sierra vuoruheapmi sihkkarastin dihte mearrasámiid riektevuođu. Dát evttohus hilgojuvvui Sámedikki eanetlogus bušeahtta 2012 meannudeami vuolde juovlamánus diibmá, dainna ákkastallamiin ahte ášši ii lean loahpalaččat meannudan Stuorradikkis . Dás sáhtát lohkat Borjadaga birra ja NSR bušeahttaevttohusa. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSR áigu maiddái ovdanbidjat ođđa meannudeami Borjadat evttohusa – sierra vuoruheapmi sihkarastindihte mearrasámiid riektevuođu. Dát evttohus hilgojuvvui Sámedikki eanetlogus bušeahtta 2012 meannudeami vuolde juovlamánus diibmá, dainna ákkastallamin ahte ášši ii lean loahpalaččat meannudan Stuoradikkis . Dás sáhtát lohkat Borjadaga birra ja NSRa bušeahttaevttohusa.
NSR áigu maiddái ovdanbidjat ođđa meannudeami Borjadat evttohusa – sierra vuoruheapmi sihkarastin dihte mearrasámiid riektevuođu. Dát evttohus hilgojuvvui Sámedikki eanetlogus bušeahtta 2012 meannudeami vuolde juovlamánus diibmá, dainna ákkastallamin ahte ášši ii lean loahpalaččat meannudan Stuoradikkis. Dás sáhtát lohkat Borjadaga birra ja NSR bušeahttaevttohusa.
    • «sihkarastindihte» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «sihkarastin dihte»
      • «sihkarastin dihtii»
    • «Stuoradikkis .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Stuoradikkis.»
    • «NSRa» ➞ [typo]
      • «NSR»
Evttohus maid ráđđehus lea bidjan ovdan duođašta ahte lea dárbu viidáseabbo bargat sihkarastindihte mearrasámi kultuvrra riektevuođu, dadjá NSRa nubbinjođiheaddji Gunn-Britt Retter. – Borjadat lea min vástádus dán hástalussii. Dat lea prošeakta mas lea ulbmil hukset ovttasbargoguimmiid našunála ja gaskariikkalaš dásis, sihkarastit riektevuođu ja vuođu ovdánit mearrasámi guovlluin. Mii ovddidit dán evttohusa ja bivdit ođđa meannudeami Sámedikkis. Evttohus maid ráđđehus lea bidjan ovdan duođašta ahte lea dárbu viidáseappot bargat sihkkarastin dihte mearrasámi kultuvrra riektevuođu, dadjá NSR nubbijođiheaddji Gunn-Britt Retter. – Borjadat lea min vástádus dán hástalussii. Dat lea prošeakta mas lea ulbmil hukset ovttasbargoguimmiid nationála ja gaskariikkalaš dásis, sihkkarastit riektevuođu ja vuođu ovdánit mearrasámi guovlluin. Mii ovddidit dán evttohusa ja bivdit ođđa meannudeami Sámedikkis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Evttohus maid ráđđehus lea bidjan ovdan duođašta ahte lea dárbu viidáseabbo bargat sihkarastindihte mearrasámi kultuvrra riektevuođu, dadjá NSRa nubbinjođiheaddji Gunn-Britt Retter. – Borjadat lea min vástádus dán hástalussii. Dat lea prošeakta mas lea ulbmil hukset ovttasbargoguimmiid našunála ja gaskariikkalaš dásis, sihkarastit riektevuođu ja vuođu ovdánit mearrasámi guovlluin. Mii ovddidit dán evttohusa ja bivdit ođđa meannudeami Sámedikkis.
Evttohus maid ráđđehus lea bidjan ovdan duođašta ahte lea dárbu viidáseabbo bargat sihkarastin dihte mearrasámi kultuvrra riektevuođu, dadjá NSR 😱 Gunn-Britt Retter. – Borjadat lea min vástádus dán hástalussii. Dat lea prošeakta mas lea ulbmil hukset ovttasbargoguimmiid nationála ja gaskariikkalaš dásis, sihkkarastet riektevuođu ja vuođu ovdánit mearrasámi guovlluin. Mii ovddidit dán evttohusa ja bivdit ođđa meannudeami Sámedikkis.
    • «sihkarastindihte» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «sihkarastin dihte»
      • «sihkarastin dihtii»
    • «NSRa» ➞ [typo]
      • «NSR»
    • «nubbinjođiheaddji» ➞ [typo]
      • «našunála» ➞ [typo]
        • «nationála»
      • «sihkarastit» ➞ [typo]
        • «sihkkarastet»
        • «sihkkarastit»
Evttohus maid ráđđehus lea bidjan ovdan duođašta ahte lea dárbu viidáseabbo bargat sihkarastin dihte mearrasámi kultuvrra riektevuođu, dadjá NSR Gunn-Britt Retter. – Borjadat lea min vástádus dán hástalussii. Dat lea prošeakta mas lea ulbmil hukset ovttasbargoguimmiid nationála ja gaskariikkalaš dásis, sihkkarastet riektevuođu ja vuođu ovdánit mearrasámi guovlluin. Mii ovddidit dán evttohusa ja bivdit ođđa meannudeami Sámedikkis.
Evttohus maid ráđđehus lea bidjan ovdan duođašta ahte lea dárbu viidáseabbo bargat sihkarastin dihte mearrasámi kultuvrra riektevuođu, dadjá NSR Gunn-Britt Retter. – Borjadat lea min vástádus dán hástalussii. Dat lea prošeakta mas lea ulbmil hukset ovttasbargoguimmiid nationála ja gaskariikkalaš dásis, sihkkarastet riektevuođu ja vuođu ovdánit mearrasámi guovlluin. Mii ovddidit dán evttohusa ja bivdit ođđa meannudeami Sámedikkis.
    • «NSR  Gunn-Britt» ➞ [double-space-before]
      • «NSR Gunn-Britt»
Gulahallanolbmot: Gulahallanolbmot: 1 No errors found
Ásahit ruhtadanortnegiid sámi skuvllaide Ásahit ruhtadanortnegiid sámi skuvllaide 1 No errors found
Ann-Mari Thomassen, NSRa sámedikkeáirras , lea čuvvon mielde ja vuorjašuvva go skuvllat heaittihuvvojit sámi giliin ja guovlluin. Ann-Mari Thomassen, NSR sámediggeáirras , lea čuvvon mielde ja vuorjašuvvá go skuvllat heaittihuvvojit sámi giliin ja guovlluin. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ann-Mari Thomassen, NSRa sámedikkeáirras , lea čuvvon mielde ja vuorjašuvva go skuvllat heaittihuvvojit sámi giliin ja guovlluin.
Ann-Mari Thomassen, NSR sámediggeáirras sámedikkeáirras, lea čuvvon mielde ja vuorjašuvvá go skuvllat heaittihuvvojit sámi giliin ja guovlluin.
    • «NSRa» ➞ [typo]
      • «NSR»
    • «sámedikkeáirras» ➞ [typo]
      • «sámediggeáirras»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sámedikkeáirras,»
    • «vuorjašuvva» ➞ [typo]
      • «vuorjašuvvá»
Ann-Mari Thomassen, NSR sámediggeáirras sámedikkeáirras, lea čuvvon mielde ja vuorjašuvvá go skuvllat heaittihuvvojit sámi giliin ja guovlluin.
Ann-Mari Thomassen, NSR sámediggeáirras sámediggeáirras, lea čuvvon mielde ja vuorjašuvvá go skuvllat heaittihuvvojit sámi giliin ja guovlluin.
    • «sámedikkeáirras» ➞ [typo]
      • «sámediggeáirras»
Almmuhuvvon: 19.03.2012 Almmuhuvvon: 19.03.2012 1 No errors found
-Heaittihit giliskuvllaid vaikke gos leaš šaddá váikkuhit mánáid ja dan gili gos sii orrot máŋgga láhkái. Gielalaččat ja kultuvrralaččat šaddá čuohcat go giliskuvllat heaittihuvvojit sámi giliin, dadjá Thomassen. -Heaittihit giliskuvllaid vaikke gos leaš šaddá váikkuhit mánáide ja dan gillái gos sii orrot máŋgga láhkái. Gielalaččat ja kultuvrralaččat šaddá čuohcat go giliskuvllat heaittihuvvojit sámi giliin, dadjá Thomassen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
-Heaittihit giliskuvllaid vaikke gos leaš šaddá váikkuhit mánáid ja dan gili gos sii orrot máŋgga láhkái. Gielalaččat ja kultuvrralaččat šaddá čuohcat go giliskuvllat heaittihuvvojit sámi giliin, dadjá Thomassen.
-Heaittihit giliskuvllaid vaikke gos leaš šaddá váikkuhit mánáid ja dan gili gos sii orrot máŋgga láhkai. Gielalaččat ja kultuvrralaččat šaddá čuohcat go giliskuvllat heaittihuvvojit sámi giliin, dadjá Thomassen.
    • «máŋgga láhkái» ➞ [typo]
      • «máŋgga láhkai»
Thomassen lea oahpaheaddji, ja lea áŋgiruššan erenoamážiid Vatnjávári skovlá heaittiheamis Skánit suohkanis , guovlu maid son dovdá bures. – Ledjen guhkimusat doivon ahte suohkan ipmirdii ahte Vatnjávári skåvla ferte bissut go dat lea nu dehálaš sámi institušuvdna Skánihis , gos sámegiella ja kultuvra leaba vuođđogeađggit oahpahusas, dadjá Thomassen, ja muitala NSRa strategiija viidáseabbo : - Mii leat ovddidan ášši Sámedikkis gos mii bivdit Sámedikkiráđi guorahallat ruhtadanortnegiid skuvllaide gos lea sámi sisdoallu. – Mis lea buorre jurdda ahte Máhttolokten sámegiella galgá leat vuođđogeađgi oahpahusas dain skuvllain, joatká Ann-Mari Thomassen áŋgirit. Thomassen lea oahpaheaddji, ja lea áŋgiruššan erenoamážiid Vatnjavári skuvlla heaittiheamis Skániid suohkanis , guovlu maid son dovdá bures. – Ledjen guhkimusat doivon ahte suohkan ipmirda ahte Vatnjavári skuvla ferte bissut go dat lea nu dehálaš sámi institušuvdna Skániin , gos sámegiella ja kultuvra leat vuođđogeađggit oahpahusas, dadjá Thomassen, ja muitala NSR strategiija viidáseappot : - Mii leat ovddidan ášši Sámedikkis gos mii bivdit Sámediggeráđi guorahallat ruhtadanortnegiid skuvllaide gos lea sámi sisdoallu. – Mis lea buorre jurdda ahte Máhttolokten sámegiella galgá leat vuođđogeađgi oahpahusas dain skuvllain, joatká Ann-Mari Thomassen áŋgirit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Thomassen lea oahpaheaddji, ja lea áŋgiruššan erenoamážiid Vatnjávári skovlá heaittiheamis Skánit suohkanis , guovlu maid son dovdá bures. – Ledjen guhkimusat doivon ahte suohkan ipmirdii ahte Vatnjávári skåvla ferte bissut go dat lea nu dehálaš sámi institušuvdna Skánihis , gos sámegiella ja kultuvra leaba vuođđogeađggit oahpahusas, dadjá Thomassen, ja muitala NSRa strategiija viidáseabbo : - Mii leat ovddidan ášši Sámedikkis gos mii bivdit Sámedikkiráđi guorahallat ruhtadanortnegiid skuvllaide gos lea sámi sisdoallu. – Mis lea buorre jurdda ahte Máhttolokten sámegiella galgá leat vuođđogeađgi oahpahusas dain skuvllain, joatká Ann-Mari Thomassen áŋgirit.
Thomassen lea oahpaheaddji, ja lea áŋgiruššan erenoamážiid Vátnjavári skuvla heaittiheamis Skánit suohkanis, guovlu maid son dovdá bures. – Ledjen guhkimusat doivon ahte suohkan ipmirdii ahte Vátnjavári skuvla ferte bissut go dat lea nu dehálaš sámi institušuvdna Skánihis, gos sámegiella ja kultuvra leaba vuođđogeađggit oahpahusas, dadjá Thomassen, ja muitala NSR strategiija viidáseabbo: - Mii leat ovddidan ášši Sámedikkis gos mii bivdit Sámedikkiráđi guorahallat ruhtadanortnegiid skuvllaide gos lea sámi sisdoallu. – Mis lea buorre jurdda ahte Máhttolokten sámegiella galgá leat vuođđogeađgi oahpahusas dain skuvllain, joatká Ann-Mari Thomassen áŋgirit.
    • «Vatnjávári» ➞ [typo]
      • «Vátnjavári»
      • «Vatnjavári»
      • «Vatnjaváre»
      • «Latnjavári»
      • «Látnjávári»
    • «skovlá» ➞ [typo]
      • «skuvla»
    • «suohkanis ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «suohkanis,»
    • «Vatnjávári» ➞ [typo]
      • «Vátnjavári»
      • «Vatnjavári»
      • «Vatnjaváre»
      • «Latnjavári»
      • «Látnjávári»
    • «skåvla» ➞ [typo]
      • «skuvla»
    • «Skánihis ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Skánihis,»
    • «NSRa» ➞ [typo]
      • «NSR»
    • «viidáseabbo :» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «viidáseabbo:»
Thomassen lea oahpaheaddji, ja lea áŋgiruššan erenoamážiid Vátnjavári skuvla heaittiheamis Skánit suohkanis, guovlu maid son dovdá bures. – Ledjen guhkimusat doivon ahte suohkan ipmirdii ahte Vátnjavári skuvla ferte bissut go dat lea nu dehálaš sámi institušuvdna Skánihis, gos sámegiella ja kultuvra leaba vuođđogeađggit oahpahusas, dadjá Thomassen, ja muitala NSR strategiija viidáseabbo: - Mii leat ovddidan ášši Sámedikkis gos mii bivdit Sámedikkiráđi guorahallat ruhtadanortnegiid skuvllaide gos lea sámi sisdoallu. – Mis lea buorre jurdda ahte Máhttolokten sámegiella galgá leat vuođđogeađgi oahpahusas dain skuvllain, joatká Ann-Mari Thomassen áŋgirit.
Thomassen lea oahpaheaddji, ja lea áŋgiruššan erenoamážiid Vátnjavári skuvlaheaittiheames Skánit suohkanis, guovlu maid son dovdá bures. – Ledjen guhkimusat doivon ahte suohkan ipmirdii ahte Vátnjavári skuvla ferte bissut go dat lea nu dehálaš sámi institušuvdna Skánihis, gos sámegiella ja kultuvra leaba vuođđogeađggit oahpahusas, dadjá Thomassen, ja muitala NSR strategiija viidáseabbo: - Mii leat ovddidan ášši Sámedikkis gos mii bivdit Sámedikkiráđi guorahallat ruhtadanortnegiid skuvllaide gos lea sámi sisdoallu. – Mis lea buorre jurdda ahte Máhttolokten sámegiella galgá leat vuođđogeađgi oahpahusas dain skuvllain, joatká Ann-Mari Thomassen áŋgirit.
    • «skuvla heaittiheamis» ➞ [msyn-compound]
      • «skuvlaheaittiheames»
      • «skuvlaheaittiheamis»
Thomassen čilge ášši lagabut: - Skánit suohkana bušeahtta 2012is lea bidjon ahte háliidit ekonomalaš seastima go heaittihit Vatnjávári skovlá , váikko suohkan ii leat geahččan servvodatbeliid heaittiheames márkagiliskuvlla . Vuhtiiváldojuvvojit go sámi kulturguoddit jus fárreha ohppiid márkagiliskuvla guovddášskuvlii ? Thomassen čilge ášši lagabut: - Skániid suohkana bušeahtta 2012:s lea biddjon ahte háliidit ekonomalaš seastima go heaittihit Vatnjavári skuvlla , váikko suohkan ii leat geahččan servvodatbeliid heaittiheames márkogiliskuvlla . Vuhtiiváldojuvvojit go sámi kulturguoddit jus fárreha ohppiid márkogiliskuvllas guovddášskuvlii ? 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Thomassen čilge ášši lagabut: - Skánit suohkana bušeahtta 2012is lea bidjon ahte háliidit ekonomalaš seastima go heaittihit Vatnjávári skovlá , váikko suohkan ii leat geahččan servvodatbeliid heaittiheames márkagiliskuvlla . Vuhtiiváldojuvvojit go sámi kulturguoddit jus fárreha ohppiid márkagiliskuvla guovddášskuvlii ?
Thomassen čilge ášši lagabut: - Skánit suohkana bušeahtta 2012:s lea 😱 ahte háliidit ekonomalaš seastima go heaittihit Vátnjavári skuvla skovlá, váikko suohkan ii leat geahččan servvodatbeliid heaittiheames márkagiliskuvlla márkagiliskuvlla. Vuhtiiváldojuvvojit go sámi kulturguoddit jus fárreha ohppiid máhkagiliskuvlla guovddášskuvlii?
    • «2012is» ➞ [typo]
      • «2012:s»
    • «bidjon» ➞ [typo]
      • «Vatnjávári» ➞ [typo]
        • «Vátnjavári»
        • «Vatnjavári»
        • «Vatnjaváre»
        • «Latnjavári»
        • «Látnjávári»
      • «skovlá» ➞ [typo]
        • «skuvla»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «skovlá,»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «márkagiliskuvlla.»
      • «márkagiliskuvla» ➞ [typo]
        • «máhkagiliskuvlla»
        • «mávkagiliskuvlla»
        • «párkagiliskuvlla»
        • «mársagiliskuvlla»
        • «máršagiliskuvlla»
        • «máskagiliskuvlla»
      • «guovddášskuvlii ?» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «guovddášskuvlii?»
Thomassen čilge ášši lagabut: - Skánit suohkana bušeahtta 2012:s lea ahte háliidit ekonomalaš seastima go heaittihit Vátnjavári skuvla skovlá, váikko suohkan ii leat geahččan servvodatbeliid heaittiheames márkagiliskuvlla márkagiliskuvlla. Vuhtiiváldojuvvojit go sámi kulturguoddit jus fárreha ohppiid máhkagiliskuvlla guovddášskuvlii?
Thomassen čilge ášši lagabut: - Skánit suohkana bušeahtta 2012:s lea ahte háliidit ekonomalaš seastima go heaittihit Vátnjavári skuvla skuvla, váikko suohkan ii leat geahččan servvodatbeliid heaittiheames mearkagiliskuvlla mearkagiliskuvlla. Vuhtiiváldojuvvojit go sámi kulturguoddit jus fárreha ohppiid máhkagiliskuvlla guovddášskuvlii?
    • «lea  ahte» ➞ [double-space-before]
      • «lea ahte»
    • «skovlá» ➞ [typo]
      • «skuvla»
    • «márkagiliskuvlla» ➞ [typo]
      • «mearkagiliskuvlla»
      • «dárkkagiliskuvlla»
      • «márkkogiliskuvlla»
      • «márkogilliskuvlla»
    • «márkagiliskuvlla» ➞ [typo]
      • «mearkagiliskuvlla»
      • «dárkkagiliskuvlla»
      • «márkkogiliskuvlla»
      • «márkogilliskuvlla»
Thomassen oaivvilda ahte suohkanis váilo ipmárdus dasa ahte Vatnjávári skovlá lea hui dehálaš sihke dikšu ja ovddida sámegiela. – skuvla lea dat maŋemus skuvlabáiki márkagiliin Skánihis ja Evenáššis, ja davábealde suohkana leat skuvlaheaittiheamit mielddisbuktán eretfárremiid sámi gilážiin. – Márkagilit mat leat lulabealde Skánit suohkana leat stuorrume, leat eanet aht eanet nuorat mat fárrejit ruovttoluotta ruovttusuohkanii maŋŋel oahpugazzamis. Márkománák sámi mánáidgárdi ja Vatnjávári skovlá leat dehálaš bealit ásaheamis márkagiliin , juste dan dihte go lea oadjebas bajašaddandilli mánáide gos lagasbirrasis lea sámegiella ja kultuvra lunddolaš oassi. – movt jurddašeaba suohkan ja eiseválddit ahte galget fievrredit beroštumi ja duosttilvuođa atnit sámegiela? imašta son. Thomassen oaivvilda ahte suohkanis váilu ipmárdus dasa ahte Vatnjavári skuvla lea hui dehálaš ja sihke dikšu ja ovddida sámegiela. – skuvla lea dat maŋemus skuvlabáiki márkogiliin Skániin ja Evenáššis, ja davábealde suohkana leat skuvlaheaittiheamit mielddisbuktán eretfárremiid sámi gilážiin. – Márkogilit mat leat lulábealde Skániid suohkana leat stuorrume, leat eanet ahte eanet nuorat mat fárrejit ruovttoluotta ruovttusuohkanii maŋŋel oahpugazzamis. Márkománák sámi mánáidgárdi ja Vatnjavári skuvla leat dehálaš bealit ásaheamis márkogiliin , juste dan dihte go lea oadjebas bajásšaddandilli mánáide gos lagasbirrasis lea sámegiella ja kultuvra lunddolaš oassi. – movt jurddašit suohkan ja eiseválddit ahte galget fievrredit beroštumi ja duostilvuođa atnit sámegiela? imašta son. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Thomassen oaivvilda ahte suohkanis váilo ipmárdus dasa ahte Vatnjávári skovlá lea hui dehálaš sihke dikšu ja ovddida sámegiela. – skuvla lea dat maŋemus skuvlabáiki márkagiliin Skánihis ja Evenáššis, ja davábealde suohkana leat skuvlaheaittiheamit mielddisbuktán eretfárremiid sámi gilážiin. – Márkagilit mat leat lulabealde Skánit suohkana leat stuorrume, leat eanet aht eanet nuorat mat fárrejit ruovttoluotta ruovttusuohkanii maŋŋel oahpugazzamis. Márkománák sámi mánáidgárdi ja Vatnjávári skovlá leat dehálaš bealit ásaheamis márkagiliin , juste dan dihte go lea oadjebas bajašaddandilli mánáide gos lagasbirrasis lea sámegiella ja kultuvra lunddolaš oassi. – movt jurddašeaba suohkan ja eiseválddit ahte galget fievrredit beroštumi ja duosttilvuođa atnit sámegiela? imašta son.
Thomassen oaivvilda ahte suohkanis váilo ipmárdus dasa ahte Vátnjavári skuvla lea hui dehálaš sihke dikšu ja ovddida sámegiela. – skuvla lea dat maŋemus skuvlabáiki márkogiliin Skánihis ja Evenáššis, ja davábealde suohkana leat skuvlaheaittiheamit mielddisbuktán eretfárremiid sámi gilážiin. – Dárkkagilit mat leat lulábeale Skánit suohkana leat stuorrume, leat eanet ahte eanet nuorat mat fárrejit ruovttoluotta ruovttusuohkanii maŋŋel oahpugazzamis. Márkománáid sámi mánáidgárdi ja Vátnjavári skuvla leat dehálaš bealit ásaheamis márkagiliin márkogiliid, juste dan dihte go lea oadjebas bajásšaddandilli mánáide gos lagasbirrasis lea sámegiella ja kultuvra lunddolaš oassi. – movt jurddašeaba suohkan ja eiseválddit ahte galget fievrredit beroštumi ja duostilvuođa atnit sámegiela? imašta son.
    • «Vatnjávári» ➞ [typo]
      • «Vátnjavári»
      • «Vatnjavári»
      • «Vatnjaváre»
      • «Latnjavári»
      • «Látnjávári»
    • «skovlá» ➞ [typo]
      • «skuvla»
    • «márkagiliin» ➞ [typo]
      • «márkogiliin»
      • «mearkagiliin»
      • «márkandiliin»
      • «márkkugiliin»
      • «dárkkagiliin»
      • «márkkogiliin»
      • «árkagiliin»
    • «Márkagilit» ➞ [typo]
      • «Dárkkagilit»
      • «Márkogilit»
      • «Párkagilit»
      • «Šárkagilit»
      • «Árkagilit»
      • «Várkagilit»
      • «Bárkogilit»
      • «Fárdagilit»
      • «Šárragilit»
      • «Šárkagimit»
    • «lulabealde» ➞ [typo]
      • «lulábeale»
    • «aht» ➞ [typo]
      • «ahte»
    • «Márkománák» ➞ [typo]
      • «Márkománáid»
    • «Vatnjávári» ➞ [typo]
      • «Vátnjavári»
      • «Vatnjavári»
      • «Vatnjaváre»
      • «Latnjavári»
      • «Látnjávári»
    • «skovlá» ➞ [typo]
      • «skuvla»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «márkogiliid,»
    • «bajašaddandilli» ➞ [typo]
      • «bajásšaddandilli»
      • «bojášaddandilli»
      • «básašaddandilli»
      • «gájašaddandilli»
      • «bánašaddandilli»
      • «bárašaddandilli»
      • «bajánšaddandilli»
      • «bajáššaddandilli»
      • «báješaddandilli»
      • «bájišaddandilli»
    • «duosttilvuođa» ➞ [typo]
      • «duostilvuođa»
Thomassen oaivvilda ahte suohkanis váilo ipmárdus dasa ahte Vátnjavári skuvla lea hui dehálaš sihke dikšu ja ovddida sámegiela. – skuvla lea dat maŋemus skuvlabáiki márkogiliin Skánihis ja Evenáššis, ja davábealde suohkana leat skuvlaheaittiheamit mielddisbuktán eretfárremiid sámi gilážiin. – Dárkkagilit mat leat lulábeale Skánit suohkana leat stuorrume, leat eanet ahte eanet nuorat mat fárrejit ruovttoluotta ruovttusuohkanii maŋŋel oahpugazzamis. Márkománáid sámi mánáidgárdi ja Vátnjavári skuvla leat dehálaš bealit ásaheamis márkagiliin márkogiliid, juste dan dihte go lea oadjebas bajásšaddandilli mánáide gos lagasbirrasis lea sámegiella ja kultuvra lunddolaš oassi. – movt jurddašeaba suohkan ja eiseválddit ahte galget fievrredit beroštumi ja duostilvuođa atnit sámegiela? imašta son.
Thomassen oaivvilda ahte suohkanis váilo ipmárdus dasa ahte Vátnjavári skuvla lea hui dehálaš sihke dikšu ja ovddida sámegiela. – skuvla lea dat maŋemus skuvlabáiki márkogiliin Skánihis ja Evenáššis, ja davábealde suohkana leat skuvlaheaittiheamit mielddisbuktán eretfárremiid sámi gilážiin. – Dárkkagilit mat leat lulábeale Skánit suohkana leat stuorrume, leat eanet ahte eanet nuorat mat fárrejit ruovttoluotta ruovttusuohkanii maŋŋel oahpugazzamis. Márkománáid sámi mánáidgárdi ja Vátnjavári skuvla leat dehálaš bealit ásaheamis márkogiliid márkogiliid, juste dan dihte go lea oadjebas bajásšaddandilli mánáide gos lagasbirrasis lea sámegiella ja kultuvra lunddolaš oassi. – movt jurddašeaba suohkan ja eiseválddit ahte galget fievrredit beroštumi ja duostilvuođa atnit sámegiela? imašta son.
    • «márkagiliin» ➞ [typo]
      • «márkogiliid»
NSR lea heaittiheami duogažis evttohan ahte sámediggeráđđi ferte gulahallat váhnemiiguin geas leat mánát geain lea sámegiella skuvllas ja Skánit suohkaniin doalahit ja nannet Vatnjavári skovlá nugo sámi ressursaskuvlan gos mihttu lea oažžut guovttegielat mánáid. Sámediggi berre guorahallat vejolašvuođa ásahit ruhttadanortnega go skuvllat ásahit gos lea pedagogalaš vuođđu Mahttolokten sámegiella sihkkarastindihte ohppiid sámegiel oahpu. Dát berre váldot bajas Mahttodepartamentain go stáhta oassi berre leat guoddi ruhtadeapmi. NSR lea heaittiheami duogážis evttohan ahte sámediggeráđđi ferte gulahallat váhnemiiguin geain leat mánát geain lea sámegiella skuvllas ja Skániid suohkaniin doalahit ja nannet Vatnjavári skuvlla 0 sámi resursaskuvlan gos mihttu lea oažžut guovttegielat mánáid. Sámediggi berre guorahallat vejolašvuođa ásahit ruhtadanortnega go skuvllat ásahit gos lea pedagogalaš vuođđu Máhttolokten sámegiella sihkkarastin dihte ohppiid sámegiel oahpu. Dát berre váldot bajás Máhttodepartemeanttain go stáhta oassi berre leat guoddi ruhtadeapmi. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSR lea heaittiheami duogažis evttohan ahte sámediggeráđđi ferte gulahallat váhnemiiguin geas leat mánát geain lea sámegiella skuvllas ja Skánit suohkaniin doalahit ja nannet Vatnjavári skovlá nugo sámi ressursaskuvlan gos mihttu lea oažžut guovttegielat mánáid. Sámediggi berre guorahallat vejolašvuođa ásahit ruhttadanortnega go skuvllat ásahit gos lea pedagogalaš vuođđu Mahttolokten sámegiella sihkkarastindihte ohppiid sámegiel oahpu. Dát berre váldot bajas Mahttodepartamentain go stáhta oassi berre leat guoddi ruhtadeapmi.
NSR lea heaittiheami duogážis evttohan ahte sámediggeráđđi ferte gulahallat váhnemiiguin geas leat mánát geain lea sámegiella skuvllas ja Skánit suohkaniin doalahit ja nannet Vatnjavári skuvla nugo sámi ressursaskuvlan gos mihttu lea oažžut guovttegielat mánáid. Sámediggi berre guorahallat vejolašvuođa ásahit ruhtadanortnega go skuvllat ásahit gos lea pedagogalaš vuođđu Máhttolokten sámegiella sihkkarastin dihte ohppiid sámegiel oahpu. Dát berre váldot bajás 😱 go stáhta oassi berre leat guoddi ruhtadeapmi.
    • «duogažis» ➞ [typo]
      • «duogážis»
    • «skovlá» ➞ [typo]
      • «skuvla»
    • «ruhttadanortnega» ➞ [typo]
      • «ruhtadanortnega»
      • «buhtadanortnega»
    • «Mahttolokten» ➞ [typo]
      • «Máhttolokten»
      • «Sáhttolokten»
      • «Váhttolokten»
      • «Dáhttolokten»
      • «Gáhttolokten»
      • «Láhttolokten»
      • «Lahtolokten»
      • «Oahtolokten»
    • «sihkkarastindihte» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «sihkkarastin dihte»
      • «sihkkarastin dihtii»
    • «bajas» ➞ [typo]
      • «bajás»
    • «Mahttodepartamentain» ➞ [typo]
NSR lea heaittiheami duogážis evttohan ahte sámediggeráđđi ferte gulahallat váhnemiiguin geas leat mánát geain lea sámegiella skuvllas ja Skánit suohkaniin doalahit ja nannet Vatnjavári skuvla nugo sámi ressursaskuvlan gos mihttu lea oažžut guovttegielat mánáid. Sámediggi berre guorahallat vejolašvuođa ásahit ruhtadanortnega go skuvllat ásahit gos lea pedagogalaš vuođđu Máhttolokten sámegiella sihkkarastin dihte ohppiid sámegiel oahpu. Dát berre váldot bajás go stáhta oassi berre leat guoddi ruhtadeapmi.
NSR lea heaittiheami duogážis evttohan ahte sámediggeráđđi ferte gulahallat váhnemiiguin geas leat mánát geain lea sámegiella skuvllas ja Skánit suohkaniin doalahit ja nannet Vatnjavári skuvla nugo sámi ressursaskuvlan gos mihttu lea oažžut guovttegielat mánáid. Sámediggi berre guorahallat vejolašvuođa ásahit ruhtadanortnega go skuvllat ásahit gos lea pedagogalaš vuođđu Máhttolokten sámegiella sihkkarastin dihte ohppiid sámegiel oahpu. Dát berre váldot bajás go stáhta oassi berre leat guoddi ruhtadeapmi.
    • «bajás  go» ➞ [double-space-before]
      • «bajás go»
Ann-Mari Thomassen ii hálit vuollánit gádjut Vatnjavári skuvlla. – Jus suohkan ii meine váldit ovddasvástadusa sámegielas ja kultuvrras suohkanis fertet mii leat čeahpit ja gávdnat eará čovdosiid. #– Mus lea doainna skuvlii!, loahpaha Ann-Mari Thomassen. Ann-Mari Thomassen ii háliit vuollánit gádjut Vatnjavári skuvlla. – Jus suohkan ii meine váldit ovddasvástádusa sámegielas ja kultuvrras suohkanis fertet mii leat čeahpit ja gávdnat eará čovdosiid. #– Mus lea doainna skuvlii!, loahpaha Ann-Mari Thomassen. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ann-Mari Thomassen ii hálit vuollánit gádjut Vatnjavári skuvlla. – Jus suohkan ii meine váldit ovddasvástadusa sámegielas ja kultuvrras suohkanis fertet mii leat čeahpit ja gávdnat eará čovdosiid. #– Mus lea doainna skuvlii!, loahpaha Ann-Mari Thomassen.
Ann-Mari Thomassen ii hálit vuollánit gádjut Vatnjavári skuvlla. – Jus suohkan ii meidne váldit ovddasfástádusa sámegielas ja kultuvrras suohkanis fertet mii leat čeahpit ja gávdnat eará čovdosiid. #– Mus lea doaimma skuvlii! , loahpaha Ann-Mari Thomassen.
    • «meine» ➞ [typo]
      • «meidne»
    • «ovddasvástadusa» ➞ [typo]
      • «ovddasfástádusa»
      • «ovddasvástádusa»
    • «doainna» ➞ [typo]
      • «doaimma»
      • «oainnu»
    • «!,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «! ,»
Ann-Mari Thomassen ii hálit vuollánit gádjut Vatnjavári skuvlla. – Jus suohkan ii meidne váldit ovddasfástádusa sámegielas ja kultuvrras suohkanis fertet mii leat čeahpit ja gávdnat eará čovdosiid. #– Mus lea doaimma skuvlii! , loahpaha Ann-Mari Thomassen.
Ann-Mari Thomassen ii hálit vuollánit gádjut Vatnjavári skuvlla. – Jus suohkan ii meidne váldit ovddasfástádusa sámegielas ja kultuvrras suohkanis fertet mii leat čeahpit ja gávdnat eará čovdosiid. #– Mus lea doaimma skuvlii! 😱 loahpaha Ann-Mari Thomassen.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
Ann-Mari Thomassen ii hálit vuollánit gádjut Vatnjavári skuvlla. – Jus suohkan ii meidne váldit ovddasfástádusa sámegielas ja kultuvrras suohkanis fertet mii leat čeahpit ja gávdnat eará čovdosiid. #– Mus lea doaimma skuvlii! loahpaha Ann-Mari Thomassen.
Ann-Mari Thomassen ii hálit vuollánit gádjut Vatnjavári skuvlla. – Jus suohkan ii meidne váldit ovddasfástádusa sámegielas ja kultuvrras suohkanis fertet mii leat čeahpit ja gávdnat eará čovdosiid. #– Mus lea doaimma skuvlii! loahpaha Ann-Mari Thomassen.
    • «!  loahpaha» ➞ [double-space-before]
      • «! loahpaha»
Nissonbeaivvi dearvvuođat Nissonbeaivvi dearvvuođat 1 No errors found
NSRa jođiheaddji Aili Keskitalo čujuha iežas njukčamánu 8.beaivve-dearvvuođaiguin veahkáválddalašvuođa nissonolbmuid ja mánáid vuosttá leamen dat stuorámus eaŋkilhástalus. NSR jođiheaddji Aili Keskitalo čujuha iežas njukčamánu 8.beaivve-dearvvuođaiguin veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid ja mánáid vuostá leamen dat stuorámus eaŋkilhástalus. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSRa jođiheaddji Aili Keskitalo čujuha iežas njukčamánu 8.beaivve-dearvvuođaiguin veahkáválddalašvuođa nissonolbmuid ja mánáid vuosttá leamen dat stuorámus eaŋkilhástalus.
NSR jođiheaddji Aili Keskitalo čujuha iežas njukčamánu 8. beaivve-dearvvuođaiguin veahkaválddálašvuođa nissonolbmuid ja mánáid vuostá leamen dat stuorámus eaŋkilhástalus.
    • «NSRa» ➞ [typo]
      • «NSR»
    • «jođiheaddji  Aili» ➞ [double-space-before]
      • «jođiheaddji Aili»
      • «Jođiheaddji Aili»
    • «8.beaivve-dearvvuođaiguin» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «8. beaivve-dearvvuođaiguin»
    • «veahkáválddalašvuođa» ➞ [typo]
      • «veahkaválddálašvuođa»
    • «vuosttá» ➞ [typo]
      • «vuostá»
Almmuhuvvon: 08.03.2012 Almmuhuvvon: 08.03.2012 1 No errors found
Odne, njukčamánu 8.beaivvi, ávvudit mii gaskariikkalaš nissonbeaivvi. Nissonbeaivi lea leamaš beaivi gos muitit rahčamušaid dásseárvvu ja nissonáššiid dihte. Bargu nissoniid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid dihte lea huksejuvvon seamma vuođđojurdagis: dásseárvu ii atte álohii seammaláganvuođa , ja solidaritehta lea dehálaš. Odne, njukčamánu 8.beaivvi, ávvudit mii gaskariikkalaš nissonbeaivvi. Nissonbeaivi lea leamaš beaivi goas muitit rahčamušaid dásseárvvu ja nissonáššiid dihte. Bargu nissoniid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid dihte lea huksejuvvon seamma vuođđojurdagis: dásseárvu ii atte álohii ovttaláganvuođa , ja solidaritehta lea dehálaš. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Odne, njukčamánu 8.beaivvi, ávvudit mii gaskariikkalaš nissonbeaivvi. Nissonbeaivi lea leamaš beaivi gos muitit rahčamušaid dásseárvvu ja nissonáššiid dihte. Bargu nissoniid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid dihte lea huksejuvvon seamma vuođđojurdagis: dásseárvu ii atte álohii seammaláganvuođa , ja solidaritehta lea dehálaš.
Odne, njukčamánu 8. beaivvi, ávvudit mii gaskariikkalaš nissonbeaivvi. Nissonbeaivi lea leamaš beaivi gos muitit rahčamušaid dásseárvvu ja nissonáššiid dihte. Bargu nissoniid vuoigatvuođaid ja sámi vuoigatvuođaid dihte lea huksejuvvon seamma vuođđojurdagis: dásseárvu ii atte álohii seammaláganvuođa, ja solidaritehta lea dehálaš.
    • «8.beaivvi» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «8. beaivvi»
    • «seammaláganvuođa ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «seammaláganvuođa,»
(Dásseárvohástalusat dálá dáčča ja sámi servvodagas lea váddásut fáhttet go dalle go nissonbeaivi ásahuvvui. Dat ii mearkkaš ahte ii gávdno, ja iige mearkkaš ahte ii gáibiduvvo servvodatáŋgirvuohta ja politihkalaš váikkuhangaskaoamit sihkkárastindihte dásseárvvu. Muhtin beliin min servvodagas, nugo dáčča ealáhusas, lea ovdamearkadihti vátni bajimušhoavddaid gaskkas mat leat nissonat. Servvodatdigaštallan lea lihkká rievdan, ja otne ii leat dušše nissoniid vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra sáhka, muhto maiddái dievdoolbmuid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra nugo bearášpolitihkkas . Sámi servvodagas várra oaidnit ahte stuorámus erohusat sohkabeliid gaskas lea čatnon skuvlejupmái ja virgegullevašvuhtii. Mielddisbuktá go dat váikkuhusaid min báikkálaš servvodagaide? Dan birra diehtit menddo unnán otne. (Dásseárvohástalusat dálá dáčča ja sámi servvodagas lea váddásut fáhtet go dalle go nissonbeaivi ásahuvvui. Dat ii mearkkaš ahte ii gávdno, ja iige mearkkaš ahte ii gáibiduvvo servvodatáŋgirvuohta ja politihkalaš váikkuhangaskaoamit sihkkarastin dihte dásseárvvu. Muhtin beliin min servvodagas, nugo dáčča ealáhusas, lea ovdamearkka dihte vátni bajimušhoavddaid gaskkas mat leat nissonat. Servvodatdigaštallan lea lihkká rievdan, ja otne ii leat dušše nissoniid vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra sáhka, muhto maiddái dievdoolbmuid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra nugo bearašpolitihkas . Sámi servvodagas várra oaidnit ahte stuorámus čadnon skuvlejupmái ja virgegullevašvuhtii. Mielddisbuktá go dat váikkuhusaid min báikkálaš servvodagaide? Dan birra diehtit menddo unnán otne. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
(Dásseárvohástalusat dálá dáčča ja sámi servvodagas lea váddásut fáhttet go dalle go nissonbeaivi ásahuvvui. Dat ii mearkkaš ahte ii gávdno, ja iige mearkkaš ahte ii gáibiduvvo servvodatáŋgirvuohta ja politihkalaš váikkuhangaskaoamit sihkkárastindihte dásseárvvu. Muhtin beliin min servvodagas, nugo dáčča ealáhusas, lea ovdamearkadihti vátni bajimušhoavddaid gaskkas mat leat nissonat. Servvodatdigaštallan lea lihkká rievdan, ja otne ii leat dušše nissoniid vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra sáhka, muhto maiddái dievdoolbmuid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra nugo bearášpolitihkkas . Sámi servvodagas várra oaidnit ahte stuorámus erohusat sohkabeliid gaskas lea čatnon skuvlejupmái ja virgegullevašvuhtii. Mielddisbuktá go dat váikkuhusaid min báikkálaš servvodagaide? Dan birra diehtit menddo unnán otne.
(Dásseárvohástalusat dálá dáčča ja sámi servvodagas lea váddásut fáhtet go dalle go nissonbeaivi ásahuvvui. Dat ii mearkkaš ahte ii gávdno, ja iige mearkkaš ahte ii gáibiduvvo servvodatáŋgirvuohta ja politihkalaš váikkuhangaskaoamit sihkarastin dihte dásseárvvu. Muhtin beliin min servvodagas, nugo dáčča ealáhusas, lea ovdamearkadihti vátni bajálušhoavddaid gaskkas mat leat nissonat. Servvodatdigaštallan lea lihkká rievdan, ja otne ii leat dušše nissoniid vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra sáhka, muhto maiddái dievdoolbmuid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra nugo bearášpolitihkkas bearášpolitihkkas. Sámi servvodagas várra oaidnit ahte stuorámus erohusat sohkabeliid gaskasa lea čadnon skuvlejupmái ja virgegullevašvuhtii. Mielddisbuktá go dat váikkuhusaid min báikkálaš servvodagaide? Dan birra diehtit menddo unnán otne.
    • «fáhttet» ➞ [typo]
      • «fáhtet»
      • «gáhttet»
      • «lahttet»
    • «sihkkárastindihte» ➞ [typo]
      • «sihkarastin dihte»
      • «sihkkarastin dihte»
    • «bajimušhoavddaid» ➞ [typo]
      • «bajálušhoavddaid»
      • «manimušhoavddaid»
      • «bassimušhoavddaid»
      • «ádjimušhoavddaid»
      • «sadjimušhoavddaid»
      • «bardimušhoavddaid»
      • «eadjimušhoavddaid»
      • «cadjimušhoavddaid»
      • «batnimušhoavddaid»
      • «baikimušhoavddaid»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bearášpolitihkkas.»
    • «gaskas» ➞ [typo]
      • «gaskasa»
    • «čatnon» ➞ [typo]
      • «čadnon»
(Dásseárvohástalusat dálá dáčča ja sámi servvodagas lea váddásut fáhtet go dalle go nissonbeaivi ásahuvvui. Dat ii mearkkaš ahte ii gávdno, ja iige mearkkaš ahte ii gáibiduvvo servvodatáŋgirvuohta ja politihkalaš váikkuhangaskaoamit sihkarastin dihte dásseárvvu. Muhtin beliin min servvodagas, nugo dáčča ealáhusas, lea ovdamearkadihti vátni bajálušhoavddaid gaskkas mat leat nissonat. Servvodatdigaštallan lea lihkká rievdan, ja otne ii leat dušše nissoniid vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra sáhka, muhto maiddái dievdoolbmuid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra nugo bearášpolitihkkas bearášpolitihkkas. Sámi servvodagas várra oaidnit ahte stuorámus erohusat sohkabeliid gaskasa lea čadnon skuvlejupmái ja virgegullevašvuhtii. Mielddisbuktá go dat váikkuhusaid min báikkálaš servvodagaide? Dan birra diehtit menddo unnán otne.
(Dásseárvohástalusat dálá dáčča ja sámi servvodagas lea váddásut fáhtet go dalle go nissonbeaivi ásahuvvui. Dat ii mearkkaš ahte ii gávdno, ja iige mearkkaš ahte ii gáibiduvvo servvodatáŋgirvuohta ja politihkalaš váikkuhangaskaoamit sihkarastin dihte dásseárvvu. Muhtin beliin min servvodagas, nugo dáčča ealáhusas, lea ovdamearkadihti vátni bajálušhoavddaid gaskkas mat leat nissonat. Servvodatdigaštallan lea lihkká rievdan, ja otne ii leat dušše nissoniid vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra sáhka, muhto maiddái dievdoolbmuid vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid birra nugo bearašpolitihkas bearašpolitihkka. Sámi servvodagas várra oaidnit ahte stuorámus erohusat sohkabeliid gaskasa lea čadnon skuvlejupmái ja virgegullevašvuhtii. Mielddisbuktá go dat váikkuhusaid min báikkálaš servvodagaide? Dan birra diehtit menddo unnán otne.
    • «bearášpolitihkkas» ➞ [typo]
      • «bearašpolitihkas»
    • «bearášpolitihkkas» ➞ [typo]
      • «bearašpolitihkka»
Nissonbeaivi lea gaskariikkalaš solidaritehtabeaivi, ja eará osiin máilmmis lea mihá álkibut oaidnit eahpevuoiggalašvuođa mii guoskká fámuid ja árvvuid juolludeami sohkabeliid gaskas . Nissonolbmot dahkket otne stuorámus oassi barggu máilmmis , muhto sii eai oamas eanet go 1 proseantta máilmmi riggodagaid . Nissonolbmuid vuoigatvuođat, vejolašvuođat ja friddjavuohta lea garrasit gáržžiduvvon ollu osiin máilmmis. Stuorámus eaŋkilhástalus lea áin veahkaválddálašvuohta nissonolbmuid ja mánáid vuosttá , ja erenoamážiid lea veahkaváldin soahtedoaimmaid oktavuođain maid mii diehtit gevvet nissoniid vuosttá , muhto mii čuohcá sin bearrašiidda ja báikkálaš servvodahkii. Eat ábut vajálduhttit dan nissonbeaivvi! Nissonbeaivi lea gaskariikkalaš solidaritehtabeaivi, ja eará osiin máilmmis lea mihá álkit oaidnit eahpevuoiggalašvuođa mii guoská fámuid ja árvvuid juolludeami sohkabeliid gaskkas . dahket otne stuorámus oassi barggus máilmmis , muhto sii eai oamas eanet go 1 proseantta máilmmi riggodagain . Nissonolbmuid vuoigatvuođat, vejolašvuođat ja friddjavuohta lea garrasit gáržžiduvvon ollu osiin máilmmis. Stuorámus eaŋkilhástalus lea áin veahkaválddálašvuohta nissonolbmuid ja mánáid vuostá , ja erenoamážit lea veahkaváldin soahtedoaimmaid oktavuođain maid mii diehtit gevvet nissoniid vuostá , muhto mii čuohcá sin bearrašiidda ja báikkálaš servvodahkii. Ii ábut vajálduhttit dan nissonbeaivvi! 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nissonbeaivi lea gaskariikkalaš solidaritehtabeaivi, ja eará osiin máilmmis lea mihá álkibut oaidnit eahpevuoiggalašvuođa mii guoskká fámuid ja árvvuid juolludeami sohkabeliid gaskas . Nissonolbmot dahkket otne stuorámus oassi barggu máilmmis , muhto sii eai oamas eanet go 1 proseantta máilmmi riggodagaid . Nissonolbmuid vuoigatvuođat, vejolašvuođat ja friddjavuohta lea garrasit gáržžiduvvon ollu osiin máilmmis. Stuorámus eaŋkilhástalus lea áin veahkaválddálašvuohta nissonolbmuid ja mánáid vuosttá , ja erenoamážiid lea veahkaváldin soahtedoaimmaid oktavuođain maid mii diehtit gevvet nissoniid vuosttá , muhto mii čuohcá sin bearrašiidda ja báikkálaš servvodahkii. Eat ábut vajálduhttit dan nissonbeaivvi!
Nissonbeaivi lea gaskariikkalaš solidaritehtabeaivi, ja eará osiin máilmmis lea mihá álkibut oaidnit eahpevuoiggalašvuođa mii muoškká fámuid ja árvvuid juolludeami sohkabeliid gaskasa gaskas. Nissonolbmot dahkket otne stuorámus oassi barggu máilmmis, muhto sii eai oamas eanet go 1 proseantta máilmmi riggodagaid. Nissonolbmuid vuoigatvuođat, vejolašvuođat ja friddjavuohta lea garrasit gáržžiduvvon ollu osiin máilmmis. Stuorámus eaŋkilhástalus lea áin veahkaválddálašvuohta nissonolbmuid ja mánáid vuostá vuosttá, ja erenoamážiid lea veahkaváldin soahtedoaimmaid oktavuođain maid mii diehtit gevvet nissoniid vuostá vuosttá, muhto mii čuohcá sin bearrašiidda ja báikkálaš servvodahkii. Eat ábut vajálduhttit dan nissonbeaivvi!
    • «guoskká» ➞ [typo]
      • «muoškká»
      • «guškká»
      • «guoikka»
    • «gaskas» ➞ [typo]
      • «gaskasa»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gaskas.»
    • «máilmmis ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «máilmmis,»
    • «riggodagaid .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «riggodagaid.»
    • «vuosttá» ➞ [typo]
      • «vuostá»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuosttá,»
    • «vuosttá» ➞ [typo]
      • «vuostá»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuosttá,»
Nissonbeaivi lea gaskariikkalaš solidaritehtabeaivi, ja eará osiin máilmmis lea mihá álkibut oaidnit eahpevuoiggalašvuođa mii muoškká fámuid ja árvvuid juolludeami sohkabeliid gaskasa gaskas. Nissonolbmot dahkket otne stuorámus oassi barggu máilmmis, muhto sii eai oamas eanet go 1 proseantta máilmmi riggodagaid. Nissonolbmuid vuoigatvuođat, vejolašvuođat ja friddjavuohta lea garrasit gáržžiduvvon ollu osiin máilmmis. Stuorámus eaŋkilhástalus lea áin veahkaválddálašvuohta nissonolbmuid ja mánáid vuostá vuosttá, ja erenoamážiid lea veahkaváldin soahtedoaimmaid oktavuođain maid mii diehtit gevvet nissoniid vuostá vuosttá, muhto mii čuohcá sin bearrašiidda ja báikkálaš servvodahkii. Eat ábut vajálduhttit dan nissonbeaivvi!
Nissonbeaivi lea gaskariikkalaš solidaritehtabeaivi, ja eará osiin máilmmis lea mihá álkibut oaidnit eahpevuoiggalašvuođa mii muoškká fámuid ja árvvuid juolludeami sohkabeliid gaskasa gaskasa. Nissonolbmot dahkket otne stuorámus oassi barggu máilmmis, muhto sii eai oamas eanet go 1 proseantta máilmmi riggodagaid. Nissonolbmuid vuoigatvuođat, vejolašvuođat ja friddjavuohta lea garrasit gáržžiduvvon ollu osiin máilmmis. Stuorámus eaŋkilhástalus lea áin veahkaválddálašvuohta nissonolbmuid ja mánáid vuostá vuosttá, ja erenoamážiid lea veahkaváldin soahtedoaimmaid oktavuođain maid mii diehtit gevvet nissoniid vuostá vuosttá, muhto mii čuohcá sin bearrašiidda ja báikkálaš servvodahkii. Eat ábut vajálduhttit dan nissonbeaivvi!
    • «gaskas» ➞ [typo]
      • «gaskasa»
Aili Keskitalo, NSRa parlamentáralaš jođiheaddji lea smiehtadan leago riektesihkkarvuohta Sis-Finnmárkus doarvái buorre sámegielagiidda. Aili Keskitalo, NSR parlamentáralaš jođiheaddji lea smiehtadan leago riektesihkkarvuohta Sis-Finnmárkkus doarvái buorre sámegielagiidda. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Aili Keskitalo, NSRa parlamentáralaš jođiheaddji lea smiehtadan leago riektesihkkarvuohta Sis-Finnmárkus doarvái buorre sámegielagiidda.
Aili Keskitalo, NSR parlamentáralaš jođiheaddji lea smiehtadan leago riektesihkkarvuohta sis-Finnmárkkus doarvái buorre sámegielagiidda.
    • «NSRa» ➞ [typo]
      • «NSR»
    • «Sis-Finnmárkus» ➞ [typo]
      • «sis-Finnmárkkus»
Almmuhuvvon: 07.03.2012 Almmuhuvvon: 07.03.2012 1 No errors found
Lei stuora lávki ovddasguvlui sámi gillii go riektelágádus Sis-Finnmárku diggegoddi ásahuvvui , čilge Keskitalo. – Dál lea vejolaš gulahallat diggegottiin sihke sámegillii ja dárogillii, riekteráđđádallamat dulkojuvvojit, ja muhtin háviid leat áššit vuddjojuvvon dušše sámegillii go sihke duopmár, mielduopmárat, áktorat, advokáhtat ja vihttánat ja eará berošteaddjit leat sámegielagat . – Dat nanne riektesihkkarvuođa sidjiide geasa guoskka ášši go sii sáhttet atnit iežaset giela go leat riektelágádusain gulahallamii, dat lea diehttelas, dadjá son. Lei stuora lávki ovddas guvlui sámi gillii go riektelágádus Sis-Finnmárkku diggegoddi ásahuvvui , čilge Keskitalo. – Dál lea vejolaš gulahallat diggegottiin sihke sámegillii ja dárogillii, riekteráđđádallamat dulkojuvvojit, ja muhtin háviid leat áššit vuddjojuvvon dušše sámegillii go sihke duopmár, mielduopmárat, áktorat, advokáhtat ja vihtanat ja eará berošteaddjit leat sámegielagat . – Dat geaidda guoská ášši go sii sáhttet atnit iežaset giela go leat riektelágádusain gulahallamii, dat lea diehttelas, dadjá son. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lei stuora lávki ovddasguvlui sámi gillii go riektelágádus Sis-Finnmárku diggegoddi ásahuvvui , čilge Keskitalo. – Dál lea vejolaš gulahallat diggegottiin sihke sámegillii ja dárogillii, riekteráđđádallamat dulkojuvvojit, ja muhtin háviid leat áššit vuddjojuvvon dušše sámegillii go sihke duopmár, mielduopmárat, áktorat, advokáhtat ja vihttánat ja eará berošteaddjit leat sámegielagat . – Dat nanne riektesihkkarvuođa sidjiide geasa guoskka ášši go sii sáhttet atnit iežaset giela go leat riektelágádusain gulahallamii, dat lea diehttelas, dadjá son.
Lei stuora lávki ovddas guvlui sámi gillii go riektelágádus Sis-Finnmárku diggegoddi ásahuvvui, čilge Keskitalo. – Dál lea vejolaš gulahallat diggegottiin sihke sámegillii ja dárogillii, riekteráđđádallamat dulkojuvvojit, ja muhtin háviid leat áššit vuddjojuvvon dušše sámegillii go sihke duopmár, mielduopmárat, áktorat, advokáhtat ja vihttánat ja eará berošteaddjit leat sámegielagat. – Dat nanne riektesihkkarvuođa sidjiide geasa guoskka ášši go sii sáhttet atnit iežaset giela go leat riektelágádusain gulahallamii, dat lea diehttelas, dadjá son.
    • «ovddasguvlui» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «ovddas guvlui»
    • «ásahuvvui ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ásahuvvui,»
    • «sámegielagat .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sámegielagat.»
Maiddái politiija- ja leansmánneossodat lea geatnegáhtton giellalága mielde go sii barget siskobealde sámi giellahálddašanguovllus . Keskitalo lea bidjan merkii ahte virgealmmuhusat čájehit ahte sámegiella lea dušše lassigelbbolašvuohta, iige leat mearkašahtti gelbbolašvuohta dahje gáibádus jus áigu bargat guovlluin gos stuora oassin álbmogis leat sámegielagat. – Maid bargá ossodat sihkkarastindihte ahte sii oččodit ja váldet vára dan gelbbolašvuođa maid sii dárbbašit vai bearráigehččet sámiid riektesihkkarvuođa, jearrá son. – Lea vuorjašahtti jus ossodat ii beroš eanet sihkkarastindihtte buori gulahallama dainna servvodagain maid sii leat bidjon bálvalit . Maiddái politiija- ja leansmánneossodat lea geatnegahtton giellalága mielde go sii barget siskkobealde sámi giellahálddašanguovllu . Keskitalo lea bidjan merkii ahte virgealmmuhusat čájehit ahte sámegiella lea dušše lassigelbbolašvuohta, iige leat mearkkašahtti gelbbolašvuohta dahje gáibádus jus áigu bargat guovlluin gos stuora oassin álbmogis leat sámegielagat. – Maid bargá ossodat sihkkarastin dihte ahte sii oččodit ja váldet vára dan gelbbolašvuođa maid sii dárbbašit vai bearráigehččet sámiid riektesihkkarvuođa, jearrá son. – Lea vuorjašahtti jus ossodat ii beroš eanet sihkkarastin dihte buori gulahallama dainna servvodagain maid sii leat biddjon bálvalit . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Maiddái politiija- ja leansmánneossodat lea geatnegáhtton giellalága mielde go sii barget siskobealde sámi giellahálddašanguovllus . Keskitalo lea bidjan merkii ahte virgealmmuhusat čájehit ahte sámegiella lea dušše lassigelbbolašvuohta, iige leat mearkašahtti gelbbolašvuohta dahje gáibádus jus áigu bargat guovlluin gos stuora oassin álbmogis leat sámegielagat. – Maid bargá ossodat sihkkarastindihte ahte sii oččodit ja váldet vára dan gelbbolašvuođa maid sii dárbbašit vai bearráigehččet sámiid riektesihkkarvuođa, jearrá son. – Lea vuorjašahtti jus ossodat ii beroš eanet sihkkarastindihtte buori gulahallama dainna servvodagain maid sii leat bidjon bálvalit .
Maiddái politiija- ja leansmánneossodat lea geatnegahtton giellalága mielde go sii barget siskkobealde sámi giellahálddašanguovllus. Keskitalo lea bidjan merkii ahte virgealmmuhusat čájehit ahte sámegiella lea dušše lassigelbbolašvuohta, iige leat mearkkašahtti gelbbolašvuohta dahje gáibádus jus áigu bargat guovlluin gos stuora oassin álbmogis leat sámegielagat. – Maid bargá ossodat sihkkarastin dihte ahte sii oččodit ja váldet vára dan gelbbolašvuođa maid sii dárbbašit vai bearráigehččet sámiid riektesihkkarvuođa, jearrá son. – Lea vuojašáhtti jus ossodat ii beroš eanet sihkkarastindivtta buori gulahallama dainna servvodagain maid sii leat 😱 bálvalit.
    • «geatnegáhtton» ➞ [typo]
      • «geatnegahtton»
    • «siskobealde» ➞ [typo]
      • «siskkobealde»
    • «giellahálddašanguovllus .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «giellahálddašanguovllus.»
    • «mearkašahtti» ➞ [typo]
      • «mearkkašahtti»
      • «mearkkašahttit»
    • «sihkkarastindihte» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «sihkkarastin dihte»
      • «sihkkarastin dihtii»
    • «vuorjašahtti» ➞ [typo]
      • «vuojašáhtti»
      • «vuonjašáhtti»
      • «vuorjanáhtti»
    • «sihkkarastindihtte» ➞ [typo]
      • «sihkkarastindivtta»
    • «bidjon» ➞ [typo]
      • «bálvalit .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «bálvalit.»
Maiddái politiija- ja leansmánneossodat lea geatnegahtton giellalága mielde go sii barget siskkobealde sámi giellahálddašanguovllus. Keskitalo lea bidjan merkii ahte virgealmmuhusat čájehit ahte sámegiella lea dušše lassigelbbolašvuohta, iige leat mearkkašahtti gelbbolašvuohta dahje gáibádus jus áigu bargat guovlluin gos stuora oassin álbmogis leat sámegielagat. – Maid bargá ossodat sihkkarastin dihte ahte sii oččodit ja váldet vára dan gelbbolašvuođa maid sii dárbbašit vai bearráigehččet sámiid riektesihkkarvuođa, jearrá son. – Lea vuojašáhtti jus ossodat ii beroš eanet sihkkarastindivtta buori gulahallama dainna servvodagain maid sii leat bálvalit.
Maiddái politiija- ja leansmánneossodat lea geatnegahtton giellalága mielde go sii barget siskkobealde sámi giellahálddašanguovllus. Keskitalo lea bidjan merkii ahte virgealmmuhusat čájehit ahte sámegiella lea dušše lassigelbbolašvuohta, iige leat mearkkašahtti gelbbolašvuohta dahje gáibádus jus áigu bargat guovlluin gos stuora oassin álbmogis leat sámegielagat. – Maid bargá ossodat sihkkarastin dihte ahte sii oččodit ja váldet vára dan gelbbolašvuođa maid sii dárbbašit vai bearráigehččet sámiid riektesihkkarvuođa, jearrá son. – Lea vuojašáhtti jus ossodat ii beroš eanet sihkkarastindivtta buori gulahallama dainna servvodagain maid sii leat bálvalit.
    • «leat  bálvalit» ➞ [double-space-before]
      • «leat bálvalit»
NSRa jođiheaddji vásiha ahte lea unnan ipmárdus ahte giella- ja kulturipmárdus lea dehálaš máhttu politiijaossodagas. – NSR evttoha ahte Sámediggi váldá oktavuođa justisministáriin ja Politiijadirektoráhtain digaštallandihte movt sáhttá buoridit riektesihkkárvuođa sámi álbmogii ja ovttaskas sápmelažžii mas lea oktavuohta politiijain ja riektevuogádagain, loahpaha Aili Keskitalo. NSR jođiheaddji vásiha ahte lea unnán ipmárdus ahte giella- ja kulturipmárdus lea dehálaš máhttu politiijaossodagas. – NSR evttoha ahte Sámediggi váldá oktavuođa justisministariin ja Politiijadirektoráhtain digaštallan dihte movt sáhttá buoridit riektesihkkarvuođa sámi álbmogii ja ovttaskas sápmelažžii mas lea oktavuohta politiijain ja riektevuogádagain, loahpaha Aili Keskitalo. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSRa jođiheaddji vásiha ahte lea unnan ipmárdus ahte giella- ja kulturipmárdus lea dehálaš máhttu politiijaossodagas. – NSR evttoha ahte Sámediggi váldá oktavuođa justisministáriin ja Politiijadirektoráhtain digaštallandihte movt sáhttá buoridit riektesihkkárvuođa sámi álbmogii ja ovttaskas sápmelažžii mas lea oktavuohta politiijain ja riektevuogádagain, loahpaha Aili Keskitalo.
NSR jođiheaddji vásiha ahte lea unnán ipmárdus ahte 😱 ja kulturipmárdus lea dehálaš máhttu politiijaossodagas. – NSR evttoha ahte Sámediggi váldá oktavuođa 😱 ja Politiijadirektoráhtain digaštallan dihte movt sáhttá buoridit riektesihkarvuođa sámi álbmogii ja ovttaskas sápmelažžii mas lea oktavuohta politiijain ja riektevuogádagain, loahpaha Aili Keskitalo.
    • «NSRa» ➞ [typo]
      • «NSR»
    • «unnan» ➞ [typo]
      • «unnán»
    • «giella-» ➞ [typo]
      • «justisministáriin» ➞ [typo]
        • «digaštallandihte» ➞ [msyn-unspace-compound]
          • «digaštallan dihte»
          • «digaštallan dihtii»
        • «riektesihkkárvuođa» ➞ [typo]
          • «riektesihkarvuođa»
          • «riektesihkkarvuođa»
NSR jođiheaddji vásiha ahte lea unnán ipmárdus ahte ja kulturipmárdus lea dehálaš máhttu politiijaossodagas. – NSR evttoha ahte Sámediggi váldá oktavuođa ja Politiijadirektoráhtain digaštallan dihte movt sáhttá buoridit riektesihkarvuođa sámi álbmogii ja ovttaskas sápmelažžii mas lea oktavuohta politiijain ja riektevuogádagain, loahpaha Aili Keskitalo.
NSR jođiheaddji vásiha ahte lea unnán ipmárdus ahte ja kulturipmárdus lea dehálaš máhttu politiijaossodagas. – NSR evttoha ahte Sámediggi váldá oktavuođa ja Politiijadirektoráhtain digaštallan dihte movt sáhttá buoridit riektesihkarvuođa sámi álbmogii ja ovttaskas sápmelažžii mas lea oktavuohta politiijain ja riektevuogádagain, loahpaha Aili Keskitalo.
    • «ahte  ja» ➞ [double-space-before]
      • «ahte ja»
    • «oktavuođa  ja» ➞ [double-space-before]
      • «oktavuođa ja»
Giellahálddašanguovlu lea buorre! Giellahálddašanguovlu lea buorre! 1 No errors found
NSRa sámedikkeáirras Silje Karine Muotka háliida ahte Sámediggi guorahalla makkár váikkuhusat šaddet suohkanii jus šadda mielde sámi giellahálddašanguovlui . NSR sámediggeáirras Silje Karine Muotka háliida ahte Sámediggi guorahallá makkár váikkuhusat šaddet suohkanii jus šaddá mielde sámi giellahálddašanguvlui . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSRa sámedikkeáirras Silje Karine Muotka háliida ahte Sámediggi guorahalla makkár váikkuhusat šaddet suohkanii jus šadda mielde sámi giellahálddašanguovlui .
NSR sámediggeáirras Silje Karine Muotka háliida ahte Sámediggi guorahallat makkár váikkuhusat šaddet suohkanii jus šaddá mielde sámi giellahálddašanguvlui giellahálddašanguovlui.
    • «NSRa» ➞ [typo]
      • «NSR»
    • «sámedikkeáirras» ➞ [typo]
      • «sámediggeáirras»
    • «guorahalla» ➞ [typo]
      • «guorahallat»
    • «šadda» ➞ [typo]
      • «šaddá»
    • «giellahálddašanguovlui» ➞ [typo]
      • «giellahálddašanguvlui»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «giellahálddašanguovlui.»
NSR sámediggeáirras Silje Karine Muotka háliida ahte Sámediggi guorahallat makkár váikkuhusat šaddet suohkanii jus šaddá mielde sámi giellahálddašanguvlui giellahálddašanguovlui.
NSR sámediggeáirras Silje Karine Muotka háliida ahte Sámediggi guorahallat makkár váikkuhusat šaddet suohkanii jus šaddá mielde sámi giellahálddašanguvlui giellahálddašanguvlui.
    • «giellahálddašanguovlui» ➞ [typo]
      • «giellahálddašanguvlui»
Almmuhuvvon: 02.03.2012 Almmuhuvvon: 02.03.2012 1 No errors found
Muotka háliida dáinna čuvget daid váttisvuođaid maid giellahálddašansuohkanat vásihit daid ruđalaš beliid oktavuođas. – Sámediggi berre oainnusindahkat buot beliid mat gusket go lea mielde sámi giellahálddašanguovllus dakkár váikkuhusguorahallamin , dadjá Muotka. – Mun hirpmástuvan sakka jus guorahallan muitala ahte lea eará go dušše positiivvalaš bealit suohkanii leat mielde hálddašanortnegis. Muotka háliida dáinna čuvget daid váttisvuođaid maid giellahálddašansuohkanat vásihit daid ruđalaš beliid oktavuođas. – Sámediggi berre oainnusindahkat buot beliid mat gusket go lea mielde sámi giellahálddašanguovllus dakkár váikkuhusguorahallamiin , dadjá Muotka. – Mun hirpmástuvan sakka jus guorahallan muitala ahte lea eará go dušše positiivvalaš bealit suohkanii leat mielde hálddašanortnegis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muotka háliida dáinna čuvget daid váttisvuođaid maid giellahálddašansuohkanat vásihit daid ruđalaš beliid oktavuođas. – Sámediggi berre oainnusindahkat buot beliid mat gusket go lea mielde sámi giellahálddašanguovllus dakkár váikkuhusguorahallamin , dadjá Muotka. – Mun hirpmástuvan sakka jus guorahallan muitala ahte lea eará go dušše positiivvalaš bealit suohkanii leat mielde hálddašanortnegis.
Muotka háliida dáinna čuvget daid váttisvuođaid maid giellahálddašansuohkanat vásihit daid ruđalaš beliid oktavuođas. – Sámediggi berre oainnusindahkat buot beliid mat gusket go lea mielde sámi giellahálddašanguovllus dakkár váikkuhusguorahallamin, dadjá Muotka. – Mun hirpmástuvan sakka jus guorahallan muitala ahte lea eará go dušše positiivvalaš bealit suohkanii leat mielde hálddašanortnegis.
    • «váikkuhusguorahallamin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «váikkuhusguorahallamin,»
Ollu oktavuođain dadjo ahte hálddašansuohkanat eai oaččo doarvái ruđaid nu ahte besset bearráigeahččat iežaset barggu go lea hálddašansuohkan, ja dat galgá dieđusge váldot duođalažžan, dadjá son. – Muhto rehketbihttá lea čatnon máŋga dilálašvuhtii , ja daid berre Sámediggi veahkkin bidjat ovdán. Muotka oaivvilda váikkuhusguorahallan attašii ollislaš gova maid giellahálddašanortnet mielddisbuktá báikkálaš servvodahkii. Ollu oktavuođain daddjo ahte hálddašansuohkanat eai oaččo doarvái ruđaid nu ahte besset bearráigeahččat iežaset barggu go lea hálddašansuohkan, ja dat galgá dieđusge váldot duođalažžan, dadjá son. – Muhto rehketbihttá lea čadnon máŋga máŋgga dilálašvuhtii , ja daid berre Sámediggi veahkkin bidjat ovdán. Muotka oaivvilda váikkuhusguorahallan attášii ollislaš gova maid giellahálddašanortnet mielddisbuktá báikkálaš servvodahkii. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ollu oktavuođain dadjo ahte hálddašansuohkanat eai oaččo doarvái ruđaid nu ahte besset bearráigeahččat iežaset barggu go lea hálddašansuohkan, ja dat galgá dieđusge váldot duođalažžan, dadjá son. – Muhto rehketbihttá lea čatnon máŋga dilálašvuhtii , ja daid berre Sámediggi veahkkin bidjat ovdán. Muotka oaivvilda váikkuhusguorahallan attašii ollislaš gova maid giellahálddašanortnet mielddisbuktá báikkálaš servvodahkii.
Ollu oktavuođain 😱 ahte hálddašansuohkanat eai oaččo doarvái ruđaid nu ahte besset bearráigeahččat iežaset barggu go lea hálddašansuohkan, ja dat galgá dieđusge váldot duođalažžan, dadjá son. – Muhto rehketbihttá lea čadnon máŋga dilálašvuhtii, ja daid berre Sámediggi veahkkin bidjat ovdan. Muotka oaivvilda váikkuhusguorahallan attašii ollislaš gova maid giellahálddašanortnet mielddisbuktá báikkálaš servvodahkii.
    • «dadjo» ➞ [typo]
      • «čatnon» ➞ [typo]
        • «čadnon»
      • «dilálašvuhtii ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «dilálašvuhtii,»
      • «ovdán» ➞ [typo]
        • «ovdan»
Ollu oktavuođain ahte hálddašansuohkanat eai oaččo doarvái ruđaid nu ahte besset bearráigeahččat iežaset barggu go lea hálddašansuohkan, ja dat galgá dieđusge váldot duođalažžan, dadjá son. – Muhto rehketbihttá lea čadnon máŋga dilálašvuhtii, ja daid berre Sámediggi veahkkin bidjat ovdan. Muotka oaivvilda váikkuhusguorahallan attašii ollislaš gova maid giellahálddašanortnet mielddisbuktá báikkálaš servvodahkii.
Ollu oktavuođain ahte hálddašansuohkanat eai oaččo doarvái ruđaid nu ahte besset bearráigeahččat iežaset barggu go lea hálddašansuohkan, ja dat galgá dieđusge váldot duođalažžan, dadjá son. – Muhto rehketbihttá lea čadnon máŋga dilálašvuhtii, ja daid berre Sámediggi veahkkin bidjat ovdan. Muotka oaivvilda váikkuhusguorahallan attašii ollislaš gova maid giellahálddašanortnet mielddisbuktá báikkálaš servvodahkii.
    • «oktavuođain  ahte» ➞ [double-space-before]
      • «oktavuođain ahte»
-Mii leat máŋgemuš áiggiid oaidnán olu digaštallamiid stuorat gávpogiin maid giellahálddašanguovllu mielddisbuktá . Ja daid oktavuođas leat digaštallamat mat gusket ekonomalaš váikkuhusaide bidjon váttisvuohtan . Muotka joatká: - Viidáseabbo lea maŋŋel suohkanválggaid šaddan áigeguovdil hástalus dat go muhtin hálddašansuohkanat leat digaštallan jus galggašii geassádit sámi giellahálddašanguovllus. – Mun jáhkán buohkat fertejit veahkehit gilvit ipmárdusa dán ortnega birra, muhto maiddái makkár buori váikkuhusaid ortnet addá , leat dehálaš bealit dakkár debáhtain, loahpaha Muotka. -Mii leat maŋemuš áiggiid oaidnán olu digaštallamiid stuora gávpogiin maid giellahálddašanguovllu mielddisbuktá . Ja daid oktavuođas leat digaštallamat mat gusket ekonomalaš váikkuhusaide biddjon váttisvuohtan . Muotka joatká: - Viidáseappot lea maŋŋel suohkanválggaid šaddan áigeguovdil hástalus dat go muhtin hálddašansuohkanat leat digaštallan jus galggašii geassádit sámi giellahálddašanguovllus. – Mun jáhkán buohkat fertejit veahkehit gilvit ipmárdusa dán ortnega birra, muhto maiddái makkár buriid váikkuhusaid ortnet addá , leat dehálaš bealit dakkár debáhtain, loahpaha Muotka. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
-Mii leat máŋgemuš áiggiid oaidnán olu digaštallamiid stuorat gávpogiin maid giellahálddašanguovllu mielddisbuktá . Ja daid oktavuođas leat digaštallamat mat gusket ekonomalaš váikkuhusaide bidjon váttisvuohtan . Muotka joatká: - Viidáseabbo lea maŋŋel suohkanválggaid šaddan áigeguovdil hástalus dat go muhtin hálddašansuohkanat leat digaštallan jus galggašii geassádit sámi giellahálddašanguovllus. – Mun jáhkán buohkat fertejit veahkehit gilvit ipmárdusa dán ortnega birra, muhto maiddái makkár buori váikkuhusaid ortnet addá , leat dehálaš bealit dakkár debáhtain, loahpaha Muotka.
-Mii leat máŋgemuš áiggiid oaidnán olu digaštallamiid stuorat gávpogiin maid giellahálddašanguovllu mielddisbuktá. Ja daid oktavuođas leat digaštallamat mat gusket ekonomalaš váikkuhusaide 😱 váttisvuohtan. Muotka joatká: - Viidáseabbo lea maŋŋel suohkanválggaid šaddan áigeguovdil hástalus dat go muhtin hálddašansuohkanat leat digaštallan jus galggašii geassádit sámi giellahálddašanguovllus. – Mun jáhkán buohkat fertejit veahkehit gilvit ipmárdusa dán ortnega birra, muhto maiddái makkár buori váikkuhusaid ortnet addá, leat dehálaš bealit dakkár debáhtain, loahpaha Muotka.
    • «mielddisbuktá .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «mielddisbuktá.»
    • «bidjon» ➞ [typo]
      • «váttisvuohtan .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «váttisvuohtan.»
      • «addá ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «addá,»
-Mii leat máŋgemuš áiggiid oaidnán olu digaštallamiid stuorat gávpogiin maid giellahálddašanguovllu mielddisbuktá. Ja daid oktavuođas leat digaštallamat mat gusket ekonomalaš váikkuhusaide váttisvuohtan. Muotka joatká: - Viidáseabbo lea maŋŋel suohkanválggaid šaddan áigeguovdil hástalus dat go muhtin hálddašansuohkanat leat digaštallan jus galggašii geassádit sámi giellahálddašanguovllus. – Mun jáhkán buohkat fertejit veahkehit gilvit ipmárdusa dán ortnega birra, muhto maiddái makkár buori váikkuhusaid ortnet addá, leat dehálaš bealit dakkár debáhtain, loahpaha Muotka.
-Mii leat máŋgemuš áiggiid oaidnán olu digaštallamiid stuorat gávpogiin maid giellahálddašanguovllu mielddisbuktá. Ja daid oktavuođas leat digaštallamat mat gusket ekonomalaš váikkuhusaide váttisvuohtan. Muotka joatká: - Viidáseabbo lea maŋŋel suohkanválggaid šaddan áigeguovdil hástalus dat go muhtin hálddašansuohkanat leat digaštallan jus galggašii geassádit sámi giellahálddašanguovllus. – Mun jáhkán buohkat fertejit veahkehit gilvit ipmárdusa dán ortnega birra, muhto maiddái makkár buori váikkuhusaid ortnet addá, leat dehálaš bealit dakkár debáhtain, loahpaha Muotka.
    • «váikkuhusaide  váttisvuohtan» ➞ [double-space-before]
      • «váikkuhusaide váttisvuohtan»
Sámi bearráigeahčču, bagadalli- ja diehtojuohkinorgána Sámi bearráigeahčču, bagadalli- ja diehtojuohkinorgána 1 No errors found
Sámedikkeáirras Trond Are Anti háliida ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčču, bagadalli- ja diehtojuohkinorgána Sámediggeáirras Trond Are Anti háliida ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčču, bagadalli- ja diehtojuohkinorgána 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámedikkeáirras Trond Are Anti háliida ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčču, bagadalli- ja diehtojuohkinorgána
Sámediggeáirras Trond Are Anti háliida ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčču, bagadalli- ja diehtojuohkinorgána
    • «Sámedikkeáirras» ➞ [typo]
      • «Sámediggeáirras»
Almmuhuvvon: 01.03.2012 Almmuhuvvon: 01.03.2012 1 No errors found
Sámelága giellanjuolggadusaid mielde galget almmolaš bálvalusaid geavaheaddjit sámi giellahálddašanguovlluin hálddašuvvot sámegillii, sihke čálalažžat ja njálmmálažžat , dadjá Trond Are Anti, ja muittuha ahte Sámediggi juohke jagi juolluda guovttegielatruđaid suohkaniidda ja fylkasuohkaniidda mat leat sámi giellahálddašanguovllus. – Mii NSRas ja Sámealbmot bellodagas evttohit ahte dál ásahuvvo bearráigeahčči mii galgá čuovvut mielde guovttegielatruđaid geavaheami. – Dakkár bearráigeahčču sáhttá muitalit gosa manne dat 46 miljovnna maid Sámediggi juolludii 2012, dadjá Anti. Sámelága giellanjuolggadusaid mielde galget almmolaš bálvalusaid geavaheaddjit sámi giellahálddašanguovlluin hálddašuvvot sámegillii, sihke čálalaččat ja njálmmálaččat , dadjá Trond Are Anti, ja muittuha ahte Sámediggi juohke jagi juolluda guovttegielatvuođaruđaid suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat leat sámi giellahálddašanguovllus. – Mii NSR:s ja Sámeálbmot bellodagas evttohit ahte dál ásahuvvo bearráigeahčči mii galgá čuovvut mielde guovttegielatvuođaruđaid geavaheami. – Dakkár bearráigeahčču sáhttá muitalit gosa manne dat 46 miljovnna maid Sámediggi juolludii 2012, dadjá Anti. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámelága giellanjuolggadusaid mielde galget almmolaš bálvalusaid geavaheaddjit sámi giellahálddašanguovlluin hálddašuvvot sámegillii, sihke čálalažžat ja njálmmálažžat , dadjá Trond Are Anti, ja muittuha ahte Sámediggi juohke jagi juolluda guovttegielatruđaid suohkaniidda ja fylkasuohkaniidda mat leat sámi giellahálddašanguovllus. – Mii NSRas ja Sámealbmot bellodagas evttohit ahte dál ásahuvvo bearráigeahčči mii galgá čuovvut mielde guovttegielatruđaid geavaheami. – Dakkár bearráigeahčču sáhttá muitalit gosa manne dat 46 miljovnna maid Sámediggi juolludii 2012, dadjá Anti.
Sámelága giellanjuolggadusaid mielde galget almmolaš bálvalusaid geavaheaddjit sámi giellahálddašanguovlluin hálddašuvvot sámegillii, sihke čálalaččat ja njálmmálaččat njálmmálažžat, dadjá Trond Are Anti, ja muittuha ahte Sámediggi juohke jagi juolluda guovttegielatruđaid suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat leat sámi giellahálddašanguovllus. – Mii NSR:s ja 😱 bellodagas evttohit ahte dál ásahuvvo bearráigeahčči mii galgá čuovvut mielde guovttegielatruđaid geavaheami. – Dakkár bearráigeahčču sáhttá muitalit gosa manne dat 46 miljovnna maid Sámediggi juolludii 2012, dadjá Anti.
    • «čálalažžat» ➞ [typo]
      • «čálalaččat»
    • «njálmmálažžat» ➞ [typo]
      • «njálmmálaččat»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «njálmmálažžat,»
    • «fylkasuohkaniidda» ➞ [typo]
      • «fylkkasuohkaniidda»
    • «NSRas» ➞ [typo]
      • «NSR:s»
    • «Sámealbmot» ➞ [typo]
Sámelága giellanjuolggadusaid mielde galget almmolaš bálvalusaid geavaheaddjit sámi giellahálddašanguovlluin hálddašuvvot sámegillii, sihke čálalaččat ja njálmmálaččat njálmmálažžat, dadjá Trond Are Anti, ja muittuha ahte Sámediggi juohke jagi juolluda guovttegielatruđaid suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat leat sámi giellahálddašanguovllus. – Mii NSR:s ja bellodagas evttohit ahte dál ásahuvvo bearráigeahčči mii galgá čuovvut mielde guovttegielatruđaid geavaheami. – Dakkár bearráigeahčču sáhttá muitalit gosa manne dat 46 miljovnna maid Sámediggi juolludii 2012, dadjá Anti.
Sámelága giellanjuolggadusaid mielde galget almmolaš bálvalusaid geavaheaddjit sámi giellahálddašanguovlluin hálddašuvvot sámegillii, sihke čálalaččat ja njálmmálaččat njálmmálažžat, dadjá Trond Are Anti, ja muittuha ahte Sámediggi juohke jagi juolluda guovttegielatruđaid suohkaniidda ja fylkkasuohkaniidda mat leat sámi giellahálddašanguovllus. – Mii NSR:s ja bellodagas evttohit ahte dál ásahuvvo bearráigeahčči mii galgá čuovvut mielde guovttegielatruđaid geavaheami. – Dakkár bearráigeahčču sáhttá muitalit gosa manne dat 46 miljovnna maid Sámediggi juolludii 2012, dadjá Anti.
    • «ja  bellodagas» ➞ [double-space-before]
      • «ja bellodagas»
Sámedikkeáirras Trond Are Anti evttoha ahte Sámediggi guorahallá ásaheamis dakkár bearráigeahču. – Guorahallan (berre leat sajis čakčamánu dievasčoahkkimii ja bidjot ovdán das mas lea mihttun ásahit orgána 2013is mii lea našunálálaš giellajahk . Sámediggeáirras Trond Are Anti evttoha ahte Sámediggi guorahallá ásaheamis dakkár bearráigeahču. – Guorahallan (berre leat sajis čakčamánu dievasčoahkkimii ja bidjot berre leat sajis čakčamánu dievasčoahkkimii ja biddjot ovdán das mas lea mihttun ásahit orgána 2013:s mii lea nationálalaš giellajahki . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámedikkeáirras Trond Are Anti evttoha ahte Sámediggi guorahallá ásaheamis dakkár bearráigeahču. – Guorahallan (berre leat sajis čakčamánu dievasčoahkkimii ja bidjot ovdán das mas lea mihttun ásahit orgána 2013is mii lea našunálálaš giellajahk .
Sámediggeáirras Trond Are Anti evttoha ahte Sámediggi guorahallá ásaheamis dakkár bearráigeahču. – Guorahallan (berre leat sajis čakčamánu dievasčoahkkimii ja 😱 ovdan das mas lea mihttun ásahit orgána 2013:s mii lea nationálalaš giellajahk giellajáhka.
    • «Sámedikkeáirras» ➞ [typo]
      • «Sámediggeáirras»
    • «bidjot» ➞ [typo]
      • «ovdán» ➞ [typo]
        • «ovdan»
      • «2013is» ➞ [typo]
        • «2013:s»
      • «našunálálaš» ➞ [typo]
        • «nationálalaš»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «giellajáhka.»
Sámediggeáirras Trond Are Anti evttoha ahte Sámediggi guorahallá ásaheamis dakkár bearráigeahču. – Guorahallan (berre leat sajis čakčamánu dievasčoahkkimii ja ovdan das mas lea mihttun ásahit orgána 2013:s mii lea nationálalaš giellajahk giellajáhka.
Sámediggeáirras Trond Are Anti evttoha ahte Sámediggi guorahallá ásaheamis dakkár bearráigeahču. – Guorahallan (berre leat sajis čakčamánu dievasčoahkkimii ja ovdan das mas lea mihttun ásahit orgána 2013:s mii lea nationálalaš giellajáhka giellajáhka.
    • «ja  ovdan» ➞ [double-space-before]
      • «ja ovdan»
    • «giellajahk» ➞ [typo]
      • «giellajáhka»
      • «giellajáhku»
      • «giellajagi»
Giellajagi 2013 ektui bargame Giellajagi 2013 ektui bargame 1 No errors found
Stuora sátni saji ohcá Stuora sátni saji ohcá 1 No errors found
NSR lea guovvamánu sámedikkedievasčoahkkimis ovddidan 9 ođđa ášši mat njuolga dahje muhtin mearrái gusket sámegiela ja makkár vejolašvuođat olbmuin lea oaččut bálvalusaid iežaset gillii dahje geavahit gielaset iešguđetge dilalašvuođain . NSR lea guovvamánu sámediggedievasčoahkkimis ovddidan 9 ođđa ášši mat njuolga dahje muhtin mearrái gusket sámegiela ja makkár vejolašvuođat olbmuin lea oažžut bálvalusaid iežaset gillii dahje geavahit gielaset iešguđetge dilálašvuođain . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
NSR lea guovvamánu sámedikkedievasčoahkkimis ovddidan 9 ođđa ášši mat njuolga dahje muhtin mearrái gusket sámegiela ja makkár vejolašvuođat olbmuin lea oaččut bálvalusaid iežaset gillii dahje geavahit gielaset iešguđetge dilalašvuođain .
NSR lea guovvamánu sámediggedievasčoahkkimis ovddidan 9 ođđa ášši mat njuolga dahje muhtin mearrái gusket sámegiela ja makkár vejolašvuođat olbmuin lea oaččut bálvalusaid iežaset gillii dahje geavahit gielaset iešguđetge dilalašvuođain dilalašvuođain.
    • «sámedikkedievasčoahkkimis» ➞ [typo]
      • «sámediggedievasčoahkkimis»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dilalašvuođain.»
NSR lea guovvamánu sámediggedievasčoahkkimis ovddidan 9 ođđa ášši mat njuolga dahje muhtin mearrái gusket sámegiela ja makkár vejolašvuođat olbmuin lea oaččut bálvalusaid iežaset gillii dahje geavahit gielaset iešguđetge dilalašvuođain dilalašvuođain.
NSR lea guovvamánu sámediggedievasčoahkkimis ovddidan 9 ođđa ášši mat njuolga dahje muhtin mearrái gusket sámegiela ja makkár vejolašvuođat olbmuin lea oaččut bálvalusaid iežaset gillii dahje geavahit gielaset iešguđetge dilálašvuođaid dilálašvuođaid.
    • «dilalašvuođain» ➞ [typo]
      • «dilálašvuođaid»
    • «dilalašvuođain» ➞ [typo]
      • «dilálašvuođaid»
Almmuhuvvon: 01.03.2012 Almmuhuvvon: 01.03.2012 1 No errors found
Našunála giellajahki 2013: NSR háliida bidjat fuomášumi jagi 2013ái mii lea nášunalalaš giellajahki, ja bivdá Sámedikki sihkarastit ahte dát šaddá maid sámi giellajahki gos giellaguovddážat, suohkanat, organisašuvnnat ja institušuvnnat oassálastet. Nationála giellajahki 2013: NSR háliida bidjat fuomášumi jagi 2013:i mii lea nationálalaš giellajahki, ja bivdá Sámedikki sihkkarastit ahte dát šaddá maid sámi giellajahki gos giellaguovddážat, suohkanat, organisašuvnnat ja institušuvnnat oassálastet. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Našunála giellajahki 2013: NSR háliida bidjat fuomášumi jagi 2013ái mii lea nášunalalaš giellajahki, ja bivdá Sámedikki sihkarastit ahte dát šaddá maid sámi giellajahki gos giellaguovddážat, suohkanat, organisašuvnnat ja institušuvnnat oassálastet.
Nationála giellajahki 2013: NSR háliida bidjat fuomášumi jagi 2013:i mii lea rášujalalaš giellajahki, ja bivdá Sámedikki sihkkarastit ahte dát šaddá maid sámi giellajahki gos giellaguovddážat, suohkanat, organisašuvnnat ja institušuvnnat oassálastet.
    • «Našunála» ➞ [typo]
      • «Nationála»
    • «2013ái» ➞ [typo]
      • «2013:i»
    • «nášunalalaš» ➞ [typo]
      • «rášujalalaš»
      • «rášunađalaš»
      • «rášusalalaš»
      • «rášunamalaš»
      • «rášunjalalaš»
    • «sihkarastit» ➞ [typo]
      • «sihkkarastit»
Sámi e-girje vuoruheapmi : NSR háliida ahte sámegiel girjjit juogaduvvot digitálalaččat ja bivdá Sámedikki ovttasbargat sámi lágádusaiguin guorahallat leago vejolaš sámi e-girjjiid vuoruhit nu ahte sáhttá leat válmmas boahtte jagi bušeahttameannudeapmái. Sámi e-girjevuoruheapmi : NSR háliida ahte sámegiel girjjit juogaduvvojit digitálalaččat ja bivdá Sámedikki ovttasbargat sámi lágádusaiguin guorahallat leago vejolaš sámi e-girjjiid vuoruhit vai sáhttá leat válmmas boahtte jagi bušeahttameannudeapmái. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi e-girje vuoruheapmi : NSR háliida ahte sámegiel girjjit juogaduvvot digitálalaččat ja bivdá Sámedikki ovttasbargat sámi lágádusaiguin guorahallat leago vejolaš sámi e-girjjiid vuoruhit nu ahte sáhttá leat válmmas boahtte jagi bušeahttameannudeapmái.
Sámi e-girje vuoruheapmi: NSR háliida ahte sámegiel girjjit juogaduvvot digitálalaččat ja bivdá Sámedikki ovttasbargat sámi lágádusaiguin guorahallat leago vejolaš sámi e-girjjiid vuoruhit nu ahte sáhttá leat válmmas boahtte jagi bušeahttameannudeapmái.
    • «vuoruheapmi :» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuoruheapmi:»
Sámi bearráigeahčči: NSR evttoha ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčči, mii doaibmá bearráigeahččun, bagadallin- ja diehtojuohkinorgánan. Bearráigeahču rolla lea čuovvut mielde movt guovttegielatruđat geavahuvvojit Sámelága njuolggadusaid ektui, ja maiddái dieđuid juohkit sámegiela ja makkár vuoigatvuođat giellageavaheddjiin leat. NSRas lea doaivva ahte dakkár bearráigeahčči boahtá sadjái našunála giellajahkái 2013. Loga eanet dán bearráigeahčču jurdaga birra DÁPPE. Sámi bearráigeahčči: NSR evttoha ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčči, mii doaibmá bearráigeahččun, bagadallan- ja diehtojuohkinorgánan. Bearráigeahču rolla lea čuovvut mielde movt guovttegielatvuođaruđat geavahuvvojit Sámelága njuolggadusaid ektui, ja maiddái dieđuid juohkit sámegiela birra ja makkár vuoigatvuođat giellageavaheddjiin leat. NSR:s lea doaivva ahte dakkár bearráigeahčči boahtá sadjái nationála giellajahkái 2013. Loga eanet dán bearráigeahččojurdaga birra DÁPPE. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi bearráigeahčči: NSR evttoha ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčči, mii doaibmá bearráigeahččun, bagadallin- ja diehtojuohkinorgánan. Bearráigeahču rolla lea čuovvut mielde movt guovttegielatruđat geavahuvvojit Sámelága njuolggadusaid ektui, ja maiddái dieđuid juohkit sámegiela ja makkár vuoigatvuođat giellageavaheddjiin leat. NSRas lea doaivva ahte dakkár bearráigeahčči boahtá sadjái našunála giellajahkái 2013. Loga eanet dán bearráigeahčču jurdaga birra DÁPPE.
Sámi bearráigeahčči: NSR evttoha ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčči, mii doaibmá bearráigeahččun, 😱 ja diehtojuohkinorgánan. Bearráigeahču rolla lea čuovvut mielde movt guovttegielatruđat geavahuvvojit Sámelága njuolggadusaid ektui, ja maiddái dieđuid juohkit sámegiela ja makkár vuoigatvuođat giellageavaheddjiin leat. NSR:s lea doaivva ahte dakkár bearráigeahčči boahtá sadjái nationála giellajahkái 2013. Loga eanet dán bearráigeahčču jurdaga birra DÁPPE.
    • «bagadallin-» ➞ [typo]
      • «NSRas» ➞ [typo]
        • «NSR:s»
      • «našunála» ➞ [typo]
        • «nationála»
Sámi bearráigeahčči: NSR evttoha ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčči, mii doaibmá bearráigeahččun, ja diehtojuohkinorgánan. Bearráigeahču rolla lea čuovvut mielde movt guovttegielatruđat geavahuvvojit Sámelága njuolggadusaid ektui, ja maiddái dieđuid juohkit sámegiela ja makkár vuoigatvuođat giellageavaheddjiin leat. NSR:s lea doaivva ahte dakkár bearráigeahčči boahtá sadjái nationála giellajahkái 2013. Loga eanet dán bearráigeahčču jurdaga birra DÁPPE.
Sámi bearráigeahčči: NSR evttoha ahte ásahuvvo sámi bearráigeahčči, mii doaibmá bearráigeahččun, ja diehtojuohkinorgánan. Bearráigeahču rolla lea čuovvut mielde movt guovttegielatruđat geavahuvvojit Sámelága njuolggadusaid ektui, ja maiddái dieđuid juohkit sámegiela ja makkár vuoigatvuođat giellageavaheddjiin leat. NSR:s lea doaivva ahte dakkár bearráigeahčči boahtá sadjái nationála giellajahkái 2013. Loga eanet dán bearráigeahčču jurdaga birra DÁPPE.
    • «,  ja» ➞ [double-space-before]
      • «, ja»
Guorahallat sámi institušuvnnaid giellabálvalusaid: NSR háliida geahččat ahte institušuvnnat mat ruhtaduvvojit Sámedikki bušeahtta bokte fállet doarvái buori giellafálaldaga. Jus galgá sáhttit bidjat doaimmaid johtui sidjiide geat oččot doarjaga háliida NSR guorahallat movt dat institušuvnnat geat ruhtaduvvojit Sámedikki ruđaid bokte, sámegillii doibmet ja fállet bálvalusaid. Movt ja manne jurddahuvvo guorahallat sáhtát lohkat DÁPPE. Guorahallat sámi institušuvnnaid giellabálvalusaid: NSR háliida geahččat ahte institušuvnnat mat ruhtaduvvojit Sámedikki bušeahta bokte fállet doarvái buori giellafálaldaga. Jus galgá sáhttit bidjat doaimmaid johtui sidjiide geat ožžot doarjaga háliida NSR guorahallat movt dat institušuvnnat geat ruhtaduvvojit Sámedikki ruđaid bokte, sámegillii doibmet ja fállet bálvalusaid. Movt ja manne jurddahuvvo guorahallat sáhtát lohkat DÁPPE. 1 No errors found
Gudnijahttit mánáidgárddeovdagálliid : NSR háliida ahte Sámediggi galgá gudnijahttit álggaheddjiid, eaiggádiid ja bargiid geat ledje daid vuosttaš sámegiel mánáidgárddiid ásaheami duogábealde 1970-logus. Dát mánáidgárddit bidje vuođu dan obbalaš fálaldahkii sámegillii ja kultuvrii, ja bearráigehčče giellaseailluheami ja giellaovdáneami. Sámi mánáidgárddit leat dehálaš báikkit gos giellageavaheaddjit lassánit, ja gudnijahttin lea NSR mielas hui heivvolaš 2013 giellajagis. Gudnijahttit mánáidgárdeovdagálliid : NSR háliida ahte Sámediggi galgá gudnijahttit álggaheddjiid, eaiggádiid ja bargiid geat ledje daid vuosttaš sámegiel mánáidgárddiid ásaheami duogábealde 1970-logus. Dát mánáidgárddit bidje vuođu dan obbalaš fálaldahkii sámegillii ja kultuvrii, ja bearráigehčče giellaseailluheami ja giellaovdáneami. Sámi mánáidgárddit leat dehálaš báikkit gos giellageavaheaddjit lassánit, ja gudnijahttin lea NSR mielas hui heivvolaš 2013 giellajagis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gudnijahttit mánáidgárddeovdagálliid : NSR háliida ahte Sámediggi galgá gudnijahttit álggaheddjiid, eaiggádiid ja bargiid geat ledje daid vuosttaš sámegiel mánáidgárddiid ásaheami duogábealde 1970-logus. Dát mánáidgárddit bidje vuođu dan obbalaš fálaldahkii sámegillii ja kultuvrii, ja bearráigehčče giellaseailluheami ja giellaovdáneami. Sámi mánáidgárddit leat dehálaš báikkit gos giellageavaheaddjit lassánit, ja gudnijahttin lea NSR mielas hui heivvolaš 2013 giellajagis.
Gudnijahttit mánáidgárddeovdagálliid: NSR háliida ahte Sámediggi galgá gudnijahttit álggaheddjiid, eaiggádiid ja bargiid geat ledje daid vuosttaš sámegiel mánáidgárddiid ásaheami duogábealde 1970-logus. Dát mánáidgárddit bidje vuođu dan obbalaš fálaldahkii sámegillii ja kultuvrii, ja bearráigehčče giellaseailluheami ja giellaovdáneami. Sámi mánáidgárddit leat dehálaš báikkit gos giellageavaheaddjit lassánit, ja gudnijahttin lea NSR mielas hui heivvolaš 2013 giellajagis.
    • «mánáidgárddeovdagálliid :» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «mánáidgárddeovdagálliid:»
Sámegiella ja riektesihkkarastin: NSR háliida sihkkarastit riektesihkkarvuođa sámegielagiidda. Berre geahčadit movt vejolašvuohta lea atnit sámegiela ja movt dat lea čanastuvvon riektevuđđui. Leago vejolaš geavahit sámegiela juohke sajis politiija- ja riektevuogádagas ja man bures politiijaetáhta vuoruha sámegiela- ja kulturmáhtu dego dehálaš máhttun. DÁPPE lea vuđoleabbo ášši birra . Sámegiella ja riektesihkkarastin: NSR háliida sihkkarastit riektesihkkarvuođa sámegielagiidda. Berre geahčadit movt vejolašvuohta lea atnit sámegiela ja movt dat lea čanastuvvon riektevuđđui. Leago vejolaš geavahit sámegiela juohke sajis politiija- ja riektevuogádagas ja man bures politiijaetáhta vuoruha sámegiela- ja kulturmáhtu 0 dehálaš máhttun. DÁPPE lea vuđoleappot ášši birra . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámegiella ja riektesihkkarastin: NSR háliida sihkkarastit riektesihkkarvuođa sámegielagiidda. Berre geahčadit movt vejolašvuohta lea atnit sámegiela ja movt dat lea čanastuvvon riektevuđđui. Leago vejolaš geavahit sámegiela juohke sajis politiija- ja riektevuogádagas ja man bures politiijaetáhta vuoruha sámegiela- ja kulturmáhtu dego dehálaš máhttun. DÁPPE lea vuđoleabbo ášši birra .
Sámegiella ja riektesihkkarastin: NSR háliida sihkkarastit riektesihkkarvuođa sámegielagiidda. Berre geahčadit movt vejolašvuohta lea atnit sámegiela ja movt dat lea čanastuvvon riektevuđđui. Leago vejolaš geavahit sámegiela juohke sajis 😱 ja riektevuogádagas ja man bures politiijaetáhta vuoruha sámegiela- ja kulturmáhtu dego dehálaš máhttun. DÁPPE lea vuđoleabbo ášši birra.
    • «politiija-» ➞ [typo]
      • «birra .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «birra.»
Sámegiella ja riektesihkkarastin: NSR háliida sihkkarastit riektesihkkarvuođa sámegielagiidda. Berre geahčadit movt vejolašvuohta lea atnit sámegiela ja movt dat lea čanastuvvon riektevuđđui. Leago vejolaš geavahit sámegiela juohke sajis ja riektevuogádagas ja man bures politiijaetáhta vuoruha sámegiela- ja kulturmáhtu dego dehálaš máhttun. DÁPPE lea vuđoleabbo ášši birra.
Sámegiella ja riektesihkkarastin: NSR háliida sihkkarastit riektesihkkarvuođa sámegielagiidda. Berre geahčadit movt vejolašvuohta lea atnit sámegiela ja movt dat lea čanastuvvon riektevuđđui. Leago vejolaš geavahit sámegiela juohke sajis ja riektevuogádagas ja man bures politiijaetáhta vuoruha sámegiela- ja kulturmáhtu dego dehálaš máhttun. DÁPPE lea vuđoleabbo ášši birra.
    • «sajis  ja» ➞ [double-space-before]
      • «sajis ja»
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja gielalažžat . VIVAT lea Dearvvašvuođadirektoráhta doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema . VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja gielalaččat . VIVAT lea Dearvvašvuođadirektoráhta doaibma mii galgá eastadit iešsorbmemis . 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja gielalažžat . VIVAT lea Dearvvašvuođadirektoráhta doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema .
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja 😱 gielalažžat. VIVAT lea Dearvvašvuođadirektoráhta doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema.
    • «gielalažžat» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «gielalažžat.»
      • «iešsorbmema .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «iešsorbmema.»
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja gielalažžatja gielalažžat. VIVAT lea Dearvvašvuođadirektoráhta doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema.
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja gielalažžat😱. VIVAT lea Dearvvašvuođadirektoráhta doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema.
    • «ja  gielalažžat» ➞ [double-space-before]
      • «ja gielalažžat»
    • «ja  gielalažžat» ➞ [typo]
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja gielalažžatrvvašvuođadirektoráhta doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema.
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja 😱 doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema.
    • «gielalažžatrvvašvuođadirektoráhta» ➞ [typo]
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema.
VIVAT sámegillii: NSR háliida VIVAT sámegillii, heivejuvvon kultuvrralaččat ja doaibma mii galgá easttadit iešsorbmema.
    • «ja  doaibma» ➞ [double-space-before]
      • «ja doaibma»
Giellahálddašansuohkaniid váikkuhusguorahallan: NSR háliida ahte bidjo johtui váikkuhusguorahallan suohkaniin mat leat siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu čuvgendihte movt dát váikkuha eanet go sámegielat bálvalusaide. Dakkár guorahallan sáhttá leat mielde čuvget daid ruđalaš váttisvuođa beliid mat vásihuvvojit go lea giellahálddašansuohkan. Loga DÁS eanet. Giellahálddašansuohkaniid váikkuhusguorahallan: NSR háliida ahte biddjo johtui váikkuhusguorahallan suohkaniin mat leat siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu čuvgen dihte movt dát váikkuha eanet go sámegielat bálvalusaide. Dakkár guorahallan sáhttá leat mielde čuvget daid ruđalaš váttisvuođa beliid mat vásihuvvojit go lea giellahálddašansuohkan. Loga DÁS eanet. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Giellahálddašansuohkaniid váikkuhusguorahallan: NSR háliida ahte bidjo johtui váikkuhusguorahallan suohkaniin mat leat siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu čuvgendihte movt dát váikkuha eanet go sámegielat bálvalusaide. Dakkár guorahallan sáhttá leat mielde čuvget daid ruđalaš váttisvuođa beliid mat vásihuvvojit go lea giellahálddašansuohkan. Loga DÁS eanet.
Giellahálddašansuohkaniid váikkuhusguorahallan: NSR háliida ahte 😱 johtui váikkuhusguorahallan suohkaniin mat leat siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu 😱 movt dát váikkuha eanet go sámegielat bálvalusaide. Dakkár guorahallan sáhttá leat mielde čuvget daid ruđalaš váttisvuođa beliid mat vásihuvvojit go lea giellahálddašansuohkan. Loga DÁS eanet.
    • «bidjo» ➞ [typo]
      • «čuvgendihte» ➞ [typo]
Giellahálddašansuohkaniid váikkuhusguorahallan: NSR háliida ahte johtui váikkuhusguorahallan suohkaniin mat leat siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu movt dát váikkuha eanet go sámegielat bálvalusaide. Dakkár guorahallan sáhttá leat mielde čuvget daid ruđalaš váttisvuođa beliid mat vásihuvvojit go lea giellahálddašansuohkan. Loga DÁS eanet.
Giellahálddašansuohkaniid váikkuhusguorahallan: NSR háliida ahte johtui váikkuhusguorahallan suohkaniin mat leat siskkobealde sámegiela hálddašanguovllu movt dát váikkuha eanet go sámegielat bálvalusaide. Dakkár guorahallan sáhttá leat mielde čuvget daid ruđalaš váttisvuođa beliid mat vásihuvvojit go lea giellahálddašansuohkan. Loga DÁS eanet.
    • «ahte  johtui» ➞ [double-space-before]
      • «ahte johtui»
    • «hálddašanguovllu  movt» ➞ [double-space-before]
      • «hálddašanguovllu movt»
Sámi boarrásat galget beassat hupmat gielaset: NSR háliida ahte sámediggeráđđi ságastalla Divttasvuona suohkanin sihkarastit nu ahte sii geat orrot buohcci- ja boarrásiidsiiddas besset gulahallat iežaset eatnigillii maŋŋel go suohkan lea váldán eret giellavirggi institušuvnnas. Loga eanet DÁPPE. Sámi boarrásat galget beassat hupmat gielaset: NSR háliida ahte sámediggeráđđi ságastallá Divttasvuona suohkaniin sihkkarastit 0 ahte sii geat orrot buohcce- ja boarrásiidsiiddas besset gulahallat iežaset eatnigillii maŋŋel go suohkan lea váldán eret giellavirggi institušuvnnas. Loga eanet DÁPPE. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi boarrásat galget beassat hupmat gielaset: NSR háliida ahte sámediggeráđđi ságastalla Divttasvuona suohkanin sihkarastit nu ahte sii geat orrot buohcci- ja boarrásiidsiiddas besset gulahallat iežaset eatnigillii maŋŋel go suohkan lea váldán eret giellavirggi institušuvnnas. Loga eanet DÁPPE.
Sámi boarrásat galget beassat hupmat gielaset: NSR háliida ahte sámediggeráđđi ságastallan Divttasvuona suohkanin sihkkarastit nu ahte sii geat orrot 😱 ja boarrásiidsiiddas besset gulahallat iežaset eatnigillii maŋŋel go suohkan lea váldán eret giellavirggi institušuvnnas. Loga eanet DÁPPE.
    • «ságastalla» ➞ [typo]
      • «ságastallan»
    • «sihkarastit» ➞ [typo]
      • «sihkkarastit»
    • «buohcci-» ➞ [typo]
Sámi boarrásat galget beassat hupmat gielaset: NSR háliida ahte sámediggeráđđi ságastallan Divttasvuona suohkanin sihkkarastit nu ahte sii geat orrot ja boarrásiidsiiddas besset gulahallat iežaset eatnigillii maŋŋel go suohkan lea váldán eret giellavirggi institušuvnnas. Loga eanet DÁPPE.
Sámi boarrásat galget beassat hupmat gielaset: NSR háliida ahte sámediggeráđđi ságastallan Divttasvuona suohkanin sihkkarastit nu ahte sii geat orrot ja boarrásiidsiiddas besset gulahallat iežaset eatnigillii maŋŋel go suohkan lea váldán eret giellavirggi institušuvnnas. Loga eanet DÁPPE.
    • «orrot  ja» ➞ [double-space-before]
      • «orrot ja»
Ohcala ođđa áhkuid ja ádjáid Ohcala ođđa áhkuid ja ádjáid 1 No errors found
Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid #Foto: Máren Iŋgá Baer/NRK Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid veahkkin bajasgeassit mánáid. Bearrašat fárredaddet ja nu báhcet mánát lagas fuolkkiid haga mat livčče das lahkosis. Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid #Foto: Máren Iŋgá Baer/NRK Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid veahkkin bajásgeassit mánáid. Bearrašat fárredaddet ja nu báhcet mánát lagas fulkkiid haga mat livčče das lahkosis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid #Foto: Máren Iŋgá Baer/NRK Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid veahkkin bajasgeassit mánáid. Bearrašat fárredaddet ja nu báhcet mánát lagas fuolkkiid haga mat livčče das lahkosis.
Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid #Jogo: 😱 Iŋgá Baer/NRK Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid veahkkin bajásgeassin mánáid. Bearrašat fárrestaddet ja nu báhcet mánát lagas fulkkiid haga mat livčče das lahkosis.
    • «Foto» ➞ [typo]
      • «Jogo»
    • «Máren» ➞ [typo]
      • «bajasgeassit» ➞ [typo]
        • «bajásgeassin»
      • «fárredaddet» ➞ [typo]
        • «fárrestaddet»
        • «firrehaddet»
        • «sirredaddet»
      • «fuolkkiid» ➞ [typo]
        • «fulkkiid»
        • «fuolkkit»
Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid #Jogo: Iŋgá Baer/NRK Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid veahkkin bajásgeassin mánáid. Bearrašat fárrestaddet ja nu báhcet mánát lagas fulkkiid haga mat livčče das lahkosis.
Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid #Jogo: Iŋgá Baer/NRK Anne Helene Moeng Saari ohcala lassi áhkuid ja ádjáid veahkkin bajásgeassin mánáid. Bearrašat fárrestaddet ja nu báhcet mánát lagas fulkkiid haga mat livčče das lahkosis.
    • «:  Iŋgá» ➞ [double-space-before]
      • «: Iŋgá»
Dán áiggi ollu váhnemat eai šat oro mánnávuođabáikkis eai ge alo gávdno lagas fuolkkit lahkosis veahkkin mánáid bajásgeassit. Danin ohcala Anne Helete Moeng Saari lassi áhkuid ja ádjáid mat sáhttet veahkkin mánáiguin. Dán áiggi ollu váhnemat eai šat oro mánnávuođabáikkis eai ge alo gávdno lagas fuolkkit lahkosis veahkkin mánáid bajásgeassit. Danin ohcala Anne Helene Moeng Saari lasi áhkuid ja ádjáid mat sáhttet veahkkin mánáiguin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dán áiggi ollu váhnemat eai šat oro mánnávuođabáikkis eai ge alo gávdno lagas fuolkkit lahkosis veahkkin mánáid bajásgeassit. Danin ohcala Anne Helete Moeng Saari lassi áhkuid ja ádjáid mat sáhttet veahkkin mánáiguin.
Dán áiggi ollu váhnemat eai šat oro mánnávuođabáikkis eai ge álo gávdno lagas fuolkkit lahkosis veahkkin mánáid bajásgeassit. Danin ohcala Anne Relede Moeng Saari lassi áhkuid ja ádjáid mat sáhttet veahkkin mánáiguin.
    • «alo» ➞ [real-álo]
      • «álo»
    • «Helete» ➞ [typo]
      • «Relede»
Dán ášši son loktii son sámedikki dievasčoahkkimii skábmamánus Bargiidbellodaga ovddas. Árvalus lea vidáseabbot loktejuvvon sámediggeráđđái ja vuorrasiidráđđái. Dán ášši son loktii 0 sámedikki dievasčoahkkimii skábmamánus Bargiidbellodaga ovddas. Árvalus lea viidáseappot loktejuvvon sámediggeráđđái ja vuorrasiidráđđái. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dán ášši son loktii son sámedikki dievasčoahkkimii skábmamánus Bargiidbellodaga ovddas. Árvalus lea vidáseabbot loktejuvvon sámediggeráđđái ja vuorrasiidráđđái.
Dán ášši son loktii son sámedikki dievasčoahkkimii skábmamánus Bargiidbellodaga ovddas. Árvalus lea viidásabbot loktejuvvon sámediggeráđđái ja vuorrasiidráđđái.
    • «vidáseabbot» ➞ [typo]
      • «viidásabbot»
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi nuppin . Dán livčči sáhttan viiddiđit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari. Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi nuppiin . Dán livččii sáhttán viiddidit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi nuppin . Dán livčči sáhttan viiddiđit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari.
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi 😱 nuppin. Dán livččii sáhttán viiddit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari.
    • «nuppin» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «nuppin.»
      • «livčči» ➞ [typo]
        • «livččii»
      • «sáhttan» ➞ [typo]
        • «sáhttán»
        • «máhttán»
      • «viiddiđit» ➞ [typo]
        • «viiddit»
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi nuppinnubbi nuppin. Dán livččii sáhttán viiddit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari.
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi nuppin😱. Dán livččii sáhttán viiddit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari.
    • «nubbi  nuppin» ➞ [double-space-before]
      • «nubbi nuppin»
    • «nubbi  nuppin» ➞ [typo]
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi nuppin sáhttán viiddit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari.
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi 😱 sáhttán viiddit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari.
    • «nuppin» ➞ [typo]
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi sáhttán viiddit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari.
Boares olbmot máhttet Dál gávdnojit juo vuorasolbmuid fierpmádagat, gos vuorasolbmot atnet oktavuođa nubbi sáhttán viiddit nu ahte mánát, váhnemat ja vuorrasat olbmot álkit gávnnadit, árvala Saari.
    • «nubbi  sáhttán» ➞ [double-space-before]
      • «nubbi sáhttán»
Nu oččošedje ge mánát ( liige áhku dahje ádjá mii livččii ávkin sihke mánnáide , vuoras olbmui ja olles mánnábearrašii, lohká Saari. Nu oččošedje ge mánát ( liigeáhku dahje ádjá mii livččii ávkin sihke mánáide , vuoras olbmui ja olles mánnábearrašii, lohká Saari. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nu oččošedje ge mánát ( liige áhku dahje ádjá mii livččii ávkin sihke mánnáide , vuoras olbmui ja olles mánnábearrašii, lohká Saari.
Nu oččošedje ge mánát (liige áhku dahje ádjá mii livččii ávkin sihke mánnáide, vuoras olbmui ja olles mánnábearrašii, lohká Saari.
    • «( liige» ➞ [space-after-paren-beg]
      • «(liige»
    • «de ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «de,»
Oktavuohta lea dehálaš danin go mánát ohppet sámi árbevearuid birra maid vánemat eai leat háhppeđan oahpahit dán huššas árgabeaivvis. Oktavuohta lea dehálaš danin go mánát ohppet sámi árbevieruid birra maid váhnemat eai leat háhppehan oahpahit dán huššás árgabeaivvis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oktavuohta lea dehálaš danin go mánát ohppet sámi árbevearuid birra maid vánemat eai leat háhppeđan oahpahit dán huššas árgabeaivvis.
Oktavuohta lea dehálaš danin go mánát ohppet sámi árbevearuid birra maid vánemat eai leat háhppehan oahpahit dán hoaššas árgabeaivvis.
    • «háhppeđan» ➞ [typo]
      • «háhppehan»
      • «hehppehan»
    • «huššas» ➞ [typo]
      • «hoaššas»
      • «hušas»
Vánemat ožžot veahki bajásgeassit mánáid ja veahki daid geahččat go fertejit ovda mearka dihte dihte mannat čoahkkimiidda. Váhnemat ožžot veahki bajásgeassit mánáid ja veahki daid geahččat go fertejit ovdamearkka dihte dihte mannat čoahkkimiidda. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vánemat ožžot veahki bajásgeassit mánáid ja veahki daid geahččat go fertejit ovda mearka dihte dihte mannat čoahkkimiidda.
Vánemat ožžot veahki bajásgeassit mánáid ja veahki daid geahččat go fertejit ovdamearka dihte dihte mannat čoahkkimiidda.
    • «ovda mearka» ➞ [msyn-compound]
      • «ovdamearka»
Vuorasolbmot besset gis čájehit ja muitalit maid sii máhttet - ja dovdet maid ahte leat dehálačča servodagas. Vuorasolbmot besset gis čájehit ja muitalit maid sii máhttet - ja dovdet maid ahte leat dehálaččat servodagas. 1 No errors found
Fierpmádat olles Sámis Saari lohká ahte son áinnas oaidná ovttasbarggu riikkarájáid rastá danne go olbmuin leat fuolkkit miehtá Sámi ja dalle eai leat ráját nu dehálačča . Fierpmádat olles Sámis Saari lohká ahte son áinnas oaidná ovttasbarggu riikkarájáid rastá danne go olbmuin leat fuolkkit miehtá Sámi ja dalle eai leat ráját nu dehálaččat . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Fierpmádat olles Sámis Saari lohká ahte son áinnas oaidná ovttasbarggu riikkarájáid rastá danne go olbmuin leat fuolkkit miehtá Sámi ja dalle eai leat ráját nu dehálačča .
Fierpmádat olles Sámis Saari lohká ahte son áinnas oaidná ovttasbarggu riikkarájáid rastá danne go olbmuin leat fuolkkit miehtá Sámi ja dalle eai leat ráját nu dehálačča.
    • «dehálačča .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dehálačča.»
Saaris lea alddis fuolkkit Suomabealde geaiguin lea bajásšaddan ovttas, mii lea riggodahttán su eallima mánnávuođa rájes. Saaris leat alddis fuolkkit Suoma bealde geaiguin lea bajásšaddan ovttas, mii lea riggodahttán su eallima mánnávuođa rájes. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Saaris lea alddis fuolkkit Suomabealde geaiguin lea bajásšaddan ovttas, mii lea riggodahttán su eallima mánnávuođa rájes.
Saaris lea alddis fuolkkit Suoma bealde geaiguin lea bajásšaddan ovttas, mii lea riggodahttán su eallima mánnávuođa rájes.
    • «Suomabealde» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «Suoma bealde»
Váillahit oktavuođa vuorrasiiguin Go Saari oaččui mánáid, de oinnii man stuorra ávki daid árvvuin lea mainna ieš lea bajásšaddan. Váillahit oktavuođa vuorrasiiguin Go Saari oaččui mánáid, mánáid, de oinnii man stuorra ávki dain árvvuin lea maiguin ieš lea bajásšaddan. 1 No errors found
Son ohcališgođii dáid oktavuođaid ja lea ángirit gulaskuddan vuorasolbmuid máhtu birra. Son ohcališgođii dáid oktavuođaid ja lea áŋgirit gulaskuddan vuorasolbmuid máhtu birra. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son ohcališgođii dáid oktavuođaid ja lea ángirit gulaskuddan vuorasolbmuid máhtu birra.
Son ohcališgođii dáid oktavuođaid ja lea áŋgirit gulaskuddan vuorasolbmuid máhtu birra.
    • «ángirit» ➞ [typo]
      • «áŋgirit»
Son lea maiddái ságastan váhnemiiguin geat eai ane lagaš fulkkid iežaset lahka. Maiddái sii váillahit dán oktavuođa vuorasolbmuigun . Sii hálidit ahte mánát galget atnit oktavuođa vuorrasiiguin geat ollu máhttet ja geain sáhttet veahki oažžut. Son lea maiddái ságastan váhnemiiguin geat eai ane lagaš fulkkiid iežaset lahka. Maiddái sii váillahit dán oktavuođa vuorasolbmuiguin . Sii háliidit ahte mánát galget atnit oktavuođa vuorrasiiguin geat ollu máhttet ja geain sáhttet veahki oažžut. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Son lea maiddái ságastan váhnemiiguin geat eai ane lagaš fulkkid iežaset lahka. Maiddái sii váillahit dán oktavuođa vuorasolbmuigun . Sii hálidit ahte mánát galget atnit oktavuođa vuorrasiiguin geat ollu máhttet ja geain sáhttet veahki oažžut.
Son lea maiddái ságastan váhnemiiguin geat eai ane lagaš fuolkkit iežaset lahka. Maiddái sii váillahit dán oktavuođa vuorasolbmuigun vuorasolbmuigun. Sii háliidit ahte mánát galget atnit oktavuođa vuorrasiiguin geat ollu máhttet ja geain sáhttet veahki oažžut.
    • «fulkkid» ➞ [typo]
      • «fuolkkit»
      • «fulkkiid»
      • «bulkkit»
      • «julkkit»
      • «čulkkit»
      • «fylkkaid»
      • «dulkkaid»
      • «fulkkiide»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuorasolbmuigun.»
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
Son lea maiddái ságastan váhnemiiguin geat eai ane lagaš fuolkkit iežaset lahka. Maiddái sii váillahit dán oktavuođa vuorasolbmuigun vuorasolbmuigun. Sii háliidit ahte mánát galget atnit oktavuođa vuorrasiiguin geat ollu máhttet ja geain sáhttet veahki oažžut.
Son lea maiddái ságastan váhnemiiguin geat eai ane lagaš fuolkkit iežaset lahka. Maiddái sii váillahit dán oktavuođa vuorasolbmoáigun vuorasolbmuiguin. Sii háliidit ahte mánát galget atnit oktavuođa vuorrasiiguin geat ollu máhttet ja geain sáhttet veahki oažžut.
    • «vuorasolbmuigun» ➞ [typo]
      • «vuorasolbmoáigun»
    • «vuorasolbmuigun» ➞ [typo]
      • «vuorasolbmuiguin»
Sámedáidaga doarjjasearvi lea ordnen jagi 1999 rájes álgoálbmogiid filbmafestivála Skábmagovaid Anáris Kultur- ja valáštallanministtar geigii ikte Helssegis dáidaga stáhtabálkkašumi Sámedáidaga doarjjasearvái. Sámedáidaga doarjjasearvi lea ordnen jagi 1999 rájes álgoálbmogiid filbmafestivála Skábmagovaid Anáris Kultur- ja valáštallanministtar geigii ikte Helssegis dáidaga stáhtabálkkašumi Sámedáidaga doarjjasearvái. 1 No errors found
Sámedáidaga doarjjasearvi lea ordnen jagi 1999 rájes álgoálbmogiid filbmafestivála Skábmagovaid Anáris. Sámedáidaga doarjjasearvi lea ordnen jagi 1999 rájes álgoálbmogiid filbmafestivála Skábmagovaid Anáris. 1 No errors found
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dahkon dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas. Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dahkkon dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dahkon dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge 😱 dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dahkon» ➞ [typo]
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš  barggus»
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš  barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš barggus»
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš  barggus»
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš  barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš barggus»
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš  barggus»
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš  barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš barggus»
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš  barggus»
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš  barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš barggus»
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
Dáidaga stáhtabálkkašumit leat dovddastumit maŋemus golmma jagi áigge dáiddalaš barggus dehe guhkesáigásaš ja mearkkašahtti dáiddalaš doaimmas.
    • «dáiddalaš barggus» ➞ [double-space-before]
      • «dáiddalaš  barggus»
Iežát geat ožžo bálkkašumi ledje Miljoonasade-joavkkus beakkán musihkar Heikki Salo ja dáiddafestivála Piknik Frequency. Bálkkašumi sturrodat lea 15.000 euro. Iežát geat ožžo bálkkašumi ledje Miljoonasade-joavkkus beakkán musihkar Heikki Salo ja dáiddafestivála Piknik Frequency. Bálkkašumi sturrodat lea 15.000 euro. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Iežát geat ožžo bálkkašumi ledje Miljoonasade-joavkkus beakkán musihkar Heikki Salo ja dáiddafestivála Piknik Frequency. Bálkkašumi sturrodat lea 15.000 euro.
Iežát geat ožžo bálkkašumi ledje 😱 beakkán musihkar Heikki Salo ja dáiddafestivála Pikiin 😱. Bálkkašumi sturrodat lea 15.000 euro.
    • «Miljoonasade-joavkkus» ➞ [typo]
      • «Piknik» ➞ [typo]
        • «Pikiin»
      • «Frequency» ➞ [typo]
Iežát geat ožžo bálkkašumi ledje beakkán musihkar Heikki Salo ja dáiddafestivála Pikiin . Bálkkašumi sturrodat lea 15.000 euro.
Iežát geat ožžo bálkkašumi ledje beakkán musihkar Heikki Salo ja dáiddafestivála Pikiin. Bálkkašumi sturrodat lea 15.000 euro.
    • «ledje  beakkán» ➞ [double-space-before]
      • «ledje beakkán»
    • «Pikiin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Pikiin.»
#11.12.12 #almmustahttojuvvon 28.11. diibmu 12:28 #11.12.12 #almmustahttojuvvon 28.11. diibmu 12:28 1 No errors found
Eanodagas duhtavaččat, go boles johtá guovllus Eanodagas duhtavaččat, go boles johtá guovllus 1 No errors found
Eanodagas leat sávvan eanet bolesbálvalusaid. Boles leage čujuhan ovtta bolesbára bargat guovllus eanet. Govva: Anneli Lappalainen / Yle Eanodagas leat sávvan eanet bolesbálvalusaid. Boles leage čujuhan ovtta bolesbára bargat guovllus eanet. Govva: Anneli Lappalainen / Yle 1 No errors found
Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doibman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggesge jođašedje , namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái , muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii let boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muonioi . Dan rájes leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit konstáhpel Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstášuvnnas . Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálvaluid haga , go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobeal guovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasávvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvvuid , go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gieldalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi. Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doaibman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggisge jođášedje , namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvi rádjái , muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii leat boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muonái . Dan rájes leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit konstáhpel Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas . Eanodat lea báhcán masá ollásit bolesbálvalusaid haga , go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobeale guovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvuid , go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gieldalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doibman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggesge jođašedje , namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái , muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii let boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muonioi . Dan rájes leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit konstáhpel Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstášuvnnas . Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálvaluid haga , go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobeal guovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasávvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvvuid , go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gieldalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.
Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doapman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggege jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái, muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii et boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, 😱 Muonioi. Dan rájes leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit 😱 Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas bolesstášuvnnas. Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálváiluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobealguovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvvuid rosvuid, go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gielddalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.
    • «doibman» ➞ [typo]
      • «doapman»
    • «boahtteáiggesge» ➞ [typo]
      • «boahtteáiggege»
      • «boahtteáiggisge»
      • «boahtteáiggego»
      • «boahtteáigeoge»
      • «boahtteáigesage»
      • «boahtteáiggisgo»
      • «boahtteáiggesage»
      • «boahtteáiggeoge»
      • «boahtteáiggisgen»
    • «jođašedje ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jođašedje,»
    • «dálvvirádjái ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dálvvirádjái,»
    • «let» ➞ [typo]
      • «et»
    • «Muonioi» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Muonioi.»
      • «konstáhpel» ➞ [typo]
        • «bolesstášuvnnas» ➞ [typo]
          • «bolesstašuvnnas»
          • «bolesastašuvnnas»
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «bolesstášuvnnas.»
        • «bolesbálvaluid» ➞ [typo]
          • «bolesbálváiluid»
          • «bolesbálvááluid»
          • «bolesbalvailuid»
          • «bolesbalvaáluid»
          • «bolesbálluid»
          • «bolesbálvášaluid»
          • «bolesbálvábaluid»
          • «bolesbálvalusaid»
          • «bolesbálváanuid»
        • «haga ,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «haga,»
        • «boaittobeal guovlluin» ➞ [msyn-compound]
          • «boaittobealguovlluin»
        • «Gárasávvonis» ➞ [typo]
          • «Gárasavvonis»
          • «Bárasavvonis»
          • «Cárasavvonis»
          • «Tárasavvonis»
          • «Árasavvonis»
          • «Párasavvonis»
          • «Gárasavvonmis»
          • «Gárasavvonii»
          • «Gárasavvonin»
        • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «rosvuid,»
        • «gieldalačča» ➞ [typo]
          • «gielddalačča»
Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doapman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggege jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái, muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii et boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muonioi, Muonioi. Dan rájes leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas bolesstášuvnnas. Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálváiluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobealguovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvvuid rosvuid, go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gielddalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.
Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doapman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggege jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái, muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii et boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muonioi😱. Dan rájes leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas bolesstašuvnnas. Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálváiluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobealguovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvuid rosvuid, go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gielddalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.
    • «,  Muonioi» ➞ [double-space-before]
      • «, Muonioi»
    • «,  Muonioi» ➞ [typo]
      • «bajit  Jari» ➞ [double-space-before]
        • «bajit Jari»
        • «Bajit Jari»
      • «bolesstášuvnnas» ➞ [typo]
        • «bolesstašuvnnas»
        • «bolesastašuvnnas»
      • «rosvvuid» ➞ [typo]
        • «rosvuid»
        • «dorvvuid»
        • «rovváid»
        • «roavváid»
Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doapman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggege jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái, muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii et boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muoniois leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas bolesstašuvnnas. Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálváiluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobealguovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvuid rosvuid, go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gielddalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.
Eanodagas olbmot leat buriin váldán vuostá gaskaboddosaš iskkadeami, mas čujuhedje ovtta bolesbára johtit guovllus. Iskkadeapmi lea doapman čavčča rájes. Olbmot goittotge ballet, ahte Eanodagas báhcet bolesbálvalusaid haga iskkadeami maŋŋá, boahtte guovvamánus. - Galhan dat lasiha dorvvolašvuođa, go dáppe bolesa oaidná muhtimin. In dieđe dalle boahtte jagi, guovvamánu rájes, leatgo mis dáppe bolesat ollege, smiehtada eanodatlaš Janne Näkkäläjärvi. - Lea buorre ahte boles lea dáppe leamaš. Sávan vel, ahte sii boahtteáiggege jođašedje, namuha Anu Ollila. - Sidjiide lea lohpiduvvon okta bárra dálvvirádjái, muhto galhan dáppe bissovaččat galggašii et boles, dadjá Erkki Keskitalo. Eanodaga gielda lea okta Suoma stuorimus gielddain. Gilbbesjávrris lea váile 200 kilomehtera gieldda máttaosiide. Borgemánus gieldda maŋimušge boles sirdojuvvui máddelii, Muonioin leat olbmot gáibidan bissovaččat Eanodahkii čujuhuvvon bolesiid gieldda olbmuide dorvun. Maid boles oaidná dárbbu oažžut iežas bolesiid Eanodahkii. - Bolesis leat fuomášan, ahte olbmot leat fas bivdigoahtán bolesiid veahki, go dihtet soai johtiba dáppe, dadjá bajit Jari Kaipainen Muonio-Eanodaga bolesstašuvnnas bolesstašuvnnas. Eanodat lea báhcán masa ollásit bolesbálváiluid haga, go stáhta lea seastán. Maŋimuš guorahallamis eiseválddit goittotge evttohedje, ahte boaittobealguovlluin galggašedje leat bolesat. Loahpalaš mearrádusa áššis dahká sisáššiidministtar Päivi Räsänen ođđajagimánus. Eahpesihkkarvuohta hárdá Eanodagas. - Gárasavvonis lea fitnodatdoalli šaddan ieš doarridit rosvuid rosvuid, go leat leamaš suoládeamen boaldámuša. Ii dat gal leat gielddalačča bargu, dadjá Eanodaga gielddaráđđehusa dálá ságadoalli Sari Keskitalo. - Dat lea oalle váralaš ieš bealuštit opmodaga. Gal dat lea mu mielas lea bolesa bargu goittotge, dadjá Janne Näkkäläjärvi.
    • «Muoniois» ➞ [typo]
      • «Muonioin»
Norgga Sámeráđđi ásahuvvui jagis 1964 ráđđeaddi orgánan norgga eiseváldiide sápmelaš gažaldagaide ja áššiide. Ráđis leat 18 miellahtu nammaduvvon sámi organisašuvnnaid evttohusaid vuođul. Ráđis leai sierra hálddahus Kárášjogas. Norgga Sámeráđđi bođii dalá Finnmárkku Sámi ráđi sadjái. Norgga Sámeráđđi leai ráđđeaddi eiseváldiide stáhtas, filkagielddain ja gielddain. Jagis 1975 šattai ráđđi maid alimus bearráigeahččaneiseváldin dan ođđaásahuvvon ovddidanfondii mii gokčá sámi ássanguovlluid, ja jahkásaččat ráđđi dieđihii Ráđđehussii foandda doaimmas. Norgga Sámeráđđi loahpahuvvui jagis 1989, Sámedikke sadjái. Ráđi hálddahus sirdui Sámediggái. Sámi iešmearrideapmi Norgga Sámeráđđi ásahuvvui jagis 1964 ráđđeaddi orgánan norgga eiseválddiide sápmelaš gažaldagaide ja áššiide. Ráđis leat 18 miellahtu nammaduvvon sámi organisašuvnnaid evttohusaid vuođul. Ráđis leai sierra hálddahus Kárášjogas. Norgga Sámeráđđi bođii dalá Finnmárkku Sámi ráđi sadjái. Norgga Sámeráđđi leai ráđđeaddi eiseválddiide stáhtas, fylkkagielddain ja gielddain. Jagis 1975 šattai ráđđi maid alimus bearráigeahččaneiseváldin dan ođđaásahuvvon ovddidanfondii mii gokčá sámi ássanguovlluid, ja jahkásaččat ráđđi dieđihii Ráđđehussii foandda doaimmas. Norgga Sámeráđđi loahpahuvvui jagis 1989, Sámedikke sadjái. Ráđi hálddahus sirdui Sámediggái. Sámi iešmearrideapmi 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Norgga Sámeráđđi ásahuvvui jagis 1964 ráđđeaddi orgánan norgga eiseváldiide sápmelaš gažaldagaide ja áššiide. Ráđis leat 18 miellahtu nammaduvvon sámi organisašuvnnaid evttohusaid vuođul. Ráđis leai sierra hálddahus Kárášjogas. Norgga Sámeráđđi bođii dalá Finnmárkku Sámi ráđi sadjái. Norgga Sámeráđđi leai ráđđeaddi eiseváldiide stáhtas, filkagielddain ja gielddain. Jagis 1975 šattai ráđđi maid alimus bearráigeahččaneiseváldin dan ođđaásahuvvon ovddidanfondii mii gokčá sámi ássanguovlluid, ja jahkásaččat ráđđi dieđihii Ráđđehussii foandda doaimmas. Norgga Sámeráđđi loahpahuvvui jagis 1989, Sámedikke sadjái. Ráđi hálddahus sirdui Sámediggái. Sámi iešmearrideapmi
Norgga Sámeráđđi ásahuvvui jagis 1964 ráđđeaddi orgánan norgga eiseválddiide sápmelaš gažaldagaide ja áššiide. Ráđis leat 18 miellahtu nammaduvvon sámi organisašuvnnaid evttohusaid vuođul. Ráđis leai sierra hálddahus Kárášjogas. Norgga Sámeráđđi bođii dalá Finnmárkku Sámi ráđi sadjái. Norgga Sámeráđđi leai ráđđeaddi eiseválddiide stáhtas, filkagielddain ja gielddain. Jagis 1975 šattai ráđđi maid alimus bearráigeahččaneiseváldin dan ođđaásahuvvon ovddidanfondii mii gokčá sámi ássanguovlluid, ja jahkásaččat ráđđi dieđihii Ráđđehussii foandda doaimmas. Norgga Sámeráđđi loahpahuvvui jagis 1989, Sámedikke sadjái. Ráđi hálddahus sirdui Sámediggái. Sámi iešmearrideapmi
    • «eiseváldiide» ➞ [typo]
      • «eiseválddiide»
      • «eisseválddiide»
    • «eiseváldiide» ➞ [typo]
      • «eiseválddiide»
      • «eisseválddiide»
Áltá-riiddu boađus leai ahte buot sámi áššit 1980 rájes oktiičaskojedje ja koordinerejuvvojedje (dalá) Gieldda- ja bargodepartemeanttas. Seammás mearriduvvui ahte Norgga Sámeráđi jahkedieđáhusat galge ovdánbuktot Sámediggái, oktain Sámi Ovddidanfoandda jahkedieđáhusain. Norgga Sámeráđđái sirdui váldi juogadit stáhtalaš ruhtadoarjagiid sámi organisašuvnnaide, ealáhusaide ja eará. Áltá-riiddu boađus leai ahte buot sámi áššit 1980 rájes oktiičaskojedje ja koordinerejuvvojedje (dalá) Gieldda- ja bargodepartemeanttas. Seammás mearriduvvui ahte Norgga Sámeráđi jahkedieđáhusat galge ovdanbuktot Sámediggái, oktan Sámi Ovddidanfoandda jahkedieđáhusain. Norgga Sámeráđđái sirdui váldi juogadit stáhtalaš ruhtadoarjagiid sámi organisašuvnnaide, ealáhusaide ja eará. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Áltá-riiddu boađus leai ahte buot sámi áššit 1980 rájes oktiičaskojedje ja koordinerejuvvojedje (dalá) Gieldda- ja bargodepartemeanttas. Seammás mearriduvvui ahte Norgga Sámeráđi jahkedieđáhusat galge ovdánbuktot Sámediggái, oktain Sámi Ovddidanfoandda jahkedieđáhusain. Norgga Sámeráđđái sirdui váldi juogadit stáhtalaš ruhtadoarjagiid sámi organisašuvnnaide, ealáhusaide ja eará.
Áltá-riiddu boađus leai ahte buot sámi áššit 1980 rájes oktiičaskojedje ja koordinerejuvvojedje (dalá) 😱 ja bargodepartemeanttas. Seammás mearriduvvui ahte Norgga Sámeráđi jahkedieđáhusat galge 😱 Sámediggái, oktan Sámi Ovddidanfoandda jahkedieđáhusain. Norgga Sámeráđđái sirdui váldi juogadit stáhtalaš ruhtadoarjagiid sámi organisašuvnnaide, ealáhusaide ja eará.
    • «Gieldda-» ➞ [typo]
      • «ovdánbuktot» ➞ [typo]
        • «oktain» ➞ [typo]
          • «oktan»
Áltá-riiddu boađus leai ahte buot sámi áššit 1980 rájes oktiičaskojedje ja koordinerejuvvojedje (dalá) ja bargodepartemeanttas. Seammás mearriduvvui ahte Norgga Sámeráđi jahkedieđáhusat galge Sámediggái, oktan Sámi Ovddidanfoandda jahkedieđáhusain. Norgga Sámeráđđái sirdui váldi juogadit stáhtalaš ruhtadoarjagiid sámi organisašuvnnaide, ealáhusaide ja eará.
Áltá-riiddu boađus leai ahte buot sámi áššit 1980 rájes oktiičaskojedje ja koordinerejuvvojedje (dalá) ja bargodepartemeanttas. Seammás mearriduvvui ahte Norgga Sámeráđi jahkedieđáhusat galge Sámediggái, oktan Sámi Ovddidanfoandda jahkedieđáhusain. Norgga Sámeráđđái sirdui váldi juogadit stáhtalaš ruhtadoarjagiid sámi organisašuvnnaide, ealáhusaide ja eará.
    • «)  ja» ➞ [double-space-before]
      • «) ja»
    • «galge  Sámediggái» ➞ [double-space-before]
      • «galge Sámediggái»
      • «Galge Sámediggái»
Čuovža (Coregonus lavaretus) lea luossaguolli. Čuovža (Coregonus lavaretus) lea luossaguolli. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čuovža (Coregonus lavaretus) lea luossaguolli.
Čuovža (Gorebonus 😱) lea luossaguolli.
    • «Coregonus» ➞ [typo]
      • «Gorebonus»
      • «Goregones»
      • «Goregožus»
      • «Koregožus»
      • «Oregožus»
      • «Oregođus»
      • «Oreronus»
      • «Oregozus»
      • «Oregovus»
      • «Oregones»
    • «lavaretus» ➞ [typo]
Čuovža (Gorebonus ) lea luossaguolli.
Čuovža (Gorebonus) lea luossaguolli.
    • «Gorebonus )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «Gorebonus)»
Čuovža goddojuvvon Guovdageainnus Čuovža gullá luossaguliide ja gávdno miehtá Sámi, ja muđui viidát davit máilmmeoasis . Čuovža gođđá dábálaččat čakčat golggotmánu rájes, muhto soames máddodagat gođđet dálvet. Dat sáhttet gođđat sihke jogain ja jávrriin, gitta 50 mehter čikŋodahkii. Veajehat šaddet giđđat ja leat dalle 15 mm guhku. Čuovža gođđagoahtá 2 - 10 jagi agis, go lea 15 - 40 cm. Čuovžžas lea njálbmi hui unni ja borrá divrriid ja dakkáriid. Dábálaččat ii šatta čuovža losit go 2 kg[1], ii ge guhkit go 70 cm. Sámis lea čuovža adnon buorren biebmoguollin, erenoamážit sáltemii ja suovastuhttimii. Sisdoallu [čiega] 1 Dovdomearkkat 2 Ekologiija 3 Gáldut 4 Čujuhusat Dovdomearkkat Čuovža goddojuvvon Guovdageainnus Čuovža gullá luossaguliide ja gávdno miehtá Sámi, ja muđui viidát davit máilmmioasis . Čuovža gođđá dábálaččat čakčat golggotmánu rájes, muhto soames máddodagat gođđet dálvet. Dat sáhttet gođđat sihke jogain ja jávrriin, gitta 50 mehter čikŋodahkii. Veajehat šaddet giđđat ja leat dalle 15 mm guhku. Čuovža gođđagoahtá 2 - 10 jagi agis, go lea 15 - 40 cm. Čuovžžas lea njálbmi hui unni ja borrá divrriid ja dakkáriid. Dábálaččat ii šatta čuovža losit go 2 kg[1], ii ge guhkit go 70 cm. Sámis lea čuovža adnon buorren biebmoguollin, erenoamážit sáltemii ja suovastuhttimii. Sisdoallu [čiega] 1 Dovdomearkkat 2 Ekologiija 3 Gáldut 4 Čujuhusat Dovdomearkkat 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čuovža goddojuvvon Guovdageainnus Čuovža gullá luossaguliide ja gávdno miehtá Sámi, ja muđui viidát davit máilmmeoasis . Čuovža gođđá dábálaččat čakčat golggotmánu rájes, muhto soames máddodagat gođđet dálvet. Dat sáhttet gođđat sihke jogain ja jávrriin, gitta 50 mehter čikŋodahkii. Veajehat šaddet giđđat ja leat dalle 15 mm guhku. Čuovža gođđagoahtá 2 - 10 jagi agis, go lea 15 - 40 cm. Čuovžžas lea njálbmi hui unni ja borrá divrriid ja dakkáriid. Dábálaččat ii šatta čuovža losit go 2 kg[1], ii ge guhkit go 70 cm. Sámis lea čuovža adnon buorren biebmoguollin, erenoamážit sáltemii ja suovastuhttimii. Sisdoallu [čiega] 1 Dovdomearkkat 2 Ekologiija 3 Gáldut 4 Čujuhusat Dovdomearkkat
Čuovža goddojuvvon Guovdageainnus Čuovža gullá luossaguliide ja gávdno miehtá Sámi, ja muđui viidát davit máilmmeoasis. Čuovža gođđá dábálaččat čakčat golggotmánu rájes, muhto soames máddodagat gođđet dálvet. Dat sáhttet gođđat sihke jogain ja jávrriin, gitta 50 mehtera čikŋodahkii. Veajehat šaddet giđđat ja leat dalle 15 mm guhku. Čuovža gođđagoahtá 2 - 10 jagi agis, go lea 15 - 40 cm. Čuovžžas lea njálbmi hui unni ja borrá divrriid ja dakkáriid. Dábálaččat ii šatta čuovža losit go 2 kg[1], ii ge guhkit go 70 cm. Sámis lea čuovža adnon buorren biebmoguollin, erenoamážit sáltemii ja suovastuhttimii. Sisdoallu [čiega] 1 Dovdomearkkat 2 Ekologiija 3 Gáldut 4 Čujuhusat Dovdomearkkat
    • «máilmmeoasis .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «máilmmeoasis.»
    • «mehter» ➞ [typo]
      • «mehtera»
    • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
      • «Sisdoallu [»
    • «]  1» ➞ [double-space-before]
      • «] 1»
Čuovža lea šođbat ja das lea silba ivdni , čielgi lea čáhppadet ja čoavjeuvolli lea vielgat. Beahcet lea guovttesuorat, ja čuomat leat oalle stuorrát. Ekologiija Čuovža lea šođbat ja das lea silbaivdni , čielgi lea čáhppadet ja čoavjevuolli lea vielgat. Beahcet lea guovttesuorat, ja čuomat leat oalle stuorrát. Ekologiija 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čuovža lea šođbat ja das lea silba ivdni , čielgi lea čáhppadet ja čoavjeuvolli lea vielgat. Beahcet lea guovttesuorat, ja čuomat leat oalle stuorrát. Ekologiija
Čuovža lea šođbat ja das lea silba ivdni, čielgi lea čáhppadet ja čoavjevuolli lea vielgat. Beahcet lea guovttesuorat, ja čuomat leat oalle stuorrát. Ekologiija
    • «silba ivdni ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «silba ivdni,»
    • «čoavjeuvolli» ➞ [typo]
      • «čoavjevuolli»
      • «čoavjecolli»
      • «čoavjeolli»
      • «čoavjeválli»
      • «čoavjenolli»
      • «čoavjegolli»
Čuovža lea šođbat ja das lea silba ivdni, čielgi lea čáhppadet ja čoavjevuolli lea vielgat. Beahcet lea guovttesuorat, ja čuomat leat oalle stuorrát. Ekologiija
Čuovža lea šođbat ja das lea silbaivdni, čielgi lea čáhppadet ja čoavjevuolli lea vielgat. Beahcet lea guovttesuorat, ja čuomat leat oalle stuorrát. Ekologiija
    • «silba ivdni» ➞ [msyn-compound]
      • «silbaivdni»
Čuovža eallá jávrriin ja stuora jogain, ja muhtimat sáhttet mannat borramuša maŋis veahttačáhcái. Čuovža eallá jávrriin ja stuora jogain, ja muhtimat sáhttet mannat borramuša maŋis veahttačáhcái. 1 No errors found
Eanodaga maŋimuš bolesa sirdet Muonái almmustahttojuvvon 23.7. diibmu 11:05, beaividuvvon 23.7. diibmu 11:06 Eanodaga maŋimuš bolesa sirdet Muonái almmustahttojuvvon 23.7. diibmu 11:05, beaiváduvvon 23.7. diibmu 11:06 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eanodaga maŋimuš bolesa sirdet Muonái almmustahttojuvvon 23.7. diibmu 11:05, beaividuvvon 23.7. diibmu 11:06
Eanodaga maŋimuš bolesa sirdet Muonái almmustahttojuvvon 23.7. diibmu 11:05, beaiváduvvon 23.7. diibmu 11:06
    • «beaividuvvon» ➞ [typo]
      • «beaiváduvvon»
      • «deaividuvvon»
      • «bealliduvvon»
      • «leaiciduvvon»
      • «searviduvvon»
Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddosguvlui . Helsingin Sanomat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásot konstáhpel Riitta Laitkorpi jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. Laitkorpi lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alármmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddos guvlui . Helsingin Sanomat-aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, w,vuoras konstáhpel Riitta Laitkorpi jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelebbui guovllus. Laitkorpi lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddosguvlui . Helsingin Sanomat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásot konstáhpel Riitta Laitkorpi jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. Laitkorpi lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alármmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi
Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddosguvlui. Helsingin Anumat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásut 😱 Riitta 😱 jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. 😱 lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi
    • «ovddosguvlui .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovddosguvlui.»
    • «Sanomat» ➞ [typo]
      • «Anumat»
      • «Eanumat»
      • «Manumat»
      • «Ránomat»
      • «Mánomat»
    • «boarrásot» ➞ [typo]
      • «boarrásut»
      • «doarrásut»
      • «loarrásut»
    • «konstáhpel» ➞ [typo]
      • «Laitkorpi» ➞ [typo]
        • «Laitkorpi» ➞ [typo]
          • «alármmat» ➞ [typo]
            • «alárpmat»
            • «lárpmat»
Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddosguvlui. Helsingin Anumat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásut Riitta jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi
Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddos guvlui. Helsingin Anumat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásut Riitta jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi
    • «ovddosguvlui» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «ovddos guvlui»
    • «Riitta  jáhkká» ➞ [double-space-before]
      • «Riitta jáhkká»
    • «.  lohká» ➞ [double-space-before]
      • «. lohká»
Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddos guvlui. Helsingin Anumat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásut Riitta jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi
Govva: YLE Eanodagas ii leat iežas boles šat borgemánus ovddos guvlui. Helsingin Anumat -aviissa mielde Giehtaruohttasa guovllu davimus doaibmasaji áidna bolesa sirdet Heahtás Muonái borgemánus. Eanodaga áidna boles, boarrásut Riitta jáhkká, ahte Giehtaruohttasa guovllu dorvvolašvuohta hedjona, go boles šaddá ain guhkkelabbui guovllus. lohká, ahte boles ii geargga heahtedilis báikki ala guhkes gaskkaid dihte. Peräpohjola boleslágádusa hoavda Seppo Kinnunen fas oaivvilda, ahte dorvvolašvuohta ii hedjon, daningo alárpmat eai dánge dilis vuolgge Heahtás. Vel 2000-logus Muonás ja Eanodagas ledje oktiibuot gávcci bolesa alárbmabargguin. Dál olles guovllus, Kolaris ja Gihttelis davás gitta Norgga rádjái, leat oktiibuot njeallje bolesa, geain golmmas barget alárbmabargguid. Yle Sápmi
    • «boarrásut  Riitta» ➞ [double-space-before]
      • «boarrásut Riitta»
      • «Boarrásut Riitta»
Bovdejupmi 2008 riikačoahkkimii Girkonjárggas Bovdejupmi 2008 riikkačoahkkimii Girkonjárggas 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bovdejupmi 2008 riikačoahkkimii Girkonjárggas
Bovdejupmi 2008 riikkačoahkkimii Girkonjárggas
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
Sámeálbmot bellodat bovde 10. dábálaš riikačoahkkimii girkonjárgii 11.ja.12. golggotmánu . Áššebáhppáriid gávnnet riikačoahkkin máhpas . Sámeálbmot bellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii Girkonjárgii 11.ja.12. 11. ja 12. golggotmánu . Áššebáhpáriid gávnnat riikkačoahkkinmáhpas . 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámeálbmot bellodat bovde 10. dábálaš riikačoahkkimii girkonjárgii 11.ja.12.11.ja.12. golggotmánu . Áššebáhppáriid gávnnet riikačoahkkin máhpas .
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja.12.11.ja. 12. golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «Sámeálbmot bellodat» ➞ [msyn-compound]
      • «Sámeálbmotbellodat»
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
    • «11.ja.12.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «11. ja.12.»
    • «11.ja.12.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «11.ja. 12.»
    • «golggotmánu .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «golggotmánu.»
    • «Áššebáhppáriid» ➞ [typo]
      • «Áššebáhpáriid»
    • «gávnnet» ➞ [typo]
      • «gávnne»
    • «riikačoahkkin» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkima»
      • «riikkačoahkkin»
    • «máhpas .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «máhpas.»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja.12.. golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «.12.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. 12.»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. . golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «12..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «12. .»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. . golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «12. .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «12..»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. . golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «12..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «12. .»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. . golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «12. .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «12..»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. . golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «12..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «12. .»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. . golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «12. .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «12..»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. . golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «12..» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «12. .»
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12. . golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
Sámeálbmotbellodat bovde 10. dábálaš riikkačoahkkimii girkonjárgii 11. ja. 12.. golggotmánu. Áššebáhpáriid gávnne riikkačoahkkima máhpas.
    • «12. .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «12..»
Báikkálaš bellodagat Finnmárku Sámeálbmot bellodat Fylkadikkeáirras Báikkálaš bellodagat Finnmárku Sámeálbmot bellodat Fylkkadiggeáirras 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Báikkálaš bellodagat Finnmárku Sámeálbmot bellodat Fylkadikkeáirras
Báikkálaš bellodagat Finnmárkku Sámeálbmotbellodat Fylkadikkeáirras
    • «Finnmárku» ➞ [typo]
      • «Finnmárkku»
    • «Sámeálbmot bellodat» ➞ [msyn-compound]
      • «Sámeálbmotbellodat»
Sámedikkeáirasat Stivra Sámediggeáirasat Stivra 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámedikkeáirasat Stivra
Sámediggeáirasat Stivra
    • «Sámedikkeáirasat» ➞ [typo]
      • «Sámediggeáirasat»
Bovdejupmi dábálaš riikačoahkkimii golggotmánu 11. ja 12. b. 2008 Bovdejupmi dábálaš riikkačoahkkimii golggotmánu 11. ja 12. b. 2008 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bovdejupmi dábálaš riikačoahkkimii golggotmánu 11. ja 12. b. 2008
Bovdejupmi dábálaš riikkačoahkkimii golggotmánu 11. ja 12. b. 2008
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
Sámeálbmot bellodat stivra bovde dábálaš riikačoahkkimii Girkonjárggas golggotmánu 11. ja 12.b. 2008. Sámeálbmot bellodaga stivra bovde dábálaš riikkačoahkkimii Girkonjárggas golggotmánu 11. ja 12.b. 2008. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámeálbmot bellodat stivra bovde dábálaš riikačoahkkimii Girkonjárggas golggotmánu 11. ja 12.b. 2008.
Sámeálbmotbellodat stivra bovde dábálaš riikkačoahkkimii Girkonjárggas golggotmánu 11. ja 12. b. 2008.
    • «Sámeálbmot bellodat» ➞ [msyn-compound]
      • «Sámeálbmotbellodat»
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
    • «12.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «12. b.»
Čoahkkinbáiki: Rica hotell Girkonjárga Čoahkkin álgá: lávvardaga tii 11.00 Čoahkkin loahpahuvvo: sotnabeaivve tii 13.00 Čoahkkinbáiki: Rica hotell Girkonjárga Čoahkkin álgá: lávvardaga tii 11.00 Čoahkkin loahpahuvvo: sotnabeaivve tii 13.00 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čoahkkinbáiki: Rica hotell Girkonjárga Čoahkkin álgá: lávvardaga tii 11.00 Čoahkkin loahpahuvvo: sotnabeaivve tii 13.00
Čoahkkinbáiki: Rica Hotel Girkonjárga Čoahkkin álgá: lávvardaga tii 11.00 Čoahkkin loahpahuvvo: sotnabeaivve tii 13.00
    • «hotell» ➞ [typo]
      • «Hotel»
    • «Girkonjárga   Čoahkkin» ➞ [double-space-before]
      • «Girkonjárga Čoahkkin»
Sisaboahtan áššit galget leat stivrras ovdal čakčamánu 19.b.2008, § 9. Áššiid mat galget riikačoahkkin ovdii, galget leat čilgejuvvon . Áššiid ferte báikkálašbellodat buktit ovdan riikačoahkkimis . Sisaboahtán áššit galget leat stivrras ovdal čakčamánu 19.b.2008, § 9. Áššit mat galget riikačoahkkima ovdii, galget leat čilgejuvvon . Áššiid ferte báikkálašbellodat buktit ovdan riikkačoahkkimis . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sisaboahtan áššit galget leat stivrras ovdal čakčamánu 19.b.2008, § 9. Áššiid mat galget riikačoahkkin ovdii, galget leat čilgejuvvon . Áššiid ferte báikkálašbellodat buktit ovdan riikačoahkkimis .
Sisaboahtin áššit galget leat stivrras ovdal čakčamánu 19. b.2008, § 9. Áššiid mat galget riikkačoahkkima ovdii, galget leat čilgejuvvon. Áššiid ferte báikkálašbellodat buktit ovdan riikkačoahkkimis riikačoahkkimis.
    • «Sisaboahtan» ➞ [typo]
      • «Sisaboahtin»
    • «19.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «19. b.»
    • «riikačoahkkin» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkima»
      • «riikkačoahkkin»
    • «čilgejuvvon .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «čilgejuvvon.»
    • «riikačoahkkimis» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimis»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «riikačoahkkimis.»
Sisaboahtin áššit galget leat stivrras ovdal čakčamánu 19. b.2008, § 9. Áššiid mat galget riikkačoahkkima ovdii, galget leat čilgejuvvon. Áššiid ferte báikkálašbellodat buktit ovdan riikkačoahkkimis riikačoahkkimis.
Sisaboahtin áššit galget leat stivrras ovdal čakčamánu 19. b. 2008, § 9. Áššiid mat galget riikkačoahkkima ovdii, galget leat čilgejuvvon. Áššiid ferte báikkálašbellodat buktit ovdan riikkačoahkkimis riikkačoahkkimis.
    • «b.2008» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «b. 2008»
    • «riikačoahkkimis» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimis»
Fápmudusskovvi galgá leat stivrras ovdal riikačoahkkin álgá. Fápmudusskovvi galgá leat stivrras ovdal go riikkačoahkkin álgá. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Fápmudusskovvi galgá leat stivrras ovdal riikačoahkkin álgá.
Fápmudusskovvi galgá leat stivrras ovdal riikkačoahkkima álgá.
    • «riikačoahkkin» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkima»
      • «riikkačoahkkin»
Báikkálašbellodagaid ráporterenskovvi galget leat devdon ja vuolláičállon báikkálaš bellodaga jođiheaddjis ja sáddejuvvo nubbijođiheaddji Elfrid Boine , #elfboi@online.no ovdal golggotmánu 1.b. Jos báikkálaš bellodat ii sádde raporterenskovi, sáhttá dat váikkuhit nu ahte báikkálašbellodat oažžu dušše guokte áirasa riikacoahkkimii . Muđuid čujuhat njuolggadusaide § 9 Riikačoahkkin . Báikkálašbellodagaid raporterenskovvi galgá leat devdon ja vuolláičállon 0, ja sáddejuvvo nubbijođiheaddjái Elfrid Boinii , #elfboi@online.no ovdal golggotmánu 1.b. Jos báikkálaš bellodat ii sádde raporterenskovi, sáhttá dat váikkuhit nu ahte báikkálašbellodat oažžu dušše guokte áirasa riikkačoahkkimii . Muđuid čujuhat njuolggadusaide § 9 Riikkačoahkkin . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Báikkálašbellodagaid ráporterenskovvi galget leat devdon ja vuolláičállon báikkálaš bellodaga jođiheaddjis ja sáddejuvvo nubbijođiheaddji Elfrid Boine , #elfboi@online.no ovdal golggotmánu 1.b. Jos báikkálaš bellodat ii sádde raporterenskovi, sáhttá dat váikkuhit nu ahte báikkálašbellodat oažžu dušše guokte áirasa riikacoahkkimii . Muđuid čujuhat njuolggadusaide § 9 Riikačoahkkin .
Báikkálašbellodagaid raporterenskovvi galget leat devdon ja vuolláičállon báikkálaš bellodaga jođiheaddjis ja sáddejuvvo nubbijođiheaddji Elfrid Boine, #elfboi@online.no ovdal golggotmánu 1. b. Jos báikkálaš bellodat ii sádde raporterenskovi, sáhttá dat váikkuhit nu ahte báikkálašbellodat oažžu dušše guokte áirasa riikacoahkkimii. Muđuid čujuhat njuolggadusaide § 9 Riikkačoahkkima Riikačoahkkin.
    • «ráporterenskovvi» ➞ [typo]
      • «raporterenskovvi»
    • «Boine ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Boine,»
    • «elfboi@online.no  ovdal» ➞ [double-space-before]
      • «elfboi@online.no ovdal»
    • «1.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «1. b.»
    • «riikacoahkkimii .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «riikacoahkkimii.»
    • «Riikačoahkkin» ➞ [typo]
      • «Riikkačoahkkima»
      • «Riikkačoahkkin»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Riikačoahkkin.»
Báikkálašbellodagaid raporterenskovvi galget leat devdon ja vuolláičállon báikkálaš bellodaga jođiheaddjis ja sáddejuvvo nubbijođiheaddji Elfrid Boine, #elfboi@online.no ovdal golggotmánu 1. b. Jos báikkálaš bellodat ii sádde raporterenskovi, sáhttá dat váikkuhit nu ahte báikkálašbellodat oažžu dušše guokte áirasa riikacoahkkimii. Muđuid čujuhat njuolggadusaide § 9 Riikkačoahkkima Riikačoahkkin.
Báikkálašbellodagaid raporterenskovvi galget leat devdon ja vuolláičállon báikkálaš bellodaga jođiheaddjis ja sáddejuvvo nubbijođiheaddji Elfrid Boine, #elfboi@online.no ovdal golggotmánu 1. b. Jos báikkálaš bellodat ii sádde raporterenskovi, sáhttá dat váikkuhit nu ahte báikkálašbellodat oažžu dušše guokte áirasa riikacoahkkimii. Muđuid čujuhat njuolggadusaide § 9 Riikkačoahkkima Riikkačoahkkima.
    • «Riikačoahkkin» ➞ [typo]
      • «Riikkačoahkkima»
      • «Riikkačoahkkin»
§ 9 Riikačoahkkin Báikkálaš bellodat válljejit áirasiid riikačoahkkimii ja ožžot guokte áirasa 15 vuosttaš miellahtuin, das 1 áirasa lassin juohke 15. miellahtus. Mákson miellahtuvuohta jagi ovdal riikačoahkkin , lea vuođđun áirraslohkui riikačoahkkimii . Njuolgga miellahtuvuohta ii ahte áirasa riikačoahkkimii . § 9 Riikkačoahkkin Báikkálaš bellodat válljejit áirasiid riikkačoahkkimii ja ožžot guokte áirasa 15 vuosttaš miellahtuin, das 1 áirasa lassin juohke 15. miellahtus. Mákson miellahttuvuohta jagi ovdal riikkačoahkkima, lea vuođđun áirraslohkui riikkačoahkkimii . Njuolgga miellahttuvuohta ii atte áirasa riikkačoahkkimii . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
§ 9 Riikačoahkkin Báikkálaš bellodat válljejit áirasiid riikačoahkkimii ja ožžot guokte áirasa 15 vuosttaš miellahtuin, das 1 áirasa lassin juohke 15. miellahtus. Mákson miellahtuvuohta jagi ovdal riikačoahkkin , lea vuođđun áirraslohkui riikačoahkkimii . Njuolgga miellahtuvuohta ii ahte áirasa riikačoahkkimii .
§ 9 Riikkačoahkkima Báikkálaš bellodat válljejit áirasiid riikkačoahkkimii ja ožžot guokte áirasa 15 vuosttaš miellahtuin, das 1 áirasa lassin juohke 15. miellahtus. Mákson miellahttuvuođa jagi ovdal riikkačoahkkima riikačoahkkin, lea vuođđun áirraslohkui riikkačoahkkimii riikačoahkkimii. Njuolgga miellahttuvuohta ii ahte áirasa riikkačoahkkimii riikačoahkkimii.
    • «Riikačoahkkin» ➞ [typo]
      • «Riikkačoahkkima»
      • «Riikkačoahkkin»
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
    • «miellahtuvuohta» ➞ [typo]
      • «miellahttuvuođa»
    • «riikačoahkkin» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkima»
      • «riikkačoahkkin»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «riikačoahkkin,»
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «riikačoahkkimii.»
    • «miellahtuvuohta» ➞ [typo]
      • «miellahttuvuohta»
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «riikačoahkkimii.»
§ 9 Riikkačoahkkima Báikkálaš bellodat válljejit áirasiid riikkačoahkkimii ja ožžot guokte áirasa 15 vuosttaš miellahtuin, das 1 áirasa lassin juohke 15. miellahtus. Mákson miellahttuvuođa jagi ovdal riikkačoahkkima riikačoahkkin, lea vuođđun áirraslohkui riikkačoahkkimii riikačoahkkimii. Njuolgga miellahttuvuohta ii ahte áirasa riikkačoahkkimii riikačoahkkimii.
§ 9 Riikkačoahkkima Báikkálaš bellodat válljejit áirasiid riikkačoahkkimii ja ožžot guokte áirasa 15 vuosttaš miellahtuin, das 1 áirasa lassin juohke 15. miellahtus. Mákson miellahttuvuođa jagi ovdal riikkačoahkkima riikkačoahkkin, lea vuođđun áirraslohkui riikkačoahkkimii riikkačoahkkimii. Njuolgga miellahttuvuohta ii ahte áirasa riikkačoahkkimii riikkačoahkkimii.
    • «riikačoahkkin» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkin»
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
Stivra lea várren idjadansajiid Rica hotealla Girkonjárggas . Áirasat fertejit oađđit duppallanjain. Stivra ferte oažžut dihtosii galle áirasa, namain ja el-poastačujuhusain , geat dárbbašit idjadeame ovdal golggotmánu 1.b. 2008. Dán dáhttut hotealla njuolggadusaid ektui oažžut dihtosiid geat galget idjadit. Stivra lea várren idjadansajiid Rica hoteallas Girkonjárggas . Áirasat fertejit oađđit duppallanjain. Stivra ferte oažžut dihtosii galle áirasa, namain ja e-poastačujuhusain , geat dárbbašit idjadeame ovdal golggotmánu 1.b. 2008. Dán dáhttut hotealla njuolggadusaid ektui oažžut dihtosiid geat galget idjadit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Stivra lea várren idjadansajiid Rica hotealla Girkonjárggas . Áirasat fertejit oađđit duppallanjain. Stivra ferte oažžut dihtosii galle áirasa, namain ja el-poastačujuhusain , geat dárbbašit idjadeame ovdal golggotmánu 1.b. 2008. Dán dáhttut hotealla njuolggadusaid ektui oažžut dihtosiid geat galget idjadit.
Stivra lea várren idjadansajiid Rica hotealla Girkonjárggas. Áirasat fertejit oađđit duppallanjain. Stivra ferte oažžut dihtosii galle áirasa, namain ja el-poastačujuhusain belápoastačujuhusain, geat dárbbašit idjadeame ovdal golggotmánu 1. b. 2008. Dán dáhttut hotealla njuolggadusaid ektui oažžut dihtosiid geat galget idjadit.
    • «Girkonjárggas .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Girkonjárggas.»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «belápoastačujuhusain,»
    • «1.b.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «1. b.»
Stivra lea várren idjadansajiid Rica hotealla Girkonjárggas. Áirasat fertejit oađđit duppallanjain. Stivra ferte oažžut dihtosii galle áirasa, namain ja el-poastačujuhusain belápoastačujuhusain, geat dárbbašit idjadeame ovdal golggotmánu 1. b. 2008. Dán dáhttut hotealla njuolggadusaid ektui oažžut dihtosiid geat galget idjadit.
Stivra lea várren idjadansajiid Rica hotealla Girkonjárggas. Áirasat fertejit oađđit duppallanjain. Stivra ferte oažžut dihtosii galle áirasa, namain ja belápoastačujuhusain belápoastačujuhusain, geat dárbbašit idjadeame ovdal golggotmánu 1. b. 2008. Dán dáhttut hotealla njuolggadusaid ektui oažžut dihtosiid geat galget idjadit.
    • «el-poastačujuhusain» ➞ [typo]
      • «belápoastačujuhusain»
      • «ealapoastačujuhusain»
      • «enopoastačujuhusain»
      • «álupoastačujuhusain»
      • «egápoastačujuhusain»
      • «elešpoastačujuhusain»
      • «álopoastačujuhusain»
      • «e-poastačujuhusain»
      • «elošpoastačujuhusain»
Davvenjárgga ja Porsáŋggu Sámeálbmot Bellodat bovdejuvvo riikačoahkkimii guvttiin áirasiin áicájeaddjin. Davvenjárgga ja Porsáŋggu Sámeálbmot Bellodat bovdejuvvo riikkačoahkkimii guvttiin áirasiin áicájeaddjin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Davvenjárgga ja Porsáŋggu Sámeálbmot Bellodat bovdejuvvo riikačoahkkimii guvttiin áirasiin áicájeaddjin.
Davvenjárgga ja Porsáŋggu Sámeálbmot Bellodat bovdejuvvo riikkačoahkkimii guvttiin áirasiin áicájeaddjin.
    • «riikačoahkkimii» ➞ [typo]
      • «riikkačoahkkimii»
Kåre Isaachsen Willoch (riegádan golggotmánu 3. beaivve jagis 1928 Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Olgešbellodat). Son leai Olgešbellodaga generálačállin jagis 1963 rájes gitta 1965 jahkái, Olgešbellodaga jođiheaddjin jagi 1970 rájes 1974 rádjai, hánddalministtarin jagis 1963 ja jagiin 1965-1970. Maŋŋá go son geassádii riikkapolitihkas leai son Oslo ja Akershusa filkamánnen (1989-1998) ja stivrajođiheaddjin NRK:as (1998-2000). Kåre Isaachsen Willoch (riegádan golggotmánu 3. beaivve jagis 1928 Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Olgešbellodat). Son leai Olgešbellodaga generálačállin jagis 1963 rájes gitta 1965 jahkái, Olgešbellodaga jođiheaddjin jagi 1970 rájes 1974 rádjai, hánddalministtarin jagis 1963 ja jagiin 1965-1970. Maŋŋá go son geassádii riikkapolitihkas leai son Oslo ja Akershusa fylkkamánnin (1989-1998) ja stivrajođiheaddjin NRK:s (1998-2000). 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kåre Isaachsen Willoch (riegádan golggotmánu 3. beaivve jagis 1928 Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Olgešbellodat). Son leai Olgešbellodaga generálačállin jagis 1963 rájes gitta 1965 jahkái, Olgešbellodaga jođiheaddjin jagi 1970 rájes 1974 rádjai, hánddalministtarin jagis 1963 ja jagiin 1965-1970. Maŋŋá go son geassádii riikkapolitihkas leai son Oslo ja Akershusa filkamánnen (1989-1998) ja stivrajođiheaddjin NRK:as (1998-2000).
Kåre Isachsen Willoch (riegádan golggotmánu 3. beaivve jagis 1928 Oslos) lea ovddeš norgga politihkkár (Olgešbellodat). Son leai Olgešbellodaga generálačállin jagis 1963 rájes gitta 1965 jahkái, Olgešbellodaga jođiheaddjin jagi 1970 rájes 1974 rádjai, hánddalministtarin jagis 1963 ja jagiin 1965-1970. Maŋŋá go son geassádii riikkapolitihkas leai son Oslo ja Akershusa fylkkamánnin (1989-1998) ja stivrrajođiheaddjin NRK:s (1998-2000).
    • «Isaachsen» ➞ [typo]
      • «Isachsen»
      • «Isachsens»
    • «filkamánnen» ➞ [typo]
      • «fylkkamánnin»
    • «stivrajođiheaddjin» ➞ [typo]
      • «stivrrajođiheaddjin»
    • «NRK:as» ➞ [typo]
      • «NRK:s»
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Norges Rederiforbund:as ja Norges Industriforbund:as . Politihkálaš ámmáhat Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivalaš ja márkanliberalisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:as vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradikkeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Dainnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 maddái . Lagasradiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnálaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkálaš digáštallan Norggas šattai garrasit vuostálagai Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. «Gro og Kåre» gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digáštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji «Alvorlig talt» ovttas Odvar Nordli:ain . Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi Norges Industriforbund:as 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: Olgoriikalávdegottijođiheaddji 1986–1992: Norsk-tysk selskap presideanta (Deutsch-Norwegische Gesellschaft) 1989–1998: Oslo ja Akershus Filkamánne 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK:a stivrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji Sårbarhetsutvalget nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamán 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami. Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Norges Rederiforbundas ja Norges Industriforbundas . Politihkalaš ámmáhat Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivvalaš ja márkanliberalisttalaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:s vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradikkeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbmarievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Dainna vugiin galggai servodat dahkkot eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivren ja ráddjen. Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdolliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 maiddái . Lagasrádiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnalaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkalaš digaštallan Norggas šattai garrasit vuostálagaid Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. «Gro og Kåre» gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digaštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji «Alvorlig talt» ovttas Odvar Nordliin . Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi Norges Industriforbundas 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálačálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradiggejovkui 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: Olgoriikalávdegoddejođiheaddji 1986–1992: Norsk-tysk selskap presideanta (Deutsch-Norwegische Gesellschaft) 1989–1998: Oslo ja Akershus Fylkkamánni 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK stivrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji Sårbarhetsutvalget nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamánu 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Norges Rederiforbund:as ja Norges Industriforbund:as . Politihkálaš ámmáhat Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivalaš ja márkanliberalisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:as vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradikkeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Dainnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 maddái . Lagasradiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnálaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkálaš digáštallan Norggas šattai garrasit vuostálagai Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. «Gro og Kåre» gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digáštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji «Alvorlig talt» ovttas Odvar Nordli:ain . Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi Norges Industriforbund:as 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: Olgoriikalávdegottijođiheaddji 1986–1992: Norsk-tysk selskap presideanta (Deutsch-Norwegische Gesellschaft) 1989–1998: Oslo ja Akershus Filkamánne 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK:a stivrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji Sårbarhetsutvalget nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamán 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami.
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal 😱 😱 ja 😱 Industriforbund:as Industriforbund:as. Politihkalaš ámmáhat Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivvalaš ja márkanfiberlisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:s vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradiggeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Báinnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 maddái maddái. Lagasrádiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnalaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkalaš digaštallan Norggas šattai garrasit vuostálaga Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. ”Gro og Kåre” gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digaštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji ”AlvorligAlvorlig taltdat” ovttas Odvar Nordliin Nordli:ain. Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi 😱 😱 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: 😱 1986–1992: 😱 Selskap presideanta (😱 😱) 1989–1998: Oslo ja Akershus Fylkkamánni 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK stivrrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji 😱 nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamánu 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami.
    • «Norges» ➞ [typo]
      • «Rederiforbund:as» ➞ [typo]
        • «Norges» ➞ [typo]
          • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «Industriforbund:as.»
          • «Politihkálaš» ➞ [typo]
            • «Politihkalaš»
          • «konservatiivalaš» ➞ [typo]
            • «konservatiivvalaš»
          • «márkanliberalisttálaš» ➞ [typo]
            • «márkanfiberlisttálaš»
            • «márkanleiboralisttálaš»
            • «márkanleralisttálaš»
            • «márkantigeralisttálaš»
            • «márkangieralisttálaš»
            • «márkanlienalisttálaš»
            • «márkanlineáralisttálaš»
            • «márkanlibarlisttálaš»
            • «márkanláibeáralisttálaš»
          • «1983:as» ➞ [typo]
            • «1983:s»
          • «stuorradikkeválggain» ➞ [typo]
            • «stuorradiggeválggain»
          • «Dainnavugiin» ➞ [typo]
            • «Báinnavugiin»
            • «Ninnavugiin»
            • «Cinnavugiin»
            • «Viinnavugiin»
          • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «maddái.»
          • «Lagasradiot» ➞ [typo]
            • «Lagasrádiot»
          • «medisiinnálaš» ➞ [typo]
            • «medisiinnalaš»
          • «politihkálaš» ➞ [typo]
            • «politihkalaš»
          • «digáštallan» ➞ [typo]
            • «digaštallan»
          • «vuostálagai» ➞ [typo]
            • «vuostálaga»
            • «vuostálagaid»
            • «vuostálasbai»
          • ««Gro» ➞ [punct-aistton-left]
            • «”Gro»
          • «Kåre»» ➞ [punct-aistton-right]
            • «Kåre”»
          • «Digáštallamiin» ➞ [typo]
            • «Digaštallamiin»
          • ««» ➞ [punct-aistton-left]
            • «”Alvorlig»
          • «»» ➞ [punct-aistton-right]
            • «dat”»
          • «Nordli:ain» ➞ [typo]
            • «Nordliin»
          • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «Nordli:ain.»
          • «Norges» ➞ [typo]
            • «Industriforbund:as» ➞ [typo]
              • «Olgoriikalávdegottijođiheaddji» ➞ [msyn-wrong-case-riikka]
                • «Norsk-tysk» ➞ [typo]
                  • «selskap» ➞ [typo]
                    • «Selskap»
                    • «Selskapa»
                  • «Deutsch-Norwegische» ➞ [typo]
                    • «Gesellschaft» ➞ [typo]
                      • «Filkamánne» ➞ [typo]
                        • «Fylkkamánni»
                        • «Fylkkamánne»
                      • «NRK:a» ➞ [typo]
                        • «NRK»
                      • «stivrajođiheaddji» ➞ [typo]
                        • «stivrrajođiheaddji»
                      • «Sårbarhetsutvalget» ➞ [typo]
                        • «čakčamán» ➞ [typo]
                          • «čakčamánu»
                          • «čakčamani»
                          • «čakčamanu»
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal ja Industriforbund:asja Industriforbund:as Industriforbund:as. Politihkalaš ámmáhat Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivvalaš ja márkanfiberlisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:s vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradiggeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Báinnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 maddái maddái. Lagasrádiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnalaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkalaš digaštallan Norggas šattai garrasit vuostálaga Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. ”Gro og Kåre” gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digaštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji ”AlvorligAlvorlig taltdat” ovttas Odvar Nordliin Nordli:ain. Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: 1986–1992: Selskap: 1986–1992: Selskap presideanta ( ) 1989–1998: Oslo ja Akershus Fylkkamánni 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK stivrrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamánu 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami.
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Ja Industriforbund:as😱 😱. Politihkalaš ámmáhat Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivvalaš ja márkanfiberlisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:s vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradiggeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Báinnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 😱 😱. Lagasrádiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnalaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkalaš digaštallan Norggas šattai garrasit vuostálaga Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. ”Gro og Kåre” gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digaštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji ”😱 Halttat” ovttas Odvar Nordliin Nordliin. Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: 1986–1992: Selskap: 1986–1992: Selskap presideanta () ) 1989–1998: Oslo ja Akershus Fylkkamánni 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK stivrrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamánu 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami.
    • «ja  Industriforbund:as» ➞ [double-space-before]
      • «Ja Industriforbund:as»
      • «ja Industriforbund:as»
    • «ja  Industriforbund:as» ➞ [typo]
      • «Industriforbund:as» ➞ [typo]
        • «maddái» ➞ [typo]
          • «maddái» ➞ [typo]
            • «AlvorligAlvorlig» ➞ [typo]
              • «taltdat» ➞ [typo]
                • «Halttat»
              • «Nordli:ain» ➞ [typo]
                • «Nordliin»
              • «Bargi   1957–1989» ➞ [double-space-before]
                • «Bargi 1957–1989»
              • «:  1986–1992:  Selskap» ➞ [double-space-before]
                • «: 1986–1992:  Selskap»
              • «:  1986–1992:  Selskap» ➞ [double-space-before]
                • «:  1986–1992: Selskap»
              • «(» ➞ [space-after-paren-beg]
                • «()»
              • «Jođiheaddji  nammaduvvon» ➞ [double-space-before]
                • «Jođiheaddji nammaduvvon»
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Ja Industriforbund:ast Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivvalaš ja márkanfiberlisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:s vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradiggeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Báinnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 . Lagasrádiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnalaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkalaš digaštallan Norggas šattai garrasit vuostálaga Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. ”Gro og Kåre” gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digaštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji ” Halttat” ovttas Odvar Nordliin Nordliin. Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: 1986–1992: Selskappresideanta () ) 1989–1998: Oslo ja Akershus Fylkkamánni 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK stivrrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamánu 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami.
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Ja 😱 Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivvalaš ja márkanfiberlisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:s vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradiggeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Báinnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 . Lagasrádiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnalaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkalaš digaštallan Norggas šattai garrasit vuostálaga Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. ”Gro og Kåre” gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digaštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji ” Halttat” ovttas Odvar Nordliin Nordliin. Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: 1986–1992: Selskappresideanta ()) 1989–1998: Oslo ja Akershus Fylkkamánni 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK stivrrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamánu 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami.
    • «ovdal   Ja» ➞ [double-space-before]
      • «ovdal Ja»
      • «Ovdal Ja»
    • «Industriforbund:ast» ➞ [typo]
      • «17.00  .» ➞ [double-space-before]
        • «17.00 .»
      • «:  Selskappresideanta» ➞ [double-space-before]
        • «: Selskappresideanta»
      • «) )» ➞ [space-before-paren-end]
        • «))»
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Ja Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivvalaš ja márkanfiberlisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:s vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradiggeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Báinnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00 . Lagasrádiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnalaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkalaš digaštallan Norggas šattai garrasit vuostálaga Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. ”Gro og Kåre” gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digaštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji ” Halttat” ovttas Odvar Nordliin Nordliin. Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: 1986–1992: Selskappresideanta ()) 1989–1998: Oslo ja Akershus Fylkkamánni 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK stivrrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamánu 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami.
Duogáš Son lea oahppan sosiálaekonoma, ja bargan ovdal Ja Willoch leai bellodatpolitihkkárin Olgežis beakkán jođiheaddji, ja hui čielga ovddasteaddji olgešbellodatbárus mii bođii johtui 1970-logu loahpas. Jienasteaddjit doarjugohte konservatiivvalaš ja márkanfiberlisttálaš politihka, dagahii ahte Olgeš, Willocha jođihemiin, stuorui riikka nubbin stuorámus bellodahkan. Nuba jagis 1981 son šattai stádaministtarin dan vuosttaš čielga Olgeš-ráđđehusas, jagi 1928 Ivar Lykke ráđđehusa rájes. Ráđđehus viiddiduvvui jagis 1983:s vel guvttiin bellodagain, Guovddášbellodagain ja Risttalaš Álbmotbellodagain, nuba leai čielga eanetlohku su duogábeale Stuorradikkis. Jagi 1985 stuorradiggeválggain maŋŋá šattai Willoch ráđđehus unnitloguráđđehussan. Guokte dehálaš reforbma rievdadusa dán ráđđehusáiggis ledje earret eará unnidit almmolašvuođa vejolašvuođa seaguhit áššiide. Báinnavugiin galggai servodat dahkkon eanet rabasin mas lea unnit almmolaš detáljastivrema ja ráddjema Numo omd. giddenlága ovdii bođii rahpanáigeláhka, juoga mii divttii ealáhusdoalliid (gávppiid) leat rabasin maŋŋá diibmu 17.00. Lagasrádiot leai lohpi ásahit ja NRK sáddenmonopola nogai. Maiddái dearvvašvuođabálvalusaid monopola nogai go šattai lohpi ásahit priváhta medisiinnalaš klinihkaid. Kåre ja Gro Dat politihkalaš digaštallan Norggas šattai garrasit vuostálaga Olgeža jođiheaddji Willocha ja stuorámus vašálačča Bargiidbellodaga jođiheaddji Gro Harlem Brundtlanda gaskka. ”Gro og Kåre” gaskasaš TV-debáhtat ledje stuorra mediadáhpáhusat. Digaštallamiin čalmmustahtii Willoch iežas su čeahpes hállanvugiin, ja mievžžadeaddji ráfálašvuođain. Son almmuhii jagis 2008 ságastallangirjji ” Halttat” ovttas Odvar Nordliin Nordliin. Virggit / barggut: 1953: Oahppan cand.oecon. 1954–1963: Bargi 1957–1989: Stuorradikkeovddasteaddji Oslo Olgežii 1963–1965: Generálčálli Olgešbellodagas 1963: Hánddalministtar i Lyng-ráđđehusas (borgemánnu-čakčamánnu) 1965–1970: Hánddalministtar Bortenráđđehusas 1970–1974: Olgešbellodaga jođiheaddji 1970–1981: Parlamentáralaš jođiheaddji Olgešbellodaga stuorradikkejoavku 1981–1986: Norgga stádaministtarin 1986: Sadjásašpresideantan riikkaidgaskasaš Demokráhtalaš Uniovdnan 1986–1989: 1986–1992: Selskappresideanta ()) 1989–1998: Oslo ja Akershus Fylkkamánni 1990: Suodjaluskommišuvnna jođiheaddji jagis 1990 1998–2000: NRK stivrrajođiheaddji 1999–2000: Jođiheaddji nammaduvvon Bondevik-ráđđehusas čakčamánu 3. beaivve 1999, dainna ulbmiliin čielggadit servodaga rašesvuođa ja ráhkkaneami.
    • «Ja  Willoch» ➞ [double-space-before]
      • «Ja Willoch»
    • «17.00 .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «17.00.»
Bálkkašumit/Nammadeamit 1983 gudnedoavttirin St. Olaf College:s Minneapolis, USA 1996 nammaduvvui «Årets opinionsdanner» (dánjagaš opiniondahkki ) Redaktørforeningen:a ja seamma jagi geigejedje Norges Bondelag:a bálkkašumi «Sunt Bondevett» 1996 nammaduvvui St. Olavs Orden:a kommandør:an násttiin 1997 oaččui Fritt Ord-bálkkašumi, (friddja-sátni). 2003 Gudnemiellahttun Studentersamfundet i Trondhjem, (studeanttaidservodagas Troandimis) 2005 gudnejahtton Willy Brandt-bálkkašumiin. 2006 gudnebálkkašumi «Bypatrioten» juogadii Oslo Byes Vel. Willoch lea maid Den gyldne gris:a riddár šealgi . Det Norske Studentersamfunds orden, (Norgga studeanttaidservodaga ortnet) Bálkkašumit/Nammadeamit 1983 gudnedoavttirin St. Olaf College:s Minneapolis, USA 1996 nammaduvvui «Årets opinionsdanner» (dánjagaš opiniovdnadahkki ) Redaktørforeningen ja seamma jagi geigejedje Norges Bondelag bálkkašumi «Sunt Bondevett» 1996 nammaduvvui St. Olavs Orden kommandevran násttiin 1997 oaččui Fritt Ord-bálkkašumi, (friddja-sátni). 2003 Gudnemiellahttun Studentersamfundet i Trondhjem, (studeanttaidservodagas Troandimis) 2005 gudnejahtton Willy Brandt-bálkkašumiin. 2006 gudnebálkkašumi «Bypatrioten» juogadii Oslo Byes Vel. Willoch lea maid Den gyldne gris riddár šelges spiidni . Det Norske Studentersamfunds orden, (Norgga studeanttaidservodaga ortnet) 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bálkkašumit/Nammadeamit 1983 gudnedoavttirin St. Olaf College:s Minneapolis, USA 1996 nammaduvvui «Årets opinionsdanner» (dánjagaš opiniondahkki ) Redaktørforeningen:a ja seamma jagi geigejedje Norges Bondelag:a bálkkašumi «Sunt Bondevett» 1996 nammaduvvui St. Olavs Orden:a kommandør:an násttiin 1997 oaččui Fritt Ord-bálkkašumi, (friddja-sátni). 2003 Gudnemiellahttun Studentersamfundet i Trondhjem, (studeanttaidservodagas Troandimis) 2005 gudnejahtton Willy Brandt-bálkkašumiin. 2006 gudnebálkkašumi «Bypatrioten» juogadii Oslo Byes Vel. Willoch lea maid Den gyldne gris:a riddár šealgi . Det Norske Studentersamfunds orden, (Norgga studeanttaidservodaga ortnet)
Bálkkašumit/Nammadeamit 1983 gudnedoavttirin St. Olaf Colleges Minneapolis, USA 1996 nammaduvvui ”ÅretsÅrets opinionsdanneropinionsdanner” (dánjagaš opiniondahkki) 😱 ja seamma jagi geigejedje 😱 😱 bálkkašumi ”SundSunt BondevettBondevett” 1996 nammaduvvui St. Olavs Ordena kommandevran násttiin 1997 oaččui Fritt Ord-bálkkašumi, (friddja-sátni). 2003 Gudnemiellahttun 😱 i Trondheim, (studeanttaidservodagas Troandimis) 2005 gudnejahtton Willy Brandt-bálkkašumiin. 2006 gudnebálkkašumi ”BypatriotenBypatriotenBypatrioten” juogadii Oslo Byes Vel. Willoch lea maid Den goldná friska riddár šealgi šealgi. Et Norske 😱 orden, (Norgga studeanttaidservodaga ortnet)
    • «College:s» ➞ [typo]
      • «Colleges»
      • «Jolleges»
      • «Golleges»
    • ««» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”Årets»
    • «»» ➞ [punct-aistton-right]
      • «opinionsdanner”»
    • «opiniondahkki )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «opiniondahkki)»
    • «Redaktørforeningen:a» ➞ [typo]
      • «Norges» ➞ [typo]
        • «Bondelag:a» ➞ [typo]
          • ««» ➞ [punct-aistton-left]
            • «”Sund»
          • «»» ➞ [punct-aistton-right]
            • «Bondevett”»
          • «St. Olavs Orden:a» ➞ [typo]
            • «St. Olavs Ordena»
          • «kommandør:an» ➞ [typo]
            • «kommandevran»
          • «Studentersamfundet» ➞ [typo]
            • «Trondhjem» ➞ [typo]
              • «Trondheim»
            • ««» ➞ [punct-aistton-left]
              • «”Bypatrioten»
            • «»» ➞ [punct-aistton-right]
              • «Bypatrioten”»
            • «gyldne» ➞ [typo]
              • «goldná»
              • «gáldná»
            • «gris:a» ➞ [typo]
              • «friska»
            • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
              • «šealgi.»
            • «Det» ➞ [typo]
              • «Et»
            • «Studentersamfunds» ➞ [typo]
Bálkkašumit/Nammadeamit 1983 gudnedoavttirin St. Olaf Colleges Minneapolis, USA 1996 nammaduvvui ”ÅretsÅrets opinionsdanneropinionsdanner” (dánjagaš opiniondahkki) ja seamma jagi geigejedje bálkkašumiSundSunt BondevettBondevett” 1996 nammaduvvui St. Olavs Ordena kommandevran násttiin 1997 oaččui Fritt Ord-bálkkašumi, (friddja-sátni). 2003 Gudnemiellahttun i Trondheim, (studeanttaidservodagas Troandimis) 2005 gudnejahtton Willy Brandt-bálkkašumiin. 2006 gudnebálkkašumi ”BypatriotenBypatriotenBypatrioten” juogadii Oslo Byes Vel. Willoch lea maid Den goldná friska riddár šealgi šealgi. Et Norske orden, (Norgga studeanttaidservodaga ortnet)
Bálkkašumit/Nammadeamit 1983 gudnedoavttirin St. Olaf Colleges Minneapolis, USA 1996 nammaduvvui ”😱 opinionscanneropinionscanner” (dánjagaš opiniondahkki) ja seamma jagi geigejedje bálkkašumi😱 😱” 1996 nammaduvvui St. Olavs Ordena kommandevran násttiin 1997 oaččui Fritt Ord-bálkkašumi, (friddja-sátni). 2003 Gudnemiellahttun i Trondheim, (studeanttaidservodagas Troandimis) 2005 gudnejahtton Willy Brandt-bálkkašumiin. 2006 gudnebálkkašumi ”😱” juogadii Oslo Byes Vel. Willoch lea maid Den goldná friska riddár vealggi vealggi. Et Norske orden, (Norgga studeanttaidservodaga ortnet)
    • «ÅretsÅrets» ➞ [typo]
      • «opinionsdanneropinionsdanner» ➞ [typo]
        • «opinionscanneropinionscanner»
      • «)  ja» ➞ [double-space-before]
        • «) ja»
      • «geigejedje   bálkkašumi» ➞ [double-space-before]
        • «geigejedje bálkkašumi»
      • «SundSunt» ➞ [typo]
        • «BondevettBondevett» ➞ [typo]
          • «Gudnemiellahttun  i» ➞ [double-space-before]
            • «Gudnemiellahttun i»
          • «BypatriotenBypatriotenBypatrioten» ➞ [typo]
            • «šealgi» ➞ [typo]
              • «vealggi»
              • «nealggi»
              • «sealggi»
              • «bealggi»
              • «dealggi»
            • «šealgi» ➞ [typo]
              • «vealggi»
              • «vealgi»
              • «nealggi»
              • «sealggi»
              • «šealggui»
              • «bealggi»
              • «dealggi»
              • «šealgu»
            • «Norske  orden» ➞ [double-space-before]
              • «Norske orden»
Gáivuonas ollu jávkan Gáivuonas ollu jávkan 1 No errors found
Gáivuona suohkan maid ráhččá stuorra jávkamin , mii lea nu allat go 12 proseantta jahkásaččat, mii buktá stuorra lassigoluid suohkani . Gáivuona suohkan maid rahčá stuorra jávkamiin , mii lea nu allat go 12 proseantta jahkásaččat, mii buktá stuorra lassigoluid suohkanii . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gáivuona suohkan maid ráhččá stuorra jávkamin , mii lea nu allat go 12 proseantta jahkásaččat, mii buktá stuorra lassigoluid suohkani .
Gáivuona suohkan maid ráhččá stuorra jávkamin, mii lea nu allat go 12 proseantta jahkásaččat, mii buktá stuorra lassigoluid suohkani suohkadit.
    • «jávkamin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jávkamin,»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «suohkadit.»
Gáivuona suohkan maid ráhččá stuorra jávkamin, mii lea nu allat go 12 proseantta jahkásaččat, mii buktá stuorra lassigoluid suohkani suohkadit.
Gáivuona suohkan maid ráhččá stuorra jávkamin, mii lea nu allat go 12 proseantta jahkásaččat, mii buktá stuorra lassigoluid suohkadit suohkadit.
    • «suohkani» ➞ [typo]
      • «suohkadit»
– Sii fertejit bargagoahtit oččodit logu viiđa-guđa prosenttii , go nu seastit birrasii 10 miljovnna kruvnna jahkásaččat mii dál lea lassi gollun jávkamiid olis, lohká Gáivuona ráđđealmmái, Einar Pedersen. – Sii fertejit bargagoahtit oččodit logu viđa-guđa prosentii , go nu seastit birrasii 10 miljovnna kruvnna jahkásaččat mii dál lea lassi gollun jávkamiid olis, lohká Gáivuona ráđđealmmái, Einar Pedersen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Sii fertejit bargagoahtit oččodit logu viiđa-guđa prosenttii , go nu seastit birrasii 10 miljovnna kruvnna jahkásaččat mii dál lea lassi gollun jávkamiid olis, lohká Gáivuona ráđđealmmái, Einar Pedersen.
– Sii fertejit bargagoahtit oččodit logu viibanguđa prosenttii prosenttii, go nu seastit birrasii 10 miljovnna kruvnna jahkásaččat mii dál lea lassi gollun jávkamiid olis, lohká Gáivuona ráđđealmmái, Einar Pedersen.
    • «viiđa-guđa» ➞ [typo]
      • «viibanguđa»
      • «viisaguđa»
      • «viđatguđa»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «prosenttii,»
– Sii fertejit bargagoahtit oččodit logu viibanguđa prosenttii prosenttii, go nu seastit birrasii 10 miljovnna kruvnna jahkásaččat mii dál lea lassi gollun jávkamiid olis, lohká Gáivuona ráđđealmmái, Einar Pedersen.
– Sii fertejit bargagoahtit oččodit logu viibanguđa prosentii prosentii, go nu seastit birrasii 10 miljovnna kruvnna jahkásaččat mii dál lea lassi gollun jávkamiid olis, lohká Gáivuona ráđđealmmái, Einar Pedersen.
    • «prosenttii» ➞ [typo]
      • «prosentii»
    • «prosenttii» ➞ [typo]
      • «prosentii»
Muhtimiin unnán jávkan Gáivuona suohkana hálddahusa logut čájehit ahte ovddidanossodagas ii leat go guokte proseantta jávkán , ja doavttirbalvalusas dušše beannot proseanta. Eará ossodagain gal leat allá jávkán , nu go dearvvašvuođaguovddážis gos lea 14 ja bealle proseantta jávkan jahkásaččat. Muhtimiin unnán jávkan Gáivuona suohkana hálddahusa logut čájehit ahte ovddidanossodagas ii leat go guokte proseantta jávkan , ja doavtterbálvalusas dušše beannot proseanta. Eará ossodagain gal lea alla jávkan , nu go dearvvašvuođaguovddážis gos lea 14 ja bealle proseantta jávkan jahkásaččat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhtimiin unnán jávkan Gáivuona suohkana hálddahusa logut čájehit ahte ovddidanossodagas ii leat go guokte proseantta jávkán , ja doavttirbalvalusas dušše beannot proseanta. Eará ossodagain gal leat allá jávkán , nu go dearvvašvuođaguovddážis gos lea 14 ja bealle proseantta jávkan jahkásaččat.
Muhtimiin unnán jávkan Gáivuona suohkana hálddahusa logut čájehit ahte ovddidanossodagas ii leat go guokte proseantta jávkan jávkán, ja doavttirbálvalusat dušše beannot proseanta. Eará ossodagain gal leat ala jávkan jávkán, nu go dearvvašvuođaguovddážis gos lea 14 ja bealle proseantta jávkan jahkásaččat.
    • «jávkán» ➞ [typo]
      • «jávkan»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jávkán,»
    • «doavttirbalvalusas» ➞ [typo]
      • «doavttirbálvalusat»
    • «allá» ➞ [typo]
      • «ala»
    • «jávkán» ➞ [typo]
      • «jávkan»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jávkán,»
Muhtimiin unnán jávkan Gáivuona suohkana hálddahusa logut čájehit ahte ovddidanossodagas ii leat go guokte proseantta jávkan jávkán, ja doavttirbálvalusat dušše beannot proseanta. Eará ossodagain gal leat ala jávkan jávkán, nu go dearvvašvuođaguovddážis gos lea 14 ja bealle proseantta jávkan jahkásaččat.
Muhtimiin unnán jávkan Gáivuona suohkana hálddahusa logut čájehit ahte ovddidanossodagas ii leat go guokte proseantta jávkan jávkan, ja doavtterbálvalusat dušše beannot proseanta. Eará ossodagain gal leat ala jávkan jávkan, nu go dearvvašvuođaguovddážis gos lea 14 ja bealle proseantta jávkan jahkásaččat.
    • «jávkán» ➞ [typo]
      • «jávkan»
    • «doavttirbálvalusat» ➞ [typo]
      • «doavtterbálvalusat»
    • «jávkán» ➞ [typo]
      • «jávkan»
– Sus ii leat dál čilgehus manne dán dilis leat, stuorra jávkamin , muhto čielggas ahte fertejit bargagoahttit vuoledit jávkama, lohká ráđđealmmái Einar Pedersen . – Sus ii leat dál čilgehus manne dán dilis leat, stuorra jávkamiin , muhto čielggas ahte fertejit bargagoahtit vuolidit jávkama, lohká ráđđealmmái Einar Pedersen . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Sus ii leat dál čilgehus manne dán dilis leat, stuorra jávkamin , muhto čielggas ahte fertejit bargagoahttit vuoledit jávkama, lohká ráđđealmmái Einar Pedersen .
– Sus ii leat dál čilgehus manne dán dilis leat, stuorra jávkamin, muhto čielggas ahte fertejit bargagoahtit vuollegit jávkama, lohká ráđđealmmái Einar Pedersen.
    • «jávkamin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jávkamin,»
    • «bargagoahttit» ➞ [typo]
      • «bargagoahtit»
    • «vuoledit» ➞ [typo]
      • «vuollegit»
      • «juolledit»
      • «duolledit»
      • «vuolehit»
    • «Pedersen .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Pedersen.»
Seamma olbmot eret Dat stuora jávkánproseanta vuolgá gal maid das ahte muhttun bargit jávket dávjá, ja nu lea leamaš máŋggaid jagiid juo. Dat lokte maid proseanta logu , go 20 proseantta olbmuin geat jávket, leat duogábeale 80 proseantta jávkanlogus, čilge ráđđealmmái. Seamma olbmot eret Dat stuora jávkanproseanta vuolgá gal maid das ahte muhtun bargit jávket dávjá, ja nu lea leamaš máŋggaid jagiid juo. Dat lokte maid proseantalogu , go 20 proseantta olbmuin geat jávket, leat duogábeale 80 proseantta jávkanlogus, jávkanlogus, čilge ráđđealmmái. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Seamma olbmot eret Dat stuora jávkánproseanta vuolgá gal maid das ahte muhttun bargit jávket dávjá, ja nu lea leamaš máŋggaid jagiid juo. Dat lokte maid proseanta logu , go 20 proseantta olbmuin geat jávket, leat duogábeale 80 proseantta jávkanlogus, čilge ráđđealmmái.
Seamma olbmot eret Dat stuora jávkánproseanta vuolgá gal maid das ahte muhtun bargit jávket dávjá, ja nu lea leamaš máŋggaid jagiid juo. Dat lokte maid proseanta logu, go 20 proseantta olbmuin geat jávket, leat duogábeale 80 proseantta jávkanlogus, čilge ráđđealmmái.
    • «muhttun» ➞ [typo]
      • «muhtun»
    • «proseanta logu ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «proseanta logu,»
Seamma olbmot eret Dat stuora jávkánproseanta vuolgá gal maid das ahte muhtun bargit jávket dávjá, ja nu lea leamaš máŋggaid jagiid juo. Dat lokte maid proseanta logu, go 20 proseantta olbmuin geat jávket, leat duogábeale 80 proseantta jávkanlogus, čilge ráđđealmmái.
Seamma olbmot eret Dat stuora jávkánproseanta vuolgá gal maid das ahte muhtun bargit jávket dávjá, ja nu lea leamaš máŋggaid jagiid juo. Dat lokte maid proseantalogu, go 20 proseantta olbmuin geat jávket, leat duogábeale 80 proseantta jávkanlogus, čilge ráđđealmmái.
    • «proseanta logu» ➞ [msyn-compound]
      • «proseantalogu»
– Gáivuona suohkan ferte vuolidit jávkamiid, muđui čuohcagoahttá fálaldagaide álbmogii, loahpaha Pedersen. – Gáivuona suohkan ferte vuolidit jávkamiid, muđui čuohcagoahtá fálaldagaide álbmogii, loahpaha Pedersen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Gáivuona suohkan ferte vuolidit jávkamiid, muđui čuohcagoahttá fálaldagaide álbmogii, loahpaha Pedersen.
– Gáivuona suohkan ferte vuolidit jávkamiid, muđui čuohcagoahtá fálaldagaide álbmogii, loahpaha Pedersen.
    • «čuohcagoahttá» ➞ [typo]
      • «čuohcagoahtá»
Fasttit givssiduvvon dávddaid dihtii Fasttit givssiduvvon dávddaid dihtii 1 No errors found
26-jahkásaš Ruben Klipper logaldallá Deanu nuoraidskuvla-oahppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke ADHD- ja Tourettes-dávddat . Ruben Klipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra. 26-jahkásaš Ruben Klipper logaldallá Deanu nuoraidskuvlaohppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá garrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke ADHD- ja Tourettes-dávddat . Ruben Klipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
26-jahkásaš Ruben Klipper logaldallá Deanu nuoraidskuvla-oahppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke ADHD- ja Tourettes-dávddat . Ruben Klipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra.
26-jahkásaš Ruben Flipper logaldallá Deanu nuoraidskuvla-oahppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke 😱 ja Tourettes-dávddat Tourettes-dávddat. Ruben Flipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra.
    • «Klipper» ➞ [typo]
      • «Flipper»
    • «ADHD-» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «Tourettes-dávddat.»
      • «Klipper» ➞ [typo]
        • «Flipper»
26-jahkásaš Ruben Flipper logaldallá Deanu nuoraidskuvla-oahppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke ja Tourettes-dávddat Tourettes-dávddat. Ruben Flipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra.
26-jahkásaš Ruben Flipper logaldallá Deanu nuoraidskuvla-oahppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke ja 😱 😱. Ruben Flipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra.
    • «sihke  ja» ➞ [double-space-before]
      • «sihke ja»
    • «Tourettes-dávddat» ➞ [typo]
      • «Tourettes-dávddat» ➞ [typo]
26-jahkásaš Ruben Flipper logaldallá Deanu nuoraidskuvla-oahppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke ja . Ruben Flipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra.
26-jahkásaš Ruben Flipper logaldallá Deanu nuoraidskuvla-oahppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke ja . Ruben Flipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra.
    • «ja  .» ➞ [double-space-before]
      • «ja .»
26-jahkásaš Ruben Flipper logaldallá Deanu nuoraidskuvla-oahppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke ja . Ruben Flipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra.
26-jahkásaš Ruben Flipper logaldallá Deanu nuoraidskuvla-oahppiide iežas váivves mánná- ja nuorravuođa vásáhusaid. Miela vuostá gárrudit, dahje fáhkka huikkádit. Nu soaittát jos dus leat sihke ja. Ruben Flipper lea fasttit givssiduvvon dáid dávddaid dihtii, ja johtá dál ja muitala iežas vásáhusaid birra.
    • «ja .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ja.»
– Háliidan buktit ovdan ja deattuhit ahte ADHD- ja Tourettes-gillájeaddjit leat guhkkin eret jallat, dadjá Ruben Klipper rádiojearahallamis. – Háliidan buktit ovdan ja deattuhit ahte ADHD- ja Tourettes-gillájeaddjit leat guhkkin eret jallat, dadjá Ruben Klipper rádiojearahallamis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Háliidan buktit ovdan ja deattuhit ahte ADHD- ja Tourettes-gillájeaddjit leat guhkkin eret jallat, dadjá Ruben Klipper rádiojearahallamis.
– Háliidan buktit ovdan ja deattuhit ahte ADHD- ja 😱 leat guhkkin eret jallat, dadjá Ruben Flippera rádiojearahallamis.
    • «Tourettes-gillájeaddjit» ➞ [typo]
      • «Klipper» ➞ [typo]
        • «Flippera»
– Háliidan buktit ovdan ja deattuhit ahte ADHD- ja leat guhkkin eret jallat, dadjá Ruben Flippera rádiojearahallamis.
– Háliidan buktit ovdan ja deattuhit ahte ADHD- ja leat guhkkin eret jallat, dadjá Ruben Flippera rádiojearahallamis.
    • «ja  leat» ➞ [double-space-before]
      • «ja leat»
26-jahkásaš almmái lea mánná- ja nuorravuođas fasttit givssiduvvon, go guktot dávddat sus leat. 26-jahkásaš almmái lea mánná- ja nuorravuođas fasttit givssiduvvon, go guktot dávddat sus leat. 1 No errors found
Ollesolmmožin johtá dál miehttá Norgga ja logaldallá skuvllaoahppiide – mo dávddaiguin lea eallit, ja mo lei givssiduvvot. Ollesolmmožin johtá dál miehtá Norgga ja logaldallá skuvlaohppiide – mo dávddaiguin lea eallit, ja mo lei givssiduvvot. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ollesolmmožin johtá dál miehttá Norgga ja logaldallá skuvllaoahppiide – mo dávddaiguin lea eallit, ja mo lei givssiduvvot.
Ollesolmmožin johtá dál miehtá Norgga ja logaldallá skuvllaoahppiide – mo dávddaiguin lea eallit, ja mo lei givssiduvvot.
    • «miehttá» ➞ [typo]
      • «miehtá»
NRK Sápmi deaivvadii albmáin, go Deanu Nuoraidskuvlla-oahppiide logaldalai Deanu birasvisttis. NRK Sápmi deaivvadii albmáin, go Deanu Nuoraidskuvlaohppiide logaldalai Deanu birasvisttis. 1 No errors found
Rabasvuođain muitala rádioreportášas manne son lea válljen johtit ja muitalit iežas mánná- ja nuorravuođa gillámušaid birra. Rabasvuođain muitala rádioreportášas manne son lea válljen johtit ja muitalit iežas mánná- ja nuorravuođa gillámušaid birra. 1 No errors found
Guldal rádioreportáša dá: Guldal rádioreportáša dá: 1 No errors found
Ođđa girji boađi-boađi Thomas Marainen lea čállán girjji muitalusain maid mánnán lea gullan. Dalle máinnastedje ollesolbmot hálddiin ja eananvuložiin . Girji almmustuvvá juovllaide. Hálddiin son muitala girjjistis Ođđa girji boađi-boađi Thomas Marainen lea čállán girjji muitalusain maid mánnán lea gullan. Dalle máinnastedje ollesolbmot háldiin ja eatnanvuložiin . Girji almmustuvvá juovllaide. Háldiin son muitala girjjistis 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđa girji boađi-boađi Thomas Marainen lea čállán girjji muitalusain maid mánnán lea gullan. Dalle máinnastedje ollesolbmot hálddiin ja eananvuložiin . Girji almmustuvvá juovllaide. Hálddiin son muitala girjjistis
Ođđa girji boađi-boađi Thomas Marainen lea čállán girjji muitalusain maid mánnán lea gullan. Dalle máinnastedje ollesolbmot háldiin ja eananvuložiin. Girji almmustuvvá juovllaide. Háldiin son muitala girjjistis
    • «hálddiin» ➞ [typo]
      • «háldiin»
    • «eananvuložiin .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «eananvuložiin.»
    • «Hálddiin» ➞ [typo]
      • «Háldiin»
Girječálli Thomas Marainen Marainen muitala girjjis leat sága guovtti bártnážis, soai mannaga meahccái ja doppe de geavvá nu ahte nuppi máná lonuhit hálddit iežaset mánáin. Dan sáhtte dahkat danne go dan nuppi bátnis ii leat silba mii suddjii su lonohallamis hálddiide . Ii dáidde leat nu álki lonuhit máná ruovttluotta . Mo de geavva , dan ferte lohkat girjjis. Girječálli Thomas Marainen Marainen muitala girjjis leat sága guovtti bártnážis, soai mannaba meahccái ja doppe de geavvá nu ahte nuppi máná lonuhit háldit iežaset mánáin. Dan sáhtte dahkat danne go dan nuppi bártnis ii leat silba mii suddjii su lonohallamis háldiide . Ii dáidde leat nu álki lonuhit máná ruovttoluotta . Mo de geavvá , dan ferte lohkat girjjis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Girječálli Thomas Marainen Marainen muitala girjjis leat sága guovtti bártnážis, soai mannaga meahccái ja doppe de geavvá nu ahte nuppi máná lonuhit hálddit iežaset mánáin. Dan sáhtte dahkat danne go dan nuppi bátnis ii leat silba mii suddjii su lonohallamis hálddiide . Ii dáidde leat nu álki lonuhit máná ruovttluotta . Mo de geavva , dan ferte lohkat girjjis.
Girječálli Thomas Marainen Marainen muitala girjjis leat sága guovtti bártnážis, soai mannama meahccái ja doppe de geavvá nu ahte nuppi máná lonuhit háldit iežaset mánáin. Dan sáhtte dahkat danne go dan nuppi batnin ii leat silba mii suddjii su lonohallamis háldiide hálddiide. Ii dáidde leat nu álki lonuhit máná ruovttluotta ruovttluotta. Mo de geavva geavva, dan ferte lohkat girjjis.
    • «mannaga» ➞ [typo]
      • «mannama»
    • «hálddit» ➞ [typo]
      • «háldit»
    • «bátnis» ➞ [typo]
      • «batnin»
    • «hálddiide» ➞ [typo]
      • «háldiide»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «hálddiide.»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ruovttluotta.»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «geavva,»
Girječálli Thomas Marainen Marainen muitala girjjis leat sága guovtti bártnážis, soai mannama meahccái ja doppe de geavvá nu ahte nuppi máná lonuhit háldit iežaset mánáin. Dan sáhtte dahkat danne go dan nuppi batnin ii leat silba mii suddjii su lonohallamis háldiide hálddiide. Ii dáidde leat nu álki lonuhit máná ruovttluotta ruovttluotta. Mo de geavva geavva, dan ferte lohkat girjjis.
Girječálli Thomas Marainen Marainen muitala girjjis leat sága guovtti bártnážis, soai mannama meahccái ja doppe de geavvá nu ahte nuppi máná lonuhit háldit iežaset mánáin. Dan sáhtte dahkat danne go dan nuppi batnin ii leat silba mii suddjii su lonohallamis háldiide háldiide. Ii dáidde leat nu álki lonuhit máná ruovdeluotta ruovdeluotta. Mo de geavká geavká, dan ferte lohkat girjjis.
    • «hálddiide» ➞ [typo]
      • «háldiide»
    • «ruovttluotta» ➞ [typo]
      • «ruovdeluotta»
      • «ruovttoluotta»
      • «ruovdaluotta»
      • «ruovddiluotta»
      • «ruovttuluotta»
      • «ruovttoloatta»
      • «ruovddeluotta»
      • «ruovttuloatta»
    • «ruovttluotta» ➞ [typo]
      • «ruovdeluotta»
      • «ruovttoluotta»
      • «ruovdaluotta»
      • «ruovddiluotta»
      • «ruovttoluodda»
      • «ruovttuluodda»
      • «ruovttuluotta»
      • «ruovttoloatta»
      • «ruovddeluotta»
      • «ruovttuloatta»
    • «geavva» ➞ [typo]
      • «geavká»
    • «geavva» ➞ [typo]
      • «geavká»
      • «gávva»
      • «grávva»
Váttis lei oažžut ruđa deaddileapmái Váttis lei oažžut ruđa deaddileapmái 1 No errors found
Thomas Marainen muitala lean váttisin fitnet ruđa girjji gárvvisteapmái ja prenteheapmai . Ovdal lohká lean vejolaš fitnet ruhtadeami Norgga Sámedikkis, dál ii leange šat nu. Danne manai áigi dušše ohcat ruđaid almmustahttit girjji. Loahpa loahpas meinnestuvai ruhtadeapmi, ja leage Ruoŧa Sámediggi mii juolludii ruđa prentehit girjji. Davvi Girji dat almmustahttá Thomas Marainena girjji "Háldi lonuhus". Thomas Marainen muitala lean váttisin fidnet ruđa girjji gárvvisteapmái ja prenteheapmái . Ovdal lohká lean vejolaš fidnet ruhtadeami Norgga Sámedikkis, dál ii leange šat nu. Danne manai áigi dušše ohcat ruđaid almmustahttit girjji. Loahpa loahpas meinnestuvai ruhtadeapmi, ja leage Ruoŧa Sámediggi mii juolludii ruđa prentehit girjji. Davvi Girji dat almmustahttá Thomas Marainena girjji "Háldi lonuhus". 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Thomas Marainen muitala lean váttisin fitnet ruđa girjji gárvvisteapmái ja prenteheapmai . Ovdal lohká lean vejolaš fitnet ruhtadeami Norgga Sámedikkis, dál ii leange šat nu. Danne manai áigi dušše ohcat ruđaid almmustahttit girjji. Loahpa loahpas meinnestuvai ruhtadeapmi, ja leage Ruoŧa Sámediggi mii juolludii ruđa prentehit girjji. Davvi Girji dat almmustahttá Thomas Marainena girjji "Háldi lonuhus".
Thomas Marainen muitala lean váttisin fitnet ruđa girjji gárvvisteapmái ja prenteheapmai prenteheapmai. Ovdal lohká lean vejolaš fitnet ruhtadeami Norgga Sámedikkis, dál ii leange šat nu. Danne manai áigi dušše ohcat ruđaid almmustahttit girjji. Loahpaloahpas meinnestuvai ruhtadeapmi, ja leage Ruoŧa Sámediggi mii juolludii ruđa prentehit girjji. Davvi Girji dat almmustahttá Thomas Marainena girjji "Háldi lonuhus".
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «prenteheapmai.»
    • «Loahpa loahpas» ➞ [msyn-compound]
      • «Loahpaloahpas»
Thomas Marainen muitala lean váttisin fitnet ruđa girjji gárvvisteapmái ja prenteheapmai prenteheapmai. Ovdal lohká lean vejolaš fitnet ruhtadeami Norgga Sámedikkis, dál ii leange šat nu. Danne manai áigi dušše ohcat ruđaid almmustahttit girjji. Loahpaloahpas meinnestuvai ruhtadeapmi, ja leage Ruoŧa Sámediggi mii juolludii ruđa prentehit girjji. Davvi Girji dat almmustahttá Thomas Marainena girjji "Háldi lonuhus".
Thomas Marainen muitala lean váttisin fitnet ruđa girjji gárvvisteapmái ja prenteheapmán prenteheapmái. Ovdal lohká lean vejolaš fitnet ruhtadeami Norgga Sámedikkis, dál ii leange šat nu. Danne manai áigi dušše ohcat ruđaid almmustahttit girjji. Loahpaloahpas meinnestuvai ruhtadeapmi, ja leage Ruoŧa Sámediggi mii juolludii ruđa prentehit girjji. Davvi Girji dat almmustahttá Thomas Marainena girjji "Háldi lonuhus".
    • «prenteheapmai» ➞ [typo]
      • «prenteheapmán»
    • «prenteheapmai» ➞ [typo]
      • «prenteheapmái»
      • «prentedeapmái»
      • «renteheapmái»
      • «prenteheapmi»
Svalbárda leat Norga sullot Árktisa . Dát sullot leat Europa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal 74° ja 81° davvi govdodagas ja 10° ja 35° nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana ja goalmmádin Edgeøya. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret go dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat Barentsburgas, dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma Sveagruvena dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas. Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdo-čoahkkananbáikin , muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9.beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Trust Arktikugol áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdna-verrát reasta máilbmái. Sulloguovllus lea arktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eara guovlluin seamma govdodatgrádain. Svalbárda leat Norga sullot Árktisis . Dát sullot leat Europa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal 74° ja 81° davvi govdodagas ja 10° ja 35° nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana ja goalmmádin Edgeøya. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret 0 dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat Barentsburgas, dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma Sveagruvena dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas. Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdočoahkkananbáikin , muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9.beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Trust Arktikugol áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdnaverrát reasta máilbmái. Sulloguovllus lea árktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eará guovlluin seamma govdodatgrádain. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Svalbárda leat Norga sullot Árktisa . Dát sullot leat Europa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal 74° ja 81° davvi govdodagas ja 10° ja 35° nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana ja goalmmádin Edgeøya. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret go dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat Barentsburgas, dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma Sveagruvena dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas. Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdo-čoahkkananbáikin , muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9.beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Trust Arktikugol áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdna-verrát reasta máilbmái. Sulloguovllus lea arktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eara guovlluin seamma govdodatgrádain.
Svalbárda leat Norga sullot Árktis Árktisa. Dát sullot leat Europa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal 😱 ja 😱 davvi govdodagas ja 😱 ja 😱 nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana ja goalmmádin Edgeira. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret go dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat 😱, dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma 😱 dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas. Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdo-čoahkkananbáikin, muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9. beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Frost 😱 áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdna-verrát reasta máilbmái. Sulloguovllus lea árktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eará guovlluin seamma govdodatgrádain.
    • «Árktisa» ➞ [typo]
      • «Árktis»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Árktisa.»
    • «74°» ➞ [typo]
      • «81°» ➞ [typo]
        • «10°» ➞ [typo]
          • «35°» ➞ [typo]
            • «Edgeøya» ➞ [typo]
              • «Edgeira»
            • «Barentsburgas» ➞ [typo]
              • «Sveagruvena» ➞ [typo]
                • «fálesbivdo-čoahkkananbáikin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
                  • «fálesbivdo-čoahkkananbáikin,»
                • «9.beaivvi» ➞ [no-space-after-punct-mark]
                  • «9. beaivvi»
                • «Trust» ➞ [typo]
                  • «Frost»
                  • «Trosa»
                • «Arktikugol» ➞ [typo]
                  • «arktalaš» ➞ [typo]
                    • «árktalaš»
                  • «eara» ➞ [typo]
                    • «eará»
Svalbárda leat Norga sullot Árktis Árktisa. Dát sullot leat Europa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal ja davvi govdodagas ja ja nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana ja goalmmádin Edgeira. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret go dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat , dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas. Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdo-čoahkkananbáikin, muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9. beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Frost áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdna-verrát reasta máilbmái. Sulloguovllus lea árktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eará guovlluin seamma govdodatgrádain.
Svalbárda leat Norga sullot Árktis Árktis. Dát sullot leat Europa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal ja davvi govdodagas ja ja nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana ja goalmmádin Edgeira. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret go dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat, dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas. Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdo-čoahkkananbáikin, muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9. beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Frost áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdna-verrát reasta máilbmái. Sulloguovllus lea árktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eará guovlluin seamma govdodatgrádain.
    • «Árktisa» ➞ [typo]
      • «Árktis»
    • «ja  davvi» ➞ [double-space-before]
      • «ja davvi»
    • «ja  nuortta» ➞ [double-space-before]
      • «ja nuortta»
    • «ruvkeservodat ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ruvkeservodat,»
    • «ruvkedoaimma  dáfus» ➞ [double-space-before]
      • «ruvkedoaimma dáfus»
    • «Frost  áidna» ➞ [double-space-before]
      • «Frost áidna»
Svalbárda leat Norga sullot Árktis Árktis. Dát sullot leat Europa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal ja davvi govdodagas ja ja nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana ja goalmmádin Edgeira. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret go dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat, dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas. Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdo-čoahkkananbáikin, muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9. beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Frost áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdna-verrát reasta máilbmái. Sulloguovllus lea árktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eará guovlluin seamma govdodatgrádain.
Svalbárda leat Norga sullot Árktis Árktis. Dát sullot leat Europa nannáma davábealde, sullii davvipola ja Norgga nannáma gaskkas. Svalbárdii gullet buot sullot ja bávttit gaskkal ja davvi govdodagas ja ja nuortta guhkkodagas. Stuorimus suolu lea Čohkkavárit (Spitsbergen), nubbin stuorimus lea Davvinuortaeana ja goalmmádin Edgeira. Longyearbyen lea hálddahusguovddáš dáid sulluide. Eará ásahusat, earret go dutkanguovddážat, leat dat ruošša ruvkeservodat, dutkanservodat Ođđa-Ålesundas ja ásahusat ruvkedoaimma dáfus. Buot dát sullot hálddašuvvojit bargoolbmás Svalbárddas. Sullot váldojuvvoje vuosttaš geardde atnui 16. ja 17. jahkečuođis, fálesbivdo-čoahkkananbáikin, muhto guđđui loahpas ávdin. 19. jahkečuođi álggus álggahuvvui beasošruvkedoaibma, mii dagahii ahte eambbo servodagat álggahuvvojedje dáid sulluide. Svalbárda-traktáhtta 9. beaivvi guovvamánu 1920 rájes dohkkeha norgga suverenitehta, ja Svalbárda-lágain 1925:s šadde sullot ollásii oassin gonagasriikii Norgii. Svalbárda-láhka etablerii maid Svalbárdda ekonomalaš friddjabáikin ja demilitariserejuvvon guovlun. Odne leaba Stuora Norgga Čohkkaváriid Beasoškompaniija ja dat ruošša Frost áidna ruvkesearvvit mat ain doaimmaheaba beasošdoaimma Svalbárddas. Dutkkan ja turisma leat šaddan dehálaš liigeealáhussan lassin Svalbárdda Universitehtaguovddážii ja Svalbárdda máilmmiviidosaš siepmanvárrehussii. Doppe eai leat luottat orrunbáikkiid gaskkal, ja olbmot vánddardit skuteriiguin, girdiiguin ja fatnasiiguin. Svalbárdda Girdišillju, Longyear, lea dat deháleamos kommunikašuvdna-verrát reasta máilbmái. Sulloguovllus lea árktalaš klimá, muhto doppe lea lieggasit ja bivvalit go eará guovlluin seamma govdodatgrádain.
    • «gaskkal  ja» ➞ [double-space-before]
      • «gaskkal ja»
    • «ja  ja» ➞ [double-space-before]
      • «ja ja»
#Priváhtaskuvllat eai fárus #30.11.12 #Aslak Ilkka Niittyvuopio ja Maret Inger A Anti # Publisert 22.11.2012 10:52. #Priváhtaskuvllat eai fárus #30.11.12 #Aslak Ilkka Niittyvuopio ja Maret Inger A Anti # nob 22.11.2012 10:52. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
#Priváhtaskuvllat eai fárus #30.11.12 #Aslak Ilkka Niittyvuopio ja Maret Inger A Anti # Publisert 22.11.2012 10:52.
#Priváhtaskuvllat eai fárus #30.11.12 #Aslak Ilkka Niittyvuopio ja Máret Inger A Anti # Publisere 22.11.2012 10:52.
    • «Maret» ➞ [typo]
      • «Máret»
    • «Publisert» ➞ [typo]
      • «Publisere»
Sámedikki evttohus giellalága rievdadeamis, ii guoskka priváhtaskuvllaid. Sámedikki evttohus giellalága rievdadeamis, ii guoskka priváhtaskuvllaid. 1 No errors found
Sámediggeráđđi árvala heaittihit giellahálddašanguovllu ja baicce nannet sámegiel oahpahusa ja giellageavaheami guoskat olles riikii. Sihke posišuvdna ja opposišuvdna lohket dárbbu rievdadusaide go nu ollu sápmelaččat orrot olggobealde giellahálddašan guovllu . Eatni Inger Anne Siri Triumf ii loga árvalusa ávkin su niidii gii vázzá priváhta joatkkaskuvlla. Sámediggeráđđi árvala heaittihit giellahálddašanguovllu ja baicce nannet sámegiel oahpahusa ja giellageavaheami guoskat olles riikii. Sihke posišuvdna ja opposišuvdna lohket dárbbu rievdadusaide go nu ollu sápmelaččat orrot olggobealde giellahálddašanguovllu . Eadni Inger Anne Siri Triumf ii loga árvalusa ávkin su niidii gii vázzá priváhta joatkkaskuvlla. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámediggeráđđi árvala heaittihit giellahálddašanguovllu ja baicce nannet sámegiel oahpahusa ja giellageavaheami guoskat olles riikii. Sihke posišuvdna ja opposišuvdna lohket dárbbu rievdadusaide go nu ollu sápmelaččat orrot olggobealde giellahálddašan guovllu . Eatni Inger Anne Siri Triumf ii loga árvalusa ávkin su niidii gii vázzá priváhta joatkkaskuvlla.
Sámediggeráđđi árvala heaittihit giellahálddašanguovllu ja baicce nannet sámegiel oahpahusa ja giellageavaheami guoskat olles riikii. Sihke posišuvdna ja opposišuvdna lohket dárbbu rievdadusaide go nu ollu sápmelaččat orrot olggobealde giellahálddašan guovllu. Eatni Inger Anne Siri Triumf ii loga árvalusa ávkin su niidii gii vázzá priváhta joatkkaskuvlla.
    • «giellahálddašan guovllu .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «giellahálddašan guovllu.»
Sámediggeráđđi árvala heaittihit giellahálddašanguovllu ja baicce nannet sámegiel oahpahusa ja giellageavaheami guoskat olles riikii. Sihke posišuvdna ja opposišuvdna lohket dárbbu rievdadusaide go nu ollu sápmelaččat orrot olggobealde giellahálddašan guovllu. Eatni Inger Anne Siri Triumf ii loga árvalusa ávkin su niidii gii vázzá priváhta joatkkaskuvlla.
Sámediggeráđđi árvala heaittihit giellahálddašanguovllu ja baicce nannet sámegiel oahpahusa ja giellageavaheami guoskat olles riikii. Sihke posišuvdna ja opposišuvdna lohket dárbbu rievdadusaide go nu ollu sápmelaččat orrot olggobealde giellahálddašanguovllu. Eatni Inger Anne Siri Triumf ii loga árvalusa ávkin su niidii gii vázzá priváhta joatkkaskuvlla.
    • «giellahálddašan guovllu» ➞ [msyn-compound]
      • «giellahálddašanguovllu»
- Priváhta skuvllaid maid berrešii smiehttat dás ja geatnegahttit maiddái daid čuovvut giellalága, dál lága gáibádusat eai guoskka daid. - Priváhta skuvllaid maid berrešii smiehttat dás ja geatnegahttit maiddái daid čuovvut giellalága, dál lága gáibádusat eai guoskka daid. 1 No errors found
Siri Triumf sávašii, ahte priváhtaskuvllat maid váldojuvvojivčče mielde, jus rievdadit giellalága. Siri Triumf sávašii, ahte priváhtaskuvllat maid váldojuvvošedje mielde, jus rievdadit giellalága. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Siri Triumf sávašii, ahte priváhtaskuvllat maid váldojuvvojivčče mielde, jus rievdadit giellalága.
Siri Triumf sávašii, ahte priváhtaskuvllat maid váldojuvvojedje mielde, jus rievdadit giellalága.
    • «váldojuvvojivčče» ➞ [typo]
      • «váldojuvvojedje»
      • «aldojuvvojedje»
      • «báltojuvvojedje»
      • «sáltojuvvojedje»
      • «máltojuvvojedje»
      • «baldojuvvojedje»
      • «vavdojuvvojedje»
      • «veltojuvvojedje»
      • «šaldojuvvojedje»
      • «vallojuvvojedje»
- Dat livčče gal oba vuogas , jus ná geavašii, go muhtin mánát fertejit mannat priváhta skuvlii, jus áigot oaččut dakkár oahpu , mii ii gávdno stáhta skuvllain. - Dat livččii gal oba vuogas , jus ná geavašii, go muhtin mánát fertejit mannat priváhta skuvlii, jus áigot oaččut dakkár jus áigot oažžut dakkár oahpu , mii ii gávdno stáhta skuvllain. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Dat livčče gal oba vuogas , jus ná geavašii, go muhtin mánát fertejit mannat priváhta skuvlii, jus áigot oaččut dakkár oahpu , mii ii gávdno stáhta skuvllain.
- Dat livčče gal oba vuogas, jus ná geavašii, go muhtin mánát fertejit mannat priváhta skuvlii, jus áigot oaččut dakkár oahpu, mii ii gávdno stáhta skuvllain.
    • «vuogas ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuogas,»
    • «oahpu ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oahpu,»
Skuvllaid iežasit hálddus Ovcci gieldda Finnmárkkus Trøndeláhkii gullet dál giellahálddašanguvlui ja logát gielda galggašii dasa mielde boahtte jagi rájes. Dáid galggašedje leat sámi- ja dárogiella ovttaárvosaš dásis . Dat mearkkaša, ahte buohkain lea riekti oaččut sámegielat bálvalusaid almmolaš ásahusain hálddašanguovllus. Skuvllaid iežaset hálddus Ovcci gieldda Finnmárkkus Trøndeláhkii gullet dál giellahálddašanguvlui ja logát gielda galggašii dasa mielde boahtte jagi rájes. Dáin galggašedje leat sámi- ja dárogiella ovttaárvosaš dásis . Dat mearkkaša, ahte buohkain lea riekti oažžut sámegielat bálvalusaid almmolaš ásahusain hálddašanguovllus. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Skuvllaid iežasit hálddus Ovcci gieldda Finnmárkkus Trøndeláhkii gullet dál giellahálddašanguvlui ja logát gielda galggašii dasa mielde boahtte jagi rájes. Dáid galggašedje leat sámi- ja dárogiella ovttaárvosaš dásis . Dat mearkkaša, ahte buohkain lea riekti oaččut sámegielat bálvalusaid almmolaš ásahusain hálddašanguovllus.
Skuvllaid 😱 hálddus Ovcci gieldda Finnmárkkus Trøndeláhkii gullet dál giellahálddašanguvlui ja logát gielda galggašii dasa mielde boahtte jagi rájes. Dáid galggašedje leat sáme- ja dárogiella ovttaárvosaš dásis. Dat mearkkaša, ahte buohkain lea riekti oaččut sámegielat bálvalusaid almmolaš ásahusain hálddašanguovllus.
    • «iežasit» ➞ [typo]
      • «sámi-» ➞ [typo]
        • «sáme-»
      • «dásis .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «dásis.»
Skuvllaid hálddus Ovcci gieldda Finnmárkkus Trøndeláhkii gullet dál giellahálddašanguvlui ja logát gielda galggašii dasa mielde boahtte jagi rájes. Dáid galggašedje leat sáme- ja dárogiella ovttaárvosaš dásis. Dat mearkkaša, ahte buohkain lea riekti oaččut sámegielat bálvalusaid almmolaš ásahusain hálddašanguovllus.
Skuvllaid hálddus Ovcci gieldda Finnmárkkus Trøndeláhkii gullet dál giellahálddašanguvlui ja logát gielda galggašii dasa mielde boahtte jagi rájes. Dáid galggašedje leat sáme- ja dárogiella ovttaárvosaš dásis. Dat mearkkaša, ahte buohkain lea riekti oaččut sámegielat bálvalusaid almmolaš ásahusain hálddašanguovllus.
    • «Skuvllaid  hálddus» ➞ [double-space-before]
      • «Skuvllaid hálddus»
Sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje 1990:is ja dán dat áiggošii sámediggeráđđi dál rievdadit buot sápmelaččaide buorrin. Sii leat gávnnahan, ahte eai olát daid mihttuid , mat leat sámegiela ektui. Sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje 1990:s ja dán dat áiggošii sámediggeráđđi dál rievdadit buot sápmelaččaide buorrin. Sii leat gávnnahan, ahte eai olat daid mihtuid , mat leat sámegiela ektui. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje 1990:is ja dán dat áiggošii sámediggeráđđi dál rievdadit buot sápmelaččaide buorrin. Sii leat gávnnahan, ahte eai olát daid mihttuid , mat leat sámegiela ektui.
Sámelága giellanjuolggadusat mearriduvvojedje 1990:s ja dán dat áiggošii sámediggeráđđi dál rievdadit buot sápmelaččaide buorrin. Sii leat gávnnahan, ahte eai olat daid mihttuid, mat leat sámegiela ektui.
    • «1990:is» ➞ [typo]
      • «1990:s»
    • «olát» ➞ [typo]
      • «olat»
    • «mihttuid ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «mihttuid,»
- Dat ii leat dieđusge nu, ahte váikke heaittiha giellahálddašanguovllu, de buot sámi oahppit fidnejit daid vuoigatvuođaid, mat livčče almmolaš skuvllain. Dat leat olu čuolmmat, maid sii fertejit čoavdit, ee. nannet dan oahpahusvuoigatvuođa sihke olggobealde ja siskkobealde giellahálddašanguovllu, muitala sámediggeráđđi Laila Susanne Vars. - Dat ii leat dieđusge nu, ahte váikke heaittiha giellahálddašanguovllu, de buot sámi oahppit fidnejit daid vuoigatvuođaid, mat livčče almmolaš skuvllain. Dat leat olu čuolmmat, maid sii fertejit čoavdit, ee. nannet dan oahpahusvuoigatvuođa sihke olggobealde ja siskkobealde giellahálddašanguovllu, muitala sámediggeráđđi Laila Susanne Vars. 1 No errors found
Vars mielas ii leat dohkálaš, ahte nuorat, geat mannet ohppui priváhtaskuvllaide, masset eatnigielaset. Vars sávašii priváhta skuvllaid oaidnit dan vejolašvuođa fállat oahpu maid sámegillii. Vars mielas ii leat dohkálaš, ahte nuorat, geat mannet ohppui priváhtaskuvllaide, masset eatnigielaset. Vars sávašii priváhta skuvllaid oaidnit dan vejolašvuođa fállat oahpu maid sámegillii. 1 No errors found
Ilo ja davviriikkalaš sámisoahpamuš Ilo ja davviriikkalaš sámesoahpamuš 1 No errors found
Mannan vahku loahppa manai Helssegis. Oassálasten davviriikkalaš sámisoahpamuša Suoma sáttagotti čoakkámii duorastaga. Čoakkán válmmaštalai čuovvovaš aitosaš ráđđádallangotti čoakkáma, mii dollojuvvo juovlamánu nuppi vahku Helssegis. Dan ovdal lea maid sámi parlamentáralaš ráđi ( SPR:a ) stivrra čoakkán. SPR lea šiehttan, ahte sápmelaččat šihttet oktasaš oainnu SPR:s. Joatkkaráđđádallamat leat dál goalmmat logus, mii gieđahallá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Lohku lea árvvoštallojuvvon sámisoahpamuša álkimussan. Mannan vahku loahppa manai Helssegis. Oassálasten davviriikkalaš sámesoahpamuša Suoma sáttagotti čoakkámii duorastaga. Čoakkán válmmaštalai čuovvovaš aitosaš ráđđádallangotti čoakkáma, mii dollojuvvo juovlamánu nuppi vahku Helssegis. Dan ovdal lea maid sámi parlamentáralaš ráđi ( SPR ) stivrra čoakkán. SPR lea šiehttan, ahte sápmelaččat šihttet oktasaš oainnu SPR:s. Joatkkaráđđádallamat leat dál goalmmát logus, mii gieđahallá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Lohku lea árvvoštallojuvvon sámesoahpamuša álkimussan. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mannan vahku loahppa manai Helssegis. Oassálasten davviriikkalaš sámisoahpamuša Suoma sáttagotti čoakkámii duorastaga. Čoakkán válmmaštalai čuovvovaš aitosaš ráđđádallangotti čoakkáma, mii dollojuvvo juovlamánu nuppi vahku Helssegis. Dan ovdal lea maid sámi parlamentáralaš ráđi ( SPR:a ) stivrra čoakkán. SPR lea šiehttan, ahte sápmelaččat šihttet oktasaš oainnu SPR:s. Joatkkaráđđádallamat leat dál goalmmat logus, mii gieđahallá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Lohku lea árvvoštallojuvvon sámisoahpamuša álkimussan.
Mannan vahku loahppa manai Helssegis. Oassálasten davviriikkalaš sámisoahpamuša Suoma sáttagotti čoakkámii duorastaga. Čoakkán válmmaštalai čuovvovaš aitosaš ráđđádallangotti čoakkáma, mii dollojuvvo juovlamánu nuppi vahku Helssegis. Dan ovdal lea maid sámi parlamentáralaš ráđi (SPR:a SPR SPR:a) stivrra čoakkán. SPR lea šiehttan, ahte sápmelaččat šihttet oktasaš oainnu SPR:s. Joatkkaráđđádallamat leat dál goalmmát logus, mii gieđahallá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Lohku lea árvvoštallojuvvon sámisoahpamuša álkimussan.
    • «(» ➞ [space-after-paren-beg]
      • «(SPR:a»
    • «SPR:a» ➞ [typo]
      • «SPR»
    • «)» ➞ [space-before-paren-end]
      • «SPR:a)»
    • «goalmmat» ➞ [typo]
      • «goalmmát»
Mannan vahku loahppa manai Helssegis. Oassálasten davviriikkalaš sámisoahpamuša Suoma sáttagotti čoakkámii duorastaga. Čoakkán válmmaštalai čuovvovaš aitosaš ráđđádallangotti čoakkáma, mii dollojuvvo juovlamánu nuppi vahku Helssegis. Dan ovdal lea maid sámi parlamentáralaš ráđi (SPR:a SPR SPR:a) stivrra čoakkán. SPR lea šiehttan, ahte sápmelaččat šihttet oktasaš oainnu SPR:s. Joatkkaráđđádallamat leat dál goalmmát logus, mii gieđahallá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Lohku lea árvvoštallojuvvon sámisoahpamuša álkimussan.
Mannan vahku loahppa manai Helssegis. Oassálasten davviriikkalaš sámisoahpamuša Suoma sáttagotti čoakkámii duorastaga. Čoakkán válmmaštalai čuovvovaš aitosaš ráđđádallangotti čoakkáma, mii dollojuvvo juovlamánu nuppi vahku Helssegis. Dan ovdal lea maid sámi parlamentáralaš ráđi (SPR SPR SPR) stivrra čoakkán. SPR lea šiehttan, ahte sápmelaččat šihttet oktasaš oainnu SPR:s. Joatkkaráđđádallamat leat dál goalmmát logus, mii gieđahallá sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid. Lohku lea árvvoštallojuvvon sámisoahpamuša álkimussan.
    • «SPR:a» ➞ [typo]
      • «SPR»
    • «SPR:a» ➞ [typo]
      • «SPR»
Duorastaga čoakkámis gieđahallojuvvoje stáhtaid bargan nuppástusevttohusat soahpamušhápmosii ja luonddolaččat maid sámedikkis ledje smávva rievdadusevttohusat soahpamušdekstii, muhto eanasin kommenteriimet stáhtaid evttohusaid. Suoma sámediggi ja SPR leaba cealkán, ahte davviriikkalaš sámisoahpamuš galgá čuovvut nu guhkás go vejolaš áššedovdibargojoavkku hápmosa sámisoahpamuššan . Vaikko lohku lea árvvoštallojuvvon álkimussan, de stáhtain ledje goitge teknihkalašlundosaš divvunevttohusaid lassin dakkár nuppástusevttohusat soahpamušdekstii, masa Suoma sámediggi ii sáhttán čatnasit. Muhto, jáhkán liikká, ahte beassat áššis kompromissii ráđđádallamiid mielde. Duorastaga čoakkámis gieđahallojuvvoje stáhtaid bargan nuppástusevttohusat soahpamušhápmosii ja lunddolaččat maid sámedikkis ledje smávva rievdadusevttohusat soahpamušdekstii, muhto eatnasin kommenteriimet stáhtaid evttohusaid. Suoma sámediggi ja SPR leaba cealkán, ahte davviriikkalaš sámesoahpamuš galgá čuovvut nu guhkás go vejolaš áššedovdibargojoavkku hápmosa sámesoahpamuššan . Vaikko lohku lea árvvoštallojuvvon álkimussan, de stáhtain ledje goitge teknihkalašlundosaš divvunevttohusaid lassin dakkár nuppástusevttohusat soahpamušdekstii, masa Suoma sámediggi ii sáhttán čatnasit. Muhto, jáhkán liikká, ahte beassat áššis kompromissii ráđđádallamiid mielde. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Duorastaga čoakkámis gieđahallojuvvoje stáhtaid bargan nuppástusevttohusat soahpamušhápmosii ja luonddolaččat maid sámedikkis ledje smávva rievdadusevttohusat soahpamušdekstii, muhto eanasin kommenteriimet stáhtaid evttohusaid. Suoma sámediggi ja SPR leaba cealkán, ahte davviriikkalaš sámisoahpamuš galgá čuovvut nu guhkás go vejolaš áššedovdibargojoavkku hápmosa sámisoahpamuššan . Vaikko lohku lea árvvoštallojuvvon álkimussan, de stáhtain ledje goitge teknihkalašlundosaš divvunevttohusaid lassin dakkár nuppástusevttohusat soahpamušdekstii, masa Suoma sámediggi ii sáhttán čatnasit. Muhto, jáhkán liikká, ahte beassat áššis kompromissii ráđđádallamiid mielde.
Duorastaga čoakkámis gieđahallojuvvoje stáhtaid bargan nuppástusevttohusat soahpamušhápmosii ja lunddolaččat maid sámedikkis ledje smávva rievdadusevttohusat soahpamušdekstii, muhto eanasin kommenteriimet stáhtaid evttohusaid. Suoma sámediggi ja SPR leaba cealkán, ahte davviriikkalaš sámisoahpamuš galgá čuovvut nu guhkás go vejolaš áššedovdibargojoavkku hápmosa sámisoahpamuššan. Vaikko lohku lea árvvoštallojuvvon álkimussan, de stáhtain ledje goitge teknihkalašluitosaš divvunevttohusaid lassin dakkár nuppástusevttohusat soahpamušdekstii, masa Suoma sámediggi ii sáhttán čatnasit. Muhto, jáhkán liikká, ahte beassat áššis kompromissii ráđđádallamiid mielde.
    • «luonddolaččat» ➞ [typo]
      • «lunddolaččat»
    • «sámisoahpamuššan .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sámisoahpamuššan.»
    • «teknihkalašlundosaš» ➞ [typo]
      • «teknihkalašluitosaš»
      • «teknihkalašálondosaš»
      • «teknihkalávlundosaš»
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid olláhuhttin . Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuohtaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađi bahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid olláhuhttimis , muhto ministeriijaid ovddasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis. Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid ollahuhttin . Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađi bahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid ollahuhttimis , muhto ministeriijaid ovddasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis. 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid olláhuhttin . Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuohtaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađi bahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid olláhuhttimis , muhto ministeriijaid ovddasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid 😱 olláhuhttin. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid 😱 olláhuhttimis, muhto ministeriijaid ovddasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.
    • «olláhuhttin» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «olláhuhttin.»
      • «vuoigatvuohtaministeriija» ➞ [typo]
        • «vuoigatvuođaministeriija»
      • «Dađi bahábut» ➞ [msyn-compound]
        • «Dađibahábut»
      • «olláhuhttimis» ➞ [typo]
        • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «olláhuhttimis,»
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid olláhuhttindaid olláhuhttin. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid olláhuhttimisávžžuhusaid olláhuhttimis, muhto ministeriijaid ovddasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid olláhuhttin😱. Áittardeaddji lea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid olláhuhttimis😱, muhto ministeriijaid ovddasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.
    • «daid  olláhuhttin» ➞ [double-space-before]
      • «daid olláhuhttin»
    • «daid  olláhuhttin» ➞ [typo]
      • «ávžžuhusaid  olláhuhttimis» ➞ [double-space-before]
        • «ávžžuhusaid olláhuhttimis»
      • «ávžžuhusaid  olláhuhttimis» ➞ [typo]
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid olláhuhttinea ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid olláhuhttimisdasteaddjit manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid ollahuhttinba ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid 😱 manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.
    • «olláhuhttinea» ➞ [typo]
      • «ollahuhttinba»
    • «olláhuhttimisdasteaddjit» ➞ [typo]
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid ollahuhttinba ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.
Bearjadaga dollen sága olmmošriektesáttagotti ja davviriikkalaš olmmošriekteáššiid ráđđádallangotti (IONK) lágidan semináras. Seminára fáddán lei Eurohpá Ráđi olmmošriekteáittardeaddji Supmii addin ávžžuhusat ja daid ollahuhttinba ee. ávžžuhan Suoma ratifiseret Ilo 169-soahpamuša, suokkardallat sámedikki evttohusa vuođđudit parlamentáralaš sámedikki ja ráđđehusbellodagaid dásseárvosaš bargojoavku válmmaštallat soahpamuša ratifiserema sihke dorvvastit sámi boazodoaluin bargama vejolašvuođaid. Ávžžuhusaid, mat guske sápmelaččaid, kommentereje vuoigatvuođaministeriija sihke eanan- ja meahccedoalloministeriija ovddasteaddjit. Dađibahábut ministeriija ovddasteddjiin eai lean evttohusat ávžžuhusaid manne dušše čađa gustojeaddji lágaid, ráđđehusprográmma linnjemiid ja giđđat celkojuvvon cealkámušaid Ilo 169-soahpamuša ratifiseremis.
    • «ávžžuhusaid  manne» ➞ [double-space-before]
      • «ávžžuhusaid manne»
Dilálašvuođa allaárvoseamos ságastalli, olgoáššiidministtar Erkki Tuomioja doalai earenoamáš buori sága semináras. Tuomioja dovddastii rahpasit, go lea maid dutki, ahte Suopma lea kritihka čuozáhahkan sápmelaččaid sajádagas riikkaidgaskasaš arenain. Ministtar anii olmmošriekteáittardeaddji cealkámuša hui čielggasin. Tuomioja lei hui fuolalaččat vuojulduvvan olmmošriekteáittardeaddji raportii ja son deattuhii ságastis boazodoalu dehálašvuođa sámi kultuvrii. Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi áddit sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktasemiin . Ministara sáhkavuorru lei humána, dehálaš ja das lei hui alla árvu. Riikkaidgaskasaš soahpamušathan gullet olgoáššiidministeriija doaibmaváldái. Dilálašvuođa allaárvoseamos ságastalli, olgoriikaministtar Erkki Tuomioja doalai earenoamáš buori sága semináras. Tuomioja dovddastii rahpasit, go lea maid dutki, ahte Suopma lea kritihka čuozáhahkan sápmelaččaid sajádagas riikkaidgaskasaš arenain. Ministtar anii olmmošriekteáittardeaddji cealkámuša hui čielggasin. Tuomioja lei hui fuolalaččat vuojulduvvan olmmošriekteáittardeaddji raportii ja son deattuhii ságastis boazodoalu dehálašvuođa sámi kultuvrii. Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi addit sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktásemiin . Ministara sáhkavuorru lei humána, dehálaš ja das lei hui alla árvu. Riikkaidgaskasaš soahpamušathan gullet olgoriikaministeriija doaibmaváldái. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dilálašvuođa allaárvoseamos ságastalli, olgoáššiidministtar Erkki Tuomioja doalai earenoamáš buori sága semináras. Tuomioja dovddastii rahpasit, go lea maid dutki, ahte Suopma lea kritihka čuozáhahkan sápmelaččaid sajádagas riikkaidgaskasaš arenain. Ministtar anii olmmošriekteáittardeaddji cealkámuša hui čielggasin. Tuomioja lei hui fuolalaččat vuojulduvvan olmmošriekteáittardeaddji raportii ja son deattuhii ságastis boazodoalu dehálašvuođa sámi kultuvrii. Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi áddit sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktasemiin . Ministara sáhkavuorru lei humána, dehálaš ja das lei hui alla árvu. Riikkaidgaskasaš soahpamušathan gullet olgoáššiidministeriija doaibmaváldái.
Dilálašvuođa 😱 ságastalli, olgoáššiidministtar Erkki Tuomioja doalai earenoamáš buori sága semináras. Tuomioja dovddastii rahpasit, go lea maid 😱, ahte Suopma lea kritihka čuozáhahkan sápmelaččaid sajádagas riikkaidgaskasaš arenain. Ministtar anii olmmošriekteáittardeaddji cealkámuša hui čielggasin. Tuomioja lei hui fuolalaččat vuojulduvvan olmmošriekteáittardeaddji raportii ja son deattuhii ságastis boazodoalu dehálašvuođa sámi kultuvrii. Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi addin sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktásemiin laktasemiin. Ministara sáhkavuorru lei humána, dehálaš ja das lei hui alla árvu. Riikkaidgaskasaš soahpamušathan gullet olgoáššiidministeriija doaibmaváldái.
    • «allaárvoseamos» ➞ [typo]
      • «dutki» ➞ [typo]
        • «áddit» ➞ [typo]
          • «addin»
        • «laktasemiin» ➞ [typo]
          • «laktásemiin»
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «laktasemiin.»
Dilálašvuođa ságastalli, olgoáššiidministtar Erkki Tuomioja doalai earenoamáš buori sága semináras. Tuomioja dovddastii rahpasit, go lea maid , ahte Suopma lea kritihka čuozáhahkan sápmelaččaid sajádagas riikkaidgaskasaš arenain. Ministtar anii olmmošriekteáittardeaddji cealkámuša hui čielggasin. Tuomioja lei hui fuolalaččat vuojulduvvan olmmošriekteáittardeaddji raportii ja son deattuhii ságastis boazodoalu dehálašvuođa sámi kultuvrii. Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi addin sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktásemiin laktasemiin. Ministara sáhkavuorru lei humána, dehálaš ja das lei hui alla árvu. Riikkaidgaskasaš soahpamušathan gullet olgoáššiidministeriija doaibmaváldái.
Dilálašvuođa ságastalli, olgoáššiidministtar Erkki Tuomioja doalai earenoamáš buori sága semináras. Tuomioja dovddastii rahpasit, go lea maid, ahte Suopma lea kritihka čuozáhahkan sápmelaččaid sajádagas riikkaidgaskasaš arenain. Ministtar anii olmmošriekteáittardeaddji cealkámuša hui čielggasin. Tuomioja lei hui fuolalaččat vuojulduvvan olmmošriekteáittardeaddji raportii ja son deattuhii ságastis boazodoalu dehálašvuođa sámi kultuvrii. Ministtar dajai čielgasit, ahte Suopma galgá dorvvastit sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid boazodollui unnimusat stáhta eatnamiin sámiid ruovttuguovllus. Tuomioja deattuhii, ahte dál lea áigi addin sierravuoigatvuođaid sápmelaččaide ILO 169-soahpamuššii laktásemiin laktásemiin. Ministara sáhkavuorru lei humána, dehálaš ja das lei hui alla árvu. Riikkaidgaskasaš soahpamušathan gullet olgoáššiidministeriija doaibmaváldái.
    • «Dilálašvuođa  ságastalli» ➞ [double-space-before]
      • «Dilálašvuođa ságastalli»
    • «maid ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «maid,»
    • «laktasemiin» ➞ [typo]
      • «laktásemiin»
Mu iežan sáhkavuorru gieđahalai sámedikki linnjemiid soahpamuša ratifiserema várás, sápmelaš meroštallama ja diehtelas áittardeaddji raportta ávžžuhusaid. Mu sáhka gávdno sámedikki ruovttusiidduin. Seminára sámedikki ovddasteaddjit dolle mávssolaš ja dehálaš sáhkavuoruid. Hánno Heaika, Heikki Paltto, dievasmáhtii ministtar Tuomioja sága nu ahte muitalii sámi boazodoalus ja dan mávssolašvuođas sámi kultuvrras ja mot dat spiehkasta ollásit suopmelaš boazodoalus. Heaikka Juhána Ásllat Heandaraga Ullá, Ulla Magga geavahii dehálaš sáhkavuoru ja muitalii mot sápmelaččat ieža dihtet geat sii leat ja diđolašvuođaset sámi servošii. Magga muitalii, ahte duššebeare sámegiela máhttin ii daga geasge sápmelačča, muhto kultuvrii galgá šaddat birrasis, masa gullá lunddolaš oassin sámi kultuvrra ja sámegiella . Mu iežan sáhkavuorru gieđahalai sámedikki linnjemiid soahpamuša ratifiserema várás, sápmelaš meroštallama ja diehttelas áittardeaddji raportta ávžžuhusaid. Mu sáhka gávdno sámedikki ruovttusiidduin. Seminára sámedikki ovddasteaddjit dolle mávssolaš ja dehálaš sáhkavuoruid. Hánno Heaika, Heikki Paltto, dievasmáhtii ministtar Tuomioja sága nu ahte muitalii sámi boazodoalus ja dan mávssolašvuođas sámi kultuvrras ja mot dat spiehkasta ollásit suopmelaš boazodoalus. Heaikka Juhána Ásllat Heandaraga Ullá, Ulla Magga geavahii dehálaš sáhkavuoru ja muitalii mot sápmelaččat ieža dihtet geat sii leat ja diđolašvuođaset sámi servošii. Magga muitalii, ahte dušše beare sámegiela máhttin ii daga geasge sápmelačča, muhto kultuvrii galgá šaddat birrasis, masa gullá lunddolaš oassin sámi kultuvra ja sámegiella . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mu iežan sáhkavuorru gieđahalai sámedikki linnjemiid soahpamuša ratifiserema várás, sápmelaš meroštallama ja diehtelas áittardeaddji raportta ávžžuhusaid. Mu sáhka gávdno sámedikki ruovttusiidduin. Seminára sámedikki ovddasteaddjit dolle mávssolaš ja dehálaš sáhkavuoruid. Hánno Heaika, Heikki Paltto, dievasmáhtii ministtar Tuomioja sága nu ahte muitalii sámi boazodoalus ja dan mávssolašvuođas sámi kultuvrras ja mot dat spiehkasta ollásit suopmelaš boazodoalus. Heaikka Juhána Ásllat Heandaraga Ullá, Ulla Magga geavahii dehálaš sáhkavuoru ja muitalii mot sápmelaččat ieža dihtet geat sii leat ja diđolašvuođaset sámi servošii. Magga muitalii, ahte duššebeare sámegiela máhttin ii daga geasge sápmelačča, muhto kultuvrii galgá šaddat birrasis, masa gullá lunddolaš oassin sámi kultuvrra ja sámegiella .
Mu iežan sáhkavuorru gieđahalai sámedikki linnjemiid soahpamuša ratifiserema várás, sápmelaš meroštallama ja diehttelas áittardeaddji raportta ávžžuhusaid. Mu sáhka gávdno sámedikki ruovttusiidduin. Seminára sámedikki ovddasteaddjit dolle mávssolaš ja dehálaš sáhkavuoruid. Hánno Heaika, Heikki Paltto, dievasmáhtii ministtar Tuomioja sága nu ahte muitalii sámi boazodoalus ja dan mávssolašvuođas sámi kultuvrras ja mot dat spiehkasta ollásit suopmelaš boazodoalus. Heaikka Juhána Ásllat Heandaraga Ullá, Ulla Magga geavahii dehálaš sáhkavuoru ja muitalii mot sápmelaččat ieža dihtet geat sii leat ja diđolašvuođaset sámi servošii. Magga muitalii, ahte duššebeare sámegiela máhttin ii daga geasge sápmelačča, muhto kultuvrii galgá šaddat birrasis, masa gullá lunddolaš oassin sámi kultuvrra ja sámegiella.
    • «diehtelas» ➞ [typo]
      • «diehttelas»
      • «diehttalas»
    • «sámegiella .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sámegiella.»
Loahppavahkku gollá fas Helssegis čoakkámiin. Gaskavahkko lea sámediggeláhkabargojoavkku čoakkán. Fáddán lea sámedikki válgavuogádaga gárgeheapmi. Duorastaga mus lea gudni oassálastit Dásseválddi Presideantta iehčanasvuohtabeaivvi vuostáiváldimii. Sotnabeaivve lea SPR:a stivrra čoakkán davviriikkalaš sámi soahpamuša joatkkaráđđádallamiin. Loahppavahkku gollá fas Helssegis čoakkámiin. Gaskavahkko lea sámediggeláhkabargojoavkku čoakkán. Fáddán lea sámedikki válgavuogádaga gárgeheapmi. Duorastaga mus lea gudni oassálastit Dásseválddi Presideantta iehčanasvuođabeaivvi vuostáiváldimii. Sotnabeaivve lea SPR stivrra čoakkán davviriikkalaš sámi soahpamuša joatkkaráđđádallamiin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Loahppavahkku gollá fas Helssegis čoakkámiin. Gaskavahkko lea sámediggeláhkabargojoavkku čoakkán. Fáddán lea sámedikki válgavuogádaga gárgeheapmi. Duorastaga mus lea gudni oassálastit Dásseválddi Presideantta iehčanasvuohtabeaivvi vuostáiváldimii. Sotnabeaivve lea SPR:a stivrra čoakkán davviriikkalaš sámi soahpamuša joatkkaráđđádallamiin.
Loahppavahkku gollá fas Helssegis čoakkámiin. Gaskavahkko lea sámediggeláhkabargojoavkku čoakkán. Fáddán lea sámedikki válgavuogádaga gárgeheapmi. Duorastaga mus lea gudni oassálastit Dásseválddi Presideantta iehčanasvuohtabeaivvi vuostáiváldimii. Sotnabeaivve lea SPR stivrra čoakkán davviriikkalaš sámi soahpamuša joatkkaráđđádallamiin.
    • «SPR:a» ➞ [typo]
      • «SPR»
#30.11.12 #Anne Olli # Publisert 14.11.2012 15:07. Ođđa mánáidfilbma gárvánan #30.11.12 #Anne Olli # nob 14.11.2012 15:07. Ođđa mánáidfilbma gárvánan 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
#30.11.12 #Anne Olli # Publisert 14.11.2012 15:07. Ođđa mánáidfilbma gárvánan
#30.11.12 #Anne Olli # Publiseret 14.11.2012 15:07. Ođđa mánáidfilbma gárvánan
    • «Publisert» ➞ [typo]
      • «Publiseret»
Ovddit sotnabeaivve lei Nils Gaup filmmas "Reisen til Julestjernen" vuosttaš čájáhus. Filbmadahkki Nils Gaup illuda go filbma lea bures váldon vuostá. Ovddit sotnabeaivve lei Nils Gaup filmmas "Reisen til Julestjernen" vuosttaš čájáhus. Filbmadahkki Nils Gaup illuda go filbma lea bures váldon vuostá. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ovddit sotnabeaivve lei Nils Gaup filmmas "Reisen til Julestjernen" vuosttaš čájáhus. Filbmadahkki Nils Gaup illuda go filbma lea bures váldon vuostá.
Ovddit sotnabeaivve lei Nils Gaup filmmas "Reisen diila 😱" vuosttaš čájáhus. Filbmadahkki Nils Gaup illuda go filbma lea bures váldon vuostá.
    • «til» ➞ [typo]
      • «diila»
      • «dál»
      • «tiila»
      • «dili»
      • «dal»
      • «dii»
      • «din»
      • «dis»
      • «die»
      • «biila»
    • «Julestjernen» ➞ [typo]
Ášši doaimmaha Ánne Olli Ášši doaimmaha Ánne Olli 1 No errors found
Filbmejuvvon šloahtas Čeahkas Filbmejuvvon šloahtas Čeahkas 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Filbmejuvvon šloahtas Čeahkas
Filbmejuvvon šloahtas Čekkias
    • «Čeahkas» ➞ [typo]
      • «Čekkias»
      • «Čehkkias»
Filbmadahkki Nils Gaup Šloahta dat dárbbašedje dán filbmii, ainnat filmmas lea sáhka nieiddas gean namma lea Sonja. Sonja ohcagoahtá juovlanásti , danne go háliidivčii veahkehit gonagasa čoavdit nieiddas, Gyllenhår` garuhusas. Sonja deaivida olu hehttuhusaiguin , váddáseamos hehttehus lea bahágas noaideáhkku. Lihkkus leat Sonjas veahkkit geat dorjot su mátkis , nugo juovlanigá ja ulddat. Filbmadahkki Nils Gaup Šloahta dat dárbbašedje dán filbmii, oainnat filmmas lea sáhka nieiddas gean namma lea Sonja. Sonja ohcagoahtá juovlanástti , danne go háliidivččii veahkehit gonagasa čoavdit nieiddas, Gyllenhår` garuhusas. Sonja deaivida olu hehttehusaiguin , váddáseamos hehttehus lea bahágas noaideáhkku. Lihkus leat Sonjas veahkit geat dorjot su mátkkis , nugo juovlanigá ja ulddat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Filbmadahkki Nils Gaup Šloahta dat dárbbašedje dán filbmii, ainnat filmmas lea sáhka nieiddas gean namma lea Sonja. Sonja ohcagoahtá juovlanásti , danne go háliidivčii veahkehit gonagasa čoavdit nieiddas, Gyllenhår` garuhusas. Sonja deaivida olu hehttuhusaiguin , váddáseamos hehttehus lea bahágas noaideáhkku. Lihkkus leat Sonjas veahkkit geat dorjot su mátkis , nugo juovlanigá ja ulddat.
Filbmadahkki Nils Gaup Šloahta dat dárbbašedje dán filbmii, oainnat filmmas lea sáhka nieiddas gean namma lea Sonja. Sonja ohcagoahtá juovlanásti, danne go háliidivččii veahkehit gonagasa čoavdit nieiddas, 😱` garuhusas. Sonja deaivida olu hehttuhusaiguin hehttehusaiguin, váddáseamos hehttehus lea bahágas noaideáhkku. Lihkus leat Sonjas veahkit geat dorjot su mátkkis mátkis, nugo juovlanigá ja ulddat.
    • «ainnat» ➞ [typo]
      • «oainnat»
    • «juovlanásti ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «juovlanásti,»
    • «háliidivčii» ➞ [typo]
      • «háliidivččii»
      • «háliidivčče»
    • «Gyllenhår» ➞ [typo]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «hehttehusaiguin,»
      • «Lihkkus» ➞ [typo]
        • «Lihkus»
      • «veahkkit» ➞ [typo]
        • «veahkit»
        • «vealggit»
        • «veahkki»
        • «ceahkit»
        • «deahkit»
      • «mátkis» ➞ [typo]
        • «mátkkis»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «mátkis,»
Filbmadahkki Nils Gaup Šloahta dat dárbbašedje dán filbmii, oainnat filmmas lea sáhka nieiddas gean namma lea Sonja. Sonja ohcagoahtá juovlanásti, danne go háliidivččii veahkehit gonagasa čoavdit nieiddas, ` garuhusas. Sonja deaivida olu hehttuhusaiguin hehttehusaiguin, váddáseamos hehttehus lea bahágas noaideáhkku. Lihkus leat Sonjas veahkit geat dorjot su mátkkis mátkis, nugo juovlanigá ja ulddat.
Filbmadahkki Nils Gaup Šloahta dat dárbbašedje dán filbmii, oainnat filmmas lea sáhka nieiddas gean namma lea Sonja. Sonja ohcagoahtá juovlanásti, danne go háliidivččii veahkehit gonagasa čoavdit nieiddas, ` garuhusas. Sonja deaivida olu hehttehusaiguin hehttehusaiguin, váddáseamos hehttehus lea bahágas noaideáhkku. Lihkus leat Sonjas veahkit geat dorjot su mátkkis mátkkis, nugo juovlanigá ja ulddat.
    • «hehttuhusaiguin» ➞ [typo]
      • «hehttehusaiguin»
      • «hihttuhušaiguin»
      • «deattuhusaiguin»
    • «mátkis» ➞ [typo]
      • «mátkkis»
Malin Soli ja Kim Haugen neaktiba Sonja ja juovlanigá filmmas Čeahkas dat leat bádden filmma, Pernstein šloahtas álggogeahčen jagis . Ffilbmenbarggu gal lohká Nils Gaup lean áddjás bargun, danne go mánát eai beassan bargat eanet go njeallja diimmu beaivái. Malin Soli ja Kim Haugen neaktiba Sonja ja juovlanigá filmmas Čeahkas dat leat bádden filmma, Pernstein šloahtas álggogeahčen jagi . Filbmenbarggu gal lohká Nils Gaup lean áddjás bargun, danne go mánát eai beassan bargat eanet go njeallja diimmu beaivái. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Malin Soli ja Kim Haugen neaktiba Sonja ja juovlanigá filmmas Čeahkas dat leat bádden filmma, Pernstein šloahtas álggogeahčen jagis . Ffilbmenbarggu gal lohká Nils Gaup lean áddjás bargun, danne go mánát eai beassan bargat eanet go njeallja diimmu beaivái.
Malin Olu ja Kim Haugen neaktiba Sonja ja juovlanigá filmmas Čekkias dat leat bádden filmma, Bernstein šloahtas álggogeahčen jagis. Filbmenbargu gal lohká Nils Gaup lean áddjás bargun, danne go mánát eai beassan bargat eanet go njeallja diimmu beaivái.
    • «Soli» ➞ [typo]
      • «Olu»
    • «Čeahkas» ➞ [typo]
      • «Čekkias»
      • «Čehkkias»
    • «Pernstein» ➞ [typo]
      • «Bernstein»
      • «Arnstein»
      • «Bernsteina»
    • «jagis .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jagis.»
    • «Ffilbmenbarggu» ➞ [typo]
      • «Filbmenbargu»
      • «Filbmenbarggu»
      • «Filbmenbarggus»
      • «Filbmenbarggut»
Filbma vuovdá bures olgoriikii Filmmas lei vuosttas čájahus ovddit sotnabeaivvi, ja dát váldui bures vuostá, lohká Gaup. Seammás leat filmma juo vuovdán 67 riikii, earret eará Durkui , Gaska Nuortái , Indonesijai , ovddeš Jugosláviai ja Thailándii. Dáinna Gaup illuda. Filbma vuovdá bures olgoriikii Filmmas lei vuosttas čájáhus ovddit sotnabeaivvi, ja dát váldui bures vuostá, lohká Gaup. Seammás leat filmma juo vuovdán 67 riikii, earret eará Durkii , Gaska-Nuortái , Indonesiai , ovddeš Jugosláviai ja Thailándii. Dáinna Gaup illuda. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Filbma vuovdá bures olgoriikii Filmmas lei vuosttas čájahus ovddit sotnabeaivvi, ja dát váldui bures vuostá, lohká Gaup. Seammás leat filmma juo vuovdán 67 riikii, earret eará Durkui , Gaska Nuortái , Indonesijai , ovddeš Jugosláviai ja Thailándii. Dáinna Gaup illuda.
Filbma vuovdá bures olgoriikii Filmmas lei vuosttas čájáhus ovddit sotnabeaivvi, ja dát váldui bures vuostá, lohká Gaup. Seammás leat filmma juo vuovdán 67 riikii, earret eará Durkui Durkui, Gaska Nuortái Nuortái, Indonesijai Indonesijai, ovddeš Jugosláviai ja Thailándii. Dáinna Gaup illuda.
    • «čájahus» ➞ [typo]
      • «čájáhus»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Durkui,»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Nuortái,»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Indonesijai,»
Filbma vuovdá bures olgoriikii Filmmas lei vuosttas čájáhus ovddit sotnabeaivvi, ja dát váldui bures vuostá, lohká Gaup. Seammás leat filmma juo vuovdán 67 riikii, earret eará Durkui Durkui, Gaska Nuortái Nuortái, Indonesijai Indonesijai, ovddeš Jugosláviai ja Thailándii. Dáinna Gaup illuda.
Filbma vuovdá bures olgoriikii Filmmas lei vuosttas čájáhus ovddit sotnabeaivvi, ja dát váldui bures vuostá, lohká Gaup. Seammás leat filmma juo vuovdán 67 riikii, earret eará Kurkoi Kurkoi, Gaska Nuortti Vuostái, Indonesia Indonesiain, ovddeš Jugosláviai ja Thailándii. Dáinna Gaup illuda.
    • «Durkui» ➞ [typo]
      • «Kurkoi»
      • «Doskui»
    • «Durkui» ➞ [typo]
      • «Kurkoi»
    • «Nuortái» ➞ [typo]
      • «Nuortti»
    • «Nuortái» ➞ [typo]
      • «Vuostái»
    • «Indonesijai» ➞ [typo]
      • «Indonesia»
      • «Indonesiabai»
      • «Indonesianai»
    • «Indonesijai» ➞ [typo]
      • «Indonesiain»
Ellen Inga Brita Olavsdatter Hætta (riegádan geassemánu 17. beaivvi 1953 Guovdageainnus) lea rektor ja politihkkár (O). Son lea leamaš boazodoallohoavda 2001-2011. Sus lea examen artium jagis 1973, oahpaheaddjeoahppu 1980, lohkanbadjeoahppu sámegielas 1981, sámegiela vuođđofága 1987, Forsvarets høgskole váldokursa 1992–1993 ja nissonjođiheddjiid kursa Finnmárkku allaskuvla 2000 rájes.[1] Hætta lei oahpaheaddjin Guovdageainnu mánáid- ja nuoraidskuvllas 1973–1987, Sámi oahpahusráđi jođiheaddji 1994–1999 ja Sámedikki ossodatdirektora 1999–2001. 2001 - 2011 lei son Norgga boazodoallohoavda. Dál lea son Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla jođiheaddji/rektor (Guovdageainnus). Hætta lei Guovdageainnu sátnejođiheaddji 1988–1991, Guovdageainnu olgešbellodaga jođiheaddji 1992–1994 ja Gielda- ja guovludepartemeanttas stáhtáčálli Kjell Magne Bondevik nuppi ráđđehusas 2004–2005. Sus leat maid leamaš ollu eará suohkanlaš ja guovlulaš ámmáhat. Ellen Inga Brita Olavsdatter Hætta (riegádan geassemánu 17. beaivvi 1953 Guovdageainnus) lea rektor ja politihkkár (O). Son lea leamaš boazodoallohoavda 2001-2011. Sus lea examen artium jagis 1973, oahpaheaddjeoahppu 1980, lohkanbadjeoahppu sámegielas 1981, sámegiela vuođđofága 1987, Forsvarets høgskole váldokursa 1992–1993 ja nissonjođiheddjiid kursa Finnmárkku allaskuvla 2000 rájes.[1] Hætta lei oahpaheaddjin Guovdageainnu mánáid- ja nuoraidskuvllas 1973–1987, Sámi oahpahusráđi jođiheaddji 1994–1999 ja Sámedikki ossodatdirektevra 1999–2001. 2001 - 2011 lei son Norgga boazodoallohoavda. Dál lea son Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla jođiheaddji/rektor (Guovdageainnus). Hætta lei Guovdageainnu sátnejođiheaddji 1988–1991, Guovdageainnu olgešbellodaga jođiheaddji 1992–1994 ja Gielda- ja guovlodepartemeanttas stáhtačálli Kjell Magne Bondevik nuppi ráđđehusas 2004–2005. Sus leat maid leamaš ollu eará suohkanlaš ja guovlulaš ámmáhat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ellen Inga Brita Olavsdatter Hætta (riegádan geassemánu 17. beaivvi 1953 Guovdageainnus) lea rektor ja politihkkár (O). Son lea leamaš boazodoallohoavda 2001-2011. Sus lea examen artium jagis 1973, oahpaheaddjeoahppu 1980, lohkanbadjeoahppu sámegielas 1981, sámegiela vuođđofága 1987, Forsvarets høgskole váldokursa 1992–1993 ja nissonjođiheddjiid kursa Finnmárkku allaskuvla 2000 rájes.[1] Hætta lei oahpaheaddjin Guovdageainnu mánáid- ja nuoraidskuvllas 1973–1987, Sámi oahpahusráđi jođiheaddji 1994–1999 ja Sámedikki ossodatdirektora 1999–2001. 2001 - 2011 lei son Norgga boazodoallohoavda. Dál lea son Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla jođiheaddji/rektor (Guovdageainnus). Hætta lei Guovdageainnu sátnejođiheaddji 1988–1991, Guovdageainnu olgešbellodaga jođiheaddji 1992–1994 ja Gielda- ja guovludepartemeanttas stáhtáčálli Kjell Magne Bondevik nuppi ráđđehusas 2004–2005. Sus leat maid leamaš ollu eará suohkanlaš ja guovlulaš ámmáhat.
Ellen Inga Brita Olavsdatter Hætta (riegádan geassemánu 17. beaivvi 1953 Guovdageainnus) lea rektor ja politihkkár (O). Son lea leamaš boazodoallohoavda 2001-2011. Sus lea eksámena artium jagis 1973, oahpaheaddjeoahppu 1980, lohkanbadjeoahppu sámegielas 1981, sámegiela vuođđofága 1987, 😱 høgskole váldokursa 1992–1993 ja nissonjođiheddjiid kursa Finnmárkku allaskuvla 2000 rájes. [1] Hætta lei oahpaheaddjin Guovdageainnu mánáid- ja nuoraidskuvllas 1973–1987, Sámi oahpahusráđi jođiheaddji 1994–1999 ja Sámedikki ossodatdirektevrra 1999–2001. 2001 - 2011 lei son Norgga boazodoallohoavda. Dál lea son Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvlla jođiheaddji/rektor (Guovdageainnus). Hætta lei Guovdageainnu sátnejođiheaddji 1988–1991, Guovdageainnu olgešbellodaga jođiheaddji 1992–1994 ja Gielda- ja guovlodepartemeanttas stádačálli Kjell Magne Bondevik nuppi ráđđehusas 2004–2005. Sus leat maid leamaš ollu eará suohkanlaš ja guvllolaš ámmáhat.
    • «examen» ➞ [typo]
      • «eksámena»
      • «eksámen»
    • «Forsvarets» ➞ [typo]
      • «.[» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «. [»
      • «ossodatdirektora» ➞ [typo]
        • «ossodatdirektevrra»
        • «ossodatdirektevra»
      • «Sámi joatkka- ja boazodoalloskuvlla» ➞ [typo]
        • «Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvlla»
      • «guovludepartemeanttas» ➞ [typo]
        • «guovlodepartemeanttas»
      • «stáhtáčálli» ➞ [typo]
        • «stádačálli»
        • «stáhtačálli»
      • «guovlulaš» ➞ [typo]
        • «guvllolaš»
Ellen Inga Brita Olavsdatter Hætta (riegádan geassemánu 17. beaivvi 1953 Guovdageainnus) lea rektor ja politihkkár (O). Son lea leamaš boazodoallohoavda 2001-2011. Sus lea eksámena artium jagis 1973, oahpaheaddjeoahppu 1980, lohkanbadjeoahppu sámegielas 1981, sámegiela vuođđofága 1987, høgskole váldokursa 1992–1993 ja nissonjođiheddjiid kursa Finnmárkku allaskuvla 2000 rájes. [1] Hætta lei oahpaheaddjin Guovdageainnu mánáid- ja nuoraidskuvllas 1973–1987, Sámi oahpahusráđi jođiheaddji 1994–1999 ja Sámedikki ossodatdirektevrra 1999–2001. 2001 - 2011 lei son Norgga boazodoallohoavda. Dál lea son Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvlla jođiheaddji/rektor (Guovdageainnus). Hætta lei Guovdageainnu sátnejođiheaddji 1988–1991, Guovdageainnu olgešbellodaga jođiheaddji 1992–1994 ja Gielda- ja guovlodepartemeanttas stádačálli Kjell Magne Bondevik nuppi ráđđehusas 2004–2005. Sus leat maid leamaš ollu eará suohkanlaš ja guvllolaš ámmáhat.
Ellen Inga Brita Olavsdatter Hætta (riegádan geassemánu 17. beaivvi 1953 Guovdageainnus) lea rektor ja politihkkár (O). Son lea leamaš boazodoallohoavda 2001-2011. Sus lea eksámena artium jagis 1973, oahpaheaddjeoahppu 1980, lohkanbadjeoahppu sámegielas 1981, sámegiela vuođđofága 1987, høgskole váldokursa 1992–1993 ja nissonjođiheddjiid kursa Finnmárkku allaskuvla 2000 rájes. [1] Hætta lei oahpaheaddjin Guovdageainnu mánáid- ja nuoraidskuvllas 1973–1987, Sámi oahpahusráđi jođiheaddji 1994–1999 ja Sámedikki ossodatdirektevrra 1999–2001. 2001 - 2011 lei son Norgga boazodoallohoavda. Dál lea son Sámi joatkkaskuvla ja boazodoalloskuvlla jođiheaddji/rektor (Guovdageainnus). Hætta lei Guovdageainnu sátnejođiheaddji 1988–1991, Guovdageainnu olgešbellodaga jođiheaddji 1992–1994 ja Gielda- ja guovlodepartemeanttas stádačálli Kjell Magne Bondevik nuppi ráđđehusas 2004–2005. Sus leat maid leamaš ollu eará suohkanlaš ja guvllolaš ámmáhat.
    • «,  høgskole» ➞ [double-space-before]
      • «, høgskole»
Tevnnegat badjánahttet dološ muittu Tevnnegat boktet dološ muittu 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Tevnnegat badjánahttet dološ muittu
Tevnnegat badjánaddet dološ muittu
    • «badjánahttet» ➞ [typo]
      • «badjánaddet»
      • «badjánastet»
57 jagi maŋŋá geahčada 69-jahkásačča tevnnegiid maid sii ieža tevdnejedje 1955:s . Dás badjánit skuvllaáigge muittut. 57 jagi maŋŋá geahčada 69-jahkásaš tevnnegiid maid sii ieža tevdnejedje 1955:s . Dás badjánit skuvllaáigge muittut. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
57 jagi maŋŋá geahčada 69-jahkásačča tevnnegiid maid sii ieža tevdnejedje 1955:s . Dás badjánit skuvllaáigge muittut.
57 jagi maŋŋá geahčada 69-jahkásačča tevnnegiid maid sii ieža tevdnejedje 1955:s. Dás badjánit skuvlaáigge muittut.
    • «1955:s .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1955:s.»
    • «skuvllaáigge» ➞ [typo]
      • «skuvlaáigge»
Sámi vuorkádávvirat ávvudit 40 jagi. Dan oktavuođas lea doppe maiddái tevnnetčájáhus maid Kárášjoga mánáiskuvlla oahppit tevdnejedje 70- ja 80-loguin. Doppe beasat maid dál oaidnit tevnnegiid maid mánát tevdnejedje 1955:s. Mii deaivvadeimmet 69-jahkásaš Nils Anders Eirain dahje stuorrabadjeolbmuin, manin maid su lávejit gohčodit. Son lei maid boahtán geahčadit dáid boares tevnnegiid, ja sutnje lei somá fas oaidnit dan maid ieš lea tevdnen 57 jagi áigi. Sámi vuorkádávvirat ávvudit 40 jagi. Dan oktavuođas lea doppe maiddái tevnnetčájáhus maid Kárášjoga mánáidskuvlla oahppit tevdnejedje 70- ja 80-loguin. Doppe beasat maid dál oaidnit tevnnegiid maid mánát tevdnejedje 1955:s. Mii deaivvadeimmet 69-jahkásaš Nils Anders Eirain dahje stuorrabadjeolbmuin, manin maid su lávejit gohčodit. Son lei maid boahtán geahčadit dáid boares tevnnegiid, ja sutnje lei somá fas oaidnit dan maid ieš lea tevdnen 57 jagi áigi. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sámi vuorkádávvirat ávvudit 40 jagi. Dan oktavuođas lea doppe maiddái tevnnetčájáhus maid Kárášjoga mánáiskuvlla oahppit tevdnejedje 70- ja 80-loguin. Doppe beasat maid dál oaidnit tevnnegiid maid mánát tevdnejedje 1955:s. Mii deaivvadeimmet 69-jahkásaš Nils Anders Eirain dahje stuorrabadjeolbmuin, manin maid su lávejit gohčodit. Son lei maid boahtán geahčadit dáid boares tevnnegiid, ja sutnje lei somá fas oaidnit dan maid ieš lea tevdnen 57 jagi áigi.
Sámi vuorkádávvirat ávvudit 40 jagi. Dan oktavuođas lea doppe maiddái tevnnetčájáhus maid Kárášjoga mánáidskuvlla oahppit tevdnejedje 70- ja 80-loguin. Doppe beasat maid dál oaidnit tevnnegiid maid mánát tevdnejedje 1955:s. Mii deaivvadeimmet 69-jahkásaš Nils Anders Eirain dahje stuorrabadjeolbmuin, manin maid su lávejit gohčodit. Son lei maid boahtán geahčadit dáid boares tevnnegiid, ja sutnje lei somá fas oaidnit dan maid ieš lea tevdnen 57 jagi áigi.
    • «mánáiskuvlla» ➞ [typo]
      • «mánáidskuvlla»
      • «manjiskuvlla»
      • «manniskuvlla»
      • «mánasskuvlla»
Mánát tevnnen 1955:s Mánát tevdnen 1955:s 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mánát tevnnen 1955:s
Mánát dennen 1955:s
    • «tevnnen» ➞ [typo]
      • «dennen»
      • «devdnen»
      • «tevdnen»
      • «stevdnen»
Johan Turi (1854 – 1936) lei sámi girječálli. Son riegadii 12.3.1853 Guovdageainnus ja jámii Ruoŧa bealde. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger Aslaksdatter Logje. Turi girji, Muittalus samid birra, lei vuosttaš girji sámiid birra máid sápmelaš čállán , ja almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formálalaš čállinoahppu ja ani iežas čállinvuogi. Dánska antropologa Emilie Demant jorgalii Turi girjji dánska gillii . Son movttiidahti Turi čállit girjjii sámiid birra. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii . Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordiska bokhandeln AB Stockholmas. Muittalus samid birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii; dánska, ruoŧa, eŋgelas, duiska, ungára , japana , franska , italia . Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde, jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. Johan Turi lei maid boazosápmelaš. Johan Turi (1854 – 1936) lei sámi girječálli. Son riegádii 12.3.1853 Guovdageainnus ja jámii Ruoŧa bealde. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger Aslaksdatter Logje. Turi girji, Muittalus samid birra, lei vuosttaš girji sámiid birra máid sápmelaš lea čállán , ja almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formálalaš čállinoahppu ja anii iežas čállinvuogi. Dánska antropologa Emilie Demant jorgalii Turi girjji dánskkagillii . Son movttiidahtii Turi čállit girjjiid sámiid birra. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liigegovvamáhppii . Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordiska bokhandeln AB Stockholmas. Muittalus samid birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii; dánska, ruoŧa, eŋgelas, duiska, uŋgara , japána , fránska , itália . Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde, jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. Johan Turi lei maid boazosápmelaš. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Johan Turi (1854 – 1936) lei sámi girječálli. Son riegadii 12.3.1853 Guovdageainnus ja jámii Ruoŧa bealde. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger Aslaksdatter Logje. Turi girji, Muittalus samid birra, lei vuosttaš girji sámiid birra máid sápmelaš čállán , ja almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formálalaš čállinoahppu ja ani iežas čállinvuogi. Dánska antropologa Emilie Demant jorgalii Turi girjji dánska gillii . Son movttiidahti Turi čállit girjjii sámiid birra. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii . Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordiska bokhandeln AB Stockholmas. Muittalus samid birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii; dánska, ruoŧa, eŋgelas, duiska, ungára , japana , franska , italia . Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde, jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. Johan Turi lei maid boazosápmelaš.
Johan Turi (1854 – 1936) lei sámi girječálli. Son riegádii 12.3.1853 Guovdageainnus ja jámii Ruoŧa bealde. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger 😱 Logje. Turi girji, Muitalus sámi birra, lei vuosttaš girji sámiid birra máid sápmelaš čállán, ja almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formálalaš čállinoahppu ja sáni iežas čállinvuogi. Dánska antropologa Emilie Demant jorgalii Turi girjji dánska gillii. Son movttiidahtti Turi čállit girjji sámiid birra. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii. Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordista 😱 AB 😱. Muitalus sámi birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii; dánska, ruoŧa, eŋgelas, duiska, ungára, japana japman, franska fránskka, italia italia. Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde, jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. Johan Turi lei maid boazosápmelaš.
    • «riegadii» ➞ [typo]
      • «riegádii»
    • «Aslaksdatter» ➞ [typo]
      • «Muittalus» ➞ [typo]
        • «Muitalus»
      • «samid» ➞ [typo]
        • «sámi»
        • «sámiid»
      • «čállán ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «čállán,»
      • «ani» ➞ [typo]
        • «sáni»
        • «ábi»
        • «ázi»
        • «áli»
        • «agi»
        • «anu»
        • «áfi»
      • « gillii .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • « gillii.»
      • «movttiidahti» ➞ [typo]
        • «movttiidahtti»
      • «girjjii» ➞ [typo]
        • «girjji»
        • «girjjiid»
      • «govvamáhppii .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «govvamáhppii.»
      • «Nordiska» ➞ [typo]
        • «Nordista»
        • «Nordisma»
      • «bokhandeln» ➞ [typo]
        • «Stockholmas» ➞ [typo]
          • «Muittalus» ➞ [typo]
            • «Muitalus»
          • «samid» ➞ [typo]
            • «sámi»
            • «sámiid»
          • «ungára ,» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «ungára,»
          • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «japman,»
          • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «fránskka,»
          • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
            • «italia.»
Johan Turi (1854 – 1936) lei sámi girječálli. Son riegádii 12.3.1853 Guovdageainnus ja jámii Ruoŧa bealde. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger Logje. Turi girji, Muitalus sámi birra, lei vuosttaš girji sámiid birra máid sápmelaš čállán, ja almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formálalaš čállinoahppu ja sáni iežas čállinvuogi. Dánska antropologa Emilie Demant jorgalii Turi girjji dánska gillii. Son movttiidahtti Turi čállit girjji sámiid birra. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii. Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordista AB . Muitalus sámi birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii; dánska, ruoŧa, eŋgelas, duiska, ungára, japana japman, franska fránskka, italia italia. Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde, jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. Johan Turi lei maid boazosápmelaš.
Johan Turi (1854 – 1936) lei sámi girječálli. Son riegádii 12.3.1853 Guovdageainnus ja jámii Ruoŧa bealde. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger Logje. Turi girji, Muitalus sámi birra, lei vuosttaš girji sámiid birra máid sápmelaš čállán, ja almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formálalaš čállinoahppu ja sáni iežas čállinvuogi. Dánska antropologa Emilie Demant jorgalii Turi girjji dánska gillii. Son movttiidahtti Turi čállit girjji sámiid birra. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii. Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordista AB AB. Muitalus sámi birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii; dánska, ruoŧa, eŋgelas, duiska, ungára, japman japman, fránskka fránskka, itália itália. Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde, jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. Johan Turi lei maid boazosápmelaš.
    • «Inger  Logje» ➞ [double-space-before]
      • «Inger Logje»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «AB.»
    • «japana» ➞ [typo]
      • «japman»
    • «franska» ➞ [typo]
      • «fránskka»
    • «italia» ➞ [typo]
      • «itália»
    • «italia» ➞ [typo]
      • «itália»
Johan Turi (1854 – 1936) lei sámi girječálli. Son riegádii 12.3.1853 Guovdageainnus ja jámii Ruoŧa bealde. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger Logje. Turi girji, Muitalus sámi birra, lei vuosttaš girji sámiid birra máid sápmelaš čállán, ja almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formálalaš čállinoahppu ja sáni iežas čállinvuogi. Dánska antropologa Emilie Demant jorgalii Turi girjji dánska gillii. Son movttiidahtti Turi čállit girjji sámiid birra. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii. Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordista AB AB. Muitalus sámi birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii; dánska, ruoŧa, eŋgelas, duiska, ungára, japman japman, fránskka fránskka, itália itália. Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde, jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. Johan Turi lei maid boazosápmelaš.
Johan Turi (1854 – 1936) lei sámi girječálli. Son riegádii 12.3.1853 Guovdageainnus ja jámii Ruoŧa bealde. Turi lei sámi girječálli, duojár ja dáiddár. Girkogirjjis lea su namma čállojuvvon Johannes. Su váhnemat leigga Ole Olsen Turi ja Inger Logje. Turi girji, Muitalus sámi birra, lei vuosttaš girji sámiid birra máid sápmelaš čállán, ja almmustuvai jagis 1910. Turis ii lean formálalaš čállinoahppu ja sáni iežas čállinvuogi. Dánska antropologa Emilie Demant jorgalii Turi girjji dánska gillii. Son movttiidahtti Turi čállit girjji sámiid birra. Girjái lea Johan Turi sárgon 14 gova liige govvamáhppii. Su sárgumat čájehit ee. sápmelaččaid bivddu, johtimiid, gárddástallamiid ja siiddastallamiid. Nils Nilsson Skum, sámi dáiddár ja boazodoalli Davvi-Sámis, lea sárgon gova ovdasiidui. Lágádus lei Nordista AB AB. Muitalus sámi birra lea jorgaluvvon máŋgga gillii; dánska, ruoŧa, eŋgelas, duiska, ungára, japman japman, fránskka fránskka, itália itália. Girji lea almmuhuvvon golmma sámegiel čállinvuogi mielde, jagiin 1965, 1986 ja 2010, ja lea maiddái almmuhuvvon jietnagirjin jagis 2010. Ođđaseamos prentosa várás 2010 lea Mikael Svonni dárkkistan Johan Turi giehtačállosiid ja lea dulkon daid ođđasit. Johan Turi lei maid boazosápmelaš.
    • «Nordista  AB» ➞ [double-space-before]
      • «Nordista AB»
      • «NORDISTA AB»
Meahccebearráigeahčču Meahccebearráigeahčču 1 No errors found
Meahciráđđehusa meahccebearráigehččiid bargogieddin leat Meahciráđđehusa dikšun stáhta eanan- ja čáhceviidodagat. Dát viidodagat leat sulaid golmmádas riikkamet ollesviidodagas. Meahccebearráigeahččit bearráigehččet ja bagadallet luonddus lihkadeddjiid. Meahccebearráigeahčču ollašuhttojuvvo oktasašbargun sierra eiseválddiiguin ja čanusjoavkkuiguin. Meahcceráđđehusa meahccebearráigehččiid bargogieddin lea Meahcceráđđehusa dikšun stáhta eanan- ja čáhceviidodagat. Dát viidodagat leat sulaid goalmmádas riikamet ollesviidodagas. Meahccebearráigeahččit bearráigehččet ja bagadallet luonddus lihkadeddjiid. Meahccebearráigeahčču ollašuhttojuvvo oktasašbargun sierra eiseválddiiguin ja čanusjoavkkuiguin. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Meahciráđđehusa meahccebearráigehččiid bargogieddin leat Meahciráđđehusa dikšun stáhta eanan- ja čáhceviidodagat. Dát viidodagat leat sulaid golmmádas riikkamet ollesviidodagas. Meahccebearráigeahččit bearráigehččet ja bagadallet luonddus lihkadeddjiid. Meahccebearráigeahčču ollašuhttojuvvo oktasašbargun sierra eiseválddiiguin ja čanusjoavkkuiguin.
Meahciráđđehusa meahccebearráigehččiid bargogieddin leat Meahciráđđehusa dikšun stáhta eanan- ja čáhceviidodagat. Dát viidodagat leat sulaid golmmabas riikkahet ollesviidodagas. Meahccebearráigeahččit bearráigehččet ja bagadallet luonddus lihkadeddjiid. Meahccebearráigeahčču ollašuhttojuvvo oktasašbargun sierra eiseválddiiguin ja čanusjoavkkuiguin.
    • «golmmádas» ➞ [typo]
      • «golmmabas»
    • «riikkamet» ➞ [typo]
      • «riikkahet»
Meahciráđđehusa meahccebearráigehččiid bargogieddin leat Meahciráđđehusa dikšun stáhta eanan- ja čáhceviidodagat. Dát viidodagat leat sulaid golmmabas riikkahet ollesviidodagas. Meahccebearráigeahččit bearráigehččet ja bagadallet luonddus lihkadeddjiid. Meahccebearráigeahčču ollašuhttojuvvo oktasašbargun sierra eiseválddiiguin ja čanusjoavkkuiguin.
Meahciráđđehusa meahccebearráigehččiid bargogieddin leat Meahciráđđehusa dikšun stáhta eanan- ja čáhceviidodagat. Dát viidodagat leat sulaid 😱 riikkahet ollesviidodagas. Meahccebearráigeahččit bearráigehččet ja bagadallet luonddus lihkadeddjiid. Meahccebearráigeahčču ollašuhttojuvvo oktasašbargun sierra eiseválddiiguin ja čanusjoavkkuiguin.
    • «golmmabas» ➞ [typo]
Meahciráđđehusa meahccebearráigehččiid bargogieddin leat Meahciráđđehusa dikšun stáhta eanan- ja čáhceviidodagat. Dát viidodagat leat sulaid riikkahet ollesviidodagas. Meahccebearráigeahččit bearráigehččet ja bagadallet luonddus lihkadeddjiid. Meahccebearráigeahčču ollašuhttojuvvo oktasašbargun sierra eiseválddiiguin ja čanusjoavkkuiguin.
Meahciráđđehusa meahccebearráigehččiid bargogieddin leat Meahciráđđehusa dikšun stáhta eanan- ja čáhceviidodagat. Dát viidodagat leat sulaid riikkahet ollesviidodagas. Meahccebearráigeahččit bearráigehččet ja bagadallet luonddus lihkadeddjiid. Meahccebearráigeahčču ollašuhttojuvvo oktasašbargun sierra eiseválddiiguin ja čanusjoavkkuiguin.
    • «sulaid  riikkahet» ➞ [double-space-before]
      • «sulaid riikkahet»
Meahccebearráigeahčuin viggojuvvojit suodjaluvvot eallit, dorvvastuvvot luonddus lihkadeapmi ja eastaduvvot sierralágán rihkkumušat. Meahccebearráigehččiid bargguide gullá bearráigeahččat, ahte juohkeolbmovuoigatvuođat doahttaluvvojit. Sii dárkkistit maid, ahte guolásteddjiid, meahccebivdiid ja mohtorgielkávuddjiid lobit leat ortnegis. Meahccebearráigeahčuin viggojuvvojit suodjaluvvot eallit, dorvvastuvvot luonddus lihkadeapmi ja eastaduvvot sierralágán rihkkumušat. Meahccebearráigehččiid bargguide gullá bearráigeahččat, ahte juohkeolbmovuoigatvuođat doahttaluvvojit. Sii dárkkistit maid, ahte guolásteddjiid, meahccebivdiid ja mohtorgielkávuddjiid lobit leat ortnegis. 1 No errors found
Meahccedárkkisteaddji ja bearráigeahčči dovdá soadjemearkkas ja dábálaččat maid mohtorgielkká dehe fatnasa dovddaldagain. Máŋggain meahccebearráigeahču ámmátolbmuineamet lea sihke meahccesuorggi ja boliissa skuvlejupmi. Meahccedárkkisteaddji ja bearráigeahčči dovdá soadjemearkkas ja dábálaččat maid mohtorgielkká dehe fatnasa dovddaldagain. Máŋggain meahccebearráigeahču ámmátolbmuineamet lea sihke meahccesuorggi ja boliissa skuvlejupmi. 1 No errors found
Meahccebearráigeahču meahccedárkkisteaddjimet ja bearráigeahččimet dahket oktasašbarggu sierra eiseválddiiguin sihke boliissain, rádjebearráigeahččolágádusain ja duolluinnai. Dasa lassin oktasašbargu dahkkojuvvo meahcivaljiservviiguin ja guolástanguovlluiguin. Meahccebearráigeahču meahccedárkkisteaddjámet ja bearráigeahččámet dahket oktasašbarggu sierra eiseválddiiguin sihke boliissain, rádjebearráigeahččolágádusain ja duolluinnai. Dasa lassin oktasašbargu dahkkojuvvo meahcivalljiservviiguin ja guolástanguovlluiguin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Meahccebearráigeahču meahccedárkkisteaddjimet ja bearráigeahččimet dahket oktasašbarggu sierra eiseválddiiguin sihke boliissain, rádjebearráigeahččolágádusain ja duolluinnai. Dasa lassin oktasašbargu dahkkojuvvo meahcivaljiservviiguin ja guolástanguovlluiguin.
Meahccebearráigeahču meahccedárkkisteaddjámet ja bearráigeahččámet dahket oktasašbarggu sierra eiseválddiiguin sihke boliissain, rádjebearráigeahččolágádusain ja duolluinnai. Dasa lassin oktasašbargu dahkkojuvvo meahcivaljiservviiguin ja guolástanguovlluiguin.
    • «meahccedárkkisteaddjimet» ➞ [typo]
      • «meahccedárkkisteaddjámet»
    • «bearráigeahččimet» ➞ [typo]
      • «bearráigeahččámet»
Vuosttaš meahccefávtta virggit vuođđuduvvoje boaittobeallái, maidda boliissa vuoimmit eai reahkkán. Otná beaivve meahccebearráigeahču ámmátolbmot bidjet návccaid rihkkumušaid ovddalgihtii eastadeapmái. Sii mannet muitaleame buriin meahccevieruin sihke skuvllain ja servviinnai. Vuosttaš meahccefávtta virggit vuođđuduvvoje boaittobeallái, maidda boliissa vuoimmit eai reahkkán. Otná beaivve meahccebearráigeahču ámmátolbmot bidjet návccaid rihkkumušaid ovddalgihtii eastadeapmái. Sii mannet muitaleame buriin meahccevieruin sihke skuvllain ja servviinnai. 1 No errors found
Meahccebearráigeaččit , geat barget riikka sierra sajiin, ráhkadit Meahciráđđehusas bargojoavkku, mii doaibmá luonddusuodjaleami guovddášovttadagas. Meahccebearráigeahččit , geat barget riikka sierra sajiin, ráhkadit Meahcceráđđehusas bargojoavkku, mii doaibmá luonddusuodjaleami guovddášovttadagas. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Meahccebearráigeaččit , geat barget riikka sierra sajiin, ráhkadit Meahciráđđehusas bargojoavkku, mii doaibmá luonddusuodjaleami guovddášovttadagas.
Meahccebearráigeaččit Meahccebearráigeaččit, geat barget riikka sierra sajiin, ráhkadit Meahciráđđehusas bargojoavkku, mii doaibmá luonddusuodjaleami guovddášovttadagas.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Meahccebearráigeaččit,»
Meahccebearráigeaččit Meahccebearráigeaččit, geat barget riikka sierra sajiin, ráhkadit Meahciráđđehusas bargojoavkku, mii doaibmá luonddusuodjaleami guovddášovttadagas.
Meahccebearráigeahččit Meahccebearráigeahččit, geat barget riikka sierra sajiin, ráhkadit Meahciráđđehusas bargojoavkku, mii doaibmá luonddusuodjaleami guovddášovttadagas.
    • «Meahccebearráigeaččit» ➞ [typo]
      • «Meahccebearráigeahččit»
      • «Reahccebearráigeahččit»
    • «Meahccebearráigeaččit» ➞ [typo]
      • «Meahccebearráigeahččit»
      • «Reahccebearráigeahččit»
Maŋimus beaivádeapmi 26.11.2010. Maŋimus beaivádeapmi 26.11.2010. 1 No errors found
MáilmmimeaSttirgilvvuid lea ulbmililin ordnet cuo¿ ománus Luostos Suomas. Heargegilvobargojoavku lea dán čavčča evttohan, ahte boahtte giđa gonagasgilvvuid maŋŋel ordnele Máilmmimeašttirgilvvuid. Máilmmimeašttirgilvvuid lea ulbmilin ordnet cuo¿ cuoŋománus Luostos Suomas. Heargegilvobargojoavku lea dán čavčča evttohan, ahte boahtte giđa gonagasgilvvuid maŋŋel ordnele Máilmmimeašttirgilvvuid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
MáilmmimeaSttirgilvvuid lea ulbmililin ordnet cuo¿ ománus Luostos Suomas. Heargegilvobargojoavku lea dán čavčča evttohan, ahte boahtte giđa gonagasgilvvuid maŋŋel ordnele Máilmmimeašttirgilvvuid.
máilmmimeasttirgilvvuid lea ulbmiliid ortnet go¿ mánu Luostos Suomas. Heargegilvobargojoavku lea dán čavčča evttohan, ahte boahtte giđa gonagasgilvvuid maŋŋel ordnele Máilmmimeašttirgilvvuid.
    • «MáilmmimeaSttirgilvvuid» ➞ [typo]
      • «máilmmimeasttirgilvvuid»
      • «máilmmimeašttirgilvvuid»
    • «ulbmililin» ➞ [typo]
      • «ulbmiliid»
    • «ordnet» ➞ [typo]
      • «ortnet»
    • «cuo» ➞ [typo]
      • «go»
    • «ománus» ➞ [typo]
      • «mánu»
      • «mánusa»
Dohkko sáhttále buot heargegilvaleaddjit oassálastit. Gilvvut dollojuvvole cuoŋománus Luostos ja daid lágidivčče Pyhä-Luosto porocup ry. Dohkko sáhtále buot heargegilvaleaddjit oassálastit. Gilvvut dollojuvvole cuoŋománus Luostos ja daid lágidivčče Pyhä-Luosto porocup ry. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dohkko sáhttále buot heargegilvaleaddjit oassálastit. Gilvvut dollojuvvole cuoŋománus Luostos ja daid lágidivčče Pyhä-Luosto porocup ry.
Dohkko sáhttale buot heargegilvaleaddjit oassálastit. Gilvvut dollojuvvole cuoŋománus Luostos ja daid lágidivčče Pyhä-Luosto eurocup ry.
    • «sáhttále» ➞ [typo]
      • «sáhttale»
      • «sáhtále»
      • «sáhtáše»
      • «sattále»
      • «soahttále»
      • «máhtále»
    • «porocup» ➞ [typo]
      • «eurocup»
      • «čurocup»
      • «hevrocup»
      • «evrocup»
      • «pornocup»
      • «portocup»
Dohkko sáhttale buot heargegilvaleaddjit oassálastit. Gilvvut dollojuvvole cuoŋománus Luostos ja daid lágidivčče Pyhä-Luosto eurocup ry.
Dohko sáhttale buot heargegilvaleaddjit oassálastit. Gilvvut dollojuvvole cuoŋománus Luostos ja daid lágidivčče Pyhä-Luosto eurocup ry.
    • «Dohkko» ➞ [typo]
      • «Dohko»
Jurdda sierranas MM-gilvvuid ordnemis lea jorran šiehtadallamiin ovdalge. Jurdda sierranas MM-gilvvuid ordnemis lea jorran šiehtadallamiin ovdalge. 1 No errors found
– Humaimet diibmá Roavvenjárgga čoahkkimis, ahte ordneleimmet sierranas MM-gilvvuid, gosa searvale buot riikkaid buoremusat . (Delle lihtut doalale iežaset – Humaimet diibmá Roavvenjárgga čoahkkimis, ahte ordneleimmet sierranas MM-gilvvuid, gosa searvvale buot riikkaid buoremusat . (Delle lihtut doalale iežaset 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Humaimet diibmá Roavvenjárgga čoahkkimis, ahte ordneleimmet sierranas MM-gilvvuid, gosa searvale buot riikkaid buoremusat . (Delle lihtut doalale iežaset
– Humaimet diibmá Roavvenjárgga čoahkkimis, ahte ordneleimmet sierranas MM-gilvvuid, gosa searvale buot riikkaid buoremusat. (Delle lihtut doalale iežaset
    • «buoremusat .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «buoremusat.»
Cuppa lihtut doalale iežaset Dalle lihtut doalale iežaset 1 No errors found
Cupa) juohke riikas ja de dan maŋŋel doalale sierranas loahppagilvvu, muitala Mikkel Per Sara. Cupa) juohke riikkas ja de dan maŋŋel doalale sierranas loahppagilvvu, muitala Mikkel Per Sara. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Cupa) juohke riikas ja de dan maŋŋel doalale sierranas loahppagilvvu, muitala Mikkel Per Sara.
Cupa) juohke riikkas ja de dan maŋŋel doalale sierranas loahppagilvvu, muitala Mikkel Per Sara.
    • «riikas» ➞ [typo]
      • «riikkas»
Riikkaidgaskasaš MM-gilvvut buoridivčče heargevuodjimiid sajádaga, muhto ordnengeavadagas galggalii Sara mielde váldit vuhtii, ahte gait riikkat beasale ordnet daid. Riikkaidgaskasaš MM-gilvvut buoridivčče heargevuodjimiid sajádaga, muhto ordnengeavadagas galggalii Sara mielde váldit vuhtii, ahte gait riikkat beasale ordnet daid. 1 No errors found
– Juos daid galgá gohččut MM-gilvvuin , de gilvobáiki galggalii molsašuvvat juohke jagi ja gilvvuid galggale lágidit vuoruid mielde sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas. Jáhkán ahte dat lasihivčče heargevuodjima bivnnutvuođa valáštallansuorgin, go livčče ná viidát oidnosis, oaivvilda Sara. – Juos daid galgá gohččut MM-gilvun , de gilvobáiki galggalii molsašuvvat juohke jagi ja gilvvuid galggale lágidit vuoruid mielde sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas. Jáhkán ahte dat lasihivčče heargevuodjima bivnnutvuođa valáštallansuorgin, go livčče ná viidát oidnosis, oaivvilda Sara. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Juos daid galgá gohččut MM-gilvvuin , de gilvobáiki galggalii molsašuvvat juohke jagi ja gilvvuid galggale lágidit vuoruid mielde sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas. Jáhkán ahte dat lasihivčče heargevuodjima bivnnutvuođa valáštallansuorgin, go livčče ná viidát oidnosis, oaivvilda Sara.
– Juos daid galgá gohččut MM-gilvvuin, de gilvobáiki galggalii molsašuvvat juohke jagi ja gilvvuid galggale lágidit vuoruid mielde sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas. Jáhkán ahte dat lasihivčče heargevuodjima bivnnutvuođa valáštallansuorgin, go livčče ná viidát oidnosis, oaivvilda Sara.
    • «MM-gilvvuin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «MM-gilvvuin,»
Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta earenoamážeamos luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s. Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta earenoamážeamos luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta earenoamážeamos luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s.
Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta earenoamážagos luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s.
    • «earenoamážeamos» ➞ [typo]
      • «earenoamážagos»
      • «earenoamážamis»
Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta earenoamážagos luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s.
Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta 😱 luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s.
    • «earenoamážagos» ➞ [typo]
Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s.
Beaivvášsevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu boahtá beaivváža ja máilmmi gaskii nu ahte beaivváš belohahkii dahje oalát jávká mánu duohkái. Ollislaš dahje dievas beaivvášsevnnjodeapmi lea okta luonddudáhpáhusain. Geassemánu 2. beaivvi 2011 lei gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Davvi-Sámis, ja mánnu govččai goasii 60 % beaivvážis. Dat dáhpáhuvai gaskaija áigge ja dan sáhtii buoremusat oaidnit Davvi-Sámis, gos dien áigge lea gaskaijabeaivváš. Nie viidát ii govčča mánnu beaivváža ovdal go 76 jagi geahčen fas - 2087:s.
    • «okta  luonddudáhpáhusain» ➞ [double-space-before]
      • «okta luonddudáhpáhusain»
Gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Guovdageainnus 1.6.2011 dii. 23.42. Gaskaijabeaivváža sevnnjodeapmi Guovdageainnus 1.6.2011 dii. 23.42. 1 No errors found
Govvejuvvon Frankriikkas go lei ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi 1999 . Govvejuvvon Frankriikkas go lei ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi 1999 . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Govvejuvvon Frankriikkas go lei ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi 1999 .
Govvejuvvon Frankriikkas go lei ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi 1999.
    • «1999 .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1999.»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006 . Fred Espenak lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolddas báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenaka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnjjodeapmi , muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006 . Fred Espenak lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfoldas báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenaka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi , muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006 . Fred Espenak lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolddas báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenaka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnjjodeapmi , muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnjjodeapmi beaivvášsevnjjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «2006 .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «2006.»
    • «Espenak» ➞ [typo]
      • «Espenakk»
      • «Espenai»
      • «Espennai»
      • «Espen»
    • «Østfolddas» ➞ [typo]
      • «Østfolda»
      • «Østfoldbas»
    • «Espenaka» ➞ [typo]
      • «Espenakka»
      • «Espenakk»
      • «Espenaba»
      • «Espenakkba»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «beaivvášsevnjjodeapmi,»
    • «Kr.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «Kr. ,»
    • «Sisdoallu  [» ➞ [double-space-before]
      • «Sisdoallu [»
    • «]  1» ➞ [double-space-before]
      • «] 1»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnjjodeapmi beaivvášsevnjjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «beaivvášsevnjjodeapmi» ➞ [typo]
      • «beaivvášsevnnjodeami»
    • «beaivvášsevnjjodeapmi» ➞ [typo]
      • «beaivvášsevnnjodeapmi»
      • «beaivvášsevnnjodeapmin»
      • «beaivvášsevnnjodeapmái»
      • «beaivvášsevnnjodeami»
    • «Kr. ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Kr.,»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «Kr.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «Kr. ,»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «Kr. ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Kr.,»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «Kr.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «Kr. ,»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «Kr. ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Kr.,»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «Kr.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «Kr. ,»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «Kr. ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Kr.,»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «Kr.,» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «Kr. ,»
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr. , ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
Beaivvášsevnnjodeami animašuvdna njukčamánu 29. beaivvi 2006. Fred Espenakk lea NASA olis almmuhan kataloga mas oaidná 5000 jagi áiggi sevnnjodemiid - sullii 2000 o. Kr. rájes gitta 3000 jagi m. Kr. Orru ahte Østfolda báktesárgumat lassánedje sullii 900 - 700 o. Kr. Espenakka katalogas oaidnit ahte jagis 857 o. Kr. lei ollislaš beaivvášsevnnjodeami beaivvášsevnnjodeapmi, muhto doppe ii lean leamaš sevnnjodeapmi áigodagas 1229 ja 857 o. Kr., ja danne sáhttet bronsaáiggis nu sakka sárgon bávttiide dien dáhpáhusa. Davvi-Sámis ledje leamaš ollislaš beaivvášsevnnjodeamit jagiin 1067, 938 ja 929 o. Kr. [1] Sisdoallu [čiega] 1 Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit 2 Sevnnjodeami geahččat 3 Goas beaivvášsevnnjodeamit? 4 Liŋkkat 5 Čujuhusat Iešguđet beaivvášsevnnjodeamit
    • «Kr. ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Kr.,»
Leat njealjelágan beaivvášsevnnjodeamit. Ollislaš sevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu gokčá olles beaivváža. Garrasit báiti beaivváža ovdii boahtá seavdjadet oaidnemeahttun mánnojorbadas. Beaivváža korona mii muđui lea menddo čuovggaheapme oidnit , ihtá dál čuovgi riekkisin. Ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi oidno dušše unna oasážis máilmmis. Gierdosevnnjodeapmi (annulára) lea dalle go beaivváš ja mánnu leaba juste ovtta linjjá alde go málmmis geahččá, muhto mánnu lea nu guhkkin eret máilmmis ahte ii govčča olles beaivváža. Dalle oidno beaivváš šearradit čuovgi riekkisin (gierdun) mánu birra. Hybriida sevnnjodeapmi lea ollislaš ja gierdosevnnjodeami gaskasaš dáhpáhus. Muhtin báikkiin lea sevnnjodeapmi ollislaš ja eará sajiin fas gierdosevnnjodeapmi. Belohahkii (oassálas) sevnjjodeapmi lea go beaivváš ja mánnu eaba leat juste linjjá alde. Dalle lea mánnu dušše belohahkii beaivváža ovddas. Dieinna lágiin oidnojit buot duot golbma eará sevnnjodeami báikkiin mat leat olggobealde guovddášlinjjá. Dat sáhttá maid ná oidnot vaikko guovddášlinjá ii deaivva máilmmi obanassiige. Lea imašlaš soaittáhat ahte beaivváš lea sullii 400 geardde guhkkelis máilmmis go mánnu ja das lea sullii 400 geardde stuorit diamehter. Go eatnamis geahččá, de orruba dat leame ovtta stuorrát. Dát soaittáhat dat dahká ahte máilmmis sáhttá oaidnit ollislaš beaivvášsevnnjodeami. Duogážin dasa go muhtin sevnnjodeamit leat gierdohápmásaččat ja earát fas ollásit gokčet, lea ahte mánnu johtá elliptalaš (jorbodahkii guhkolaš) geainnu mielde máilmmi birra. Dat dahká ahte mánnu lea muhtomin guhkkelis eret ja muhtomin lagabus máilmmi. Go mánnu lea guhkkin eret, de gokčá dat unnit oasi almmis, ii ge leat doarvái stuoris gokčat olles beaivváža. Gierdosevnnjodeapmi dáhpáhuvvá dávjjit go ollislaš sevnnjodeapmi, danne go mánu gaskamearálaš gaska lea menddo stuoris dasa ahte ollislaččat gokčat. Leat njealjelágan beaivvášsevnnjodeamit. Ollislaš sevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu gokčá olles beaivváža. Garrasit báiti beaivváža ovdii boahtá seavdnjadet oaidnemeahttun mánnojorbadas. Beaivváža korona mii muđui lea menddo čuovggaheapme oaidnit , ihtá dál čuovgi riekkisin. Ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi oidno dušše unna oasážis máilmmis. Gierdosevnnjodeapmi (annulára) lea dalle go beaivváš ja mánnu leaba juste ovtta linjjá alde go máilmmis geahččá, muhto mánnu lea nu guhkkin eret máilmmis ahte ii govčča olles beaivváža. Dalle oidno beaivváš šearradit čuovgi riekkisin (gierdun) mánu birra. Hybriida sevnnjodeapmi lea ollislaš ja gierdosevnnjodeami gaskasaš dáhpáhus. Muhtin báikkiin lea sevnnjodeapmi ollislaš ja eará sajiin fas gierdosevnnjodeapmi. Belohahkii (oassálas) sevnnjodeapmi lea go beaivváš ja mánnu eaba leat juste linjjá alde. Dalle lea mánnu dušše belohahkii beaivváža ovddas. Dieinna lágiin oidnojit buot duot golbma eará sevnnjodeami báikkiin mat leat olggobealde guovddášlinjjá. Dat sáhttá maid ná oidnot vaikko guovddášlinjá ii deaivva máilmmi obanassiige. Lea imašlaš soaittáhat ahte beaivváš lea sullii 400 geardde guhkkelis máilmmis go mánnu ja das lea sullii 400 geardde stuorit diamehter. Go eatnamis geahččá, de orruba dat leame ovtta stuorrát. Dát soaittáhat dat dahká ahte máilmmis sáhttá oaidnit ollislaš beaivvášsevnnjodeami. Duogážin dasa go muhtin sevnnjodeamit leat gierdohápmásaččat ja earát fas ollásit gokčet, lea ahte mánnu johtá ellipttalaš (jorbodahkii guhkolaš) geainnu mielde máilmmi birra. Dat dahká ahte mánnu lea muhtomin guhkkelis eret ja muhtomin lagabus máilmmi. Go mánnu lea guhkkin eret, de gokčá dat unnit oasi almmis, ii ge leat doarvái stuoris gokčat olles beaivváža. Gierdosevnnjodeapmi dáhpáhuvvá dávjjit go ollislaš sevnnjodeapmi, danne go mánu gaskamearálaš gaska lea menddo stuoris dasa ahte ollislaččat gokčat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Leat njealjelágan beaivvášsevnnjodeamit. Ollislaš sevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu gokčá olles beaivváža. Garrasit báiti beaivváža ovdii boahtá seavdjadet oaidnemeahttun mánnojorbadas. Beaivváža korona mii muđui lea menddo čuovggaheapme oidnit , ihtá dál čuovgi riekkisin. Ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi oidno dušše unna oasážis máilmmis. Gierdosevnnjodeapmi (annulára) lea dalle go beaivváš ja mánnu leaba juste ovtta linjjá alde go málmmis geahččá, muhto mánnu lea nu guhkkin eret máilmmis ahte ii govčča olles beaivváža. Dalle oidno beaivváš šearradit čuovgi riekkisin (gierdun) mánu birra. Hybriida sevnnjodeapmi lea ollislaš ja gierdosevnnjodeami gaskasaš dáhpáhus. Muhtin báikkiin lea sevnnjodeapmi ollislaš ja eará sajiin fas gierdosevnnjodeapmi. Belohahkii (oassálas) sevnjjodeapmi lea go beaivváš ja mánnu eaba leat juste linjjá alde. Dalle lea mánnu dušše belohahkii beaivváža ovddas. Dieinna lágiin oidnojit buot duot golbma eará sevnnjodeami báikkiin mat leat olggobealde guovddášlinjjá. Dat sáhttá maid ná oidnot vaikko guovddášlinjá ii deaivva máilmmi obanassiige. Lea imašlaš soaittáhat ahte beaivváš lea sullii 400 geardde guhkkelis máilmmis go mánnu ja das lea sullii 400 geardde stuorit diamehter. Go eatnamis geahččá, de orruba dat leame ovtta stuorrát. Dát soaittáhat dat dahká ahte máilmmis sáhttá oaidnit ollislaš beaivvášsevnnjodeami. Duogážin dasa go muhtin sevnnjodeamit leat gierdohápmásaččat ja earát fas ollásit gokčet, lea ahte mánnu johtá elliptalaš (jorbodahkii guhkolaš) geainnu mielde máilmmi birra. Dat dahká ahte mánnu lea muhtomin guhkkelis eret ja muhtomin lagabus máilmmi. Go mánnu lea guhkkin eret, de gokčá dat unnit oasi almmis, ii ge leat doarvái stuoris gokčat olles beaivváža. Gierdosevnnjodeapmi dáhpáhuvvá dávjjit go ollislaš sevnnjodeapmi, danne go mánu gaskamearálaš gaska lea menddo stuoris dasa ahte ollislaččat gokčat.
Leat njealjelágan beaivvášsevnnjodeamit. Ollislaš sevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu gokčá olles beaivváža. Garrasit báiti beaivváža ovdii boahtá seavdnjadit oaidnemeahttun mánnojorbadas. Beaivváža Noruna mii muđui lea menddo čuovggaheapme oidnit uinnit, ihtá dál čuovgi riekkisin. Ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi oidno dušše unna oasážis máilmmis. Gierdosevnnjodeapmi (ainubára) lea dalle go beaivváš ja mánnu leaba juste ovtta linjjá alde go almmis geahččá, muhto mánnu lea nu guhkkin eret máilmmis ahte ii govčča olles beaivváža. Dalle oidno beaivváš šearradit čuovgi riekkisin (gierdun) mánu birra. Hybriida sevnnjodeapmi lea ollislaš ja gierdosevnnjodeami gaskasaš dáhpáhus. Muhtin báikkiin lea sevnnjodeapmi ollislaš ja eará sajiin fas gierdosevnnjodeapmi. Belohahkii (oassálas) sevnnjodeapmi lea go beaivváš ja mánnu eaba leat juste linjjá alde. Dalle lea mánnu dušše belohahkii beaivváža ovddas. Dieinna lágiin oidnojit buot duot golbma eará sevnnjodeami báikkiin mat leat olggobealde guovddášlinjjá. Dat sáhttá maid ná oidnot vaikko guovddášlinjá ii deaivva máilmmi obanassiige. Lea imašlaš soaittáhat ahte beaivváš lea sullii 400 geardde guhkkelis máilmmis go mánnu ja das lea sullii 400 geardde stuorit diamehter. Go eatnamis geahččá, de orruba dat leame ovtta stuorrát. Dát soaittáhat dat dahká ahte máilmmis sáhttá oaidnit ollislaš beaivvášsevnnjodeami. Duogážin dasa go muhtin sevnnjodeamit leat gierdohámálaččat ja earát fas ollásit gokčet, lea ahte mánnu johtá elliptalaš (jorbodahkii guhkolaš) geainnu mielde máilmmi birra. Dat dahká ahte mánnu lea muhtomin guhkkelis eret ja muhtomin lagabus máilmmi. Go mánnu lea guhkkin eret, de gokčá dat unnit oasi almmis, ii ge leat doarvái stuoris gokčat olles beaivváža. Gierdosevnnjodeapmi dáhpáhuvvá dávjjit go ollislaš sevnnjodeapmi, danne go mánu gaskamearálaš gaska lea menddo stuoris dasa ahte ollislaččat gokčat.
    • «seavdjadet» ➞ [typo]
      • «seavdnjadit»
    • «korona» ➞ [typo]
      • «Noruna»
      • «Joruna»
      • «Toruna»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «uinnit,»
    • «annulára» ➞ [typo]
      • «ainubára»
      • «ainulyra»
      • «atnulávra»
      • «unnunára»
    • «málmmis» ➞ [typo]
      • «almmis»
      • «čalmmis»
      • «šalmmis»
      • «málmmas»
      • «málbmii»
      • «máilmmis»
      • «fálmmis»
      • «málimis»
    • «sevnjjodeapmi» ➞ [typo]
      • «sevnnjodeapmi»
    • «gierdohápmásaččat» ➞ [typo]
      • «gierdohámálaččat»
      • «gierdorápmálaččat»
Leat njealjelágan beaivvášsevnnjodeamit. Ollislaš sevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu gokčá olles beaivváža. Garrasit báiti beaivváža ovdii boahtá seavdnjadit oaidnemeahttun mánnojorbadas. Beaivváža Noruna mii muđui lea menddo čuovggaheapme oidnit uinnit, ihtá dál čuovgi riekkisin. Ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi oidno dušše unna oasážis máilmmis. Gierdosevnnjodeapmi (ainubára) lea dalle go beaivváš ja mánnu leaba juste ovtta linjjá alde go almmis geahččá, muhto mánnu lea nu guhkkin eret máilmmis ahte ii govčča olles beaivváža. Dalle oidno beaivváš šearradit čuovgi riekkisin (gierdun) mánu birra. Hybriida sevnnjodeapmi lea ollislaš ja gierdosevnnjodeami gaskasaš dáhpáhus. Muhtin báikkiin lea sevnnjodeapmi ollislaš ja eará sajiin fas gierdosevnnjodeapmi. Belohahkii (oassálas) sevnnjodeapmi lea go beaivváš ja mánnu eaba leat juste linjjá alde. Dalle lea mánnu dušše belohahkii beaivváža ovddas. Dieinna lágiin oidnojit buot duot golbma eará sevnnjodeami báikkiin mat leat olggobealde guovddášlinjjá. Dat sáhttá maid ná oidnot vaikko guovddášlinjá ii deaivva máilmmi obanassiige. Lea imašlaš soaittáhat ahte beaivváš lea sullii 400 geardde guhkkelis máilmmis go mánnu ja das lea sullii 400 geardde stuorit diamehter. Go eatnamis geahččá, de orruba dat leame ovtta stuorrát. Dát soaittáhat dat dahká ahte máilmmis sáhttá oaidnit ollislaš beaivvášsevnnjodeami. Duogážin dasa go muhtin sevnnjodeamit leat gierdohámálaččat ja earát fas ollásit gokčet, lea ahte mánnu johtá elliptalaš (jorbodahkii guhkolaš) geainnu mielde máilmmi birra. Dat dahká ahte mánnu lea muhtomin guhkkelis eret ja muhtomin lagabus máilmmi. Go mánnu lea guhkkin eret, de gokčá dat unnit oasi almmis, ii ge leat doarvái stuoris gokčat olles beaivváža. Gierdosevnnjodeapmi dáhpáhuvvá dávjjit go ollislaš sevnnjodeapmi, danne go mánu gaskamearálaš gaska lea menddo stuoris dasa ahte ollislaččat gokčat.
Leat njealjelágan beaivvášsevnnjodeamit. Ollislaš sevnnjodeapmi dáhpáhuvvá go mánnu gokčá olles beaivváža. Garrasit báiti beaivváža ovdii boahtá seavdnjadit oaidnemeahttun mánnojorbadas. Beaivváža Noruna mii muđui lea menddo čuovggaheapme uinnit uinnit, ihtá dál čuovgi riekkisin. Ollislaš beaivvášsevnnjodeapmi oidno dušše unna oasážis máilmmis. Gierdosevnnjodeapmi (ainubára) lea dalle go beaivváš ja mánnu leaba juste ovtta linjjá alde go almmis geahččá, muhto mánnu lea nu guhkkin eret máilmmis ahte ii govčča olles beaivváža. Dalle oidno beaivváš šearradit čuovgi riekkisin (gierdun) mánu birra. Hybriida sevnnjodeapmi lea ollislaš ja gierdosevnnjodeami gaskasaš dáhpáhus. Muhtin báikkiin lea sevnnjodeapmi ollislaš ja eará sajiin fas gierdosevnnjodeapmi. Belohahkii (oassálas) sevnnjodeapmi lea go beaivváš ja mánnu eaba leat juste linjjá alde. Dalle lea mánnu dušše belohahkii beaivváža ovddas. Dieinna lágiin oidnojit buot duot golbma eará sevnnjodeami báikkiin mat leat olggobealde guovddášlinjjá. Dat sáhttá maid ná oidnot vaikko guovddášlinjá ii deaivva máilmmi obanassiige. Lea imašlaš soaittáhat ahte beaivváš lea sullii 400 geardde guhkkelis máilmmis go mánnu ja das lea sullii 400 geardde stuorit diamehter. Go eatnamis geahččá, de orruba dat leame ovtta stuorrát. Dát soaittáhat dat dahká ahte máilmmis sáhttá oaidnit ollislaš beaivvášsevnnjodeami. Duogážin dasa go muhtin sevnnjodeamit leat gierdohámálaččat ja earát fas ollásit gokčet, lea ahte mánnu johtá elliptalaš (jorbodahkii guhkolaš) geainnu mielde máilmmi birra. Dat dahká ahte mánnu lea muhtomin guhkkelis eret ja muhtomin lagabus máilmmi. Go mánnu lea guhkkin eret, de gokčá dat unnit oasi almmis, ii ge leat doarvái stuoris gokčat olles beaivváža. Gierdosevnnjodeapmi dáhpáhuvvá dávjjit go ollislaš sevnnjodeapmi, danne go mánu gaskamearálaš gaska lea menddo stuoris dasa ahte ollislaččat gokčat.
    • «oidnit» ➞ [typo]
      • «uinnit»
Sevnnjodeami geahččat Sevnnjodeami geahččat 1 No errors found
Lea várálaš geahččat njuolga beaivvážii, vaikko geahčasta dušše moadde sekundda hávális. Liikká sáhttá čalbmi ja oaidnu billohuvvat . Lea vejolaš oalát čalmmehuvvat dan geažil. Čalbmi ii dovdda bákčasa, mii várrešii várálašvuođa vuostá, ja danne sáhttá jođánit geavvat ahte čalbmi vaháguvvá. Lea várálaš geahččat njuolga beaivvážii, vaikko geahčasta dušše moadde sekundda hávális. Liikká sáhttá čalbmi ja oaidnu billahuvvat . Lea vejolaš oalát čalmmehuvvat dan geažil. Čalbmi ii dovdda bákčasa, mii várrešii várálašvuođa vuostá, ja danne sáhttá jođánit geavvat ahte čalbmi vaháguvvá. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lea várálaš geahččat njuolga beaivvážii, vaikko geahčasta dušše moadde sekundda hávális. Liikká sáhttá čalbmi ja oaidnu billohuvvat . Lea vejolaš oalát čalmmehuvvat dan geažil. Čalbmi ii dovdda bákčasa, mii várrešii várálašvuođa vuostá, ja danne sáhttá jođánit geavvat ahte čalbmi vaháguvvá.
Lea várálaš geahččat njuolga beaivvážii, vaikko geahčasta dušše moadde sekundda hávális. Liikká sáhttá čalbmi ja oaidnu billohuvvat. Lea vejolaš oalát čalmmehuvvat dan geažil. Čalbmi ii dovdda bákčasa, mii várrešii várálašvuođa vuostá, ja danne sáhttá jođánit geavvat ahte čalbmi vaháguvvá.
    • «billohuvvat .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «billohuvvat.»
Beaivvášsevnnjodeapmi Ringerikes, miessemánu 31. 2003 Dábálaččat lea beaivváš nu šearrat ahte dasa ii dárjja geahččat. Go lea beaivvášsevnnjodeapmi, de ii oro leame nu šearrat, muhto liikká lea beaivváščuovga seamma várálaš. Beaivvášsevnnjodeami geahččamii leat ráhkaduvvon vásedin čalbmeláset. Ii galgga makkárge eará lásiid čađa geahččat beaivvážii. [2]. Beaivvášsevnnjodeapmi Ringerikes, miessemánu 31. 2003 Dábálaččat lea beaivváš nu šearrat ahte dasa ii dárjja geahččat. Go lea beaivvášsevnnjodeapmi, de ii oro leame nu šearrat, muhto liikká lea beaivváščuovga seamma várálaš. Beaivvášsevnnjodeami geahččamii leat ráhkaduvvon vásedin čalbmeláset. Ii galgga makkárge eará lásiid čađa geahččat beaivvážii. [2]. 1 No errors found
Govvejeuvvon Valladolidas ( Spanias ). Gierdosevnnjodeapmi golggotmánu 3. 2005 Govvejuvvon Valladolidas ( Spánias ). Gierdosevnnjodeapmi golggotmánu 3. 2005 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Govvejeuvvon Valladolidas ( Spanias ). Gierdosevnnjodeapmi golggotmánu 3. 2005
Govvejuvvon Valladolidas (Spanias Espánnjas Spanias). Gierdosevnnjodeapmi golggotmánu 3. 2005
    • «Govvejeuvvon» ➞ [typo]
      • «Govvejuvvon»
    • «(» ➞ [space-after-paren-beg]
      • «(Spanias»
    • «Spanias» ➞ [typo]
      • «Espánnjas»
    • «)» ➞ [space-before-paren-end]
      • «Spanias)»
Govvejuvvon Valladolidas (Spanias Espánnjas Spanias). Gierdosevnnjodeapmi golggotmánu 3. 2005
Govvejuvvon Valladolidas (Espánnjas Espánnjas Espánnjas). Gierdosevnnjodeapmi golggotmánu 3. 2005
    • «Spanias» ➞ [typo]
      • «Espánnjas»
    • «Spanias» ➞ [typo]
      • «Espánnjas»
Olbmot geahččame beaivvášsevnnjodeami 2002:s Islánddas Olbmot geahččame beaivvášsevnnjodeami 2002:s Islánddas 1 No errors found
Mátta-Várjjat ruvkái eai oastit dál Mátta-Várjjat ruvkii eai oastit dál 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mátta-Várjjat ruvkái eai oastit dál
Mátta-Várjjat ruvkii eai oastit dál
    • «ruvkái» ➞ [typo]
      • «ruvkii»
Mátta-Várjjat ruvkki lagamuš boahtteáigi lea buorre, muhto guhkitáiggi plánat leat eahpesihkkarat. Mátta-Várjjat ruvkke lagamuš boahtteáigi lea buorre, muhto guhkitáiggi plánat leat eahpesihkkarat. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mátta-Várjjat ruvkki lagamuš boahtteáigi lea buorre, muhto guhkitáiggi plánat leat eahpesihkkarat.
Mátta-Várjjat ruvkke lagamuš boahtteáigi lea buorre, muhto guhkitáiggi plánat leat eahpesihkkarat.
    • «ruvkki» ➞ [typo]
      • «ruvkke»
Ikte lágidii Ealáhusdepartemeanta seminára ruvkkiid boahtteáiggi birra. Lea oalle eahpe čielggas mo Mátta-Várjjat ruvkkiin manná dás ovddos guvlui. Dán ruvkki direktevra Harald Martinsen doaivu ruvkki ceavzit dáid lagamuš áiggiid, muhto guhkkit áiggi vuollai, ii leat daddjon mo manná. Ikte lágidii Ealáhusdepartemeanta seminára ruvkkiid boahtteáiggi birra. Lea oalle eahpečielggas mo Mátta-Várjjat ruvkkiin manná dás ovddos guvlui. Dán ruvkke direktevra Harald Martinsen doaivu ruvkke ceavzit dáid lagamuš áiggiid, muhto guhkit áiggi vuollai, ii leat daddjon mo manná. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ikte lágidii Ealáhusdepartemeanta seminára ruvkkiid boahtteáiggi birra. Lea oalle eahpe čielggas mo Mátta-Várjjat ruvkkiin manná dás ovddos guvlui. Dán ruvkki direktevra Harald Martinsen doaivu ruvkki ceavzit dáid lagamuš áiggiid, muhto guhkkit áiggi vuollai, ii leat daddjon mo manná.
Ikte lágidii Ealáhusdepartemeanta seminára ruvkkiid boahtteáiggi birra. Lea oalle eahpečielggas mo Mátta-Várjjat ruvkkiin manná dás ovddos guvlui. Dán ruvkke direktevra Harald Martinsen doaivu ruvkke ceavzit dáid lagamuš áiggiid, muhto guhkit áiggi vuollai, ii leat daddjon mo manná.
    • «eahpe čielggas» ➞ [msyn-compound]
      • «eahpečielggas»
    • «ruvkki» ➞ [typo]
      • «ruvkke»
    • «ruvkki» ➞ [typo]
      • «ruvkke»
    • «guhkkit» ➞ [typo]
      • «guhkit»
- Sis ii leat gal dál oasti ruvkái , dan haddái, man sii leat smiehttan dasa. Sii jotket nu dálá oamasteaddji vuođuin, lohka Martinsen. - Sis ii leat gal dál oasti ruvkii , dan haddái, man sii leat smiehttan dasa. Sii jotket nu dálá oamasteaddji vuođuin, lohka Martinsen. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Sis ii leat gal dál oasti ruvkái , dan haddái, man sii leat smiehttan dasa. Sii jotket nu dálá oamasteaddji vuođuin, lohka Martinsen.
- Sis ii leat gal dál oasti ruvkii ruvkái, dan haddái, man sii leat smiehttan dasa. Sii jotket nu dálá oamasteaddji vuođuin, lohká Martinsen.
    • «ruvkái» ➞ [typo]
      • «ruvkii»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ruvkái,»
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
- Sis ii leat gal dál oasti ruvkii ruvkái, dan haddái, man sii leat smiehttan dasa. Sii jotket nu dálá oamasteaddji vuođuin, lohká Martinsen.
- Sis ii leat gal dál oasti ruvkii ruvkii, dan haddái, man sii leat smiehttan dasa. Sii jotket nu dálá oamasteaddji vuođuin, lohká Martinsen.
    • «ruvkái» ➞ [typo]
      • «ruvkii»
Departemeanta lei bovden seminárii organisašuvnnaid, fitnodagaid ja eisseválddiid searvat sagastallamii minerálasuorggi strategiijain. Departemeanta lei bovden seminárii organisašuvnnaid, fitnodagaid ja eisseválddiid searvat ságastallamii minerálasuorggi strategiijain. 1 No errors found
Sydvaranger Gruve AS lea norgalaš ruvkefitnodat, man váldokantuvra lea Girkonjárggas. Fitnodat vuođđuduvvui jagis 2007, mii válddii badjelasas ovddit fitnodaga AS Sydvaranger maŋis. Ruvkkis ) rogget ee. ruovdemálmma ja dan oassebuktagiid. Sydvaranger Gruve AS lea norgalaš ruvkefitnodat, man váldokantuvra lea Girkonjárggas. Fitnodat vuođđuduvvui jagis 2007, mii válddii badjelasas ovddit fitnodaga AS Sydvaranger maŋis. Ruvkkes ) rogget ee. ruovdemálmma ja dan oassebuktagiid. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sydvaranger Gruve AS lea norgalaš ruvkefitnodat, man váldokantuvra lea Girkonjárggas. Fitnodat vuođđuduvvui jagis 2007, mii válddii badjelasas ovddit fitnodaga AS Sydvaranger maŋis. Ruvkkis ) rogget ee. ruovdemálmma ja dan oassebuktagiid.
Sydvaranger Groven AS lea norgalaš ruvkefitnodat, man váldokantuvra lea Girkonjárggas. Fitnodat vuođđuduvvui jagis 2007, mii válddii badjelasas ovddit fitnodaga AS Sydvaranger maŋis. Ruvkkes Ruvkkis) rogget ee. ruovdemálmma ja dan oassebuktagiid.
    • «Gruve» ➞ [typo]
      • «Groven»
      • «Grov»
      • «Grova»
    • «Ruvkkis» ➞ [typo]
      • «Ruvkkes»
    • «)» ➞ [space-before-paren-end]
      • «Ruvkkis)»
Sydvaranger Groven AS lea norgalaš ruvkefitnodat, man váldokantuvra lea Girkonjárggas. Fitnodat vuođđuduvvui jagis 2007, mii válddii badjelasas ovddit fitnodaga AS Sydvaranger maŋis. Ruvkkes Ruvkkis) rogget ee. ruovdemálmma ja dan oassebuktagiid.
Sydvaranger Groven AS lea norgalaš ruvkefitnodat, man váldokantuvra lea Girkonjárggas. Fitnodat vuođđuduvvui jagis 2007, mii válddii badjelasas ovddit fitnodaga AS Sydvaranger maŋis. Ruvkkes Ruvkkes) rogget ee. ruovdemálmma ja dan oassebuktagiid.
    • «Ruvkkis» ➞ [typo]
      • «Ruvkkes»
- Boahtteáigi lea eahpesihkkar, dat lea gal buorre oanehisáiggis, muhto guhkitáiggi ektui lea márkanat eahpesihkkarat , čilge Martinsen. - Boahtteáigi lea eahpesihkkar, dat lea gal buorre oanehisáiggis, muhto guhkitáiggi ektui leat márkanat eahpesihkkarat , čilge Martinsen. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Boahtteáigi lea eahpesihkkar, dat lea gal buorre oanehisáiggis, muhto guhkitáiggi ektui lea márkanat eahpesihkkarat , čilge Martinsen.
- Boahtteáigi lea eahpesihkkar, dat lea gal buorre oanehisáiggis, muhto guhkitáiggi ektui lea márkanat eahpesihkkarat, čilge Martinsen.
    • «eahpesihkkarat ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «eahpesihkkarat,»
Olles Kárášjoga bibmet Olles Kárášjoga bibmet 1 No errors found
Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gumpposteamen Gumppostit olmmoš ii gille juohke beaivvii . Danne lea vuogas go gávdnojit doalut gos gumposiid fidne oastit. Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gumppusteamen Gumppustit olmmoš ii gille juohke beaivvi . Danne lea vuogas go gávdnojit doalut gos gumposiid fidne oastit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gumpposteamen Gumppostit olmmoš ii gille juohke beaivvii . Danne lea vuogas go gávdnojit doalut gos gumposiid fidne oastit.
Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gumppusteame Gumppustit olmmoš ii gille juohke beaivvii beaivvii. Danne lea vuogas go gávdnojit doalut gos gumposiid fidne oastit.
    • «gumpposteamen» ➞ [typo]
      • «gumppusteame»
      • «gumppusteamen»
    • «Gumppostit» ➞ [typo]
      • «Gumppustit»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «beaivvii.»
Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gumppusteame Gumppustit olmmoš ii gille juohke beaivvii beaivvii. Danne lea vuogas go gávdnojit doalut gos gumposiid fidne oastit.
Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gumppusteame Gumppustit olmmoš ii gille juohke beaivvi beaivit. Danne lea vuogas go gávdnojit doalut gos gumposiid fidne oastit.
    • «beaivvii» ➞ [typo]
      • «beaivvi»
      • «beaivve»
      • «beivviid»
    • «beaivvii» ➞ [typo]
      • «beaivit»
Guokte nissonolbmo čuožžuba liegga gievkkanis ja gumpposteaba . Lossat lea lovttohallat kásterollaid , muhto eaba vuollán. Guokte nissonolbmo čuožžuba liegga gievkkanis ja gumppusteaba . Lossat lea lovttohallat kásterolaid , muhto eaba vuollán. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guokte nissonolbmo čuožžuba liegga gievkkanis ja gumpposteaba . Lossat lea lovttohallat kásterollaid , muhto eaba vuollán.
Guokte nissonolbmo čuožžuba liegga gievkkanis ja gumppusteaba gumpposteaba. Lossat lea lovttohallat kásterollaid kásterollaid, muhto eaba vuollán.
    • «gumpposteaba» ➞ [typo]
      • «gumppusteaba»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gumpposteaba.»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «kásterollaid,»
Guokte nissonolbmo čuožžuba liegga gievkkanis ja gumppusteaba gumpposteaba. Lossat lea lovttohallat kásterollaid kásterollaid, muhto eaba vuollán.
Guokte nissonolbmo čuožžuba liegga gievkkanis ja gumppusteaba gumppusteaba. Lossat lea lovttohallat kasterolaid kasterolaid, muhto eaba vuollán.
    • «gumpposteaba» ➞ [typo]
      • «gumppusteaba»
    • «kásterollaid» ➞ [typo]
      • «kasterolaid»
      • «kástarullaid»
      • «kásterolaid»
      • «fásterullaid»
      • «lásterullaid»
      • «gásterolaid»
      • «násterullaid»
    • «kásterollaid» ➞ [typo]
      • «kasterolaid»
      • «kástarullaid»
      • «kásterolaid»
      • «fásterullaid»
      • «lásterullaid»
      • «gásterolaid»
      • «násterullaid»
Kárášjogas lea kulturvahkku dán vahku ja dasa gullet diehttalasat mállásat. Málesteaddji nissonid gávdnat servvodatviesus - olggobealdde čuččodit muhtin albmát. Kárášjogas lea kulturvahkku dán vahku ja dasa gullet diehttalasat mállásat. Málesteaddji nissoniid gávdnat servvodatviesus - olggobealde čuččodit muhtin albmát. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Kárášjogas lea kulturvahkku dán vahku ja dasa gullet diehttalasat mállásat. Málesteaddji nissonid gávdnat servvodatviesus - olggobealdde čuččodit muhtin albmát.
Kárášjogas lea kulturvahkku dán vahku ja dasa gullet diehttalasat mállásat. Málesteaddji nissonat gávdnat servvodatviesus - olggobealde čuččodit muhtin albmát.
    • «nissonid» ➞ [typo]
      • «nissonat»
      • «nissoniid»
      • «nissonis»
      • «nissonii»
    • «olggobealdde» ➞ [typo]
      • «olggobealde»
Manne eaba veahki jeara, imaštallat. Manne eaba veahki jeara, imaštallat. 1 No errors found
- Ášš, almmánolbmot leat njoazit boahtit, lohká Berit Nikkinen Varsi ja lokteba dan lossa kásterolla mas leat dievva gumposat - Ášš, almmáiolbmot leat njoazit boahtit, lohká Berit Nikkinen Varsi ja lokteba dan lossa kásterola mas leat dievva gumposat 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Ášš, almmánolbmot leat njoazit boahtit, lohká Berit Nikkinen Varsi ja lokteba dan lossa kásterolla mas leat dievva gumposat
- Ášši, almmáiolbmot leat njoazit boahtit, lohká Berit Nikkinen Varsi ja lokteba dan lossa kásterolla mas leat dievva gumposat
    • «Ášš» ➞ [typo]
      • «Ášši»
      • «Ieš»
      • «Áššu»
    • «almmánolbmot» ➞ [typo]
      • «almmáiolbmot»
      • «almmašolbmot»
      • «olmmáiolbmot»
      • «albmáolbmot»
      • «albmášolbmot»
– Moai han lávime leat hui gievrra , lasiha Laila Rasmus gis. – Moai han láviime leat hui gievrrat , lasiha Laila Rasmus gis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– Moai han lávime leat hui gievrra , lasiha Laila Rasmus gis.
– Moai han láviime leat hui gievrra, lasiha Laila Rasmus gis.
    • «lávime» ➞ [typo]
      • «láviime»
    • «gievrra ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gievrra,»
Olles Kárasjohka veadjá boahtit borrat gumposiid servodatviesus dál guokte beaivvi, muhto nissonolbmo guovttos eaba gal dara dan dihti ja leaikkastallaba das gaskaneaskka. Olles Kárášjohka veadjá boahtit borrat gumposiid servodatviesus dál guokte beaivvi, muhto nissonolbmo guovttos eaba gal dara dan dihtii ja leaikkastallaba das gaskaneaskka. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Olles Kárasjohka veadjá boahtit borrat gumposiid servodatviesus dál guokte beaivvi, muhto nissonolbmo guovttos eaba gal dara dan dihti ja leaikkastallaba das gaskaneaskka.
Olles Kárášjohka veadjá boahtit borrat gumposiid servodatviesus dál guokte beaivvi, muhto nissonolbmo guovttos eaba gal dara dan dihte ja leaikkastallaba das gaskaneaskka.
    • «Kárasjohka» ➞ [typo]
      • «Kárášjohka»
    • «dihti» ➞ [typo]
      • «dihte»
      • «dihtii»
Gumposat Karasjoga kulturvahku – Hui somá bargat Kásterolain duldet gumposat ja bierggut. Nisson guovttos máisttašeaba - lea go son doarváid sálttit - ja jorbeba vel eambbo gumposiid, vai livččii doarvái buohkaide. Gumposat Kárášjoga kulturvahku – Hui somá bargat Kásterolain duldet gumposat ja bierggut. Nisson guovttos máisttašeaba - leat go son doarvái sálttit - ja jorbeba vel eambbo gumposiid, vai livččii doarvái buohkaide. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gumposat Karasjoga kulturvahku – Hui somá bargat Kásterolain duldet gumposat ja bierggut. Nisson guovttos máisttašeaba - lea go son doarváid sálttit - ja jorbeba vel eambbo gumposiid, vai livččii doarvái buohkaide.
Gumposat Gárasjoga kulturvahku – Hui somá bargat Kásterolain duldet gumposat ja bierggut. Nisson guovttos máisttašeaba - lea go son durváid sálttit - ja jorbeba vel eambbo gumposiid, vai livččii doarvái buohkaide.
    • «Karasjoga» ➞ [typo]
      • «Gárasjoga»
    • «doarváid» ➞ [typo]
      • «durváid»
      • «doavaid»
Ruhta mii dán gávppis boahtá manná Kárásjoga searvegoddái. Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gal bargaba nuvttá eaba ge váidal dan dihtii. Ruhta mii dán gávppis boahtá manná Kárášjoga searvegoddái. Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gal bargaba nuvttá eaba ge váidal dan dihtii. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ruhta mii dán gávppis boahtá manná Kárásjoga searvegoddái. Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gal bargaba nuvttá eaba ge váidal dan dihtii.
Ruhta mii dán gávppis boahtá manná Kárášjoga searvegoddái. Berit Nikkinen Varsi ja Laila Rasmus gal bargaba nuvttá eaba ge váidal dan dihtii.
    • «Kárásjoga» ➞ [typo]
      • «Kárášjoga»
- Dáppe lea hui somá bargat, mun gal liikon hirmasit . Liikon bargat olu olbmuiguin, lohkká Berit Nikkinen Varsi. - Dáppe lea hui somá bargat, mun gal liikon hirbmosit . Liikon bargat olu olbmuiguin, lohká Berit Nikkinen Varsi. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- Dáppe lea hui somá bargat, mun gal liikon hirmasit . Liikon bargat olu olbmuiguin, lohkká Berit Nikkinen Varsi.
- Dáppe lea hui somá bargat, mun gal liikon hirmasit hirbmosit. Liikon bargat olu olbmuiguin, lohká Berit Nikkinen Varsi.
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «hirbmosit.»
    • «lohkká» ➞ [typo]
      • «lohká»
- Dáppe lea hui somá bargat, mun gal liikon hirmasit hirbmosit. Liikon bargat olu olbmuiguin, lohká Berit Nikkinen Varsi.
- Dáppe lea hui somá bargat, mun gal liikon hirrasit hirbmosit. Liikon bargat olu olbmuiguin, lohká Berit Nikkinen Varsi.
    • «hirmasit» ➞ [typo]
      • «hirrasit»
      • «hirbmosit»
      • «hirbmadit»
      • «hirrasat»
      • «himssit»
      • «horbasit»
      • «hurvasit»
      • «irrasit»
      • «hárčasit»
      • «hárrasit»
Unna gávppážat Olbmot gal bohtet. Go diibmu lea guokte lea serdodatviessu dievva olbmuin geat borret gumposiid ja geahčađit daid unna gávppažiin mat vuvdet girjjiid ja dudjiid . Unna gávppážat Olbmot gal bohtet. Go diibmu lea guokte lea servodatviessu dievva olbmuin geat borret gumposiid ja geahčadit dain unna gávppážiin mat vuvdet girjjiid ja dujiid . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Unna gávppážat Olbmot gal bohtet. Go diibmu lea guokte lea serdodatviessu dievva olbmuin geat borret gumposiid ja geahčađit daid unna gávppažiin mat vuvdet girjjiid ja dudjiid .
Unna gávppážat Olbmot gal bohtet. Go diibmu lea guokte lea servodatviessu dievva olbmuin geat borret gumposiid ja geahcalit daid unna gávppážiid mat vuvdet girjjiid ja dudjiid dudjiid.
    • «serdodatviessu» ➞ [typo]
      • «servodatviessu»
      • «servvodatviessu»
      • «servodatviessun»
      • «serrodatviessu»
    • «geahčađit» ➞ [typo]
      • «geahcalit»
      • «geahčadit»
      • «geahčahit»
      • «geahččalit»
    • «gávppažiin» ➞ [typo]
      • «gávppážiid»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dudjiid.»
Unna gávppážat Olbmot gal bohtet. Go diibmu lea guokte lea servodatviessu dievva olbmuin geat borret gumposiid ja geahcalit daid unna gávppážiid mat vuvdet girjjiid ja dudjiid dudjiid.
Unna gávppážat Olbmot gal bohtet. Go diibmu lea guokte lea servodatviessu dievva olbmuin geat borret gumposiid ja geahcalit daid unna gávppážiid mat vuvdet girjjiid ja doddjiid doljiid.
    • «dudjiid» ➞ [typo]
      • «doddjiid»
    • «dudjiid» ➞ [typo]
      • «doljiid»
      • «duttiid»
      • «dujiid»
      • «duljiid»
Kulturvahkku bistá miehtá vahku. Kulturvahkku bistá miehtá vahku. 1 No errors found
Olmmošgoddin Árvvesjávrris, Davvi-Ruoŧas lea čuohcan garrasit báikki olbmuide. Sii leat suorganan ja ballet. Gávccilogi ovtta jahkásaš dievdu dat gottahalai ilgadis vugiin ikte. Báikki olmmoš, Sara Juusu lohka dáhpáhusa leat suorggahahttin , ja su mielas lei maid nu ilgat go skuvlla uvssat ledje gittá go galggai mánáid viežžat ruoktot. Olmmošgoddin Árvvesjávrris, Davvi-Ruoŧas lea čuohcan garrasit báikki olbmuide. Sii leat suorganan ja ballet. Gávccilogiovttajahkásaš dievdu dat gottáhalai ilgadis vugiin ikte. Báikki olmmoš, Sara Juuso lohká dáhpáhusa leat suorggahahttin , ja su mielas lei maid nu ilgat go skuvlla uvssat ledje gitta go galggai mánáid viežžat ruoktot. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Olmmošgoddin Árvvesjávrris, Davvi-Ruoŧas lea čuohcan garrasit báikki olbmuide. Sii leat suorganan ja ballet. Gávccilogi ovtta jahkásaš dievdu dat gottahalai ilgadis vugiin ikte. Báikki olmmoš, Sara Juusu lohka dáhpáhusa leat suorggahahttin , ja su mielas lei maid nu ilgat go skuvlla uvssat ledje gittá go galggai mánáid viežžat ruoktot.
Olmmošgoddin Árvvesjávrris, Davvi-Ruoŧas lea čuohcan garrasit báikki olbmuide. Sii leat suorganan ja ballet. Gávccilogi ovtta jahkásaš dievdu dat gottáhalai ilgadis vugiin ikte. Báikki olmmoš, Sara Juuso lohka dáhpáhusa leat suorggahahttin, ja su mielas lei maid nu ilgat go skuvlla uvssat ledje gitta go galggai mánáid viežžat ruoktot.
    • «gottahalai» ➞ [typo]
      • «gottáhalai»
    • «Juusu» ➞ [typo]
      • «Juuso»
      • «Rousu»
      • «Jousi»
    • «suorggahahttin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «suorggahahttin,»
    • «gittá» ➞ [typo]
      • «gitta»
– In beassan sisa ovdalgo riŋgejin skuvlii. Oahpaheaddjit ledje lássen uvssa jus vearredahki boahtá dohko, muitala Juusu SR Sami Radio reportárii , Johnny Skoglundii. – In beassan sisa ovdalgo riŋgejin skuvlii. Oahpaheaddjit ledje lássen uvssa jus vearredahkki boahtá dohko, muitala Juuso SR Sámi Radio reportarii , Johnny Skoglundii. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
– In beassan sisa ovdalgo riŋgejin skuvlii. Oahpaheaddjit ledje lássen uvssa jus vearredahki boahtá dohko, muitala Juusu SR Sami Radio reportárii , Johnny Skoglundii.
– In beassan sisa ovdalgo riŋgejin skuvlii. Oahpaheaddjit ledje lássen uvssa jus vearredáhkki boahtá dohko, muitala Juuso SR Sámi Radio reportarii reportárii, Johnny Skoglundii.
    • «vearredahki» ➞ [typo]
      • «vearredáhkki»
      • «vearretahki»
    • «Juusu» ➞ [typo]
      • «Juuso»
      • «Rousu»
      • «Jousi»
    • «Sami» ➞ [typo]
      • «Sámi»
    • «reportárii» ➞ [typo]
      • «reportarii»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «reportárii,»
– In beassan sisa ovdalgo riŋgejin skuvlii. Oahpaheaddjit ledje lássen uvssa jus vearredáhkki boahtá dohko, muitala Juuso SR Sámi Radio reportarii reportárii, Johnny Skoglundii.
– In beassan sisa ovdalgo riŋgejin skuvlii. Oahpaheaddjit ledje lássen uvssa jus vearredáhkki boahtá dohko, muitala Juuso SR Sámi Radio reportarii reportarii, Johnny Skoglundii.
    • «reportárii» ➞ [typo]
      • «reportarii»
Su mielas lea hui issoras go olmmoš gottahallá ruovttubáikkis, ja vel guovdobeaivvi . Su mielas lea hui issoras go olmmoš gottáhallá ruovttubáikkis, ja vel guovdu beaivvi . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Su mielas lea hui issoras go olmmoš gottahallá ruovttubáikkis, ja vel guovdobeaivvi .
Su mielas lea hui issoras go olmmoš gottáhallá ruovttubáikkis, ja vel guovdobeaivvi guovdobeaivvi.
    • «gottahallá» ➞ [typo]
      • «gottáhallá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guovdobeaivvi.»
Su mielas lea hui issoras go olmmoš gottáhallá ruovttubáikkis, ja vel guovdobeaivvi guovdobeaivvi.
Su mielas lea hui issoras go olmmoš gottáhallá ruovttubáikkis, ja vel govdubeaivvi govdubeaivvi.
    • «guovdobeaivvi» ➞ [typo]
      • «govdubeaivvi»
      • «guottobeaivvi»
      • «goavkobeaivvi»
      • «joavdobeaivvi»
      • «goavdebeaivvi»
      • «goardobeaivvi»
      • «guovlobeaivvi»
    • «guovdobeaivvi» ➞ [typo]
      • «govdubeaivvi»
      • «guottobeaivvi»
      • «goavkobeaivvi»
      • «joavdobeaivvi»
      • «goavdebeaivvi»
      • «goardobeaivvi»
      • «guovlobeaivvi»
Gottii ákšuin Gaskabeaiv' áiggi dat lei 81-jahkásaš dievdu vázzimen beatnagiin E-45 luottas, go 37-jahkásaš dievdu fallehii su ákšuin. Hávváduvvon olbmo dolvo Sundebyn buohccivissui , gosa son maid jámii maŋŋelaš. Birrasiid 20 politija ohce dievddu, ja beatnagat gurre su muhtun bártii mii lea 2 gilomehtara eret báikkis go son gottii vuoras dievddu. Gottii ákšuin Gaskabeaiáiggi dat lei 81-jahkásaš dievdu vázzimen beatnagiin E-45 luottas, go 37-jahkásaš dievdu fallehii su ákšuin. Hávváduvvon olbmo dolvo Sunderbyn buohccevissui , gosa son maid jámii maŋŋelaš. Birrasiid 20 politiija ohce dievddu, ja beatnagat gurre su muhtun bartii mii lea 2 gilomehtera eret báikkis gos son gottii vuoras dievddu. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gottii ákšuin Gaskabeaiv' áiggi dat lei 81-jahkásaš dievdu vázzimen beatnagiin E-45 luottas, go 37-jahkásaš dievdu fallehii su ákšuin. Hávváduvvon olbmo dolvo Sundebyn buohccivissui , gosa son maid jámii maŋŋelaš. Birrasiid 20 politija ohce dievddu, ja beatnagat gurre su muhtun bártii mii lea 2 gilomehtara eret báikkis go son gottii vuoras dievddu.
Gottii ákšuin Gaskabeaivi' áiggi dat lei 81-jahkásaš dievdu vázzimen beatnagiin E-45 luottas, go 37-jahkásaš dievdu fallehii su ákšuin. Hávváduvvon olbmo dolvo Sundeban buohccevissui buohccivissui, gosa son maid jámii maŋŋelaš. Birrasiid 20 politiija ohce dievddu, ja beatnagat gurre su muhtun bartii mii lea 2 gilomehtera eret báikkis go son gottii vuoras dievddu.
    • «Gaskabeaiv» ➞ [typo]
      • «Gaskabeaivi»
    • «Sundebyn» ➞ [typo]
      • «Sundeban»
      • «Sundebru»
    • «buohccivissui» ➞ [typo]
      • «buohccevissui»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «buohccivissui,»
    • «politija» ➞ [typo]
      • «politiija»
    • «bártii» ➞ [typo]
      • «bartii»
      • «bárdni»
      • «báldii»
      • «bárdi»
      • «bárttit»
      • «bárdit»
      • «járdii»
      • «fárdii»
    • «gilomehtara» ➞ [typo]
      • «gilomehtera»
Gottii ákšuin Gaskabeaivi' áiggi dat lei 81-jahkásaš dievdu vázzimen beatnagiin E-45 luottas, go 37-jahkásaš dievdu fallehii su ákšuin. Hávváduvvon olbmo dolvo Sundeban buohccevissui buohccivissui, gosa son maid jámii maŋŋelaš. Birrasiid 20 politiija ohce dievddu, ja beatnagat gurre su muhtun bartii mii lea 2 gilomehtera eret báikkis go son gottii vuoras dievddu.
Gottii ákšuin Gaskabeaivi' áiggi dat lei 81-jahkásaš dievdu vázzimen beatnagiin E-45 luottas, go 37-jahkásaš dievdu fallehii su ákšuin. Hávváduvvon olbmo dolvo Sundeban buohccevissui buohccevissui, gosa son maid jámii maŋŋelaš. Birrasiid 20 politiija ohce dievddu, ja beatnagat gurre su muhtun bartii mii lea 2 gilomehtera eret báikkis go son gottii vuoras dievddu.
    • «buohccivissui» ➞ [typo]
      • «buohccevissui»
Politijat ádjánedje guokte diimmu gávdnat vearredahki . Dál lea politijaid hálddus, ja sii leat dutkamen goddima birra, muitala politijaid ákšuvdnahoavda , Petter Wiström. Politiijat ádjánedje guokte diimmu gávdnat vearredahkki . Dál lea politiijaid hálddus, ja sii leat dutkamen goddima birra, muitala politiijaid akšuvdnahoavda , Petter Wiström. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Politijat ádjánedje guokte diimmu gávdnat vearredahki . Dál lea politijaid hálddus, ja sii leat dutkamen goddima birra, muitala politijaid ákšuvdnahoavda , Petter Wiström.
Politiijat ádjánedje guokte diimmu gávdnat vearredahki vearredáhki. Dál lea politiijaid hálddus, ja sii leat dutkamen goddima birra, muitala politiijaid ákšuvdnahoavda, Petter Wikström.
    • «Politijat» ➞ [typo]
      • «Politiijat»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vearredáhki.»
    • «politijaid» ➞ [typo]
      • «politiijaid»
    • «politijaid» ➞ [typo]
      • «politiijaid»
    • «ákšuvdnahoavda ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ákšuvdnahoavda,»
    • «Wiström» ➞ [typo]
      • «Wikström»
      • «Nyström»
      • «Wikstrøm»
      • «Idström»
      • «Enström»
      • «Westrum»
Politiijat ádjánedje guokte diimmu gávdnat vearredahki vearredáhki. Dál lea politiijaid hálddus, ja sii leat dutkamen goddima birra, muitala politiijaid ákšuvdnahoavda, Petter Wikström.
Politiijat ádjánedje guokte diimmu gávdnat vearredáhki vearredáhki. Dál lea politiijaid hálddus, ja sii leat dutkamen goddima birra, muitala politiijaid ákšuvdnahoavda, Petter Wikström.
    • «vearredahki» ➞ [typo]
      • «vearredáhki»
Politijat eai vel dieđe ledje go goddon olbmos ja vearredahkis makkárge oktavuođat, eai ge dieđe vuos mii dáhpáhuvai. Politiijat eai vel dieđe ledje go goddon olbmos ja vearredahkkis makkárge oktavuođat, eai ge dieđe vuos mii dáhpáhuvai. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Politijat eai vel dieđe ledje go goddon olbmos ja vearredahkis makkárge oktavuođat, eai ge dieđe vuos mii dáhpáhuvai.
Politiijat eai vel dieđe ledje go goddon olbmos ja vearredáhkis makkárge oktavuođat, eai ge dieđe vuos mii dáhpáhuvai.
    • «Politijat» ➞ [typo]
      • «Politiijat»
    • «vearredahkis» ➞ [typo]
      • «vearredáhkis»
Searvva donge báikenammaprošektii Leatgo dus dehálaš báikkit maid birra háliidivččet diehtit eambbo? Leatgo gullan muitalusaid mo muhtin báikkiid ožžo namaset ? Háliidivččetgo vurkodit iežat áddjáid ja áhkuid muitalusaid báikkiid geavaheamis ? Jos háliidat, de váldde oktavuođa Sámi Siidii ( oktavuohtadieđut dás vuolábealde). Searvva donge báikenammaprošektii Leatgo dus dehálaš báikkit maid birra háliidivččet diehtit eambbo? Leatgo gullan muitalusaid mo muhtin báikkit ožžo namaset ? Háliidivččetgo vurkkodit iežat ádjáid ja áhkuid muitalusaid báikkiid geavaheamis ? Jos háliidat, de váldde oktavuođa Sámi Siidii ( oktavuođadieđut dás vuolábealde). 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Searvva donge báikenammaprošektii Leatgo dus dehálaš báikkit maid birra háliidivččet diehtit eambbo? Leatgo gullan muitalusaid mo muhtin báikkiid ožžo namaset ? Háliidivččetgo vurkodit iežat áddjáid ja áhkuid muitalusaid báikkiid geavaheamis ? Jos háliidat, de váldde oktavuođa Sámi Siidii ( oktavuohtadieđut dás vuolábealde).
Searvva donge báikenammaprošektii Leatgo dus dehálaš báikkit maid birra háliidivččet diehtit eambbo? Leatgo gullan muitalusaid mo muhtin báikkiid ožžo namaset? Háliidivččetgo vurkodit iežat áddjáid ja áhkuid muitalusaid báikkiid geavaheamis? Jos háliidat, de váldde oktavuođa Sámi Siidii (oktavuohtadieđut oktavuođadieđut dás vuolábealde).
    • «namaset ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «namaset?»
    • «geavaheamis ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «geavaheamis?»
    • «(» ➞ [space-after-paren-beg]
      • «(oktavuohtadieđut»
    • «oktavuohtadieđut» ➞ [typo]
      • «oktavuođadieđut»
Searvva donge báikenammaprošektii Leatgo dus dehálaš báikkit maid birra háliidivččet diehtit eambbo? Leatgo gullan muitalusaid mo muhtin báikkiid ožžo namaset? Háliidivččetgo vurkodit iežat áddjáid ja áhkuid muitalusaid báikkiid geavaheamis? Jos háliidat, de váldde oktavuođa Sámi Siidii (oktavuohtadieđut oktavuođadieđut dás vuolábealde).
Searvva donge báikenammaprošektii Leatgo dus dehálaš báikkit maid birra háliidivččet diehtit eambbo? Leatgo gullan muitalusaid mo muhtin báikkiid ožžo namaset? Háliidivččetgo vurkodit iežat áddjáid ja áhkuid muitalusaid báikkiid geavaheamis? Jos háliidat, de váldde oktavuođa Sámi Siidii (oktavuođadieđut oktavuođadieđut dás vuolábealde).
    • «oktavuohtadieđut» ➞ [typo]
      • «oktavuođadieđut»
Sámi Siida álggahii dán jagi álggus báikenammaprošeavtta man ulbmilin lea dorvvastit Ohcejoga sámi báikenamaid seailuma sihke kárttain ahte olbmuid geavahusas. Sámi Siida bivdáge dál olbmuid searvat báikenamaid vurkemii, dárkkisteapmái ja dieđuid čohkkemii. Sámi Siida álggahii dán jagi álggus báikenammaprošeavtta man ulbmilin lea dorvvastit Ohcejoga sámi báikenamaid seailuma sihke kárttain ahte olbmuid geavahusas. Sámi Siida bivdáge dál olbmuid searvat báikenamaid vurkemii, dárkkisteapmái ja dieđuid čohkkemii. 1 No errors found
Báikenamat leat oalle bures čohkkejuvvon jo Ohcejoga gielddas. Liikká gávdnojit velge eandalitge uhcit báikkiid nu mo goatnjiliid, nuriid, čoruid, ádjagiid ja geđggiid namat, mat eai leat čohkkejuvvon. Dan lassin kárttain leat ainge boasttuvuođat maid fertešii dárkkistit. Báikenamat leat oalle bures čohkkejuvvon jo Ohcejoga gielddas. Liikká gávdnojit velge eandaliige uhcit báikkiid nu mo goatnjiliid, nuriid, čoruid, ádjagiid ja geđggiid namat, mat eai leat čohkkejuvvon. Dan lassin kárttain leat ainge boasttuvuođat maid fertešii dárkkistit. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Báikenamat leat oalle bures čohkkejuvvon jo Ohcejoga gielddas. Liikká gávdnojit velge eandalitge uhcit báikkiid nu mo goatnjiliid, nuriid, čoruid, ádjagiid ja geđggiid namat, mat eai leat čohkkejuvvon. Dan lassin kárttain leat ainge boasttuvuođat maid fertešii dárkkistit.
Báikenamat leat oalle bures čohkkejuvvon jo Ohcejoga gielddas. Liikká gávdnojit velge eandaliige uhcit báikkiid nu mo goatnjiliid, nuriid, čoruid, ádjagiid ja geđggiid namat, mat eai leat čohkkejuvvon. Dan lassin kárttain leat ainge boasttuvuođat maid fertešii dárkkistit.
    • «eandalit» ➞ [typo]
      • «eandalii»
Lea maid miellagiddevaš ja dehálaš diehtit mo olbmot leat dolin ja vejolaččat ain otná beaivve geavahan dihto báikkiid. Muhtin báikenamaid birra sáhttá leat vel árbediehtu gávdnomis. Báikkiid birra sáhttet leat eará somás muitalusat. Ja lea dehálaš čohket vuorrasut olbmuid lohkamin báikenama jietnabáddái vai dat lea gávdnomis maid čuovvovaš buolvvaide. Lea maid miellagiddevaš ja dehálaš diehtit mo olbmot leat dolin ja vejolaččat ain otná beaivve geavahan dihto báikkiid. Muhtin báikenamaid birra sáhttá leat vel árbediehtu gávdnomis. Báikkiid birra sáhttet leat eará somás muitalusat. Ja lea dehálaš čohkket vuoras olbmuid lohkamin báikenama jietnabáddái vai dat lea gávdnomis maid čuovvovaš buolvvaide. 1 No errors found
Jos háliidat fárrui dán bargui de Jos háliidat fárrui dán bargui de 1 No errors found
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna . Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokamera . 3. Jos háliidat de sáhttát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin , olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit , lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket . 5. (Merket sihke iežat ja du informántta olmmoš gii dutnje muitala diimmuid diimmuid) eaktodáhtolaš barggu diibmolistui. 1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oaččut mis luoikkasin báddenmašiinna . Jos háliidat váldit videogova de oaččut mis luoikkasin videokámera . 3. Jos háliidat de sáhtát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáin báikkiin , olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin geaid mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báikki birra sáhttet leat maid luođit , lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohkket . 5. (Merket sihke iežat ja du informántta Merket sihke iežat ja iežat informántta olmmoš gii dutnje muitala diimmuid) eaktodáhtolaš barggu diibmolistui. 6
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna . Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokamera . 3.. 3. Jos háliidat de sáhttát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin , olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit , lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket . 5.čohket . 5. (Merket sihke iežat ja du informántta olmmoš gii dutnje muitala diimmuid diimmuid) eaktodáhtolaš barggu diibmolistui.
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokámera videokamera. 3.. 3. Jos háliidat de sáhtát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket. 5.čohket . 5. (Merket sihke iežat ja du informántta olmmoš gii dutnje muitala diimmuid diimmuid) eaktodáhtolaš barggu diibmolistui.
    • «.  2.» ➞ [double-space-before]
      • «. 2.»
    • «báddenmašiinna .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «báddenmašiinna.»
    • «videokamera» ➞ [typo]
      • «videokámera»
    • «.  3.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «videokamera.  3.»
    • «.  3.» ➞ [double-space-before]
      • «. 3.»
    • «sáhttát» ➞ [typo]
      • «sáhtát»
    • «báikkiin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «báikkiin,»
    • «luođit ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «luođit,»
    • «čohket .  5.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «čohket.  5.»
    • «čohket .  5.» ➞ [double-space-before]
      • «čohket . 5.»
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokámera videokamera. 3.Josvideokamera. 3.Josvideokamera. 3.Jos háliidat de sáhtát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket. 5.(. 5.(Merket sihke iežat ja du informántta olmmoš gii dutnje muitala diimmuid diimmuid) eaktodáhtolaš barggu diibmolistui.
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokámera videokámera. 3.Josvideokamera. 3.Josvideokamera. 3. Jos háliidat de sáhtát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket. 5.(. 5. (Merket sihke iežat ja du informántta olmmoš gii dutnje muitala diimmuid diimmuid) eaktodáhtolaš barggu diibmolistui.
    • «videokamera.  3.Jos» ➞ [typo]
      • «videokámera.  3.Jos»
    • «videokamera.  3.Jos» ➞ [double-space-before]
      • «videokamera. 3.Jos»
      • «videokamera3.Jos»
    • «videokamera.  3.Jos» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «videokamera.  3. Jos»
    • «.  5.(» ➞ [double-space-before]
      • «. 5.(»
      • «5.(»
    • «.  5.(» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.  5. (»
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokámera videokámera. 3.Jos. 3.Jos háliidat de sáhtát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket. 5.((Merket sihke iežat ja du informántta olmmoš gii dutnje muitala diimmuid diimmuid) eaktodáhtolaš barggu diibmolistui.
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokámera videokámera. 3.Jos. 3. Jos háliidat de sáhtát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket. 5. ((Merket sihke iežat ja du informántta olmmoš gii dutnje muitala diimmuid diimmuid) eaktodáhtolaš barggu diibmolistui.
    • «.  3.Jos» ➞ [double-space-before]
      • «. 3.Jos»
      • «3.Jos»
    • «.  3.Jos» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.  3. Jos»
    • «5.(» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «5. (»
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokámera videokámera. 3.Joss háliidat de sáhtát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket. 5. ((Merket sihke iežat ja du informántta olmmoš gii dutnje muitala diimmuid diimmuid) eaktodáhtolaš barggu diibmolistui.
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokámera videokámera. 3. JossJoss háliidat de sáhtát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket. 5. ((Merket sihke iežat ja du informántta olmmoš gii dutnje muitala diimmuid diimmuid) eaktodáhtolaš barggu diibmolistui.
    • «3.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «3. Joss»
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokámera videokámera. 3. JossJoss háliidat de sáhtát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket. 5. ((Merket sihke iežat ja du informántta olmmoš gii dutnje muitala diimmuid diimmuid) eaktodáhtolaš barggu diibmolistui.
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokámera videokámera. 3. 😱 háliidat de sáhtát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket. 5. ((Merket sihke iežat ja du informántta olmmoš gii dutnje muitala diimmuid diimmuid) eaktodáhtolaš barggu diibmolistui.
    • «JossJoss» ➞ [typo]
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokámera videokámera. 3. háliidat de sáhtát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket. 5. ((Merket sihke iežat ja du informántta olmmoš gii dutnje muitala diimmuid diimmuid) eaktodáhtolaš barggu diibmolistui.
1. Mii čálihit dutnje kártavuođuid dan guovllus gos áiggut báikenamaid čohkket ja addit lassin listtu báikenamain mat leat jo čohkkejuvvon. 2. Jos háliidat báddet vuoras olbmuid de oažžut mis luoikkasin báddenmašiinna. Jos háliidat váldit videogova de oažžot mis luoikkasin videokámera videokámera. 3. háliidat de sáhtát váldit govaid sierra báikkiin ja/dahje ohcat boares govaid dáid báikkiin, olbmuin geat leat báikki geavahan, olbmuin gean mielde báiki lea ožžon namaset dahje eará boares govat mat laktásit báikái. 4. Báiki birra sáhttet leat maid luođit, lávlagat dahje divttat. Daid maid livččii buorre čohket. 5. ((Merket sihke iežat ja du informántta olmmoš gii dutnje muitala diimmuid diimmuid) eaktodáhtolaš barggu diibmolistui.
    • «3.  háliidat» ➞ [double-space-before]
      • «3. háliidat»
Válddes oktavuođa čuovvovaš olbmuide jos háliidat lassedieđuid dahje háliidat searvat báikenammaprošektii: Válddes oktavuođa čuovvovaš olbmuide jos háliidat lassedieđuid dahje háliidat searvat báikenammaprošektii: 1 No errors found
Gaskavahkku borgemánu 29. beaivi Gaskavahkku borgemánu 29. beaivi 1 No errors found
Ii lean gusto dat feasta makkárge revolušuvdna mu eallimis. Muhto dobddan ahte anán dál vejolašvuođaid maid in basi ovdal atnán. Goitge lean ollu eivákto , muhto lea veaha dan dihte go liikon dasa, ja go olmmoš diehtá ahte lea iešválljejuvvon aktonasvuohta, ahte gámnojit alternatiivvat: Dalle ii leat nu várálaš eivákto leahkit. Lea báicce kuula . Veaha indie. Muhto iešdobdu lea loktejuvvon, ja dat lea dagahan ahte in leat lanjas čiehkádan dan vahku nugo ovddes vahku. Lean dan vahku duostan leahkit hybelvistti gievkkanis, ii beare fitnat doppe stumppasneaiddaid suvležit, ja de báhtarit fas latnjii seaibi juolgegaskkas. Lean gullan ovtta nieidda birra guhte muhtomin lávii hybelvisttis bassit bierggu čáhceduoldi liekkaselementtaid nalde iežas lanjas dan dihte go ii gierdan mannat gievkkanii. Jáhkán lea studeanttaleaika , muhto munnje han orru jáhkehahtti; nu measta dagalin mannan vahku, muhto in dál šat leat nu váivvis. Ii lean gusto dat feasta makkárge revolušuvdna mu eallimis. Muhto dovddan ahte anán dál vejolašvuođaid maid in basi ovdal atnán. Goitge lean ollu eivakto , muhto lea veahá dan dihte go liikon dasa, ja go olmmoš diehtá ahte lea iešválljejuvvon aktonasvuohta, ahte gávdnojit alternatiivvat: Dalle ii leat nu várálaš eivakto leahkit. Lea baicce kula . Veahá indie. Muhto iešdovdu lea loktejuvvon, ja dat lea dagahan ahte in leat lanjas čiehkádallan dán vahku nugo ovddit vahku. Lean dán vahku duostan leahkit hybelvistti gievkkanis, inge beare fitnat doppe stumpasneaiddaid suvležit, ja de báhtarit fas latnjii seaibi juolgegaskkas. Lean gullan ovtta nieidda birra guhte muhtomin lávii hybelvisttis bassit bierggu čáhceduoldi liekkaselemeanttaid nalde iežas lanjas dan dihte go ii gierdan mannat gievkkanii. Jáhkán lea studeantaleaika , muhto munnje han orru jáhkehahtti; nu measta dagalin mannan vahku, muhto in dál šat leat nu váivvis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ii lean gusto dat feasta makkárge revolušuvdna mu eallimis. Muhto dobddan ahte anán dál vejolašvuođaid maid in basi ovdal atnán. Goitge lean ollu eivákto , muhto lea veaha dan dihte go liikon dasa, ja go olmmoš diehtá ahte lea iešválljejuvvon aktonasvuohta, ahte gámnojit alternatiivvat: Dalle ii leat nu várálaš eivákto leahkit. Lea báicce kuula . Veaha indie. Muhto iešdobdu lea loktejuvvon, ja dat lea dagahan ahte in leat lanjas čiehkádan dan vahku nugo ovddes vahku. Lean dan vahku duostan leahkit hybelvistti gievkkanis, ii beare fitnat doppe stumppasneaiddaid suvležit, ja de báhtarit fas latnjii seaibi juolgegaskkas. Lean gullan ovtta nieidda birra guhte muhtomin lávii hybelvisttis bassit bierggu čáhceduoldi liekkaselementtaid nalde iežas lanjas dan dihte go ii gierdan mannat gievkkanii. Jáhkán lea studeanttaleaika , muhto munnje han orru jáhkehahtti; nu measta dagalin mannan vahku, muhto in dál šat leat nu váivvis.
Ii lean gusto dat feasta makkárge revolušuvdna mu eallimis. Muhto doiddán ahte anán dál vejolašvuođaid maid in basi ovdal atnán. Goitge lean ollu eivákto eivákto, muhto lea veahá dan dihte go liikon dasa, ja go olmmoš diehtá ahte lea egešválljejuvvon aktonasvuohta, ahte gávdnojit alternatiivvat: Dalle ii leat nu várálaš eivaktu leahkit. Lea baicce kuula kuolla. Veahá idea. Muhto iešdovdu lea loktejuvvon, ja dat lea dagahan ahte in leat lanjas čiehkádan dan vahku nugo ovddeža vahku. Lean dan vahku duostan leahkit hybelvistti gievkkanis, ii beare fitnat doppe stumppasneaiddaid suvležit, ja de báhtarit fas latnjii seaibi juolgegaskkas. Lean gullan ovtta nieidda birra guhte muhtomin lávii hybelvisttis bassit bierggu čáhceduoldi leakkaselemeanttaid nalde iežas lanjas dan dihte go ii gierdan mannat gievkkanii. Jáhkán lea studeanttaleaika, muhto munnje han orru jáhkehahtti; nu measta dagalin mannan vahku, muhto in dál šat leat nu váivvis.
    • «dobddan» ➞ [typo]
      • «doiddán»
      • «dovddan»
      • «dobadan»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «eivákto,»
    • «veaha» ➞ [typo]
      • «veahá»
    • «iešválljejuvvon» ➞ [typo]
      • «egešválljejuvvon»
      • «ideaválljejuvvon»
      • «isáválljejuvvon»
      • «imiválljejuvvon»
      • «elešválljejuvvon»
      • «gižešválljejuvvon»
      • «iluválljejuvvon»
      • «viđešválljejuvvon»
      • «čižešválljejuvvon»
      • «ijaválljejuvvon»
    • «gámnojit» ➞ [typo]
      • «gávdnojit»
      • «rámpojit»
      • «gáržojit»
    • «eivákto» ➞ [typo]
      • «eivaktu»
      • «eivakto»
    • «báicce» ➞ [typo]
      • «baicce»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «kuolla.»
    • «Veaha» ➞ [typo]
      • «Veahá»
    • «indie» ➞ [typo]
      • «idea»
      • «nie»
      • «die»
      • «indu»
      • «inoše»
      • «rindi»
      • «rinde»
    • «iešdobdu» ➞ [typo]
      • «iešdovdu»
    • «ovddes» ➞ [typo]
      • «ovddeža»
    • «liekkaselementtaid» ➞ [typo]
      • «leakkaselemeanttaid»
      • «liekkaselemeanttaid»
      • «liekkaselefánttaid»
      • «liekkuselemeanttaid»
      • «livkkaselemeanttaid»
      • «lieškkaselemeanttaid»
      • «liŋkkaselemeanttaid»
      • «liekkanelemeanttaid»
    • «studeanttaleaika ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «studeanttaleaika,»
Ii lean gusto dat feasta makkárge revolušuvdna mu eallimis. Muhto doiddán ahte anán dál vejolašvuođaid maid in basi ovdal atnán. Goitge lean ollu eivákto eivákto, muhto lea veahá dan dihte go liikon dasa, ja go olmmoš diehtá ahte lea egešválljejuvvon aktonasvuohta, ahte gávdnojit alternatiivvat: Dalle ii leat nu várálaš eivaktu leahkit. Lea baicce kuula kuolla. Veahá idea. Muhto iešdovdu lea loktejuvvon, ja dat lea dagahan ahte in leat lanjas čiehkádan dan vahku nugo ovddeža vahku. Lean dan vahku duostan leahkit hybelvistti gievkkanis, ii beare fitnat doppe stumppasneaiddaid suvležit, ja de báhtarit fas latnjii seaibi juolgegaskkas. Lean gullan ovtta nieidda birra guhte muhtomin lávii hybelvisttis bassit bierggu čáhceduoldi leakkaselemeanttaid nalde iežas lanjas dan dihte go ii gierdan mannat gievkkanii. Jáhkán lea studeanttaleaika, muhto munnje han orru jáhkehahtti; nu measta dagalin mannan vahku, muhto in dál šat leat nu váivvis.
Ii lean gusto dat feasta makkárge revolušuvdna mu eallimis. Muhto doiddán ahte anán dál vejolašvuođaid maid in basi ovdal atnán. Goitge lean ollu eivaktu eivaktu, muhto lea veahá dan dihte go liikon dasa, ja go olmmoš diehtá ahte lea egešválljejuvvon aktonasvuohta, ahte gávdnojit alternatiivvat: Dalle ii leat nu várálaš eivaktu leahkit. Lea baicce kuola kuolla. Veahá idea. Muhto iešdovdu lea loktejuvvon, ja dat lea dagahan ahte in leat lanjas čiehkádan dan vahku nugo ovddeža vahku. Lean dan vahku duostan leahkit hybelvistti gievkkanis, ii beare fitnat doppe stumppasneaiddaid suvležit, ja de báhtarit fas latnjii seaibi juolgegaskkas. Lean gullan ovtta nieidda birra guhte muhtomin lávii hybelvisttis bassit bierggu čáhceduoldi leakkaselemeanttaid nalde iežas lanjas dan dihte go ii gierdan mannat gievkkanii. Jáhkán lea studeanttaleaika, muhto munnje han orru jáhkehahtti; nu measta dagalin mannan vahku, muhto in dál šat leat nu váivvis.
    • «eivákto» ➞ [typo]
      • «eivaktu»
      • «eivakto»
    • «eivákto» ➞ [typo]
      • «eivaktu»
      • «eivakto»
    • «kuula» ➞ [typo]
      • «kuola»
      • «fuola»
      • «koala»
      • «soula»
      • «vuola»
Lean báicce veaha oahpasmuvvan ránnjáiguin dan vahku . Leat máŋga olgoriikkalačča mu lobus, ja lea buorre vejolašvuohta munnje beassat eŋgelasgielan hárjehallat. Lea nai hui suohtas singuin hoallat, go in leat duođas deaivan nie máŋgasiid amas kultuvrrain. Ja mielagiddevaš hájat leat gievkkanáimmus ovttelit ... Muhto lea rivgonieida geainna lean eanemusat hoallan, orru guokte uvssa mus eret, ja orru oalle hávski. Lea moadde jagi mus boarráset, dego 23-24 jagi boares , ja muhtun sivas váldá muinna oktavuođa go oaidná mu. Soaitá munnje liikot, in dieđe, muhto in jáhke dat lea sivva ge. Ii leat nu ahte orru munnje viggame, muhto orru hálideame oktavuođa. Imaš. Lean baicce veahá oahpásmuvvan ránnjáiguin dán vahku . Leat máŋga conc,ikk-ik mu lobus, ja lea buorre vejolašvuohta munnje beassat eŋgelasgielain hárjehallat. Lea nai hui suohtas singuin hoallat, go in leat duođas deaivan nie máŋgasiid amas kultuvrrain. Ja miellagiddevaš hájat leat gievkkanáimmus oktilit ... Muhto lea rivgonieida geainna lean eanemusat hoallan, orru guokte uvssa mus eret, ja orru oalle hávski. Lea moadde jagi mus boarráset, dego 23-24 jagi boaris , ja muhtun sivas váldá muinna oktavuođa go oaidná mu. Soaitá munnje liikot, in dieđe, muhto in jáhke dat lea sivva ge. Ii leat nu ahte orru munnje viggame, muhto orru háliideame oktavuođa. Imaš. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lean báicce veaha oahpasmuvvan ránnjáiguin dan vahku . Leat máŋga olgoriikkalačča mu lobus, ja lea buorre vejolašvuohta munnje beassat eŋgelasgielan hárjehallat. Lea nai hui suohtas singuin hoallat, go in leat duođas deaivan nie máŋgasiid amas kultuvrrain. Ja mielagiddevaš hájat leat gievkkanáimmus ovttelit ... Muhto lea rivgonieida geainna lean eanemusat hoallan, orru guokte uvssa mus eret, ja orru oalle hávski. Lea moadde jagi mus boarráset, dego 23-24 jagi boares , ja muhtun sivas váldá muinna oktavuođa go oaidná mu. Soaitá munnje liikot, in dieđe, muhto in jáhke dat lea sivva ge. Ii leat nu ahte orru munnje viggame, muhto orru hálideame oktavuođa. Imaš.
Lean baicce veahá oahpásman ránnjáiguin dan vahku. Leat máŋga olgoriikalačča mu logos, ja lea buorre vejolašvuohta munnje beassat 😱 hárjehallat. Lea nai hui suohtas singuin hoallat, go in leat duođas deaivan nie máŋgasiid amas kultuvrrain. Ja miellagiddevaš hájat leat gievkkanáimmus ovddolit ... Muhto lea rivgonieida geainna lean eanemusat hoallan, orru guokte uvssa mus eret, ja orru oalle hávski. Lea moadde jagi mus boarráset, dego 23-24 jagi boares, ja muhtun sivas váldá muinna oktavuođa go oaidná mu. Soaitá munnje liikot, in dieđe, muhto in jáhke dat lea sivva ge. Ii leat nu ahte orru munnje viggame, muhto orru háliideame oktavuođa. Imaš.
    • «báicce» ➞ [typo]
      • «baicce»
    • «veaha» ➞ [typo]
      • «veahá»
    • «oahpasmuvvan» ➞ [typo]
      • «oahpásman»
      • «oahpásmuvvan»
      • «oahpásnuvvan»
    • «vahku .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vahku.»
    • «olgoriikkalačča» ➞ [typo]
      • «olgoriikalačča»
    • «lobus» ➞ [typo]
      • «logos»
      • «lumus»
      • «logus»
      • «lobis»
    • «eŋgelasgielan» ➞ [typo]
      • «mielagiddevaš» ➞ [typo]
        • «miellagiddevaš»
      • «ovttelit» ➞ [typo]
        • «ovddolit»
        • «ovttalit»
        • «oktelit»
        • «ostelit»
      • «boares ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «boares,»
      • «hálideame» ➞ [typo]
        • «háliideame»
        • «háliideamen»
Lean baicce veahá oahpásman ránnjáiguin dan vahku. Leat máŋga olgoriikalačča mu logos, ja lea buorre vejolašvuohta munnje beassat hárjehallat. Lea nai hui suohtas singuin hoallat, go in leat duođas deaivan nie máŋgasiid amas kultuvrrain. Ja miellagiddevaš hájat leat gievkkanáimmus ovddolit ... Muhto lea rivgonieida geainna lean eanemusat hoallan, orru guokte uvssa mus eret, ja orru oalle hávski. Lea moadde jagi mus boarráset, dego 23-24 jagi boares, ja muhtun sivas váldá muinna oktavuođa go oaidná mu. Soaitá munnje liikot, in dieđe, muhto in jáhke dat lea sivva ge. Ii leat nu ahte orru munnje viggame, muhto orru háliideame oktavuođa. Imaš.
Lean baicce veahá oahpásman ránnjáiguin dan vahku. Leat máŋga olgoriikalačča mu logos, ja lea buorre vejolašvuohta munnje beassat hárjehallat. Lea nai hui suohtas singuin hoallat, go in leat duođas deaivan nie máŋgasiid amas kultuvrrain. Ja miellagiddevaš hájat leat gievkkanáimmus ovddolit ... Muhto lea rivgonieida geainna lean eanemusat hoallan, orru guokte uvssa mus eret, ja orru oalle hávski. Lea moadde jagi mus boarráset, dego 23-24 jagi boares, ja muhtun sivas váldá muinna oktavuođa go oaidná mu. Soaitá munnje liikot, in dieđe, muhto in jáhke dat lea sivva ge. Ii leat nu ahte orru munnje viggame, muhto orru háliideame oktavuođa. Imaš.
    • «beassat  hárjehallat» ➞ [double-space-before]
      • «beassat hárjehallat»
Muđui ii leat mu eallimis nu ollu govvádallat, eará go jurdagat ja gudnihipmu. Mánnodaga lei girjjálašvuođalogaldallan, ja ožžon guokte ođđa ustiba eaba ieš dan dieđe, muhto leaba. In leat dan ovdal dál huomedan , muhto girjjálašvuođalogaldalli lea sápmelaš! Lei mánnodaga čilgeme midjiide lyrihka, ja buvttii moadde ovdamearkka iešguđetlágan lyrálaš minstáriidda , ja nubbi ovdamearkan geavahii Sámisoga lávlaga! Áibbas šohkka! Ja de geahčai birra ja jearai jus oktaFge máhtii sámegiela , ja ii oktage vástidan (ieš in duostan in maidige jietnadit), ja de ieš logai moadde strofa sámegillii čuvgežit. Muđui ii leat mu eallimis nu ollu govvádallat, eará go jurdagat ja gudnihipmu. Mánnodaga lei girjjálašvuođalogaldallan, ja ožžon guokte ođđa ustiba eaba ieža dan dieđe, muhto leaba. In leat dan ovdal dál huomihan , muhto girjjálašvuođalogaldalli lea sápmelaš! Lei mánnodaga čilgeme midjiide lyrihka, ja buvttii moadde ovdamearkka iešguđetlágan lyralaš minstariidda , ja nubbin ovdamearkan geavahii Sámisoga lávlaga! Áibbas šohkka! Ja de geahčai birra ja jearai jus oktage máhttá sámegiela , ja ii oktage vástidan (ieš in duostan in maidige jietnadit), ja de ieš logai moadde strofa sámegillii čuvgežit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muđui ii leat mu eallimis nu ollu govvádallat, eará go jurdagat ja gudnihipmu. Mánnodaga lei girjjálašvuođalogaldallan, ja ožžon guokte ođđa ustiba eaba ieš dan dieđe, muhto leaba. In leat dan ovdal dál huomedan , muhto girjjálašvuođalogaldalli lea sápmelaš! Lei mánnodaga čilgeme midjiide lyrihka, ja buvttii moadde ovdamearkka iešguđetlágan lyrálaš minstáriidda , ja nubbi ovdamearkan geavahii Sámisoga lávlaga! Áibbas šohkka! Ja de geahčai birra ja jearai jus oktaFge máhtii sámegiela , ja ii oktage vástidan (ieš in duostan in maidige jietnadit), ja de ieš logai moadde strofa sámegillii čuvgežit.
Muđui ii leat mu eallimis nu ollu govvádallat, eará go jurdagat ja gudnihipmu. Mánnodaga lei girjjálašvuođalogaldallan, ja ožžon guokte ođđa ustiba eaba ieš dan dieđe, muhto leaba. In leat dan ovdal dál huomedan hommedan, muhto girjjálašvuođalogaldalli lea sápmelaš! Lei mánnodaga čilgeme midjiide lyrihka, ja buvttii moadde ovdamearkka iešguđetlágan lyralaš minstáriidda minstáriidda, ja nubbi ovdamearkan geavahii Sámisoga lávlaga! Áibbas šohkka! Ja de geahčai birra ja jearai jus loktage máhtii sámegiela, ja ii oktage vástidan (ieš in duostan in maidige jietnadit), ja de ieš logai moadde strofa sámegillii čuvgežit.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «hommedan,»
    • «lyrálaš» ➞ [typo]
      • «lyralaš»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «minstáriidda,»
    • «oktaFge» ➞ [typo]
      • «loktage»
      • «áktage»
    • «sámegiela ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sámegiela,»
Muđui ii leat mu eallimis nu ollu govvádallat, eará go jurdagat ja gudnihipmu. Mánnodaga lei girjjálašvuođalogaldallan, ja ožžon guokte ođđa ustiba eaba ieš dan dieđe, muhto leaba. In leat dan ovdal dál huomedan hommedan, muhto girjjálašvuođalogaldalli lea sápmelaš! Lei mánnodaga čilgeme midjiide lyrihka, ja buvttii moadde ovdamearkka iešguđetlágan lyralaš minstáriidda minstáriidda, ja nubbi ovdamearkan geavahii Sámisoga lávlaga! Áibbas šohkka! Ja de geahčai birra ja jearai jus loktage máhtii sámegiela, ja ii oktage vástidan (ieš in duostan in maidige jietnadit), ja de ieš logai moadde strofa sámegillii čuvgežit.
Muđui ii leat mu eallimis nu ollu govvádallat, eará go jurdagat ja gudnihipmu. Mánnodaga lei girjjálašvuođalogaldallan, ja ožžon guokte ođđa ustiba eaba ieš dan dieđe, muhto leaba. In leat dan ovdal dál hommedan hommedan, muhto girjjálašvuođalogaldalli lea sápmelaš! Lei mánnodaga čilgeme midjiide lyrihka, ja buvttii moadde ovdamearkka iešguđetlágan lyralaš minstariidba minstariidda, ja nubbi ovdamearkan geavahii Sámisoga lávlaga! Áibbas šohkka! Ja de geahčai birra ja jearai jus loktage máhtii sámegiela, ja ii oktage vástidan (ieš in duostan in maidige jietnadit), ja de ieš logai moadde strofa sámegillii čuvgežit.
    • «huomedan» ➞ [typo]
      • «hommedan»
    • «minstáriidda» ➞ [typo]
      • «minstariidba»
    • «minstáriidda» ➞ [typo]
      • «minstariidda»
      • «ministariidda»
      • «minstariidba»
Oba imaš jurddašit ahte nubbi ii dieđe nubbi lea sámegielahoalli. Doppe soitet čohkkát dán lanjas dievva sámegielat studeanttat iešguđetlágan čiegain, ja nubbi ii gámnnat nuppiin. Eahpidan gal, jáhkán mon lean áidna, doppe ii lean goit oahpes ex.fac.-muohtu sámifeasttas lávvardaga, muhto gus diehtá? Leat goit doppe máŋgasat geat leat sámiláganat olggosoaidnit. Poshy lea okta ovdamearka. Sihkkarit dáruiduvvon mearrasámit leat. Oba imaš jurddašit ahte nubbi ii dieđe nubbi lea sámegielahoalli. Doppe soitet čohkkát dán lanjas dievva sámegielat studeanttat iešguđetlágan čiegain, ja nubbi ii gávnnat nuppiin. Eahpidan gal, jáhkán mon lean áidna, doppe ii lean goit oahpes ex.fac.-muohtu sámefeasttas lávvardaga, muhto gus diehtá? Leat goit doppe máŋgasat geat leat sámeláganat olggosoaidnit. Poshy lea okta ovdamearka. Sihkkarit dáruiduvvon mearrasámit leat. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oba imaš jurddašit ahte nubbi ii dieđe nubbi lea sámegielahoalli. Doppe soitet čohkkát dán lanjas dievva sámegielat studeanttat iešguđetlágan čiegain, ja nubbi ii gámnnat nuppiin. Eahpidan gal, jáhkán mon lean áidna, doppe ii lean goit oahpes ex.fac.-muohtu sámifeasttas lávvardaga, muhto gus diehtá? Leat goit doppe máŋgasat geat leat sámiláganat olggosoaidnit. Poshy lea okta ovdamearka. Sihkkarit dáruiduvvon mearrasámit leat.
Oba imaš jurddašit ahte nubbi ii dieđe nubbi lea sámegielahoalli. Doppe soitet čohkkát dán lanjas dievva sámegielat studeanttat iešguđetlágan čiegain, ja nubbi ii gánnát nuppiin. Eahpidan gal, jáhkán mon lean áidna, doppe ii lean goit oahpes ex.fac. -muohtu sámifeasttas lávvardaga, muhto gus diehtá? Leat goit doppe máŋgasat geat leat sámelágamat olggosoaidnit. Posgo lea okta ovdamearka. Sihkkarit dáruiduvvan mearrasámit leat.
    • «gámnnat» ➞ [typo]
      • «gánnát»
      • «gávnnat»
      • «gánat»
      • «gávnna»
    • «ex.fac.-» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «ex.fac. -»
    • «sámiláganat» ➞ [typo]
      • «sámelágamat»
    • «Poshy» ➞ [typo]
      • «Posgo»
      • «Pos»
      • «Posge»
    • «dáruiduvvon» ➞ [typo]
      • «dáruiduvvan»
Muhto vel ustiba logaldallamis ožžon, ja dat dat orru vuogas nissonolmmožin! Dahje orui. Logaldalli muitalii dološ grehkalaš lyrihkkár Sapfo birra , guhte orui Lesbos-sullos dego 600 jagi Kristusa ovdal. Lei hui iešstivrejeaddji nisu, ja lea son guhte lea “ lesbálaš ”-sáni mearkkašumi álgga, dan dihte go ráhkistii nissonolbmuid ja doppe sullos anii nissonolbmo njáŋŋáid . Doppe orui iežas nissončorraga olis, ja čálii hearvás lávlagiid eallima stuorimus sivdnádusaid birra. Muhto vel ustiba logaldallamis ožžon, ja dat dat orru vuogas nissonolmmožin! Dahje orui. Logaldalli muitalii dološ greikalaš lyrihkkára Sapfo birra , guhte orui Lesbos-sullos dego 600 jagi Kristusa ovdal. Lei hui iešstivrejeaddji nisu, ja lea son guhte lea “ lesbalaš ”-sáni mearkkašumi álgga, dan dihte go ráhkistii nissonolbmuid ja doppe sullos anii nissonolbmo njanjaid . Doppe orui iežas nissončorraga olis, ja čálii hearvás lávlagiid eallima stuorimus sivdnádusaid birra. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhto vel ustiba logaldallamis ožžon, ja dat dat orru vuogas nissonolmmožin! Dahje orui. Logaldalli muitalii dološ grehkalaš lyrihkkár Sapfo birra , guhte orui Lesbos-sullos dego 600 jagi Kristusa ovdal. Lei hui iešstivrejeaddji nisu, ja lea son guhte lea lesbálaš ”-sáni mearkkašumi álgga, dan dihte go ráhkistii nissonolbmuid ja doppe sullos anii nissonolbmo njáŋŋáid . Doppe orui iežas nissončorraga olis, ja čálii hearvás lávlagiid eallima stuorimus sivdnádusaid birra.
Muhto vel ustiba logaldallamis ožžon, ja dat dat orru vuogas nissonolmmožin! Dahje orui. Logaldalli muitalii dološ greikalaš lyrihkkan Sapfo birra, guhte orui Lesbos-sullos dego 600 jagi Kristusa ovdal. Lei hui iešstivrejeaddji nisu, ja lea son guhte lea ”lesbalaš lesbálaš ”-sáni mearkkašumi álgga, dan dihte go ráhkistii nissonolbmuid ja doppe sullos anii nissonolbmo njáŋŋáid njáŋŋáid. Doppe orui iežas nissončorraga olis, ja čálii hearvás lávlagiid eallima stuorimus sivdnádusaid birra.
    • «grehkalaš» ➞ [typo]
      • «greikalaš»
      • «iráhkalaš»
    • «lyrihkkár» ➞ [typo]
      • «lyrihkkan»
    • «birra ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «birra,»
    • «“» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”lesbalaš»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «njáŋŋáid.»
Muhto vel ustiba logaldallamis ožžon, ja dat dat orru vuogas nissonolmmožin! Dahje orui. Logaldalli muitalii dološ greikalaš lyrihkkan Sapfo birra, guhte orui Lesbos-sullos dego 600 jagi Kristusa ovdal. Lei hui iešstivrejeaddji nisu, ja lea son guhte lea ”lesbalaš lesbálaš ”-sáni mearkkašumi álgga, dan dihte go ráhkistii nissonolbmuid ja doppe sullos anii nissonolbmo njáŋŋáid njáŋŋáid. Doppe orui iežas nissončorraga olis, ja čálii hearvás lávlagiid eallima stuorimus sivdnádusaid birra.
Muhto vel ustiba logaldallamis ožžon, ja dat dat orru vuogas nissonolmmožin! Dahje orui. Logaldalli muitalii dološ greikalaš lyrihkkan Sapfo birra, guhte orui Lesbos-sullos dego 600 jagi Kristusa ovdal. Lei hui iešstivrejeaddji nisu, ja lea son guhte lea ”lesbalaš lesbalaš ”-sáni mearkkašumi álgga, dan dihte go ráhkistii nissonolbmuid ja doppe sullos anii nissonolbmo njágáid njágáid. Doppe orui iežas nissončorraga olis, ja čálii hearvás lávlagiid eallima stuorimus sivdnádusaid birra.
    • «lesbálaš» ➞ [typo]
      • «lesbalaš»
      • «lesbalat»
      • «lesbbalaš»
    • «njáŋŋáid» ➞ [typo]
      • «njágáid»
      • «njálgáid»
    • «njáŋŋáid» ➞ [typo]
      • «njágáid»
      • «njálgáid»
Nu jurddašan mon nai: Hálidan leahkit dego Sapfo, stivret máilmmi iežan háluid mielde ja čállit divttaid mat gusket juohke olbmo eallimii ja millii. Eallin, jápmin, ráhkisvuohta, mearra: Maid vel sáhttá olmmoš sihtat govvádallat, midjas vel lea olahit diktačálli eallimis? In dieđe anán go dan midjas lea dárbbášlaš atnit olbmuid eallimiid čuvgežit, nugo The Smiths mu eallima čuvgejit, muhto seavdnjadagas riehtis oahpaha mánáide ipmašiid, ja mon niegadan sániid birra; sánit mat darvánit olbmuid millii, mat sivdnidit olbmuid árgabeivviid, maid duohtatvuohta suddá duohtatmeahttunvuhtii, mat leat máŋgaláganat , seammaláganat, juohkeláganat, ja mat boktet olbmuid: Ráhkisvuhtii, smiehttalasvuhtii, imašvuhtii, eallimii. Nu jurddašan mon nai: Háliidan leahkit dego Sapfo, stivret máilmmi iežan háluid mielde ja čállit divttaid mat gusket juohke olbmo eallimii ja millii. Eallin, jápmin, ráhkisvuohta, mearra: Maid vel sáhttá olmmoš sihtat govvádallat, mii vel lea olahit diktačálli eallimis? In dieđe anán go dan mii lea dárbbašlaš atnit olbmuid eallimiid čuvgežit, nugo The Smiths mu eallima čuvgejit, muhto seavdnjadasas riehtis oahpaha mánáide ipmašiid, ja mon niegadan sániid birra; sánit mat darvánit olbmuid millii, mat sivdnidit olbmuid árgabeivviid, maid duohtavuohta suddá duohtatmeahttunvuhtii, mat leat máŋggaláganat , seammaláganat, juohkeláganat, ja mat boktet olbmuid: Ráhkisvuhtii, smiehttalasvuhtii, imašvuhtii, eallimii. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nu jurddašan mon nai: Hálidan leahkit dego Sapfo, stivret máilmmi iežan háluid mielde ja čállit divttaid mat gusket juohke olbmo eallimii ja millii. Eallin, jápmin, ráhkisvuohta, mearra: Maid vel sáhttá olmmoš sihtat govvádallat, midjas vel lea olahit diktačálli eallimis? In dieđe anán go dan midjas lea dárbbášlaš atnit olbmuid eallimiid čuvgežit, nugo The Smiths mu eallima čuvgejit, muhto seavdnjadagas riehtis oahpaha mánáide ipmašiid, ja mon niegadan sániid birra; sánit mat darvánit olbmuid millii, mat sivdnidit olbmuid árgabeivviid, maid duohtatvuohta suddá duohtatmeahttunvuhtii, mat leat máŋgaláganat , seammaláganat, juohkeláganat, ja mat boktet olbmuid: Ráhkisvuhtii, smiehttalasvuhtii, imašvuhtii, eallimii.
Nu jurddašan mon nai: Háliidan leahkit dego Sapfo, stivret máilmmi iežan háluid mielde ja čállit divttaid mat gusket juohke olbmo eallimii ja millii. Eallin, jápmin, ráhkisvuohta, mearra: Maid vel sáhttá olmmoš sihtat govvádallat, mielas vel lea olahit diktačálli eallimis? In dieđe anán go dan mielas lea dárbbašlaš atnit olbmuid eallimiid čuvgežit, nugo The Smith mu eallima čuvgejit, muhto seavdnjadabas riehtis oahpaha mánáide ipmašiid, ja mon niegadan sániid birra; sánit mat darvánit olbmuid millii, mat sivdnidit olbmuid árgabeivviid, maid duohtavuohta suddá duohtatmeahttunvuhtii, mat leat máŋgaláganat máŋggalágánat, seammaláganat, juohkeláganat, ja mat boktet olbmuid: Ráhkisvuhtii, smiehttalasvuhtii, imašvuhtii, eallimii.
    • «Hálidan» ➞ [typo]
      • «Háliidan»
    • «midjas» ➞ [typo]
      • «mielas»
    • «midjas» ➞ [typo]
      • «mielas»
    • «dárbbášlaš» ➞ [typo]
      • «dárbbašlaš»
    • «Smiths» ➞ [typo]
      • «Smith»
      • «Smitt»
      • «Smithmis»
      • «Smithgos»
    • «seavdnjadagas» ➞ [typo]
      • «seavdnjadabas»
      • «seavdnjadagos»
      • «seavdnjadages»
    • «duohtatvuohta» ➞ [typo]
      • «duohtavuohta»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «máŋggalágánat,»
Nu jurddašan mon nai: Háliidan leahkit dego Sapfo, stivret máilmmi iežan háluid mielde ja čállit divttaid mat gusket juohke olbmo eallimii ja millii. Eallin, jápmin, ráhkisvuohta, mearra: Maid vel sáhttá olmmoš sihtat govvádallat, mielas vel lea olahit diktačálli eallimis? In dieđe anán go dan mielas lea dárbbašlaš atnit olbmuid eallimiid čuvgežit, nugo The Smith mu eallima čuvgejit, muhto seavdnjadabas riehtis oahpaha mánáide ipmašiid, ja mon niegadan sániid birra; sánit mat darvánit olbmuid millii, mat sivdnidit olbmuid árgabeivviid, maid duohtavuohta suddá duohtatmeahttunvuhtii, mat leat máŋgaláganat máŋggalágánat, seammaláganat, juohkeláganat, ja mat boktet olbmuid: Ráhkisvuhtii, smiehttalasvuhtii, imašvuhtii, eallimii.
Nu jurddašan mon nai: Háliidan leahkit dego Sapfo, stivret máilmmi iežan háluid mielde ja čállit divttaid mat gusket juohke olbmo eallimii ja millii. Eallin, jápmin, ráhkisvuohta, mearra: Maid vel sáhttá olmmoš sihtat govvádallat, mielas vel lea olahit diktačálli eallimis? In dieđe anán go dan mielas lea dárbbašlaš atnit olbmuid eallimiid čuvgežit, nugo The Smith mu eallima čuvgejit, muhto 😱 riehtis oahpaha mánáide ipmašiid, ja mon niegadan sániid birra; sánit mat darvánit olbmuid millii, mat sivdnidit olbmuid árgabeivviid, maid duohtavuohta suddá duohtatmeahttunvuhtii, mat leat máŋggalágánat máŋggalágánat, seammaláganat, juohkeláganat, ja mat boktet olbmuid: Ráhkisvuhtii, smiehttalasvuhtii, imašvuhtii, eallimii.
    • «seavdnjadabas» ➞ [typo]
      • «máŋgaláganat» ➞ [typo]
        • «máŋggalágánat»
        • «máŋggaláganat»
        • «máŋggalágažat»
Nu jurddašan mon nai: Háliidan leahkit dego Sapfo, stivret máilmmi iežan háluid mielde ja čállit divttaid mat gusket juohke olbmo eallimii ja millii. Eallin, jápmin, ráhkisvuohta, mearra: Maid vel sáhttá olmmoš sihtat govvádallat, mielas vel lea olahit diktačálli eallimis? In dieđe anán go dan mielas lea dárbbašlaš atnit olbmuid eallimiid čuvgežit, nugo The Smith mu eallima čuvgejit, muhto riehtis oahpaha mánáide ipmašiid, ja mon niegadan sániid birra; sánit mat darvánit olbmuid millii, mat sivdnidit olbmuid árgabeivviid, maid duohtavuohta suddá duohtatmeahttunvuhtii, mat leat máŋggalágánat máŋggalágánat, seammaláganat, juohkeláganat, ja mat boktet olbmuid: Ráhkisvuhtii, smiehttalasvuhtii, imašvuhtii, eallimii.
Nu jurddašan mon nai: Háliidan leahkit dego Sapfo, stivret máilmmi iežan háluid mielde ja čállit divttaid mat gusket juohke olbmo eallimii ja millii. Eallin, jápmin, ráhkisvuohta, mearra: Maid vel sáhttá olmmoš sihtat govvádallat, mielas vel lea olahit diktačálli eallimis? In dieđe anán go dan mielas lea dárbbašlaš atnit olbmuid eallimiid čuvgežit, nugo The Smith mu eallima čuvgejit, muhto riehtis oahpaha mánáide ipmašiid, ja mon niegadan sániid birra; sánit mat darvánit olbmuid millii, mat sivdnidit olbmuid árgabeivviid, maid duohtavuohta suddá duohtatmeahttunvuhtii, mat leat máŋggalágánat máŋggalágánat, seammaláganat, juohkeláganat, ja mat boktet olbmuid: Ráhkisvuhtii, smiehttalasvuhtii, imašvuhtii, eallimii.
    • «muhto  riehtis» ➞ [double-space-before]
      • «muhto riehtis»
Soađis dáčča čalmmis ja muorra iežamet čalmmis Soađis dáčča čalmmis ja muorra iežamet čalmmis 1 No errors found
Jus lea okta maid mii sápmelaččat leat máilmmi čeahpimussan , de lea vuoigatvuođaid gáibidit. Beaivvalaččat oidnojit min polihkkarat tv:s hoahkame álgoálbmotrivttiid, ILO 169 ja ON deklarašuvnnaid birra. Lávejit nu máilmmi fiidnat orrome diet doahpagat. Gaskkariikkalaččat ja solidaralaččat . Olmmoš dego govahalla ahte mii sápmelaččat doarrut ovttas buot eará máilmmi vealahuvvon olbmuiguin, báhadahkkiid vuoigatmeahttunvuođaid vuostta . Mii áŋgiruššat buot sápmelaččaid, indiánaid, inuihtaid ja eará badjelgehččojuvvon olbmuid rivttiid ovddas. Jus lea okta mas mii sápmelaččat leat máilmmi čeahpimussan , de lea vuoigatvuođaid gáibidit. Beaivválaččat oidnojit min politihkkárat tv:s hoahkame álgoálbmotrivttiid, ILO 169 ja ON-deklarašuvnnaid birra. Lávejit nu máilmmi fiidnát orrut diet doahpagat. Gaskariikkalaččat ja solidáralaččat . Olmmoš dego govahallá ahte mii sápmelaččat doarrut ovttas buot eará máilmmi vealahuvvon olbmuiguin, bahádahkkiid vuoigatmeahttunvuođaid vuostá . Mii áŋgiruššat buot sápmelaččaid, indiánaid, inuihtaid ja eará badjelgehččojuvvon olbmuid rivttiid ovddas. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jus lea okta maid mii sápmelaččat leat máilmmi čeahpimussan , de lea vuoigatvuođaid gáibidit. Beaivvalaččat oidnojit min polihkkarat tv:s hoahkame álgoálbmotrivttiid, ILO 169 ja ON deklarašuvnnaid birra. Lávejit nu máilmmi fiidnat orrome diet doahpagat. Gaskkariikkalaččat ja solidaralaččat . Olmmoš dego govahalla ahte mii sápmelaččat doarrut ovttas buot eará máilmmi vealahuvvon olbmuiguin, báhadahkkiid vuoigatmeahttunvuođaid vuostta . Mii áŋgiruššat buot sápmelaččaid, indiánaid, inuihtaid ja eará badjelgehččojuvvon olbmuid rivttiid ovddas.
Jus lea okta maid mii sápmelaččat leat máilmmi čeahpimussan, de lea vuoigatvuođaid gáibidit. Beaivválaččat oidnojit min politihkkarat tv:s hoahkame álgoálbmotrivttiid, ILO 169 ja ON deklarašuvnnaid birra. Lávejit nu máilmmi fiidnát orrome diet doahpagat. Gaskkariikkalaččat ja solidaralaččat solidáralaččat. Olmmoš dego govahallá ahte mii sápmelaččat doarrut ovttas buot eará máilmmi vealahuvvon olbmuiguin, bahádahkkiid vuoigatmeahttunvuođaid vuostta vuostá. Mii áŋgiruššat buot sápmelaččaid, indiánaid, inuihtaid ja eará badjelgehččojuvvon olbmuid rivttiid ovddas.
    • «čeahpimussan ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «čeahpimussan,»
    • «Beaivvalaččat» ➞ [typo]
      • «Beaivválaččat»
    • «polihkkarat» ➞ [typo]
      • «politihkkarat»
      • «komihkkarat»
      • «kolihkkaárat»
      • «kolihkkaurat»
      • «poplihkkamat»
      • «poliokearat»
    • «fiidnat» ➞ [typo]
      • «fiidnát»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «solidáralaččat.»
    • «govahalla» ➞ [typo]
      • «govahallá»
      • «golahallá»
    • «báhadahkkiid» ➞ [typo]
      • «bahádahkkiid»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuostá.»
Jus lea okta maid mii sápmelaččat leat máilmmi čeahpimussan, de lea vuoigatvuođaid gáibidit. Beaivválaččat oidnojit min politihkkarat tv:s hoahkame álgoálbmotrivttiid, ILO 169 ja ON deklarašuvnnaid birra. Lávejit nu máilmmi fiidnát orrome diet doahpagat. Gaskkariikkalaččat ja solidaralaččat solidáralaččat. Olmmoš dego govahallá ahte mii sápmelaččat doarrut ovttas buot eará máilmmi vealahuvvon olbmuiguin, bahádahkkiid vuoigatmeahttunvuođaid vuostta vuostá. Mii áŋgiruššat buot sápmelaččaid, indiánaid, inuihtaid ja eará badjelgehččojuvvon olbmuid rivttiid ovddas.
Jus lea okta maid mii sápmelaččat leat máilmmi čeahpimussan, de lea vuoigatvuođaid gáibidit. Beaivválaččat oidnojit min politihkkarat tv:s hoahkame álgoálbmotrivttiid, ILO 169 ja ON deklarašuvnnaid birra. Lávejit nu máilmmi fiidnát orrome diet doahpagat. Gaskkariikkalaččat ja solidáralaččat solidáralaččat. Olmmoš dego govahallá ahte mii sápmelaččat doarrut ovttas buot eará máilmmi vealahuvvon olbmuiguin, bahádahkkiid vuoigatmeahttunvuođaid vuostá vuostá. Mii áŋgiruššat buot sápmelaččaid, indiánaid, inuihtaid ja eará badjelgehččojuvvon olbmuid rivttiid ovddas.
    • «solidaralaččat» ➞ [typo]
      • «solidáralaččat»
      • «solidáralaččas»
      • «solidáralačča»
    • «vuostta» ➞ [typo]
      • «vuostá»
Muhto duohtavuođas eat beroš eará das mii iežamet náhpečoali birra dáhpahuvva . Min iežamet rivttiin. Ahte ruovttogilis ain galga sámegiella gullot, ja ahte lagamus jávrris galgat beassat bivdit. Mii čieža vári duohken dáhpahuvaš ii guoskka midjiide. Muhto duohtavuođas eat beroš eará das mii iežamet náhpečoali birra dáhpáhuvvá . Min iežamet rivttiin. Ahte ruovttugilis ain galgá sámegiella gullot, ja ahte lagamus jávrris galgat beassat bivdit. Mii čieža vári duohken dáhpáhuvaš ii guoskka midjiide. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhto duohtavuođas eat beroš eará das mii iežamet náhpečoali birra dáhpahuvva . Min iežamet rivttiin. Ahte ruovttogilis ain galga sámegiella gullot, ja ahte lagamus jávrris galgat beassat bivdit. Mii čieža vári duohken dáhpahuvaš ii guoskka midjiide.
Muhto duohtavuođas eat beroš eará das mii iežamet náhpečoali birra dáhpáhuvvá dáhpahuvva. Min iežamet rivttiin. Ahte ruovttogilis ain galgá sámegiella gullot, ja ahte lagamus jávrris galgat beassat bivdit. Mii čieža vári duohken dáhpáhuvaš ii guoskka midjiide.
    • «dáhpahuvva» ➞ [typo]
      • «dáhpáhuvvá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dáhpahuvva.»
    • «galga» ➞ [typo]
      • «galgá»
    • «dáhpahuvaš» ➞ [typo]
      • «dáhpáhuvaš»
      • «dáhpáhuvaža»
Muhto duohtavuođas eat beroš eará das mii iežamet náhpečoali birra dáhpáhuvvá dáhpahuvva. Min iežamet rivttiin. Ahte ruovttogilis ain galgá sámegiella gullot, ja ahte lagamus jávrris galgat beassat bivdit. Mii čieža vári duohken dáhpáhuvaš ii guoskka midjiide.
Muhto duohtavuođas eat beroš eará das mii iežamet náhpečoali birra dáhpáhuvvá dáhpáhuvvá. Min iežamet rivttiin. Ahte ruovttogilis ain galgá sámegiella gullot, ja ahte lagamus jávrris galgat beassat bivdit. Mii čieža vári duohken dáhpáhuvaš ii guoskka midjiide.
    • «dáhpahuvva» ➞ [typo]
      • «dáhpáhuvvá»
Váldde lullisápmelaččaid ovdamearkan. Doppe lea sámegiella rašes dilis. Aŋkke ii gullo balljo mihkkege lullisámegiela seailluheami birra gosttege . Nu badjelgehččojuvvon lea lullisámegiella, ahte sámediggeáirras Kirsten Appfjell ferte ieš dulkot sámegielas dárogillii jus sárdnestuolus dáhtoš sámástit, danin go Sámedikkis váilu lullisámegielat dulka. Jus seamma lei dáhpahuvvot davvisámegielagiid ektui, vuortnun ahte sámepolitihkkarat ledje lágidit nealgudanstreaikka Kárášjoga márkanbáikkis. Váldde lullisápmelaččaid ovdamearkan. Doppe lea sámegiella rašes dilis. Aŋkke ii gullo bálljo mihkkege lullisámegiela seailluheami birra gostege . Nu badjelgehččojuvvon lea lullisámegiella, ahte sámediggeáirras Kirsten Appfjell ferte ieš dulkot sámegielas dárogillii jus sárdnestuolus dáhtoš sámástit, danin go Sámedikkis váilu lullisámegielat dulka. Jus seamma lei dáhpáhuvvat davvisámegielagiid ektui, vuortnun ahte sámepolitihkkarat ledje lágidit nealgudanstreaikka Kárášjoga márkanbáikkis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Váldde lullisápmelaččaid ovdamearkan. Doppe lea sámegiella rašes dilis. Aŋkke ii gullo balljo mihkkege lullisámegiela seailluheami birra gosttege . Nu badjelgehččojuvvon lea lullisámegiella, ahte sámediggeáirras Kirsten Appfjell ferte ieš dulkot sámegielas dárogillii jus sárdnestuolus dáhtoš sámástit, danin go Sámedikkis váilu lullisámegielat dulka. Jus seamma lei dáhpahuvvot davvisámegielagiid ektui, vuortnun ahte sámepolitihkkarat ledje lágidit nealgudanstreaikka Kárášjoga márkanbáikkis.
Váldde lullisápmelaččaid ovdamearkan. Doppe lea sámegiella rašes dilis. Aŋkke ii gullo báljo mihkkege lullisámegiela seailluheami birra gosttege gosttege. Nu badjelgehččojuvvon lea lullisámegiella, ahte sámediggeáirras Kirsten Appfjell ferte ieš dulkot sámegielas dárogillii jus sárdnestuolus dáhtoš sámástit, danin go Sámedikkis váilu lullisámegielat dulka. Jus seamma lei dáhpáhuvvat davvisámegielagiid ektui, vuortnun ahte sámepolitihkkarat ledje lágidit nealgudanstreaikka Kárášjoga márkanbáikkis.
    • «balljo» ➞ [typo]
      • «báljo»
      • «bálljo»
      • «ballu»
      • «vallju»
      • «šallju»
      • «bullju»
      • «gallju»
      • «eallju»
      • «baljo»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gosttege.»
    • «dáhpahuvvot» ➞ [typo]
      • «dáhpáhuvvat»
Váldde lullisápmelaččaid ovdamearkan. Doppe lea sámegiella rašes dilis. Aŋkke ii gullo báljo mihkkege lullisámegiela seailluheami birra gosttege gosttege. Nu badjelgehččojuvvon lea lullisámegiella, ahte sámediggeáirras Kirsten Appfjell ferte ieš dulkot sámegielas dárogillii jus sárdnestuolus dáhtoš sámástit, danin go Sámedikkis váilu lullisámegielat dulka. Jus seamma lei dáhpáhuvvat davvisámegielagiid ektui, vuortnun ahte sámepolitihkkarat ledje lágidit nealgudanstreaikka Kárášjoga márkanbáikkis.
Váldde lullisápmelaččaid ovdamearkan. Doppe lea sámegiella rašes dilis. Aŋkke ii gullo báljo mihkkege lullisámegiela seailluheami birra gusttage gustege. Nu badjelgehččojuvvon lea lullisámegiella, ahte sámediggeáirras Kirsten Appfjell ferte ieš dulkot sámegielas dárogillii jus sárdnestuolus dáhtoš sámástit, danin go Sámedikkis váilu lullisámegielat dulka. Jus seamma lei dáhpáhuvvat davvisámegielagiid ektui, vuortnun ahte sámepolitihkkarat ledje lágidit nealgudanstreaikka Kárášjoga márkanbáikkis.
    • «gosttege» ➞ [typo]
      • «gusttage»
      • «guittege»
    • «gosttege» ➞ [typo]
      • «gustege»
      • «gostege»
      • «guottege»
      • «gusttage»
      • «justtege»
      • «susttege»
      • «guittege»
Árvidan ahte dilli lea nu, danin go olles Norgga lullisámiguovllus eai leat go golbma Sámediggeáirasa. Dat golmmas galget gokčat sámi beroštumiid mat fátmastit Sáltoduoddaris gitta Svahke Sijittii Hedmarkkus . Dien gaskka lea 70 miilla, ja gokča badjel beali Sámeguovllu. Ii leat dalle beare imaš ahte sin áššit bázahallet. Jus Norgga Stuoradikkis livččii seamma vuoigatmeahttunlaččat juohkit áirasiid go Sámedikkis, de árvidan ahte Finnmárkkus livččii dušše okta áirras mii beasalii dušše juohke nuppi vahkku diggái searvat. Árvidan ahte dilli lea nu, danin go olles Norgga lullisámeguovllus eai leat go golbma Sámediggeáirasa. Dat golmmas galget gokčat sámi beroštumiid mat fátmmastit Sáltoduoddaris gitta Svahke Sijtii Hedmárkkus . Dien gaskka lea 70 miilla, ja gokčá badjel beali Sámeguovllu. Ii leat dalle beare imaš ahte sin áššit bázahallet. Jus Norgga Stuoradikkis seamma vuoigatmeahttumit juogášii áirasiid go Sámedikkis, de árvidan ahte Finnmárkkus livččii dušše okta áirras mii beasalii dušše juohke nuppi vahkku diggái searvat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Árvidan ahte dilli lea nu, danin go olles Norgga lullisámiguovllus eai leat go golbma Sámediggeáirasa. Dat golmmas galget gokčat sámi beroštumiid mat fátmastit Sáltoduoddaris gitta Svahke Sijittii Hedmarkkus . Dien gaskka lea 70 miilla, ja gokča badjel beali Sámeguovllu. Ii leat dalle beare imaš ahte sin áššit bázahallet. Jus Norgga Stuoradikkis livččii seamma vuoigatmeahttunlaččat juohkit áirasiid go Sámedikkis, de árvidan ahte Finnmárkkus livččii dušše okta áirras mii beasalii dušše juohke nuppi vahkku diggái searvat.
Árvidan ahte dilli lea nu, danin go olles Norgga lullisámiguovllus eai leat go golbma Sámediggeáirasa. Dat golmmas galget gokčat sámi beroštumiid mat fátmmastit Sáltoduoddaris gitta Svahke Bilittii Hedmárkkus Hedmarkkus. Dien gaskka lea 70 miilla, ja gokčá badjel beali Sámiguovllu. Ii leat dalle beare imaš ahte sin áššit bázahallet. Jus Norgga Stuoradikkis livččii seamma vuoigatmeahttundáččat juohkit áirasiid go Sámedikkis, de árvidan ahte Finnmárkkus livččii dušše okta áirras mii beasalii dušše juohke nuppi vahkku diggái searvat.
    • «fátmastit» ➞ [typo]
      • «fátmmastit»
    • «Sijittii» ➞ [typo]
      • «Bilittii»
      • «Smittii»
    • «Hedmarkkus» ➞ [typo]
      • «Hedmárkkus»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Hedmarkkus.»
    • «gokča» ➞ [typo]
      • «gokčá»
    • «Sámeguovllu» ➞ [typo]
      • «Sámiguovllu»
    • «vuoigatmeahttunlaččat» ➞ [typo]
      • «vuoigatmeahttundáččat»
Árvidan ahte dilli lea nu, danin go olles Norgga lullisámiguovllus eai leat go golbma Sámediggeáirasa. Dat golmmas galget gokčat sámi beroštumiid mat fátmmastit Sáltoduoddaris gitta Svahke Bilittii Hedmárkkus Hedmarkkus. Dien gaskka lea 70 miilla, ja gokčá badjel beali Sámiguovllu. Ii leat dalle beare imaš ahte sin áššit bázahallet. Jus Norgga Stuoradikkis livččii seamma vuoigatmeahttundáččat juohkit áirasiid go Sámedikkis, de árvidan ahte Finnmárkkus livččii dušše okta áirras mii beasalii dušše juohke nuppi vahkku diggái searvat.
Árvidan ahte dilli lea nu, danin go olles Norgga lullisámiguovllus eai leat go golbma Sámediggeáirasa. Dat golmmas galget gokčat sámi beroštumiid mat fátmmastit Sáltoduoddaris gitta Svahke Bilittii Hedmárkkus Hedmárkkus. Dien gaskka lea 70 miilla, ja gokčá badjel beali Sámiguovllu. Ii leat dalle beare imaš ahte sin áššit bázahallet. Jus Norgga Stuoradikkis livččii seamma vuoigatmeahttundáččat juohkit áirasiid go Sámedikkis, de árvidan ahte Finnmárkkus livččii dušše okta áirras mii beasalii dušše juohke nuppi vahkku diggái searvat.
    • «Hedmarkkus» ➞ [typo]
      • «Hedmárkkus»
Muhto vaikko soaita váttis jahkit , de lea sámejoavku mii lea ain rašit dilis. Dárjjilsámegiella lea máilmmi gávccadin eanemus áitojuvvon giella. Dušše logenar olbmo ain hupmet min nuortaleamos suopmana, ja go sii muhtin beaivvi vádjolit de lea giella árvideames jávkan agibeaivái. Muhto vaikko soaitá váttis jáhkkit , de lea sámejoavku mii lea ain rašit dilis. Dárjilsámegiella lea máilmmi gávccádin eanemus áitojuvvon giella. Dušše logenar olbmo ain hupmet min nuortaleamos suopmana, ja go sii muhtin beaivvi vádjolit de lea giella árvideames jávkan agibeaivái. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhto vaikko soaita váttis jahkit , de lea sámejoavku mii lea ain rašit dilis. Dárjjilsámegiella lea máilmmi gávccadin eanemus áitojuvvon giella. Dušše logenar olbmo ain hupmet min nuortaleamos suopmana, ja go sii muhtin beaivvi vádjolit de lea giella árvideames jávkan agibeaivái.
Muhto vaikko soaitá váttis jahkit jahkit, de lea sámejoavku mii lea ain rašit dilis. Dárjilsámegiella lea máilmmi 😱 eanemus áitojuvvon giella. Dušše logenar olbmo ain hupmet min nuortaleamos suopmana, ja go sii muhtin beaivvi vádjolit de lea giella árvideames jávkan agibeaivái.
    • «soaita» ➞ [typo]
      • «soaitá»
      • «moaitá»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jahkit,»
    • «Dárjjilsámegiella» ➞ [typo]
      • «Dárjilsámegiella»
      • «Gárjilsámegiella»
      • «Gárjjisámegiella»
    • «gávccadin» ➞ [typo]
Muhto vaikko soaitá váttis jahkit jahkit, de lea sámejoavku mii lea ain rašit dilis. Dárjilsámegiella lea máilmmi eanemus áitojuvvon giella. Dušše logenar olbmo ain hupmet min nuortaleamos suopmana, ja go sii muhtin beaivvi vádjolit de lea giella árvideames jávkan agibeaivái.
Muhto vaikko soaitá váttis jáhkkit jáhkkit, de lea sámejoavku mii lea ain rašit dilis. Dárjilsámegiella lea máilmmi eanemus áitojuvvon giella. Dušše logenar olbmo ain hupmet min nuortaleamos suopmana, ja go sii muhtin beaivvi vádjolit de lea giella árvideames jávkan agibeaivái.
    • «jahkit» ➞ [typo]
      • «jáhkkit»
    • «jahkit» ➞ [typo]
      • «jáhkkit»
    • «máilmmi  eanemus» ➞ [double-space-before]
      • «máilmmi eanemus»
Jus mii sápmelaččat livččiimet beroštit vuoigatmeahttunvuođain Sámis, de livččiimet bidjat buot iežamet návccaid dien guvlui. Leimmet sáddet olles giellačeahppeveaga dohko, mat livčče stensiillaid ja eará oahpponeavvuid ráhkadit bivastatgálluid. Sámi tv-ođđasat ges livčče sin barggu birra muitalit beaivvalaččat , ja mii earát livččiimet dárjjilsápmelaččaid dili digaštallat gievkkanbeavdegáttiin miehta sámi. Jus mii sápmelaččat beroštivččiimet vuoigatmeahttunvuođain Sámis, de bijašeimmet buot iežamet návccaid dien guvlui. Sáddešeimmet olles giellačeahppiveaga dohko, mat stensiillaid ja eará oahpponeavvuid ráhkadivčče bivastatgálluid. Sámi tv-ođđasat ges sin barggu birra muitalivčče beaivválaččat , ja mii earát dárjilsápmelaččaid dili digaštalašeimmet gievkkanbeavdegáttiin miehtá sámi. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jus mii sápmelaččat livččiimet beroštit vuoigatmeahttunvuođain Sámis, de livččiimet bidjat buot iežamet návccaid dien guvlui. Leimmet sáddet olles giellačeahppeveaga dohko, mat livčče stensiillaid ja eará oahpponeavvuid ráhkadit bivastatgálluid. Sámi tv-ođđasat ges livčče sin barggu birra muitalit beaivvalaččat , ja mii earát livččiimet dárjjilsápmelaččaid dili digaštallat gievkkanbeavdegáttiin miehta sámi.
Jus mii sápmelaččat livččiimet beroštit vuoigatmeahttunvuođain Sámis, de livččiimet bidjat buot iežamet návccaid dien guvlui. Leimmet sáddet olles giellačeahppeveaga dohko, mat livčče stensiillaid ja eará oahpponeavvuid ráhkadit bivastatgálluid. Sámi tv-ođđasat ges livčče sin barggu birra muitalit beaivvalaččat beaivválaččat, ja mii earát livččiimet dárjilsápmelaččaid dili digaštallat gievkkanbeavdegáttiin miehtá sámi.
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «beaivválaččat,»
    • «dárjjilsápmelaččaid» ➞ [typo]
      • «dárjilsápmelaččaid»
      • «gárjilsápmelaččaid»
      • «dárjisápmelaččaid»
    • «miehta» ➞ [typo]
      • «miehtá»
Jus mii sápmelaččat livččiimet beroštit vuoigatmeahttunvuođain Sámis, de livččiimet bidjat buot iežamet návccaid dien guvlui. Leimmet sáddet olles giellačeahppeveaga dohko, mat livčče stensiillaid ja eará oahpponeavvuid ráhkadit bivastatgálluid. Sámi tv-ođđasat ges livčče sin barggu birra muitalit beaivvalaččat beaivválaččat, ja mii earát livččiimet dárjilsápmelaččaid dili digaštallat gievkkanbeavdegáttiin miehtá sámi.
Jus mii sápmelaččat livččiimet beroštit vuoigatmeahttunvuođain Sámis, de livččiimet bidjat buot iežamet návccaid dien guvlui. Leimmet sáddet olles giellačeahppeveaga dohko, mat livčče stensiillaid ja eará oahpponeavvuid ráhkadit bivastatgálluid. Sámi tv-ođđasat ges livčče sin barggu birra muitalit beaivválaččat beaivválaččat, ja mii earát livččiimet dárjilsápmelaččaid dili digaštallat gievkkanbeavdegáttiin miehtá sámi.
    • «beaivvalaččat» ➞ [typo]
      • «beaivválaččat»
Muhto nu ii dáhpahuva , iige oktage dan imaštala. Nu daida olbmo luondu. Olbmui lea álkit beroštit vuoigatmeahttunvuođain jus dáhpahuvva láhkosis . Biilalihkosvuohta ruovttogilis , gos moattis lápmašuvvet, lea miha dehaleabbo go nealgekatastrofa Afriikas gos duhahat duššet. Muhto nu ii dáhpáhuva , iige oktage dan imaštala. Nu dáidá olbmo luondu. Olbmui lea álkit beroštit vuoigatmeahttunvuođain jus dáhpáhuvvá lahkosis . Biilalihkohisvuohta ruovttugilis , gos moattis lápmašuvvet, lea mihá deháleabbo go nealgekatastrofa Afrihkás gos duháhat duššet. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhto nu ii dáhpahuva , iige oktage dan imaštala. Nu daida olbmo luondu. Olbmui lea álkit beroštit vuoigatmeahttunvuođain jus dáhpahuvva láhkosis . Biilalihkosvuohta ruovttogilis , gos moattis lápmašuvvet, lea miha dehaleabbo go nealgekatastrofa Afriikas gos duhahat duššet.
Muhto nu ii dáhpáhuva dáhpahuva, iige oktage dan imaštala. Nu dáid olbmo luondu. Olbmui lea álkit beroštit vuoigatmeahttunvuođain jus dáhpáhuvvá lahkosis láhkosis. Biilalihkkosvuohta ruovttogilis, gos moattis lápmašuvvet, lea mihá deháleabbo go nealgekatastrofa Afrihkás gos duháhat duššet.
    • «dáhpahuva» ➞ [typo]
      • «dáhpáhuva»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dáhpahuva,»
    • «daida» ➞ [typo]
      • «dáid»
      • «daid»
    • «dáhpahuvva» ➞ [typo]
      • «dáhpáhuvvá»
    • «láhkosis» ➞ [typo]
      • «lahkosis»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «láhkosis.»
    • «Biilalihkosvuohta» ➞ [typo]
      • «Biilalihkkosvuohta»
      • «Fiilalihkkosvuohta»
      • «Tiilalihkkosvuohta»
      • «Diilalihkkosvuohta»
      • «Miilalihkkosvuohta»
    • «ruovttogilis ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ruovttogilis,»
    • «miha» ➞ [typo]
      • «mihá»
    • «dehaleabbo» ➞ [typo]
      • «deháleabbo»
    • «Afriikas» ➞ [typo]
      • «Afrihkás»
    • «duhahat» ➞ [typo]
      • «duháhat»
      • «duhpáhat»
Muhto nu ii dáhpáhuva dáhpahuva, iige oktage dan imaštala. Nu dáid olbmo luondu. Olbmui lea álkit beroštit vuoigatmeahttunvuođain jus dáhpáhuvvá lahkosis láhkosis. Biilalihkkosvuohta ruovttogilis, gos moattis lápmašuvvet, lea mihá deháleabbo go nealgekatastrofa Afrihkás gos duháhat duššet.
Muhto nu ii dáhpáhuva dáhpáhuva, iige oktage dan imaštala. Nu dáid olbmo luondu. Olbmui lea álkit beroštit vuoigatmeahttunvuođain jus dáhpáhuvvá lahkosis lahkosis. Biilalihkkosvuohta ruovttogilis, gos moattis lápmašuvvet, lea mihá deháleabbo go nealgekatastrofa Afrihkás gos duháhat duššet.
    • «dáhpahuva» ➞ [typo]
      • «dáhpáhuva»
    • «láhkosis» ➞ [typo]
      • «lahkosis»
Danin lea davvisápmelažžii dehaleabbo ahte ruovttosuohkan jorgala buot áššebáhpiriid sámegielas dárogillii, vaikko ii oktage rievtti mielde loga daid, go ahte rašes sámegielsuopmanat gádjojuvvojit jávkamis. Dan dihte dohkkehit ahte sámi vuoigatvuođat eai galgga sihkkarasttojuvvot beali sámeguovllus, nu guhkka go fal ieža beassat ruovttujávrris bivdit. Danin lea davvisápmelažžii deháleabbo ahte ruovttusuohkan jorgala buot áššebáhpiriid sámegielas dárogillii, vaikko ii oktage rievtti mielde loga daid, go ahte rašes sámegielsuopmanat gáddjojuvvojit jávkamis. Dan dihte dohkkehit ahte sámi vuoigatvuođat eai galgga sihkkarastojuvvot beali sámeguovllus, nu guhká go fal ieža beassat ruovttujávrris bivdit. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Danin lea davvisápmelažžii dehaleabbo ahte ruovttosuohkan jorgala buot áššebáhpiriid sámegielas dárogillii, vaikko ii oktage rievtti mielde loga daid, go ahte rašes sámegielsuopmanat gádjojuvvojit jávkamis. Dan dihte dohkkehit ahte sámi vuoigatvuođat eai galgga sihkkarasttojuvvot beali sámeguovllus, nu guhkka go fal ieža beassat ruovttujávrris bivdit.
Danin lea davvisápmelažžii deháleabbo ahte ruovttosuohkan jorgala buot áššebáhpiriid sámegielas dárogillii, vaikko ii oktage rievtti mielde loga daid, go ahte rašes sámegielsuopmanat gáđvojuvvojit jávkamis. Dan dihte dohkkehit ahte sámi vuoigatvuođat eai galgga sihkkarastojuvvot beali sámiguovllus, nu guhkká go fal ieža beassat ruovttujávrris bivdit.
    • «dehaleabbo» ➞ [typo]
      • «deháleabbo»
    • «gádjojuvvojit» ➞ [typo]
      • «gáđvojuvvojit»
      • «gaddjojuvvojit»
      • «gadnojuvvojit»
      • «gáddjojuvvojit»
      • «gáddojuvvojit»
    • «sihkkarasttojuvvot» ➞ [typo]
      • «sihkkarastojuvvot»
    • «sámeguovllus» ➞ [typo]
      • «sámiguovllus»
    • «guhkka» ➞ [typo]
      • «guhkká»
      • «guhka»
      • «gohkke»
      • «goikka»
Soaita leat lunddolaš, iige gánnahivččii eddot. Muhto jus nu, de fertešii maid dohkkehit ahte dáččat geat orrot guhkkin eret Sámis meannudit sápmelaččaid seamma vuogi mielde, go mii ieža meannudit eará sápmelaččaid. Vai leago nu ahte mii oaidnit soađđasa dáčča čalmmis, muhto eat oainne muora iežamet čalmmis. Soaitá leat lunddolaš, iige gánnáhivččii eddot. Muhto jus nu, de fertešii maid dohkkehit ahte dáččat geat orrot guhkkin eret Sámis meannudit sápmelaččaid seamma vuogi mielde, go mii ieža meannudit eará sápmelaččaid. Vai leago nu ahte mii oaidnit soađđása dáčča čalmmis, muhto eat oainne muora iežamet čalmmis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Soaita leat lunddolaš, iige gánnahivččii eddot. Muhto jus nu, de fertešii maid dohkkehit ahte dáččat geat orrot guhkkin eret Sámis meannudit sápmelaččaid seamma vuogi mielde, go mii ieža meannudit eará sápmelaččaid. Vai leago nu ahte mii oaidnit soađđasa dáčča čalmmis, muhto eat oainne muora iežamet čalmmis.
Soaitá leat lunddolaš, iige gánnáhii eddot. Muhto jus nu, de fertešii maid dohkkehit ahte dáččat geat orrot guhkkin eret Sámis meannudit sápmelaččaid seamma vuogi mielde, go mii ieža meannudit eará sápmelaččaid. Vai leago nu ahte mii oaidnit soađđása dáčča čalmmis, muhto eat oainne muora iežamet čalmmis.
    • «Soaita» ➞ [typo]
      • «Soaitá»
    • «gánnahivččii» ➞ [typo]
      • «gánnáhii»
      • «gánnáhivččii»
      • «gávnnahii»
    • «soađđasa» ➞ [typo]
      • «soađđása»
      • «skoađđasa»
Čálus lea sámeradios gullon kåseriijan Čálus lea sámerádios gullon kåseriijan 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Čálus lea sámeradios gullon kåseriijan
Čálus lea sámerádios gullon kåseriijan
    • «sámeradios» ➞ [typo]
      • «sámerádios»
Sámi sivilisašuvdna heahtedilis Sámi sivilisašuvdna heahtedilis 1 No errors found
Boraspiret leat dehaleabbo go ahte oarjelsámi kultuvra galga seailut, oaivvilda 40 proseantta Trønder-Avisa iskadeamis (loga dás). Oarjelsámi boazodoallu ja giella sáhtta jávkat stuora guovlluin, muhto sámi servodat ii oro berošteame. Leatgo mii hilgume Elsa Laula Renberg ja Daniel Mortenssona árbbi? Boraspiret leat deháleappot go ahte oarjelsámi kultuvra galgá seailut, oaivvilda 40 proseantta Trønder-Avisa iskkadeamis (loga dás). Oarjelsámi boazodoallu ja giella sáhttá jávkat stuora guovlluin, muhto sámi servodat ii oro berošteame. Leatgo mii hilgume Elsa Laula Renberg ja Daniel Mortenssona árbbi? 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boraspiret leat dehaleabbo go ahte oarjelsámi kultuvra galga seailut, oaivvilda 40 proseantta Trønder-Avisa iskadeamis (loga dás). Oarjelsámi boazodoallu ja giella sáhtta jávkat stuora guovlluin, muhto sámi servodat ii oro berošteame. Leatgo mii hilgume Elsa Laula Renberg ja Daniel Mortenssona árbbi?
Boraspiret leat deháleabbo go ahte oarjelsámi kultuvra galgá seailut, oaivvilda 40 proseantta 😱 iskkadeames (loga dás). Oarjelsámi boazodoallu ja giella sáhttá jávkat stuora guovlluin, muhto sámi servodat ii oro berošteame. Leatgo mii hilgume Elsa Laula Renberg ja Daniel Mortenssona árbbi?
    • «dehaleabbo» ➞ [typo]
      • «deháleabbo»
    • «galga» ➞ [typo]
      • «galgá»
    • «Trønder-Avisa» ➞ [typo]
      • «iskadeamis» ➞ [typo]
        • «iskkadeames»
        • «iskkadeamis»
      • «sáhtta» ➞ [typo]
        • «sáhttá»
        • «máhttá»
Boraspiret leat deháleabbo go ahte oarjelsámi kultuvra galgá seailut, oaivvilda 40 proseantta iskkadeames (loga dás). Oarjelsámi boazodoallu ja giella sáhttá jávkat stuora guovlluin, muhto sámi servodat ii oro berošteame. Leatgo mii hilgume Elsa Laula Renberg ja Daniel Mortenssona árbbi?
Boraspiret leat deháleabbo go ahte oarjelsámi kultuvra galgá seailut, oaivvilda 40 proseantta iskkadeames (loga dás). Oarjelsámi boazodoallu ja giella sáhttá jávkat stuora guovlluin, muhto sámi servodat ii oro berošteame. Leatgo mii hilgume Elsa Laula Renberg ja Daniel Mortenssona árbbi?
    • «proseantta  iskkadeames» ➞ [double-space-before]
      • «proseantta iskkadeames»
Oarjesápmelaččat gehččet sámi-tv ja lohket sámi aviissaid, muhto hárve gullo mihkkege sin dili birra. Sii dorjot Sámedikki, muhto min njunnožat eai astta sis beroštit. Dieinna lágiin sáhtaledje oarjelsápmelaččat rievdadit Mari Boine beakkan lávlaga. Oarjesápmelaččat gehččet sámi-tv ja lohket sámi aviissaid, muhto hárve gullo mihkkege sin dili birra. Sii dorjot Sámedikki, muhto min njunnošat eai astta sis beroštit. Dieinna lágiin sáhtáledje oarjelsápmelaččat rievdadit Mari Boine beakkán lávlaga. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oarjesápmelaččat gehččet sámi-tv ja lohket sámi aviissaid, muhto hárve gullo mihkkege sin dili birra. Sii dorjot Sámedikki, muhto min njunnožat eai astta sis beroštit. Dieinna lágiin sáhtaledje oarjelsápmelaččat rievdadit Mari Boine beakkan lávlaga.
Oarjesápmelaččat gehččet sámi-tv ja lohket sámi aviissaid, muhto hárve gullo mihkkege sin dili birra. Sii dorjot Sámedikki, muhto min njunnohat eai astta sis beroštit. Dieinna lágiin sáhtáledje oarjelsápmelaččat rievdadit Mari Boine beakkán lávlaga.
    • «njunnožat» ➞ [typo]
      • «njunnohat»
      • «njunnošat»
    • «sáhtaledje» ➞ [typo]
      • «sáhtáledje»
      • «sáhttaledje»
      • «sáhtášedje»
      • «sáđaledje»
      • «ahtaledje»
      • «máhtáledje»
      • «spahtaledje»
      • «sáhttoledje»
    • «beakkan» ➞ [typo]
      • «beakkán»
2003s dutken journalistaoahpu bachelorbarggustan ahte man dávja lullisápmelaš ášši oidno sámi tv:s. Čájehuvvui ahte gaskkamearalaččat golla guokte vahkku juohke ášši gaskas . Illá jáhkan dili buorranan namuhanveara dan rájes. Dasgo davvisámi majoritehtta orru oalat hilgume oarjelsápmelaččaid ráhččamušaid . Gieskkat celkkii Janoš Trosten ahte oarjelsápmelaččat eai ánssaš seamma rivttiid go davvisápmelaččat. Orru leame ahte Trosten lea oalat vajaldahttan ahte oarjelsámis dat álggahuvvui sámi lihkadus 1917s . Oarjelasámiguovttos Elsa Laula Renberg ja Daniel Mortensson leigga njunnožis cahkkeheame dola mii galggái čatnat sápmelaččaid oktii ja cegget sámi našuvnna (ii fal stáda. Loga definišuvnna dás). Leatgo sámi politihkkarat vuollanan oktasaš sámi servodaga hukset , muhto geavahit baicca buot návccaid iežaset ruovttogilliide háhpohallat? 2003:s dutken journalistaoahpu bachelorbarggustan man dávjá lullisápmelaš ášši oidno sámi tv:s. Čájehuvvui ahte gaskamearálaččat gollá guokte vahkku juohke ášši gaskkas . Illá jáhkán dili buorránan namuhanveara dan rájes. Dasgo davvisámi majoritehta orru oalát hilgume oarjelsápmelaččaid rahčamušaid . Gieskat celkkii Janoš Trosten ahte oarjelsápmelaččat eai ánssáš seamma rivttiid go davvisápmelaččat. Orru leame ahte Trosten lea oalát vajáldahttán ahte oarjelsámis dat álggahuvvui sámi lihkadus 1917:s . Oarjelsámi guovttos Elsa Laula Renberg ja Daniel Mortensson leigga njunnošis cahkkeheame dola mii galggai čatnat sápmelaččaid oktii ja cegget sámi našuvnna (ii fal stáda. Loga definišuvnna dás). Leatgo sámi politihkkarat vuollánan oktasaš sámi servodaga hukset , muhto geavahit baicca buot návccaid iežaset ruovttugiliide háhpohallat? 5
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
2003s dutken journalistaoahpu bachelorbarggustan ahte man dávja lullisápmelaš ášši oidno sámi tv:s. Čájehuvvui ahte gaskkamearalaččat golla guokte vahkku juohke ášši gaskas . Illá jáhkan dili buorranan namuhanveara dan rájes. Dasgo davvisámi majoritehtta orru oalat hilgume oarjelsápmelaččaid ráhččamušaid . Gieskkat celkkii Janoš Trosten ahte oarjelsápmelaččat eai ánssaš seamma rivttiid go davvisápmelaččat. Orru leame ahte Trosten lea oalat vajaldahttan ahte oarjelsámis dat álggahuvvui sámi lihkadus 1917s . Oarjelasámiguovttos Elsa Laula Renberg ja Daniel Mortensson leigga njunnožis cahkkeheame dola mii galggái čatnat sápmelaččaid oktii ja cegget sámi našuvnna (ii fal stáda. Loga definišuvnna dás). Leatgo sámi politihkkarat vuollanan oktasaš sámi servodaga hukset , muhto geavahit baicca buot návccaid iežaset ruovttogilliide háhpohallat?
2003:s dutken journalistaoahpu bachelorbarggustan ahte man dávjá lullisápmelaš ášši oidno sámi tv:s. Čájehuvvui ahte gaskamearálaččat gullá guokte vahkku juohke ášši gaskasa gaskas. Illá jáhkán dili buorránan namuhan veara dan rájes. Dasgo davvisámi majoritehta orru oalát hilgume oarjelsápmelaččaid ráhččamušaid. Čieskat celkkii Janoš Trosten ahte oarjelsápmelaččat eai ánssáš seamma rivttiid go davvisápmelaččat. Orru leame ahte Trosten lea oalát vajáldahttán ahte oarjelsámis dat álggahuvvui sámi lihkadus 1917:s 1917s. 😱 Elsa Laula Renberg ja Daniel Mortensson leigga njunnohis cahkkeheame dola mii galggai čatnat sápmelaččaid oktii ja cegget sámi našuvnna (ii fal stáda. Loga definišuvnna dás). Leatgo sámi politihkkarat vuollánan oktasaš sámi servodaga hukset, muhto geavahit baicca buot návccaid iežaset ruovttogilliide háhpohallat?
    • «2003s» ➞ [typo]
      • «2003:s»
    • «dávja» ➞ [typo]
      • «dávjá»
    • «gaskkamearalaččat» ➞ [typo]
      • «gaskamearálaččat»
    • «golla» ➞ [typo]
      • «gullá»
      • «gullat»
    • «gaskas» ➞ [typo]
      • «gaskasa»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gaskas.»
    • «jáhkan» ➞ [typo]
      • «jáhkán»
    • «buorranan» ➞ [typo]
      • «buorránan»
    • «namuhanveara» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «namuhan veara»
      • «namuhan vearan»
    • «majoritehtta» ➞ [typo]
      • «majoritehta»
      • «majoritehtas»
      • «majoriteahta»
    • «oalat» ➞ [typo]
      • «oalát»
    • «ráhččamušaid .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ráhččamušaid.»
    • «Gieskkat» ➞ [typo]
      • «Čieskat»
      • «Mieskat»
    • «ánssaš» ➞ [typo]
      • «ánssáš»
      • «ánssát»
    • «oalat» ➞ [typo]
      • «oalát»
    • «vajaldahttan» ➞ [typo]
      • «vajáldahttán»
    • «1917s» ➞ [typo]
      • «1917:s»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «1917s.»
    • «Oarjelasámiguovttos» ➞ [typo]
      • «njunnožis» ➞ [typo]
        • «njunnohis»
        • «njunnošis»
      • «galggái» ➞ [typo]
        • «galggai»
      • «vuollanan» ➞ [typo]
        • «vuollánan»
      • «hukset ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «hukset,»
2003:s dutken journalistaoahpu bachelorbarggustan ahte man dávjá lullisápmelaš ášši oidno sámi tv:s. Čájehuvvui ahte gaskamearálaččat gullá guokte vahkku juohke ášši gaskasa gaskas. Illá jáhkán dili buorránan namuhan veara dan rájes. Dasgo davvisámi majoritehta orru oalát hilgume oarjelsápmelaččaid ráhččamušaid. Čieskat celkkii Janoš Trosten ahte oarjelsápmelaččat eai ánssáš seamma rivttiid go davvisápmelaččat. Orru leame ahte Trosten lea oalát vajáldahttán ahte oarjelsámis dat álggahuvvui sámi lihkadus 1917:s 1917s. Elsa1917s. Elsa Laula Renberg ja Daniel Mortensson leigga njunnohis cahkkeheame dola mii galggai čatnat sápmelaččaid oktii ja cegget sámi našuvnna (ii fal stáda. Loga definišuvnna dás). Leatgo sámi politihkkarat vuollánan oktasaš sámi servodaga hukset, muhto geavahit baicca buot návccaid iežaset ruovttogilliide háhpohallat?
2003:s dutken journalistaoahpu bachelorbarggustan ahte man dávjá lullisápmelaš ášši oidno sámi tv:s. Čájehuvvui ahte gaskamearálaččat gullá guokte vahkku juohke ášši gaskasa gaskasa. Illá jáhkán dili buorránan namuhan veara dan rájes. Dasgo davvisámi majoritehta orru oalát hilgume oarjelsápmelaččaid ráhččamušaid. Čieskat celkkii Janoš Trosten ahte oarjelsápmelaččat eai ánssáš seamma rivttiid go davvisápmelaččat. Orru leame ahte Trosten lea oalát vajáldahttán ahte oarjelsámis dat álggahuvvui sámi lihkadus 1917:s 1917:s. Elsa1917s. Elsa Laula Renberg ja Daniel Mortensson leigga njunnohis cahkkeheame dola mii galggai čatnat sápmelaččaid oktii ja cegget sámi našuvnna (ii fal stáda. Loga definišuvnna dás). Leatgo sámi politihkkarat vuollánan oktasaš sámi servodaga hukset, muhto geavahit baicca buot návccaid iežaset ruovttogilliide háhpohallat?
    • «gaskas» ➞ [typo]
      • «gaskasa»
    • «1917s.  Elsa» ➞ [typo]
      • «1917:s.  Elsa»
    • «1917s.  Elsa» ➞ [double-space-before]
      • «1917s. Elsa»
2003:s dutken journalistaoahpu bachelorbarggustan ahte man dávjá lullisápmelaš ášši oidno sámi tv:s. Čájehuvvui ahte gaskamearálaččat gullá guokte vahkku juohke ášši gaskasa gaskasa. Illá jáhkán dili buorránan namuhan veara dan rájes. Dasgo davvisámi majoritehta orru oalát hilgume oarjelsápmelaččaid ráhččamušaid. Čieskat celkkii Janoš Trosten ahte oarjelsápmelaččat eai ánssáš seamma rivttiid go davvisápmelaččat. Orru leame ahte Trosten lea oalát vajáldahttán ahte oarjelsámis dat álggahuvvui sámi lihkadus 1917:s 1917:s. ElsaLaula. ElsaLaula Renberg ja Daniel Mortensson leigga njunnohis cahkkeheame dola mii galggai čatnat sápmelaččaid oktii ja cegget sámi našuvnna (ii fal stáda. Loga definišuvnna dás). Leatgo sámi politihkkarat vuollánan oktasaš sámi servodaga hukset, muhto geavahit baicca buot návccaid iežaset ruovttogilliide háhpohallat?
2003:s dutken journalistaoahpu bachelorbarggustan ahte man dávjá lullisápmelaš ášši oidno sámi tv:s. Čájehuvvui ahte gaskamearálaččat gullá guokte vahkku juohke ášši gaskasa gaskasa. Illá jáhkán dili buorránan namuhan veara dan rájes. Dasgo davvisámi majoritehta orru oalát hilgume oarjelsápmelaččaid ráhččamušaid. Čieskat celkkii Janoš Trosten ahte oarjelsápmelaččat eai ánssáš seamma rivttiid go davvisápmelaččat. Orru leame ahte Trosten lea oalát vajáldahttán ahte oarjelsámis dat álggahuvvui sámi lihkadus 1917:s 1917:s. ElsaLaula😱 Renberg ja Daniel Mortensson leigga njunnohis cahkkeheame dola mii galggai čatnat sápmelaččaid oktii ja cegget sámi našuvnna (ii fal stáda. Loga definišuvnna dás). Leatgo sámi politihkkarat vuollánan oktasaš sámi servodaga hukset, muhto geavahit baicca buot návccaid iežaset ruovttogilliide háhpohallat?
    • «.  ElsaLaula» ➞ [double-space-before]
      • «. ElsaLaula»
    • «.  ElsaLaula» ➞ [typo]
2003:s dutken journalistaoahpu bachelorbarggustan ahte man dávjá lullisápmelaš ášši oidno sámi tv:s. Čájehuvvui ahte gaskamearálaččat gullá guokte vahkku juohke ášši gaskasa gaskasa. Illá jáhkán dili buorránan namuhan veara dan rájes. Dasgo davvisámi majoritehta orru oalát hilgume oarjelsápmelaččaid ráhččamušaid. Čieskat celkkii Janoš Trosten ahte oarjelsápmelaččat eai ánssáš seamma rivttiid go davvisápmelaččat. Orru leame ahte Trosten lea oalát vajáldahttán ahte oarjelsámis dat álggahuvvui sámi lihkadus 1917:s 1917:s. ElsaLaulaDaniel Mortensson leigga njunnohis cahkkeheame dola mii galggai čatnat sápmelaččaid oktii ja cegget sámi našuvnna (ii fal stáda. Loga definišuvnna dás). Leatgo sámi politihkkarat vuollánan oktasaš sámi servodaga hukset, muhto geavahit baicca buot návccaid iežaset ruovttogilliide háhpohallat?
2003:s dutken journalistaoahpu bachelorbarggustan ahte man dávjá lullisápmelaš ášši oidno sámi tv:s. Čájehuvvui ahte gaskamearálaččat gullá guokte vahkku juohke ášši gaskasa gaskasa. Illá jáhkán dili buorránan namuhan veara dan rájes. Dasgo davvisámi majoritehta orru oalát hilgume oarjelsápmelaččaid ráhččamušaid. Čieskat celkkii Janoš Trosten ahte oarjelsápmelaččat eai ánssáš seamma rivttiid go davvisápmelaččat. Orru leame ahte Trosten lea oalát vajáldahttán ahte oarjelsámis dat álggahuvvui sámi lihkadus 1917:s 1917:s. 😱 Mortensson leigga njunnohis cahkkeheame dola mii galggai čatnat sápmelaččaid oktii ja cegget sámi našuvnna (ii fal stáda. Loga definišuvnna dás). Leatgo sámi politihkkarat vuollánan oktasaš sámi servodaga hukset, muhto geavahit baicca buot návccaid iežaset ruovttogilliide háhpohallat?
    • «ElsaLaulaDaniel» ➞ [typo]
2003:s dutken journalistaoahpu bachelorbarggustan ahte man dávjá lullisápmelaš ášši oidno sámi tv:s. Čájehuvvui ahte gaskamearálaččat gullá guokte vahkku juohke ášši gaskasa gaskasa. Illá jáhkán dili buorránan namuhan veara dan rájes. Dasgo davvisámi majoritehta orru oalát hilgume oarjelsápmelaččaid ráhččamušaid. Čieskat celkkii Janoš Trosten ahte oarjelsápmelaččat eai ánssáš seamma rivttiid go davvisápmelaččat. Orru leame ahte Trosten lea oalát vajáldahttán ahte oarjelsámis dat álggahuvvui sámi lihkadus 1917:s 1917:s. Mortensson leigga njunnohis cahkkeheame dola mii galggai čatnat sápmelaččaid oktii ja cegget sámi našuvnna (ii fal stáda. Loga definišuvnna dás). Leatgo sámi politihkkarat vuollánan oktasaš sámi servodaga hukset, muhto geavahit baicca buot návccaid iežaset ruovttogilliide háhpohallat?
2003:s dutken journalistaoahpu bachelorbarggustan ahte man dávjá lullisápmelaš ášši oidno sámi tv:s. Čájehuvvui ahte gaskamearálaččat gullá guokte vahkku juohke ášši gaskasa gaskasa. Illá jáhkán dili buorránan namuhan veara dan rájes. Dasgo davvisámi majoritehta orru oalát hilgume oarjelsápmelaččaid ráhččamušaid. Čieskat celkkii Janoš Trosten ahte oarjelsápmelaččat eai ánssáš seamma rivttiid go davvisápmelaččat. Orru leame ahte Trosten lea oalát vajáldahttán ahte oarjelsámis dat álggahuvvui sámi lihkadus 1917:s 1917:s. Mortensson leigga njunnohis cahkkeheame dola mii galggai čatnat sápmelaččaid oktii ja cegget sámi našuvnna (ii fal stáda. Loga definišuvnna dás). Leatgo sámi politihkkarat vuollánan oktasaš sámi servodaga hukset, muhto geavahit baicca buot návccaid iežaset ruovttogilliide háhpohallat?
    • «.  Mortensson» ➞ [double-space-before]
      • «. Mortensson»
Sivilisašuvdna definerejuvvo dávja dan vuođul ahte moht dat meannuda iežas geahohepmosiid . Jus dat leačča duohta de eat leat beare guhkas joavdan . Sivilisašuvdna definerejuvvo dávjá dan vuođul movt dat meannuda iežas geahnohepmosiid . Jus dat leačča duohta de eat leat beare guhkás joavdan . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sivilisašuvdna definerejuvvo dávja dan vuođul ahte moht dat meannuda iežas geahohepmosiid . Jus dat leačča duohta de eat leat beare guhkas joavdan .
Sivilisašuvdna definerejuvvo dávjá dan vuođul ahte muhto dat meannuda iežas geahohepmosiid geahohepmosiid. Jus dat leačča duohta de eat leat beare guhkás joavdan.
    • «dávja» ➞ [typo]
      • «dávjá»
    • «moht» ➞ [typo]
      • «muhto»
      • «muhte»
      • «movt»
      • «mot»
      • «mohttá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «geahohepmosiid.»
    • «guhkas» ➞ [typo]
      • «guhkás»
    • «joavdan .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «joavdan.»
Sivilisašuvdna definerejuvvo dávjá dan vuođul ahte muhto dat meannuda iežas geahohepmosiid geahohepmosiid. Jus dat leačča duohta de eat leat beare guhkás joavdan.
Sivilisašuvdna definerejuvvo dávjá dan vuođul ahte muhto dat meannuda iežas geafuhepmosiid geafuhepmosiid. Jus dat leačča duohta de eat leat beare guhkás joavdan.
    • «geahohepmosiid» ➞ [typo]
      • «geafuhepmosiid»
      • «geahčuhepmosiid»
      • «gealuhepmosiid»
      • «gearuhepmosiid»
      • «geaguhepmosiid»
      • «geahtuhepmosiid»
      • «geaŧuhepmosiid»
      • «geahnohepmosiid»
      • «geasohepmosiid»
      • «geagohepmosiid»
    • «geahohepmosiid» ➞ [typo]
      • «geafuhepmosiid»
      • «geahčuhepmosiid»
      • «gealuhepmosiid»
      • «gearuhepmosiid»
      • «geaguhepmosiid»
      • «geahtuhepmosiid»
      • «geaŧuhepmosiid»
      • «geahnohepmosiid»
      • «geasohepmosiid»
      • «geagohepmosiid»
Biehkuma vahát Biehkuma vahát 1 No errors found
Ollusiin , eandalii dáppe lulde, lea dat govva ahte sápmelaš lea riehpu, gii stuoraservodaga vealaheami dihte ii nákce váldit ovddasvástadusa iežas dillái . Dáruiduhttin, badjelgeahččanvuohta, oahppováilevašvuohta dehe eará čiekŋalis sivat dat dagahit ahte mii leat dego mánát geat dárbbahit veahki. Dávja mii goitge ieža leat veahkkin doalaheame oaffargová . Dávja go ieža juogaládje meaddit, de dadjat ahte ii leat min sivva (go nuo ja ná manna ). Ja jus goitge soaita leat min sivva, de gávdnojit álo juogalagan dološ sivvá mainna sáhtte ) čilget ahte manne manái nu go manái . Lea álo dáčča sivvái . Olusiin , eandalii dáppe lulde, lea dat govva ahte sápmelaš lea riehpu, gii stuoraservodaga vealaheami dihte ii nákce váldit ovddasvástádusa iežas dilis . Dáruiduhttin, badjelgeahččanvuohta, oahppováilevašvuohta dehe eará čiekŋalis sivat dat dagahit ahte mii leat dego mánát geat dárbbahit veahki. Dávjá mii goitge ieža leat veahkkin doalaheame oaffargova . Dávjá go ieža juoga ládje meaddit, de dadjat ahte ii leat min sivva (go nuo ja ná manná ). Ja jus goitge soaitá leat min sivva, de gávdno álo juogalágan dološ sivva mainna sáhttá čilget manne manai nu go manai . Lea álo dáčča sivva . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ollusiin , eandalii dáppe lulde, lea dat govva ahte sápmelaš lea riehpu, gii stuoraservodaga vealaheami dihte ii nákce váldit ovddasvástadusa iežas dillái . Dáruiduhttin, badjelgeahččanvuohta, oahppováilevašvuohta dehe eará čiekŋalis sivat dat dagahit ahte mii leat dego mánát geat dárbbahit veahki. Dávja mii goitge ieža leat veahkkin doalaheame oaffargová . Dávja go ieža juogaládje meaddit, de dadjat ahte ii leat min sivva (go nuo ja ná manna ). Ja jus goitge soaita leat min sivva, de gávdnojit álo juogalagan dološ sivvá mainna sáhtte ) čilget ahte manne manái nu go manái . Lea álo dáčča sivvái .
Olusiin Ollusiin, eandalii dáppe lulde, lea dat govva ahte sápmelaš lea riehpu, gii stuoraservodaga vealaheami dihte ii nákce váldit ovddasfástádusa iežas dillái. Dáruiduhttin, badjelgeahččanvuohta, oahppováilevašvuohta dehe eará čiekŋalis sivat dat dagahit ahte mii leat dego mánát geat dárbbahit veahki. Dávjá mii goitge ieža leat veahkkin doalaheame oaffargová oaffargová. Dávjá go ieža juoga ládje meaddit, de dadjat ahte ii leat min sivva (go nuo ja ná manna mánná). Ja jus goitge soaitá leat min sivva, de gávdnojit álo juogalágan dološ siva mainna sáhtte) čilget ahte manne manai nu go manai manái. Lea álo dáčča sivvái sivvan.
    • «Ollusiin» ➞ [typo]
      • «Olusiin»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Ollusiin,»
    • «ovddasvástadusa» ➞ [typo]
      • «ovddasfástádusa»
      • «ovddasvástádusa»
    • «dillái .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dillái.»
    • «Dávja» ➞ [typo]
      • «Dávjá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oaffargová.»
    • «Dávja» ➞ [typo]
      • «Dávjá»
    • «juogaládje» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «juoga ládje»
    • «)» ➞ [space-before-paren-end]
      • «mánná)»
    • «soaita» ➞ [typo]
      • «soaitá»
    • «juogalagan» ➞ [typo]
      • «juogalágan»
      • «juogalágán»
      • «juogalágana»
      • «juogalágána»
    • «sivvá» ➞ [typo]
      • «siva»
      • «sivva»
      • «sivvan»
      • «šuvvá»
      • «vivva»
    • «sáhtte )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «sáhtte)»
    • «manái» ➞ [typo]
      • «manai»
    • «manái» ➞ [typo]
      • «manai»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «manái.»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sivvan.»
Olusiin Ollusiin, eandalii dáppe lulde, lea dat govva ahte sápmelaš lea riehpu, gii stuoraservodaga vealaheami dihte ii nákce váldit ovddasfástádusa iežas dillái. Dáruiduhttin, badjelgeahččanvuohta, oahppováilevašvuohta dehe eará čiekŋalis sivat dat dagahit ahte mii leat dego mánát geat dárbbahit veahki. Dávjá mii goitge ieža leat veahkkin doalaheame oaffargová oaffargová. Dávjá go ieža juoga ládje meaddit, de dadjat ahte ii leat min sivva (go nuo ja ná manna mánná). Ja jus goitge soaitá leat min sivva, de gávdnojit álo juogalágan dološ siva mainna sáhtte) čilget ahte manne manai nu go manai manái. Lea álo dáčča sivvái sivvan.
Olusiin Olusiin, eandalii dáppe lulde, lea dat govva ahte sápmelaš lea riehpu, gii stuoraservodaga vealaheami dihte ii nákce váldit ovddasfástádusa iežas dillái. Dáruiduhttin, badjelgeahččanvuohta, oahppováilevašvuohta dehe eará čiekŋalis sivat dat dagahit ahte mii leat dego mánát geat dárbbahit veahki. Dávjá mii goitge ieža leat veahkkin doalaheame oaffargova oaffargova. Dávjá go ieža juoga ládje meaddit, de dadjat ahte ii leat min sivva (go nuo ja ná mánná mánná). Ja jus goitge soaitá leat min sivva, de gávdnojit álo juogalágan dološ siva mainna sáhtte) čilget ahte manne manai nu go manai manai. Lea álo dáčča sivvan sivvan.
    • «Ollusiin» ➞ [typo]
      • «Olusiin»
    • «oaffargová» ➞ [typo]
      • «oaffargova»
      • «oaffargubá»
      • «oaffaragova»
      • «oaffargáva»
      • «goaffargova»
    • «oaffargová» ➞ [typo]
      • «oaffargova»
      • «oaffargubá»
      • «oaffaragova»
      • «oaffargáva»
      • «goaffargova»
    • «manna» ➞ [typo]
      • «mánná»
    • «manái» ➞ [typo]
      • «manai»
    • «sivvái» ➞ [typo]
      • «sivvan»
Muhto dál de gullo ahte sápmelaččat háliidit earanassii oaffárrollas . Lunddolaš leage, dasgo juohkehaš diehta ahte vaikko oaffár oažžu olu sympatiija – ollugat dorjot oaffára čáppa sániiguin ja muhtomin daguiguin nai, de oaffáris váilu fápmu ieš váikkuhit iežas árgabeaivái. Oaffar ferte nuppis bivdit veahki jus hálideš dili nuppastuhttitt , nugo mii sápmelaččat álo leat šaddan dáččas jearrat lobi ja gáibidit rivttiid, eatge leat ieža sáhttan mearridit iežamet lágáid . Aŋkke, buorre bealli dieđus lea ahte go ieš ii beasa mearridit, de ii dárbbaš ovddasvástadusage váldit jus juoga šadda boasttut . Muhto dál de gullo ahte sápmelaččat háliidit earránassii oaffarrollas . Lunddolaš leage, dasgo juohkehaš diehtá ahte vaikko oaffar oažžu olu sympatiija – ollugat dorjot oaffara čáppa sániiguin ja muhtomin daguiguin nai, de oaffaris váilu fápmu ieš váikkuhit iežas árgabeaivái. Oaffar ferte nuppis bivdit veahki jus háliideš dili nuppástuhttit , nugo mii sápmelaččat álo leat šaddan dáččas jearrat lobi ja gáibidit rivttiid, eatge leat ieža sáhttán mearridit iežamet lágaid . Aŋkke, buorre bealli dieđus lea ahte go ieš ii beasa mearridit, de ii dárbbaš ovddasvástádusage váldit jus juoga šaddá boastut . 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhto dál de gullo ahte sápmelaččat háliidit earanassii oaffárrollas . Lunddolaš leage, dasgo juohkehaš diehta ahte vaikko oaffár oažžu olu sympatiija – ollugat dorjot oaffára čáppa sániiguin ja muhtomin daguiguin nai, de oaffáris váilu fápmu ieš váikkuhit iežas árgabeaivái. Oaffar ferte nuppis bivdit veahki jus hálideš dili nuppastuhttitt , nugo mii sápmelaččat álo leat šaddan dáččas jearrat lobi ja gáibidit rivttiid, eatge leat ieža sáhttan mearridit iežamet lágáid . Aŋkke, buorre bealli dieđus lea ahte go ieš ii beasa mearridit, de ii dárbbaš ovddasvástadusage váldit jus juoga šadda boasttut .
Muhto dál de gullo ahte sápmelaččat háliidit earránassii oaffárrollas oaffarrolla. Lunddolaš leage, dasgo juohkehaš diehtá ahte vaikko oaffar oažžu olu sympatiija – ollugat dorjot oaffara čáppa sániiguin ja muhtomin daguiguin nai, de oaffarmis váilu fápmu ieš váikkuhit iežas árgabeaivái. Oaffar ferte nuppis bivdit veahki jus háliideaš dili nuppastuhttitt nuppastuhttitt, nugo mii sápmelaččat álo leat šaddan dáččas jearrat lobi ja gáibidit rivttiid, eatge leat ieža sáhttán mearridit iežamet lágáid lágain. Aŋkke, buorre bealli dieđus lea ahte go ieš ii beasa mearridit, de ii dárbbaš ovddasvástadusage váldit jus juoga šaddá boastut boasttut.
    • «earanassii» ➞ [typo]
      • «earránassii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oaffarrolla.»
    • «diehta» ➞ [typo]
      • «diehtá»
    • «oaffár» ➞ [typo]
      • «oaffar»
      • «goaffar»
      • «koaffar»
    • «oaffára» ➞ [typo]
      • «oaffara»
      • «oaffar»
      • «goaffara»
      • «oaffarat»
      • «koaffara»
      • «oaffarba»
    • «oaffáris» ➞ [typo]
      • «oaffarmis»
      • «oaffargis»
    • «hálideš» ➞ [typo]
      • «háliideaš»
      • «háliideažžá»
      • «háliideš»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «nuppastuhttitt,»
    • «sáhttan» ➞ [typo]
      • «sáhttán»
      • «máhttán»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lágain.»
    • «šadda» ➞ [typo]
      • «šaddá»
    • «boasttut» ➞ [typo]
      • «boastut»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «boasttut.»
Muhto dál de gullo ahte sápmelaččat háliidit earránassii oaffárrollas oaffarrolla. Lunddolaš leage, dasgo juohkehaš diehtá ahte vaikko oaffar oažžu olu sympatiija – ollugat dorjot oaffara čáppa sániiguin ja muhtomin daguiguin nai, de oaffarmis váilu fápmu ieš váikkuhit iežas árgabeaivái. Oaffar ferte nuppis bivdit veahki jus háliideaš dili nuppastuhttitt nuppastuhttitt, nugo mii sápmelaččat álo leat šaddan dáččas jearrat lobi ja gáibidit rivttiid, eatge leat ieža sáhttán mearridit iežamet lágáid lágain. Aŋkke, buorre bealli dieđus lea ahte go ieš ii beasa mearridit, de ii dárbbaš ovddasvástadusage váldit jus juoga šaddá boastut boasttut.
Muhto dál de gullo ahte sápmelaččat háliidit earránassii oaffarrolla oaffarrolla. Lunddolaš leage, dasgo juohkehaš diehtá ahte vaikko oaffar oažžu olu sympatiija – ollugat dorjot oaffara čáppa sániiguin ja muhtomin daguiguin nai, de 😱 váilu fápmu ieš váikkuhit iežas árgabeaivái. Oaffar ferte nuppis bivdit veahki jus háliideaš dili nuppástuhttit nuppástuhttit, nugo mii sápmelaččat álo leat šaddan dáččas jearrat lobi ja gáibidit rivttiid, eatge leat ieža sáhttán mearridit iežamet lágaid lágain. Aŋkke, buorre bealli dieđus lea ahte go ieš ii beasa mearridit, de ii dárbbaš ovddasvástadusage váldit jus juoga šaddá boastut boastut.
    • «oaffárrollas» ➞ [typo]
      • «oaffarrolla»
    • «oaffarmis» ➞ [typo]
      • «nuppastuhttitt» ➞ [typo]
        • «nuppástuhttit»
      • «nuppastuhttitt» ➞ [typo]
        • «nuppástuhttit»
      • «lágáid» ➞ [typo]
        • «lágaid»
      • «boasttut» ➞ [typo]
        • «boastut»
Muhto dál de gullo ahte sápmelaččat háliidit earránassii oaffarrolla oaffarrolla. Lunddolaš leage, dasgo juohkehaš diehtá ahte vaikko oaffar oažžu olu sympatiija – ollugat dorjot oaffara čáppa sániiguin ja muhtomin daguiguin nai, de váilu fápmu ieš váikkuhit iežas árgabeaivái. Oaffar ferte nuppis bivdit veahki jus háliideaš dili nuppástuhttit nuppástuhttit, nugo mii sápmelaččat álo leat šaddan dáččas jearrat lobi ja gáibidit rivttiid, eatge leat ieža sáhttán mearridit iežamet lágaid lágain. Aŋkke, buorre bealli dieđus lea ahte go ieš ii beasa mearridit, de ii dárbbaš ovddasvástadusage váldit jus juoga šaddá boastut boastut.
Muhto dál de gullo ahte sápmelaččat háliidit earránassii oaffarrolla oaffarrolla. Lunddolaš leage, dasgo juohkehaš diehtá ahte vaikko oaffar oažžu olu sympatiija – ollugat dorjot oaffara čáppa sániiguin ja muhtomin daguiguin nai, de váilu fápmu ieš váikkuhit iežas árgabeaivái. Oaffar ferte nuppis bivdit veahki jus háliideaš dili nuppástuhttit nuppástuhttit, nugo mii sápmelaččat álo leat šaddan dáččas jearrat lobi ja gáibidit rivttiid, eatge leat ieža sáhttán mearridit iežamet lágaid lágain. Aŋkke, buorre bealli dieđus lea ahte go ieš ii beasa mearridit, de ii dárbbaš ovddasvástadusage váldit jus juoga šaddá boastut boastut.
    • «de  váilu» ➞ [double-space-before]
      • «de váilu»
Gieskkat gullen NSR-jođiheaddji Aili Keskitalo dolkan neaktimis oaffarrollas, ja geavaheames oaffara gulahallanvugiid – biehkut ja váidalit. Son garrasit moittii sámeáššiid stádačálli Raimo Valle, guhte ávččuha sápmelaččaid váidalit jus ii beasa sámástit almmolaš bálvalusaid oktavuođas. Dien čuoččohussii ii liiko Aili Keskitalo, guhte lohka ahte sápmelaš han álo gárta biehkut ja váidalit. Gieskat gullen NSR-jođiheaddji Aili Keskitalo dolkan neaktimis oaffarrollas, ja geavaheames oaffara gulahallanvugiid – biehkut ja váidalit. Son garrasit moittii sámeáššiid stádačálli Raimo Valle, guhte ávžžuha sápmelaččaid váidalit jus ii beasa sámástit almmolaš bálvalusaid oktavuođas. Dien čuoččuhussii ii liiko Aili Keskitalo, guhte lohká ahte sápmelaš han álo gártá biehkut ja váidalit. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gieskkat gullen NSR-jođiheaddji Aili Keskitalo dolkan neaktimis oaffarrollas, ja geavaheames oaffara gulahallanvugiid – biehkut ja váidalit. Son garrasit moittii sámeáššiid stádačálli Raimo Valle, guhte ávččuha sápmelaččaid váidalit jus ii beasa sámástit almmolaš bálvalusaid oktavuođas. Dien čuoččohussii ii liiko Aili Keskitalo, guhte lohka ahte sápmelaš han álo gárta biehkut ja váidalit.
Gieškkat gullen NSR-jođiheaddji Aili Keskitalo dolkan neaktimis oaffarrollas, ja geavaheames oaffara gulahallanvugiid – biehkut ja váidalit. Son garrasit moittii sámeáššiid stádačálli Raimo Valle, guhte ávžžuhat sápmelaččaid váidalit jus ii beasa sámástit almmolaš bálvalusaid oktavuođas. Dien čuoččuhussii ii liiko Aili Keskitalo, guhte lohká ahte sápmelaš han álo gárta biehkut ja váidalit.
    • «Gieskkat» ➞ [typo]
      • «Gieškkat»
      • «Easkkat»
      • «Reaskkat»
      • «Beaskkat»
      • «Leaskkat»
      • «Vieskkát»
      • «Rieskkát»
    • «ávččuha» ➞ [typo]
      • «ávžžuhat»
    • «čuoččohussii» ➞ [typo]
      • «čuoččuhussii»
    • «lohka» ➞ [typo]
      • «lohká»
Vuosttažettin lea dieđus somá go politihkkar viimmat čielgasit čuoččuha ahte dál ii šat dohkket oaffarrollii bidjot . Eandalii leat nuorat dolkan ahte sápmelaš álo galga govviduvvot heajubun, guhte ferte veahkehuvvot vai galggaš birget. Dán áigasaš nuorain leat buorit birgejumit ja oahput, ja leat ovttadássasaččat juohkelagan arenain. Danin liikojin jámás go soapmasat dál leat árvališgoahtan ahte livččii áigi heaittihit ortnega mii dahka sámi nuoraide álkibun beassat doavtteohppui . Dálá sámi nuorat leat lihkka čeahpit go dáčča nuorat, ja danin sidjiide diehttelasat galget seammá gáibadusat gullat go earáide. Ii leat olmmošvuoigatvuohta doavttiroahpu gaccat , ja mun háliidan ahte sámi doaktarat galget leat lihkka nannosat go earát. Jus buohccan , de siđan doaktara guhte máhttá dálkkodit ja máhtta vástidit dávddaid birra – leačča dál sápmelaš dehe pakistanalaš . Vuosttažettiin lea dieđus somá go politihkar viimmat čielgasit čuoččuha ahte dál ii šat dohkket oaffarrollii biddjot . Eandalii leat nuorat dolkan ahte sápmelaš álo galgá govviduvvot heajubun, guhte ferte veahkehuvvot vai galggaš birget. Dán áigásaš nuorain leat buorit birgejumit ja oahput, ja leat ovttadássásaččat juohkelágan arenain. Danin liikojin jámas go soapmásat dál leat árvališgoahtán ahte livččii áigi heaittihit ortnega mii dahká sámi nuoraide álkibun beassat doavtterohppui . Dálá sámi nuorat leat lihkka čeahpit go dáčča nuorat, ja danin sidjiide diehttelasat galget seammá gáibádusat gullat go earáide. Ii leat olmmošvuoigatvuohta doavtteroahpu gazzat , ja mun háliidan ahte sámi doaktárat galget leat lihkka nannosat go earát. Jus buohccán , de siđan doaktára guhte máhttá dálkkodit ja máhttá vástidit dávddaid birra – leačča dál leažžá dál sápmelaš dehe pakistánalaš . 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vuosttažettin lea dieđus somá go politihkkar viimmat čielgasit čuoččuha ahte dál ii šat dohkket oaffarrollii bidjot . Eandalii leat nuorat dolkan ahte sápmelaš álo galga govviduvvot heajubun, guhte ferte veahkehuvvot vai galggaš birget. Dán áigasaš nuorain leat buorit birgejumit ja oahput, ja leat ovttadássasaččat juohkelagan arenain. Danin liikojin jámásjámás go soapmasat dál leat árvališgoahtan ahte livččii áigi heaittihit ortnega mii dahka sámi nuoraide álkibun beassat doavtteohppui . Dálá sámi nuorat leat lihkka čeahpit go dáčča nuorat, ja danin sidjiide diehttelasat galget seammá gáibadusat gullat go earáide. Ii leat olmmošvuoigatvuohta doavttiroahpu gaccat , ja mun háliidan ahte sámi doaktarat galget leat lihkka nannosat go earát. Jus buohccan , de siđan doaktara guhte máhttá dálkkodit ja máhtta vástidit dávddaid birra – leačča dál sápmelaš dehe pakistanalaš .
Vuosttažettiin lea dieđus somá go politihkar viimmat čielgasit čuoččuha ahte dál ii šat dohkket oaffarrollii 😱 bidjot. Eandalii leat nuorat dolkan ahte sápmelaš álo galgá govviduvvot heajubun, guhte ferte veahkehuvvot vai galggaš birget. Dán áigasaš nuorain leat buorit birgejumit ja oahput, ja leat ovttadássásačča juohkelágan arenain. Danin liikojin jámasjamas go soapmásat dál leat arvališgoahtán ahte livččii áigi heaittihit ortnega mii dáhká sámi nuoraide álkibun beassat doavtteohppui doavtteohppui. Dálá sámi nuorat leat lihkka čeahpit go dáčča nuorat, ja danin sidjiide diehttelasat galget seamma gáibádusat gullat go earáide. Ii leat olmmošvuoigatvuohta doavtteroahpu gaccat, ja mun háliidan ahte sámi doaktárat galget leat lihkka nannosat go earát. Jus buohccan buohccan, de siđan doaktára guhte máhttá dálkkodit ja máhttán vástidit dávddaid birra – leačča dál sápmelaš dehe pakistánalaš pakistanalaš.
    • «Vuosttažettin» ➞ [typo]
      • «Vuosttažettiin»
    • «politihkkar» ➞ [typo]
      • «politihkar»
      • «politihkkár»
    • «bidjot» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «bidjot.»
      • «galga» ➞ [typo]
        • «galgá»
      • «ovttadássasaččat» ➞ [typo]
        • «ovttadássásačča»
      • «juohkelagan» ➞ [typo]
        • «juohkelágan»
        • «juohkelágán»
        • «juohkelágana»
        • «juohkelágána»
      • «jámás» ➞ [real-jámas]
        • «jámas»
      • «jámás» ➞ [typo]
        • «jamas»
        • «jámas»
        • «jámeš»
      • «soapmasat» ➞ [typo]
        • «soapmásat»
      • «árvališgoahtan» ➞ [typo]
        • «arvališgoahtán»
        • «árvališgoahtán»
        • «hárvališgoahtán»
      • «dahka» ➞ [typo]
        • «dáhká»
        • «táhka»
        • «láhka»
        • «dáhki»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «doavtteohppui.»
      • «seammá» ➞ [typo]
        • «seamma»
      • «gáibadusat» ➞ [typo]
        • «gáibádusat»
      • «doavttiroahpu» ➞ [typo]
        • «doavtteroahpu»
      • «gaccat ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «gaccat,»
      • «doaktarat» ➞ [typo]
        • «doaktárat»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «buohccan,»
      • «doaktara» ➞ [typo]
        • «doaktára»
        • «doaktárat»
      • «máhtta» ➞ [typo]
        • «máhttán»
      • «pakistanalaš» ➞ [typo]
        • «pakistánalaš»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «pakistanalaš.»
Vuosttažettiin lea dieđus somá go politihkar viimmat čielgasit čuoččuha ahte dál ii šat dohkket oaffarrollii bidjotoaffarrollii bidjot. Eandalii leat nuorat dolkan ahte sápmelaš álo galgá govviduvvot heajubun, guhte ferte veahkehuvvot vai galggaš birget. Dán áigasaš nuorain leat buorit birgejumit ja oahput, ja leat ovttadássásačča juohkelágan arenain. Danin liikojin jámas go soapmásat dál leat arvališgoahtán ahte livččii áigi heaittihit ortnega mii dáhká sámi nuoraide álkibun beassat doavtteohppui doavtteohppui. Dálá sámi nuorat leat lihkka čeahpit go dáčča nuorat, ja danin sidjiide diehttelasat galget seamma gáibádusat gullat go earáide. Ii leat olmmošvuoigatvuohta doavtteroahpu gaccat, ja mun háliidan ahte sámi doaktárat galget leat lihkka nannosat go earát. Jus buohccan buohccan, de siđan doaktára guhte máhttá dálkkodit ja máhttán vástidit dávddaid birra – leačča dál sápmelaš dehe pakistánalaš pakistanalaš.
Vuosttažettiin lea dieđus somá go politihkar viimmat čielgasit čuoččuha ahte dál ii šat dohkket oaffarrollii bidjot😱. Eandalii leat nuorat dolkan ahte sápmelaš álo galgá govviduvvot heajubun, guhte ferte veahkehuvvot vai galggaš birget. Dán áigasaš nuorain leat buorit birgejumit ja oahput, ja leat 😱 juohkelágan arenain. Danin liikojin jámas go soapmásat dál leat arvališgoahtán ahte livččii áigi heaittihit ortnega mii dáhká sámi nuoraide álkibun beassat doavtterohppui doavtterohppui. Dálá sámi nuorat leat lihkka čeahpit go dáčča nuorat, ja danin sidjiide diehttelasat galget seamma gáibádusat gullat go earáide. Ii leat olmmošvuoigatvuohta doavtteroahpu gaccat, ja mun háliidan ahte sámi doaktárat galget leat lihkka nannosat go earát. Jus buohccát buohccán, de siđan doaktára guhte máhttá dálkkodit ja máhttán vástidit dávddaid birra – leačča dál sápmelaš dehe pakistánalaš pakistanalaš.
    • «oaffarrollii  bidjot» ➞ [double-space-before]
      • «oaffarrollii bidjot»
    • «oaffarrollii  bidjot» ➞ [typo]
      • «ovttadássásačča» ➞ [syn-aččat]
        • «doavtteohppui» ➞ [typo]
          • «doavtterohppui»
          • «boavddeohppui»
          • «oavtteohppui»
        • «doavtteohppui» ➞ [typo]
          • «doavtterohppui»
          • «boavddeohppui»
          • «oavtteohppui»
        • «buohccan» ➞ [typo]
          • «buohccát»
        • «buohccan» ➞ [typo]
          • «buohccán»
Vuosttažettiin lea dieđus somá go politihkar viimmat čielgasit čuoččuha ahte dál ii šat dohkket oaffarrollii bidjotat dolkan ahte sápmelaš álo galgá govviduvvot heajubun, guhte ferte veahkehuvvot vai galggaš birget. Dán áigasaš nuorain leat buorit birgejumit ja oahput, ja leat juohkelágan arenain. Danin liikojin jámas go soapmásat dál leat arvališgoahtán ahte livččii áigi heaittihit ortnega mii dáhká sámi nuoraide álkibun beassat doavtterohppui doavtterohppui. Dálá sámi nuorat leat lihkka čeahpit go dáčča nuorat, ja danin sidjiide diehttelasat galget seamma gáibádusat gullat go earáide. Ii leat olmmošvuoigatvuohta doavtteroahpu gaccat, ja mun háliidan ahte sámi doaktárat galget leat lihkka nannosat go earát. Jus buohccát buohccán, de siđan doaktára guhte máhttá dálkkodit ja máhttán vástidit dávddaid birra – leačča dál sápmelaš dehe pakistánalaš pakistanalaš.
Vuosttažettiin lea dieđus somá go politihkar viimmat čielgasit čuoččuha ahte dál ii šat dohkket oaffarrollii bidjosat dolkan ahte sápmelaš álo galgá govviduvvot heajubun, guhte ferte veahkehuvvot vai galggaš birget. Dán áigasaš nuorain leat buorit birgejumit ja oahput, ja leat juohkelágan arenain. Danin liikojin jámas go soapmásat dál leat arvališgoahtán ahte livččii áigi heaittihit ortnega mii dáhká sámi nuoraide álkibun beassat doavtterohppui doavtterohppui. Dálá sámi nuorat leat lihkka čeahpit go dáčča nuorat, ja danin sidjiide diehttelasat galget seamma gáibádusat gullat go earáide. Ii leat olmmošvuoigatvuohta doavtteroahpu gaccat, ja mun háliidan ahte sámi doaktárat galget leat lihkka nannosat go earát. Jus buohccát buohccán, de siđan doaktára guhte máhttá dálkkodit ja máhttán vástidit dávddaid birra – leačča dál sápmelaš dehe pakistánalaš pakistanalaš.
    • «bidjotat» ➞ [typo]
      • «bidjosat»
    • «leat  juohkelágan» ➞ [double-space-before]
      • «leat juohkelágan»
Muhto Aili Keskitalo cealkamuš vuoseha goitge ahte eat vuos riekta dieđet moht galgat oaffarrollas beassat earranassii . Oaffará gulahallanvuohki lea oainnat biehkut, ja dađi eambbo mii biehkut dađi váddaseappo lea beassat eret eará rollii. Go Keskitalo biehku ahte leat dolkan biehkumis – de aiston joatka biehkumis. Orru leame ahte sámi politihkkarat eai dieđe eará gulahallanvugiid birra, go bihkot velá dan ahte fertejit biehkut. Muhto Aili Keskitalo cealkámuš vuoseha goitge ahte eat vuos riekta dieđe movt galgat oaffarrollas beassat earránassii . Oaffara gulahallanvuohki lea oainnat biehkut, ja dađi eambbo mii biehkut dađi váddáseabbo lea beassat eret eará rollii. Go Keskitalo biehku ahte leat dolkan biehkumis – de aistton joatká biehkumis. Orru leame ahte sámi politihkkarat eai dieđe eará gulahallanvugiid birra, go bihkot velá dan ahte fertejit biehkut. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhto Aili Keskitalo cealkamuš vuoseha goitge ahte eat vuos riekta dieđet moht galgat oaffarrollas beassat earranassii . Oaffará gulahallanvuohki lea oainnat biehkut, ja dađi eambbo mii biehkut dađi váddaseappo lea beassat eret eará rollii. Go Keskitalo biehku ahte leat dolkan biehkumis – de aiston joatka biehkumis. Orru leame ahte sámi politihkkarat eai dieđe eará gulahallanvugiid birra, go bihkot velá dan ahte fertejit biehkut.
Muhto Aili Keskitalo cealkámuš vuoseha goitge ahte eat vuos riekta dieŋat muhto galgat oaffarrollas beassat earranassii earránassii. Oaffara gulahallanvuohki lea oainnat biehkut, ja dađi eambbo mii biehkut dađi váddáseappot lea beassat eret eará rollii. Go Keskitalo biehku ahte leat dolkan biehkumis – de báiston joatká biehkumis. Orru leame ahte sámi politihkkarat eai dieđe eará gulahallanvugiid birra, go bihkot velá dan ahte fertejit biehkut.
    • «cealkamuš» ➞ [typo]
      • «cealkámuš»
      • «bealkámuš»
    • «dieđet» ➞ [typo]
      • «dieŋat»
    • «moht» ➞ [typo]
      • «muhto»
      • «muhte»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «earránassii.»
    • «Oaffará» ➞ [typo]
      • «Oaffara»
    • «váddaseappo» ➞ [typo]
      • «váddáseappot»
    • «aiston» ➞ [typo]
      • «báiston»
      • «máiston»
      • «áston»
      • «áiton»
    • «joatka» ➞ [typo]
      • «joatká»
Muhto Aili Keskitalo cealkámuš vuoseha goitge ahte eat vuos riekta dieŋat muhto galgat oaffarrollas beassat earranassii earránassii. Oaffara gulahallanvuohki lea oainnat biehkut, ja dađi eambbo mii biehkut dađi váddáseappot lea beassat eret eará rollii. Go Keskitalo biehku ahte leat dolkan biehkumis – de báiston joatká biehkumis. Orru leame ahte sámi politihkkarat eai dieđe eará gulahallanvugiid birra, go bihkot velá dan ahte fertejit biehkut.
Muhto Aili Keskitalo cealkámuš vuoseha goitge ahte eat vuos riekta dieŋat muhto galgat oaffarrollas beassat earránassii earránassii. Oaffara gulahallanvuohki lea oainnat biehkut, ja dađi eambbo mii biehkut dađi váddáseappot lea beassat eret eará rollii. Go Keskitalo biehku ahte leat dolkan biehkumis – de báiston joatká biehkumis. Orru leame ahte sámi politihkkarat eai dieđe eará gulahallanvugiid birra, go bihkot velá dan ahte fertejit biehkut.
    • «earranassii» ➞ [typo]
      • «earránassii»
Ja die dat leage stuora hástalus sámi politihkkariidda. Sámi nuoraid mielas lea sámi servodat ovttaárvosaš stuora servodagain. Nuorain lea nanu iešdovdu, ja leat gergosat hálddašit iežaset boahtteáiggi almma dáččas ánuhit buorredáhtolašvuođa. Sii geat háliidit njunnožii sámi servodaga stivret, fertejit diekkar lagan árvvuid ovdanbuktit. Nuorat eai hálidt oaffariid min stivret, muhto dakkariid mat ieža máhttet nuppastuhttit ja máilmmi doalvut viidaseappo . Ja die dat leage stuora hástalus sámi politihkkariidda. Sámi nuoraid mielas lea sámi servodat ovttaárvosaš stuora servodagain. Nuorain lea nanu iešdovdu, ja leat gergosat hálddašit iežaset boahtteáiggi almma dáččas ánuhit buorredáhtolašvuođa. Sii geat háliidit njunnošii sámi servodaga stivret, fertejit diekkárlágan árvvuid ovdanbuktit. Nuorat eai háliit oaffariid min stivret, muhto dakkáriid mat ieža máhttet nuppástuhttit ja máilmmi doalvut viidáseappot . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ja die dat leage stuora hástalus sámi politihkkariidda. Sámi nuoraid mielas lea sámi servodat ovttaárvosaš stuora servodagain. Nuorain lea nanu iešdovdu, ja leat gergosat hálddašit iežaset boahtteáiggi almma dáččas ánuhit buorredáhtolašvuođa. Sii geat háliidit njunnožii sámi servodaga stivret, fertejit diekkar lagan árvvuid ovdanbuktit. Nuorat eai hálidt oaffariid min stivret, muhto dakkariid mat ieža máhttet nuppastuhttit ja máilmmi doalvut viidaseappo .
Ja die dat leage stuora hástalus sámi politihkkariidda. Sámi nuoraid mielas lea sámi servodat ovttaárvosaš stuora servodagain. Nuorain lea nanu iešdovdu, ja leat gergosat hálddašit iežaset boahtteáiggi almma dáččas ánuhit buorredáhtolašvuođa. Sii geat háliidit njunnohii sámi servodaga stivret, fertejit diekkár lágan árvvuid ovdanbuktit. Nuorat eai hállat oaffariid min stivret, muhto dakkáriid mat ieža máhttet nuppástuhttit ja máilmmi doalvut viidaseappo viidaseappo.
    • «njunnožii» ➞ [typo]
      • «njunnohii»
      • «njunnošii»
    • «diekkar» ➞ [typo]
      • «diekkár»
    • «lagan» ➞ [typo]
      • «lágan»
      • «lágán»
      • «lágana»
      • «lágána»
    • «hálidt» ➞ [typo]
      • «hállat»
    • «dakkariid» ➞ [typo]
      • «dakkáriid»
    • «nuppastuhttit» ➞ [typo]
      • «nuppástuhttit»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «viidaseappo.»
Ja die dat leage stuora hástalus sámi politihkkariidda. Sámi nuoraid mielas lea sámi servodat ovttaárvosaš stuora servodagain. Nuorain lea nanu iešdovdu, ja leat gergosat hálddašit iežaset boahtteáiggi almma dáččas ánuhit buorredáhtolašvuođa. Sii geat háliidit njunnohii sámi servodaga stivret, fertejit diekkár lágan árvvuid ovdanbuktit. Nuorat eai hállat oaffariid min stivret, muhto dakkáriid mat ieža máhttet nuppástuhttit ja máilmmi doalvut viidaseappo viidaseappo.
Ja die dat leage stuora hástalus sámi politihkkariidda. Sámi nuoraid mielas lea sámi servodat ovttaárvosaš stuora servodagain. Nuorain lea nanu iešdovdu, ja leat gergosat hálddašit iežaset boahtteáiggi almma dáččas ánuhit buorredáhtolašvuođa. Sii geat háliidit njunnohii sámi servodaga stivret, fertejit diekkár lágan árvvuid ovdanbuktit. Nuorat eai hállat oaffariid min stivret, muhto dakkáriid mat ieža máhttet nuppástuhttit ja máilmmi doalvut viidáseappot viidáseappot.
    • «viidaseappo» ➞ [typo]
      • «viidáseappot»
    • «viidaseappo» ➞ [typo]
      • «viidáseappot»
Aili Keskitalo lea dieđusge čeahpes ja duosttilis politihkkar gii dien daida áiga juo ipmirdan. Muhto aŋkke joakta oaffara gulahallanvugiin. Árvideames danin go mii sápmelaččaa nu guhkka leat hárjanan dien vuohkái. Ii leat oainnat nu álki lohkat ahte Raimo Valle ii lean nie berret cealkit, danin go leimmet baicca nuo ja ná ja nuo galgat dahkat – de leimmet oainnat beassat sámástit vaikko gos livččiimet. Vaikko Oslo trihkas nai go oastit bileahtaid. Dalle lea miha álkibun váidalit ahte nubbi lea jalla, almma čujuhit ahte maid lei baicca galgat bargat. Gii oainnat oaffarrollas galggaš beassat eret, ferte gearggus ovddasvástadusa váldit ja čujuhit čovdosiidda – ii dušše váttisvuođaide. Aili Keskitalo lea dieđusge čeahpes ja duostilis politihkar gii dien dáidá áigá juo ipmirdan. Muhto aŋkke joatká oaffara gulahallanvugiin. Árvideames danin go mii sápmelaččat nu guhká leat hárjánan dien vuohkái. Ii leat oainnat nu álki lohkat ahte Raimo Valle ii lean nie berret cealkit, danin go leimmet baicca nuo ja ná ja nuo galgat dahkat – de leimmet oainnat beassat sámástit vaikko gos livččiimet. Vaikko Oslo trihkas nai go oastit bileahtaid. Dalle lea mihá álkibun váidalit ahte nubbi lea jalla, almma čujuhit ahte maid lei baicca galgat bargat. Gii oainnat oaffarrollas galggaš beassat eret, ferte gearggus ovddasvástádusa váldit ja čujuhit čovdosiidda – ii dušše váttisvuođaide. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Aili Keskitalo lea dieđusge čeahpes ja duosttilis politihkkar gii dien daida áiga juo ipmirdan. Muhto aŋkke joakta oaffara gulahallanvugiin. Árvideames danin go mii sápmelaččaa nu guhkka leat hárjanan dien vuohkái. Ii leat oainnat nu álki lohkat ahte Raimo Valle ii lean nie berret cealkit, danin go leimmet baicca nuo ja ná ja nuo galgat dahkat – de leimmet oainnat beassat sámástit vaikko gos livččiimet. Vaikko Oslo trihkas nai go oastit bileahtaid. Dalle lea miha álkibun váidalit ahte nubbi lea jalla, almma čujuhit ahte maid lei baicca galgat bargat. Gii oainnat oaffarrollas galggaš beassat eret, ferte gearggus ovddasvástadusa váldit ja čujuhit čovdosiidda – ii dušše váttisvuođaide.
Aili Keskitalo lea dieđusge čeahpes ja duostilis politihkkara gii dien dáidda áigá juo ipmirdan. Muhto aŋkke jukta oaffara gulahallanvugiin. Árvideames danin go mii sápmelaččat nu guhká leat hárjánan dien vuohkái. Ii leat oainnat nu álki lohkat ahte Raimo Valle ii lean nie berret cealkit, danin go leimmet baicca nuo ja ná ja nuo galgat dahkat – de leimmet oainnat beassat sámástit vaikko gos livččiimet. Vaikko Oslo trihkas nai go oastit bileahtaid. Dalle lea mihá álkibun váidalit ahte nubbi lea jalla, almma čujuhit ahte maid lei baicca galgat bargat. Gii oainnat oaffarrollas galggaš beassat eret, ferte gearggus ovddasfástádusa váldit ja čujuhit čovdosiidda – ii dušše váttisvuođaide.
    • «duosttilis» ➞ [typo]
      • «duostilis»
      • «duostilit»
      • «duoddilis»
    • «politihkkar» ➞ [typo]
      • «politihkkara»
      • «politihkkára»
      • «politihkar»
      • «politihkkár»
    • «daida» ➞ [typo]
      • «dáidda»
    • «áiga» ➞ [typo]
      • «áigá»
    • «joakta» ➞ [typo]
      • «jukta»
      • «loaktá»
      • «hoaktá»
      • «loakta»
      • «poasta»
      • «mokta»
    • «sápmelaččaa» ➞ [typo]
      • «sápmelaččat»
    • «guhkka» ➞ [typo]
      • «guhká»
      • «nohkka»
    • «hárjanan» ➞ [typo]
      • «hárjánan»
    • «miha» ➞ [typo]
      • «mihá»
    • «ovddasvástadusa» ➞ [typo]
      • «ovddasfástádusa»
      • «ovddasvástádusa»
Muhto mun balan sakka ahte min politihkkarat eai duođas oba hálitge ovddasvástadusa . Makkar jierbmeolmmoš bat dan oktiibuot háliida? Mii sápmelaččat geat buriin oamedovdduin sáhttit gáibidit ahte dáčča galga midjiide láhččit dili , ja aivve láitit jus ii oro duhtadeame buot min dárbbuid. Gii bat čovdosiid háliida gávdnat, go nubbái sáhtta čujuhit váttisvuođaid ja vuordit son daid gálga . Muhto mun balan sakka ahte min politihkkarat eai duođas oba hálitge ovddasvástádusa . Makkár jierbmeolmmoš bat dan oktiibuot háliida? Mii sápmelaččat geat buriin oamedovdduin sáhttit gáibidit ahte dáčča galgá midjiide láhčit dili , ja aivve láitit jus ii oro duhtadeame buot min dárbbuid. Gii bat čovdosiid háliida gávdnat, go nubbái sáhttá čujuhit váttisvuođaid ja vuordit son daid gálgá . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhto mun balan sakka ahte min politihkkarat eai duođas oba hálitge ovddasvástadusa . Makkar jierbmeolmmoš bat dan oktiibuot háliida? Mii sápmelaččat geat buriin oamedovdduin sáhttit gáibidit ahte dáčča galga midjiide láhččit dili , ja aivve láitit jus ii oro duhtadeame buot min dárbbuid. Gii bat čovdosiid háliida gávdnat, go nubbái sáhtta čujuhit váttisvuođaid ja vuordit son daid gálga .
Muhto mun balan sakka ahte min politihkkarat eai duođas oba hálitge ovddasfástádusa ovddasvástadusa. Makkár jierbmeolmmoš bat dan oktiibuot háliida? Mii sápmelaččat geat buriin oamedovdduin sáhttit gáibidit ahte dáčča galgá midjiide láhččit dili, ja aivve láitit jus ii oro duhtadeame buot min dárbbuid. Gii bat čovdosiid háliida gávdnat, go nubbái sáhttá čujuhit váttisvuođaid ja vuordit son daid gálga.
    • «ovddasvástadusa» ➞ [typo]
      • «ovddasfástádusa»
      • «ovddasvástádusa»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovddasvástadusa.»
    • «Makkar» ➞ [typo]
      • «Makkár»
    • «galga» ➞ [typo]
      • «galgá»
    • «dili ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dili,»
    • «sáhtta» ➞ [typo]
      • «sáhttá»
      • «máhttá»
    • «gálga .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gálga.»
Muhto mun balan sakka ahte min politihkkarat eai duođas oba hálitge ovddasfástádusa ovddasvástadusa. Makkár jierbmeolmmoš bat dan oktiibuot háliida? Mii sápmelaččat geat buriin oamedovdduin sáhttit gáibidit ahte dáčča galgá midjiide láhččit dili, ja aivve láitit jus ii oro duhtadeame buot min dárbbuid. Gii bat čovdosiid háliida gávdnat, go nubbái sáhttá čujuhit váttisvuođaid ja vuordit son daid gálga.
Muhto mun balan sakka ahte min politihkkarat eai duođas oba hálitge ovddasfástádusa ovddasfástádusa. Makkár jierbmeolmmoš bat dan oktiibuot háliida? Mii sápmelaččat geat buriin oamedovdduin sáhttit gáibidit ahte dáčča galgá midjiide láhččit dili, ja aivve láitit jus ii oro duhtadeame buot min dárbbuid. Gii bat čovdosiid háliida gávdnat, go nubbái sáhttá čujuhit váttisvuođaid ja vuordit son daid gálga.
    • «ovddasvástadusa» ➞ [typo]
      • «ovddasfástádusa»
      • «ovddasvástádusa»
A-a. Mun jáhkan gullat eambbo aht’ eambbo biehkuma, mađi eambbo ovddasvástadusa šadda sáhka ahte sámi servodat sáhtta oažžut. Ovddasvástadus oainnat ii leat leaika. Ovddasvástadus lea lossat. A-a. Mun jáhkán gullat eambbo ahte eambbo biehkuma, mađi eambbo ovddasvástádusa šaddá sáhka ahte sámi servodat sáhttá oažžut. Ovddasvástádus oainnat ii leat leaika. Ovddasvástádus lea lossat. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
A-a. Mun jáhkan gullat eambbo aht’ eambbo biehkuma, mađi eambbo ovddasvástadusa šadda sáhka ahte sámi servodat sáhtta oažžut. Ovddasvástadus oainnat ii leat leaika. Ovddasvástadus lea lossat.
A-a. Mun jáhkán gullat eambbo ahte’ eambbo biehkuma, mađi eambbo ovddasfástádusa šaddá sáhka ahte sámi servodat sáhttá oažžut. Ovddasfástádus oainnat ii leat leaika. Ovddasfástádus lea lossat.
    • «jáhkan» ➞ [typo]
      • «jáhkán»
    • «aht» ➞ [typo]
      • «ahte»
    • «ovddasvástadusa» ➞ [typo]
      • «ovddasfástádusa»
      • «ovddasvástádusa»
    • «šadda» ➞ [typo]
      • «šaddá»
    • «sáhtta» ➞ [typo]
      • «sáhttá»
      • «máhttá»
    • «Ovddasvástadus» ➞ [typo]
      • «Ovddasfástádus»
      • «Ovddasvástádus»
    • «Ovddasvástadus» ➞ [typo]
      • «Ovddasfástádus»
      • «Ovddasvástádus»
(Čálus lea almmuhuvvon kåseriijan Sámi Radios) (Čálus lea almmuhuvvon kåseriijan Sámi Radios) 1 No errors found
Ođđaáigasaš boaresolbmot Ođđaáigásaš boaresolbmot 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođđaáigasaš boaresolbmot
Ođđaáigásaš boaresolbmot
    • «Ođđaáigasaš» ➞ [typo]
      • «Ođđaáigásaš»
Máilmmis leat guokte olmmošjoavkku geat nagodit additt heajos oamedovddu moht dál ain leaš – mánát ja boarrasat . Vaikko man olu rážastivččiimet sin ovddas, de eat nagot goasse sin doarvai duhtadit. Álo livččii juoga maid galggašii dahkat ja hoidet, ja álo lea juoga mii báhca dagatkeahtta . Muhto hárve lea asttu , ja áigegárživuohta deadda . Máilmmis leat guokte olmmošjoavkku geat nagodit addit heajos oamedovddu movt dál ain leaš – mánát ja boarrásat . Vaikko man olu ražastivččiimet sin ovddas, de eat nagot goasse sin doarvái duhtadit. Álo livččii juoga maid galggašii dahkat ja hoidet, ja álo lea juoga mii báhcá dagatkeahttá . Muhto hárve lea astu , ja áigegárživuohta deaddá . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Máilmmis leat guokte olmmošjoavkku geat nagodit additt heajos oamedovddu moht dál ain leaš – mánát ja boarrasat . Vaikko man olu rážastivččiimet sin ovddas, de eat nagot goasse sin doarvai duhtadit. Álo livččii juoga maid galggašii dahkat ja hoidet, ja álo lea juoga mii báhca dagatkeahtta . Muhto hárve lea asttu , ja áigegárživuohta deadda .
Máilmmis leat guokte olmmošjoavkku geat nagodit addit heajos oamedovddu mohttá dál ain leaš – mánát ja boarrásat boarrasat. Vaikko man olu ražastivččiimet sin ovddas, de eat nagot goasse sin doarvái duhtadit. Álo livččii juoga maid galggašii dahkat ja hoidet, ja álo lea juoga mii báhca dagathaga dagatkeahtta. Muhto hárve lea asttu, ja áigegárživuohta deadda deaddán.
    • «additt» ➞ [typo]
      • «addit»
    • «moht» ➞ [typo]
      • «mohttá»
    • «boarrasat» ➞ [typo]
      • «boarrásat»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «boarrasat.»
    • «rážastivččiimet» ➞ [typo]
      • «ražastivččiimet»
    • «doarvai» ➞ [typo]
      • «doarvái»
    • «dagatkeahtta» ➞ [typo]
      • «dagathaga»
      • «dagatkeahttá»
      • «dagatkeahttájin»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dagatkeahtta.»
    • «asttu ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «asttu,»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «deaddán.»
Máilmmis leat guokte olmmošjoavkku geat nagodit addit heajos oamedovddu mohttá dál ain leaš – mánát ja boarrásat boarrasat. Vaikko man olu ražastivččiimet sin ovddas, de eat nagot goasse sin doarvái duhtadit. Álo livččii juoga maid galggašii dahkat ja hoidet, ja álo lea juoga mii báhca dagathaga dagatkeahtta. Muhto hárve lea asttu, ja áigegárživuohta deadda deaddán.
Máilmmis leat guokte olmmošjoavkku geat nagodit addit heajos oamedovddu mohttá dál ain leaš – mánát ja boarrásat boarrásabbo. Vaikko man olu ražastivččiimet sin ovddas, de eat nagot goasse sin doarvái duhtadit. Álo livččii juoga maid galggašii dahkat ja hoidet, ja álo lea juoga mii báhca dagathaga dagathaga. Muhto hárve lea asttu, ja áigegárživuohta deaddán deaddán.
    • «boarrasat» ➞ [typo]
      • «boarrásabbo»
      • «boarrásat»
      • «boarráseabbo»
      • «boarráset»
      • «boarrásit»
      • «boarrásut»
    • «dagatkeahtta» ➞ [typo]
      • «dagathaga»
      • «dagatkeahttá»
      • «dagatkeahttájin»
    • «deadda» ➞ [typo]
      • «deaddán»
Danin leige oalle mearkkašahtti go dálvet gullen Kárášjoga ráđđeolbmá šuohkeheame , ahte boahtteáiggi boaresolbmot eai lean dohkkehit gieldda dálá fálaldaga. Son dovddastii gieldda heajos oamedovddu, ja čajehii ahte eai nagot doarvái buori barggu dahkat servodaga boarrasepmosiid ektui. Sis leat rievttit mat rihkkojuvvojit, ja daida dušše diehttetmeahttunvuohta mii dahka ahte gielda ii gártta lágalaš bárttiide. Danin leige oalle mearkkašahtti go dálvet gullen Kárášjoga ráđđeolbmá šuohkiheame , ahte boahtteáiggi boaresolbmot eai lean dohkkehit gieldda dálá fálaldaga. Son dovddastii gieldda heajos oamedovddu, ja čájehii ahte eai nagot doarvái buori barggu dahkat servodaga boarrásepmosiid ektui. Sis leat rievttit mat rihkkojuvvojit, ja dáidá dušše diehtemeahttunvuohta mii dahká ahte gielda ii gártta lágalaš bárttiide. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Danin leige oalle mearkkašahtti go dálvet gullen Kárášjoga ráđđeolbmá šuohkeheame , ahte boahtteáiggi boaresolbmot eai lean dohkkehit gieldda dálá fálaldaga. Son dovddastii gieldda heajos oamedovddu, ja čajehii ahte eai nagot doarvái buori barggu dahkat servodaga boarrasepmosiid ektui. Sis leat rievttit mat rihkkojuvvojit, ja daida dušše diehttetmeahttunvuohta mii dahka ahte gielda ii gártta lágalaš bárttiide.
Danin leige oalle mearkkašahtti go dálvet gullen Kárášjoga ráđđeolbmá šuohkiheame šuohkeheame, ahte boahtteáiggi boaresolbmot eai lean dohkkehit gieldda dálá fálaldaga. Son dovddastii gieldda heajos oamedovddu, ja čájehii ahte eai nagot doarvái buori barggu dahkat servodaga boarrásamosiid ektui. Sis leat rievttit mat rihkkojuvvojit, ja dáidá dušše diehtemeahttunvuohta mii láhka ahte gielda ii gártta lágalaš bárttiide.
    • «šuohkeheame» ➞ [typo]
      • «šuohkiheame»
      • «šuohkiheamen»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «šuohkeheame,»
    • «čajehii» ➞ [typo]
      • «čájehii»
    • «boarrasepmosiid» ➞ [typo]
      • «boarrásamosiid»
      • «boarrásepmosiid»
    • «daida» ➞ [typo]
      • «dáidá»
    • «diehttetmeahttunvuohta» ➞ [typo]
      • «diehtemeahttunvuohta»
    • «dahka» ➞ [typo]
      • «láhka»
Danin leige oalle mearkkašahtti go dálvet gullen Kárášjoga ráđđeolbmá šuohkiheame šuohkeheame, ahte boahtteáiggi boaresolbmot eai lean dohkkehit gieldda dálá fálaldaga. Son dovddastii gieldda heajos oamedovddu, ja čájehii ahte eai nagot doarvái buori barggu dahkat servodaga boarrásamosiid ektui. Sis leat rievttit mat rihkkojuvvojit, ja dáidá dušše diehtemeahttunvuohta mii láhka ahte gielda ii gártta lágalaš bárttiide.
Danin leige oalle mearkkašahtti go dálvet gullen Kárášjoga ráđđeolbmá šuohkiheame šuohkiheame, ahte boahtteáiggi boaresolbmot eai lean dohkkehit gieldda dálá fálaldaga. Son dovddastii gieldda heajos oamedovddu, ja čájehii ahte eai nagot doarvái buori barggu dahkat servodaga boarrásamosiid ektui. Sis leat rievttit mat rihkkojuvvojit, ja dáidá dušše diehtemeahttunvuohta mii láhka ahte gielda ii gártta lágalaš bárttiide.
    • «šuohkeheame» ➞ [typo]
      • «šuohkiheame»
      • «šuohkiheamen»
Boahtte geardi goitge ii boađe dohkkehit ahte rievttit eai devdojuvvo. Go Ánde Somby, Ole Henrik Magga, Ragnhild Nystad ja Trond Biti ollejit boarrasiid siidii , de bohtet diehttelasat gozihit ahte lágat ja olmmošvuoigatvuođat čuvvojuvvojit bienastat bitnii. Dat mearkkaša ahte sii geat moaddeloht jagi geahčen njunnožis stivrejit, fertejit ráhkkanit arvat buoret barggu dahkat go dálá njunnožat . Boahtte geardi goitge ii boađe dohkkehit ahte rievttit eai devdojuvvo. Go Ánde Somby, Ole Henrik Magga, Ragnhild Nystad ja Trond Biti ollejit boarrásiidsiidii , de bohtet diehttelasat gozihit ahte lágat ja olmmošvuoigatvuođat čuvvojuvvojit bienastat bitnii. Dat mearkkaša ahte sii geat moaddelot jagi geahčen njunnošis stivrejit, fertejit ráhkkanit arvat buoret barggu dahkat go dálá njunnošat . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boahtte geardi goitge ii boađe dohkkehit ahte rievttit eai devdojuvvo. Go Ánde Somby, Ole Henrik Magga, Ragnhild Nystad ja Trond Biti ollejit boarrasiid siidii , de bohtet diehttelasat gozihit ahte lágat ja olmmošvuoigatvuođat čuvvojuvvojit bienastat bitnii. Dat mearkkaša ahte sii geat moaddeloht jagi geahčen njunnožis stivrejit, fertejit ráhkkanit arvat buoret barggu dahkat go dálá njunnožat .
Boahtte geardi goitge ii boađe dohkkehit ahte rievttit eai devdojuvvo. Go Ánde Somby, Ole Henrik Magga, Ragnhild Nystad ja Trond Biti ollejit boarrásiid siidii, de bohtet diehttelasat gozihit ahte lágat ja olmmošvuoigatvuođat čuvvojuvvojit bienastat bitnii. Dat mearkkaša ahte sii geat moaddelot jagi geahčen njunnohis stivrejit, fertejit ráhkkanit arvat buoret barggu dahkat go dálá njunnohat njunnožat.
    • «boarrasiid» ➞ [typo]
      • «boarrásiid»
    • «siidii ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «siidii,»
    • «moaddeloht» ➞ [typo]
      • «moaddelot»
    • «njunnožis» ➞ [typo]
      • «njunnohis»
      • «njunnošis»
    • «njunnožat» ➞ [typo]
      • «njunnohat»
      • «njunnošat»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «njunnožat.»
Boahtte geardi goitge ii boađe dohkkehit ahte rievttit eai devdojuvvo. Go Ánde Somby, Ole Henrik Magga, Ragnhild Nystad ja Trond Biti ollejit boarrásiid siidii, de bohtet diehttelasat gozihit ahte lágat ja olmmošvuoigatvuođat čuvvojuvvojit bienastat bitnii. Dat mearkkaša ahte sii geat moaddelot jagi geahčen njunnohis stivrejit, fertejit ráhkkanit arvat buoret barggu dahkat go dálá njunnohat njunnožat.
Boahtte geardi goitge ii boađe dohkkehit ahte rievttit eai devdojuvvo. Go Ánde Somby, Ole Henrik Magga, Ragnhild Nystad ja Trond Biti ollejit boarrásiid siidii, de bohtet diehttelasat gozihit ahte lágat ja olmmošvuoigatvuođat čuvvojuvvojit bienastat bitnii. Dat mearkkaša ahte sii geat moaddelot jagi geahčen njunnohis stivrejit, fertejit ráhkkanit arvat buoret barggu dahkat go dálá njunnohat njunnohat.
    • «njunnožat» ➞ [typo]
      • «njunnohat»
      • «njunnošat»
Boahttevaš vuorrasat leat oainnat visot ollesolbmo agi geavahan gáibidt vuoigatvuođaid ja bearráigeahččat ahte servodat meannuda sápmelaččaid vuoiggalaččat. Sii gal bohtet áibbas čielgasit diehtit makkár rievttit sis leat. Ja jus eai devdojuvvo, de bohtet dakkár rigeara dahkat ahte sii geat dalle soitet njunnožit leat, bohtet vuorjjahuvvot dassažii go leat duhtaduvvon. Sin ii sáhte coggat orohagaide gos biegga bossu seinniid čađa, dehe sáddet buohcciviesuide gos gártet feaskariin orrut dehe eai beasá sámástit. Boahttevaš vuorrasat leat oainnat visot ollesolbmo agi geavahan gáibidit vuoigatvuođaid ja bearráigeahččat ahte servodat meannuda sápmelaččaid vuoiggalaččat. Sii gal bohtet áibbas čielgasit diehtit makkár rievttit sis leat. Ja jus eai devdojuvvo, de bohtet dakkár rigeara dahkat ahte sii geat dalle soitet njunnošat leat, bohtet vuorjjahuvvot dassážii go leat duhtaduvvon. Sin ii sáhte coggat orohagaide gos biegga bossu seinniid čađa, dehe sáddet buohcceviesuide gos gártet feaskáriin orrut dehe eai beasa sámástit. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boahttevaš vuorrasat leat oainnat visot ollesolbmo agi geavahan gáibidt vuoigatvuođaid ja bearráigeahččat ahte servodat meannuda sápmelaččaid vuoiggalaččat. Sii gal bohtet áibbas čielgasit diehtit makkár rievttit sis leat. Ja jus eai devdojuvvo, de bohtet dakkár rigeara dahkat ahte sii geat dalle soitet njunnožit leat, bohtet vuorjjahuvvot dassažii go leat duhtaduvvon. Sin ii sáhte coggat orohagaide gos biegga bossu seinniid čađa, dehe sáddet buohcciviesuide gos gártet feaskariin orrut dehe eai beasá sámástit.
Boahttevaš vuorrasat leat oainnat visot ollesolbmo agi geavahan gáibidan vuoigatvuođaid ja bearráigeahččat ahte servodat meannuda sápmelaččaid vuoiggalaččat. Sii gal bohtet áibbas čielgasit diehtit makkár rievttit sis leat. Ja jus eai devdojuvvo, de bohtet dakkár rigeara dahkat ahte sii geat dalle soitet njunnošis leat, bohtet vuorjjahuvvot dassážii go leat duhtaduvvon. Sin ii sáhte coggat orohagaide gos biegga bossu seinniid čađa, dehe sáddet buohcceviesuide gos gártet feaskáriin orrut dehe eai beasa sámástit.
    • «gáibidt» ➞ [typo]
      • «gáibidan»
    • «njunnožit» ➞ [typo]
      • «njunnošis»
      • «njunnohis»
    • «dassažii» ➞ [typo]
      • «dassážii»
    • «buohcciviesuide» ➞ [typo]
      • «buohcceviesuide»
    • «feaskariin» ➞ [typo]
      • «feaskáriin»
      • «feaskárii»
      • «feaskáriid»
    • «beasá» ➞ [typo]
      • «beasa»
      • «beasat»
      • «beasaš»
Jurddaš mat ovdamearkka dihte láhkačeahpi Trond Biti. Jus su bijálii feaskarii orrut go boarrasiid siidii ollešii, iige beasalii sámi kultuvrra dikšut. Boađalii go son dan dohkkehit. Ii heađisge. Árvidan ahte son boahtá gáibidit ahte suohkan veahkeha boarrasiid buot sámi árbevieruid čađahit. Dego ovdamearkka dihte ealgga bivdit.. Trond Biti boahta ILO konvenšuvnna nummár169 doallat gieđas, ja čeargut suohkanstivrrain ahte buot álgoálbmogiin lea riekti doalahit iežaset árbevieruid – maiddái go ieža eai šat goastta meahccái. Jago eambbo smiehtan, de in jáhke Biti oba dohkkehivččiige njeallječiegat lanjasge orrut, muhto gáibidivččii ahte suohkan ásahivččii jorba lanjaid sápmealaččaide mat heivejit álgoálbmot jurddašeapmái . Jurddaš mat ovdamearkka dihte láhkačeahpi Trond Biti. Jus su bijalii feaskárii orrut go boarrásiidsiidii ollešii, iige beasale sámi kultuvrra dikšut. Boađálii go son dan dohkkehit. Ii heađisge. Árvidan ahte son boahtá gáibidit ahte suohkan veahkeha boarrásiid buot sámi árbevieruid čađahit. Dego ovdamearkka dihte ealgga bivdit.. Trond Biti boahtá ILO-konvenšuvnna nummár 169 doallat gieđas, ja čeargut suohkanstivrrain ahte buot álgoálbmogiin lea riekti doalahit iežaset árbevieruid – maiddái go ieža eai šat goastta meahccái. Ja go eambbo smiehtan, de in jáhke Biti oba dohkkehivččiige njealječiegat lanjasge orrut, muhto gáibidivččii ahte suohkan ásahivččii jorba lanjaid sápmelaččaide mat heivejit álgoálbmoga jurddašeapmái . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jurddaš mat ovdamearkka dihte láhkačeahpi Trond Biti. Jus su bijálii feaskarii orrut go boarrasiid siidii ollešii, iige beasalii sámi kultuvrra dikšut. Boađalii go son dan dohkkehit. Ii heađisge. Árvidan ahte son boahtá gáibidit ahte suohkan veahkeha boarrasiid buot sámi árbevieruid čađahit. Dego ovdamearkka dihte ealgga bivdit.. Trond Biti boahta ILO konvenšuvnna nummár169 doallat gieđas, ja čeargut suohkanstivrrain ahte buot álgoálbmogiin lea riekti doalahit iežaset árbevieruid – maiddái go ieža eai šat goastta meahccái. Jago eambbo smiehtan, de in jáhke Biti oba dohkkehivččiige njeallječiegat lanjasge orrut, muhto gáibidivččii ahte suohkan ásahivččii jorba lanjaid sápmealaččaide mat heivejit álgoálbmot jurddašeapmái .
Jurddaš mat ovdamearkka dihte láhkačeahpi Trond Biti. Jus su bijalin feaskáriid orrut go boarrásiid siidii ollešii, iige beasalii sámi kultuvrra dikšut. Boađálii go son dan dohkkehit. Ii heađisge. Árvidan ahte son boahtá gáibidit ahte suohkan veahkeha boarrásiid buot sámi árbevieruid čađahit. Dego ovdamearkka dihte ealgga bivdit.. Trond Biti boahtá ILO konvenšuvnna 😱 doallat gieđas, ja čeargut suohkanstivrrain ahte buot álgoálbmogiin lea riekti doalahit iežaset árbevieruid – maiddái go ieža eai šat goastta meahccái. Dagu eambbo smiehtan, de in jáhke Biti oba dohkkehivččege njeallječiegat lanjasge orrut, muhto gáibidivččii ahte suohkan ásahivččii jorba lanjaid sápmelaččaide mat heivejit álgoálbmot jurddašeapmái.
    • «bijálii» ➞ [typo]
      • «bijalin»
    • «feaskarii» ➞ [typo]
      • «feaskáriid»
    • «boarrasiid» ➞ [typo]
      • «boarrásiid»
    • «Boađalii» ➞ [typo]
      • «Boađálii»
      • «Oađálii»
      • «Soađalii»
      • «Doahtalii»
      • «Poahtalii»
      • «Noahtalii»
      • «Boahtalii»
      • «Rađalii»
      • «Šoavalii»
    • «boarrasiid» ➞ [typo]
      • «boarrásiid»
    • «boahta» ➞ [typo]
      • «boahtá»
    • «nummár169» ➞ [typo]
      • «Jago» ➞ [typo]
        • «Dagu»
        • «Bagu»
        • «Sagu»
      • «dohkkehivččii» ➞ [typo]
        • «dohkkehivčče»
      • «sápmealaččaide» ➞ [typo]
        • «sápmelaččaide»
        • «sápmelaččaid»
      • «jurddašeapmái .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «jurddašeapmái.»
Jurddaš mat ovdamearkka dihte láhkačeahpi Trond Biti. Jus su bijalin feaskáriid orrut go boarrásiid siidii ollešii, iige beasalii sámi kultuvrra dikšut. Boađálii go son dan dohkkehit. Ii heađisge. Árvidan ahte son boahtá gáibidit ahte suohkan veahkeha boarrásiid buot sámi árbevieruid čađahit. Dego ovdamearkka dihte ealgga bivdit.. Trond Biti boahtá ILO konvenšuvnna doallat gieđas, ja čeargut suohkanstivrrain ahte buot álgoálbmogiin lea riekti doalahit iežaset árbevieruid – maiddái go ieža eai šat goastta meahccái. Dagu eambbo smiehtan, de in jáhke Biti oba dohkkehivččege njeallječiegat lanjasge orrut, muhto gáibidivččii ahte suohkan ásahivččii jorba lanjaid sápmelaččaide mat heivejit álgoálbmot jurddašeapmái.
Jurddaš mat ovdamearkka dihte láhkačeahpi Trond Biti. Jus su bijalin feaskáriid orrut go boarrásiid siidii ollešii, iige beasalii sámi kultuvrra dikšut. Boađálii go son dan dohkkehit. Ii heađisge. Árvidan ahte son boahtá gáibidit ahte suohkan veahkeha boarrásiid buot sámi árbevieruid čađahit. Dego ovdamearkka dihte ealgga bivdit.. Trond Biti boahtá ILO konvenšuvnna doallat gieđas, ja čeargut suohkanstivrrain ahte buot álgoálbmogiin lea riekti doalahit iežaset árbevieruid – maiddái go ieža eai šat goastta meahccái. Dagu eambbo smiehtan, de in jáhke Biti oba dohkkehivččege njeallječiegat lanjasge orrut, muhto gáibidivččii ahte suohkan ásahivččii jorba lanjaid sápmelaččaide mat heivejit álgoálbmot jurddašeapmái.
    • «konvenšuvnna  doallat» ➞ [double-space-before]
      • «konvenšuvnna doallat»
Ole Heandarat Magga ges šadda boarrasiid siidda ) giella- ja árbevirolaš máhttopoliitiija . Son bearráigeahčča ahte giellaláhka čuvvojuvvo, ja ahte bargiin lea čielga sámegiella. Dastto boahta čielgasit gáibidit ahte buot bargu galga lágiduvvot árbevirolaš máhtu mielde. Buot biebmoráhkadeapmi ferte mánu rievdama čuovvut, ja plánáid ferte heivehit luonddumearkkaide ja almanahkkii . Buot mii dáčča máhtu vuođul dahkko boahta eahpiduvvot iige dohkkehuvvot. Ole Heandarat Magga ges šaddá boarrásiidsiidda ) giella- ja árbevirolaš máhttopolitiija . Son bearráigeahččá ahte giellaláhka čuvvojuvvo, ja ahte bargiin lea čielga sámegiella. Dasto boahtá čielgasit gáibidit ahte buot bargu galgá lágiduvvot árbevirolaš máhtu mielde. Buot biebmoráhkadeapmi ferte mánu rievdama čuovvut, ja plánaid ferte heivehit luonddumearkkaide ja almmenáhkkái . Buot mii dáčča máhtu vuođul dahkko boahtá eahpiduvvot iige dohkkehuvvot. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ole Heandarat Magga ges šadda boarrasiid siidda ) giella- ja árbevirolaš máhttopoliitiija . Son bearráigeahčča ahte giellaláhka čuvvojuvvo, ja ahte bargiin lea čielga sámegiella. Dastto boahta čielgasit gáibidit ahte buot bargu galga lágiduvvot árbevirolaš máhtu mielde. Buot biebmoráhkadeapmi ferte mánu rievdama čuovvut, ja plánáid ferte heivehit luonddumearkkaide ja almanahkkii . Buot mii dáčča máhtu vuođul dahkko boahta eahpiduvvot iige dohkkehuvvot.
Ole Heandarat Magga ges šaddá boarrásiid siidda) giella- ja árbevirolaš máhttopoliitiija máhtopolitiija. Son bearráigeahččá ahte giellaláhka čuvvojuvvo, ja ahte bargiin lea čielga sámegiella. Asttu boahtá čielgasit gáibidit ahte buot bargu galgá lágiduvvot árbevirolaš máhtu mielde. Buot biebmoráhkadeapmi ferte mánu rievdama čuovvut, ja plánaid ferte heivehit luonddumearkkaide ja almanahkkii almanahkkii. Buot mii dáčča máhtu vuođul dahkko boahtá eahpiduvvot iige dohkkehuvvot.
    • «šadda» ➞ [typo]
      • «šaddá»
    • «boarrasiid» ➞ [typo]
      • «boarrásiid»
    • «siidda )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «siidda)»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «máhtopolitiija.»
    • «bearráigeahčča» ➞ [typo]
      • «bearráigeahččá»
    • «Dastto» ➞ [typo]
      • «Asttu»
      • «Dasto»
      • «Oasttu»
      • «Fástto»
      • «Vástto»
    • «boahta» ➞ [typo]
      • «boahtá»
    • «galga» ➞ [typo]
      • «galgá»
    • «plánáid» ➞ [typo]
      • «plánaid»
      • «plánain»
      • «plánaide»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «almanahkkii.»
    • «boahta» ➞ [typo]
      • «boahtá»
Ole Heandarat Magga ges šaddá boarrásiid siidda) giella- ja árbevirolaš máhttopoliitiija máhtopolitiija. Son bearráigeahččá ahte giellaláhka čuvvojuvvo, ja ahte bargiin lea čielga sámegiella. Asttu boahtá čielgasit gáibidit ahte buot bargu galgá lágiduvvot árbevirolaš máhtu mielde. Buot biebmoráhkadeapmi ferte mánu rievdama čuovvut, ja plánaid ferte heivehit luonddumearkkaide ja almanahkkii almanahkkii. Buot mii dáčča máhtu vuođul dahkko boahtá eahpiduvvot iige dohkkehuvvot.
Ole Heandarat Magga ges šaddá boarrásiid siidda) giella- ja árbevirolaš máhtopolitiija máhtopolitiija. Son bearráigeahččá ahte giellaláhka čuvvojuvvo, ja ahte bargiin lea čielga sámegiella. Asttu boahtá čielgasit gáibidit ahte buot bargu galgá lágiduvvot árbevirolaš máhtu mielde. Buot biebmoráhkadeapmi ferte mánu rievdama čuovvut, ja plánaid ferte heivehit luonddumearkkaide ja alvanahkkiid alvanahkkiid. Buot mii dáčča máhtu vuođul dahkko boahtá eahpiduvvot iige dohkkehuvvot.
    • «máhttopoliitiija» ➞ [typo]
      • «máhtopolitiija»
      • «máhttopolitiija»
      • «sáhttopolitiija»
      • «váhttopolitiija»
      • «máttopolitiija»
      • «máhttápolitiija»
    • «almanahkkii» ➞ [typo]
      • «alvanahkkiid»
    • «almanahkkii» ➞ [typo]
      • «alvanahkkiid»
Eará mii maid boahta dagahit stuorat hástalusaid boahttevaš boaresolbmuid ektui, lea jus hovkkiduvvojit . Lea oainnat nu ahte hovkkiduvvon olbmot sáhttet boarrasiid siiddas bijádit , ohcat dološ duvdagiid. Dán rádjái lea nu leamaš ahte boarrasat leat vácci dollen meahccái. Muhto eai leat guhkas ollen . Lea oainnat leamaš álki sin joksat, go leat nu njozet vánddardan. Eará mii maid boahtá dagahit stuorát hástalusaid boahttevaš boaresolbmuid ektui, lea jus hovkkiiduvvojit . Lea oainnat nu ahte hovkkiiduvvon olbmot sáhttet boarrásiidsiiddas bijadit , ohcat dološ duvdagiid. Dán rádjái lea nu leamaš ahte boarrásat leat vácci dollen meahccái. Muhto eai leat guhkás ollen . Lea oainnat leamaš álki sin joksat, go leat nu njozet vánddardan. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Eará mii maid boahta dagahit stuorat hástalusaid boahttevaš boaresolbmuid ektui, lea jus hovkkiduvvojit . Lea oainnat nu ahte hovkkiduvvon olbmot sáhttet boarrasiid siiddas bijádit , ohcat dološ duvdagiid. Dán rádjái lea nu leamaš ahte boarrasat leat vácci dollen meahccái. Muhto eai leat guhkas ollen . Lea oainnat leamaš álki sin joksat, go leat nu njozet vánddardan.
Eará mii maid boahtá dagahit stuorat hástalusaid boahttevaš boaresolbmuid ektui, lea jus hovkkiduvvojit hovkkiiduvvet. Lea oainnat nu ahte hovkkiiduvvon olbmot sáhttet boarrásiid siiddas bijádit bijádit, ohcat dološ duvdagiid. Dán rádjái lea nu leamaš ahte boarrásat leat vácci dollen meahccái. Muhto eai leat guhkás ollen. Lea oainnat leamaš álki sin joksat, go leat nu njozet vánddardan.
    • «boahta» ➞ [typo]
      • «boahtá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «hovkkiiduvvet.»
    • «hovkkiduvvon» ➞ [typo]
      • «hovkkiiduvvon»
      • «hovkkiiduvvan»
      • «šovkkoduvvon»
      • «lovkkiiduvvon»
    • «boarrasiid» ➞ [typo]
      • «boarrásiid»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bijádit,»
    • «boarrasat» ➞ [typo]
      • «boarrásat»
    • «guhkas» ➞ [typo]
      • «guhkás»
    • «ollen .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ollen.»
Eará mii maid boahtá dagahit stuorat hástalusaid boahttevaš boaresolbmuid ektui, lea jus hovkkiduvvojit hovkkiiduvvet. Lea oainnat nu ahte hovkkiiduvvon olbmot sáhttet boarrásiid siiddas bijádit bijádit, ohcat dološ duvdagiid. Dán rádjái lea nu leamaš ahte boarrásat leat vácci dollen meahccái. Muhto eai leat guhkás ollen. Lea oainnat leamaš álki sin joksat, go leat nu njozet vánddardan.
Eará mii maid boahtá dagahit stuorat hástalusaid boahttevaš boaresolbmuid ektui, lea jus hovkkiiduvvet hovkkiiduvvet. Lea oainnat nu ahte hovkkiiduvvon olbmot sáhttet boarrásiid siiddas bijadat bijahit, ohcat dološ duvdagiid. Dán rádjái lea nu leamaš ahte boarrásat leat vácci dollen meahccái. Muhto eai leat guhkás ollen. Lea oainnat leamaš álki sin joksat, go leat nu njozet vánddardan.
    • «hovkkiduvvojit» ➞ [typo]
      • «hovkkiiduvvet»
      • «hovkkiiduvvojit»
      • «hovkkehuvvet»
      • «hoavkkáiduvvet»
    • «bijádit» ➞ [typo]
      • «bijadat»
    • «bijádit» ➞ [typo]
      • «bijahit»
      • «bájadit»
Muhto boahtteáigásaš boaresolbmot leat hárjanan áibbas eará fievrruide. Sii máhttet biillain vuodjit ja vela girdibileahtaid nai diŋgot. Dan dihte balan sakka ahte jus eat leat gozuid nalde, de lea báha ribahit sápmelaččaid nugo Ragnhild Nystad ja Ánde Somby bijádit guhkás čieža vári duohkai. Soai daidiba olgoriikkii dollet jus gávdnaba vuogas liibba. New Yorkii dehe Genevai ON álgoálbmotčoahkkimiid čuovvut. Soai eaba boađe váillahit meahcceduvdagiid, muhto stuoragávpogiid ja dehalaš čoahkkimiid. Sii geat dalle barget boarrasiid siiddas fertejit ráhkkanit, amas eai ribat diekkariid čalmmis. Muhto boahtteáigásaš boaresolbmot leat hárjánan áibbas eará fievrruide. Sii máhttet biillain vuodjit ja velá girdibileahtaid nai diŋgot. Dan dihte balan sakka ahte jus eat leat gozuid nalde, de lea bahá ribahit sápmelaččaid nugo Ragnhild Nystad ja Ánde Somby bijadit guhkás čieža vári duohkai. Soai dáidiba olgoriikii dollet jus gávdnaba vuogas liibba. New Yorkii dehe Genevii ON álgoálbmotčoahkkimiid čuovvut. Soai eaba boađe váillahit meahcceduvdagiid, muhto stuoragávpogiid ja dehálaš čoahkkimiid. Sii geat dalle barget boarrásiidsiiddas fertejit ráhkkanit, amas eai ribat diekkáriid čalmmis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhto boahtteáigásaš boaresolbmot leat hárjanan áibbas eará fievrruide. Sii máhttet biillain vuodjit ja vela girdibileahtaid nai diŋgot. Dan dihte balan sakka ahte jus eat leat gozuid nalde, de lea báha ribahit sápmelaččaid nugo Ragnhild Nystad ja Ánde Somby bijádit guhkás čieža vári duohkai. Soai daidiba olgoriikkii dollet jus gávdnaba vuogas liibba. New Yorkii dehe Genevai ON álgoálbmotčoahkkimiid čuovvut. Soai eaba boađe váillahit meahcceduvdagiid, muhto stuoragávpogiid ja dehalaš čoahkkimiid. Sii geat dalle barget boarrasiid siiddas fertejit ráhkkanit, amas eai ribat diekkariid čalmmis.
Muhto boahtteáigásaš boaresolbmot leat hárjánan áibbas eará fievrruide. Sii máhttet biillain vuodjit ja velá girdibileahtaid nai diŋgot. Dan dihte balan sakka ahte jus eat leat gozuid nalde, de lea bahá ribahit sápmelaččaid nugo Ragnhild Nystad ja Ánde Somby bijadis guhkás čieža vári duohkai. Soai dáidba olgoriikii dollet jus gávdnaba vuogas liibba. New Yorkii dehe Genevii ON álgoálbmotčoahkkimiid čuovvut. Soai eaba boađe váillahit meahcceduvdagiid, muhto stuoragávpogiid ja dehálaš čoahkkimiid. Sii geat dalle barget boarrásiid siiddas fertejit ráhkkanit, amas eai ribat diekkáriid čalmmis.
    • «hárjanan» ➞ [typo]
      • «hárjánan»
    • «vela» ➞ [typo]
      • «velá»
    • «báha» ➞ [typo]
      • «bahá»
    • «bijádit» ➞ [typo]
      • «bijadis»
    • «daidiba» ➞ [typo]
      • «dáidba»
    • «olgoriikkii» ➞ [typo]
      • «olgoriikii»
    • «Genevai» ➞ [typo]
      • «Genevii»
    • «dehalaš» ➞ [typo]
      • «dehálaš»
    • «boarrasiid» ➞ [typo]
      • «boarrásiid»
    • «diekkariid» ➞ [typo]
      • «diekkáriid»
Lea nu ahte dáčča dávja hoahka boarrasiidbáru birra. Dat mearkkaša ahte moaddeloht jagi geahčen bohtet leat ollu eambbo boaresolbmot dálá logu ektui, muhto unnán nuorat. Nu šadda divrras deavdit servodaga ovddasvástadusa boarrasiid ektui. Lea nu ahte dáčča dávjá hoahká boarrásiidbáru birra. Dat mearkkaša ahte moaddelot jagi geahčen bohtet leat ollu eambbo boaresolbmot dálá logu ektui, muhto unnán nuorat. Nu šaddá divrras deavdit servodaga ovddasvástádusa boarrásiid ektui. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lea nu ahte dáčča dávja hoahka boarrasiidbáru birra. Dat mearkkaša ahte moaddeloht jagi geahčen bohtet leat ollu eambbo boaresolbmot dálá logu ektui, muhto unnán nuorat. Nu šadda divrras deavdit servodaga ovddasvástadusa boarrasiid ektui.
Lea nu ahte dáčča dávjá hoahka boarrasiidbáru birra. Dat mearkkaša ahte moaddelot jagi geahčen bohtet leat ollu eambbo boaresolbmot dálá logu ektui, muhto unnán nuorat. Nu šaddá divrras deavdit servodaga ovddasfástádusa boarrásiid ektui.
    • «dávja» ➞ [typo]
      • «dávjá»
    • «moaddeloht» ➞ [typo]
      • «moaddelot»
    • «šadda» ➞ [typo]
      • «šaddá»
    • «ovddasvástadusa» ➞ [typo]
      • «ovddasfástádusa»
      • «ovddasvástádusa»
    • «boarrasiid» ➞ [typo]
      • «boarrásiid»
Mun goitge in bala ahte šadda divrras dikšut iežamet boarrasiid . Dan sii gal leat ánssašan iige gánnat dan biehkut. Mun inge bala ahte gártet beare olu sámi boaresolbmot. Sin mii oainnat dárbbahit. Mun balan beare bealkkahallamis. Mun goitge in bala ahte šaddá divrras dikšut iežamet boarrásiid . Dan sii gal leat ánssášan iige gánnát dan biehkut. Mun inge bala ahte gártet beare olu sámi boaresolbmot. Sin mii oainnat dárbbahit. Mun balan beare bealkkahallamis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mun goitge in bala ahte šadda divrras dikšut iežamet boarrasiid . Dan sii gal leat ánssašan iige gánnat dan biehkut. Mun inge bala ahte gártet beare olu sámi boaresolbmot. Sin mii oainnat dárbbahit. Mun balan beare bealkkahallamis.
Mun goitge in bala ahte šaddá divrras dikšut iežamet boarrásiid boarrasiid. Dan sii gal leat ánssášan iige ránnát dan biehkut. Mun inge bala ahte gártet beare olu sámi boaresolbmot. Sin mii oainnat dárbbahit. Mun balan beare bealkkahallamis.
    • «šadda» ➞ [typo]
      • «šaddá»
    • «boarrasiid» ➞ [typo]
      • «boarrásiid»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «boarrasiid.»
    • «ánssašan» ➞ [typo]
      • «ánssášan»
      • «ánssáhan»
    • «gánnat» ➞ [typo]
      • «ránnát»
      • «gádnát»
Mun goitge in bala ahte šaddá divrras dikšut iežamet boarrásiid boarrasiid. Dan sii gal leat ánssášan iige ránnát dan biehkut. Mun inge bala ahte gártet beare olu sámi boaresolbmot. Sin mii oainnat dárbbahit. Mun balan beare bealkkahallamis.
Mun goitge in bala ahte šaddá divrras dikšut iežamet boarrásiid boarrásiid. Dan sii gal leat ánssášan iige ránnát dan biehkut. Mun inge bala ahte gártet beare olu sámi boaresolbmot. Sin mii oainnat dárbbahit. Mun balan beare bealkkahallamis.
    • «boarrasiid» ➞ [typo]
      • «boarrásiid»
(Čálus lea almmuhuvvon kåseriijan Sámi Radios) (Čálus lea almmuhuvvon kåseriijan Sámi Radios) 1 No errors found
Guovdageainnu fuolkeválggat Guovdageainnu fuolkeválggat 1 No errors found
Ollugat leat jearran ingo almmohivččii kåseriijaid maid Sámi Radios láven lohkat iežan bloggii. Dá boahta okta: Ollugat leat jearran ingo almmuhivčče kåseriijaid maid Sámi Radios láven lohkat iežan bloggii. Dá boahtá okta: 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ollugat leat jearran ingo almmohivččii kåseriijaid maid Sámi Radios láven lohkat iežan bloggii. Dá boahta okta:
Ollugat leat jearran ingo almmuhii kåseriijaid maid Sámi Radios láven lohkat iežan bloggii. Dá boahtá okta:
    • «almmohivččii» ➞ [typo]
      • «almmuhii»
    • «boahta» ➞ [typo]
      • «boahtá»
Dál de leat suohkanválggat dollojuvvon Norggabeal , ja jienasteaddjit leat mearridan guđemuš politihkkarat sin besset ovddastit boahtte njeallje jagi. Guovdageainnus, gosa mun ain gulan, lea olbmot buohtastahttan sohkagirjjii válgalisttuiguin, gávnnahan dihte guđe listtus livčče lagamus fuolkkit ja sin de leat jienastan. Dál de leat suohkanválggat dollojuvvon Norgga bealde , ja jienasteaddjit leat mearridan guđemuš politihkkarat sin besset ovddastit boahtte njeallje jagi. Guovdageainnus, gosa mun ain gulan, leat olbmot buohtastahttán sohkagirjjiid válgalisttuiguin, gávnnahan dihte guđe listtus livčče lagamus fuolkkit ja sin de leat jienastan. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dál de leat suohkanválggat dollojuvvon Norggabeal , ja jienasteaddjit leat mearridan guđemuš politihkkarat sin besset ovddastit boahtte njeallje jagi. Guovdageainnus, gosa mun ain gulan, lea olbmot buohtastahttan sohkagirjjii válgalisttuiguin, gávnnahan dihte guđe listtus livčče lagamus fuolkkit ja sin de leat jienastan.
Dál de leat suohkanválggat dollojuvvon Norggabeal, ja jienasteaddjit leat mearridan guđemuš politihkkarat sin besset ovddastit boahtte njeallje jagi. Guovdageainnus, gosa mun ain gulan, lea olbmot buohtastahttin sohkagirjji válgalisttuiguin, gávnnahan dihte guđe listtus livčče lagamus fuolkkit ja sin de leat jienastan.
    • «Norggabeal ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Norggabeal,»
    • «buohtastahttan» ➞ [typo]
      • «buohtastahttin»
    • «sohkagirjjii» ➞ [typo]
      • «sohkagirjji»
      • «sohkagirjjiid»
Nie doaibma nu gohčoduvvon demokratiija Guovdageainnus. Mis leat logenar listtu maid gaskas galgat válljet, nu ahte válljenmunni gal eahppitkeahtta lea. Muhto dávja lea eahpečielggas makkár politihkka iešguđet listus lea, dasgo olbmot beroštit eambbo listtonjunnožiid sohkagullevašvuođas, go das maid sii duođas oaivvildit. Beroštitgo evttohasat obanassinge boarrasiid ja nuoraid dilis, ja ipmirdit go sii maidege ruđalaš áššiin, ii oro nu dehalaš , nu guhkka go fuolki dehe giliolmmoš oažžu válddi. Nie doaibmá nu gohčoduvvon demokratiija Guovdageainnus. Mis leat logenar listtu maid gaskkas galgat válljet, nu ahte válljenmunni gal eahpitkeahttá lea. Muhto dávjá lea eahpečielggas makkár politihkka iešguđet listtus lea, dasgo olbmot beroštit eambbo listonjunnošiid sohkagullevašvuođas, go das maid sii duođas oaivvildit. Beroštitgo evttohasat obanassiige boarrásiid ja nuoraid dilis, ja ipmirdit go sii maidege ruđalaš áššiin, ii oro nu dehálaš , nu guhká go fuolki dehe giliolmmoš oažžu válddi. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Nie doaibma nu gohčoduvvon demokratiija Guovdageainnus. Mis leat logenar listtu maid gaskas galgat válljet, nu ahte válljenmunni gal eahppitkeahtta lea. Muhto dávja lea eahpečielggas makkár politihkka iešguđet listus lea, dasgo olbmot beroštit eambbo listtonjunnožiid sohkagullevašvuođas, go das maid sii duođas oaivvildit. Beroštitgo evttohasat obanassinge boarrasiid ja nuoraid dilis, ja ipmirdit go sii maidege ruđalaš áššiin, ii oro nu dehalaš , nu guhkka go fuolki dehe giliolmmoš oažžu válddi.
Nie doaibma nu gohčoduvvon demokratiija Guovdageainnus. Mis leat logenar listtu maid gaskasa galgat válljet, nu ahte válljenmunni gal eahpithaga lea. Muhto dávjá lea eahpečielggas makkár politihkka iešguđet listtus lea, dasgo olbmot beroštit eambbo listtonjunnohiid sohkagullevašvuođas, go das maid sii duođas oaivvildit. Beroštitgo evttohasat obanassiige boarrásiid ja nuoraid dilis, ja ipmirdit go sii maidege ruđalaš áššiin, ii oro nu dehálaš dehalaš, nu guhkká go fuolki dehe giliolmmoš oažžu válddi.
    • «gaskas» ➞ [typo]
      • «gaskasa»
    • «eahppitkeahtta» ➞ [typo]
      • «eahpithaga»
      • «eahpitkeahttá»
      • «eahpitkeahttájin»
    • «dávja» ➞ [typo]
      • «dávjá»
    • «listus» ➞ [typo]
      • «listtus»
    • «listtonjunnožiid» ➞ [typo]
      • «listtonjunnohiid»
      • «listtonjunnošiid»
      • «listtunjunnohiid»
      • «listtunjunnošiid»
    • «obanassinge» ➞ [typo]
      • «obanassiige»
      • «oabanassiige»
      • «obanassiigen»
      • «obanassiiges»
      • «obanassiibe»
    • «boarrasiid» ➞ [typo]
      • «boarrásiid»
    • «dehalaš» ➞ [typo]
      • «dehálaš»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dehalaš,»
    • «guhkka» ➞ [typo]
      • «guhkká»
      • «gohkke»
Nie doaibma nu gohčoduvvon demokratiija Guovdageainnus. Mis leat logenar listtu maid gaskasa galgat válljet, nu ahte válljenmunni gal eahpithaga lea. Muhto dávjá lea eahpečielggas makkár politihkka iešguđet listtus lea, dasgo olbmot beroštit eambbo listtonjunnohiid sohkagullevašvuođas, go das maid sii duođas oaivvildit. Beroštitgo evttohasat obanassiige boarrásiid ja nuoraid dilis, ja ipmirdit go sii maidege ruđalaš áššiin, ii oro nu dehálaš dehalaš, nu guhkká go fuolki dehe giliolmmoš oažžu válddi.
Nie doaibma nu gohčoduvvon demokratiija Guovdageainnus. Mis leat logenar listtu maid gaskasa galgat válljet, nu ahte válljenmunni gal eahpithaga lea. Muhto dávjá lea eahpečielggas makkár politihkka iešguđet listtus lea, dasgo olbmot beroštit eambbo listtonjunnohiid sohkagullevašvuođas, go das maid sii duođas oaivvildit. Beroštitgo evttohasat obanassiige boarrásiid ja nuoraid dilis, ja ipmirdit go sii maidege ruđalaš áššiin, ii oro nu dehálaš dehálaš, nu guhkká go fuolki dehe giliolmmoš oažžu válddi.
    • «dehalaš» ➞ [typo]
      • «dehálaš»
Dárogillii lávejit lohkat ahte varra lea suohkadeabbo go čáhci, go oaivvildit ahte fuolkevuohta lea dehaleabbo go áššalaš ákkat. Guovdageainnus dajalin ahte varra lea suohkadeabbo go velá siruhppage . Dárogillii lávejit lohkat ahte varra lea suohkadeabbo go čáhci, go oaivvildit ahte fuolkevuohta lea deháleabbo go áššálaš ákkat. Guovdageainnus dajalin ahte varra lea suohkadeabbo go velá sirotge . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dárogillii lávejit lohkat ahte varra lea suohkadeabbo go čáhci, go oaivvildit ahte fuolkevuohta lea dehaleabbo go áššalaš ákkat. Guovdageainnus dajalin ahte varra lea suohkadeabbo go velá siruhppage .
Dárogillii lávejit lohkat ahte varra lea suohkadeabbo go čáhci, go oaivvildit ahte fuolkevuohta lea deháleabbo go áššálaš ákkat. Guovdageainnus dajalin ahte varra lea suohkadeabbo go velá siruhppage siruhppage.
    • «dehaleabbo» ➞ [typo]
      • «deháleabbo»
    • «áššalaš» ➞ [typo]
      • «áššálaš»
      • «áššálat»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «siruhppage.»
Dárogillii lávejit lohkat ahte varra lea suohkadeabbo go čáhci, go oaivvildit ahte fuolkevuohta lea deháleabbo go áššálaš ákkat. Guovdageainnus dajalin ahte varra lea suohkadeabbo go velá siruhppage siruhppage.
Dárogillii lávejit lohkat ahte varra lea suohkadeabbo go čáhci, go oaivvildit ahte fuolkevuohta lea deháleabbo go áššálaš ákkat. Guovdageainnus dajalin ahte varra lea suohkadeabbo go velá sirppage struhppoge.
    • «siruhppage» ➞ [typo]
      • «sirppage»
      • «sinuáppage»
    • «siruhppage» ➞ [typo]
      • «struhppoge»
      • «sruhppoge»
Danin oaivvildan ahte Guovdageainnus leat measta beare unnán listtut, eaige beare ollu, nugo dávja lávejit hoahkat. In ipmir guđe máilmmis sii ellet geat diekkariid deivet čuoččuhit. Moht árpmus sáhtta oaivvildit ahte leat beare máŋga?? Sii geat diekkar oaivemoziid oaivvildit eai oro riekta ipmirdeame galle soga Guovdageainnus duođas leat. Mun lean ovdamearkka dihte ráhččan gávdnat listtu gos beasan iežan buot lagamus fulkkiid jienasit sátnejođiheaddjin. Váillahan čielga Leammuid-listtu, ja ávččuhan ahte boahtte válggaide ceggejuvvo midjiide nai listtu . Moht árpmuid galgat mii bearraigeahččat ahte justte min beroštumit gozihuvvojit, go mis ii leat fávdnat politihkkalaš fápmu. Galgatgo mii mákkaš luohttit ahte eará sogaid olbmot midjiide viessosajiid láhččet dehe midjiide bievlavuodjinlobiid addet. Illá jáhkan . Danin oaivvildan ahte Guovdageainnus leat measta beare unnán listtut, eaige beare ollu, nugo dávjá lávejit hoahkat. In ipmir guđe máilmmis sii ellet geat diekkáriid deivet čuoččuhit. Movt árpmus sáhttá oaivvildit ahte leat beare máŋga?? Sii geat diekkár oaivemozihiid oaivvildit eai oro riekta ipmirdeame galle soga Guovdageainnus duođas leat. Mun lean ovdamearkka dihte rahčan gávdnat listtu gos beasan iežan buot lagamus fulkkiid jienastit sátnejođiheaddjin. Váillahan čielga Leammuid-listtu, ja ávččuhan ahte boahtte válggaide ceggejuvvo midjiide nai ávžžuhan ahte boahtte válggaide ceggejuvvo midjiide nai listtu . Movt árpmuid galgat mii bearráigeahččat ahte justte min beroštumit gozihuvvojit, go mis ii leat fávdnát politihkalaš fápmu. Galgatgo mii mahkáš luohttit ahte eará sogaid olbmot midjiide viessosajiid láhčet dehe midjiide bievlavuodjinlobiid addet. Illá jáhkán . 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Danin oaivvildan ahte Guovdageainnus leat measta beare unnán listtut, eaige beare ollu, nugo dávja lávejit hoahkat. In ipmir guđe máilmmis sii ellet geat diekkariid deivet čuoččuhit. Moht árpmus sáhtta oaivvildit ahte leat beare máŋga?? Sii geat diekkar oaivemoziid oaivvildit eai oro riekta ipmirdeame galle soga Guovdageainnus duođas leat. Mun lean ovdamearkka dihte ráhččan gávdnat listtu gos beasan iežan buot lagamus fulkkiid jienasit sátnejođiheaddjin. Váillahan čielga Leammuid-listtu, ja ávččuhan ahte boahtte válggaide ceggejuvvo midjiide nai listtu . Moht árpmuid galgat mii bearraigeahččat ahte justte min beroštumit gozihuvvojit, go mis ii leat fávdnat politihkkalaš fápmu. Galgatgo mii mákkaš luohttit ahte eará sogaid olbmot midjiide viessosajiid láhččet dehe midjiide bievlavuodjinlobiid addet. Illá jáhkan .
Danin oaivvildan ahte Guovdageainnus leat measta beare unnán listtut, eaige beare ollu, nugo dávjá lávejit hoahkat. In ipmir guđe máilmmis sii ellet geat dikkáriid deivet čuoččuhit. Bohte árpmus sáhttá oaivvildit ahte leat beare máŋga? ? Sii geat diekkár oaivemozit oaivvildit eai oro riekta ipmirdeame galle soga Guovdageainnus duođas leat. Mun lean ovdamearkka dihte ráhččan gávdnat listtu gos beasan iežan buot lagamus fulkkiid jienalit sátnejođiheaddjin. Váillahan čielga Leammuid-listtu, ja ávžžuhan ahte boahtte válggaide ceggejuvvo midjiide nai listtu. Bohte árpmuid galgat mii bearráigeahččat ahte justte min beroštumit gozihuvvojit, go mis ii leat fávdnát politihkalaš fápmu. Galgatgo mii ákkat luohttit ahte eará sogaid olbmot midjiide viessosajiid láhččet dehe midjiide bievlavuodjinlobiid addet. Illá jáhkán jáhkan.
    • «dávja» ➞ [typo]
      • «dávjá»
    • «diekkariid» ➞ [typo]
      • «dikkáriid»
      • «dieskariid»
    • «Moht» ➞ [typo]
      • «Bohte»
    • «sáhtta» ➞ [typo]
      • «sáhttá»
      • «máhttá»
    • «??» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «? ?»
    • «diekkar» ➞ [typo]
      • «diekkár»
    • «oaivemoziid» ➞ [typo]
      • «oaivemozit»
      • «oaivemuviid»
      • «oaiveruziid»
      • «oaivemugiid»
      • «oaivemuriid»
      • «oaivemusiid»
      • «oaivemuniid»
      • «oaiverožiid»
      • «oaivegožiid»
      • «oaivemozihii»
    • «jienasit» ➞ [typo]
      • «jienalit»
      • «jienahit»
    • «ávččuhan» ➞ [typo]
      • «ávžžuhan»
    • «listtu .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «listtu.»
    • «Moht» ➞ [typo]
      • «Bohte»
    • «bearraigeahččat» ➞ [typo]
      • «bearráigeahččat»
    • «fávdnat» ➞ [typo]
      • «fávdnát»
      • «fávdnás»
    • «politihkkalaš» ➞ [typo]
      • «politihkalaš»
    • «mákkaš» ➞ [typo]
      • «ákkat»
      • «ákka»
      • «márkan»
    • «jáhkan» ➞ [typo]
      • «jáhkán»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jáhkan.»
Danin oaivvildan ahte Guovdageainnus leat measta beare unnán listtut, eaige beare ollu, nugo dávjá lávejit hoahkat. In ipmir guđe máilmmis sii ellet geat dikkáriid deivet čuoččuhit. Bohte árpmus sáhttá oaivvildit ahte leat beare máŋga? ? Sii geat diekkár oaivemozit oaivvildit eai oro riekta ipmirdeame galle soga Guovdageainnus duođas leat. Mun lean ovdamearkka dihte ráhččan gávdnat listtu gos beasan iežan buot lagamus fulkkiid jienalit sátnejođiheaddjin. Váillahan čielga Leammuid-listtu, ja ávžžuhan ahte boahtte válggaide ceggejuvvo midjiide nai listtu. Bohte árpmuid galgat mii bearráigeahččat ahte justte min beroštumit gozihuvvojit, go mis ii leat fávdnát politihkalaš fápmu. Galgatgo mii ákkat luohttit ahte eará sogaid olbmot midjiide viessosajiid láhččet dehe midjiide bievlavuodjinlobiid addet. Illá jáhkán jáhkan.
Danin oaivvildan ahte Guovdageainnus leat measta beare unnán listtut, eaige beare ollu, nugo dávjá lávejit hoahkat. In ipmir guđe máilmmis sii ellet geat dikkáriid deivet čuoččuhit. Bohte árpmus sáhttá oaivvildit ahte leat beare máŋga? 😱 Sii geat diekkár oaivemozit oaivvildit eai oro riekta ipmirdeame galle soga Guovdageainnus duođas leat. Mun lean ovdamearkka dihte ráhččan gávdnat listtu gos beasan iežan buot lagamus fulkkiid jienalit sátnejođiheaddjin. Váillahan čielga Leammuid-listtu, ja ávžžuhan ahte boahtte válggaide ceggejuvvo midjiide nai listtu. Bohte árpmuid galgat mii bearráigeahččat ahte justte min beroštumit gozihuvvojit, go mis ii leat fávdnát politihkalaš fápmu. Galgatgo mii ákkat luohttit ahte eará sogaid olbmot midjiide viessosajiid láhččet dehe midjiide bievlavuodjinlobiid addet. Illá jáhkán 😱.
    • «?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jáhkan» ➞ [typo]
Danin oaivvildan ahte Guovdageainnus leat measta beare unnán listtut, eaige beare ollu, nugo dávjá lávejit hoahkat. In ipmir guđe máilmmis sii ellet geat dikkáriid deivet čuoččuhit. Bohte árpmus sáhttá oaivvildit ahte leat beare máŋga? Sii geat diekkár oaivemozit oaivvildit eai oro riekta ipmirdeame galle soga Guovdageainnus duođas leat. Mun lean ovdamearkka dihte ráhččan gávdnat listtu gos beasan iežan buot lagamus fulkkiid jienalit sátnejođiheaddjin. Váillahan čielga Leammuid-listtu, ja ávžžuhan ahte boahtte válggaide ceggejuvvo midjiide nai listtu. Bohte árpmuid galgat mii bearráigeahččat ahte justte min beroštumit gozihuvvojit, go mis ii leat fávdnát politihkalaš fápmu. Galgatgo mii ákkat luohttit ahte eará sogaid olbmot midjiide viessosajiid láhččet dehe midjiide bievlavuodjinlobiid addet. Illá jáhkán .
Danin oaivvildan ahte Guovdageainnus leat measta beare unnán listtut, eaige beare ollu, nugo dávjá lávejit hoahkat. In ipmir guđe máilmmis sii ellet geat dikkáriid deivet čuoččuhit. Bohte árpmus sáhttá oaivvildit ahte leat beare máŋga? Sii geat diekkár oaivemozit oaivvildit eai oro riekta ipmirdeame galle soga Guovdageainnus duođas leat. Mun lean ovdamearkka dihte ráhččan gávdnat listtu gos beasan iežan buot lagamus fulkkiid jienalit sátnejođiheaddjin. Váillahan čielga Leammuid-listtu, ja ávžžuhan ahte boahtte válggaide ceggejuvvo midjiide nai listtu. Bohte árpmuid galgat mii bearráigeahččat ahte justte min beroštumit gozihuvvojit, go mis ii leat fávdnát politihkalaš fápmu. Galgatgo mii ákkat luohttit ahte eará sogaid olbmot midjiide viessosajiid láhččet dehe midjiide bievlavuodjinlobiid addet. Illá jáhkán.
    • «?  Sii» ➞ [double-space-before]
      • «? Sii»
    • «jáhkán .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jáhkán.»
Ávččuhan vel ahte Iŋgorat, Nilsset, Rugažat ja buot eará sogat maid morihit ja ceggegohtet listtuid. Makkar demokratiijas bat mii navdit ahte eallit jus eat leat mielde váikkuheame báikkalaš politihka? Lea njulgestaga láikkodat go buot sogain ii leat listtu. Ávžžuhan vel ahte Iŋgorat, Nilsset, Rugažat ja buot eará sogat maid morihit ja ceggegohtet listtuid. Makkár demokratiijas bat mii navdit ahte eallit jus eat leat mielde váikkuheame báikkálaš politihka? Lea njulgestaga láikkodat go buot sogain ii leat listtu. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ávččuhan vel ahte Iŋgorat, Nilsset, Rugažat ja buot eará sogat maid morihit ja ceggegohtet listtuid. Makkar demokratiijas bat mii navdit ahte eallit jus eat leat mielde váikkuheame báikkalaš politihka? Lea njulgestaga láikkodat go buot sogain ii leat listtu.
Ávžžuhan vel ahte Iŋgorat, Nilsset, Rugažat ja buot eará sogat maid morihit ja ceggegohtet listtuid. Makkár demokratiijas bat mii navdit ahte eallit jus eat leat mielde váikkuheame báikkálaš politihka? Lea njulgestaga láikkodat go buot sogain ii leat listtu.
    • «Ávččuhan» ➞ [typo]
      • «Ávžžuhan»
    • «Makkar» ➞ [typo]
      • «Makkár»
    • «báikkalaš» ➞ [typo]
      • «báikkálaš»
Dasa lassin ávččuhivččen buot dálá listtut heaitit dáhkaluddame ahte sis máhkaš livččii makkarge politihkka , muhto rahpasit baicca muitalivčče makkar soga sii ovddasttit . Mu mielas lea njulgestaga dáruiduhttin gohčodit listtuid Olgešbellodahkan, Bargiibellodahkan ja nu ain. Manne baicca (eai čuovu sámi árbevieru ja bija sohkanamaid listtuide? Dat livččii álkidahttit jienasteddjiid barggu, go eai lean dárbbašit nu dárkilit studeret listtuid ohcan dihte fulkkiid. De livččii beare válljet dan soga masa gulla , ja dasto mannat ruoktot. Dasa lassin ávžžuhivččen buot dálá listtuid heaitit dahkaluddame ahte sis máhkaš livččii makkárge sis mahkáš livččii makkárge politihkka , muhto rahpasit baicca muitalivčče makkár soga sii ovddastit . Mu mielas lea njulgestaga dáruiduhttin gohčodit listtuid Olgešbellodahkan, Bargiidbellodahkan ja nu ain. Manne baicca (eai eai čuovo sámi árbevieru ja bija sohkanamaid listtuide? Dat livččii álkidahttit jienasteddjiid barggu, go eai lean dárbbašit nu dárkilit studeret listtuid ohcan dihte fulkkiid. De livččii beare válljet dan soga masa gullá , ja dasto mannat ruoktot. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dasa lassin ávččuhivččen buot dálá listtut heaitit dáhkaluddame ahte sis máhkaš livččii makkarge politihkka , muhto rahpasit baicca muitalivčče makkar soga sii ovddasttit . Mu mielas lea njulgestaga dáruiduhttin gohčodit listtuid Olgešbellodahkan, Bargiibellodahkan ja nu ain. Manne baicca (eai čuovu sámi árbevieru ja bija sohkanamaid listtuide? Dat livččii álkidahttit jienasteddjiid barggu, go eai lean dárbbašit nu dárkilit studeret listtuid ohcan dihte fulkkiid. De livččii beare válljet dan soga masa gulla , ja dasto mannat ruoktot.
Dasa lassin ávžžuhivččen buot dálá listtut heaitit dahkaluddame ahte sis mahkáš livččii makkárge politihkka, muhto rahpasit baicca muitalivčče makkár soga sii ovddasttit ovddasttit. Mu mielas lea njulgestaga dáruiduhttin gohčodit listtuid Olgešbellodahkan, Bargiidbellodahkan ja nu ain. Manne baicca (eai čuovo sámi árbevieru ja bija sohkanamaid listtuide? Dat livččii álkidahttit jienasteddjiid barggu, go eai lean dárbbašit nu dárkilit studeret listtuid ohcan dihte fulkkiid. De livččii beare válljet dan soga masa gullá gulla, ja dasto mannat ruoktot.
    • «ávččuhivččen» ➞ [typo]
      • «ávžžuhivččen»
    • «dáhkaluddame» ➞ [typo]
      • «dahkaluddame»
      • «dahkaluddamen»
      • «dahkaluddama»
      • «dahkaluddome»
    • «máhkaš» ➞ [typo]
      • «mahkáš»
    • «makkar» ➞ [typo]
      • «makkár»
    • «politihkka ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «politihkka,»
    • «makkar» ➞ [typo]
      • «makkár»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovddasttit.»
    • «Bargiibellodahkan» ➞ [typo]
      • «Bargiidbellodahkan»
    • «čuovu» ➞ [typo]
      • «čuovo»
    • «gulla» ➞ [typo]
      • «gullá»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gulla,»
Dasa lassin ávžžuhivččen buot dálá listtut heaitit dahkaluddame ahte sis mahkáš livččii makkárge politihkka, muhto rahpasit baicca muitalivčče makkár soga sii ovddasttit ovddasttit. Mu mielas lea njulgestaga dáruiduhttin gohčodit listtuid Olgešbellodahkan, Bargiidbellodahkan ja nu ain. Manne baicca (eai čuovo sámi árbevieru ja bija sohkanamaid listtuide? Dat livččii álkidahttit jienasteddjiid barggu, go eai lean dárbbašit nu dárkilit studeret listtuid ohcan dihte fulkkiid. De livččii beare válljet dan soga masa gullá gulla, ja dasto mannat ruoktot.
Dasa lassin ávžžuhivččen buot dálá listtut heaitit dahkaluddame ahte sis mahkáš livččii makkárge politihkka, muhto rahpasit baicca muitalivčče makkár soga sii ovddastit ovddastit. Mu mielas lea njulgestaga dáruiduhttin gohčodit listtuid Olgešbellodahkan, Bargiidbellodahkan ja nu ain. Manne baicca (eai čuovo sámi árbevieru ja bija sohkanamaid listtuide? Dat livččii álkidahttit jienasteddjiid barggu, go eai lean dárbbašit nu dárkilit studeret listtuid ohcan dihte fulkkiid. De livččii beare válljet dan soga masa gullá gullá, ja dasto mannat ruoktot.
    • «ovddasttit» ➞ [typo]
      • «ovddastit»
      • «dovddastit»
    • «ovddasttit» ➞ [typo]
      • «ovddastit»
      • «dovddastit»
    • «gulla» ➞ [typo]
      • «gullá»
Dehe vel buoret. Eat lean galgat oba lágiditge válggaid. Leimmet galgat sohkagirjjis beare geahččat ahte geas lea stuoramus sohka, ja dan mielde válljet suohkanstivrii áirasiid. Dehe vel buoret. Eat lean galgat oba lágiditge válggaid. Leimmet galgat sohkagirjjis beare geahččat ahte geas lea stuorámus sohka, ja dan mielde válljet suohkanstivrii áirasiid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dehe vel buoret. Eat lean galgat oba lágiditge válggaid. Leimmet galgat sohkagirjjis beare geahččat ahte geas lea stuoramus sohka, ja dan mielde válljet suohkanstivrii áirasiid.
Dehe vel buoret. Eat lean galgat oba lágiditge válggaid. Leimmet galgat sohkagirjjis beare geahččat ahte geas lea stuorimus sohka, ja dan mielde válljet suohkanstivrii áirasiid.
    • «stuoramus» ➞ [typo]
      • «stuorimus»
      • «stuorámus»
Táhpejin fas :( Táhpejin fas :( 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Táhpejin fas :(fas :(
Táhpejin fas:(fas : (
    • «fas :(» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «fas:(»
      • «:(»
    • «fas :(» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «fas : (»
Táhpejin fas:((
Táhpejin fas: ((
    • «:(» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «: (»
Mon in riekta ipmir dan máilmmi :( Mon in riekta ipmir dan máilmmi :( 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mon in riekta ipmir dan máilmmi :(máilmmi :(
Mon in riekta ipmir dan máilmmi:(máilmmi : (
    • «máilmmi :(» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «máilmmi:(»
      • «:(»
    • «máilmmi :(» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «máilmmi : (»
Mon in riekta ipmir dan máilmmi:((
Mon in riekta ipmir dan máilmmi: ((
    • «:(» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «: (»
Jáhkken ahte jos buvttadan buriid tiŋggaid, de oaččun visot: ráhkisvuođa, ruđaid, rehálašvuođa. "Jos beare buvttadan", jurddašin: "Jos beare lean dakkár buvttadeaddji..." Jáhkken ahte jos buvttadan buriid tiŋggaid, de oaččun visot: ráhkisvuođa, ruđaid, rehálašvuođa. "Jos beare buvttadan", jurddašin: "Jos beare lean dakkár buvttadeaddji..." 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jáhkken ahte jos buvttadan buriid tiŋggaid, de oaččun visot: ráhkisvuođa, ruđaid, rehálašvuođa. "Jos beare buvttadan", jurddašin: "Jos beare lean dakkár buvttadeaddji..."
Jáhkken ahte jos buvttadan buriid tiŋggaid, de oaččun visot: ráhkisvuođa, ruđaid, rehálašvuođa. "Jos beare buvttadan", jurddašin: "Jos beare lean dakkár buvttadeaddji😱
    • «..."» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «»
Na, ja de buvttadin - mon ohppen buvttadit. Buvttadin ahte buvttadin, ohppen ahte ohppen. Čállen čielgasit, čuojahin čalbmáičuohcci šuoŋaid, čuhppen čuorbivuođa eret mus ... Ja mon liikká in oaččo daid tiŋggaid maid ledjen vuordán. Na, ja de buvttadin - mon ohppen buvttadit. Buvttadin ahte buvttadin, ohppen ahte ohppen. Čállen čielgasit, čuojahin čalbmáičuohcci šuoŋaid, čuhppen čuorbivuođa eret alddán ... Ja mon liikká in oaččo daid tiŋggaid maid ledjen vuordán. 1 No errors found
Ja mon in riekta hálit dohkkehit ahte lea ná. Mon hálidan diehtit: Manne mon galggan leahkit nu čeahppi buotlágán hommáiguin? Manne ii leat doarvái? Manne ii leat doarvái beare čuojahit sáksofovnna bures? Manne ná galgá? Ja mon in riekta háliit dohkkehit ahte lea ná. Mon háliidan diehtit: Manne mon galggan leahkit nu čeahppi buotlágán hommáiguin? Manne ii leat doarvái? Manne ii leat doarvái beare čuojahit saksofovnna bures? Manne ná galgá? 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ja mon in riekta hálit dohkkehit ahte lea ná. Mon hálidan diehtit: Manne mon galggan leahkit nu čeahppi buotlágán hommáiguin? Manne ii leat doarvái? Manne ii leat doarvái beare čuojahit sáksofovnna bures? Manne ná galgá?
Ja mon in riekta hálit dohkkehit ahte lea ná. Mon háliidan diehtit: Manne mon galggan leahkit nu čeahppi buotlágán hommáiguin? Manne ii leat doarvái? Manne ii leat doarvái beare čuojahit saksofovnna bures? Manne ná galgá?
    • «hálidan» ➞ [typo]
      • «háliidan»
    • «sáksofovnna» ➞ [typo]
      • «saksofovnna»
Ja manne mon lean táhpalaš? Guovdageainnus deiven nieidda gii lei vuoiti. Son lei vuoitán buotlágán dakkár heargevuodjimiid, nuorran. Dál lei ain vuoiti, iežas mielas. Ja mon, mon lean dakkár gii vuoittáhalan olles áiggi. Mon táhpen. Ráhkisvuođa hárrái goitge. Maid barggan boastut? Ja manne mon lean táhpalaš? Guovdageainnus deiven nieidda gii lei vuoiti. Son lei vuoitán buotlágán dakkár heargevuodjimiid, nuorran. Dál lei ain vuoiti, iežas mielas. Ja mon, mon lean dakkár gii vuoittáhalan olles áiggi. Mon táhpen. Ráhkisvuođa hárrái goitge. Maid barggan boastut? 1 No errors found
... Ja kievkkanis lea čáhci láhtis masa mon dieđusge lávken go meinnen vuoššat káfe... Helvet! ... Ja kievkkanis lea čáhci láhttis masa mon dieđusge lávken go meinnen vuoššat káfe... Helvet! 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
... Ja kievkkanis lea čáhci láhtis masa mon dieđusge lávken go meinnen vuoššat káfe... Helvet!
... Ja kievkkanis lea čáhci láhttis masa mon dieđusge lávken go meinnen vuoššat káfe... Helvet!
    • «láhtis» ➞ [typo]
      • «láhttis»
Otná gažaldat: Manne lea máilbmi nu go lea? Otná gažaldat: Manne lea máilbmi nu go lea? 1 No errors found
Árktalaš parlamentárihkkariid čoakkámis Árktalaš parlamentarihkkáriid čoakkámis 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Árktalaš parlamentárihkkariid čoakkámis
Árktalaš parlamentarihkkáriid čoakkámis
    • «parlamentárihkkariid» ➞ [typo]
      • «parlamentarihkkáriid»
      • «parlamentarihkkariid»
Oslos lei dán giđa maŋimus árktalaš parlamentárihkkariid bissovaš komitea čoakkán 7.6.2010. Čoakkán lei ollislaččat geahčadettiin hui beroštahtti ja ávkkálaš. Dánmárkku olgoáššiidministtar Lene Espersen muitalii čoakkáma álggus Dánmárkku árktalaš ráđi ságadoalli áigodaga ulbmiliin. Árktalaš ráđi jođiheapmi lea dán vuoru dan dáfus hárvenaš, ahte ságadoalliriikka báiki lea guhtta jagi maŋŋálaga davviriikkaid hálddus. Ságadoallivuohta sirdása Norggas Dánmárkui, mas dat sirdása Ruŧŧii jagi geahčen. Dánmárku sávvá gávdnat iežas jođihanáigodaga áigge čovdosa ođđa bissovaš dárkojeddjiid váldimii árktalaš ráđđái . Eatnamat dego Kiinná, Lulli-Korea ja Japána ja organisašuvnnat dego Eurohpá uniovdna leat viggame árktalaš ráđi bissovaš dárkojeaddjin. Oslos lei dán giđa maŋimus árktalaš parlamentarihkkáriid bissovaš komitea čoakkán 7.6.2010. Čoakkán lei ollislaččat geahčadettiin hui beroštahtti ja ávkkálaš. Dánmárkku olgoriikaministtar Lene Espersen muitalii čoakkáma álggus Dánmárkku Árktalaš ráđi ságadoalli áigodaga ulbmiliin. Árktalaš ráđi jođiheapmi lea dán vuoru dan dáfus hárvenaš, ahte ságadoalliriikka báiki lea guhtta jagi maŋŋálaga davviriikkaid hálddus. Ságadoallivuohta sirdása Norggas Dánmárkui, mas dat sirdása Ruŧŧii jagi geahčen. Dánmárku sávvá gávdnat iežas jođihanáigodaga áigge čovdosa ođđa bissovaš dárkojeddjiid váldimii Árktalaš ráđđái . Eatnamat dego Kiinná, Lulli-Korea ja Japána ja organisašuvnnat dego Eurohpá Uniovdna leat viggame Árktalaš ráđi bissovaš dárkojeaddjin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Oslos lei dán giđa maŋimus árktalaš parlamentárihkkariid bissovaš komitea čoakkán 7.6.2010. Čoakkán lei ollislaččat geahčadettiin hui beroštahtti ja ávkkálaš. Dánmárkku olgoáššiidministtar Lene Espersen muitalii čoakkáma álggus Dánmárkku árktalaš ráđi ságadoalli áigodaga ulbmiliin. Árktalaš ráđi jođiheapmi lea dán vuoru dan dáfus hárvenaš, ahte ságadoalliriikka báiki lea guhtta jagi maŋŋálaga davviriikkaid hálddus. Ságadoallivuohta sirdása Norggas Dánmárkui, mas dat sirdása Ruŧŧii jagi geahčen. Dánmárku sávvá gávdnat iežas jođihanáigodaga áigge čovdosa ođđa bissovaš dárkojeddjiid váldimii árktalaš ráđđái . Eatnamat dego Kiinná, Lulli-Korea ja Japána ja organisašuvnnat dego Eurohpá uniovdna leat viggame árktalaš ráđi bissovaš dárkojeaddjin.
Oslos lei dán giđa maŋimus árktalaš parlamentarihkkáriid bissovaš komitea čoakkán 7.6.2010. Čoakkán lei ollislaččat geahčadettiin hui beroštahtti ja ávkkálaš. Dánmárkku olgoáššiidministtar Lene Espersen muitalii čoakkáma álggus Dánmárkku árktalaš ráđi ságadoalli áigodaga ulbmiliin. Árktalaš ráđi jođiheapmi lea dán vuoru dan dáfus hárvenaš, ahte ságadoalliriikka báiki lea guhtta jagi maŋŋálaga davviriikkaid hálddus. Ságadoallivuotta sirdása Norggas Dánmárkui, mas dat sirdása Ruŧŧii jagi geahčen. Dánmárku sávvá gávdnat iežas jođihanáigodaga áigge čovdosa ođđa bissovaš dárkojeddjiid váldimii árktalaš ráđđái. Eatnamat dego Kiinná, Lulli-Korea ja Japana ja organisašuvnnat dego Eurohpá uniovdna leat viggame árktalaš ráđi bissovaš dárkojeaddjin.
    • «parlamentárihkkariid» ➞ [typo]
      • «parlamentarihkkáriid»
      • «parlamentarihkkariid»
    • «Ságadoallivuohta» ➞ [typo]
      • «Ságadoallivuotta»
      • «Ságadoallivuohtan»
      • «Ságadoallivuokta»
    • «ráđđái .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ráđđái.»
    • «Japána» ➞ [typo]
      • «Japana»
Bukten čoakkámis ovdan hui stuora fuola earenoamážit Kiinná ohcamuša buohta. Válden ovdan dan, ahte mot árktalaš ráđđái sáhttá váldit dárkojeddjiid, mat eai gudnejahte olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja mot árktalaš ráđi váldegaskavuođaid, politihka ja olmmošvuoigatvuohtalinnjái geavalii dákkár ođđa dárkojeddjiid mielde. Evttohin, ahte ođđa dárkojeaddjit eai galggale váldojuvvot mielde muđuid go dakkár organisašuvnnat, main lea gaskavuohta árktalaš guvlui dego EU ja Unesco. Dánmárkku olgoáššiidministtar dajai dása, ahte sii dollet geažos áigge ovdan olmmošriektegažaldagaid ja čujuhii maid Norgga olgoáššiidministtar Størei . Ođđa lahtut galggale váldojuvvot danin, vai ságastallan árktalaš guovlluin ii sirdásivčče eará forumaidda muhto bisolii árktalaš ráđi kontevsttas . Dánmárkku olgoáššiidministtar deattuhii vástádusastis maid árktalaš guovllu vejolašvuhtii beassat Ásia márkaniidda. Bukten čoakkámis ovdan hui stuora fuola earenoamážit Kiinná ohcamuša buohta. Válden ovdan dan, ahte mot Árktalaš ráđđái sáhttá váldit dárkojeddjiid, mat eai gudnejahte olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja mot Árktalaš ráđi váldegaskavuođaide, politihkkii ja olmmošvuoigatvuođalinnjái geavalii dákkár ođđa dárkojeddjiid mielde. Evttohin, ahte ođđa dárkojeaddjit eai galggale váldojuvvot mielde muđuid go dakkár organisašuvnnat, main lea gaskavuohta árktalaš guvlui dego EU ja Unesco. Dánmárkku olgoriikaministtar dajai dása, ahte sii dollet geažos áigge ovdan olmmošriektegažaldagaid ja čujuhii maid Norgga olgoriikaministarii Størii . Ođđa lahtut galggale váldojuvvot danin, vai ságastallan árktalaš guovlluin ii sirdásivčče eará forumiidda muhto bisolii Árktalaš ráđi konteavsttas . Dánmárkku olgoriikaministtar deattuhii vástádusastis maid árktalaš guovllu vejolašvuođa beassat Ásia márkaniidda. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Bukten čoakkámis ovdan hui stuora fuola earenoamážit Kiinná ohcamuša buohta. Válden ovdan dan, ahte mot árktalaš ráđđái sáhttá váldit dárkojeddjiid, mat eai gudnejahte olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja mot árktalaš ráđi váldegaskavuođaid, politihka ja olmmošvuoigatvuohtalinnjái geavalii dákkár ođđa dárkojeddjiid mielde. Evttohin, ahte ođđa dárkojeaddjit eai galggale váldojuvvot mielde muđuid go dakkár organisašuvnnat, main lea gaskavuohta árktalaš guvlui dego EU ja Unesco. Dánmárkku olgoáššiidministtar dajai dása, ahte sii dollet geažos áigge ovdan olmmošriektegažaldagaid ja čujuhii maid Norgga olgoáššiidministtar Størei . Ođđa lahtut galggale váldojuvvot danin, vai ságastallan árktalaš guovlluin ii sirdásivčče eará forumaidda muhto bisolii árktalaš ráđi kontevsttas . Dánmárkku olgoáššiidministtar deattuhii vástádusastis maid árktalaš guovllu vejolašvuhtii beassat Ásia márkaniidda.
Bukten čoakkámis ovdan hui stuora fuola earenoamážit Kiinná ohcamuša buohta. Válden ovdan dan, ahte mot árktalaš ráđđái sáhttá váldit dárkojeddjiid, mat eai gudnejahte olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja mot árktalaš ráđi váldegaskavuođaid, politihka ja olmmošvuoigatvuohtalinnjái geavalii dákkár ođđa dárkojeddjiid mielde. Eavttuheapme, ahte ođđa dárkojeaddjit eai galggale váldojuvvot mielde muđuid go dakkár organisašuvnnat, main lea gaskavuohta árktalaš guvlui dego EU ja Unesco. Dánmárkku olgoáššiidministtar dajai dása, ahte sii dollet geažos áigge ovdan olmmošriektegažaldagaid ja čujuhii maid Norgga olgoáššiidministtar Størei Størei. Ođđa lahtut galggale váldojuvvot danin, vai ságastallan árktalaš guovlluin ii sirdásivčče eará forumiidda muhto bisolii árktalaš ráđi kontevsttas konteavsttas. Dánmárkku olgoáššiidministtar deattuhii vástádusastis maid árktalaš guovllu vejolašvuhtii beassat Ásia márkaniidda.
    • «Evttohin» ➞ [typo]
      • «Eavttuheapme»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «Størei.»
    • «forumaidda» ➞ [typo]
      • «forumiidda»
      • «forumdáidda»
      • «forumáiddi»
      • «forumáiddu»
      • «forumváidda»
      • «forumaidsa»
      • «forumaids»
      • «forumgiđđa»
      • «forumridda»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «konteavsttas.»
Bukten čoakkámis ovdan hui stuora fuola earenoamážit Kiinná ohcamuša buohta. Válden ovdan dan, ahte mot árktalaš ráđđái sáhttá váldit dárkojeddjiid, mat eai gudnejahte olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja mot árktalaš ráđi váldegaskavuođaid, politihka ja olmmošvuoigatvuohtalinnjái geavalii dákkár ođđa dárkojeddjiid mielde. Eavttuheapme, ahte ođđa dárkojeaddjit eai galggale váldojuvvot mielde muđuid go dakkár organisašuvnnat, main lea gaskavuohta árktalaš guvlui dego EU ja Unesco. Dánmárkku olgoáššiidministtar dajai dása, ahte sii dollet geažos áigge ovdan olmmošriektegažaldagaid ja čujuhii maid Norgga olgoáššiidministtar Størei Størei. Ođđa lahtut galggale váldojuvvot danin, vai ságastallan árktalaš guovlluin ii sirdásivčče eará forumiidda muhto bisolii árktalaš ráđi kontevsttas konteavsttas. Dánmárkku olgoáššiidministtar deattuhii vástádusastis maid árktalaš guovllu vejolašvuhtii beassat Ásia márkaniidda.
Bukten čoakkámis ovdan hui stuora fuola earenoamážit Kiinná ohcamuša buohta. Válden ovdan dan, ahte mot árktalaš ráđđái sáhttá váldit dárkojeddjiid, mat eai gudnejahte olmmošvuoigatvuođaid ja álgoálbmogiid vuoigatvuođaid ja mot árktalaš ráđi váldegaskavuođaid, politihka ja olmmošvuoigatvuohtalinnjái geavalii dákkár ođđa dárkojeddjiid mielde. Eavttuheapme, ahte ođđa dárkojeaddjit eai galggale váldojuvvot mielde muđuid go dakkár organisašuvnnat, main lea gaskavuohta árktalaš guvlui dego EU ja Unesco. Dánmárkku olgoáššiidministtar dajai dása, ahte sii dollet geažos áigge ovdan olmmošriektegažaldagaid ja čujuhii maid Norgga olgoáššiidministtar Støre Støre. Ođđa lahtut galggale váldojuvvot danin, vai ságastallan árktalaš guovlluin ii sirdásivčče eará forumiidda muhto bisolii árktalaš ráđi konteavstta konteavsttas. Dánmárkku olgoáššiidministtar deattuhii vástádusastis maid árktalaš guovllu vejolašvuhtii beassat Ásia márkaniidda.
    • «Størei» ➞ [typo]
      • «Støre»
      • «Støren»
      • «Store»
    • «Størei» ➞ [typo]
      • «Støre»
      • «Størii»
      • «Støren»
      • «Støres»
      • «Store»
      • «Skrei»
      • «Storli»
      • «Styrii»
    • «kontevsttas» ➞ [typo]
      • «konteavstta»
Dánmárkku olgoáššiidministara vástádus ii jávkadan mu fuola árktalaš ráđi boahttevuođas vejolaš ođđa dárkojeddjiid váikkuhusa mielde. Mishan lea juo ON, ja doppe ságastallojuvvo maid árktalaš gažaldagain ja de leat vel iešguđetlágán G-čoakkámat. Lea morašlaš, jos gávpeberoštumit Ásia márkaniidda mannet badjel biras- ja olmmosvuoigatvuođaid dárbbuid. Čoakkámis bođii maid ovdan fuolla nannanjuolgeriikkaid oktasaščoakkámiin ja čoakkámiid váikkuhusain árktalaš ráđi bargui. Ipmirdin bures fuola, muhto nuppe dáfus nannanjuolgenákkut eai guoskka Suoma. Čoakkámis gieđahallui maid árktalaš guovllu gádjundoaimma organiseren. Dát lea mu mielas okta mávssolaččamus árktalaš ráđi doaimma ulbmiliin, daningo lassáneaddji mearrajohtalus, oljofievrredeapmi ja offshore-bohkan buktet hui stuora birasriskkaid, maidda ferte ráhkkanit. Livččii dehálaš oažžut árktalaš guvlui soahpamuša, mii stivre mearrajohtalusa, vai lihkohisvuođat eai dáhpáhuvale váilevaš teknologiija geažil. Dánmárkku olgoriikaministara vástádus ii jávkadan mu fuola Árktalaš ráđi boahttevuođas vejolaš ođđa dárkojeddjiid váikkuhusa mielde. Mishan lea juo ON, ja doppe ságastallojuvvo maid árktalaš gažaldagain ja de leat vel iešguđetlágán G-čoakkámat. Lea morašlaš, jos gávpeberoštumit Ásia márkaniidda mannet badjel biras- ja olmmošvuoigatvuođaid dárbbuid. Čoakkámis bođii maid ovdan fuolla nannánjuolgeriikkaid oktasaščoakkámiin ja čoakkámiid váikkuhusain Árktalaš ráđi bargui. Ipmirdin bures fuola, muhto nuppe dáfus nannánjuolgenákkut eai guoskka Suoma. Čoakkámis gieđahallui maid árktalaš guovllu gádjundoaimma organiseren. Dát lea mu mielas okta mávssolaččamus Árktalaš ráđi doaimma ulbmiliin, daningo lassáneaddji mearrajohtalus, oljofievrredeapmi ja offshore-bohkan buktet hui stuora birasriskkaid, maidda ferte ráhkkanit. Livččii dehálaš oažžut árktalaš guvlui soahpamuša, mii stivre mearrajohtalusa, vai lihkohisvuođat eai dáhpáhuvale váilevaš teknologiija geažil. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dánmárkku olgoáššiidministara vástádus ii jávkadan mu fuola árktalaš ráđi boahttevuođas vejolaš ođđa dárkojeddjiid váikkuhusa mielde. Mishan lea juo ON, ja doppe ságastallojuvvo maid árktalaš gažaldagain ja de leat vel iešguđetlágán G-čoakkámat. Lea morašlaš, jos gávpeberoštumit Ásia márkaniidda mannet badjel biras- ja olmmosvuoigatvuođaid dárbbuid. Čoakkámis bođii maid ovdan fuolla nannanjuolgeriikkaid oktasaščoakkámiin ja čoakkámiid váikkuhusain árktalaš ráđi bargui. Ipmirdin bures fuola, muhto nuppe dáfus nannanjuolgenákkut eai guoskka Suoma. Čoakkámis gieđahallui maid árktalaš guovllu gádjundoaimma organiseren. Dát lea mu mielas okta mávssolaččamus árktalaš ráđi doaimma ulbmiliin, daningo lassáneaddji mearrajohtalus, oljofievrredeapmi ja offshore-bohkan buktet hui stuora birasriskkaid, maidda ferte ráhkkanit. Livččii dehálaš oažžut árktalaš guvlui soahpamuša, mii stivre mearrajohtalusa, vai lihkohisvuođat eai dáhpáhuvale váilevaš teknologiija geažil.
Dánmárkku olgoáššiidministara vástádus ii jávkadan mu fuola árktalaš ráđi boahttevuođas vejolaš ođđa dárkojeddjiid váikkuhusa mielde. Mishan lea juo ON, ja doppe ságastallojuvvo maid árktalaš gažaldagain ja de leat vel iešguđetlágán G-čoakkámat. Lea morašlaš, jos gávpeberoštumit Ásia márkaniidda mannet badjel biras- ja olmmošvuoigatvuođaid dárbbuid. Čoakkámis bođii maid ovdan fuolla nannanjuolgeriikkaid oktasaščoakkámiin ja čoakkámiid váikkuhusain árktalaš ráđi bargui. Ipmirdin bures fuola, muhto nuppe dáfus nannanjuolgenákkut eai guoskka Suoma. Čoakkámis gieđahallui maid árktalaš guovllu gádjundoaimma organiseren. Dát lea mu mielas okta mávssolaččamus árktalaš ráđi doaimma ulbmiliin, daningo lassáneaddji mearrajohtalus, oljofievrredeapmi ja 😱 buktet hui stuora birasriskkaid, maidda ferte ráhkkanit. Livččii dehálaš oažžut árktalaš guvlui soahpamuša, mii stivre mearrajohtalusa, vai lihkohisvuođat eai dáhpáhuvale váilevaš teknologiija geažil.
    • «olmmosvuoigatvuođaid» ➞ [typo]
      • «olmmošvuoigatvuođaid»
      • «almmusvuoigatvuođaid»
    • «offshore-bohkan» ➞ [typo]
Dánmárkku olgoáššiidministara vástádus ii jávkadan mu fuola árktalaš ráđi boahttevuođas vejolaš ođđa dárkojeddjiid váikkuhusa mielde. Mishan lea juo ON, ja doppe ságastallojuvvo maid árktalaš gažaldagain ja de leat vel iešguđetlágán G-čoakkámat. Lea morašlaš, jos gávpeberoštumit Ásia márkaniidda mannet badjel biras- ja olmmošvuoigatvuođaid dárbbuid. Čoakkámis bođii maid ovdan fuolla nannanjuolgeriikkaid oktasaščoakkámiin ja čoakkámiid váikkuhusain árktalaš ráđi bargui. Ipmirdin bures fuola, muhto nuppe dáfus nannanjuolgenákkut eai guoskka Suoma. Čoakkámis gieđahallui maid árktalaš guovllu gádjundoaimma organiseren. Dát lea mu mielas okta mávssolaččamus árktalaš ráđi doaimma ulbmiliin, daningo lassáneaddji mearrajohtalus, oljofievrredeapmi ja buktet hui stuora birasriskkaid, maidda ferte ráhkkanit. Livččii dehálaš oažžut árktalaš guvlui soahpamuša, mii stivre mearrajohtalusa, vai lihkohisvuođat eai dáhpáhuvale váilevaš teknologiija geažil.
Dánmárkku olgoáššiidministara vástádus ii jávkadan mu fuola árktalaš ráđi boahttevuođas vejolaš ođđa dárkojeddjiid váikkuhusa mielde. Mishan lea juo ON, ja doppe ságastallojuvvo maid árktalaš gažaldagain ja de leat vel iešguđetlágán G-čoakkámat. Lea morašlaš, jos gávpeberoštumit Ásia márkaniidda mannet badjel biras- ja olmmošvuoigatvuođaid dárbbuid. Čoakkámis bođii maid ovdan fuolla nannanjuolgeriikkaid oktasaščoakkámiin ja čoakkámiid váikkuhusain árktalaš ráđi bargui. Ipmirdin bures fuola, muhto nuppe dáfus nannanjuolgenákkut eai guoskka Suoma. Čoakkámis gieđahallui maid árktalaš guovllu gádjundoaimma organiseren. Dát lea mu mielas okta mávssolaččamus árktalaš ráđi doaimma ulbmiliin, daningo lassáneaddji mearrajohtalus, oljofievrredeapmi ja buktet hui stuora birasriskkaid, maidda ferte ráhkkanit. Livččii dehálaš oažžut árktalaš guvlui soahpamuša, mii stivre mearrajohtalusa, vai lihkohisvuođat eai dáhpáhuvale váilevaš teknologiija geažil.
    • «ja  buktet» ➞ [double-space-before]
      • «ja buktet»
Dánmárkku olgoáššiidministara sága maŋŋel Norgga olgoáššiidministtar Støre muitalii Norgga árktalaš politihkas ja Norgga rádječáhcesoahpamušas Ruoššain. Jerren olgoáššiidministaris , ahte gullágo davviriikkalaš sámi soahpamuša ratifiseren Norgga árktalaš politihkkii ja mot sápmelaččaid váikkuhanvejolašvuođat leat sihkkarastojuvvon. Olgoáššiidministtar vástidii, ahte su ovddasvástádussan ii leat sámi soahpamuš. Mu ipmárdusa mielde maiddái Norggas stáhtasoahpamušat gullet olgoáššiidministeriija doaibmasuorgái. Olgoáššiidministtar maid dajai, ahte son gullá sámedikki ovdal go oassálastá Barents- ja árktalaš ráđi čoakkámiidda ja ná son ovddasta maid sápmelaččaid oainnuid čoakkámis. In dieđe juohkágo Norgga sámediggi liikká positiivvalaš gova Norgga olgoriikkapolitihkas . Norgga sámediggeláhka lea dán goris geahnoheabbo go Suoma sámediggeláhka, daningo Suomas dušše sámediggi ovddasta virggálaččat sápmelaččaid sihke nášuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš oktavuođain. Dánmárkku olgoriikaministara sága maŋŋel Norgga olgoriikaministtar Støre muitalii Norgga árktalaš politihkas ja Norgga rádječáhcesoahpamušas Ruoššain. Jerren olgoriikaministaris , ahte gullágo davviriikkalaš sámi soahpamuša ratifiseren Norgga árktalaš politihkkii ja mot sápmelaččaid váikkuhanvejolašvuođat leat sihkkarastojuvvon. Olgoriikaministtar vástidii, ahte su ovddasvástádussan ii leat sámi soahpamuš. Mu ipmárdusa mielde maiddái Norggas stáhtasoahpamušat gullet olgoriikaministeriija doaibmasuorgái. Olgoriikaministtar maid dajai, ahte son gullá sámedikki ovdal go oassálastá Barents- ja Árktalaš ráđi čoakkámiidda ja ná son ovddasta maid sápmelaččaid oainnuid čoakkámis. In dieđe juohkágo Norgga sámediggi liikká positiivvalaš gova Norgga olgoriikapolitihkas . Norgga sámediggeláhka lea dán goris geahnoheabbo go Suoma sámediggeláhka, daningo Suomas dušše sámediggi ovddasta virggálaččat sápmelaččaid sihke našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš oktavuođain. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dánmárkku olgoáššiidministara sága maŋŋel Norgga olgoáššiidministtar Støre muitalii Norgga árktalaš politihkas ja Norgga rádječáhcesoahpamušas Ruoššain. Jerren olgoáššiidministaris , ahte gullágo davviriikkalaš sámi soahpamuša ratifiseren Norgga árktalaš politihkkii ja mot sápmelaččaid váikkuhanvejolašvuođat leat sihkkarastojuvvon. Olgoáššiidministtar vástidii, ahte su ovddasvástádussan ii leat sámi soahpamuš. Mu ipmárdusa mielde maiddái Norggas stáhtasoahpamušat gullet olgoáššiidministeriija doaibmasuorgái. Olgoáššiidministtar maid dajai, ahte son gullá sámedikki ovdal go oassálastá Barents- ja árktalaš ráđi čoakkámiidda ja ná son ovddasta maid sápmelaččaid oainnuid čoakkámis. In dieđe juohkágo Norgga sámediggi liikká positiivvalaš gova Norgga olgoriikkapolitihkas . Norgga sámediggeláhka lea dán goris geahnoheabbo go Suoma sámediggeláhka, daningo Suomas dušše sámediggi ovddasta virggálaččat sápmelaččaid sihke nášuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš oktavuođain.
Dánmárkku olgoáššiidministara sága maŋŋel Norgga olgoáššiidministtar Støre muitalii Norgga árktalaš politihkas ja Norgga rádječáhcesoahpamušas Ruoššain. Jerren olgoáššiidministaris, ahte gullágo davviriikkalaš sámi soahpamuša ratifiseren Norgga árktalaš politihkkii ja mot sápmelaččaid váikkuhanvejolašvuođat leat sihkkarastojuvvon. Olgoáššiidministtar vástidii, ahte su ovddasvástádussan ii leat sámi soahpamuš. Mu ipmárdusa mielde maiddái Norggas stáhtasoahpamušat gullet olgoáššiidministeriija doaibmasuorgái. Olgoáššiidministtar maid dajai, ahte son gullá sámedikki ovdal go oassálastá Barents- ja árktalaš ráđi čoakkámiidda ja ná son ovddasta maid sápmelaččaid oainnuid čoakkámis. In dieđe juohkágo Norgga sámediggi liikká positiivvalaš gova Norgga olgoriikkapolitihkas. Norgga sámediggeláhka lea dán goris geahnoheabbo go Suoma sámediggeláhka, daningo Suomas dušše sámediggi ovddasta virggálaččat sápmelaččaid sihke našuvnnalaš ja riikkaidgaskasaš oktavuođain.
    • «olgoáššiidministaris ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «olgoáššiidministaris,»
    • «olgoriikkapolitihkas .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «olgoriikkapolitihkas.»
    • «nášuvnnalaš» ➞ [typo]
      • «našuvnnalaš»
Gulaimet čoakkámis maid riikkaidgaskasaš prošeavtta gaskaraporttas, mii gieđahallá árktalaš guovllu hálddašeami. Prošeavttas gávdno lassidiehtu mielčuovvu čujuhusas: http://www.arcticgovernance.org / Prošeaktajođiheaddji, dr Robert Corell muitalii prošeavtta duogážis ja mearkkašumis. Son čájehii čoakkánoasseváldiide ođđa, suorggahahtti árvvoštallamiid mearradási loktaneamis ja dan váikkuhusain globála dásis. Prošeavtta ulbmilin lea ohcat vugiid mot árktalaš guovllu hálddašeapmi sáhttá gárgehuvvot dávistit jur dálkkádatrievdama buktin hástalusaide. Soabaime dr Corelliin, ahte son boahtá Sámi parlamentáralaš ráđi stivrra guossin čakčat ja gullá sámedikkiid oainnuid árktalaš guovllu hálddašeamis. Gulaimet čoakkámis maid riikkaidgaskasaš prošeavtta gaskaraporttas, mii gieđahallá árktalaš guovllu hálddašeami. Prošeavttas gávdno lassidiehtu mielčuovvu čujuhusas: url / Prošeaktajođiheaddji, dr. Robert Corell muitalii prošeavtta duogážis ja mearkkašumis. Son čájehii čoakkánoasseváldiide ođđa, suorggahahtti árvvoštallamiid mearradási loktaneamis ja dan váikkuhusain globála dásis. Prošeavtta ulbmilin lea ohcat vugiid mot árktalaš guovllu hálddašeapmi sáhttá gárgehuvvot dávistit jur dálkkádatrievdama buktin hástalusaide. Soabaime dr. Corelliin, ahte son boahtá Sámi parlamentáralaš ráđi stivrra guossin čakčat ja gullá sámedikkiid oainnuid árktalaš guovllu hálddašeamis. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Gulaimet čoakkámis maid riikkaidgaskasaš prošeavtta gaskaraporttas, mii gieđahallá árktalaš guovllu hálddašeami. Prošeavttas gávdno lassidiehtu mielčuovvu čujuhusas: http://www.arcticgovernance.org / Prošeaktajođiheaddji, dr Robert Corell muitalii prošeavtta duogážis ja mearkkašumis. Son čájehii čoakkánoasseváldiide ođđa, suorggahahtti árvvoštallamiid mearradási loktaneamis ja dan váikkuhusain globála dásis. Prošeavtta ulbmilin lea ohcat vugiid mot árktalaš guovllu hálddašeapmi sáhttá gárgehuvvot dávistit jur dálkkádatrievdama buktin hástalusaide. Soabaime dr Corelliin, ahte son boahtá Sámi parlamentáralaš ráđi stivrra guossin čakčat ja gullá sámedikkiid oainnuid árktalaš guovllu hálddašeamis.
Gulaimet čoakkámis maid riikkaidgaskasaš prošeavtta gaskaraporttas, mii gieđahallá árktalaš guovllu hálddašeami. Prošeavttas gávdno lassidiehtu mielčuovvu čujuhusas: http://www.arcticgovernance.org / Prošeaktajođiheaddji, dr Robert Corell muitalii prošeavtta duogážis ja mearkkašumis. Son čájehii čoakkánoasseváldiide ođđa, suorggahahtti árvvoštallamiid mearradási loktaneamis ja dan váikkuhusain globála dásis. Prošeavtta ulbmilin lea ohcat vugiid mot árktalaš guovllu hálddašeapmi sáhttá gárgehuvvot dávistit jur dálkkádatrievdama buktin hástalusaide. Soabaime dr Corellain, ahte son boahtá Sámi parlamentáralaš ráđi stivrra guossin čakčat ja gullá sámedikkiid oainnuid árktalaš guovllu hálddašeamis.
    • «Corelliin» ➞ [typo]
      • «Corellain»
Muitalin bissovaš komitea čoakkáma loahpas oanehaččat Sámi parlamentáralaš ráđi dálkkádatpolitihkalaš strategiijas, mii laktojuvvui maid čoakkánbeavdegirjji čuovusin. Das leat dál gárvánan dál jorgalusat buot Suomas hubmon sámegielaide, ruošša-, eŋgelas-, ruoŧa- ja spánskagillii . Dat gávdnojit sámedikki ruovttusiidduin. Árktalaš parlamentárihkkariid bissovaš komiteas lea dán jagi vel guokte čoakkáma. Suoma stáhtaráđđi lei addán árktalaš strategiija riikkabeivviide jur seamma beaivve min bissovaš komitea čoakkámiin. In leat vel háhppehan vel oahpásnuvvat strategiijai, muhto dat gávdno čujuhusas: http://www.vn.fi/tiedostot/julkinen/pdf/2010/arktinen_strategia-0706/arktinen_strategia_070610.pdf Muitalin bissovaš komitea čoakkáma loahpas oanehaččat Sámi parlamentáralaš ráđi dálkkádatpolitihkalaš strategiijas, mii laktojuvvui maid čoakkánbeavdegirjji čuovusin. Das leat dál gárvánan dál jorgalusat buot Suomas hubmon sámegielaide, ruošša-, eŋgelas-, ruoŧa- ja spánskkagillii . Dat gávdnojit sámedikki ruovttusiidduin. Árktalaš parlamentarihkkáriid bissovaš komiteas leat dán jagi vel guokte čoakkáma. Suoma stáhtaráđđi lei addán árktalaš strategiija riikkabeivviide jur seamma beaivve min bissovaš komitea čoakkámiin. In leat vel háhppehan vel oahpásnuvvat strategiijai, muhto dat gávdno čujuhusas: url 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muitalin bissovaš komitea čoakkáma loahpas oanehaččat Sámi parlamentáralaš ráđi dálkkádatpolitihkalaš strategiijas, mii laktojuvvui maid čoakkánbeavdegirjji čuovusin. Das leat dál gárvánan dál jorgalusat buot Suomas hubmon sámegielaide, ruošša-, eŋgelas-, ruoŧa- ja spánskagillii . Dat gávdnojit sámedikki ruovttusiidduin. Árktalaš parlamentárihkkariid bissovaš komiteas lea dán jagi vel guokte čoakkáma. Suoma stáhtaráđđi lei addán árktalaš strategiija riikkabeivviide jur seamma beaivve min bissovaš komitea čoakkámiin. In leat vel háhppehan vel oahpásnuvvat strategiijai, muhto dat gávdno čujuhusas: http://www.vn.fi/tiedostot/julkinen/pdf/2010/arktinen_strategia-0706/arktinen_strategia_070610.pdf
Muitalin bissovaš komitea čoakkáma loahpas oanehaččat Sámi parlamentáralaš ráđi dálkkádatpolitihkalaš strategiijas, mii laktojuvvui maid čoakkánbeavdegirjji čuovusin. Das leat dál gárvánan dál jorgalusat buot Suomas hubmon sámegielaide, ruošša-, eŋgelas-, ruoŧa- ja spánskagillii. Dat gávdnojit sámedikki ruovttusiidduin. Árktalaš parlamentarihkkáriid bissovaš komiteas lea dán jagi vel guokte čoakkáma. Suoma stáhtaráđđi lei addán árktalaš strategiija riikkabeivviide jur seamma beaivve min bissovaš komitea čoakkámiin. In leat vel háhppehan vel oahpásnuvvat strategiijai, muhto dat gávdno čujuhusas: http://www.vn.fi/tiedostot/julkinen/pdf/2010/arktinen_strategia-0706/arktinen_strategia_070610.pdf
    • «spánskagillii .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «spánskagillii.»
    • «parlamentárihkkariid» ➞ [typo]
      • «parlamentarihkkáriid»
      • «parlamentarihkkariid»
Lean oassálastán dál muhtin árktalaš parlamentárihkkariid bissovaš komitea čoakkámii ja oaidnán dan hui dehálaš diehtolonohallamii ja obanassiige árktalaš ovttasbargui. Árktalaš ráđi bargu lea loktaneame ain dehálit sajádahkii ja sápmelaččaide lea eallindehálaš, ahte sáhttit váikkuhit riikkaidgaskasaš mearrádusdahkamii, mii guoská sápmelaččaid. Lean goitge unnánaš fuolas Suoma sámedikki vejolašvuođas oassálastit bargui dievasmearálaččat min resursaváilli geažil. Bissovaš komitea čoahkkana njealje have jagis miehtá árktalaš viidodaga ja mátkkoštangolut leat stuorrát, ja dat báhcet Suoma sámedikki máksima várás. Lean oassálastán dál muhtin árktalaš parlamentarihkkáriid bissovaš komitea čoakkámii ja oaidnán dan hui dehálaš diehtolonohallamii ja obanassiige árktalaš ovttasbargui. Árktalaš ráđi bargu lea loktaneame ain dehálit sajádahkii ja sápmelaččaide lea eallindehálaš, ahte sáhttit váikkuhit riikkaidgaskasaš mearrádusdahkamii, mii guoská sápmelaččaid. Lean goitge unnánaš fuolas Suoma sámedikki vejolašvuođas oassálastit bargui dievasmearálaččat min resursaváilli geažil. Bissovaš komitea čoahkkana njealje háve jagis miehtá árktalaš viidodaga ja mátkkoštangolut leat stuorrát, ja dat báhcet Suoma sámedikki máksima várás. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lean oassálastán dál muhtin árktalaš parlamentárihkkariid bissovaš komitea čoakkámii ja oaidnán dan hui dehálaš diehtolonohallamii ja obanassiige árktalaš ovttasbargui. Árktalaš ráđi bargu lea loktaneame ain dehálit sajádahkii ja sápmelaččaide lea eallindehálaš, ahte sáhttit váikkuhit riikkaidgaskasaš mearrádusdahkamii, mii guoská sápmelaččaid. Lean goitge unnánaš fuolas Suoma sámedikki vejolašvuođas oassálastit bargui dievasmearálaččat min resursaváilli geažil. Bissovaš komitea čoahkkana njealje have jagis miehtá árktalaš viidodaga ja mátkkoštangolut leat stuorrát, ja dat báhcet Suoma sámedikki máksima várás.
Lean oassálastán dál muhtin árktalaš parlamentarihkkáriid bissovaš komitea čoakkámii ja oaidnán dan hui dehálaš diehtolonohallamii ja obanassiige árktalaš ovttasbargui. Árktalaš ráđi bargu lea loktaneame ain dehálit sajádahkii ja sápmelaččaide lea eallindehálaš, ahte sáhttit váikkuhit riikkaidgaskasaš mearrádusdahkamii, mii guoská sápmelaččaid. Lean goitge unnánaš fuolas Suoma sámedikki vejolašvuođas oassálastit bargui dievasmearálaččat min resursaváilli geažil. Bissovaš komitea čoahkkana njealje háve jagis miehtá árktalaš viidodaga ja mátkkoštangolut leat stuorrát, ja dat báhcet Suoma sámedikki máksima várás.
    • «parlamentárihkkariid» ➞ [typo]
      • «parlamentarihkkáriid»
      • «parlamentarihkkariid»
    • «have» ➞ [typo]
      • «háve»
      • «láve»
      • «hávi»
      • «háše»
      • «háme»
      • «sáve»
      • «háre»
Mu blogga ii leat áibbas áiggálaš dásis bargomátkkiid geažil, muhto máhcan maŋŋel eará mannan vahku čoakkámiidda. Vulgen Oslos njuolga Ohcejohkii sámedikki, birasministeriija, nuortalašráđi, meahcceráđđehusa ja Lappi Ely (ealáhus-, biras- ja johtalusguovddáža) luonddusuodjalangearregiidda ja artihkal 8(j)-bargojoavkku čoakkámii, main muitalan čuovvovaš bloggastan. Mu blogga ii leat áibbas áiggálaš dásis bargomátkkiid geažil, muhto máhcan maŋŋel eará mannan vahku čoakkámiidda. Vulgen Oslos njuolga Ohcejohkii sámedikki, birasministeriija, nuortalašráđi, meahcceráđđehusa ja Lappi ELY (ealáhus-, biras- ja johtalusguovddáža) luonddusuodjalangearregiidda ja artihkal 8(j)-bargojoavkku čoakkámii, main muitalan čuovvovaš bloggastan. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mu blogga ii leat áibbas áiggálaš dásis bargomátkkiid geažil, muhto máhcan maŋŋel eará mannan vahku čoakkámiidda. Vulgen Oslos njuolga Ohcejohkii sámedikki, birasministeriija, nuortalašráđi, meahcceráđđehusa ja Lappi Ely (ealáhus-, biras- ja johtalusguovddáža) luonddusuodjalangearregiidda ja artihkal 8(j)-bargojoavkku čoakkámii, main muitalan čuovvovaš bloggastan.
Mu blogga ii leat áibbas áiggálaš dásis bargomátkkiid geažil, muhto máhcan maŋŋel eará mannan vahku čoakkámiidda. Vulgen Oslos njuolga Ohcejohkii sámedikki, birasministeriija, nuortalašráđi, meahcceráđđehusa ja Lappi Elly (😱, biras- ja johtalusguovddáža) luonddusuodjalangearregiidda ja artihkal 8(j)-bargojoavkku čoakkámii, main muitalan čuovvovaš bloggastan.
    • «Ely» ➞ [typo]
      • «Elly»
    • «ealáhus-» ➞ [typo]
Vuottesjávrres 14.6.2010 Vuottesjávrris 14.6.2010 1 No errors found
Nuoraid skandála Nuoraid skandála 1 No errors found
Davvi nuorra-ášši lea gártan ovdamearkan dasá ahte moht II galgga meannudit váivves áššiid. Ii oktage oro diehtime gean lea ovddasvástadus go nuoraidorganisašuvdná masii coavcci, iige oktage oro berošteames duohtavuođa buktit beaivečuvgii. Dan sadjái bealalaččat leat diktan márkánságaid leavvat, ja dainna lágiin ráŋggaštan dárbbašmeahttumiid. Davvi Nuorra-ášši lea gártan ovdamearkan dasa movt II galgga meannudit váivves áššiid. Ii oktage oro diehtime gean lea ovddasvástádus go nuoraidorganisašuvdna massii coavcci, iige oktage oro berošteamen duohtavuođa buktit beaivečuvgii. Dan sadjái bealálaččat leat diktán márkanságaid leavvat, ja dainna lágiin ráŋggáštan dárbbašmeahttumiid. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Davvi nuorra-ášši lea gártan ovdamearkan dasá ahte moht II galgga meannudit váivves áššiid. Ii oktage oro diehtime gean lea ovddasvástadus go nuoraidorganisašuvdná masii coavcci, iige oktage oro berošteames duohtavuođa buktit beaivečuvgii. Dan sadjái bealalaččat leat diktan márkánságaid leavvat, ja dainna lágiin ráŋggaštan dárbbašmeahttumiid.
Davvi nuorra-ášši lea gártan ovdamearkan dás ahte mohttu II galgga meannudit váivves áššiid. Ii oktage oro diehtime gean lea ovddasfástádus go nuoraidorganisašuvdna masii coavcci, iige oktage oro berošteames duohtavuođa buktit beaivečuvgii. Dan sadjái beallalaččat leat diktan márkánságaid leavvat, ja dainna lágiin ráŋggáštan dárbbašmeahttumiid.
    • «dasá» ➞ [typo]
      • «dás»
      • «dassá»
    • «moht» ➞ [typo]
      • «mohttu»
    • «ovddasvástadus» ➞ [typo]
      • «ovddasfástádus»
      • «ovddasvástádus»
    • «nuoraidorganisašuvdná» ➞ [typo]
      • «nuoraidorganisašuvdna»
    • «bealalaččat» ➞ [typo]
      • «beallalaččat»
    • «ráŋggaštan» ➞ [typo]
      • «ráŋggáštan»
Dán mánu 25. beaivvi dollojuvvo Davvi Nuora, árvideames, maŋemus čoahkkin. Davvi Nuorra lea leamaš Norggabeal áidna politihkkalaš sorjjasmeahttun nuoraidorganisašuvdna, gos máŋga dálá sámi njunnožat leat organisašuvnnalaš oahpu gazzan. Dán mánu 25. beaivvi dollojuvvo Davvi Nuora, árvideames, maŋemus čoahkkin. Davvi Nuorra lea leamaš norggabeale áidna politihkalaš sorjjasmeahttun nuoraidorganisašuvdna, gos máŋga dálá sámi njunnošat leat organisašuvnnalaš oahpu gazzan. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dán mánu 25. beaivvi dollojuvvo Davvi Nuora, árvideames, maŋemus čoahkkin. Davvi Nuorra lea leamaš Norggabeal áidna politihkkalaš sorjjasmeahttun nuoraidorganisašuvdna, gos máŋga dálá sámi njunnožat leat organisašuvnnalaš oahpu gazzan.
Dán mánu 25. beaivvi dollojuvvo Davvi Nuora, árvideames, maŋemus čoahkkima. Davvi Nuorra lea leamaš Norggabeal áidna politihkalaš sorjjasmeahttun nuoraidorganisašuvdna, gos máŋga dálá sámi njunnohat leat organisašuvnnalaš oahpu gazzan.
    • «čoahkkin» ➞ [typo]
      • «čoahkkima»
    • «politihkkalaš» ➞ [typo]
      • «politihkalaš»
    • «njunnožat» ➞ [typo]
      • «njunnohat»
      • «njunnošat»
Muhto dál manna loahpa guvlui, dan sivás go nuorra áŋgirvuohta lea leamaš stuorát go čehppodat ja dárkilvuohta. Davvi Nuorra ii leat nagodan duođaštit masá lea geavahan juolloduvvon ruđa , ja Sámediggi lea gáibidan stuora oasi ruovttoluotta máksojuvvot. Muhto dál manná loahpa guvlui, dan sivas go nuorra áŋgirvuohta lea leamaš stuorát go čehppodat ja dárkilvuohta. Davvi Nuorra ii leat nagodan duođaštit masa lea geavahan juolluduvvon ruđa , ja Sámediggi lea gáibidan stuora oasi ruovttoluotta máksojuvvot. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhto dál manna loahpa guvlui, dan sivás go nuorra áŋgirvuohta lea leamaš stuorát go čehppodat ja dárkilvuohta. Davvi Nuorra ii leat nagodan duođaštit masá lea geavahan juolloduvvon ruđa , ja Sámediggi lea gáibidan stuora oasi ruovttoluotta máksojuvvot.
Muhto dál mánná loahpa guvlui, dan sivas go nuorra áŋgirvuohta lea leamaš stuorát go čehppodat ja dárkilvuohta. Davvi Nuorra ii leat nagodan duođaštit masá lea geavahan juolluduvvon ruđa, ja Sámediggi lea gáibidan stuora oasi ruovttoluotta máksojuvvot.
    • «manna» ➞ [typo]
      • «mánná»
      • «maná»
    • «sivás» ➞ [typo]
      • «sivas»
      • «siva»
      • «sivat»
      • «šilás»
    • «juolloduvvon» ➞ [typo]
      • «juolluduvvon»
    • «ruđa ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ruđa,»
Olles ášši lea dievas skándala . Vuosttažettin lea dieđusge váidalahtti go organisašuvdna ii nagot duođaštit masa lea golahan ruđa. Máŋga sámi organisašuvnna leat maŋemus áiggiid beaggan mediain heajos ekonomalaš stivrejumi geažil (omd Goahtegearret), ja dan dihte ii leat imaš go Sámediggi dál spižainis vállje ráŋggaštit dákkaraš summális ruhtageavaheami. Dán bokte sáddejit dieđu sámi organisašuvnnaide, ahte almmolaš ruhta galga geavahuvvot dasa masa lea juolloduvvon . Olles ášši lea dievas skandála . Vuosttažettiin lea dieđusge váidalahtti go organisašuvdna ii nagot duođaštit masa lea golahan ruđa. Máŋga sámi organisašuvnna leat maŋemus áiggiid beaggán mediain heajos ekonomalaš stivrejumi geažil (omd Goahtegearret), ja dan dihte ii leat imaš go Sámediggi dál spižainis vállje ráŋggáštit dákkáraš summalis ruhtageavaheami. Dán bokte sáddejit dieđu sámi organisašuvnnaide, ahte almmolaš ruhta galgá geavahuvvot dasa masa lea juolluduvvon . 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Olles ášši lea dievas skándala . Vuosttažettin lea dieđusge váidalahtti go organisašuvdna ii nagot duođaštit masa lea golahan ruđa. Máŋga sámi organisašuvnna leat maŋemus áiggiid beaggan mediain heajos ekonomalaš stivrejumi geažil (omd Goahtegearret), ja dan dihte ii leat imaš go Sámediggi dál spižainis vállje ráŋggaštit dákkaraš summális ruhtageavaheami. Dán bokte sáddejit dieđu sámi organisašuvnnaide, ahte almmolaš ruhta galga geavahuvvot dasa masa lea juolloduvvon .
Olles ášši lea dievas skandála skándala. Vuosttažettiin lea dieđusge váidalahtti go organisašuvdna ii nagot duođaštit masa lea golahan ruđa. Máŋga sámi organisašuvnna leat maŋemus áiggiid beaggin mediain heajos ekonomalaš stivrejumi geažil (omd Goahtegearret), ja dan dihte ii leat imaš go Sámediggi dál spižainis vállje ráŋggáštit dakkáraš summámis ruhtageavaheami. Dán bokte sáddejit dieđu sámi organisašuvnnaide, ahte almmolaš ruhta galgá geavahuvvot dasa masa lea juolloduvvon juolluduvvon.
    • «skándala» ➞ [typo]
      • «skandála»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «skándala.»
    • «Vuosttažettin» ➞ [typo]
      • «Vuosttažettiin»
    • «beaggan» ➞ [typo]
      • «beaggin»
    • «ráŋggaštit» ➞ [typo]
      • «ráŋggáštit»
    • «dákkaraš» ➞ [typo]
      • «dakkáraš»
      • «dákkáraš»
    • «summális» ➞ [typo]
      • «summámis»
    • «galga» ➞ [typo]
      • «galgá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «juolluduvvon.»
Olles ášši lea dievas skandála skándala. Vuosttažettiin lea dieđusge váidalahtti go organisašuvdna ii nagot duođaštit masa lea golahan ruđa. Máŋga sámi organisašuvnna leat maŋemus áiggiid beaggin mediain heajos ekonomalaš stivrejumi geažil (omd Goahtegearret), ja dan dihte ii leat imaš go Sámediggi dál spižainis vállje ráŋggáštit dakkáraš summámis ruhtageavaheami. Dán bokte sáddejit dieđu sámi organisašuvnnaide, ahte almmolaš ruhta galgá geavahuvvot dasa masa lea juolloduvvon juolluduvvon.
Olles ášši lea dievas skandála skandála. Vuosttažettiin lea dieđusge váidalahtti go organisašuvdna ii nagot duođaštit masa lea golahan ruđa. Máŋga sámi organisašuvnna leat maŋemus áiggiid beaggin mediain heajos ekonomalaš stivrejumi geažil (omd Goahtegearret), ja dan dihte ii leat imaš go Sámediggi dál spižainis vállje ráŋggáštit dakkáraš 😱 ruhtageavaheami. Dán bokte sáddejit dieđu sámi organisašuvnnaide, ahte almmolaš ruhta galgá geavahuvvot dasa masa lea juolluduvvon juolluduvvon.
    • «skándala» ➞ [typo]
      • «skandála»
    • «summámis» ➞ [typo]
      • «juolloduvvon» ➞ [typo]
        • «juolluduvvon»
Olles ášši lea dievas skandála skandála. Vuosttažettiin lea dieđusge váidalahtti go organisašuvdna ii nagot duođaštit masa lea golahan ruđa. Máŋga sámi organisašuvnna leat maŋemus áiggiid beaggin mediain heajos ekonomalaš stivrejumi geažil (omd Goahtegearret), ja dan dihte ii leat imaš go Sámediggi dál spižainis vállje ráŋggáštit dakkáraš ruhtageavaheami. Dán bokte sáddejit dieđu sámi organisašuvnnaide, ahte almmolaš ruhta galgá geavahuvvot dasa masa lea juolluduvvon juolluduvvon.
Olles ášši lea dievas skandála skandála. Vuosttažettiin lea dieđusge váidalahtti go organisašuvdna ii nagot duođaštit masa lea golahan ruđa. Máŋga sámi organisašuvnna leat maŋemus áiggiid beaggin mediain heajos ekonomalaš stivrejumi geažil (omd Goahtegearret), ja dan dihte ii leat imaš go Sámediggi dál spižainis vállje ráŋggáštit dakkáraš ruhtageavaheami. Dán bokte sáddejit dieđu sámi organisašuvnnaide, ahte almmolaš ruhta galgá geavahuvvot dasa masa lea juolluduvvon juolluduvvon.
    • «dakkáraš  ruhtageavaheami» ➞ [double-space-before]
      • «dakkáraš ruhtageavaheami»
Dađi duođaleabbo lea goitge go ášši lea gártan stuorá noađđin, sihke sivalaččaide ja sivahemiide, go bealalaččat leat ipmirmeahttun čuorbbit leamaš mediaid ektui. Sii leat čuoččuhusaideaset bokte dagahan eambbo moivvi go maid leat nagodan čilget. Ii oktage dieđe gean lea ovddasvástadus , iige oktage oro berošteame dárkkistit ahte mii duođas lea dáhpahuvvan . Mediain lea árvvoštallojuvvon ahte lea ovddeš jođiheaddji Per Ivar Henriksen sivvá . Ieš Henriksen ges siváhalla namakeahtes prošeavtta mii ii leat ovdanbuktan duođaštusaid. Dálá stivrá ges lea áitan politiijaide váidit ášši, muhto eai leat dattege arvan nu bargat. Dađi duođaleabbo lea goitge go ášši lea gártan stuora noađđin, sihke sivalaččaide ja sivahemiide, go bealálaččat leat ipmirmeahttun čuorbbit leamaš mediaid ektui. Sii leat čuoččuhusaideaset bokte dagahan eambbo moivvi go maid leat nagodan čilget. Ii oktage dieđe gean lea ovddasvástádus , iige oktage oro berošteame dárkkistit ahte mii duođas lea dáhpáhuvvan . Mediain lea árvvoštallojuvvon ahte lea ovddeš jođiheaddji Per Ivar Henriksen sivva . Ieš Henriksen ges sivahallá namahis prošeavtta mii ii leat ovdanbuktán duođaštusaid. Dálá stivra ges lea áitán politiijaide váidit ášši, muhto eai leat dattege arvan nu bargat. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dađi duođaleabbo lea goitge go ášši lea gártan stuorá noađđin, sihke sivalaččaide ja sivahemiide, go bealalaččat leat ipmirmeahttun čuorbbit leamaš mediaid ektui. Sii leat čuoččuhusaideaset bokte dagahan eambbo moivvi go maid leat nagodan čilget. Ii oktage dieđe gean lea ovddasvástadus , iige oktage oro berošteame dárkkistit ahte mii duođas lea dáhpahuvvan . Mediain lea árvvoštallojuvvon ahte lea ovddeš jođiheaddji Per Ivar Henriksen sivvá . Ieš Henriksen ges siváhalla namakeahtes prošeavtta mii ii leat ovdanbuktan duođaštusaid. Dálá stivrá ges lea áitan politiijaide váidit ášši, muhto eai leat dattege arvan nu bargat.
Dađi duođaleabbo lea goitge go ášši lea gártan stuora noađđin, sihke sivalaččaide ja sivahemiide, go beallalaččat leat ipmirmeahttun čuorbbit leamaš mediaid ektui. Sii leat čuoččuhusaideaset bokte dagahan eambbo moivvi go maid leat nagodan čilget. Ii oktage dieđe gean lea ovddasfástádus ovddasvástadus, iige oktage oro berošteame dárkkistit ahte mii duođas lea dáhpáhuvvan dáhpahuvvan. Mediain lea árvvoštallojuvvon ahte lea ovddeš jođiheaddji Per Ivar Henriksen sivvá sivvá. Ieš Henriksen ges sivahallá namakeahtes prošeavtta mii ii leat ovdanbuktin duođaštusaid. Dálá stivra ges lea gáidan politiijaide váidit ášši, muhto eai leat dattege arvan nu bargat.
    • «stuorá» ➞ [typo]
      • «stuora»
      • «stuorra»
    • «bealalaččat» ➞ [typo]
      • «beallalaččat»
    • «ovddasvástadus» ➞ [typo]
      • «ovddasfástádus»
      • «ovddasvástádus»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ovddasvástadus,»
    • «dáhpahuvvan» ➞ [typo]
      • «dáhpáhuvvan»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dáhpahuvvan.»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sivvá.»
    • «siváhalla» ➞ [typo]
      • «sivahallá»
    • «ovdanbuktan» ➞ [typo]
      • «ovdanbuktin»
    • «stivrá» ➞ [typo]
      • «stivra»
    • «áitan» ➞ [typo]
      • «gáidan»
Dađi duođaleabbo lea goitge go ášši lea gártan stuora noađđin, sihke sivalaččaide ja sivahemiide, go beallalaččat leat ipmirmeahttun čuorbbit leamaš mediaid ektui. Sii leat čuoččuhusaideaset bokte dagahan eambbo moivvi go maid leat nagodan čilget. Ii oktage dieđe gean lea ovddasfástádus ovddasvástadus, iige oktage oro berošteame dárkkistit ahte mii duođas lea dáhpáhuvvan dáhpahuvvan. Mediain lea árvvoštallojuvvon ahte lea ovddeš jođiheaddji Per Ivar Henriksen sivvá sivvá. Ieš Henriksen ges sivahallá namakeahtes prošeavtta mii ii leat ovdanbuktin duođaštusaid. Dálá stivra ges lea gáidan politiijaide váidit ášši, muhto eai leat dattege arvan nu bargat.
Dađi duođaleabbo lea goitge go ášši lea gártan stuora noađđin, sihke sivalaččaide ja sivahemiide, go beallalaččat leat ipmirmeahttun čuorbbit leamaš mediaid ektui. Sii leat čuoččuhusaideaset bokte dagahan eambbo moivvi go maid leat nagodan čilget. Ii oktage dieđe gean lea ovddasfástádus ovddasfástádus, iige oktage oro berošteame dárkkistit ahte mii duođas lea dáhpáhuvvan dáhpáhuvvan. Mediain lea árvvoštallojuvvon ahte lea ovddeš jođiheaddji Per Ivar Henriksen siva siva. Ieš Henriksen ges sivahallá namakeahtes prošeavtta mii ii leat ovdanbuktin duođaštusaid. Dálá stivra ges lea gáidan politiijaide váidit ášši, muhto eai leat dattege arvan nu bargat.
    • «ovddasvástadus» ➞ [typo]
      • «ovddasfástádus»
      • «ovddasvástádus»
    • «dáhpahuvvan» ➞ [typo]
      • «dáhpáhuvvan»
    • «sivvá» ➞ [typo]
      • «siva»
      • «šuvvá»
    • «sivvá» ➞ [typo]
      • «siva»
      • «sivva»
      • «sivvan»
      • «šávvá»
      • «šuvvá»
      • «vivva»
Boađus lea ahte dálá nuorat daidet bálton organisašuvdnabargguin ja ahte sivákeahtes olbmot leat šaddan gillat go ii oktage sealgat ášši albmaládje čielggadit. Dan sadjái leat diktan márkánságaid leavvat, mii dieđusge ráŋggašta iežas dáhpedorpmehis vugiin. Boađus lea ahte dálá nuorat dáidet bálton organisašuvdnabargguin ja ahte sivahis olbmot leat šaddan gillát go ii oktage sealgat ášši albma ládje čielggadit. Dan sadjái leat diktán márkanságaid leavvat, mii dieđusge ráŋggášta iežas dáhpedorpmehis vugiin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Boađus lea ahte dálá nuorat daidet bálton organisašuvdnabargguin ja ahte sivákeahtes olbmot leat šaddan gillat go ii oktage sealgat ášši albmaládje čielggadit. Dan sadjái leat diktan márkánságaid leavvat, mii dieđusge ráŋggašta iežas dáhpedorpmehis vugiin.
Boađus lea ahte dálá nuorat dáiden bálton organisašuvdnabargguin ja ahte sávakeahtes olbmot leat šaddan gillát go ii oktage sealgat ášši albma ládje čielggadit. Dan sadjái leat diktan márkánságaid leavvat, mii dieđusge ráŋggášta iežas dáhpedorpmehis vugiin.
    • «daidet» ➞ [typo]
      • «dáiden»
    • «sivákeahtes» ➞ [typo]
      • «sávakeahtes»
    • «gillat» ➞ [typo]
      • «gillát»
    • «albmaládje» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «albma ládje»
    • «ráŋggašta» ➞ [typo]
      • «ráŋggášta»
Jus mus jearašeddje ráđi, ledjen nuoraid neavvut čuvvovaččat : jerret Sámedikkis veahki ášši albmaládje guorahallat, vai beaivečuvgii boahta gean sivvá duođas lei go ná funet manái . Easkka dalle sáhttit geargat eret dáinna váivves áššiin. Jus mus jearašedje ráđi, ledjen nuoraid neavvut čuovvovaččat : jerret Sámedikkis veahki ášši albma ládje guorahallat, vai beaivečuvgii boahtá gean sivva duođas lei go ná funet manai . Easkka dalle sáhttit geargat eret dáinna váivves áššiin. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jus mus jearašeddje ráđi, ledjen nuoraid neavvut čuvvovaččat : jerret Sámedikkis veahki ášši albmaládje guorahallat, vai beaivečuvgii boahta gean sivvá duođas lei go ná funet manái . Easkka dalle sáhttit geargat eret dáinna váivves áššiin.
Jus mus jearašedjen ráđi, ledjen nuoraid neavvut čuovvovaččat čuvvovaččat: jerret Sámedikkis veahki ášši albma ládje guorahallat, vai beaivečuvgii boahtá gean siva duođas lei go ná funet manai manái. Easkka dalle sáhttit geargat eret dáinna váivves áššiin.
    • «jearašeddje» ➞ [typo]
      • «jearašedjen»
    • «čuvvovaččat» ➞ [typo]
      • «čuovvovaččat»
    • «:» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «čuvvovaččat:»
    • «albmaládje» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «albma ládje»
    • «boahta» ➞ [typo]
      • «boahtá»
    • «sivvá» ➞ [typo]
      • «siva»
      • «sivva»
      • «sivvan»
      • «šávvá»
      • «šuvvá»
      • «vivva»
    • «manái» ➞ [typo]
      • «manai»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «manái.»
Jus mus jearašedjen ráđi, ledjen nuoraid neavvut čuovvovaččat čuvvovaččat: jerret Sámedikkis veahki ášši albma ládje guorahallat, vai beaivečuvgii boahtá gean siva duođas lei go ná funet manai manái. Easkka dalle sáhttit geargat eret dáinna váivves áššiin.
Jus mus jearašedjen ráđi, ledjen nuoraid neavvut čuovvovaččat čuovvovaččat: jerret Sámedikkis veahki ášši albma ládje guorahallat, vai beaivečuvgii boahtá gean siva duođas lei go ná funet manai manai. Easkka dalle sáhttit geargat eret dáinna váivves áššiin.
    • «čuvvovaččat» ➞ [typo]
      • «čuovvovaččat»
    • «manái» ➞ [typo]
      • «manai»
Deanuleagi Goarideapmi Ja Ohcejoga Beastin Deanuleagi Goarideapmi Ja Ohcejoga Beastin 1 No errors found
Hui buorre gullat ahte Norgga bealde leat maiddái morihan Deatnogátti ođđa duohtavuhtii turisttaid bártahuksema birra (geahča otná NRK Sámeradio ođasliŋkka). Suoma beal Deatnogáttis olbmot leamaš juo guhká fuolas dán ovdáneamis. Dás lea sáhka Deanuleagi gáddeláva ásaheamis mii leamaš barggu vuolde máŋga jagi. Gáddeláva ulbmilin lea stivret dan ahte huksen ii leat áibbas sáhtedohko joh´gáttis , muhto dálá láva mielde orru leamen nuppegežiid . Vuolggasadjin leamaš gulloma mielde ahte dat ahte turisttat geat ostet eatnama Deatnogáttis galget oažžut maiddái huksenlobi. Hui buorre gullat ahte Norgga bealde leat maiddái morihan Deatnogátti ođđa duohtavuhtii turisttaid bartahuksema birra (geahča otná NRK Sámi Radio ođasliŋkka). Suoma beal Deatnogáttis olbmot leamaš juo guhká fuolas dán ovdáneamis. Dás lea sáhka Deanuleagi gáddeláva ásaheamis mii leamaš barggu vuolde máŋga jagi. Gáddeláva ulbmilin lea stivret dan ahte huksen ii leat áibbas sahtedohko johgáttis , muhto dálá láva mielde orru leamen nuppe gežiid . Vuolggasadjin leamaš gulloma mielde ahte dat ahte turisttat geat ostet eatnama Deatnogáttis galget oažžut maiddái huksenlobi. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Hui buorre gullat ahte Norgga bealde leat maiddái morihan Deatnogátti ođđa duohtavuhtii turisttaid bártahuksema birra (geahča otná NRK Sámeradio ođasliŋkka). Suoma beal Deatnogáttis olbmot leamaš juo guhká fuolas dán ovdáneamis. Dás lea sáhka Deanuleagi gáddeláva ásaheamis mii leamaš barggu vuolde máŋga jagi. Gáddeláva ulbmilin lea stivret dan ahte huksen ii leat áibbas sáhtedohko joh´gáttis , muhto dálá láva mielde orru leamen nuppegežiid . Vuolggasadjin leamaš gulloma mielde ahte dat ahte turisttat geat ostet eatnama Deatnogáttis galget oažžut maiddái huksenlobi.
Hui buorre gullat ahte Norgga bealde leat maiddái morihan Deatnogátti ođđa duohtavuhtii turisttaid bartahuksema birra (geahča otná NRK Sámi Radio ođasliŋkka). Suoma beal Deatnogáttis olbmot leamaš juo guhká fuolas dán ovdáneamis. Dás lea sáhka Deanuleagi gáddeláva ásaheamis mii leamaš barggu vuolde máŋga jagi. Gáddeláva ulbmilin lea stivret dan ahte huksen ii leat áibbas sahtedohko jus´gáttis, muhto dálá láva mielde orru leamen nuppegežiid. Vuolggasadjin leamaš gulloma mielde ahte dat ahte turisttat geat ostet eatnama Deatnogáttis galget oažžut maiddái huksenlobi.
    • «bártahuksema» ➞ [typo]
      • «bartahuksema»
    • «Sámeradio» ➞ [typo]
      • «Sámi Radio»
      • «Sámi radio»
      • «Sámerádio»
    • «sáhtedohko» ➞ [typo]
      • «sahtedohko»
    • «joh» ➞ [typo]
      • «jus»
    • «gáttis ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gáttis,»
    • «nuppegežiid .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «nuppegežiid.»
Ášši mii ii leat vel boahtán ovdan doarvái bures lea gáddeláva nuppi bealli ; dat ahte báikkálaš olbmuid huksenlobit leat dál hui ráddjejuvvon ja máŋgasat eai oaččo šat hukset iežaset eatnamiidda Deatnogáttis. Ohcejoga gielda orru háliideamen oažžut eambbo turisttaid dan sadjái ahte báikkálaš olbmot eai fárre eret dahje ahte nuorat máhccet ruoktobáikái . Turisttat sáhttet buktit muhtin dietnasa gildii, muhto ollu stuorát mearkkašupmi ja boađut leat olbmuin geat ásset báikegottis birra jagi, eai dušše moadde vahku jagis. Jos mii háliidit ahte sámit orrot Sámis, dát lea okta stuorra hástalus Sámi parlamentáralaš ráđđái ja buohkaide earáide . Ášši mii ii leat vel boahtán ovdan doarvái bures lea gáddeláva nubbi bealli ; dat ahte báikkálaš olbmuid huksenlobit leat dál hui ráddjejuvvon ja máŋgasat eai oaččo šat hukset iežaset eatnamiidda Deatnogáttis. Ohcejoga gielda orru háliideamen oažžut eambbo turisttaid dan sadjái ahte báikkálaš olbmot eai fárre eret dahje ahte nuorat máhccet ruovttubáikái . Turisttat sáhttet buktit muhtin dietnasa gildii, muhto ollu stuorát mearkkašupmi ja boađut leat olbmuin geat ásset báikegottis birra jagi, eai dušše moadde vahku jagis. Jos mii háliidit ahte sámit orrot Sámis, dát lea okta stuorra hástalus Sámi parlamentáralaš ráđđái ja buot earáide . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ášši mii ii leat vel boahtán ovdan doarvái bures lea gáddeláva nuppi bealli ; dat ahte báikkálaš olbmuid huksenlobit leat dál hui ráddjejuvvon ja máŋgasat eai oaččo šat hukset iežaset eatnamiidda Deatnogáttis. Ohcejoga gielda orru háliideamen oažžut eambbo turisttaid dan sadjái ahte báikkálaš olbmot eai fárre eret dahje ahte nuorat máhccet ruoktobáikái . Turisttat sáhttet buktit muhtin dietnasa gildii, muhto ollu stuorát mearkkašupmi ja boađut leat olbmuin geat ásset báikegottis birra jagi, eai dušše moadde vahku jagis. Jos mii háliidit ahte sámit orrot Sámis, dát lea okta stuorra hástalus Sámi parlamentáralaš ráđđái ja buohkaide earáide .
Ášši mii ii leat vel boahtán ovdan doarvái bures lea gáddeláva nuppi bealli; dat ahte báikkálaš olbmuid huksenlobit leat dál hui ráddjejuvvon ja máŋgasat eai oaččo šat hukset iežaset eatnamiidda Deatnogáttis. Ohcejoga gielda orru háliideamen oažžut eambbo turisttaid dan sadjái ahte báikkálaš olbmot eai fárre eret dahje ahte nuorat máhccet ruoktobáikái. Turisttat sáhttet buktit muhtin dietnasa gildii, muhto ollu stuorát mearkkašupmi ja boađut leat olbmuin geat ásset báikegottis birra jagi, eai dušše moadde vahku jagis. Jos mii háliidit ahte sámit orrot Sámis, dát lea okta stuorra hástalus Sámi parlamentáralaš ráđđái ja buohkaide earáide.
    • «bealli ;» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bealli;»
    • «ruoktobáikái .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ruoktobáikái.»
    • «earáide .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «earáide.»
Guokte beaivvi dassái lei ođđasiin ahte Ohcejoga gielda áigu dinet miljovnnaid euroid turistabárttaid huksemiin. Gieldda guovloplánejeaddji Birit Vuolab lohká ahte gávppiid ja huksenbargid vearroboađuin lea sáhka duođaid stuorra supmis. Leagoson Ohcejoga gielda vuot dajuheamen iežas ja earáid miljovnnaid dietnasiin. Moadde jagi dassái dat lei Suttesája, mii galggai beastit Ohcejoga gieldda geafivuođas. Plánaid mielde Suttesádjagis galggai vuovdigoahtit juhkančázi máilmmi goikeguovlluide, eandalitge arabialaš máilbmái. Jos dat livččii ollašuvvan, diet fitnodat livččii dál jo koŋkaneamen dálá bensinhattiin: ulbmilin lei fievrridit čázi bassi gáldus tánkabiillain máilbmái. Guokte beaivvi dassái lei ođđasiin ahte Ohcejoga gielda áigu dinet miljovnnaid euroid turistabarttaid huksemiin. Gieldda guovloplánejeaddji Birit Vuolab lohká ahte gávppiid ja huksenbargiid vearroboađuin lea sáhka duođaid stuorra supmis. Leagoson Ohcejoga gielda vuot dájuheamen iežas ja earáid miljovnnaid dietnasiin. Moadde jagi dassái dat lei Suttesája, mii galggai beastit Ohcejoga gieldda geafivuođas. Plánaid mielde Suttesádjagis galggai vuovdigoahtit juhkančázi máilmmi goikeguovlluide, eandaliige arábialaš máilbmái. Jos dat livččii ollašuvvan, diet fitnodat livččii dál jo koŋkáneamen dálá bensinhattiin: ulbmilin lei fievrridit čázi bassi gáldus táŋkabiillain máilbmái. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Guokte beaivvi dassái lei ođđasiin ahte Ohcejoga gielda áigu dinet miljovnnaid euroid turistabárttaid huksemiin. Gieldda guovloplánejeaddji Birit Vuolab lohká ahte gávppiid ja huksenbargid vearroboađuin lea sáhka duođaid stuorra supmis. Leagoson Ohcejoga gielda vuot dajuheamen iežas ja earáid miljovnnaid dietnasiin. Moadde jagi dassái dat lei Suttesája, mii galggai beastit Ohcejoga gieldda geafivuođas. Plánaid mielde Suttesádjagis galggai vuovdigoahtit juhkančázi máilmmi goikeguovlluide, eandalitge arabialaš máilbmái. Jos dat livččii ollašuvvan, diet fitnodat livččii dál jo koŋkaneamen dálá bensinhattiin: ulbmilin lei fievrridit čázi bassi gáldus tánkabiillain máilbmái.
Guokte beaivvi dassái lei ođđasiin ahte Ohcejoga gielda áigu dinet miljovnnaid euroid turistabarttaid huksemiin. Gieldda guovloplánejeaddji Birit Vuolab lohká ahte gávppiid ja huksenbargguid vearroboađuin lea sáhka duođaid stuorra supmis. 😱 Ohcejoga gielda vuot 😱 iežas ja earáid miljovnnaid dietnasiin. Moadde jagi dassái dat lei Suttesája, mii galggai beastit Ohcejoga gieldda geafivuođas. Plánaid mielde Suttesádjagis galggai vuovdigoahtit juhkančázi máilmmi goikeguovlluide, eandaliige arabialaš máilbmái. Jos dat livččii ollašuvvan, diet fitnodat livččii dál jo koŋkáneame dálá bensinhattiin: ulbmilin lei fievrridit čázi bassi gáldus táŋkabiillaid máilbmái.
    • «turistabárttaid» ➞ [typo]
      • «turistabarttaid»
      • «turistagárttaid»
      • «turistakárttaid»
    • «huksenbargid» ➞ [typo]
      • «huksenbargguid»
    • «Leagoson» ➞ [typo]
      • «dajuheamen» ➞ [typo]
        • «eandalit» ➞ [typo]
          • «eandalii»
        • «koŋkaneamen» ➞ [typo]
          • «koŋkáneame»
        • «tánkabiillain» ➞ [typo]
          • «táŋkabiillaid»
Guokte beaivvi dassái lei ođđasiin ahte Ohcejoga gielda áigu dinet miljovnnaid euroid turistabarttaid huksemiin. Gieldda guovloplánejeaddji Birit Vuolab lohká ahte gávppiid ja huksenbargguid vearroboađuin lea sáhka duođaid stuorra supmis. Ohcejoga gielda vuot iežas ja earáid miljovnnaid dietnasiin. Moadde jagi dassái dat lei Suttesája, mii galggai beastit Ohcejoga gieldda geafivuođas. Plánaid mielde Suttesádjagis galggai vuovdigoahtit juhkančázi máilmmi goikeguovlluide, eandaliige arabialaš máilbmái. Jos dat livččii ollašuvvan, diet fitnodat livččii dál jo koŋkáneame dálá bensinhattiin: ulbmilin lei fievrridit čázi bassi gáldus táŋkabiillaid máilbmái.
Guokte beaivvi dassái lei ođđasiin ahte Ohcejoga gielda áigu dinet miljovnnaid euroid turistabarttaid huksemiin. Gieldda guovloplánejeaddji Birit Vuolab lohká ahte gávppiid ja huksenbargguid vearroboađuin lea sáhka duođaid stuorra supmis. Ohcejoga gielda vuot iežas ja earáid miljovnnaid dietnasiin. Moadde jagi dassái dat lei Suttesája, mii galggai beastit Ohcejoga gieldda geafivuođas. Plánaid mielde Suttesádjagis galggai vuovdigoahtit juhkančázi máilmmi goikeguovlluide, eandaliige arabialaš máilbmái. Jos dat livččii ollašuvvan, diet fitnodat livččii dál jo koŋkáneame dálá bensinhattiin: ulbmilin lei fievrridit čázi bassi gáldus táŋkabiillaid máilbmái.
    • «.  Ohcejoga» ➞ [double-space-before]
      • «. Ohcejoga»
    • «vuot  iežas» ➞ [double-space-before]
      • «vuot iežas»
Dán vuoro galgá turista beastit gieldda. Turista gii diŋgosta gárvves bártta interneahtas mii šaddá olu hálbbibun go oastit báikkálaš huksenfitnodagain. Turista gii buktá iežas buđehiidge fárus go dat leat hálbbit máddin bo báikegotti gávppis. Turista gii dálostallá moadde vahku jagis bárttastis ja geas ii leat mangelágan čanastagat báikái dahje beroštupmi dan buresbirgejupmái. (Smiehta ieš: man ollu don beroštat báikkálaš buresbirgejumis go leat lieggariikkas luomu doallamin? Juos deaivvat leat nu lihkolaš ahte dus lea doppe iežat bárta , de áidna fuolla dus lea ahte ii giige bilit du priváhta opmodaga dan botta go leat eret.) Dán vuoro galgá turista beastit gieldda. Turista gii diŋgosta gárvves bartta interneahtas mii šaddá olu hálbbibun go oastit báikkálaš huksenfitnodagain. Turista gii buktá iežas buđehiidge fárus go dat leat hálbbibut máddin go báikegotti gávppis. Turista gii dálostallá moadde vahku jagis barttastis ja geas ii leat mangelágan čanastat báikái dahje beroštupmi dan buresbirgejupmái. (Smiehta ieš: man ollu don beroštat báikkálaš buresbirgejumis go leat lieggariikkas luomu doallamin? Juos deaivvat leat nu lihkolaš ahte dus lea doppe iežat barta , de áidna fuolla dus lea ahte ii giige bilit du priváhta opmodaga dan botta go leat eret.) 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dán vuoro galgá turista beastit gieldda. Turista gii diŋgosta gárvves bártta interneahtas mii šaddá olu hálbbibun go oastit báikkálaš huksenfitnodagain. Turista gii buktá iežas buđehiidge fárus go dat leat hálbbit máddin bo báikegotti gávppis. Turista gii dálostallá moadde vahku jagis bárttastis ja geas ii leat mangelágan čanastagat báikái dahje beroštupmi dan buresbirgejupmái. (Smiehta ieš: man ollu don beroštat báikkálaš buresbirgejumis go leat lieggariikkas luomu doallamin? Juos deaivvat leat nu lihkolaš ahte dus lea doppe iežat bárta , de áidna fuolla dus lea ahte ii giige bilit du priváhta opmodaga dan botta go leat eret.)
Dán vuoro galgá turista beastit gieldda. Turista gii diŋgosta gárvves bartta interneahtas mii šaddá olu 😱 go oastit báikkálaš huksenfitnodagain. Turista gii buktá iežas buđehiidge fárus go dat leat hálbbit máddin su báikegotti gávppis. Turista gii dálostallá moadde vahku jagis barttasmis ja geas ii leat mangelágan čanastagat báikái dahje beroštupmi dan buresbirgejupmái. (Smiehta ieš: man ollu don beroštat báikkálaš buresbirgejumis go leat lieggariikkas luomu doallamin? Juos deaivvat leat nu lihkolaš ahte dus lea doppe iežat bárta barta, de áidna fuolla dus lea ahte ii giige bilit du priváhta opmodaga dan botta go leat eret. )
    • «bártta» ➞ [typo]
      • «bartta»
      • «kártta»
      • «borttá»
      • «gárttá»
    • «hálbbibun» ➞ [typo]
      • «bo» ➞ [typo]
        • «su»
        • «du»
        • «mu»
        • «ábu»
      • «bárttastis» ➞ [typo]
        • «barttasmis»
        • «barttasgis»
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «barta,»
      • «.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «. )»
Dán vuoro galgá turista beastit gieldda. Turista gii diŋgosta gárvves bartta interneahtas mii šaddá olu go oastit báikkálaš huksenfitnodagain. Turista gii buktá iežas buđehiidge fárus go dat leat hálbbit máddin su báikegotti gávppis. Turista gii dálostallá moadde vahku jagis barttasmis ja geas ii leat mangelágan čanastagat báikái dahje beroštupmi dan buresbirgejupmái. (Smiehta ieš: man ollu don beroštat báikkálaš buresbirgejumis go leat lieggariikkas luomu doallamin? Juos deaivvat leat nu lihkolaš ahte dus lea doppe iežat bárta barta, de áidna fuolla dus lea ahte ii giige bilit du priváhta opmodaga dan botta go leat eret. )
Dán vuoro galgá turista beastit gieldda. Turista gii diŋgosta gárvves bartta interneahtas mii šaddá olu go oastit báikkálaš huksenfitnodagain. Turista gii buktá iežas buđehiidge fárus go dat leat hálbbit máddin su báikegotti gávppis. Turista gii dálostallá moadde vahku jagis 😱 ja geas ii leat mangelágan čanastagat báikái dahje beroštupmi dan buresbirgejupmái. (Smiehta ieš: man ollu don beroštat báikkálaš buresbirgejumis go leat lieggariikkas luomu doallamin? Juos deaivvat leat nu lihkolaš ahte dus lea doppe iežat bartta barta, de áidna fuolla dus lea ahte ii giige bilit du priváhta opmodaga dan botta go leat eret. 😱
    • «olu  go» ➞ [double-space-before]
      • «olu go»
    • «barttasmis» ➞ [typo]
      • «bárta» ➞ [typo]
        • «bartta»
        • «kártta»
        • «ártta»
        • «gártta»
      • «)» ➞ [space-before-paren-end]
Dán vuoro galgá turista beastit gieldda. Turista gii diŋgosta gárvves bartta interneahtas mii šaddá olu go oastit báikkálaš huksenfitnodagain. Turista gii buktá iežas buđehiidge fárus go dat leat hálbbit máddin su báikegotti gávppis. Turista gii dálostallá moadde vahku jagis ja geas ii leat mangelágan čanastagat báikái dahje beroštupmi dan buresbirgejupmái. (Smiehta ieš: man ollu don beroštat báikkálaš buresbirgejumis go leat lieggariikkas luomu doallamin? Juos deaivvat leat nu lihkolaš ahte dus lea doppe iežat bartta barta, de áidna fuolla dus lea ahte ii giige bilit du priváhta opmodaga dan botta go leat eret.
Dán vuoro galgá turista beastit gieldda. Turista gii diŋgosta gárvves bartta interneahtas mii šaddá olu go oastit báikkálaš huksenfitnodagain. Turista gii buktá iežas buđehiidge fárus go dat leat hálbbit máddin su báikegotti gávppis. Turista gii dálostallá moadde vahku jagis ja geas ii leat mangelágan čanastagat báikái dahje beroštupmi dan buresbirgejupmái. (Smiehta ieš: man ollu don beroštat báikkálaš buresbirgejumis go leat lieggariikkas luomu doallamin? Juos deaivvat leat nu lihkolaš ahte dus lea doppe iežat bartta barta, de áidna fuolla dus lea ahte ii giige bilit du priváhta opmodaga dan botta go leat eret.
    • «jagis  ja» ➞ [double-space-before]
      • «jagis ja»
Dat lea stuorra imaš go Ohcejoga gielda ii oro nákcemin ráhkadit plánaid, main livččii vehá guhkitáigge perspektiiva ja mat válddášedje buorebut vuhtii mii máilmmis dáhpáhuvvá. Ođđasat dál jo muitalit ahte turistamearri davvin lea dán gease unnon alla bensinhattiid dihte. Sáhttá leat nu ahte turisttat duođaid huksejit 400 ođđa bártta Suomabeal Deatnogáddái. Muhto naba jos dat moadde jagi geahčen eai šat suittege mátkkoštit davás ja bárttat báhcet guorusin? Gos dalle Ohcejoga gildii dat stuorra vearroboađut? Dat lea stuorra imaš go Ohcejoga gielda ii oro nákcemin ráhkadit plánaid, main livččii vehá guhkitáigge perspektiiva ja mat válddášedje buorebut vuhtii mii máilmmis dáhpáhuvvá. Ođđasat dál jo muitalit ahte turistamearri davvin lea dán gease unnon alla bensinhattiid dihte. Sáhttá leat nu ahte turisttat duođaid huksejit 400 ođđa bartta suomabeale Deatnogáddái. Muhto naba jos dat moatti jagi geahčen eai šat suittege mátkkoštit davás ja barttat báhcet guorusin? Gos dalle Ohcejoga gildii dat stuorra vearroboađut? 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dat lea stuorra imaš go Ohcejoga gielda ii oro nákcemin ráhkadit plánaid, main livččii vehá guhkitáigge perspektiiva ja mat válddášedje buorebut vuhtii mii máilmmis dáhpáhuvvá. Ođđasat dál jo muitalit ahte turistamearri davvin lea dán gease unnon alla bensinhattiid dihte. Sáhttá leat nu ahte turisttat duođaid huksejit 400 ođđa bártta Suomabeal Deatnogáddái. Muhto naba jos dat moadde jagi geahčen eai šat suittege mátkkoštit davás ja bárttat báhcet guorusin? Gos dalle Ohcejoga gildii dat stuorra vearroboađut?
Dat lea stuorra imaš go Ohcejoga gielda ii oro nákcemin ráhkadit plánaid, main livččii vehá guhkitáigge perspektiiva ja mat válddášedje buorebut vuhtii mii máilmmis dáhpáhuvvá. Ođđasat dál jo muitalit ahte turistamearri davvin lea dán gease unnon alla bensinhattiid dihte. Sáhttá leat nu ahte turisttat duođaid huksejit 400 ođđa bartta Suomabeal Deatnogáddái. Muhto naba jos dat moadde jagi geahčen eai šat suittege mátkkoštit davás ja barttat báhcet guorusin? Gos dalle Ohcejoga gildii dat stuorra vearroboađut?
    • «nu ahte  turisttat» ➞ [double-space-before]
      • «nu ahte turisttat»
    • «bártta» ➞ [typo]
      • «bartta»
      • «kártta»
      • «borttá»
      • «gárttá»
    • «bárttat» ➞ [typo]
      • «barttat»
      • «kárttát»
      • «borttát»
Máilmmi ekonomiija lea dál hui rášes dilis – vearrámus 1930-logu deprešuvnna rájes – eaige áššedovditge máhte albmaláhkai einnostit gosaguvlui dat allána . Dál lea ovdamearkka dihtii boahtán báifáhkka dat beaivi goas dábálaš amerihkalaš lea fáhkka beroštuvvan smávva ja hybridi biillain ja goas stuorra SUV:at báhcet gávpái go giige ii šat fuola daid, go golahit menddo olu bensiinna. (Soahtešiljuin riegádan Hummera ráhkadeami áigot oalát heaittihit – illubeaivi.) Mun vulgen Kanadas beannot jagi dassái iige dákkár ovdáneamis lean mangelágan mearkkat eai gostige. Jos dalle giinu livččii jearran mus goas boahtá dat beaivi ahte davvi-amerihkálaččat rievdadit iežaset doaladumiid biillaide ja biillavuodjimii, mun livččen vástidan ahte kánske 50 jagi geahčen. Dát beaivi bođii olu árat go livččen goassige sáhttán dahje duostan niegáditge . Máilmmi ekonomiija lea dál hui rašes dilis – vearrámus 1930-logu deprešuvnna rájes – eaige áššedovditge máhte albma láhkai einnostit gosa guvlui dat állana . Dál lea ovdamearkka dihtii boahtán báifáhkka dat beaivi goas dábálaš amerihkálaš lea fáhkka beroštuvvan smávva ja hybrida biillain ja goas stuorra SUVat báhcet gávpái go giige ii šat fuola daid, go golahit menddo olu bensiinna. (Soahtešiljuin riegádan Hummera ráhkadeami áigot oalát heaittihit – illubeaivi.) Mun vulgen Kanadas beannot jagi dassái eaige dákkár ovdáneamis lean mangelágan mearkkat eai gostige. Jos dalle gii nu livččii jearran mus goas boahtá dat beaivi go davvi-amerihkálaččat rievdadit iežaset doaladumiid biillaide ja biillavuodjimii, mun livččen vástidan ahte kánske 50 jagi geahčen. Dát beaivi bođii olu árat go livččen goassige sáhttán dahje duostan niegaditge . 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Máilmmi ekonomiija lea dál hui rášes dilis – vearrámus 1930-logu deprešuvnna rájes – eaige áššedovditge máhte albmaláhkai einnostit gosaguvlui dat allána . Dál lea ovdamearkka dihtii boahtán báifáhkka dat beaivi goas dábálaš amerihkalaš lea fáhkka beroštuvvan smávva ja hybridi biillain ja goas stuorra SUV:at báhcet gávpái go giige ii šat fuola daid, go golahit menddo olu bensiinna. (Soahtešiljuin riegádan Hummera ráhkadeami áigot oalát heaittihit – illubeaivi.) Mun vulgen Kanadas beannot jagi dassái iige dákkár ovdáneamis lean mangelágan mearkkat eai gostige. Jos dalle giinu livččii jearran mus goas boahtá dat beaivi ahte davvi-amerihkálaččat rievdadit iežaset doaladumiid biillaide ja biillavuodjimii, mun livččen vástidan ahte kánske 50 jagi geahčen. Dát beaivi bođii olu árat go livččen goassige sáhttán dahje duostan niegáditge .
Máilmmi ekonomiija lea dál hui rašes dilis – vearrámus 1930-logu deprešuvnna rájes – eaige áššedovditge máhte albma láhkai einnostit 😱 dat allána. Dál lea ovdamearkka dihtii boahtán báifáhkka dat beaivi goas dábálaš 😱 lea fáhkka beroštuvvan smávva ja hybrida biillain ja goas stuorra SUV:t báhcet gávpái go giige ii šat fuola daid, go golahit menddo olu bensiinna. (Soahtešiljuin riegádan Hummera ráhkadeami áigot oalát heaittihit – illubeaivi. ) Mun vulgen Kanadas beannot jagi dassái iige dákkár ovdáneamis lean mangelágan mearkkat eai gostige. Jos dalle gii nu livččii jearran mus goas boahtá dat beaivi ahte davvi-amerihkálaččat rievdadit iežaset doaladumiid biillaide ja biillavuodjimii, mun livččen vástidan ahte kánske 50 jagi geahčen. Dát beaivi bođii olu árat go livččen goassige sáhttán dahje duostan niegáditge niegáditge.
    • «rášes» ➞ [typo]
      • «rašes»
    • «albmaláhkai» ➞ [msyn-unspace-compound]
      • «albma láhkai»
    • «gosaguvlui» ➞ [typo]
      • «allána .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «allána.»
      • «amerihkalaš» ➞ [typo]
        • «hybridi» ➞ [typo]
          • «hybrida»
          • «hybriida»
          • «hybridaid»
        • «SUV:at» ➞ [typo]
          • «SUV:t»
        • «.)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «. )»
        • «giinu» ➞ [msyn-unspace-compound]
          • «gii nu»
        • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
          • «niegáditge.»
Máilmmi ekonomiija lea dál hui rašes dilis – vearrámus 1930-logu deprešuvnna rájes – eaige áššedovditge máhte albma láhkai einnostit dat allána. Dál lea ovdamearkka dihtii boahtán báifáhkka dat beaivi goas dábálaš lea fáhkka beroštuvvan smávva ja hybrida biillain ja goas stuorra SUV:t báhcet gávpái go giige ii šat fuola daid, go golahit menddo olu bensiinna. (Soahtešiljuin riegádan Hummera ráhkadeami áigot oalát heaittihit – illubeaivi. ) Mun vulgen Kanadas beannot jagi dassái iige dákkár ovdáneamis lean mangelágan mearkkat eai gostige. Jos dalle gii nu livččii jearran mus goas boahtá dat beaivi ahte davvi-amerihkálaččat rievdadit iežaset doaladumiid biillaide ja biillavuodjimii, mun livččen vástidan ahte kánske 50 jagi geahčen. Dát beaivi bođii olu árat go livččen goassige sáhttán dahje duostan niegáditge niegáditge.
Máilmmi ekonomiija lea dál hui rašes dilis – vearrámus 1930-logu deprešuvnna rájes – eaige áššedovditge máhte albma láhkai einnostit dat allána. Dál lea ovdamearkka dihtii boahtán báifáhkka dat beaivi goas dábálaš lea fáhkka beroštuvvan smávva ja hybrida biillain ja goas stuorra SUV:t báhcet gávpái go giige ii šat fuola daid, go golahit menddo olu bensiinna. (Soahtešiljuin riegádan Hummera ráhkadeami áigot oalát heaittihit – illubeaivi. 😱 Mun vulgen Kanadas beannot jagi dassái iige dákkár ovdáneamis lean mangelágan mearkkat eai gostige. Jos dalle gii nu livččii jearran mus goas boahtá dat beaivi ahte davvi-amerihkálaččat rievdadit iežaset doaladumiid biillaide ja biillavuodjimii, mun livččen vástidan ahte kánske 50 jagi geahčen. Dát beaivi bođii olu árat go livččen goassige sáhttán dahje duostan niegaditge niegaditge.
    • «einnostit  dat» ➞ [double-space-before]
      • «einnostit dat»
    • «dábálaš  lea» ➞ [double-space-before]
      • «dábálaš lea»
    • «)» ➞ [space-before-paren-end]
      • «niegáditge» ➞ [typo]
        • «niegaditge»
        • «niegaditgo»
        • «niegadinge»
        • «niegaditbe»
        • «viegaditge»
        • «niejaditge»
        • «čiegaditge»
        • «niegadatge»
        • «niegaditges»
        • «niegaditgen»
      • «niegáditge» ➞ [typo]
        • «niegaditge»
        • «niegaditgo»
        • «niegaditbe»
        • «viegaditge»
        • «niejaditge»
        • «čiegaditge»
        • «niegadatge»
        • «niegaditges»
        • «niegaditgen»
Máilmmi ekonomiija lea dál hui rašes dilis – vearrámus 1930-logu deprešuvnna rájes – eaige áššedovditge máhte albma láhkai einnostit dat allána. Dál lea ovdamearkka dihtii boahtán báifáhkka dat beaivi goas dábálaš lea fáhkka beroštuvvan smávva ja hybrida biillain ja goas stuorra SUV:t báhcet gávpái go giige ii šat fuola daid, go golahit menddo olu bensiinna. (Soahtešiljuin riegádan Hummera ráhkadeami áigot oalát heaittihit – illubeaivi. Mun vulgen Kanadas beannot jagi dassái iige dákkár ovdáneamis lean mangelágan mearkkat eai gostige. Jos dalle gii nu livččii jearran mus goas boahtá dat beaivi ahte davvi-amerihkálaččat rievdadit iežaset doaladumiid biillaide ja biillavuodjimii, mun livččen vástidan ahte kánske 50 jagi geahčen. Dát beaivi bođii olu árat go livččen goassige sáhttán dahje duostan niegaditge niegaditge.
Máilmmi ekonomiija lea dál hui rašes dilis – vearrámus 1930-logu deprešuvnna rájes – eaige áššedovditge máhte albma láhkai einnostit dat allána. Dál lea ovdamearkka dihtii boahtán báifáhkka dat beaivi goas dábálaš lea fáhkka beroštuvvan smávva ja hybrida biillain ja goas stuorra SUV:t báhcet gávpái go giige ii šat fuola daid, go golahit menddo olu bensiinna. (Soahtešiljuin riegádan Hummera ráhkadeami áigot oalát heaittihit – illubeaivi. Mun vulgen Kanadas beannot jagi dassái iige dákkár ovdáneamis lean mangelágan mearkkat eai gostige. Jos dalle gii nu livččii jearran mus goas boahtá dat beaivi ahte davvi-amerihkálaččat rievdadit iežaset doaladumiid biillaide ja biillavuodjimii, mun livččen vástidan ahte kánske 50 jagi geahčen. Dát beaivi bođii olu árat go livččen goassige sáhttán dahje duostan niegaditge niegaditge.
    • «.  Mun» ➞ [double-space-before]
      • «. Mun»
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áttestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi plánehtas . Geavvágoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddášeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushiin General Motors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid , muhto válljejit asialaš ekonomalaš biillaid. Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áđđestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas . Geavvágoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Motors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideddjiid , muhto válljejit ásialaš ekonomalaš biillaid. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áttestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi plánehtas . Geavvágoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddášeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushiin General Motors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid , muhto válljejit asialaš ekonomalaš biillaid.
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas plánehtas. Beavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit 😱 ekonomalaš biillaid.
    • «áttestallá» ➞ [typo]
      • «áddestallá»
      • «attástallá»
    • «plánehtas» ➞ [typo]
      • «planehtas»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «plánehtas.»
    • «Geavvágoson» ➞ [typo]
      • «Beavvigoson»
    • «girddášeaddjiide» ➞ [typo]
      • «girddašeaddjiide»
      • «girddašeddjiide»
    • «Bushiin» ➞ [typo]
      • «Bushain»
    • «Motors» ➞ [typo]
      • «Bofors»
      • «Kotor»
      • «Mors»
    • «bensenskievttideaddjiid ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bensenskievttideaddjiid,»
    • «asialaš» ➞ [typo]
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas plánehtas. Beavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Reavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
    • «plánehtas» ➞ [typo]
      • «planehtas»
    • «Beavvigoson» ➞ [typo]
      • «Reavvigoson»
    • «válljejit  ekonomalaš» ➞ [double-space-before]
      • «válljejit ekonomalaš»
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Reavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Beavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
    • «Reavvigoson» ➞ [typo]
      • «Beavvigoson»
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Beavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Reavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
    • «Beavvigoson» ➞ [typo]
      • «Reavvigoson»
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Reavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Beavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
    • «Reavvigoson» ➞ [typo]
      • «Beavvigoson»
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Beavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Reavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
    • «Beavvigoson» ➞ [typo]
      • «Reavvigoson»
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Reavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Beavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
    • «Reavvigoson» ➞ [typo]
      • «Beavvigoson»
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Beavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Reavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
    • «Beavvigoson» ➞ [typo]
      • «Reavvigoson»
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Reavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Beavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
    • «Reavvigoson» ➞ [typo]
      • «Beavvigoson»
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Beavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
Leago Ohcejoga gielda váldán dán ođđa dili vuhtii iežaset plánain? Ii oro leamen. Dat dušše áddestallá eará jierpmehis ja oanehisperspektiivva plánaid dego davviguovllu turistaguovddážiid mat leat maiddái huksemin dego jallat, vuordimin boahtteáigge turistavalvviid. Sidjiide máilbmi mii lea dál olles fártta rievdamin orru leamen nuppi planehtas planehtas. Reavvigoson Ohcejoga gildii ja eará balvvaid siste girddašeaddjiide dego Amerihká biilaindustriijai: dál sii leat stuorra heađis go sii eai leat beroštan plánet ja buvttadit vuoruhit smávva hybrida biillaid – ovttas Bushain General Bofors ja earát gilde dálkkádatrievdama ja dan váikkuhusaid – eaige olbmot šat fuola sin stuorra bensenskievttideaddjiid, muhto válljejit ekonomalaš biillaid.
    • «Beavvigoson» ➞ [typo]
      • «Reavvigoson»
Álbmotbeaivve Doalut Álbmotbeaivve Doalut 1 No errors found
Vaikko dáppe Torontos eai lean mangelágan doalut sámi álbmotbeaivvi gudnin, dáiden ávvudit beaivvi buot árbeviroleamos vuogi mielde go goassige Sámis – vahágis. Iđđes barggus mis lei eamiálbmotprográmma mánnosaš čoahkkin, man min “vuoras” rabai haudenosaunee giitossártniin dego son láve. Dat lea árbevirolaš sárdni mii giitá eatnama ja dan buot oliid ja osiid ja mii árbevirolaččat sáhttá bistit máŋga diimmu. Ovdal dan giitossártni min prográmma čálli váccii birra rieggá “smudge” suovain (dábálaččat goikaduvvon salvia-šaddu, muhtumin háisuodni ) vai buot čoahkkima oassálastit sáhtte buhtistit iežaset dainna suovain. Smudge-suova ulbmilin lea buhtistit ja rahpat olbmo ja olbmo miela váldit vuostá earáid ja earáid sániid positiivvalaš vuoiŋŋas. Dáid árbevirolaš ráhpanvieruid maŋŋá gieđahallagođiimet čoahkkináššiid. Go čoahkkin nogai, min “vuoras” (gii oahpaha maiddái oneida-giela min prográmmas) loahpahii čoahkkima. Eahkes trumbu- ja lávlunrieggás eamiálbmotstudeanttaid guovddážis vuot giinu manai rieggá birra smudge-suovain ovdalgo álggiimet lávlut. Rieggás juohkehaš beasai válljet oahpes lávlaga dahje oahpahit earáide ođđa lávlaga – lávlagat leat “árbevirolaš” intiánalávlagat mat olbmot lávlot sihke seremoniijain ja eahpeformála ovttastallamiin. Okta almmái lávllui ja oahpahii midjiide guovdžža lávlaga – son ieš gulai guovžža klánii – ja lávlaga maŋŋá okta rieggá jođiheaddjiin čilgii guovžamánu birra, mii lea dál lahkoneamen go guovža lihkká dálvenahkáriin. Son čilgii ahte oađedettiin guovža viežžá visuvnnaid olbmuid várás ja dat lea eandalitge guovža-klána olbmuid geatnegasvuohta gaskkustit daid visuvnnaid earáide. Vaikko dáppe Torontos eai lean mangelágan doalut sámi álbmotbeaivvi gudnin, dáiden ávvudit beaivvi buot árbeviroleamos vuogi mielde go goassige Sámis – vahágis. Iđđes barggus mis lei eamiálbmotprográmma mánnosaš čoahkkin, man min “vuoras” rabai haudenosaunee-giitossártniin dego son láve. Dat lea árbevirolaš sárdni mii giitá eatnama ja dan buot oliid ja osiid ja mii árbevirolaččat sáhttá bistit máŋga diimmu. Ovdal dan giittossártni min prográmma čálli váccii birra rieggá "smudge"-suovain (dábálaččat goikaduvvon salvia-šaddu, muhtumin háisuoidni ) vai buot čoahkkima oassálastit sáhtte buhtistit iežaset dainna suovain. Smudge-suova ulbmilin lea buhtistit ja rahpat olbmo ja olbmo miela váldit vuostá earáid ja earáid sániid positiivvalaš vuoiŋŋas. Dáid árbevirolaš rahpanvieruid maŋŋá gieđahallagođiimet čoahkkináššiid. Go čoahkkin nogai, min “vuoras” (gii oahpaha maiddái oneida-giela min prográmmas) loahpahii čoahkkima. Eahkes trumbo- ja lávlunrieggás eamiálbmotstudeanttaid guovddážis vuot gii nu manai rieggá birra smudge-suovain ovdalgo álggiimet lávlut. Rieggás juohkehaš beasai válljet oahpes lávlaga dahje oahpahit earáide ođđa lávlaga – lávlagat leat “árbevirolaš” indiánalávlagat mat olbmot lávlot sihke seremoniijain ja eahpeformála ovttastallamiin. Okta almmái lávllui ja oahpahii midjiide guovžža lávlaga – son ieš gulai guovžža klánii – ja lávlaga maŋŋá okta rieggá jođiheddjiin čilgii guovžamánu birra, mii lea dál lahkoneamen go guovža lihkká dálvenahkáriin. Son čilgii ahte oađedettiin guovža viežžá višuvnnaid olbmuid várás ja dat lea eandaliige guovža-klána olbmuid geatnegasvuohta gaskkustit daid višuvnnaid earáide. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Vaikko dáppe Torontos eai lean mangelágan doalut sámi álbmotbeaivvi gudnin, dáiden ávvudit beaivvi buot árbeviroleamos vuogi mielde go goassige Sámis – vahágis. Iđđes barggus mis lei eamiálbmotprográmma mánnosaš čoahkkin, man min “vuoras” rabai haudenosaunee giitossártniin dego son láve. Dat lea árbevirolaš sárdni mii giitá eatnama ja dan buot oliid ja osiid ja mii árbevirolaččat sáhttá bistit máŋga diimmu. Ovdal dan giitossártni min prográmma čálli váccii birra rieggá smudge” suovain (dábálaččat goikaduvvon salvia-šaddu, muhtumin háisuodni ) vai buot čoahkkima oassálastit sáhtte buhtistit iežaset dainna suovain. Smudge-suova ulbmilin lea buhtistit ja rahpat olbmo ja olbmo miela váldit vuostá earáid ja earáid sániid positiivvalaš vuoiŋŋas. Dáid árbevirolaš ráhpanvieruid maŋŋá gieđahallagođiimet čoahkkináššiid. Go čoahkkin nogai, min “vuoras” (gii oahpaha maiddái oneida-giela min prográmmas) loahpahii čoahkkima. Eahkes trumbu- ja lávlunrieggás eamiálbmotstudeanttaid guovddážis vuot giinu manai rieggá birra smudge-suovain ovdalgo álggiimet lávlut. Rieggás juohkehaš beasai válljet oahpes lávlaga dahje oahpahit earáide ođđa lávlaga – lávlagat leat “árbevirolašintiánalávlagat mat olbmot lávlot sihke seremoniijain ja eahpeformála ovttastallamiin. Okta almmái lávllui ja oahpahii midjiide guovdžža lávlaga – son ieš gulai guovžža klánii – ja lávlaga maŋŋá okta rieggá jođiheaddjiin čilgii guovžamánu birra, mii lea dál lahkoneamen go guovža lihkká dálvenahkáriin. Son čilgii ahte oađedettiin guovža viežžá visuvnnaid olbmuid várás ja dat lea eandalitge guovža-klána olbmuid geatnegasvuohta gaskkustit daid visuvnnaid earáide.
Vaikko dáppe Torontos eai lean mangelágan doalut sámi álbmotbeaivvi gudnin, dáiden ávvudit beaivvi buot árbeviroleamos vuogi mielde go goassige Sámis – vahágis. Iđđes barggus mis lei eamiálbmotprográmma mánnosaš čoahkkin, man min ”vuoras” rabai 😱 giittossártniin dego son láve. Dat lea árbevirolaš sárdni mii giitá eatnama ja dan buot oliid ja osiid ja mii árbevirolaččat sáhttá bistit máŋga diimmu. Ovdal dan giittossártni min prográmma čálli váccii birra rieggá ”smolgesmudge” suovain (dábálaččat goikaduvvon salvia-šaddu, muhtumin háisuodni háisuoidni) vai buot čoahkkima oassálastit sáhtte buhtistit iežaset dainna suovain. 😱 ulbmilin lea buhtistit ja rahpat olbmo ja olbmo miela váldit vuostá earáid ja earáid sániid positiivvalaš vuoiŋŋas. Dáid árbevirolaš ráhpanvieruid maŋŋá gieđahallagođiimet čoahkkináššiid. Go čoahkkin nogai, min ”vuoras” (gii oahpaha maiddái 😱 min prográmmas) loahpahii čoahkkima. Eahkes trumbo- ja lávlunrieggás eamiálbmotstudeanttaid guovddážis vuot gii nu manai rieggá birra 😱 ovdalgo álggiimet lávlut. Rieggás juohkehaš beasai válljet oahpes lávlaga dahje oahpahit earáide ođđa lávlaga – lávlagat leat ”árbevirolašindiánalávlagat mat olbmot lávlot sihke seremoniijain ja eahpeformála ovttastallamiin. Okta almmái lávllui ja oahpahii midjiide guovddáža lávlaga – son ieš gulai guovžža plánii – ja lávlaga maŋŋá okta rieggá jođiheaddjiin čilgii guovžamánu birra, mii lea dál lahkoneamen go guovža lihkká dálvenahkáriin. Son čilgii ahte oađedettiin guovža viežžá višuvnnaid olbmuid várás ja dat lea eandaliige guovžaealána olbmuid geatnegasvuohta gaskkustit daid višuvnnaid earáide.
    • «“vuoras» ➞ [punct-aistton-left]
      • «”vuoras»
    • «haudenosaunee» ➞ [typo]
      • «giitossártniin» ➞ [typo]
        • «giittossártniin»
      • «giitossártni» ➞ [typo]
        • «giittossártni»
      • «“» ➞ [punct-aistton-left]
        • «”smolge»
      • «)» ➞ [space-before-paren-end]
        • «háisuoidni)»
      • «Smudge-suova» ➞ [typo]
        • «“vuoras» ➞ [punct-aistton-left]
          • «”vuoras»
        • «oneida-giela» ➞ [typo]
          • «trumbu-» ➞ [typo]
            • «trumbo-»
          • «giinu» ➞ [msyn-unspace-compound]
            • «gii nu»
          • «smudge-suovain» ➞ [typo]
            • «“árbevirolaš» ➞ [punct-aistton-left]
              • «”árbevirolaš»
            • «intiánalávlagat» ➞ [typo]
              • «indiánalávlagat»
              • «indiánalávlaga»
              • «indiánasávlagat»
            • «guovdžža» ➞ [typo]
              • «guovddáža»
              • «guovžža»
            • «klánii» ➞ [typo]
              • «plánii»
              • «kránii»
              • «alážii»
              • «klássii»
              • «aldnii»
              • «altánii»
              • «šlávii»
            • «visuvnnaid» ➞ [typo]
              • «višuvnnaid»
            • «eandalit» ➞ [typo]
              • «eandalii»
            • «guovža-klána» ➞ [typo]
              • «guovžaealána»
              • «guovžaklása»
              • «guovžaplána»
              • «guovžačálána»
              • «guovžaoktána»
              • «guovžaskána»
              • «guovžalána»
              • «guovžagálána»
              • «guovžakrána»
            • «visuvnnaid» ➞ [typo]
              • «višuvnnaid»
Vaikko dáppe Torontos eai lean mangelágan doalut sámi álbmotbeaivvi gudnin, dáiden ávvudit beaivvi buot árbeviroleamos vuogi mielde go goassige Sámis – vahágis. Iđđes barggus mis lei eamiálbmotprográmma mánnosaš čoahkkin, man min ”vuoras” rabai giittossártniin dego son láve. Dat lea árbevirolaš sárdni mii giitá eatnama ja dan buot oliid ja osiid ja mii árbevirolaččat sáhttá bistit máŋga diimmu. Ovdal dan giittossártni min prográmma čálli váccii birra rieggá ”smolgesmudge” suovain (dábálaččat goikaduvvon salvia-šaddu, muhtumin háisuodni háisuoidni) vai buot čoahkkima oassálastit sáhtte buhtistit iežaset dainna suovain. ulbmilin lea buhtistit ja rahpat olbmo ja olbmo miela váldit vuostá earáid ja earáid sániid positiivvalaš vuoiŋŋas. Dáid árbevirolaš ráhpanvieruid maŋŋá gieđahallagođiimet čoahkkináššiid. Go čoahkkin nogai, min ”vuoras” (gii oahpaha maiddái min prográmmas) loahpahii čoahkkima. Eahkes trumbo- ja lávlunrieggás eamiálbmotstudeanttaid guovddážis vuot gii nu manai rieggá birra ovdalgo álggiimet lávlut. Rieggás juohkehaš beasai válljet oahpes lávlaga dahje oahpahit earáide ođđa lávlaga – lávlagat leat ”árbevirolaš” indiánalávlagat mat olbmot lávlot sihke seremoniijain ja eahpeformála ovttastallamiin. Okta almmái lávllui ja oahpahii midjiide guovddáža lávlaga – son ieš gulai guovžža plánii – ja lávlaga maŋŋá okta rieggá jođiheaddjiin čilgii guovžamánu birra, mii lea dál lahkoneamen go guovža lihkká dálvenahkáriin. Son čilgii ahte oađedettiin guovža viežžá višuvnnaid olbmuid várás ja dat lea eandaliige guovžaealána olbmuid geatnegasvuohta gaskkustit daid višuvnnaid earáide.
Vaikko dáppe Torontos eai lean mangelágan doalut sámi álbmotbeaivvi gudnin, dáiden ávvudit beaivvi buot árbeviroleamos vuogi mielde go goassige Sámis – vahágis. Iđđes barggus mis lei eamiálbmotprográmma mánnosaš čoahkkin, man min ”vuoras” rabai giittossártniin dego son láve. Dat lea árbevirolaš sárdni mii giitá eatnama ja dan buot oliid ja osiid ja mii árbevirolaččat sáhttá bistit máŋga diimmu. Ovdal dan giittossártni min prográmma čálli váccii birra rieggá ”smolgesmolge” suovain (dábálaččat goikaduvvon salvia-šaddu, muhtumin háisuoinni háisuoidni) vai buot čoahkkima oassálastit sáhtte buhtistit iežaset dainna suovain. ulbmilin lea buhtistit ja rahpat olbmo ja olbmo miela váldit vuostá earáid ja earáid sániid positiivvalaš vuoiŋŋas. Dáid árbevirolaš ráhpanvieruid maŋŋá gieđahallagođiimet čoahkkináššiid. Go čoahkkin nogai, min ”vuoras” (gii oahpaha maiddái min prográmmas) loahpahii čoahkkima. Eahkes trumbo- ja lávlunrieggás eamiálbmotstudeanttaid guovddážis vuot gii nu manai rieggá birra ovdalgo álggiimet lávlut. Rieggás juohkehaš beasai válljet oahpes lávlaga dahje oahpahit earáide ođđa lávlaga – lávlagat leat ”árbevirolaš” indiánalávlagat mat olbmot lávlot sihke seremoniijain ja eahpeformála ovttastallamiin. Okta almmái lávllui ja oahpahii midjiide guovddáža lávlaga – son ieš gulai guovžža plánii – ja lávlaga maŋŋá okta rieggá jođiheaddjiin čilgii guovžamánu birra, mii lea dál lahkoneamen go guovža lihkká dálvenahkáriin. Son čilgii ahte oađedettiin guovža viežžá višuvnnaid olbmuid várás ja dat lea eandaliige guovžaealána olbmuid geatnegasvuohta gaskkustit daid višuvnnaid earáide.
    • «rabai  giittossártniin» ➞ [double-space-before]
      • «rabai giittossártniin»
    • «smolgesmudge» ➞ [typo]
      • «smolgesmolge»
      • «smolgeomutge»
      • «smolgesomutge»
    • «háisuodni» ➞ [typo]
      • «háisuoinni»
      • «háisuludni»
      • «háisugudni»
    • «.  ulbmilin» ➞ [double-space-before]
      • «. ulbmilin»
    • «maiddái  min» ➞ [double-space-before]
      • «maiddái min»
    • «birra  ovdalgo» ➞ [double-space-before]
      • «birra ovdalgo»
Jurddašallen ahte nie dáppe stuorra miljongávpogis olbmot ellet iežaset kultuvrra vaikko ii leange miige erenoamáš ávvubeivviid sidjiide. Sidjiide dat leat oassin árgabeaivvis dađe stuorat doaluid dahje meanuid haga. Sámis mii dušše lávllestit Sámi soga lávlaga oktii jagis almma mangelágan vieruid haga ja dasto guldalit daid agálaš sártniid… Jurddašallen ahte nie dáppe stuorra miljongávpogis olbmot ellet iežaset kultuvrra vaikko ii leange miige erenoamáš ávvubeivviid sidjiide. Sidjiide dat leat oassin árgabeaivvis dađe stuorát doaluid dahje meanuid haga. Sámis mii dušše lávlestit Sámi soga lávlaga oktii jagis almma mangelágan vieruid haga ja dasto guldalit daid agálaš sártniid… 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jurddašallen ahte nie dáppe stuorra miljongávpogis olbmot ellet iežaset kultuvrra vaikko ii leange miige erenoamáš ávvubeivviid sidjiide. Sidjiide dat leat oassin árgabeaivvis dađe stuorat doaluid dahje meanuid haga. Sámis mii dušše lávllestit Sámi soga lávlaga oktii jagis almma mangelágan vieruid haga ja dasto guldalit daid agálaš sártniid…
Jurddašallen ahte nie dáppe stuorra gilljongávpogis olbmot ellet iežaset kultuvrra vaikko ii leange miige erenoamáš ávvubeivviid sidjiide. Sidjiide dat leat oassin árgabeaivvis dađe stuorat doaluid dahje meanuid haga. Sámis mii dušše lávlestin Sámisoga lávlaga oktii jagis almma mangelágan vieruid haga ja dasto guldalit daid agálaš sártniid…
    • «miljongávpogis» ➞ [typo]
      • «gilljongávpogis»
      • «giljongávpogis»
      • «milkongávpogis»
      • «millogávpogis»
      • «vilgongávpogis»
      • «molongávpogis»
      • «giljonagávpogis»
      • «miljonatgávpogis»
      • «gilongávpogis»
    • «lávllestit» ➞ [typo]
      • «lávlestin»
    • «Sámi soga lávlaga» ➞ [msyn-compound]
      • «Sámisoga lávlaga»
PS: Helsingin Sanomat almmustahtii mu čállosa Suoma stáhta ájihanpolitihkas sámiid hárrái ikte – mun ledjen gal ráhkkanan muhtin čilgehussii manne sii eai sáhte dan almmustahttit, nu ahte lei oalle stuorra imaš go lohke ahte šaddá álbmotbeaivve aviisii! PS: Helsingin Sanomat almmustahtii mu čállosa Suoma stáhta ájihanpolitihkas sámiid hárrái ikte – mun ledjen gal ráhkkanan muhtin čilgehussii manne sii eai sáhte dan almmustahttit, nu ahte lei oalle stuorra imaš go lohke ahte šaddá álbmotbeaivve aviisii! 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
PS: Helsingin Sanomat almmustahtii mu čállosa Suoma stáhta ájihanpolitihkas sámiid hárrái ikte – mun ledjen gal ráhkkanan muhtin čilgehussii manne sii eai sáhte dan almmustahttit, nu ahte lei oalle stuorra imaš go lohke ahte šaddá álbmotbeaivve aviisii!
PS: Helsingin Anumat almmustahtii mu čállosa Suoma stáhta ájihanpolitihkas sámiid hárrái ikte – mun ledjen gal ráhkkanan muhtin čilgehussii manne sii eai sáhte dan almmustahttit, nu ahte lei oalle stuorra imaš go lohke ahte šaddá álbmotbeaivve aviisii!
    • «Sanomat» ➞ [typo]
      • «Anumat»
      • «Eanumat»
      • «Manumat»
      • «Ránomat»
      • «Mánomat»
Min Áigi + Áššu = ? Min Áigi + Áššu = ? 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Min Áigi + Áššu = ?
Min Áigi + Áššu =?
    • «= ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «=?»
Odne gullui ahte Min Áigi ja Áššu ovttastahttojuvvojit, juoga mii lea stuorá illusáhkan buot sámi mediageavahedjiide . Sávan ahte beaivvalaš sámegielaviisa dál viimmat šadda duohtan, ja ahte ođđa aviisa nagodivččii gilvalit Sámi Radio mediamonopolain. Muhto ovttastahttimis leat goitge máŋga váttis hástalusa. Odne gullui ahte Min Áigi ja Áššu ovttastahttojuvvojit, juoga mii lea stuora illusáhkan buot sámi mediageavaheddjiide . Sávan ahte beaivválaš sámegielaviisa dál viimmat šaddá duohtan, ja ahte ođđa aviisa nagodivččii gilvalit Sámi Radio mediamonopolain. Muhto ovttastahttimis leat goitge máŋga váttis hástalusa. 3
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Odne gullui ahte Min Áigi ja Áššu ovttastahttojuvvojit, juoga mii lea stuorá illusáhkan buot sámi mediageavahedjiide . Sávan ahte beaivvalaš sámegielaviisa dál viimmat šadda duohtan, ja ahte ođđa aviisa nagodivččii gilvalit Sámi Radio mediamonopolain. Muhto ovttastahttimis leat goitge máŋga váttis hástalusa.
Odne gullui ahte Min Áigi ja Áššu ovttastahttojuvvojit, juoga mii lea stuora illusáhkan buot sámi 😱 mediageavahedjiide. Sávan ahte beaivválaš sámegielaviisa dál viimmat šaddá duohtan, ja ahte ođđa aviisa nagodivččii gilvalit Sámi Radio mediamonopolain. Muhto ovttastahttimis leat goitge máŋga váttis hástalusa.
    • «stuorá» ➞ [typo]
      • «stuora»
      • «stuorra»
    • «mediageavahedjiide» ➞ [typo]
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «mediageavahedjiide.»
      • «beaivvalaš» ➞ [typo]
        • «beaivválaš»
      • «šadda» ➞ [typo]
        • «šaddá»
Odne gullui ahte Min Áigi ja Áššu ovttastahttojuvvojit, juoga mii lea stuora illusáhkan buot sámi mediageavahedjiidesámi mediageavahedjiide. Sávan ahte beaivválaš sámegielaviisa dál viimmat šaddá duohtan, ja ahte ođđa aviisa nagodivččii gilvalit Sámi Radio mediamonopolain. Muhto ovttastahttimis leat goitge máŋga váttis hástalusa.
Odne gullui ahte Min Áigi ja Áššu ovttastahttojuvvojit, juoga mii lea stuora illusáhkan buot sámi mediageavahedjiide😱. Sávan ahte beaivválaš sámegielaviisa dál viimmat šaddá duohtan, ja ahte ođđa aviisa nagodivččii gilvalit Sámi Radio mediamonopolain. Muhto ovttastahttimis leat goitge máŋga váttis hástalusa.
    • «sámi  mediageavahedjiide» ➞ [double-space-before]
      • «sámi mediageavahedjiide»
    • «sámi  mediageavahedjiide» ➞ [typo]
Odne gullui ahte Min Áigi ja Áššu ovttastahttojuvvojit, juoga mii lea stuora illusáhkan buot sámi mediageavahedjiidesámegielaviisa dál viimmat šaddá duohtan, ja ahte ođđa aviisa nagodivččii gilvalit Sámi Radio mediamonopolain. Muhto ovttastahttimis leat goitge máŋga váttis hástalusa.
Odne gullui ahte Min Áigi ja Áššu ovttastahttojuvvojit, juoga mii lea stuora illusáhkan buot sámi mediageavaheddjiidsámegielaviisa dál viimmat šaddá duohtan, ja ahte ođđa aviisa nagodivččii gilvalit Sámi Radio mediamonopolain. Muhto ovttastahttimis leat goitge máŋga váttis hástalusa.
    • «mediageavahedjiidesámegielaviisa» ➞ [typo]
      • «mediageavaheddjiidsámegielaviisa»
Dábalaččat in gal ane vuogasin go guokte áidna fálaldaga dáinna lágin ovttastahttojuvvojit, danin go gilvu dalle dábalaččat unno . Mu oainnu mielde lea gilvu dehalaš ja dearvvašlaš, inge oainne monopolas makkarge ovdamuniid . Muhto dán oktavuođas jáhkan goitge servodahkii buorren go ná dáhpahuvva . Vuosttažettin dan sivás go Min Áigi ja Áššu eai goassege leat duohta gilvaleaddjit leamaš. Avviissat leat neaktan báikkalaš aviisan Kárášjogas ja Guovdageainnus, ja nu eai leat seammá áššiid ja lohkkiid nalde gilvalan. Go aviissat ovttastahttojuvvojit, sávan baicca ahte ođđa aviisa nagoda viidabut gokčat ja addit lohkkiide buoret buktaga. Dat livččii sihke Áššu ja Min Áiggi dálá lohkkiide stuorá vuoitun. Dábálaččat in gal ane vuogasin go guokte áidna fálaldaga dáinna lágiin ovttastahttojuvvojit, danin go gilvu dalle dábálaččat unnu . Mu oainnu mielde lea gilvu dehálaš ja dearvvašlaš, inge oainne monopolas makkárge ovdamuniid . Muhto dán oktavuođas jáhkán goitge servodahkii buorren go ná dáhpáhuvvá . Vuosttažettiin dan sivas go Min Áigi ja Áššu eai goassege leat duohta gilvaleaddjit leamaš. Aviissat leat neaktán báikkálaš aviisan Kárášjogas ja Guovdageainnus, ja nu eai leat seammá áššiid ja lohkkiid nalde gilvalan. Go aviissat ovttastahttojuvvojit, sávan baicca ahte ođđa aviisa nagoda viidábut gokčat ja addit lohkkiide buoret buktaga. Dat livččii sihke Áššu ja Min Áiggi dálá lohkkiide stuora vuoitun. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dábalaččat in gal ane vuogasin go guokte áidna fálaldaga dáinna lágin ovttastahttojuvvojit, danin go gilvu dalle dábalaččat unno . Mu oainnu mielde lea gilvu dehalaš ja dearvvašlaš, inge oainne monopolas makkarge ovdamuniid . Muhto dán oktavuođas jáhkan goitge servodahkii buorren go ná dáhpahuvva . Vuosttažettin dan sivás go Min Áigi ja Áššu eai goassege leat duohta gilvaleaddjit leamaš. Avviissat leat neaktan báikkalaš aviisan Kárášjogas ja Guovdageainnus, ja nu eai leat seammá áššiid ja lohkkiid nalde gilvalan. Go aviissat ovttastahttojuvvojit, sávan baicca ahte ođđa aviisa nagoda viidabut gokčat ja addit lohkkiide buoret buktaga. Dat livččii sihke Áššu ja Min Áiggi dálá lohkkiide stuorá vuoitun.
Dábálaččat in gal ane vuogasin go guokte áidna fálaldaga dáinna 😱 ovttastahttojuvvojit, danin go gilvu dalle dábálaččat unno. Mu oainnu mielde lea gilvu dehálaš ja dearvvašlaš, inge oainne monopolas makkárge ovdamuniid. Muhto dán oktavuođas jáhkán goitge servodahkii buorren go ná dáhpáhuvvá dáhpahuvva. Vuosttažettiin dan sivas go Min Áigi ja Áššu eai goassege leat duohta gilvaleaddjit leamaš. Aviissat leat neaktán báikkálaš aviisan Kárášjogas ja Guovdageainnus, ja nu eai leat seamma áššiid ja lohkkiid nalde gilvalan. Go aviissat ovttastahttojuvvojit, sávan baicca ahte ođđa aviisa nagoda viidábut gokčat ja addit lohkkiide buoret buktaga. Dat livččii sihke Áššu ja Min Áiggi dálá lohkkiide stuora vuoitun.
    • «Dábalaččat» ➞ [typo]
      • «Dábálaččat»
    • «lágin» ➞ [typo]
      • «dábalaččat» ➞ [typo]
        • «dábálaččat»
      • «unno .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «unno.»
      • «dehalaš» ➞ [typo]
        • «dehálaš»
      • «makkar» ➞ [typo]
        • «makkár»
      • «ovdamuniid .» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «ovdamuniid.»
      • «jáhkan» ➞ [typo]
        • «jáhkán»
      • «dáhpahuvva» ➞ [typo]
        • «dáhpáhuvvá»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «dáhpahuvva.»
      • «Vuosttažettin» ➞ [typo]
        • «Vuosttažettiin»
      • «sivás» ➞ [typo]
        • «sivas»
        • «siva»
        • «sivat»
        • «šilás»
      • «Avviissat» ➞ [typo]
        • «Aviissat»
        • «Áviissat»
        • «Viissat»
      • «neaktan» ➞ [typo]
        • «neaktán»
        • «geaktán»
        • «seaktán»
        • «neastán»
        • «neaktin»
        • «veaktan»
        • «reaktan»
      • «báikkalaš» ➞ [typo]
        • «báikkálaš»
      • «seammá» ➞ [typo]
        • «seamma»
      • «viidabut» ➞ [typo]
        • «viidábut»
        • «viidásut»
      • «stuorá» ➞ [typo]
        • «stuora»
        • «stuorra»
Dábálaččat in gal ane vuogasin go guokte áidna fálaldaga dáinna ovttastahttojuvvojit, danin go gilvu dalle dábálaččat unno. Mu oainnu mielde lea gilvu dehálaš ja dearvvašlaš, inge oainne monopolas makkárge ovdamuniid. Muhto dán oktavuođas jáhkán goitge servodahkii buorren go ná dáhpáhuvvá dáhpahuvva. Vuosttažettiin dan sivas go Min Áigi ja Áššu eai goassege leat duohta gilvaleaddjit leamaš. Aviissat leat neaktán báikkálaš aviisan Kárášjogas ja Guovdageainnus, ja nu eai leat seamma áššiid ja lohkkiid nalde gilvalan. Go aviissat ovttastahttojuvvojit, sávan baicca ahte ođđa aviisa nagoda viidábut gokčat ja addit lohkkiide buoret buktaga. Dat livččii sihke Áššu ja Min Áiggi dálá lohkkiide stuora vuoitun.
Dábálaččat in gal ane vuogasin go guokte áidna fálaldaga dáinna ovttastahttojuvvojit, danin go gilvu dalle dábálaččat unno. Mu oainnu mielde lea gilvu dehálaš ja dearvvašlaš, inge oainne monopolas makkárge ovdamuniid. Muhto dán oktavuođas jáhkán goitge servodahkii buorren go ná dáhpáhuvvá dáhpáhuvvá. Vuosttažettiin dan sivas go Min Áigi ja Áššu eai goassege leat duohta gilvaleaddjit leamaš. Aviissat leat neaktán báikkálaš aviisan Kárášjogas ja Guovdageainnus, ja nu eai leat seamma áššiid ja lohkkiid nalde gilvalan. Go aviissat ovttastahttojuvvojit, sávan baicca ahte ođđa aviisa nagoda viidábut gokčat ja addit lohkkiide buoret buktaga. Dat livččii sihke Áššu ja Min Áiggi dálá lohkkiide stuora vuoitun.
    • «dáinna  ovttastahttojuvvojit» ➞ [double-space-before]
      • «dáinna ovttastahttojuvvojit»
    • «dáhpahuvva» ➞ [typo]
      • «dáhpáhuvvá»
Dasa lassin maid sávan ahte dál šadda duođaleabbo gilvu sámi mediaid gaskas , ja ahte sámi aviissat viimmat nagodit gilvališgoahtit Sámi Radioin. Sámi Radios lea dán rádjai leamaš njulgestaga monopolafápmu sámi mediamárkanis, go nagodit stuorat ruhtafámuin háhkat čeahpimus journalisttaid ja miha beaktileabbo ságaid muitalit. Dálá aviissat leat ráhččan unnan návccaiguin , dan botta go Sámi Radio ráfis lea beassan buoidut. In heađisge ane bahan go Sámi Radio lea sturron, muhto anan váidalahttin go das eai gávdno duohta gilvaleaddjit. Dasa lassin maid sávan ahte dál šaddá duođaleabbo gilvu sámi mediaid gaskkas , ja ahte sámi aviissat viimmat nagodit gilvališgoahtit Sámi Radioin. Sámi Radios lea dán rádjai leamaš njulgestaga monopolafápmu sámi mediamárkanis, go nagodit stuorát ruhtafámuin háhkat čeahpimus journalisttaid ja mihá beaktileabbo ságaid muitalit. Dálá aviissat leat rahčan unnán návccaiguin , dan botta go Sámi Radio ráfis lea beassan buoidut. In heađisge ane bahán go Sámi Radio lea sturron, muhto anán váidalahttin go das eai gávdno duohta gilvaleaddjit. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dasa lassin maid sávan ahte dál šadda duođaleabbo gilvu sámi mediaid gaskas , ja ahte sámi aviissat viimmat nagodit gilvališgoahtit Sámi Radioin. Sámi Radios lea dán rádjai leamaš njulgestaga monopolafápmu sámi mediamárkanis, go nagodit stuorat ruhtafámuin háhkat čeahpimus journalisttaid ja miha beaktileabbo ságaid muitalit. Dálá aviissat leat ráhččan unnan návccaiguin , dan botta go Sámi Radio ráfis lea beassan buoidut. In heađisge ane bahan go Sámi Radio lea sturron, muhto anan váidalahttin go das eai gávdno duohta gilvaleaddjit.
Dasa lassin maid sávan ahte dál šaddá duođaleabbo gilvu sámi mediaid gaskasa gaskas, ja ahte sámi aviissat viimmat nagodit gilvališgoahtit Sámi Radioin. Sámi Radios lea dán rádjai leamaš njulgestaga monopolafápmu sámi mediamárkanis, go nagodit stuorat ruhtafámuin háhkat čeahpimus journalisttaid ja mihá beaktileabbo ságaid muitalit. Dálá aviissat leat ráhččan unnán návccaiguin, dan botta go Sámi Radio ráfis lea beassan buoidut. In heađisge ane bahás go Sámi Radio lea sturron, muhto atnán váidalahttin go das eai gávdno duohta gilvaleaddjit.
    • «šadda» ➞ [typo]
      • «šaddá»
    • «gaskas» ➞ [typo]
      • «gaskasa»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gaskas,»
    • «miha» ➞ [typo]
      • «mihá»
    • «unnan» ➞ [typo]
      • «unnán»
    • «návccaiguin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «návccaiguin,»
    • «bahan» ➞ [typo]
      • «bahás»
      • «bahát»
    • «anan» ➞ [typo]
      • «atnán»
Dasa lassin maid sávan ahte dál šaddá duođaleabbo gilvu sámi mediaid gaskasa gaskas, ja ahte sámi aviissat viimmat nagodit gilvališgoahtit Sámi Radioin. Sámi Radios lea dán rádjai leamaš njulgestaga monopolafápmu sámi mediamárkanis, go nagodit stuorat ruhtafámuin háhkat čeahpimus journalisttaid ja mihá beaktileabbo ságaid muitalit. Dálá aviissat leat ráhččan unnán návccaiguin, dan botta go Sámi Radio ráfis lea beassan buoidut. In heađisge ane bahás go Sámi Radio lea sturron, muhto atnán váidalahttin go das eai gávdno duohta gilvaleaddjit.
Dasa lassin maid sávan ahte dál šaddá duođaleabbo gilvu sámi mediaid gaskasa gaskasa, ja ahte sámi aviissat viimmat nagodit gilvališgoahtit Sámi Radioin. Sámi Radios lea dán rádjai leamaš njulgestaga monopolafápmu sámi mediamárkanis, go nagodit stuorat ruhtafámuin háhkat čeahpimus journalisttaid ja mihá beaktileabbo ságaid muitalit. Dálá aviissat leat ráhččan unnán návccaiguin, dan botta go Sámi Radio ráfis lea beassan buoidut. In heađisge ane bahás go Sámi Radio lea sturron, muhto atnán váidalahttin go das eai gávdno duohta gilvaleaddjit.
    • «gaskas» ➞ [typo]
      • «gaskasa»
Muhto ii leat beare ovttastahttit guokte aviissa ja doaivut ahte buot čoavdašuvva . Máilmmis leat máŋga ovdamearkka dasa ahte ovttastahttimat eai leat doaibman nugo eaiggadat ledje sávvat. Dábalaš váttisvuohta láve ovdamearkka dihte leat go guokte fitnodaga bargit eai nagot ovttasbargat. Dán oktavuođas šadda stuora hástalussan guokte aviissa doaimmahusa oažžut doaibmat oktan. Ođđa aviissa jođiheddjiid bargun šadda dan dihte bargiid luohttevašvuođa dinet, vai dovddašedje oadjebasvuođa ođđa bargoguimmiid searvvis. Muhto ii leat beare ovttastahttit guokte aviissa ja doaivut ahte buot čoavdašuvvá . Máilmmis leat máŋga ovdamearkka dasa ahte ovttastahttimat eai leat doaibman nugo eaiggádat ledje sávvat. Dábálaš váttisvuohta láve ovdamearkka dihte leat go guokte fitnodaga bargit eai nagot ovttasbargat. Dán oktavuođas šaddá stuora hástalussan guokte aviissa doaimmahusa oažžut doaibmat oktan. Ođđa aviissa jođiheddjiid bargun šaddá dan dihte bargiid luohttevašvuođa dinet, vai dovddašedje oadjebasvuođa ođđa bargoguimmiid searvvis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhto ii leat beare ovttastahttit guokte aviissa ja doaivut ahte buot čoavdašuvva . Máilmmis leat máŋga ovdamearkka dasa ahte ovttastahttimat eai leat doaibman nugo eaiggadat ledje sávvat. Dábalaš váttisvuohta láve ovdamearkka dihte leat go guokte fitnodaga bargit eai nagot ovttasbargat. Dán oktavuođas šadda stuora hástalussan guokte aviissa doaimmahusa oažžut doaibmat oktan. Ođđa aviissa jođiheddjiid bargun šadda dan dihte bargiid luohttevašvuođa dinet, vai dovddašedje oadjebasvuođa ođđa bargoguimmiid searvvis.
Muhto ii leat beare ovttastahttit guokte aviissa ja doaivut ahte buot čoavdašuvvá čoavdašuvva. Máilmmis leat máŋga ovdamearkka dasa ahte ovttastahttimat eai leat doaibman nugo eaiggádit ledje sávvat. Dábálaš váttisvuohta láve ovdamearkka dihte leat go guokte fitnodaga bargit eai nagot ovttasbargat. Dán oktavuođas šaddá stuora hástalussan guokte aviissa doaimmahusa oažžut doaibmat oktan. Ođđa aviissa jođiheddjiid bargun šaddá dan dihte bargiid luohttevašvuođa dinet, vai dovddašedje oadjebasvuođa ođđa bargoguimmiid searvvis.
    • «čoavdašuvva» ➞ [typo]
      • «čoavdašuvvá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «čoavdašuvva.»
    • «eaiggadat» ➞ [typo]
      • «eaiggádit»
    • «Dábalaš» ➞ [typo]
      • «Dábálaš»
    • «šadda» ➞ [typo]
      • «šaddá»
    • «šadda» ➞ [typo]
      • «šaddá»
Muhto ii leat beare ovttastahttit guokte aviissa ja doaivut ahte buot čoavdašuvvá čoavdašuvva. Máilmmis leat máŋga ovdamearkka dasa ahte ovttastahttimat eai leat doaibman nugo eaiggádit ledje sávvat. Dábálaš váttisvuohta láve ovdamearkka dihte leat go guokte fitnodaga bargit eai nagot ovttasbargat. Dán oktavuođas šaddá stuora hástalussan guokte aviissa doaimmahusa oažžut doaibmat oktan. Ođđa aviissa jođiheddjiid bargun šaddá dan dihte bargiid luohttevašvuođa dinet, vai dovddašedje oadjebasvuođa ođđa bargoguimmiid searvvis.
Muhto ii leat beare ovttastahttit guokte aviissa ja doaivut ahte buot čoavdašuvvá čoavdašuvvá. Máilmmis leat máŋga ovdamearkka dasa ahte ovttastahttimat eai leat doaibman nugo eaiggádit ledje sávvat. Dábálaš váttisvuohta láve ovdamearkka dihte leat go guokte fitnodaga bargit eai nagot ovttasbargat. Dán oktavuođas šaddá stuora hástalussan guokte aviissa doaimmahusa oažžut doaibmat oktan. Ođđa aviissa jođiheddjiid bargun šaddá dan dihte bargiid luohttevašvuođa dinet, vai dovddašedje oadjebasvuođa ođđa bargoguimmiid searvvis.
    • «čoavdašuvva» ➞ [typo]
      • «čoavdašuvvá»
Dasa lassin lea eahpečielggas moht sámi preassadoarjja juogaduvvo ovttastahttima maŋŋel. In leat sihkar ahte ođđa aviisii juolluduvvo seammá olu doarjja go Min Áigái ja Áššui dán radjái lea dahkkon. Dát lea goitge politihkkalaš ášši, ja ávččuhan ahte politihkkarat dál fuomašit liibba njulget sámegielat mediamárkana bonjuvuođa . Muđui lea baha ahte dárogielat aviisa Ságát dat báhca vuoitin , jus sidjiide lasihuvvo ruhta dan geažil go okta aviisa jávka . Dasa lassin lea eahpečielggas movt sámi preassadoarjja juogaduvvo ovttastahttima maŋŋel. In leat sihkar ahte ođđa aviisii juolluduvvo seammá olu doarjja go Min Áigái ja Áššui dán rádjái lea dahkkon. Dát lea goitge politihkalaš ášši, ja ávžžuhan ahte politihkkarat dál fuomášit liibba njulget sámegielat mediamárkana bonjuvuođa . Muđui lea bahá ahte dárogielat aviisa Ságat dat báhcá vuoitin , jus sidjiide lasihuvvo ruhta dan geažil go okta aviisa jávká . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Dasa lassin lea eahpečielggas moht sámi preassadoarjja juogaduvvo ovttastahttima maŋŋel. In leat sihkar ahte ođđa aviisii juolluduvvo seammá olu doarjja go Min Áigái ja Áššui dán radjái lea dahkkon. Dát lea goitge politihkkalaš ášši, ja ávččuhan ahte politihkkarat dál fuomašit liibba njulget sámegielat mediamárkana bonjuvuođa . Muđui lea baha ahte dárogielat aviisa Ságát dat báhca vuoitin , jus sidjiide lasihuvvo ruhta dan geažil go okta aviisa jávka .
Dasa lassin lea eahpečielggas mohttu sámi preassadoarjja juogaduvvo ovttastahttima maŋŋel. In leat sihkar ahte ođđa aviisii juolluduvvo seammá olu doarjja go Min Áigái ja Áššui dán rádjai lea dahkkon. Dát lea goitge politihkalaš ášši, ja ávžžuhat ahte politihkkarat dál fuomášit liibba njulget sámegielat mediamárkana bonjuvuođa. Muđui lea bahás ahte dárogielat aviisa Ságát dat báhca vuoitin, jus sidjiide lasihuvvo ruhta dan geažil go okta aviisa jávka jávka.
    • «moht» ➞ [typo]
      • «mohttu»
    • «radjái» ➞ [typo]
      • «rádjai»
      • «rádjái»
    • «politihkkalaš» ➞ [typo]
      • «politihkalaš»
    • «ávččuhan» ➞ [typo]
      • «ávžžuhat»
    • «fuomašit» ➞ [typo]
      • «fuomášit»
    • «bonjuvuođa .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bonjuvuođa.»
    • «baha» ➞ [typo]
      • «bahás»
      • «bahát»
      • «bajá»
    • «vuoitin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuoitin,»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jávka.»
Dasa lassin lea eahpečielggas mohttu sámi preassadoarjja juogaduvvo ovttastahttima maŋŋel. In leat sihkar ahte ođđa aviisii juolluduvvo seammá olu doarjja go Min Áigái ja Áššui dán rádjai lea dahkkon. Dát lea goitge politihkalaš ášši, ja ávžžuhat ahte politihkkarat dál fuomášit liibba njulget sámegielat mediamárkana bonjuvuođa. Muđui lea bahás ahte dárogielat aviisa Ságát dat báhca vuoitin, jus sidjiide lasihuvvo ruhta dan geažil go okta aviisa jávka jávka.
Dasa lassin lea eahpečielggas mohttu sámi preassadoarjja juogaduvvo ovttastahttima maŋŋel. In leat sihkar ahte ođđa aviisii juolluduvvo seammá olu doarjja go Min Áigái ja Áššui dán rádjai lea dahkkon. Dát lea goitge politihkalaš ášši, ja ávžžuhat ahte politihkkarat dál fuomášit liibba njulget sámegielat mediamárkana bonjuvuođa. Muđui lea bahás ahte dárogielat aviisa Ságát dat báhca vuoitin, jus sidjiide lasihuvvo ruhta dan geažil go okta aviisa jávkan jávkan.
    • «jávka» ➞ [typo]
      • «jávkan»
      • «lávká»
    • «jávka» ➞ [typo]
      • «jávkan»
      • «javza»
      • «navka»
      • «šávká»
Lihkolaš Lihkolaš 1 No errors found
Mun jahkán Lawra Somby lea ipmirdan dan áigá juo , movt lea leat lihkolaš. Adjágas šuoŋas han juoigaba soai Sara Marielliin justte dien birra ja álo lean liikon dien šuoŋa . Muhto dal orun dego veháš jurddašallmin dien dovddu, dien sáni: L - I - H - K - O - L - A - Š! " jurdagat Bohtet dego bárut gáddái eaige bisan goassege. Dovddut bohtet dego bárut gáddái eaige bisan goassege" dajahallaba soai luođis.. Ja justte nie han leage mus dal. Sávašin ahte dat bistášii .. ja barggašin dan ovdi ahte bistašii . danne mun dal jurddášan ge, manne lea mus ná dal? Ii álgán otne, iige álgán ikte.(. lea Lea) bistán dal nu guhka ahte ieš in muitte justte goas álggi ge! Eat mii huma gal jagiid, in dieđe manuid, muhto goit vahkkuid . . muhto nuppe dafus , jagis leat vahkut, ja mánus leat vahkkut.. Mun jahkán Lawra Somby lea ipmirdan dan áigá Mun jáhkán Lawra Somby lea ipmirdan dan áigá juo , movt lea leat lihkolaš. Adjágas šuoŋas han juoigaba soai Sara Marielliin justte dien birra ja álo lean liikon dien šukŋii . Muhto dal orun dego veháš jurddašallamin dien dovddu, dien sáni: L - I - H - K - O - L - A - Š! " "Jurdagat bohtet dego bárut gáddái eaige bisán goassege. Dovddut bohtet dego bárut gáddái eaige bisán goassege" dajahallaba soai luođis.. Ja justte nie han leage mus dal. Sávašin ahte dat bisttášii .. ja barggašin dan ovdii ahte bisttášii . Danne mun dal jurddašan ge, manne lea mus ná dal? Ii álgán otne, iige álgán ikte.(. . Lea) bistán dal nu guhká ahte ieš in muitte justte goas álggii ge! Eat mii huma gal jagiid, in dieđe mánuid, muhto goit vahkkuid . . Muhto nuppe dáfus , jagis leat vahkut, ja mánus leat vahkkut.. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mun jahkán Lawra Somby lea ipmirdan dan áigá juo , movt lea leat lihkolaš. Adjágas šuoŋas han juoigaba soai Sara Marielliin justte dien birra ja álo lean liikon dien šuoŋa . Muhto dal orun dego veháš jurddašallmin dien dovddu, dien sáni: L - I - H - K - O - L - A - Š! " jurdagat Bohtet dego bárut gáddái eaige bisan goassege. Dovddut bohtet dego bárut gáddái eaige bisan goassege" dajahallaba soai luođis.. Ja justte nie han leage mus dal. Sávašin ahte dat bistášii .. ja barggašin dan ovdi ahte bistašii . danne mun dal jurddášan ge, manne lea mus ná dal? Ii álgán otne, iige álgán ikte.(. lea Lea) bistán dal nu guhka ahte ieš in muitte justte goas álggi ge! Eat mii huma gal jagiid, in dieđe manuid, muhto goit vahkkuid . . muhto nuppe dafus , jagis leat vahkut, ja mánus leat vahkkut..
Mun jáhkán Lawra Somby lea ipmirdan dan áigá juo, movt lea leat lihkolaš. Adjágas šuoŋas han juoigaba soai Sara Marielliin justte dien birra ja álo lean liikon dien šuoŋa. Muhto dal orun dego veháš jurddašallan dien dovddu, dien sáni: L - I - H - K - O - L - A - Š! " jurdagat Bohtet dego bárut gáddái eaige bisán goassege. Dovddut bohtet dego bárut gáddái eaige bisán goassege" dajahallaba soai luođis.. Ja justte nie han leage mus dal. Sávašin ahte dat bisttášin .. ja barggašin dan čuvdi ahte bistašii bistašii. danne mun dal jurddašan ge, manne lea mus ná dal? Ii álgán otne, iige álgán ikte. (. lea Lea) bistán dal nu guhká ahte ieš in muitte justte goas álggii ge! Eat mii huma gal jagiid, in dieđe manuid, muhto goit vahkkuid. 😱 muhto nuppe dafus dáfos, jagis leat vahkut, ja mánus leat vahkkut..
    • «jahkán» ➞ [typo]
      • «jáhkán»
    • «juo ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «juo,»
    • «šuoŋa .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «šuoŋa.»
    • «jurddašallmin» ➞ [typo]
      • «jurddašallan»
      • «jurddašallon»
    • «bisan» ➞ [typo]
      • «bisán»
    • «bisan» ➞ [typo]
      • «bisán»
    • «bistášii» ➞ [typo]
      • «bisttášin»
    • «ovdi» ➞ [typo]
      • «čuvdi»
      • «urdi»
      • «ovdii»
      • «ovddu»
      • «ovdu»
      • «ovddo»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bistašii.»
    • «jurddášan» ➞ [typo]
      • «jurddašan»
      • «jurddahan»
      • «jurddašin»
    • «.(» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «. (»
    • «guhka» ➞ [typo]
      • «guhká»
    • «álggi» ➞ [typo]
      • «álggii»
    • «vahkkuid .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vahkkuid.»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «dáfos,»
Mun jáhkán Lawra Somby lea ipmirdan dan áigá juo, movt lea leat lihkolaš. Adjágas šuoŋas han juoigaba soai Sara Marielliin justte dien birra ja álo lean liikon dien šuoŋa. Muhto dal orun dego veháš jurddašallan dien dovddu, dien sáni: L - I - H - K - O - L - A - Š! " jurdagat Bohtet dego bárut gáddái eaige bisán goassege. Dovddut bohtet dego bárut gáddái eaige bisán goassege" dajahallaba soai luođis.. Ja justte nie han leage mus dal. Sávašin ahte dat bisttášin .. ja barggašin dan čuvdi ahte bistašii bistašii. danne mun dal jurddašan ge, manne lea mus ná dal? Ii álgán otne, iige álgán ikte. (. lea Lea) bistán dal nu guhká ahte ieš in muitte justte goas álggii ge! Eat mii huma gal jagiid, in dieđe manuid, muhto goit vahkkuid. muhto nuppe dafus dáfos, jagis leat vahkut, ja mánus leat vahkkut..
Mun jáhkán Lawra Somby lea ipmirdan dan áigá juo, movt lea leat lihkolaš. Adjágas šuoŋas han juoigaba soai Sara Marielliin justte dien birra ja álo lean liikon dien šuoŋa. Muhto dal orun dego veháš jurddašallan dien dovddu, dien sáni: L - I - H - K - O - L - A - Š! " jurdagat Bohtet dego bárut gáddái eaige bisán goassege. Dovddut bohtet dego bárut gáddái eaige bisán goassege" dajahallaba soai luođis.. Ja justte nie han leage mus dal. Sávašin ahte dat bisttášin .. ja barggašin dan čuvdi ahte bisttášii bisttašit. danne mun dal jurddašan ge, manne lea mus ná dal? Ii álgán otne, iige álgán ikte. (. lea Lea) bistán dal nu guhká ahte ieš in muitte justte goas álggii ge! Eat mii huma gal jagiid, in dieđe manuid, muhto goit vahkkuid. muhto nuppe dáfos dáfos, jagis leat vahkut, ja mánus leat vahkkut..
    • «bistašii» ➞ [typo]
      • «bisttášii»
      • «sisttašii»
      • «bisttašit»
      • «risttašii»
    • «bistašii» ➞ [typo]
      • «bisttašit»
    • «.  muhto» ➞ [double-space-before]
      • «. muhto»
    • «dafus» ➞ [typo]
      • «dáfos»
      • «dáfus»
lean geahččalan iskat alddan . . mii dat lea mii lea rievdán ? In leat gal leamášan dat olmmoš gii in leat liikolaš váikko mii vel livčče , haha. . dáiddan leamášan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše..? Lean geahččalan iskat alddán . . Mii dat lea mii lea rievdan ? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livččii , haha. . Dáiddán leamašan váikko man lihkolaš(. . Varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše..? 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
lean geahččalan iskat alddan . . mii dat lea mii lea rievdán ? In leat gal leamášan dat olmmoš gii in leat liikolaš váikko mii vel livčče , haha. . dáiddan leamášan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše..?
lean geahččalan iskat alddestan alddan. 😱 mii dat lea mii lea rievdan rievdán? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. 😱 dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše.. ?
    • «alddan» ➞ [typo]
      • «alddestan»
      • «alddán»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «alddan.»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «rievdán» ➞ [typo]
        • «rievdan»
      • «?» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «rievdán?»
      • «leamášan» ➞ [typo]
        • «leamašan»
      • «liikolaš» ➞ [typo]
        • «lihkolaš»
        • «girkolaš»
      • «livčče ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «livčče,»
      • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «leamášan» ➞ [typo]
          • «leamašan»
        • «..?» ➞ [no-space-after-punct-mark]
          • «.. ?»
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdán? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše.. ?
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše..?
    • «.  mii» ➞ [double-space-before]
      • «. mii»
    • «rievdán» ➞ [typo]
      • «rievdan»
    • «.  dáiddan» ➞ [double-space-before]
      • «. dáiddan»
    • «.. ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «..?»
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše..?
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše.. ?
    • «..?» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.. ?»
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše.. ?
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše..?
    • «.. ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «..?»
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše..?
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše.. ?
    • «..?» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.. ?»
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše.. ?
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše..?
    • «.. ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «..?»
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše..?
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše.. ?
    • «..?» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.. ?»
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše.. ?
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše..?
    • «.. ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «..?»
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše..?
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše.. ?
    • «..?» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.. ?»
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše.. ?
lean geahččalan iskat alddestan alddan. mii dat lea mii lea rievdan rievdan? In leat gal leamašan dat olmmoš gii in leat lihkolaš váikko mii vel livčče, haha. dáiddan leamašan váikko man lihkolaš(. varra in leat jurddašallan dan birra nu olu ovdal dušše..?
    • «.. ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «..?»
Go olbmot jerret; movt manna ? Mun vástidan, bures, hui bures . Lean ráhkasmuvvan eallimii. De bohkosit buohkat, jerret, na, "gii dan háve lea dat bártni ?" Vástidan áivve dat seamma .."ii oktage". De sii imaštallet, "na nieida go lea(?" ehh ... imaštalan de: "ferte go álo leat muhtin olmmoš?!a.a , ii leat nieida ge!" Orru measta dego olbmoš ii leat agga leat lihkolaš jus juo ii leat gavdnan irggi/ moarssi jur easka . a.a , dat maid dovddan ii leat diet ráhkisvuođa dovdu maid áittoráhkistan olmmoš dovda . Ii leat dat gal! Go olbmot jerret: movt manna ? Mun vástidan: bures, hui bures . Lean ráhkásmuvvan eallimii. De bohkosit buohkat, jerret, na, "gii dán háve lea dat bárdni ?" Vástidan aivve dan seamma .."ii oktage". De sii imaštallet, "na nieida go lea(?" ?" Ehh ... imaštalan de: "ferte go álo leat muhtin olmmoš?! A-a , ii leat nieida ge!" Orru measta dego olbmos ii leat ágga leat lihkolaš jus juo ii leat gávdnan irggi/ moarsi jur easka . A-a , dat maid dovddan ii leat diet ráhkisvuođa dovdu maid aittoráhkásmuvvan olmmoš dovdá . Ii leat dat gal! 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Go olbmot jerret; movt manna ? Mun vástidan, bures, hui bures . Lean ráhkasmuvvan eallimii. De bohkosit buohkat, jerret, na, "gii dan háve lea dat bártni ?"bártni ?" Vástidan áivve dat seamma .."ii oktage". De sii imaštallet, "na nieida go lea(?" ehh ... imaštalan de: "ferte go álo leat muhtin olmmoš?!a.a , ii leat nieida ge!" Orru measta dego olbmoš ii leat agga leat lihkolaš jus juo ii leat gavdnan irggi/ moarssi jur easka . a.a , dat maid dovddan ii leat diet ráhkisvuođa dovdu maid áittoráhkistan olmmoš dovda . Ii leat dat gal!
Go olbmot jerret; movt manna mánná? Mun vástidan, bures, hui bures. Lean ráhkásmuvvan eallimii. De bohkosit buohkat, jerret, na, "gii dan háve lea dat bártni?"bártni Vástidan aivve dat seamma 😱ii oktage". De sii imaštallet, "na nieida go lea(😱 eai ... imaštalan de: "ferte go álo leat muhtin olmmoš? !a.a a, ii leat nieida ge😱 Orru measta dego olbmoš ii leat árgga leat lihkolaš jus juo ii leat gávdnan irggi/ moarsi jur easka. a. a a, dat maid dovddan ii leat diet ráhkisvuođa dovdu maid áittabáhkistan olmmoš dovda dovda. Ii leat dat gal!
    • «?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «mánná?»
    • «bures .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bures.»
    • «ráhkasmuvvan» ➞ [typo]
      • «ráhkásmuvvan»
      • «ráhkásmuvvon»
      • «roahkasmuvvan»
      • «ráhpásmuvvon»
      • «ráhkásnuvvan»
      • «ráhpásmuvvan»
      • «roahkasmuvvon»
    • «bártni ?"» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bártni?"»
      • «?"»
    • «bártni ?"» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «bártni »
    • «áivve» ➞ [typo]
      • «aivve»
    • «.."» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «»
    • «?"» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «»
    • «ehh» ➞ [typo]
      • «eai»
      • «eat»
    • «?!» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «? !»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «a,»
    • «!"» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «»
    • «agga» ➞ [typo]
      • «árgga»
    • «gavdnan» ➞ [typo]
      • «gávdnan»
      • «gávdnon»
      • «gáldnan»
      • «bávdnan»
    • «moarssi» ➞ [typo]
      • «moarsi»
    • «easka .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «easka.»
    • «a.a» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «a. a»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «a,»
    • «áittoráhkistan» ➞ [typo]
      • «áittabáhkistan»
      • «áittanáhkistan»
      • «áittarákkistan»
      • «áittaráhkustan»
      • «áittadáhkistan»
      • «áittarohkistan»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dovda.»
Go olbmot jerret; movt manna mánná? Mun vástidan, bures, hui bures. Lean ráhkásmuvvan eallimii. De bohkosit buohkat, jerret, na, "gii dan háve lea dat bártni?"ástidan?"ástidan aivve dat seamma ii oktage". De sii imaštallet, "na nieida go lea( eai ... imaštalan de: "ferte go álo leat muhtin olmmoš? !a.a a, ii leat nieida ge Orru measta dego olbmoš ii leat árgga leat lihkolaš jus juo ii leat gávdnan irggi/ moarsi jur easka. a. a a, dat maid dovddan ii leat diet ráhkisvuođa dovdu maid áittabáhkistan olmmoš dovda dovda. Ii leat dat gal!
Go olbmot jerret; movt mánná mánná? Mun vástidan, bures, hui bures. Lean ráhkásmuvvan eallimii. De bohkosit buohkat, jerret, na, "gii dan háve lea dat bártniástidan?"vástidan aivve dat seamma ii oktage". De sii imaštallet, "na nieida go lea(eai ... imaštalan de: "ferte go álo leat muhtin olmmoš? ! a.a a, ii leat nieida ge Orru measta dego olbmoš ii leat árgga leat lihkolaš jus juo ii leat gávdnan irggi/ moarsi jur easka. a. a a, dat maid dovddan ii leat diet ráhkisvuođa dovdu maid áittabáhkistan olmmoš duvdá duvdá. Ii leat dat gal!
    • «manna» ➞ [typo]
      • «mánná»
    • «?"ástidan» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «ástidan»
    • «?"ástidan» ➞ [typo]
      • «?"vástidan»
      • «?"astadan»
      • «?"lásttidan»
      • «?"ásaidan»
    • «( eai» ➞ [space-after-paren-beg]
      • «(eai»
    • «!a.» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «! a.»
    • «dovda» ➞ [typo]
      • «duvdá»
      • «dovdá»
    • «dovda» ➞ [typo]
      • «duvdá»
      • «dovdá»
Go olbmot jerret; movt mánná mánná? Mun vástidan, bures, hui bures. Lean ráhkásmuvvan eallimii. De bohkosit buohkat, jerret, na, "gii dan háve lea dat bártniástidann aivve dat seamma ii oktage". De sii imaštallet, "na nieida go lea(eai ... imaštalan de: "ferte go álo leat muhtin olmmoš? ! a.a a, ii leat nieida ge Orru measta dego olbmoš ii leat árgga leat lihkolaš jus juo ii leat gávdnan irggi/ moarsi jur easka. a. a a, dat maid dovddan ii leat diet ráhkisvuođa dovdu maid áittabáhkistan olmmoš duvdá duvdá. Ii leat dat gal!
Go olbmot jerret; movt mánná mánná? Mun vástidan, bures, hui bures. Lean ráhkásmuvvan eallimii. De bohkosit buohkat, jerret, na, "gii dan háve lea dat bártniástidani aivve dat seamma ii oktage". De sii imaštallet, "na nieida go lea(eai ... imaštalan de: "ferte go álo leat muhtin olmmoš? 😱 a. a a, ii leat nieida ge Orru measta dego olbmoš ii leat árgga leat lihkolaš jus juo ii leat gávdnan irggi/ moarsi jur easka. a. a a, dat maid dovddan ii leat diet ráhkisvuođa dovdu maid áittabáhkistan olmmoš duvdá duvdá. Ii leat dat gal!
    • «bártniástidann» ➞ [typo]
      • «bártniástidani»
      • «bártniástidane»
    • «!» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «a.a» ➞ [no-space-after-punct-mark]
        • «a. a»
Go olbmot jerret; movt mánná mánná? Mun vástidan, bures, hui bures. Lean ráhkásmuvvan eallimii. De bohkosit buohkat, jerret, na, "gii dan háve lea dat bártniástidani aivve dat seamma ii oktage". De sii imaštallet, "na nieida go lea(eai ... imaštalan de: "ferte go álo leat muhtin olmmoš? a. a a, ii leat nieida ge Orru measta dego olbmoš ii leat árgga leat lihkolaš jus juo ii leat gávdnan irggi/ moarsi jur easka. a. a a, dat maid dovddan ii leat diet ráhkisvuođa dovdu maid áittabáhkistan olmmoš duvdá duvdá. Ii leat dat gal!
Go olbmot jerret; movt mánná mánná? Mun vástidan, bures, hui bures. Lean ráhkásmuvvan eallimii. De bohkosit buohkat, jerret, na, "gii dan háve lea dat bártniástidani aivve dat seamma ii oktage". De sii imaštallet, "na nieida go lea(eai ... imaštalan de: "ferte go álo leat muhtin olmmoš? a. a a, ii leat nieida ge Orru measta dego olbmoš ii leat árgga leat lihkolaš jus juo ii leat gávdnan irggi/ moarsi jur easka. a. a a, dat maid dovddan ii leat diet ráhkisvuođa dovdu maid áittabáhkistan olmmoš duvdá duvdá. Ii leat dat gal!
    • «?  a.» ➞ [double-space-before]
      • «? a.»
Muhto lean huskan , ja jurddašan. Ja lean gavdnan maŋga maht sáhttet leat aggan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gavdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dahpáhuvvan dal . Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid ansašit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gavdnat gii deavdá dus justte dien..) , Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre!! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu! Muhto lean hutkan , ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga mat sáhttet leat ággan dasa. Dien irgeságastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dál . Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii leat dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid ánssášit dán eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnat gii deavdá dus justte dien..) . Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre!! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu! 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhto lean huskan , ja jurddašan. Ja lean gavdnan maŋga maht sáhttet leat aggan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gavdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dahpáhuvvan dal . Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid ansašit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gavdnat gii deavdá dus justte dien..) , Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre!! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
Muhto lean huskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien.. ) ), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! ! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «huššan,»
    • «gavdnan» ➞ [typo]
      • «gávdnan»
      • «gávdnon»
      • «gáldnan»
      • «bávdnan»
    • «maŋga» ➞ [typo]
      • «máŋga»
    • «maht» ➞ [typo]
      • «maid»
      • «mađe»
      • «mađi»
    • «aggan» ➞ [typo]
      • «árgan»
    • «gavdnet» ➞ [typo]
      • «gávdnet»
      • «bávdnet»
    • «dahpáhuvvan» ➞ [typo]
      • «dáhpáhuvvan»
      • «oahpahuvvon»
    • «dal .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dal.»
    • «ansašit» ➞ [typo]
      • «asášit»
      • «anašit»
      • «amašit»
      • «basašit»
    • «gavdnat» ➞ [typo]
      • «gávdnan»
    • «..)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.. )»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «),»
    • «!!» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «! !»
Muhto lean huskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien.. ) ), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! ! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien.. )), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! 😱 Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
    • «huskan» ➞ [typo]
      • «boskan»
      • «toskan»
      • «čoskan»
      • «doskan»
      • «háškan»
      • «huškun»
      • «huššan»
      • «huškon»
    • «) )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «))»
    • «!» ➞ [space-before-punct-mark]
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien.. )), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien..)), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
    • «.. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «..)»
    • «!  Viimmat» ➞ [double-space-before]
      • «! Viimmat»
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien..)), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien.. )), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
    • «..)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.. )»
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien.. )), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien..)), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
    • «.. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «..)»
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien..)), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien.. )), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
    • «..)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.. )»
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien.. )), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien..)), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
    • «.. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «..)»
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien..)), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien.. )), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
    • «..)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.. )»
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien.. )), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien..)), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
    • «.. )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «..)»
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien..)), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
Muhto lean boskan huššan, ja jurddašan. Ja lean gávdnan máŋga maid sáhttet leat árgan dasa. Dien irgesagastallamis lohken álo ahte in dárbbaš irggi, go beare mu lagamusat gávdnet ráhkisvuođa. Justte dat lea ge dáhpáhuvvan dal. Dat geaid oaivvildin go nie lohken, sii lea dahkan justte dan. Ja sii leat nu lihkolaččat, ja movttegat. Ja orrot oažžumin dan maid asášit dan eallimis (na gal mun ge dieđán movt lea dat ráhkisvuohta, ja movt lea dakkáraš olbmo gávdnan gii deavdá dus justte dien.. )), Ja mu mielas lea dat nu mearehis buorre! Viimmat! Viimmat ožžot sii dan maid ožžot. Giitu!
    • «..)» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.. )»
Lea go dat dan dihte go mun dal lean lohkamin dan Markus Zusac girjji, The Book Thief, (girjesuola)! Dan girjjis gos beasan jápmiima mielde vánddardit juohke eahkeda, geahččamin movt lei dalle go nubbi máilmmesoahti lei, movt dalle lei girjesuollagii orrut duiskkas ! Lea go dat dan dihte go mun dal lean lohkamin dan Markus Zusac girjji, The Book Thief, (girjesuola)! Dan girjjis gos beasan jápmima mielde vánddardit juohke eahkeda, geahččamin movt lei dalle go nubbi máilmmisoahti lei, movt dalle lei girjesuollagii orrut Duiskkas ! 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lea go dat dan dihte go mun dal lean lohkamin dan Markus Zusac girjji, The Book Thief, (girjesuola)! Dan girjjis gos beasan jápmiima mielde vánddardit juohke eahkeda, geahččamin movt lei dalle go nubbi máilmmesoahti lei, movt dalle lei girjesuollagii orrut duiskkas !
Lea go dat dan dihte go mun dal lean lohkamin dan Markus Gusa girjji, The Buck Thue, (girjesuola)! Dan girjjis gos beasan japmiimat mielde vánddardit juohke eahkeda, geahččamin movt lei dalle go nubbi máilmmisoahti lei, movt dalle lei girjesuollagii orrut duiskkas!
    • «Zusac» ➞ [typo]
      • «Gusa»
    • «Book» ➞ [typo]
      • «Buck»
      • «Bruk»
      • «Bock»
      • «Cook»
    • «Thief» ➞ [typo]
      • «Thue»
      • «Thuen»
    • «jápmiima» ➞ [typo]
      • «japmiimat»
      • «jápmima»
      • «jipmiimat»
      • «jábmičima»
      • «jápmuimat»
      • «jápmime»
      • «jápminmat»
    • «máilmmesoahti» ➞ [typo]
      • «máilmmisoahti»
    • «duiskkas !» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «duiskkas!»
Lea go dan dihte go mis barggus orrot ovdaneamin dat prošeavttat mat mu mielas leat dal doarvái guhka leamášan lihkatkeahtta ? sáhtášin joatkit das váikko man guhka , namuheamin dášši don lohkki váibbašit.. Lea go dan dihte go mis barggus orrot ovdáneamen dat prošeavttat mat mu mielas leat dal doarvái guhká leamašan lihkatkeahttá ? Sáhtášin joatkit das váikko man guhká , namuheamen dassážii don lohkki váibbašit.. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Lea go dan dihte go mis barggus orrot ovdaneamin dat prošeavttat mat mu mielas leat dal doarvái guhka leamášan lihkatkeahtta ? sáhtášin joatkit das váikko man guhka , namuheamin dášši don lohkki váibbašit..
Lea go dan dihte go mis barggus orrot ovdáneame dat prošeavttat mat mu mielas leat dal doarvái guhká leamašan lihkathaga lihkatkeahtta? sáhtášin joatkit das váikko man guhká guhka, namuheames dušše don lohkki váibbašit..
    • «ovdaneamin» ➞ [typo]
      • «ovdáneame»
      • «ovdáneamen»
    • «guhka» ➞ [typo]
      • «guhká»
    • «leamášan» ➞ [typo]
      • «leamašan»
    • «lihkatkeahtta» ➞ [typo]
      • «lihkathaga»
      • «lihkatkeahttá»
      • «lihkatkeahttájin»
    • «?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lihkatkeahtta?»
    • «guhka» ➞ [typo]
      • «guhká»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guhka,»
    • «namuheamin» ➞ [typo]
      • «namuheames»
      • «namuheamis»
      • «namuheame»
      • «namuheamen»
    • «dášši» ➞ [typo]
      • «dušše»
Lea go dan dihte go mis barggus orrot ovdáneame dat prošeavttat mat mu mielas leat dal doarvái guhká leamašan lihkathaga lihkatkeahtta? sáhtášin joatkit das váikko man guhká guhka, namuheames dušše don lohkki váibbašit..
Lea go dan dihte go mis barggus orrot ovdáneame dat prošeavttat mat mu mielas leat dal doarvái guhká leamašan lihkathaga lihkathaga? sáhtášin joatkit das váikko man guhká guhká, namuheames dušše don lohkki váibbašit..
    • «lihkatkeahtta» ➞ [typo]
      • «lihkathaga»
      • «lihkatkeahttá»
      • «lihkatkeahttájin»
    • «guhka» ➞ [typo]
      • «guhká»
Muhto lean go mun nu lihkolaš dušše diŋggaid dihte mat leat dahpáhuvvan , vai mii dat lea? Ále bálá , gal mus ge leat heajubu beaivvit dan lihko bárus, mii dal lea bistimen ain nu guhka , ahte doaivvun iežan báicce balvvas! Heajos beaivvit leat, muhto lihkodovdu varra bista go heajos beivvit in divtte iežán givssidit.. Muhto lean go mun nu lihkolaš dušše diŋggaid dihte mat leat dáhpáhuvvan , vai mii dat lea? Ále bala , gal mus ge leat heajut beaivvit dan lihku bárus, mii dal lea bistimen ain nu guhká , ahte doaivvun iežan baicce balvvas! Heajos beaivvit leat, muhto lihkkodovdu várra bistá go heajos beivviid in divtte iežan givssidit.. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Muhto lean go mun nu lihkolaš dušše diŋggaid dihte mat leat dahpáhuvvan , vai mii dat lea? Ále bálá , gal mus ge leat heajubu beaivvit dan lihko bárus, mii dal lea bistimen ain nu guhka , ahte doaivvun iežan báicce balvvas! Heajos beaivvit leat, muhto lihkodovdu varra bista go heajos beivvit in divtte iežán givssidit..
Muhto lean go mun nu lihkolaš dušše diŋggaid dihte mat leat dahpáhuvvan dáhpáhuvvan, vai mii dat lea? Ale bále bálá, gal mus ge leat heajubu beaivvit dan liiko bárus, mii dal lea bistimen ain nu guhka, ahte doaivvun iežan baicce balvvas! Heajos beaivvit leat, muhto lihkodovdu varra bistán go heajos beivviin in divtte iežán givssidit..
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dáhpáhuvvan,»
    • «Ále» ➞ [typo]
      • «Ale»
    • «bálá» ➞ [typo]
      • «bále»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bálá,»
    • «lihko» ➞ [typo]
      • «liiko»
    • «guhka ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «guhka,»
    • «báicce» ➞ [typo]
      • «baicce»
    • «bista» ➞ [typo]
      • «bistán»
    • «beivvit» ➞ [typo]
      • «beivviin»
Muhto lean go mun nu lihkolaš dušše diŋggaid dihte mat leat dahpáhuvvan dáhpáhuvvan, vai mii dat lea? Ale bále bálá, gal mus ge leat heajubu beaivvit dan liiko bárus, mii dal lea bistimen ain nu guhka, ahte doaivvun iežan baicce balvvas! Heajos beaivvit leat, muhto lihkodovdu varra bistán go heajos beivviin in divtte iežán givssidit..
Muhto lean go mun nu lihkolaš dušše diŋggaid dihte mat leat dáhpáhuvvan dáhpáhuvvan, vai mii dat lea? Ale bále bále, gal mus ge leat heajubu beaivvit dan liiko bárus, mii dal lea bistimen ain nu guhka, ahte doaivvun iežan baicce balvvas! Heajos beaivvit leat, muhto lihkodovdu varra bistán go heajos beivviin in divtte iežán givssidit..
    • «dahpáhuvvan» ➞ [typo]
      • «dáhpáhuvvan»
      • «oahpahuvvon»
    • «bálá» ➞ [typo]
      • «bále»
Leat mus lagamusat, oahppasat , geain ii leat nu álki justte dal. Ja jurddašalan ahte oba imáš , manne sis ferte nie, go mus lea ná buorre? Muhto jeđđen iežan..movt de jus buohkain livčči seamma váivi áivve (? ii go mus leat riekti leat lihkolaš váikko earáin eai leat beaivvit lihka njuovžilat justte dal go mus leat dat ? geahččalan báicce geavehit iežan fámuid veahkkin sidjiide. Dorvun. Ja sávan ahte sii diktet mu.. Leat mus lagamusat, oahppásat , geain ii leat nu álki justte dal. Ja jurddašalan ahte oba imaš , manne sis ferte nie, go mus lea ná buorre? Muhto jeđđen iežan.. Movt de jus buohkain livččii seamma váivi aivve (? ? Ii go mus leat riekti leat lihkolaš váikko earáin eai leat beaivvit lihkka njuovžilat justte dál go mus leat dat ? Geahččalan baicce geavahit iežan fámuid veahkkin sidjiide. Dorvun. Ja sávan ahte sii diktet mu.. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Leat mus lagamusat, oahppasat , geain ii leat nu álki justte dal. Ja jurddašalan ahte oba imáš , manne sis ferte nie, go mus lea ná buorre? Muhto jeđđen iežan..movt de jus buohkain livčči seamma váivi áivve (? ii go mus leat riekti leat lihkolaš váikko earáin eai leat beaivvit lihka njuovžilat justte dal go mus leat dat ? geahččalan báicce geavehit iežan fámuid veahkkin sidjiide. Dorvun. Ja sávan ahte sii diktet mu..
Leat mus lagamusat, oahppasat, geain ii leat nu álki justte dal. Ja jurddašalan ahte oba imaš imáš, manne sis ferte nie, go mus lea ná buorre? Muhto jeđđen iežan.. movt de jus buohkain livččii seamma váivi aivve (? ii go mus leat riekti leat lihkolaš váikko earáin eai leat beaivvit lihka njuovžilat justte dal go mus leat dat? geahččalan baicce geavahit iežan fámuid veahkkin sidjiide. Dorvun. Ja sávan ahte sii diktet mu..
    • «oahppasat ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «oahppasat,»
    • «imáš» ➞ [typo]
      • «imaš»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «imáš,»
    • «..movt» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.. movt»
    • «livčči» ➞ [typo]
      • «livččii»
    • «áivve» ➞ [typo]
      • «aivve»
    • «dat ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dat?»
    • «báicce» ➞ [typo]
      • «baicce»
    • «geavehit» ➞ [typo]
      • «geavahit»
      • «geasehit»
      • «heivehit»
Leat mus lagamusat, oahppasat, geain ii leat nu álki justte dal. Ja jurddašalan ahte oba imaš imáš, manne sis ferte nie, go mus lea ná buorre? Muhto jeđđen iežan.. movt de jus buohkain livččii seamma váivi aivve (? ii go mus leat riekti leat lihkolaš váikko earáin eai leat beaivvit lihka njuovžilat justte dal go mus leat dat? geahččalan baicce geavahit iežan fámuid veahkkin sidjiide. Dorvun. Ja sávan ahte sii diktet mu..
Leat mus lagamusat, oahppasat, geain ii leat nu álki justte dal. Ja jurddašalan ahte oba imaš imaš, manne sis ferte nie, go mus lea ná buorre? Muhto jeđđen iežan.. movt de jus buohkain livččii seamma váivi aivve (? ii go mus leat riekti leat lihkolaš váikko earáin eai leat beaivvit lihka njuovžilat justte dal go mus leat dat? geahččalan baicce geavahit iežan fámuid veahkkin sidjiide. Dorvun. Ja sávan ahte sii diktet mu..
    • «imáš» ➞ [typo]
      • «imaš»
( ja mun jahkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis..iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo birás dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui jahkan olbmo iežas nágodit maid váikkohit dasa ahte leat lihkolaš . jus ii dušše dáguiguin , de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođái čoavdan dan koda? Boađán go mahttit leat lihkolaš áin das duohko ? Illá fal jahkán , váikko javohagas sávan..! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammas jurddašit dan birra dahka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka ? Duostán go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: baha beallji gulla . . dal guođán dan blogg čállosa dasa , veháš baluin, muhto aŋkke duostan ... Imaštalan, lohká go son dat báha beallji dan blogga? Dalle dáida mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko sávašiin ahte ii leat.. ( Ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis..iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui jáhkán olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš , jus ii dušše daguiguin , de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin dás duohko ? Illá fal jáhkán , váikko jávohaga sávan..! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra dahká ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohká ? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá . guođán dan bloggačállosa dása, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko sávašin ahte ii leat.. 10
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
( ja mun jahkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis..iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo birás dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui jahkan olbmo iežas nágodit maid váikkohit dasa ahte leat lihkolaš . jus ii dušše dáguiguin , de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođái čoavdan dan koda? Boađán go mahttit leat lihkolaš áin das duohko ? Illá fal jahkán , váikko javohagas sávan..! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammas jurddašit dan birra dahka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka ? Duostán go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: baha beallji gulla . . dal guođán dan blogg čállosa dasa , veháš baluin, muhto aŋkke duostan ... Imaštalan, lohká go son dat báha beallji dan blogga? Dalle dáida mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko sávašiin ahte ii leat..
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše dáguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jahkán, váikko jávohaga sávan.. ! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duostan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gulla. 😱 dal guođán dan logi čállosa dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
    • «( ja» ➞ [space-after-paren-beg]
      • «(ja»
    • «jahkán» ➞ [typo]
      • «jáhkán»
    • «..iežas» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.. iežas»
    • «birás» ➞ [typo]
      • «biras»
      • «birráš»
      • «birpáš»
      • «boras»
      • «báras»
    • «jahkan» ➞ [typo]
      • «háhkan»
      • «jávkan»
    • «nágodit» ➞ [typo]
      • «nagodit»
    • «váikkohit» ➞ [typo]
      • «váikkuhit»
    • «lihkolaš .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lihkolaš.»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «daguiguin,»
    • «duođái» ➞ [typo]
      • «duođai»
    • «čoavdan» ➞ [typo]
      • «čoavdán»
      • «joavdán»
      • «joavdan»
      • «loavdán»
    • «mahttit» ➞ [typo]
      • «máhttit»
      • «sáhttit»
    • «duohko ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «duohko?»
    • «jahkán» ➞ [typo]
      • «jáhkán»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «jahkán,»
    • «javohagas» ➞ [typo]
      • «jávohaga»
    • «..!» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.. !»
    • «seammas» ➞ [typo]
      • «seammás»
    • «dahka» ➞ [typo]
      • «láhka»
    • «nohka ?» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «nohka?»
    • «Duostán» ➞ [typo]
      • «Duostan»
    • «baha» ➞ [typo]
      • «bahá»
      • «bahás»
      • «bahát»
    • «gulla» ➞ [typo]
      • «gullá»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «gulla.»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «blogg» ➞ [typo]
        • «logi»
      • «dasa ,» ➞ [space-before-punct-mark]
        • «dasa,»
      • «duostan» ➞ [typo]
        • «duosttan»
      • «báha» ➞ [typo]
        • «bahá»
      • «dáida» ➞ [typo]
        • «dáidá»
      • «sávašiin» ➞ [typo]
        • «šávaniin»
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše dáguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jahkán, váikko jávohaga sávan.. ! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duostan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gulla. dalgulla. dal guođán dan logi čállosa dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan..! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. dalgulla. dal guođán dan logi čállosa dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
    • «dáguiguin» ➞ [typo]
      • «daguiguin»
      • «baguiguin»
      • «saguiguin»
      • «dáluiguin»
      • «háguiguin»
      • «váguiguin»
      • «máguiguin»
      • «dásuiguin»
      • «láguiguin»
      • «ráguiguin»
    • «jahkán» ➞ [typo]
      • «jáhkán»
    • «.. !» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «..!»
    • «Duostan» ➞ [typo]
      • «Duosttan»
    • «gulla.  dal» ➞ [typo]
      • «gullá.  dal»
    • «gulla.  dal» ➞ [double-space-before]
      • «gulla. dal»
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan..! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. dalguođán. dalguođán dan logi čállosa dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan.. ! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. dalguođán😱 dan logi čállosa dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
    • «..!» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.. !»
    • «.  dalguođán» ➞ [double-space-before]
      • «. dalguođán»
    • «.  dalguođán» ➞ [typo]
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan.. ! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. dalguođánllosa dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan..! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. 😱 dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
    • «.. !» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «..!»
    • «dalguođánllosa» ➞ [typo]
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan..! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan.. ! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
    • «..!» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.. !»
    • «.  dasa» ➞ [double-space-before]
      • «. dasa»
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan.. ! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan..! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
    • «.. !» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «..!»
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan..! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan.. ! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
    • «..!» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.. !»
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan.. ! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan..! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
    • «.. !» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «..!»
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan..! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan.. ! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
    • «..!» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «.. !»
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan.. ! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
(ja mun jáhkán ge, ahte dakkár lihkolašvuohta.. boahtá olbmos, alddis.. iežas siste! Dieđusge váikkuha olbmo biras dasa maid olmmoš dovdá, muhto muhtin muddui háhkan olbmo iežas nagodit maid váikkuhit dasa ahte leat lihkolaš. jus ii dušše daguiguin daguiguin, de maid jurdagiiguin. Lean go mun gal duođai čoavdán dan koda? Boađán go máhttit leat lihkolaš áin das duohko? Illá fal jáhkán jáhkán, váikko jávohaga sávan..! Go, dat ahte leat lihkolaš ja seammás jurddašit dan birra láhka ahte olmmoš veháš ballá.. Goas dat nohka? Duosttan go navddašit ahte lean lihkolaš go moatti diimmus soaitá soames dahje juoga mu gaikkehit eret dan balvvas.. Ja nu han vel lea: bahá beallji gullá gullá. dasa, veháš baluin, muhto aŋkke duosttan ... Imaštalan, lohká go son dat bahá beallji dan blogga? Dalle dáidá mu boahtte čálus váivvi birra.. váikko šávaniin ahte ii leat..
    • «.. !» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «..!»
Sohkabeallekromosonaid árbedahkkit Sohkabeallekromosomaid árbedahkkit 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Sohkabeallekromosonaid árbedahkkit
Sohkabeallekromosomaid árbedahkkit
    • «Sohkabeallekromosonaid» ➞ [typo]
      • «Sohkabeallekromosomaid»
      • «Rohkabeallekromosomaid»
      • «Johkabeallekromosomaid»
- ovttasogat ealliin , mat leat jogo njiŋŋalasat dahje varrásat, sohkabealli mearreduvvo árbbi mielde. - ovttasogat elliin , mat leat jogo njiŋŋálasat dahje varrásat, sohkabealli mearriduvvo árbbi mielde. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- ovttasogat ealliin , mat leat jogo njiŋŋalasat dahje varrásat, sohkabealli mearreduvvo árbbi mielde.
- ovttasogat ealliin, mat leat jogo njiŋŋálasat dahje varrásat, sohkabealli 😱 árbbi mielde.
    • «ealliin ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «ealliin,»
    • «njiŋŋalasat» ➞ [typo]
      • «njiŋŋálasat»
      • «njiŋŋelasat»
    • «mearreduvvo» ➞ [typo]
- ovttasogat ealliin, mat leat jogo njiŋŋálasat dahje varrásat, sohkabealli árbbi mielde.
- ovttasogat ealliin, mat leat jogo njiŋŋálasat dahje varrásat, sohkabealli árbbi mielde.
    • «sohkabealli  árbbi» ➞ [double-space-before]
      • «sohkabealli árbbi»
- sohkabeali dagahahtti genat leat dábálaččat sohkabeallekromosonas . (ožžon nama x- ja y-kromosoma) - sohkabeali dagahahtti genat leat dábálaččat sohkabeallekromosomas . (ožžon nama x- ja y-kromosoma) 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- sohkabeali dagahahtti genat leat dábálaččat sohkabeallekromosonas . (ožžon nama x- ja y-kromosoma)
- sohkabeali dagahahtti genat leat dábálaččat sohkabeallekromosonas sohkabeallekromosonas. (ožžon nama x- ja y-kromosoma)
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «sohkabeallekromosonas.»
- sohkabeali dagahahtti genat leat dábálaččat sohkabeallekromosonas sohkabeallekromosonas. (ožžon nama x- ja y-kromosoma)
- sohkabeali dagahahtti genat leat dábálaččat sohkabeallekromosoma sohkabeallekromosomas. (ožžon nama x- ja y-kromosoma)
    • «sohkabeallekromosonas» ➞ [typo]
      • «sohkabeallekromosoma»
    • «sohkabeallekromosonas» ➞ [typo]
      • «sohkabeallekromosomas»
      • «sohkabealekromosomas»
      • «sohkabeallekromosomat»
      • «sohkabeallekromosoman»
      • «sohkabeallekromosoma»
      • «sohkabeallekrobosonas»
      • «sohkabealekrobosonas»
- x-kromosona stuorát go y - x-kromosoma stuorát go y 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- x-kromosona stuorát go y
- x-kromosoma stuorát go y
    • «x-kromosona» ➞ [typo]
      • «x-kromosoma»
      • «y-kromosoma»
- albmáid genat y-kromosonas ja nissoniid x:ás (nissonis xx+22 autosoma, albmás y/x+22, albmá sohkaseallain dáhpáhuvvá meiiosa - albmáid genat y-kromosomas ja nissoniid x:s (nissonis xx+22 autosoma, albmás y/x+22, albmá sohkaseallain dáhpáhuvvá meiosa 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- albmáid genat y-kromosonas ja nissoniid x:ás (nissonis xx+22 autosoma, albmás y/x+22, albmá sohkaseallain dáhpáhuvvá meiiosa
- albmáid genat y-kromosomas ja nissoniid árás (nissonis go+22 autonomas, albmás y/x+22, albmá sohkaseallain dáhpáhuvvá seilosa
    • «y-kromosonas» ➞ [typo]
      • «y-kromosomas»
      • «y-kromosoman»
      • «y-kromosomat»
      • «x-kromosomas»
      • «y-kromosoma»
    • «x:ás» ➞ [typo]
      • «árás»
    • «xx» ➞ [typo]
      • «go»
    • «autosoma» ➞ [typo]
      • «autonomas»
    • «meiiosa» ➞ [typo]
      • «seilosa»
      • «merrosa»
- lottiin ja beaivelottiin nuppebeliid - lottiin ja beaivelottiin nuppe beliid 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- lottiin ja beaivelottiin nuppebeliid
- lottiin ja beaivelottiin nuppegežiid
    • «nuppebeliid» ➞ [typo]
      • «nuppegežiid»
      • «guppebeliin»
- divrriin varrásiin ii leat go okta x-kr ja niŋŋalasain xx, nu ahte varrásat leat x0-tiippa . - divrriin varrásiin ii leat go okta x-kr ja njiŋŋálasain xx, nu ahte varrásat leat x0-tiippat . 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- divrriin varrásiin ii leat go okta x-kr ja niŋŋalasain xx, nu ahte varrásat leat x0-tiippa .
- divrriin varrásiin ii leat go okta kr ja njiŋŋálasain de, nu ahte varrásat leat x0-tiippa x0-tiippa.
    • «x-kr» ➞ [typo]
      • «kr»
    • «niŋŋalasain» ➞ [typo]
      • «njiŋŋálasain»
      • «njiŋŋelasain»
    • «xx» ➞ [typo]
      • «de»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «x0-tiippa.»
- divrriin varrásiin ii leat go okta kr ja njiŋŋálasain de, nu ahte varrásat leat x0-tiippa x0-tiippa.
- divrriin varrásiin ii leat go okta kr ja njiŋŋálasain de, nu ahte varrásat leat 😱 😱.
    • «x0-tiippa» ➞ [typo]
      • «x0-tiippa» ➞ [typo]
- divrriin varrásiin ii leat go okta kr ja njiŋŋálasain de, nu ahte varrásat leat .
- divrriin varrásiin ii leat go okta kr ja njiŋŋálasain de, nu ahte varrásat leat .
    • «leat  .» ➞ [double-space-before]
      • «leat .»
- divrriin varrásiin ii leat go okta kr ja njiŋŋálasain de, nu ahte varrásat leat .
- divrriin varrásiin ii leat go okta kr ja njiŋŋálasain de, nu ahte varrásat leat.
    • «leat .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «leat.»
- haplodiploidalaš lassáneapmi oaivvilda dan ahte varris riegada sagatkeahttes manis partenogenehttalaččat (haploida) ja njiŋŋalas ságahuvvon manneseallas (diploida) - haplodiploidalaš lassáneapmi oaivvilda dan ahte varris riegáda sagatkeahtes manis partenogenehtalaččat (haploida) ja njiŋŋálas sagahuvvon manneseallas (diploida) 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- haplodiploidalaš lassáneapmi oaivvilda dan ahte varris riegada sagatkeahttes manis partenogenehttalaččat (haploida) ja njiŋŋalas ságahuvvon manneseallas (diploida)
- 😱 lassáneapmi oaivvilda dan ahte varris riegáda sagatkeahtes manis 😱 (hapmoiđa) ja njiŋŋálas ságahuvven manneseallas (diploma)
    • «haplodiploidalaš» ➞ [typo]
      • «riegada» ➞ [typo]
        • «riegáda»
      • «sagatkeahttes» ➞ [typo]
        • «sagatkeahtes»
      • «partenogenehttalaččat» ➞ [typo]
        • «haploida» ➞ [typo]
          • «hapmoiđa»
        • «njiŋŋalas» ➞ [typo]
          • «njiŋŋálas»
          • «njiŋŋálasa»
          • «njiŋŋelas»
        • «ságahuvvon» ➞ [typo]
          • «ságahuvven»
        • «diploida» ➞ [typo]
          • «diploma»
- lassáneapmi oaivvilda dan ahte varris riegáda sagatkeahtes manis (hapmoiđa) ja njiŋŋálas ságahuvven manneseallas (diploma)
- lassáneapmi oaivvilda dan ahte varris riegáda sagatkeahtes manis (hapmoiđa) ja njiŋŋálas ságahuvven manneseallas (diploma)
    • «-  lassáneapmi» ➞ [double-space-before]
      • «- lassáneapmi»
    • «manis  (» ➞ [double-space-before]
      • «manis (»
- fenotiippalaš s.beali mearráneammis biras mearreda sohkabeali, omd. liekkasvuohta. - fenotiippalaš s.beali mearraneamis biras mearrida sohkabeali, omd. liekkasvuohta. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- fenotiippalaš s.beali mearráneammis biras mearreda sohkabeali, omd. liekkasvuohta.
- enodiippalaš s. beali mearraneammis biras mearrida sohkabeali, omd. liekkasvuohta.
    • «fenotiippalaš» ➞ [typo]
      • «enodiippalaš»
      • «enotiippalaš»
      • «bennotiippalaš»
      • «fennitiippalaš»
      • «enotiippalat»
      • «fádnotiippalaš»
      • «yenatiippalaš»
      • «udnotiippalaš»
      • «ronotiippalaš»
      • «mánotiippalaš»
    • «s.beali» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «s. beali»
    • «mearráneammis» ➞ [typo]
      • «mearraneammis»
      • «mearraneammi»
      • «nearraneammis»
      • «mearraneaimmis»
      • «mearraeammis»
    • «mearreda» ➞ [typo]
      • «mearrida»
- sohkabeallái laktašuvvan árbbit leat dábálut albmáin go nissoniin, dasgo álot x-kromosonas ja y:s ii gávdno fástideaddji. - sohkabeallái laktašuvvan árbbit leat dábálabbot albmáin go nissoniin, dasgo álot x-kromosomas ja y:s ii gávdno fástideaddji. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- sohkabeallái laktašuvvan árbbit leat dábálut albmáin go nissoniin, dasgo álot x-kromosonas ja y:s ii gávdno fástideaddji.
- sohkabeallái laktašuvvan árbbit leat dábálut albmáin go nissoniin, dasgo álot x-kromosomas ja y:s ii gávdno fástideaddji.
    • «x-kromosonas» ➞ [typo]
      • «x-kromosomas»
      • «y-kromosomas»
- ruksesruonáčalmmehisvuohta lea sullii 8%:as albmáin muhto nissonin dušše 0.6 %:as , danin go albmás lea dušše okta x-kromosona , son lea sáhttán árbet dušše nuppi allela ja jus dat lea resessiivalaš , šaddá son ruksesruonáčalmmeheapmi go y-kromosonas ii leat gokči dominerejeaddji allela - ruksesruonáčalmmehisvuohta lea sullii 8%:s albmáin muhto nissoniin dušše 0.6 % , danin go albmás lea dušše okta x-kromosoma , son lea sáhttán árbet dušše nuppi allela ja jus dat lea recessiivvalaš , šaddá son ruksesruonáčalmmeheapme go y-kromosomas ii leat gokči dominerejeaddji allela 4
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- ruksesruonáčalmmehisvuohta lea sullii 8%:as albmáin muhto nissonin dušše 0.6 %:as , danin go albmás lea dušše okta x-kromosona , son lea sáhttán árbet dušše nuppi allela ja jus dat lea resessiivalaš , šaddá son ruksesruonáčalmmeheapmi go y-kromosonas ii leat gokči dominerejeaddji allela
- ruksesruonáčalmmehisvuohta lea sullii 8%:s albmáin muhto nissonin dušše 0.6 %:s 0.6 %:as, danin go albmás lea dušše okta x-kromosona x-kromosoma, son lea sáhttán árbet dušše nuppi álleba ja jus dat lea resessiivalaš resessiivalaš, šaddá son ruksesruonáčalmmeheapme go y-kromosoma ii leat gokči dominerejeaddji álleba
    • «8%:as» ➞ [typo]
      • «8%:s»
    • «0.6 %:as» ➞ [typo]
      • «0.6 %:s»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «0.6 %:as,»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «x-kromosoma,»
    • «allela» ➞ [typo]
      • «álleba»
      • «állele»
      • «álleža»
      • «allea»
    • «,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «resessiivalaš,»
    • «ruksesruonáčalmmeheapmi» ➞ [typo]
      • «ruksesruonáčalmmeheapme»
    • «y-kromosonas» ➞ [typo]
      • «y-kromosoma»
    • «allela» ➞ [typo]
      • «álleba»
      • «állele»
      • «álleža»
      • «allea»
      • «allelat»
- ruksesruonáčalmmehisvuohta lea sullii 8%:s albmáin muhto nissonin dušše 0.6 %:s 0.6 %:as, danin go albmás lea dušše okta x-kromosona x-kromosoma, son lea sáhttán árbet dušše nuppi álleba ja jus dat lea resessiivalaš resessiivalaš, šaddá son ruksesruonáčalmmeheapme go y-kromosoma ii leat gokči dominerejeaddji álleba
- ruksesruonáčalmmehisvuohta lea sullii 8%:s albmáin muhto nissonin dušše 0.6 %:s 0.6 %:s, danin go albmás lea dušše okta x-kromosoma x-kromosoma, son lea sáhttán árbet dušše nuppi álleba ja jus dat lea 😱 😱, šaddá son ruksesruonáčalmmeheapme go y-kromosoma ii leat gokči dominerejeaddji álleba
    • «0.6 %:as» ➞ [typo]
      • «0.6 %:s»
    • «x-kromosona» ➞ [typo]
      • «x-kromosoma»
      • «y-kromosoma»
    • «resessiivalaš» ➞ [typo]
      • «resessiivalaš» ➞ [typo]
- ruksesruonáčalmmehisvuohta lea sullii 8%:s albmáin muhto nissonin dušše 0.6 %:s 0.6 %:s, danin go albmás lea dušše okta x-kromosoma x-kromosoma, son lea sáhttán árbet dušše nuppi álleba ja jus dat lea , šaddá son ruksesruonáčalmmeheapme go y-kromosoma ii leat gokči dominerejeaddji álleba
- ruksesruonáčalmmehisvuohta lea sullii 8%:s albmáin muhto nissonin dušše 0.6 %:s 0.6 %:s, danin go albmás lea dušše okta x-kromosoma x-kromosoma, son lea sáhttán árbet dušše nuppi álleba ja jus dat lea , šaddá son ruksesruonáčalmmeheapme go y-kromosoma ii leat gokči dominerejeaddji álleba
    • «lea  ,» ➞ [double-space-before]
      • «lea ,»
- ruksesruonáčalmmehisvuohta lea sullii 8%:s albmáin muhto nissonin dušše 0.6 %:s 0.6 %:s, danin go albmás lea dušše okta x-kromosoma x-kromosoma, son lea sáhttán árbet dušše nuppi álleba ja jus dat lea , šaddá son ruksesruonáčalmmeheapme go y-kromosoma ii leat gokči dominerejeaddji álleba
- ruksesruonáčalmmehisvuohta lea sullii 8%:s albmáin muhto nissonin dušše 0.6 %:s 0.6 %:s, danin go albmás lea dušše okta x-kromosoma x-kromosoma, son lea sáhttán árbet dušše nuppi álleba ja jus dat lea, šaddá son ruksesruonáčalmmeheapme go y-kromosoma ii leat gokči dominerejeaddji álleba
    • «lea ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «lea,»
- nissona nuppi x-kromosona resessiivalaš allela oitno dušše beare homotsygohtalaččat (son guoddá dávdda) - nissona nuppi x-kromosoma recessiivvalaš allela oidno dušše beare homotsygohtalaččat (son guoddá dávdda) 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
- nissona nuppi x-kromosona resessiivalaš allela oitno dušše beare homotsygohtalaččat (son guoddá dávdda)
- nissona nuppi x-kromosoma 😱 alla fitnu duššebeare 😱 (son guoddá dávdda)
    • «x-kromosona» ➞ [typo]
      • «x-kromosoma»
      • «x-kromosomas»
      • «y-kromosoma»
      • «x-kromosomat»
    • «resessiivalaš» ➞ [typo]
      • «allela» ➞ [typo]
        • «alla»
        • «allelat»
        • «allel»
      • «oitno» ➞ [typo]
        • «fitnu»
        • «utno»
        • «uitto»
        • «sitnu»
        • «ritnu»
      • «dušše beare» ➞ [msyn-compound]
        • «duššebeare»
      • «homotsygohtalaččat» ➞ [typo]
- nissona nuppi x-kromosoma alla fitnu duššebeare (son guoddá dávdda)
- nissona nuppi x-kromosoma alla fitnu duššebeare (son guoddá dávdda)
    • «x-kromosoma  alla» ➞ [double-space-before]
      • «x-kromosoma alla»
    • «duššebeare  (» ➞ [double-space-before]
      • «duššebeare (»
Skuvlaođas Skuvlaođas 1 No errors found
Dálošvákki skuvla fas neahtas 2006-02-06 Dálošvákki skuvla fas neahtas 2006-02-06 1 No errors found
Jippi. Dálošvákki skuvlla neahttasiidu lea fas anus. Jippi. Dálošvákki skuvlla neahttasiidu lea fas anus. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jippi. Dálošvákki skuvlla neahttasiidu lea fas anus.
Nuppi. Dálošvákki skuvlla neahttasiidu lea fas anus.
    • «Jippi» ➞ [typo]
      • «Nuppi»
Čuovo mielde: Mii bidjat dađistaga ođđasiid ja dieđuid nehttii. Čuovo mielde: Mii bidjat dađistaga ođđasiid ja dieđuid nehttii. 1 No errors found
Ođas dál: Dálošvákki skuvllas lea ođđa hápmi - iluin mii geahččat skuvlla! Ođas dál: Dálošvákki skuvllas lea ođđa hápmi - iluin mii geahččat skuvlla! 1 No errors found
Mii áigut almmuhit govaid mat vuosihit min "ođđa" skuvlla. Mii áigut almmuhit govaid mat vuosihit min "ođđa" skuvlla. 1 No errors found
Mii hálidit almmuhit govaid ja teavsttaid mat muitalit maid mii bargat skuvllas. Mii bargat oppa áigge olu miellagiddevaš prošeavttaiguin. Mii háliidit almmuhit govaid ja teavsttaid mat muitalit maid mii bargat skuvllas. Mii bargat oppa áigge olu miellagiddevaš prošeavttaiguin. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mii hálidit almmuhit govaid ja teavsttaid mat muitalit maid mii bargat skuvllas. Mii bargat oppa áigge olu miellagiddevaš prošeavttaiguin.
Mii háliidit almmuhit govaid ja teavsttaid mat muitalit maid mii bargat skuvllas. Mii bargat oppa áigge olu miellagiddevaš prošeavttaiguin.
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
8. luohkká lea dál ráhkadeamen hirbmat stuora seaidneáviissa suohkana birra. 8. luohkká lea dál ráhkadeamen hirbmat stuora seaidneáviissa suohkana birra. 1 No errors found
9. luohkká lea bures beassan johtui ráhkadit iežaset áviissa vuovdemassii . 9. luohkká lea bures beassan johtui ráhkadit iežaset áviissa vuovdimassii . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
9. luohkká lea bures beassan johtui ráhkadit iežaset áviissa vuovdemassii .
9. luohkká lea bures beassan johtui ráhkadit iežaset áviissa vuovdimassii vuovdemassii.
    • «vuovdemassii» ➞ [typo]
      • «vuovdimassii»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «vuovdemassii.»
9. luohkká lea bures beassan johtui ráhkadit iežaset áviissa vuovdimassii vuovdemassii.
9. luohkká lea bures beassan johtui ráhkadit iežaset áviissa vuovdimassii vuovdimassii.
    • «vuovdemassii» ➞ [typo]
      • «vuovdimassii»
Smávvá osiid sin áviissas mii áigut bidjat min neahttasiidui. Smávvá osiid sin áviissas mii áigut bidjat iežamet neahttasiidui. 1 No errors found
10. luohkká lea bargame čiekŋudanbargobihtáin (jahkeprošeavttain). Oahppit leat ieža mearridan masa sii hálidit čiekŋudit. 10. luohkká lea bargame čiekŋudanbargobihtáin (jahkeprošeavttain). Oahppit leat ieža mearridan masa sii háliidit čiekŋudit. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
10. luohkká lea bargame čiekŋudanbargobihtáin (jahkeprošeavttain). Oahppit leat ieža mearridan masa sii hálidit čiekŋudit.
10. luohkká lea bargame čiekŋudanbargobihtáin (jahkeprošeavttain). Oahppit leat ieža mearridan masa sii háliidit čiekŋudit.
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidit»
Muhtimat leat válljen duhppet, čiŋaid duddjot, ruvssomálema, mopeda divvut, lanjaid málet jnv. Muhtimat leat válljen duhppet, čiŋaid duddjot, ruvssomálema, mopeda divvut, lanjaid málet jnv. 1 No errors found
Juohke 14. beaivvi bidjat nehttii luohkáid bargoplánaid, dál vuosttaš geardde mánnodaga 13.2. Juohke 14. beaivvi bidjat nehttii luohkáid bargoplánaid, dál vuosttaš geardde mánnodaga 13.2. 1 No errors found
Ođasmahttojuvvon jahkeplánat ja iežá dieđut bohtet maid nehttii. Čuovo mielde..... Ođasmahttojuvvon jahkeplánat ja iežá dieđut bohtet maid nehttii. Čuovo mielde..... 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Ođasmahttojuvvon jahkeplánat ja iežá dieđut bohtet maid nehttii. Čuovo mielde.....
Ođasmahttojuvvon jahkeplánat ja iežá dieđut bohtet maid nehttii. Čuovo mielde... ..
    • «.....» ➞ [no-space-after-punct-mark]
      • «... ..»
Sámi álbmotbeaivi Sámi álbmotbeaivi 1 No errors found
Reportáša leaba 7. luohkkálaččat Ida & Miriam čállán Reportáša leaba 7-luohkkálaččat Ida & Miriam čállán 1 No errors found
Sámi álbmotbeaivvi 6. luohkká biđđii bánnobiđđosa olles skuvlii. Sámi álbmotbeaivvi 6. luohkká biđii bánnobiđđosa olles skuvlii. 1 No errors found
Mii 7. luohkkálaččat ráhkadeimmet movie maker presentašuvnna gaskadási Pajala mátkkis borgemánu . Presentašuvnna ovdanbuvttiimet skuvlla aktasaš čoahkkaneamis lášmmohallansálas bánnobiđđosa boradettiin. Pajalas finaimet Kengis bruk:as ja Læstadiusa hávddis. Mii 7-luohkkálaččat ráhkadeimmet Movie Maker-presentašuvnna gaskadási Bájil-mátkkis borgemánus . Presentašuvnna ovdanbuvttiimet skuvlla aktasaš čoahkkaneamis lášmmohallansálas bánnobiđđosa boradettiin. Bájilis finaimet Kengis brukas ja Læstadiusa hávddis. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Mii 7. luohkkálaččat ráhkadeimmet movie maker presentašuvnna gaskadási Pajala mátkkis borgemánu . Presentašuvnna ovdanbuvttiimet skuvlla aktasaš čoahkkaneamis lášmmohallansálas bánnobiđđosa boradettiin. Pajalas finaimet Kengis bruk:as ja Læstadiusa hávddis.
Mii 7. luohkkálaččat ráhkadeimmet muvle makkár presentašuvnna gaskadási Pajala mátkkis borgemánu. Presentašuvnna ovdanbuvttiimet skuvlla aktasaš čoahkkaneamis lášmmohallansálas bánnobiđđosa boradettiin. 😱 finaimet Kengis brukkas ja Læstadiusa hávddis.
    • «movie» ➞ [typo]
      • «muvle»
      • «muvre»
      • «muvte»
      • «movii»
      • «move»
      • «bovde»
    • «maker» ➞ [typo]
      • «makkár»
    • «borgemánu .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «borgemánu.»
    • «Pajalas» ➞ [typo]
      • «bruk:as» ➞ [typo]
        • «brukkas»
        • «Luk:s»
        • «ru:s»
Mii 7. luohkkálaččat ráhkadeimmet muvle makkár presentašuvnna gaskadási Pajala mátkkis borgemánu. Presentašuvnna ovdanbuvttiimet skuvlla aktasaš čoahkkaneamis lášmmohallansálas bánnobiđđosa boradettiin. finaimet Kengis brukkas ja Læstadiusa hávddis.
Mii 7. luohkkálaččat ráhkadeimmet muvle makkár presentašuvnna gaskadási Pajala mátkkis borgemánu. Presentašuvnna ovdanbuvttiimet skuvlla aktasaš čoahkkaneamis lášmmohallansálas bánnobiđđosa boradettiin. finaimet Kengis brukkas ja Læstadiusa hávddis.
    • «.  finaimet» ➞ [double-space-before]
      • «. finaimet»
7. luohkká lea bargan movie maker:iin geažus sámi álbmotbeaivevahku . Odd Harald lei min oahpaheaddji, ja lei vuosttaš hávi go barggaimet movie maker:iin . Mis lei teaksta, govat ja musihkka presentašuvnnas. 7. luohkká lea bargan Movie Makeriin geažos sámi álbmotbeaivevahku . Odd Harald lei min oahpaheaddji, ja lei vuosttaš hávi go barggaimet Movie Makeriin . Mis lei teaksta, govat ja musihkka presentašuvnnas. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
7. luohkká lea bargan movie maker:iin geažus sámi álbmotbeaivevahku . Odd Harald lei min oahpaheaddji, ja lei vuosttaš hávi go barggaimet movie maker:iin . Mis lei teaksta, govat ja musihkka presentašuvnnas.
7. luohkká lea bargan muvle Bakeriin geažus sámi álbmotbeaivevahku. Odd Harald lei min oahpaheaddji, ja lei vuosttaš hávi go barggaimet movt maker:iin maker:iin. Mis lei teaksta, govat ja musihkka presentašuvnnas.
    • «movie» ➞ [typo]
      • «muvle»
      • «muvre»
      • «muvte»
      • «movii»
      • «move»
      • «movt»
      • «bovde»
    • «maker:iin» ➞ [typo]
      • «Bakeriin»
    • «álbmotbeaivevahku .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «álbmotbeaivevahku.»
    • «movie» ➞ [typo]
      • «movt»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «maker:iin.»
7. luohkká lea bargan muvle Bakeriin geažus sámi álbmotbeaivevahku. Odd Harald lei min oahpaheaddji, ja lei vuosttaš hávi go barggaimet movt maker:iin maker:iin. Mis lei teaksta, govat ja musihkka presentašuvnnas.
7. luohkká lea bargan muvle Bakeriin geažus sámi álbmotbeaivevahku. Odd Harald lei min oahpaheaddji, ja lei vuosttaš hávi go barggaimet movt Bakeriin Bakeriin. Mis lei teaksta, govat ja musihkka presentašuvnnas.
    • «maker:iin» ➞ [typo]
      • «Bakeriin»
    • «maker:iin» ➞ [typo]
      • «Bakeriin»
Øyvind sárdnidii sámi álbmotbeaivvi birra. Mii maid lávlluimet sámi álbmotbeaivelávlaga sihke sápmái ja dárru . Øyvind sárdnidii sámi álbmotbeaivvi birra. Mii maid lávlluimet sámi álbmotbeaivelávlaga sihke sápmái ja dárrui . 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Øyvind sárdnidii sámi álbmotbeaivvi birra. Mii maid lávlluimet sámi álbmotbeaivelávlaga sihke sápmái ja dárru .
Øyvind sárdnidii sámi álbmotbeaivvi birra. Mii maid lávlluimet sámi álbmotbeaivelávlaga sihke sápmái ja dárru.
    • «dárru .» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «dárru.»
Raporta Vuonnabađa bisánanbáikkis Raporta Vuonnabađa bisánanbáikkis 1 No errors found
Numo lávege, de ledje ollu somás doaimmat beatnatvuodjima bisánanabáikkis Vuonnabađas. Numo lávege, de ledje ollu somás doaimmat beanavuodjima bisánanbáikkis Vuonnabađas. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Numo lávege, de ledje ollu somás doaimmat beatnatvuodjima bisánanabáikkis Vuonnabađas.
Numo lávege, de ledje ollu somás doaimmat beatnatvuodjima bisánanbáikki Vuonnabađas.
    • «bisánanabáikkis» ➞ [typo]
      • «bisánanbáikki»
Stuorravuona oahppit ja oahpaheaddjit ledje erenoamáš áŋgirat geahččaladdat daid ollu doaibmafálaldagaid maid Várjjat Sámi Musea VSM ) lei heivehan. Ledje e.e. njuollabissubáhčimat ja njoarusteapmi . Čáppa muohtaskulptuvrraid ráhkadeapmi VSM olggobealde lei maiddái ovttasbargu gaskal skuvla ohppiid ja VSM. Stuorravuona oahppit ja oahpaheaddjit ledje erenoamáš áŋgirat geahččaladdat daid ollu doaibmafálaldagaid maid Várjjat Sámi Musea Musea VSM ) lei heivehan. Ledje e.e. njuollabissobáhčimat ja njoarosteapmi . Čáppa muohtaskulptuvrraid ráhkadeapmi VSM olggobealde lei maiddái ovttasbargu gaskal skuvlla ohppiid ja VSM. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Stuorravuona oahppit ja oahpaheaddjit ledje erenoamáš áŋgirat geahččaladdat daid ollu doaibmafálaldagaid maid Várjjat Sámi Musea VSM ) lei heivehan. Ledje e.e. njuollabissubáhčimat ja njoarusteapmi . Čáppa muohtaskulptuvrraid ráhkadeapmi VSM olggobealde lei maiddái ovttasbargu gaskal skuvla ohppiid ja VSM.
Stuorravuona oahppit ja oahpaheaddjit ledje erenoamáš áŋgirat geahččaladdat daid ollu doaibmafálaldagaid maid Várjjat Sámi Musea VSM) lei heivehan. Ledje e.e. njuollabissubáhčimat ja njoarusteapmi njoarusteapmi. Čáppa muohtaskulptuvrraid ráhkadeapmi VSM olggobealde lei maiddái ovttasbargu gaskal skuvlaohppiid ja VSM.
    • «VSM )» ➞ [space-before-paren-end]
      • «VSM)»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «njoarusteapmi.»
    • «skuvla ohppiid» ➞ [msyn-compound]
      • «skuvlaohppiid»
      • «skuvlaoahppiid»
Stuorravuona oahppit ja oahpaheaddjit ledje erenoamáš áŋgirat geahččaladdat daid ollu doaibmafálaldagaid maid Várjjat Sámi Musea VSM) lei heivehan. Ledje e.e. njuollabissubáhčimat ja njoarusteapmi njoarusteapmi. Čáppa muohtaskulptuvrraid ráhkadeapmi VSM olggobealde lei maiddái ovttasbargu gaskal skuvlaohppiid ja VSM.
Stuorravuona oahppit ja oahpaheaddjit ledje erenoamáš áŋgirat geahččaladdat daid ollu doaibmafálaldagaid maid Várjjat Sámi Musea VSM) lei heivehan. Ledje e.e. njuollabissubáhčimat ja njoarosteami njoarosteapmi. Čáppa muohtaskulptuvrraid ráhkadeapmi VSM olggobealde lei maiddái ovttasbargu gaskal skuvlaohppiid ja VSM.
    • «njoarusteapmi» ➞ [typo]
      • «njoarosteami»
    • «njoarusteapmi» ➞ [typo]
      • «njoarosteapmi»
Maiddái dánge jagi barggai VSM buori barggu Finnmarksløpet miellágideaddjin. Sii dolle rabasin birranbeaivve sihke beatnatvuoddjiide , bargiide ja mediaide. Doppe maiddái besse olbmot vuovdit iešguđátlágán giehtadujiid, ja NIF doalai kafea. Maiddái dánge jagi barggai VSM buori barggu Finnmarksløpet miellágideaddjin. Sii dolle rabasin birranbeaivve sihke beanavuddjiide , bargiide ja mediaide. Doppe maiddái besse olbmot vuovdit iešguđetlágán giehtadujiid, ja NIF doalai kafea. 1
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Maiddái dánge jagi barggai VSM buori barggu Finnmarksløpet miellágideaddjin. Sii dolle rabasin birranbeaivve sihke beatnatvuoddjiide , bargiide ja mediaide. Doppe maiddái besse olbmot vuovdit iešguđátlágán giehtadujiid, ja NIF doalai kafea.
Maiddái dánge jagi barggai VSM buori barggu Finnmarksløpet miellágideaddjin. Sii dolle rabasin birranbeaivve sihke beatnatvuoddjiide, bargiide ja mediaide. Doppe maiddái besse olbmot vuovdit iešguđetlágan giehtadujiid, ja NIF doalai kafea.
    • «VSM  buori» ➞ [double-space-before]
      • «VSM buori»
    • «beatnatvuoddjiide ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «beatnatvuoddjiide,»
    • «iešguđátlágán» ➞ [typo]
      • «iešguđetlágan»
      • «iešguđetlágán»
      • «iešguhtetlágán»
      • «jiešguđetlágán»
      • «iešguđetlágáš»
Rukses ruossas lei nuvttá káfe ja veahkehedje muđuige, nomo bearráigeahččat johtolaga bisánanabáikái . Rukses ruossas lei nuvttá káfe ja veahkehedje muđuige, numo bearráigeahččat johtolaga bisánanbáikái . 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Rukses ruossas lei nuvttá káfe ja veahkehedje muđuige, nomo bearráigeahččat johtolaga bisánanabáikái .
Rukses ruossas lei nuvttá káfe ja veahkehedje muđuige, numo bearráigeahččat johtolaga bisánanabáikái bisánanabáikái.
    • «nomo» ➞ [typo]
      • «numo»
      • «nuo»
      • «numot»
      • «somu»
      • «omu»
      • «nođu»
      • «romu»
      • «gomu»
    • «.» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «bisánanabáikái.»
Rukses ruossas lei nuvttá káfe ja veahkehedje muđuige, numo bearráigeahččat johtolaga bisánanabáikái bisánanabáikái.
Rukses ruossas lei nuvttá káfe ja veahkehedje muđuige, numo bearráigeahččat johtolaga bisánanbáikki bissánanbáikái.
    • «bisánanabáikái» ➞ [typo]
      • «bisánanbáikki»
    • «bisánanabáikái» ➞ [typo]
      • «bissánanbáikái»
      • «bisánanbáikái»
      • «bisánanbáiki»
      • «bisánanbáikki»
Jus don(dego mun) hálidit buori gourmet-gaskabeaivvi, de besset Searvegottevisttis návddašit boahkke lábbábierggu ja luossamáli. Maiddái Searvegottevisti lei rabas ijatbeaivve vai olbmot ožžo borramuša. Jus don(dego mun) háliidit buori gourmet-gaskabeaivvi, de besset Searvegoddevisttis návddašit boahkkelábbábierggu ja luossamáli. Maiddái Searvegoddevisti lei rabas ijatbeaivve vai olbmot ožžo borramuša. 2
ErrorSentence
Corrections
Suggestions
Jus don(dego mun) hálidit buori gourmet-gaskabeaivvi, de besset Searvegottevisttis návddašit boahkke lábbábierggu ja luossamáli. Maiddái Searvegottevisti lei rabas ijatbeaivve vai olbmot ožžo borramuša.
Jus don(dego mun) háliidat buori 😱, de besset Searvegoddevisttis návddašit boahkke lábbábierggu ja luossamáli. Maiddái Searvegoddevisti lei rabas ijaidbeaivve vai olbmot ožžo borramuša.
    • «hálidit» ➞ [typo]
      • «háliidat»
      • «háliidit»
      • «háliidedjet»
    • «gourmet-gaskabeaivvi» ➞ [typo]
      • «Searvegottevisttis» ➞ [typo]
        • «Searvegoddevisttis»
      • «Searvegottevisti» ➞ [typo]
        • «Searvegoddevisti»
      • «ijatbeaivve» ➞ [typo]
        • «ijaidbeaivve»
        • «idjabeaivve»
        • «iđitbeaivve»
        • «ijabeaivve»
        • «iđatbeaivve»
        • «bijatbeaivve»
Jus don(dego mun) háliidat buori , de besset Searvegoddevisttis návddašit boahkke lábbábierggu ja luossamáli. Maiddái Searvegoddevisti lei rabas ijaidbeaivve vai olbmot ožžo borramuša.
Jus don(dego mun) háliidat buori, de besset Searvegoddevisttis návddašit boahkke lábbábierggu ja luossamáli. Maiddái Searvegoddevisti lei rabas ijaidbeaivve vai olbmot ožžo borramuša.
    • «buori ,» ➞ [space-before-punct-mark]
      • «buori,»